Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ muutmise määruse seletuskiri
LISA
Kooskõlastustabel
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
MTÜ 1. Hindame väga seisukohta, et igapäevaelu päeva- ja 1. Arvestatud.
Erihoolekande- nädalahoiuteenust vajavate isikute sihtgrupp on laienenud.
teenuste 2. Sotsiaalkindlustusameti uue ülesande (erihoolekande- ja 2. Arvestatud.
Pakkujate Liit rehabilitatsiooniteenuste saamise õigustatuse ja vajaduse
hindamise) osas oleme äraootaval seisukohal ning loodame,
et teenuse saamise üle otsustamine on lihtsam ja toetub
juhtumikorraldajate kõrgel professionaalsusel.
MTÜ Eesti 1. Erihoolekandeteenuse õigustatuse protsess on seni olnud 1. Arvestatud.
Omastehooldus võrdlemisi keerukas ja teenuse taotlejale ja tema lähedastele
koormav. Muudatuse toel võib eeldada
menetlustoimingutega seotud visiitide vähenemist ja
protsessi läbipaistvamaks muutumist – hindamine ja
teenusele suunamise otsustamine toimub samas üksuses.
Küll aga säilib esmajuhtumite puhul erispetsialistide
kaasamise vajadus, mis on loomulik ja vajalik.
2. Arvestatud.
2. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse
sihtrühma laiendamine toob kaasa täiendavaid võimalusi
hoolduskoormuse hajutamiseks ning edendab võimalikult
iseseisvat elu sobiva kogukondliku toega. Toetusvajadusega
inimese ja tema lähedase vaatest saab määravaks
teenuseosutajate valmidus intervallteenust osutada,
paindlikke ja sobivaid lahendusi leida ning innustuda SKA
nõustamisest (soovitatavalt paikkondlikud, kogukondlikud
nõustamised koos potentsiaalsete teenusekasutajate ja
nende lähedastega, et leida sobivaimad lahendused
kohtadel).
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava
tasu maksmise tingimused ja kord’ muutmise määruse seletuskiri
LISA
3. Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajava mõõduka 3. Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajava mõõduka
intellektihäirega täisealise isiku igapäevaelu toetamise intellektihäirega täisealise isiku igapäevaelu toetamise
teenuse hinnastamise juures on lähtutud eeldusest, et teenusele saamised otsused tehakse juhtumipõhiselt.
hoolduse komponent teenuses ei sisaldu. Hügieeni- ja
hooldusvahenditega seotud kulud tuleb teenuse saajal ise
katta. Hooldusvajadus võib olla olemas, kuid seonduvad
kulud peaksid saama kaetud teenuse saaja poolt.
Hooldusvajadus on ajas muutuv suurus, mis olemuslikult ei
tähenda alati otsest hooldamist teise inimese poolt. Teatud
tingimustel piisab ka juhendamisest ja järelevalvest.
Hooldusvajaduse olemasolu seab piiri teenusele ligipääsuks
või otsuseid tehakse juhtumipõhiselt kaaludes
teenuseosutajate võimekust?
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65,,Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu
maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses 1. aprillil 2019. a jõustuva
sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega (RT I, 21.12.2018, 3), millega muutub kehtetuks
psühhiaatri hinnangu, rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu või
rehabilitatsiooniplaani nõue teenuse saamise õigustatuse otsuse tegemisel ja see asendub
toetusvajaduse hindamisega Sotsiaalkindlustusameti poolt. Määrusesse lisatakse ka suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega täisealisele isikule
osutatava igapäevaelu toetamise teenuse diferentseeritud maksumus.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna
analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste
osakonna erihoolekande talituse nõuniku Katrin Tsuimaniga (tel: 447 7630, e-post:
[email protected]) ja sama talituse juhi Helen Tähtverega (tel:
620 8335, e-post:
[email protected]).
Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste
osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
21.12.2018, 34.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrust muudetakse seoses 1. aprillil 2019. a jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi
SHS) muudatusega, millega tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese
nõustamine olemasolevatest abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja ehk
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) juurde ja muutub kehtetuks psühhiaatri hinnangu,
2
rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu või rehabilitatsiooniplaani nõue teenuse
saamise õigustatuse otsuse tegemisel. Samuti lisatakse määrusesse igapäevaelu toetamise
teenuse diferentseeritud maksumus.
Paragrahvi 1 punktidega 1 ja 2 asendatakse määruse § 2 lõike 11 punktis 1 ja lõike 51
punktis 1 sõnad „psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise
esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis“
sõnadega „toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult
kahjustava käitumise esinemine“ ning § 2 lõike 12 punktis 1 sõnad „fikseeritud
rehabilitatsiooniplaanis“ sõnadega „tuvastatud toetusvajaduse hindamise käigus“.
Alates 1. aprillist 2019. a võetakse erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse ja vajaduse
hindamisel rehabilitatsiooniplaani asemel kasutusele toetus- ja abivajaduse hindamise
vahend. Uue hindamise käigus tuginetakse infole, mis on riiklikes andmebaasides inimese
toetus- ja abivajaduse kohta juba olemas, kaasatakse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid ning
rakendatakse inimese nõustamisel ja abimeetmetega seostamisel juhtumikorralduse
töömeetodit. Muudatus toob erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise ja inimese
nõustamise SKA juhtumikorraldajate juurde. Muudatuse eesmärk on teha psüühilise
erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise
teekond lühemaks ja selgemaks nii teenusesaajatele kui -korraldajatele. Samuti soovitakse
luua ühtlane teenuseid saama suunamise ja teenuste osutamise korraldus. Eesmärk aitab
ühtlasi lahendada heaolu arengukavas 2016–2020 nimetatud probleemi – sotsiaalteenuste
korraldus ja rahastamine ei toeta inimeste vajadustele vastava abi pakkumist ega ressursside
eesmärgipärast kasutamist.
Nagu on sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu
(657 SE) seletuskirjas välja toodud, on psühhiaatritele pandud kohustus anda hinnang
toetavate erihoolekandeteenuste saamise kohta praktikas tekitanud olukorra, kus inimene
peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks pöörduma esmalt psühhiaatri poole, mis võib
oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale vajalikku teenust saama. Lisaks on Eesti
Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja selle
kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine
ei ole psühhiaatri pädevuses. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist.
Psühhiaater saab anda väljavõtte isiku meditsiinidokumentidest, mis võib olla vajalik info
teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Alates
01.04.2019 rakenduv hinnangu andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid tegevusest, mis ei
ole seotud raviteenusega ega eelda psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal
inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille
ooteaeg võib olla kuni paar kuud.
2016. aastal tegi SKA analüüsi täisealiste psüühikahäirega isikute rehabilitatsiooniplaanide
kohta, mille käigus tuvastati, et kontrollitud rehabilitatsiooniplaanidest 88% olid koostatud
hindamaks, kas inimese toimetulekuks vajalikku abi tuleb pakkuda erihoolekandeteenuse näol.
Analüüsi tulemusena selgus, et rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus
erihoolekandeteenustest ja laiemalt sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Seetõttu ei ole
rehabilitatsiooniplaanides kaalutud võimalusi, milliseid teenuseid kombineerides saaks
inimene veel iseseisvalt toime tulla. Ei ole nähtav, miks on ainuõige suunata
erihoolekandeteenust saama ning ei antud suuniseid konkreetseteks tegevusteks või juhiseid
erihoolekandeteenuse osutajatele. Sageli on osutatud vaid tegevustele, mis on seadusest
tulenevalt erihoolekandeteenuse sisuks. Analüüsi tulemusena tehti ettepanek võimaldada
suunata psüühikahäirega inimesed ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama ilma
rehabilitatsiooniplaanita.
2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt ellu viidud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi
arendamise protsessi käigus toodi ühe probleemina välja, et rehabilitatsioonimeeskond hindab
inimese ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadust tavaliselt kokku tulnud komisjoni vormis,
kus meeskonnaliikmete teadlikkus sotsiaalhoolekandesüsteemi, sh erihoolekandesüsteemi
3
olemusest ja võimalustest on vähene. Samuti ei anna selline komisjoni vorm sageli ülevaadet
inimese tegelikust abivajadusest ning rehabilitatsiooniplaan koostatakse vaid selleks, et
kinnitada inimese õigust saada erihoolekandeteenust.
Väljaspool rehabilitatsioonimeeskonda tehtud teenusevajaduse hindamiste tulemused
näitavad, et inimese toimetuleku ja tegevusvõime hindamist ning sellele vastavat
sotsiaalhoolekande abimeedet on võimalik tuvastada ka SKA juhtumikorraldaja või
kogemustega teenuseosutaja meeskonna hinnangute alusel ning sobiva
erihoolekandeteenuse valikuks ei ole rehabilitatsioonimeeskonna koostatav
rehabilitatsiooniplaan vajalik. SKA juhtumikorraldaja toetub psüühikahäirega inimese toetus-
ja abivajaduse hindamisel lisaks struktureeritud hindamisvahendi abil kogutavale infole ka
varem inimese tegevus- ja toimetulekuvõime kohta kogutud andmetele, võimaluse korral
riiklikele andmebaasidele, nt andmed puude raskusastme taotlusest, töövõime hindamise
andmed, haridussüsteemis koostatud lapse individuaalse arengu kaart ja individuaalne
ülemineku kava.
Eeltoodust tulenevalt muudeti SHS-i nii, et alates 1. aprillist 2019. a kaob psüühilise
erivajadusega inimestele erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike
dokumentide hulgast psühhiaatri hinnang ja rehabilitatsioonimeeskonna koostatav hinnang või
rehabilitatsiooniplaan ning seaduses sätestatakse psüühikahäirega täisealiste isikute toetus-
ja abivajaduse hindamine SKA poolt, mis võimaldab inimesel hakata kiiremini kasutama talle
vajalikku SHS-is sätestatud abimeedet.
Paragrahvi 1 punktiga 3 lisatakse määruse § 2 lõiked 14 ja 15. Lõigetes 14 ja 15 kirjeldatakse
suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajava mõõduka intellektihäirega täisealise isiku
igapäevaelu toetamise teenuse tingimusi ja maksumust. Tegu on diferentseeritud hinnaga
igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühma laiendamisega. Seni raske, sügava ja muu
täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega ja suure hooldusvajadusega inimestele
suunatud igapäevaelu toetamise teenust saavad nüüd kasutada ka suures mahus järelevalvet
ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega isikud. Mõõduka intellektihäire all peetakse
määruses silmas RHK 10 diagnoosi F71 ehk mõõdukas vaimne alaareng.
Riik on võtnud suuna toetavate kogukonnapõhiste teenuste eelisarendamiseks ning
deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamiseks, mille üks eesmärk on toetavate
teenuste osakaalu suurendamine ja suurem kättesaadavus. Eesmärk on toetada isikute
iseseisvat elamist ja pakkuda teenuseid kogukonnapõhiselt väiksemates teenuseüksustes
ning ühtlasi ennetada isikute sattumist ööpäevaringsele hooldusele. Selleks on oluline ka, et
suure järelevalve ja kõrvalabi vajadusega psüühikahäirega täisealistele isikutele osutatava
igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi tuleb teenust saama suunatud isiku
suhtes vahetult ellu viia või nõustada tema lähedasi, sealhulgas temaga koos elavaid isikuid,
suunamisotsuses nimetatud soovituslikus mahus. Teenuseid vajavate isikute vajadustest ja
eripäradest lähtuva teenusehinna loomine annab võimaluse sellel sihtrühmal saada teenuseid
moel, mis ei eelda paigutamist hoolekandeasutusse. Teenusesaajatele on tagatud nende
võimekusele vastav parim võimalik juhendamine, kõrvalabi ja järelevalve ning areng
kogukonnas ilma hoolekandeasutusse elama suunamiseta. Samuti on tagatud võimalus
haridussüsteemist väljudes jätkata elamist koduses keskkonnas sobivat päevast toetavat
teenust kasutades ning hoolduskoormusega lähedaste tööhõives osalemine.
Igapäevaelu toetamise teenuse pakkumine päeva- ja nädalahoiu vormis ööpäevaringse
asutushoolduse alternatiivina võimaldab vähendada hooldust ja järelevalvet vajavate inimeste
lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning
pakkuda järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid.
Sellega toetab riik kohalikke omavalitsusi nimetatud sihtrühmale ja nende peredele abi
pakkumisega, et vähendada perede hoolduskoormust ning pakkuda inimestele nende
vajadustele vastavat teenust. Senine teenuse saamise õigustatuse kirjeldus on välistanud
teenuse saamise mõõduka intellektihäirega inimestele, kes vajavad teenust, kus on tagatud
vajalikus mahus kõrvalabi ja järelevalve, mida ei ole võimalik pakkuda tavalisel igapäevaelu
4
toetamise teenusel. Ka nimetatud sihtrühmale on vaja arendada paindlikke teenuseid, mis
võimaldaksid neid saades jääda siiski elama oma koju. Heaolu arengukava 2016–2023 seab
eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema elukoha vahetus lähetuses, et
säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist
ning tagasi kogukonda siirdumist.
Kehtiva erihoolekandeteenuste süsteemi järgi ei ole võimalik suure järelevalve ja kõrvalabi
vajadusega inimestele tagada igapäevaelu toetamise teenust päevakeskuses, sest teenuse
maksumuses ei ole arvestatud suuremast järelevalve ja kõrvalabi vajadusest tulenevat
tööjõukulu. Määruse täienduse eesmärk on pakkuda päeva- ja nädalahoiu vormis teenust ka
suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele ehk
inimestele, kes vajavad enese eest hoolitsemisega seotud tegevustes pidevalt kõrvalabi,
juhendamist ja järelevalvet.
Teenust vahetult osutavatele isikutele esitatavate kvalifikatsiooninõuete puhul rakendatakse
SHS-is ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikute kohta sätestatut. Selle
kohaselt peab tegevusjuhendaja vastama SHS-is tegevusjuhendajale kehtestatud nõuetele.1
Kuivõrd mõõduka intellektihäirega suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate inimeste
hulgas on järelevalve-, abi- ja toetusvajaduse maht väga erinev, siis otsustab teenuseosutaja,
millises mahus ning mitme töötajaga tagatakse teenust saavatele inimestele eesmärgipärane
ja turvaline teenuse osutamine. Suure järelevalve ja kõrvalabi vajadusega inimeste
inimväärikust ja heaolu ei ole võimalik tagada ühel töötajal korraga, kuivõrd samal ajal ühe
teenust saava inimese hügieenitoimingute tegemise või nende toimingute juhendamise kõrvalt
ei ole võimalik tagada teiste teenust saavate inimeste piisavat järelevalvet ja elementaarset
turvalisust.
Kuna tegu on diferentseeritud maksumusega igapäevaelu toetamise teenusega, võib
mõõduka intellektihäirega inimestele teenust pakkuda samades ruumides raske ja sügava
intellektihäirega inimestega, st ei kohaldu SHS-i nõuded ööpäevaringsele
erihooldusteenusele, mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete
hooldusteenuste ruumidest eraldi (SHS § 102, lõige 1, p 4).
Riigipoolne maksimaalne maksumus teenuse osutamisel ööpäev läbi on 2019. aastal 35 eurot
ööpäevas ja päevasel ajal 28 eurot päevas, eeldusel, et teenust võimaldatakse päevasel ajal
kasutada vähemalt kümme tundi. Nimetatud maksimaalsed maksumused võimaldavad
teenuseosutajal tagada teenust saavate inimeste turvalisuse, nende oskuste säilitamise ja
arendamise ning inimeste juhendamise ja järelevalve ehk leida piisaval hulgal sobiva
kvalifikatsiooniga personali. Inimesel on õigus saada diferentseeritud hinnaga igapäevaelu
toetamise teenust kuni 21 ööpäeva kuus.
Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute
igapäevaelu toetamise teenuse hind on madalam suures mahus hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajavate raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega
1
§ 86. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
(1) Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik (edaspidi tegevusjuhendaja), kes vastab vähemalt
ühele järgmistest nõuetest:
1) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase
koolituse;
2) tal on vähemalt keskharidus ning riiklikult tunnustatud sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või
kutseseaduse alusel antud sotsiaaltöötaja kutse;
3) tal on riiklikult tunnustatud eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus;
4) tal on riiklikult tunnustatud tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi
kutse;
5) tal on keskharidus ja riiklikult tunnustatud tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel
antud tegevusjuhendaja kutse;
6) tal on vähemalt keskharidus ning riiklikult tunnustatud vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus.
5
täisealiste isikute teenuse hinnast, kuna teenusel puudub hoolduse komponent. Hinnastamisel
võeti aluseks liitpuudega isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse hinna ja ööpäevaringse
erihooldusteenuse hinna vahe proportsioon.
Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse riigipoolne maksimaalne maksumus
ei sisalda kulusid toitlustusele, ööpäevaringse teenuse korral ka majutusele, samuti hügieeni-
ja hooldusvahenditele, mis tähendab, et need kulud tuleb katta teenuse kasutajal. Teenuse
kasutajal on eestkostja kaudu võimalus taotleda omaosaluse tasumisel abi kohalikult
omavalitsuselt. Teenuseosutaja lähtub majutus- ja toitlustuskulude puhul riigieelarve seaduses
sätestatud piiridest ööpäevaringse erihooldusteenuse omaosaluse kohta (2019. aastal
kehtivad määrad: kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus
230 eurot kuus ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku maksimaalne
omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse
hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, ja
ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot
kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas
eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule), arvestades proportsionaalselt teenuse kasutamise
(öö)päevi.
Vastavalt SHS §-le 89 on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja
kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse
kehtestatud ulatuses. Kulude katmisel lähtutakse reaalsetest kuludest.
Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a, mil
jõustuvad SHS-i muudatused.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu
õigusega.
4. Määruse mõjud
Muudatusega viiakse määrus kooskõlla 1. aprillil 2019. a jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse
muudatusega, millega muutub kehtetuks psühhiaatri hinnangu, rehabilitatsioonimeeskonna
koostatava hinnangu või rehabilitatsiooniplaani nõue teenuse saamise õigustatuse otsuse
tegemisel ja tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine
olemasolevatest abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja ehk SKA juurde ning
laiendatakse diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühma. Seni raske
või sügava intellektihäirega ja suure hooldusvajadusega inimestele suunatud igapäevaelu
toetamise teenust saavad nüüd kasutada ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad
mõõduka intellektihäirega isikud. Mõõduka intellektihäire all peetakse silmas RHK 10
diagnoosi F71 ehk mõõdukas vaimne alaareng.
Rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu ja psühhiaatri hinnangu kaotamise ning
SKA-poolse psüühikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamise
sätestamisega seotud mõjusid erihoolekandeteenuse saajatele, teenuseosutajatele, SKA töö-
ja halduskoormusele, psühhiaatritele, rehabilitatsioonimeeskonnale, haigekassale ja
riigieelarvele on põhjalikult hinnatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse
muutmise seaduse eelnõu (657 SE) seletuskirjas, mistõttu käesoleva määruse seletuskirjas
selle muudatusega kaasnevaid mõjusid täiendavalt ei hinnata.
Määruses esitatud diferentseeritud maksumusega igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühma
laiendamise mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju teenusesaajatele, nende
pereliikmetele, teenusepakkujatele ja riigile tervikuna. Peamine uurimisküsimus on: kas ja
6
millisel määral mõjutab teenust saama õigustatud sihtrühma laiendamine teenusesaajate
tervist ja sotsiaalset kaasatust, hoolduskoormusega pereliikmete toimetulekut ja tööhõivet,
samuti see, millist eeldatavat mõju omavad määrusega tehtavad muudatused riigieelarvele,
teenusepakkujatele, teenusesaajatega tegelevatele töötajatele ning avalike teenuste
kättesaadavusele.
Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja
Statistikaameti andmeid.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist neljas valdkonnas:
mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju regionaalarengule ning mõju
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks
hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,
mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud
muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei
ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Mõju majandusele
Erihoolekandeteenuse pakkujad
Mõju ulatus
Seni raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega ja suure
hooldusvajadusega inimestele suunatud igapäevaelu toetamise teenust saavad nüüd
kasutada ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega isikud.
Mõõduka intellektihäire all peetakse määruses silmas RHK 10 diagnoosi F71 ehk mõõdukas
vaimne alaareng. Sellise diagnoosiga teenusesaajad ei ole suure hooldusvajadusega, mistõttu
rakendatakse teenust vahetult osutavatele isikutele (tegevusjuhendajad) esitatavate
kvalifikatsiooninõuetena SHS-is ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikute
kohta sätestatut. Ühtlasi tähendab see, et diferentseeritud maksumusega teenuse pakkujate
ring võib laieneda ning teenust saavad pakkuda ka need teenuseosutajad, kellel suure
hooldusvajadusega teenusesaajate jaoks personal puudus.
Mõõduka intellektihäirega suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate inimeste hulgas on
järelevalve-, abi- ja toetusvajaduse maht väga erinev, mistõttu otsustab iga teenuseosutaja
ise, millises mahus ning mitme töötajaga tagatakse teenust saavatele inimestele
eesmärgipärane ja turvaline teenuse osutamine. Samas tuleb arvestada, et suure järelevalve
ja kõrvalabi vajadusega inimeste inimväärikust ja heaolu ei ole võimalik tagada ühel töötajal
korraga, kuivõrd samal ajal ühe teenust saava inimese hügieenitoimingute tegemise või
toimingute juhendamise kõrvalt ei ole võimalik tagada teiste teenust saavate inimeste piisavat
järelevalvet ja elementaarset turvalisust.
Diferentseeritud teenuse riigipoolne maksimaalne maksumus teenuse osutamisel ööpäev läbi
on 2019. aastal 35 eurot ööpäevas ja päevasel ajal 28 eurot päevas, eeldusel, et teenust
võimaldatakse päevasel ajal kasutada vähemalt kümme tundi. Nimetatud maksimaalsed
maksumused võimaldavad SKA hinnangul teenuseosutajal tagada teenust saavate inimeste
turvalisuse, nende oskuste säilitamise ja arendamise ning inimeste juhendamise ja järelevalve
ehk leida piisaval hulgal sobiva kvalifikatsiooniga personali.
Kuna tegu on diferentseeritud maksumusega igapäevaelu toetamise teenusega, võib
mõõduka intellektihäirega suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele inimestele teenust
pakkuda samades ruumides raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata
intellektihäirega inimestega, st ei kohaldu SHS nõuded ööpäevaringsele erihooldusteenusele,
mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise
ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi (SHS §
7
102, lõige 1, p 4). Küll aga kohaldub seoses majutusvõimaluse pakkumisega nõue tagada
erihoolekandeteenuse osutamise, teenuse osutamiseks vajalike ruumide ja maa-ala vastavus
rahvatervise seaduse alusel kehtestatud erihoolekandeteenuste tervisekaitsenõuetele, kui
teenust osutatakse teenuseosutaja omandis või kasutuses oleval maa-alal või ruumides (SHS
§102, lõige 2).
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
2017. aastal osutas erihoolekandeteenuseid 163 asutust/üksust.2 Mõju sagedus on
teenusepakkujate jaoks väike, kuna kokkupuude muudatusega on kõigi pakkujate jaoks
ühekordne.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse pakkujate jaoks väheolulise mõjuga.
Sotsiaalkindlustusamet
Mõju ulatus
Määruses esitatud muudatusega kaasneb teatav mõju ka SKA kui rakendusüksuse
töökoormusele. Nimelt peab SKA edaspidi tõenäoliselt rohkemate päeva- ja
nädalahoiuteenuse pakkujatega sõlmima lepinguid ning suunama kliente teenust saama,
samuti peab SKA pidama arvet teenuse osutamise sisu ja sageduse üle ning nõustama
teenuseosutajaid ja teenust saada soovivaid inimesi ning nende lähedasi.
Päeva- ja nädalahoiuteenusel tasutakse teenuse osutamise eest ööpäeva või päeva kaupa.
Teenuse osutamise eest tasumine toimub SKA kaudu endiselt üks kord kuus, arvete alusel.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on SKA.
Kui arvestada potentsiaalset nende teenuseosutajate arvu, kes võiksid päeva- ja
nädalahoiuteenust osutama hakata, ning nende isikute arvu, kes võiksid teenust kasutada,
puutub SKA teenuseosutajatega lepingu sõlmimise ja teenust saama suunamisega kokku
regulaarselt, kuid tõenäoliselt mitte iga päev.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine ning
ebasoovitavad mõjud puuduvad. Tegemist on SKA töökoormuse mõttes väheolulise mõjuga.
Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Teenusesaajad
2
Sotsiaalministeerium, 2019. Hoolekandestatistika aruanded 2017.
8
Mõju ulatus
Igapäevaelu toetamise teenust saavad päeva- ja nädalahoiuteenusena kasutada edaspidi ka
suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavad mõõduka intellektihäirega inimesed (F71
diagnoosigrupp). Sihtrühma laiendamise eesmärk on pakkuda ka suures mahus järelevalvet
ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele nende vajadustele vastavaid
teenuseid, et ennetada isikute sattumist ööpäevaringsele hooldusele.
Muudatus mõjutab kaudselt nii teenusesaajate tervist kui ka erihoolekande sihtrühma
kuuluvate inimeste õigusi ja sotsiaalset kaasatust.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on mõõduka intellektihäirega 16-aastased ja vanemad inimesed. SKA
andmetel oli Eestis 31.12.2018 seisuga 2088 ametliku puude raskusastmega inimest, kelle
põhidiagnoosiks oli F71, neist 944 (45%) on saanud erihoolekandeteenust, sh igapäevaelu
toetamise teenust 352 inimest.3
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on teenusesaajate jaoks olulise sotsiaalse mõjuga.
Teenust saavate inimeste pereliikmed
Mõju ulatus
Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse sihtrühma laiendamine mõõduka
intellektihäirega inimestele võimaldab vähendada järelevalvet ja kõrvalabi vajavate inimeste
lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist, töö ja eraelu
ühitamise võimalusi ning ajakasutust. Kaudselt võimaldab muudatus ennetada ka
hoolduskoormusega inimeste haigestumist.
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Uuringute kohaselt on hoolduskoormusega inimeste arv suurem kui hooldajatoetuse statistika
seda näitab. Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu 2016. aasta andmetel abistas või hooldas4
oma leibkonnaliiget umbes 65 000 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest
umbes 5500 olid kuni 18-aastased ning umbes 59 500 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla
10 tunni nädalas abistas või hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 25 000 inimest, 10–
19 tundi nädalas 16 800 inimest ning vähemalt 20 tundi nädalas 17 400 inimest.5 Võrdluseks,
Sotsiaalministeeriumi 2009. aastal tehtud puuetega inimeste ja nende pereliikmete
3
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
4
Siin arvestatakse vaid hooldamist ja abistamist, mis on tingitud hooldatava vanadusest ja/või pikaajalisest
terviseprobleemist/puudest. Kuna küsimus sisaldab nii abistamise kui ka hooldamise mõistet, sisaldub toodud
arvude sees mõnevõrra laiem grupp inimesi kui ainult hoolduskoormusega inimesed.
5
Statistikaamet, 2016. Eesti sotsiaaluuring.
9
hoolduskoormuse uuringu kohaselt hooldati pereliikme poolt 51 951 puudega inimest. Viiendik
(21%) hooldajatest on määratud oma puudega pereliikme ametlikuks hooldajaks.6
SKA andmetel oli Eestis 31.12.2018 seisuga 2088 ametliku puude raskusastmega inimest,
kelle põhidiagnoosiks oli F71, neist 944 (45%) on saanud erihoolekandeteenust, sh
igapäevaelu toetamise teenust 352 inimest.7 Maksimaalselt võiks muudatus mõjutada umbes
samas suurusjärgus inimeste pereliikmeid.
Päeva- ja nädalahoiuteenust on võimalik kasutada 21 (öö)päeva kuus, mistõttu ei ole selle
kasutamine igapäevane, kuid võib olla regulaarne. Mõju sagedust võib seega hinnata
keskmiseks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning
ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on teenust saavate inimeste pereliikmete
jaoks olulise mõjuga.
Mõju regionaalarengule
Erihoolekandeteenuse kättesaadavus Eesti eri piirkondades
Mõju ulatus
Muudatuse tulemusena paraneb sotsiaalteenuste kättesaadavus Eesti eri piirkondades.
Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma
varasema elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu
sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist.
Praegu on probleemiks see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad.
Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU)8 kohaselt tunnevad
maal elavad puudega inimesed mõnest teenusest oluliselt sagedamini puudust kui linnas
elavad puudega inimesed, sh eriti Tallinnas. Enda sõnul vajaks mõnda (täiendavat) teenust
38% täiskasvanud tavaleibkonna puudega inimestest. Seevastu 35% ei vaja mingeid
teenuseid ega abi, 26% aga ei oska öelda, kas vajavad täiendavat abi või mitte. 1–2% puudega
inimeste jaoks oleks vaja kodust põetusteenust. Veel nimetati vajadust ühistranspordi parema
korraldamise, tööalase nõustamise, hooldamisoskuste õpetamise, viipekeele tõlgi ja sooja
toidu koju toomise järele.
Kui vaadata intellektihäirega inimeste jagunemist puudestatistika alusel, elab kõige enam 16-
aastaseid ja vanemaid intellektihäirega inimesi Lääne-Virumaal ja Läänemaal (vastavalt 0,9 ja
0,8 protsenti 15-aastasest ja vanemast rahvastikust).9 Igapäevaelu toetamise teenust
saadakse kõige rohkem Tallinnas, Tartumaal ja Ida-Virumaal, mis on ka suurema rahvastiku
osakaaluga piirkonnad. Teenusekohti on muudatuse tulemusel võimalik luua kõigisse
maakondadesse, mis võimaldab parandada mõõduka intellektihäirega suures mahus
järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele inimestele pakutavate teenuste kättesaadavust.
6
Saar Poll OÜ, Tartu Ülikool, (Kadri Soo,RAKE), Sotsiaalministeerium, 2009. Puuetega inimeste ja nende
pereliikmete hoolduskoormuse uuring. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/piu2009_loppraport.pdf
7
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
8
PIU, 2009. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/piu2009_loppraport.pdf
9
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused
10
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on mõõduka intellektihäirega (sh intellektihäire liitpuude koosseisus)
16-aastased ja vanemad inimesed. 31.12.2018 seisuga oli selliseid inimesi kokku 2088, neist
on erihoolekandeteenust saanud 944 (45%), sh igapäevaelu toetamise teenust on neist
saanud 352 inimest.10 Kõigist puudega inimestest (2018. aasta 1. jaanuari andmetel 156 729
inimest11) moodustab see veidi üle 1%.
Päeva- ja nädalahoiuteenust on võimalik kasutada 21 (öö)päeva kuus, mistõttu ei ole selle
kasutamine igapäevane, kuid võib olla regulaarne.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua, et kuna erihoolekandeteenuse saamine ei ole seotud
inimese elukohaga, on teenuseosutajal võimalik luua teenusekohad ükskõik millisesse
maakonda. Praegune teenusekohtade jaotus näitab, et teenuseosutajad on koondunud
kindlatesse maakondadesse. Välistatud ei ole, et teenusekohad luuakse suuremate
teenuseosutajate juurde ja nõudlust mõjutab asukoha asemel hoopis teenuseosutaja senine
maine teiste teenuste osutamisel. Sellegipoolest võib ebasoovitavate mõjude riski hinnata
väikeseks, kuna võib eeldada, et nädala- ja päevahoiuteenuse kasutamise vajadus tekib
võimalikult inimese elukoha lähedal ning ka teenuseosutajad lähtuvad sellest vajadusest.
Päeva- ja nädalahoiuteenus võimaldab pereliiget kodus hooldavatel inimestel käia tööl või viia
oma pereliige teenust saama näiteks öiseks ajaks.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatust ja sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna teenusekohtade loomine võib toimuda
kogu Eesti piires ning teenust on võimalik saada regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude risk on väike.
Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus
Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2017. aasta andmetel kulus
erihoolekandeteenuste osutamiseks kokku riigieelarvest üle 24 miljoni euro. Igapäevaelu
toetamise teenuse osutamiseks kulus riigieelarvest üle 3 miljoni euro. Kohalik omavalitsus
panustas lisaks ligi 800 000 euroga, isikud ise veidi üle 56 000 euroga ning muudest allikatest
osutati teenust umbes 21 000 euro eest. Ööpäevaringset erihooldusteenust rahastati
riigieelarvest ligi 12 miljoni euroga, kohalik omavalitsus panustas veidi üle 121 000 euroga.
Tabel 2. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse
liikide järgi, 2017
2017
teenuse
kasutaja,
Teenuse liik kohalik tema
riik ¹ oma- pereliikme muu
valitsus või
eestkostja
osalus
10
Sotsiaalkindlustusamet, 2019.
11
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2016.
11
(omaosalu
s)
Toetavad teenused kokku 7 279 207 999 028 1 159 309 94 380
Igapäevaelu toetamine 3 263 332 778 911 56 285 21 604
Toetatud elamine 1 851 446 111 463 207 586 157
Kogukonnas elamine 1 295 797 21 464 894 955 66 620
Töötamise toetamine 868 632 87 190 482,65 6 000
Ööpäevaringsed teenused kokku 17 181 472 214 699 7 363 573 17611
Ööpäevaringne erihooldusteenus 11 810 893 121 089 5 702 865 3444
Ööpäevaringne erihooldusteenus
isikutele, kellel on ebastabiilse
831 441 0 267 768 0
remissiooniga raske, sügav või püsiva
kuluga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihooldusteenus
3 111 847 91 420 1 139 905 14167
isikutele, kellel on sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega hoolekandeasutusse 1 427 291 2 190 253 034 0
paigutatud isikutele
Kokku toetavad ja ööpäevaringsed 24 460 679 1 213 727 8 522 882 111 991
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded
Muudatusest tulenev laiendatud sihtrühmale teenuste osutamine on planeeritud
olemasolevatest eelarvevahenditest, kuna huvi suure hooldusvajadusega inimestele mõeldud
igapäevaelu toetamise nädala- ja päevahoiuteenuse vastu on prognoositust väiksem. Suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute
igapäevaelu toetamise teenuse hind on madalam suures mahus hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajavate raske, sügava ja muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega
täisealiste isikute teenuse hinnast, kuna teenusel puudub hoolduse komponent.
Ebasoovitavate mõjude risk
Riskina võib välja tuua sellise olukorra tekkimise, kus olemasolevatest vahenditest ei piisa
teenusenõudluse katmiseks. Samas, selleks et kasutada vahendeid võimalikult efektiivselt ja
paindlikult, on loodud süsteem, kus ühte teenusekohta võimaldatakse kasutada mitmel
inimesel. Näiteks kui üks inimene ei kasuta ära kogu kuu jooksul võimaldatud 21 päeva mahtu,
saab teenuseosutaja ülejäänud päevade katmiseks samale teenusekohale võtta teise inimese.
See võimaldab suuremast nõudlusest tekkivat riski vähendada.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatust ja sagedust ning mõjutatud sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, mistõttu on
tegemist väheolulise mõjuga avaliku sektori kuludele ja tuludele. Ebasoovitavate mõjude risk
on väike.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või inimeste halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega inimeste halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad vahendid on 2019. aastaks planeeritud
riigieelarve vahendites olemas.
Erihoolekandeteenuste baaseelarve koos lisavahenditega on 2019. aastal kokku 36 897 000
eurot, sh diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse eelarve 3 380 000 eurot.
2019. aasta lõpuks on plaan täita kuni 200 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise
teenusekohta, arvestades kokku nii mõõduka kui ka raske, sügava ja muu täpsustatud või
täpsustamata intellektihäirega inimeste kohad.
Lisavahendite vajadus tekib alates 2020. aastast. Selleks esitatakse riigi eelarvestrateegia
2020-2023 koostamisel lisataotlus, mida menetletakse kõikide eelarveliste lisavajadustega
koos ühtsetel alustel. Tegelik lisavahendite vajadus selgub riigieelarve lisataotluse
menetlusprotsessis.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a, mil jõustuvad SHS-i muudatused.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Omastehooldus, MTÜ-
le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit,
Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Justiitsministeerium, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Eesti Puuetega
Inimeste Koda ja Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastasid eelnõu vaikimisi märkusteta,
Rahandusministeerium peale täpsustavatele küsimustele vastuse saamist. MTÜ Eesti
Omastehooldus ja MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit esitasid eelnõu kohta
arvamused, mis on esitatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.
MINISTRI MÄÄRUS
19.02.2019 nr 7
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad
ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6
alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 11 punktis 1 ja lõike 51 punktis 1 asendatakse tekstiosa „psühhiaatri tõend
pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud
käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis“ tekstiosaga „toetusvajaduse
hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise
esinemine“;
2) paragrahvi 2 lõike 12 punktis 1 asendatakse sõnad „fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis“
sõnadega „tuvastatud toetusvajaduse hindamise käigus“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:
„(14) Suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul
on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 35 eurot
ööpäevas kuni 21 ööpäeva eest kuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) isik vajab enese eest hoolitsemisega seotud tegevusi sooritades pidevalt kõrvalabi
tegevusjuhendaja poolt;
2) isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks
pidevat järelevalvet;
3) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi ning majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht
vastab vähemalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75
„Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile” § 4 lõike 3 punktis 1 ja §-s
6 sätestatud nõuetele.
(15) Kui lõikes 14 nimetatud isikule osutatakse teenust vaid päevasel ajal, on isikul õigus saada
igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 28 eurot päevas, tingimusel et
teenuseosutaja võimaldab kasutada teenust vähemalt kümme tundi järjest.“.
2
§ 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler