dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 18. veebruar 2019
Viit
1.5-20/522-1
Registreeritud
18. veebruar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tervise Arengu Instituut
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-20 Tervisevaldkonna infosüsteemide ja registrite andmete kohta tehtud andmeväljastustaotlused
Toimik
1.5-20/2019
Vastutaja
Kristel Niidas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. aprill 2019

Failid

  • 📎4-10_87.bdoc368 KB
  • 📎E-kiri.pdf63 KB
  • 📎Kooskolastus_291M-24.asice36 KB
  • 📎Rakitin_puhas variant.pdf560 KB

Sisu (failidest)

UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT 1. UURIMISTÖÖ ANDMED Uurimistöö täielik nimetus: eesti keeles (vajadusel inglise keeles) Uurimistöö toimumiskoht: Raseduse ajal valproaadi kasutamise mõju loote väärarengutele: esinemise sagedus, geneetilised mehhanismid. 2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED 2.1. Vastutav uurija ees- ja perekonnanimi: Aleksei Rakitin teaduslik kraad: PhD amet: arst-õppejõud neuroloogia erialal töökoht: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik töökoha aadress: L. Puusepa 8H; 51014 Närvikliinik telefoninumber: 7 318557 e-post: [email protected] allkiri: 2.2. Kaastöötajad ees- ja perekonnanimi: Sulev Haldre teaduslik kraad: Med.kand amet: dotsent, arst-õppejõud töökoht: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik töökoha aadress: L. Puusepa 8H; 51014 Närvikliinik telefoninumber: 7 318507 e-post: [email protected] allkiri: ees- ja perekonnanimi: Sirly Lätt teaduslik kraad: amet: Eesti Haigekassa spetsialist töökoht: Eesti Haigekassa, eriarstiabi teenuste osakond töökoha aadress: Lastekodu 48; Tallinn 10144 telefoninumber: 6 208376 e-post: [email protected] allkiri: 2.3.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja on uurimistöö korraldamisega nõus: ees- ja perekonnanimi: professor Pille Taba amet: Tartu Ülikooli Närvikliiniku juhataja töökoht: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik töökoha aadress: L. Puusepa 8H; 51014 Närvikliinik kuupäev: allkiri: 2.4. Uurimistöösse kaasatud muu asutuse kooskõlastus: Ees- ja perekonnanimi: Rain Laane Amet: Juhatuse esimees Töökoht: Eesti Haigekassa Töökoha aadress: Lastekodu 48; Tallinn 10144 Telefoninumber: + 372 620 8430 E-post: allkiri 3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE Allikas: (grandi puhul täpsustada kas taotlemisel või saadud) Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises ulatuses): Uurimisprojekti finantseerimiseks on plaanis taotleda Eesti Teadusagentuuril personaalset uurimistoetust. Uuritavatele kompensatsiooni uuringus osalemise eest ei maksta. Täiendavat patsientide kindlustamist ei planeerita. 4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST Valproaat (VPA) on maailmas laialt kasutatav epileptiliste hoogude kontrollimiseks mõeldud preparaat, mida erinevatel hinnangutel iga päev kasutab rohkem kui üks miljon inimest (1). VPA on esmavaliku preparaadiks paljude epilepsia vormide puhul ning seda kasutatakse ka bipolaarsete häirete ravis, diabeetilise polüneuropaatiaga kaasuva valu ravis, migreeni profülaktikaks (2-4). Alates 1980test aastates on kogunenud palju tõendeid, et antud ravim mõjutab embrüogeneesi, põhjustades kaasasündinud anomaaliaid, peamiselt neuraaltoru defekti, käitumishäireid lastel, kelle emad kasutasid VPA-d raseduse ajal (5-7). Kaasasündinud malformatsioonide esinemise risk on kaks kuni kolm korda kõrgem VPA tarvitamise puhul võrreldes teiste antikonvulsantidega (8). Viimased kirjanduse andmed viitavad sellele, et VPA teratogeenne efekt sõltub ravimi annusest, ning väiksema kui 700mg päevas annuse puhul kongenitaalsete malformatsioonide risk on teiste antikonvulsantidega võrreldav (9). Selle informatsiooni valguses piiras Euroopa Ravimiamet 2014 aasta novembris VPA kasutamist fertiilses eas naistel. VPA-d ei tohtinud enam välja kirjutada tüdrukutele ja fertiilses eas naistele, väljaarvatud juhtudel, kui alternatiivsed ravimeetodid osutusid ebaefektiivseteks või talumatuks (10). Maailma Epilepsiavastane Liiga töötas välja omad soovitused, kus on mainitud, et VPA kasutamist tuleb vältida fertiilses eas naistel, kui on võimalik. Seda ravimit ei soovitata välja kirjutada fokaalse epilepsia puhul, kuna selle epilepsia liigi puhul on olemas teised sarnase ja parema efektiivsusega preparaadid. Nendel juhtudel, kui VPA ravi on epileptiliste hoogude vastu kõige efektiivsem, soovitati üksikasjalikult patsiendiga arutada kõik potentsiaalsed riskid ja välja kirjutada preparaat võimalikult väikeses annuses – 500-600 mg päevas (8). VPA on tuntud histoonide deatsetülaasi (HDAC) inhibiitor ja seega otseselt moduleerib geenide ekspressiooni (11). VPA-st tingitud HDAC inhibitsioon võib mõjutada rakutsüklit, soodustada rakkude kasvupeetust, apoptoosi, mis tõenäoliselt seletab selle ravimi teratogeensust (12). Siiski, hetkel puuduvad uuringud, mis seostaksid geneetilisi iseärasusi ja teratogeensuse riski taset naistel, kes raseduse ajal tarvitasid VPA-d ja kellel sündis neuraaltoru defektiga laps. Ei ole teada, kas malformatsioonide risk on mõjutatud naise kõrge penetrantsusega geneetiliste variantide esinemise poolt. 5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS Käesoleval uuringul on kaks peamist eesmärki. Eesmärk 1. Plaanis on välja selgitada, kui palju viimase 10 aasta jooksul on sündinud neuraaltoru defektiga last, kelle emad tarvitasid vahetult enne rasedust ja raseduse ajal VPA-d. Kuna on teada, et tegemist on loote väärarenguid põhjustava ravimiga, oleks vaja saada informatsiooni, kui palju potentsiaalseid juhtumeid on esinenud Eestis viimase 10 aasta jooksul. Kas pärast Euroopa Ravimiameti fertiilses eas naistele VPA väljakirjutamise piirangut 2014 aastal on nende juhtumite arv Eestis vähenenud? Sõltuvalt selle uuringu osa tulemustest võib osutuda vajalikuks informeerida arstkonda ja laiemalt ka ühiskonda käesolevast väga tundlikkust probleemist, selleks et neid juhtumeid edaspidi vältida. Eesmärk 2. Juhul kui uuringu esimese eesmärgi täitmisel selgub, et Eestis viimase 10 aasta jooksul on tekkinud paarid „ema-laps“ kus ema on tarvitanud raseduse ajal VPA-d ja lapsel on tekkinud neuraaltoru defekt, planeerime nende emade ja laste täpsema terviseseisundi kirjeldamiseks ja DNA uurimise eesmärgil vereproovide võtmiseks, võtta nende emadega ühendust. Antud uuringuosa põhieesmärgiks on välja selgitada, kas VPA tarvitava naise geneetilise tausta variatsioonid võivad olla seotud kõrgema teratogeensuse riskiga tema lapsel. Kas neuraaltoru defekti esinemise risk lapsel võib olla seotud emal kõrge penetrantsusega geneetiliste variantide esinemisega. Selle uuringuosa sekundaarseks eesmärgiks on välja selgitada, kas neuraaltoru defekti esinemise risk lapsel võib olla ka seotud isal kõrge penetrantsusega geneetiliste variantide esinemisega. 6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG Märts 2019-detsember 2023 7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS Eesmärk 1. Antud eesmärgi täitmiseks uuritavaid ei värvata ning saadakse Eesti Haigekassalt ainult isikustamata andmeid „ema-laps“ paaride arvu näol. Haigekassa kasutab anonüümseks muudetud kodeeritud tunnuseid, mis võimaldavad erinevatest andmebaasidest tehtud päringute andmeid kokku viia ja analüüsida. Tulemusena väljastatakse huvi all oleva parameetriga isikustamata andmeid inimeste arvu näol. Eesti Haigekassa väljastab meile ainult nende isikute arvu – kui palju on viimase 10 aasta jooksul tekkinud paari „ema-laps“, kui ema on tarvitanud raseduse ajal VPA-d ja lapsel on tekkinud neuraaltoru defekt. Eesmärk 2. Juhul kui uuringu esimese eesmärgi täitmisel selgub, et Eestis viimase 10 aasta jooksul on tekkinud paarid „ema-laps“ kui ema on tarvitanud raseduse ajal VPA-d ja lapsel on tekkinud neuraaltoru defekt, planeerime nende emade ja laste täpsema terviseseisundi kirjeldamiseks võtta nende emadega ühendust. Selleks küsime Eesti Haigekassalt nende emade isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi, isikukood, ema ja lapse perearsti ja lastearsti andmeid (arsti nimi). Kuna tegemist on väga tundliku probleemiga, meie ei planeeri ise võtta otsest ühendust patsiendiga, vaid võtame ühendust tema perearsti või lastearstiga, keda palume uurida patsiendilt plaanilise arsti visiidi ajal, kas patsient on esialgu nõus osalema meie uuringus. Meie esialgsel, subjektiivsel hinnangul nende „ema-laps“ paaride arv võiks olla 5-15. Isikuandmete kasutamine Antud teadusuuringus soovime kasutada isikuandmeid isikustatud kujul. Esitatud uuringu taotluses on täidetud kolm järgmist tingimust (IKS § 6 lõiked 3 ja 4). - pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada -antud uuringu teostamisel ja tulemuste avaldamisel uurijate arvates on ülekaalukas avalik huvi -töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuse mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi Uurijad saavad isikuandmeid Eesti Haigekassa spetsialisti Sirly Lätti käest e-posti teel. Eesti Haigekassa saadab isikuandmeid uurijatele ainult krüpteeritud kujul. „Ema-laps“ paaride tuvastamine, kus ema tarvitas raseduse ajal valproaadi ja laps on sündinud neuraaltoru defektiga toimub Eesti Haigekassas. Eesti Haigekassa peab tegema päringu Sünniregistrile nende emade ja laste seoste kohta. Kui selliseid paare tuvastatakse, Eesti Haigekassa saadab neid isikuandmeid krüpteeritud kujul e-posti teel vastutavale uurijale. Seega, vastutav uurija saab järgmiseid andmeid: ema ees- ja perekonnanimi, ema isikukood, tema lapse ees- ja perekonnanimi ja isikukood, ema ja lapse perearsti ja/või lastearsti ees- ja perekonnanimi. Need andmed on vajalikud selleks, et võtta emaga ühendust, kutsuda uurimisvisiidile ning terviseandmete vaatamiseks, mis on seotud uuritava raseduse, selle ajal tarvitavate ravimite, sünnituse ja lapse sünnijärgse seisundiga. 8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS Eesmärk 1. Eesti Haigekassa vastusest meie andmepäringule saime teada, et viimase 10 aasta jooksul on raseduse ajal tarvitanud VPA-d 751 naist (vaatluse periood 2008-2017). Lisaks saime ka teada, et perioodil 2004-2017 jooksul on Eestis sündinud 676 neuraaltoru defektiga last. Kahjuks ei saa Eesti Haigekassa oma andmebaase kasutades seostada omavahel neid naisi ja lapsi, et teada saada, kui palju on nendest isikutest reaalset „ema-laps“ paari. Selle takistuse ületamiseks peab Eesti Haigekassa tegema päringu Sünniregistrile nende emade ja laste seoste kohta. Ehk kui palju nendest 676 lapsest ja 751 emast on reaalselt emad ja nende lapsed. Tehniliselt see näeb välja nii, et Eesti Haigekassa esitab Sünniregistrile nende neuraaltoru defektiga laste isikukoodid (N=676) ja saab Sünniregistrilt nende laste emade isikukoodid. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas mõni ema isikukood sobib raseduse ajal VPA-d tarvitanud naise (N=751) isikukoodiga. Haigekassa kasutab anonüümseks muudetud kodeeritud tunnuseid, mis võimaldavad erinevatest andmebaasidest tehtud päringute andmeid kokku viia ja analüüsida. Tulemusena väljastatakse huvi all oleva parameetriga isikustamata andmeid inimeste arvu näol. Esimese uuringu eesmärgi täitmisel väljastab meile Eesti Haigekassa ainult nende isikute arvu – kui palju on viimase 10 aasta jooksul tekkinud paari „ema-laps“, kui ema on tarvitanud raseduse ajal VPA-d ja lapsel on tekkinud neuraaltoru defekt. Eesmärk 2. Patsiendi perearstile/lastearstile saadame infolehe (Lisa 1), kus palume teda antud uuringust patsienti informeerida. Lisaks saadame patsiendi perearstile/lastearstile patsiendi teadliku nõusoleku vormi (Lisa 2), mida palume patsiendile tutvumiseks üle anda. Kui perearsti/lastearsti informatsiooni kohaselt haige lapse ema on esialgu nõus osalema uuringus, siis koostöös tema perearsti või lastearstiga leppime kokku kus ja millal saab temaga kohtuda. Uuringu visiit toimub sõltuvalt ema soovist kas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Neuroloogia ambulatoorse vastuvõtu ruumis või patsiendi perearsti/lastearsti kabinetis. Juhul kui kohtumine toimub perearsti/lastearsti juures, sõidab vastutav uurija isiklikult kohale, ükskõik, kus kohas Eesti piires see toimub. Visiidile kutsutakse ema koos lapsega ja võimalusel ka lapse isa. Vajadusel kompenseeritakse uuritavatele uuringuga vahetult seotud kulud, näiteks transpordikulud (maksimaalselt 30.- EUR-i ulatuses). Enne uuringu visiidi algust antakse patsiendi emale ja lapse isale läbi lugeda patsiendi informeerimise ja teadliku nõusoleku vormi (Lisa 2), ning pärast selle vormi allakirjutamist vesteldakse haige lapse vanematega, küsitakse andmeid ema, isa ja lapse tervise kohta vastavalt uuringu protokollile (Lisa 3). Esitatavad küsimused puudutavad indeks-raseduse kulgu, tüsistusi, VPA kasutamist raseduse ajal. Lisaks küsitakse lapse sünnikaalu, sünnikasvu, APGAR-i skoori, esineva malformatsiooni kohta. Uuringu visiidi lõpus võetakse emal, isal ja nende lapsel vereproovid DNA isoleerimiseks. Katsutid vereproovidega säilitatakse kodeeritud kujul Tartu Ülikooli Närvikliinikus, aadressil L. Puusepa 8H -20 Cº juures 5 aasta jooksul või kuni ära saatmiseni Columbia Ülikooli laborisse. Koostöös rahvusvahelise uurimisgruppiga, kuhu kuuluvad Piero Perucca (The Royal Melbourne Hospital, Austraalia) ja Torbjörn Tomson (Department of Clinical Neuroscience Karolinska Institutet, Rootsi) patsientide DNA-d sekveneeritakse ja analüüsitakse esinevate DNA polümorfismide ja teratogeensuse riski seoste suhtes. DNA sekveneerimine toimub Columbia Ülikooli laboris. 9. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS Uuringu esimese osa täitmisel erilisi eetilisi aspekte ei peaks olema. Andmeid kogutakse olemasolevatest andmebaasidest ning uuritavatega ei kontakteeruta ega suhelda. Uurijatel ei ole isikuandmetele juurdepääsu. Uuringu teise osa teostamisel on puutumus uuritavatele emotsionaalselt väga tundliku probleemiga. Selle tõttu tuleb arvestada potentsiaalse pingega, mida tunnevad haige lapse pereliikmed, kui tuletavad meelde kurva sündmuse asjaolusid. Et minimiseerida uuritavate stressi, uurijad ei võta ise ühendust uuritavatega. Esialgne kontakt toimub patsiendi perearsti/lastearsti kaudu, kes küsib uuritavate arvamust selle uuringu kohta plaanilise visiidi ajal. Ja kui perearst/lastearst saab esialgset nõusolekut, planeeritakse uurimisvisiiti. Uuringus osalemine on vabatahtlik, patsienti informeeritakse enne nõusolekuvormi allakirjutamist uuringu iseloomust ja eesmärgist. Uuringust keeldumine ei muuda patsiendi võimalusi adekvaatsele ravile ja õiglasele kohtlemisele. Uuring ei sekku patsientide tavaravisse. Patsiendi andmetele on juurdepääs ainult uuringumeeskonnal. Iga patsient saab endale koodinumbri, millega tähistatakse kõik tema isikuga seotud dokumendid. Patsientide andmeid, pseudonüümituid andmeid ning koodi võti säilitatakse 5 aasta jooksul ning hiljem kustutakse. Lõpptulemusena andmed üldistatakse ja üksikpatsiendi andmed on käsitletavad anonüümsena. Andmeid säilitatakse turvalises arvutis ilma isikuandmeid kasutamata. DNA analüüs toimub USA-s Columbia Ülikooli laboris, kuhu edastatakse patsiendi andmed ainult kodeeritud kujul. Enne ära saatmiseni Columbia Ülikooli laborisse, katsutid vereproovidega säilitatakse kodeeritud kujul Tartu Ülikooli Närvikliinikus, aadressil L. Puusepa 8H -20 Cº juures. Vajadusel on Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteel õigus andmetele juurde pääseda. Uurimistöö teostaja ja kogu uurimisgrupp on alati valmis vastama eetikakomitee lisaküsimustele ning täitma eetikakomitee soovitusi. 10. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST HINDAMISTEST VÕI KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL Ei ole teada. 11. LISAD: 11.1 Uuringu läbiviija(te) CV(d) 11.2 Uuritava või tema seadusliku esindaja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm 11.3 Teised uuritavale või uuritava eeskostjale esitatavad dokumendid 1. Farinelli E, Giampaoli D, Cenciarini A, Cercado E, Verrotti A. Valproic acid and nonalcoholic fatty liver disease: A possible association? World journal of hepatology. 2015;7(9):1251-7. 2. Perucca E. Pharmacological and therapeutic properties of valproate: a summary after 35 years of clinical experience. CNS drugs. 2002;16(10):695-714. 3. Bril V, England J, Franklin GM, Backonja M, Cohen J, Del Toro D, et al. Evidence- based guideline: Treatment of painful diabetic neuropathy: report of the American Academy of Neurology, the American Association of Neuromuscular and Electrodiagnostic Medicine, and the American Academy of Physical Medicine and Rehabilitation. PM R. 2011;3(4):345- 52, 52 e1-21. 4. Nanau RM, Neuman MG. Adverse drug reactions induced by valproic acid. Clinical biochemistry. 2013;46(15):1323-38. 5. Gomez MR. Possible teratogenicity of valproic acid. The Journal of pediatrics. 1981;98(3):508-9. 6. Robert E, Guibaud P. Maternal valproic acid and congenital neural tube defects. Lancet (London, England). 1982;2(8304):937. 7. Campbell E, Kennedy F, Russell A, Smithson WH, Parsons L, Morrison PJ, et al. Malformation risks of antiepileptic drug monotherapies in pregnancy: updated results from the UK and Ireland Epilepsy and Pregnancy Registers. Journal of neurology, neurosurgery, and psychiatry. 2014;85(9):1029-34. 8. Tomson T, Marson A, Boon P, Canevini MP, Covanis A, Gaily E, et al. Valproate in the treatment of epilepsy in girls and women of childbearing potential. Epilepsia. 2015;56(7):1006-19. 9. Tomson T, Battino D, Bonizzoni E, Craig J, Lindhout D, Perucca E, et al. Dose- dependent teratogenicity of valproate in mono- and polytherapy: an observational study. Neurology. 2015;85(10):866-72. 10. Tomson T. Commentary: Valproate in the treatment of epilepsy in women and girls: The need for recommendations. Epilepsia. 2015;56(7):1004-5. 11. Chateauvieux S, Morceau F, Dicato M, Diederich M. Molecular and therapeutic potential and toxicity of valproic acid. Journal of biomedicine & biotechnology. 2010;2010. 12. Ornoy A. Valproic acid in pregnancy: how much are we endangering the embryo and fetus? Reproductive toxicology (Elmsford, NY). 2009;28(1):1-10. Tervisesüsteemi arendamise osakond Sotsiaalministeerium [email protected] 18.02.2019 nr 4-10/87 Kaaskiri Edastan Eesti Haigekassa Eriarstiabi osakonna spetsialisti pr. Sirly Lätt’i poolt esitatud taotluse TAI hallatavate registritega andmevahetuseks SA TÜK närvikliiniku (vastutav uurija Aleksei Rakitin) uurimistöö „Raseduse ajal valproaadi kasutamise mõju loote väärarengutele: esinemise sagedus, geneetilised mehhanismid“ jaoks statistiliste andmete saamise eesmärgil. Haigekassa soovib etteantud laste isikukoodidele vastavaid ema isikukoode ja etteantud ema isikukoodidele laste isikukoode. Haigekassa edastab TÜ närvikliinikule ainult statistilised andmed. Meditsiiniline sünniregister vajab isikuandmete väljastamiseks registri vastutava töötleja Sotsiaalministeeriumi kirjalikku nõusolekut. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Annika Veimer direktor Kärt Allvee 659 3993 [email protected] Teabevaldaja Eesti meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestusandmekogu Teabenõudja ees– ja perekonnanimi, ametinimetus (kui andmete väljastamist taotletakse ameti- või tööülesannete täitmiseks) Sirly Lätt, Eriarstiabi osakonna spetsialist Isikut tõendava dokumendi nimetus ja number id-kaart AA2013390 Asutuse nimetus / juriidilise isiku nimi, registreerimisnumber ja asukoht (täita juhul kui teabenõue esitatakse asutuse või juriidilise isiku poolt) Eesti Haigekassa Teabenõude täitmise viis e-posti teel E-posti aadress [email protected] Isikuandmete saamise õiguslik alus vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (viide paragrahvile, lõikele, punktile) ja sellest tulenevalt teistele õigusaktidele Isikuandmete kaitse seadus § 6 lõige 3 punkt 3, Haigekassa seadus §2 lõige 2 punkt 4 Taotletava teabe sisu (andmete loetelu, mida registrist soovitakse) Etteantud laste isikukoodidele soovime ema isikukoode, Etteantud emade isikukoodidele soovime laste isikukoode Andmete kasutamise eesmärk Kontrollida vahetult enne rasedust ja raseduse ajal valproaati tarvitanud emade laste tervisehäireid. Kontrollida laste, kes sündisid neuraaltoru defektiga (Q00-Q07) emade ravimitarvitamist aasta enne lapse sündi. Haigekassa edastab ainult statistilised andmeb TÜ närvikliinikule. Lisatud TÜ Eetikakomitee luba 289/T-6 21.01.2019 Kinnitan, et andmete kaitsmisel on tagatud kõigi vajalike andmekaitse nõuete täitmine, esitan rakendatavad andmekaitse meetmed teabevaldaja esimesel nõudmisel ja vastutan kõigi saadud andmete väärkasutuste eest. Teabenõudja allkiri Teabenõude esitamise kuupäev Kinnitan, et andmeid taotletakse ameti- või tööülesannete täitmiseks ja tagan andmekaitse organisatsiooniliste ja tehniliste abinõude rakendamiseks vajalikud vahendid ning vajalike tingimuste loomise. Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi (täita juhul kui teabenõue esitatakse asutuse või juriidilise isiku poolt) Allkiri Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Protokolli number: 289/T-6 koosolek: 21.01.2019 Komitee koosseis: Esimees Kadri Tamme Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, anestesioloogia ja intensiivravi lektor Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, analüütik Naatan Haamer Tartu Ülikooli Kliinikum, hingehoidja Ruth Kalda Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini professor / õppetooli juhataja Malle Kuum Tartu Ülikool meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Liis Leitsalu Tartu Ülikool, Eesti geenivaramu, genoomika ja geneetilise tagasiside teadur Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika vanemteadur Kärt Pormeister Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, doktorant Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, bioanalüütiku õppekava dotsent Pille Taba Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, neuroloogia professor / kliiniku juhataja Maria Tamm Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, eksperimentaalpsühholoogia teadur Oivi Uibo Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, lastegastroenteroloogia dotsent Vahur Ööpik Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, spordifüsioloogia professor Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Raseduse ajal valproaadi kasutamise mõju loote väärarengutele: esinemise sagedus, geneetilised mehhanismid Vastutav uurija (asutus): Aleksei Rakitin (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, närvikliinik, 8 L.Puusepa tn., Tartu, Tartumaa, 50406) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute eetika komiteelt, 29.01.2019 2. Tartu Ülikooli Kliinikumi kooskõlastus uurimistöö läbiviimiseks 3. Lapse ema informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm 29.01.2019 4. Lapse isa informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm 04.02.2019 5. Lapse informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm (7-11-a) ________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Lossi 3 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51003 Tartu 6. Lapse informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm (12-18-a) 7. Teave perearstile, 08.01.2019 8. Protokoll, 08.01.2019 9. Uurimistöö läbiviijate CVd (A. Rakitin, S. Haldre) Uurimistöö lõpp: 31.12.2023 Komitee esimees: Kadri Tamme /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/ Saatja: Tervise Arengu Instituut <[email protected]> Saadetud: 18.02.2019 14:35 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Kaaskiri Tere, Edastan Tervise Arengu Instituudi kirja. Reg nr: 4-10/87Reg kp: 18.02.2019Lugupidamisega, -- Terje [email protected] 3900 Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Protokolli number: 291/M-24 koosolek: 18.03.2019 Komitee koosseis: Esimees Kadri Tamme Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, anestesioloogia ja intensiivravi lektor Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, analüütik Naatan Haamer Tartu Ülikooli Kliinikum, hingehoidja Ruth Kalda Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini professor / õppetooli juhataja Malle Kuum Tartu Ülikool meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Liis Leitsalu Tartu Ülikool, Eesti geenivaramu, genoomika ja geneetilise tagasiside teadur Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika vanemteadur Kärt Pormeister Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, doktorant Pille Taba Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, neuroloogia professor / kliiniku juhataja Vahur Ööpik Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, spordifüsioloogia professor Otsus: Kooskõlastada uurimistöö jätkamine vastavalt muudetud avaldusele Uurimistöö nimetus: Raseduse ajal valproaadi kasutamise mõju loote väärarengutele: esinemise sagedus, geneetilised mehhanismid Vastutav uurija (asutus): Aleksei Rakitin (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, närvikliinik, 8 L.Puusepa tn., Tartu, Tartumaa, 50406) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö jätkutaotluse kaaskiri 2. Muudatustega uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute eetika komiteelt, 27.03.2019 Uurimistöö lõpp: 31.12.2023 Komitee esimees: Kadri Tamme /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ ________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Lossi 3 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51003 Tartu Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →