UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI
INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT
1. UURIMISTÖÖ ANDMED
Uurimistöö täielik nimetus: eesti keeles (vajadusel inglise keeles)
Uurimistöö toimumiskoht: Raseduse ajal valproaadi kasutamise mõju loote
väärarengutele: esinemise sagedus, geneetilised mehhanismid.
2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED
2.1. Vastutav uurija
ees- ja perekonnanimi: Aleksei Rakitin
teaduslik kraad: PhD
amet: arst-õppejõud neuroloogia erialal
töökoht: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa 8H; 51014 Närvikliinik
telefoninumber: 7 318557
e-post:
[email protected]
allkiri:
2.2. Kaastöötajad
ees- ja perekonnanimi: Sulev Haldre
teaduslik kraad: Med.kand
amet: dotsent, arst-õppejõud
töökoht: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa 8H; 51014 Närvikliinik
telefoninumber: 7 318507
e-post:
[email protected]
allkiri:
ees- ja perekonnanimi: Sirly Lätt
teaduslik kraad:
amet: Eesti Haigekassa spetsialist
töökoht: Eesti Haigekassa, eriarstiabi teenuste osakond
töökoha aadress: Lastekodu 48; Tallinn 10144
telefoninumber: 6 208376
e-post:
[email protected]
allkiri:
2.3.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja
on uurimistöö korraldamisega nõus:
ees- ja perekonnanimi: professor Pille Taba
amet: Tartu Ülikooli Närvikliiniku juhataja
töökoht: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa 8H; 51014 Närvikliinik
kuupäev:
allkiri:
2.4. Uurimistöösse kaasatud muu asutuse kooskõlastus:
Ees- ja perekonnanimi: Rain Laane
Amet: Juhatuse esimees
Töökoht: Eesti Haigekassa
Töökoha aadress: Lastekodu 48; Tallinn 10144
Telefoninumber: + 372 620 8430
E-post:
allkiri
3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE
Allikas: (grandi puhul täpsustada kas taotlemisel või saadud)
Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises
ulatuses):
Uurimisprojekti finantseerimiseks on plaanis taotleda Eesti Teadusagentuuril personaalset
uurimistoetust. Uuritavatele kompensatsiooni uuringus osalemise eest ei maksta. Täiendavat
patsientide kindlustamist ei planeerita.
4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST
Valproaat (VPA) on maailmas laialt kasutatav epileptiliste hoogude kontrollimiseks
mõeldud preparaat, mida erinevatel hinnangutel iga päev kasutab rohkem kui üks miljon
inimest (1). VPA on esmavaliku preparaadiks paljude epilepsia vormide puhul ning seda
kasutatakse ka bipolaarsete häirete ravis, diabeetilise polüneuropaatiaga kaasuva valu
ravis, migreeni profülaktikaks (2-4). Alates 1980test aastates on kogunenud palju tõendeid,
et antud ravim mõjutab embrüogeneesi, põhjustades kaasasündinud anomaaliaid, peamiselt
neuraaltoru defekti, käitumishäireid lastel, kelle emad kasutasid VPA-d raseduse ajal (5-7).
Kaasasündinud malformatsioonide esinemise risk on kaks kuni kolm korda kõrgem VPA
tarvitamise puhul võrreldes teiste antikonvulsantidega (8). Viimased kirjanduse andmed
viitavad sellele, et VPA teratogeenne efekt sõltub ravimi annusest, ning väiksema kui
700mg päevas annuse puhul kongenitaalsete malformatsioonide risk on teiste
antikonvulsantidega võrreldav (9). Selle informatsiooni valguses piiras Euroopa
Ravimiamet 2014 aasta novembris VPA kasutamist fertiilses eas naistel. VPA-d ei tohtinud
enam välja kirjutada tüdrukutele ja fertiilses eas naistele, väljaarvatud juhtudel, kui
alternatiivsed ravimeetodid osutusid ebaefektiivseteks või talumatuks (10). Maailma
Epilepsiavastane Liiga töötas välja omad soovitused, kus on mainitud, et VPA kasutamist
tuleb vältida fertiilses eas naistel, kui on võimalik. Seda ravimit ei soovitata välja kirjutada
fokaalse epilepsia puhul, kuna selle epilepsia liigi puhul on olemas teised sarnase ja
parema efektiivsusega preparaadid. Nendel juhtudel, kui VPA ravi on epileptiliste hoogude
vastu kõige efektiivsem, soovitati üksikasjalikult patsiendiga arutada kõik potentsiaalsed
riskid ja välja kirjutada preparaat võimalikult väikeses annuses – 500-600 mg päevas (8).
VPA on tuntud histoonide deatsetülaasi (HDAC) inhibiitor ja seega otseselt moduleerib
geenide ekspressiooni (11). VPA-st tingitud HDAC inhibitsioon võib mõjutada rakutsüklit,
soodustada rakkude kasvupeetust, apoptoosi, mis tõenäoliselt seletab selle ravimi
teratogeensust (12). Siiski, hetkel puuduvad uuringud, mis seostaksid geneetilisi iseärasusi
ja teratogeensuse riski taset naistel, kes raseduse ajal tarvitasid VPA-d ja kellel sündis
neuraaltoru defektiga laps. Ei ole teada, kas malformatsioonide risk on mõjutatud naise
kõrge penetrantsusega geneetiliste variantide esinemise poolt.
5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS
Käesoleval uuringul on kaks peamist eesmärki.
Eesmärk 1.
Plaanis on välja selgitada, kui palju viimase 10 aasta jooksul on sündinud neuraaltoru
defektiga last, kelle emad tarvitasid vahetult enne rasedust ja raseduse ajal VPA-d.
Kuna on teada, et tegemist on loote väärarenguid põhjustava ravimiga, oleks vaja saada
informatsiooni, kui palju potentsiaalseid juhtumeid on esinenud Eestis viimase 10 aasta
jooksul. Kas pärast Euroopa Ravimiameti fertiilses eas naistele VPA väljakirjutamise
piirangut 2014 aastal on nende juhtumite arv Eestis vähenenud?
Sõltuvalt selle uuringu osa tulemustest võib osutuda vajalikuks informeerida arstkonda ja
laiemalt ka ühiskonda käesolevast väga tundlikkust probleemist, selleks et neid juhtumeid
edaspidi vältida.
Eesmärk 2.
Juhul kui uuringu esimese eesmärgi täitmisel selgub, et Eestis viimase 10 aasta jooksul on
tekkinud paarid „ema-laps“ kus ema on tarvitanud raseduse ajal VPA-d ja lapsel on tekkinud
neuraaltoru defekt, planeerime nende emade ja laste täpsema terviseseisundi kirjeldamiseks ja
DNA uurimise eesmärgil vereproovide võtmiseks, võtta nende emadega ühendust. Antud
uuringuosa põhieesmärgiks on välja selgitada, kas VPA tarvitava naise geneetilise tausta
variatsioonid võivad olla seotud kõrgema teratogeensuse riskiga tema lapsel. Kas neuraaltoru
defekti esinemise risk lapsel võib olla seotud emal kõrge penetrantsusega geneetiliste
variantide esinemisega. Selle uuringuosa sekundaarseks eesmärgiks on välja selgitada, kas
neuraaltoru defekti esinemise risk lapsel võib olla ka seotud isal kõrge penetrantsusega
geneetiliste variantide esinemisega.
6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG
Märts 2019-detsember 2023
7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS
Eesmärk 1.
Antud eesmärgi täitmiseks uuritavaid ei värvata ning saadakse Eesti Haigekassalt ainult
isikustamata andmeid „ema-laps“ paaride arvu näol.
Haigekassa kasutab anonüümseks muudetud kodeeritud tunnuseid, mis võimaldavad
erinevatest andmebaasidest tehtud päringute andmeid kokku viia ja analüüsida. Tulemusena
väljastatakse huvi all oleva parameetriga isikustamata andmeid inimeste arvu näol.
Eesti Haigekassa väljastab meile ainult nende isikute arvu – kui palju on viimase 10 aasta
jooksul tekkinud paari „ema-laps“, kui ema on tarvitanud raseduse ajal VPA-d ja lapsel on
tekkinud neuraaltoru defekt.
Eesmärk 2.
Juhul kui uuringu esimese eesmärgi täitmisel selgub, et Eestis viimase 10 aasta jooksul on
tekkinud paarid „ema-laps“ kui ema on tarvitanud raseduse ajal VPA-d ja lapsel on tekkinud
neuraaltoru defekt, planeerime nende emade ja laste täpsema terviseseisundi kirjeldamiseks
võtta nende emadega ühendust.
Selleks küsime Eesti Haigekassalt nende emade isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi,
isikukood, ema ja lapse perearsti ja lastearsti andmeid (arsti nimi). Kuna tegemist on väga
tundliku probleemiga, meie ei planeeri ise võtta otsest ühendust patsiendiga, vaid võtame
ühendust tema perearsti või lastearstiga, keda palume uurida patsiendilt plaanilise arsti visiidi
ajal, kas patsient on esialgu nõus osalema meie uuringus. Meie esialgsel, subjektiivsel
hinnangul nende „ema-laps“ paaride arv võiks olla 5-15.
Isikuandmete kasutamine
Antud teadusuuringus soovime kasutada isikuandmeid isikustatud kujul. Esitatud uuringu
taotluses on täidetud kolm järgmist tingimust (IKS § 6 lõiked 3 ja 4).
- pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam
saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada
-antud uuringu teostamisel ja tulemuste avaldamisel uurijate arvates on ülekaalukas avalik
huvi
-töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuse mahtu ega kahjustata
muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi
Uurijad saavad isikuandmeid Eesti Haigekassa spetsialisti Sirly Lätti käest e-posti teel. Eesti
Haigekassa saadab isikuandmeid uurijatele ainult krüpteeritud kujul.
„Ema-laps“ paaride tuvastamine, kus ema tarvitas raseduse ajal valproaadi ja laps on sündinud
neuraaltoru defektiga toimub Eesti Haigekassas. Eesti Haigekassa peab tegema päringu
Sünniregistrile nende emade ja laste seoste kohta. Kui selliseid paare tuvastatakse, Eesti
Haigekassa saadab neid isikuandmeid krüpteeritud kujul e-posti teel vastutavale uurijale.
Seega, vastutav uurija saab järgmiseid andmeid: ema ees- ja perekonnanimi, ema isikukood,
tema lapse ees- ja perekonnanimi ja isikukood, ema ja lapse perearsti ja/või lastearsti ees- ja
perekonnanimi. Need andmed on vajalikud selleks, et võtta emaga ühendust, kutsuda
uurimisvisiidile ning terviseandmete vaatamiseks, mis on seotud uuritava raseduse, selle ajal
tarvitavate ravimite, sünnituse ja lapse sünnijärgse seisundiga.
8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS
Eesmärk 1.
Eesti Haigekassa vastusest meie andmepäringule saime teada, et viimase 10 aasta jooksul on
raseduse ajal tarvitanud VPA-d 751 naist (vaatluse periood 2008-2017). Lisaks saime ka
teada, et perioodil 2004-2017 jooksul on Eestis sündinud 676 neuraaltoru defektiga last.
Kahjuks ei saa Eesti Haigekassa oma andmebaase kasutades seostada omavahel neid naisi ja
lapsi, et teada saada, kui palju on nendest isikutest reaalset „ema-laps“ paari. Selle takistuse
ületamiseks peab Eesti Haigekassa tegema päringu Sünniregistrile nende emade ja laste seoste
kohta. Ehk kui palju nendest 676 lapsest ja 751 emast on reaalselt emad ja nende lapsed.
Tehniliselt see näeb välja nii, et Eesti Haigekassa esitab Sünniregistrile nende neuraaltoru
defektiga laste isikukoodid (N=676) ja saab Sünniregistrilt nende laste emade isikukoodid.
Järgnevalt tuleb kontrollida, kas mõni ema isikukood sobib raseduse ajal VPA-d tarvitanud
naise (N=751) isikukoodiga.
Haigekassa kasutab anonüümseks muudetud kodeeritud tunnuseid, mis võimaldavad
erinevatest andmebaasidest tehtud päringute andmeid kokku viia ja analüüsida. Tulemusena
väljastatakse huvi all oleva parameetriga isikustamata andmeid inimeste arvu näol.
Esimese uuringu eesmärgi täitmisel väljastab meile Eesti Haigekassa ainult nende isikute arvu
– kui palju on viimase 10 aasta jooksul tekkinud paari „ema-laps“, kui ema on tarvitanud
raseduse ajal VPA-d ja lapsel on tekkinud neuraaltoru defekt.
Eesmärk 2.
Patsiendi perearstile/lastearstile saadame infolehe (Lisa 1), kus palume teda antud uuringust
patsienti informeerida. Lisaks saadame patsiendi perearstile/lastearstile patsiendi teadliku
nõusoleku vormi (Lisa 2), mida palume patsiendile tutvumiseks üle anda. Kui
perearsti/lastearsti informatsiooni kohaselt haige lapse ema on esialgu nõus osalema uuringus,
siis koostöös tema perearsti või lastearstiga leppime kokku kus ja millal saab temaga kohtuda.
Uuringu visiit toimub sõltuvalt ema soovist kas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Neuroloogia
ambulatoorse vastuvõtu ruumis või patsiendi perearsti/lastearsti kabinetis. Juhul kui
kohtumine toimub perearsti/lastearsti juures, sõidab vastutav uurija isiklikult kohale, ükskõik,
kus kohas Eesti piires see toimub. Visiidile kutsutakse ema koos lapsega ja võimalusel ka
lapse isa. Vajadusel kompenseeritakse uuritavatele uuringuga vahetult seotud kulud, näiteks
transpordikulud (maksimaalselt 30.- EUR-i ulatuses).
Enne uuringu visiidi algust antakse patsiendi emale ja lapse isale läbi lugeda patsiendi
informeerimise ja teadliku nõusoleku vormi (Lisa 2), ning pärast selle vormi allakirjutamist
vesteldakse haige lapse vanematega, küsitakse andmeid ema, isa ja lapse tervise kohta
vastavalt uuringu protokollile (Lisa 3). Esitatavad küsimused puudutavad indeks-raseduse
kulgu, tüsistusi, VPA kasutamist raseduse ajal. Lisaks küsitakse lapse sünnikaalu, sünnikasvu,
APGAR-i skoori, esineva malformatsiooni kohta. Uuringu visiidi lõpus võetakse emal, isal ja
nende lapsel vereproovid DNA isoleerimiseks. Katsutid vereproovidega säilitatakse
kodeeritud kujul Tartu Ülikooli Närvikliinikus, aadressil L. Puusepa 8H -20 Cº juures 5 aasta
jooksul või kuni ära saatmiseni Columbia Ülikooli laborisse.
Koostöös rahvusvahelise uurimisgruppiga, kuhu kuuluvad Piero Perucca (The Royal
Melbourne Hospital, Austraalia) ja Torbjörn Tomson (Department of Clinical Neuroscience
Karolinska Institutet, Rootsi) patsientide DNA-d sekveneeritakse ja analüüsitakse esinevate
DNA polümorfismide ja teratogeensuse riski seoste suhtes. DNA sekveneerimine toimub
Columbia Ülikooli laboris.
9. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS
Uuringu esimese osa täitmisel erilisi eetilisi aspekte ei peaks olema. Andmeid kogutakse
olemasolevatest andmebaasidest ning uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda. Uurijatel ei
ole isikuandmetele juurdepääsu.
Uuringu teise osa teostamisel on puutumus uuritavatele emotsionaalselt väga tundliku
probleemiga. Selle tõttu tuleb arvestada potentsiaalse pingega, mida tunnevad haige lapse
pereliikmed, kui tuletavad meelde kurva sündmuse asjaolusid. Et minimiseerida uuritavate
stressi, uurijad ei võta ise ühendust uuritavatega. Esialgne kontakt toimub patsiendi
perearsti/lastearsti kaudu, kes küsib uuritavate arvamust selle uuringu kohta plaanilise visiidi
ajal. Ja kui perearst/lastearst saab esialgset nõusolekut, planeeritakse uurimisvisiiti.
Uuringus osalemine on vabatahtlik, patsienti informeeritakse enne nõusolekuvormi allakirjutamist
uuringu iseloomust ja eesmärgist. Uuringust keeldumine ei muuda patsiendi võimalusi
adekvaatsele ravile ja õiglasele kohtlemisele. Uuring ei sekku patsientide tavaravisse.
Patsiendi andmetele on juurdepääs ainult uuringumeeskonnal. Iga patsient saab endale
koodinumbri, millega tähistatakse kõik tema isikuga seotud dokumendid. Patsientide andmeid,
pseudonüümituid andmeid ning koodi võti säilitatakse 5 aasta jooksul ning hiljem kustutakse.
Lõpptulemusena andmed üldistatakse ja üksikpatsiendi andmed on käsitletavad anonüümsena.
Andmeid säilitatakse turvalises arvutis ilma isikuandmeid kasutamata. DNA analüüs toimub
USA-s Columbia Ülikooli laboris, kuhu edastatakse patsiendi andmed ainult kodeeritud
kujul. Enne ära saatmiseni Columbia Ülikooli laborisse, katsutid vereproovidega säilitatakse
kodeeritud kujul Tartu Ülikooli Närvikliinikus, aadressil L. Puusepa 8H -20 Cº juures.
Vajadusel on Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteel õigus andmetele juurde pääseda.
Uurimistöö teostaja ja kogu uurimisgrupp on alati valmis vastama eetikakomitee lisaküsimustele
ning täitma eetikakomitee soovitusi.
10. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST
HINDAMISTEST VÕI KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL
Ei ole teada.
11. LISAD:
11.1 Uuringu läbiviija(te) CV(d)
11.2 Uuritava või tema seadusliku esindaja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm
11.3 Teised uuritavale või uuritava eeskostjale esitatavad dokumendid
1. Farinelli E, Giampaoli D, Cenciarini A, Cercado E, Verrotti A. Valproic acid and
nonalcoholic fatty liver disease: A possible association? World journal of hepatology.
2015;7(9):1251-7.
2. Perucca E. Pharmacological and therapeutic properties of valproate: a summary after
35 years of clinical experience. CNS drugs. 2002;16(10):695-714.
3. Bril V, England J, Franklin GM, Backonja M, Cohen J, Del Toro D, et al. Evidence-
based guideline: Treatment of painful diabetic neuropathy: report of the American Academy
of Neurology, the American Association of Neuromuscular and Electrodiagnostic Medicine,
and the American Academy of Physical Medicine and Rehabilitation. PM R. 2011;3(4):345-
52, 52 e1-21.
4. Nanau RM, Neuman MG. Adverse drug reactions induced by valproic acid. Clinical
biochemistry. 2013;46(15):1323-38.
5. Gomez MR. Possible teratogenicity of valproic acid. The Journal of pediatrics.
1981;98(3):508-9.
6. Robert E, Guibaud P. Maternal valproic acid and congenital neural tube defects.
Lancet (London, England). 1982;2(8304):937.
7. Campbell E, Kennedy F, Russell A, Smithson WH, Parsons L, Morrison PJ, et al.
Malformation risks of antiepileptic drug monotherapies in pregnancy: updated results from
the UK and Ireland Epilepsy and Pregnancy Registers. Journal of neurology, neurosurgery,
and psychiatry. 2014;85(9):1029-34.
8. Tomson T, Marson A, Boon P, Canevini MP, Covanis A, Gaily E, et al. Valproate in
the treatment of epilepsy in girls and women of childbearing potential. Epilepsia.
2015;56(7):1006-19.
9. Tomson T, Battino D, Bonizzoni E, Craig J, Lindhout D, Perucca E, et al. Dose-
dependent teratogenicity of valproate in mono- and polytherapy: an observational study.
Neurology. 2015;85(10):866-72.
10. Tomson T. Commentary: Valproate in the treatment of epilepsy in women and girls:
The need for recommendations. Epilepsia. 2015;56(7):1004-5.
11. Chateauvieux S, Morceau F, Dicato M, Diederich M. Molecular and therapeutic
potential and toxicity of valproic acid. Journal of biomedicine & biotechnology. 2010;2010.
12. Ornoy A. Valproic acid in pregnancy: how much are we endangering the embryo and
fetus? Reproductive toxicology (Elmsford, NY). 2009;28(1):1-10.
Tervisesüsteemi arendamise osakond
Sotsiaalministeerium
[email protected] 18.02.2019 nr 4-10/87
Kaaskiri
Edastan Eesti Haigekassa Eriarstiabi osakonna spetsialisti pr. Sirly Lätt’i poolt esitatud taotluse TAI
hallatavate registritega andmevahetuseks SA TÜK närvikliiniku (vastutav uurija Aleksei Rakitin)
uurimistöö „Raseduse ajal valproaadi kasutamise mõju loote väärarengutele: esinemise sagedus,
geneetilised mehhanismid“ jaoks statistiliste andmete saamise eesmärgil. Haigekassa soovib
etteantud laste isikukoodidele vastavaid ema isikukoode ja etteantud ema isikukoodidele laste
isikukoode. Haigekassa edastab TÜ närvikliinikule ainult statistilised andmed. Meditsiiniline
sünniregister vajab isikuandmete väljastamiseks registri vastutava töötleja Sotsiaalministeeriumi
kirjalikku nõusolekut.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Annika Veimer
direktor
Kärt Allvee 659 3993
[email protected]
Teabevaldaja
Eesti meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu
Teabenõudja ees– ja perekonnanimi, ametinimetus (kui andmete väljastamist taotletakse ameti- või tööülesannete täitmiseks)
Sirly Lätt, Eriarstiabi osakonna spetsialist
Isikut tõendava dokumendi nimetus ja number
id-kaart AA2013390
Asutuse nimetus / juriidilise isiku nimi, registreerimisnumber ja asukoht (täita juhul kui teabenõue esitatakse asutuse või
juriidilise isiku poolt)
Eesti Haigekassa
Teabenõude täitmise viis
e-posti teel
E-posti aadress
[email protected]
Isikuandmete saamise õiguslik alus vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (viide paragrahvile, lõikele, punktile) ja
sellest tulenevalt teistele õigusaktidele
Isikuandmete kaitse seadus § 6 lõige 3 punkt 3, Haigekassa seadus §2 lõige 2 punkt 4
Taotletava teabe sisu (andmete loetelu, mida registrist soovitakse)
Etteantud laste isikukoodidele soovime ema isikukoode, Etteantud emade isikukoodidele soovime laste isikukoode
Andmete kasutamise eesmärk
Kontrollida vahetult enne rasedust ja raseduse ajal valproaati tarvitanud emade laste tervisehäireid. Kontrollida
laste, kes sündisid neuraaltoru defektiga (Q00-Q07) emade ravimitarvitamist aasta enne lapse sündi. Haigekassa
edastab ainult statistilised andmeb TÜ närvikliinikule. Lisatud TÜ Eetikakomitee luba 289/T-6 21.01.2019
Kinnitan, et andmete kaitsmisel on tagatud kõigi vajalike andmekaitse nõuete täitmine, esitan rakendatavad
andmekaitse meetmed teabevaldaja esimesel nõudmisel ja vastutan kõigi saadud andmete väärkasutuste eest.
Teabenõudja allkiri
Teabenõude esitamise kuupäev
Kinnitan, et andmeid taotletakse ameti- või tööülesannete täitmiseks ja tagan andmekaitse organisatsiooniliste ja
tehniliste abinõude rakendamiseks vajalikud vahendid ning vajalike tingimuste loomise.
Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi (täita juhul kui teabenõue esitatakse asutuse või juriidilise isiku poolt)
Allkiri
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
Protokolli number: 289/T-6 koosolek: 21.01.2019
Komitee koosseis:
Esimees
Kadri Tamme Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, anestesioloogia ja intensiivravi
lektor
Aseesimees
Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht /
doktorant
Liikmed
Diva Eensoo Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, analüütik
Naatan Haamer Tartu Ülikooli Kliinikum, hingehoidja
Ruth Kalda Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini professor /
õppetooli juhataja
Malle Kuum Tartu Ülikool meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor /
farmakoloogia teadur
Liis Leitsalu Tartu Ülikool, Eesti geenivaramu, genoomika ja geneetilise tagasiside
teadur
Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika vanemteadur
Kärt Pormeister Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, doktorant
Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, bioanalüütiku õppekava dotsent
Pille Taba Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, neuroloogia professor /
kliiniku juhataja
Maria Tamm Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, eksperimentaalpsühholoogia
teadur
Oivi Uibo Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, lastegastroenteroloogia
dotsent
Vahur Ööpik Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, spordifüsioloogia professor
Otsus: Kooskõlastada uurimistöö
Uurimistöö nimetus: Raseduse ajal valproaadi kasutamise mõju loote väärarengutele: esinemise
sagedus, geneetilised mehhanismid
Vastutav uurija (asutus):
Aleksei Rakitin (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, närvikliinik, 8 L.Puusepa tn., Tartu, Tartumaa,
50406)
Komitee poolt läbivaadatud dokumendid:
1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute eetika komiteelt,
29.01.2019
2. Tartu Ülikooli Kliinikumi kooskõlastus uurimistöö läbiviimiseks
3. Lapse ema informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm 29.01.2019
4. Lapse isa informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm 04.02.2019
5. Lapse informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm (7-11-a)
________________________________________________________________________________
Tartu Ülikool tel 737 6215
grandikeskus e-post
[email protected]
Lossi 3 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee
51003 Tartu
6. Lapse informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm (12-18-a)
7. Teave perearstile, 08.01.2019
8. Protokoll, 08.01.2019
9. Uurimistöö läbiviijate CVd (A. Rakitin, S. Haldre)
Uurimistöö lõpp: 31.12.2023
Komitee esimees: Kadri Tamme /allkirjastatud digitaalselt/
Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/
Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/
Saatja: Tervise Arengu Instituut <
[email protected]>
Saadetud: 18.02.2019 14:35
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Kaaskiri
Tere, Edastan Tervise Arengu Instituudi kirja. Reg nr: 4-10/87Reg kp:
18.02.2019Lugupidamisega, -- Terje
[email protected]
3900
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
Protokolli number: 291/M-24 koosolek: 18.03.2019
Komitee koosseis:
Esimees
Kadri Tamme Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, anestesioloogia ja intensiivravi
lektor
Aseesimees
Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht /
doktorant
Liikmed
Diva Eensoo Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, analüütik
Naatan Haamer Tartu Ülikooli Kliinikum, hingehoidja
Ruth Kalda Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini professor /
õppetooli juhataja
Malle Kuum Tartu Ülikool meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor /
farmakoloogia teadur
Liis Leitsalu Tartu Ülikool, Eesti geenivaramu, genoomika ja geneetilise tagasiside
teadur
Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika vanemteadur
Kärt Pormeister Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, doktorant
Pille Taba Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, neuroloogia professor /
kliiniku juhataja
Vahur Ööpik Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, spordifüsioloogia professor
Otsus: Kooskõlastada uurimistöö jätkamine vastavalt muudetud avaldusele
Uurimistöö nimetus: Raseduse ajal valproaadi kasutamise mõju loote väärarengutele: esinemise
sagedus, geneetilised mehhanismid
Vastutav uurija (asutus):
Aleksei Rakitin (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, närvikliinik, 8 L.Puusepa tn., Tartu, Tartumaa,
50406)
Komitee poolt läbivaadatud dokumendid:
1. Uurimistöö jätkutaotluse kaaskiri
2. Muudatustega uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute
eetika komiteelt, 27.03.2019
Uurimistöö lõpp: 31.12.2023
Komitee esimees: Kadri Tamme /allkirjastatud digitaalselt/
Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/
________________________________________________________________________________
Tartu Ülikool tel 737 6215
grandikeskus e-post
[email protected]
Lossi 3 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee
51003 Tartu
Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/