Saatja: Ingrid Ots-Vaik <
[email protected]>
Saadetud: 19.02.2019 10:31
Adressaat: Mall Hiet <
[email protected]>
Teema: FW: Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteest
Manused: Selgitustaotlus_IKS_eetikakomitee.asice
Palun registreeri ja pane Helen Tralla vastutavaks. Maris kaast�itjaks.
Ette t�nades
Ingrid
From: Kristi R��tel <
[email protected]>
Sent: Tuesday, February 19, 2019 10:23 AM
To: Maris Jesse <
[email protected]>
Cc: Nele Nisu <
[email protected]>; Maris Uuetoa <
[email protected]>; Ingrid Ots-Vaik <Ingrid.Ots-
[email protected]>; Agris Koppel <
[email protected]>; Marje Liibek <
[email protected]>; Angela Ivask
<
[email protected]>
Subject: Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteest
Lugupeetud kolleegid Sotsiaalministeeriumis
Adresseerime selle kirja k�igile, kellega viimase paari aasta jooksul oleme neid teemasid arutanud.
Eetikakomitee t�� maht on kasvanud seoses Euroopa Liidu isikuandmete kaitse �ldm��ruse
vastuv�tmisega eelmise aasta mais ja IKS j�ustumisega selle aasta jaanuaris:
1. �ldm��ruse n�uete t�ttu on muutunud isikuandmete t��tlemisest teavitamise n�uded. Ravimi
kliiniliste uuringute puhul on patsientide informeeritud n�usolekutesse lisandunud 2�4 lk pikkused
vastavad peat�kid. Ka kohalike uuringute informeeritud n�usolekud tuleb GDPRi valguses �le
kontrollida. See on oluliselt t�stnud meie t�� mahtu. Lisaks�
2. � peame n��d alates 15.01 AKI asemele kontrollima IKSis s�testatud tingimuste t�itmist, juhul kui
uuringus ei k�sita andmesubjektide n�usolekut isikuandmete t��tlemiseks. Nagu oleme Teid varem
teavitanud, puudub meil selleks piisav inimressurss ja p�devus. TMEK koosseisus olev jurist teeb seda
t��d vabatahtlikult ning juba enne eelmise aasta 25. maid oli t��d piisavalt palju.
TMEKi veebruari koosolekul oli kaheksa taotlust, mis h�lmasid ilma andmesubjekti n�usolekuta
isikuandmete t��tlemist. Me oleme otsustanud, et me nende osas ei v�ljasta otsuseid enne, kui
oleme saanud Justiitsministeeriumilt hinnagu tekkinud olukorra �iguslikele aspektidele (selgitustaotlus
manuses). See peaks tulema hiljemalt 6.03. Nii selle kui kasvanud t�� mahu t�ttu hakkab taotluste
menetlemisele kuluma enam aega ja ooteajad j�rjest pikenevad. See seab ohtu Eesti arstiteadlaste
tehtava uurimist��, sest ilma andmekaitsealase aga eriti eetilise hinnanguta on 21. sajandil t��de
tegemine v�imatu.
Seoses andmekaitse teemaga leiame, et kui antud roll j��b eetikakomiteele, siis vajame tagasihoidliku
hinnangu kohaselt 1,0 kohaga sekret�ri, 0,5 kohaga assistent-asjaajajat, 0,5 kohaga sisu inimest
(esimees) ja 0,5 kohaga juristi. Lisaks loomulikult piisava suurusega ja erinevaid erialasid esindav
koosseis. Kuna eetikakomiteesid puudutav regulatsioon on minimaalne, oleks aeg see v�lja t��tada ja
selleks perioodiks (ca 3 aastat) v�iks olla nii esimees kui jurist 1,0 koormusega. Paljud teemad on Eestis
�hiselt kokku leppimata ning seisukohtade kujundamiseks ei ole v�imalik Eestist pretsedente leida. See
vajab EL riikide ja kohtu kogemuste/otsuste uurimist.
Juhul, kui k�ivitub ravimi kliiniliste uuringute EL �htse hindamise s�steem, on t��j�udu veelgi
juurde vaja. Meie komiteel ei ole asjade praeguse seisu ja korralduse juures v�imalik uue s�steemi
k�ivitumisel j�tkata ravimiuuringute hindamise t��d. Sellisel juhul kaob meil �ra meie ainus
sissetulekuallikas � ravimiuuringute hindamise tasud � mist�ttu ei saa me siis j�tkata ka muude
taotluste menetlemist.
Infoks �levaade TMEK eelmise aasta t��st. TMEK-ile esitati 2018. aastal l�bivaatamiseks kokku 126
uuringuprojekti (10 uuringut rohkem kui 2017. aastal), neist 13 ei saanud 2018. aastal veel
koosk�lastust. TMEK-i koosk�lastuse saanud 113 uuringust:
49 olid kliinilised ravimiuuringud (2017. aastal 42)
64 olid Eestis algatatud uuringud (2017. aastal 67), sealhulgas
42 tervishoiuasutustes ja k�rgkoolides (nt P�hja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla)
tehtavat omaalgatuslikku uuringut (ilma tudengite osaluseta) (2017. aastal 48)
22 olid p�hiliselt �li�pilaste ja magistrantide tehtavad ja enamasti arstide juhendatavad uuringud
(2017. aastal 13).
Lisaks on Tartu �likooli Inimuuringute Eetikakomitee v�hemalt sama suure t��mahuga nagu TMEK
(siit v�ib vaadata n�iteks 2017 antud koosk�lastusi:
https://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/teadus/valjastatud_kooskolastused_2017.pdf)
Lugupidamisega
Kristi R��tel
Kristi R��tel, MD, PhD
Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee, esimees
Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 Tallinn
tel 659 3904
[email protected]
http://www.tai.ee/et/instituut/tallinna-meditsiiniuuringute-eetikakomitee
Urmas Reinsalu
Justiitsminister
Justiitsministeerium
[email protected]
4. veebruar 2019
Lugupeetud justiitsminister Urmas Reinsalu
Pöördume Teie poole Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Tartu Ülikooli Inimuuringute
Eetika Komitee poolt. 15.01.2019 jõustus uus isikuandmete kaitse seadus, mis muutis
teadusuuringute läbiviimise korda. IKS § 6: „Juhul, kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki
isikuandmetel, siis kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee enne käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimuste täitmist“. Varasemalt tegi seda Andmekaitse Inspektsioon.
Soovime Teie hinnangut tekkinud olukorra seaduslikele aspektidele. Nimelt on eetikakomiteed oma
olemuselt vabatahtlikkuse alusel tegutsevad sõltumatud erialakomisjonid. Eetikakomiteed ei ole
eraldi juriidilised isikud ega kuulu ka mitte ühegi asutuse koosseisu. Oma töös oleme lähtunud
ravimiseadusest ja erinevatest rahvusvahelistest dokumentidest, mis sätestavad hea teadustava.
Eetikakomiteede tegevust rahastatakse kasumit taotlevate ettevõtete menetlustasudest.
Eetikakomiteesid puudutav regulatsioon Eestis on minimaalne ja piirdub ravimite kliiniliste uuringute
teemaga ravimiseaduses (peatükk 5) ning nüüd värskelt jõustunud IKSiga.
Kas sellise vabatahtliku kogu antud luba isikuandmete töötlemiseks ilma andmesubjektide
nõusolekuta on seaduspärane? AKI puhul oli olemuselt tegemist haldusorganiga, kes viis läbi
haldusmenetlust. Mida see protsess nüüd meie puhul endast kujutab ja millistest
seadustest/määrustest tuleb teie hinnangul lähtuda?
Lisaks palume ministeeriumil hinnata eetikakomiteedele kohustuste panemise seaduslikkust ilma
vastava rahastuseta. Varasemalt kehtinud IKS § 16 lg 3 järgi pidi AKI vastava valdkonna eetikakomitee
ära kuulama. See tähendab, et eetikakomiteed, kes olid teadusprojektidele andnud hinnangu teadus-
ja bioeetika perspektiivist, jagasid oma hinnangut AKIga. Otseseid kohustusi varasem seadus
eetikakomiteedele ei pannud. Uue IKS § 6 lõikega 4 on eetikakomiteedele justkui pandud kohustus
menetleda isikuandmete teaduses kasutamise taotlusi. Samas ei ole seadusandja taganud
eetikakomiteedele tegutsemiseks vajalikku rahastust ega muid ressursse.
Lugupidamisega
Kristi Rüütel
Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Tamme
Taru Ülikooli Inimuuringute Eetika Komitee esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje Liibek
[email protected]
659 3924