MINISTRI KÄSKKIRI
18.02.2019 nr 18
Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava
I ja II etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ § 5 ja § 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 04.02.2019 koosolekul tehtud
ettepanekutest:
1. Kinnitan Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi (lisatud)
2. Eriarstiabi tulevikuvajaduse mudeli valmimine võib tingida Tallinna Haigla
funktsionaalse arengukava muutuste tegemist.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri
…02.2019 käskkirjaga nr…
„Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine“
TALLINNA HAIGLA
FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA I ETAPP
Tellija: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Objekti aadress:
Tallinn
Narva mnt 129 ja 129b
Koostaja: Sven Kruup
Tallinn
Detsember, 2018
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 3
2. TALLINNA HAIGLA TEENINDUSPIIRKONNA ISELOOMUSTUS 5
2.1. Muutused Eesti rahvastikus 2015-2040 5
2.2. Statistilised andmed 7
2.3. Eriarstiabi ülevaade 8
2.4. Haiglate turuosad 9
2.5. Eriarstiabi statistiline profiil ITK-s, LTK-s 11
2.6. Keskmise haigestuja vanuseline profiil ITK-s ja LTK-s 12
3. TALLINNA HAIGAS OSUTATAVATE TERVISHOIUTEENUSTE ANALÜÜS 13
3.1. TH-s praktiseeritavate eriarsti- ja erihambaarsti erialade loetelu 13
3.2. PROGNOOSID 14
3.2.1. Vaadeldud eriarstiabi prognoosi stsenaariumid 14
3.2.2. Eesti ambulatoorse ravi prognoos 14
3.2.3. Eesti päevaravi prognoos 15
3.2.4. Eesti statsionaarse ravi prognoos 16
3.2.5. Prognoosid Tallinna Haiglale 16
4. TH-a ERIALADE STATISTILINE ÜLEVAADE JA PROGNOOS 18
4.1. TH ambulatoorse ravi prognoos 18
4.2. TH statsionaarse ravi prognoos ja voodikohtade vajadus 20
4.3. TH statsionaarse- ja päevakirurgia prognoos 23
4.4. TH sünnituskeskuse töömahu prognoos 25
4.5. TH päevaravi prognoos 25
4.6. TH terviseuuringute ja raviprotseduuride prognoos aastani 2040. 27
4.7. TH-a EMK-se töömahu jaotus tegevusprofiilide kaupa kellaajaliselt 28
5. TH-a TÖÖTAJATE VAJADUS 29
6. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 31
2
1. SISSEJUHATUS
Tallinna Haigla (TH) funktsionaalse arengukava I etapi eesmärgiks on kirjeldada ja
analüüsida AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla liitumise tulemusel
tekkiva Tallinna Haigla meditsiinitehnoloogia ja arhitektuurse projekti koostamiseks vajalikke
töömahtusid lähtuvalt haigla teeninduspiirkonna vajadustest ning kavandatava haigla rollist
Eesti tervishoiusüsteemis. Arengukava koostamisel on kasutatud Tallinna Linnavalitsuse
poolt 2016.a tellitud ning OÜ Vita Longa poolt koostatud Tallinna Haigla Visioonidokumenti,
Eesti Haigekassa-, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ning AS Ida-Tallinna Keshaigla
andmebaase.
Analüüs keskendub järgmistele valdkondadele:
Tallinna Haigla arenguvisiooni väljatöötamine;
Tallinna Haigla ravimahud ja teeninduspiirkond perioodil 2015-2040;
Tallinna Haigla eeldatavad ambulatoorsete-, statsionaarsete- ja päevaravi
töökohtade sh voodikohtade mahud.
Erialatöögruppidesse kuulusid:
Kai Sukles, AS Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja;
Angelina Kasper, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja;
Andrus Arak, AS Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja;
Andres Kork, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja;
Lee Tammemäe, AS Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja;
Jaanus Ellermaa, AS Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna
juhataja;
Neeme Somma, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi
osakonna juhataja;
Toomas Kariis, AS Ida-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja;
Mehis Bakhoff, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja;
Eero Semjonov, AS Ida-Tallinna Keskhaigla patoloogiaosakonna juhataja;
Heidi Alasepp, AS Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi kliiniku juhataja;
Andres Lehtmets, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja;
Raul Adlas, Tallinna Kiirabi peaarst;
Toomas Sepp, AS Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku direktor;
Kai Zilmer, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja;
Ülle Rohi, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige;
Aivi Kabur, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige;
Kelli Podosvilev, AS Ida-Tallinna Keskhaigla kvaliteedijuht;
Anneli Tiimus, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla personalijuht;
Arne Liim, AS Ida-Tallinna Keskhaigla personalijuht;
Kersti Reinsalu, AS Ida-Tallinna Keskhaigla finantsjuht;
3
Siim Kallast, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsjuht.
Projekti töörühma kuulusid:
Ene Tomberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist;
Vahur Keldrima, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja;
Imbi Moks, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees;
Ralf Allikvee, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees;
Kersti Reinsalu, AS Ida-Tallinna Keskhaigla finantsjuht;
Siim Kallast, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsjuht.
Marko Parve, AS Ida-Tallinna Keskhaigla meditsiinitehnika teenistuse direktor;
Kalle Müts, AS Ida-Tallinna Keskhaigla hadusjuht;
Sven Kruup, Tallinna Haigla projektijuht.
Tallinna Haigla moodustamisel rajatakse Narva mnt 129 ja 129b kinnistutele uus
haiglakorpus, kuhu koondatakse valdav osa (>65%) tänaste Tallinna keskhaiglate poolt
osutatavast aktiivravist. Tallinna Haigla hakkab osutama keskhaigla kohustuslikele nõuetele
vastavat statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi. Lisaks planeeritakse piirkondliku haigla
nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi käesoleval ajal osutatavatel ja
arendatavatel kliinilistel erialadel: silmahaigused, sünnitus ja günekoloogia, IVF,
neonatoloogia, lülisambakirurgia, allergoloogia-immonoloogia, reumatoloogia,
endokrinoloogia, gastroenteroloogia, taastusravi, üldkirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia,
otorinolarüngoloogia, ortopeedia, onkoloogia, neuroloogia, kardioloogia, pulmonoloogia,
dermatoveneroloogia, sisehaigused, nakkushaigused.
Vanade haiglahoonete perspektiivne kasutamine:
AS Ida-Tallinna Keskhaigla:
Tegevus lõpetatakse:
Magasini üksus,
Tõnismäe üksus,
Ravi tänava põhimaja ja silmakliinik,
Loksa üksus.
TH koosseisu jääb:
Energia tänava üksuses jätkub õendus-hooldusravi teenuse osutamine.
Magdaleena üksus jääb polüfunktsionaalne kasutamiseks
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla:
Tegevus lõpetatakse:
Pelgulinna Naistekliinik,
Sõle 16 üksus,
Nakkuskliinik.
TH koosseisu jääb:
Jaama 11 üksus,
Haabersti tervisekeskus,
4
Mustamäe Polikliinik,
Kopli polikliinik Sõle 63 esitatakse taotlus esmatasandi tõmbekeskuse
rajamiseks.
2. TALLINNA HAIGLA TEENINDUSPIIRKONNA ISELOOMUSTUS
2.1. Muutused Eesti rahvastikus 2015-2040
Statistikaameti poolt avaldatud ettevaatavas prognoosis „Eesti võimalik rahvaarv ja
vanuskoosseis aastani 2050“ nähakse ette Eestis tervikuna rahvastiku arvu vähenemist ja
muutust vananemise suunas (joonis 1.1).
Joonis 1.1 Eesti rahvastikupüramiid võrdlevalt 2015, 2018, 2040*
* Allikas: Statistikaamet rahvastiku püramiid
Samas nähakse ette rahvastiku protsentuaalset kasvu Harju ja Tartu maakonnas 3,4-3,7%,
teistes maakondades aga vähenemist (joonis 1.2).
5
Joonis 1.2 Rahvaarvu muutus, 2012–2040 *
* Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2040“ Ettekanne siseministeeriumi
pressikonverentsil 27.02.2014
Arvestades ülalmainitud elanikkonna demograafilisi prognoose nii üldarvudes kui ka
vanusrühmade lõikes ja elanikkonna koondumist Harju- ja Tartumaale, võime arvestada
Tallinna Haigla tervishoiuteenuseid vajava elanikkonna arvu suurenemisega.
Tabel 1.1. Rahvastiku muudatused maakondade lõikes, perioodil 2015-2030.
2015 2020 2030 2030/2015 muutus
Harju maakond 575 601 579 653 586 180 10 579 2%
Hiiu maakond 8582 7694 6534 -2048 -24%
Ida-Viru maakond 147 597 142 650 127 102 -20 495 -14%
Jõgeva maakond 30 841 29 339 26 227 -4614 -15%
Järva maakond 30 109 28 388 24 744 -5365 -18%
Lääne maakond 24 070 23 058 20 822 -3248 -13%
Lääne-Viru maakond 59 039 56 825 51 166 -7873 -13%
Põlva maakond 27 438 25 766 23 058 -4380 -16%
Pärnu maakond 82 349 79 730 73 633 -8716 -11%
Rapla maakond 34 436 34 182 32 275 -2161 -6%
Saare maakond 31 706 29 469 26 525 -5181 -16%
Tartu maakond 151 377 156 196 159 654 8277 5%
6
Valga maakond 29 944 28 472 25 191 -4753 -16%
Viljandi maakond 47 010 44 746 39 900 -7110 -15%
Võru maakond 33 172 31 236 27 716 -5456 -16%
Kogu Eesti 1 313 271 1 297 404 1 250 727 -62 544 -5%
* Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2030“ Sotsiaalministeeriumi ettekanne
EHL konverentsil 2015)
Tabel 1.2. Rahvastiku muudatused maakondade lõikes, naiste arv vanuses 15-49, perioodil
2015-2030.
2015 2020 2030 2030/2015 muutus
Harju maakond 139 408 133 484 128 324 -11 084 -8%
Hiiu maakond 1623 1177 876 -747 -46%
Ida-Viru maakod 27 916 24 864 19 211 -8705 -31%
Jõgeva maakond 5925 5093 4053 -1872 -32%
Järva maakond 5729 4885 3822 -1907 -33%
Lääne maakond 4649 3997 3267 -1382 -30%
Lääne-Viru maakond 11 928 10 586 8477 -3451 -29%
Põlva maakond 5256 4484 3748 -1508 -29%
Pärnu maakond 17 084 15 521 13 451 -3633 -21%
Rapla maakond 6995 6499 5727 -1268 -18%
Saare maakond 6392 5051 4044 -2348 -37%
Tartu maakond 37 339 37 319 36 193 -1146 -3%
Valga maakond 5826 5106 3907 -1919 -33%
Viljandi maakond 9324 7961 6168 -3156 -34%
Võru maakond 6538 5517 4376 -2162 -33%
Kogu Eesti 291 932 271 544 245 644 -46 288 -16%
* Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2030“ Sotsiaalministeeriumi ettekanne
EHL konverentsil 2015)
2.2 Statistilised andmed
Analüüsis kasutatud statistilised andmed on saadud järgmistest allikatest:
Eesti haiglate ravijuhtude arv ja keskmised ravijuhud on saadud Haigekassa andmebaasist.
Esitatud on andmed 2014 ja 2015 aastate kohta. Kõik andmed on eristatavad:
Iga teenuseosutaja lõikes eraldi;
Iga eriala kohta eraldi;
7
Ambulatoorse, päevaravi ja statsionaarse ravi kohta eraldi;
Ravikindlustatud isikud nende elukoha maakondade lõikes.
Ravitud patsientide vanuselise jaotuse alane statistika on kogutud Ida-Tallinna ja Lääne-
Tallinna Keskhaiglatelt. Andmed on eristatavad:
Iga eriala kohta eraldi;
Ambulatoorse, päevaravi ja statsionaarse ravi kohta eraldi.
Statsionaarse voodikoha hõivenäitajad, statsionaarsete ravijuhtude -, päevaravi juhtude -
ning ambulatoorsete visiitide arv, operatsioonide arv, uuringute arv, sünnituse arv ITK-s.
Erakorralise meditsiini osakondade töömahud on kogutud Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna
Keskhaiglatelt. Andmed on eristatavad iga eriala kohta eraldi, kusjuures määratud on eriala
keskmine voodiravi kestus (päevades) ja voodikoha keskmine hõivatus (%).
2.3 Eriarstiabi ülevaade
2015. aastal teostati Eesti tervisekindlustuse süsteemis kokku 3,34 miljonit eriarstiabi
ravijuhtu, mis oli ligikaudu 0,4% enam kui 2014. aastal. Enim on suurenenud ravijuhtude arv
ambulatoorse- ja päevaravi osas, samas kui näiteks statsionaarsete ravijuhtude arv on
vähenenud.
Keskmiselt on Eestis eriarstiabi ravijuhtusid tuhande elaniku kohta ambulatoorses osas
2299 juhtu, päevaravi osas 57 juhtu ning statsionaarse ravi osas 185 juhtu aastas.
Tabel 2.1. Eesti eriarstiabi statistiline ülevaade perioodil 2014-2015.
Ravijuhtude arv Ravijuhtude arv 1000 elaniku kohta
2014 2015 2014 2015
Ambulatoorne ravi 3 009 642 3 025 921 2281 2299
Päevaravi 71 912 75 490 54 57
Statsionaarne ravi 248 267 242 905 188 184
KOKKU 3 329 821 3 344 316
Muutus (%) 0.4%
Allikas: Haigekassa
8
2.4 Haiglate turuosad
Alljärgnevalt on toodud ära eriarstiabi valdkonna turuosad olulisemate haiglate lõikes.
2015. aastal osutasid regionaal-, ja keskhaiglatest enim ambulatoorset eriarstiabi Ida-
Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum;
Päevaravi ravijuhtude arvult oli ülekaalukaimaks turuosaliseks Ida-Tallinna Keskhaigla;
Suurimad eriarstiabi mahud statsionaarse ravi osas on Tartu Ülikooli Kliinikumil, Põhja-Eesti
Regionaalhaiglal ja Ida-Tallinna Keskhaiglal;
Kui vaadelda ITK ja LTK ühtsena, on „Tallinna Haigla“ eriarstiabi osas vaieldamatuks
turuliidriks nii ambulatoorse-, päeva-, kui statsionaarse ravi osas.
Joonis 2.1. Suuremate haiglate turuosad eriarstiabi valdkonnas aastal 2015.
Allikas: Haigekassa
Alljärgnevas tabelis on toodud ära regionaal- ja keskhaiglate ravijuhtude protsentuaalsed
osakaalud erialade lõikes. Tabelist selgub, et Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna
Keskhaigla omavad mitmel erialal juhtivat positsiooni ning seega on nende jätkusuutlikkus
tervikuna otsustava tähtsusega Eesti eriarstiabi kvaliteedi tagamisel mitmel erialal.
Vaadeldes Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglaid ühtse tervikuna, laieneb nende juhtroll Eesti
eriarstiabi maastikul erialati veelgi. Tabelis 2.2. on märgitud rohelisena erialad, milles 2015.
aasta seisuga juhtrollis oldi.
9
Tabel 2.2. Olulisemate haiglate ravijuhtude protsentuaalsed osakaalud erialade lõikes aastal
2015.
(Lühendid: ITK – Ida-Tallinna Keskhaigla; LTK – Lääne-Tallinna Keskhaigla; „TH“ – „Tallinna
haigla“, PERH – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, TÜK – Tartu Ülikooli Kliinikum; LH – Tallinna
Lastehaigla; PH – Pärnu Haigla; IVKH – Ida-Viru Keskhaigla).
AMBULATOORNE RAVI PÄEVARAVI STATSIONAARNE RAVI
ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH
KIRURGIA KOKKU 13% 8% 21% 11% 16% 7% 6% 6% 11% 4% 15% 10% 17% 4% 7% 5% 11% 5% 16% 17% 26% 9% 6% 6%
Üldkirurgia 15% 15% 30% 9% 4% 5% 6% 8% 7% 15% 7% 5% 12% 5% 10% 8% 18% 12% 11% 7% 6%
Lastekirurgia 38% 62% 17% 83% 49% 51%
Neurokirurgia 55% 45% 44% 56% 50% 50%
Rindkerekirurgia 32% 68% 32% 68%
Kardiokirurgia 40% 60% 35% 65%
Uroloogia 15% 11% 26% 5% 38% 6% 3% 35% 8% 43% 11% 40% 7% 24% 20% 44% 16% 25% 16%
Näo- ja lõualuukirurgia 26% 27% 100% 40% 60%
Veresoontekirurgia 27% 27% 16% 37% 39% 39% 44% 10% 10% 20% 43%
Organisiirdamised 100% 100%
Otorinolarüngoloogia 12% 8% 20% 8% 16% 8% 5% 7% 14% 14% 7% 20% 3% 4% 3% 12% 12% 10% 41% 25% 7% 5%
Ortopeedia 13% 2% 15% 14% 17% 14% 10% 8% 8% 5% 13% 16% 19% 3% 5% 7% 17% 1% 18% 22% 19% 18% 10% 10%
Endoproteesid 20% 10% 30% 21% 31% 9% 5%
Kuulmisimplantats 30% 30% 70%
OFTALMOLOOGIA KOKKU 26% 2% 28% 1% 11% 3% 4% 7% 44% 0% 44% 0% 25% 0% 5% 11% 75% 0% 75% 0% 25% 0% 0% 0%
Oftalmoloogia 26% 2% 28% 1% 11% 3% 4% 7% 18% 18% 71% 12% 77% 77% 23%
Katarakti op 46% 46% 22% 5% 12% 19% 19% 80% 1%
ONKOLOOGIA KOKKU 8% 8% 58% 34% 1% 20% 20% 66% 5% 8% 7% 7% 55% 31% 7%
Onkoloogia 9% 9% 61% 30% 23% 23% 71% 6% 9% 9% 58% 28% 5%
Hematoloogia 43% 51% 6% 31% 69% 42% 40% 18%
Luuüdi transplantatsioon 3% 97% 63% 37%
10
AMBULATOORNE RAVI PÄEVARAVI STATSIONAARNE RAVI
ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH
SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA 22% 15% 37% 1% 9% 6% 4% 21% 17% 38% 2% 21% 10% 4% 31% 23% 54% 1% 14% 6% 5%
Günekoloogia 22% 15% 37% 1% 9% 6% 4% 21% 17% 38% 2% 21% 10% 4% 32% 19% 51% 2% 11% 5% 7%
Sünnitused 29% 26% 55% 18% 6% 4%
Viljatusravi 35% 17% 52% 24%
PEDIAATRIA 3% 4% 7% 25% 51% 6% 3% 0% 14% 76% 8% 3% 3% 6% 14% 44% 10% 7%
PSÜHHIAATRIA 1% 4% 5% 23% 17% 2% 7% 0% 20% 3% 42% 29% 30% 18% 2% 5%
SISEHAIGUSED KOKKU 13% 16% 29% 11% 14% 1% 7% 6% 23% 17% 40% 15% 15% 11% 4% 11% 14% 25% 17% 18% 6% 9%
Neuroloogia 11% 15% 26% 7% 10% 5% 13% 81% 19% 100% 13% 26% 39% 20% 18% 11% 11%
Pulmonoloogia 17% 8% 25% 18% 26% 3% 7% 79% 79% 21% 7% 7% 31% 31% 25%
Dermatoveneroloogia 4% 12% 16% 9% 19% 5% 7% 4% 10% 10% 6% 80% 4% 28% 62% 10%
Infektsioonhaigused 2% 69% 71% 2% 9% 6% 8% 40% 40% 24% 6% 18%
Sisehaigused 4% 4% 8% 13% 6% 24% 4% 3% 3% 70% 6% 5% 7% 12% 8% 3% 7% 4%
Kardioloogia 14% 15% 29% 17% 14% 6% 5% 100% 18% 6% 24% 35% 22% 9% 10%
Gastroenteroloogia 26% 20% 46% 10% 13% 1% 66% 23% 89% 11% 37% 10% 47% 7% 46%
Endokrinoloogia 15% 18% 33% 6% 10% 2% 8% 72% 72% 28% 45% 45% 11% 44%
Nefroloogia 49% 49% 19% 27% 1% 41% 41% 31% 28%
Kutsehaigused 100% 100%
Reumatoloogia 40% 14% 54% 9% 11% 8% 70% 70% 30% 53% 53% 8% 39%
Hemodialüüs 33% 33% 20% 12% 5%
Peritoneaaldialüüs 33% 33% 34% 33%
JÄREL- JA TAASTUSRAVI 11% 7% 18% 4% 15% 8% 12% 5% 12% 2% 14% 8% 6% 4% 4%
Esmane järelravi 6% 6%
Taastusravi 11% 7% 18% 4% 15% 8% 12% 5% 14% 2% 16% 11% 8% 0% 6% 5%
HOOLDUSRAVI KOKKU 5% 1% 6% 3% 1% 1% 8% 6% 14% 2% 4% 5% 5%
Statsionaarne õendusabi 8% 6% 14% 2% 4% 5% 5%
Koduõendus 5% 1% 6% 3% 1% 1%
KÕIK ERIALAD KOKKU 14% 9% 23% 10% 15% 5% 6% 5% 21% 7% 28% 10% 18% 5% 7% 5% 12% 9% 21% 14% 19% 8% 6% 6%
Allikas: Haigekass
2.5. Eriarstiabi statistiline profiil ITK-s ja LTK-s
2015. aastal teostati Ida-Tallinna Keskhaiglas 469 715 eriarstiabi valdkonna ravijuhtu, mis oli
-3,4 % vähem kui 2014. aastal. Lääne-Tallinna Keskhaiglas osutati 2015. aastal 313 573
eriarstiabi valdkonna ravijuhtu ehk -0,6% vähem kui 2014. aastal. Tabel 2.3. Eriarstiabi
valdkonna statistiline ülevaade perioodil 2014-2015 ITK-s ja LTK-s
11
Tabel 2.3. ITK ja LTK eriarstiabi ülevaade perioodil 2014-2015
Ravijuhtude arv ITK-s Ravijuhtude arv LTK-s
2014 2015 2014 2015
Ambulatoorne ravi 440 966 424 394 288 224 286 920
Päevaravi 15 105 15 922 5209 5630
Statsionaarne ravi 30 130 29 399 22 155 21 023
KOKKU 486 201 469 715 315 588 313 573
Muutus (%) -3.4% -0.6%
Allikas: Haigekassa
2.6. Keskmise haigestuja vanuseline profiil ITK-s ja LTK-s
Alljärgnevalt on joonistel 1.4 kuni 1.9 toodud ära eriarstiabi valdkonna keskmise haigestuja
vanuseline profiil kohta Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas 2015. aasta
andmete alusel. Eraldi on toodud ära andmed ambulatoorse-, päeva- ja statsionaarse ravi
osas.
Joonis 2.3. Eriarstiabi ambulatoorse ravi haigestujate vanuseline profiil aastal 2015.
Allikad: ITK, LTK
Joonis 2.4. Eriarstiabi päevaravi haigestujate vanuseline profiil aastal 2015.
Allikad: ITK, LTK
12
Joonis 2.5. Eriarstiabi statsionaarse ravi haigestujate vanuseline profiil aastal 2015.
Allikad: ITK, LTK
3. TALLINNA HAIGLAS OSUTATAVATE TERVISHOIUTEENUSTE ANALÜÜS
3.1. TH-s praktiseeritavate eriarstide - ja erihambaarstide erialade ning
lisapädevuste loetelu
Tallinna Haigla hakkab teenuseid osutama 29 arstlikul ja 2 erihambaarstide erialal.
Osutatavad arstlikud erialad:
Allergoloogia-immunoloogia, Patoloogia,
Anestesioloogia, Pediaatria,
Dermatoveneroloogia, Psühhiaatria,
Endokrinoloogia, Pulmonoloogia,
Erakorraline meditsiin, Radioloogia,
Gastroenteroloogia, Reumatoloogia,
Infektsioonhaigused, Sisehaigused,
Kardioloogia, Sünnitusabi ja günekoloogia,
Laborimeditsiin, Taastusravi ja füsiaatria,
Nefroloogia, Töötervishoid,
Neurokirurgia (lülisambakirurgia), Uroloogia,
Neuroloogia, Vaskulaarkirurgia,
Oftalmoloogia, Üldkirurgia.
Otorinolarüngoloogia, Osutatavad erihambaarsti erialad:
Onkoloogia, Ortodontia,
Ortopeedia, Restauratiivne hambaravi.
13
3.2. PROGNOOSID
3.2.1. Vaadeldud eriarstiabi prognoosi stsenaariumid
Alljärgnevalt on toodud ära eriarstiabi ravijuhtude arvude prognoosid Eestis perioodil 2016-2030.
Koostatud on neli erinevat stsenaariumit, millest kaks on koostatud Haigekassa poolt:
Stsenaarium 1 kirjeldab eriala ravimahtude arenguid, võttes eelduseks, et eriarstiabi ravimahud
elanikkonna kohta ja erinevate haiglate turuosad püsivad edasi 2015. aasta tasemel. Stsenaarium 1
võtab arvesse ka rahvastiku vananemisprotsesse, vastavalt Statistikaameti poolt koostatud
rahvastikuprognoosidele.
Stsenaarium 1 kirjeldab eriala ravimahtude arenguid, võttes eelduseks järgmised tegurid:
o Stsenaariumi aluseks on võetud rahvastikuprognoosid ning eriarstiabi teenuste 2015. a.
profiilid erialade lõikes, sh:
Ravijuhtude arv 1000 elaniku kohta on 2015. aastaga samal tasemel;
Keskmine haigestuja vanuseline profiil on sarnane, mis 2015. aastal;
Haiglate teeninduspiirkonnad püsivad sarnastena 2015. aastaga võrreldes.
o Rahvastiku prognooside aluseks on võetud Statistikaameti poolt koostatud prognoosid.
Arvesse on võetud ka Eestis toimuvad rahvastiku vananemisprotsessid ning elanikkonna
vanuselise struktuuri muutused.
Stsenaarium 2 on sarnane stsenaarium 1-le, selle erinevusega, et rahvastikuprognoosides ei ole
eraldi arvesse võetud vananemisprotsesse st prognoositavad ravimahud muutuksid vaid
korrelatsioonis elanikkonna arvu muutusega. Ravijuhtude prognoosid on saadud, jagades
ravimahud 1000 elaniku kohta.
Stsenaariumid 3 ja 4 on koostatud Haigekassa poolt ning kajastavad haigekassa nägemust eriala
ravimahtude arengute osas. Haigekassa prognoosi stsenaariumid 3 ja 4 eristuvad
põhistsenaariumitestest 1 ja 2 selle poolest, et Haigekassa on püüdnud oma prognoosi
stsenaariumite loomisel arvestada kliiniliste erialade tehnoloogilisi arengutrende ning nende mõju
raviviisi valikule ja tulemuslikkusele. Muutused avalduvad Haigekassa prognoosi kohaselt valdavalt
statsionaarsete ravimahtude vähenemises ning päevaravi ja ambulatoorse ravi mahtude
suurenemises esimesena mainitu arvelt. Haigekassa on koostanud detailsed prognoosid aastani
2030. Edasiste perioodide osas on käesoleva analüüsi autorid võrreldavuse huvides haigekassa
prognoose pikendanud aastani 2040, võttes aluseks eelduse, et sarnased trendid jätkuvad.
Lähtuvalt asjaolust, et Tallinna ja Harjumaa elanikkond järgnevatel kümnenditel erinevalt
ülejäänud Eestist minimaalses mahus kasvab ning ca 50% Tallinna Haigla patsientuurist
pärineb pealinnast ja selle lähiümbrusest on TH-a prognoosistsenaariumite valikul enamikel
osutatavatel erialadel eelistatud neljast vaadeldud prognoosostsenaariumist haigla jaoks
positiivseimat.
3.2.2. Eesti ambulatoorse ravi prognoos
Eriarstiabi ambulatoorse ravi mahud Stsenaarium 1 ja Stsenaarium 2 kohaselt järgmistel perioodidel
langevad märgatavalt, (vastavalt -5,5% ja -5% aastaks 2030) seoses elanikkonna arvu
vähenemisega. Haigekassa prognoosib samuti mõlema oma koostatud stsenaariumi puhul
ravijuhtude langust (-5,5% ja -6,2%).
14
Joonis 2.12. Eriarstiabi ambulatoorse ravi ravimahtude prognoos
Allikas: Haigekassa
3.2.3. Eesti Päevaravi prognoos
Sarnaselt ambulatoorsete ravijuhtude prognoosidele on langustrendid (kuigi mõnevõrra aeglasemas
tempos) toimumas ka päevaravi ravijuhtude juures. Oluline erinevus on selles, et kui stsenaariumid
1 ja 2 näitavad rahvaarvu vähenemisest tulenevaid ravimahtude langustrende, siis Haigekassa
näeb samal perioodil oma stsenaariumides päevaravi juhtude olulist, ca. +47% kuni +52% kasvu.
Selline kasv on selgitatav asjaoluga, et Haigekassa nägemuses toimub eriarstiabi üldises
korralduses oluline nihe statsionaarselt ravilt päevaravi poole.
Joonis 2.13. Eriarstiabi päevaravi ravimahtude prognoos
Allikas: Haigekassa
15
3.2.4. Eesti statsionaarse ravi prognoos
Statsionaarse ravi osas püsivad stsenaarium 1 puhul eriarstiabi ravimahud suhteliselt stabiilselt ühel
tasemel, samas kui stsenaarium 2 puhul on märgata mõningasi langustrende.
Haigekassa on oma prognoosides pessimistlikum kui rahvastikuprognooside kohaselt eeldada võiks
ning pakub, et statsionaarsete ravijuhtude arv kahaneb veelgi kiiremas tempos. Osaliselt on
Haigekassa prognoosides kindlasti oma rolli mänginud ka eeldus, et eriarstiabi ravimahud liiguvad
statsionaarselt üha enam päevaravi vormi poole.
Joonis 2.14. Eriarstiabi statsionaarse ravi ravimahtude prognoos
Allikas: Haigekassa
3.2.5. Prognoosid Tallinna haiglale
Sarnaselt üleriiklikele ravimahtude prognoosidele, on siingi vaadeldud kõiki eelkirjeldatud
tulevikustsenaariumeid. Lisatud on nn „Visioonistsenaarium“, mis kujutab endas dokumendi
koostamisel osalenud töögruppide seisukohta, milline võiks olla planeeritava „Tallinna Haigla“ roll
eriarstiabi maastikul Eestis. Siinkohal tuleb silmas pidada, et visioonistsenaariumi ravimahud on
võrreldes teiste stsenaariumitega mõnevõrra madalamad eelkõige seetõttu, et visioonistsenaariumi
kohaselt ei toimu günekoloogia ja sünnitusabi ning pediaatria ravimahtude osas kahe keskhaigla
automaatset liitmist 1+1 põhimõttel – visioonistsenaariumi kohaselt liiguvad nendel erialadel
Tallinna haiglasse hetkel Ida-Tallinna Keskhaigla ravimahud ning Lääne-Tallinna Keskhaigla
ravimahud suunatakse teise, Tallinnasse rajatavasse sünnitusmajja (eeldatavalt PERH-i või Tallinna
Lastehaiglasse).
Alljärgneval joonisel on toodud ära eriarstiabi ravimahtude prognoosid koondvaatena (4 vaadeldud
stsenaariumit).
16
Joonis 2.15. Eriarstiabi ravimahtude prognoosid Tallinna haiglale
Allikas: Haigekassa
17
4. TALLINNA HAIGLA ERIALADE STATISTILINE ÜLEVAADE JA PROGNOOS
4.1. Tallinna Haigla ambulatoorse ravi prognoos
Alljärgnevas tabelis on toodud ära eriarstiabi ravimahtude prognoosid koondvaatena erialade
kaupa.
Tabel 2.4. Ambulatoorse eriarstiabi ravimahu (visiitide arv) prognoos 2015-2040 Tallinna Haiglas
kõigis korpustes kokku ning Narva mnt 129, 129b korpuses
TH
kokku Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpus
Muutus Muutus
Jrk Eriala 2015 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni
nr 2030 2040
allergoloogia-
1 immunoloogia 3328
2 sisehaigused 6846 6704 6674 5993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8%
3 neuroloogia 35 742 28 602 25 977 27 036 26 349 26 722 27 094 4.3% 27 466 27 839 7.2%
4 kardioloogia 31 934 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7%
gastroenetero-
5 loogia 21 983 17 230 16 323 20 856 17 302 18 282 19 261 18.0% 20 241 21 220 30.0%
6 endokrinoloogia 39 084 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5%
erakorraline
7 meditsiin 36 934 37 225 36 934 41 516 44 025 51 117 58 208 57.6% 65 299 72 391 96.0%
8 nefroloogia 8505 8999 8505 9209 9151 9798 10 444 22.8% 11 091 11 737 38.0%
9 reumatoloogia 37 775 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7%
10 onkoloogia 14 127 12 793 14 099 12 646 14 484 14 870 15 255 8.2% 15 640 16 026 13.7%
11 töötervishoid 19 699 1417 1604 2829 2133 2663 3192 99.0% 3721 4251 165.0%
dermatovenero-
12 loogia 33 330 7908 11 017 11 219 10 800 10 584 10 367 -5.9% 10 150 9934 -9.8%
13 pulmonoloogia 17 839 15 135 16 007 17 372 16 092 16 178 16 263 1.6% 16 348 16 434 2.7%
infektsioon-
14 haigused 48 389 44 825 48 389 59 374 47 292 46 195 45 099 -6.8% 44 002 42 905 -11.3%
15 oftalmoloogia 108 378 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0%
16 üldkirurgia 56 426 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5%
17 radioloogia 997 841 987 751 987 987 987 0.0% 987 987 0.0%
18 IFV 1524 1322 1524 1857 2106 2687 3269 114.5% 3851 4432 190.8%
19 logopeed 1172 517 298 49 298 298 298 0.0% 298 298 0.0%
20 vaskulaar-kirurgia 3722 3215 3722 3928 3728 3734 3741 0.5% 3747 3753 0.8%
21 ortopeedia 39 423 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3%
22 neurokirurgia 1 7 0 0 0 0 0 0.0% 0 0 0.0%
23 uroloogia 26 232 24 949 24 967 27 083 26 049 27 131 28 213 13.0% 29 295 30 377 21.7%
sünnitusabi ja
24 günekoloogia 158 029 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7%
25 ämmaemandus 77 943 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7%
otorinolarüngo-
26 loogia 38 198 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2%
27 pediaatria 13 020 7948 8145 8265 7602 7059 6516 -20.0% 5973 5430 -33.3%
28 anestesioloogia 5301 6872 4406 4922 5695 6985 8274 87.8% 8274 8274 87.8%
Aktiivravi kokku 885 881 581 118 590 484 606 112 593 861 597 239 600 616 1.7% 602 704 604 792 2.4%
1 psühhiaatria 13 447 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2%
2 psühholoog 3 298 3 650 705 760 814 25.3% 869 924 42.2%
18
taastusravi ja
3 füsiaatria 14 701 5510 5726 6361 5764 5802 5841 2.0% 5879 5917 3.3%
Pikaravi kokku 28 151 7442 7766 7126 8678 8943 9207 18.6% 9472 9737 25.4%
Kokku 914 032 588 560 598 250 613 238 602 539 606 181 609 824 1.9% 612 176 614 529 2.7%
Narva mnt 129, 129b
osakaal 65%
Allikad: ITK, LTK
ÜLDKIRURGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud järgivad stsenaarium 1 prognoosi Haiglale so
kahanevad minimaalselt -2,7% kuni 2030. aastani. See tähendab, et ambulatoorse ravi osas säilitab
loodav haigla sama teeninduspiirkonna, mida hetkel täidavad ITK ja LTK. Mahtude edaspidine
prognoos järgib rahvastiku struktuursete muutustega kaasnevaid trende.
UROLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud on visioonistsenaariumil eelduslikult
samasugused kui stsenaarium 1-l (vastavalt +13% kasvu kuni 2030. aastani) .
VERESOONTEKIRURGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahtude aluseks on võetud Stsenaarium 1
(Sts 1 kohaselt kasv +0,5% kuni aastani 2030.) .
OTORINOLARÜNGOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud langevad kokku stsenaarium 1-
ga (sts 1 kahanemine -6,1% astani 2030.);
ORTOPEEDIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud järgivad visioonistsenaariumil Haigekassa
stsenaariumit 1, mis eeldab, et aastaks 2030 on ravimahud Tallinna Haiglas kasvanud +5%.
OFTALMOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahtude arvestamisel on visoonistsenaariumi
aluseks võetud stsenaarium 1, millekohaselt ravijuhud kasvavad minimaalselt +1,8% kuni aastani
2030. st sisuliselt püsivad samal 2015.a tasemel;
ONKOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahtude arvestamisel on võetud Haigekassa
stsenaarium 2 mahud so kasv +8,2% kuni aastani 2030.;
SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA: Sünnitusabi ja günekoloogia eriala puhul on
visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna Haiglasse koonduvad hetkel Ida-Tallinna
Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond ning Lääne-Tallinna Keskhaigla eriala mahud
suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna lastehaigla ja/või Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde.
SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA (sh ÄMMAEMANDUS): Sünnitusabi ja günekoloogia (sh
ämmaemanduse) ambulatoorse ravi mahud järgivad Haigekassa üleriigilist stsenaarium 1
prognoosi, mille kohaselt toimub järgneval perioodil kuni -19% -ne langus aastaks 2030. seoses
elanikkonna arvu vähenemisega.
PEDIAATRIA: Pediaatria juures on visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna haiglasse
koonduvad hetke plaanide järgi Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond ning
Lääne-Tallinna Keskhaigla eriala mahud suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna lastehaigla
või Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde. Ambulatoorse ravimahu prognoosi aluseks Tallinna Haiglale
on võetud stsenaarium 1 (tegevusmahtude langus -20% aastaks 2030.).
PSÜHHIAATRIA: Psühhiaatria ambulatoorse ravi mahud järgivad Haigekassa üleriigilist
stsenaarium 1 prognoosi, mille kohaselt toimub järgneval perioodil kuni +25,3% -ne kasv aastaks
2030. Haigekassa optimistlik kasvuprognoos annab tunnistust Haigekassa soovist kasvatada
järgnevatel perioodidel psühhiaatrilise abi kättesaadavust elanikkonnale.
Psühhiaatria ambulatoorsete ravivõimsuste ennaktempos kasvatamiseks Tallinnas
kahekordistatakse loodava Tallinna Haigla ambulatoorse ravi võimekust 2021.aastaks, kui
rajatavas Lasnamäe Meditsiinilinnakus valmib Lasnamäe Tervisekeskus ning kolmekordistatakse
2027. aastaks, kui Lasnamäe Tervisekeskuse hoonest kolitakse vastvalminud haigla
peakorpusesse tehnoloogiamahukate erialade (sisehaigused, kardioloogia, reumatoloogia,
endokrinoloogia, oftalmoloogia, üldkirurgia, ortopeedia, otorinolarüngoloogia) polikliinikud ning
vabanev kabinetipind antakse psühhiaatria käsutusse. Vastavad arvandmed on kajastatud
Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapi dokumendis, mis esitatakse SoM-
le läbivaatamiseks paralleelselt Tallinna Haigla arengukava dokumentidega. (Vt Tallinna Haigla
funktsionaalse arengukava II etapp Lisa 1 - Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse
arengukava I ja II etapp)
19
NEUROLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud Tallinna Haiglale on visioonistsenaariumil
eelduslikult samad, mis Haigekassa stsenaarium 2 puhul (HK sts 1 järgi kasv +4,3% kuni aastani
2030.).
PULMONOLOOGIA: Ambulatoorsete mahtude aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 1 ( kasv
+1,6% kuni aastani 2030.).
DERMATOVENEROLOOGIA: Dermatoveneroloogia järgib ambulatoorsete ravimahtude
prognoosimisel stsenaarium 1-te (kahanemine -5,9% kuni aastani 2030.) .
INFEKTSIOONHAIGUSED: Ravimahtude prognoosimisel on aluseks võetud Haigekassa
stsenaarium 2 (kahanemine -6,8% kuni 2030. aastani ja edasi).
SISEHAIGUSED: Ambulatoorsete ravimahtude prognoosimisel on võetud aluseks stsenaarium 1
ravimahtude prognoosid (kahanemine -1,7%);
KARDIOLOOGIA: Ambulatoorsete ravimahtude osas on prognoosi aluseks võetud stsenaarium 1,
mille kohaselt suureneb Tallinna Haigla ambulatoorse teenuse maht kuni +7%.
GASTROENTEROLOOGIA: Ambulatoorsete mahtude aluseks on Haigekassa stsenaarium 2 (kasv
+18% kuni 2030. aastani).
ENDOKRINOLOOGIA: Ambulatoorsete mahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa
stsenaarium 2 mahud (HK sts 2 järgi vähenemine -2,7% kuni aastani 2030.).
NEFROLOOGIA: Ambulatoorse ravi mahtude osas on prognoosi aluseks võetud Haigekassa
stsenaarium 2 (kasv HK sts 2 järgi +22,8% kuni aastani 2030.);
REUMATOLOOGIA: Ambulaarsete ravimahtude osas on aluseks võetud Haigekassa stsenaarium 1
(HK sts 1 järgi kasv +6,4% kuni aastani 2030.);
TAASTUSRAVI: Ambulatoorsete ravimahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa
stsenaarium 1 näitajad, mille kohaselt Tallinna Haigla taastusravi kliiniku teenusemaht kasvab
üleriigilisest prognoosist kiiremini so +2% kuni 2030. aastani.
4.2. Tallinna Haigla statsionaarse ravi prognoos ja voodikohtade vajadus
Alljärgnevas tabelis on toodud ära eriarstiabi ravimahtude prognoosid koondvaatena erialade
kaupa, voodikohtade arv, kui voodikoha keskmine täituvus on 80% (v.a. õendushooldusabi, kus
voodihõive eesmärgiks on planeeritud 99%);
Tabel 2.5. Statsionaarse eriarstiabi ravimahu prognoos 2015-2040 Tallinna Haiglas kõigis korpustes
kokku ning Narva mnt 129, 129b (aktiivravi) korpuses
Ava-
tud Voodi- Voodikohtade TH vk- TH vk-
Keskmine ravitud haigete arv vk- hõive vajadus 80% de de max
de % voodihõivega jaotus arv TH-
arv osak.- s (kui 2
Üksus
desse pt 60%
80% 1-ses
vh-ga palatis)
Prog- Prog- 2030 *****
2014 2015 2016 noos 2030 2040 noos 2016 2016 2016 2030 2040
2030 2040
III intensiivravi (*va
Sõle 23
Naistekliinukus) 954 945 1068 55.0% 1655 2075 94.3% 15 67.7% 13 20 25 20 20
Erakorralise
meditsiini osakond 563 736 837 228.0% 2745 4108 390.9% 4 5.7% 0 1 1 10 10
20
KIRURGIA-
KLIINIK
Üldkirurgia +
versoontekirurgia 5062 4755 4339 3.6% 4495 4607 6.2% 69 77.2% 62 64 65 24 35
Uroloogia 2115 1850 1830 12.5% 2059 2222 21.4% 29 73.1% 26 29 32 24 35
Otorinolarüngo-
loogia 1067 1057 1037 -14.0% 892 788 -24.0% 4 80.0% 4 3 3 24 35
Lülisamba-
kirurgia** 394 348 380 1.3% 385 388 2.2% 8 74.9% 6 6 6 24 35
Ortopeedia 2680 2525 2359 1.3% 2390 2412 2.2% 41 78.6% 37 37 38 24 35
Oftalmoloogia 1452 1443 1458 6.0% 1545 1607 10.3% 8 54.3% 7 8 8 24 35
Kirurgia kokku 12 769 11 976 11 403 3.0% 11 765 12 024 5.5% 159 75.1% 141 147 152 144 210
NAISTEKLIINIK
Günekoloogia+
ras.pat (*ITK) 4894 4627 4671 -17.5% 3854 3270 -30.0% 34 71.7% 31 25 21 24 35
Sünnitused (*ITK) 3223 3268 3592 -26.0% 2658 1991 -44.6% 36 91.8% 41 31 23 45 70
Pediaatria(*ITK) 558 570 587 -20.0% 469 385 -34.3% 14 87.0% 15 12 10 14 14
Naistekliinik
kokku 8674 8464 8849 -19.6% 6980 5646 -36.2% 84 82.9% 87 68 54 83 119
DIAGNOSTIKA-
KLIINIK
Nukleaarmeditsiin 258 179 152 0.0% 152 152 0.0% 3 43.8% 2 2 2 4 4
SISEKLIINIK
Infektsioonh. 3327 2809 3236 -12.8% 2821 2526 -21.9% 45 72.8% 43 38 34 60 88
Neuroloogia 3262 3144 3060 11.0% 3397 3637 15.7% 42 68.1% 46 52 55 24 35
Onkoloogia
(Kemoteraapia) 1101 1065 1260 7.6% 1355 1424 33.7% 11 78.8% 10 11 12 24 35
Pulmonoloogia 319 337 382 1.5% 387 391 16.3% 6 75.0% 5 5 5 24 35
Sisehaigused * 2652 3433 3501 14.0% 3991 4341 26.5% 66 86.0% 63 72 79 24 35
Gastroenteroloogia 1324 1232 1190 8.6% 1292 1365 10.9% 16 73.2% 13 14 15 24 35
Kardioloogia 3382 3351 3146 14.9% 3615 3950 17.9% 46 74.6% 42 48 53 24 35
Endokrinoloogia 464 460 487 4.1% 506 521 13.2% 6 74.8% 5 6 6 24 35
Nefroloogia 794 748 715 3.5% 740 757 1.3% 26 63.5% 17 17 18 24 35
Reumatoloogia 1010 1089 906 2.2% 925 940 -13.7% 15 68.7% 13 14 14 24 35
Sisekliinik ilma
nakkush-ta kokku 14 308 14 857 14 644 9.9% 16 208 17 325 18.3% 234 74.7% 216 240 256 216 315
Aktiivaravi ilma
LTK naistekl-ta 40 853 39 965 40 188 4.9% 42 328 43 857 9.1% 544 75.0% 503 515 524 537 766
Taastusravi*** 1448 1331 1330 12.6% 1498 1617 21.6% 53 77.7% 47 53 58 54 54
Õendusabi* 2900 2655 3860 13.9% 4397 4780 23.8% 280 93.0% 276 314 342 300 400
Aktiivravi +
taastusravi +
õendusabi 45 201 43 951 45 378 5.8% 48 222 50 254 10.7% 877 81.2% 826 883 923 891 1220
Allikad: ITK, LTK
*Õendusabi keskused (kokku 300vk) jäävad senistesse asukohtadesse st neid ei kolita Tallinna
Haigla peakorpuse valmimise järgselt Narva mnt 129, 129b, voodihõive arvutuste aluseks 99%;
** lülisambakirurgia prognoosi aluseks ortopeedia prognoos;
*** Taastusravi keskus jääb senisesse asukohta Magdaleena korpuses;
**** Maksimaalne voodite arv - kriisiolukorras muudetakse kõrgendatud pinnastandardiga
1-kohalised palatid 2-kohalisteks.
*****Aktiivra voodite arv TH-s mis kolitakse Narva mnt 129, 129b tavaolukorras 537; Maksimaalne
voodite arv kriisiolukorras 766 (2 haiget 60% 1 kohalises palatites);
21
ÜLDKIRURGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis üleriigilise stsenaarium
1 puhul (ravijuhtude kasv +3,6% aastaks 2030).
UROLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul
(kasv +12,5% kuni 2030. aastani).
VERESOONTEKIRURGIA: Statsionaarse ravi osas on visioonistsenaariumi juures teenuste
mahtude aluseks võetud Haigekassa Stsenaarium 1 (kasv ca +12% kuni aastani 2030.). Oleme
seisukohal, et seoses elanikkonna vananemisega on oluline arvestada ravijuhtude arvu kasvuga.
OTORINOLARÜNGOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis
stsenaarium 1 puhul (kahanemine vastavalt -14% aastaks 2030).
ORTOPEEDIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis Stsenaarium 1 puhul,
kasvades aastaks 2030 ligikaudu +1,3%.
OFTALMOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis Haigekassa
stsenaarium 1 puhul. (Haigekassa stsenaarium 1 kohane statsionaarse ravi prognoos +6% kasvu
2030. aastaks).
ONKOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul
(kasv +7,6% aastani 2030.) .
SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA
GÜNEKOLOOGIA: Statsionaarse ravimahu prognoos järgib Stsenaarium 1 -te, mille kohane
ravimahtude langus oleks kuni -17,5% aastaks 2030. Prognoosi aluseks on, mille kohaselt lisaks
elanikkonna arvu vähenemisele toimub ka eriala ravi mahtude liikumine statsionaarselt üha enam
päevaravi vormi poole.
SÜNNITUSABI: Sünnituste juures on visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna haiglasse
koonduvad hetke plaanide järgi Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond ning
Lääne-Tallinna Keskhaigla eriala mahud suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna Lastehaigla
või Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde. Sünnituste prognoosi aluseks on võetud ITK teenusmahud
ning Haigekassa stsenaarium 1, mille kohaselt sünnituste arv langeb kuni -26% aastaks 2030.
PEDIAATRIA: Statsionaarse ravimahu prognoosi aluseks Tallinna Haiglale on võetud stsenaarium 1
(tegevusmahtude langus -20% aastaks 2030).
PSÜHHIAATRIA: Statsionaarse ravimahu prognoos järgib Stsenaarium 1 - te, mille kohane
ravimahtude langus oleks kuni -8,4% aastaks 2030. (võrdluseks sts2 järgi kahanemine -5% samala
ajaperioodil). Haigekassa prognoosib samas mõlema oma koostatud stsenaariumi puhul ravijuhtude
kahanemist, vastavalt -10,4% ja -9,5% aastaks 2030.
Käesoleval hetkel ei paku psühhiaatria eriarstiabi statsionaarselt ei Ida-Tallinna Keskhaigla ega ka
Lääne- Tallinna Keskhaigla. Samuti ei prognoosi statsionaarse raviüksuse loomist Haigekassa.
2015. aastal puudusid Ida-, ja Lääne-Tallinna Keskhaiglates psühhiaatria eriala statsionaarsed ja
päevaravi voodikohad. Eespool kirjeldatud rahvastiku vähenemisest ning senisest psühhiaatrilise
ravi kättesaadavuse tasemest lähtuvate prognoosistsenaariumite kohaselt puuduvad järgmistel
perioodidel orgaanilised eeldused psühhiaatria statsionaarse ravi osakondade avamiseks Tallinna
Haiglas. Kui TH-a rajamise käigus või selle valmimisele järgneval ajapersioodil peaks langetama
otsus psühhiaatria statsionaarse ravi mahtude suurendamiseks Põhja-Eestis on kavandatavas
Lasnamäe Meditsiinilinnakus selle realiseerimiseks loodud kõik võimalused. (Vt Tallinna Haigla
funktsionaalse arengukava II etapp p. 7.6; 7.7)
NEUROLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul
(sts 1 järgi +11% kasvu 2030. aastaks).
PULMONOLOOGIA: Statsionaarsete ravimahtude osas on visioonistsenaariumi aluseks võetud
Stsenaarium 1 mahud (kasv +1,5% kuni 2030. aastani).
DERMATOVENEROLOOGIA: 2015. aastal Ida-, ja Lääne-Tallinna Keskhaiglates
dermatoveneroloogilist statsionaarset ravi ei pakutud ning seda pole kavas pakkuda ka tulevikus.
INFEKTSIOONHAIGUSED: Ravimahtude prognoosimisel on aluseks võetud Stsenaarium 1
(kahanemine -12,8% kuni 2030. aastani ja edasi).
22
SISEHAIGUSED: Statsionaarsete ravimahtude prognoosimisel on võetud aluseks stsenaarium 1
ravimahtude prognoosid (kasv kuni +14% 2030. aastaks).
KARDIOLOOGIA: Statsionaarsete ravimahtude osas on visioonistsenaariumi eelduseks võetud
stsenaarium 1 (Sts 1 kohaselt kasv +14,9% kuni 2030. aastani).
GASTROENTEROLOOGIA: Statsionaartsete ravimahtude prognoosi aluseks on võetud
stsenaarium 1 prognoos (kasv +8,6% kuni 2030. aastani).
ENDOKRINOLOOGIA: Statsionaarse ravi mahtude prognoosi aluseks on võetud stsenaarium 1
näitajad (Sts 1 järgi kasv +4,1% kuni aastani 2030).
NEFROLOOGIA: Statsionaarse ravi mahtude aluseks on võetud stsenaarium 1 eeldused (Sts 1
järgi kasv +3,5% kuni aastani 2030).
REUMATOLOOGIA: Statsionaarsete ravimahtude osas on visioonistsenaariumi aluseks võetud
Stsenaarium 1 (Sts 1 järgi minimaalne kasv +2,2% kuni aastani 2030).
TAASTUSRAVI: Statsionaarsete ravimahtude osas on prognoosi aluseks võetud stsenaarium 1,
mille kohaselt ravimahud Tallinna Haiglas kasvavad +12,6% kuni 2030. aastani. Ravimahtude kiire
kasvuprognoosi eelduseks on tõsiasi, et Tallinna ja selle lähiümbruse elanikkond kasvab ning võiks
eeldada, et ka ravimahtude osas toimuvad samad trendid.
STATSIONAARNE ÕENDUSABI: Statsionaarse õendusabi mahtude osas on aluseks võetud
stsenaarium 1 ravimahud (Sts 1 järgi kasv +13,9% kuni 2030. aastani).
4.3. Tallinna Haigla statsionaarse- ja päevakirurgia prognoos
Alljärgnevas tabelis on toodud ära eriarstiabi ravimahtude prognoosid koondvaatena erialade kaupa
(2014-2040). Kirurgiliste operatsioonide prognoosi aluseke on võetud vastavate erialade
statsionaarse ja päevakirurgia mahu prognoos.
Tabel 2.6. Tallinna Haigla (ITK & LTK kokku) kirurgiliste operatsioonide arv 2014-2040
TH stats ja päevakir. Op-de Muutus Muutus
arv 2014 2015 2016 2020 2025 2030 kuni 2030 2035 2040 kuni 2040
Günekoloogia 7222 7262 7781 7054 6846 6637 -8.6% 6429 6221 -14.3%
Otorinolarüngoloogia 1505 1567 1398 1545 1523 1501 -4.2% 1479 1457 -7.0%
Üldkirurgia 4900 4811 5044 5047 5282 5518 14.7% 5754 5990 24.5%
Uroloogia 1690 1638 1176 1769 1900 2031 24.0% 2162 2293 40.0%
Ortopeedia 3304 3154 3033 3200 3247 3293 4.4% 3339 3385 7.3%
Oftalmoloogia 8479 8357 8288 8778 9198 9619 15.1% 10 040 10 460 25.2%
Operatsioone kokku: 27 100 26 789 26 720 27 393 27 996 28 600 6.8% 29 203 29 807 11.3%
Allikad: ITK, LTK
Tabel 2.7. Tallinna Haigla opereeritud patsientide arv 2014-2040
Muutus Muutus
kuni kuni
Opereeritute arv statsionaaris 2014 2015 2016 2020 2025 2030 2030 2035 2040 2040
üldkirurgia 3872 3607 3438 3650 3694 3737 3.6% 3780 3823 6.0%
uroloogia 1449 1338 1347 1394 1450 1505 12.5% 1561 1617 20.8%
günekoloogia 4824 4873 5266 4589 4304 4020 -17.5% 3736 3452 -29.2%
neist keiserlõiked 550 729 832 666 603 539 -26.0% 476 413 -43.3%
ortopeedia 2734 2549 2407 2560 2571 2582 1.3% 2593 2604 2.2%
otorinolarüngoloogia 998 1054 1024 1005 956 906 -14.0% 857 808 -23.3%
oftalmoloogia* 1393 1381 1407 1409 1436 1464 6.0% 1491 1519 10.0%
23
KOKKU: 15 270 14 802 14 889 14 606 14 411 14 215 -4.0% 14 019 13 823 -6.6%
Stats kir osakaal op patsientidest*** 58% 57% 57% 55% 53% 51% 50% 48%
Opereeritute arv päevakirurgias
üldkirurgia 1516 1647 1800 1743 1839 1935 17.5% 2031 2127 29.2%
uroloogia 135 202 237 269 337 404 100.0% 471 539 166.7%
günekoloogia 1742 1764 1623 1858 1952 2046 16.0% 2140 2234 26.7%
ortopeedia 649 671 701 707 743 778 16.0% 814 850 26.7%
otorinolarüngoloogia 450 467 336 495 523 551 18.0% 579 607 30.0%
oftalmoloogia** 6755 6576 6402 6949 7321 7694 17.0% 8067 8439 28.3%
KOKKU: 11 247 11 327 11 099 12 021 12 715 13 409 18.4% 14 103 14 797 30.6%
Päevakir osakaal op patsientidest**** 42% 43% 43% 45% 47% 49% 50% 52%
Opereeritud patsiente TH-s 26 517 26 129 25 988 26 627 27 125 27 624 5.7% 28 122 28 620 9.5%
Allikad: ITK, LTK
ÜLDKIRURGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis üleriigilise stsenaarium
1 puhul (ravijuhtude kasv +3,6% aastaks 2030.) . Päevakirurgia prognoosi aluseks on võetud
Haigekassa stsenaariumi 2 kohane +17,5% kasvuprognoos kuni 2030 aastani.
UROLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul
(kasv +12,5% kuni 2030. aastani). Päevakirurgia prognoosi aluseks on võetud Haigekassa
stsenaarium 2 (kasv HK sts 2 kohaselt vähemalt +100% kuni 2030. aastani).
VERESOONTEKIRURGIA: Statsionaarse ravi osas on visioonistsenaariumi juures teenuste
mahtude aluseks võetud Haigekassa Stsenaarium 1 (kasv ca +12% kuni aastani 2030.).
Päevakirurgia teenuste mahtude aluseks on visioonistsenaariumi juures võetud Stsenaarium 1 (Sts
2 kohaselt kasv +0,5% kuni aastani 2030.). Kuna antud eriala tegevusmaht Tallinna Haiglas on
väike on seda vaadeldud üldkirurgia eria raames.
OTORINOLARÜNGOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis
stsenaarium 1 puhul (kahanemine vastavalt -14% aastaks 2030). Päevakirurgia prognoosi aluseks
on võetud Haigeksaasa stsenaarium 1 (kasv +18% astani 2030).
ORTOPEEDIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis Stsenaarium 1 puhul,
kasvades aastaks 2030 ligikaudu +1,3%. Päevakirurgia prognoosi aluseks on valitud Haigekassa
stsenaarium 1, mille kohaselt toimub tegevusmahtude kasv +16% kuni aastani 2030.
OFTALMOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis Haigekassa
stsenaarium 1 puhul. (Haigekassa stsenaarium 1 kohane statsionaarse ravi prognoos +6% kasvu
2030. aastaks.) . Päevaravi teenuste mahtude arvutamisel on aluseks võetud stsenaarium 1, mis
arvestab rahvastiku vananemisprotsessidega (Stsenaarium 1 kohane päevaravi prognoos +17%
kasvu 2030. aastaks.). Et valdav enamus eriala haigestujaid kuulub suuremalt jaolt vanematesse
rahvastikugruppidesse, on rahvastiku vananemisprotsessidel oluline mõju katarakti operatsioonide
ravimahtudele. Stsenaarium 1 kohaselt toimub katarakti operatsioonide ravimahtude oluline kasv,
samas kui stsenaarium 2 korral (mis vananemisprotsesse ei arvesta) toimub ravimahtude langus.
SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA
Günekoloogiliste erialade juures on visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna Haiglasse
koonduvad hetkel Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond ning Lääne-Tallinna
Keskhaigla eriala mahud suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna Lastehaigla või Põhja-Eesti
Regionaalhaigla juurde. Günekoloogia ambulatoorse, päeva- ja statsionaarse ravi teenuste mahud
järgivad stsenaariumi, mille kohaselt liiguvad Tallinna haiglasse vaid Ida-Tallinna Keskhaigla
ravimahud.
GÜNEKOLOOGIA: Statsionaarse ravimahu prognoos järgib Stsenaarium 1 -te, mille kohane
ravimahtude langus oleks kuni -17,5% aastaks 2030. Prognoosi aluseks on, mille kohaselt lisaks
elanikkonna arvu vähenemisele toimub ka eriala ravi mahtude liikumine statsionaarselt üha enam
päevaravi vormi poole. Päevaravi ravijuhtude prognoos järgib Haigekassa stsenaarium 2, mille
kohaselt toimub oluline, kuni +16% tegevusmahu kasv perioodil 2016-2030.
24
4.4. Tallinna Haigla sünnituskeskuse töömahu prognoos
Tabel 2.8. Tallinna Haigla sünnituskeskuse töömahu prognoos 2014-2040
TH Sünnituskeskus st ITK Sünnituskeskus
Jrk Muutus Muutus
nr 2014 2015 2016 2020 2025 2030 kuni 2030 2035 2040 kuni 2040
1 Sünnitused 3798 3903 4286 3565 3226 2888 -26% 2550 2212 -43%
2 neist keisrilõike teel 550 729 832 666 603 539 -26% 476 413
3 neist kodusünnitused 10 6 9 5 5 4 -26% 4 3
4 Sündis lapsi 3872 3977 4382 3632 3288 2943 -26% 2598 2254 -43%
5 Elussünd 3863 3954 4366 3611 3269 2926 -26% 2583 2241
6 neist enneaegsed 296 291 317 266 241 215 -26% 190 165
7 Surnultsünd 9 23 16 21 19 17 -26% 15 13
8 Kaksikuid (paari) 74 74 96 68 61 55 -26% 48 42
9 Kolmikuid (paari)
10 Nelikuid (paari)
11 Perinataane suremus ‰ 3.1% 5.7% 3.6%
Allikad: ITK, LTK
SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA: eriala puhul on visioonistsenaariumis arvestatud, et
uude Tallinna Haiglasse koonduvad hetkel Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud (st ühe
tänase Keskhaigla sünnituskeskuse tegevusmahud) ja teeninduspiirkond ning Lääne-Tallinna
Keskhaigla eriala mahud suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna lastehaigla või Põhja-Eesti
Regionaalhaigla juurde. Günekoloogia ambulatoorse, päeva- ja statsionaarse ravi teenuste mahud
järgivad stsenaariumi, mille kohaselt liiguvad Tallinna Haiglasse vaid Ida-Tallinna Keskhaigla
ravimahud. Sünnituste prognoosi aluseks on võetud ITK teenusmahud ning Haigekassa
stsenaarium 1, mille kohaselt sünnituste arv langeb kuni -26% aastaks 2030.
4.5. Tallinna Haigla päevaravi prognoos
Sisemeditsiini erialade päevaravi mahtude planeerimisel on aluseks võetud Haigekassa
stsenaarium 2, mille kohaselt toimub planeeritaval ajaperioodil Eestis tervikuna (2015-2040)
päevaravi juhtude oluline ca. kuni +52% kasv. Selline kasvuprognoos on selgitatav
patsiendisäästlike ning efektiivsete ravim- ja kirurgiliste tehnoloogiate arengutrendiga, mille kohaselt
toimub eriarstiabi üldises korralduses oluline nihe statsionaarselt ravilt päevaravi poole.
Tabel 2.9. Päevaravi patsientide arv siseprofiili erialadel
2014 2015 2016 Pt-de arv Toolide arv Ravi- Toolide
päevas erialati kuuride arv arv
2016.a 2016 (pt.arv 2036, kasv 2036.a,
(ravikuuride päevas : 5% aastas kasv 5%
arv : 250 2,5 ravikuu- aastas
tööpäeva ) ri tooli
kohta )
Eriala Isi- Ravi- Isi- Ravi- Isi-kud Ravi- pt arv päevas toolide arv Toolide
kud kuurid kud kuurid kuurid arv
Endokrinoloogia 36 67 45 83 23 66 0.26 0.11 285.25 0.46
25
Gastroentero-
loogia 196 394 152 324 137 309 1.24 0.49 1335.48 2.14
Neuroloogia 74 403 86 488 131 518 2.07 0.83 2238.77 3.58
Reumatoloogia 236 979 230 1100 293 1279 5.12 2.05 5527.76 8.84
Allergoloogia-
immunoloogia 36 107 37 106 29 91 0.36 0.15 393.30 0.63
Sisehaigused 27 75 35 71 42 68 0.27 0.11 293.89 0.47
Dermato-
veneroloogia 13 41 22 63 12 57 0.23 0.09 246.35 0.39
Onkoloogia 184 849 232 1010 202 1022 4.09 1.64 4417.03 7.07
Kokku: 802 2 915 839 3 245 869 3 410 13.64 5.46 14 737.82 23.58
Kasv: 5% 11% 4% 5%
Allikad: ITK, LTK
HEMODIALÜÜS
Tabel 2.10. Päevaravi hemodialüüsi tegevusmahud
Päevaravi 2014 2015 2016 Dialüüsi Dialüüsi HD töökohta-
hemodialüüs osakonna protseduu-ri de arv
(HD) Narva tööpäeva-de arv kestvus
mnt 129 aastas tundides
Isi- HD Isi- HD Isi- HD 312 6 8t tööpäev
kud kud kud
Kokku 134 10 042 124 10 683 123 10 659 34.16 204.98 25.62
sh.
1.Päevaravi
Paldiski mnt 68 117 8368 108 8844 106 8860
1.Päevaravi
Linnamäe 3 17 1674 16 1839 17 1799
Allikad: ITK, LTK
ONKOLOOGIA: Päevaravi teenuste mahtude arvutamisel on aluseks võetud Haigekassa
stsenaarium 2, mis arvestab rahvastiku vananemisprotsessidega st kasv +12% kuni 2030. aastani.
PEDIAATRIA: Päevaravi ravimahu prognoosi aluseks Tallinna Haiglale on võetud stsenaarium 1
(tegevusmahtude langus -20% aastaks 2030).
PSÜHHIAATRIA: Päevaravi ravijuhtude prognoos järgib Haigekassa stsenaarium 1, mille kohaselt
toimub oluline, kuni +24,5% tegevusmahu kasv perioodil 2016-2030. Psühhiaatria erialal ei paku
päevaravi teenuseid hetkel kumbki keskhaigla (ITK, LTK) ning vähemalt esialgu ei plaanita
päevaravi üksust luua ka uues Tallinna Haiglas. Kui TH-a valmimise järgselt peaks langetatama
otsus psühhiaatria päevaravi teenuse välja arendamiseks haiglas on seda võimalik teha Lasnamäe
Meditsiinilinnakusse rajatava Lasnamäe Tervisekeskuse hoone baasil, milles TH-a peakorpuse
valmimise järgselt vabanevad eriarstide käsutuses olevad pinnad psühhiaatria teenuse
arendamiseks. (Vt Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava II etapp p. 7.6; 7.7 ja Lisa 1 -
Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp)
26
NEUROLOOGIA: Päevaravi teenuste mahud on Tallinna Haiglas on prognoosistsenaariumil
eelduslikult samad, mis Haigekassa stsenaarium 1 puhul (HK sts 1 järgi +11% kasvu perioodil
2016-2030).
PULMONOLOOGIA: Päevaravi mahtude aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 1 ( kasv
+745% kuni aastani 2030.). Võttes aluseks pulmonoloogia ravimahtude prognoosi on perioodil
2030-2035 vaja pulmonoloogia erialal Tallinna haiglas kuni 1 päevaravi voodikoht.
DERMATOVENEROLOOGIA: Dermatoveneroloogia järgib päevaravi ravimahtude prognoosimisel
stsenaarium 1-te (Sts 1 järgi kasv +1,0% kuni aastani 2030).
INFEKTSIOONHAIGUSED: Päevaravi teenuse osutamist infektsioonhaiguste erialal ei planeerita.
SISEHAIGUSED: Päevaravi osakaal uues haiglas seoses uute efektiivsete ravimitehnoloogiate
turule tulekuga kahaneb minimaalselt (aluseks HK sts 2 prognoos kahanemine -1% kuni
2030.aastani), mis võtab arvesse tõsiasja, et Tallinna ja selle lähiümbruse (samuti Tartu) elanikkond
erinevalt ülejäänud Eesti maakondadest vaadeldaval ajaperioodil kasvab ning võiks eeldada, et ka
ravimahtude osas toimuvad samad trendid.
KARDIOLOOGIA: Päevaravi mahtude osas on Haigekassa päevaravi juhtude prognoos, mille
kohaselt kasvab vastav teenus oluliselt. Tallinna Haigla puhul on eeldatud, et päevaravi
tegevusmaht kasvab kuni 1000 ravijuhuni aastas 2030. aastaks. (Täna vastav teenusmaht ITK ja
LTK puudub).
GASTROENTEROLOOGIA: Päevaravi mahtude aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 2
(kasv +3030% kuni 2030. aastani).
ENDOKRINOLOOGIA: Päevaravi mahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 2
mahud ((HK sts 2 kasv +357% perioodil 2016-2030).
NEFROLOOGIA: Vt pt hemodialüüs
HEMODIALÜÜS: Hemodialüüs päevaravi mahtude prognoosi aluseks on võetud Stsenaarium 1
(perioodil 2016-2030 kasv +11%). 2015. aastal oli Lääne-Tallinna Keskhaiglas kokku 17
hemodialüüsi päevaravi voodikohta.
REUMATOLOOGIA: Päevaravi ravimahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium
1 ((HK sts1 järgi kasv +789% kuni aastani 2030).
4.6. Tallinna Haigla terviseuuringute ja raviprotseduuride prognoos aastani 2040
Tabel 2.11. Tallinna Haigla terviseuuringute ja raviprotseduuride prognoos 2014-2040 (prognoos
lähtuvalt 2014-2016.a aegreast)
Terviseuringud, Muutus Muutus
raviprotseduurid 2014 2015 2016 2020 2025 2030 kuni 2030 2035 2040 kuni 2040
Hübriidkirurgia
keskus kokku 7443 7762 8108 11 089 14 415 17 742 129% 21 069 24 396 214.3%
Angiograafiad 1655 1567 1378 1359 1150 942 -39.9% 734 525 -66.5%
Hübriidkirurgilised
menetlused 1068 1200 1039 1571 1942 2312 92.7% 2683 3054 154.5%
Menetlus-
radioloogia
protseduurid 4720 4995 5691 5723 6450 7178 43.7% 7905 8633 72.8%
Endoskoopia 30 680 30 882 28 872 31 390 31 899 32 407 4.9% 32 915 33 424 8.2%
Funktsionaal-
diagnostika kokku 133 640 131 456 122 492 126 085 120 714 115 344 -12.3% 109 973 104 602 -20.4%
Kardioloogiline
funktsionaal-
diagnostika 76 045 78 897 79 907 86 294 93 692 101 089 28.1% 108 487 115 884 46.9%
27
Pulmonoloogiline
funktsionaal-
diagnostika 54 838 49 784 39 736 38 313 26 843 15 372 -69.1% 3902 -7569 -115.2%
Neuroloogiline
funktsionaal-
diagnostika 2757 2775 2849 2820 2866 2911 4.9% 2956 3001 8.2%
Radioloogiliste
uuringute arv kokku 326 218 334 383 341 461 360 424 386 465 412 506 23.4% 438 546 464 587 38.9%
Röntgenograaafia 152 237 155 882 152 440 156 228 156 575 156 921 0.7% 157 268 157 614 1.1%
Röntgenoskoopia 2076 3274 3656 4229 5184 6139 87.5% 7094 8049 145.8%
CT 89 489 91 945 100 005 109 953 127 960 145 968 58.8% 163 976 181 983 97.9%
MRT 18 409 19 539 19 348 21 200 22 861 24 522 25.5% 26 183 27 844 42.5%
PET uuringud 137 124 108 80 37 -7 -105.8% -51 -95 -176.4%
SPECT uuringud 930 908 1156 1276 1644 2011 121.5% 2379 2747 202.5%
Luudensitomeetria 3886 3201 3491 3926 4651 5376 67.9% 6101 6826 113.2%
Ultraheliuuringud
(va Naistekliiniku
uuringumaht) 59 054 59 510 61 257 63 210 66 910 70 610 18.7% 74 310 78 010 31.1%
Laboriuuringud 3 688 398 3 841 486 4 092 703 4 543 296 5 245 105 5 946 915 54.8% 6 648 725 7 350 534 91.3%
Lahangud 347 342 367 375 408 441 28.8% 473 506 48.0%
Histoloogilised ja
tsütoloogilised
uuringud 84 500 79 618 77 788 69 078 58 537 47 997 -39.7% 37 457 26 916 -66.2%
Sisekliiniku
päevaravi
protseduurid 2915 3245 3410 4163 5082 6000 84.9% 6919 7837 141.5%
Haemodialüüs 10 042 10 683 10 659 11 777 12 871 13 965 30.7% 15 059 16 153 51.2%
Allikad: ITK, LTK
4.7. Tallinna Haigla Erakorralise meditsiini keskuse töömahu jaotus tegevusprofiilide
kaupa kellaajaliselt
Tabel 2.12. Tallinna Haigla Erakorralise Meditsiini Keskuse töömahu jaotus tegevusprofiilide kaupa
kellaajaliselt 2016.a andmete alusel
Külastusi ITK
2016
Külas-
tuste
Külas- max
tusi arv
Üksus 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 kokku tunnis
Statsionaarne 38 33 18 33 44 34 46 28 48 35 34 35 426
EMO (Ravi) 38 33 18 33 44 34 46 28 48 35 34 35 426
Amb Vastuvõtt 6781 6645 7101 6874 7467 7179 7450 7462 6763 6891 6624 6653 83 890
EMO amb (Ravi) 3940 3834 3896 3703 4111 4109 4122 4133 3696 3856 3806 3827 47 033 10
Rasedate ja
sünnitajate vv
EMO (Ravi) 672 650 745 724 748 771 751 651 588 593 596 580 8069 2
Naistehaiguste
vv EMO (Ravi) 402 371 419 373 374 375 476 427 385 360 369 410 4741 1
EMO
oftalmoloogia
(Ravi) 1 388 1354 1576 1586 1791 1572 1717 1766 1635 1648 1472 1514 19 019 4
EMO
oftalmoloogia
(Magdaleena) 379 436 465 488 443 352 384 485 459 434 381 322 5028 1
ITK Kokku 6819 6678 7119 6907 7511 7213 7496 7490 6811 6926 6658 6688 84 316
Külastusi LTK
2016
EMO 1446 1477 1457 1404 1468 1381 1434 1444 1326 1459 1491 1478 17 265 4
28
Nakkuse
vastuvõtt 388 416 360 384 380 373 401 443 366 280 357 566 4714 1
LTK kokku 1834 1893 1817 1788 1848 1754 1835 1887 1692 1739 1848 2044 21 979
TH Külastusi
kokku kuus/
aastas 8653 8571 8936 8695 9359 8967 9331 9377 8503 8665 8506 8732 106 295
Kalendripäevi
kuus 31 28 31 30 31 30 31 31 30 31 30 31
TH Külastusi
ööpäevas: 279 306 288 290 302 299 301 302 283 280 284 282 291
Ajavahemikus
k 08-16 - ca
60%
pöördumistest 175 22
Ajavahemikus
k 16-00 - ca
30%
pöördumistest 87 11
Ajavahemikus
k 00-08 - ca
10%
pöördumistest 29 4
Allikad: ITK, LTK
5. TALLINNA HAIGLA TÖÖTAJATE VAJADUS
Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpuse arengukava kohaselt väljaehitatud aktiivravi
osakondades ja abiteenistustes ning haldusalal töötavate isikute arvuks prognoositakse kokku
3704 (lisaks õppetsükleid läbivad üliõpilased ja residendid), kes jaotuvad alljärgnevalt:
Tabel 2.13. Tallinna Haigla töötajade ja ametikohtade arv (Seisuga 01.03.2018, Narva mnt 129,
129b korpuses)
TH
TH hool-
TH TH TH TH hooldus- TH TH TH
dus- ja TH
Jrk arstide arstid õdede õed ja abi- muud ameti- tööta-
Kliinik/osakond abi- muud
nr ameti- tööta- ameti- tööta- personali ameti- kohti jaid
personal töötajad
kohti jad kohti jad ameti- kohad kokku kokku
töötajad
kohti
1 DIAGNOSTIKAKLIINIK 86 92 199 215 33 32 9 9 327 348
2 KIRURGIAKLIINIK 177 181 109 402 210 239 28 29 524 851
3 NAISTEKLIINIK* 97 118 252 290 99 111 40 40 488 559
4 SILMAKLIINIK 26 38 53 56 21 20 5 5 105 119
5 SISEKLIINIK 119 135 282 319 155 174 30 34 585 662
ÕENDUS- JA
6 HOOLDUSABIKLIINIK 8 7 94 96 131 135 13 12 246 250
TAASTUSRAVI-
7 KLIINIK 14 11 92 98 38 39 12 10 156 158
HALDUS- JA
8 TUGITEENISTUSED 15 16 10 11 5 5 712 725 742 757
KOKKU 542 598 1091 1487 691 755 849 864 3172 3704
*sh ITK naistekliinik: arstide ametikohti 51,5 ja töötajaid 63; õdede ametikohti 154 ja töötajaid 180;
hooldus- ja abipersonali ametikohti 64 ja töötajaid 73; muude töötajate ametikohti 12 ja töötajaid 12;
Kokku ITK naistekliinikus ametikohti 281,5 ning töötajaid 328
Allikad: ITK, LTK
29
Tabel 2.14. Tallinna Haigla arstide ja õdede arv (Seisuga 01.03.2018 kõik korpused)
sh sh
sh sh
Õendus- Õendus-
TH Taastus- TH Taastus-
Arstid ja hool- Õenduspersonal ja hool-
01.03.18 ravi 01.03.18 ravi
dusabi- dusabi-
kliinik kliinik
kliinik kliinik
allergoloog- anesteesia- ja
2 85
immunoloog intensiivraviõendus
anestesioloogia 50 bioloogia 1
biokeemia 2 bioanalüütik 30
erakorralise
bioloogia 3 27 1
meditsiini õendus
dermatoveneroloogia 6 farmatseut 8
endokrinoloogia 11 füsioterapeut 62 55
erakorraline
16 19
meditsiin geenitehnoloog
hooldustöötaja
farmatseut 2 (abiõed, kes õpivad 8 1
õeks)
gastroenteroloogia 14 infektsioonhaigused 4
geenitehnoloog 4 laborant 30
infektsioonhaigused 19 lasteõendus 23
kardioloogia 32 1 1 loodusteadus 13
kardiovaskulaar-
2 9 7
kirurgia massaažiõde
keemik 1 operatsiooniõendus 53
laboriarst 12 optometrist 5
laborimeditsiin 2 psühhiaatriaõendus 2 1
laborispetsialist 2 radioloogiaõendus 90
laste allergoloog 1 taastusraviõendus 18 18
loodusteaduse
magistri kraad
(molekulaarse 1 4 2 2
biokeemia ja
ökoloogia) tegevusterapeut
meditsiinigeneetika 1 terviseõendus 9
neurokirurgia 1 ämmaemandus 221 1 1
neuroloogia 25 1 üldõendus 922 35 90
õe/ämmaemanda
eriala omandamisel
(abiõed/
oftalmoloogia 32 46 11 2
abiämmaemandad)
ja massöörid,
proteesimeister
onkoloogia 8 kliiniline õde 1
ortopeedia 24 ehhokardiograafia- 3
tehnik
otorinolarüngoloogia 15
patoloogia 11
pediaatria 19
proviisor 11
psühhiaatria 10 1
pulmonoloogia 7
radioloogia 46
reumatoloogia 16 1
sisehaigused 20 3
30
sünnitusabi ja
83
günekoloogia
taastusravi ja
12 9
füsiaatria
töötervishoid 6
uroloogia 12
üldarstiabi 107 1 1
üldkirurgia 30 1
stomatoloogia 25
nefroloogia 5
Õenduspersonal
Arstid kokku 708 13 7 1693 129 98
kokku
Allikad: ITK, LTK
6. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU
Raamdokumendid, millega arvestati:
Eesti Tervishoiu arengusuunad aastani 2020;
Tallinna tervishoiu arengukava 2007 – 2015;
Strateegia „Tallinn 2030“;
Tallinna uue haigla visioonidokument 2016.
Erialade arengukavad:
Üldkirurgia eriala arengukava aastani 2020;
Uroloogia eriala arengukava aastani 2020;
Anestesioloogia arengukava aastani 2020;
Erakorralise meditsiini arengukava aastani 2020;
Eesti südamekirurgia arengukava aastani 2020;
Lastekirurgia eriala arengukava aastani 2020;
Neurokirurgia eriala arengukava aastani 2020;
Oftalmoloogia eriala arengukava aastani 2020;
Ortopeedia eriala arengukava aastani 2020;
Otorinolarüngoloogia eriala arengukava aastani 2020;
Plastika ja renostruktiivkirurgia eriala arengukava aastani 2020;
Sünnitusabi ja günekoloogia eriala arengukava aastani 2020;
Torakaalkirurgia eriala arengukava aastani 2020;
Eesti veresoontekirurgia eriala arengukava aastani 2020;
Dermatoveneroloogia eriala arengukava aastani 2020;
Endokrinoloogia eriala arengukava aastani 2020;
Gastroenteroloogia eriala arengukava aastani 2020;
Hematoloogia eriala arengukava aastani 2020;
Infektsioonhaiguste eriala arengukava aastani 2020;
Kardioloogia eriala arengukava aastani 2020;
31
Meditsiinigeneetika eriala arengukava aastani 2020;
Nefroloogia eriala arengukava aastani 2020;
Neuroloogia eriala arengukava aastani 2020;
Onkoloogia eriala arengukava aastani 2020;
Pediaatria eriala arengukava aastani 2020;
Peremeditsiini eriala arengukava aastani 2020;
Psühhiaatria eriala arengukava aastani 2020;
Pulmonoloogia eriala arengukava aastani 2020;
Reumatoloogia eriala arengukava aastani 2020;
Sisehaiguste eriala arengukava aastani 2020;
Taastusravi ja füsiaatria eriala arengukava aastani 2020;
Töötervishoiu eriala arengukava aastani 2020;
Suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala arengukava aastani 2020;
Laborimeditsiini eriala arengukava aastani 2020;
Patoloogia eriala arengukava aastani 2020;
Radioloogia eriala arengukava aastani 2020;
Eesti nukleaarmeditsiini arengukava 2011-2020.
32
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri
…02.2019 käskkirjaga nr…
„Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine“
TALLINNA HAIGLA
FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA II ETAPP
Meditsiinitehnoloogia osa
Tellija: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Objekti aadress: Tallinn
Narva mnt 129 ja 129b
Koostaja: Sven Kruup
Tallinn
Detsember, 2018
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3
1.1. ERIALADE LOETELU HAIGLAS ............................................................................ 4
1.2. HAIGLA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR ................................................. 5
1.3. TALLINNA HAIGLA KOOSSEIS JA OLEMASOLEVATE HOONETE KASUTAMISE
ETTEPANEK ...................................................................................................................... 8
2. HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ..................................................................... 9
3. I OSA - HAIGLA TEHNOLOOGIAKIHT ............................................................................. 9
3.1. KIRURGIAKLIINIKU ERAKORRALISE MEDITSIINI KESKUS ..................................... 9
3.2. KIRURGIAKLIINIKU III ASTME INTENSIIVRAVI KESKUS ....................................... 15
3.3. KIRURGIAKLIINIKU ANESTEESIA JA OPERATSIOONIKESKUS ............................ 18
3.4. KIRURGIAKLIINIKU I OP-PLOKK ............................................................................. 19
3.5. KIRURGIAKLIINIKU II OP-PLOKK JA PÄEVAKIRURGIA OSAKOND ....................... 22
3.6. NAISTEKLIINIKU SÜNNITUSKESKUS, KIRURGIAKLIINIKU III OP-PLOKK ............ 25
3.7. SILMAKLIINIKU SILMAKIRURGIA KESKUS ............................................................. 27
3.8. DIAGNOSTIKAKLIINIKU HÜBRIIDKIRURGIA KESKUS ........................................... 30
3.9. DIAGNOSTIKAKLIINIKU RADIOLOOGIAKESKUS ................................................... 32
3.10. DIAGNOSTIKAKLIINIKU NUKLEAARMEDITSIINI OSAKOND ................................ 35
3.11. DIAGNOSTIKAKLIINIKU PATOLOOGIAKESKUS ................................................... 36
3.12. DIAGNOSTIKAKLIINIKU LABORIKESKUS ............................................................. 40
3.13. SISEHAIGUSTE KLIINIKU FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA ÜKSUSED ................ 49
3.13.1. Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksus ...................................................... 50
3.13.2. Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksus ....................................................... 51
3.13.3. Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksus .................................................. 52
3.14. SISEHAIGUSTE KLIINIKU ENDOSKOOPIA OSAKOND ........................................ 53
3.15. SISEHAIGUSTE KLIINIKU PÄEVARAVI KESKUS .................................................. 56
4. II OSA – HAIGLA HOTELLI KIHT ................................................................................... 59
4.1. HAIGLA STATSIONAAR ........................................................................................... 59
4.2. HAIGETE HOSPITALISEERIMINE JA VÄLJA KIRJUTAMINE .................................. 60
4.3. STATSIONAARI TÜÜPNE PALATIOSAKOND .......................................................... 60
4.4. KIRURGIAKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS ........................................... 63
4.5. NAISTEKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS ............................................... 64
4.6. SISEHAIGUSTE KLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS, NAKKUSKESKUS .. 67
4.6.1. Sisehaiguste kliiniku statsionaarse ravi keskus ...................................................... 68
4.6.2. Sisehaiguste kliiniku nakkuskeskus........................................................................ 68
5. III OSA – HAIGLA BÜROO KIHT .................................................................................... 69
5.1. HAIGLA POLIKLIINIK ................................................................................................ 69
5.1.1. Kirurgiakliiniku polikliinik ........................................................................................ 71
5.1.2. Naistekliiniku polikliinik .......................................................................................... 74
5.1.3. Silmakliiniku polikliinik ........................................................................................... 77
5.1.4. Sisehaiguste kliiniku polikliinik ............................................................................... 79
5.2. KLIINIKU STATSIONAARIS TÖÖTAVATE ARSTIDE JA SPETSIALISTIDE BÜROO 84
5.3. JUHATUSE BÜROO ................................................................................................. 88
5.3.1. Asjaajamiseteenistuse arhiiv .................................................................................. 90
5.3.2. Personaliteenistuse koolituskeskus ........................................................................ 92
5.3.3. Klienditeeninduse teenistuse kõnekeskus .............................................................. 94
5.4. TEHNILINE BÜROO.................................................................................................. 94
5.5. PERSONALI-JA ÜLDKASUTATAVAD RUUMID ....................................................... 96
5.5.1. Personali riietusruumid ........................................................................................... 96
5.5.2. Haigla fuajee .......................................................................................................... 97
6. IV OSA – HAIGLA TEHASE KIHT ................................................................................... 99
6.1. HAIGLA KÖÖK .......................................................................................................... 99
1
6.2. STERILISATSIOONITEENISTUS............................................................................ 101
6.3. HAIGLA APTEEK .................................................................................................... 104
6.4. HANKETEENISTUSE KESKLADU .......................................................................... 106
6.5. MAJANDUSTEENISTUSE KESKKONNATALITUSE JÄÄTMEKESKUS ................. 107
6.6. MAJANDUSTEENISTUSE PESUTALITUSE PESULADU ....................................... 108
6.7. MAJANDUSTEENISTUSE PUHASTUSTALITUSE KORISTUSKESKUS ................ 110
6.8. MEDITSIINI- JA HOONETEHNIKA HOOLDUSE JA REMONDI TÖÖKOJAD .......... 111
6.9. HAIGLA TOIMEPIDEVUST TAGAVAD ÜKSUSED ................................................. 113
7. HAIGLA ÜLDINFORMATSIOON ................................................................................... 114
7.1. HAIGLA TEENUSEVEKTORID ............................................................................... 114
7.2. HAIGLA TÖÖTAJATE ARV ..................................................................................... 114
7.3. PLANEERIMISLAHENDUSED JA LOGISTIKA - TH MAHULISE PLANEERINGU JA
RUUMIANALÜÜSI SELETUSKIRI.................................................................................. 116
7.3.1. Üldosa.................................................................................................................. 117
7.3.2. Asendiplaaniline lahendus, logistika ..................................................................... 117
7.3.3. Mahulise planeeringu idee ja üldine funktsionaalne tsoneerimine ........................ 118
7.3.4. Funktsionaalsete üksuste paiknemine .................................................................. 119
7.3.4.1. Üldalad ja funktsioonid ...................................................................................... 119
7.3.4.2. Haigla kuum hooneosa...................................................................................... 119
7.3.4.3. Polikliinikud ja administratsioon ......................................................................... 121
7.3.4.4. Statsionaarne ravi ............................................................................................. 121
7.3.4.5. Haiglat teenindavad üksused ............................................................................ 122
7.3.5. Hinnanguline ehitusmaksumus ............................................................................. 123
7.3.6. Haigla programmeeritud näitajad .......................................................................... 124
7.4. TH PROGRAMMEERITUD PINDALA KOOND........................................................ 124
7.5. TH TÖÖKOORMUSE INGIKAATORID .................................................................... 125
7.6. PSÜHHIAATRIA ERIALA ARENDAMISEST LASNAMÄE MEDITSIINILINNAKUS .. 126
7.7. ÜLEVAADE LASNAMÄE MEDITSIINILINNAKUSSE KAVANDATAVATEST MEDITSIINILISE
RAKENDUSEGA HOONETEST ..................................................................................... 126
7.8. PROJEKTI JUHTIMINE JA KONSULTANDID ......................................................... 126
Lisa 1 Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp ................... 128
2
1. SISSEJUHATUS
Käesolev Tallinna Haigla (edaspidi TH) funktsionaalse arengukava II etapi dokument põhineb Tallinna
Linnavalitsuse tellimusel 2016.a OÜ Vita Longa poolt koostatud Tallinna Haigla visioonidokumendil,
mille kohaselt loodaks AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ühendamisel
uus keskhaigla, mille ravitegevus viidaks vanadest, amortiseerunud hoonetest üle uude rajatavasse
haiglakorpusesse Narva mnt 129, 129b kinnistul. Lähteandmetes sisalduvad algandmed
teeninduspiirkonna, kavandatava haigla kliiniliste erialade, osutatavate tervishoiuteenuste ja
töökoormuse kohta ning haigla statsionaari ja ambulatoorse vastuvõtu põhinäitajad.
Dokumendi koostamisel järgitakse Vabariigi Valitsuse määrust „Haiglavõrgu arengukava“ RT I 2003,
35, 223,jõustumine 14.04.2003, RT I, 09.01.2014, 21, mille alusel haiglate loetellu kuuluvad järgmised
keskhaiglad: aktsiaselts (edaspidi AS) Ida-Tallinna Keskhaigla; AS Lääne-Tallinna Keskhaigla.
Tallinna Haigla hakkab osutama keskhaigla kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja
ambulatoorset eriarstiabi. Lisaks planeeritakse piirkondliku haigla nõuetele vastavat statsionaarset ja
ambulatoorset arstiabi käesoleval ajal osutatavatel ja arendatavatel kliinilistel erialadel:
silmahaigused, sünnitus ja günekoloogia, IVF, neonatoloogia, lülisambakirurgia, allergoloogia-
immonoloogia, reumatoloogia, endokrinoloo-gia, gastroenteroloogia, taastusravi, üldkirurgia,
uroloogia, veresoontekirurgia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, onkoloogia, neuroloogia,
kardioloogia, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia, sisehaigused, nakkushaigused.
Meditsiinitehnoloogia projekteerimisel käsitletakse kavandatava haigla struktuuri, meditsiinilise
tegevuse näitajaid ning põhiruumide vajadust. Funktsionaalses programmis sisaldub iga
struktuuriüksuse lühikirjeldus ning vajaliku kasuliku pindala hinnang. Kirjeldatud on nõudeid
tähtsamate üksustevaheliste liikumisteede kohta ning üksuste ühiste teenistuste lahendamise
põhiprintsiipe.
Arengukava II etapi koostamisel on arvestatud Sotsiaalministri määrusega nr 166, vastu võetud
31.12.2001 „Nõuded haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale
ning haigla arengukava kinnitamise kord“ RTL 2002, 8, 86, jõustunud 19.01.2002, RT I 17.01.2014,
13, jõustunud 20.01.2014 kehtestatud nõuetega. Planeeritud põhiruumide pindala ja ruumide
koosseis ei ole väiksem kui Sotsiaalministri määruse nr. 103, vastu võetud 19.08.2004 RTL 2004,
116, 1816, jõustunud 05.09.2004, RT I, 04.03.2015, 45, jõustunud 07.03.2015, „Haigla liikide nõuded“
kohane.
Haigla ruumide pindala määratlemisel on abistava materjalina kasutatud:
AIA Design Guidlines for Hospitals (USA, 2014),
CSA Z8000 Health Care Facilities Standard (Kanada, 2012),
NHS Estates: Health Building Notes 00-01, General design for healthcare buildings
(Inglismaa, 2013).
Erinevad riigid on haigla planeerimise standardite loomisel läinud kahte erinevat teed: loodud on
kas ohutusstandardid (Saksamaa DIN) ja/või üldised kõikehõlmavad haigla planeerimise standardid
(AIA, NHS, CSA Z8000). Mõlemaid arenguteid seob omavahel tavaliselt haigla rajaja/ omaniku soov
saavutada haigete raviprotsessi parimal võimalikul viisil toetav ohutu ravikeskkond optimaalseima
kulutuse hinnaga. Tagamaks patsiendi ohutust kehtestatakse riiklikud, sageli tegevusloa või
akrediteerimise üheks tingimuseks olevad miinimumnõuded raviruumidele. Vältimaks üle
investeerimist haigla hoonetesse antakse soovitused heade ruumilahenduste osas, millest suuremaid
ruume pole optimaalse ravikorralduse puhul ratsionaalne rajada. Keeruliste, kõrgtehnoloogiliste
uuringu ja raviruumide miinimumnõuded tulenevad reeglina vastavate konkreetsete seadmete
paigutamise tehnilistest tingimustest jne.
Eestis puuduvad riiklikult kehtestatud kõikehõlmavad nõuded haiglate planeerimisele. Valitud on nn
Saksamaa haiglastandardite mudel, mille kohaselt on kehtestatud riiklikud miinimumnõuded teatud
tüüpi raviruumidele ja avalikele hoonetele esitatavad ranged, üldised tuleohutusnõuded.
Eelöeldud selgitustele tuginevalt ei ole Tallinna Haigla funktsionaalse planeerimise meeskond haigla
planeerimisel rangelt järginud mingi konkreetse riigi kehtivaid haigla planeerimise standardeid.
3
Korrektne on väita, et oleme Tallinna Haiglat planeerides tuginenud oma lepingupartneri
(arhitektuuribüroo AW2) senisel haigla planeerimise kogemusel, mis hõlmab endas nii riiklike
miinimumnõuete täitmist, kui rahvusvahelistest haiglastandarditest pärinevaid parima haigla
planeerimise praktika soovitusi ning samuti erinevate tehnoloogiafirmade tarnitavate seadmete
tehnoloogilist paigaldamisinformatsiooni (ennekõike haigla „kuuma kihi“ erialakeskused).
Tallinna Haigla projekti andmeesitus vastab projekteerimise metoodika kohasele andmeesituse viisile
ja on haiglate arengukavades võrreldav. Projekti edasine arendamine toimub valdkonnas kehtivaid
tavasid ja õigusakte järgides.
1.1. ERIALADE LOETELU HAIGLAS
Haigla osutab tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
KIRURGIA
Üldkirurgia
Uroloogia
Veresoontekirurgia
Otorinolarüngoloogia, s.h kuulmisimplantatsioonid
Ortopeedia sh endoproteesimised
OFTALMOLOOGIA
Oftalmoloogia
Sh Katarakti operatsioonid
ONKOLOOGIA
Onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses)
SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA
Günekoloogia
Sünnitusabi
Viljatusravi
PEDIAATRIA
Pediaatria sh neonatoloogia
PSÜHHIAATRIA
Psühhiaatria.
SISEHAIGUSED
Neuroloogia
Pulmonoloogia
Allergoloogia-immunoloogia
Dermatoveneroloogia
Infektsioonhaigused
Sisehaigused
Kardioloogia
Gastroenteroloogia
Endokrinoloogia
Nefroloogia
Töötervishoid
Reumatoloogia
JÄREL- JA TAASTUSRAVI
Esmane järelravi
Taastusravi
HOOLDUSRAVI
Statsionaarne õendusabi
Ambulatoorne hooldusravi
Koduõendus
Vähihaigete kodune ravi
Geriaatriline hindamine
4
MUUD ERIALAD
Erakorraline meditsiin
Anestesioloogia
Laborimeditsiin
Patoloogia
Radioloogia
Loetelus on kasutatud Haigekassa loetelu ja Sotsiaalministeeriumi määruses nr 110 „Eriarstiabi
erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“
1.2. HAIGLA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR
Organisatsiooniline struktuur on haigla juhtimise ja majandamise eesmärki täitva meditsiiniliste ja
mittemeditsiiniliste üksuste omavahelisi seoseid näitav jaotus.
DIAGNOSTIKAKLIINIK
Laborikeskus
Preanalüütika osakond
Proovide vastuvõtu üksus
Vereandmise kabinet
Automaatliini labor
Hematoloogialabor
Immunoloogialabor
Kliinilise keemia labor
Mikrobioloogialabor
Molekulaardiagnostika labor
Verepank
Hübriidkirurgia keskus
Radioloogiakeskus
Radioloogia osakond
Nukleaarmeditsiini osakond
Patoloogiakeskus
Histopatoloogia osakond
Lahangupatoloogia osakond
Tsütopatoloogia osakond
KIRURGIAKLIINIK
Anesteesiakeskus
Anesteesiaosakond
Ärkamisosakond (II astme intensiivravi)
Anestesioloogia polikliinik
Intensiivravikeskus (III astme intensiivravi)
I Intensiivravi osakond
II Intensiivravi osakond
Erakorralise meditsiini keskus
Erakorralise ambulatoorse ravi osakond („Traumapunkt“)
Erakorralise päevaravi osakond („Jälgimisosakond“)
Kõrva-nina-kurguhaiguste keskus
Kõrva-nina-kurguhaiguste polikliinik
Ortopeediakeskus
Ortopeediapolikliinik
Lülisambakirurgia keskus
Lülisambakirurgia polikliinik
Üld- ja onkokirurgia keskus
Üldkirurgia polikliinik
5
Uroloogiakeskus
Uroloogiapolikliinik
Operatsioonikeskus
I Operatsiooniplokk (kogu statsionaarne kirurgia)
II Operatsiooniplokk (Päevakirurgia operatsiooniplokk)
Päevakirurgia osakond
III Operatsiooniplokk (keisrilõike operatsiooniplokk) paikneb naistekliiniku sünnituskeskuse
kõrval)
Kirurgiakliiniku statsionaarse ravi keskus
I Kirurgia osakond
II Kirurgia osakond
III Kirurgia osakond
IV Kirurgia osakond
V Kirurgia osakond
VI Kirurgia osakond
Sterilisatsiooniteenistus
Hambaravikeskus
Hambaravi kabinetid tervisekeskustes/ polikliinikus
NAISTEKLIINIK
Antenataalse diagnostika keskus
Raseduskeskus
Sünnituskeskus
Neonataalkeskus
Naistekliiniku päevaravi keskus
Günekoloogiakeskus
Viljatusravi keskus
SILMAKLIINIK
Silmapolikliinik
Silmakirurgia keskus
SISEHAIGUSTE KLIINIK
Endokrinoloogia keskus
Endkokrinoloogia polikliinik
Gastroenteroloogia keskus
Gastroenteroloogia polikliinik
Endoskoopiaosakond
Kardioloogiakeskus
Kardioloogiapolikliinik
Funktsionaaldiagnostika osakond
Naha- ja suguhaiguste keskus
Naha- ja suguhaiguste polikliinik
Nakkuskeskus
I Nakkushaiguste osakond
II Nakkushaiguste osakond
III Nakkushaiguste osakond
IV Nakkushaiguste osakond
Nakkushaiguste polikliinik
Neuroloogiakeskus
Neuroloogiapolikliinik
Neurofüsioloogia osakond
Nefroloogiakeskus
Nefroloogiapolikliinik
Hemodialüüsi osakond
6
Onkoloogiakeskus
Onkoloogia polikliinik
Pulmonoloogiakeskus
Pulmonoloogia polikliinik
Allergoloogia-immunoloogia polikliinik
Psühhiaatriakeskus
Psühhiaatriapolikliinik
Reumatoloogiakeskus
Reumatoloogia polikliinik
Sisekliiniku statsionaarse ravi keskus
I Sisehaiguste osakond
II Sisehaiguste osakond
III Sisehaiguste osakond
IV Sisehaiguste osakond
V Sisehaiguste osakond
VI Sisehaiguste osakond
VII Sisehaiguste osakond
VIII Sisehaiguste osakond
IX Sisehaiguste osakond
Töötervishoiu keskus
Töötervishoiu polikliinik
Üldsisehaiguste keskus
Sisehaiguste polikliinik
Sisekliiniku päevaravi keskus
Päevaravi osakond
TAASTUSRAVI KLIINIK
Ambulatoorse taastusravi keskus
Statsionaarse taastusravi keskus
Sotsiaaltöö keskus
ÕENDUS- JA HOOLDUSABI KLIINIK
I Hooldusabi keskus (Energia tn korpuses)
Õendusabi osakonnad
II Hooldusabi keskus (Haabersti korpuses)
Õendusabi osakonnad
Hospiitsosakond
Ambulatoorse õendusabi keskus (Haabersti korpuses)
TUGITEENISTUSED
Haigla apteek
Asjaajamisteenistus
Arhiiv
Kantselei
Finantsteenistus
Juhtimisarvestuse talitus
Raamatupidamistalitus
Raviarveldustalitus
Hanketeenistus
Ladu
Ostutalitus
Infektsioonikontrolli teenistus
IT-teenistus
IT-arendustalitus
IT-hooldustalitus
Klienditeeninduse teenistus
Registratuurid (Haabersti-, Magdaleena-, Mustamäe-, Nõmme-, Kopli-, Sõle tervisekeskustes
ning Narva mnt korpuses)
7
Kõnekeskus
Kommunikatsiooniteenistus
Kvaliteediteenistus
Kvaliteedisüsteemide talitus
Meditsiinistatistika talitus
Ravikvaliteedi talitus
Majandusteenistus
Keskkonnatalitus (haigla jäätmete käitlus)
Logistikatalitus (patsientide ja töötajate vedu, haigla autopargi haldus)
Puhastustalitus (korpuste ja kinnistute koristus)
Pesutalitus (patsientide voodipesu, haigla riided, töötajate ametiriided)
Korpuste haldustalitus (korpuste haldurid)
Meditsiinitehnika teenistus
Elutegevust tagavate seadmete talitus
Labori- ja funktsionaaldiagnostika seadmete talitus
Piltdiagnostika seadmete talitus
Personaliteenistus
Koolitustalitus (sh Simulatsioonikeskus)
Personalitalitus
Tööohutuse talitus
Sisekontrolli teenistus
Teadus- ja arendusteenistus
Tehnikateenistus
Infrastruktuuri arendustalitus
Infrastruktuuri hooldustalitus
Toitlustusteenistus
Turva- ja logistikateenistus
Dispetsertalitus
Logistikatalitus
Turvatalitus
Õigusteenistus
1.3. TALLINNA HAIGLA KOOSSEIS JA OLEMASOLEVATE HOONETE KASUTAMISE
ETTEPANEK
TH on kavas luua AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla baasil ning loodava
uue haigla tarbeks rajatakse hoonekompleks aadressile Narva maantee 129 ja 129b. Ettepanek on
uut haiglakompleksi nimetada Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnak. Käesolevas tekstis esitatud
andmed allpool loetletud hoonete kohta on informatiivsed, lõplik otsus kujuneb projekti arenedes
arvandmete jm tegurite analüüsi koosmõjul.
Haiglahoonete perspektiivne kasutamine
AS Ida-Tallinna Keskhaigla:
Tegevus lõpetatakse:
Magasini üksus,
Tõnismäe üksus,
Ravi tänava põhimaja ja silmakliinik,
Loksa üksus.
Jääb TH koosseisu:
Energia tänava üksuses jätkub õendus-hooldusabi teenuse osutamine.
Magdaleena üksus jääb polüfunktsionaalseks kasutamiseks
8
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla:
Tegevus lõpetatakse
Pelgulinna Naistekliinik (peale perinataalkeskuse valmimist jätkub tegevus Tallinna
Lastehaigla territooriumil),
Sõle 16 üksus Nakkuskliinik.
Jääb TH koosseisu
Jaama 11 üksus,
Haabersti tervisekeskus,
Mustamäe Polikliinik.Lääne-Tallinna Keskhaigla Hooldusravi kliinik - 150 voodikohta, asub
Ehitajate tee 137 Hoone on renoveeritud Euroopa struktuurfondide rahade toel ning alustas
tööd 2012 aastal.
Kopli polikliinik Sõle 63 - esitatakse taotlus esmatasandi tõmbekeskuse rajamiseks.
2. HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM
Haigla funktsionaalne programm käsitleb loodavasse Tallinna Haigla Lasnamäe Meditsiinilinnakusse
(aadress: Narva mnt 129 ja 129b) ümber paigutatavaid kliinilisi aktiivravi üksusi ning nende
programmeeritud pindala funktsionaalset jaotust. Haigla funktsionaalne programm sisaldab endas 4
osa:
I osa – haigla tehnoloogiakiht e. tehnoloogiamahukate struktuuriüksuste kiht
II osa – haigla hotelli kiht e. palatikiht
III osa – haigla bürookiht e. kontorikiht
IV osa – haigla tehase kiht e. põhitegevust toetavate struktuuriüksuste kiht
3. I OSA – HAIGLA TEHNOLOOGIAKIHT
3.1. KIRURGIAKLIINIKU ERAKORRALISE MEDITSIINI KESKUS (EMK)
Programmeeritud pindala: 3655 m2
Ülesanne
EMK ülesandeks on erakorraliste haigete ööpäevaringne vastuvõtt selleks, et diagnoosida ja ravida
raskete haigustega ning vigastustega haigeid. Peale abi osutamist ning seisundi stabiliseerumist
suunatakse haiged koju, ambulatoorsele ravile või hospitaliseeritakse.
Lähtuvalt patsiendi seisundist määratakse igale EMK-sse pöördunud abivajajale triaažikategooria –
„punane“, „oranž“, „kollane“, „roheline“ ja „sinine“. Vastavalt sellele on määratletud, kas patsient vajab
kohest arstipoolset käsitlemist või võib see aega võtta kuni 6 tundi.
Punane (I) triaažikategooria tähistab eluohtlikus seisundis patsiente, kelle elu on otseselt ohus. Need
patsiendid vajavad kohest arstipoolset käsitlemist.
Oranž (II) triaažikategooria tähistab erakorralisi patsiente, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik.
Aeg arsti vastuvõtuni kuni 15 minutit.
Kollane (III) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ning
vajab diagnostikat ja/või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne ning võib meditsiiniabi oodata. Aeg arsti
vastuvõtuni kuni 60 minutit.
Roheline (IV) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle puhul on tegemist probleemidega, mis ei vaja
kiiret erakorralist sekkumist. Aeg arsti vastuvõtuni kuni 3 tundi.
Sinine (V) triaažikategooria tähistab patsiente, kes ei vaja erakorralist abi ja kelle tervise seisund ei
kvalifitseeru eelnevate triaažikategooriate alla. Aeg arsti vastuvõtuni kuni 6 tundi.
Töökoormus
Töökoormus kokku: 106 295 patsienti aastas. Ööpäevane patsientide arv on EMK on keskmiselt 291.
Tegelik tippkoormuse aeg, kus tehakse 60% tööst, on ajavahemik k 8.00-16.00-ni 8 tundi ööpäeva
jooksul. Sellest tulenevalt on ööpäevase tippkoormuse aja jooksul saabuvaid patsiente 175 (tunnis
9
ca 22 patsienti). Planeeritav keskmine koormus jälgimispalatis on 20-24 haiget kuni 24 tunniseks
jälgimiseks.
Tabel 1. Kirurgiakliiniku EMK töömahud
Külastusi ITK
2016
Külas-
tuste
Külas- max
tusi arv
Üksus 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 kokku tunnis
Statsionaarne 38 33 18 33 44 34 46 28 48 35 34 35 426
EMO (Ravi) 38 33 18 33 44 34 46 28 48 35 34 35 426
Amb Vastuvõtt 6781 6645 7101 6874 7467 7179 7450 7462 6763 6891 6624 6653 83 890
EMO amb (Ravi) 3940 3834 3896 3703 4111 4109 4122 4133 3696 3856 3806 3827 47 033 10
Rasedate ja
sünnitajate vv EMO
(Ravi) 672 650 745 724 748 771 751 651 588 593 596 580 8069 2
Naistehaiguste vv
EMO (Ravi) 402 371 419 373 374 375 476 427 385 360 369 410 4741 1
EMO oftalmoloogia
(Ravi) 1388 1354 1576 1586 1791 1572 1717 1766 1635 1648 1472 1514 19 019 4
EMO oftalmoloogia
(Magdaleena) 379 436 465 488 443 352 384 485 459 434 381 322 5028 1
ITK Kokku 6819 6678 7119 6907 7511 7213 7496 7490 6811 6926 6658 6688 84 316
Külastusi LTK
2016
EMO 1446 1477 1457 1404 1 468 1 381 1 434 1 444 1 326 1 459 1 491 1 478 17 265 4
Nakkuse vastuvõtt 388 416 360 384 380 373 401 443 366 280 357 566 4714 1
LTK kokku 1834 1893 1817 1788 1848 1754 1835 1887 1692 1739 1848 2044 21 979
TH Külastusi
kokku kuus/
aastas 8653 8571 8936 8695 9359 8967 9331 9377 8503 8665 8506 8 732 106 295
Kalendripäevi kuus 31 28 31 30 31 30 31 31 30 31 30 31
TH Külastusi
ööpäevas: 279 306 288 290 302 299 301 302 283 280 284 282 291
Ajavahemikus k
08-16 - ca 60%
pöördumistest 175 22
Ajavahemikus k
16-00 - ca 30%
pöördumistest 87 11
Ajavahemikus k
00-08 - ca 10%
pöördumistest 29 4
Töökorraldus
EMK-ses osutatakse erakorralist arstiabi kõigil haiglas praktiseeritavatel erialadel, patsiendid
suunatakse haigla kliinilistesse osakondadesse peale asjakohast EMK valvearsti raviotsust.
Sünnitajad suunatakse peale EMK-sesse pöördumist koheselt traumapatsientidest eraldatud piiratud
ootealale, kust nad peale vajalike hospitaliseerimise ettevalmistuste teostamist viiakse üle
sünnitusosakonda. Osakonna ruumid planeeritakse, et tagada töökorraldus allpool kirjeldatud
põhimõttel:
patsientide seisundi esmane hindamine (triage), registreerimine, patsientide suunamine erakorralistel
uuringutele;
esmased arstlikud ja õendustegevused:
seisund eluohtlik („punane“ triaaži patsient), abi osutatakse viivitamatult: suhtlemine haiget
transportiva kiirabiga ja haige vastuvõtuks valmisolek, haige suunamine elustamissaali,
operatsiooniplokki, hübriidkirurgia vms protseduuriruumi, kardioloogia või intensiivraviosakonda;
seisund võimaldab ootamist („roheline“ ja „kollane“ triaaži patsient): haige jääb kutsumiseni
ooteruumi;
seisund ei eelda ravi EMO-s („sinine“ ja „roheline“ triaaži patsient) , konsultatsiooni järel patsient
lahkub, et saada plaanilist ambulatoorset ravi eriarsti või perearsti juures;
10
vaimupuudega, narko- või alkoholijoobes patsiendid, kes võivad olla ohtlikud endale ja teistele,
paigutatakse isolaatorisse;
nakkusohtlikud patsiendid paigutatakse isolaatorisse;
raskes seisundis patsientidele, kes vajavad enne uuringute ja ravi alustamist pesemist ja/või täi-,
sügelistõrjet tehakse sanitaarkorrastus.
Personal
Tabel 2. Kirurgiakliiniku EMK personal
EMK personal: Kokku Suurim vahetus
Juhataja ja keskuse juhataja 2 2
Vanem&juhtivad õed 3 3
Arstid, residendid 60 12
Õed 100 20
Abilised, parameedik 45 10
Muud: registraatorid, sekretär 23 (4X5 +3) 7 (4+3)
Kokku 233 54
Jälgimisosakonna personal:
Juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
Arstid, residendid 9 2
Õed 25 5
Abilised, parameedik 25 5
Sekretär 5 1
Kokku: 66 15
Õpilased 10
Tööaeg
24t ööpäevas puhkepäevadeta.
Ruumide planeerimine
Erakorralise meditsiini keskus koos kinnise boksiga kaheksale kiirabiautole haigete mahavõtmiseks
asub haigla 1. korrusel. Omab otsest ühendusteed kõrvalasuva erakorralise radioloogia osakonnaga
ja sama hoone osa kõrgematele korrustele kavandatud III astme intensiivravi osakondadega,
operatsiooniblokiga ning sünnituskeskusega. Ühendus nimetatud osakondadega on tagatud avalikke
alasid ja üldkoridore läbimata liftide ja või osakondade vaheliste otsekoridoride kaudu.
Ambulatoorsete ise pöörduvate erakorraliste patsientide voog ning kiirabiga toodavate raskes
seisundis patsientide voog on üksteisest ruumiliselt eraldatud. Mõlemale erakorralisele
patsiendivoole on ette nähtud eraldi sissepääsud. Kiirabipatsientide sissepääs avaneb otse
kiirabiautode boksi.
Raskes seisundis („oranžid“ ja „punased“ triaazipatsiendid) haigete läbivaatuse- ja raviruumid
planeeritakse III astme intensiivravi osakonna jälgimipalati põhimõttel, kus erakorraliste haigete
jälgimissaal on jaotatud eralduskardinatega individuaalseteks läbivaatusboksideks, kuhu erakorraline
patsient paigutatakse osakonda saabumisel ja kus ta viibib kogu EMK uuringu- ja raviaja. Üliraskes
seisundis „punastele“ patsientidele planeeritakse kiirabiboksi sissepääsuga külgnevalt
elustamissaal.
Ambulatoorsed kerged („kollased“-, „rohelised“ ja „sinised“ triaazipatsiendid) ise pöörduvad haiged,
kelle seisund võimaldab ootamist sisenevad haiglasse erakorralistele ambulatoorsetele haigetele ette
nähtud sissepääsu kaudu. Erakorraliste ambulatoorsete patsientide ootealalt kutsutakse patsiendid
vastavalt triaazi otsusele üldjärjekorra alusel erakorralise meditsiini arstide ja/ või vastava eriala
valvearstide läbivaatuse- või protseduuriruumi.
Nakkuspatsientide ning psühhiaatriliste patsientide tarbeks on samuti ette nähtud traumapatsientidest
eraldatud oote-jälgimise alad.
EMK keskuse koosseisu kuulub 10 voodiga nakkushaigete raviks ette nähtud isolaatorpalatitest
koosnev jälgimisosakond, kuhu nakkuskahtlusega patsiendid jäetakse esmase läbivaatuseks ja
11
uuringute teostamiseks jälgimisele. Siit suunatakse patsiendid edasiseks raviks kas koju, haigla
nakkuskeskuse palatiosakonda või viiakse üle mõnda teise haiglasse.
Eriti ohtlike nakkushaigete raviks on EMK isolaatorpalatitest 2 tk varustatud hoonetehnoloogiaga ning
ruumilahendustega, mis võimaldab eriti ohtlike nakkushaigete käsitlust. Erakorraliste nakkushaigete
ravimeeskonna komplekteerib ja mehitab vajadusel haigla nakkuskeskus.
Saabumine osakonda, haiglasisene ja -väline liikumine
Haiged tuuakse osakonda kiirabiga, muu meditsiinilise transpordiga, tulevad jalgsi või oma
transpordiga. Projektis on vaja on tagada eraldatus kiirabiga toodavate ”raskete” ja jalgsi või oma
transpordiga tulevatele ”kergete” erakorralistele patsientidele haiglasse saabumisel ja võimaluse
piires ka oote- ning raviruumides.
Ühendused:
Kiirabiga saabuv erakorraline patsient
sissepääs osakonda kiirabiauto boksist,
sissepääs kiirabiauto boksist osakonda dekontaminatsioonilüüsi kaudu,
sissepääs kiirabiauto boksis nakkushaigete isolaatorisse osakonda sisenemata (s.t. isolaator on 2
pääsuga: 1. otse pääs kiirabiboksist; 2. otsepääs osakonna sisekoridori).
Ise saabuva erakorralise patsiendi ning saatjate sisse- ja väljapääs, mille kaudu lahkuvad ka kõik
osakonnas viibinud erakorralised ambulatoorsed haiged (st. peab olema tagatud võimalus
liikumiseks ka ratastoolis ja raamil).
Osakonna personali sissepääs haiglast (pesonali riietusruumid peavad paiknema osakonnast
väljaspool, soovitavalt vastava hooneosa soklikorrustel, personali pääs osakonda tagada
vertikaaltranspordi kaudu).
Patsiendi ja personali liikumine EMK-st haigla teistesse osakondadesse, otse horisontaalühendus
külgneva radioloogiaosakonnaga, kuni 5min liikumisdistants (vertikaalühendused) III astme
intensiivravi, operatsiooniploki, sünnitusosakonnaga.
Surnute väljaviimine osakonnast – ühendus osakonna sisekoridori avaneva liftiga soklikorruse
tunnelisse ning sealtkaudu patoloogiakeskusesse.
Laboranalüüside uuringumaterjal – torutranspordi abil laborikeskusesse
Jälgimisisolaatorid: haiged saabuvad kas otse kiirabiautode boksist või EMK raviruumidest. Liikumine
jälgimisosakonda tagatakse tehnoloogilise protsessi järjepidevust jälgides, vältides võimalusel
patsientide teede ristumisi ambulatoorsete patsientide ooteruumides ja raviruumides.
Haiged lahkuvad:
palatiosakondadesse, kasutades haigla üldisi liikumisteid;
haiglast välja EMK välisukse kaudu: isikliku transpordiga või meditsiinitranspordiga.
Koridoride ja uste laius peab võimaldama takistamatut varustuskärude, aparatuuri ja haigete liikumist
raamil või funktsionaalsel voodil. Varustuse ja personali osakonnasisese liikumise teed eraldatult
patsientide liikumise teedest ja ooteruumidest.
Ruumid
Tabel 3. EMK ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Jrk Funktsionaalse üksuse ruumi neto
Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
nr alajaotus pind
1 EMK WC 3m2 3 9
2 EMK WC 4m2 2 8
3 EMK WC 5m2 2 10
4 EMK WC/dush 4m2 4 16
5 EMK WC/dush 6m2 4 24
12
6 EMK WC/dush 9m2 2 18
7 EMK ambul.triaazeerimisala 109m2 1 109
8 EMK ambul.triaazeerimisala 134m2 1 134
9 EMK dekon.ruum 32m2 1 32
10 EMK isolaator 20m2 4 80
11 EMK isolaator 25m2 2 50
12 EMK jälgimispalat 1 24m2 2 48
13 EMK jälgimispalat 2 24m2 2 48
14 EMK jäätmed 9m2 1 9
15 EMK kabinet 17m2 5 85
16 EMK kabinet 20m2 3 60
17 EMK kiirabi triaazi ala 134m2 1 134
18 EMK kiirabiauto park+patsiendi maha tõstm. 336m2 1 336
19 EMK koristusvahendid 8m2 1 8
20 EMK laste mänguruum 14m2 1 14
21 EMK lüüs 6m2 4 24
22 EMK nõupid. 14m2 1 14
23 EMK nõupid. 41m2 1 41
24 EMK nõupid.puhkeruum 31m2 1 31
25 EMK ooteala + haiglate vah.transp. 110m2 1 110
26 EMK sisenem.lüüs 8m2 2 16
27 EMK triaaz 20m2 1 20
28 EMK triaaz 31m2 1 31
29 EMK triaaz 7m2 1 7
30 EMK turvaruum 17m2 1 17
31 EMK tööruum 18m2 7 126
32 EMK vestlusruum 21m2 1 21
33 EMK väljum.lüüs1 8m2 2 16
34 EMK väljum.lüüs2 7m2 2 14
35 EMK õde+klienditeenindus1 23m2 1 23
36 EMK õde+klienditeenindus 2 21m2 1 21
37 EMK õde+klienditeenindus 3 20m2 1 20
38 EMK õde+klienditeenindus4 24m2 1 24
39 EMK õepost 11m2 1 11
40 EMK õepost 6m2 2 12
41 EMK WC 3m2 2 6
42 EMK WC 5m2 1 5
43 EMK WC inva 6m2 1 6
44 EMK must pesu 14m2 1 14
45 EMK protseduurid1 30m2 1 30
46 EMK ravisaal 746m2 1 746
47 EMK riidehoid 6m2 1 6
48 EMK LADU 27m2 1 27
13
49 EMK dekom.vah. 10m2 1 10
50 EMK ravimite ladu 10m2 1 10
51 EMK siibripesu 21m2 1 21
52 EMK voodi pesu ladu 11m2 1 11
53 EMK elustamissaal 74m2 1 74
54 EMK elustamissaal 80m2 1 80
55 EMK mob.röntg.seadm. 4m2 1 4
56 EMK surnu ruum 18m2 1 18
57 EMK WC 3m2 4 12
58 EMK WC 4m2 2 8
59 EMK WC 5m2 1 5
60 EMK WC/dush 4m2 1 4
61 EMK jälgimispalat (2V+2LM) 50m2 1 50
62 EMK jälgimispalat 1 17m2 2 34
63 EMK jälgimispalat 1 20m2 2 40
64 EMK kipslahas 32m2 1 32
65 EMK kipslahas 33m2 1 33
66 EMK läbivaatus 25m2 1 25
67 EMK läbivaatus 29m2 1 29
68 EMK ooteala (10) 18m2 1 18
69 EMK ooteala (10) 21m2 1 21
70 EMK ooteala (10) 41m2 1 41
71 EMK protseduurid1 32m2 1 32
72 EMK protseduurid2 33m2 1 33
73 EMK vastuvõtt 20m2 5 100
74 EMK vastuvõtt 21m2 3 63
75 EMK vastuvõtt 24m2 1 24
76 EMK vastuvõtt 25m2 4 100
77 EMK vastuvõtt 26m2 2 52
KOKKU 3655
Tehnilised nõuded
signalisatsioonisüsteemid patsient - personal ja personal – personal;
turvameetmed;
distantsilt avatavad (automaatselt või lülitiga) uksed;
telefonid, ka telefoniautomaat ooteruumis;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: N2O, O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
televisioon, raadio, kellad;
elektooniline järjekorrast teavitamise süsteem;
pneumotransport: ühendus laboriga, verekabinetiga, apteegiga – projekti realiseerimise otsustus;
ruumidele, kus kasutatakse radioloogiaseadmeid - kiirguskaitse, täpsustatakse seadmete
paigaldusandmetega;
tsentraalne audio-video süsteem peamiste uuringu - ning protseduuriruumide jälgimiseks,
kasutamiseks ka õppeotstarbel - projekti realiseerimise otsustus.
14
3.2. KIRURGIAKLIINIKU III ASTME INTENSIIVRAVI KESKUS (IRK)
Programmeeritud pindala 1402 m2
Ülesanne
Tallinna Haigla intensiivravi keskus osutab II ja III astme intensiivravi teenust kõikidel haiglas
praktiseeritavatel kliinilistel erialadel v.a. neonatoloogia. Intensiivravi osakondades toimub eluohtlikus
ja raskes seisundis haigete ravi, operatsioonijärgsete haigete ravi ja intensiivjälgimine kuni seisukorra
stabiliseerumiseni üleviimiseks statsionaari.
IRK tegevust toetavad erialakeskused:
operatsioonikeskus,
anesteesiakeskus,
erakorralise meditsiini kesku (EMK),
laborikeskus,
patoloogiakeskus,
radioloogiakeskus.
Töökoormus
Tabel 4. Kirurgiakliiniku IRK töökoormus
IR aste Ravitud Ravitud Ravitud Ravi- Voodi-hõive Voodeid
haigeid haigeid haigeid kestus
2014 2015 2016 (päevi)
II aste 450 450 456 3 75 5
III aste 954 946 1068 3,5 75 15
Kokku 1404 1396 1524 20
intensiivravi
keskuses
I osakond 702 698 762 75 10
II osakond 702 698 762 75 10
Töökorraldus
IR 20 voodit jaotuvad 2 iseseisvaks osakonnaks järgmiselt:
I osakond 10 voodit - „puhtad“ POST-OP ja sisemeditsiini haiged. Haiged saabuvad
operatsiooniosakonnast ja kliinilistest osakondadest.
II osakond 10 voodit - „infitseeritud ja kõrge infektsiooniriskiga“ intensiivravi haiged: trauma,
hulgitrauma, kirurgia, mürgistus, infektsiooniga intensiivravi haiged, nakkushaiged jne. Haiged
saabuvad EMK, operatsiooniosakonnast, palatiosakondadest.
Personal
Töötajate arv osakondades:
I osakond 10 voodit
Tabel 5. Kirurgiakliiniku IRK I osakonna personal
kokku suurimas vahetuses
Osakonna juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
IR arstid 10 3
IR palati õed 25 5
Hooldustöötajad,õe abilised 25 5
Muud: sekretär 1 1
osakonnaabiline 1 1
Kokku 64 17
II osakond 10 voodit
Tabel 6. Kirurgiakliiniku IRK II osakonna personal
kokku suurimas vahetuses
Osakonna juhataja 1 1
15
Vanemõde 1 1
IR arstid 10 3
IR palati õed 25 5
Hooldustöötajad, õe abilised 25 5
Sekretär 1 1
osakonnaabiline 1 1
Kokku 64 17
Tööaeg
24t ööpäevas puhkepäevadeta.
Ruumide planeerimine
Osakondade asukoht operatsioonibloki ja EMK läheduses (5 min distants!), soovitavalt vältides selles
osas haigete liikumist haigla üldistel liikumisteedel.
IRK asukohas II korrusel on vaja tagada järgmiste teenistuste ja üksustega otseühendus:
operatsioonikeskus,
Ühendus üldiste liikumisteede kaudu:
EMK,
radioloogiakeskus,
laborikeskus sh verepank,
patoloogia keskus,
palatiosakonnad,
kesksterilisatsioon,
üldvestibüülist (külastajatele).
Varustamine toimub soklikorruse ja tunneli kaudu, kasutades sobivaimat lifti. Must pesu ja jäätmed
kogutakse pakitult igas osakonnas paiknevates hoiuruumides, kust viiakse välja ja käideldakse üldise
korra kohaselt. Kesksterilisatsioonis töötlemisele kuuluva instrumentaarium ja varustus kogutakse
regulaarselt kokku ja saadetakse kesksterilisatsiooni.
Osakondade ühised ruumid planeeritakse ruumiprogrammi kohaselt ja on kasutatavad osakondi
ühendava koridori kaudu. Selles koridoris liigub soovitavalt ka personal ja varustus eraldiseisvatesse
osakondadesse. IR ruumid ei ole läbikäidavad teistesse teenistustesse ja üksustesse pääsemiseks.
Osakonda pääs on läbi lüüsi, külastajate ruum selle juures ja peab olema kontrollitav personali poolt.
Teenindus- ja abiruumid avanevad osakonna koridorist.
Anestesioloogilise varustuse pesemine: osakondadel on ühine pesemiskeskus, kus planeeritakse nn
„must“ ja „puhas“ pool, ühendatud läbiandeavaga ja vaheseina paigaldatud pesemismasinaga. Siin
töödeldakse ja tarvidusel ka hoitakse aparatuuri (hingamisaparaatide tarvikud: voolikud, maskid, jm
plastmass, hingamisaparaadid);
hapniku ja inhalatsioonitarvikud (inhalaatorid);
hemodialüüsi aparaadid, tarvikud ja lahused.
Hemodialüüsi vajadusteks puhastatud vesi tarnitakse tsentraalsest veepuhastuskeskusest või
paigaldatakse pöördosmoosil töötav veepuhastusseade.
Põhiliikumised:
patsiendi vastuvõtt ja paigutamine palatisse - igal osakonnal eraldi sissepääs;
patsiendi viimine palatiosakonda;
surnu viimine ajutisse hoidmise ruumi.
Osakonna varustamine materjalide ja ravimitega.
Personali liikumine
IR personal saabub osakonda läbi kaheosalise (välisriietus-IR eririietus) riietusruumi, olles riietunud
eririietusse. Pääs garderoobist osakonda tagatakse läbimata üldisi liikumisteid. Haigla üldruumidesse
minekuks on personali jaoks igas osakonnas riidekanduritega sisustatud riietusruum, kus on haigla
üldriietus.
16
Ruumid
Tabel 7. Intensiivravikeskuse ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse ruumi neto
Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
alajaotus pind
1 Palatid intensiiv (puhas) Aparatuuri ladu 55m2 1 55
2 Palatid intensiiv (puhas) Instrumentide pesu 12m2 1 12
3 Palatid intensiiv (puhas) intensiivravi osakonna juhataja 17m2 1 17
4 Palatid intensiiv (puhas) jäätmed 9m2 1 9
5 Palatid intensiiv (puhas) Arstide kontor, 4 kohta 33m2 1 33
6 Palatid intensiiv (puhas) Koristusvahendid 8m2 1 8
7 Palatid intensiiv (puhas) Lüüs osakonda sisenemisel 13m2 1 13
8 Palatid intensiiv (puhas) Meditsiiniinsener 20m2 1 20
9 Palatid intensiiv (puhas) Külaliste ooteruum 17m2 1 17
10 Palatid intensiiv (puhas) Palat, 6 kohaline 181m2 1 181
11 Palatid intensiiv (puhas) Palat, 1 kohaline 25m2 4 100
12 Palatid intensiiv (puhas) Patsientide raamipesu 16m2 1 16
13 Palatid intensiiv (puhas) Puhas pesu 26m2 1 26
14 Palatid intensiiv (puhas) Personali puhkeruum 22m2 1 22
15 Palatid intensiiv (puhas) Personali puhkeruum 44m2 1 44
16 Palatid intensiiv (puhas) Ravimid ja puhtad medtarvikud 39m2 1 39
17 Palatid intensiiv (puhas) Sekretär, 2 kohta 29m2 1 29
18 Palatid intensiiv (puhas) Siibripesu 11m2 1 11
19 Palatid intensiiv (puhas) Valvearsti ruum 17m2 1 17
20 Palatid intensiiv (puhas) Vestlusruum 18m2 1 18
21 Palatid intensiiv (puhas) wc 4m2 3 12
Õe post, 6 kohalisele palatile, 3
22 Palatid intensiiv (puhas) 19m2 1 19
töökohta
23 Palatid intensiiv (septiline) Õe post, 7m2 2 14
24 Palatid intensiiv (septiline) Õendusjuht 17m2 1 17
25 Palatid intensiiv (septiline) Instrumentide pesu 12m2 1 12
26 Palatid intensiiv (septiline) isolaator 25m2 4 100
27 Palatid intensiiv (septiline) intensiivravi osakonna juhataja 17m2 1 17
28 Palatid intensiiv (septiline) Arstide kontor, 4 kohta 33m2 1 33
29 Palatid intensiiv (septiline) Lüüs osakonda sisenemisel 13m2 1 13
30 Palatid intensiiv (septiline) lüüs 7m2 4 28
31 Palatid intensiiv (septiline) Meditsiiniinsener 18m2 1 18
32 Palatid intensiiv (septiline) Nõupidamiste ruum 43m2 1 43
33 Palatid intensiiv (septiline) Külaliste ooteruum 17m2 1 17
34 Palatid intensiiv (septiline) Palat, 1 kohaline 25m2 6 150
35 Palatid intensiiv (septiline) Patsientide raamipesu 16m2 1 16
36 Palatid intensiiv (septiline) Personali puhkeruum 22m2 1 22
37 Palatid intensiiv (septiline) Personali puhkeruum 41m2 1 41
38 Palatid intensiiv (septiline) Siibripesu 11m2 1 11
39 Palatid intensiiv (septiline) Valvearsti ruum 16m2 1 16
40 Palatid intensiiv (septiline) Vestlusruum 18m2 1 18
41 Palatid intensiiv (septiline) wc 3m2 2 6
42 Palatid intensiiv (septiline) wc 4m2 1 4
43 Palatid intensiiv (septiline) wc 5m2 4 20
44 Palatid intensiiv (septiline) wc (inva) 6m2 1 6
Õe post, 6 kohalisele palatile, 3
45 Palatid intensiiv (septiline) 12m2 2 24
töökohta
46 Palatid intensiiv (septiline) Õe post, 7m2 3 21
47 Palatid intensiiv (septiline) Õendusjuht 17m2 1 17
KOKKU 1402
Tehnilised nõuded
kellad, telefonid;
televisioon, raadio;
koodlukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem;
palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks.
17
3.3. KIRURGIAKLIINIKU ANESTEESIA- JA OPERATSIOONIKESKUS
Ülesanne
Operatsioonikeskuses osutatakse kirurgilistele haigetele plaanilist ja erakorralist operatiivset abi
järgmistel erialadel:
üldkirurgia,
uroloogia,
veresoontekirurgia,
otorinolarüngoloogia sh kuulmisimplantatsioonid,
ortopeedia sh endoproteesimised,
günekoloogia, mammoloogia.
Operatsioonikeskuse tegevuse kindlustavad kirurgiakliiniku erialakeskused sh anesteesioloogia- ja
intensiivravikeskus.
Operatsioonikeskuse tegevust toetavad diagnostikakliiniku erialakeskused:
laborikeskus,
patoloogiakeskus,
radioloogiakeskus,
hübriidkirurgia keskus.
Töökoormus
Planeeritav töökoormus on 18 430 operatsiooni aastas, sh ca 40% neist erakorralist. Kokku
planeeritakse 22 operatsioonisaali, millest 14 operatsionisaali on ette nähtud statsionaarseks
kirurgiaks, 2 operatsioonisaali keisrilõigeteks ning 6 operatsioonisaali päevakirurgia tarbeks. Arvutuse
aluseks on 230 päeva aastas plaanilisteks statsionaarse - ja päevakirurgia operatsioonideks ning 365
päeva aastas erakorralisteks operatsioonideks.
Tabel 8. Opereeritud patsientide arv TH kirurgiakliinikus
Opereeritute arv statsionaaris 2014 2015 2016
LTK pt- ITK pt- TH LTK pt- ITK pt- TH LTK pt- ITK pt- TH
id id Kokku id id Kokku id id Kokku
üldkirurgia 1605 2267 3872 1462 2145 3607 1299 2139 3438
uroloogia 541 908 1449 493 845 1338 482 865 1347
günekoloogia 4824 4824 4873 4873 5266 5266
neist keiserlõiked 550 550 729 729 832 832
ortopeedia 428 2306 2734 420 2129 2549 393 2014 2407
otorinolarüngoloogia 998 998 1054 1054 1024 1024
KOKKU: 11 853 14 427 11 775 14 150 12 140 14 314
Stats kir osakaal op patsientidest 76% 75% 75%
Opereeritute arv päevakirurgias 2014 2015 2016
LTK pt- ITK pt- TH LTK pt- ITK pt- TH LTK pt- ITK pt- TH
id id Kokku id id Kokku id id Kokku
üldkirurgia 612 904 1516 706 941 1647 849 951 1800
uroloogia 53 82 135 61 141 202 69 168 237
günekoloogia 1742 1742 1764 1764 1623 1623
ortopeedia 228 421 649 263 408 671 275 426 701
otorinolarüngoloogia 450 450 467 467 336 336
KOKKU: 3599 4492 3721 4751 3504 4697
Päevakir osakaal op patsientidest 24% 25% 25%
Opereeritud patsiente TH-s 18 919 18 901 19 011
Tabel 9. Operatsioonikeskuse töökoormus ja operatsioonisaalide arv TH kirurgiakliinikus
2014 2015 2016
TH operatsioonide Op-de Anes- Op- Op-de Anes- Op- Op-de Anes- Op- Valve
arv stats- ja arv teesia tubade arv teesia tubade arv teesia tubade op-
kesk- arv kesk- arv kesk- arv tuba
18
päevakirurgia op- mine erialati mine erialati mine erialati
tubades kestus (230 tp, kestus (230 tp, kestus (230 tp,
(min) 30' op (min) 30' op (min) 30' op
vahe) vahe) vahe)
GÜN kokku/ keskm
anest 7222 36 4 7262 37 4 7781 36 5
KNK kokku/ keskm
anest 1505 46 1 1567 47 1 1398 49 1
TH ÜK op-id/ op-
toad kokku: 4900 97 6 4811 94 5 5044 99 6
TH urol op-id/ op-
toad kokku: 1690 101 2.0 1638 100 1.9 1176 96 1
TH ortop op-id/ op-
toad: 3304 124 5 3154 129 5 3033 129 4
OP-KESKUSE OP
TUBADES
KOKKU: 18 621 59 18 18 432 59 17 18 432 59 17 1
Kokku stats op-
tube vaja 75%
tubadest 13 13 13 14
Päevakir op-toad
(käesolevalt stats
plokis 25%
tubadest) 4 4 4 4
Gün päevaravi
protseduurid 352 60 0.287 280 60 0.228 233 60 0.190
Litotripsia
protseduurid 83 30 0.045 84 30 0.046 58 30 0.032
Muud kirurgilised
päevaravi
protseduurid 2000 30 1.1 2
Kokku päevakir
op-tube TH vaja: 4 4 6 6
3.4. KIRURGIAKLIINIKU I OPERATSIOONIPLOKK
Programmeeritud pindala 2847 m2
Töökorraldus
Operatsioonikeskuse plaaniline tegevus toimub graafiku alusel. Patsiendid saabuvad
palatiosakondadest või tööpäeva alguseks kodust. Erakorralised patsiendid tuuakse erakorralise
meditsiini keskusest (EMK), palatiosakondadest ja intensiivraviosakonnast, sünnitusosakonnast.
Patsiendi põhiliikumised operatsiooniblokis:
patsiendi vastuvõtt ja paigutamine operatsiooni ettevalmistusruumi, ettevalmistus;
patsiendi viimine operatsioonisaali;
patsiendi operatsioonijärgne ümberpaigutamine voodile, viimine ärkamisruumi või IR osakonda;
patsiendi viimine ärkamisruumist palatiosakonda või IR osakonda;
surnu viimine ajutise hoidmise ruumi.
Sisenemise-väljumise tsoonis on ruum voodi vahetuseks liikuva operatsioonilaua vastu, voodite
parkla ja operatsioonilaua puhastus (pesemisseadme paigaldamise ala) ning operatsiooniks
ettevalmistamise ruum. Sisenemise-väljumise alal paiknevad samuti kirurgide garderoobid (haigla
üldruumides liikumiseks mõeldud haigla riided vahetatakse operatsiooniriietuse vastu),
operatsiooniploki dispetseri ruum, kirurgide operatsiooni dokumenteerimise ruum.
Kirurgiliste instrumentide pesemine ja steriliseerimine toimub sterilisatsioonikeskuses, mis on
otseühenduses (nn “ puhas llift“) operatsiooniplokiga.
Ravimitega varustab apteek, verepreparaatidega labori juurde kuuluv verekabinet, muu varustus
liigub haigla üldise varustamise korralduse alusel.
Must pesu ja jäätmed kogutakse operatsiooniplokist väljumise tsoonis paiknevates hoiuruumides (või
jäätmete trasnspordiks ette nähtud liftiplokiga külgnevates hoiuruumides), kust viiakse välja ja
käideldakse üldise korra kohaselt. Musta pesu ja jäätmete kogumiseks ja operatsiooniplokist välja
19
viimiseks tuleb planeerida eraldi ruum, mis toimib kogumisruumina/ lüüzina vahetult “musta lifti” ees.
Musta lifti ei tohi kasutada operatsiooniplokki saabuvate instrumentide, varustuse ning valvevahetust
alustava personali transpordiks.
Personal
Operatsiooniosakonna personal saabub soklikorrusel paiknevast personali garderoobist liftiga
operatsiooniosakonda läbi kaheosalise (välisriietus- opiploki eririietus) riietusruumi, olles riietunud
opiploki eririietusse. Haigla üldruumidesse minekuks on personali jaoks operatsiooniplokis
riietusruum, kus hoitakse haigla üldriietust. Kirurgid tulevad operatsiooniplokki osakondadest,
riietuvad kirurgide ümberriietusruumis. Kirurgide garderoobid (mehed, naised) paiknevad
operatsiooniploki patsientide sisenemisalaga külgnevalt.
Tabel 10. I Operatsiooniploki personal
Kokku Suurim vahetus Märkusi
Juhataja 1 1
Vanemõde 1 1 Anesesist ja/või operatsiooniõde
Anestesioloogid 18 8
Anestesistid 25 14
Kirurgid 28 28 alaline töökoht mujal
Operatsiooniõed 38 28
Abilised 12 7
Tehniline personal 12 7
Ärkamisruumi personal 12 10 Anestesistid, abilised
Muu 3 2 (op-õed op ploki dispetserteenistus)
Kokku, v.a kirurgid 150 106 Lisaks perioodiliselt 10-15 õpilast
Tööaeg
Plaanilised operatsioonid toimuvad tööpäevadel 8 tundi/päevas, erakorralised operatsioonid
ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta.
Ruumide planeerimine
Operatsioonikeskuse statsionaarne ja päevakirurgia operatsiooniplokk paiknevad kõrvuti samal
hoone korrusel. Mõlema operatsiooniploki varustuseks kasutatakse samu liikumisteid. Mõlema
operatsiooniploki operatsioonisaalide paigutus peab võimalama statsionaarse ja/või päevakirurgia
operatsioonisaalide arvu suurendamist naaberploki arvelt vastavalt töökorralduse muudatustele.
Operatsiooniplokkide ja -saalide külgnev paigutus on vajalik, et suurendada tulevikus päevakirurgia
tarbeks kasutatavate operatsioonisaalide arvu ilma hoone ümberehituseta. (Arengutrend maailmas –
seoses kirurgiliste ja anestesioloogiliste tehnoloogiate arenguga liiguvad statsionaarsest kirurgiast
tegevusmahud järjest enam päevakirurgiasse.) Operatsioonikeskusel on otseühendus IRK, EMK,
sterilisatsiooni- ja radioloogia üksustega. Laboratooriumiga vajalik ühendus verepreparaatide ja
erakorraliste uuringute saamiseks tagatakse osakondadevahelise otseühenduse loomisega ja
pneumopostiga.
Ühendused palatiosakondadega ja muud ühendused varustuse ja personali liikumiseks toimuvad
haigla üldistel liikumisteedel. Operatsiooniploki ruumid ja liikumised planeeritakse kliinilise
töökorralduse kohaselt, tagades ruumide nõutava järjestuse sõltuvalt puhtuse astmest. Ventilatsiooni
planeerimiseks nn. “rõhuhierarhia“ tagamiseks nähakse ette lüüsid sisenemisel haigla üldiselt
liikumisalalt operatsiooniosakonna alale.
Liftide paiknemine ja valik vastab personali ja varustuse liikumise logistikale.
Planeerimismudel
Operatsioonikeskuse operatsiooniplokid planeeritakse soovitavalt 2 koridori süsteemis
puhta varustuse liikumise koridor, puhta varustuse laod ja/või läbiandekapid
operatsioonisaalide vahel;
patsientide ja personali liikumise koridor – personali liikumine, personali kätepesemine,
operatsioonisaalist väljaviidavad kasutatud instrumendid ja materjalid.
Kahe koridoriga planeerimismudeli puhul eraldatakse operatsioonisaalide alas
operatsiooniinstrumentide ja materjalide varustustee ning personali ja patsientide liikumistee.
Patsientide operatsioonieelse ettevalmistuse ruumid paigutatakse operatsiooniploki töötsooni
20
vastavalt iga ettevalmistusruumi poolt teenindavate operatsioonisaalidega samasse ruumigruppi (a 1
ettevalmistusruum ca 4-5 operatsioonisaali kohta). Haigete transport operatsiooniploki väliselt
toimub funktsionaalse voodiga ning operatsiooniplokis operatsioonilaua plaadil
operatsiooniraamiga. Operatsiooniploki töötsoonist väljumisel operatsioonijärgselt asetatakse
patsient tagasi tema funtsionaalsele voodile ning viiakse voodil ärkamispalatisse.
Ruumid
Tabel 11. I Operatsiooniploki ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse ruumi neto
Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
alajaotus pind
Kuum haigla -
1 Administraator 12m2 1 12
operatsiooniplokk
Kuum haigla - Anesteesia ettevalmistuse ruum -14
2 166m2 1 166
operatsiooniplokk kohta
Kuum haigla -
3 Anesteesia ladu 71m2 1 71
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
4 Anesteesia induktsiooni ruum 25m2 3 75
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
5 14 anestesioloogi arvutitöökohta 80m2 1 80
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
6 op. plokk juhataja 18m2 1 18
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
7 jäätmed 9m2 2 18
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
8 14 kirurgide arvutitöökohta 80m2 1 80
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
9 koristusvahendid 8m2 2 16
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
10 Kätepesu tsoon 4m2 2 8
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
11 Kätepesu tsoon 7m2 6 42
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
12 lüüs 13m2 1 13
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
13 lüüs 9m2 1 9
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
14 Meditsiiniinsener 18m2 2 36
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
15 med.seadm. 61m2 1 61
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
16 Must pesu ärkamisruumi juures 11m2 1 11
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
17 nõupidamiste ruum 50 inimest vahetus 55m2 1 55
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
18 op.prep. 25m2 2 50
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
19 Operatsioonisaal 55m2 14 770
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
20 Patsientide laadimisala 40m2 1 40
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
21 jäätmed 30m2 2 60
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
22 puhker. 21m2 1 21
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
23 puhker. 29m2 1 29
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
24 puhker. 31m2 1 31
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
25 riietusr. 43m2 2 86
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
26 sekretär 2 töökohta 19m2 1 19
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
27 Siibripesu 7m2 1 7
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
28 Steriilsete tarvikute ladu 132m2 1 132
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
29 Tehaspuhaste materjalide ladu 88m2 2 176
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
30 Telemeditsiini serveriruum 13m2 2 26
operatsiooniplokk
Kuum haigla - transponderite parkimisala ja op.
31 80m2 1 80
operatsiooniplokk plaatide pesur
21
Kuum haigla -
32 vastutav anestesioloog 17m2 1 17
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
33 valve1 21m2 5 105
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
34 Voodite parkimisala 46m2 1 46
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
35 wc 3m2 2 6
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
36 wc 5m2 1 5
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
37 wc / d. 4m2 5 20
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
38 wc/d. 5m2 2 10
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
39 Ärkamisruum - 20 kohta 304m2 1 304
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
40 anesteesia õendusjuht 17m2 1 17
operatsiooniplokk
Kuum haigla -
41 op. plokk õendusjuht 19m2 1 19
operatsiooniplokk
KOKKU 2847
Tehnilised nõuded
kiirguskaitse operatsiooniruumides, kus kasutatakse röntgenseadmeid;
anesteesiagaaside evakuatsiooni süsteem;
operatsioonisaalis kommunikatsioonid operatsioonilaua juurde tuuakse laest konsoolide kaudu;
operatsiooniplokkidele on vajalik pneumotranspordi ühendus laborikeskusega sh haigla
verepangaga, patoloogiakeskusega, apteegiga jt kliiniliste üksustega;
telefonid;
kellad;
koodlukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne süsteemid;
audio-videosüsteem – ühendus õppeklasside, kirurgia osakondade, erialakeskuste ja kliiniku
juhtkonnaga;
operatsiooniploki koridoride, operatsioonisaalide üld videojälgimine;
operatsioonisaalide operatsioonilampidel videokaamerate asetamise võimalus videokonsultatsiooni-
konverentsside tagamiseks;
meditsiinigaasid;
personal-personal hädaabi väljakutsesüsteem;
verepreparaatide ja laboriproovide jaoks pneumotransport;
tähistatud parkimisalad ja ruumid operatsiooniploki operatsiooniraamidele ning mobiilsetele
seadmetele.
Tabel 12. Meditsiinigaaside vajadus operatsiooniploki raviruumides
Meditsiinigaasid: O2 N20 s-õhk/vaakum instr/õhk
operatsioonisaalid 1saali kohta 2 1 4 1
oper ettev ruum 1koha kohta 1 0 1 0
ärkamisruumid 1koha kohta 2 0 1 0
3.5.
KIRURGIAKLIINIKU II OPERATSIOONIPLOKK (PÄEVAKIRURGIA) JA
PÄEVAKIRURGIA OSAKOND
Programmeeritud pindala 2051 m2
Ülesanne
Päevakirurgia operatsiooniplokis osutatakse kirurgilistele haigetele plaanilist päevakirurgia teenust
järgmistel erialadel:
22
veresoonte kirurgia,
otorinolarüngoloogia,
ortopeedia,
uroloogia,
üldkirurgia,
günekoloogia, mammoloogia.
Operatsiooniploki tegevuse tagavad kirurgiakliiniku erialakeskused sh anestesioloogiakeskus.
Operatsiooniploki tegevust toetavad diagnostikakeskuse erialakeskused:
laborikeskus,
radioloogiakeskus,
patoloogiakeskus,
hübriidkirurgia keskus.
Töökoormus
Operatsioonide planeeritav arv on 6000-7000 opereeritavat patsienti aastas. Kokku vajatakse 6
päevakirurgia operatsioonisaali, s.h ESWL lithotriptori saal.
Töökorraldus
Päevakirurgia patsiendid saabuvad eelregistreeritult II operatsiooniploki ooteruumi, kust nad
suunatakse esmalt operatsioonieelse läbivaatuse kabinetti, seejärel patsientide garderoobi ning
haiglariietesse ümber riietumise järgselt päevakirurgia operatsiooniploki operatsioonieelsesse
ettevalmistusruumi. Pärast operatsiooni tuuakse patsient ärkamis- või toibumisruumi, kust ta
toibumise järel liigub tagasi patsiendigarderoobi (vajalik kahepoolse sisenemise võimalus – ühelt
poolt patsientide ootealalt ning teiselt poolt ärkamispalatist) kus ta riietub isiklikesse riietesse ja
lahkub. Patsient viiakse ettevalmistusruumist operatsioonisaali operatsiooniraamil (so
operatsioonilaua plaati kandev spetsiaalraam). Pärast operatsiooni paigutatakse patsient
ärkamis(toibumis)ruumis operatsiooniraamilt voodisse või meditsiinilisele lamamistoolile.
Kirurgiliste instrumentide pesemine, pakkimine, operatsioonipesu pakkimine ja steriliseerimine
toimub kesksterilisatsiooni üksuses.
Ravimitega varustab apteek, verepreparaatidega labori juurde kuuluv verekabinet, muu varustus
haigla üldise varustamise korralduse alusel.
Must pesu ja jäätmed kogutakse pakitult operatsiooniplokist väljumise tsoonis paiknevates
hoiuruumides, kust viiakse välja ja käideldakse üldise korra kohaselt.
Personal
Operatsiooniosakonna personal saabub operatsiooniplokki, olles soklikorrusel paiknevas personali
garderoobis riietunud eririietusse. Kirurgid saabuvad operatsiooniplokki osakondadest, riietuvad
kirurgide ümberriietusruumis ja lahkuvad operatsiooni järgselt operatsiooniplokist sama teed.
Tabel 13. II Operatsiooniploki ja päevakirurgia (palati)osakonna personal
II operatsiooniplokk / Nimetus Kokku Suurim vahetus Märkusi
Juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
Anestesioloogid 7 7
Anestesistid 6 6
Kirurgid 8 8
Operatsiooniõed 10 10
Abilised 6 6
Tehniline personal 4 4
Kokku 43 43
Päevakirurgia (palati) osakond
Vanemõde 1 1
Õed 10 8
Abilised 4 4
23
Muud: sekretärid 3 3
Kokku 17 17
Tööaeg
Operatsioonid toimuvad tööpäevadel 8 tundi/päevas.
Ruumide planeerimine
Patsient siseneb üldvestibüüli, sealt koridori kaudu treppi või lifti kasutades päevakirurgia
operatsiooniploki ooteruumi. Päeavakirurgia operatsioonisaalid planeeritakse vastava hooneosa
kõrgeimale kliinilisi funktsioone sisaldavale korrusele. Operatsiooniploki kohale paigutatakse
operatsiooniplokki jm allpool paiknevaid hoone osasid tehnilise ressurssiga varustav tehniline korrus.
Personalile ja varustusele tagatakse otseühendus koridor sama korruse tasandil paikneva ning
päevakirurgia operatsiooniplokiga külgneva statsionaarse operatsiooniplokiga. Päevakirurgia
patsientide operatsiooniplokki sisenemise tsooniga liitub ooteruum. Ärkamisruum ja
operatsioonijärgse toibumise kohad on ettevalmistus- ja riietumisruumidega ühendatud. Varustuse
ja personali liikumine toimub haigla üldistel liikumisteedel.
Ruumid
Tabel 14. Operatsioonikeskuse II (päevakirurgia) operatsiooniploki ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
üksuse alajaotus
Kuum haigla -
1 Administraator 12m2 1 12
päevakirurgia
Kuum haigla -
2 anest.indukts. 25m2 2 50
päevakirurgia
Kuum haigla - anestesioloogide töötuba 6
3 31m2 1 31
päevakirurgia töökohta
Kuum haigla -
4 op. plokk juhataja 16m2 1 16
päevakirurgia
Kuum haigla -
5 jäätmed 9m2 1 9
päevakirurgia
Kuum haigla -
6 8 kirurgide arvutitöökohta 49m2 1 49
päevakirurgia
Kuum haigla -
7 kor.vah. 8m2 1 8
päevakirurgia
Kuum haigla -
8 Kätepesu tsoon 4m2 2 8
päevakirurgia
Kuum haigla -
9 Kätepesu tsoon 7m2 2 14
päevakirurgia
Patsientide sisenemisala,
Kuum haigla -
10 transporterite parkimisala ja op. 30m2 1 30
päevakirurgia
plaatide pesur
Kuum haigla -
11 Läbivaatus 1 25m2 2 50
päevakirurgia
Kuum haigla -
12 Läbivaatus 2 17m2 4 68
päevakirurgia
Kuum haigla -
13 lüüs 17m2 1 17
päevakirurgia
Kuum haigla - Meditsiiniseadmete
14 33m2 1 33
päevakirurgia hoiuruum/hooldusruum
Kuum haigla -
15 nõupidamine 51m2 1 51
päevakirurgia
Kuum haigla -
16 ooteala 109m2 1 109
päevakirurgia
Kuum haigla -
17 Operatsioonieelne ettevalmistus 113m2 1 113
päevakirurgia
Kuum haigla -
18 Operatsioonipreparaatide hoiuruum 17m2 1 17
päevakirurgia
Kuum haigla -
19 Op. saal 55m2 6 330
päevakirurgia
Kuum haigla -
20 jäätmed 30m2 1 30
päevakirurgia
Kuum haigla -
21 Protseduuriruum 18m2 1 18
päevakirurgia
Kuum haigla -
22 Registratuur 25m2 1 25
päevakirurgia
Kuum haigla -
23 Patsientide garderoob 33m2 2 66
päevakirurgia
24
Kuum haigla -
24 Patsientide garderoob 50m2 2 100
päevakirurgia
Kuum haigla -
25 sekretär 2 töökohta 17m2 1 17
päevakirurgia
Kuum haigla -
26 Siibripesu 11m2 1 11
päevakirurgia
Kuum haigla - Steriilsete tarvikute ladu +
27 132m2 1 132
päevakirurgia Tehaspuhaste materjalide ladu
Kuum haigla -
28 Telemeditsiini serveriruum 13m2 1 13
päevakirurgia
Kuum haigla -
29 Transporterite pesur 26m2 1 26
päevakirurgia
Kuum haigla -
30 v. õed. 17m2 1 17
päevakirurgia
Kuum haigla -
31 vastutav anestesioloog 17m2 1 17
päevakirurgia
Kuum haigla -
32 Valvepersonali ruum 22m2 2 44
päevakirurgia
Kuum haigla -
33 Valvepersonali ruum 27m2 1 27
päevakirurgia
Kuum haigla -
34 wc 3m2 2 6
päevakirurgia
Kuum haigla -
35 wc 4m2 6 24
päevakirurgia
Kuum haigla -
36 wc 5m2 1 5
päevakirurgia
Kuum haigla -
37 wc (inva) 6m2 1 6
päevakirurgia
Kuum haigla -
38 wc/d. 12m2 2 24
päevakirurgia
Kuum haigla -
39 wc/d. 5m2 2 10
päevakirurgia
Kuum haigla -
40 wc/d. 6m2 1 6
päevakirurgia
Kuum haigla -
41 Järelärkamisruum 240m2 1 240
päevakirurgia
Kuum haigla -
42 Vahetu ärkamisruum 125m2 1 125
päevakirurgia
Kuum haigla -
43 Päevakirurgia õendusjuht 17m2 1 17
päevakirurgia
Kuum haigla -
44 Vahetu ärkamisruumi õdede post 13m2 1 13
päevakirurgia
Kuum haigla -
45 Järelärkamisruumi õdede post 17m2 1 17
päevakirurgia
KOKKU 2051
Tehnilised nõuded
kellad, telefonid;
televisioon, raadio;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem;
palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks.
3.6. NAISTEKLIINIKU SÜNNITUSKESKUS, KIRURGIAKLIINIKU III
OPERATSIOONIPLOKK (KEISRILÕIKE OPERATSIOONIPLOKK)
Programmeeritud pindala 1160 m2
873 m2 sünnituskeskus
287 m2 keisrilõike operatsiooniplokk
Ülesanne
Sünnituste vastuvõtt kliiniliselt turvatud ja meditsiinitehnoloogiliselt ohututes tingimustes.
25
Töökoormus
Tabel 15. Naistekliiniku sünnituskeskuse ja kirurgiakliiniku III (keisrilõike) operatsiooniploki töömahud
Sünnituste
keskmine arv Sünnitus-
TH Sünnituskesus ööpäevas tubade arv
Jrk nr ITK Sünnituskesus 2014 2015 2016 365
1 Sünnitused 3798 3903 4286 11.7 16
2 neist keisrilõike teel 550 729 832 2.3 2
3 neist kodusünnitused 10 6 9
4 Sündis lapsi 3872 3977 4382
5 Elussünd 3863 3954 4366
6 neist enneaegsed 296 291 317
7 Surnultsünd 9 23 16
8 Kaksikuid (paari) 74 74 96
9 Kolmikuid (paari)
10 Nelikuid (paari)
11 Perinataane suremus ‰ 3.1 5.7 3.6
*TH sünnituskeskuse töömahtude aluseks võetud ITK Naistekliiniku mahud. (LTK sünnitusmaja
peaks visioonidokumnedi kohaselt kolima Tallinna Lastehaigla kinnistule.)
Töökorraldus
Sünnitajad ja rasedad saabuvad haiglasse EMK kaudu ning suunatakse koheselt peale
vastuvõtuprotseduuride teostamist edasi sünnituskeskusesse. Sünnituskeskusesse saabunud
sünnitaja paigutatakse keskusesse saabumisel sünnitustuppa, kus ta viibib sünnituseelse aja ja
sünnitusperioodil.
Personal
Tabel 16. Naistekliiniku sünnituskeskuse töötajate arv
kokku suurimas vahetuses
osakonna juhataja 1 1
ämmaemandusjuht 1 1
arstid 10 8
ämmaemandad 36 16
palati õed 30 6
Hooldustöötajad,õe abilised 30 6
Muud: sekretär 1 1
osakonnaabiline 1 1
Kokku 110 40
Tööaeg
24t ööpäevas puhkepäevadeta.
Ruumide planeerimine
Sünnitajate ja rasedate erakorralise vastuvõtu ruumid planeeritakse EMK-sse eraldiseisva
ruumigrupina, mille koosseisu kuuluvad: eraldiseisev privaatsust tagav ooteala, jälgimispalat ning
sünniatajate ettevalmistamiseks vajalikud abiruumid. Sünnituskeskuses paigutatakse üksteisega
külgnevalt sünnitustoad, keisrilõike operatsioonitoad, vastsündinute elustamisruum ja neonatoloogia
jälgimissaal. Keisrilõike operatsioonitubadest peab pääsema otse elustamisruumi ja sealt edasi
jälgimisruumi ilma avalikke koridore läbimata. Sünnitustubade ja keisrilõike operatsioonitubadega
külgnevalt paigutatakse ka neonataalkeskuse palatiosakonna ruumiprogramm. Neonataalkeskuse III
astme intensiivravi palatid planeeritakse perepalatitena. Sünnituskeskus peab omama vertikaal ja/või
horisontaalühendust naistekliiniku palatiplokiga. Naistekliiniku sünnitusjärgse osakonna palatid
planeeritakse perepalatitena.
Ruumid
Tabel 17. Naistekliiniku sünnituskeskuse ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
alajaotus
1 Sünnituskeskus Anesteesia tarvikute ruum 21m2 1 21
26
2 Sünnituskeskus Dokumenteerimise ruum 16m2 1 16
3 Sünnituskeskus Dušš 11m2 1 11
4 Sünnituskeskus Inventari hoiuruum 16m2 1 16
5 Sünnituskeskus Isade puhkeruum 16m2 1 16
6 Sünnituskeskus Jäätmed, prügi 9m2 1 9
7 Sünnituskeskus Koristusvahendid 8m2 1 8
8 Sünnituskeskus Läbivaatus kabinet 25m2 1 25
9 Sünnituskeskus Nõupidamiste ruum 24m2 1 24
10 Sünnituskeskus Puhta / Musta pesu hoiuruum 12m2 1 12
11 Sünnituskeskus Personali puhkeruum 23m2 1 23
12 Sünnituskeskus Ravimid ja puhtad medtavikud 24m2 1 24
13 Sünnituskeskus Riidehoid 6m2 1 6
14 Sünnituskeskus Seadmete ruum 10m2 1 10
15 Sünnituskeskus Siibripesu 11m2 1 11
16 Sünnituskeskus Sünnitustuba 32m2 16 512
17 Sünnituskeskus Vestlusruum 16m2 1 16
18 Sünnituskeskus wc 4m2 1 4
19 Sünnituskeskus Wc/dušš 4m2 17 68
20 Sünnituskeskus Ämmaemandusjuht 16m2 1 16
21 Sünnituskeskus Õepost 25m2 1 25
KOKKU 873
Tabel 18. Kirurgiakliiniku operatsioonikeskuse keisrilõike operatsiooniploki ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
alajaotus
Kesirilõike
1 Dokumenteerimise ruum 16m2 1 16
operatsioonitoad
Kesirilõike
2 Ettevalmistusruum 32m2 1 32
operatsioonitoad
Kesirilõike
3 kirurgiline materjal 15m2 1 15
operatsioonitoad
Kesirilõike
4 Kätepesu 14m2 1 14
operatsioonitoad
Kesirilõike
5 lüüs 12m2 1 12
operatsioonitoad
Kesirilõike
6 operatsioonisaal 53m2 2 106
operatsioonitoad
Kesirilõike
7 Garderoob 10 in M / N 24m2 2 48
operatsioonitoad
Kesirilõike
8 puhas materjal 30m2 1 30
operatsioonitoad
Kesirilõike
9 wc 4m2 1 4
operatsioonitoad
Kesirilõike
10 wc/d. 5m2 2 10
operatsioonitoad
KOKKU 287
Tehnilised nõuded
Sünnituskeskuses on vaja:
kellad, telefonid;
televisioon, raadio;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem.
3.7. SILMAKLIINIKU SILMAKIRURGIA KESKUS
Programmeeritud pindala 1494 m2
27
Ülesanne
Silmakirurgia keskuse operatsiooniplokis osutatakse plaanilist päevakirurgia ja statsionaarse kirurgia
teenust kirurgilistele silmahaigetele. Silmakirurgia keskuses teostatakse ka silmakliini ambulatoorse
diagnostika- ja päevaravi protseduurid (N. ravimisüstid silma jms).
Töökoormus
Tabel 19. Silmakirurgia keskuse opereeritud patsientide arv
Silmakirurgia opereeritute arv ITK-s 2014 2015 2016
patsien- Osakaal patsien- Osakaal patsien- Osakaal
tide arv tide arv tide arv
oftalmoloogia stats 1393 17% 1381 17% 1407 18%
oftalmoloogia päevkakir 6755 83% 6576 83% 6402 82%
Opereeritud kokku 8148 7957 7809
Tabel 20. Silmakirurgia keskuse töökoormus ja operatsioonisaalide arv
Operatsioonide arv
ITK-s 2014 2015 2016
Operatsioonitoad op-de arv anesteesia op-de anesteesia op-de anesteesia op- op-
keskmine arv keskmine arv keskmine tubade tubade
kestus kestus kestus arv (230 arv 85%
minutites minutites minutites tp, 30' op hõivega
vahe)
1 263 52 292 46 270 49
2 8094 30 7940 28 7909 30
3 23 101 17 62 30 50
4 23 94 35 72 35 60
5 76 95 73 46 44 64
silmakir kokku/ keskm
anest 8479 32 8357 29 8288 31 5 6
Töökorraldus
Silmakirurgia patsiendid saabuvad eelregistreeritult silmakirurgia keskuse operatsiooniploki
ooteruumi, kust nad suunatakse registratuuri töötaja poolt operatsioonieelseks kontrolliks
läbivaatuskabinetti. Postiivse kontrollotsuse järgselt suunatakse patsiendid patsiendigarderoobi
operatsioonieelseks ümberriietumiseks haiglariietesse. Ümberriietumise järgselt kutsutakse
patsiendid operatsiooniploki operatsiooniks ettevamisamise ruumi. Patsiendi ettevalmistamise
järgselt viiakse patsient operatsioonitoa personali poolt operatsioonitoa raamil operatsioonituppa, kus
teostatakse operatsioon. Pärast operatsiooni viiakse patsient ärkamis- ja toibumisruumi, kust ta
toibumise järel riietub patsiendigarderoobis ümber ja lahkub haiglast.
Patsient viiakse ettevalmistusruumist operatsioonisaali raamil, pärast operatsiooni paigutatakse
ärkamis (toibumis)ruumis raamilt voodisse või meditsiinilisele lamamistoolile. Kirurgiliste
instrumentide pesemine, pakkimine, operatsioonipesu pakkimine ja steriliseerimine toimub
kesksterilisatsiooni üksuses.
Ravimitega varustab apteek, verepreparaatidega labori juurde kuuluv verekabinet, muu varustus
haigla üldise varustamise korralduse alusel.
Must pesu ja jäätmed kogutakse pakitult operatsiooniplokist väljumise tsoonis paiknevates
hoiuruumides, kust viiakse välja ja käideldakse üldise korra kohaselt.
Personal
Operatsiooniosakonna personal saabub operatsiooniplokki, olles soklikorrusel paiknevas personali
garderoobis riietunud eririietusse. Kirurgid saabuvad operatsiooniplokki osakondadest, riietuvad
kirurgide ümberriietusruumis ja lahkuvad operatsiooni järgselt operatsiooniplokist sama teed.
Tabel 21. Silmakirurgia keskuse töötajate arv
Nimetus Kokku Suurimas
vahetuses
Juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
Anestesioloogid 6 6
Anestesistid 6 6
Kirurgid 18 6
Operatsiooniõed 10 6
28
Abilised 6 6
Tehniline personal 4 4
Ärkamisruumis 3 2
Muud 6 4
Kokku 61 42
Tööaeg
Operatsioonid toimuvad tööpäevadel 8 tundi/päevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses.
Ruumide planeerimine
Silmakirurgia keskuse operatsioonisaalid planeeritakse silmakliiniku polikliinikuga samale tasandile
võimalusel sellega külgnevalt. Patsient siseneb haigla üldvestibüüli ja liigub, sealt koridori kaudu ja
vertikaaltranspordiga (trepp, lift, eskalaator) silmakliiniku polikliinikuga külgnevasse silmakirurgia
keskuse operatsiooniploki ooteruumi. Patsientide operatsiooniplokki sisenemise tsooniga liitub
ooteruum. Ärkamisruum ja operatsioonijärgse toibumise kohad on patsientide riietusruumidega ja
operatsiooni ettevalmistusruumidega ühendatud. Varustuse ja personali liikumiseks on ette nähtud
vertikaalsed otseühendused kesksterilisatsiooniga („puhas lift“), soklikorrusel paikneva
jäätmekogumiskeskusega, operatsiooniploki personali garderoobiga („puhas koridor“ või lift).
Silmakirurgia keskuse ärkamis- ja toibumispalatis on 4 toibumiskohta ette nähtud ka kliiniku
ambulatoorse diagnostika- ja protseduuride patsientide toibumiseks.
Ruumid
Tabel 22. Silmakirurgia keskuse operatsiooniploki ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse ruumi neto
Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
alajaotus pind
1 Silmakirurgia keskus Administraator 12m2 1 12
2 Silmakirurgia keskus büroo - anestesist 2 töökohta 16m2 1 16
3 Silmakirurgia keskus büroo - op. plokk juhataja 16m2 1 16
4 Silmakirurgia keskus jäätmed 43m2 1 43
büroo - anestesioloogide
5 Silmakirurgia keskus 22m2 1 22
töötuba 3 töökohta
büroo - 6 kirurgide
6 Silmakirurgia keskus 34m2 1 34
arvutitöökohta
7 Silmakirurgia keskus koristusvahendid 16m2 1 16
8 Silmakirurgia keskus Läbivaatus kabinet 16m2 6 96
9 Silmakirurgia keskus lüüs 12m2 1 12
nõupidamiste ruum 50 inimest
10 Silmakirurgia keskus 50m2 1 50
vahetus
11 Silmakirurgia keskus ooteala 56m2 1 56
12 Silmakirurgia keskus Op. saal 45m2 6 270
13 Silmakirurgia keskus Operatsioonieelne ettevalmistus 112m2 1 112
14 Silmakirurgia keskus Protseduuriruum 17m2 1 17
15 Silmakirurgia keskus Puhketuba 1 25m2 1 25
16 Silmakirurgia keskus Puhketuba 2 22m2 1 22
17 Silmakirurgia keskus Registratuur 26m2 1 26
18 Silmakirurgia keskus Riietusruum meeste 23m2 1 23
19 Silmakirurgia keskus Riietusruum naiste 30m2 2 60
20 Silmakirurgia keskus Patsientide garderoob 41m2 2 82
21 Silmakirurgia keskus Siibripesu 9m2 1 9
Steriilsete tarvikud /
22 Silmakirurgia keskus 103m2 1 103
Tehaspuhaste materjalide ladu
23 Silmakirurgia keskus Telemeditsiini serveriruum 12m2 1 12
24 Silmakirurgia keskus wc 3m2 3 9
25 Silmakirurgia keskus Wc/dušš 5m2 2 10
26 Silmakirurgia keskus Wc/dušš 6m2 4 24
27 Silmakirurgia keskus Järelärkamisruum 225m2 1 225
28 Silmakirurgia keskus Vahetu ärkamisruum 60m2 1 60
Vahetu ärkamisruumi õdede
29 Silmakirurgia keskus 12m2 1 12
post
30 Silmakirurgia keskus Järelärkamisruumi õdede post 20m2 1 20
KOKKU 1494
Tehnilised nõuded
Silmakirurgia keskuses on vaja:
kellad, telefonid;
televisioon, raadio;
laardilukud ustel;
29
distantsilt avatavad uksed;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem.
3.8. DIAGNOSTIKAKLIINIKU HÜBRIIDKIRURGIA KESKUS
Programmeeritud pindala 863 m2
Ülesanne
Hübriidkirirgia keskuses teostatakse interventsionaalkardioloogilisi ja elektrofüsioloogilisi diagnostilisi
uuringuid ning raviprotseduure ja südame püsistimulaatorite implantatsioone kardioloogilistele
haigetele, aga samuti invasiivseid ja hübriidkirurgilisi protseduure perifeersete veresoonte haigustega
jt haigetele.
Töökoormus
Tabel 23. Hübriidkirirgia keskuse töökoormus ja hübriidkirurgia operatsioonisaalide arv
Op-tubade op-tubade
töötundide arv arv 85%
tööpäevas (250 hõivega
Hübriidkirururgia keskus 2014 2015 2016 tp, 20' op vahe)
Angiograafiad* 1655 1567 1378 8.3 1.2
Selektiivne koronarograafia 1109 1094 929
Jala arterite angriograafia 496 397 397
Aju arterite angiograafiad 19 34 27
Vistseraalsed angio - ja flebograafiad 31 42 25
Hübriidkirurgilised menetlused** 1068 1200 1039 6.4 0.9
PTK 465 450 391
Jalaarterite PTK, stentimine(juhud) 190 222 187
Niude-, reie-,õndlaarsterid 197 265 268
Säärearterid 173 200 150
Ekstrakraniaalsete ajuarterite PTA 10 10 7
Neeruarterite denerveerimine 7 3 2
Intraarteriaalne trombolüüs 12 9 4
Intrakraniaalsete arstrite PTA 2 8 5
Embolektoomia aju arteritest 3 13 14
Veresoonte emboliseerimine 9 20 11
Menetlusradioloogia*** 4720 4995 5691 15.0 2.2
Kokku 7443 7762 8108 29.7 4.4
*Protseduuri aeg, 1t ,millele lisandub toa koristuse ja haige vahetuse
aeg 0,33tundi
**Protseduuri aeg, 1t ,millele lisandub toa koristuse ja haige vahetuse
aeg 0,33tundi
***Protseduuri aeg, 0,33t ,millele lisandub toa koristuse ja haige
vahetuse aeg 0,33tundi
Töökorraldus
Planeeritakse 4 hübriidkirurgia operatsioonituba, kus teostatakse peamiselt:
südame pärgarterite diagnostilisi ja raviprotseduure ning teisi interventsionaal-kardioloogilisi
protseduure;
elektrofüsioloogia protseduure neuroloogilistel haigetel ja protseduure perifeersete veresoonte (nt jala
veresoonte) haigustega patsientidel;
südamestimulaatorite implanteerimise operatsioone.
Menetlusradioloogilisi ja kirurgilisi protseduure ning hübriidoperatsioone röntgenkontrolli all
Personal
Tabel 24. Hübriidkirurgia keskuse personal
kokku suurimas vahetuses
Osakonna juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
HK arstid 5 3
HK radioloogia tehnikud 9 4
HK op õed 9 4
Hooldustöötajad,õe abilised 2 2
30
Muud: sekretär 1 1
osakonnaabiline 1 1
Kokku 29 17
Tööaeg
Hübriidkirurgia operatsioonitoas tehakse 8-tunnise tööpäeva jooksul keskmiselt 5-8 protseduuri.
Töötab ööpäevane valveteenistus. Ühes kabinetis viib protseduure läbi personal koosseisus: 1 arst,
3 õde ja 1 hooldaja.
Ruumide planeerimine
Invasiivkardioloogia üksusel peab olema tagatud ühendus järgmiste teenistuste ja üksustega:
EMK (5 min distants),
III astme intensiivravi osakond (5 min distants)
päevaravi keskus,
Kliinikute palatiosakonnad,
Kliinikute polikliinikud.
Hübriidkirurgia kekuse ruumilahendus põhineb 2 koridori süsteemil, kus uuringuruumid piirnevad
ühest küljest patsientide oote- ja sisenemise alaga, teisel pool paiknevad operaatorite ja seadmete
puldiruumid ning personali tööruumid. Personali- ja abiruumid avanevad osakonnasisesest
teeninduskoridorist.
Uuringuruumide planeerimisel kasutatakse radioloogiaüksusega analoogilist planeerimise viisi: ühelt
poolt patsiendi ettevalmistus ja sisenemine uuringuruumi, teiselt poolt personali ettevalmistus,
uuringuruum ja sellega külgnev kiirguskindla läbivaateaknaga puldiruum. Üksuse
personaliruumidesse pääs on eraldatud patsientide liikumisest. Hübriidkirirgia keskuse sisenemise
alal paiknevad ka haigla osakondades töötavate ja hübriidkirurgiilisi operatsioone teostavate arstide
garderoobid (analoogiliselt teiste operatsiooniplokkidega). Üksuses rakendatakse ehituslikke
kiirguskaitse abinõusid tulenevalt seadme parameetrite põhistest arvutustest. Osakonna varustamine
toimub soklikorruse ja tunneli kaudu, kasutades sobivaimat lifti.
Ruumid
Tabel 25. Hübriidkirurgia keskuse ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
alajaotus
1 Hübriidkirurgia angiograafia tehniline ruum 15m2 2 30
2 Hübriidkirurgia angiograafia labor 70m2 2 140
3 Hübriidkirurgia angiograafia operaatoriruum 18m2 2 36
Meditsiiniliste dokumentide täitmise
4 Hübriidkirurgia 20m2 1 20
ruum - 4 töökohta
Patsientide ettevalmistus/toibumine
5 Hübriidkirurgia 79m2 1 79
ühine - 4 patsiendile
Hübriidoperatsiooni tuba / tehniline
6 Hübriidkirurgia 15m2 1 15
ruum
7 Hübriidkirurgia Hübriidoperatsiooni tuba 70m2 1 70
Kätepesu - personali ettevalmistus 4
8 Hübriidkirurgia 9m2 1 9
kraanikaussi
9 Hübriidkirurgia ladu 15m2 4 60
10 Hübriidkirurgia ladu 18m2 2 36
11 Hübriidkirurgia lüüs 10m2 1 10
12 Hübriidkirurgia lüüs 12m2 1 12
13 Hübriidkirurgia m.tarv. ladu 27m2 1 27
14 Hübriidkirurgia Menetlusradioloogia tehniline ruum 15m2 1 15
15 Hübriidkirurgia Menetlusradioloogia protseduurid 70m2 1 70
16 Hübriidkirurgia Nõupidamiste ruum 25m2 1 25
17 Hübriidkirurgia Puhketuba 23m2 1 23
18 Hübriidkirurgia riietusr. 21m2 2 42
19 Hübriidkirurgia Tarvikute pesu 12m2 1 12
20 Hübriidkirurgia Tarvikute ladu (must) 28m2 1 28
21 Hübriidkirurgia Valvepersonali kabinet 18m2 3 54
22 Hübriidkirurgia wc 4m2 3 12
31
23 Hübriidkirurgia wc/d. 5m2 2 10
24 Hübriidkirurgia õe.juh. 16m2 1 16
25 Hübriidkirurgia Õepost 12m2 1 12
KOKKU 863
Tehnilised nõuded
Hübriidkirurgia keskuses on vaja:
kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem;
uuringuruumides ehituslikud kiirguskaitse meetmed;
erinõuded tehnilistele kommunikatsioonide paigutamisele (teenindus ja hooldeluugid peavad olema
ligipääsetavad väljaspool uuringuruumi jms).
3.9. DIAGNOSTIKAKLIINIKU RADIOLOOGIAKESKUS
Programmeeritud pindala 4003 m2
Ülesanne
Radioloogiskeskuse ülesanne on haiguste diagnoosimine, kasutades ioniseerivat või mitteioniseerivat
kiirgust, lahtisi kiirgusallikaid või ultraheli ning haiguste ravimine, kasutades menetlusradioloogia võtteid
või lahtisi kiirgusallikaid. Radioloogiakeskus tagab vajadusel radioloogilise teenuse teistele haiglatele ja
haiglaväliselt eriarstiabi osutavatele arstidele.
Radioloogiakeskusse on koondatud diagnostiline radioloogia, menetlusradioloogia ja nukleaarmeditsiin.
Töökoormus
Tabel 26. Töökoormus ja seadmete vajadus
Protseduurid Uuritud patsientide Seadmeid praegu ITK + Seadmed TH
Arv 2016.a LTK
Röntgenograafia 155 882 6 6
Röntgenoskoopia 3656 2 1
Menetlusradioloogia 7831 1 1
KT 100 005 4 4
MRT 19 907 5 4
UH, v.a. naistekliiniku töömaht 56 181 11 12
Luudensitomeetria 3886 1 1
KT-PET 150 0 1
SPECT 2536 1 1
Töökorraldus
Radioloogiakeskus kuulub organisatsiooniliselt diagnostikakliiniku koosseisu. Keskus teenindab
haigla ambulatoorseid ja statsionaari patsiente. Planeeritakse ööpäevase valvega haigla ühtne
radioloogiateenistus. Pilditöötlus on digitaalne.
Personal
Tabel 27. radioloogiakeskuse personal
Kokku Suurim vahetus
Radioloogid 43 35
Residendid 15 15
Radioloogiatehnikud 45 35
Abilised 15 10
Muud (klienditeenindajad, 8 6
sekretärid)
Kokku 126 101
32
Tööaeg
Üksus töötab tööpäeviti 10 tundi, muul ajal valve.
Ruumide planeerimine
Paikneb I korrusel, otsene seos EMK-ga, väga hea ühendus operatsioonikeskuse ja IRK-ga,
polikliiniku patsientide liikumine haigla üldiste liikumisteede kaudu, soodne ühendus statsionaariga.
Varustuse liikumine ning personali liikumine soklikorruse garderoobidesse lifti kaudu. Patsientide
pääs uuringuruumidesse radioloogiakeskuse ooteruumidest.
Osakonna ruumide planeerimisel kasutatakse funktsionaalsel tsoneerimisel põhinevat
plaanilahendust:
patsientide ootetsoon, eraldatud ootamine haigetele vooditel,
uuringuruumid, kuhu patsiendid sisenevad riietusruumide kaudu,
pilditöötlus ja radioloogide töökabinetid, mille asukohad on seotud uuringuruumidega,
demonstratsiooni- ja koolitusruumid,
muu personali töökabinetid.
Osakonnasisene personali liikumine planeeritakse eraldatuna patsientide liikumisest. Kõik patsientide
kasutatavad ruumid peavad olema ligipääsetavad ka ratastoolil, uuringuruumidesse pääs tagatud
voodil.
Võimalusel konteiner-uuringuseadmete kasutustingimuste loomine - avardab haigla
uuringuvõimalusi. Konteinerseade pargitakse hoone kõrvale, tagades ühenduse hoones oleva
ooteruumiga. Seade vajab vee- ja elektriühendust hoonest. Ühe seadme juurdepääsuala on 6x20m,
parkimisgabariit tööasendis 4x10m. Planeeritakse 2kohta.
Ruumid
Tabel 28. Radioloogiakeskuse ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
alajaotus
1 Radioloogia 1 KT 27m2 1 27
2 Radioloogia 1 KT 41m2 2 82
3 Radioloogia 1 MRT ettevalmistus 26m2 1 26
4 Radioloogia 1 MRT 65m2 1 65
5 Radioloogia 1 UH 21m2 2 42
6 Radioloogia 1 WC 3m2 2 6
7 Radioloogia 1 WC 4m2 2 8
8 Radioloogia 1 WC inva 6m2 1 6
9 Radioloogia 1 avalik ooteala 75m2 1 75
10 Radioloogia 1 jäätmed 9m2 1 9
11 Radioloogia 1 koristusvahendid 8m2 1 8
12 Radioloogia 1 lüüs 3m2 6 18
13 Radioloogia 1 lüüs 6m2 2 12
14 Radioloogia 1 personal 25m2 1 25
15 Radioloogia 1 registratuur 18m2 1 18
16 Radioloogia 1 röntgen 40m2 2 80
17 Radioloogia 1 töökabinet 19m2 4 76
KOKKU (I Rad.) 583
1 Radioloogia 2 KT lüüs 2m2 8 16
2 Radioloogia 2 KT 40m2 2 80
3 Radioloogia 2 KT tehno 22m2 2 44
4 Radioloogia 2 KT tehno 29m2 1 29
5 Radioloogia 2 KT patsiendi ettevalm. 48m2 1 48
6 Radioloogia 2 KT voodite parkla 48m2 1 48
7 Radioloogia 2 MRT ettevalmistus 1 21m2 1 21
8 Radioloogia 2 MRT ettevalmistus 2 63m2 1 63
9 Radioloogia 2 MRT tehno 25m2 2 50
10 Radioloogia 2 MRT tehno 45m2 1 45
11 Radioloogia 2 MRT/Magnet puldiruum 45m2 1 45
12 Radioloogia 2 MRT/MAGNET TEHNO 24m2 1 24
13 Radioloogia 2 Magnettomograafia puldiruum 27m2 2 54
14 Radioloogia 2 Magnettomograafia 51m2 4 204
15 Radioloogia 2 Magnettomograafia 54m2 1 54
16 Radioloogia 2 Röntgen lüüs 2m2 4 8
33
17 Radioloogia 2 Röntgen 43m2 2 86
18 Radioloogia 2 Röntgen ooteala 129m2 1 129
TÖÖPIND (potensiaalselt KT
19 Radioloogia 2 41m2 2 82
lisaruumid)
20 Radioloogia 2 UH 20m2 10 200
21 Radioloogia 2 WC 2m2 10 20
22 Radioloogia 2 WC 3m2 6 18
23 Radioloogia 2 WC 4m2 5 20
24 Radioloogia 2 WC inva 6m2 3 18
25 Radioloogia 2 jäätmed 9m2 2 18
26 Radioloogia 2 Radioloogia keskuse juhataja 20m2 1 20
27 Radioloogia 2 kliinilised konverentsid 40m2 2 80
28 Radioloogia 2 koristusvahendid 8m2 2 16
29 Radioloogia 2 Luudensitomeetria 25m2 1 25
30 Radioloogia 2 läbivalgustus 41m2 1 41
31 Radioloogia 2 lüüs 4m2 13 52
32 Radioloogia 2 lüüs 6m2 1 6
33 Radioloogia 2 mammograafia 24m2 2 48
34 Radioloogia 2 med.insenerid 22m2 3 66
35 Radioloogia 2 ortopan tomograaf 22m2 1 22
36 Radioloogia 2 pilditöötl. 1 18m2 4 72
37 Radioloogia 2 pilditöötl. 2 20m2 1 20
38 Radioloogia 2 pilditöötl. 3 25m2 4 100
39 Radioloogia 2 pilditöötl. 4 26m2 1 26
40 Radioloogia 2 pilditöötl. 5 28m2 1 28
41 Radioloogia 2 pilditöötl. 6 40m2 5 200
42 Radioloogia 2 puhkeruum 28m2 1 28
43 Radioloogia 2 puldiruum 18m2 5 90
44 Radioloogia 2 puldiruum 21m2 1 21
45 Radioloogia 2 registratuur 1 19m2 1 19
46 Radioloogia 2 registratuur 2 28m2 1 28
47 Radioloogia 2 röntgen 22m2 2 44
48 Radioloogia 2 röntgen 40m2 1 40
49 Radioloogia 2 röntgen lüüs 2m2 4 8
50 Radioloogia 2 sektretär 24m2 1 24
51 Radioloogia 2 tehno 6m2 1 6
52 Radioloogia 2 vanemarstid 21m2 2 42
53 Radioloogia 2 vastuvõtt 20m2 1 20
54 Radioloogia 2 õendusjuht 20m2 1 20
55 Radioloogia 2 õepost 21m2 1 21
56 Radioloogia 2 ülemarst 20m2 4 80
KOKKU (II Rad.) 2737
1 Nukleaarmeditsiin KT PET 50m2 1 50
2 Nukleaarmeditsiin KT SPEKT 47m2 1 47
3 Nukleaarmeditsiin abiruum 13m2 1 13
4 Nukleaarmeditsiin Dosimeetria 11m2 1 11
5 Nukleaarmeditsiin isolaator 18m2 3 54
6 Nukleaarmeditsiin isolaator 20m2 1 20
7 Nukleaarmeditsiin Osakonna juhataja 16m2 1 16
8 Nukleaarmeditsiin Kiirgusgeneraator 21m2 1 21
9 Nukleaarmeditsiin kor 6m2 1 6
10 Nukleaarmeditsiin lv. kab. 16m2 2 32
11 Nukleaarmeditsiin lüüs 6m2 5 30
12 Nukleaarmeditsiin lüüs 6m2 2 12
13 Nukleaarmeditsiin Must (radioaktiivne)pesu 12m2 1 12
14 Nukleaarmeditsiin Must pesu 12m2 1 12
15 Nukleaarmeditsiin med.füüs. 16m2 1 16
16 Nukleaarmeditsiin nõup. 23m2 1 23
KT PET operaator (ühine
17 Nukleaarmeditsiin 20m2 1 20
SPEKTIga)
18 Nukleaarmeditsiin Protseduurid 25m2 2 50
19 Nukleaarmeditsiin
20 Nukleaarmeditsiin Puhas pesu 9m2 1 9
21 Nukleaarmeditsiin Personali puhkeruum 23m2 1 23
22 Nukleaarmeditsiin Jäätmed (radioaktiivne) 12m2 1 12
Radioktiivse materjali vastuvõtu
23 Nukleaarmeditsiin 11m2 1 11
lüüs
24 Nukleaarmeditsiin Radiomeetria 11m2 1 11
25 Nukleaarmeditsiin Registraator - 1 töökoht 11m2 1 11
Patsientide riietusruum,
26 Nukleaarmeditsiin 4m2 1 4
kompuutertomograafia
27 Nukleaarmeditsiin Sekretär 14m2 1 14
28 Nukleaarmeditsiin Süstimine 1 14m2 1 14
29 Nukleaarmeditsiin Süstimine 2 14m2 1 14
30 Nukleaarmeditsiin KT PET tehniline 10m2 1 10
34
toibumisruum Protseduuride
31 Nukleaarmeditsiin 38m2 1 38
järgne - 4 tooli ja 1 voodi
32 Nukleaarmeditsiin wc 4m2 6 24
33 Nukleaarmeditsiin wc 6m2 1 6
34 Nukleaarmeditsiin wc/d. 7m2 1 7
35 Nukleaarmeditsiin õe.j. 16m2 1 16
Õe post isolaatoritele (koridoril) -2
36 Nukleaarmeditsiin 14m2 1 14
kohta
KOKKU (Nukl.) 683
KOKKU (I, II Rad., Nukl.) 4003
Tehnilised nõuded
Uuringuruumide planeerimisel arvestada ehituslikult teostatavate radiatsioonikaitse abinõudega
kooskõlas Kiirguskeskuse nõuetega. MRT asukoha valikul arvestada seadme massi ja uuringuruumi
kaitsmise vajadust ümbritseva keskkonna magnetvälja muutuste mõjude eest. Seadme
paigaldusprojekt koostatakse seadmeid tarnivate firmade poolt esitatud nõuete kohaselt. Arvestada
tingimustega seadme võimalikuks uuendamiseks.
Radioloogiakeskuses on vaja:
kiirguskaitse abinõud;
kellad, televisioon, raadio;
ooteruumis elektooniline järjekorrast teavitamise tabloo;
meditsiinigaasid;
turvameetmed kõrvaliste isikute sissepääsu vältimiseks, koodlukud;
valgussignalisatsioon protseduuriruumide ustel;
arvutivõrk, haigla infosüsteem, PAKS;
personal-personal hädaabi väljakutse süsteem, patsient-personal väljakutse süsteem;
keskuse toimepidevus peab olema tagatud UPS seadmete ja varugeneraatortoitega seadmete
väljalülitamise perioodiks;
EMK teenindav erakorralise radioloogia osakond peab olema kaetud 100% nii UPS, kui ka
varugeneraatortoitega.
3.10. DIAGNOSTIKAKLIINIKU RADIOLOOGIAKESKUSE NUKLEAARMEDITSIINI
OSAKOND
Ülesanne
Nukleaarmeditsiini osakond on radioloogiakeskuse funktsionaalne üksus, mis tegeleb
nukleaarmeditsiiniliste uuringute ja raviprotseduuride läbi viimisega. Nukleaarmeditsiinilised uuringud
ja raviprotseduurid põhinevad radioaktiivsete isotoopide kasutamisel.
Personal
Tabel 29. Nukleaarmeditsiini osakonna personal
Kokku Suurim vahetus
Radioloogid 4 3
Radiolooagiatehnikud 8 3
Hooldustöötajad 8 3
Tehnikaspetsialistid 1 1
Klienditeenindajad 2 1
Kokku 23 11
Tööaeg
Uuringuid tehakse tööpäeviti 10 tundi. Palatiosakond töötab 24 tundi ööpäevas puhkepäevadeta nagu
statsionaar.
Ruumide planeerimine
Nukleaarmeditsiiniline diagnostika – teostab valdavalt ambulatoorsete patsientide uuringuid.
Uuringuruumdiega samas ruumigrupis paiknevad ka ka preparaatide ettevalmistamise ruumid.
35
Üksuse eelistatav asukoht radioloogia uuringuruumidega samas tsoonis, otseühenduses teraapia
palatitega.
Nukleaarmeditsiinilise teraapia osakonda planeeritakse 4 voodiga palatisektsioon 1-kohaliste
varjestatud isolaatoritena.
Tehnilised nõuded
Uuringuruumide planeerimisel arvestada ehituslikult teostatavate radiatsioonikaitse abinõudega
kooskõlas Kiirguskeskuse nõuetega. Varjestatud palatite puhul arvestada projekteerimisel
paigaldatavate tinaplaatide paksusega ja kogumassiga. Abinõude projekt koostatakse seadmeid
tarnivate firmade poolt esitatud andmete kohaselt.
Nukleaarmeditsiini üksuses on vaja:
kellad, televisioon, raadio;
meditsiinigaasid: hapnik, vaakum, meditsiiniline õhk;
turvameetmed kõrvaliste isikute sissepääsu vältimiseks, koodlukud;
valgussignalisatsioon protseduuriruumide ustel;
arvutivõrk, haigla infosüsteem, PAKS;
personal-personal hädaabi väljakutse süsteem, patsient-personal väljakutse süsteem;
kiirgusohtliku materjali käitlemise ja säilitamise tingimused.
3.11. DIAGNOSTIKAKLIINIKU PATOLOOGIAKESKUS
Programmeeritud pindala 1928 m2
Ülesanne
Patoloogia on rakkude ja kudede elupuhuste (biopsia uuringud) ja surmajärgsete (patoanatoomilisel
lahangul eemaldatud koematerjali uuringud) haiguslike muutuste diagnoosimisega tegelev
morfoloogilisi uuringumeetodeid kasutav praktilise meditsiini eriala.
Organisatsiooniline struktuur
Keskus koosneb 3 osakonnast: Histopatoloogia -, Lahangupatoloogia – ja Tsütopatoloogia osakond
Töökoormus
Tabel 30. TH patoanatoomiliste lahangute ja patoloogiliste uuringute arv
Nimetus 2014 2015 2016 Ruumide arv
Patoanatoomilised lahangud (ITK +LTK) 375 361 397
Loote lahangud (reg histoloogise uuringuna) 44 67 101
Histoloogilised uuringud 28 712 28 744 29 762
HK koodid TH 97 329 97 437 100 889
HK koodid ITK 56 612 56 061 55 822
HK koodid LTK 40 717 41 376 45 067
Tsütoloogilised uuringud 55 788 50 874 48 026
HK koodid TH 59 035 53 835 50 821
HK koodid ITK 33 557 29 969 27 827
HK koodid LTK 25 478 23 866 22 994
KOKKU UURINGUD TH 84 500 79 618 77 788
KOKKU KOODE TH 156 364 151 272 151 710
Immuunohistokeemilised uuringud 6487 6164 7258
HK koodid 6487 6164 7258
Molekulaarbioloogia e molekulaarpatoloogia 62
HK koodid 213
Tsütogeneetika 7 8 34
HK koodid 7 8 34
KOKKU UURINGUD 6494 6172 7354
KOKKU KOODE 6494 6172 7505
Patoloogiakeskusse toodud surnute arv TH-s 1439 1362 1342
-neist ITK 788 774 796
-neist LTK 487 447 381
-lahanguteks mujalt 132 115 128
-lapsed 32 26 39
36
Töökorraldus
KOOLNUTE VASTUVÕTT, PATOANA- UURINGUMATERJALIDE
HOIDMINE JA TOOMILISED VASTUVÕTMINE REGISTREERIMINE,
VÄLJAANDMINE LAHANGUD ETTEVALMISTAMINE
LABORATOORIUM skriining- tsütopatoloogia
uuringupreparaatide valmistamine
ARST-PATOLOOGIDE KABINETID
Joonis 1. TH Patoloogiakeskuse töökorralduse ja tehnoloogiliste protsesside vooskeem
Personal
Tabel 31. Patoloogiakeskuse personal
Ametinimetus Kokku / Suurim vahetus
Patoloog 19
Resident 2
Molekulaarbioloog 1
Kvaliteedijuht 1
Laborant 28
Tehnik/insener 1
Abiline, lahanguabiline 5
Muud: s.h sekretär, spetsialist, õde-perenaine 11
Kokku 68
Tööaeg
Patoloogiakeskuse kõigis üksustes on tööaeg 5 päeva nädalas ühes vahetuses.
Ruumide planeerimine
Lahangusektsioon – toimub koolnute vastuvõtt, hoidmine ja väljaandmine.
Koolnute transport väljastpoolt haigla peakorpust ning teistest haiglatest (ca 750 koolnut aastas)
toimub autotranspordiga. Haigla peakorpuse osakondadest koolnute toomine (ca 650 koolnut aastas)
on planeeritud tunneli kaudu 0 korruse tasandil. Koolnute toomist vertikaaltransporti ja tunnelit mööda
haigla erinavatest üksustest võib käsitleda kui tavapärast haiglasisest transporti. Koolnute laadimiseks
on planeeritud eraldi auto laadimiskoht „-1.“–korruse tasapinnas haigla logistikakeskusega külgnevalt.
Samal tasandil paiknevad patoloogiakeskuse koolnute külmkambrid. Transpordi ettesõit ja laadimine
toimub varjatult ülejäänud laadimisalast eraldatud auto sissesõiduboksis. Siin toimub koolnute transport
väljaspoolt sisse ja koolnute väljaviimine.
Koolnute hoidmiseks on vaja ligikaudu 33-40 kohta korrus-külmkambrites, s.h. on arvestatud
kriisiolukorra reserv. Külmkambrid koosnevad kuni 15-st, 3-4 kohaga vertikaalsest sektsioonist, mis
paiknevad koolnu lahangueelne ettevalmistamisega samas ruumis. Külmseadmete agregaadid
paiknevad tehnilises ruumis. Kambrite ees on vajalik vaba ala käru väljatõmbamiseks ja liikumiseks ning
koolnu lahanguks ettevalmistamiseks.
37
Koolnute hoiuruum ja lahangusaal planeeritakse vahetu ühendusega. Koolnute tuvastamis- ja
väljastamistoimingud teostatakse samas ruumis, kus paiknevad külmkambrid. Koolnuga seotud
dokumentatsioon vormistatakse lahanguabilise ruumis. Koolnu rõivaste jaoks on hoidla.
Matustega seonduvaid toiminguid patoloogiakeskuses ei tehta: matusebüroo teenuseid (kirstupanek,
matusetarvete müük, sellega seonduv klienditeenindus) ei osutata, koolnute hoidmist kirstus ei toimu.
Pato-anatoomilised lahangud
Planeeritakse 2 lahangusaali, neist ühes 2 lahangulauda, teises 1 lahangulaud. Viimane on mõeldud ka
infitseeritud koolnute lahanguteks omades seadmestikku lahanguvahendite, saali ja vajadusel ka koolnu
riiete desinfektsiooniks. Koolnud tuuakse külmkambrist, ettevalmistus lahanguks on külmkambrite
paigaldusala ees.
Personali sisenemine lahangusaalide alale toimub üldkäidava koridori kaudu lahanguala
riietumisruumidesse.
Lahangusaalide vahetus läheduses on vajalik väljalõikeruum lahangumaterjalide väljalõikeks ja töötsoon
muudeks seonduvateks toiminguteks. Mõlemast lahangusaalist ventilatsiooni kaudu väljuvat õhku
käsitletakse potentsiaalselt nakkusohtlikuna.
Lahangujärgselt koolnu viiakse tagasi külmkambrisse, lahangul võetud uuringumaterjal transporditakse
koetöötlusruumi, jäätmed ja kasutatud rõivastus saastatud vahendite hoiuruumi.
Patoloogia laboratoorium
Patoloogia laboratooriumis toimub uuringumaterjalide vastuvõtmine, sorteerimine, registreerimine ja
eeltöötlus ning uuringupreparaatide valmistamine. Laboratooriumi saabuv uuringumaterjali jaotus liigiti ja
edasise töötlemise viisi järgi: elupuhuselt võetud morfoloogiline uurimismaterjal: histoloogilised -,
tsütoloogilised -, tsütogeneetilised – ja molekulaarbioloogia uuringud;
Pato-anatoomiline lahangul võetud uuringumaterjal – tuuakse lahangusaalidest ja transpordiga
teistest haiglatest.
Uuringumaterjalide vastuvõtmine ja eeltöötlus
Uuringumaterjali tuuakse lahangusaalidest, haigla osakondadest ja transpordiga väljaspoolt haiglat.
Materjali vastuvõtus asuvad läbiandekapid, kuhu tuuakse välistellijate poolt koeproove ja saatelehti
sisaldavad transpordikonteinerid ning kus paikneb postkastriiul väljaminevate kirjalike vastuste jaoks.
Materjali vastuvõturuumis paikneb ka haiglasisese toruposti vastuvõtu-saatejaam.
Vastuvõturuumis uuringumaterjal sorteeritakse, registreeritakse. Lahangusaalidest pärinev materjal
saadetakse koetöötluse ruumi. Ruumigrupi koosseisus on arvestatud kiiruuringute ruum.
Uuringumaterjalide vastuvõtmine, kiiruuringud
Uuringumaterjal registreeritakse, koematerjal suunatakse väljalõike tegemiseks ja
operatsioonimaterjal kiiruuringuks, mille puhul kasutatakse koe külmutamise tehnoloogiat hilisema
koetüki lõikamisega krüomikrotoomil ja edasist kiiruuringut.
Uuringupreparaatide valmistamine
Preparaatide valmistamise tööprotsessis on erinevad menetlused, mis eeldavad ruumiplaneerimise
mõttes eraldi ruumide olemasolu. Laboratooriumi seadmestatud töökohtade arv sõltub erinevate
meetodite kasutamisest ja seadmetest. Personal töötab tööaja jooksul erinevatel töökohtadel.
Laboratoorium planeeritakse mitme, soovitavalt omavahel seotud ruumina, arvestades tehnoloogilise
protsessi järjepidevust ja tegevuste tsoneerimise põhimõtet. Sisaldab töökohti, mis paiknevad
tööprotsessi loogikat järgides omavahel ühendatud ruumides: väljalõikeruum, märgarhiiv,
mikrotomeerimine, parafiinsisestus, koeprotsessorid, preparaatide värvimine ja skaneerimine.
Morfoloogilise otsuse väljastamine
Uuringupreparaadid toimetatakse arst-patoloogidele uurimiseks ja otsuse väljastamiseks. Siin paiknevad
patoloogide töökabietid ja sekretäride büroo.
Tsütoloogiliste preparaatide korral toimub preparaatide eelnev uuring, nn skriinimine laborantide poolt.
38
Koepank ja preparaadiklaaside arhiiv
Toimub kudede külmutamine ja säilitamine, milleks kasutatakse alarm- ja jälgimissüstee-miga
varustatud ultrasügavkülmikuid.
Preparaadiklaaside ja parafiinplokkide 5 aasta preparaadid (lühiajaline arhiiv) säilitatakse keskuses „-1.“-
korrusel paiknevas uuringumaterjalide ruumis, mille asukoht eeldab tavapärasest suuremat koormust
põrandale ja arvutatakse hoitavast kogusest tulenevalt!
Preparaadiklaaside pikaajaline arhiiv
Uuringumaterjalide säilitamise aeg on 30 aastat, eeldatavalt on see põhiliselt preparaadiklaaside ja
parafiinplokkide arhiiv. Arhiivi asukoht peaks olema „-1.“-korruse tasandil, kuna arhiveeritav materjal on
suure kogukaaluga.
Patoloogiakeskuse pindalas sisalduvad:
abiruumid: materjalide laod, abiruumid töötsoonides, koristus- ja jäätmekogumise ruumid,
administratsiooni ja nõupidamiste ruum, personali olmeruumid.
Personali garderoobid ei ole arvestatud patoloogiakeskuse ruumide koosseisu, vaid näidatakse
personali garderoobide hulgas.
Laod ja abiruumid
Kemikaale ja reaktiive hoitakse selleks otstarbeks ette nähtud laos. Reaktiivide hoidla konstruktsiooni ja
ventilatsioonilahenduse projekteerimisel arvestatakse reaktiivide ja nende lenduvate aurude
tervistkahjustavat toimet ja tuleohtlikkust.
Must pesu kogutakse ja paigutatakse pesuteenindajale ligipääsetavasse ruumi. Puhas pesu tuukse
garderoobidesse.
Koristusvahendite hoidmine
Vaja on planeerida lokaalseks puhastuseks kasutatava koristuskärude paigutamise koht koos
valamuga.
Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus toimub haigla jäätmekäitluse eeskirja kohaselt. Hoone „-1.“-korruselt saastunud materjali
kogumise ruumist jäätmed viiakse perioodiliselt haigla jäätmekogumiskeskusse.
Töölahused kogutakse ja paigutatakse suletud nõudes jäätmeruumi. Bioloogilised jäätmed, lõikavad ja
teravad esemed kogutakse ja tähistatakse eraldi ning paigutatakse jäätmeruumi. Olmejäätmed, s.h
ühekordselt kasutatavad uuringuproovide topsid, kogutakse eraldi.
Ruumid
Tabel 32. Patoloogiakeskuse ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse Ruumide
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind kokku
alajaotus arv
1 Patoloogia keskus Ladu (koolnute rõivad) 7m2 1 7
2 Patoloogia keskus Avabüroo -15 töökohta 95m2 1 95
3 Patoloogia keskus dush 7m2 1 7
4 Patoloogia keskus dush 8m2 1 8
5 Patoloogia keskus Immunohistokeemia labor 45m2 1 45
6 Patoloogia keskus insenerid 29m2 1 29
7 Patoloogia keskus juhataja 20m2 1 20
8 Patoloogia keskus Juhtiv laborant 20m2 1 20
9 Patoloogia keskus jäätmed/prügi 11m2 1 11
10 Patoloogia keskus kiiruuring (1) 29m2 1 29
11 Patoloogia keskus koepank 43m2 1 43
12 Patoloogia keskus koeprotsessorid 22m2 1 22
Personali koolitus- ja
13 Patoloogia keskus 53m2 1 53
nõupidamisruum
Koolnu ettevalmistus,
14 Patoloogia keskus 124m2 1 124
külmkambrid,
15 Patoloogia keskus Koolnute vastuvõtt /väljaandmine 50m2 1 50
16 Patoloogia keskus Koristusvahendid 10m2 1 10
17 Patoloogia keskus Kvaliteedispetsialist 20m2 1 20
18 Patoloogia keskus Lahangusaal 1 lauaga 54m2 1 54
19 Patoloogia keskus Lahangusaal 2 lauaga 96m2 1 96
39
20 Patoloogia keskus Lahanguabiline 15m2 1 15
21 Patoloogia keskus lüüs 13m2 1 13
materjalide
22 Patoloogia keskus 47m2 1 47
vastuvõtt+sorteerimine
23 Patoloogia keskus mikrotomeerimine 69m2 1 69
24 Patoloogia keskus Mustad materjalid 10m2 1 10
25 Patoloogia keskus must pesu 10m2 1 10
26 Patoloogia keskus parafiinisisestus 23m2 1 23
27 Patoloogia keskus patoloog 20m2 16 320
28 Patoloogia keskus Personali puhke – ja söögiruum 58m2 1 58
Preparaadiklaaside sorteerimine
29 Patoloogia keskus 24m2 1 24
(skaneerimine)
30 Patoloogia keskus reaktiivide ladu 36m2 1 36
Personali riietumine lahanguks
31 Patoloogia keskus 12m2 1 12
(mehed 10 kohta)
Personali riietumine lahanguks
32 Patoloogia keskus 20m2 1 20
(naised 20 kohta)
Personali garderoobid (mehed 30
33 Patoloogia keskus 34m2 1 34
kohta)
Personali garderoobid (naised 60
34 Patoloogia keskus 64m2 1 64
kohta)
35 Patoloogia keskus tarvikud (abiruum) 33m2 1 33
36 Patoloogia keskus Tsütoloogia labor 52m2 1 52
Uuringumaterjalide hoidla, märg
37 Patoloogia keskus 71m2 1 71
arhiiv
Vastuvõtt väljast, vastuste
38 Patoloogia keskus 25m2 1 25
väljastamine
39 Patoloogia keskus Väljalõikeruum - 3 töökohta 41m2 1 41
40 Patoloogia keskus Väljalõiked 19m2 1 19
41 Patoloogia keskus värvingud 67m2 1 67
42 Patoloogia keskus wc 3m2 6 18
43 Patoloogia keskus wc+dush 6m2 2 12
44 Patoloogia keskus Patoloogi õpperuum 23m2 4 92
KOKKU 1928
Tehnilised nõuded
Patoloogiakeskuses on vaja:
kellad, telefonid;
televisioon, raadio;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
audio- videosüsteem;
erinõuded ventilatsioonisüsteemile (töö mürgiste kemikaalidega töötavate seadmetega;
vajadus säilitada suures koguses tööks vajalikke mürgiseid kemikaale selleks ette nähtud laoruumis).
3.12. DIAGNOSTIKAKLIINIKU LABORIKESKUS
Programmeeritud pindala 2370 m2
221 m2 laboriproovide võtmine (Vereandmise kabinetid polikliinikus)
Ülesanne
Laborikeskus on diagnostiline üksus, mis osutab laborimeditsiini tervishoiuteenuseid haigla
kliinilistele üksustele ning välispartneritele ja teostab haigla tööks vajalike veretoodete ohutuskontrolli
ning käitlust.
Töökoormus
Laboratooriumi perspektiivse ruumiplaneerimise aluseks on alljärgnevas tabelis toodud töökoormuse
näitajad aastaks 2016-2035. Laboratoorium teenindab kõiki haigla üksusi ja teisi tervishoiuteenuse
osutajaid, teostab haiglasiseseid infektsiooni kontrolluuringuid.
40
Tabel 33. Uuringute liigid ja arv
Uuringuliik Arv Märkusi
Kliinilise keemia uuringud 3 000 000
Laboratoorse hematoloogia uuringud 900 000
Hormoonide ja kasvajamarkerite uuringud sisaldub teistes gruppides
Immuunanalüüsid 300 000
Mikrobioloogilised uuringud 200 000
Prenataalse skriiningu laboriuuringud 8000
Molekulaardiagnostilised uuringud 100 000
Vereteenistuse laboriuuringud 120 000
Kokku 4 600 000 200 labori töökohta
Töökorraldus
Proovid ambulatoorsetelt Proovid statsionaarsetelt Proovid teistest raviasutustest ja
patsientidelt (vt laboriproovide patsientidelt (osakonnad) laboritest (autojuhid)
võtmine)
Pneumopost Veretooted verekeskusest (autojuhid)
Labori preanalüütika keskus
Verepank (24h/7)
Kliinilise keemia ja
hematoloogia osakond
(24h/7) Kliinilise immunoloogia Mikrobioloogia osakond (8h/6)
osakond (8h/5)
Proovide arhiiv
Jäätmekäitlus
Joonis 2. Laboriproovide liikumise skeem
Laboriüksuste funktsioonide kirjeldus
I. Laboriproovide võtmine
Ambulatoorsetelt patsientidelt vereproovide võtmine, patsientidelt faecese ja uriiniproovide kogumine
ja andmine kohapeal.
Töökoormus
Vereproovide võtmine ca 900 patsiendilt päevas (keskmine koormus ootetsoonis, kui 4 tunniga
teenindatakse 60% patsientidest on ca 100 inimest tunnis);
Proovivõttude arv suureneb seoses plaanitava haigla ambulatoorse töö suurenemisega.
41
Töökorraldus
Üksusse sisenemisel saab patsient registraator-kliendienditeenindajalt vajalikku preanalüütikat
puudutavat teavet ning patsient registreeritakse haigla infosüsteemis. Ooteruumis järjekorra-
automaat, ooteruum ühenduses vestibüüliga.
Üksuses toimub laboratoorsete proovide võtmine labori õe poolt või kaasatoodud uuringualuste
proovide üleandmine kogumisletile. Proovivõtmise ruumistus on WC, et patsient saaks anda faecese-
ja uriiniproovi. Proovid toimetatakse laboratooriumi pre- ja postanalüütika osakonda pneumopostiga
või töötaja poolt ja menetletakse üldise korra kohaselt.
Planeeritakse 12 boksi vereproovide võtmiseks, üks töökoht proovide vastuvõtmise ruumis, mis on
ühendatud kahepoolsete ustega kapi abil WC.
Personal
Tabel 34. Laborikeskuse labriproovide võtmise üksuse personal
Nimetus Kokku Suurim vahetus
Arst - -
Õde 15 12
Muud (registraator, abiline)
4 4
Kokku 19 16
Tööaeg
Vastuvõtt ühes vahetuses, 5 päeva nädalas, iga päev 8-10 tundi.
Ruumide planeerimine
Ooteruum ühenduses vestibüüliga või selle osa, ooteruumis järjekorra-automaat. Registraator-
konsultandi asukoht patsiendi saabumise tsoonis, töökoht eraldatud ruumina. Vereproovide andmise
kabiinid eraldatud. Proovide vastuvõtmise ruumi vastuvõtulaud mõnevõrra eraldatud ooteruumist ja
WC sisenemisest.
Üksuses on vaja:
haigla ja labori infosüsteemid;
elektrooniline järjekorra registreerimine.
II. Verepank
Verepank on laboratooriumi koosseisu kuuluv üksus, mille ülesandeks on vere käitsemine ja
immunohematoloogiliste uuringute teostamine.
Töökoormus
Immunohematoloogilised uuringud – 300 0000 uuringut aastas
Töökorraldus
Verepangal on laborist sõltumatu pre- ja postanalüütika teenistus. Verepreparaadid transporditakse
verekeskusest. Verepangas neid säilitatakse ja väljastatakse kirurgiliste erialade, sisekliiniku ,
erakorralise meditsiini ja intensiivravi jt osakondadele, kus verd vajatakse ja kust tuuakse
immunohematoloogiliste uuringute analüüsid. Siia suubub pneumopost haigla osakondadest.
Personal
Tabel 35. Laborikeskuse verepanga personal
Nimetus Kokku Suurim vahetus
Arst 4 1
Resident 1 1
Spetsialist 2 1
Õde 4 3
Laborant 3 2
Kokku 14 8
Tööaeg
Ühes vahetuses, ööpäevane valveteenistus.
42
Ruumide planeerimine
Üksus moodustab omaette ruumistu. Üksus peaks soovitavalt paiknema liftisõlme lähedal.
Sisenemine haigla üldkoridorist, soodne asukoht väljastpoolt tulevale veretranspordile (autoparkla,
lifti pääs). Oluline on seos operatsiooniosakonna, hematoloogia, erakorralise meditsiini ja intensiivravi
ruumidega. Seos laboratooriumi ruumidega ei ole esmanõue.
Ruumid planeeritakse ühe sissepääsuga, tehnoloogilise tsükli järjepidevust arvestavalt:
Üksuses on vaja:
Töökohtadel loomulik valgus.
Elektrooniline ühendus haigla infosüsteemiga, vereteenistuse infosüsteemiga. Katkematu
elektrivarustus külmseadmetele, analüsaatoritele, arvutitele.
III. Pre- ja postanalüütika keskus
Proovimaterjali vastuvõtmine ja selle eelmenetlemisega seonduv tegevus. Vastuste, saatekirjade ja
laboriteenistust puudutavate infomaterjalide väljastamine. Proovinõude väljastamine.
Paikneb labori sissepääsu juures, võimalusega vastu võtta ka väljastpoolt haiglat toodavaid proove.
Siia suubub pneumopost haigla osakondadest ja vere andmise kabinetist. Oluline on seos EMK,
intensiivravi osakondade, operatsioonitubade jt aeg-kriitilisi laboriuuringuid tellivate osakondadega.
(Tagada toruposti ühendus!).
Töökoormus
4500 – 5500 proovimaterjali päevas.
Töökorraldus
Siia saabub kogu uuringualane materjal haigla üksustest ja väljastpoolt haiglat, toimub proovide
vastuvõtt, elektroonse tellimuse tegemine, tsentrifuugimine, jaotamine laboriüksustele; teistesse
asutustesse saadetavate analüüside registreerimine ja väljasaatmine; väljast tulnud vastuste
vastuvõtmine ja ekspeditsioon; vastuste ja laboriteenistust puudutavate infomaterjalide väljastamine;
saatelehtede ja katsutite väljastamine.
Personal
Tabel 36. Pre- ja postanalüütika keskuse personal
Nimetus Kokku Suurim vahetus
Klienditeenindaja 5 4
Sekretär 5 4
Abiline 2 1
Kokku 12 9
Tööaeg
Põhipersonal töötab ühes vahetuses puhkepäevadeta 10t päevas. Töövälisel ajal 24t öp/ 7p nädalas
katab tööd laborantide valve (2-3 valveringi).
Ruumi planeerimine
Ruumide (tsoneerimine): asukoht paikneb labori tehnoloogilise tsükli alguses, sisenemine haigla
üldkoridorist, soodne asukoht proovide toomiseks väljastpoolt (alates - auto parkimine, lifti pääs).
Ruumis vastuvõtulett sisenemise tsooni (ruum võib avaneda ka otse koridori) ja personali töötsooni
vahel. Kirjalikult edastatavate analüüsivastuste jaoks postkastilaadne lukustatav kapistik, mis ühe
poolega avaneb haigla üldkoridori. Ruumi keskel proovide jaotuslauad, seina ääres osaliselt
eraldatuna operaatorite-registraatorite arvutitöökohad elektroonse tellimuse tegemiseks. Eraldi
tsoonis tsentrifuugid.
Üksuses on vaja:
haigla ja labori infosüsteemid,
erinõuded tehnilistele kommunikatsioonidele.
IV. Kliinilise keemia ja hematoloogia osakond
Biokeemilised vere, uriini, liikvori analüüsid. Happe-alus tasakaal ja elektrolüüdid, osmolaalsus,
veresuhkur. Südame- ja luu ainevahetuse markerid. Terapeutiline ravimmonitooring.
43
Toksikoloogilised uuringud: gaasikromatograafilised (alkoholi, alkoholi surrogaatide), raskemetallide
analüüsid. Porfüriinid. Narkootikumide kiirtestimine. Elektroforeetilised uuringud.
Hematoloogilised (vere, uriini ja kehavedelike) ja hüübimisanalüüsid. Preparaatide värvimine ja
mikroskoopia. Valveteenistuse analüüsid (kliiniline keemia, vereanalüüs, hüübimisuuringud).
Töökorraldus
Uuringuid teostatakse plaanilises korras ja valveteenistuses.
Personal
Tabel 37. Kliinilise keemia ja hematoloogia osakonna personal
Nimetus Kokku Suurim vahetus
Arst 6 6
Resident 1 1
Spetsialist 6 6
Laborant 30 7+7
Abiline 1 1
Kokku 44 28
Tööaeg
Tööpäeviti ühes vahetuses, ööpäevane valveteenistus, valves 3 laboranti.
Ruumide planeerimine
Kliinilise keemia ja hematoloogia laboratooriumis (nn Liinilaboris) planeeritakse kaks saali, kus
asuvad automaatanalüsaatorid ja nende juurde kuuluvad töökohad. Asukoht preanalüütika ruumide
vahetus läheduses, hea ühendus preanalüütika ja kliinilise keemia ja hematoloogia ruumigrupile
uuringumaterjali edastamiseks. Sellega vahetus ühenduses uriiniuuringute ja värvimisruum. Erinõued
tehnilistele kommunikatsioonidele. Kasutusel on lämmastik ja vesinik, mis tuuakse töökohale torustiku
abil tsentraalsest ballooniruumist või paigaldatakse balloonid eraldi. Erinõued tehnilistele
kommunikatsioonidele. Elektroforeetilisteks uuringuteks planeeritakse 2 omavahel ühendatud ruumi.
Erinõued tehnilistele kommunikatsioonidele.
V. Kliinilise immunoloogia osakond
Töökorraldus
Uuringuid teostatakse plaanilises korras. Uuringumaterjal tuuakse preanalüütika keskusest.
Personal
Tabel 38. Kliinilise immunoloogia osakonna personal
Nimetus Kokku Suurim vahetus
Vanemarst 1 1
Arst 4 4
Resident 2 2
Spetsialist 2 2
Laborant 9 9
Sekretär 1 1
Abiline 1 1
Operaator 2 2
Kokku 22 22
Tööaeg
Tööpäeviti ühes vahetuses.
Ruumide planeerimine
Ruumistu võib paikneda laboratooriumi vähem läbikäidavas osas, kuna siin sisalduvad piiratud
sisenemisreziimiga ja ventilatsiooni erinõuetega ruumigrupid. PCR labor: sisenemislüüs, seosed
ettevalmistusruum- analüsaatorid; ettevalmistusruum- elektroforees.
VI. Mikrobioloogia osakond
Mikrobioloogia osakonnas paiknevad üldmikrobioloogia ja mükobakterioloogia laboratooriumide
ruumid.
Uuringuvaldkond: üldmikrobioloogilised, mükobakterioloogilised- ja seenuuringud.
44
Personal
Tabel 39. Mikrobioloogia osakonna personal
Nimetus Kokku Suurim vahetus
Arstid, resident 7 7
Spetsialistid 2 2
Laborandid 20 20
Operaatorid 2 2
Abilised 3 3
Kokku 34 34
a. Mikrobioloogia laboratoorium
Uuringuvaldkond: mikrobioloogilised-, seroloogia- ja haiglahügieeni ning seenuuringud.
Töökorraldus
Uuringualused proovid tuuakse preanalüütika keskusest ja antakse labori vastuvõtulüüsi, kust nad
toimetatakse labori tehnoloogia kohasteks uuringuteks. Erineva reziimi ja seadmetega varustatud
uuringuruumid asuvad eraldi. Söötmete valmistamine, proovide kahjutustamine ja nõudepesemine
on osakonnas ühine. Personal siseneb, olles haigla soklikorrusel riietunud haiglariietesse.
b. Mükobakterioloogia laboratoorium
Töökorraldus
Moodustab omaette ruumistu kontrollitava pääsuga ümberriietumise lüüsi kaudu laboratooriumi
sisekoridorist. Ühiste funktsioonide täitmiseks külgneb osa ruume üldmikrobioloogia laboratooriumi
ruumidega. See puudutab söötmete valmistamise, proovide kahjutustamise ja nõudepesemise
ruume.
Uuringualused proovid tuuakse preanalüütika keskusest ja antakse vastuvõtulüüsi/kappi, kust nad
toimetatakse labori tehnoloogia kohasteks uuringuteks.
Erineva reziimi ja seadmetega varustatud tegevused paiknevad omaette ruumides.
Personal siseneb ümberriietusruumi, olles soklikorrusel riietunud haiglariietesse. MBT laborisse
sisenetakse läbi lüüsi.
Tööaeg
Ühes vahetuses tööpäeviti ja laupäeval.
Ruumide planeerimine
Üksus moodustab omaette ruumistu pääsuga laboratooriumi sisekoridorist või haigla üldkoridorist.
Sisenemine mükobakterioloogia üksuse ruumidesse läbi lüüsi ja ümberriietumisruumi. Uuringualuste
materjalide üleandmiseks kahepoolsete ustega kapp-lett (läbiandekapp) ja selle juures
andmesisestajate töökohad. Autoklaaviruumil üldmikrobioloogia laboriga ühendus kahepoolsete
ustega läbiandekapi kaudu, uks MB laborist. Kahepoolse uksega autoklaav paikneb pesemisruumiga
külgnevas seinas. Pesuruumi üldmikrobioloogia labori koridorist uks, MB laborisse kahepoolsete
ustega läbiandekapp. Laboratooriumi ruumide järjestus tehnoloogilise protsessi kohane, erinevate
uuringute jaoks eraldi ruumid. MBT osas aknad mitteavatavad.
45
Mikrobioloogia üldlabor
Esmaskülvid, mikroobide samastamine ja
ravimtundlikkuse määramine
Arstid
Seente uuringud
Anaeroobsete mikroobide uuringud
Mükobakterioloogia labor
MBT isoleerimise ruum
Kultuuride
hävitamine
Riietumis-
lüüs, pääs labori
üldkoridorist
Mikrosko- Arst
peerimine
Joonis 3. Laborikeskuse mikrobioloogia osakonna üldlabori ja mükobaktereoloogia labori
töökorraldus ja tehnoloogilised protsessid
Personal Laborikeskuses
Tabel 40. Laborikeskuse töötajate arv:
kokku suurimas vahetuses
Laborikeskuse juhataja 1 1
Vanemlaborant 1 1
LK arstid 10 2
LK biomeditsiini tehnikud 36 6
Hooldustöötajad,õe abilised 26 5
Muud: sekretär 1 1
osakonnaabiline 1 1
Kokku 76 17
Tööaeg laborikeskuses
24t ööpäevas puhkepäevadeta valve. Tööpäevadel 8.00-17.00-ni tööl suurim vahetus.
Ruumide planeerimine
Laboratooriumis on eraldatud järgmised funktsionaalsed tsoonid:
proovide võtmine ja vastuvõtmine ambulatoorsetelt patsientidelt: ootesaal eraldi nurgaga
taluvusproovide ootajatele, registreerimine, WC proovide andmiseks, verevõtu kohad, laste verevõtu
koht;
preanalüütika osakond: statsionaari proovide vastuvõtt ja vastavuse kontroll, proovide eeltöötlus ja
materjali jagamine;
valveuuringute osakond (enamasti automaatuuringud):
vereteenistus - eraldi tsoon - veregruppide automaatanalüsaatorid ja verepank,
kliiniline keemia – biokeemia ja immuunanalüüsi integreeritud analüsaatorid,
hematoloogia – hematoloogia, hüübimise ja uriini ribaanalüüsi analüsaatorid,
46
haigustekitajate kiiruuringud - seroloogilised kiirtestid ja POCT
molekulaardiagnostika;
kliinilise keemia ja immuunoloogia eriuuringute osakond - valvetöös mittekasutatavad
automaatanalüsaatorid (nefelomeeter, elektroforeesi aparaat, allergiamarkerite- jt analüsaator,
ELISA analüsaator, IF slaidide tegemine, immunobloti analüsaator; IF mikroskoopia,
läbivoolutsütomeeter, kromatograaf);
hematoloogia labor – automaatmikroskopeerimine, preparaatide valmistamine, mikroskoopimine;
molekulaardiagnostika osakond – haigustekitajate uuringud, molekulaargeneetika;
mikrobioloogia osakond - külvid, preparaadid, mikroskopeerimine;
laboriarsti vastuvõtu kabinet (tasuliste patsientide analüüside konsultatsioon);
laboratooriumi üld- ja ühisruumid: laod tarvikutele, jäätmekäitlus, külmruum reagentidele,
külmruum proovidele (ootearhiiv ja arhiiv), pindala külmikute ja sügavkülmikute jaoks;
personaliruumid.
Laboriarsti vastuvõtt
Laboriarsti konsultatiivne patsientide vastuvõtt, s.h tasuliste uuringute teostamiseks. Kabinet paikneb
sisekliiniku polikliinikus, vastuvõtt toimub graafiku alusel etteregisteerimise alusel.
Laboriproovide võtmine
Vereproovide võtmine ambulatoorsetelt patsientidelt, 7 (, kuni 12) töökohta vereproovide võtmiseks ja
WC proovide andmiseks. Proovid kogutakse, pakitakse ja edastatakse torupostiga laboratooriumi pre-
ja postanalüütika osakonda ning menetletakse üldise korra kohaselt. Ruumid paiknevad haigla
sisenemise tsoonis vestibüüli lähedal.
Preanalüütika osakond
Uuringualuse materjali vastuvõtmine ja selle eelmenetlemisega seonduv tegevus. Vastuste ja
laboriteenistust puudutavate infomaterjalide väljastamine. Planeeritav võimalus preanalüütilise roboti
kasutusele võtmiseks.Vajalik on pneumoposti ühendus uuringumaterjalide ja -vastuste edastamiseks
EMO, operatsiooniosakonna jt. haigla üksustega.
Valveuuringute osakond. Verepank.
Kliinilise keemia ja immunoloogia eriuuringute osakond, kus paikneb ruumigrupina eraldatult verepank
ja veregruppide automaatanalüsaatorid. Vajalik seotus pneumoposti abil kõigi teenust kasutavate
üksustega. Osakonna funktsioonid on:
ensüümide, lipiidide, valkude uuring;
elektrolüütide, mikroelementide uuring;
südame- ja aneemiamarkerite uuring;
happe-alus tasakaalu ja veregaaside uuring;
toksikoloogilised ja ravimite uuringud;
valveteenistuse uuringud (kliiniline keemia, vereanalüüs, hüübimisuuringud);
terapeutiline ravimmonitooring.
Tööks planeeritakse üks saal, kus asuvad kliinilise keemia ja immuunanalüüsi automaatanalüsaatorid
ja nende juurde kuuluvad töökohad.
Uuringuid teostatakse plaanilises korras ja valveteenistuses, ettenähtud analüüse tehakse
ööpäevaringselt.
Hematoloogia labor
Vere ja teiste kehavedelike rakkude uuring;
Hüübimisuuringud;
uriini ja väljaheite uuringud.
Uuringuid teostatakse plaanilises korras ja valveteenistuses ööpäevaringselt.
IA ja KK eriuuringud
Molekulaardiagnostika osakond
Haigustekitajate tuvastamine, molekulaargeneetika uuringud. Uuringuid teostatakse plaanilises korras.
Uuringumaterjal tuuakse preanalüütika keskusest.
47
Mikrobioloogia osakond
Infektsioonide etioloogia (bakterid, seened);
materjali mikroskopeerimine;
materjali kultiveerimine ja haigustekitajate isoleerimine;
haigustekitajate identifitseerimine;
haigustekitajate antimikroobse tundlikkuse määramine. Uuringuid teostatakse plaanilises korras.
Laboratooriumi laod ja abiruumid
Laboritarvikute ja regentide hoiustamine, laboriproovide arhiiv, külmkambrite ja -kappide paigaldusala,
majandusmaterjalide hoidmine, jäätmekäitlus jm tegevuseks vajalikud ruumid. Nõutavate
parameetritega puhastatud vesi tarnitakse haigla tsentraalsest veepuhastuskeskusest.
Personaliruumid
Kabinetid laboratooriumi juhtimise, osakondade juhtimise otstarbeks, spetsialistide töökabinetid, v.a.
labori töökohtadel töötavad laborandid. Nõupidamiste ja personali puhkeruum. Personali garderoobid ei
ole arvestatud laborikeskuse ruumide koosseisu, vaid näidatakse personali üldgarderoobide hulgas.
Laboratooriumi üld- ja personaliruumid planeeritakse ruumiprogrammi järgi. Pääsuga laboratooriumi
sisekoridorist.
Ruumid
Tabel 41. Vereandmise kabineti ruumiprogrammi kirjeldus – paikneb polikliiniku ruumigrupiga
külgnevalt
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse Ruumide
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind kokku
alajaotus arv
1 Laboriruumid dok.ruum 14m2 1 14
2 Laboriruumid kabinet (12+2 õepost) 97m2 1 97
3 Laboriruumid ooteala (40) 72m2 1 72
4 Laboriruumid registratuur 34m2 1 34
5 Laboriruumid vereproovid 4m2 1 4
KOKKU 221
Tabel 42. Laborikeskuse ruumiprogrammi kirjeldus – paikneb tehnoloogiliselt sobivas asukohas
omab ühendust kliiniliste osakondadega toruposti ja tunnelite süsteemi ja liftide kaudu
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
alajaotus
ARSTID, VANEMARST,
1 Laborikeskus VANEMARST / 60m2 1 60
LABORISPETSIALIST (40 töökohta)
2 Laborikeskus PCR analüsaator 30m2 1 30
3 Laborikeskus PCR puhasruum 21m2 1 21
4 Laborikeskus WC 3m2 6 18
5 Laborikeskus ANALÜSAATORITE RUUM 1 290m2 1 290
6 Laborikeskus ANALÜSAATORITE RUUM 2 281m2 1 281
7 Laborikeskus arstid+laborspets.(40) 240m2 1 240
8 Laborikeskus AUTOKLAAV 18m2 1 18
9 Laborikeskus dush 5m2 2 10
10 Laborikeskus dush/wc 5m2 2 10
ERIUURINGUTE APARAADID
11 Laborikeskus (elektroforees, kromatograafia, 61m2 1 61
nefelomeetria)
ERIUURINGUTE APARAADID (
12 Laborikeskus 154m2 1 154
käsitsi ELISA, flow)
13 Laborikeskus HOIURUUM (jäätmete säilitamine) 9m2 1 9
14 Laborikeskus INKUBAATORITE RUUM 42m2 1 42
15 Laborikeskus INSENERID - 2 töökohta 20m2 1 20
16 Laborikeskus IT TUGIISIK - 2 TÖÖKOHTA 16m2 1 16
17 Laborikeskus KLIENDIHALDUR - 2 töökohta 16m2 1 16
18 Laborikeskus koosoleku ruum 36m2 1 36
19 Laborikeskus KORISTUSVAHENDID 6m2 1 6
20 Laborikeskus KORISTUSVAHENDID 5m2 1 5
21 Laborikeskus kultuurid 10m2 1 10
22 Laborikeskus KVALITEEDIJUHT 17m2 1 17
23 Laborikeskus KÜLMKAMBER 25m2 1 25
24 Laborikeskus LABORI JUHATAJA 20m2 1 20
25 Laborikeskus lüüs 5m2 1 5
48
MATERJALI ETTEVALMISTUS /
26 Laborikeskus 81m2 1 81
ESMAKÜLVID
MIKROOBIDE SAMASTAMINE,
27 Laborikeskus 59m2 1 59
RAVIMITUNDLIKUSE MÄÄRAMINE
28 Laborikeskus mikroskoop 16m2 1 16
29 Laborikeskus MIKROSKOPEERIMINE 24m2 1 24
30 Laborikeskus mikroskop. 26m2 1 26
Molekulaarpatoloogia ja geneetika
31 Laborikeskus 152m2 1 152
labor
32 Laborikeskus MÜKOBAKTERITE ISOLEERIMINE 45m2 1 45
33 Laborikeskus PIMERUUM (immunofloresents) 21m2 1 21
34 Laborikeskus preanalüütika 16m2 1 16
35 Laborikeskus PROOVIDE ARHIIV 16m2 1 16
PROOVIDE VASTUVÕTT
36 Laborikeskus (tsentrifuugid, proovimaterjali 150m2 1 150
sorteerimine)
37 Laborikeskus puhkeruum 51m2 1 51
38 Laborikeskus REAKTIIVID 25m2 1 25
39 Laborikeskus RIIETUMINE 17m2 1 17
40 Laborikeskus SEKRETÄR - 2 töökohta 16m2 1 16
41 Laborikeskus SÖÖTMETE VALMISTAMINE 26m2 1 26
42 Laborikeskus VALVELABORANT 16m2 1 16
43 Laborikeskus JUHTIV VANEMLABORANT 20m2 1 20
44 Laborikeskus vanem laborant 28m2 1 28
45 Laborikeskus VEEPUHASTUS 17m2 1 17
46 Laborikeskus Verepank 63m2 1 63
VÄRVIMINE (HEMATOLOOGIA
47 Laborikeskus 20m2 1 20
ERIUURINGUD)
48 Laborikeskus wc/dush 5m2 1 5
49 Laborikeskus ÜLDLADU 40m2 1 40
KOKKU 2370
Tehnilised nõuded
Laborikeskuses on vaja:
kellad, telefonid;
televisioon, raadio;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga sh labori infosüsteemiga (LIS);
audio- videosüsteem;
CO2, N2, H2 jm gaasid aparatuuri vajaduseks, mille balloonid paigutatakse töökohtadele või eraldi;
erinõuded ventilatsioonisüsteemile (töö mürgiste kemikaalidega, ohtlike mikroobidega, ülipuhast
uuringukeskkonda nõudvate uuringumaterjalidega jne.);
erinõuded elektrivarustusele (seadmetele tagada katkematud elektrivarustus);
erinõuded veepuhastussüsteemile - vajalik kombineeritud veepuhastusseade, mis töötab
pöördosmoosi põhimõttel. Puhastatud vett vajatakse laboratooriumis – vee parameetrid määratakse
analüsaatorite vajaduse järgi.
3.13. SISEHAIGUSTE KLIINIKU FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA ÜKSUSED
Programmeeritud pindala
435 m2 kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksus
100 m2 neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksus
234 m2 pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksus
Ülesanne
Sisehaiguste kliiniku funktsionaaldiagnostika üksused tegelevad kardioloogilise, neuroloogilise ja
pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostikaga, mis on vajalik vastava eriala haigete diagnoosi
püstitamiseks ning ravi tulemuste hindamiseks.
49
Töökorraldus
Haiged registreeritakse eelnevalt haigla infosüsteemide kaasabil uuringujärjekorda. Patsient saabub
kokku lepitud kellaajal funktsionaaldiagnostika üksuse registratuuri. Patsiendi kohale saabumine
registreeritakse ja Ta suunatakse uuringukabinetti. Uuringu teostamise järgsel arsti visiidil
teavitatakse patsienti Tema uuringu tulemustest ning määratakse diagnoosikohane ravi või diagnoosi
täpsustamiseks vajalikud lisauuringud.
Ruumide planeerimine
Funktsionaaldiagnostika üksuse ruumigrupp paikneb vastava eriala ambulatoorse vastuvõtuüksuste
lähedal. Funktsionaaldiagnostika üksus teenindab lisaks polikliinikule ja ka vastava eriala statsionaari
osakondi. Funktsionaaldiagnostika üksustele on vaja tagada ligipääsetavus ka haigla
palatiosakondadest ja EMO-st.
3.13.1. Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksus
Töökoormus
Tabel 43. Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika uuringute - ja uuringuruumide arv
Kardioloogilised uuringud (ambulatoorsed kabinetid) TH : ITK+LTKH
ITK LTKH TH Uurin- uuringute kabinetid
Artikli kood ja Uurin- Kabi- Uurin- Kabi- uuringud gu aeg aeg kokku tööaeg Vaja-
arv
nimetus gud netid gud netid kokku (min) (min) 254tp dus
Elektrokardiograafia 38 58 96 15 1440 0
Elektrokardiograafia
Koos Kompuutera-
nalüüsiga 19 801 2 25 673 3 45 474 15 682 110 5
Elektrokardiograafia
Koormustest
(Veloergomeetril,
Koormusrajal) 4499 2 1497 1 5996 65 389 740 3
Tilt-Test 15 25 40 95 3800 0
Holteri Monitooring 4205 2 1497 1 5702 30 171 060 3
Söögitorukaudne
Ehho-kardiograafia 256 132 388 55 21 340 0
Ehhokardiograafia
Osalise Mahuga 159 54 213 25 5325 0
Täismahus
Ehhokardiograafia 6 046 3 3 858 3 9 904 70 693 280 6
Vererõhu
ööpäevane
monitooring 2 749 746 3 495 45 157 275 0
Kokku 37 768 9.0 33 540 8 71 308 2 125 370 17 121 920 17.43
Personal
Tabel 44. Töötajate arv kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksuses:
kokku suurimas vahetuses
Osakonna juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
Arstid 10 8
Õed 19 17
Hooldustöötajad 4 3
Muud: sekretär 5 4
Kokku 40 34
Tööaeg
8-10t tööpäevas, libiseva töögraafiku alusel. Töövälisel ajal koduvalve.
Ruumide planeerimine
Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumid tuleb planeerida kardioloogia polikliinikuga
külgnevalt. Ligipääs üksusele peab olema tagatud nii ambulatoorsetele, kui ka statsionaarsetele
patsientidele.
50
Ruumid
Tabel 45. Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumiprogramm (kardioloogia polikliiniku
osa)
Funktsionaalse
Funktsionaalse üksuse Ruumi pind TH-
Jrk. nr üksuse alajaotus Ruumi nimetus
alajaotus (keskus) s, m2
(osakond)
1. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 1 (Rütmihäired (Holter 20
monitooring))
2. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 2 (Rütmihäired (Holter 20
monitooring))
3. Polikliinik Kardioloogia Uuringute töötlemine (FD UH tööjaamad ja 25
uuringutöötlus)
4. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 3 20
5. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 4 (FD EKG) 20
6. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 5 (FD EKG) 20
7. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 6 (FD EKG) 20
8. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 7 (FD ultraheli TTE, TEE) 20
9. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 8 (FD ultraheli) 20
10. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 9 (FD ultraheli) 20
11. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 10 (FD ultraheli) 20
12. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 11 (FD EKG, koormustestid) 25
13. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 11 (WC, dušš) 4
15. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 12 (FD EKG, koormustestid) 25
16. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 12 (WC, dušš) 4
17. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 13 (FD EKG, koormustestid) 25
18. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 13 (WC, dušš) 4
19. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 14 (FD EKG, koormustestid) 25
20. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 14 (WC, dušš) 4
21. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 15 (FD EKG, koormustestid) 25
22. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 15 (WC, dušš) 4
23. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 16 (Tilt test) 25
24. Polikliinik Kardioloogia Ravimuuringud 17 20
25. Polikliinik Kardioloogia Dokumenteerimise ruum 20
Kokku: 435
3.13.2. Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksus
Töökoormus
Tabel 46. Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika uuringute arv ja uuringuruumide arv (neuroloogia
polikliiniku osa)
Protse- ITK TH
duurile uurin- uurin- tööaeg
kuluv gute Kab. LTK Kab. gute Kab. Uuringute tundides Kab. Üm-
Aeg arv arv uuringute arv arv arv aeg kokku (254 vaja- mar-
Muud uuringud (min) 2016 ITK-s arv 2016 LTKH-s kokku TH (min) päeva) dus dus
Neuroloogia kokku 2605 1 826 1 3431 2 236 850 121 920 1.94 2.00
Elektroentsefalo-
graafia
videotelemeetria
(VTM) ambulatoorne
uuring epilepsia
diagnostikaks 240 0 99 99 0 23 760
Karpaalkanali või
ganglion stellatumi või
kolmiknärvi
perifeersete harude
blokaad või
epiduraalblokaad 15 0 73 73 0 1095
Elektroentsefalo-
graafia (kestusega
kuni 1tund) 60 822 1 26 1 848 2 50 880
Elektroentsefalo-
graafia (kestusega üle
1 tunni) 90 60 628 688 0 61 920
Elektroneuro-
müograafia 75 722 0 722 0 54 150
Elektroneurograafia 45 1001 0 1001 0 45 045
51
Personal
Tabel 47. Töötajate arv neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksuses:
kokku suurimas vahetuses
Osakonna juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
Arstid 2 2
Õed 2 2
Hooldustöötajad 1 1
Muud: sekretär 0 0
Kokku 7 7
Tööaeg
8-10t tööpäevas, libiseva töögraafiku alusel.
Ruumide planeerimine
Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumid tuleb planeerida neuroloogia polikliinikuga
külgnevalt. Ligipääs üksusele peab olema tagatud nii ambulatoorsetele, kui ka statsionaarsetele
patsientidele.
Ruumid
Tabel 48. Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumiprogramm (neuroloogia polikliiniku
osa)
Funktsionaalse üksuse Funktsionaalse üksuse Ruumi olemasolu
Jrk. nr Ruumi nimetus
alajaotus (keskus) alajaotus (osakond) ja pind TH-s, m2
1. Polikliinik Neuroloogia Uuringuruum 1 (FD EMG) 20
2. Polikliinik Neuroloogia Uuringuruum 1 (FD EMG 20
uuringutöötlus)
3. Polikliinik Neuroloogia Uuringuruum 2 (FD EEG) 20
4. Polikliinik Neuroloogia Uuringuruum 2 (FD EEG 20
uuringutöötlus)
5. Polikliinik Neuroloogia Ravimuuringud 20
Kokku: 100
3.13.3. Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksus
Töökoormus
Tabel 49. Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika uuringute arv ja uuringuruumide arv
Protse- ITK Kab- LTK Kab
duurile uurin- de uurin- Kab- TH -de tööaeg
kuluv gute arv gute de arv uurin- arv Uuringute tundides Üm-
aeg arv ITK- arv LTKH- gute arv TH- aeg kokku (254 Vaja- mar-
Muud uuringud (min) 2016 s 2016 s kokku s (min) päeva) dus dus
Pulmonoloogia kokku 43 794 6 11 361 2 55 155 8 783 247 121 920 6.42 7.00
Spirograafia 25 8531 2 2787 1 11 318 3 282 950 121 920
Bronhodilataatortest 40 6287 2 2039 8326 2 333 040 121 920
Bronhide
Hüperreaktiivsustest 75 611 0 611 0 45 825 121 920
Kehapletüsmograafia 70 122 0 122 0 8540 121 920
Spiroergomeetria 60 210 0 210 0 12 600 121 920
Difusioonikapatsiteedi
Määramine 40 323 0 323 0 12 920 121 920
Koguöö Digitaliseeritud
Pulssoksümeetriline
Uuring 60 229 0 229 0 13 740 121 920
Torketest Allergeeniga 2 27 281 2 6535 1 33 816 3 67 632 121 920
Nahasisene Test
Allergeeniga 30 141 0 141 0 4230 121 920
Provokatsioonitest 30 59 0 59 0 1770 121 920
Personal
Tabel 50. Töötajate arv pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksuses:
kokku suurimas vahetuses
Osakonna juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
Arstid 4 1
Õed 6 2
52
Hooldustöötajad 2 1
Muud: sekretär 0 0
Kokku 14 6
Tööaeg
8-10t tööpäevas, libiseva töögraafiku alusel.
Ruumide planeerimine
Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumid tuleb planeerida pulmonoloogia
polikliinikuga külgnevalt. Ligipääs üksusele peab olema tagatud nii ambulatoorsetele, kui ka
statsionaarsetele patsientidele.
Ruumid
Tabel 51. Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumiprogramm (pulmonoloogia
polikliiniku osa)
Funktsionaalse üksuse Funktsionaalse üksuse Ruumi olemasolu
Jrk. nr Ruumi nimetus
alajaotus (keskus) alajaotus (osakond) ja pind TH-s, m2
1. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 1 (FD spirograafia) 20
2. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 1 (FD eelne arstlik 16
läbivaatus)
3. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 2 (FD spirograafia) 20
4. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 2 (FD eelne arstlik 16
läbivaatus)
5. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 3 (FD allergiatestid) 20
6. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 4 (Metakoliintest) 20
7. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 5 (uneapnoe ruum, 20
hapnikuravi)
8. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 6 (Bodybox+ 20
difusioon+FeNo)
9. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 7 (Kardiopulmonaalne 20
koormustest)
10. Polikliinik pulmonoloogia WC 3
11. Polikliinik pulmonoloogia Dušš 3
12. Polikliinik pulmonoloogia Dokumenteerimise ruum 20
13. Polikliinik pulmonoloogia Patsiendikoolitus (astmakabinet) 16
14. Polikliinik pulmonoloogia Ravimuuringud 20
Kokku: 234
Tehnilised nõuded
Funktsionaadiagnostika üksuses on vaja:
kellad, telefonid;
elektrooniline järjekorrasüsteem;
kaardilukud ustel;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem.
3.14.
SISEHAIGUSTE KLIINIKU GASTROENTEROLOOGIAKESKUSE ENDOSKOOPIA
OSAKOND
Programmeeritud pindala 1119 m2
Ülesanne
Osakonnas teostatakse ambulatoorsete ja statsionaarsete patsientide plaanilisi ja erakorralisi
gastroenteroloogilisi ja pulmonoloogilisi endoskoopiauuringuid ning raviprotseduure.
Töökoormus
Tabel 52. TH-a endoskoopiliste uuringute - ja uuringuruumide arv
53
TH
ITK LTK uurin-
Protse- uurin- uurin- gute Uuringu- tööaeg Kab arv
duuri gute Kab gute Kab arv Kab te aeg tundides 85%
aeg arv arv arv arv kokku arv kokku (254 Vaja hõive-
Muud uuringud (min) 2016 ITK 2016 LTK 2016 TH (min) päeva) dus ga
Gastroenteroloogia 12 292 4 13 321 4 25 613 8 762 646 121 920 6.26 7.00
Ösofagogastro-
duodenoskoopia 30 5090 4 5364 4 10 454 8 313 620
Histoloogilise koematerjali
võtmine endoskoopial (kuni
5 tükki) 5 0 2005 2005 0 10 025
Bronhoskoopia
ultraheliendoskoobiga, v.a
ultrahelisondiga 50 6 0 6 0 300
Sigmoidoskoopia 25 0 1036 1036 0 25 900
Kolonoskoopia 50 2237 2059 4296 0 214 800
Retrograatne kolangio-
pankreatograafia (ERCP) 40 417 0 417 0 16 680
Rektoskoopia 15 0 1038 1038 0 15 570
Kolposkoopia 30 3882 0 3882 0 116 460
Kapselendoskoopia
gastroentero-loogi, (üld)kirurgi,
pediaatri suunamisel 15 0 119 119 0 1785
Balloonenteroskoopia 120 21 0 21 0 2520
Seedetrakti ülaosa
endoskoopia
ultraheliendoskoobiga, va
ultraheli sondiga 50 35 2 37 0 1850
Endoskoopiline polüpektoomia
(kuni 5 polüüpi) 25 0 630 630 0 15 750
Endoskoopiline
mukosektoomia 60 0 3 3 0 180
Söögitoru vaariksite
endoskoopiline ligeerimine 20 0 6 6 0 120
Klipsi asetamine endoskoopial 20 193 90 283 0 5660
Endoskoopiline injektsioonravi 20 215 35 250 0 5000
Verejooksu peatamine
elektrokoagulatsioonitangi või -
elektroodi kasutamisega 20 1 38 39 0 780
Argoonplasmakoagulatsiooni
kasutamine endoskoopial 20 23 0 23 0 460
Endoskoopiline
balloondilatatsioon 20 31 5 36 0 720
Söögitoru või hingamisteede
endoskoopiline laiendamine
bužii kasutamisega 20 0 1 1 0 20
Võõrkeha endoskoopiline
eemaldamine 20 134 6 140 0 2800
Kromoendoskoopia 20 0 330 330 0 6600
Endoskoopiline perkutaanse
gastrostoomi rajamine 40 0 17 17 0 680
Endoskoopiline sondi
asetamine makku või soolde 30 0 3 3 0 90
Transluminaalne
endoskoopiline punktsioon
sonograafia nõelaga 18 0 1 1 0 18
Tsütoloogilise koematerjali
võtmine endoskoopial 10 0 187 187 0 1870
Anaalvaariksite endoskoopiline
ligeerimine 6 7 341 348 0 2088
Sõeluuringu koloskoopia 60 0 5 5 0 300
Pulmonoloogia 472 0 219 1 691 1 20 730 121 920 0.17 1.00
Bronhoskoopia 30 472 219 1 691 1 20 730 121 920
Valvekabinet (erakorraline
töö) 2.00 2.00
Kokku: 8.43 10.00
Töökorraldus
Haiged registreeritakse eelnevalt haigla infosüsteemide kaasabil uuringujärjekorda. Patsient saabub
kokku lepitud kellaajal endoskoopia osakonna registratuuri. Patsiendi kohale saabumine
registreeritakse ja suunatakse uuringukabinetti. Uuringu teostamise järgsel arsti visiidil teavitatakse
54
patsienti Tema uuringu tulemustest ning määratakse diagnoosikohane ravi või diagnoosi
täpsustamiseks vajalikud lisauuringud.
Statsionaari haiged registreeritakse uuringule samuti haigla infosüsteemi kaasabil ning tuuakse
uuringule ja viiakse tagasi suunava kliinilise osakonna saatjate kaasabil.
Personal
Tabel 53. Töötajate arv endoskoopiaosakonnas
kokku suurimas vahetuses
Osakonna juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
arstid 9 8
protseduuriõed 15 10
Ärkamisruumi õed 5 1
Osakonna abiline 3 2
Muud: sekretär 2 1
Kokku 36 24
Tööaeg
8-10t tööpäevas. Osakonna valvekorraldus väljakutsevalvena.
Ruumide planeerimine
Endoskoopia osakonna ruumigrupp paikneb vastava eriala ambulatoorse vastuvõtuüksuste lähedal.
Osakond teenindab lisaks polikliinikule ja ka vastava eriala statsionaari osakondi. Osakonnale on vaja
tagada ligipääsetavus ka haigla palatiosakondadest ja EMO-st.
Sisekliiniku gastroenteroloogiakeskuse endoskoopia osakond planeeritakse standartsete kolmest
ruumist koosnevate kabineti moodulitena, millest igaühe koosseisu kuulub ettevalmistusruum,
uuringuruum ja WC/ duširuum. 2 kabinetimoodulit planeeritakse avarama pinnastandadiga ja
kiirgusvarjestusega invasiivsete endoskoopiliste raviprotseduuride (ERCP röngen kontrolli all)
teostamiseks. Kokku on planeeritud 85% ruumihõivega 10 uuringuruumi, millest 8 on ette nähtud
plaanilisteks ning 2 on ette nähtud erakorraliste valvekorras teostatavateks uuringuteks.
Endoskoopilisele uuringule suunatud ambulatoorsed ja statsionaarsed patsiendid saabuvad esmalt
osakonna ootealale, kust registratuuritöötaja suunab nad edasi vestlusruumi uuringueelseks
arstlikuks läbivaatuseks. Eelkontrolli läbinud patsient suunatakse uuringuruumiga külgnevasse
ettevalmistusruumi ning sealt edasi uuringuruumi. Uuringu teostamise järgselt suunatakse patsient
narkoosist ja protseduurist toibumiseks uuringujärgsesse ärkamispalatisse. Vastavalt patsiendi
enesetundele ning ärkamispalati personali meditsiinilisele otsusele lubatakse patsient järgnevale
kodusele või statsionaarsele ravile. Lisaks uuringuruumidele on osakonda planeeritud ruumid:
personalile, - uuringute ja/või raviprotseduuride dokumenteerimiseks, - endoskoopide pesuks, -
hoolduseks ja säilitamiseks, laoruumid jm abiruumid. Endoskoopilised uuringuruumid peavad
osakonna töötsooni kaudu olema ühendatud endoskoopide pesemise ruumiga. Patsientide ootealale
planeeritakse voodiga toodavate patsientide vooditele parkla. Erakorraliste uuringut vajavate
gastroenteroloogiliste ja/ või pulmonoloogiliste patsientide transpordiks EMO-st endoskoopia
osakonda peab olema tagatud loogiline ühendustee.
Ruumid
Tabel 54. Endoskoopia osakonna ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse ruumi neto Ruumide
Jrk nr Ruumi nimetus kokku
alajaotus pind arv
1 Endoskoopia büroo 17m2 2 34
2 Endoskoopia dok.r. 31m2 2 62
Endoskoopide
3 Endoskoopia 30m2 1 30
kuivatus/hoiustamine
4 Endoskoopia Endoskoopide loputus 21m2 1 21
5 Endoskoopia Endoskoopide pesurite ruum 26m2 1 26
6 Endoskoopia ettevalmistus 14m2 8 112
7 Endoskoopia ettevalmistus 16m2 1 16
8 Endoskoopia mat.ladu. 13m2 1 13
9 Endoskoopia nõupidamine 41m2 1 41
10 Endoskoopia ooteala 56m2 1 56
11 Endoskoopia protseduur 31m2 8 248
55
12 Endoskoopia protseduur 34m2 1 34
13 Endoskoopia puhkeruum 23m2 1 23
14 Endoskoopia puhkeruum 36m2 1 36
15 Endoskoopia registartuur 16m2 1 16
16 Endoskoopia riietumine 12m2 2 24
17 Endoskoopia vestlusruum 16m2 3 48
18 Endoskoopia voodite parkla 24m2 1 24
19 Endoskoopia wc 3m2 1 3
20 Endoskoopia wc 4m2 1 4
21 Endoskoopia wc(inv) 5m2 1 5
22 Endoskoopia wc/d 7m2 13 91
23 Endoskoopia ärkamisruum - 12 kohta 152m2 1 152
KOKKU 1119
Tehnilised nõuded
Endoskoopia osakonnas on vaja:
kellad, telefonid;
elektrooniline järjekorrasüsteem;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed (vooditransport osakondadest);
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem.
3.15. SISEHAIGUSTE KLIINIKU PÄEVARAVI KESKUS
Programmeeritud pindala: 1297 m2 päevaravi osakond ja dialüüsi osakond kokku.
Ülesanne
Päevaravi keskus on ette nähtud statsionaarset ravi mitte vajavatele ambulatoorsetele patsientidele
pikema kestusega (ca 2-6 tundi) meditsiinilist jälgimist nõudvate spetsiifiliste raviprotseduuride (n:
onkoloogiline keemiaravi, bioloogiline jms ravi reumatoloogilistele, endokrinoloogilistele ja
dermatoveneroloogilitele haigetele, hemaodialüüs) teostamiseks.
Töökoormus
Päevaravi ruumide töökohtade arvutuse aluseks on võetud perspektiivne töökoormus 2036.a.
Ambulatoorse keemiaravi ja keemiaravi päevaravi ja bioloogilise ravi töökoormuse statistiline näitajad
sisaldavad nii arsti kui õe vastuvõttu, kui ka ambulatoorseid ja päevaravi vormis läbi viidavaid
ravikuure erialati. Keskmiselt on 10-tunnise tööpäeva jooksul enamikul erialadel planeeritud 1
ambulatoorse ravitooli töökoormuseks 2,5 (-3) patsienti päevas. Ühe päevaravi voodikoha
töökoormuseks on arvestatud 1 patsient päevas (so 1 ravikuuri pikkuseks on planeeritud 6-10t).
Töökoormuse muutumisel on võimalik tööaega lühendada või pikendada, kasutada vastuvõtu
võimalust ka laupäeviti. Hemodialüüsi päevaravi osakonna töökoormuseks on arvestatud 6 päeva
nädalas. Ühe hemodialüüsi protseduuri kestvuseks koos vajalik ettevamistustoimingutega on
arvestatud 6 tundi.
Tabel 55. Päevaravi keskuse päevaravi osakonna töömahud ning ravikohtade arv
2014 2015 2016 Pt-de arv Toolide arv Ravi- Toolide
päevas erialati 2016 kuuride arv arv
2016.a (pt.arv 2036, kasv 2036.a,
(ravikuuride päevas : 2,5 5% aastas kasv 5%
arv : 250 ravikuu-ri aastas
tööpäeva ) tooli kohta )
Eriala Isi- Ravi- Isi- Ravi- Isi- Ravi- pt arv toolide arv Toolide
kud kuurid kud kuurid kud kuurid päevas arv
Endokrino-loogia 36 67 45 83 23 66 0.26 0.11 285 0.46
Gastroentero-
loogia 196 394 152 324 137 309 1.24 0.49 1336 2.14
Neuroloogia 74 403 86 488 131 518 2.07 0.83 2239 3.58
56
Reumatoloogia 236 979 230 1100 293 1279 5.12 2.05 5528 8.84
Allergoloogia-
immunoloogia 36 107 37 106 29 91 0.36 0.15 393 0.63
Sisehaigused 27 75 35 71 42 68 0.27 0.11 295 0.47
Dermato-
veneroloogia 13 41 22 63 12 57 0.23 0.09 246 0.39
Onkoloogia 184 849 232 1010 202 1022 4.09 1.64 4417 7.07
Kokku: 802 2915 839 3245 869 3410 13.64 5.46 14 738 23.58
Kasv: 5% 11% 4% 5%
Tabel 56. Päevaravi keskuse hemodialüüsi osakonna töömahud ning ravikohtade arv
Päevaravi 2014 2015 2016 Dialüüsi Dialüüsi HD
hemodialüüs osakonna protseduu-ri töökohta-
(HD) Narva mnt tööpäeva- kestvus de arv
129 de arv tundides
aastas
Isi- HD Isi- HD Isi- HD 312 6 8t tööpäev
kud kud kud
Kokku 134 10 042 124 10 683 123 10 659 34.16 204.98 25.62
sh.
1.Päevaravi
Paldiski mnt 68 117 8368 108 8844 106 8860
1.Päevaravi
Linnamäe 3 17 1674 16 1839 17 1799
Töökorraldus
Päevaravile pöörduvad eelnevalt registreeritud plaanilised haiged, kes suunduvad kohe osakonna
ooteruumi. Üksuse juures oleva patsientide ooteruumiga on ühendatud üksuse klienditeenindaja
töökoht. Päevaravi osakonnas osutatakse patsientidele teenust kompleksselt: toimub ravikuurile
eelnev eriarstide või õenduslik vastuvõtt ning sellele järgnev ravimite manustamine kas ravitoolidel
või päevaravi palatis ravivooditel.
Personal
Osakond 24 ravitooli ja 9 voodikohta
Tabel 57. Töötajate arv päevaravi osakonnas:
kokku suurimas vahetuses
Osakonna juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
arstid 6 6
palati õed 10 8
Hooldustöötajad 4 3
Muud: sekretär 3 2
Kokku 25 21
Tööaeg
Päevaravi keskuse päevaravi osakond töötab 10 tundi päevas, 5 päeva nädalas.
Personal
Osakond 25 dialüüsi kohta
Tabel 58. Töötajate arv hemodialüüsi osakonnas:
kokku suurimas vahetuses
Osakonna juhataja 1 1
Vanemõde 1 1
arstid 5 4
palati õed 10 8
Hooldustöötajad 2 2
Muud: sekretär 2 2
Kokku 21 18
Tööaeg
Päevaravi keskuse hemodialüüsi osakond töötab 10 tundi päevas, 6 päeva nädalas.
57
Ruumide planeerimine
Päevaravi keskuse osakonnad sisaldavad 3 töötsooni:
patsientide uuringu/ ravieelne ambulatoorse vastuvõtu tsoon;
päevaravi palat (ambulatoorne raviruum) meditsiiniliste ravitoolidega lühemate ravikuuride (< 6 tundi)
läbiviimiseks;
päevaravi palat ravivooditega pikemaajaliste (> 6 tundi) ravikuuride läbiviimiseks.
Lisaks töötsoonidele sisaldavad osakonnad tööks vajalikke abiruume.
Eriarstide ja õdede vastuvõtukabinetid on tüüpse suuruse ja sisustusega ning peavad olema
kasutatavad mitme eriala jaoks. Ravitoolid paiknevad ambulatoorses raviruumis, mis on vaheseintega
jaotatud erinevateks 3-4 ravitooli (patsienti) mahutatavateks töötsoonideks. Päevaravi palatid võivad
olla paljukohalised, selles paiknevad ravivoodid peavad olema teineteisest eraldatud
vahekardinatega või lamavaid patsiente teineteisest eraldava piisava kõrgusega poolvaheseina või
varjega.
Ruumid
Tabel 59. Päevaravi keskuse ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
alajaotus
1 Päevaravi jäätmed 20m2 1 20
2 Päevaravi koristusvahendid 6m2 1 6
3 Päevaravi must pesu 6m2 1 6
4 Päevaravi protseduur 20m2 2 40
5 Päevaravi puhas pesu 10m2 1 10
6 Päevaravi ravimid 20m2 1 20
7 Päevaravi Ravipalat 2 vooditel 106m2 1 106
8 Päevaravi Ravipalat 1 toolidel 130m2 1 130
9 Päevaravi vastuvõtt 20m2 4 80
10 Päevaravi wc 4m2 2 8
11 Päevaravi wc(inv) 5m2 3 15
Ravipalati õepost ja tööpinnad
12 Päevaravi 23m2 1 23
(3)
Ravipalati õepost ja tööpinnad
13 Päevaravi 31m2 1 31
(6)
495
1 Päevaravi - Hemodialüüs M riietusr. 20m2 1 20
2 Päevaravi - Hemodialüüs N riietusr. 21m2 1 21
3 Päevaravi - Hemodialüüs desinf. 6m2 1 6
4 Päevaravi - Hemodialüüs dial.konstr. 12m2 1 12
5 Päevaravi - Hemodialüüs dial.konstr. 16m2 1 16
6 Päevaravi - Hemodialüüs Dialüüs - 1 koht 18m2 2 36
7 Päevaravi - Hemodialüüs Dialüüs - 6 koht 70m2 3 210
8
9 Päevaravi - Hemodialüüs dušš 5m2 2 10
10 Päevaravi - Hemodialüüs jäätmed 9m2 1 9
11 Päevaravi - Hemodialüüs Koristusvahendid 8m2 1 8
12 Päevaravi - Hemodialüüs Lahused ja meditsiinivahendid 13m2 1 13
13 Päevaravi - Hemodialüüs lüüs 6m2 2 12
14 Päevaravi - Hemodialüüs Must pesu 10m2 1 10
15 Päevaravi - Hemodialüüs Meditsiiniinsener - 2 töökohta 16m2 1 16
16 Päevaravi - Hemodialüüs Meditsiiniliste tarvikute ladu 12m2 1 12
17 Päevaravi - Hemodialüüs Nõupidamiste ruum 23m2 1 23
18 Päevaravi - Hemodialüüs Protseduuriruum 1 25m2 4 100
19 Päevaravi - Hemodialüüs puh.pesu 11m2 1 11
20 Päevaravi - Hemodialüüs Personali puhkeruum 23m2 1 23
21 Päevaravi - Hemodialüüs Registratuur - 2 töökohta 22m2 1 22
22 Päevaravi - Hemodialüüs Seadmete hoiuruum 21m2 1 21
23 Päevaravi - Hemodialüüs Sekretär - 2 töökohta 16m2 1 16
Patsientide taastusala - 6
24 Päevaravi - Hemodialüüs 42m2 1 42
kohta
25 Päevaravi - Hemodialüüs Arsti vastuvõtt 20m2 3 60
26 Päevaravi - Hemodialüüs wc 4m2 2 8
27 Päevaravi - Hemodialüüs wc (inva) 5m2 2 10
28 Päevaravi - Hemodialüüs wc(inva) 6m2 2 12
29 Päevaravi - Hemodialüüs Õepost - 2 töökohta 12m2 1 12
30 Päevaravi - Hemodialüüs Õepost 15m2 1 15
31 Päevaravi - Hemodialüüs Hemodialüüsi õendusjuht 16m2 1 16
802
KOKKU (PR, HD) 1297
58
Tehnilised nõuded
Päevaravi keskuses on vaja:
kellad, telefonid;
televisioon, raadio;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem;
palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks;
erinõue hemodialüüsil on vaja protseduurideks nõutavate parameetritega puhastatud vee olemasolu;
selleks jt analoogilse veevajadusega osakondae tarbeks on vajalik planeerida hoones tsentraalne
veepuhastuskeskus.
4. II OSA – HAIGLA HOTELLI KIHT
4.1. HAIGLA STATSIONAAR
Programmeeritud pindala kokku 18 984 m2
Kõik statsionaari palatid on planeeritud ühekohalistena. 60% ühekohalistest palatitest on planeeritud
kõrgendatud pinnastandardiga st kriisiolukorras on neid võimalik muuta kahekohalisteks palatiteks.
(Palatikorpuse osakondade pindalas ei sisalda endas EMK ja nukleaarmeditsiini osakonna
isolaatoreid ning Intensiivravikeskuse osakondi)
Diagnostikakliiniku nukleaarmeditsiini keskus – 4 voodikohta
Kirurgiakliiniku statsionaarse ravi keskus – 144 voodikohta (Maksimaalne kasutatav voodite arv
kriisiolukorras 210)
Kirurgiakliiniku Intensiivravi keskus (III astme intensiiv)– 20 voodikohta
Kirurgiakliiniku Erakorralise meditsiini keskus – 10 voodikohta
Naistekliiniku statsionaarse ravi keskus (sh päevaravi / raseduspatoloogia osakond) – 83 voodikohta
(Maksimaalne kasutatav voodite arv kriisiolukorras 119)
Sisekliiniku statsionaarse ravi keskus – 276 voodikohta (Maksimaalne kasutatav voodite arv
kriisiolukorras 403)
KOKKU: 537 aktiivravi voodikohta (Maksimaalne aktiivravi voodikohtade arv kriisiolukorras
kuni 766)
Voodikohtade jaotus osakondadesse:
haigla kirurgiakliiniku (6 osakonda), naistekliiniku (2 osakonda) ja sisekliiniku (9 osakonda)
statsionaarse ravi keskustesse kuulub 17 tüüpset palatiosakonda 24 voodikohaga (408vk),
naistekliiniku üksustesse 2 atüüpset (üks 20 voodikohaga ja teine 22 voodikohaga ilma II astme
intensiivravi palatiteta palatiosakonda (42vk),
4 tüüpset 15 voodikohaga ühekohalistest isolaatoritest koosnevat palatiosakonda sisekliiniku
nakkuskeskuse tarbeks (60 vk) ning
1 atüüpne 14 voodikohaga perepalatitest koosnev pediaatria (neonatoloogia) palatiosakond
naistekliinikule.
Lisaks erilahendustega:
erakorralise meditsiini keskuse nakkusisolaatoritest koosnev 10 voodikohaline osakond (10vk),
intensiivravikeskuse 2 tüüpset 10 voodikohalist III astme intensiivravi osakonda (20 vk),
nukleaarmeditsiini osakonna kiirguskaitseisolaatoritest koosnev 4 voodikohaline osakond (4vk).
59
4.2. HAIGETE HOSPITALISEERIMINE JA VÄLJA KIRJUTAMINE
Programmeeritud pindala 200 m2
40 m2 plaaniliste haigete hosptaliseerimise kabinet .
160 m2 haiglast välja kirjutatud haigete transpordi ooteala (ca 30 istekohta ning 10 meditsiinilist
lamamistooli).
Ülesanne
Üksuses toimub plaaniliste haigete vastuvõtt haiglasse.
Töökoormus
Igal aastal hospitaliseeritakse TH aktiivravi osakondadesse ca 38 000 patsienti. Nendest ca 40% (ca
15 200) hospitaliseeritakse erakorralistena ning ca 60% ( ca 22 800) plaanilistena.
Töökorraldus
Erakorraliste haigete vastuvõtt haiglasse toimub läbi erakorralise meditsiini keskuse
ööpäevaringselt. Igas ööpäevas hospitaliseeritakse EMK kaudu haiglasse ca 40 patsienti.
Plaaniliste haigete vastuvõtt toimub haigla klienditeeninduse teenistuse vastuvõtukabineti kaudu,
mis paikneb haigla fuajeega külgnevalt. Igas tööpäevas hospitaliseeritakse haiglasse ca 90
patsienti. Plaaniliste haigete vastuvõtt haiglasse toimub tööpäeva jooksul so ajavahemikus k. 8.00-
17.00-ni. Valdav osa plaanilistest patsientidest saabub esimese hospitaliseerimispäeva hommikul
ajavahemikus k. 8.00 – 12.00 so enne samale päevale kavandatud kirurgilise ja/ või sisemeditsiini
aktiivravi protseduuri algust. Vastuvõtukabineti ootealana kasutatakse haigla fuajeed.
Vastuvõtukabineti ootealana töötavas fuajee osas peab paiknema piisav arv istepinke.
Vastuvõtukabinetis registreerimise järgselt suunatakse plaanilised haiged koos saatjaga neile
ravikohaks määratud palatiosakonda. Vajadusel toimub vastuvõtukabineti riietuskabiinis patsiendi
ümber riietumine haigla riietesse. Üldjuhul kasutab patsient haiglas oma riideid ja ümber riietumist
haigla riietesse ei toimu. Patsiendi üleriiete säilitamiseks on igale patsiendile palatis ette nähtud
lukustatav riietekapp.
Patsientide välja kirjutamine haiglast toimub tööpäevadel. Igas tööpäevas kirjutatakse haiglast
välja ca 130 patsienti. Reeglina toimub patsientide statsionaarist välja kirjutamine viimase ravipäeva
hommikul ajavahemikus 8.00-12.00 peale haige kontroll-läbivaatust ning arstliku otsuse langetamist.
Haigete välja kirjutamise järgselt statsionaarist peavad patsiendid palatiosakonnast lahkuma.
Turvamaks meditsiiniliselt haigetele isikliku transpordi korraldamise ooteaega on statsionaarist välja
kirjutatud haigetele haigla fuajee pinnal, peaukse lähedal kavandatud ca 40-50 kohaga
väljakirjutamise järgne transpordi ooteruum. Ruumis paiknevad toolid ning sirmiga eraldatavad
lamamiskohad, võimalus vaadata televiisorit ja panna isikud üleriided nagisse, kasutada WC-d.
Ruumi teenindab haigla klienditeeninduse töötaja. Haige väljub haigla peasissepääsu kaudu.
Ligipääs haigla peasissepääsule peab olema tagatud nii taksodele kui ka erasõidukitele.
Meditsiinilist transporti vajavate haigete üleandmine transpordibrigaadile on korraldatud EMK-ga
külgneva haiglatevahelise transpordi haigete ooteruumi kaudu.
4.3. STATSIONAARI TÜÜPNE PALATIOSAKOND
Programmeeritud pindala 793 m2
Ülesanne
Palatoosakondades toimub haigete ravi ja põetus.
60
Töökorraldus
Töökorralduslikult rakendatakse kliinikute statsionaarse ravi keskuste tüüpsetes palatiosakondades
ühise voodifondi põhimõtet. Atüüpsete palatiosakondade töökorralduses rakendatakse
osakonnapõhist töökorraldust.
Ühise voodifondi põhimõte – haigla töökorralduslik mudel, mille kohaselt kõiki vastava kliiniku
statsionaarse ravi keskuse koosseisu kuuluvaid tüüpseid palatiosakondi kasutatakse kõigi kliinikus
praktiseeritavate erialade patsientide raviks, keskuse voodifondi täituvust juhitakse ühiste
efektiivsusnäitajate alusel ning keskuse osakondade personal roteerub vajadusel kõigi keskuse
palatiosakondade tüüpsete töökohtade vahel keskuse ühise töögraafiku alusel.
Haigete saabumine palatiosakonda
Erakorralised haiged saabuvad EMK kaudu, plaanilised haiged registreeritakse vastuvõtuosakonnas
ja juhatatakse klienditeenindaja poolt palatiosakonda. Osa haigeid tuuakse osakonda intensiivravi
lõppemisel.
Haigete ravi ja põetus
Toimub palatiosakonnas. Kirurgiakliiniku, naistekliiniku ja sisekliiniku statsionaarse ravi keskuse
palatiosakondade koosseisu kuuluvad II astme intensiivravi voodikohad. Kõik palatid välja arvatud
intensiivravi palat on ühekohalised. Palatis on igal haigel funktsionaalne voodi, voodikapp ning
riietekapp üleriiete ja isiklike esemete panekuks. Intensiivravi palati voodid on omavahel kardinaga
eraldatavad. Palatites loodud tingimused võimaldavad protseduure teha ka voodi juures. Varajane
taastusravi toimub üldjuhul palatis. Palatikorrusel on lamavate haigete pesemiseks raamil dušširuum,
igas palatis WC-dušširuum.
Haigete toitlustamine
Korraldatakse haigla keskköögist termoskärudega, individuaalsete jaotuskandikutega. Haiged
söövad palatis. Kandikud kogutakse ja viiakse pesemiseks tagasi keskkööki.
Haigla pesu
Puhas pesu - tuuakse pesumajast osakonda pesukäitlusettevõtte töötaja poolt standardiseeritud
mõõtmetele vastavates ratastel pesukonteinerites.
Must pesu - kogutakse osakonnas kottidesse ja pannakse ajutisse hoiuruumi, sealt viiakse see ära
pesukäitlusettevõtte töötaja poolt ja/või olmejäätmete ja musta pesu transpordiks ette nähtud
torutranspordi (pneumotransport) abil pesukotti pakituna tsentraalsesse musta pesu käitlemise ruumi,
kust see viiakse ära pesufirma töötaja poolt.
Haiglajäätmed
Jäätmete transport - jäätmed kogutakse, pakitakse osakonnas sorteeritult ja pannakse ajutisse
hoiuruumi, sealt viiakse haigla teenistuse poolt jäätmekonteinerites ja/või jäätmete transpordiks
mõeldud pneumotransporti kasutades haigla jäätmekäitluskeskusse.
Steriliseeritavad instrumendid ja vahendid
Steriliseeritavad instrumendid ja vahendid - toimetatakse kesksterilisatsiooni osakonda.
Steriliseeritud vahendid tuuakse kesksterilisatsiooni osakonnast ja hoitakse protseduuritubades või
mujal selleks ettenähtud panipaigas.
Ravimid
Ravimid tuuakse apteegist, hoitakse ja jaotatakse osakonna ravimiruumis.
Personali tööriided
Personali riietusruumid paiknevad 0-korrusel ja on arvestatud üldgarderoobide pindala hulka. Igal
töötajal on soklikorrusel paiknevas haigla üldgarderoobis oma isiklik riietekapp. Osakonnas on
vahetuses töötavatel õdedel ja hoolduspersonalil isiklike esemete laegaskapid.
Personal
Tüüpne palatiosakond - 24 voodit
61
Tabel 60. Töötajate arv tüüpses palatiosakonnas
kokku suurimas vahetuses
Vanemõde 1 1
arstid 3 3
palati õed 18 4
Hooldustöötajad 18 4
Muud: sekretär 1 1
Osakonna assistent 1 1
Kokku 42 14
Tööaeg
24t ööpäevas puhkepäevadeta.
Ruumide planeerimine
Planeeritud on 24 voodiga tüüpsed osakonnad, mis paiknevad kõrvuti ja võivad omada osaliselt
ühiseid personali- ja abiruume. Iga tüüpse 24 voodikohaga palatiosakonna koosseisu kuulub 18
ühekohalist palatit ning üks 6 kohaline II astme intensiivravi palat.
Kliinikute statsionaarse ravi keskuste statsionaarsete palatiosakondade planeerimisel järgitakse
tüüpse palatisektsiooni planeerimise põhimõtet: igas palatiosakonnas on võrdse teenindusmahuga
õepostid, mille palatite struktuur, paigutus ning voodikohtade arv on sarnane. II astme IR voodite arv
statsionaarse keskuse palatiosakondades on 6 voodit osakonnas. Osa personali- ja abiruume võib
mitme osakonna kokkupuutealal ühendada (personali puhkeruum, koristus, mustade vahendite
kogumine jms). Protseduuriruumid asuvad võimalikult palatite lähedal. Arstide tööruumid on
palatiosakonnast välja viidud kliiniku ühisesse büroo plokki. Palatiosakonna keskne tööruum on
õeposti ruum ja õepostiga külgnev raviprotsessi dokumenteerimise (arstide) ruum.
(Dokumenteerimise ruumi võib asendada ka õeposti piirkonnas paiknevate arvutitöökohtadega.)
Palatiosakonnas toimub haigete ravi ja põetus. Diagnostika- ja raviruumid paiknevad üldjuhul
ambulatoorse vastuvõtu ja diagnostikaüksustes ning neid kasutatakse ka statsionaari patsientide
uuringuks ja raviks. Palatiosakondadele on vaja tagada hea vertikaalühendus EMK, operatsiooniploki
ja III astme intensiivravi keskuse osakondadega. Palatiosakondade ühendusteed teiste haigla
üksustega ja korpustega patsientide liikumiseks ja varustamiseks on tagatud haigla üldiste
liikumisteede ja liftisõlmede kaudu. Varustamine toimub korpustevahelise tunneli ja 0-korruse kaudu
lähima liftiga.
Ruumid
Tabel 61. Tüüpse palatiosakonna ruumiprogramm
Ruumiprogramm
ruumi neto
Jrk nr Funktsionaalse üksuse alajaotus Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
pind
1 Tüüp-palatiosakond Isolaator 14m2 2 28
2 Tüüp-palatiosakond PALAT 1vk 17m2 3 51
3 Tüüp-palatiosakond PALAT 2vk 24m2 3 72
4 Tüüp-palatiosakond Personal 27m2 1 27
5 Tüüp-palatiosakond Raamipesu 7.5m2 1 7.5
6 Tüüp-palatiosakond WC 3m2 1 3
7 Tüüp-palatiosakond WC 4m2 14 56
8 Tüüp-palatiosakond WC pers 3m2 1 3
9 Tüüp-palatiosakond intensiiv 83m2 1 83
10 Tüüp-palatiosakond inventar 11m2 1 11
11 Tüüp-palatiosakond korist. 3.5m2 1 3.5
12 Tüüp-palatiosakond lüüs 6m2 2 12
13 Tüüp-palatiosakond palat 17m2 2 34
14 Tüüp-palatiosakond palat 24m2 8 192
15 Tüüp-palatiosakond patsiendid 33m2 1 33
16 Tüüp-palatiosakond pesu 3m2 1 3
17 Tüüp-palatiosakond protseduurid 20m2 2 40
18 Tüüp-palatiosakond ravimiruum 13m2 1 13
19 Tüüp-palatiosakond ravimiruum 5m2 1 5
20 Tüüp-palatiosakond siibripesu 11m2 1 11
21 Tüüp-palatiosakond taastusr. 32m2 1 32
22 Tüüp-palatiosakond vestlusRM. 15m2 1 15
23 Tüüp-palatiosakond wc 5m2 1 5
24 Tüüp-palatiosakond wc/d 4m2 2 8
62
25 Tüüp-palatiosakond wc/d 6m2 1 6
26 Tüüp-palatiosakond wc/d/sp 6m2 1 6
27 Tüüp-palatiosakond õe.juh. 17m2 1 17
28 Tüüp-palatiosakond õepost 16m2 1 16
KOKKU 793
Tehnilised nõuded
Palatiosakonnas on vaja:
kellad, telefonid;
televisioon, raadio;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem;
palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks (nefroloogia
osakonnas).
4.4. KIRURGIAKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS
Programmeeritud pindala 4758 m2
Ülesanne
Kirurgilist statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus.
Töökoormus
12 000 hospitaliseeritud patsienti aastas - 144 voodit:
Kirurgiakliiniku statsionaarse ravi keskusesse kuulub kuus 24 voodiga palatiosakonda. Iga
palatiosakonna koosseisu kuulub 18 ühekohalist palatit ning üks 6 kohaline II astme intensiivravi
palati.
Tabel 62. Kirurgiakliiniku statsionaarse ravi keskuse töökoormus ja voodite arv
Keskmine ravikestus
arvestatud keskimse TH kir. Vk
Keskmine ravitud haigete arv Vk vajadus
Osa- ravitud haigete arvu jaotus
kon- kaudu osakon-
Üksus
dade 2016 dadesse
arv voodite 80% vh-
2014 2015 2016 2014 2015 2016
vajadus ga
80% vh
KIRURGIAKLIINIK
1 Üldkirurgia + versoontekirurgia 5062 4754 4339 4.2 4 4.1 61.6 24
2 Uroloogia 2115 1849 1830 3.7 4.2 4.2 26.1 24
3 Otorinolarüngoloogia 1067 1057 1037 1 1.1 1 3.7 24
4 Lülisambakirurgia 393 347 380 5 4.9 4.5 5.8 24
5 Ortopeedia 2679 2524 2359 4.3 4.4 4.6 36.8 24
6 Oftalmoloogia 1452 1443 1458 1.6 1.6 1.5 7.5 24
Kirurgia kokku 12 769 11 976 11 403 141.4 144
Töökorraldus
Vt p. ”Statsionaari tüüpne palatiosakond”
Personal
Tüüpne palatiosakond - 24 voodit
63
Tabel 63. Töötajate arv tüüpsetes palatiosakondades
kokku suurimas vahetuses
Vanemõde 1 1
arstid 3 3
palati õed 18 4
Hooldustöötajad 18 4
Muud: sekretär 1 1
Osakonna assistent 1 1
Kokku 42 14
Tööaeg
Statsionaarsed osakonnad töötavad 24t ööpäevas puhkepäevadeta.
Ruumide planeerimine
6 tüüpset 24 voodiga palatiosakonda kokku: 6 x 793 m2 = 4758 m2
Ruumid
Vt p. „Statsionaari tüüpne palatiosakond“. Tabel Tüüpse palatiosakonna ruumiprogramm.
Tehnilised nõuded
Vt p. „ Statsionaari tüüpne palatiosakond“.
4.5. NAISTEKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS
Programmeeritud pindala 4127 m2
Ülesanne
Naistekliiniku statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus.
Töökoormus
9000 hospitaliseeritud patsienti aastas - 108 voodit (sh 20 sünnituseelse päevaravi voodikohta)
Tabel 64. Naistekliiniku statsionaari töökoormus ja voodite arv
Keskmine ravikestus
arvestatud keskimse
Keskmine ravitud haigete arv Vk vajadus
Osa- ravitud haigete arvu TH naistekl
kon- kaudu Vk jaotus
Üksus
dade 2016 osakon-
arv voodite dadesse
2014 2015 2016 2014 2015 2016
vajadus
80% vh
NAISTEKLIINIK
1 Günekoloogia osak (*ITK) 4893.5 4626.5 4671.0 2.03 2.00 1.91 30.6 24
Sünnituseelse päevaravi (ras.pat.)
2 osak 20
3 Sünnitusjärgne osak (*ITK) 3223.0 3267.5 3591.5 3.07 3.20 3.37 41.4 24
4 Sünnitusjärgne osak (*ITK) 22
Pediaatria osak (Neonataalkeskus)
5 (*ITK) 557.5 569.5 586.5 6.69 7.46 7.60 14 14
Naistekliinik kokku 8674 8463,5 8849,0 83 (87) 104
Naistekliiniku statsionaarse ravi keskusesse kuulub:
kaks 24 voodiga tüüpse lahendusega palatiosakonda (günekoloogia osakond, I sünnitusjärgne
osakond) st palatiosakonna koosseisu kuulub 18 ühekohalist palatit ning üks 6 kohaline II astme
intensiivravi palat
üks 20 voodikohaga atüüpse lahendusega sünnituseelse päevaravi / raseduspatoloogia osakond,
üks 22 voodikohaga (ilma II astme intensiivravi palatita) ühekohalistest palatitest koosnev
sünnitusjärgne osakonda,
üks 14 voodikohaga pediaatria (neonatoloogia) osakonda.
Töökorraldus
Vt. P. ”statsionaari tüüpne palatiosakond”
64
Personal
Tüüpne osakond 24 voodit
Tabel 65. Töötajate arv palatiosakondades
kokku suurimas vahetuses
Vanemõde 1 1
arstid 3 3
palati õed 18 4
Hooldustöötajad 18 4
Muud: sekretär 1 1
Osakonna assistent 1 1
Kokku 42 14
Tööaeg
Statsionaarsed osakonnad töötavad 24t ööpäevas puhkepäevadeta. Päevaravi osakond töötab
tööpäevade 10t k 8.00-18.00-ni.
Ruumide planeerimine
2 tüüpset 24 voodiga palatiosakonda kokku: 2 x 787 m2 = 1574 m2
2 atüüpset palatiosakonda kokku: 2 x 786,5 = 1573 m2
Neonataalkeskus 980 m2
Sünnituseelse päevaravi (raseduspatoloogia) osakond on arvatud naistekliiniku statsionaarse ravi
keskuse koosseisu ning lahendatud atüüpse palatiosakonnana, sest antud lahendus tagab kliiniku
patsientidele parima meditsiinilise turvalise ja võimaldab töökorralduslikult personali efektiivset
roteeruvat kasutust kõikide naistekliiniku statsionaari palatiosakondade vahel.
Neonataalkeskuses ravitakse ennaegseid ja kõrge terviseriskiga vastsündinuid III astme intensiivravi
tingimustes. Raviprotsessi ühe osana rakendatakse perekeskse ravi- ja põetuse põhimõtet st kõik III
astme intensiivravi palatid on planeeritud perepalati põhimõttel.
Ruumid
Tabel 66. Naistekliiniku statsionaari ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
alajaotus
1 Neonatoloogia Aparatuuri hooldus 17m2 1 17
2 Neonatoloogia Dokumenteerimise ruum 16m2 1 16
vastsündinute jälgimissaal
3 Neonatoloogia 106m2 1 106
4kohta
4 Neonatoloogia Kuvööside pesemine 20m2 1 20
Laste mängunurk+
5 Neonatoloogia 50m2 1 50
lapsevanemad
6 Neonatoloogia Pere intensiivi palat , wc/dush 30m2 10 300
Pere intensiivi palat 6, wc/dush
7 Neonatoloogia 40m2 4 160
(kaksikud)
8 Neonatoloogia Puhas aparatuur 34m2 1 34
9 Neonatoloogia puhas pesu 12m2 1 12
10 Neonatoloogia Puhkeruum 23m2 1 23
11 Neonatoloogia Ravimite valmistamine/ladu 15m2 1 15
Stabiliseerimise ruum (2
12 Neonatoloogia 41m2 1 41
elustamislauda)
13 Neonatoloogia söögiruum 32m2 1 32
14 Neonatoloogia Tarvikute ladu 20m2 1 20
15 Neonatoloogia Vaikne ruum 16m2 1 16
16 Neonatoloogia Valvearsti kabinet 17m2 1 17
17 Neonatoloogia Suhtluskabinet 16m2 1 16
18 Neonatoloogia wc 4m2 3 12
19 Neonatoloogia õend.juh. 16m2 1 16
20 Neonatoloogia piima käitl. 17m2 1 17
21 Neonatoloogia piimap. 26m2 1 26
22 Neonatoloogia valve arst 14m2 1 14
980
1 Palatid naistekliinik Isolaator 14m2 4 56
2 Palatid naistekliinik PALAT 1vk 17m2 5 85
65
3 Palatid naistekliinik PALAT 2vk 24m2 6 144
4 Palatid naistekliinik Personal 27m2 2 54
5 Palatid naistekliinik Raamipesu 15m2 1 15
6 Palatid naistekliinik WC 3m2 2 6
7 Palatid naistekliinik WC 4m2 29 116
8 Palatid naistekliinik WC pers 3m2 2 6
9 Palatid naistekliinik funkts.diagnostika 46m2 1 46
10 Palatid naistekliinik intensiiv 83m2 1 83
11 Palatid naistekliinik inventar 11m2 1 11
12 Palatid naistekliinik inventar 21m2 1 21
13 Palatid naistekliinik korist. 7m2 1 7
14 Palatid naistekliinik läbivaatus 20m2 4 80
15 Palatid naistekliinik läbivaatus 31m2 1 31
16 Palatid naistekliinik lüüs 6m2 4 24
17 Palatid naistekliinik palat 17m2 5 85
18 Palatid naistekliinik palat 24m2 17 408
19 Palatid naistekliinik patsiendid 32m2 1 32
20 Palatid naistekliinik patsiendid 34m2 1 34
21 Palatid naistekliinik pesu 6m2 1 6
22 Palatid naistekliinik protseduurid 20m2 1 20
23 Palatid naistekliinik protseduurid 22m2 1 22
24 Palatid naistekliinik ravimiruum 13m2 1 13
25 Palatid naistekliinik ravimiruum 5m2 1 5
26 Palatid naistekliinik siibripesu 11m2 1 11
27 Palatid naistekliinik siibripesu 7m2 1 7
28 Palatid naistekliinik vestlusRM. 15m2 2 30
29 Palatid naistekliinik wc 5m2 1 5
30 Palatid naistekliinik wc/d 4m2 4 16
31 Palatid naistekliinik wc/d 6m2 2 12
32 Palatid naistekliinik wc/d/sp 6m2 2 12
33 Palatid naistekliinik õe.juh. 17m2 2 34
34 Palatid naistekliinik õepost 16m2 1 16
35 Palatid naistekliinik õepost 21m2 1 21
1574
1 Palatid naistekliinik Isolaator 14m2 4 56
2 Palatid naistekliinik PALAT 1vk 17m2 5 85
3 Palatid naistekliinik PALAT 2vk 24m2 7 168
4 Palatid naistekliinik Personal 27m2 1 27
5 Palatid naistekliinik Personal 36m2 1 36
6 Palatid naistekliinik Raamipesu 15m2 1 15
7 Palatid naistekliinik WC 3m2 1 3
8 Palatid naistekliinik WC 4m2 31 124
9 Palatid naistekliinik WC pers 3m2 2 6
10 Palatid naistekliinik intensiiv 83m2 1 83
11 Palatid naistekliinik inventar 11m2 1 11
12 Palatid naistekliinik inventar 21m2 1 21
13 Palatid naistekliinik korist. 7m2 1 7
14 Palatid naistekliinik läbivaatus 20m2 2 40
15 Palatid naistekliinik läbivaatus 25m2 2 50
16 Palatid naistekliinik lüüs 6m2 4 24
17 Palatid naistekliinik palat 17m2 5 85
18 Palatid naistekliinik palat 24m2 18 432
19 Palatid naistekliinik patsiendid 35m2 2 70
20 Palatid naistekliinik pesu 6m2 1 6
21 Palatid naistekliinik protseduurid 20m2 1 20
22 Palatid naistekliinik protseduurid 22m2 1 22
23 Palatid naistekliinik ravimiruum 13m2 1 13
24 Palatid naistekliinik ravimiruum 5m2 1 5
25 Palatid naistekliinik siibripesu 11m2 1 11
26 Palatid naistekliinik siibripesu 7m2 1 7
27 Palatid naistekliinik vestlusRM. 15m2 2 30
28 Palatid naistekliinik wc 5m2 1 5
29 Palatid naistekliinik wc/d 4m2 4 16
30 Palatid naistekliinik wc/d 6m2 2 12
31 Palatid naistekliinik wc/d/sp 6m2 2 12
32 Palatid naistekliinik ämmemandus juh. 17m2 2 34
33 Palatid naistekliinik õepost 16m2 1 16
34 Palatid naistekliinik õepost 21m2 1 21
1573
KOKKU 4127
Tehnilised nõuded
Palatiosakonnas on vaja:
kellad, telefonid;
66
televisioon, raadio;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem;
palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks (neonatoloogia
osakonnas).
4.6. SISEHAIGUSTE KLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS, NAKKUSKESKUS
Programmeeritud pindala 9899 m2
Ülesanne
Sisehaiguste kliiniku statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus.
Töökoormus
18 000 hospitaliseeritud patsienti aastas - 276 voodit (maksimaalne voodite arv kriisiolukorras kuni
403):
Sisekliiniku statsionaari kuulub 13 palatiosakonda:
neist statsionaarse ravi keskusesse kuulub 9 tüüpsed 24 voodiga palatiosakonda, millest igaühe
koosseisu kuulub 18 ühekohalist palatit ning üks 6 kohaline II astme intensiivravi palat
neist nakkuskeskusesse kuulub 4 tüüpset nakkusosakonda, millest igaühe koosseisu kuulub 15
ühekohalisest isolaatorist.
Tabel 67. Sisehaiguste kliiniku statsionaari (statsionaarse ravi keskuse ja nakkuskeskuse)
töökoormus ja voodikohtade arv
Keskmine ravikestus
TH
arvestatud keskimse Vk
Keskmine ravitud haigete arv sisekl Vk
Osa- ravitud haigete arvu vajadus
jaotus
kon- kaudu
Üksus osakon-
dade 2016
dadesse
arv voodite
2014 2015 2016 2014 2015 2016 80% vh-
vajadus
ga
80% vh
SISEKLIINIK
Infektsioonhaiguste
1 osakond I 3327.0 2809.0 3235.5 3.99 4.22 3.91 42.8 15
Infektsioonhaiguste
2 osakond II 15
Infektsioonhaiguste
3 osakond III 15
Infektsioonhaiguste
4 osakond IV 15
Nakkuskeskus kokku: 3508.5 2950.5 3235.5 60
1 Neuroloogia 3262.0 3144.0 3060.0 4.20 4.34 4.43 46.4 24
2 Kemoteraapia 1101.0 1065.0 1259.5 2.43 2.80 2.40 10.4 24
3 Pulmonoloogia 319.0 336.5 381.5 4.39 4.76 3.96 5.2 24
4 Sisehaigused * 2652.0 3432.5 3500.5 6.89 5.44 5.29 63.4 24
5 Gastroenteroloogia 1324.0 1231.5 1190.0 3.19 3.31 3.27 13.3 24
6 Kardioloogia 3382.0 3350.5 3146.0 3.97 3.76 3.89 41.9 24
7 Endokrinoloogia 464.0 460.0 486.5 3.74 3.54 3.19 5.3 24
8 Nefroloogia 794.0 748.0 714.5 7.77 7.51 6.99 16.9 24
9 Reumatoloogia 1010.0 1088.5 905.5 4.56 4.23 4.35 13.5 24
Sisekl stats ravi
keskus kokku: 14 308.0 14 856.5 14 644.0 216
Sisekliinik kokku: 17 816.5 17 807.0 17 879.5 216.38 276.00
67
4.6.1. Sisehaiguste kliiniku statsionaarse ravi keskus
Töökorraldus
Vt p. ”Statsionaari tüüpne palatiosakond”
Personal
Tüüpne palatiosakond - 24 voodit.
Tabel 68. Töötajate arv statsionaarse ravi keskuse palatiosakondades
kokku suurimas vahetuses
Vanemõde 1 1
arstid 3 3
palati õed 18 4
Hooldustöötajad 18 4
Muud: sekretär 1 1
Osakonna assistent 1 1
Kokku 42 14
Tööaeg
Statsionaarsed osakonnad töötavad 24t ööpäevas puhkepäevadeta.
Ruumide planeerimine
9 tüüpset 24 voodiga palatiosakonda kokku: 9 x 793 m2 = 7137 m2
Ruumid
Vt p. „ Statsionaari tüüpne palatiosakond“. Tabel Tüüpse palatiosakonna ruumiprogramm
Tehnilised nõuded
Vt p. „ Statsionaari tüüpne palatiosakond“.
4.6.2. Sisehaiguste kliiniku nakkuskeskus
Ülesanne
Statsionaarset ravi vajavate nakkushaigete ravi ja põetus.
Töökorraldus
Vt p. ”Statsionaari tüüpne palatiosakond”
Personal
Tüüpne osakond 15 voodit
Tabel 69. Töötajate arv nakkuskeskuse palatiosakondades
kokku suurimas vahetuses
Vanemõde 1 1
arstid 2 2
palati õed 5 3
Hooldustöötajad 3 2
Muud: sekretär - -
Osakonna assistent 1 1
Kokku 12 9
Tööaeg
Statsionaarsed osakonnad töötavad 24t ööpäevas puhkepäevadeta.
Ruumide planeerimine
4 tüüpset 15 voodiga palatiosakonda kokku: 4 x 690,5 m2 = 2762 m2
Ruumid
Tabel 70. Nakkuskeskuse tüüpse osakonna ruumiprogramm
68
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
alajaotus
1 Palatid nakkushaigused Personal 37m2 4 148
2 Palatid nakkushaigused Raamipesu 15m2 2 30
3 Palatid nakkushaigused WC 3m2 4 12
4 Palatid nakkushaigused WC pers 3m2 4 12
5 Palatid nakkushaigused dok.ruum 17m2 4 68
6 Palatid nakkushaigused inventar 11m2 2 22
7 Palatid nakkushaigused inventar 21m2 2 42
8 Palatid nakkushaigused isolaator 1 voodikoht 14m2 32 448
9 Palatid nakkushaigused isolaator 2 voodikoht 20m2 28 560
10 Palatid nakkushaigused koristusvahendid 7m2 2 14
11 Palatid nakkushaigused ladu 11m2 2 22
12 Palatid nakkushaigused ladu 7m2 2 14
13 Palatid nakkushaigused lüüs 6m2 48 288
14 Palatid nakkushaigused patsiendid 30m2 4 120
15 Palatid nakkushaigused pesu 6m2 2 12
16 Palatid nakkushaigused protseduurid 22m2 2 44
17 Palatid nakkushaigused protseduurid 25m2 4 100
18 Palatid nakkushaigused protseduurid 26m2 4 104
19 Palatid nakkushaigused raamipesu 15m2 2 30
20 Palatid nakkushaigused ravimiruum 17m2 4 68
21 Palatid nakkushaigused vestlusRM. 17m2 4 68
22 Palatid nakkushaigused wc 4m2 8 32
23 Palatid nakkushaigused wc 6m2 4 24
24 Palatid nakkushaigused wc/d/sp 5m2 4 20
25 Palatid nakkushaigused wc/d/sp 6m2 48 288
26 Palatid nakkushaigused wc/d/sp 8m2 4 32
27 Palatid nakkushaigused õe.juh. 17m2 4 68
28 Palatid nakkushaigused õepost 18m2 4 72
2762
Tehnilised nõuded
Palatiosakonnas on vaja:
kellad, telefonid;
televisioon, raadio;
kaardilukud ustel;
distantsilt avatavad uksed;
väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem;
käte desinfitseerimise lahuste hoidjad liikumis koridoride alguses uste kõrval, kõikide isolaatorite
sisenemise- ja väljumise lüüzides.
5. III OSA – HAIGLA BÜROO KIHT
5.1. HAIGLA POLIKLIINIK
Ülesanne
Polikliiniku ülesandeks on eriarstide ja õdede plaanilise ambulatoorse töö (vastuvõttude, uuringute,
raviprotseduuride) korraldamine.
Töökoormus
Tallinna Haigla Narva mnt 129 korpusesse viiakse üle järgmiste tegevuse lõpetavate (suletavate)
funktsionaalsete üksuste tegevusmaht (kokku ca 65% TH polikliiniku töömahust):
AS Ida-Tallinna Keskhaigla:
Magasini üksus,
Tõnismäe üksus,
69
Ravi tänava põhimaja ja silmakliinik,
Loksa üksus
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla:
Sõle 16 üksus Nakkuskliinik
Paldiski mnt põhimaja
Eriarsti vastuvõtule tulevad plaanilised haiged. Registreerimine vastuvõtule toimub haige poolt,
perearsti või raviarsti poolt. Vahetult erialaüksuses korraldab patsientide teavitamist ja suunamist
vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse klienditeenindaja. Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu
ruumid on arvutatud eeldusel, et tööaeg on 5 päeva nädalas, 10 tundi päevas, 240 päeva aastas.
Arvutusliku 85% hõive korral on kabineti kasutuskoormus 25 patsienti päevas või 17 patsienti päevas
(erialadel, mille puhul on ette nähtud tavapärasest pikem vastuvõtuaeg). Ambulatoorse vastuvõtu
ruumide planeerimise aluseks on eriarsti vastuvõtuüksus.
Tabel 71. Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu töökoormus Narva mnt 129 korpuses
VV VV
a/240 p/25/17
Muutus Muutus
võrdub võrdub
Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni
VV Kab
2030 2040
päevas arv
2040.a 2040
allergoloogia-
immunoloogia
sisehaigused 6704 6674 5993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8% 27.0 1
neuroloogia 28 602 25 977 27036 26 349 26 722 27 094 4.3% 27 466 27 839 7.2% 116.0 5
kardioloogia 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7% 104.1 4
gastroenteroloogia 17 230 16 323 20 856 17 302 18 282 19 261 18.0% 20 241 21 220 30.0% 88.4 4
endokrinoloogia 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5% 137.0 5
erakorraline
meditsiin*** 37 225 36 934 41 516 44 025 51 117 58 208 57.6% 65 299 72 391 96.0% 0.0 0
nefroloogia 8999 8505 9209 9151 9798 10 444 22.8% 11 091 11 737 38.0% 48.9 2
reumatoloogia 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7% 21.0 1
onkoloogia** 12 793 14 099 12 646 14 484 14 870 15 255 8.2% 15 640 16 026 13.7% 66.8 3
töötervishoid 1417 1604 2829 2133 2663 3192 99.0% 3721 4251 165.0% 17.7 1
dermatoveneroloogia 7908 11 017 11 219 10 800 10 584 10 367 -5.9% 10 150 9934 -9.8% 41.4 2
pulmonoloogia 15 135 16 007 17 372 16 092 16 178 16 263 1.6% 16 348 16 434 2.7% 68.5 3
infektsioonhaigused 44,825 48 389 59 374 47 292 46 195 45 099 -6.8% 44 002 42 905 -11.3% 178.8 11
oftalmoloogia 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0% 379.8 15
üldkirurgia 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5% 155.2 6
radioloogia 841 987 751 987 987 987 0.0% 987 987 0.0% 4.1 0
IFV 1322 1524 1857 2106 2687 3269 114.5% 3851 4432 190.8% 18.5 1
logopeed 517 298 49 298 298 298 0.0% 298 298 0.0% 1.2 0
vaskulaarkirurgia 3215 3722 3928 3728 3734 3741 0.5% 3747 3753 0.8% 15.6 1
ortopeedia 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3% 81.7 3
neurokirurgia 7 0 0 0 0 0 0.0% 0 0 0.0% 0.0 0
uroloogia 24 949 24 967 27 083 26 049 27 131 28 213 13.0% 29 295 30 377 21.7% 126.6 5
sünnitusabi ja
günekoloogia 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7% 224.3 13
ämmaemandus 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7% 135.9 8
otorinolarüngoloogia 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2% 102.8 4
pediaatria 7948 8145 8265 7602 7059 6516 -20.0% 5973 5430 -33.3% 22.6 1
anestesioloogia 6872 4406 4922 5695 6985 8274 87.8% 8274 8274 87.8% 34.5 1
Aktiivravi kokku 581 118 590 484 606 112 593 861 597 239 600 616 1.7% 602 704 604 792 2.4% 2218 99
psühhiaatria* 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2% 12.1 1
psühholoog 298 3 650 757 865 972 49.6% 1080 1187 82.7% 4.9 0
taastusravi ja
füsiaatria 5510 5726 6361 5764 5802 5841 2.0% 5879 5917 3.3% 24.7 1
Pikaravi kokku 7442 7766 7126 8730 9048 9365 20.6% 9683 10 000 28.8% 42 2
Kokku 588 560 598 250 613 238 602 592 606 287 609 982 2.0% 612 387 614 792 2.8% 2260 102
*Töömahtude arvutamise aluseks Narva mnt 129, 129b üle viidavad tegevusmahud so ca 65% kogu
TH ambulatoorse töö mahust
**Sünnitusabi ja günekoloogia tegevusmahtude arvutuse aluseks ITK naistekliiniku tegevusmahud
Töökorraldus
Erialaüksuses osutatakse patsientidele teenust kompleksselt: patsient saabub erialapolikliiniku
ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale ning teavitab ooteala
70
teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja fikseerib haigla
infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti vastuvõtul suunatakse
ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete proovimaterjalide (veri, uriin jm)
loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure, registreeritakse haige ravile
päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks statsionaari.
Personal
Töötajate arv eriala polikliinikus sõltub eriala ambulatoorse vastuvõtu korraldusest. Reeglina
assisteerib arsti ambulatoorsel vastuvõtul kas meditsiiniõde või kabineti assistent/ sekretär. Paljudel
erialadel assisteerib üks kabineti õde või sekretär samaaegselt kahe arstikabineti tööd:
Tabel 72. Töötajate arv vastuvõtuüksuses:
kokku suurimas vahetuses
Vanemõde 1 1
eriarstid Vastuvõtukabinettide arv Vastuvõtukabinettide arv
Polikliiniku kabineti õed vastuvõtukabinettide arv Vastuvõtukabinettide arv
Polikliiniku protse-duuride ja uuringukabinettide Protseduuri- ja/ või uuringuruumide Protseduuri- ja/ või uuringuruumide
õed arv arv
Muud: polikliiniku kabineti assistent/ sekretär Vastuvõtukabinettide arv Vastuvõtukabinettide arv
Muud: polikliiniku registratuuri klienditeenindajad 3 või enam töökohta ühes 3 või enam töökohta ühes
regisratuuris regisratuuris
Kokku Töökohtade arv abinettides Töökohtade arv kabinettides
Tööaeg
10t tööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Eriarstide vastuvõtuüksuste planeerimisel lähtutakse kliinikupõhisest planeerimismudelist, mille
kohaselt vastuvõtuüksuste ruumid standardiseeritakse nii, et nad oleksid ühtmoodi kasutatavad kõigi
kliinikus praktiseeritavate kliiniliste erialade poolt ning vastuvõtuüksuste kabinettide jaotust kliinikus
praktiseeritavate erialalade vahel oleks võimalik erialase kliinilise tellimuse muutumisel muuta.
Polikliinikus eristatakse järgmisi eriarstlike vastuvõtuüksuste planeerimismudeleid:
Kirurgiakliiniku vastuvõtuüksus;
Naistekliiniku vastuvõtuüksus;
Silmakliiniku vastuvõtuüksus;
Sisekliiniku vastuvõtuüksus.
Tehnilised nõuded
Polikliiniku vastuvõtuüksuses on vaja
Kellad, telefonid,
kaardilukud ustel,
personal – personal hädaabi väljakutse
pneumotransport,
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga,
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk,
audio- videosüsteem,
5.1.1. KIRURGIAKLIINIKU POLIKLIINIK
Programmeeritud pindala 1386 m2
Ülesanne
Kirurgiakliiniku polikliiniku ülesandeks on kirurgide ja kirurgia õdede plaanilise ambulatoorse töö
(vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine.
71
Töökoormus
Tabel 73. Kirugiakliiniku polikliiniku töökoormus ja vastuvõturuumide arv
VV VV
a/240 p/25/17
Muutus Muutus
võrdub võrdub
Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni
VV Kab
2030 2040
päevas arv
2040.a 2040
üldkirurgia 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5% 155.2 6
vaskulaarkirurgia 3215 3722 3928 3728 3734 3741 0.5% 3747 3753 0.8% 15.6 1
ortopeedia 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3% 81.7 3 (+3)
neurokirurgia 7 0 0 0 0 0 0.0% 0 0 0.0% 0.0 0
uroloogia 24 949 24 967 27 083 26 049 27 131 28 213 13.0% 29 295 30 377 21.7% 126.6 5 (+1)
otorinolarüngoloogia 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2% 102.8 4 (+2)
anestesioloogia 6872 4406 4922 5695 6985 8274 87.8% 8274 8274 87.8% 34.5 1 (+3)
Aktiivravi kokku* 118 126 117 653 118 410 119 423 121 194 122 964 4.5% 123 445 123 925 5.3% 516 20 (+9)
*sulgudes lisakabinetid, mis planeeritud rajada perspektiivsetena täna tervisekeskustes teostatavate
eriarstlike töömahtude järk-järguliseks koondamiseks rajatavasse haiglalinnakusse (koheselt kavas
haiglalinnakusse koondada keskhaiglate suletavate peakorpuste töömaht so ca 65% TH-a
ambulatoorsest töömahust)
Töökorraldus
Patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud
vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri
töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti
vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete
proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure,
registreeritakse haige ravile päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks
statsionaari.
Personal
Töötajate arv kirurgia polikliinikus.
Tabel 74. Kirurgia eriala vastuvõtuüksuse töötajate arv
Polikl jrk Polikl nimetus ja töötajate ametinimetus Kabinettide arv Töötajate arv suurimas
nr vahetuses
1 Anestesioloogia polikliinik (kab arv) 4
Vanemõde - -
arstid 3 3
vastuvõtukabineti õed 1 1
protseduuriõed - -
Muud: kabineti sekretär 2 2
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 6 6
2 Ortopeedia polikliinik (kab arv) 6
Vanemõde 1 1
arstid 5 5
vastuvõtukabineti õed 6 6
protseduuriõed 2 2
Muud: kabineti sekretär 3 3
Registratuuri klienditeenidajad 3 3
Kokku töötajaid 20 20
3 Uroloogia polikliinik (kab arv) 6
Vanemõde 1 1
arstid 7 6
vastuvõtukabineti õed 6 6
protseduuriõed 2 2
Muud: kabineti sekretär 3 3
Registratuuri klienditeenidajad 3 3
Kokku töötajaid 22 21
4 Üldkirurgia ja kardiovaskulaar-kirurgia polikliinik 7
(kab arv)
Vanemõde 1 1
arstid 7 7
72
vastuvõtukabineti õed 3 3
protseduuriõed 3 3
Muud: kabineti sekretär 2 2
Registratuuri klienditeenidajad 3 3
Kokku töötajaid 19 19
5 KNK polikliinik (kab arv) 6
Vanemõde 1 1
arstid 5 5
logopeed 1 1
larüngoloog 1 1
vastuvõtukabineti õed 7 7
Protseduuriõed, uuringuõed 5 4
Muud: kabineti sekretär 4 4
Registratuuri klienditeenidajad 3 3
Kokku töötajaid 27 26
Kokku töötajate arv polikliinikus 94 92
Tööaeg
10t tööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Tabel 75. Kirurgiakliiniku vastuvõtuüksuse ruumid ja pindala
Ruumi nimetus Pindala m²
Arsti kabinet 20
Läbivaatusruum või õdede – või assistentide tööruum 20
Arsti kabinet 20
Ooteruum vastava polikliiniku osa kabinettidele (6-8 in kohta ca 10 m2) 10
Tavapärane kirurgiline vastuvõtumoodul planeeritakse 3 kabinetiline, millest keskmisesse kabinetti
on võimalik mõlemast külgnevast vastuvõtukabinetist pääseda ka avalikku ooteala läbimata otseukse
kaudu. Kirurgiakliiniku vastuvõtuüksustes on töö sõltuvalt kirurgilisest erialast korraldatud: a) arst-
õde töötavad koos samas vastuvõtu kabinetis ning kahe vastuvõtukabineti arstid kasutavad vajadusel
läbivaatusruumi kordamööda; b) kahe arsti vastuvõtukabineti vahel paikneb mõlemaid vastuvõttusid
teenindavate õdede või assistentide tööruum.
Iga kirurgilise eriala vastuvõtukabinettide rühma juurde on planeeritud piisav arv protseduuri ja
uuringuruume, personali puhkeruum, konsiiliumiruumid, polikliiniku registratuur, patsientide ooteala,
patsientide WC-d. Ootealade planeerimisel on lähtutud eeldusest, et igas polikliiniku registratuuris on
registratuuritöötajatel visuaalne ülevaade ootealal paiknevatest patsientidest. Patsiendi
haigusseisungi ootamatu järsu halvenemise korral alarmeerib ooteala töötaja meditsiinipersonali ja
kutsub patsiendile erakorralise abi.
Ruumid
Tabel 76. Kirurgiakliiniku polikliiniku ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse Ruumi
Jrk.nr Ruumi nimetus Ruumide arv Kokku (m2)
alajaotus netopind (m2)
1 Kirurgia WC personal 3 2 6
2 Kirurgia Ladu, instrumendid 10 1 10
3 Kirurgia Polikliinik desinfekts. 12 1 12
4 Kirurgia Polikliiniku õendusjuht 13 1 13
5 Kirurgia Must pesu 5 1 5
6 Kirurgia Prügi, jäätmed 9 1 9
7 Kirurgia Koristusvahendid 7 1 7
Anestesioloogia,
8 Registratuur (3 töökohta) 17 1 17
valuravi, ortopeedia
Anestesioloogia,
9 WC 3 2 6
valuravi, ortopeedia
Anestesioloogia,
10 Inva WC 4 1 4
valuravi, ortopeedia
Anestesioloogia,
11 WC personal 3 2 6
valuravi, ortopeedia
Anestesioloogia,
12 Õendusjuht 18 1 18
valuravi, ortopeedia
Eriarst 1, 2 (anestesioloog), 3 (õe
13 Anestesioloogia 16 3 48
vastuvõtt)
14 Anestesioloogia Läbivaatus 1, 2 16 2 32
15 Anestesioloogia Eriarst 4 (Valuravi kabinet) 21 1 21
73
16 Ortopeedia Eriarst 1 17 1 17
17 Ortopeedia Läbivaatus 19 1 19
18 Ortopeedia Eriarst 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt) 20 5 100
19 Ortopeedia Läbivaatus 1, 2 20 2 40
Protseduurid (abivahendite
20 Ortopeedia 30 1 30
sobitamine, kipsituba)
21 Ortopeedia Tarvikute ladu 10 1 10
22 Ortopeedia Protseduurid (must sidumine) 23 1 23
23 Ortopeedia Protseduurid (puhas sidumine) 24 1 24
Üldkirurgia, uroloogia,
24 Registratuur 17 1 17
KNK (ORL)
Üldkirurgia, uroloogia,
25 WC 3 2 6
KNK (ORL)
Üldkirurgia, uroloogia,
26 Inva WC 4 1 4
KNK (ORL)
Üldkirurgia, uroloogia,
27 Õendusjuht 17 1 17
KNK (ORL)
Üldkirurgia, uroloogia,
28 Konsiiliumid 29 1 29
KNK (ORL)
29 Uroloogia Eriarst 1 19 1 19
30 Uroloogia Läbivaatus 1, 2 20 2 40
31 Uroloogia Eriarst 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt) 20 5 100
32 Uroloogia Protseduurid 1 (Tsütoskoopia, WC) 22 1 22
33 Uroloogia Protseduurid 2 (Urodünaamika, WC) 21 1 21
34 Uroloogia Uuringuruum 1 (ultraheli) 20 1 20
Endoskoopiliste instrumentide(k.a
35 Uroloogia 16 1 16
fiiber) pesu
36 Uroloogia Ladu, instrumendid 8 1 8
37 Üldkirurgia Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 20 6 120
38 Üldkirurgia Läbivaatus 1, 2, 3 20 3 60
Protseduurid 1, 2 (puhas sidumine), 3
39 Üldkirurgia, uroloogia 20 3 60
(must sidumine)
Kirurgiliste materjalide ladu, personali
40 Üldkirurgia, uroloogia 10 1 10
ettevalmistus
41 Üldkirurgia Ravimiuuringud 20 1 20
42 Kardiovaskulaar-kirurgia Eriarst 1 20 1 20
43 Kardiovaskulaar-kirurgia Uuringud (UH) 20 1 20
44 Kardiovaskulaar-kirurgia Protseduurid 20 1 20
Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt), 7
45 KNK (ORL) 20 7 140
(õe vastuvõtt)
46 KNK (ORL) Vastuvõtt (Logopeed, larüngoloog) 20 1 20
Uuringuruum 1 (Laste audiomeetria);
47 KNK (ORL) 20 4 80
2, 3, 4 (Audiomeetria)
48 KNK (ORL) Protseduurid 1 20 1 20
83 1386
Tehnilised nõuded
Kirurgia polikliinikus on vaja:
kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem.
5.1.2. NAISTEKLIINIKU POLIKLIINIK
Programmeeritud pindala 1838 m2
Ülesanne
Naistekliiniku polikliiniku ülesandeks on naistearstide, lastearstide ja ämmaemandate plaanilise
ambulatoorse töö (vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine.
74
Töökoormus
Tabel 77. Naistekliiniku polikliiniku töökoormus ja vastuvõturuumide arv
VV a/240 VV
Muutus Muutus võrdub p/25/17
Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni VV võrdub
2030 2040 päevas Kab arv
2040 2040
IFV 1322 1524 1857 2106 2687 3269 114.5% 3851 4432 190.8% 18.5 1 (+1)
sünnitusabi ja
günekoloogia 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7% 224.3 13
ämmaemandus 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7% 135.9 8 (+4)
pediaatria 7948 8145 8265 7602 7059 6516 -20.0% 5973 5430 -33.3% 22.6 1 (+1)
Aktiivravi
kokku 134 659 136 146 129 593 128 174 120 203 112 231 -17.6% 104 260 96 288 -29.3% 401 23 (+6)
Töökorraldus
Patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud
vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri
töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti
vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete
proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure,
registreeritakse haige ravile päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks
statsionaari.
Personal
Töötajate arv eriala polikliinikus sõltub eriala ambulatoorse vastuvõtu korraldusest. Reeglina
assisteerib naistearsti ja lastearsti ambulatoorsel vastuvõtul meditsiiniõde. Ämmaemandate
vastuvõtu viib läbi ämmaemand üksinda.
Tabel 78. Naistekliiniku polikliiniku töötajate arv
kokku suurimas vahetuses
Ämmaemandusjuht 1 1
Eriarstid (naistearstid, lastearstid) 14 14
ämmaemandad 12 12
Polikliiniku protseduuride ja uuringukabinettide
õed 10 10
Muud: viljatusravi labori arstide vastuvõtt 2 2
Muud: viljatusravi labori biomeditsiini tehnikud 3 3
Muud: sotsiaaltöötaja, noorte nõustajad (2 kab) 3 3
Muud: polikliiniku sekretärid 4 4
Muud: polikliiniku registratuuri
klienditeenindajad 6 (2 registratuuri) 6 (2 registratuuri)
Kokku töökohti 55 55
Tööaeg
10t tööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Tabel 79. Naistekliiniku vastuvõtuüksuse ruumid ja pindala
Ruumi nimetus Pindala m²
Arsti ja/ või ämmaemanda vastivõtu kabinet 25
WC koos riietumisnurgaga 5
Ooteruum vastava polikliiniku osa kabinettidele (6-8 in kohta ca 10 m2) 10
Tavapärane naistekliiniku vastuvõtumoodul planeeritakse ühe ja/või kahe töökohalisena. Igas
kabinetis paikneb günekoloogiline tool, läbivaatuskušett, UH-uuringuseade ning kontoritöökoht. Igas
kabinetis paikneb WC koos patsiendi riietumisnurgaga. Naistekliiniku vastuvõtuüksustes on töö
korraldatud: a) arst-õde töötavad koos samas vastuvõtu kabinetis; b) arst- või ämmaemand töötavad
vastuvõtukabinetis üksinda.
75
Ruumid
Tabel 80. Naistekliiniku polikliiniku ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Ruumi
Funktsionaalse Ruumide Kokku
Ruumi nimetus netopind
üksuse alajaotus arv (m2)
Jrk.nr (m2)
1 Naistekliinik Registratuur 17 1 17
2 Naistekliinik WC 3 2 6
3 Naistekliinik WC, inva 5 1 5
4 Naistekliinik WC personal 3 4 12
Vastuvõtt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13
5 Naistekliinik 25 13 325
(naistearst)
Wc + riietumisosa 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11,
6 Naistekliinik 5 13 65
12, 13 (naistearsti vv)
Vastuvõtt 1, 2, 13, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12
7 Naistekliinik 25 12 300
(ämmaemand)
Wc + riietumisosa 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11,
8 Naistekliinik 5 12 60
12 (ämmaemanda vv)
9 Naistekliinik Vastuvõtt (Sotsiaaltöötaja) 17 1 17
10 Naistekliinik Vastuvõtt 1, 2 (Lastearst) 16 2 32
11 Naistekliinik Vastuvõtt (Imetamisnõustamine) 20 1 20
12 Naistekliinik Ema- lapse tuba 16 1 16
13 Naistekliinik Perekool 60 1 60
14 Naistekliinik Riietusruum 12 kohta 18 1 18
15 Naistekliinik Dušširuum 4 kohta 10 1 10
16 Naistekliinik Wc 3 2 6
17 Naistekliinik Uuringuruum 1, 2, 3 (ultraheli) 25 3 75
18 Naistekliinik Wc + riietumisosa 1, 2, 3 (ultraheli) 5 3 15
19 Naistekliinik Uuringuruum 4, 5 (kolposkoopia) 25 2 50
20 Naistekliinik Wc + riietumisosa 4, 5 (kolposkoopia) 5 2 10
21 Naistekliinik Uuringuruum 6 (Kuulmisskriining) 20 1 20
22 Naistekliinik Uuringuruum 7 (KTG ruum, 4 töökohta) 30 1 30
23 Naistekliinik Vastuvõtt 1, 2 (Noorte nõustamiskabinet) 25 2 50
Wc + riietumisosa 1, 2 (noorte nõustamise
24 Naistekliinik 5 2 10
kabinet)
25 Naistekliinik Personali puhkeruum 21 1 21
26 Naistekliinik Nõupidamiste ruum 33 1 33
27 Naistekliinik puhas ladu 12 1 12
28 Naistekliinik must ladu 9 1 9
29 Naistekliinik Koristusvahendid 7 1 7
30 Naistekliinik jäätmed, prügi 9 1 9
31 Naistekliinik ämmaemandusjuht 15 1 15
32 Naistekliinik osakonna juhataja 15 1 15
33 Naistekliinik sekretär 4 töökohta 25 1 25
34 Viljatusravi keskus Registratuur 17 1 17
35 Viljatusravi keskus WC ooteala juures 3 2 6
36 Viljatusravi keskus 1 kohaline palat 22 1 22
37 Viljatusravi keskus WC dush 1 kohalise palati juures 4 1 4
38 Viljatusravi keskus palat ( 5 voodikohta, 2 lamamistooli) 59 1 59
39 Viljatusravi keskus lüüs 11 1 11
40 Viljatusravi keskus protseduurid 45 1 45
41 Viljatusravi keskus lüüs 9 1 9
42 Viljatusravi keskus labor 73 1 73
43 Viljatusravi keskus krüolabor 21 1 21
44 Viljatusravi keskus lüüs 5 1 5
45 Viljatusravi keskus sugurakupank 20 1 20
46 Viljatusravi keskus labor 21 1 21
47 Viljatusravi keskus loovutusruum 16 1 16
48 Viljatusravi keskus loovutusruumi WC dushiga 6 1 6
49 Viljatusravi keskus vastuvõturuum 1 17 1 17
50 Viljatusravi keskus vastuvõturuum 2 25 1 25
51 Viljatusravi keskus Wc riietumisalaga 6 1 6
52 Viljatusravi keskus med.gaasid 15 1 15
53 Viljatusravi keskus ladu 19 1 19
54 Viljatusravi keskus must pesu 13 1 13
55 Viljatusravi keskus koristusvahendid 7 1 7
56 Viljatusravi keskus Dokumenteerimise ruum 20 1 20
57 Viljatusravi keskus WC personali 3 2 6
Kokku: 119 1838
Tehnilised nõuded
Naistekliiniku polikliinikus on vaja:
76
kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem.
5.1.3. SILMAKLIINIKU POLIKLIINIK
Programmeeritud pindala 850 m2
Ülesanne
Silmakliiniku polikliiniku ülesandeks on silmaarstide ja silmakliiniku õdede plaanilise ambulatoorse töö
(vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine.
Töökoormus
Tabel 81. Silmakliiniku polikliiniku töökoormus ja vastuvõturuumide arv
VV a/240 VV
Muutus Muutus võrdub p/25/17
Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni VV võrdub
2030 2040 päevas Kab arv
2040.a 2040
oftalmoloogia 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0% 379.8 15 (+1)
Aktiivravi kokku 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0% 380 15 (+1)
Töökorraldus
Patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud
vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri
töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti
vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete
proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure,
registreeritakse haige ravile päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks
statsionaari.
Personal
Töötajate arv eriala polikliinikus sõltub eriala ambulatoorse vastuvõtu korraldusest. Reeglina
assisteerib naistearsti ja lastearsti ambulatoorsel vastuvõtul meditsiiniõde. Ämmaemandate
vastuvõtu viib läbi ämmaemand üksinda.
Tabel 82. Silmakliiniku polikliiniku töötajate arv
kokku suurimas vahetuses
Õendusjuht 1 1
Eriarstid 14 14
Polikliiniku õed 14 14
Polikliiniku õdede vastuvõtt 2 2
Polikliiniku protseduuride ja uuringukabinettide
õed 10 10
Muud: polikliiniku sekretärid 2 2
Muud: polikliiniku registratuuri
klienditeenindajad 5 5
Kokku töökohti 48 48
Tööaeg
10t tööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Tabel 83. Silmakliiniku vastuvõtuüksuse ruumid ja pindala
Ruumi nimetus Pindala m²
Arsti vastivõtu kabinet 16
77
Läbivaatusruum / õe tööruum 16
Ooteruum vastava polikliiniku osa kabinettidele (6-8 in kohta ca 10 m2) 10
Tavapärane silmakliiniku vastuvõtumoodul planeeritakse kahe töökohalisena. Iga
vastuvõtukabinetiga külgneb läbivaatusruum, millesse saab siseneda otse vaheukse kaudu avalikku
ooteala läbimata. Arst ja õde töötavad koos kõrvuti kabinettides. Arst ja õde töötavad
vastuvõtukabinetis üksinda. Silmakliiniku vastuvõtu kabinettide juurde on planeeritud piisav arv
protseduuri ja uuringuruume, personali puhkeruum, konsiiliumiruumid, polikliiniku registratuur,
patsientide ooteala, patsientide WC-d. Ootealade planeerimisel on lähtuda eeldusest, et igas
polikliiniku registratuuris on registratuuritöötajatel visuaalne ülevaade ootealal paiknevatest
patsientidest. Patsiendi haigusseisungi ootamatu järsu halvenemise korral alarmeerib ooteala töötaja
meditsiinipersonali ja kutsub patsiendile erakorralise abi.
Ruumid
Tabel 84. Silmakliiniku polikliiniku ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse Ruumi Ruumi-de
Jrk.nr Ruumi nimetus Kokku (m2)
üksuse alajaotus netopind (m2) arv
1 Oftalmoloogia Registratuur 17 1 17
2 Oftalmoloogia WC 3 2 6
3 Oftalmoloogia Inva WC 4 1 4
4 Oftalmoloogia WC personal 3 2 6
5 Oftalmoloogia Med. Vahendid, tarvikud 12 1 12
Silmakliiniku polikliiniku
personali nõupidamiste-
6 Oftalmoloogia puhkeruum 23 1 23
7 Oftalmoloogia Polikliiniku juhataja 15 1 15
8 Oftalmoloogia Polikliiniku õendusjuht 15 1 15
9 Oftalmoloogia Polikliiniku sekretär (4 töökohta) 21 1 21
Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9,
10, 11, 12, 13, 14, 15 (õe
10 Oftalmoloogia vastuvõtt), 16 (õe vastuvõtt) 16 16 256
Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8,
9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 (õe
11 Oftalmoloogia töökoht) 16 15 240
12 Oftalmoloogia Protseduurid 1, 2, 3, 4 20 4 80
13 Oftalmoloogia Uuringud 1, 2, 3, 4, 5, 6 20 6 120
14 Oftalmoloogia Puhas pesu 12 1 12
15 Oftalmoloogia Must pesu 7 1 7
16 Oftalmoloogia Koristusvahendid 7 1 7
17 Oftalmoloogia Prügi, jäätmed 9 1 9
56 850
Tehnilised nõuded
Silmakliiniku polikliinikus on vaja:
kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem.
5.1.4. SISEHAIGUSTE KLIINIKU POLIKLIINIK
Programmeeritud pindala 3931 m2
Ülesanne
Sisehaiguste kliiniku polikliiniku ülesandeks on kliiniku eriarstide ja õdede plaanilise ambulatoorse töö
(vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine.
78
Töökoormus
Tabel 85. Sisehaiguste kliiniku polikliiniku töökoormus ja vastuvõturuumide arv
VV VV
a/240 p/25/17
Muutus Muutus
võrdub võrdub
Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni
VV Kab
2030 2040.a
päevas arv
2040.a 2040.a
allergoloogia-
(+6)
immunoloogia
sisehaigused 6704 6674 5993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8% 27.0 1 (+2)
neuroloogia 28 602 25 977 27 036 26 349 26 722 27 094 4.3% 27 466 27 839 7.2% 116.0 5
kardioloogia 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7% 104.1 4 (+1)
gastroenteroloogia 17 230 16 323 20 856 17 302 18 282 19 261 18.0% 20 241 21 220 30.0% 88.4 4
endokrinoloogia 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5% 137.0 5 (+2)
nefroloogia 8999 8505 9209 9151 9798 10 444 22.8% 11 091 11 737 38.0% 48.9 2
reumatoloogia 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7% 21.0 1 (+5)
onkoloogia 12 793 14 099 12 646 14 484 14 870 15 255 8.2% 15 640 16 026 13.7% 66.8 3 (+1)
Töötervishoid* 1417 1604 2829 2133 2663 3192 99.0% 3721 4251 165.0% 17.7 1 (+4)
dermatoveneroloogia 7908 11 017 11 219 10 800 10 584 10 367 -5.9% 10 150 9934 -9.8% 41.4 2 (+1)
pulmonoloogia 15 135 16 007 17 372 16 092 16 178 16 263 1.6% 16 348 16 434 2.7% 68.5 3 (+1)
Infektsioonhaigused* 44 825 48 389 59 374 47 292 46 195 45 099 -6.8% 44 002 42 905 -11.3% 178.8 11 (+2)
Psühhiaatria** 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2% 12.1 1(+2)
psühholoog 298 3 650 757 865 972 49.6% 1080 1187 82.7% 4.9 0
Sisekliiniku 43
polikliinik kokku*** 203 868 212 001 229 008 214 884 217 119 219 355 3.5% 221 590 223 826 5.6% 933 (+25)
*infektsioonhaiguste ning töötervishoiu arsti ja õe vastuvõtt planeeritud 35min
**psühhiaatria vastuvõtt planeeritud 60 min
***sulgudes lisakabinetid, mis planeeritud rajada perspektiivsetena täna tervisekeskustes
teostatavate eriarstlike töömahtude järk-järguliseks koondamiseks rajatavasse haiglalinnakusse
(koheselt kavas haiglalinnakusse koondada keskhaiglate suletavate peakorpuste töömaht so ca 65%
TH-a ambulatoorsest töömahust)
Töökorraldus
Patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud
vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri
töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti
vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete
proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure,
registreeritakse haige ravile päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks statsionaari.
Personal
Töötajate arv sisehaiguste kliiniku polikliiniku vastuvõtuüksustes.
Tabel 86. Eriala vastuvõtuüksuse töötajate arv
Pol. Polikliiniku nimetus ja töötajate Kokku Töötajate arv
jrk ametinimetus suurimas vahetuses
nr
1 Allergoloogia ja immunoloogia 6
polikliinik ( vv kab arv)
Vanemõde 1 1
arstid 6 6
vastuvõtukabineti õed 1 1
protseduuriõed - -
Muud: kabineti sekretär 7 7
Registratuuri klienditeenidajad 3 3
Kokku töötajaid 17 17
2 Pulmonoloogia polikliinik (vv kab arv) 4
Vanemõde 1 1
arstid 3 3
vastuvõtukabineti õed 1 1
Protseduuriõed ja uuringuõed 10 10
Muud: kabineti sekretär 3 3
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 18 18
3 Onkoloogia polikliinik (vv kab arv) 4
Õendusjuht 1 1
79
arstid 3 3
vastuvõtukabineti õed 3 3
Õe vastuvõtt 1 1
Sotsiaaltöötaja, patsiendikoolitaja
vastuvõtt 3 3
protseduuriõed 2 2
Muud: konsiiliumi assistendid ( sekretärid) 2 2
Muud: kabineti sekretär - -
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 15 15
4 Endokrinoloogia polikliinik (vv kab arv) 7
Õendusjuht 1 1
arstid 5 5
vastuvõtukabineti õed 5 5
Õe vastuvõtt 2 2
protseduuriõed 2 2
Muud: kabineti/ konsiiliumi sekretär 1 1
Registratuuri klienditeenidajad 3 3
Kokku töötajaid 19 19
5 Dermatoveneroloogia polikliinik (vv kab 3
arv)
Vanemõde - -
arstid 2 2
uuringuarst 1 1
õe vastuvõtt 1 1
vastuvõtukabineti õed - -
Protseduuriõed, uuringuõed 4 4
Muud: kabineti sekretär 2 2
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 10 10
6 Gastroenteroloogia polikliinik (vv kab 4
arv)
Vanemõde - -
arstid 4 4
vastuvõtukabineti õed 2 2
Protseduuriõed, uuringuõed 2 2
Muud: patsiendi koolitaja 1 1
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 9 9
7 Kardioloogia polikliinik (vv kab arv) 5
Vanemõde 1 1
arstid 4 4
uuringuarstid 6 6
Õe vastuvõtt 1 1
uuringuõed 10 10
vastuvõtukabineti õed 3 3
Protseduuriõed - -
Muud: kabineti sekretär - -
Registratuuri klienditeenidajad 3 3
Kokku töötajaid 28 28
8 Neuroloogia polikliinik (vv kab arv) 5
Vanemõde 1 1
arstid 5 5
uuringuarstid 3 3
Õe vastuvõtt 1 1
uuringuõed 3 3
vastuvõtukabineti õed 2 2
Protseduuriõed - -
Muud: kabineti sekretär - -
Registratuuri klienditeenidajad 3 3
Kokku töötajaid 18 18
9 Sisehaiguste polikliinik (vv kab arv) 3
Vanemõde - -
arstid 1 1
uuringuarstid - -
Õe vastuvõtt 2 2
uuringuõed - -
vastuvõtukabineti õed 1 1
Protseduuriõed - -
Muud: kabineti sekretär - -
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 4 4
10 Reumatoloogia polikliinik (vv kab arv) 6
Vanemõde - -
arstid 5 5
80
uuringuarstid - -
Õe vastuvõtt 1 1
uuringuõed 1 1
vastuvõtukabineti õed 3 3
Protseduuriõed 1 1
Muud: patsiendi koolitaja 1 1
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 12 12
11 Nefroloogia polikliinik (vv kab arv) 2
Vanemõde - -
arstid 2 2
uuringuarstid - -
Õe vastuvõtt - -
uuringuõed - -
vastuvõtukabineti õed 2 2
Protseduuriõed 1 1
Muud: kabineti sekretär - -
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 5 5
12 Töötervishoiu polikliinik (vv kab arv) 5
Vanemõde - -
arstid 2 2
uuringuarstid - -
Õe vastuvõtt 3 3
uuringuõed - -
vastuvõtukabineti õed 2 2
Protseduuriõed - -
Muud: kabineti sekretär - -
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 7 7
13 Nakkuskeskuse polikliinik ( vv kab arv) 13
Õendusjuht 1 1
arstid 6 6
Õe vastuvõtt 7 7
vastuvõtukabineti õed 6 6
protseduuriõed 3 3
Muud: kabineti sekretär - -
Registratuuri klienditeenidajad 3 3
Kokku töötajaid 26 26
14 Psühhiaatria polikliinik ( vv kab arv) 3
Vanemõde - -
arstid 2 2
Õe vastuvõtt 1 1
vastuvõtukabineti õed - -
protseduuriõed - -
Muud: sotsiaaltöötaja vastuvõtt - -
Muud: kabineti sekretär - -
Registratuuri klienditeenidajad - -
Kokku töötajaid 3 3
Kokku töötajaid sisehaiguste kliiniku
polikliinikus 191 191
Tööaeg
10t tööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Tabel 87. Sisehaiguste kliiniku vastuvõtuüksuse ruumid ja pindala
Ruumi nimetus Pindala m²
Arsti ja/või õe vastivõtu kabinet 16
Läbivaatusruum 16
Ooteruum vastava polikliiniku osa kabinettidele (6-8 in kohta ca 10 m2) 10
Tavapärane sisehaiguste kliiniku vastuvõtumoodul planeeritakse kahe töökohalisena. Iga
vastuvõtukabinetiga külgneb läbivaatusruum, millesse saab siseneda otse vaheukse kaudu avalikku
ooteala läbimata. Sisehaiguste kliiniku vastuvõtuüksustes on töö korraldatud: a) arst-õde töötavad
koos samas vastuvõtu kabinetis; b) arst või õde töötavad vastuvõtukabinetis üksinda.
Iga sisemeditsiini eriala vastuvõtukabinettide rühma juurde on planeeritud piisav arv protseduuri ja
uuringuruume, personali puhkeruum, konsiiliumiruumid, polikliiniku registratuur, patsientide ooteala,
patsientide WC-d. Ootealade planeerimisel on lähtutud eeldusest, et igas polikliiniku registratuuris on
registratuuritöötajatel visuaalne ülevaade ootealal paiknevatest patsientidest. Patsiendi
81
haigusseisungi ootamatu järsu halvenemise korral alarmeerib ooteala töötaja meditsiinipersonali ja
kutsub patsiendile erakorralise abi.
Ruumid
Tabel 88. Sisehaiguste kliiniku polikliiniku ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Ruumi
Funktsionaalse üksuse Ruumi-de
Jrk.nr Ruumi nimetus netopind Kokku
alajaotus arv
(m2)
1 Polikliinik Lapsevankrite parkla 38 1 38
2 Polikliinik WC meeste/ naiste 3 2 6
3 Polikliinik Inva WC 4 1 4
4 Polikliinik WC personal 3 2 6
5 Polikliinik SK polikliiniku õendusjuht 16 1 16
6 Polikliinik SK polikliiniku nõupidamisruum 26 1 26
7 Polikliinik SK polikliiniku puhkeruum 25 1 25
Hoiuruum (sisekliiniku
8 Polikliinik 10 1 10
med.vahendid, tarvikud)
9 Polikliinik Hoiuruum (polikliiniku puhas pesu) 16 1 16
10 Must pesu 6 1 6
11 Polikliinik Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9
12 Koristusvahendid 7 1 7
Allergoloogia-immunoloogia,
13 Registratuur (3 töökohta) 14 1 14
pulmonoloogia, onkoloogia
Allergoloogia-immunoloogia,
14 WC 3 2 6
pulmonoloogia, onkoloogia
Allergoloogia-immunoloogia,
15 Inva WC 4 1 4
pulmonoloogia, onkoloogia
Allergoloogia-immunoloogia,
16 WC personal 3 3 9
pulmonoloogia, onkoloogia
Allergoloogia-immunoloogia,
17 Õendusjuht 16 1 16
pulmonoloogia, onkoloogia
18 Allergoloogia-immunoloogia Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt) 16 6 96
Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe
19 Allergoloogia-immunoloogia 16 6 96
vastuvõtt)
20 pulmonoloogia Eriarst 1, 2, 3 (õe vastuvõtt) 16 3 48
21 pulmonoloogia Läbivaatus 1, 2, 3 (õe vastuvõtt) 16 3 48
22 pulmonoloogia Eriarst 4 20 1 20
23 pulmonoloogia Läbivaatus 4 20 1 20
Uuringuruum 1 (FD spirograafia), 2
(FD spirograafia), 3 (FD
24 pulmonoloogia allergiatestid), 4 (Metakoliintestid), 5 20 6 120
((Bodybox+ difusioon+FeNo), 6
(Kardiopulmonaalne koormustest)
25 pulmonoloogia Läbivaatus 1, (FD 1), 2 (FD 2) 20 2 40
Uuringuruum 7 (uneapnoe ruum,
26 pulmonoloogia 16 1 16
hapnikuravi)
27 pulmonoloogia WC 3 1 3
28 pulmonoloogia Dušš 3 1 3
29 pulmonoloogia Dokumenteerimise ruum 27 1 27
30 pulmonoloogia Patsiendikoolitus (astmakabinet) 20 1 20
31 pulmonoloogia Ravimuuringud 27 1 27
32 onkoloogia Registratuur (3 töökohta) 14 1 14
33 onkoloogia Protseduurid 33 1 33
34 onkoloogia Konsiiliumid 1 25 1 25
35 onkoloogia Konsiiliumid 2 26 1 26
36 onkoloogia Patsientide koolitused 1 16 2 32
Onkoloog 1, 2, 3, 4 (õe vastuvõtt), 5
37 onkoloogia (psühholoogi vastuvõtt), 6 16 6 96
(sotsiaaltöötaja)
38 onkoloogia Läbivaatus 1,2, 3 16 3 48
39 onkoloogia Protseduurid 25 1 25
endokrinoloogia,
40 dermatoveneroloogia, Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9
gastroenteroloogia
endokrinoloogia,
41 dermatoveneroloogia, Koristusvahendid 7 1 7
gastroenteroloogia
endokrinoloogia,
42 dermatoveneroloogia, Registratuur (3 töökohta) 14 1 14
gastroenteroloogia
endokrinoloogia,
43 dermatoveneroloogia, WC 3 2 6
gastroenteroloogia
82
endokrinoloogia,
44 dermatoveneroloogia, Inva WC 4 1 4
gastroenteroloogia
endokrinoloogia,
45 dermatoveneroloogia, WC personal 3 2 6
gastroenteroloogia
endokrinoloogia,
46 dermatoveneroloogia, WC personal 3
gastroenteroloogia
endokrinoloogia,
47 dermatoveneroloogia, Õendusjuht 16 1 16
gastroenteroloogia
Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt),
48 endokrinoloogia 16 7 112
7 (õe vastuvõtt)
49 endokrinoloogia Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 16 7 112
50 endokrinoloogia Protseduurid 1 (sidumistuba) 27 1 27
51 endokrinoloogia Ultraheli 20 1 20
52 endokrinoloogia Diabeedi kabinet 1, 2 20 2 40
53 endokrinoloogia Protseduurid 2 (jalaravi) 27 1 27
Konsiiliumiruum (silma- jt. arstide
54 endokrinoloogia 26 1 26
konsultatsioonid)
55 endokrinoloogia Ravimuuringud 16 1 16
56 Dermatoveneroloogia Eriarst 1, 2 16 2 32
57 Dermatoveneroloogia Läbivaatus 1 16 1 16
58 Dermatoveneroloogia Eriarst 2 16
59 Dermatoveneroloogia Läbivaatus 2, 3 20 2 40
60 Dermatoveneroloogia Eriarst 3 (õe vastuvõtt) 20 1 20
Protseduurid 1, 2 (UVA, PUVA,
61 Dermatoveneroloogia 26 2 52
UVB)
62 Dermatoveneroloogia Protseduurid 3 (vann) 30 1 30
63 Dermatoveneroloogia WC 3 1 3
64 Dermatoveneroloogia Protseduurid 4 25 1 25
65 Dermatoveneroloogia Uuringuruum (Dig. Dermatosk) 20 1 20
66 Dermatoveneroloogia Ravimuuringud 16 1 16
67 Gastroenteroloogia Eriarst 1, 2, 3, 4 16 4 64
68 Gastroenteroloogia Läbivaatus 1, 2 16 2 32
69 Gastroenteroloogia Patsiendikoolitus 16 1 16
70 Gastroenteroloogia Ravimuuringud 20 1 20
71 Kardioloogia Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9
72 Kardioloogia Koristusvahendid 7 1 7
73 Kardioloogia Registratuur (3 tk) 14 1 14
74 Kardioloogia WC 3 2 6
75 Kardioloogia Inva WC 4 1 4
76 Kardioloogia WC personal 3 2 6
77 Kardioloogia Õendusjuht 16 1 16
78 Kardioloogia Eriarst 1, 2, 3, 4, 5 (õe vastuvõtt) 16 5 80
79 Kardioloogia Läbivaatus 1, 2 16 2 32
Uuringuruum 1, 2 (Rütmihäired
80 Kardioloogia 20 2 40
(Holter monitooring))
81 Kardioloogia Uuringute töötlemine 26 1 26
Uuringuruum 1, 2, 3 (FD UH
82 Kardioloogia 20 1 20
tööjaamad ja uuringutöötlus)
83 Kardioloogia Uuringuruum 1, 2, 3 (FD EKG) 20 3 60
Uuringuruum 1, 2, 3, 4 (FD ultraheli
84 Kardioloogia 20 4 80
TTE, TEE)
Uuringuruum 1, 2, 3, 4, 5 (FD EKG,
85 Kardioloogia 25 5 125
koormustestid)
Uuringuruum 1, 2, 3, 4, 5 (WC,
86 Kardioloogia 4 5 20
dušš)
87 Kardioloogia Uuringuruum (Tilt test) 25 1 25
88 Kardioloogia Ravimuuringud 20 1 20
89 Kardioloogia Dokumenteerimise ruum 20 1 20
90 Kardioloogia Personali puhkeruum 25 1 25
91 Kardioloogia Nõupidamiste ruum 25 1 25
Hoiuruum (sisekliiniku
92 Polikliinik 10 1 10
med.vahendid, tarvikud)
93 Must pesu 6 1 6
94 Polikliinik Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9
Neuroloogia, sisehaigused,
95 reumatoloogia, nefroloogia, Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9
töötervishoid
Neuroloogia, sisehaigused,
96 reumatoloogia, nefroloogia, WC personal 3 2 6
töötervishoid
83
Neuroloogia, sisehaigused,
97 reumatoloogia, nefroloogia, Dokumenteerimise ruum 20 1 20
töötervishoid
Neuroloogia, sisehaigused,
98 reumatoloogia, nefroloogia, Personali puhkeruum 25 1 25
töötervishoid
Neuroloogia, sisehaigused,
99 reumatoloogia, nefroloogia, Nõupidamiste ruum 26 1 26
töötervishoid
Neuroloogia, sisehaigused,
100 reumatoloogia, nefroloogia, Õendusjuht 16 1 16
töötervishoid
Eriarst 1, 2, 3, 4, 5 (õe vastuvõtt), 6
101 Neuroloogia 16 6 96
(Insuldikabinet)
102 Neuroloogia Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5 16 5 80
103 Neuroloogia Uuringuruum 1, 2, 3 (FD EMG) 24 3 72
104 Neuroloogia Ravimuuringud 24 1 24
Eriarst 1, 2 (õe vastuvõtt), 3 (õe
105 Sisehaigused 16 3 48
vastuvõtt)
106 Sisehaigused Läbivaatus 1, 2 16 2 32
107 Reumatoloogia Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt) 16 6 96
108 Reumatoloogia Läbivaatus 1, 2, 3 16 3 48
109 Reumatoloogia Protseduurid (liigesesisesed süstid) 25 1 25
110 Reumatoloogia Patsiendikoolituse ruum 24 1 24
111 Reumatoloogia Ravimuuringud 20 1 20
112 Nefroloogia Eriarst 1, 2 16 2 32
113 Nefroloogia Läbivaatus 16 1 16
114 Nefroloogia Eriarst 2 16
115 Nefroloogia Protseduurid (sidumistuba) 25 1 25
Eriarst 1, 2, 3 (õe vastuvõtt), 4 (õe
116 Töötervishoid 16 5 80
vastuvõtt), 5 (õe vastuvõtt)
117 Töötervishoid Läbivaatus 1, 2, 3 16 3 48
118 Psühhiaatria Eriarst 1, 2, 3 16 3 48
119 Infektsioonhaigused Registratuur (3tk) 14 1 14
120 Infektsioonhaigused WC 3 2 6
121 Infektsioonhaigused Inva WC 4 1 4
122 Infektsioonhaigused Õendusjuht 16 1 16
Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 (õe
vastuvõtt), 8 (õe vastuvõtt), 9 (õe
123 Infektsioonhaigused vastuvõtt), 10 (Õe vastuvõtt), 11 (õe 16 13 208
vastuvõtt), 12 (õe vastuvõtt), 13 (õe
vastuvõtt)
124 Infektsioonhaigused Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5 16 5 80
125 Infektsioonhaigused Protseduurid 1, 2 24 2 48
126 Infektsioonhaigused Protseduurid 3 25 1 25
248 3931
Tehnilised nõuded
Sisehaiguste kliiniku polikliinikus on vaja:
kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem.
5.2. KLIINIKUTES TÖÖTAVATE ARSTIDE JA SPETSIALISTIDE BÜROO
Programmeeritud pindala 4276 m2
Ülesanne
Statsionaari ühendbüroo ülesandeks on kliinikus töötavate eriarstide, residentide, arstiteaduskonna
üliõpilasteõdede, õendusjuhtide ja sekretäride bürootöö töökohtade tagamine.
84
Töökoormus
Kliinikute erialakeskuste kasutusse antavate büroo töökohtade arv on piisav tagamaks kõigile
erialakeskuses töötavate arstidele individuaalne arvutiga varustatud töökoht.
Töökorraldus
Kliinikute erialakeskuste büroo asukoha valik sõltub kliiniku koosseisu kuuluvate erialakeskuste
arstide ja spetsialistide töö iseloomust.
Statsionaarsetes palatiosakondades mitte töötavate arstide büroo - erialakeskuste
ruumiprogrammi koosseisu kuuluv arstide büroo erialakeskustes, mille töö iseloom on seotud
valdavalt sama erialakeskuse ruumiprogrammi piires teostatavate arstlike, õenduslike ja tehniliste
toimingutega (N. radioloogiakeskus, patoloogiakeskus, laborikeskus, erakorralise meditsiini keskus,
III astme intensiivravi keskus, anesteesiakeskus) paigutatakse arstide bürooruumid vahetult
põhitegevusega seotud ruumigrupiga külgnevalt. Vastavate erialakeskuste arstide büroopinnad on
kirjeldatud nende erialakeskuste ruumiprogrammi koosseisus. (Vt eestpoolt vastavate erialakeskuste
ruumiprogrammi kirjeldused)
Statsionaarsetes palatiosakondades töötavate arstide büroo - kliinikute ühendbüroo, mis
paikneb erialakeskuste töökohtadest eraldi ning on liigendatud ravimeeskonna põhiselt
erialakeskustes, mille arstid tööprotsessi käigus, tööpäeva jooksul liiguvad paljude erinevate
töökohtade vahel (N. kirurgiakliiniku erialakeskuste ja sisekliiniku erialakeskuste eriarstid)
paigutatakse kliinikute büroopinnad arstide töökohtade (polikliinik, statsionaar, operatsiooniplokk,
päevaravi osakonnad, uuringuosakonnad) asukohta arvestades kõigi arstlike töökohtade suhtes
optimaalseimale võimalikule kaugusele. Kliinikute erialakeskuste büroopinnad paigutatakse
üksteisega külgnevalt nii, et erinevate erialakeskuste arstide koostöö ühe või mitme kliiniku piires
oleks parimal võimalikul moel korraldatav.
Personal
Tabel 89. Statsionaarsetes palatiosakondades mitte töötavate arstide bürootöökohtade arv
Ameti-
Struktuuriüksuse nimetus Omandatud eriala Ametinimetus kohti
DIAGNOSTIKAKLIINIK gastroenteroloogia kliiniku juhataja 1
eriarstid / spetsialistid spetsialistid 3
Kliiniku juhtkond kokku 4
Radioloogiakeskus radioloogia keskuse juhataja 1
radioloogia radioloogid 42.33
Keskus kokku 43.33
Patoloogiakeskus patoloogia keskuse juhataja 1
patoloogia patoloogid 11
Keskus kokku 12
Laborikeskus laboriarst juhataja 1
laboriarst ja/ või laborispetsialist laboriarstid ja spetsialistid 29.75
Keskus kokku 30.75
Hübriidkirurgia keskus kardioloogia juhataja 1
kardioloogia/ radioloogia kardioloog/radioloog 3
Keskus kokku 4
Diagnostikakliinik kokku 94
Anesteesia- ja III astme intensiivravi
keskused anestesioloogia keskuste juhatajad 2
anestesioloogia arstid / vanemarstid 45.5
Keskus kokku 47.5
Erakorralise meditsiini keskus erakorraline meditsiin keskuse juhataja 1
erakorraline meditsiin arstid / vanemarstid 22.25
Keskus kokku 23.25
Kirurgiakliinik kokku 70,75
Haigla arstid kokku 165
Residendid, üliõpilased (20% arstide
arvust) 33
Arstide büroo töökohad kokku 198
Tabel 90. Statsionaaris töötavate arstide ja kliinikute juhtkondade bürootöö töökohtade arv
Ameti-
Struktuuriüksuse nimetus Omandatud eriala Ametinimetus kohti
85
DIAGNOSTIKAKLIINIK gastroenteroloogia kliiniku juhataja 1
eriarstid / spetsialistid spetsialistid 3
Kliiniku juhtkond kokku 4
KIRURGIAKLIINIK üldkirurgia kliiniku juhataja 1
eriarstid / spetsialistid spetsialistid 3
Kliiniku juhtkond kokku 4
Kõrva-nina-kurguhaiguste keskus otorinolarüngoloogia keskuse juhataja 1
otorinolarüngoloogia arstid/ vanemarstid 8.25
Keskus kokku 9.25
Ortopeediakeskus ortopeedia keskuse juhataja 1
ortopeedia arstid/ vanemarstid 19.7
Keskus kokku 20.7
Lülisambakirurgia keskus ortopeedia keskuse juhataja 1
ortopeedia/ neurokirurgia arstid/ vanemarstid 4
Keskus kokku 5
Üld- ja onkokirurgia keskus üldkirurgia Keskuse juhataja 1
üldkirurgia arstid/ vanemarstid 22.25
Keskus kokku 23.25
Uroloogiakeskus uroloogia keskuse juhataja 1
uroloogia arstid/ vanemarstid 11.5
Keskus kokku 12.5
Operatsioonikeskus üldkirurgia keskuse juhataja 1
Anesteesia- ja III astme intensiivravi
keskused anestesioloogia keskuste juhatajad 2
anestesioloogia arstid / vanemarstid 45.5
Keskus kokku 47.5
Kirurgiakliinik arstid kokku kirurgid eriarstid 122.2
SILMAKLIINIK oftalmoloogia kliiniku direktor 1
oftalmoloogia kliiniku juhataja 1
oftalmoloogia arstid/ vanemarstid 24
Kliinik kokku 26
SISEHAIGUSTE KLIINIK sisehaigused kliiniku juhataja 1
Kliiniku juhtkond kokku 4
Kardioloogiakeskus kardioloogia keskuse juhataja 1
kardioloogia arstid/ eriarstid/ üldarstid 23
Keskus kokku 24
Üldsisehaiguste keskus sisehaigused keskuse juhataja 1
sisehaigused sisearstid/ vanemarstid 22
Keskus kokku 23
Allergoloogia ja immunoloogia keskus allergoloog-immunoloog keskuse juhataja 1
allergoloog-immunoloog eriarstid 2
Keskus kokku 3
Neuroloogiakeskus neuroloogia keskuse juhataja 1
neuroloogia arst/ vanemarst 18
Keskus kokku 19
Endokrinoloogia-keskus endokrinoloogia keskuse juhataja 1
endokrinoloogia arstid/ vanemarstid 7.35
Keskus kokku 8.35
Reumatoloogia-keskus reumatoloogia keskuse juhataja 1
reumatoloogia reumatoloog 9
Keskus kokku 10
Töötervishoiu-keskus töötervishoid keskuse juhataja 1
töötervishoid/ eriarst arst/ vanemarst 6.75
Keskus kokku 7.75
Nefroloogiakeskus nefroloogia keskuse juhataja 1
Keskus kokku 4.5
Gastroenteroloogia-keskus gastroenteroloogia keskuse juhataja 1
gastroenteroloogia arst/ vanemarst 10.5
Keskus kokku 11.5
Onkoloogiakeskus onkoloogia keskuse juhataja 1
onkoloogia arst/ vanemarst 5.75
Keskus kokku 6.75
Nakkushaiguste keskus infektsioonhaigused keskuse juhataja 1
Keskus kokku 15.2
Psühhiaatriakeskus psühhiaatria keskuse juhataja 1
psühhiaatria eriarstid 4.55
Keskus kokku 5.55
Sisekliiniku arstid kokku sisemeditsiini erialade eriarstid eriarstid 142
NAISTEKLIINIK sünnitusabi ja günekoloogia kliiniku juhataja 1
sünnitusabi ja
günekoloogia/pediaatria arst/vanemarst 50.5
Kliinik kokku 51.5
TAASTUSRAVIKLIINIK üldarstiabi kliiniku juhataja 1
arst/ vanemarst/
taastusravi ja füsiaatria spetsialist 14.6
86
Taastusraivikliinik kokku 15.6
Haigla arstid kokku 381
Residendid, üliõpilased (20% arstide arvust) 74
Statsionaari arstide büroo töökohad kokku 455
Tööaeg
10t tööpäevas, 5 päeva nädalas plaaniline töö, töövälisel ajal valve.
Ruumide planeerimine
Haigla statsionaar töötab ühise voodifondi põhimõttel. Palatiosakonnad planeeritakse valdavas
enamikus tüüpse ruumilahendusega 24 kohalistena. Palatiosakonda juhatab õendusala spetsialist.
Osakonna õendusjuhi bürootöö töökoht paikneb palatiosakonnas.
Statsionaaris töötavate eriarstide ja sekretäride büroopinnad ning tööruumid on palatiosakonnast
välja viidud, v.a. õepostiga külgnevalt paigutatud arstide dokumenteerimise ruum. Büroopinnad on
kirjeldatud ja lahendatud järgmiste tüüpsete moodulitena:
Kliiniku juhtkonna büroo;
Valvearstide büroo;
Ravimeeskonna büroo.
Kliiniku juhtkonna büroo ja ravimeeskonna büroo sisaldab endas kliiniku juhtkonna ja erialakeskuste
töökorralduseks vajalikke nõupidamiste ning abiruume. Kliinikute erialakeskuste ravimeeskondade
bürooruumid paigutatakse teineteisega külgnevalt, et maksimaalselt lihtsustada kliiniku
erialakeskuste arstide omavahelist koostööd ja suhtlust. Samuti paigutatakse vastava kliiniku
Ravimeeskonna büroopindadega külgnevalt vastava kliiniku juhtkonna büroo ning ning kliiniku
valvearstide büroo. Valvearstide büroo on kliiniku arstide ja residentide ühiskasutuses vastavalt
valvegraafikule. Ravimeeskonna büroos määrab meeskonna juht igale arstile personaalse büürootöö
koha.
Statsionaari büroo sisaldab endas 5 kliiniku juhtkonna büroomoodulit, 25 ravimeeskonna
büroomoodulit, 2 valvearstide büroomoodulit ning 2 koristusvahendite moodulit 455 arsti
kontoritöökoha tabeks.
Ruumid
Tabel 91. Statsionaaris töötavate arstide ja spetsialistide büroo ruumiprogramm
Funktsio- naalse Ruu-mi
Funktsionaalne üksus
Jrk nr üksuse alajaotus Ruumi nimetus pind TH-s, Töö-kohtade/
(kliinik)
(keskus) m2 moodu-lite arv
1 Diagnostikakliinik Kliiniku juhtkond Kliiniku juhataja 20 1
2 Kirurgiakliinik Kliiniku juhtkond Kliiniku õendusjuht 16 1
3 Naistekliinik Kliiniku juhtkond Kliiniku sekretär 16 1
Kliiniku nõupidamiste ja
4 Silmakliinik Kliiniku juhtkond puhkeruum 30
5 Sisekliinik Kliiniku juhtkond Kabinet 16 1
6 Kliiniku juhtkond WC personal 4
7 Kliiniku juhtkond WC dušš 4
1 büroomoodul 106 4
Kliiniku juhtkondade büroo
530 5
kokku
8 Erialakeskus Kliiniku arstid kabinet 1 16 1
9 kabinet 2 16 2
10 kabinet 3 40 7
11 kabinet 4 40 7
12 Nõupidamiste ruum 23
13 WC personal 4
1 büroomoodul 139 17
Ravimeeskonda-de büroo
kokku 3475 25
14 Kirurgiakliinik Valvearstid Valvearsti kabinet 1 16 6
15 Sisekliinik WC dušš 4 6
1 büroomoodul 120
Valvearstide büroo kokku 240 2
26 Kliinik arstide büroo Koristusvahendid 6 1
27 Kliinik arstide büroo Prügi, jäätmed 10 1
1 moodul 16 1
87
Koristusvahen-dite
moodulid kokku 32 2
Kliinikute büroo kokku 4276
Tehnilised nõuded
Kliinikute büroos on vaja:
Kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
pneumotransport;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
audio- videosüsteem.
5.3. JUHATUSE BÜROO
Programmeeritud pindala 1738 m2
- 123 bürootöö kohta
Ülesanne
Haigla juhatuse ja haldusteenistuste kontoritöökohtade tagamine.
Töökoormus
Juhatuse büroo töökohtade arv katab haigla administreerimise vajaduse.
Töökorraldus
Juhatuse büroo koosseisu kuuluvad teenistused, mille töö iseloom eeldab igapäevast paljukordset
suhtlust juhatuse liikmetega ning juhatuse büroo koosseisu kuuluvate teenistuste töötajatega.
Juhatuse büroo koosseisu kuuluvad järgmised funktsionaalsed üksused:
Juhatus;
Kommunikatsiooniteenistus;
Õigusteenistus;
Finantsteenistus;
Asjaajamisteenistus;
Personaliteenistus;
Teadus- ja arendusteenistus;
Klienditeenistus;
Kvaliteediteenistus.
Personal
Tabel 92. Juhatuse büroo töötajate arv
Jrk nr Juhatuse büroo töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas
ametinimetus vahetuses
1 Juhatus
Juhatuse esimees 1 1
Juhatuse liikmed 3-(4) 3-(4)
sekretärid 1-(2) 1-(2)
Kokku töötajaid 5-(7) 5-(7)
2 Kommunikatsiooniteenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 6 6
Teenistuse sekretärid 2 2
Kokku töötajaid 9 9
3 Õigusteenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 7 7
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 8 8
4 Finantsteenistus
88
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 30 30
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 31 31
5 Asjaajamisteenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 11 11
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 12 12
6 Personaliteenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 12 12
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 13 13
7 Teadus- ja arendusteenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 4 4
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 5 5
8 Klienditeenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 11 11
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 12 12
9 Kvaliteediteenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 25 25
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 26 26
Kokku töötajaid juhatuse büroos 123 123
Tööaeg
8t ööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Juhatuse büroo teenistuste ruumid tuleb paigutada lähestikku, soovitavalt samasse hoone ossa, kuid
mitte tingimata samale korrusele. Juhatuse büroo kabinetid ei pea paiknema haigla
raviosakondadega samas hooneosas. Lihtsustamaks välis- ja siseklientide jaoks asjaajamist
haiglaga tuleb asjaajamisteenistuse - ja klienditeenistuse büroopinnad soovitavalt paigutada haigla
fuajee ruumigrupiga külgnevalt või selle lähedale.
Ruumid
Tabel 93. Juhatuse büroo ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Jrk nr Funktsionaalse üksuse alajaotus Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
1 Administratsioon JUHATUSE BÜROO 160m2 1 160
2 Administratsioon JUHATUSE BÜROO 179m2 1 179
3 Administratsioon JUHATUSE BÜROO 449m2 1 449
4 Administratsioon jäätmed 9m2 4 36
5 Administratsioon kor.vah. 7m2 4 28
6 Administratsioon puhkeala 66m2 1 66
7 Administratsioon suletud ruumid koosolek 21m2 1 21
8 Administratsioon suletud ruumid koosolek 24m2 2 48
9 Administratsioon suletud ruumid WC 23m2 3 69
10 Administratsioon suletud ruumid büroo 34m2 1 34
11 Administratsioon suletud ruumid büroo 14m2 7 98
12 Administratsioon suletud ruumid büroo 17m2 13 221
13 Administratsioon suletud ruumid büroo 18m2 9 162
14 Administratsioon suletud ruumid büroo 21m2 1 21
15 Administratsioon suletud ruumid büroo 24m2 5 120
89
16 Administratsioon suletud ruumid büroo 26m2 1 26
1738
Tehnilised nõuded
Juhatuse büroos on vaja:
Kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
audio- videosüsteem.
5.3.1. Asjaajamisteenistuse arhiiv
Programmeeritud pind: 902 m²
Ülesanne
Haigla ühtsete arhiveerimissuundade väljatöötamine TH-s; arhivaalide arhiivitehnilise korrastamise,
nõuetekohase säilitamise, juurdepääsu ning õiguspärase hävitamise või avalikku arhiivi üleandmise
tagamine vastavalt Arhiiviseaduse, Arhiivieeskirja ning asutuse Arhiivitöö juhendi nõuetele.
Töökoormus
Arhiivi maht
Tabel 94. Olemasolev arhiivi riiulimeetrite maht ITK-s ja LTK-s
Arhiivi riiulimeetrite väljavõtte aasta 2016.a 2016.a
Üksus Kogu riiulipind ITK-s (m) Kogu riiulipind LTK-s (m)
Ravi (ITK) 839,95
Magdaleena (ITK) 2392,55
Tõnismäe (ITK) 980
Sõle 23-2 ja Nõmme pol (LTK) 4048
KOKKU 4212,5 4048
KOKKU TH-s 8260,5m
*Perspektiivne igaastane arhiivi riiulimeetrite mahu kasv ca 60-80m
Töökorraldus
Arhiveerimisele kuuluv dokument saabumisel töödeldakse ja paigutatakse arhiivikarbis riiulisse. Kui
arhiivi laekub laenutuse tellimus, edastatakse dokument tellijale kasutamiseks Arhiivitöö juhendis
kehtestatud korra kohaselt.
Arhiiv on sisustatud kompaktriiulitega.
Säilitusaeg:
haiguslood jm meditsiinilised dokumendid - 30aastat kuni alaline;
haldusdokumendid - 7aastat kuni alaline;
raviarved, raamatupidamine - 3-7 aastat.
Eelnevast tuleneb säilikute suur arv ja arhiivi maht. Praegu põhineb arhiiv valdavas osas paberkandjal.
Personal
Tabel 95. Arhiivi töötajate arv
Jrk nr Arhiivi töökoha nimetus ja töötajate ametinimetus Töötajate arv Töötajate arv suurimas
vahetuses
1 Arhiiv
talituse juhataja 1 1
talituse spetsialistid 5 5
talituse sekretärid - -
Kokku töötajaid 6 6
*4-6 töötajat, töötajad panevad üleriided töökohal olevatesse kappidesse.
Tööaeg
8t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses.
90
Ruumide planeerimine
Arhiivi ruumid asuvad praegu ITK ja LTK erinevates korpustes. Projekti käigus koondatakse tänased
laiali paisatud ning kohati mitte nõuetekohastes tingimustes paiknevad arhiiviruumid haigla
peakorpusesse rajatavale arhiivipinnale. Arhiivi võib planeerida ühtse ruumina. Materjalide ja
tellimuste vastuvõtmiseks ning väljaandmiseks sisenemise tsoonis on letiga töökoht külastajaga
suhtlemiseks ja postiga väljastatavate tellimuste kogumiseks.
Planeeritakse haldus- ja ravidokumentide arhiiv. Säilitatakse haiguslugusid ja ambulatoorseid kaarte
paberkandjatel, samuti elektroonilise andmebaasina haigla infoserverites.
TH arhiivi planeeritakse:
meditsiiniline arhiiv;
visualiseeriva diagnostika arhiiv (patoloogia tsütoloogilised klaasid, - histoloogilised klaasid, -
parafiinplokid ja dokumentide arhiiv);
raamatupidamise ja haldusdokumentide arhiiv.
Arhiiv sisustatakse kompaktriiulitega, siin planeeritakse ka personali töökohad ja -kabinetid koos
abiruumidega.
Haigla ühitatud arhiivide pindala optimeerimise eelduseks on üleminek täielikult digitaalsele
arhiividokumendile. Planeeeritav pindala 1904m2 rahuldab arhiivi perspektiivse vajaduse kuni
2060.a. Eeldatavasti toimub selle ajaperioodi jooksul dokumendihalduse täielik üleminek
digitaalkandjatele.
Ruumid
Tabel 96. TH-a kogu tegevusmahtu hõlmav arhiivi ruumiprogramm
Funktsio-naalse
Jrk Funktsionaalse üksuse üksuse Ruumi pind TH-
Ruumi nimetus
nr. alajaotus (keskus) alajaotus s, m2
(osakond)
1 Arhiiv Arhiiviriiulid 2500jm 300
2 Arhiiv Arhiiviriiulid 2500jm 300
3 Arhiiv Arhiiviriiulid 2000jm 240
4 Arhiiv Arhiiviriiulid 2000jm 240
5 Arhiiv Patoloogia arhiiv 200
6 Arhiiv Klienditeenistuse kaardihoidla 300
7 Arhiiv Säilikute ettevalmistamine 25
8 Arhiiv Säilikute ettevalmistamine 25
9 Arhiiv Säilitamisteenus 150
Säilikute ettevalmistamine
10 Arhiiv (digitaliseerimine) 25
11 Arhiiv Arhivaaride büroo 25
12 Arhiiv Arhiivi personaliruum 20
13 Arhiiv Arhiivi juhataja 16
14 Arhiiv Arhiivi materjalid 12
15 Arhiiv Arhiivi tarvikud 12
16 Arhiiv Arhiivi riietusruum 10
17 Arhiiv WC 2
18 Arhiiv Duširuum 2
Kokku 1904
Tabel 97. Arhiivi ruumiprogramm TH-le Narva mnt 129, 129B korpuses
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse ruumi neto
Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
alajaotus pind
1 Arhiiv Arhiivi juhataja 16m2 1 16
2 Arhiiv Arhiivi materjal 12m2 1 12
3 Arhiiv Arhiivi tarvikud 13m2 1 13
4 Arhiiv Arhivaaride büroo 25m2 1 25
5 Arhiiv Klienditeenistuse kaardihoidla 155m2 1 155
6 Arhiiv Patoloogia arhiiv 110m2 1 110
7 Arhiiv pers.ruum 20m2 1 20
8 Arhiiv riietus 11m2 1 11
9 Arhiiv riiulid 2000hm 131m2 1 131
10 Arhiiv riiulid 2500hm 234m2 1 234
11 Arhiiv säilikute ettevalmistamine 25m2 2 50
91
Säilikute ettevalmistamine
12 Arhiiv 25m2
(digitaliseerimine) 1 25
13 Arhiiv Säilitamisteenus 100m2 1 100
902
Tehnilised nõuded
Arhiivis on vaja:
Kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
audio- videosüsteem;
turvameetmed vastavalt Arhiivieeskiri § 136 – 148 jt nõuded ning teised õigusaktid.
5.3.2. Personaliteenistuse koolituskeskus
Programmeeritud pindala 1366 m2
4 õppeklassi (175 õppekohta) ja 3 auditooriumi (580 istekohta) haiglaülesteks töökoosolekuteks ning
kliinikute erialakonverentsideks.
Ülesanne
Haigla koolitustalituse õppe- (sh õppeklassid, auditooriumid, konverentsiruumid) ja kontoritöökohtade
tagamine.
Töökoormus
Koolitustalituse õppekohtade ja töökohtade arv katab haigla kliinikute ja tehniliste teenistuste
vajaduse.
Töökorraldus
Haigla koolitustalituse funktsioonid:
koolituste (teoreetiliste ja praktiliste) korraldamine: läbirääkimine, ettevalmistamine;
koolituste läbiviimine;
haigla personali koolituse administreerimine;
haigla töö korraldamine õppe- ja praktikabaasina õppeasutustele ja teistele haiglatele;
haigla personali koolitamise välisfinantseerimise võimaluste otsimine;
haigla personali arendus ja koolitusalane koostöö välispartneritega.
Tervishoiu valdkonna üliõpilaste teoreetiliseks ja praktiliseks väljaõppeks kasutatakse haigla
koolitustalituse koolitusklasse ja auditooriumeid. Residentide praktiline väljaõpe toimub töö käigus
haigla erialakeskustes.
Patsiendikoolitus
Patsiendikoolituse ruumid paiknevad vastava eriala kliiniku ambulatoorse vastuvõtu ruumide juures,
vajalikud ruumid on arvestatud eriarsti vastuvõtuüksuse koosseisus.
Personali koolitus
Personali koolituseks kasutatakse koolitustalituse koolitusruume ja kliinikute käsutuses olevaid
nõupidamiseruume. Suurema osavõtjate arvuga koolituseks kasutatakse koolitustalituse
konverentsisaale.
Personal
Tabel 98. Koolituskeskuse töötajate arv
Jrk nr Koolitustalituse töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas
ametinimetus vahetuses
1 Koolitustalitus
talituse juhataja 1 1
92
talituse spetsialistid 4 4
talituse sekretärid - -
Kokku töötajaid 5 5
Tööaeg
8t ööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Koolitustalitus planeeritakse omaette ruumigrupina, mis paikneb haigla statsionaari bürooga
külgnevalt ning omab head ligipääsu fuajeest. Koolitustalituse auditooriumeid ja konverentsisaale
kasutavad kõik haigla kliinikud ning teenistused haigla töökorralduse vajadustest lähtuva
kasutusgraafiku alusel.
Ruumid
Tabel 99. Koolitustalituse ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse
Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
üksuse alajaotus
1 koolitus WC(N) 12m2 1 12
2 koolitus WC_M 12m2 1 12
3 koolitus WC_N 12m2 1 12
4 koolitus arvutiklass 51m2 1 51
5 koolitus auditoorium (100 kohta) 111m2 1 111
6 koolitus auditoorium (400 kohta) 348m2 1 348
7 koolitus auditoorium (80 kohta) 108m2 1 108
8 koolitus büroo 23m2 3 69
9 koolitus dush/WC 11m2 1 11
10 koolitus garderoob 19m2 1 19
11 koolitus jäätmed 9m2 1 9
12 koolitus koosolek/puhkeruum 21m2 1 21
13 koolitus kor.vah. 7m2 1 7
14 koolitus lektori ettevalm.r. 18m2 3 54
15 koolitus lektori ettevalm.r. 26m2 1 26
16 koolitus paljundusruum 21m2 1 21
17 koolitus sim.õppeklass1 30m2 1 30
18 koolitus sim.õppeklass2 41m2 1 41
19 koolitus sim.õppeklass3 75m2 1 75
20 koolitus sünkr.tõlke ruum 32m2 1 32
21 koolitus toitl.abiruum 35m2 1 35
22 koolitus toitl.abiruum 40m2 1 40
23 koolitus toitlustus 18m2 1 18
24 koolitus õppeklass (50) 60m2 3 180
25 koolitus õppeklass ladu 24m2 1 24
1366
Tehnilised nõuded
Koolituskeskuses on vaja:
Kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
audio- videosüsteem.
5.3.3. Klienditeeninduse teenistuse kõnekeskus
Programmeeritud pind: 100m²
Ülesanne
Haigla klienditeeninduse teenistuse kõnekeskuse kontoritöökohtade tagamine.
93
Töökoormus
Kõnekeskuse büroo töökohtade arv katab haigla klienditeeninduse teenistuse vajaduse.
Töökorraldus
Kõnekeskus tegeleb patsientide telefonikaudse eelregistreerimisega eriarstide ja spetsialistide
ambulatoorsetele vastuvõttudele. Kõnekeskus kuulub klienditeeninduse teenistuse koosseisu.
Personal
Tabel 100. Klienditeeninduse teenistuse töötajate arv
Jrk nr Klienditeeninduse teenistuse kõnekeskuse töökoha Töötajate arv Töötajate arv suurimas vahetuses
nimetus ja töötajate ametinimetus
1 Kõnekeskus
Kõnekeskuse juhataja 1 1
Kõnekeskuse spetsialistid 17 15
sekretärid - -
Kokku töötajaid 18 16
Tööaeg
8t ööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Kõnekeskus sisaldab endas 16 bürootöö/ telefonitöö kohta. Sobiv asukoht tehnilise bürooga
külgnevalt.
Ruumid
Tabel 101. Kõnekeskuse ruumiprogramm
Funktsio-naalse
Ruumi
Jrk Funktsionaalse üksuse üksuse Ruumi kasutusotstarbe
Ruumi nimetus pind TH-
nr. alajaotus (keskus) alajaotus lühikirjeldus
s, m2
(osakond)
1 Klienditeenindus Kõnekeskus - 16 töökohta 100
Kokku 100
Tehnilised nõuded
Kõnekeskuse büroos on vaja:
Kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
audio- videosüsteem.
5.4. TEHNILINE BÜROO
Programmeeritud pindala 1630 m2
140 bürootöö kohta
Ülesanne
Haigla tehniliste teenistuste kontoritöökohtade tagamine.
Töökoormus
Tehnilise büroo töökohtade arv katab haigla tehniliste teenistuste vajaduse.
Töökorraldus
Tehnilise büroo koosseisu kuuluvad teenistused, mille töö iseloom on seotud haigla tehnosüsteemide ja
meditsiiniseadmete korrashoiuga, materjalide käitlemisega, haigla turvalisuse tagamisega. Tehnilise
94
büroo ladusa töökorralduse eelduseks on informatsiooni ja kogemuste vahetus kõigi büroo koosseisu
kuuluvate teenistuste töötajate vahel.
Tehnilise büroo koosseisu kuuluvad järgmised funktsionaalsed üksused:
Hanketeenistus,
Meditsiinitehnika teenistus,
Tehnikateenistus,
Majandusteenistus,
Toitlustusteenistus,
Turva- ja logistikateenistus,
IT teenistus.
Personal
Tabel 102. Tehnilise büroo töötajate arv
Jrk nr Tehnilise büroo töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas
ametinimetus vahetuses
1 Hanketeenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 11 11
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 12 12
2 Meditsiinitehnika teenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 19 19
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 20 20
3 Tehnikateenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 32 32
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 33 33
4 Majandusteenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 22 22
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 23 23
5 Toitlustusteenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 4 4
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 5 5
6 Turva- ja logistikateenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 5 5
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 6 6
7 IT-teenistus
Teenistuse juhataja 1 1
Teenistuse spetsialistid 40 40
Teenistuse sekretärid - -
Kokku töötajaid 41 41
Kokku töötajaid tehnilises büroos 140 140
Tööaeg
8t ööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Tehnilise büroo teenistuste ruumid tuleb paigutada lähestikku, soovitavalt samasse hoone ossa, kuid
mitte tingimata samale korrusele. Tehnilise büroo kabinetid ei pea paiknema haigla raviosakondadega
samas hooneosas. Lihtsustamaks tehniliste teenistuste inseneride tööd tuleb tehniliste teenistuste
büroopinnad soovitavalt paigutada haigla tehnilise korruse ruumigrupiga külgnevalt või selle lähedale.
Ruumid
Tabel 103. Tehnilise büroo ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Jrk nr Funktsionaalse üksuse alajaotus Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku
1 Administratsioon tehniline BÜROO 247m2 1 247
2 Administratsioon tehniline BÜROO 575m2 1 575
3 Administratsioon puhkeala 48m2 2 96
95
4 Administratsioon suletud ruumid WC 25m2 3 75
5 Administratsioon suletud ruumid koosolek 17m2 1 17
6 Administratsioon suletud ruumid hooneautom.juht. 53m2 1 53
7 Administratsioon suletud ruumid juhataja 17m2 1 17
8 Administratsioon suletud ruumid juhataja 18m2 1 18
9 Administratsioon suletud ruumid kooslek (40inim) 63m2 1 63
10 Administratsioon suletud ruumid koosolek 26m2 13 338
11 Administratsioon suletud ruumid kõnekeskus (16inim) 100m2 1 100
12 Administratsioon suletud ruumid projektipank 31m2 1 31
1630
Tehnilised nõuded
Tehnilises büroos on vaja:
Kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
audio- videosüsteem.
5.5. PERSONALI- JA ÜLDKASUTATAVAD RUUMID
5.5.1. PERSONALI RIIETUSRUUMID
Programmeeritud pind: 3510 m²
Ülesanne
Haigla kliiniliste ja tehniliste struktuuriüksuste töötajate personaalsete garderoobikohtade tahamine.
Töökoormus
Garderoobikohtade arv katab haigla kliinikute ja tehniliste teenistuste vajaduse.
Töökorraldus
Iga haigla töötaja saab oma kasutusse haigla soklikorrusel paikneva personaalse kahepoolse (õue
riided/ haigla riided) ventileeritava garderoobikapi. Töötaja saabub töövahetuse alguses talle
määratud garderoobi, kus vahetab õue riided haigla tööriiete vastu. Seejärel liigub töötaja edasi oma
töökohta kliinilises osakonnas ja/ või tehnilises teenistuses. Töövahetuse lõppedes lahkub töötaja
haiglast sama teed olles eelnevalt vahetanud tööriided isiklike õueriiete vastu.
Personal
Tabel 104. Haigla personali garderoobikohtade vajaduse kokkuvõte
Töötajate arv Tallinna Haigla Garderoobikohti Narva mnt 129
Naisi Mehi Kokku Naisi Mehi Kokku
Kõik kokku (PÕH., RESI., VÄLISKOH.) 3822 427 4249 3356 443 3799
Tööaeg
24t ööpäevas, 7 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Personali riietusruumid planeeritakse valdavas osas tsentraalsete 90 ja 50 kohaliste garderoobidena
vastavalt töökohtade paigutusele hoones töökohale lähima hooneosa soklikorrusele.
Riietusruumid on ette nähtud kogu haigla Narva mnt 129 korpuses tööle asuvale personalile, kokku
4080 inimesele. (TH-s töötab kokku 4249 töötajat, kuid nendest asub Narva mnt 129 tööle 3800, lisaks
neile residendid ja üliõpilased).
Garderoobidest 43 on planeeritud naistele ning 5 meestele. Garderoobikohtade arvus sisaldub ka
residentie ja üliõpilaste garderoobikohtade arv.
Kesksterilisatsiooni, toitlustustalituse ja haigla puhastustalituse töötajatele tuleb tulenevalt toiduhügieeni
ning haigla sisekorra reeglitest ette näha eraldi garderoobid. Köögipersonali garderoob tuleb paigutada
96
köögiga külgnevalt ning tagada köögipersonalile otsetee garderoobist kööki. Kesksterilisatsiooni
garderoob tuleb paigutada kesksterilisatsiooniga külgnevalt ning tagada kesksterilisatsiooni otsetee
garderoobist kesksterilisatsiooni.
Operatsiooniosakondades ja III astme intensiivravis on planeeritud kaheosalised riietusruumid, kus
toimub ümberriietumine vahetult osakonna erirõivaisse. Osakonnast üldkasutatavatesse ruumidesse
väljudes riietutakse ümber kitlitesse. Nende osakondade eririiete garderoobidest tuleb anda puhas st
tavatingimustes teiste haigla üksuste personali poolt mitte kasutatav otsetee (liftid, trepikoda)
vastavatesse struktuuriüksustesse.
Administratiivpersonal, tehniline personal ja halduspersonal, kelle töö iseloom ei eelda erirõivastust,
hoiab teatud juhtudel oma rõivaid töökabinetis või sellega külgnevas üleriiete garderoobis. Planeerimisel
arvestatakse riietusruumide paiknemist võimalikult üksuse sees või lähedal.
Ruumid
Tabel 105. Haigla personali garderoobide ruumirogramm
Ruumiprogramm
Garderoobi- ja
Jrk Funktsionaalse Ruumi pind Ruumi kasutusotstarbe
Ruumi nimetus koristus-
nr üksuse alajaotus TH-s, m2 lühikirjeldus
moodulite arv
Töötajate riietusruum 90
1 Töötajate garderoob kohta 63 1. garderoobimoodul
2 Töötajate garderoob WC personal 3
3 Töötajate garderoob Dušš 6 kohta 10
Kokku 1 moodul 76
Kokku 90 kohalisi
mooduleid 3192 42
Töötajate riietusruum 50
1 Töötajate garderoob kohta 45 1. garderoobimoodul
2 Töötajate garderoob WC personal 3
3 Töötajate garderoob Dušš 6 kohta 5
Kokku 1 moodul 53
Kokku 50 kohalisi
mooduleid 318 6
4 Töötajate garderoob WC personal 3 1. WC / koristusmoodul
5 Töötajate garderoob WC personal 3
Kokku 1 moodul 6
Kokku 4 moodulit 48 8
Kokku garderoobid 3510
Tehnilised nõuded
Garderoobides on vaja:
Kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
piisav arv duši ja WC kohti.
Kahepoolsete garderoobikappide sundventilatsioon (õueriiete kuivatamiseks).
5.5.2. HAIGLA FUAJEE
Programmeeritud pind (haigla fuajee): 1120 m²
Ülesanne
Külastajatele, patsientidele ja töötajatele liikumiseks avatud alad haiglas, mille kaudu seostuvad
kliinilisi ja tehnilisi funktsioone kandvad haigla ruumigrupid.
Töökoormus
Üldkasutatavaid ruume haiglas (N. haigla fuajeed) võivad tööpäeva jooksul korduvalt läbida kõik
haigla külastajad so ca 2500-3000 inimest päevas.
Töökorraldus
Üldkasutatavad ruumid on tööpäevadel liikumiseks avatud kõigile haiglas viibivatele isikutele.
97
Tööaeg
10t ööpäevas, 7 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Üldkasutatavate ruumide hulka loetakse:
Polikliiniku üldkasutatavad ruumid (ootealad, koridorid),
haigla fuajee,
külastajate garderoobid ja WC-d,
kohvibaar (rendipind),
apteegi müügipunkt (rendipind),
meditsiinitarvikute ja abivahendite ning toidukaupade jm patsientidele vajaliku kauba müügiga tegelevad
kaubanduspinnad (rendipind),
tehniliste kommunikatsioonide juhtimiskeskus jms ruumid,
haiglast välja kirjutatud patsientide transpordi ooteala.
Tulenevalt peasissepääsu perspektiivsest asukohast polikliiniku suhtes võib fuajee ruuumigrupiga
ühendada polikliiniku ja plaanilise hospitaliseerimise ooteala koos abiruumidega ning haiglast välja
kirjutatud patsientide transpordi ooteaala.
Ruumid
Tabel 106. Haigla fuajee ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse ruumi neto
Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
alajaotus pind
1 Üldala APTEEK 103m2 1 103
2 Üldala WC inva 5m2 5 25
3 Üldala WC(M) 30m2 2 60
4 Üldala kohvik + abiruumid 137m2 1 137
5 Üldala külastajate garderoob 133m2 1 133
plaaniliste haigete
6 Üldala 51m2 1 51
hosptaliseerimise kabinet
7 Üldala haigete transpordi ooteala 140m2 1 140
8 Üldala rendipind 1 33m2 1 33
9 Üldala rendipind 2 40m2 1 40
10 Üldala rendipind 3 41m2 1 41
11 Üldala rendipind 4 41m2 1 41
12 Üldala rendipind 5 40m2 1 40
13 Üldala rendipind 6 41m2 1 41
14 Üldala rendipind 7 40m2 1 40
15 Üldala rendipind 8 61m2 1 61
16 Üldala rendipind 9 61m2 1 61
17 Üldala vastuvõtt 50m2 1 50
18 Üldala üldinfopunkt 23m2 1 23
1120
Tehnilised nõuded
Fuajees on vaja:
Kellad, telefonid;
Patsient – personal hädaabi väljakutse;
personal – personal hädaabi väljakutse;
tamburiga automaatuksed ja/ või raamitranspordile avatavad pöörduksed;
selge ja loogiline suunaviitade paigutus;
patsienti toetav sisekujundus;
hea üldvalgustus.
98
6. IV OSA – HAIGLA TEHASE KIHT
6.1. HAIGLA KÖÖK
Programmeeritud pind: 2262 m²
Ülesanne
Patsientide ja haigla töötajate toitlustamise tagamine.
Töökoormus
Patsientide toitlustamine
Haigla köök on planeeritud 1 200 haige (sh Õendusabi kliinik) toitlustamiseks töötavana eeltöötlemata
toorainel, osaliselt pooltoodetel baseeruval toorainel ning eeltöödeldud toorainel.
Tabel 107. Haigla köögi patsientide toitlustamise tegevusmahud
Patsientide arv päevas (0-dieedi patsientideta) 80% voodihõive korral 960
Teeninduspäevi aastas 365
Toidupäevi aastas 350 400
Töötajate toitlustamine
Haigla suurim vahetus koosneb ca 2800-st töötajast, kelledest ca 30-50% kasutavad haigla kohviku
teenuseid. Prognoosida võib, et nii nagu eelnevatel aastatel kasvab ka järgnevatel aastatel töötajate
kohviku töökoormus aegamööda ja pidevalt.
Töökorraldus
Haigla köögiplokk külgneb haigla logistikakeskusega ning omab sellest eraldatud laadimisala
toiduainete vastuvõtuks ning valmistoidu väljastamiseks eraldiseisvatele korpustele.
(õendushoolduskliiniku korpused). Toiduained tarnitakse hulgifirmade poolt ja ladustatakse kuni
töötlemiseni selleks ette nähtud külmkambrites ning ladudes. Köögi töötlusalal patsientide toit
valmistatakse vastavalt kinnitatud dieetide nimekirjale ja nädala menüüle. Köögi jaendusalal toit
portsjoneeritakse personaalsetele kandikutele ning kandikud asetatakse kahepoolsesse (külm ja soe
pool) transpordi termoskärusse (24-30 kohaline transpordikäru). Enne kärude transporti
osakondadesse soojendatakse kärude kuum pool järelsoojendusföönide all lõpliku
väljastustemperatuurini 70°-ni. Osakondades jaotatakse personaalsed toidukandikud patsientidele.
Patsiendid söövad palatides. Nende patsientide tarbeks, kes söögiajal viibivad raviprotseduuril või
uuringutel säilitatakse toidukandik osakonnas toidukandikute hoiukapis (igas osakonnas planeeritud
selleks 4-5 kohaline termoskapp). Toidukärude transport osakonda toimub soklikorruse tunneleid ja
lifte kasutades. Peale toiduportsjonite jaendust ja tarbimist patsientide poolt kasutatud toidunõud,
kandikud ja toidujäätmed kogutakse osakonnas kokku ning tagastatakse köögiploki nõudepesu alale,
kus toidunõud sorteeritakse ja asetatakse nõudepesu tunnelmasinasse ning toidukandikute
transportkärud kärupesu masinatesse. Haigete toitlustamine haiglas toimub 4 korda päevas, millest
neljandaks toidukorraks on kerge uneoode tööpäeva lõpus. Haigla köök töötab 365 päeva aastas,
ühes vahetuses, töövahetuse pikkus on 10 tundi.
Personal
Tabel 108. Köögi töötajate arv
Jrk nr Köögi töökoha nimetus ja töötajate ametinimetus Töötajate arv Töötajate arv suurimas
vahetuses
Köök
1 Peakokk 1 1
2 Laojuhataja 2 1
3 Kokk-tehnoloog 3 3
4 Dieetõde 2 2
5 Vahetuse vanem 2 2
6 Kokk 10 10
7 Koka abi 2 2
8 Pagar 1 1
9 Kondiiter 1 1
10 Komplekteerija 16 14
11 Abitööline 5 4
99
12 Nõudepesija 18 14
13 Transporttööline 8 6
14 Tehnik 2 2
15 Koristaja 3 2
Kokku 76 65
*Köögi personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides.
Tööaeg
10t ööpäevas, 7 päeva nädalas, 1 vahetuses.
Ruumide planeerimine
Töötajate toitlustamine
Köögi eraldiseisva osana planeeritakse personali toitlustuseks väikestele toidukogustele ning
suuremaarvulistele menüüpositsioonidele spetsialiseeritud personali kohviku köök, millega külgnevalt
paikneb 172 kohaline ruumiliselt liigendatud söögisaal. Personali kohvik on mõeldud haigla töötajate
toitlustamiseks. Haigla suurimas päevases vahetuses töötab tööpäevadel ca 2800 töötajat, kellest ca
50% kasutab sageli haigla kohvikut lõunatamiseks. (Arvestades, et 1 istekoht teenindab 3 tunnise
lõuna vältel 9 sööjat, on minimaalselt vajalik kohtade arv söögisaalis ca 155.) Töötajate kohvik töötab
tööpäevadel k 8.00-17.00-ni.
Külastajate toitlustamine
Puhkepäevadel katab personali söökla rolli haigla fuajees paiknev külastajatele ja töötajatele avatud
(rendipind) kohvik. Võimalik on korralduslik variant, mille kohaselt ka külastajte kohviku opereerimine
toimub haigla toitlustustalituse poolt ning toidu valmistamine sellele toimub haigla köögis.
Köögi pinnale planeeritakse lisaks külm ja kuumtoidu valmistamise aladele ning personali köögile ka
kondiitritoodete valmistamise ala, mille tooteid tarbivad nii haigla töötajad, kui külastajad.
Tervisekaitse nõuetest lähtuvalt tuleb köögipersonali garderoobid planeerida köögiga külgneva
eraldiseisva garderoobi plokina, mida ei kasuta teiste struktuuriüksuste töötajad ning mille pind
sisaldub köögiploki pinnas. Erandina on arvesse võetud köögipersonali üldarv personali garderoobide
planeerimiseks,
Ruumid
Tabel 109. Haigla köögi ruumirogramm
Ruumiprogramm
ruumi
Jrk nr Funktsionaalse üksuse alajaotus Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
neto pind
1 Toitlustus (Patsiendid) Biojäätmete ruum 19m2 1 19
2 Toitlustus (Patsiendid) dieedid 30m2 1 30
3 Toitlustus (Patsiendid) Inventari ladu 19m2 1 19
4 Toitlustus (Patsiendid) Juurvilja ettevalmistus 40m2 1 40
5 Toitlustus (Patsiendid) Sügavkülmkaber - juurvili 18m2 1 18
6 Toitlustus (Patsiendid) Juurvilja külmkamber 61m2 1 61
7 Toitlustus (Patsiendid) Sügavkülmkamber - kala 15m2 1 15
8 Toitlustus (Patsiendid) kauba vastuvõtt 89m2 1 89
9 Toitlustus (Patsiendid) Komplekteerimisliinid 162m2 1 162
10 Toitlustus (Patsiendid) Konservide ja jookide ladu 22m2 1 22
11 Toitlustus (Patsiendid) kontor 19m2 1 19
12 Toitlustus (Patsiendid) Koristusvahendid 7m2 1 7
13 Toitlustus (Patsiendid) Kuivaine ladu 36m2 1 36
14 Toitlustus (Patsiendid) kuumköök 252m2 1 252
15 Toitlustus (Patsiendid) Kärude pesu 61m2 1 61
16 Toitlustus (Patsiendid) Kärude laadimine 62m2 1 62
17 Toitlustus (Patsiendid) Kärude park 150m2 1 150
18 Toitlustus (Patsiendid) Kööginõudepesu + hoidmine 44m2 1 44
19 Toitlustus (Patsiendid) külmköök 62m2 1 62
20 Toitlustus (Patsiendid) Laohoidja 7m2 1 7
21 Toitlustus (Patsiendid) Leiva ladu 19m2 1 19
22 Toitlustus (Patsiendid) Sügavkülmkamber - liha 14m2 1 14
23 Toitlustus (Patsiendid) Liha külmkamber 19m2 1 19
24 Toitlustus (Patsiendid) Liha - kala ettevalmistus 42m2 1 42
25 Toitlustus (Patsiendid) nõude säilitamine/kuivatamine 157m2 1 157
26 Toitlustus (Patsiendid) nõudepesu 143m2 1 143
27 Toitlustus (Patsiendid) Pesuaine kompressorite ruum 15m2 1 15
28 Toitlustus (Patsiendid) Piima külmkamber 19m2 1 19
100
29 Toitlustus (Patsiendid) Personali puhkeruum 43m2 1 43
Riietusruum (söökla meespersonal 18
30 Toitlustus (Patsiendid) 31m2 1 31
kohta)
Riietusruum (söökla naispersonal 90
31 Toitlustus (Patsiendid) 62m2 1 62
kohta)
32 Toitlustus (Patsiendid) Sulatuskamber 11m2 1 11
33 Toitlustus (Patsiendid) Valmistoodete külm ladu 29m2 1 29
34 Toitlustus (Patsiendid) wc 4m2 2 8
35 Toitlustus (Patsiendid) wc/d 11m2 1 11
36 Toitlustus (Patsiendid) wc/d 7m2 1 7
1805
1 Toitlustus (personal) LAO PIND 51m2 1 51
2 Toitlustus (personal) kuumköök 64m2 1 64
3 Toitlustus (personal) nõudepesu 45m2 1 45
4 Toitlustus (personal) jäätmed 9m2 1 9
5 Toitlustus (personal) koristusvahendid 7m2 1 7
6 Toitlustus (personal) söökla 281m2 1 281
457
Kokku 2262
Tehnilised nõuded
Keskköögis on vaja:
Kellad, telefonid;
personal – personal hädaabi väljakutse;
köögitehnoloogia;
toidujaotussüsteem (toidukärud koos soojendusjaamadega);
köögi ja söögisaali tehnoloogiline sisustus ning mööbel;
toidukandikute hoiukapid (soojenduskapid) osakondadesse;
juhtmevaba enesekontrolli süsteem (st toiduainete säilitamise külmikute temperatuurireziimi
automaatne monitoorimine ja salvestamine);
patsientide sööginõud;
köögiinventar;
personali nõud;
kassasüsteem ja sellega seonduv arvutitarkvara;
söögisaali menüütahvlid, infoviidad, sisekujunduskaunistused.
6.2. STERILISATSIOONITEENISTUS
Programmeeritud pind: 660m2
Ülesanne
Kirurgiliste instrumentide, endoskoopide ja korduvkasutusega süsteemide dekontamineerimine,
operatsioonipesu pakkimine ja steriliseerimine.
Teenindatavad osakonnad ja üksused:
Operatsioonikeskus sh päevakirurgia operatsiooniplokk ja - osakond,
Silmakirurgia keskus,
Sünnituskeskus,
Endoskoopia osakond,
IRK,
EMK,
Palatiosakonnad,
Polikliinik,
Radioloogiakeskus.
Töökoormus
Töökoormuse arvutuslik näitaja autoklaavide valikul on ISO standardi kohane sterilisatsiooniühik, s.o.
standardkonteiner mõõtudega 600x300x300 mm. Töökoormuse põhjalik uuring ja sellest tulenev
seadmete valik tehakse projekti järgmises staadiumis.
101
8 tunnilise tööaja ja autoklaavi keskmise töötsükli pikkuse - 50 minutit korral on ühe autoklaavi tsüklite
arv päevas 9. Eeldatav autoklaavide ligikaudne kogumaht on > ca 500 steriliseerimiskorvi.
Instrumentide arv kokku TH (ITK ja LTK) ca 15 000, millest on koostatud 1400 – 1600
instrumendikomplekti. Projekti järgnevas etapis on vaja läbi viia TH-a kirurgilise instrumentaariumi
täielik audit ning kirjeldada ja standardiseerida kirurgiliste instrumendikomplektide vajadus erialati.
Töökorraldus
Sterilisatsiooniteenistus kuulub organisatsiooniliselt kirurgiakliiniku koosseisu ja teenindab kõiki
haigla üksusi, kus seda teenust vajatakse. Paikneb haigla ravikorpuse 0-korrusel omab väga head
vertikaalühendust operatsioonikeskusega, silmakirurgia keskusega, sünnituskeskusega ning head
ühendust üldiste liikumisteede kaudu haigla ülejäänud osakondadega.
Sterilisatsioonitalitusse saabuvad instrumendid ja vahendid on läbinud kasutuskohtadel eeltöötluse.
Sterilisatsioonitalituses toimub dekontamineerimist vajavate esemete vastuvõtmine, pesemine
pesemismasinates, osaliselt käsitsi, kuivatamine, sorteerimine, pakkimine. Puhas steriliseerimisele
kuuluv pesu tuuakse pesulaost, pakitakse ning steriliseeritakse. Steriliseerimise meetoditeks on
steriliseerimine küllastatud veeauru keskkonnas kindlaksmääratud rôhul ja etteantud temperatuuril
autoklaavides ja termolabiilsete vahendite steriliseerimine madalatemperatuurilise veeauru-
formaldehüüdi keskkonnas autoklaavides (varustatud spetsiaalse lisaprogrammiga), mis võimaldab
sterilisatsiooni läbi viia ka temperatuuril alla 80 kraadi ning STERRAD seadmes vesinikperoksiidiga.
Vajatakse 6…8 autoklaavi (ca 3-4tk 12 ster ÜH, ca 4tk 6 ster ÜH ja formadehüüdi lisaprogramm) ja
1…2 STERRAD seadet.
Kesksterilisatsiooni tööprotsessi kokkuvõte
SUURED INSTRUMENTIDE LAOD OP ÕDE
VAHELAOD („puhas koridor“) OP ÕDE
14+2+6+6 OPISAALI OP ÕDE
OP.TEHNIK
(viib mustad instrumendid sterilisatsiooniosakonda)
STERILISATSIOONITEHNIKUD
STERILISATSIOONIOSAKOND
KÄRUDE PESUMASIN PESUR-DESINFEKTORID ULTRAHELIPESUR
TEKSTIILI JA PESU
INSTRUMENDIKOMPLEKTIDE PAKKIMISE PUHAS LADU
KOMPLEKTEERIMINE TÖÖKOHT
AURUSTERILISAATORID AURUSTERILI- STERRAD
(< 80° lisaprogramm: SAATORID (H2O2) STERILI-
formaldehüüd + aur) SAATORID
TOODANGU VÄLJASTAMINE
OPERATSIOONIPLOKID
Joonis 4. Kesksterilisatsiooni tööprotsess (operatsiooniinstrumentide liikumise kaardistus)
102
Personal
Tabel 110. Sterilisatsioonitalituse töötajate arv
Jrk nr Sterilisatsioonitalituse töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas
ametinimetus vahetuses
Sterilisatsioonitalitus
1 Juhataja 1 1
2 Vastutav autoklaavija 5 3
3 Sterilisatsioonitehnikud 24 20
Kokku 30 24
*Sterilisatsioonitalituse personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides.
Tööaeg
10t ööpäevas, 7 päeva nädalas, 1 vahetuses.
Ruumide planeerimine
Sterilisatsioonitalitusel (osakonnal) on otseühendus kõigi ravikorpuses paiknevate osakondadega
dekontamineerimist vajavate esemete vastuvõtmiseks pesemistsooni. Teistest korpustest tulevad
esemed on läbinud eelpesu kasutuskohtadel ja saabuvad siia transporttaaras. Pesu saabub puhtasse
tsooni puhta pesu laost. Steriliseeritud esemete transport toimub transporttaaras mööda haigla üldisi
liikumisteid (võimalusel otselift).
Sterilisatsioonitalituses jaotuvad ruumid, tingituna töö iseloomust ja hügieeninõuetest gruppidesse.
Eeldatakse järgmiste ruumigruppide otsest omavahelist seost:
instrumentide vastuvôtt, pesemine, kärude pesemine;
puhta pesu vastuvôtt, pakkimine ja komplekteerimine;
instrumentide kuivatamine, komplekteerimine, pakkimine, autoklaavi laadimine;
autoklaavist väljalaadimine, steriilse materjali ladu, ekspeditsioon;
personaliruumid: riietusruum, lüüs puhta ja steriilse tsooni vahel.
Osakonna ruumid paiknevad tehnoloogilise protsessi loogilises järjekorras, vältides ristumisi.
Pesemismasinad paigutatakse pesemiruumi ja pakkimisruumi vahelisse seina, lisaks seinas ka
pesurestide läbiandetunnel. Pestud instrumendid pakkimisruumis kontrollitakse, komplekteeritakse ja
pakendatakse. Osa vahendeid (N. instrumentide transpordikärud) võib liikuda ka kohe peale pesemist
eksperditsiooniruumi, selleks soovitav ühenduse võimalus pakkimisruumi ja ekspeditsiooniruumi
vahel.
Pesu tuuakse pesumajast pesupakkimise ruumi, kust pesu pakituna suunatakse autoklaveerimisele.
Läbiantavad kahe uksega autoklaavid paigutatakse “puhta” ruumi ja steriilsete vahendite lao vahele,
k.a STERRAD seade. Autoklaavide sisselaadimine toimub puhtalt poolelt, väljalaadimine steriilsete
materjalide hoiuruumi poolelt, mis on ühendatud ekspeditsioooniruumiga.
Osakonna personali riietusruum on soovitav planeerida osakonna juures (sisaldub
ruumiprogrammis).
Personal tuleb riietusruumi haigla üldkoridorist, steriilse materjali laoruumi ja laadimisruumi vahel
liigub personal läbi lüüsi.
Ruumid
Tabel 111. Sterilisatsioonitalituse (osakonna) ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse ruumi neto
Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
alajaotus pind
1 Sterilisatsioon autoklaavide ruum 33m2 1 33
2 Sterilisatsioon dush 11m2 2 22
3 Sterilisatsioon ekspeditsioon 44m2 1 44
4 Sterilisatsioon instrumentide pakkimine 161m2 1 161
5 Sterilisatsioon instrumentide pesu 90m2 1 90
6 Sterilisatsioon Koristusvahendid 6m2 1 6
7 Sterilisatsioon lüüs 15m2 1 15
pesuainete automaatdoseerimise
8 Sterilisatsioon 7m2
ruum 1 7
103
9 Sterilisatsioon laoruum (pakkematerjalid) 16m2 1 16
10 Sterilisatsioon personal 29m2 1 29
11 Sterilisatsioon pesu pakkimise ruum 49m2 1 49
Riietusruum kesksterilisatsioon 20
12 Sterilisatsioon 24m2
kohta (üleriiete) 2 48
13 Sterilisatsioon steriliisete vahendite ladu 109m2 1 109
14 Sterilisatsioon wc 3m2 3 9
15 Sterilisatsioon wc 4m2 1 4
16 Sterilisatsioon õendusjuht 18m2 1 18
660
Tehnilised nõuded
Sterilisatsiooniteenistuses on vaja:
Kesksterilisatsiooni osakonnas on arvutuslik koormus vahelaele 1000 kg/ m2.
Planeerimisel arvestada vajalike ehituslike avadega autoklaavide sissetoomise teel.
Steriliseeritud vahendite ladu on puhtusastmete jaotuse järgi 1. astme ruum (alus: Haiglanakkustõrje
standard).
Autoklaavide paigalduse tsoonis on vajalik ventilatsioon jääksoojuse eraldamiseks ning pesemis-
kuivatusmasinatele kohtventilatsioon seadmete paigaldusnõuete järgi.
Osakonnas pesemise ja pakkimise ning komplekteerimise töökohtadel vajalik suruõhk.
Instrumentide pakkimise töökohad soovitavalt varustada laminaarventilatsiooni seadmetega
võõrosakeste (n: tolmu) saaste riski minimaliseerimiseks.
Veepuhastusseadmest vesi juhtida autoklaavide, pesemismasinate ja pesuvannide juurde.
Veepuhastusseadme valikul ja süsteemi planeerimisel eelistada autoklaavide ja pesemismasinate
varustamist tsentraalset puhastatud veega (NB! Vajalik tsentraalse veepuhastamiskeskuse
olemasolu haiglas).
6.3. HAIGLA APTEEK
Programmeeritud pind: 1221 m²
Ülesanne
Apteegi kaudu varustatakse haigla osakondi ravimitega.Apteegis toimub ravimite analüüsimine,
valmistamine ja jaendamine. Planeeritakse III kategooria apteek. Apteek teenindab kõiki TH osakondi ja
üksusi sõltumata nende asukohast.
Töökoormus
Apteegiteenusega on kaetud kogu TH statsionaari vajadus.
Töökorraldus
Haigla apteeki tarnitakse ravimid ja meditsiinitarvikud vastavalt haigla apteegis koondatud kliiniliste
struktuuriüksuste tellimustele hulgifirmadega sõlmitud hankelepingute alusel. Apteegis jaendatakse
ravimid osakonna tellimuste kohaselt ning väljastatakse kokku lepitud tellimusperioodi kogustena.
Tellimusperioodi pikkuseks on tavaliselt 2-3 päeva. Cito tellimused täidetakse kohselt. Ekspeditsiooni
eest kliinilistesse osakondadesse vastutab apteek. Laovarude täiendamine toimub vajaduse järgi.
Personal
Tabel 112. Apteegi töötajate arv
Jrk nr Apteegi töökoha nimetus ja töötajate ametinimetus Töötajate arv Töötajate arv suurimas vahetuses
Apteek
1 Juhataja 1 1
2 Kliiniline proviisor/ kliiniline farmakoloog 1 1
3 Proviisorid 9 7
4 Vanemproviisorid 2 2
5 Farmatseudid 9 7
6 Abilised (transporditöölised) 8 6
5 Sekretär/ tehniline assistent 2 2
Kokku 32 26
*Apteegi personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides.
104
Tööaeg
8t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses, töövälisel ajal väljakutsevalve.
Ruumide planeerimine
Apteegil peab olema hea ühendus haigla logistikakeskuse transporditerminaliga kaupade
sissetoomiseks ning palatiosakondadega, kuhu ravimid tarnitakse jaendatud kujul.
Apteegi soovitav asukoht on transporditerminali ja liftisõlme lähedal, arvestades suurt koormust
kaupade sissetoomisel ja tarnimisel haigla osakondadesse ning ravimiladude suurt pindala. (Apteek
haldab haigla ravimite tegevusvaru, mille olemasolu nõuab tavapärasest suuremat laopinda.)
Apteegi tehnoloogiliste funktsioonide täitmiseks planeeritakse järgmised töötsoonid:
Kaupade vastuvõtt ja säilitamine - Laod ravimite hoidmiseks, tuleohtlike ainete (piiritus, eeter)
hoiuruum, eriarvestusele kuuluvate ainete hoiuruum, külmruum temperatuuritundlike ravimite
säilitamiseks.
Tellimuste vastuvõtmine, komplekteerimine - siin toimub suhtlemine haigla osakondade töötajatega.
Mittesteriilsete ravimite valmistamine (assisteerimine) - pakendamine, kontrollimine.
Labor – mittesteriilsete ravimite kontrollimine.
Aseptiliste ja tsütostaatiliste ravimite valmistamine.
Pesuruum - Pudelite ja töövahendite pesemine. Haiglast toodud jm ravimtaara ning töövahendite
desinfitseerimine, pesemine ja steriliseerimine - keskne, eraldi pääsuga haigla üldkoridorist, soodsa
pääsuga assisteerimisruumi. (Kaaluda taara pesu funktsiooni ühildamist sterilisatsioonitalituse
kärude ja taara pesu funktsiooniga st kasutada selleks sterilisatsioonitalitusse planeeritud kärupesu
masinat.)
Apteegi büroo.
Ruumid
Tabel 113. Apteegi ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Jrk Funktsionaalse ruumi
Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
nr üksuse alajaotus neto pind
1 Apteek WC 3m2 6 18
2 Apteek Arhiiv 10m2 1 10
3 Apteek Aseptika eelladu 10m2 1 10
Aseptika ja tsütostaatikumide
Apteek 31m2 1 31
4 valmistamise juhtimisruum
5 Apteek aseptilised ravimite valmistamine 60m2 1 60
6 Apteek asjade lüüs 6m2 2 12
7 Apteek kabinet 12m2 1 12
8 Apteek kabinet 16m2 6 96
9 Apteek kabinet 30m2 1 30
10 Apteek kastide pesu 20m2 1 20
11 Apteek kauba vastuvõtt 22m2 1 22
12 Apteek kauba väljastamine 40m2 1 40
13 Apteek Kliiniliste uuringute ravimite ruum 43m2 1 43
14 Apteek Koristus 5m2 2 10
15 Apteek Külmruum tsüto + bioloogiline 2-8C 6m2 1 6
16 Apteek Külmruum 4C 15m2 1 15
17 Apteek Labor 16m2 1 16
18 Apteek ladu 45m2 1 45
19 Apteek lahused 89m2 1 89
20 Apteek personali lüüs 6m2 2 12
21 Apteek med.tarvikud (no robots) 40m2 1 40
22 Apteek Mittesteriilsete ravimite valm. 25m2 1 25
23 Apteek ofitsiin 10m2 1 10
24 Apteek pesuruum must 15m2 1 15
25 Apteek pesuruum puhas 16m2 1 16
26 Apteek Personali puhkeruum 26m2 1 26
27 Apteek robotladu 201m2 1 201
28 Apteek sidemat.+OP. komp.(no robots) 35m2 1 35
29 Apteek teg.var.ladu 97m2 1 97
30 Apteek Tsüto 64m2 1 64
31 Apteek Tsütostaatikumide ladu 24m2 1 24
32 Apteek tuleohtlikud ravimid 21m2 1 21
33 Apteek õpper./koosol. 50m2 1 50
1221
105
Tehnilised nõuded
Apteegis on vaja:
Telefon;
arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem;
turvasignalisatsioon;
kaardilukud ustel;
lukustatavad laod;
pneumotransport.
Veepuhastus - Apteegis ravimite valmistamiseks kasutatav bi-destillat valmistatakse destillaatoris
puhastatud veest. Ettepanek on asendada elektriline destillaator kombineeritud
veepuhastusseadmega, kus kasutatakse pöördosmoosi põhimõtet ja/ või koondada veepuhastus
tsenteaalsesse veepuhastuskeskusess ning suunata puhastatud vesi kasutuskohtadele torustiku
kaudu.
6.4. HANKETEENISTUSE KESKLADU
Programmeeritud pind: 736 m²
Ülesanne
Kesklao ülesandeks on haiglasse tarnitavate kaupade vastuvõtt, ladustamine ja sisetranspordi
korraldamine.
Töökoormus
Laoteenusega on kaetud kogu TH statsionaari vajadus.
Töökorraldus
Haiglasse saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, sisetranspordi korraldamine.
Väljastpoolt tulevad kaubad ja materjalid ning seadmed võetakse vastu kas vahetult vastava üksuse
lattu (köök, apteek, pesuladu) või kesklattu, kust nad suunatakse vastavasse lattu või kasutuskohale.
Nõutav veokite ettesõidu võimalus transporditerminali välisukse ette. Kaupade ja materjalide
sisetransport toimub kärude või rataskonteineritega.
Personal
Tabel 114. Lao töötajate arv
Jrk nr Kesklao töökoha nimetus ja töötajate ametinimetus Töötajate arv Töötajate arv suurimas vahetuses
Keskladu
1 Juhataja 1 1
2 Komplekteerija 6 5
3 Laohoidja 6 5
4 Laotööline 2 2
5 Abilised (transporditöölised) 5 4
6 Sekretär/ tehniline assistent 2 2
Kokku 22 19
*Kesklao personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides.
Tööaeg
10t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses, töövälisel ajal väljakutsevalve.
Ruumide planeerimine
Haigla logistikakeskus koosneb kaupu vastu võtvast kaubaterminalist, kesklaost, kaupade
jaendamise ja väljastamise ruumigrupist. Kesklaos hoiustatakse kokku lepitud tellimus ja
jaendusperioodiks ette nähtud olmekaupu, meditsiinitarvikuid, mittemeditsiinilisi materjale ja haigla
invendatari. Kokku lepitud tellimusperioodi jooksul toimub kesklao jaoendusruumi(de)s
koondpakendites saabuvate kaupade kaubapakendite avamine ja toodete jaendamine
osakondadesse kaubagruppide standardkoguste kaupa. Kaupade transpordiks osakondadesse
kasutatakse standardmõõdus sahtleid, kärusid ja konteinereid, mis peale kaupade vastuvõttu
osakonnas tagastatakse kesklaole.
106
Asukoht kaupade sissetoomiseks transporditerminali lähedal, soodsa ühendusega haigla peamise
ühenduskoridori/ tunneliga ja liftisõlmega.
Ruumid
Tabel 115. Kesklao (logistikakeskuse) ruumiprogramm
Jrk Funktsio-naalne Ruumi pind
Ruumi nimetus Märkused
nr. üksus TH-s, m2
1 Logistika-keskus Kauba terminal 101
Logistika-
2 keskus Keskladu 600
4 Logistika-keskus Kesklao kontor 35
Kaubaterminali ja kesklao mahus on
arvestatud lao, apteegi, pesu- ja
3 Logistika-keskus Laadimisplatvorm jäätmemajanduse vajadusi
Kokku 736
Tehnilised nõuded
Kesklaos on vaja:
Telefon;
arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem;
turvasignalisatsioon;
kaardilukud ustel;
lukustatavad laod;
Muudetava kõrgusega autode laadimisplatvormid;
Laotõstukite ja/või robotite poolt käideldavad laoriiulite süsteemid;
pneumotransport.
6.5. MAJANDUSTEENISTUSE KESKKONNATALITUSE JÄÄTMEKESKUS
Programmeeritud pind: 257 m²
Ülesanne
Majandusteenistuse keskkonnatalituse ülesandeks on haigla struktuuriüksustes tekkivate
eelsorteeritud tootmisjäätmete kogumine, transport haigla jäätmekeskusesse ning üle andmine haigla
lepingulistele jäätmeveo partnerile.
Töökoormus
Jäätmeveo korraldusega on kaetud kogu TH statsionaari vajadus.
Töökorraldus
Üksus vastutab jäätmete struktuuriüksustest kogumise, sorteerimise korraldamise, plasti ja paberi
kokkupressimise ning väljaviimise eest. Jäätmed tuuakse kasutuskohtadelt liigiti sorteerituna eraldi
kottides kas konteinertranspordiga ja/ või jäätmeveoks ette nähtud pneumotranspordiga.
Eraldi olmejäätmetest on vaja hoida haiglajäätmed. Selleks planeeritakse eraldi ruum, kus
bioloogiliste jäätmete jaoks on külmkamber.
Radioaktiivsed jäätmed kogutakse vastavates konteinerites nukleaarmeditsiini osakonna hoiuruumi
ja toimetatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt välja. Haiglasisene jäätmekäitlus toimub tegevusjuhendi
kohaselt.
Personal
Tabel 116. Keskkonnatalituse (sh Jäätmekeskuse) töötajate arv
Jrk nr Keskkonnatalituse töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas
ametinimetus vahetuses
Keskkonnatalitus sh jäätmekeskus
1 Juhataja 1 1
2 Haigla keskkonnaspetsialist (sh jäätmemajanduse
korraldamine) 1 1
3 Abilised (transporditöölised) 8 6
107
4 Sekretär/ tehniline assistent 1 1
Kokku 11 9
*Logistikakeskuse personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides.
Tööaeg
10t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses, töövälisel ajal väljakutsevalve.
Ruumide planeerimine
Ruumide asukoht valida nii, et oleks tagatud hea ühendus liftisõlmedega, soovitavalt jäätmete
väljaviimise koha läheduses. Jäätmekeskus paikneb logistikaterminaliga külgnevalt, kuid sellest
rangelt eraldatud ruumigrupina, kus toimub haigla osakondades eelsorteeritud haigla jäätmete
vastuvõtt ja ladustamine spetsiaalkonteinerites ja komprimaatorites kuni nende üleandmiseni
jäätmekäitlejatele. Samuti toimub haigla jäätmekeskuses haigla bioloogiliste jäätmete ohutustamine
jäätmeautoklaavi(de)s ning töötluse järgne ladustamine olmejäätmetele ette nähtud jäätmemahutites.
Tabel 117. Jäätmekeskuse ruumiprogramm
Ruumi
Funktsio- Ruumi
Jrk kasutus-
naalne üksus Ruumi nimetus pind TH- Märkused
nr. otstarbe
(kliinik) s, m2
lühikirjel-dus
paigutada eraldi, bioloogiliste
Erikäitlust vajavate jäätmete jäätmete ohutustamise/
autoklaavimise ruum koos autoklaavimisel võib tekkida
1 Jäätme-keskus abiruumidega 103 ebameeldiv lõhn
2 Jäätme-keskus Olmejäätmed ja biojäätmed 154
Kaubaterminali ja kesklao mahus on
Logistika- arvestatud lao, apteegi, pesu- ja
5 keskus Laadimisplatvorm - jäätmemajanduse vajadusi
Kokku 257
Tehnilised nõuded
Jäätmekeskuses on vaja:
telefon;
arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem;
turvasignalisatsioon;
kaardilukud ustel;
muudetava kõrgusega autode laadimisplatvormid;
prügikomrimaatorite parkimiskohad.
6.6. MAJANDUSTEENISTUSE PESUTALITUSE PESULADU
Programmeeritud pind: 445 m²
270 m² (Puhta pesu ladu)
180 m² (Musta pesu kogumise ruum)
Ülesanne
Majandusteenistuse pesulao ülesandeks on haigla kliiniliste struktuuriüksuste töötajate varustamine
tööriietega ja patsientide varustamine haiglariiete ja voodipesuga.
Töökoormus
Tööriietega on varustatud kõik haigla ca 3800 töötajat. Haiglariiete ja voodipesuga on varustatud kõik
haigla statsionaarsed aktiivravi patsiendid so ca 40 000 patsienti aastas (Narva mnt 129 korpuses).
Töökorraldus
Üksus on ette nähtud haigla pesu ja pestava voodivarustuse vastuvõtmiseks lepingupartneri
pesumajast, pesuvaru ladustamiseks ja pesuvahetuse korraldamiseks.
Puhas pesu tuuakse haiglasse pesumajast standartsete osakonnapõhise tellimuse alusel
komplekteeritud pesukonteinerites ning transporditakse pesuoperaatori poolt osakondadesse.
Puhtad tööriided (nimelised ja nimetud) tuuakse pesumajast standardkonteinerites ning
transporditakse personaligarderoobidesse. Puhta pesu vastuvõtt toimub kaubaterminali kaudu.
108
Must pesu kogutakse kasutuskohtades (kliinilistes ja mittekliinilistes osakondades) kottidesse, millega
transporditakse haigla pesulao musta pesu kogumise ruumi kas spetsiaalset pneumotransporti
(torutransporti) või spetsiaalkonteinereid kasutades. Torutranspordi kasutamisel laaditakse pesu
automaatse laadimissüsteemi abil transpordikonteineritesse vahetult musta pesu kogumise ruumis.
Musta pesu kogumise ruumist saadetakse must pesu pesukonteierites pesumajja. Must pesu
tagastatakse pesumajale logistikakeskuse laadimisplatvormi kaudu.
Personal
Tabel 118. Pesulao töötajate arv
Jrk nr Majandusteenistuse pesutalituse pesulao töökoha Töötajate arv Töötajate arv suurimas
nimetus ja töötajate ametinimetus vahetuses
Pesuladu
1 Juhataja 1 1
2 Pesulao operaator 4 4
Kokku 5 5
*Pesulao personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides.
Tööaeg
10t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses.
Ruumide planeerimine
Puhta pesulao asukoht – Puhta pesu ladu peab paiknema logistikakeskuse, transporditunnelite ja
liftisõlmede lähedal.
Musta pesu kogumisruumi asukoht - Musta pesu kogumise ruum peab paiknema logistikakeskuse
laadimisplatvormi lähedal.
Ruumid
Tabel 119. Pesulao ruumiprogramm
Jrk Ruumi pind TH- Ruumi kasutusotstarbe
Funktsionaalne üksus (kliinik) Ruumi nimetus
nr. s, m2 lühikirjeldus
1 Pesuladu Puhta pesu ladu 241
2 Pesuladu Tekstiilide käitlemine 21 Pesu pisiparandused
Pesutranspordiks ette nähtud
torutranspordi lõppjaam ning
pesukonteinerite
laadimisautomaatika seadmete
2 Pesuladu Musta pesu kogumise ruum 183 ja konteinerivaru asukoht
Kokku 445
Tehnilised nõuded
Pesulaos on vaja:
Telefon;
arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem;
turvasignalisatsioon;
kaardilukud ustel.
Muudetava kõrgusega autode laadimisplatvormid (logitikaterminalis).
Transporti ootavate ja/või saabunud pesukonteinerite parkimiskohad.
6.7. MAJANDUSTEENISTUSE PUHASTUSTALITUSE KORISTUSKESKUS
Programmeeritud pind: 356 m²
Ülesanne
Majandusteenistuse koristuskeskuse ülesandeks on haigla kliiniliste-, mittekliiniliste- ning
üldkasutatavate ruumide koristus.
Töökoormus
Haiglahügieeni nõuete kohaselt ning vastavalt haiglas sätestatud ruumikoristus kaartidele on
igapäevaselt ja regulaarselt koristatud ca 145 000 m² haiglapinda Narva mnt 129 korpuses.
109
Töökorraldus
Ruumide koristus ja tööpindade puhastamine toimub spetsiaalvarustusega ning hõlmab igapäevast
tööpindade puhastamist, põrandapindade koristamist, akende, uste ja valgustite pesemist. Range
hügieenireziimiga raviruumides (operatsiooniruumid, III intensiivravi palatid, nakkuskeskuse
raviisolaatorid jne) toimub vastavalt koristuskaartidele regulaarselt ka seinapindade pesu ja
desinfiteeerimine. Koristusmasinatega töödeldakse koridorid, vestibüülid.
Koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette
nähtud koristuskeskuses. Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse koristuskeskuses.
Koristuskeskuses toimub ka töövahendite regulaarne vahetus.
Voodite ja voodivarustuse puhastus ja desinfektsioon toimub reeglina osakondades
märgpuhastusena. Tugevalt määrdunud ja/või saastunud voodite puhastus ja desinfektsioon toimub
haigla koristuskeskuses. Töödeldakse voodeid ja mittepestavat voodivarustust ning haiglasisese
transpordi kärusid. Koristuskeskuses säilitatakse hetkel töötlemise olevaid, mitte kasutuses olevaid
voodeid ja voodivarustust. Madratsikatted, tekid ja padjad pestakse tsentraalselt haigla
lepingupartneri pesumajas.
Personal
Tabel 120. Pesulao töötajate arv
Jrk nr Majandusteenistuse koristuskeskuse töökoha Töötajate arv Töötajate arv suurimas
nimetus ja töötajate ametinimetus vahetuses
Koristuskeskus
1 Juhataja 1 1
2 Juhataja asetäitja 1 1
3 Vastutav puhastusteenindaja 16 16
4 Puhastusteenindajad 112 112
Kokku 130 130
*Koristuskeskuse personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides.
Tööaeg
10t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses.
Ruumide planeerimine
Koristuskeskuse asukoht – Koristukeskus peab paiknema haigla soklikorrusel, haigla korrusetasapinda
arvestades kesksel kohal, transporditunnelite ja liftisõlmede lähedal. Koristuskeskuse ruumigrupi
paigutus haiglahoones peaks tagama selle, et puhastusteenindajate ja koristustehnika
liikumisdistantside pikkus korruse lõikes koristuskeskusest haigla erinevatesse töötsoonidesse oleks
igas suunas ligikaudu samaväärne.
Ruumid
Tabel 121. Haigla koristuskeskuse ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse üksuse ruumi neto
Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
alajaotus pind
1 Koristus WC 3m2 4 12
2 Koristus desinfektsioon 31m2 2 62
3 Koristus jäätmed 9m2 8 72
4 Koristus kor.vah. 7m2 4 28
5 Koristus kor.vah. 8m2 4 32
6 Koristus Koristus (PPM ja PM) 29m2 1 29
7 Koristus Koristustarvikute Ladu 23m2 1 23
8 Koristus kärud 23m2 1 23
9 Koristus pesumasin(voodid+raamid) 7m2 1 7
10 Koristus puhke- ja koolitus/nõupidamiste ruum 48m2 1 48
Väliskoristuse tehnikaruum (muruniidukid,
11 Koristus
kor.vahendid) 20m2 1 20
356
Tehnilised nõuded
Koristuskeskuse on vaja:
110
Telefon;
arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem;
turvasignalisatsioon;
kaardilukud ustel;
koristuskeskuse töötajate garderoobide paigutus koristuskeskuse lähedal;
koristusseadmete parkimise- ja laadimiskohad.
6.8. MEDITSIINI- JA HOONETEHNIKA HOOLDUSE JA REMONDI TÖÖKOJAD
Programmeeritud pind: 591m²
Ülesanne
Meditsiinitehnika- ja tehnikateenistuse seadmete ja hoonetehnika remondi töökodades toimub haigla
kliiniliste ja mittekliiniliste struktuuriüksuste käsutuses olevate seadmete hooldus ja remont ja/või
juhul, kui haigla puudub vastav insenertehniline pädevus seadmete rikete defekteerimine enne
lepingupartneri hooldusinseneride väljakutset.
Töökoormus
Nõuete kohaselt ning vastavalt haiglas sätestatud korrale on on igapäevaselt ja regulaarselt
hooldatud kõik haigla käsutuses olevad ca 10 000 meditsiiniseadet ning tuhanded hoonetehnika
seadmed Narva mnt 129, 129B korpuses.
Seadmete arv täpsustub järgnevates projekti etappides so meditsiinitehnoloogia projekti ning hoone
arhitektuurse ja eriosade projekti koostamise käigus.
Töökorraldus
Haigla meditsiinitehnika ning hoonetehnika remonti ja hooldust teostavad olenevalt seadme
tehnoloogilisest keerukusest kas haiglainsenerid ja – tehnikud ja/ või haiglaväliste hooldusfirmade
insenerid. Töökojad koos laoruumidega on mõeldud igapäevaste vajalike elektri-, puusepa ja
lukksepatööde tegemiseks ja remondimaterjalide varude hoidmiseks.
Personal
Tabel 122. Meditsiinitehnika- ja tehnikateenistuse töötajate arv
Jrk nr Meditsiinitehnika teenistuse töökoha nimetus ja Töötajate arv Töötajate arv suurimas
töötajate ametinimetus vahetuses
Meditsiinitehnika teenistus
1 Teenistuse juhataja 1 1
2 Biomeditsiinitehnika vaneminsenerid 3 3
3 Biomeditsiinitehnika insenerid 14 12
4 Biomeditsiinitehnika spetsialistid 6 4
Kokku 24 20
Tehnikateenistuse töökoha nimetus ja töötajate
ametinimetus
Tehnikateenistus
1 Juhataja 1 1
2 Hoonetehnika vaneminsenerid 5 5
3 Hoonetehnika insenerid 7 7
4 Hoonetehnika hooldustehnikud 35 22
Kokku 48 35
*Meditsiinitehnika- ja tehnikateenistuse personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates
etappides.
Tööaeg
8t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses. Meditsiiniinseneride ja hoonetehnika inseneride
väljakutsevalve.
Lisaks hoonetehnika tehnikute statsionaarsed valveringid:
tugevvoolu,
kütte- vee ja kanalisatsiooni ning
hoone keskkonnatehnika ja - automaatika valdkonnas.
Ruumide planeerimine
111
Hooldus- ja remonditöökodade asukoht – Paiknevad hoone soklikorrusel. Vajalik on hea
transpordiühendus materjalide sissetoomiseks.
Ruumid
Tabel 123. Haigla meditsiinitehnika- ning tehnikateenistuse hooldus ja remongitöökoja
ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Funktsionaalse ruumi Ruumi-de
Jrk nr Ruumi nimetus kokku
üksuse alajaotus neto pind arv
1 MED.tehnika Elektripaigaldiste hooldustöötajad 25m2 1 25
2 MED.tehnika Hoiuruum (elektriseadmed) 20m2 1 20
3 MED.tehnika Hoiuruum (remondimaterjalid) 19m2 1 19
4 MED.tehnika Hoiuruum (kütte- ja kliima seadmed) 25m2 1 25
5 MED.tehnika hoiuruum(med.tehn.+majandus) 200m2 1 200
6 MED.tehnika Hoiuruum (veevarustusseadmed) 25m2 1 25
7 MED.tehnika Hooldus- ja remonditööd 25m2 1 25
8 MED.tehnika Kütte- ja kliimaseadmete hooldustöötajad 25m2 1 25
9 MED.tehnika med.tehn.remont 18m2 1 18
10 MED.tehnika med.tehn.remont 24m2 1 24
11 MED.tehnika puhkeruum 45m2 1 45
12 MED.tehnika töör.(elekt.) 19m2 1 19
13 MED.tehnika töör.(keevitus) 20m2 1 20
14 MED.tehnika töör.(puit) 20m2 1 20
15 MED.tehnika töör.(san.tehn.) 19m2 1 19
16 MED.tehnika töör.(treipink) 37m2 1 37
17 MED.tehnika Veevarustusseadmete hooldustöötajad 25m2 1 25
591
Tehnilised nõuded
Remonditöökodades on vaja:
Telefon;
arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem;
turvasignalisatsioon;
kaardilukud ustel;
hooldus- ja remondiseadmed.
6.9. HAIGLA TOIMEPIDEVUST TAGAVAD ÜKSUSED
Programmeeritud pind: 1728m²
Ülesanne
Haigla toimepidevuse üksustes toimub haigla kliiniliste ja mittekliiniliste struktuuriüksuste käsutuses
olevate seadmete töö turvamine paralleelühenduste, varutrasside, varuenergiakandjate,
varuseadmete jms tehniliste turvalahenduste abil.
Töökoormus
Nõuete kohaselt ning vastavalt haiglas sätestatud korrale on on igapäevaselt ja regulaarselt turvatud
kõigi haigla käsutuses olevad ca 10 000 meditsiiniseadme ning tuhandete hoonetehnika seadmete
töö Narva mnt 129 korpuses.
Turvalahenduste arv ning tehnilised lahendused täpsustuvad järgnevates projekti etappides so
meditsiinitehnoloogia projekti ning hoone arhitektuurse ja eriosade projekti koostamise käigus.
Töökorraldus
Haigla meditsiinitehnika ning hoonetehnika tavapärast tööd häirivate ressurssikatkestuste korral
toimub etteantud aja jooksul ning turvareziimis ümberlülitumine varutoite allikatele. Automaatlülituse
võimaluste puudumisel ja/ või ulatuslike rikete korral teostatakse ümber lülitamine varuressurssi
kanalitele valvetehnikute poolt. Ressurssikatkestuse ja/ või rikke kõrvaldamise järgselt toimub
tavapärasele varustuskanalile üleminek.
112
Haigla toimepidevuse tagamiseks koondatakse tsentraalsete tehniste lahendustena haigla
varugeneraatorid, UPS-pank, jahutusseadmed, veepuhastusseadmed hooneautomaatika ja
vertikaaltranspordi juhtimine ning signalisatsiooniseadmed.
Personal
Meditsiinitehnika- ja tehnikateenistuse personal – tagab tööajal ning töövälisel ajal haigla
toimepidevuse üksuste nõuetekohase töö.
Tööaeg
Tavapärasel töö ajal (so 8t ööpäevas, 5 päeva nädalas) - meditsiiniinseneride ja hoonetehnika
inseneride väljakutsevalve.
Hoonetehnika tehnikute valveringid:
tugevvoolu,
kütte- vee ja kanalisatsiooni ning
hoone keskkonnatehnika ja - automaatika valdkonnas
Ruumide planeerimine
Haigla toimepidevuse üksuse ruumide asukoht – Paiknevad hoone soklikorrusel ja hoone tehnilisel
korrusel soovitavalt hoone trasside, elektriühenduste jm tehniliste ressurssikanalite
sisenemsõlmedega külgnevalt.
Ruumid
Tabel 124. Haigla toimepidevuse ruumigrupi ruumiprogramm
Ruumiprogramm
Jrk Funktsionaalse üksuse ruumi
Ruumi nimetus Ruumide arv kokku
nr alajaotus neto pind
1 Toimepid.üksused UPS-de ruumid 180m2 1 180
2 Toimepid.üksused akupank 301m2 1 301
3 Toimepid.üksused Dispetšerteenistuse ruumid 65m2 1 65
4 Toimepid.üksused Dispetšerteenistuse ruumid 41m2 1 41
4 Toimepid.üksused Generaatorite kütusemahutid 54m2 1 54
5 Toimepid.üksused kriitiline veevaru 79m2 1 79
6 Toimepid.üksused med.gaasi LADU 20m2 1 20
7 Toimepid.üksused Meditsiinilise gaasi keskused 144m2 1 144
8 Toimepid.üksused Meditsiinilise suruõhu tootmine 60m2 1 60
9 Toimepid.üksused pumbaruum 21m2 1 21
10 Toimepid.üksused Serveriruumid 1 66m2 1 66
11 Toimepid.üksused Serveriruumid 2 71m2 1 71
12 Toimepid.üksused sprinkler pumpla 21m2 1 21
13 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 68m2 1 66
14 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 67m2 1 67
15 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 68m2 1 68
16 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 73m2 1 73
17 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 34m2 1 34
18 Toimepid.üksused Tehniline ruum (puldiruum) 35m2 1 35
19 Toimepid.üksused Tehniline ruum (puldiruum) 38m2 2 76
20 Toimepid.üksused Turvateenistuse ruumid 57m2 1 57
21 Toimepid.üksused Turvateenistuse ruumid 70m2 1 70
22 Toimepid.üksused Veepuhastusjaam 59m2 1 59
1728
Tehnilised nõuded
Toimepidevuse üksuse ruumigrupis on vaja:
telefon;
arvutivõrk;
ühendus hooneautomaatika kontrollsüsteemidega;
turvasignalisatsioon;
kaardilukud ustel;
toimepidevust tagavad hoonetehnika seadmed.
113
7. HAIGLA ÜLDINFORMATSIOON
7.1. HAIGLA TEENUSEVEKTORID
Teenused haiglasse ja väljapoole haiglat
Valdav osa (>95%) teenusemahust osutatakse Eesti Haigekassale (EHK) teenuselepingu alusel ning
väiksem osa erinevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Väljaspool EHK teenuselepinguid osutatakse
uuringu (laboriteenused, radioloogia-) ja kliinilise konsultatsiooni teenuseid, kuid eraldiasuvaid ruume
selleks ei planeerita.
Teenused väljastpoolt
Väljastpoolt sisse ostetavad teenused on:
koristusteenus – võib sisse osta kas osaliselt või täielikult. (Vajalikud on koristuskeskuse ruum
koristusmasinate hoiuks, koristusvahendite hoidmiseks ja pesemiseks ning personali riietusruumid.
Igas üksuses/korrusel paikneb koristusvahendite hoiuruum, mille pindala arvestatakse selle üksuse
koosseisus.);
kinnistute hooldus ja lume lükkamine – võib sisse osta kas osaliselt või täielikult;
pesupesemine - ostetakse sisse täielikult. (Pesu transporditakse pesumajja, teenuse osutamiseks
haiglas ruume ei vajata.);
meditsiiniseadmete hooldus ja remont – lihtsate meditsiiniseadmete remont teostatakse haigla
biomeditsiiniinseneride/ -tehnikute poolt, keeruliste meditsiiniseadmete hooldus ja remont ostetakse
sisse vastavalt hoolduslepingutele.
7.2. HAIGLA TÖÖTAJATE ARV
Tabel 125. Tallinna Haigla meditsiinipersonal (Seisuga 01.03.2018 kõik korpused)
Arstid TH sh sh Õendus- Õenduspersonal TH sh sh
Taastus- ja Taas- Õendus-
ravi hooldusabi tus- ja hool-
kliinik kliinik ravi dusabi
kliinik kliinik
allergoloog-immunoloog 2 anesteesia- ja 85
intensiivraviõendus
anestesioloogia 50 bioloogia 1
biokeemia 2 bioanalüütik 30
bioloogia 3 erakorralise meditsiini õendus 27 1
dermatoveneroloogia 6 farmatseut 8
endokrinoloogia 11 füsioterapeut 62 55
erakorraline meditsiin 16 geenitehnoloog 19
farmatseut 2 hooldustöötaja (abiõed, kes 8 1
õpivad õeks)
gastroenteroloogia 14 infektsioonhaigused 4
geenitehnoloog 4 laborant 30
infektsioonhaigused 19 lasteõendus 23
kardioloogia 32 1 1 loodusteadus 13
kardiovaskulaarkirurgia 2 massaažiõde 9 7
keemik 1 operatsiooniõendus 53
laboriarst 12 optometrist 5
laborimeditsiin 2 psühhiaatriaõendus 2 1
laborispetsialist 2 radioloogiaõendus 90
laste allergoloog 1 taastusraviõendus 18 18
loodusteaduse magistri 1 tegevusterapeut 4 2 2
kraad (molekulaarse
biokeemia ja ökoloogia)
meditsiinigeneetika 1 terviseõendus 9
neurokirurgia 1 ämmaemandus 221 1 1
neuroloogia 25 1 üldõendus 922 35 90
oftalmoloogia 32 õe/ämmaemanda eriala 46 11 2
omandamisel
(abiõed/abiämmaemandad) ja
massöörid, proteesimeister
onkoloogia 8 kliiniline õde 1
ortopeedia 24 ehhokardiograafiatehnik 3
otorinolarüngoloogia 15 0
patoloogia 11 0
pediaatria 19 0
proviisor 11 0
114
psühhiaatria 10 1 0
pulmonoloogia 7 0
radioloogia 46 0
reumatoloogia 16 1 0
sisehaigused 20 3 0
sünnitusabi ja günekoloogia 83 0
taastusravi ja füsiaatria 12 9 0
töötervishoid 6 0
uroloogia 12 0
üldarstiabi 107 1 1 0
üldkirurgia 30 1 0
stomatoloogia 25 0
nefroloogia 5 0
Arstid kokku 708 13 7 Õenduspersonal kokku 1693 129 98
Tallinna Haigla narva mnt 129, 129b korpuse arengukava kohaselt väljaehitatud aktiivravi
osakondades ja abiteenistustes ning haldusalal töötavate isikute arvuks prognoositakse kokku 3704
(lisaks õppetsükleid läbivad üliõpilased ja residendid), kes jaotuvad alljärgnevalt:
Tabel 126. Tallinna Haigla personal Seisuga 01.03.2018 Narva mnt 129, 129b korpuses
TH
TH
TH TH TH hooldus- TH TH TH
arsti- TH TH
arstid õdede õed ja hooldus-ja muud ameti-
Kliinik/osakond de muud töötajaid
tööta- ameti- tööta- abiperso- abipersonal ameti- kohti
ameti- töötajad kokku
jad kohti jad nali töötajad kohad kokku
kohti
ametikohti
1.
DIAGNOSTIKAKLIINIK 86 92 199 215 33 32 9 9 327 348
2. KIRURGIAKLIINIK 177 181 109 402 210 239 28 29 524 851
3. NAISTEKLIINIK* 97 118 252 290 99 111 40 40 488 559
4. SILMAKLIINIK 26 38 53 56 21 20 5 5 105 119
5. SISEKLIINIK 119 135 282 319 155 174 30 34 585 662
6. ÕENDUS- JA
HOOLDUSABIKLIINIK 8 7 94 96 131 135 13 12 246 250
7.
TAASTUSRAVIKLIINIK 14 11 92 98 38 39 12 10 156 158
8. HALDUS- JA
TUGITEENISTUSED 15 16 10 11 5 5 712 725 742 757
KOKKU 542 598 1091 1487 691 755 849 864 3172 3704
*sh ITK naistekliinik: arstide ametikohti 51,5 ja töötajaid 63; õdede ametikohti 154 ja töötajaid 180;
hooldus- ja abipersonali ametikohti 64 ja töötajaid 73; muude töötajate ametikohti 12 ja töötajaid 12;
Kokku ITK naistekliinikus ametikohti 281,5 ning töötajaid 328
115
7.3. PLANEERIMISLAHENDUSED JA LOGISTIKA - TALLINNA HAIGLA MAHULISE
PLANEERINGU JA RUUMIANALÜÜSI SELETUSKIRI
Narva mnt.129 ja 129B,
Tallinn Töö nr 17-14
Tellija: Tallinna
Linnavaraamet
Kontaktisik: Martin Siimer
+372 53420868
e-post:
[email protected]
........................................................................................................
Planeerija: Integrated healthcare design
Ltd. Hietalahdenranta 17B
00180 Helsinki, Finland
e-p ost:
[email protected]
........................................................................................................
Projekti koostajad: Matti Anttila, Agu Külm, Berit
Freivald Projektis osalejad: Helina Lass, Martin
Noorväli
116
Sisukord: Üldosa
Asendiplaaniline lahendus, logistika
Mahulise planeeringu idee ja funktsioonide tsoneerimine
Funktsionaalsete üksuste paiknemine
Hinnanguline ehitusmaksumus
Haigla programmeeritud näitajad
7.3.1. ÜLDOSA
Tallinna Haigla hoonete kompleks asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, Narva mnt.129 ja Narva
mnt 129b kinnistutel.
Paevälja asumis olev haigla territoorium (27,52ha) piirneb põhja küljest Maarjamäe paekalda ja
Suhkrumäe paljandiga, lääne küljest Lasnamäe pangaga ja lõunast idasse paikneva elurajooniga
teiselpool Narva maanteed. Kaheksast hoonest koosneva kompleksi paigutamisel on arvestatud
Lasnamäe elamualade üldplaneeringule kohaseid kvartaalse struktuuri põhimõtteid.
Täpsemat infot kogu kompleksi paigutuse ja tingimuste kohta leiab detailplaneeringu seletuskirjast.
7.3.2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS, LOGISTIKA
Haigla peahoone asetseb krundi lõuna poolses osas, külgnedes Narva maanteega. Sellise
lahendusega on tagatud hoone esifassaadi ja peasissepääsu selgesti eristatavus ning lihtne
ligipääs põhiliselt juurdepääsu teelt. Planeeritava hoonemahu ja maantee vahele on planeeritud
50m laiune osaliselt kõrghaljastusega roheala kergliiklusteedega.
Narva mnt liiklus on viidud nn. tunnelisse ja ühistranspordile on kavandatud eraldi sõidurajad
maapinnal, tuues peatused hoone lõuna küljel asuvale peasissepääsule võimalikult lähedale.
Eritasandiline lahendus tagab turvalise teekonna haiglasse ühistranspordiga ja jalgsi saabuvatele
külastajatele, patsientidele ja personalile.
Et lihtsustada ja kiirendada abivajajate teekonda, on kogu hoonel ette nähtud vaid kaks avalikku
sissepääsu: peasissepääs ehitise keskel ja eraldiolev EMO sissepääs hoone lääneküljel.
Külastajate parkla (770 kohta) on projekteeritud hoone ette kolmele tasandile, jäädes kahele poole
peasissepääsuni viivat kergliiklusteed. Sissesõidud parklasse on ette nähtud Neemiku tänavalt ja
Narva mnt. ida poolselt harult, mille kaudu pääseb ka taksode peatumiskohta otse hoone ees.
Külastajate parklast fuajeesse viib -1.korrusel asuv eskalaator / kaldtee.
EMO isesaabujatele on ettenähtud eraldi parkla (46 kohta), sissesõiduga Neemiku tänava poolt.
Neemiku tänavalt on antud ka eraldi ühesuunaline tee EMO kiirabile, mis viib otse haiglahoone
kiirabilüüsi.
Eraldi juurdepääs Narva mnt idapoolselt harult on planeeritud nii maa-alusele personali parklale
(750 kohta) hoone idaküljel, kui ka haigla tehnilise varustuse laadimisalale hoone põhjaküljel.
Laadimisala on viidud ehitise - 1 korrusega samale tasandile, jäädes seetõttu vähem häirivaks
ümbruskonna pargialale ja tagades võimalikult lihtsa pääsu hoone ladude jmt. juurde.
Kolmekordne personaliparkla on ühendatud hoone -2.korrusel asuvate töötajate garderoobidega,
mis omakorda on ühendatud kõikide liftiplokkidega. Töötajate parkla planeerimisel peaks
arvestama teises etapis ettenähtud lisakorpuste pealeehitamisega.
Kõikide patsiendi- ja külastajate sissepääsude juurde (vähemalt 10 m kaugusele) on ettenähtud
parkimiskohad puuetega inimeste autodele.
Helikopteri maandumisplatvormi ehitamise võimalus on ette nähtud hoone läänepoolse palatiploki
katusele. Täpsemat infot kogu kompleksi paigutuse ja tingimuste kohta leiab detailplaneeringu
seletuskirjast.
117
7.3.3. MAHULISE PLANEERINGU IDEE JA ÜLDINE FUNKTSIOONIDE TSONEERIMINE
Haigla peahoone on 81m laiune, 280m pikk ja 38m kõrge.
Kogu hoonemaht on tõstetud olemasolevast maapinnast 2m kõrgemale, et luua sobiv ja viljakas
pinnas haljasalale ümber hoone. Hoone perimeetri ümber on kohati planeeritud valguskaevud, et
tagada -1.korruse tööruumidele piisavalt päevavalgust.
8-korruseline ehitis jaguneb vertikaalselt põhifunktsioonide järgi viieks osaks:
I ja -II - personali- ja teenindusruumid, Tehnika
ja laod.
I - III - aktiivravi osakonnad ja ambulatoorne
vastuvõtt IV - tehnilised ruumid
V-VII - palatiosakonnad
VIII - tehnika korrus ja helikopteri maandumisplatvorm
Nn. kuuma haiglat (EMO / Radioloogia / Kirurgia / OP / Sünnitus jm.) ja polikliinikuid teenindab 9
meetri laiune ja 20 meetri kõrgune klaaskatusega sisetänav, tekitades lihtsa ja selge struktuuri
külastajatele orienteerumiseks ning tuues hoone keskele rohkelt päevavalgust.
Kummalgi pool sisetänavat on kogu hoonet läbivad trepi- ja liftiplokid, mis teenindavad kuumal
poolel personali, voodihaigete liikumist, kauba ja prügi trantsportimist, ambulatoorse poole liftiplokid
teenindavad polikliiniku ja palatiosakondade külastajaid ja patsiente ning polikliiniku personali.
Selline tsoneerimine tagab kõikidele haigla protsessidele kiire ja lihtsa siseliikluse, hoides seejuures
vooditega liikuvad raskemad haiged lahus polikliiniku ja päevaravi külastajate liikumisteedest.
Ehitise ülemistel korrustel asetsevad neli põhja-lõuna suunas planeeritud palatite mahtu, mis on
ühendatud nii haigla kuuma poolega (patsientide/tarvikute/personali liftid) kui ka hoone avaliku
alaga (patsientide külastajate liftid).
118
Hoone tehnilised ruumid on jagatud kolmeks: hoone -1. korrusel asuvad ruumid teenindavad
peamiselt esimese ja teise korruse pindu, hoone 4. korrusel asuvad tehnilised ruumid toetavad
kuuma haigla poolt(operatsiooni- ja päevaravi osakonnad) ning palatite peal asuv 8. korrus
teenindab palati mahtusid.
7.3.4. FUNKTSIONAALSETE ÜKSUSTE PAIKNEMINE
7.3.4.1. ÜLDALAD JA FUNKTSIOONID
Peasissepääs, info
ja fuajee Asukoht:
1.korrus
Sissepääs: hoone keskel, lõuna küljel, Narva mnt. pool
Hoone peasissepääsu juures on ettenähtud lisaks kesksele infopunktile, registratuurile,
garderoobidele ja avatud kohvikualale ka veidi privaatsem haiglast väljakirjutatud haigete transpordi
ooteala.
Kogu mahtu ühendav aatrium loob esimesele korrusele nn. peatänava, aidates seejuures siduda
kogu korruse teenuseid: funktsionaalse diagnostika ruumid, polikliiniku vastuvõtud ja labori
proovide andmise ruumid.
Hoone rendipinnad, kaasaarvatud apteek jäävad nn. peatänava äärtesse, olles kergesti nähtavad
ja kättesaadavad, nagu ka turvateenistus ja tehniliste kommunikatsioonide signalisatsioonikeskus.
Hoone ülemised korrused on seotud aatriumile avanevate rõdudega ning vastavalt vajadusele ka
mahtusid ühendavate sildadega läbi aatriumi.
Plaaniline hospitaliseerimine
Haigete sisenemine plaaniliseks hospitaliseerimiseks toimub läbi fuajee haigete hospitaliseerimise
talituse registratuuris. Edasi siirdutakse ülemistel korrustel asuvatesse palatiosakondadesse
sisetänavale avanevate polikliiniku poolsete liftiplokkide kaudu.
7.3.4.2. HAIGLA KUUM HOONEOSA
EMO (Erakorraline
meditsiin)
Asukoht:1.korrus
Sissepääs: Isesaabujate parkla ja sisenemine hoone
idaküljel Kiirabihall 8 kiirabi auto jaoks
hoone põhjaküljel.
Planeeringu peamine eesmärk on anda kiired ühendused kiirabiga saabuvate patsientide
liikumisele elustamisruumi, radioloogiasse ja vajadusel ka intensiivravi osakonda,
operatsiooniplokki ning sünnituskeskusesse. Kahe koridori süsteemi näol on antud lahendus, mis
eraldab roheliste patsientide liikumise kollastest ja punastest patsientidest.
EMO keskmes asub ühine 25. voodikohaga jälgimisruum, olles kiirelt kättesaadav nii isesaabujate
triaazi alast kui ka kiirabi triaazi ala kaudu.
EMO isolaatorid koos lüüsidega on paigutatud hoone põhjaküljele, luues sellega võimaluse
vajadusel siseneda ka ilma haigla ruume läbimata. Samamoodi on võimaldatud otse kiirabi
119
estakaadist sisenemine dekontaminatsiooni ruumi.
Kogu EMO osakond on planeeritud kiirete, ilma üldala läbivate ühendustega ning võimalusega
tegutseda 24h (ka polikliiniku töötundide välisel ajal).
Radioloogia
Asukoht: 1.korrus
Sissepääs: otse ühendus EMO-st
Hoone fuajeest / nn. peatänavalt
Patsientide liikumine radioloogia osakonnas eraldab EMO patsiendid ning plaanilises korras
uuringutele suunatud ambulatoorsed ja statsionaarsed haiged. Erakorraliste haigete
teenindamiseks on kavandatatud eraldi uuringutsoon, mis sisaldab endas kõiki radiodiagnostilisi
uuringutehnoloogiaid Tallinna Haigla EMK teenindamiseks vajalikus mahus.
Plaaniliste haigete teenindamiseks on eraldatud seadmepõhiselt uuringutsoonid. Radioloogia
ootealad avanevad nn. peatänavale, tagades külastajatele lihtsalt arusaadava struktuuri erinevate
uuringutsoonide asukohtade leidmiseks.
Kogu radioloogia osakond on ülesehitatud kahe koridori süsteemiga, eraldades personali ja
patsientide liikumisteed.
Ruumide planeerimisel arvestatakse seadmete paigaldustingimustega (näiteks MRT asukoha
valikul on arvestatud seadme suure massiga ja uuringuruumi kaitsmise vajadusega ümbritseva
keskkonna magnetvälja hälvete eest).
Lisaks radioloogia üksuse põhiruumidele on kavandatud teisele korrusele hübriidkirurgia
(kardioangiograafia ja invasiivse radioloogia) ruumid.
Nukleaarmeditsiinilise diagnostika ruumid on vajaliku varjestuse väljaehitamise lihtsustamiseks
viidud -1 korrusele. Diagnostika ruumidega külgnevad ka nukleaarmeditsiinilise teraapia ruumid:
nelja voodiga palatisektsioon (1-kohaliste varjestatud isolaatoritega).
Intensiivravi
Intensiivravi osakond on kavandatud peakorpuse kolmandale korrusele.
Osakond on funktsionaalselt jagada kaheks tsooniks: septiline ja puhas pool, mis kasutavad ühist
teenindusala. Osakond on hästi ühendatud operatsiooniploki, EMO ja kesk-sterilisatsiooniga.
Haigla üldiste liikumisteede kaudu on tagatud vajalikud ühendused teiste palatiosakondadega,
köögiplokiga, patoloogia osakonna laboriga jmt.
Operatsiooniplokk ja
Päevakirurgia
Asukoht:3.korrus
Kolmandal korrusel asuv operatsiooniplokk külgneb päevakirurgia operatsiooniplokiga, andes
võimaluse tulevikus ühel või teisel poolel vastavalt vajadusele laieneda ja nii personali, kui
vahendeid ühiskasutada.
Operatsioonikeskus omab head ühendust intensiivravi-, radioloogia-, erakorralise meditsiini- ja
sünnituskeskusega, aga samuti -1.korrusel asuva kesk-sterilisatsiooniga ja hoone ülemistel
korrustel asuvate kirurgiakliiniku palatiosakondadega.
Kompaktsema ruumilahenduse ja parema töökorralduse tagamiseks on päevakirurgia keskus
planeeritud omaette ruumikompleksina: patsientide vastuvõtt, ooteruumid, operatsioonieelne
ettevalmistus ja operatsioonijärgse viibimise ruumid kui ka operatsioonitoad.
Patsientide pääs päevakirurgia üksusesse toimub polikliiniku liftiplokkide kaudu ja üle aatriumi
viiva silla. Vajalik ühendus kesk-sterilisatsiooni osakonnaga on tagatud keldrikorruse koridoride
120
ja liftiploki kaudu.
Sisehaiguste päevaravi üksused
Sisehaiguste päevaravi üksused on paigutatud peakorpuse teisele korrusele, külgnedes
polikliinikuga ja omades head ühendust 1.korruse fuajeega.
Samas omab hemodialüüsi üksus liftide kaudu hea ühenduse ka nefroloogia palatiosakonnaga.
Endoskoopia
Endoskoopia asub teisel korrusel, kuumas haigla tsoonis. Kuna osakonnas toimuvad nii
ambulatoorsete kui ka statsionaarsete haigete uuringud, siis saab siseneda osakonda otse
palatiosakondadest, kui ka läbi polikliiniku poolt ühendussilla kaudu.
7.3.4.3. POLIKLIINIKUD JA ADMINISTRATSIOON
Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt
Eriarstide ambulatoorsed vastuvõturuumid asuvad hoone lõunakülje esimesel ja teisel korrusel.
Kõik polikliiniku üksuste registratuurid on ühendatud hoone aatriumi alaga, andes külastajate
liikumisele selgelt arusaadava struktuuri. Polikliiniku vastuvõturuumide optimaalne paigutus
eraldab patsientide ootealad privaatsemateks väikesteks tänavateks, luues mugava võimaluse
oodata patsiendile vastava vastuvõturuumi läheduses.
Vastuvõturuumide ootealale avanevad seina pinnad on ettenähtud poolläbipaistva viimistlusega,
andes ruumidele piisava päevavalguse aatriumist ja hoone lõuna fassaadilt, jäädes samas
privaatseteks arsti-patsiendi ruumideks.
Mõlemale polikliiniku korrusele on lisatud personali koridor, mis ühendab vajalikud polikliinikut
teenindavad ruumid ning arstide kabinetid, koosoleku- ja puhkeruumid.
Haldus, arstide tööruumid ja koolituskeskus
Hoone kolmandal korrusel koos koolituskeskusega asuvad arstide tööruumid. Haigla juhtimise ja
haldamisega tegelevad üksused paiknevad neljandal korrusel.
Suhteliselt avatud, samas töögruppidena jaotatud plaan sisaldab koosoleku ja bürooruume koos
köögi ja puhkealadega. Selliselt planeeritud pind tagab tulevikus paindlikkuse töökohtade
muutmisel ja / või lisamisel.
Kolmandal korrusel hoone keskosas asuv koolituskeskus sisaldab 560m2 suurust auditooriumi,
mida on võimalik jagada vastavalt vajadusele kolmeks. Koolituskeskuse õpperuumid on hästi
ühendatud personali söökla ja arstide tööruumidega ning vastavalt vajadusele ka haigla kuuma
tsooni ruumidega.
Haldus- ja ravidokumentide arhiivile on ette nähtud ruumid peakorpuste soklikorrusel. Kesksele
serveriruumile on antud pind sobivas asukohas peakorpuse -1 korrusel.
7.3.4.4. STATSIONAARNE RAVI
Palatiosakonnad
Neli eraldiseisvat põhja-lõuna suunas asetsevat palatiosakondade mahtu on ühendatud omavahel
4m laiuste klaasgaleriidega, mis tagavad personali ja patsientide osakondadevahelise liikumise.
Iga palatiploki korrus sisaldab kahte osakonda, mida ühendavad korruse keskele kokku viidud
121
intensiivravi palatid, protseduuri ruumid ja õepostid. Kõiki nelja mahtu teenindab kuumast tsoonist
läbiminev patsiendi / personali liftiplokk ja polikliiniku tsoonist läbiminev, külastajatele mõeldud
liftiplokk.
Palatite osakonnad jagunevad järgmiselt:
- Kirurgia osakond (kuus osakonda, tavaolukorras 144 voodikohta; kriisiolukorras kasutada
kuni 210 voodikohta), omavad võimalikult kiiret ühendust intensiivravi osakonna ja
operatsiooniplokiga.
- Sisehaiguste osakond (üheksa osakonda, tavaolukorras 216 voodikohta; kriisiolukorras
kasutada kuni 315 voodikohta), asuvad 5-7.korrustel.
- Naistekliiniku osakonnad (neli osakonda, tavaolukorras kasutada kuni 83 voodikohta;
kriisiolukorras kasutada kuni 119 voodikohta), asuvad kohakuti sünnitustubade ja
keisrilõike operatsioonitubadega, jagunedes 5.ja 6.korruse vahel.
- Nakkushaiguste osakond (neli osakonda, tavaolukorras kasutada 60 voodikohta;
kriisiolukorras kasutada kuni 88 voodikohta), on viidud hoone 7.korrusele.
- Nukleaarmeditsiini osakond ( 4 voodikohta).
- Erakorralise meditsiini osakond (10 voodikohta).
- III astme intensiivravi osakond (20 voodikohta)
7.3.4.5. HAIGLAT TEENINDAVAD ÜKSUSED
Köögiplokk ja toitlustus
Haigla köögiplokk asub -1. korrusel, olles samal tasapinnal laadimisalaga. Toidu toorained
toimetatakse otse köögiploki kauba laadimisterminali. Sealt edasi liiguvad toorained edasi
vastavatesse ladudesse, mis on ühendatud kuum- ja külmköögiga. Valmistoidu transport
osakondadesse toimub spetsiaalsetes termoskärudes personaalsetel kandikutel. Patsientide
toitlustamine toimub palatites või patsientide puhke- ja söögiruumides. Toidunõud transporditakse
termoskärudega tagasi köögiplokki ning pestakse seal tunnelpesu masinas.
Personali söökla koos väikese köögi- ja oma nõudepesuga on viidud hoone 3. korrusele, olles
sealjuures koolituskeskuse ja arstide tööruumide läheduses. Selline planeering toetab ka vajadusel
koolituskeskuses läbiviidavate konverentside ja koolituste toitlustust.
Majandusteenistus, varustus
Kõik haiglasse saabuvad kaubad ja materjalid võetakse vastu transporditerminalis, mis ehitatakse
välja peakorpuse -1. korrusel.
Veokite alla sõiduks soklikorruse -1. tasandile kavandatud logistikakeskuse ette rajatakse
kaldteed. Logistikaterminalist suunatakse kaubad ja materjalid vastava üksuse lattu või
kasutuskohale. Transport toimub keldri-soklikorruse koridoride ja vastava üksuse lähima liftisõlme
kaudu.
Logistikaterminali lähedusse on paigutatud suurem osa haigla ladudest, koristuskeskus,
remondiga tegelevad üksused ja hoone tehnosüsteemide ning seadmete hoolduse ruumid.
Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlusruumid on paigutatud -1. korrusel asuva transporditerminali kõrvale, kust jäätmed
122
väljastatakse eraldi pääsu kaudu.
Liigiti sorteeritud jäätmed tuuakse kasutuskohtadelt käitlusruumi eraldi kottides ja konteinerites.
Olmejäätmed ja haiglajäätmed on eraldatud. Haiglajäätmete tarvis on planeeritud eraldi ruum, mis
sisaldab bioloogiliste jäätmete tarvis külmkambrit ning ohutuks tegemise seadmeid
(jäätmeautoklaavid).
Nukleaarmeditsiini osakonna hoiuruumidesse kokku kogutud ja vastavatesse konteineritesse
pandud radioaktiivsed jäätmed toimetatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt välja. Haiglasisene
jäätmekäitlus toimub vastava tegevus-juhendi kohaselt.
Kesksterilisatsioon
Kesk-sterilisatsiooni osakond on paigutatud -1. korrusele, olles liftide kaudu väga heas ühenduses
kõrgematel korrustel asuvate teenuse suurimate tarbijatega: operatsiooniplokk, erakorralise
meditsiini ja intensiivravi osakond. Teiste haigla üksustega on tagatud ühendus lähimate
liftisõlmede kaudu.
Laboratoorium
Laboratoorium paikneb peakorpuse -1. soklikorrusel ning omab head ühendust toruposti kaudu
kõigi kliiniliste osakondadega. Proovide võtmine ja vastuvõtmine ambulatoorsetelt haigetelt toimub
polikliiniku fuajee läheduses, esimesel korrusel.
Laboriteenuse osutamisel väljapoole haiglat omab osakond head ühendust peakorpuse
soklikorrusel paikneva logistikakeskusega.
Patoloogia
Patoloogia keskuse ruumid asuvad -1. korrusel, omades head ühendust läbi liftide ja torupostide
kõigi kliiniliste osakondadega, sh. ka operatsiooniplokiga.
Patoloogiateenuse osutamisel väljapoole haiglat omab osakond head ühendust, koos eraldatud
sissepääsuga, samal tasandil paikneva logistikakeskusega.
Apteek
-1. korrusel asuv haigla apteek omab head ühendust haigla logistika keskuse ja
transporditerminaliga. Apteek on hästi ühendatud ka palatiosakondadega, kuhu liigub
peamine osa ravimeist.
Voodite ja voodivarustuse desinfektsioon
Ruumid palatiosakondade ja kuuma ploki voodite ja voodivarustuse puhastamiseks ning
desinfitseerimiseks on kavandatud -1. korrusel paikneva koristuskeskuse lähedusse, mis omakorda
omab head pääsu palatiplokkidesse ning transporditerminali.
Üldjuhul toimub voodite märg puhastamine ja desinfektsioon palatiosakondades. Eriti määrdunud
ja / või saastunud voodid ja voodivarustus suunatakse süvatöötlusele.
Pesuladu
Tsentraalsed pesulaod on paigutatud -1. korrusele planeeritud transporditerminali lähedusse.
Erinevates haigla osakondades kasutatud must pesu kogutakse kottidesse ning saadetakse
torutranspordi või spetsiaalkonteinerite abil edasi musta pesu kogumisruumi. Sealt liigub pesu läbi
laadimisestakaadi edasi pesumajja.
Puhas pesu tuuakse pesumajast pakendatuna logistikakeskuse transporditerminali. Suurem osa
pesust viiakse pesufirma poolt otse lõpptarbija osakondadesse ning väiksem reservi osa
paigutatakse haigla puhta pesu lattu, kust väljastatakse vajadusel haigla osakondadele ja
üksustele.
7.3.5. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS
Tallinna Haigla programmeeritud pindade jaotus haigla korruste vahel ning võrdlus hoonete
brutopinnaga on esitatud.
123
Näitajate objektiivsuse huvides on arvesse võetud vaid programmeeritud funktsionaalsetele
üksustele vastavat brutopinda.
Kuna käesolevas staadiumis ei ole veel võimalik piisava täpsusega määrata kõikide tehniliste
ruumide pindala ning väljaehitamata keldrikorruse pindu, siis neid ei ole arvesse võetud. Küll on aga
arvestatud tehniliste ruumide pinnavajadusega hinnangulise ehitusmaksumuse kalkuleerimisel.
Keskmine üleminekukoefitsient (brutopind / programmeeritud pind) 1.8 ilma tehniliste ruumideta
näitab, et haigla on planeeritud otstarbekalt.
Tallinna Haigla korpuste rajamise ehitusmaksumuse kalkuleerimisel on programmeeritud
üksustega seotud brutopinnale lisatud tehniliste ruumide pind, mis kogemuslikult moodustab ca
12…15% brutopinnast.
Kuna haigla hooned nõuavad teist tüüpi hoonetest keerukamaid lahendusi, kallemaid ehitus- ja
viimistlusmaterjale, täiuslikumaid tehnosüsteeme, on käesoleval juhul uusehituse brutopinna
maksumuseks hinnatud 2300 EUR/m².
Seega kujuneb Tallinna Haigla Narva mnt 129 ja Narva mnt 129b paikneva korpuserajamise
ehitusmaksumuseks: 144 645 m² × 2300 EUR = 332,7 milj EUR-i
Hind sisaldab kõiki kulutusi ehitusele, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, ehitustööd kui ka
autori- ja tehniline järelvalve.
Staadiumi täpsusest tulenev erinevus tegelikust ehitusmaksumusest võib olla 15..20 %.
7.3.6. HAIGLA PROGRAMMEERITUD NÄITAJAD
Brutopind:
144 645 m²
Programmeeritud pind:
75 113 m²
aktiivravi voodite arv: tavaolukorras 537 (kriisiolukorras kuni 766)
sisehaigused = tavaolukorras 216 (kriisiolukorras kuni 315)
kirurgiakliinik = tavaolukorras 144 (kriisiolukorras kuni 210)
naistekliinik = tavaolukorras 83 (kriisiolukorras kuni 119)
nakkuskeskus = tavaolukorras 60 (kriisiolukorras kuni 88)
III astme intensiivravi: 20 voodit
EMO: 10 voodit
Nukleaarmeditsiiniline ja radioteraapia:
4 voodit
Töökohad:
3.korrus = 400 töötajat (bruto
13m2/töötaja)
4.korrus = 280 töötajat (bruto
17m2/ töötaja
124
7.4. TH PROGRAMMEERITUD PINDALA KOOND
Tabel 127. Tallinna Haigla programmeeritud pindala koond (Narva mnt 129, 129b peakorpus)
Program-
meeritud pind
Nimetus m2 Märkusi Bruto pind m2
I OSA - HAIGLA TEHNOLOOGIAKIHT 25 179
KIRURGIAKLIINIKU ERAKORRALISE MEDITSIINI KESKUS 3655
KIRURGIAKLIINIKU III ASTME INTENSIIVRAVI KESKUS 1402
KIRURGIAKLIINIKU ANESTEESIA JA OPERATSIOONIKESKUS
KIRURGIAKLIINIKU I OP-PLOKK 2847
KIRURGIAKLIINIKU II OP-PLOKK JA PÄEVAKIRURGIA OSAKOND 2051
NAISTEKLIINIKU SÜNNITUSKESKUS, KIRURGIAKLIINIKU III OP-PLOKK 1160
SILMAKLIINIKU SILMAKIRURGIA KESKUS 1494
DIAGNOSTIKAKLIINIKU HÜBRIIDKIRURGIA KESKUS 863
DIAGNOSTIKAKLIINIKU RADIOLOOGIAKESKUS 4003
DIAGNOSTIKAKLIINIKU NUKLEAARMEDITSIINI OSAKOND
DIAGNOSTIKAKLIINIKU PATOLOOGIAKESKUS 1928
DIAGNOSTIKAKLIINIKU LABORIKESKUS 2370
DIAGNOSTIKAKLIINIKU LABORIKESKUS - Verekabinet 221
SISEHAIGUSTE KLIINIKU FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA ÜKSUSED
Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksus 435
Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksus 100
Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksus 234
SISEHAIGUSTE KLIINIKU ENDOSKOOPIA OSAKOND 1119
SISEHAIGUSTE KLIINIKU PÄEVARAVI KESKUS 1297
II OSA – HAIGLA HOTELLI KIHT 18 984
HAIGLA STATSIONAAR 18 784
HAIGETE HOSPITALISEERIMINE JA VÄLJA KIRJUTAMINE 200
STATSIONAARI TÜÜPNE PALATIOSAKOND 793
KIRURGIAKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS 4758
NAISTEKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS 4127
SISEHAIGUSTE KLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS, NAKKUSKESKUS
Sisehaiguste kliiniku statsionaarse ravi keskus 7137
Sisehaiguste kliiniku nakkuskeskus 2762
III OSA – HAIGLA BÜROO KIHT 22 647
HAIGLA POLIKLIINIK
KIRURGIAKLIINIKU POLIKLIINIK 1386
NAISTEKLIINIKU POLIKLIINIK 1838
SILMAKLIINIKU POLIKLIINIK 850
SISEHAIGUSTE KLIINIKU POLIKLIINIK 3931
KLINIKUTES TÖÖTAVATE ARSTIDE JA SPETSIALISTIDE BÜROO 4276
JUHATUSE BÜROO 1738
Asjaajamiseteenistuse arhiiv 902
Personaliteenistuse koolituskeskus 1366
Klienditeeninduse teenistuse kõnekeskus 100
TEHNILINE BÜROO 1630
PERSONALI-JA ÜLDKASUTATAVAD RUUMID
Personali riietusruumid 3510
Haigla fuajee 1120
IV OSA – HAIGLA TEHASE KIHT 8303
HAIGLA KÖÖK 2262
STERILISATSIOONITEENISTUS 660
HAIGLA APTEEK 1221
HANKETEENISTUSE KESKLADU 736
MAJANDUSTEENISTUSE KESKKONNATALITUSE JÄÄTMEKESKUS 257
MAJANDUSTEENISTUSE PESUTALITUSE PESULADU 445
MAJANDUSTEENISTUSE PUHASTUSTALITUSE KORISTUSKESKUS 356
MEDITSIINI- JA HOONETEHNIKA HOOLDUSE JA REMONDI TÖÖKOJAD 591
125
HAIGLA TOIMEPIDEVUST TAGAVAD ÜKSUSED 1728
HAIGLA TOIMEPIDEVUST TAGAVAD ÜKSUSED 47
KOKKU HAIGLA PROGRAMMEERITUD PINDALA 75 113 144 645
7.5. TH TÖÖKOORMUSE INDIKAATORID
TH funktsionaase arengukava II etapi dokumendi ruumiprogrammi arvutamise aluseks olevad haigla
töökoormuse indikaatorid on kajastatud TH arengukava I etapi dokumendis, mis on EV
Sotsiaalministeeriumile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks esitatud käesoleva dokumendiga
paralleelselt.
7.6. PSÜHHIAATRIA ERIALA ARENDAMISEST LASNAMÄE MEDITSIINILINNAKUS
2021. aastaks on kavandatavas Lasnamäe Meditsiinilinnakus (Narva mnt 129, 129b) plaanis rajada
esimene meditsiinilise rakendusega hoone – Lasnamäe Tervisekeskus (LT), mis hõlmaks endas: 7
eriala ambulatoorset vastuvõttu sh psühhiaatria, perearstiabi (üldarstiabi, ca 15 perearsti nimistut),
hambaravi ja tervishoiu lisateenuste osutamise võimekust.
Psühhiaatria eriala käivitamisega Lasnamäe Tervisekeskuses kasvab loodava TH erialane võimekus
võrreldes olemasolevaga ca 100% st tervisekeskuse käivitamise järgselt on kavas lisaks
olemasolevatele tööle rakendada 4 psühhiaatrit, 4 psühhiaatria õde ja 3 psühholoogi. TH peakorpuse
valmimise järgselt (CA 2027.aastal) on kolitakse LT tehnoloogiamahukate erialade polikliinikud haigla
peakorpusesse ning vabaneva kabinetipinna arvelt suurendatakse psühhiaatria eriala võimekust järk-
järgult veelgi st täna AS Lääne Tallinna Keskhaigla psühhiaatriapolikliinikus töötavatele ca neljale
erialakabinetile lisandub summaarselt kuni 12 psühhiaatria ambulatoorse vastuvõtu üksust Lasnamäe
Meditsiiniinnakusse rajatavas Lasnamäe Terviskeskuses. Vastavalt kavandatavale Narva mnt 129,
129b kinnistute detailplaneeringule on rajatavas Lasnamäe Meditsiinilinnakus võimalik rajada kuni ca
210 000m2 haiglapinda sh rajada ka spetsialiseeritud psühhiaatria statsionaarse ravi korpus (vt p 7.7).
Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalne arengukava koos asjakohaste arvandmetega esitatakse
EV Sotsiaalministeeriumile läbi vaatamiseks koos TH funktsionaalse arengukava I ja II etapi
dokumentidega (Vt Lisa 1 - Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp)
7.7. ÜLEVAADE LASNAMÄE MEDITSIINILINNAKUSSE KAVANDATAVATEST
MEDITSIINILISE RAKENDUSEGA HOONETEST
Loodavasse Lasnamäe Meditsiinilinnakusse kavandatakse detailplaneeringuga summaarselt kuni ca
210 000 m2 hoonemahtu, millest:
I. Ca 7000m2 – hõlmab endas 2021.aastal valmiv Lasnamäe Tervisekeskuse hoone;
II. Ca 145 000m2 – hõlmab endas 2027.aastal valmiv Tallinna Haigla peakorpus.
Amortiseerunud haiglahoonete asendamisest ülejääv kavandatav lubatud hoonemaht - kokku ca 60
000m2 - on otstarbekas jaotada kaheks:
I. Ca 30 000m2 – reserveerida Lasnamäe Meditsiinilinnakus 2027.aastal tööd alustava Tallinna
Haigla peakorpuse jt korpuste järk-järguliseks renoveerimiseks vajalik manööverpind. Töötava
haigla uuendamine toimub hoonete amortisatsiooniperioodi järgselt so 2067.aastale
järgneval planeerimiseperioodil (st mitte hiljem, kui 40 aastat peale peakorpuse
valmimist).
II. Ca 30 000m2 – hõlmaks endas järgmisi funktsioone/ meditsiinilinnaku korpuseid: patsiendi ja
126
töötajate hotell, teaduskeskus, psühhiaatria- ja/või õendus-hooldusravi- ja/või kitsa
profiiliga spetsialiseeritud erihaigla jms korpusi. Eespool loetletud korpused valmiksid
peakorpuse valmimisele järgnevatel kümnenditel lähtuvalt loodava Tallinna Haigla omaniku
tellimustest ning haigla arengustrateegiatest.
7.8. PROJEKTI JUHTIMINE JA KONSULTANDID
Projekti juhtimine
Tõnis Mölder, Tallinna abilinnapea;
Ene Tomberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist;
Vahur Keldrima, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja;
Imbi Moks, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees;
Ralf Allikvee, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees;
Siim Kallast, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige;
Kersti Reinsalu, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige;
Ülle Rohi, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige;
Sven Kruup, Tallinna Haigla projektijuht,
Alli Intelmann Haigla funktsionaalse planeerimise konsultant.
Erialade esindajad, konsultandid
Kai Sukles, AS Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja;
Angelina Kasper, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja;
Andrus Arak, AS Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja;
Andres Kork, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja;
Lee Tammemäe, AS Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja;
Jaanus Ellermaa, AS Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna juhataja;
Neeme Somma, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna
juhataja;
Toomas Kariis, AS Ida-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja;
Mehis Bakhoff, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja;
Eero Semjonov, AS Ida-Tallinna Keskhaigla patoloogiaosakonna juhataja;
Natalia Lapidus, Lääne-Tallinna Keskhaigla patoloogiaosakonna juhataja;
Heidi Alasepp, AS Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi kliiniku juhataja;
Andres Lehtmets, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja;
Raul Adlas, Tallinna Kiirabi peaarst;
Toomas Sepp, AS Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku direktor;
Kai Zilmer, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja;
Ülle Rohi, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige;
Aivi Kabur, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige;
Kelli Podosvilev, AS Ida-Tallinna Keskhaigla kvaliteedijuht.
127
Lisa 1 Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp
Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse
arengukava I ja II etapp
Tellija: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Objekti aadress: Tallinn
Narva mnt 129 ja 129b
Koostaja: Sven Kruup
Tallinn
Detsember, 2018
128
Lisa 1 - Sisukord
8. Sissejuhatus .................................................................................................................... ..130
9. Lasnamäe Tervisekeskust (LT) moodustavate juriidiliste isikute andmed.................... 132
9.1. Asutuse nimi, omandivorm ja tegevuskohad .......................................................................... 131
9.2. Planeeritava tervisekeskuse asukoht .................................................................................... 132
9.3. Planeeritavad filiaalid ja nende asukoht ................................................................................ 133
10. Lasnamäe Tervisekeskuse teeninduspiirkonna iseloomustus ....................................... 133
10.1. Muutused Eesti rahvastikus 2015-2040 ............................................................................... 133
10.2. Lasnamäe Tervisekeskuse teeninduspiirkond ..................................................................... 135
11. Perearstiabi (üldarstiabi) teenus Lasnamäe Tervisekeskuses ........................................ 137
11.1. Tallinna üldarstiabi ülevaade ............................................................................................... 137
11.2. Perearsti ja pereõe teenus Lasnamäe Tervisekeskuses ..................................................... 137
12. Ambulatoorne eriarstiabi Lasnamäe Tervisekeskuses .................................................. 138
12.1. Lasnamäe Tervisekeskuses praktiseeritavate eriarstide - ja erihambaarstide erialade ning
lisapädevuste loetelu .................................................................................................................... 138
12.2. Lasnamäe Tervisekeskuse ambulatoorse eriarstiabi prognoos ........................................... 138
12.3. Keskmise haigestuja vanuseline profiil ambulatoorse Eriarstiabi valdkonnas Tallinna Haiglas sh
Lasnamäe Tervisekeskuses ......................................................................................................... 142
13. Lasnamäe Tervisekeskusesse kavandatav kiirabi tugibaas ............................................. 142
14. Lasnamäe Tervisekeskusesse planeeritud tervishoiu lisateenused ................................. 142
14.1. Hambaraviteenused Lasnamäe Tervisekeskuses ............................................................... 142
14.2. Apteegiteenus Lasnamäe Tervisekeskuses ........................................................................ 142
14.3. Abivahendite teenus Lasnamäe Tervisekeskuses ............................................................... 143
15. Lasnamäe Tervisekeskuse ruumiprogrammi kirjeldus ...................................................... 143
15.1. Üldarstiabi polikliiniku ruumiprogramm ................................................................................ 143
15.2. Ambulatoorne eriarstiabi polikliiniku, hambaravi polikliiniku, kiirabi ja rendipindade
ruumiprogramm ........................................................................................................................... 146
16. Esmatasandi tervishoiuteenuseid toetavad teenused Lasnamäe Tervisekeskuses ....... 154
17. Lasnamäe Tervisekeskuse töötajate vajadus ja hoones töötavate inimeste arv ............ 154
18. Lasnamäe Tervisekeskuse hinnanguline ehitusmaksumus ............................................. 155
19. Kasutatud alusmaterjalid ja allikad...................................................................................... 156
129
8. Sissejuhatus
Lasnamäe Tervisekeskuse arengukava on aluseks Tallinna Lasnamäe linnaosas tervisekeskuse
rajamisele ja selles esmavajalike tervishoiuteenuste osutamise korraldusele. Arengukava alusel
arendatakse välja nüüdisaegne infrastruktuur kvaliteetsete ja jätkusuutlike teenuste pakkumiseks
Lasnamäe Tervisekeskuses (LT). Lasnamäe Tervisekeskuse teeninduspiirkond hõlmab Tallinna
Lasnamäe linnaosa.
Lasnamäe Tervisekeskus rajamise eesmärgiks on koondada tervishoiu põhiteenused, vajalik osa
ambulatoorseid eriarstiabi teenuseid ja teisesed teenused ühtsesse hea ligipääsetavusega
keskusesse. Kuna teiseseid (hambaravi, apteek, ortopeedilised abivahendid, sotsiaalteenused)
teenuseid kavandatakse osutada samas hoones, luuakse sellega sisulist sünergiat pakkuvate
teenuste keskus. Kavandatavas Lasnamäe Tervisekeskuses asuvad tööle Tallinna Munitsipaal
Perearstikeskuse perearstid, AS Ida-Tallinna Keskhaigla eriarstid (10 arstlikku eriala), Tallinna
Hambapolikliiniku hambaarstid (8 hambaarsti) ning sinna paigutatakse Lasnamäe linnaosa teenindav
Tallinna Kiirabi tugikeskus 6 brigaadiga. Lasnamäe Tervisekeskuse hoone rajatakse kavandatavasse
Tallinna Haigla Lasnamäe Meditsiinilinnakusse aadressile Narva mnt 129, 129b.
Täna perearstide kasutuses olevad ruumid vajavad tihti kaasajastamist või ei vasta täpselt nendele
tingimustele, mis oleks kvaliteetse terviseteenuse osutamiseks vajalikud. Perearstidel on probleemiks
abiarstide, residentide ja teise pereõe tööle võtmine, seda ruuminappuse tõttu. Eraldiseisva asukoha
tõttu on raskendatud Lasnamäe perearstide koostöö III etapi tervishoiuasutustega.
Tallinna Haigla funktsionaalne arengukava (AK I ja II etapi dokument esitatud SoM-le läbi
vaatamiseks 19.06.2018.) toob lisaks Narva mnt 129, 129b rajatava haiglakorpuse tegevusmahtude
ja ruumiprogrammi detailsele kirjeldusele välja ka rajatavasse Tallinna II meditsiinilinnakusse -
Lasnamäe Meditsiinilinnakusse - perspektiivis rajatava hoonestu loetelu sh tervisekeskus,
patsientide – ja töötajate hotell, teaduskeskus ning haiglakorpuse laiendused tulevikus.
Uus tervisekeskuse hoone Lasnamäe meditsiinilinnakus võimaldab ratsionaalsemat ruumipaigutust,
mis on mugav nii patsiendile kui ka töötajale. Uus hoone parandab oluliselt perearstide ja eriarstide
töötingimusi ning on kuluoptimaalseks lahenduseks Lasnamäe linnaosa elanikele integreeritud
tervishoiu- ning sotsiaalteenuste osutamisel. Lisaks tugevdab uus tervisekeskuse hoone Lasnamäe
linnaosa positsiooni piirkondliku tõmbekeskusena ning aitab kaasa uute meditsiinitöötajate
koolitamisele.
Arengukava ettevalmistamise käigus vaadeldi praegust olukorda terviseteenuste pakkumisel ning
kohalike elanike vajadusi Lasnamäe linnaosas. Lähtuti piirkondlikust vajadusest esmatasandi
teenuste järgi hetkel ning pikemas perspektiivis arvestades demograafilisi prognoose.
Arengukava koostamisel on tuginetud tervise- ja tööministri 12.08.2015 määruse nr 36 „Esmatasandi
tervisekeskuste kaasajastamine“ lisa 3 „Investeeringute kava koostamine, taotlus“ lisale 3.4
„Esmatasandi tervisekeskuse arengukava“ toodud struktuurile, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike
Rakendusuuringute Keskuse projekti aruandele „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise
kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse
mudeli loomine“ (2013-2014), Statistikaametika andmetele ning valdkonda puudutavad õigusaktid,
arengukavad, uuringud jm (vt. Alusmaterjalid ja allikad).
Lasnamäe Tervisekeskuse Arengukava koostamisel on samuti arvestatud Sotsiaalministri
määrusega nr 166, vastu võetud 31.12.2001 „Nõuded haigla funktsionaalse arengukava ja
130
ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla arengukava kinnitamise kord“ RTL 2002, 8, 86,
jõustunud 19.01.2002, RT I 17.01.2014, 13, jõustunud 20.01.2014 kehtestatud nõuetega. Planeeritud
põhiruumide pindala ja ruumide koosseis ei ole väiksem kui Sotsiaalministri määruse nr. 103, vastu
võetud 19.08.2004 RTL 2004, 116, 1816, jõustunud 05.09.2004, RT I, 04.03.2015, 45, jõustunud
07.03.2015, „Haigla liikide nõuded“ kohane.
Ruumiprogrammi7 koostamisel kasutati samuti tervise- ja tööministri määruse „Esmatasandi
tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi määrus) mille § 13 sätestab projekti
kvalifitseerumistingimused ning toob välja, et taotluses esitatud tervisekeskusesse ehitatavad ruumid
peavad olema vastavuses tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega (lg 1, p. 5).
Lasnamäe Tervisekeskussse on kavandatud töökohad viieteistkümnele nimistuga perearstile ja
nende meeskondadele. LT-ses osutatakse perearsti ja pereõe teenust, koduõendusteenust,
ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust ning füsioteraapiateenust. Samuti on Lasnamäe
Tervisekeskusesse kavas koostöös AS Ida-Tallinna Keskhaiglaga rajada eriarstiabi polikliinik ning
koostöös Tallinna Kiirabiga rajada kiirabi tugikeskus kuuele vastavat piirkonda teenindavale
kiirabibrigaadile. Teisestest teenustest osutatakse tervisekeskuses sotsiaalnõustamise teenust,
hambaravi-, apteegi-, ortopeediliste abivahendite valmistamise ja turustamise teenust.
Lasnamäe linnaosa jaoks on perearstikeskuse ja ambulatoorse eriarstiabi keskuse – Lasnamäe
Tervisekeskuse - rajamine oluline. Tallinna Linn on valmis rahastama Lasnamäe Tervisekeskuse
rajamisega seotud kulutusi olulisel määral, et tagada koostöös AS Ida-Tallinna Keskhaiglaga keskuse
valmimine lähema kolme aasta jooksul.
Lasnamäe Tervisekeskuse rajamine on nii Tallinna linna järgmise planeerimisperioodi kui ka
Tallinna Haigla tarbeks rajatava Lasnamäe meditsiinilinnaku järkjärgulise välja ehitamise üks
eesmärke. Investeeringud kavandatakse ja tehakse tervisekeskuste arendamiseks tagamaks
meditsiiniteenuse võimalikkult hea kättesaadavus Tallinna kõigis linnaosades.
9. Tervisekeskuse moodustavate juriidiliste isikute andmed
9.1. Asutuse nimi, omandivorm ja tegevuskohad
Tallinna Munitsipaal perearstikeskuse perearstid töötavad Tallinna erinevates linnaosades
paiknevates tervisekeskustes sh Nõmmel (Jaama 11), Mustamäel (Ehitajate tee 27), Haaberstis
(Õismäe tee 179), Kesklinnas (Ravi 27) ja Lasnamäel (Linnamäe tee 3). Lisaks on Tallinnas veel
terve hulk perearstiabi osutamisele keskendunud tervishoiuettevõtteid ja üksikpraksiseid.
Käesoleva projekti raames on kavas kuni viisteist Tallinna Munitsipaal perearstikeskuse teenindatavat
perearsti nimistut sh täna Linnamäe tee 3 rendipindadel paiknevad perearstid üle viia Narva mnt 129,
129b rajatavasse Lasnamäe Tervisekeskusesse.
Munitsipaalettevõte Tallinna Kiirabi ning SA Tallinna Hambapolikliinik korraldavad LT rajatava hoone
rendipindadel kiirabiteenuse ning hambaravi teenuse osutamist Lasnamäe linnaosa elanikele.
Muude tervishoiu põhiteenuste osutamiseks rajatavas Lasnamäe Tervisekeskuses on projekti
juhtettevõttena kavas rakendada AS Ida-Tallinna Keskhaigla.
Rajatavat tervisekeskuse haldamist korraldab Tallinna Linnavalitsus AS Ida-Tallinna Keskhaigla
kaudu.
131
9.2. Planeeritava tervisekeskuse asukoht
Lasnamäe Tervisekeskus rajatakse Tallinna linna Lasnamäe linnaosasse aadressile Narva mnt 129,
129b elamurajoonide vahetus läheduses. Samasse hoonesse on kavandatud ambulatoorse
eriarstiabi, apteegi-, hambaravi-, ortopeediliste abivahendite ja sotsiaalteenuseid osutavad
ettevõtted, mis aitavad sidustada esmatasandi teenust teiseste tervishoiuteenustega.
Joonis 5. Lasnamäe Tervisekeskuse asukoht
Tervisekeskuse hoone kavandatakse tulevasse Tallinna II meditsiinilinnakusse – Lasnamäe
Meditsiinilinnakusse – eraldiseisva korpusena samasse linnakusse kavandava Tallinna Haiglaga.
Ühendus rajatava Lasnamäe meditsiinilinnakuga sh Lasnamäe Tervisekeskusega on tagatud
linnaliini bussidega. Lähedal paiknevate elumajade elanikele saab tervisekeskus paiknema mõõduka
jalutuskäigu kaugusel.
Eriarstid asuvad tervisekeskuse käivitamisperioodil ning kuni Tallinna Haigla põhikorpuse valmimiseni
tervisekeskuse hoones. Tallinna Haigla valmimise järgselt asuvad suurt seadmeressurssi kasutavatel
erialadel töötavad eriarstid tööle haigla peakorpusesse ning vabanenud kabinetipinna arvelt
suurendab LT-s psühhiaatrilise abi ja taastusravi osutamise võimekust. Tallinna Haigla peakorpus on
kavandatud LT-st ca 5-10 minutilise jalutuskäigu kaugusele.
Asukoht tervisekeskuse rajamiseks ideaalne. Tagatud on hea juurdepääs ning eriarsti ja muud
teenused on kavandatud samasse hoonesse.
132
9.3. Planeeritavad filiaalid ja nende asukoht
Lasnamäe Tervisekeskus juurde ei planeerita filiaalide loomist. Munitsipaal perearstikeskus ja AS
Ida-Tallinna Keskhaigla eriarstiabi polikliinikud jätkavad tegutsemist kõigis oma senistes
lokalisatsioonides.
10. Lasnamäe tervisekeskuse Teeninduspiirkonna iseloomustus
10.1. Muutused Eesti rahvastikus 2015-2040
Statistikaameti poolt avaldatud ettevaatavas prognoosis „Eesti võimalik rahvaarv ja vanuskoosseis
aastani 2050“ nähakse ette Eestis tervikuna rahvastiku arvu vähenemist ja muutust vananemise
suunas (joonis 2.).
Joonis 6. Eesti rahvastikupüramiid võrdlevalt 2015, 2018, 2040*
* Allikas: Statistikaamet rahvastiku püramiid
Samas nähakse ette rahvastiku protsentuaalset kasvu Harju ja Tartu maakonnas 3,4-3,7%, teistes
maakondades aga vähenemist (joonis 3.).
133
Joonis 7. Rahvaarvu muutus, 2012–2040 *
* Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2040“ Ettekanne siseministeeriumi
pressikonverentsil 27.02.2014
Arvestades ülalmainitud elanikkonna demograafilisi prognoose nii üldarvudes kui ka vanusrühmade
lõikes ja elanikkonna koondumist Harju- ja Tartumaale, võime arvestada Tallinna Haigla
tervishoiuteenuseid vajava elanikkonna arvu suurenemisega.
Tabel 128. Rahvastiku muudatused maakondade lõikes, perioodil 2015-2030.
2015 2020 2030 2030/2015 muutus
Harju maakond 575 601 579 653 586 180 10 579 2%
Hiiu maakond 8582 7694 6534 -2048 -24%
Ida-Viru maakond 147 597 142 650 127 102 -20 495 -14%
Jõgeva maakond 30 841 29 339 26 227 -4614 -15%
Järva maakond 30 109 28 388 24 744 -5365 -18%
Lääne maakond 24 070 23 058 20 822 -3248 -13%
Lääne-Viru maakond 59 039 56 825 51 166 -7873 -13%
Põlva maakond 27 438 25 766 23 058 -4380 -16%
Pärnu maakond 82 349 79 730 73 633 -8716 -11%
Rapla maakond 34 436 34 182 32 275 -2161 -6%
Saare maakond 31 706 29 469 26 525 -5181 -16%
Tartu maakond 151 377 156 196 159 654 8277 5%
Valga maakond 29 944 28 472 25 191 -4753 -16%
Viljandi maakond 47 010 44 746 39 900 -7110 -15%
134
Võru maakond 33 172 31 236 27 716 -5456 -16%
Kogu Eesti 1 313 271 1 297 404 1 250 727 -62 544 -5%
* Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2030“ Sotsiaalministeeriumi ettekanne EHL
konverentsil 2015)
10.2. Lasnamäe Tervisekeskuse teeninduspiirkond
Loodava tervisekeskuse teeninduspiirkonnaks on Tallinna linn, Lasnamäe linnaosa.
Tallinna linna Lasnamäe linnaosa kuulub Eesti suurimate asumite hulka. Tema rahvaarv ületab või
on võrdne enamiku Eesti linnade ning maakondade rahvaarvuga. Lasnamäe linnaosa
rahvastikumuutused järgivad Harju maakonnale sh Tallinna linnale tervikuna iseloomulikke
arengutrende, mille kohaselt pealinna elanikkond erinevalt ülejäänud Eestist järgnevatel kümnenditel
kasvab.
Statistikaameti andmetel elas Tallinnas 2018 aasta 1. juulil kokku 450 531inimest, neist Lasnamäe
linnaosas 120 172, mis moodustab 26,6 % Tallinna elanikkonnast.
Tabel 129. Tallinna linnaosade elanike arv, perioodil 2004-2018.
Põhja-
Tallinn Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Musta-mäe Nõmme Pirita
Tallinn
Osakaal
01.07.2018 10,2% 14,3% 7,4% 26,6% 15,2% 8,7% 4,2% 13,4%
01.07.2018 450 531 45 842 64 282 33 414 120 172 68 300 39 366 18 770 60 385
2018 448 764 45 463 63 559 33 284 119 701 68 296 39 538 18 679 60 244
2017 443 623 44 687 61 646 32 996 119 180 67 707 39 357 18 353 59 697
2016 439 517 44 178 59 886 32 446 118 776 67 263 39 448 18 107 59 413
2015 434 426 43 996 57 908 31 770 118 437 66 194 39 501 17 694 58 926
2014 429 899 43 571 55 750 31 256 118 211 65 866 39 487 17 373 58 385
2013 419 830 42 839 52 820 30 274 116 490 64 425 39 049 17 019 56 914
2012 416 144 42 294 51 308 30 055 116 273 64 237 38 898 16 636 56 443
2011 411 980 41 549 50 182 29 810 115 654 64 597 38 275 15 567 56 346
2010 406 703 41 051 48 646 29 395 114 258 64 113 38 100 15 135 56 005
2009 404 005 40 454 48 158 29 221 113 332 64 339 38 428 14 595 55 478
2008 401 372 39 587 47 671 29 478 112 001 64 243 38 725 14 039 55 628
2007 399 096 38 956 46 041 29 511 112 306 64 500 38 856 13 235 55 691
2006 403 505 38 968 46 180 29 816 114 142 65 692 39 436 12 277 56 994
2005 401 502 38 267 45 652 29 908 114 440 65 837 39 102 11 299 56 997
2004 392 306 37 187 44 205 29 424 112 368 64 918 37 772 10 388 56 044
Allikas: Siseministeerium, Rahvastikuregister
Tabelist on näha, et Lasnamäe linnaosa rahvaarv on viimase neljateistkümne aastaga kasvanud 7%.
Lasnamäe linnaosa tugevusteks on soodne geograafiline asukoht, rohkearvuline ja kasvav
elanikkond, majanduslikult jätkusuutlikule haldusüksusele iseloomulik suurus ning linnaosa positiivne
maine kvaliteetse elukeskkonnana.
135
Tabel 130. Tallinna linnaosade rahvastiku soo- ja vanuskoosseis.
Musta- Põhja-
Tallinn Haabersti Kesk-linn Kristiine Lasnamäe Nõm-me Pirita
mäe Tallinn
Naised 0-85+
244 488 24 884 33 641 18 302 65 692 38 075 21 198 9848 32 848
0-4 11 586 1193 1764 808 3175 1593 975 565 1513
5-9 12 083 1290 2038 925 3057 1512 1163 644 1454
10-14 10 400 1183 1566 712 2658 1323 1158 595 1205
15-19 8649 988 1134 691 2167 1217 922 468 1062
20-24 13 056 1124 2474 1337 2674 2314 1114 451 1568
25-29 20 134 1786 3578 1655 4657 3542 1405 667 2844
30-34 20 894 1909 3554 1553 5756 3046 1474 712 2890
35-39 18 113 1699 2970 1337 5003 2329 1470 817 2488
40-44 16 382 1866 2514 1216 4099 2133 1479 824 2251
45-49 14 989 1632 2086 1212 3393 2357 1521 729 2059
50-54 13 602 1311 1601 953 3558 2190 1280 606 2103
55-59 15 629 1384 1670 1002 5241 2062 1322 674 2274
60-64 15 680 1433 1583 963 5828 1856 1336 550 2131
65-69 14 682 1749 1363 1009 5061 1954 1151 435 1960
70-74 10 550 1374 1087 844 2774 1913 952 327 1279
75-79 11 602 1321 1016 889 2831 2762 1008 295 1480
80-84 8517 864 763 620 1993 2177 676 234 1190
85+ 7 40 778 880 576 1767 1795 792 255 1097
Mehed 0-85+
204 276 20 579 29 918 14 982 54 009 30 221 18 340 8 831 27 396
0-4 12 125 1295 1828 917 3176 1670 1061 544 1634
5-9 12 369 1309 1957 949 3148 1624 1214 700 1468
10-14 10 975 1242 1629 785 2872 1428 1169 630 1220
15-19 8886 1058 1043 641 2326 1211 1041 487 1079
20-24 11 581 1030 2045 1060 2390 2173 1012 474 1397
25-29 18 470 1475 3272 1515 4303 3349 1386 603 2567
30-34 20 248 1774 3264 1421 5713 3194 1431 636 2815
35-39 17 595 1673 2851 1216 4963 2393 1317 716 2466
40-44 16 049 1722 2552 1107 4257 1953 1477 771 2210
45-49 14 114 1599 2114 1102 3178 2067 1332 668 2054
50-54 12 158 1249 1710 849 2879 1856 1234 585 1796
55-59 12 229 1090 1460 801 3709 1628 1115 543 1883
60-64 10 920 881 1278 675 3799 1258 973 476 1580
65-69 9201 1062 1006 595 3188 993 840 341 1176
70-74 5931 814 723 465 1552 862 596 233 686
75-79 5569 695 529 440 1307 1195 543 217 643
80-84 3426 392 338 262 764 818 314 118 420
85+ 2430 219 319 182 485 549 285 89 302
Allikas: Siseministeerium, Rahvastikuregister, seisuga 01.jaanuar 2018.
Arvestades ülalmainitud elanikkonna demograafilisi prognoose nii üldarvudes kui ka vanusrühmade
lõikes, võib arvestada tervishoiuteenust vajava elanikkonna arvu jätkuva suurenemisega Lasnamäe
linnaosas. Elanikkonna vanuselises struktuuris on enim esindatud keskeas ja üle keskea elanikud.
Lasnamäe linnaosa elanikkonna struktuuris moodustavad 2018. aastal 48% 1–39-aastased ning
kokku 52% moodustavad vanemad kui 40-aastased sh üle 65-aastaseid (18%) elanikest.
136
11. Perearstiabi (üldarstiabi) teenus Lasnamäe Tervisekeskuses
11.1. Tallinna üldarstiabi ülevaade
Tallinnas oli seisuga 01.01.2017. 276 perearstide nimistut ning nimistutesse oli kantud 480 091
inimest, kelledest ca 449 000 olid pealinna elanikud.
Tabel 131. Tallinna linna perearstide nimistud 2013-2017**.
Tallinn 2013 2014 2015 2016 2017**
Perearstide arv 263 268 268 276* 276*
Inimeste arv nimistutes 471 155 466 108 459 426 477 258 480 091
Allikas: Terviseamet, Tervise Arengu Instituut
* Seisuga 31.12 - Sh. 2016 11 nimistut ja 2018 15 nimistut on teeninduspiirkonnaga, mis ulatub
üle linna piiri
**Seisuga 01.01, Terviseamet
Tallinna perearstid - Tallinn' family doctors
500 459 477 480
463 469 471 479 471 466
459 449 500
416 420 430 434 440 444
400 404 407 412
400
300
300
200
258 260 260 261 263 2 63 2 68 2 68 276 276 200
100
100
0
0
2015
2016
2017
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
Tallinlased [1 000] Nimistutes [1 000] Perearstid
Joonis 8. Tallinna perearstid, 2008–2017
Allikas: Terviseamet, Tervise Arengu Instituut
11.2. Perearsti ja pereõe teenus Lasnamäe Tervisekeskuses
Sotsiaalministri 06.01.2010 määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate
tööjuhend“ määratleb perearsti ja -õe poolt osutatava teenuse üldise sihtrühma: Üldarstiabi
osutatakse kõigile perearsti nimistusse kantud patsientidele. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt
viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutatakse vältimatut abi. Lasnamäe
Tervisekeskus üldarstiabi sihtrühmaks on Lasnamäe linnaosa elanikkond.
Lasnamäe Tervisekeskusesse on kavas ümber paigutada Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse 15
perearsti nimistut, mis täna töötavad Lasnamäe linnaosas rendipindadel aadressil Linnamäe tee 3.
137
12. Ambulatoorne eriarstiabi Lasnamäe Tervisekeskuses
12.1. Lasnamäe Tervisekeskuses praktiseeritavate eriarstide - ja erihambaarstide erialade ning
lisapädevuste loetelu
Lasnamäe Tervisekeskus hakkab teenuseid osutama 12 arstlikul ja 2 erihambaarstide erialal.
Osutatavad arstlikud erialad:
Endokrinoloogia, Sisehaigused,
Oftalmoloogia, Sünnitusabi ja günekoloogia,
Otorinolarüngoloogia, Taastusravi ja füsiaatria,
Ortopeedia, Üldkirurgia.
Psühhiaatria, Osutatavad erihambaarsti erialad:
Radioloogia, Ortodontia,
Reumatoloogia, Restauratiivne hambaravi.
12.2. Lasnamäe Tervisekeskuse ambulatoorse eriarstiabi prognoos
Lasnamäe Tervisekeskus on kavas rajada koostöös AS Ida-Tallinna Keskhaiglaga, kes hakkab selles
osutama perearstidele tööks vajalikku ambulatoorse eriarstiabi ning eriarstide konsultatsiooni
teenust.
Tallinna Haigla moodustamise järgselt (st AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning AS Lääne-Tallinna
Keskhaigla ühendamise järgselt) on kavas tervisekeskusesse käivitamise perioodil ning kuni Tallinna
Haigla peakorpuse valmimiseni töösse kavandatud tehnoloogiamahukad erialade eriarstid
(endokrinoloogia, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, radioloogia, reumatoloogia,
sisehaigused, sünnitusabi ja günekoloogia, üldkirurgia) viia üle haigla peakorpusesse ning
vabanevate tööpindade ressurss ära kasutada haigla tööks vajaliku psühhiaatria ning taastusravi ja
füsiaatria tegevusmahu suurendamiseks, aga samuti hambaraviteenuse mahtude suurendamiseks.
Tabel 132. Ambulatoorse eriarstiabi ravimahu (visiitide arv) prognoos 2015-2040 Tallinna Haiglas
kõigis korpustes kokku ning Narva mnt 129, 129b peakorpuses
TH
kokku Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpus
Muutus Muutus
Jrk Eriala 2015 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni
nr 2030 2040
allergoloogia-
1 immunoloogia 3328
2 sisehaigused 6846 6704 6674 5993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8%
3 neuroloogia 35 742 28 602 25 977 27 036 26 349 26 722 27 094 4.3% 27 466 27 839 7.2%
4 kardioloogia 31 934 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7%
gastroentero-
5 loogia 21 983 17 230 16 323 20 856 17 302 18 282 19 261 18.0% 20 241 21 220 30.0%
6 endokrinoloogia 39 084 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5%
erakorraline
7 meditsiin 36 934 37 225 36 934 41 516 44 025 51 117 58 208 57.6% 65 299 72 391 96.0%
8 nefroloogia 8505 8999 8505 9209 9151 9798 10 444 22.8% 11 091 11 737 38.0%
9 reumatoloogia 37 775 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7%
138
10 onkoloogia 14 127 12 793 14 099 12 646 14 484 14 870 15 255 8.2% 15 640 16 026 13.7%
11 töötervishoid 19 699 1417 1 604 2829 2133 2663 3192 99.0% 3721 4251 165.0%
dermatovenero-
12 loogia 33 330 7 908 11 017 11 219 10 800 10 584 10 367 -5.9% 10 150 9934 -9.8%
13 pulmonoloogia 17 839 15 135 16 007 17 372 16 092 16 178 16 263 1.6% 16 348 16 434 2.7%
infektsioon-
14 haigused 48 389 44 825 48 389 59 374 47 292 46 195 45 099 -6.8% 44 002 42 905 -11.3%
15 oftalmoloogia 108 378 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0%
16 üldkirurgia 56 426 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5%
17 radioloogia 997 841 987 751 987 987 987 0.0% 987 987 0.0%
18 IFV 1524 1322 1524 1857 2106 2687 3269 114.5% 3851 4432 190.8%
19 logopeed 1172 517 298 49 298 298 298 0.0% 298 298 0.0%
20 vaskulaar-kirurgia 3722 3215 3722 3928 3728 3734 3741 0.5% 3747 3753 0.8%
21 ortopeedia 39 423 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3%
22 neurokirurgia 1 7 0.0% 0.0%
23 uroloogia 26 232 24 949 24 967 27 083 26 049 27 131 28 213 13.0% 29 295 30 377 21.7%
sünnitusabi ja
24 günekoloogia 158 029 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7%
25 ämmaemandus 77 943 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7%
otorinolarüngo-
26 loogia 38 198 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2%
27 pediaatria 13 020 7948 8145 8265 7602 7059 6516 -20.0% 5973 5430 -33.3%
28 anestesioloogia 5301 6872 4406 4922 5695 6985 8274 87.8% 8274 8274 87.8%
Aktiivravi kokku 885 881 581 118 590 484 606 112 593 861 597 239 600 616 1.7% 602 704 604 792 2.4%
1 psühhiaatria 13 447 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2%
2 psühholoog 3 298 3 650 705 760 814 25.3% 869 924 42.2%
taastusravi ja
3 füsiaatria 14 701 5510 5726 6361 5764 5802 5841 2.0% 5879 5917 3.3%
Pikaravi kokku 28 151 7442 7766 7126 8678 8943 9207 18.6% 9472 9737 25.4%
Kokku 914 032 588 560 598 250 613 238 602 539 606 181 609 824 1.9% 612 176 614 529 2.7%
Narva mnt 129, 129b
osakaal 65%
Allikad: ITK, LTK
Tabel 133. Ambulatoorse eriarstiabi ravimahu (visiitide arv) prognoos 2021-2040 Lasnamäe
Tervisekeskuses (Narva mnt 129, 129b meditsiinilinnakus)
TH
kokku*** Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpus
Muutus Muutus
Jrk Kor- Eriala 2015 2014 2015* 2016 2020** 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni
nr pus 2030 2040
1 TH sisehaigused 6846 6704 6674 5 993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8%
0,25 kabinetti
240tp. x 25vv.
LT päevas 1500 1492 1483 1475 -1.7% 1466 1458
2 TH kardioloogia 31 934 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7%
1 kabinett 240tp.
LT x 25vv. päevas 6000 5966 5932 5898 -1.7% 5864 5830
3 TH endokrinoloogia 39 084 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5%
0,5 kabinetti
240tp. x 25vv.
LT päevas 3000 2973 2946 2919 -2.7% 2892 2865
4 TH reumatoloogia 37 775 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7%
1660
0,25 kabinetti
240tp. x 25vv.
LT päevas 1500 1532 1564 1596 6.4% 1628
oftalmoloogia (ja
5 TH optometrist) 108 378 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0%
1 kabinett 240tp.
LT x 25vv. päevas 6000 6036 6072 6108 1.8% 6144 6180
1 kabinett 240tp.
LT x 25vv. päevas 6000 6036 6072 6108 1.8% 6144 6180
6 TH üldkirurgia 56 426 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5%
1 kabinett 240tp.
LT x 25vv. päevas 6000 5946 5892 5838 -2.7% 5784 5730
7 TH ortopeedia 39 423 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3%
1 kabinett 240tp.
LT x 25vv. päevas 6000 6100 6200 6300 5.0% 6400 6500
sünnitusabi ja
8 TH günekoloogia 158 029 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7%
5 kabinetti 240tp.
LT x 17vv. päevas 20 400 19 108 17 816 16 524 -19.0% 15 232 13 940
9 TH ämmaemandus 77 943 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7%
5 kabinetti 240tp.
LT x 17vv. päevas 20 400 19 108 17 816 16 524 -19.0% 15 232 13 940
otorinolarüngo-
10 TH loogia 38 198 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2%
1 kabinett 240tp.
LT x 25vv. päevas 6000 5878 5756 5634 -6.1% 5512 5390
Aktiivravi TH-s
kokku LT
TH erialadel 594 036 361 313 367 580 357 200 359 765 351 950 344 135 -6.4% 336 321 328 506 -10.6%
LT LT aktiivravi 82 800 80 175 77 549 74 924 -9.5% 72 298 69 673 -15.9%
1 TH psühhiaatria 13 447 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2%
4 kabinetti 240tp.
LT x 17vv. päevas 16 320 17 696 19 073 20 449 25.3% 21 825 23 202
vaimse tervise
2 TH õde
4 kabinetti 240tp.
LT x 17vv. päevas 16 320 17 696 19 073 20 449 25.3% 21 825 23 202
psühholoog
(psühhiaatria
3 TH meeskonnas) 3 298 3 650 705 760 814 25.3% 869 924 42.2%
3 kabinetti 240tp.
LT x 17vv. päevas 12 240 12 240 13 272 14 304 15 337 25.3% 16 369 17 401
taastusravi ja
4 TH füsiaatria 14 701 5510 5726 6361 5764 5802 5841 2.0% 5879 5917 3.3%
4 kabinetti 240tp.
LT x 17vv. päevas 16 320 16 429 16 538 16 646 2.0% 16 755 16 864
logopeed
(taastusravi
5 TH meeskonnas) 6363 2.0%
2 kabinetti 240tp.
LT x 17vv. päevas 8160 8214 8269 8323 2.0% 8378 8432
psühholoog
(taastusravi
6 TH meeskonnas) 6365 2.0%
2 kabinetti 240tp.
LT x 17vv. päevas 8 160 8214 8269 8323 2.0% 8378 8432
Pikaravi TH-s
kokku LT
TH erialadel 28 151 7442 7766 19 854 8678 8943 9207 18.6% 9472 9737 25.4%
LT LT pikaravi 77 520 12 240 81 522 85 525 89 527 15.5% 93 530 97 532 25.8%
Kokku LT
TH erialadel TH-s 622 187 368 755 375 346 368 443 360 893 353 343 -5.9% 345 793 338 243 -9.9%
LT LT kokku 160 320 161 697 163 074 164 451 2.6% 165 828 167 205 4.3%
* LT planeeritav töömaht 2018.a;
** LT töömaht käivitamisel 2021.a;
*** TH töömaht kokku LT erialadel;
****Sünnitusabi ja günekoloogia töömahu aluseks ITK töömaht
LT - Lasnamäe Tervisekeskus;
TH - Tallinna Haigla.
Allikad: ITK, LTK
ÜLDKIRURGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud järgivad stsenaarium 1 prognoosi
Haiglale so kahanevad minimaalselt -2,7% kuni 2030. aastani. See tähendab, et ambulatoorse
ravi osas säilitab loodav haigla sama teeninduspiirkonna, mida hetkel täidavad ITK ja LTK.
Mahtude edaspidine prognoos järgib rahvastiku struktuursete muutustega kaasnevaid trende.
OTORINOLARÜNGOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud langevad kokku
stsenaarium 1-ga (sts 1 kahanemine -6,1% astani 2030.);
ORTOPEEDIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud järgivad visioonistsenaariumil Haigekassa
stsenaariumit 1, mis eeldab, et aastaks 2030 on ravimahud Tallinna Haiglas kasvanud +5%.
OFTALMOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahtude arvestamisel on
visoonistsenaariumi aluseks võetud stsenaarium 1, millekohaselt ravijuhud kasvavad
minimaalselt +1,8% kuni aastani 2030. st sisuliselt püsivad samal 2015.a tasemel;
SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA: Sünnitusabi ja günekoloogia eriala puhul on
visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna Haiglasse koonduvad hetkel Ida-Tallinna
Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond.
SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA (sh ÄMMAEMANDUS): Sünnitusabi ja günekoloogia
(sh ämmaemanduse) ambulatoorse ravi mahud järgivad Haigekassa üleriigilist stsenaarium 1
prognoosi, mille kohaselt toimub järgneval perioodil kuni -19% -ne langus aastaks 2030.
seoses elanikkonna arvu vähenemisega.
PSÜHHIAATRIA: Psühhiaatria ambulatoorse ravi mahud järgivad Haigekassa üleriigilist
stsenaarium 1 prognoosi, mille kohaselt toimub järgneval perioodil kuni +25,3% -ne kasv
aastaks 2030.
LT-se käivitamisel 2021.a on psühhiaatria kavandatav tegevusmaht 4 psühhiaatrit ning
3 psühholoogi. Tallinna Haigla peakorpuse valmimise järgselt on kavas
tehnoloogiamahukatel erialadel töötavad eriarstid üle viia haigla peakorpusesse ning
vabanenud kabinetipinna arvel suurendada psühhiaatria ambulatoorse vastuvõtu
mahtu kuni 14 kabinetini st eriala arendamiseks on valitud järkjärgulise erialase
võimekuse ning tegevusmahu kasvu strateegia.
SISEHAIGUSED: Ambulatoorsete ravimahtude prognoosimisel on võetud aluseks
stsenaarium 1 ravimahtude prognoosid (kahanemine -1,7%);
ENDOKRINOLOOGIA: Ambulatoorsete mahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa
stsenaarium 2 mahud (HK sts 2 järgi vähenemine -2,7% kuni aastani 2030.).
REUMATOLOOGIA: Ambulatoorsete ravimahtude osas on aluseks võetud Haigekassa
stsenaarium 1 (HK sts 1 järgi kasv +6,4% kuni aastani 2030.);
141
TAASTUSRAVI: Ambulatoorsete ravimahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa
stsenaarium 1 näitajad, mille kohaselt Tallinna Haigla taastusravi kliiniku teenusemaht kasvab
üleriigilisest prognoosist kiiremini so +2% kuni 2030. aastani. Haigla peakorpuse valmimise
järgselt kavas tervisekeskuses vabanevate eriarstide kabinettide arvelt suurendada
taastusravi tegevusmahtu.
12.3. Keskmise haigestuja vanuseline profiil ambulatoorse eriarstiabi valdkonnas
Tallinna Haiglas sh Lasnamäe Tervisekeskuses
Alljärgnevalt on joonisel 5. toodud ära ambulatoorse eriarstiabi valdkonna keskmise
haigestuja vanuseline profiil Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas 2015.
aasta andmete alusel.
Haigestujate vanuseline profiil (% haigusjuhtudest)
8,5%
8,1%
8,0%
7,9%
7,9%
10,0%
7,5%
7,0%
7,0%
6,5%
6,3%
6,1%
8,0%
4,8%
6,0%
3,8%
3,7%
2,1%
2,1%
4,0%
1,1%
0,9%
0,8%
2,0%
0,0%
0 1-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85+
Joonis 9. Eriarstiabi ambulatoorse ravi haigestujate vanuseline profiil aastal 2015.
Allikad: ITK, LTK
13. Lasnamäe Tervisekeskusesse kavandatav kiirabi tugibaas
Lasnamäe Tervisekeskuse hoonesse on kavandatud Lasnamäe linnaosa ning selle
lähipiirkondi teenindava Tallinna Kiirabi 6 brigaadi tugibaas st töökohtade, varustuse varude,
brigaadi liikmete puhkekohtade ja kontoritöökohtade asukoht. Tugikeskuse brigaadid on
valves ööpäevaringselt, aastaringselt (24/7/365) Kiirabikutsed brigaadidele edastab
Päästeameti häirekeskus. Ette nähtud aja jooksul toimub väljakutsele reageerimine.
Brigaadide varustamine meditsiiniliste materjalide ja varustusega korraldab Tallinna Kiirabi.
Kiirabi tugikoha personal töötab tugikohas Tallinna Kiirabi poolt määratud töögraafikute alusel.
14. Lasnamäe Tervisekeskusesse planeeritavad tervishoiu lisateenused
14.1. Hambaraviteenused Lasnamäe Tervisekeskuses
Koostöös SA Tallinna Hambapolikliinik on kavas Lasnamäe Tervisekeskusess rajada 8
hambaravikabinetti ning käivitada hambaraviteenus.
14.2. Apteegiteenus Lasnamäe Tervisekeskuses
Apteegiteenuse pakkumiseks on kavas Lasnamäe Tervisekeskusesse rajada rendipinnad.
142
14.3. Abivahendite teenus Lasnamäe Tervisekeskuses
Abivahendite pakkumise teenust Lasnamäe Tervisekeskuses on kavas korraldada AS Ida-
Tallinna Keskhaigla Taastusravi keskuse kaudu.
15. Lasnamäe Tervisekeskuse ruumiprogrammi kirjeldus
15.1. Üldarstiabi polikliiniku ruumiprogramm
Programmeeritud pindala 918,4 m²
Ülesanne
Üldarstiabi polikliiniku ülesandeks on perearstide ja -õdede plaanilise ambulatoorse töö
(vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine.
Töökoormus
Lasnamäe Tervisekeskusesse viiakse üle Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse 15 perearsti
ja 30 pereõde, kes täna töötavad rendipindadel Lasnamäel aadressil Linnamäe tee 3
Töökorraldus
Erialaüksuses osutatakse patsientidele teenust kompleksselt: patsient saabub perearstiabi
polikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale ning
teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja
fikseerib perearsti infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub perearsti ja/või pereõe
vastuvõtt. Perearsti/ pereõe vastuvõtul teostatakse haige läbivaatus ja suunatakse haiged
diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele,
teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure ning suunatakse haige eriarsti konsultatsioonile või
hospitaliseerimiseks statsionaari.
Personal
Üldarstiabi polikliiniku rajamisel on arvestatud vajadusega 15 perearsti viieteistkümne nimistu
jaoks. Iga nimistu kohta on planeeritud kaks pereõde.
Tabel 134. Töötajate arv üldarstiabi vastuvõtuüksuses:
kokku suurimas vahetuses
Vastuvõtukabinettide arv 30 30
Perearstid 15 15
Pereõed 30 30
Muud: polikliiniku registratuuri klienditeenindajad 3 3
Lisaks puhkusereserv, residendid, abiarstid jt
7
arvestatud 15%
Kokku 55 48
Tööaeg
10t tööpäevas, 5 päeva nädalas.
143
Ruumide planeerimine
Üldarstiabi vastuvõtuüksuste planeerimisel lähtutakse tervikliku klienditeekonna mudelist,
mille kohaselt vastuvõtuüksuste ruumid paigutatakse ootealaga külgnevalt,
standardiseeritakse raviruumide suurused ning järjestatakse need raviprotsessi toetava
töökohtade jadana. Perearstikeskuse ruumide standardiseerimine tagab, et nad oleks
ühtmoodi kasutatavad kõigi keskuses töötavate spetsialistide poolt ning vastuvõtuüksuste
kabinettide jaotust perearstikeskuses töötavate perearstide ja pereõdede vahel oleks võimalik
sõltuvalt töökorralduse muutustest muuta.
Lasnamäe Tervisekeskus planeerimisel kasutatakse alusdokumendina Eesti
Perearstipraksiste Kvaliteedijuhist (2009). Perearstipraksise kvaliteedi käsiraamat määratleb
nõuded perearstiabi kättesaadavuse ja ligipääsetavuse osas, info edastamise viisid
patsiendile ning perearsti tegevuse üldise töökorralduse, et tagada patsiendile parimat
võimalikku arstiabi teenust. Teenusemahtude ja töökohtade arvu prognoosi alusel on
arvutatud välja Lasnamäe Tervisekeskus ruumivajaduse mahud. Ruumivajaduse
määratlemisel on arvesse võetud pakutavate teenuste loetelu, ETTK meeskonna koosseis,
teenuse osutamiseks vajalike ruumide loetelu, ruumide mõistlik kasulik pind ning ruumi
vajadus töökoha või tervisekeskuse kohta arvestades võimalusi ruumide ühiskasutamiseks.
Vastavalt juhendile on arvestatud järgnevate nõuetega:
Ehitusseadustik1 koos selle alusel ehitisele kehtestatud puudega inimeste
erivajadustest tulenevate nõuetega.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus 28 „Puudega inimeste
erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus2
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus3
Rahvatervise seadus4
Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded5
RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017“, Riigi Kinnisvara AS,
kättesaadav veebiaadressil http://rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded-
mitteeluhoonetel
Ruumiprogrammi7 koostamisel kasutati tervise- ja tööministri määruse „Esmatasandi
tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi määrus) mille § 13 sätestab projekti
kvalifitseerumistingimused ning toob välja, et taotluses esitatud tervisekeskusesse ehitatavad
ruumid peavad olema vastavuses tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega (lg
1, p. 5).
Tabel 135. Ruumidele kehtestatud miinimumnõuded, mida on raviruumide planeerimisel
järgitud
Pindala
Ruumi nimetus Selgitus
(miinimum m2)
Planeeritakse igale õele vastuvõturuum, v.a juhul kui perearsti teisele
Vastuvõturuum õele* 16 pereõele on planeeritud eraldi töökoht muus ruumis vastuvõtu väliseks
ajaks; planeeritakse igale arstile vastuvõturuum; ämmaemanda
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015039?leiaKehtiv
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015015?leiaKehtiv
4 https://www.riigiteataja.ee/akt/120112013002?leiaKehtiv
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344
144
Pindala
Ruumi nimetus Selgitus
(miinimum m2)
vastuvõturuumi(de) planeerimisel lähtuda prognoositavast koormusest.
Vastuvõturuum arstile* 16 Ämmaemanda vastuvõturuumiks võib olla ühiskasutuses arsti või õe
vastuvõturuum;
Vastuvõturuum ämmaemandale* 16
Protseduuriruum 16
Nõupidamis- ja koolitusruum (alates 3 Koolitus- ja nõupidamisruumi planeerimisel arvestatakse 1,1-1,2 m2
20
perearstiga keskusest) inimese kohta.
Ruum töökohtadeks sh koduõde 12 12 või sõltuvalt töökohtade arvust
Füsioteraapia ruum 16
Igale arstile ja õele on planeeritud omaette vastuvõtu kabinet suurusega 16m2. Kokku on
arstidele kavandatud 15 kabinetti ja õdedele 15 kabinetti. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi
29.11.2001 määrusele „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja
aparatuurile“ nr 116 peab koos töötavatel perearstidel olema vähemalt üks protseduuriruum
kolme perearsti kohta suurusega 16m2. Lasnamäe Tervisekeskus-s on arvestatud viie
protseduuriruumiga.
Ämmaemanda teenust ja füsioteraapia teenust Lasnamäe Tervisekeskuses pakub AS Ida-
Tallinna Keskhaigla
Üldruumidest on planeeritud: tualettruumid sh invatualett, ruumid abivahendite hoiustamiseks,
ruumid koristusvahendite hoidmiseks, personali riietus-ja puhkeruumid, arhiiviruum,
serveriruumid ja ladu.
Vastavalt ruumiprogrammi juhisele kujuneb üldarstiabi polikliiniku tööpinna ja netopinna
ülemineku koefitsiendiks ca 1,6. Tehniliste ruumide (sh ventilatsiooniruum) puhul on
arvestatud, et need kuuluvad koefitsiendi hulka.
Ruumid
Tabel 136. Lasnamäe Tervisekeskuse üldarstiabi polikliiniku ruumiprogramm
Ruumi Pindala
Jrk Ruumi-
Ruumi nimetus netopind Kokku
nr de arv
(m2) (m2)
1 Perearsti vastuvõtu kabinet 16 30 480
2 Perearsti meeskonna protseduuride tuba 16 5 80
3 Perearstide vastuvõturuumide ooteruumid sh.registratuur 13.5 9 121.5
4 Perearstide nõupidamis- ja koolitusruum 43.3 2 86.6
5 Arhiiv/dokumendihoidla 49.3 1 49.3
6 Juhataja 18 2 36
7 Abivahendid/panipaik 7.1 4 28.4
8 WC personalile (abi) 5.8 1 5.8
9 Koristusvahendid 10.8 1 10.8
145
10 Personali puhkeruum üldarstiabi polikliinikus (perearstid) 20 1 20
Kokku 918.40
Tehnilised nõuded
Polikliiniku vastuvõtuüksuses on vaja:
Kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse.
15.2. Ambulatoorne eriarstiabi polikliiniku, hambaravi polikliiniku, kiirabi ja
rendipindade ruumiprogramm
Programmeeritud pindala 4016,6 m² (millele lisandub 1850 m² hoone üldpinda)
Ülesanne
Polikliiniku ülesandeks on eriarstide ja õdede plaanilise ambulatoorse töö (vastuvõttude,
uuringute, raviprotseduuride) korraldamine.
Töökoormus
Lasnamäe Meditsiinilinnakusse (Narva mnt 129, 129b) kavandatavasse Lasnamäe
Tervisekeskusesse viiakse loodava Tallinna Haigla ambulatoorse eriarstiabi
tegevusmahtudest 2021.a üle 7 vastuvõtukabineti töökoormus, millele lisanduvad 8
hambaravi kabineti ning ambulatoorse taastusravi tegevusmahud. Tallinna Haigla
peakorpuse valmimise järgselt asuvad tehnoloogiamahukate erialade eriarstid tööle haigla
polikliinikusse ning vabanevate vastuvõtukabinettide ressurss suunatakse ambulatoorse
psühhiaatria tegevusmahu suurendamiseks. Samasse hoonesse paigutatakse ka Lasnamäe
linnaosa teenindava 6 Tallinna Kiirabi koosseisu kuuluva kiirabibrigaadi tugibaas.
Eriarsti vastuvõtule tulevad plaanilised haiged. Registreerimine vastuvõtule toimub haige poolt,
perearsti või raviarsti poolt. Vahetult erialaüksuses korraldab patsientide teavitamist ja
suunamist vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse klienditeenindaja. Eriarstide
ambulatoorse vastuvõtu ruumid on arvutatud eeldusel, et tööaeg on 5 päeva nädalas, 10 tundi
päevas, 240 päeva aastas. Arvutusliku 85% hõive korral on kabineti kasutuskoormus 25
patsienti päevas või 17 patsienti päevas (erialadel, mille puhul on ette nähtud tavapärasest
pikem vastuvõtuaeg). Ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeerimise aluseks on eriarsti
vastuvõtuüksus.
Tabel 137. Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu töökoormus Lasnamäe Tervisekeskuses
(Narva mnt 129, 129b) ja vastuvõturuumide arv
Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpus
Muutus Muutus
Kab
Jrk Eriala T/p. VV arv 2018 2019 2021 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni
arv
nr arv päevas 2030 2040
1 sisehaigused 0.25 240 25 1500 1492 1483 1475 -1.7% 1466 1458 -2.8%
2 kardioloogia 1.00 240 25 6000 6140 6280 6420 7.0% 6560 6700 11.7%
3 endokrinoloogia 0.50 240 25 3000 2973 2946 2919 -2.7% 2892 2865 -4.5%
4 reumatoloogia 0.25 240 25 1500 1532 1564 1596 6.4% 1628 1660 10.7%
146
oftalmoloogia (ja
5 optometrist) 2.00 240 25 12 000 12 072 12 144 12 216 1.8% 12 288 12 360 3.0%
6 üldkirurgia 1.00 240 25 6000 5946 5892 5838 -2.7% 5784 5730 -4.5%
7 ortopeedia 1.00 240 25 6000 6100 6200 6300 5.0% 6400 6500 8.3%
sünnitusabi ja
8 günekoloogia 5.00 240 17 20 400 19 108 17 816 16 524 -19.0% 15 232 13 940 -31.7%
9 ämmaemandus 5.00 240 17 20 400 19 108 17 816 16 524 -19.0% 15 232 13 940 -31.7%
otorinolarüngo-
10 loogia 1.00 240 25 6000 5878 5756 5634 -6.1% 5512 5390 -10.2%
LT aktiivravi 17 82 800 80 349 77 897 75 446 -8.9% 72 994 70 543 -14.8%
11 psühhiaatria 4 240 17 16 320 17 696 19 073 20 449 25.3% 21 825 23 202 42.2%
vaimse tervise
12 õde 4 240 17 16 320 17 696 19 073 20 449 25.3% 21 825 23 202 42.2%
psühholoog
(psühhiaatria
13 meeskonnas) 3 240 17 12 240 13 272 14 304 15 337 25.3% 16 369 17 401 42.2%
taastusravi ja
14 füsiaatria 4 240 17 16 320 16 429 16 538 16 646 2.0% 16 755 16 864 3.3%
logopeed
(taastusravi
15 meeskonnas) 2 240 17 8160 8214 8269 8323 2.0% 8378 8432 3.3%
psühholoog
(taastusravi
16 meeskonnas) 2 240 17 8160 8214 8269 8323 2.0% 8378 8432 3.3%
LT pikaravi 19 77 520 81 522 85 525 89 527 15.5% 93 530 97 532 25.8%
160 161 163 164 166 168
LT kokku 36 320 871 422 973 2.9% 524 075 4.8%
Allikad: ITK, LTK
*Sünnitusabi ja günekoloogia tegevusmahtude arvutuse aluseks ITK naistekliiniku
tegevusmahud
Töökorraldus
Erialaüksuses osutatakse patsientidele teenust kompleksselt: patsient saabub
erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale
ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja
fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti
vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete
proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure,
registreeritakse haige ravile päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks
statsionaari.
Personal
Töötajate arv eriala polikliinikus sõltub eriala ambulatoorse vastuvõtu korraldusest. Reeglina
assisteerib arsti ambulatoorsel vastuvõtul kas meditsiiniõde või kabineti assistent/ sekretär.
LT-s on kavas võtta tööle üks töötaja koduõendusteenuse osutamiseks. Töötaja aastane
planeeritud ravijuhtude arv on seotud Haigekassa lepingulise mahuga.
Tabel 138. Lasnamäe Tervisekeskuse ambulatoorse eriarstiabi vastuvõtuüksuste töötajate
arv
Jrk nr Polikliiniku nimetus ja töötajate Kabinettide arv Töötajate arv suurimas
ametinimetus (pol. Tööaeg 10t päevas) vahetuses
Vanemõde 1 1
147
Registratuuri klienditeenindajad 1 6
Koduõde 1 1
1 Sisehaiguste polikliinik (kab arv) 0,25
arstid 0,25 0,25
vastuvõtukabineti õed 1 1
protseduuriõed 1 1
2 Reumatoloogia polikliinik (kab arv) 0,25
arstid 0,25 0,25
3 Endokrinoloogia polikliinik (kab arv) 0,5
arstid 0,5 0,5
4 Kardioloogia polikliinik (kab arv) 1
arstid 1 1
vastuvõtukabineti õed 1 1
protseduuriõed 1 1
5 Oftalmoloogia polikliinik (kab arv) 2
arstid 1 1
vastuvõtukabineti õed 1 1
optometrist 1 1
6 Üldkirurgia polikliinik (kab arv) 1
arstid 1 1
vastuvõtukabineti õed 1 1
protseduuriõed 1 1
7 Ortopeedia polikliinik (kab arv) 1
arstid 1 1
vastuvõtukabineti õed 1 1
protseduuriõed 1 1
8 Otorinolarüngoloogia polikliinik (kab arv) 1
arstid 1 1
vastuvõtukabineti õed 1 1
9 Sünnitusabi ja günekoloogia polikliinik 10
(kab arv)
arstid 5 5
vastuvõtukabineti õed 5 5
ämmaemandad 5 5
10 Psühhiaatria polikliinik (kab arv) 13
arstid 4 4
vaimse tervise õed 4 4
148
psühholoogid 3 3
sotsiaaltöötajad/ assistendid 2 2
11 Taastusravi polikliinik (kab arv) 15
arstid 2 1
füsioterapeudid 2 10
füsioteraapia õed 1 1
tegevusteraapia (õed) 2 2
psühholoogid 2 2
logopeedid 2 2
massöörid 4 4
Kokku kabinettide / töötajate arv
polikliinikus suurimas vahetuses 46 75
Polikliiniku üldregistratuuri töötajad (10 t
tööaeg) 5
Polikliiniku puhastustöötajad (10 t tööaeg) 5
Lisaks puhkusereserv, residendid, abiarstid,
10t polikliiniku tööaeg ja puhkusereserv -
arvestatud 25% + 8% kokku +33% 28
Kokku töötajaid eriarstiabi polikliinikus 113
Tabel 139. Lasnamäe Tervisekeskuse rendipindade töötavate üksuste (Tallinna
Hambapolikliinik, Tallinna Kiirabi, abivahendite müügipunkt, lillepood, apteek, kohvik jm)
töötajate arvu prognoos
Jrk nr Funktsionaalse üksuse nimetus ja töötajate Töötajate arv LT Töötajate arv suurimas
ametinimetus üksuses vahetuses
1 Tallinna Kiirabi LT-se tugibaas (6 brigaadi – 6 brigaadi
tööaeg 24t/7p/365p)
LT tugiüksuse vahetuse vanem 1 1
LT tugiüksuse tehniline personal 2 2
erakorralise meditsiini õed - brigaadijuhid 6 6
erakorralise meditsiini õed – brigaadi liikmed 6 6
autojuht parameedikud 6 6
töötajaid kokku (valve vahetuse töötajate arv x
4,5 ametikohta) 94,5
Puhkuse/ haiguse asenduse reserv – +8% 7,5
Kokku töötajaid LT-se kiirabi tugibaasis 102 21
2 Tallinna Hambapolikliiniku polikliiniku 8 vv. kabinetti
kabinettide arv LT-s
hambaarstid 8 8
hambaarsti assistendid 8 8
hambapolikliiniku registratuur 3 3
149
Pikendatud (10t) tööpäeva AK kate - +25% 5
Kokku hambapolikliinikus töötajaid 26 21
3 Abivahendite pood (avatud 10t/päevas)
abivahendite konsultandid 2 2
abivahendite meistrid 1 1
pikendatud tööpäeva ja puhkuse reserv - +33% 1
Kokku abivahendite poes töötajaid 4 3
4 Lillepood LT-s (avatud 10t/päevas)
Müüjad 2 2
Kokku töötajaid lillepoes 2 2
5 Kohvik (avatud 10t/päevas)
kokad, ettekandjad, kassiirid 2 2
abitöölised 2 2
pikendatud tööpäeva ja puhkusereserv (25% +
8%0 =+33%) 2
Kokku kohvikus 6 4
6 Apteek (avatud 10t/ päevas)
Proviisorid, farmatseudid 2 2
Pikendatud tööpäeva ja puhkuse reserv +33% 1
Kokku apteegis 3 2
Kokku rendipindadel töötajate arv LT-s
suurimas vahetuses 143 77
Tööaeg
10t tööpäevas, 5 päeva nädalas.
Ruumide planeerimine
Eriarstide vastuvõtuüksuste planeerimisel standardiseeritakse kliiniliste vastuvõtuüksuste
ruumid nii, et nad oleksid ühtmoodi kasutatavad kõigi tervisekeskuses praktiseeritavate
kliiniliste erialade poolt ning vastuvõtuüksuste kabinettide jaotust praktiseeritavate erialalade
vahel oleks võimalik erialase kliinilise tellimuse muutumisel muuta.
Iga kliinilise eriala vastuvõtukabinettide rühma juurde on planeeritud piisav arv protseduuri ja
uuringuruume, patsientide ooteala, patsientide WC-d.
Ruumid
Tabel 140. Lasnamäe Tervisekeskuse ambulatoorse eriarstiabi polikliiniku, hambaravi
polikliiniku, kiirabi ja rendipindade ruumiprogramm
150
Ruumi
Jrk Ruumi- Pindala
Ruumi nimetus neto-pind
nr de arv Kokku (m2)
(m2)
Uuringuruumid
1 UH uuringuruum 20 1 20
2 UH uuringuruumiga külgnev patsientide WC, duširuum 3.5 1 3.5
3 Koormus EKG ruum 20 1 20
4 Koormus EKG-ga külgnev patsientide WC, duširuum 5 1 5
5 Vereanalüüside andmise ruum (6 töökohta) 42 1 42
6 Uriinianalüüside andmise ruum 12 1 12
7 Röntgenuuringute ruum 30 1 30
8 Röntgenuuringuruumiga külgnev puldiruum ja tehnikute ruum 16 1 16
9 Radioloogi kabinet (UH uuringuruumi ja rö-uuringuruumiga külgnev) 16 1 16
Eriarstiabi polikliinik
10 Sisehaiguste, reumatoloogia, endokrinoloogia vastuvõtu kabinet 16 1 16
11 Kardioloogia vastuvõtu kabinet 16 1 16
12 Sisemeditsiini erialade protseduuriruum 20 1 20
13 Silmaarsti vastuvõtu kabinet 16 1 16
14 Optometristi vastuvõtu kabinet 16 1 16
15 Silmahaiguste polikliiniku protseduuriruum 18 1 18
16 Üldkirurgia vastuvõtu kabinet 16 1 16
17 Üldkirurgia polikliiniku protseduuriruum 18 1 18
18 Ortopeedi vastuvõtu kabinet 16 1 16
19 Ortopeedia polikliiniku protseduuriruum 18 1 18
20 Otorinolarüngoloogia 16 1 16
21 Otorinolarüngoloogia polikliiniku audiomeetria ruum 20 1 20
22 Sünnitusabi ja günekoloogi vastuvõtu kabinet 25 5 125
23 Patsientide WC ja riietusboks 5 5 25
24 Naistehaiguste polikliiniku protseduuriruum 25 2 50
25 Patsientide WC ja riietusboks 5 2 10
26 Ämmaemanda vastuvõtu kabinet 25 5 125
27 Patsientide WC ja riietusboks 5 5 25
28 Noorte vastuvõtu kabinet (naistearstide polikliinikus) 16 1 16
29 0
30 Personali puhke- ja nõupidamiste ruum eriarstiabi polikliinikus 40 1 40
151
31 Personali puhke- ja nõupidamiste ruum eriarstiabi polikliinikus 20 1 20
32 Juhataja kabinet (eriarstiabi polikliinik) 18 1 18
33 Grupinõustamise ruum naistehaiguste polikliinikus 60 1 60
34 Desinfektsiooni ruum eriarstiabi polikliinikus 7.5 1 7.5
35 Koduõe kabinet 21 1 21
Psühhiaatria polikliinik
36 Psühhiaatria vastuvõtu kabinet 16 4 64
37 Vaimse tervise õe vastuvõtu kabinet 16 4 64
38 Psühholoogi vastuvõtu kabinet (psühhiaatria polikliinikus) 16 3 48
39 Grupinõustamise ruum psühhiaatria polikliinikus 32 1 32
40 Sotsiaaltöötaja / assistandi vastuvõtu kabinet 16 2 32
Taastusravi polikliinik
41 Taastusravi arsti vastuvõtu kabinet 16 2 32
42 Füsioterapeuti vastuvõtu kabinet 16 2 32
43 Psühholoogi vastuvõtu kabinet (taastusravi polikliinikus) 16 2 32
44 Logopeedi vastuvõtu kabinet (taastusravi polikliinikus) 16 2 32
45 Aparaatse füsioteraapia ruum 36 1 36
46 Massaaži kabinet 16 4 64
47 Patsiendi ruumid massaažikabinettide juures - WC, garderoob, dušš 30 1 30
48 Füsioteraapia (ravivõimlemise) ruum 60 3 180
49 Taastusravi tegevusteraapia ruum 15.5 2 31
50 Vesiravi (bassein) suur 120 1 120
51 Riietusruumid (suure basseini juures), WC, saun dušš 55 1 55
52 Vesiravi (bassein) imikutele 60 1 60
53 Riietusruum (imikute basseini juures) 14 1 14
54 Imikute toitmise ruum (imikute basseini juures) 12 1 12
Abivahendite keskus (taastusravi polikliinikuga külgnev)
55 Abivahendite keskuse müügisaal 80 1 80
56 Abivahendite laoruum 16 1 16
57 Abivahendite prooviruum 18 1 18
58 Abivahendite tootmisruum 18 1 18
59 Abivahendite keskuse patsientide vastuvõtu ruum 16 1 16
60 Abivahendite keskuse garderoob, inva wc käsiduššiga 16 1 16
Hambaravi polikliinik
152
61 Hambaravi registratuur 18 1 18
62 Hambaravi 18 8 144
63 Hambaravi röntgenkabinet 16 1 16
64 Hambaravi röntgenkabineti tehniku ruum 8 1 8
65 Hambaravi sterilisatsioon must ruum 12 1 12
66 Hambaravi sterilisatsioon puhas ruum 12 1 12
67 Hambaravi bürooruumid 16 3 48
68 Hambaravi töötajate garderoob 40 1 40
69 WC, duširuum 3 1 3
70 WC, duširuum 3 1 3
71 Hambaravi töötajate puhkeruum 20 1 20
72 Hambaravi materjalide ladu 10 1 10
73 Hambaravi tehnika seadmeruum 8 1 8
74 Hambaravi serveriruum/ sideruum 6 1 6
Tervisekeskuse üldkasutatavad ruumid
75 Koolitusruumid (patsientide) 25.3 2 50.6
76 Ema ja lapse tuba 16 1 16
77 WC (tava, kahekohaline) 4.7 19 89.3
78 WC (inva) 5.4 5 27
79 Koristusvahendid 11.7 4 46.8
80 Personali puhkeruumid, riietusruum, dušš ja WC 20.7 10 207
81 Patsientide riietusruum, dušš ja WC 13 4 52
82 Tehnoruumid (ventilatsioon, soojasõlm, jäätmed jne.) 36 9 324
83 Basseini(de) tehniline ruum 17.9 1 17.9
84 Serveriruum, sideruum 5.7 5 28.5
85 Jäätmekäitlus (olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) 19.5 2 39
86 WC personalile 5.2 3 15.6
87 Laoruum (üld), asub keldrikorrusel 15 2 30
Patsiendi fuajee - hõlmab patsientide garderoobi, polikliiniku üldregistratuuri,
88 52.8 35 1850
ootealasid, lapsekärude parkimisala jms
Tervisekeskuse rendipinnad
89 Apteek 24.1 6 144.6
90 Kohvik 19.3 7 135.1
91 Ravipediküür, -kosmeetika, lillepood 14.6 2 29.2
Kiirabi
92 Brigaadi olmeruumid 1 18 1 18
93 Brigaadi olmeruumid 2 18 1 18
94 Brigaadi olmeruumid 3 18 1 18
95 Brigaadi olmeruumid 4 18 1 18
96 Brigaadi olmeruumid 5 18 1 18
97 Brigaadi olmeruumid 6 18 1 18
153
98 Kiirabipersonali puhke ja söögiruum 35 1 35
99 Kiirabiüksuse koosoleku- ja koolitusruumruum 40 1 40
100 Kiirabiüksuse kontoriruumid 25 1 25
101 WC, duširuum 3 1 3
102 WC, duširuum 3 1 3
103 WC, duširuum 3 1 3
104 WC, duširuum 3 1 3
105 Ladu, puhastus ja inventari ruum 5 1 5
106 Ladu, puhastus ja inventari ruum 5 1 5
107 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17
108 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17
109 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17
110 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17
111 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17
112 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17
113 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17
114 auto pesu boks 20 1 20
Kokku 5866.6
Sh Programmeeritud pind 4016.6
Tehnilised nõuded
Üldarstiabi ja eriarstiabi polikliinikus on vaja:
kellad, telefonid;
kaardilukud ustel;
personal – personal hädaabi väljakutse;
arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga;
meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk;
audio- videosüsteem.
16. Esmatasandi tervishoiuteenuseid toetavad teenused Lasnamäe
Tervisekeskuses
Tugiteenuseid osutab LT hoone omanik AS ITK, hiljem SA Tallinna Haigla. Rentnikud tasuvad
hoone kasutuskuludega seotud teenuste eest hoone haldajale.
17. Lasnamäe Tervisekeskuse töötajate vajadus ja hoones töötavate inimeste
arv
Tallinna Haigla narva mnt 129, 129b korpuse arengukava kohaselt väljaehitatud aktiivravi
osakondades ja abiteenistustes ning haldusalal töötavate isikute arvuks prognoositakse
kokku 3704 (lisaks õppetsükleid läbivad üliõpilased ja residendid).
154
Lasnamäe Tervisekeskuse hoones (eriarstiabi polikliinikus) asub neist 2021.a tööle 113 (vt
Tabel 11.), kelledele lisandub Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse 55 töötajat (vt Tabel 7.),
Tallinna Kiirabi 6 brigaadi 102 töötajat, Tallinna Hambapolikliiniku - 26 töötajat abivahendite
poe - 4 töötajat , apteegi - 3 töötajat, kohviku -6 töötajat , lillepoe - 2 töötajat – seega
rendipindadel töötab 143 ning LT hoones kokku 311 töötajat. (Tabel 12.)
18. Lasnamäe Tervisekeskuse hinnanguline ehitusmaksumus
Arvestades ettevalmistavaid tegevusi ja projekteerimist on hoone rajamise maksumus kokku
(Mustamäe Tervisekeskuse projekti täitmise andmete alusel, mille rajamise kogemust LT-se
puhul kasutatakse.) 12 213 000 eurot. (Hoone pindala 6785 m2 x 1800 €/m2 = 12 213
000€.)
Tabel 141. Lasnamäe Tervisekeskuse projekti esmane eelarve
LT eelarve
Kulurida
2021
Ehitustöö (euro/m2) 1 800
Renoveerimistöö (euro/m2)
Ehitatav pind, m2 6 785
Renoveeritav pind, m2
RAJATAV PIND KOKKU, m2 6 785
ETTEVALMISTUSTÖÖD 45 393
Taotluspakettide koostamine 24 082
Hangete läbiviimine 21 311
0 000
PROJEKTEERIMINE 658 157
Eskiisi koostamine 38 573
Projekteerimistööd 612 763
Ehitusprojekti ekspertiis 6 820
EHITAMINE 11 494 106
Ehitustööd 10 135 879
Omanikujärelevalve 53 278
Seadmed 878 722
Mööbel 426 226
PROJEKTI ADMINISTREERIMINE 15 344
Projektijuhtimine 15 344
Kokku projekti kulud 2017 hind + 15% 12 213 000
155
Tabel 142. Lasnamäe Tervisekeskuse projekti esmase eelarve ajaline jaotus
Tegevus/aasta 2020 2021 Kokku
Ettevalmistustööd 2 509 42 884 45 393
Projekteerimine 36 384 621 772 658 157
Ehitamine 635 419 10 858 687 11 494 106
Maa ost
Projekti administreerimine 15 344 15 344
Kulud kokku 674 313 11 538 687 12 213 000
19. Kasutatud alusmaterjalid ja allikad
1. Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020.
2. Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015.
3. Peremeditsiini arengukava aastani 2020.
4. Sotsiaalministri määrus 15.12.2004 nr 128 “Tervishoiuteenuste kvaliteedi
tagamise nõuded”. (RTL 2004, 158, 2376).
5. Riigikogu seadus 11.02.2015 „Ehitusseadustik”)
6. Riigikogu seadus 18.02.2015 “Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seadus)
7. Vabariigi Valitsuse määrus 01.07.2007 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“
8. Sotsiaalministri määrus nr 166, vastu võetud 31.12.2001 „Nõuded haigla
funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning
haigla arengukava kinnitamise kord“ RTL 2002, 8, 86, jõustunud 19.01.2002, RT I
17.01.2014, 13, jõustunud 20.01.2014 nõuded.
9. Sotsiaalministri määruse nr. 103, vastu võetud 19.08.2004 RTL 2004, 116, 1816,
jõustunud 05.09.2004, RT I, 04.03.2015, 45, jõustunud 07.03.2015, „Haigla liikide
nõuded“.
10. Tervise- ja tööministri määruse „Esmatasandi tervisekeskuste
kaasajastamine“ nõuded ,mille § 13 sätestab projekti kvalifitseerumistingimused
ning toob välja, et taotluses esitatud tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad
olema vastavuses tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega (lg 1, p.
5).
11. Statistikaameti statistiline andmebaas
12. Terviseameti andmebaas
13. Haigekassa andmebaas
156