dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 19. veebruar 2019
Viit
7
Registreeritud
19. veebruar 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎7 19.02.2019 Ministri määrus.bdoc1109 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ muutmise määruse seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja MTÜ 1. Hindame väga seisukohta, et igapäevaelu päeva- ja 1. Arvestatud. Erihoolekande- nädalahoiuteenust vajavate isikute sihtgrupp on laienenud. teenuste 2. Sotsiaalkindlustusameti uue ülesande (erihoolekande- ja 2. Arvestatud. Pakkujate Liit rehabilitatsiooniteenuste saamise õigustatuse ja vajaduse hindamise) osas oleme äraootaval seisukohal ning loodame, et teenuse saamise üle otsustamine on lihtsam ja toetub juhtumikorraldajate kõrgel professionaalsusel. MTÜ Eesti 1. Erihoolekandeteenuse õigustatuse protsess on seni olnud 1. Arvestatud. Omastehooldus võrdlemisi keerukas ja teenuse taotlejale ja tema lähedastele koormav. Muudatuse toel võib eeldada menetlustoimingutega seotud visiitide vähenemist ja protsessi läbipaistvamaks muutumist – hindamine ja teenusele suunamise otsustamine toimub samas üksuses. Küll aga säilib esmajuhtumite puhul erispetsialistide kaasamise vajadus, mis on loomulik ja vajalik. 2. Arvestatud. 2. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühma laiendamine toob kaasa täiendavaid võimalusi hoolduskoormuse hajutamiseks ning edendab võimalikult iseseisvat elu sobiva kogukondliku toega. Toetusvajadusega inimese ja tema lähedase vaatest saab määravaks teenuseosutajate valmidus intervallteenust osutada, paindlikke ja sobivaid lahendusi leida ning innustuda SKA nõustamisest (soovitatavalt paikkondlikud, kogukondlikud nõustamised koos potentsiaalsete teenusekasutajate ja nende lähedastega, et leida sobivaimad lahendused kohtadel). Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’ muutmise määruse seletuskiri LISA 3. Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajava mõõduka 3. Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajava mõõduka intellektihäirega täisealise isiku igapäevaelu toetamise intellektihäirega täisealise isiku igapäevaelu toetamise teenuse hinnastamise juures on lähtutud eeldusest, et teenusele saamised otsused tehakse juhtumipõhiselt. hoolduse komponent teenuses ei sisaldu. Hügieeni- ja hooldusvahenditega seotud kulud tuleb teenuse saajal ise katta. Hooldusvajadus võib olla olemas, kuid seonduvad kulud peaksid saama kaetud teenuse saaja poolt. Hooldusvajadus on ajas muutuv suurus, mis olemuslikult ei tähenda alati otsest hooldamist teise inimese poolt. Teatud tingimustel piisab ka juhendamisest ja järelevalvest. Hooldusvajaduse olemasolu seab piiri teenusele ligipääsuks või otsuseid tehakse juhtumipõhiselt kaaludes teenuseosutajate võimekust? Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses 1. aprillil 2019. a jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega (RT I, 21.12.2018, 3), millega muutub kehtetuks psühhiaatri hinnangu, rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu või rehabilitatsiooniplaani nõue teenuse saamise õigustatuse otsuse tegemisel ja see asendub toetusvajaduse hindamisega Sotsiaalkindlustusameti poolt. Määrusesse lisatakse ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega täisealisele isikule osutatava igapäevaelu toetamise teenuse diferentseeritud maksumus. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nõuniku Katrin Tsuimaniga (tel: 447 7630, e-post: [email protected]) ja sama talituse juhi Helen Tähtverega (tel: 620 8335, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 21.12.2018, 34. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrust muudetakse seoses 1. aprillil 2019. a jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) muudatusega, millega tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine olemasolevatest abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja ehk Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) juurde ja muutub kehtetuks psühhiaatri hinnangu, 2 rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu või rehabilitatsiooniplaani nõue teenuse saamise õigustatuse otsuse tegemisel. Samuti lisatakse määrusesse igapäevaelu toetamise teenuse diferentseeritud maksumus. Paragrahvi 1 punktidega 1 ja 2 asendatakse määruse § 2 lõike 11 punktis 1 ja lõike 51 punktis 1 sõnad „psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis“ sõnadega „toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemine“ ning § 2 lõike 12 punktis 1 sõnad „fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis“ sõnadega „tuvastatud toetusvajaduse hindamise käigus“. Alates 1. aprillist 2019. a võetakse erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse ja vajaduse hindamisel rehabilitatsiooniplaani asemel kasutusele toetus- ja abivajaduse hindamise vahend. Uue hindamise käigus tuginetakse infole, mis on riiklikes andmebaasides inimese toetus- ja abivajaduse kohta juba olemas, kaasatakse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid ning rakendatakse inimese nõustamisel ja abimeetmetega seostamisel juhtumikorralduse töömeetodit. Muudatus toob erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise ja inimese nõustamise SKA juhtumikorraldajate juurde. Muudatuse eesmärk on teha psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenusesaajatele kui -korraldajatele. Samuti soovitakse luua ühtlane teenuseid saama suunamise ja teenuste osutamise korraldus. Eesmärk aitab ühtlasi lahendada heaolu arengukavas 2016–2020 nimetatud probleemi – sotsiaalteenuste korraldus ja rahastamine ei toeta inimeste vajadustele vastava abi pakkumist ega ressursside eesmärgipärast kasutamist. Nagu on sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) seletuskirjas välja toodud, on psühhiaatritele pandud kohustus anda hinnang toetavate erihoolekandeteenuste saamise kohta praktikas tekitanud olukorra, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks pöörduma esmalt psühhiaatri poole, mis võib oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale vajalikku teenust saama. Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja selle kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine ei ole psühhiaatri pädevuses. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psühhiaater saab anda väljavõtte isiku meditsiinidokumentidest, mis võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Alates 01.04.2019 rakenduv hinnangu andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni paar kuud. 2016. aastal tegi SKA analüüsi täisealiste psüühikahäirega isikute rehabilitatsiooniplaanide kohta, mille käigus tuvastati, et kontrollitud rehabilitatsiooniplaanidest 88% olid koostatud hindamaks, kas inimese toimetulekuks vajalikku abi tuleb pakkuda erihoolekandeteenuse näol. Analüüsi tulemusena selgus, et rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus erihoolekandeteenustest ja laiemalt sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Seetõttu ei ole rehabilitatsiooniplaanides kaalutud võimalusi, milliseid teenuseid kombineerides saaks inimene veel iseseisvalt toime tulla. Ei ole nähtav, miks on ainuõige suunata erihoolekandeteenust saama ning ei antud suuniseid konkreetseteks tegevusteks või juhiseid erihoolekandeteenuse osutajatele. Sageli on osutatud vaid tegevustele, mis on seadusest tulenevalt erihoolekandeteenuse sisuks. Analüüsi tulemusena tehti ettepanek võimaldada suunata psüühikahäirega inimesed ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama ilma rehabilitatsiooniplaanita. 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt ellu viidud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise protsessi käigus toodi ühe probleemina välja, et rehabilitatsioonimeeskond hindab inimese ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadust tavaliselt kokku tulnud komisjoni vormis, kus meeskonnaliikmete teadlikkus sotsiaalhoolekandesüsteemi, sh erihoolekandesüsteemi 3 olemusest ja võimalustest on vähene. Samuti ei anna selline komisjoni vorm sageli ülevaadet inimese tegelikust abivajadusest ning rehabilitatsiooniplaan koostatakse vaid selleks, et kinnitada inimese õigust saada erihoolekandeteenust. Väljaspool rehabilitatsioonimeeskonda tehtud teenusevajaduse hindamiste tulemused näitavad, et inimese toimetuleku ja tegevusvõime hindamist ning sellele vastavat sotsiaalhoolekande abimeedet on võimalik tuvastada ka SKA juhtumikorraldaja või kogemustega teenuseosutaja meeskonna hinnangute alusel ning sobiva erihoolekandeteenuse valikuks ei ole rehabilitatsioonimeeskonna koostatav rehabilitatsiooniplaan vajalik. SKA juhtumikorraldaja toetub psüühikahäirega inimese toetus- ja abivajaduse hindamisel lisaks struktureeritud hindamisvahendi abil kogutavale infole ka varem inimese tegevus- ja toimetulekuvõime kohta kogutud andmetele, võimaluse korral riiklikele andmebaasidele, nt andmed puude raskusastme taotlusest, töövõime hindamise andmed, haridussüsteemis koostatud lapse individuaalse arengu kaart ja individuaalne ülemineku kava. Eeltoodust tulenevalt muudeti SHS-i nii, et alates 1. aprillist 2019. a kaob psüühilise erivajadusega inimestele erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast psühhiaatri hinnang ja rehabilitatsioonimeeskonna koostatav hinnang või rehabilitatsiooniplaan ning seaduses sätestatakse psüühikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamine SKA poolt, mis võimaldab inimesel hakata kiiremini kasutama talle vajalikku SHS-is sätestatud abimeedet. Paragrahvi 1 punktiga 3 lisatakse määruse § 2 lõiked 14 ja 15. Lõigetes 14 ja 15 kirjeldatakse suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajava mõõduka intellektihäirega täisealise isiku igapäevaelu toetamise teenuse tingimusi ja maksumust. Tegu on diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühma laiendamisega. Seni raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega ja suure hooldusvajadusega inimestele suunatud igapäevaelu toetamise teenust saavad nüüd kasutada ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega isikud. Mõõduka intellektihäire all peetakse määruses silmas RHK 10 diagnoosi F71 ehk mõõdukas vaimne alaareng. Riik on võtnud suuna toetavate kogukonnapõhiste teenuste eelisarendamiseks ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamiseks, mille üks eesmärk on toetavate teenuste osakaalu suurendamine ja suurem kättesaadavus. Eesmärk on toetada isikute iseseisvat elamist ja pakkuda teenuseid kogukonnapõhiselt väiksemates teenuseüksustes ning ühtlasi ennetada isikute sattumist ööpäevaringsele hooldusele. Selleks on oluline ka, et suure järelevalve ja kõrvalabi vajadusega psüühikahäirega täisealistele isikutele osutatava igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi tuleb teenust saama suunatud isiku suhtes vahetult ellu viia või nõustada tema lähedasi, sealhulgas temaga koos elavaid isikuid, suunamisotsuses nimetatud soovituslikus mahus. Teenuseid vajavate isikute vajadustest ja eripäradest lähtuva teenusehinna loomine annab võimaluse sellel sihtrühmal saada teenuseid moel, mis ei eelda paigutamist hoolekandeasutusse. Teenusesaajatele on tagatud nende võimekusele vastav parim võimalik juhendamine, kõrvalabi ja järelevalve ning areng kogukonnas ilma hoolekandeasutusse elama suunamiseta. Samuti on tagatud võimalus haridussüsteemist väljudes jätkata elamist koduses keskkonnas sobivat päevast toetavat teenust kasutades ning hoolduskoormusega lähedaste tööhõives osalemine. Igapäevaelu toetamise teenuse pakkumine päeva- ja nädalahoiu vormis ööpäevaringse asutushoolduse alternatiivina võimaldab vähendada hooldust ja järelevalvet vajavate inimeste lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakkuda järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid. Sellega toetab riik kohalikke omavalitsusi nimetatud sihtrühmale ja nende peredele abi pakkumisega, et vähendada perede hoolduskoormust ning pakkuda inimestele nende vajadustele vastavat teenust. Senine teenuse saamise õigustatuse kirjeldus on välistanud teenuse saamise mõõduka intellektihäirega inimestele, kes vajavad teenust, kus on tagatud vajalikus mahus kõrvalabi ja järelevalve, mida ei ole võimalik pakkuda tavalisel igapäevaelu 4 toetamise teenusel. Ka nimetatud sihtrühmale on vaja arendada paindlikke teenuseid, mis võimaldaksid neid saades jääda siiski elama oma koju. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Kehtiva erihoolekandeteenuste süsteemi järgi ei ole võimalik suure järelevalve ja kõrvalabi vajadusega inimestele tagada igapäevaelu toetamise teenust päevakeskuses, sest teenuse maksumuses ei ole arvestatud suuremast järelevalve ja kõrvalabi vajadusest tulenevat tööjõukulu. Määruse täienduse eesmärk on pakkuda päeva- ja nädalahoiu vormis teenust ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele ehk inimestele, kes vajavad enese eest hoolitsemisega seotud tegevustes pidevalt kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Teenust vahetult osutavatele isikutele esitatavate kvalifikatsiooninõuete puhul rakendatakse SHS-is ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikute kohta sätestatut. Selle kohaselt peab tegevusjuhendaja vastama SHS-is tegevusjuhendajale kehtestatud nõuetele.1 Kuivõrd mõõduka intellektihäirega suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate inimeste hulgas on järelevalve-, abi- ja toetusvajaduse maht väga erinev, siis otsustab teenuseosutaja, millises mahus ning mitme töötajaga tagatakse teenust saavatele inimestele eesmärgipärane ja turvaline teenuse osutamine. Suure järelevalve ja kõrvalabi vajadusega inimeste inimväärikust ja heaolu ei ole võimalik tagada ühel töötajal korraga, kuivõrd samal ajal ühe teenust saava inimese hügieenitoimingute tegemise või nende toimingute juhendamise kõrvalt ei ole võimalik tagada teiste teenust saavate inimeste piisavat järelevalvet ja elementaarset turvalisust. Kuna tegu on diferentseeritud maksumusega igapäevaelu toetamise teenusega, võib mõõduka intellektihäirega inimestele teenust pakkuda samades ruumides raske ja sügava intellektihäirega inimestega, st ei kohaldu SHS-i nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi (SHS § 102, lõige 1, p 4). Riigipoolne maksimaalne maksumus teenuse osutamisel ööpäev läbi on 2019. aastal 35 eurot ööpäevas ja päevasel ajal 28 eurot päevas, eeldusel, et teenust võimaldatakse päevasel ajal kasutada vähemalt kümme tundi. Nimetatud maksimaalsed maksumused võimaldavad teenuseosutajal tagada teenust saavate inimeste turvalisuse, nende oskuste säilitamise ja arendamise ning inimeste juhendamise ja järelevalve ehk leida piisaval hulgal sobiva kvalifikatsiooniga personali. Inimesel on õigus saada diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust kuni 21 ööpäeva kuus. Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute igapäevaelu toetamise teenuse hind on madalam suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega 1 § 86. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule (1) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik (edaspidi tegevusjuhendaja), kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse; 2) tal on vähemalt keskharidus ning riiklikult tunnustatud sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud sotsiaaltöötaja kutse; 3) tal on riiklikult tunnustatud eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus; 4) tal on riiklikult tunnustatud tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse; 5) tal on keskharidus ja riiklikult tunnustatud tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse; 6) tal on vähemalt keskharidus ning riiklikult tunnustatud vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus. 5 täisealiste isikute teenuse hinnast, kuna teenusel puudub hoolduse komponent. Hinnastamisel võeti aluseks liitpuudega isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse hinna ja ööpäevaringse erihooldusteenuse hinna vahe proportsioon. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse riigipoolne maksimaalne maksumus ei sisalda kulusid toitlustusele, ööpäevaringse teenuse korral ka majutusele, samuti hügieeni- ja hooldusvahenditele, mis tähendab, et need kulud tuleb katta teenuse kasutajal. Teenuse kasutajal on eestkostja kaudu võimalus taotleda omaosaluse tasumisel abi kohalikult omavalitsuselt. Teenuseosutaja lähtub majutus- ja toitlustuskulude puhul riigieelarve seaduses sätestatud piiridest ööpäevaringse erihooldusteenuse omaosaluse kohta (2019. aastal kehtivad määrad: kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule), arvestades proportsionaalselt teenuse kasutamise (öö)päevi. Vastavalt SHS §-le 89 on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Kulude katmisel lähtutakse reaalsetest kuludest. Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a, mil jõustuvad SHS-i muudatused. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatusega viiakse määrus kooskõlla 1. aprillil 2019. a jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega, millega muutub kehtetuks psühhiaatri hinnangu, rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu või rehabilitatsiooniplaani nõue teenuse saamise õigustatuse otsuse tegemisel ja tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine olemasolevatest abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja ehk SKA juurde ning laiendatakse diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühma. Seni raske või sügava intellektihäirega ja suure hooldusvajadusega inimestele suunatud igapäevaelu toetamise teenust saavad nüüd kasutada ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega isikud. Mõõduka intellektihäire all peetakse silmas RHK 10 diagnoosi F71 ehk mõõdukas vaimne alaareng. Rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu ja psühhiaatri hinnangu kaotamise ning SKA-poolse psüühikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamise sätestamisega seotud mõjusid erihoolekandeteenuse saajatele, teenuseosutajatele, SKA töö- ja halduskoormusele, psühhiaatritele, rehabilitatsioonimeeskonnale, haigekassale ja riigieelarvele on põhjalikult hinnatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) seletuskirjas, mistõttu käesoleva määruse seletuskirjas selle muudatusega kaasnevaid mõjusid täiendavalt ei hinnata. Määruses esitatud diferentseeritud maksumusega igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühma laiendamise mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju teenusesaajatele, nende pereliikmetele, teenusepakkujatele ja riigile tervikuna. Peamine uurimisküsimus on: kas ja 6 millisel määral mõjutab teenust saama õigustatud sihtrühma laiendamine teenusesaajate tervist ja sotsiaalset kaasatust, hoolduskoormusega pereliikmete toimetulekut ja tööhõivet, samuti see, millist eeldatavat mõju omavad määrusega tehtavad muudatused riigieelarvele, teenusepakkujatele, teenusesaajatega tegelevatele töötajatele ning avalike teenuste kättesaadavusele. Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Statistikaameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist neljas valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõju majandusele Erihoolekandeteenuse pakkujad Mõju ulatus Seni raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega ja suure hooldusvajadusega inimestele suunatud igapäevaelu toetamise teenust saavad nüüd kasutada ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega isikud. Mõõduka intellektihäire all peetakse määruses silmas RHK 10 diagnoosi F71 ehk mõõdukas vaimne alaareng. Sellise diagnoosiga teenusesaajad ei ole suure hooldusvajadusega, mistõttu rakendatakse teenust vahetult osutavatele isikutele (tegevusjuhendajad) esitatavate kvalifikatsiooninõuetena SHS-is ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikute kohta sätestatut. Ühtlasi tähendab see, et diferentseeritud maksumusega teenuse pakkujate ring võib laieneda ning teenust saavad pakkuda ka need teenuseosutajad, kellel suure hooldusvajadusega teenusesaajate jaoks personal puudus. Mõõduka intellektihäirega suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate inimeste hulgas on järelevalve-, abi- ja toetusvajaduse maht väga erinev, mistõttu otsustab iga teenuseosutaja ise, millises mahus ning mitme töötajaga tagatakse teenust saavatele inimestele eesmärgipärane ja turvaline teenuse osutamine. Samas tuleb arvestada, et suure järelevalve ja kõrvalabi vajadusega inimeste inimväärikust ja heaolu ei ole võimalik tagada ühel töötajal korraga, kuivõrd samal ajal ühe teenust saava inimese hügieenitoimingute tegemise või toimingute juhendamise kõrvalt ei ole võimalik tagada teiste teenust saavate inimeste piisavat järelevalvet ja elementaarset turvalisust. Diferentseeritud teenuse riigipoolne maksimaalne maksumus teenuse osutamisel ööpäev läbi on 2019. aastal 35 eurot ööpäevas ja päevasel ajal 28 eurot päevas, eeldusel, et teenust võimaldatakse päevasel ajal kasutada vähemalt kümme tundi. Nimetatud maksimaalsed maksumused võimaldavad SKA hinnangul teenuseosutajal tagada teenust saavate inimeste turvalisuse, nende oskuste säilitamise ja arendamise ning inimeste juhendamise ja järelevalve ehk leida piisaval hulgal sobiva kvalifikatsiooniga personali. Kuna tegu on diferentseeritud maksumusega igapäevaelu toetamise teenusega, võib mõõduka intellektihäirega suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele inimestele teenust pakkuda samades ruumides raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega inimestega, st ei kohaldu SHS nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi (SHS § 7 102, lõige 1, p 4). Küll aga kohaldub seoses majutusvõimaluse pakkumisega nõue tagada erihoolekandeteenuse osutamise, teenuse osutamiseks vajalike ruumide ja maa-ala vastavus rahvatervise seaduse alusel kehtestatud erihoolekandeteenuste tervisekaitsenõuetele, kui teenust osutatakse teenuseosutaja omandis või kasutuses oleval maa-alal või ruumides (SHS §102, lõige 2). Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 2017. aastal osutas erihoolekandeteenuseid 163 asutust/üksust.2 Mõju sagedus on teenusepakkujate jaoks väike, kuna kokkupuude muudatusega on kõigi pakkujate jaoks ühekordne. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse pakkujate jaoks väheolulise mõjuga. Sotsiaalkindlustusamet Mõju ulatus Määruses esitatud muudatusega kaasneb teatav mõju ka SKA kui rakendusüksuse töökoormusele. Nimelt peab SKA edaspidi tõenäoliselt rohkemate päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkujatega sõlmima lepinguid ning suunama kliente teenust saama, samuti peab SKA pidama arvet teenuse osutamise sisu ja sageduse üle ning nõustama teenuseosutajaid ja teenust saada soovivaid inimesi ning nende lähedasi. Päeva- ja nädalahoiuteenusel tasutakse teenuse osutamise eest ööpäeva või päeva kaupa. Teenuse osutamise eest tasumine toimub SKA kaudu endiselt üks kord kuus, arvete alusel. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on SKA. Kui arvestada potentsiaalset nende teenuseosutajate arvu, kes võiksid päeva- ja nädalahoiuteenust osutama hakata, ning nende isikute arvu, kes võiksid teenust kasutada, puutub SKA teenuseosutajatega lepingu sõlmimise ja teenust saama suunamisega kokku regulaarselt, kuid tõenäoliselt mitte iga päev. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine ning ebasoovitavad mõjud puuduvad. Tegemist on SKA töökoormuse mõttes väheolulise mõjuga. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Teenusesaajad 2 Sotsiaalministeerium, 2019. Hoolekandestatistika aruanded 2017. 8 Mõju ulatus Igapäevaelu toetamise teenust saavad päeva- ja nädalahoiuteenusena kasutada edaspidi ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega inimesed (F71 diagnoosigrupp). Sihtrühma laiendamise eesmärk on pakkuda ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid, et ennetada isikute sattumist ööpäevaringsele hooldusele. Muudatus mõjutab kaudselt nii teenusesaajate tervist kui ka erihoolekande sihtrühma kuuluvate inimeste õigusi ja sotsiaalset kaasatust. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on mõõduka intellektihäirega 16-aastased ja vanemad inimesed. SKA andmetel oli Eestis 31.12.2018 seisuga 2088 ametliku puude raskusastmega inimest, kelle põhidiagnoosiks oli F71, neist 944 (45%) on saanud erihoolekandeteenust, sh igapäevaelu toetamise teenust 352 inimest.3 Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on teenusesaajate jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. Teenust saavate inimeste pereliikmed Mõju ulatus Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse sihtrühma laiendamine mõõduka intellektihäirega inimestele võimaldab vähendada järelevalvet ja kõrvalabi vajavate inimeste lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist, töö ja eraelu ühitamise võimalusi ning ajakasutust. Kaudselt võimaldab muudatus ennetada ka hoolduskoormusega inimeste haigestumist. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Uuringute kohaselt on hoolduskoormusega inimeste arv suurem kui hooldajatoetuse statistika seda näitab. Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu 2016. aasta andmetel abistas või hooldas4 oma leibkonnaliiget umbes 65 000 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 5500 olid kuni 18-aastased ning umbes 59 500 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla 10 tunni nädalas abistas või hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 25 000 inimest, 10– 19 tundi nädalas 16 800 inimest ning vähemalt 20 tundi nädalas 17 400 inimest.5 Võrdluseks, Sotsiaalministeeriumi 2009. aastal tehtud puuetega inimeste ja nende pereliikmete 3 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 4 Siin arvestatakse vaid hooldamist ja abistamist, mis on tingitud hooldatava vanadusest ja/või pikaajalisest terviseprobleemist/puudest. Kuna küsimus sisaldab nii abistamise kui ka hooldamise mõistet, sisaldub toodud arvude sees mõnevõrra laiem grupp inimesi kui ainult hoolduskoormusega inimesed. 5 Statistikaamet, 2016. Eesti sotsiaaluuring. 9 hoolduskoormuse uuringu kohaselt hooldati pereliikme poolt 51 951 puudega inimest. Viiendik (21%) hooldajatest on määratud oma puudega pereliikme ametlikuks hooldajaks.6 SKA andmetel oli Eestis 31.12.2018 seisuga 2088 ametliku puude raskusastmega inimest, kelle põhidiagnoosiks oli F71, neist 944 (45%) on saanud erihoolekandeteenust, sh igapäevaelu toetamise teenust 352 inimest.7 Maksimaalselt võiks muudatus mõjutada umbes samas suurusjärgus inimeste pereliikmeid. Päeva- ja nädalahoiuteenust on võimalik kasutada 21 (öö)päeva kuus, mistõttu ei ole selle kasutamine igapäevane, kuid võib olla regulaarne. Mõju sagedust võib seega hinnata keskmiseks. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on teenust saavate inimeste pereliikmete jaoks olulise mõjuga. Mõju regionaalarengule Erihoolekandeteenuse kättesaadavus Eesti eri piirkondades Mõju ulatus Muudatuse tulemusena paraneb sotsiaalteenuste kättesaadavus Eesti eri piirkondades. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU)8 kohaselt tunnevad maal elavad puudega inimesed mõnest teenusest oluliselt sagedamini puudust kui linnas elavad puudega inimesed, sh eriti Tallinnas. Enda sõnul vajaks mõnda (täiendavat) teenust 38% täiskasvanud tavaleibkonna puudega inimestest. Seevastu 35% ei vaja mingeid teenuseid ega abi, 26% aga ei oska öelda, kas vajavad täiendavat abi või mitte. 1–2% puudega inimeste jaoks oleks vaja kodust põetusteenust. Veel nimetati vajadust ühistranspordi parema korraldamise, tööalase nõustamise, hooldamisoskuste õpetamise, viipekeele tõlgi ja sooja toidu koju toomise järele. Kui vaadata intellektihäirega inimeste jagunemist puudestatistika alusel, elab kõige enam 16- aastaseid ja vanemaid intellektihäirega inimesi Lääne-Virumaal ja Läänemaal (vastavalt 0,9 ja 0,8 protsenti 15-aastasest ja vanemast rahvastikust).9 Igapäevaelu toetamise teenust saadakse kõige rohkem Tallinnas, Tartumaal ja Ida-Virumaal, mis on ka suurema rahvastiku osakaaluga piirkonnad. Teenusekohti on muudatuse tulemusel võimalik luua kõigisse maakondadesse, mis võimaldab parandada mõõduka intellektihäirega suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele inimestele pakutavate teenuste kättesaadavust. 6 Saar Poll OÜ, Tartu Ülikool, (Kadri Soo,RAKE), Sotsiaalministeerium, 2009. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/piu2009_loppraport.pdf 7 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 8 PIU, 2009. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/piu2009_loppraport.pdf 9 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused 10 Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on mõõduka intellektihäirega (sh intellektihäire liitpuude koosseisus) 16-aastased ja vanemad inimesed. 31.12.2018 seisuga oli selliseid inimesi kokku 2088, neist on erihoolekandeteenust saanud 944 (45%), sh igapäevaelu toetamise teenust on neist saanud 352 inimest.10 Kõigist puudega inimestest (2018. aasta 1. jaanuari andmetel 156 729 inimest11) moodustab see veidi üle 1%. Päeva- ja nädalahoiuteenust on võimalik kasutada 21 (öö)päeva kuus, mistõttu ei ole selle kasutamine igapäevane, kuid võib olla regulaarne. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua, et kuna erihoolekandeteenuse saamine ei ole seotud inimese elukohaga, on teenuseosutajal võimalik luua teenusekohad ükskõik millisesse maakonda. Praegune teenusekohtade jaotus näitab, et teenuseosutajad on koondunud kindlatesse maakondadesse. Välistatud ei ole, et teenusekohad luuakse suuremate teenuseosutajate juurde ja nõudlust mõjutab asukoha asemel hoopis teenuseosutaja senine maine teiste teenuste osutamisel. Sellegipoolest võib ebasoovitavate mõjude riski hinnata väikeseks, kuna võib eeldada, et nädala- ja päevahoiuteenuse kasutamise vajadus tekib võimalikult inimese elukoha lähedal ning ka teenuseosutajad lähtuvad sellest vajadusest. Päeva- ja nädalahoiuteenus võimaldab pereliiget kodus hooldavatel inimestel käia tööl või viia oma pereliige teenust saama näiteks öiseks ajaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatust ja sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna teenusekohtade loomine võib toimuda kogu Eesti piires ning teenust on võimalik saada regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2017. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks kokku riigieelarvest üle 24 miljoni euro. Igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks kulus riigieelarvest üle 3 miljoni euro. Kohalik omavalitsus panustas lisaks ligi 800 000 euroga, isikud ise veidi üle 56 000 euroga ning muudest allikatest osutati teenust umbes 21 000 euro eest. Ööpäevaringset erihooldusteenust rahastati riigieelarvest ligi 12 miljoni euroga, kohalik omavalitsus panustas veidi üle 121 000 euroga. Tabel 2. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide järgi, 2017 2017 teenuse kasutaja, Teenuse liik kohalik tema riik ¹ oma- pereliikme muu valitsus või eestkostja osalus 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. 11 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2016. 11 (omaosalu s) Toetavad teenused kokku 7 279 207 999 028 1 159 309 94 380 Igapäevaelu toetamine 3 263 332 778 911 56 285 21 604 Toetatud elamine 1 851 446 111 463 207 586 157 Kogukonnas elamine 1 295 797 21 464 894 955 66 620 Töötamise toetamine 868 632 87 190 482,65 6 000 Ööpäevaringsed teenused kokku 17 181 472 214 699 7 363 573 17611 Ööpäevaringne erihooldusteenus 11 810 893 121 089 5 702 865 3444 Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse 831 441 0 267 768 0 remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldusteenus 3 111 847 91 420 1 139 905 14167 isikutele, kellel on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse 1 427 291 2 190 253 034 0 paigutatud isikutele Kokku toetavad ja ööpäevaringsed 24 460 679 1 213 727 8 522 882 111 991 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded Muudatusest tulenev laiendatud sihtrühmale teenuste osutamine on planeeritud olemasolevatest eelarvevahenditest, kuna huvi suure hooldusvajadusega inimestele mõeldud igapäevaelu toetamise nädala- ja päevahoiuteenuse vastu on prognoositust väiksem. Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute igapäevaelu toetamise teenuse hind on madalam suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute teenuse hinnast, kuna teenusel puudub hoolduse komponent. Ebasoovitavate mõjude risk Riskina võib välja tuua sellise olukorra tekkimise, kus olemasolevatest vahenditest ei piisa teenusenõudluse katmiseks. Samas, selleks et kasutada vahendeid võimalikult efektiivselt ja paindlikult, on loodud süsteem, kus ühte teenusekohta võimaldatakse kasutada mitmel inimesel. Näiteks kui üks inimene ei kasuta ära kogu kuu jooksul võimaldatud 21 päeva mahtu, saab teenuseosutaja ülejäänud päevade katmiseks samale teenusekohale võtta teise inimese. See võimaldab suuremast nõudlusest tekkivat riski vähendada. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatust ja sagedust ning mõjutatud sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, mistõttu on tegemist väheolulise mõjuga avaliku sektori kuludele ja tuludele. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või inimeste halduskoormusele Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega inimeste halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad vahendid on 2019. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas. Erihoolekandeteenuste baaseelarve koos lisavahenditega on 2019. aastal kokku 36 897 000 eurot, sh diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse eelarve 3 380 000 eurot. 2019. aasta lõpuks on plaan täita kuni 200 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenusekohta, arvestades kokku nii mõõduka kui ka raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega inimeste kohad. Lisavahendite vajadus tekib alates 2020. aastast. Selleks esitatakse riigi eelarvestrateegia 2020-2023 koostamisel lisataotlus, mida menetletakse kõikide eelarveliste lisavajadustega koos ühtsetel alustel. Tegelik lisavahendite vajadus selgub riigieelarve lisataotluse menetlusprotsessis. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a, mil jõustuvad SHS-i muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Omastehooldus, MTÜ- le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Justiitsministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastasid eelnõu vaikimisi märkusteta, Rahandusministeerium peale täpsustavatele küsimustele vastuse saamist. MTÜ Eesti Omastehooldus ja MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit esitasid eelnõu kohta arvamused, mis on esitatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis. MINISTRI MÄÄRUS 19.02.2019 nr 7 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 11 punktis 1 ja lõike 51 punktis 1 asendatakse tekstiosa „psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis“ tekstiosaga „toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemine“; 2) paragrahvi 2 lõike 12 punktis 1 asendatakse sõnad „fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis“ sõnadega „tuvastatud toetusvajaduse hindamise käigus“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „(14) Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 35 eurot ööpäevas kuni 21 ööpäeva eest kuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isik vajab enese eest hoolitsemisega seotud tegevusi sooritades pidevalt kõrvalabi tegevusjuhendaja poolt; 2) isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet; 3) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi ning majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht vastab vähemalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile” § 4 lõike 3 punktis 1 ja §-s 6 sätestatud nõuetele. (15) Kui lõikes 14 nimetatud isikule osutatakse teenust vaid päevasel ajal, on isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 28 eurot päevas, tingimusel et teenuseosutaja võimaldab kasutada teenust vähemalt kümme tundi järjest.“. 2 § 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →