dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Tallinn Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 18. veebruar 2019
Viit
18
Registreeritud
18. veebruar 2019
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2019
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎18 18.02.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc6447 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 18.02.2019 nr 18 Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 ja § 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 04.02.2019 koosolekul tehtud ettepanekutest: 1. Kinnitan Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi (lisatud) 2. Eriarstiabi tulevikuvajaduse mudeli valmimine võib tingida Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava muutuste tegemist. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister KINNITATUD Tervise- ja tööministri …02.2019 käskkirjaga nr… „Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine“ TALLINNA HAIGLA FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA I ETAPP Tellija: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Objekti aadress: Tallinn Narva mnt 129 ja 129b Koostaja: Sven Kruup Tallinn Detsember, 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. TALLINNA HAIGLA TEENINDUSPIIRKONNA ISELOOMUSTUS 5 2.1. Muutused Eesti rahvastikus 2015-2040 5 2.2. Statistilised andmed 7 2.3. Eriarstiabi ülevaade 8 2.4. Haiglate turuosad 9 2.5. Eriarstiabi statistiline profiil ITK-s, LTK-s 11 2.6. Keskmise haigestuja vanuseline profiil ITK-s ja LTK-s 12 3. TALLINNA HAIGAS OSUTATAVATE TERVISHOIUTEENUSTE ANALÜÜS 13 3.1. TH-s praktiseeritavate eriarsti- ja erihambaarsti erialade loetelu 13 3.2. PROGNOOSID 14 3.2.1. Vaadeldud eriarstiabi prognoosi stsenaariumid 14 3.2.2. Eesti ambulatoorse ravi prognoos 14 3.2.3. Eesti päevaravi prognoos 15 3.2.4. Eesti statsionaarse ravi prognoos 16 3.2.5. Prognoosid Tallinna Haiglale 16 4. TH-a ERIALADE STATISTILINE ÜLEVAADE JA PROGNOOS 18 4.1. TH ambulatoorse ravi prognoos 18 4.2. TH statsionaarse ravi prognoos ja voodikohtade vajadus 20 4.3. TH statsionaarse- ja päevakirurgia prognoos 23 4.4. TH sünnituskeskuse töömahu prognoos 25 4.5. TH päevaravi prognoos 25 4.6. TH terviseuuringute ja raviprotseduuride prognoos aastani 2040. 27 4.7. TH-a EMK-se töömahu jaotus tegevusprofiilide kaupa kellaajaliselt 28 5. TH-a TÖÖTAJATE VAJADUS 29 6. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 31 2 1. SISSEJUHATUS Tallinna Haigla (TH) funktsionaalse arengukava I etapi eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla liitumise tulemusel tekkiva Tallinna Haigla meditsiinitehnoloogia ja arhitektuurse projekti koostamiseks vajalikke töömahtusid lähtuvalt haigla teeninduspiirkonna vajadustest ning kavandatava haigla rollist Eesti tervishoiusüsteemis. Arengukava koostamisel on kasutatud Tallinna Linnavalitsuse poolt 2016.a tellitud ning OÜ Vita Longa poolt koostatud Tallinna Haigla Visioonidokumenti, Eesti Haigekassa-, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ning AS Ida-Tallinna Keshaigla andmebaase. Analüüs keskendub järgmistele valdkondadele:  Tallinna Haigla arenguvisiooni väljatöötamine;  Tallinna Haigla ravimahud ja teeninduspiirkond perioodil 2015-2040;  Tallinna Haigla eeldatavad ambulatoorsete-, statsionaarsete- ja päevaravi töökohtade sh voodikohtade mahud. Erialatöögruppidesse kuulusid: Kai Sukles, AS Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja; Angelina Kasper, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja; Andrus Arak, AS Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja; Andres Kork, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja; Lee Tammemäe, AS Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja; Jaanus Ellermaa, AS Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna juhataja; Neeme Somma, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna juhataja; Toomas Kariis, AS Ida-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja; Mehis Bakhoff, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja; Eero Semjonov, AS Ida-Tallinna Keskhaigla patoloogiaosakonna juhataja; Heidi Alasepp, AS Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi kliiniku juhataja; Andres Lehtmets, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja; Raul Adlas, Tallinna Kiirabi peaarst; Toomas Sepp, AS Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku direktor; Kai Zilmer, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja; Ülle Rohi, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige; Aivi Kabur, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige; Kelli Podosvilev, AS Ida-Tallinna Keskhaigla kvaliteedijuht; Anneli Tiimus, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla personalijuht; Arne Liim, AS Ida-Tallinna Keskhaigla personalijuht; Kersti Reinsalu, AS Ida-Tallinna Keskhaigla finantsjuht; 3 Siim Kallast, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsjuht. Projekti töörühma kuulusid: Ene Tomberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist; Vahur Keldrima, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja; Imbi Moks, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees; Ralf Allikvee, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees; Kersti Reinsalu, AS Ida-Tallinna Keskhaigla finantsjuht; Siim Kallast, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsjuht. Marko Parve, AS Ida-Tallinna Keskhaigla meditsiinitehnika teenistuse direktor; Kalle Müts, AS Ida-Tallinna Keskhaigla hadusjuht; Sven Kruup, Tallinna Haigla projektijuht. Tallinna Haigla moodustamisel rajatakse Narva mnt 129 ja 129b kinnistutele uus haiglakorpus, kuhu koondatakse valdav osa (>65%) tänaste Tallinna keskhaiglate poolt osutatavast aktiivravist. Tallinna Haigla hakkab osutama keskhaigla kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi. Lisaks planeeritakse piirkondliku haigla nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi käesoleval ajal osutatavatel ja arendatavatel kliinilistel erialadel: silmahaigused, sünnitus ja günekoloogia, IVF, neonatoloogia, lülisambakirurgia, allergoloogia-immonoloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, taastusravi, üldkirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, onkoloogia, neuroloogia, kardioloogia, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia, sisehaigused, nakkushaigused. Vanade haiglahoonete perspektiivne kasutamine: AS Ida-Tallinna Keskhaigla: Tegevus lõpetatakse:  Magasini üksus,  Tõnismäe üksus,  Ravi tänava põhimaja ja silmakliinik,  Loksa üksus. TH koosseisu jääb:  Energia tänava üksuses jätkub õendus-hooldusravi teenuse osutamine.  Magdaleena üksus jääb polüfunktsionaalne kasutamiseks AS Lääne-Tallinna Keskhaigla: Tegevus lõpetatakse:  Pelgulinna Naistekliinik,  Sõle 16 üksus,  Nakkuskliinik. TH koosseisu jääb:  Jaama 11 üksus,  Haabersti tervisekeskus, 4  Mustamäe Polikliinik,  Kopli polikliinik Sõle 63 esitatakse taotlus esmatasandi tõmbekeskuse rajamiseks. 2. TALLINNA HAIGLA TEENINDUSPIIRKONNA ISELOOMUSTUS 2.1. Muutused Eesti rahvastikus 2015-2040 Statistikaameti poolt avaldatud ettevaatavas prognoosis „Eesti võimalik rahvaarv ja vanuskoosseis aastani 2050“ nähakse ette Eestis tervikuna rahvastiku arvu vähenemist ja muutust vananemise suunas (joonis 1.1). Joonis 1.1 Eesti rahvastikupüramiid võrdlevalt 2015, 2018, 2040* * Allikas: Statistikaamet rahvastiku püramiid Samas nähakse ette rahvastiku protsentuaalset kasvu Harju ja Tartu maakonnas 3,4-3,7%, teistes maakondades aga vähenemist (joonis 1.2). 5 Joonis 1.2 Rahvaarvu muutus, 2012–2040 * * Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2040“ Ettekanne siseministeeriumi pressikonverentsil 27.02.2014 Arvestades ülalmainitud elanikkonna demograafilisi prognoose nii üldarvudes kui ka vanusrühmade lõikes ja elanikkonna koondumist Harju- ja Tartumaale, võime arvestada Tallinna Haigla tervishoiuteenuseid vajava elanikkonna arvu suurenemisega. Tabel 1.1. Rahvastiku muudatused maakondade lõikes, perioodil 2015-2030. 2015 2020 2030 2030/2015 muutus Harju maakond 575 601 579 653 586 180 10 579 2% Hiiu maakond 8582 7694 6534 -2048 -24% Ida-Viru maakond 147 597 142 650 127 102 -20 495 -14% Jõgeva maakond 30 841 29 339 26 227 -4614 -15% Järva maakond 30 109 28 388 24 744 -5365 -18% Lääne maakond 24 070 23 058 20 822 -3248 -13% Lääne-Viru maakond 59 039 56 825 51 166 -7873 -13% Põlva maakond 27 438 25 766 23 058 -4380 -16% Pärnu maakond 82 349 79 730 73 633 -8716 -11% Rapla maakond 34 436 34 182 32 275 -2161 -6% Saare maakond 31 706 29 469 26 525 -5181 -16% Tartu maakond 151 377 156 196 159 654 8277 5% 6 Valga maakond 29 944 28 472 25 191 -4753 -16% Viljandi maakond 47 010 44 746 39 900 -7110 -15% Võru maakond 33 172 31 236 27 716 -5456 -16% Kogu Eesti 1 313 271 1 297 404 1 250 727 -62 544 -5% * Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2030“ Sotsiaalministeeriumi ettekanne EHL konverentsil 2015) Tabel 1.2. Rahvastiku muudatused maakondade lõikes, naiste arv vanuses 15-49, perioodil 2015-2030. 2015 2020 2030 2030/2015 muutus Harju maakond 139 408 133 484 128 324 -11 084 -8% Hiiu maakond 1623 1177 876 -747 -46% Ida-Viru maakod 27 916 24 864 19 211 -8705 -31% Jõgeva maakond 5925 5093 4053 -1872 -32% Järva maakond 5729 4885 3822 -1907 -33% Lääne maakond 4649 3997 3267 -1382 -30% Lääne-Viru maakond 11 928 10 586 8477 -3451 -29% Põlva maakond 5256 4484 3748 -1508 -29% Pärnu maakond 17 084 15 521 13 451 -3633 -21% Rapla maakond 6995 6499 5727 -1268 -18% Saare maakond 6392 5051 4044 -2348 -37% Tartu maakond 37 339 37 319 36 193 -1146 -3% Valga maakond 5826 5106 3907 -1919 -33% Viljandi maakond 9324 7961 6168 -3156 -34% Võru maakond 6538 5517 4376 -2162 -33% Kogu Eesti 291 932 271 544 245 644 -46 288 -16% * Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2030“ Sotsiaalministeeriumi ettekanne EHL konverentsil 2015) 2.2 Statistilised andmed Analüüsis kasutatud statistilised andmed on saadud järgmistest allikatest: Eesti haiglate ravijuhtude arv ja keskmised ravijuhud on saadud Haigekassa andmebaasist. Esitatud on andmed 2014 ja 2015 aastate kohta. Kõik andmed on eristatavad:  Iga teenuseosutaja lõikes eraldi;  Iga eriala kohta eraldi; 7  Ambulatoorse, päevaravi ja statsionaarse ravi kohta eraldi;  Ravikindlustatud isikud nende elukoha maakondade lõikes. Ravitud patsientide vanuselise jaotuse alane statistika on kogutud Ida-Tallinna ja Lääne- Tallinna Keskhaiglatelt. Andmed on eristatavad:  Iga eriala kohta eraldi;  Ambulatoorse, päevaravi ja statsionaarse ravi kohta eraldi. Statsionaarse voodikoha hõivenäitajad, statsionaarsete ravijuhtude -, päevaravi juhtude - ning ambulatoorsete visiitide arv, operatsioonide arv, uuringute arv, sünnituse arv ITK-s. Erakorralise meditsiini osakondade töömahud on kogutud Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaiglatelt. Andmed on eristatavad iga eriala kohta eraldi, kusjuures määratud on eriala keskmine voodiravi kestus (päevades) ja voodikoha keskmine hõivatus (%). 2.3 Eriarstiabi ülevaade 2015. aastal teostati Eesti tervisekindlustuse süsteemis kokku 3,34 miljonit eriarstiabi ravijuhtu, mis oli ligikaudu 0,4% enam kui 2014. aastal. Enim on suurenenud ravijuhtude arv ambulatoorse- ja päevaravi osas, samas kui näiteks statsionaarsete ravijuhtude arv on vähenenud. Keskmiselt on Eestis eriarstiabi ravijuhtusid tuhande elaniku kohta ambulatoorses osas 2299 juhtu, päevaravi osas 57 juhtu ning statsionaarse ravi osas 185 juhtu aastas. Tabel 2.1. Eesti eriarstiabi statistiline ülevaade perioodil 2014-2015. Ravijuhtude arv Ravijuhtude arv 1000 elaniku kohta 2014 2015 2014 2015 Ambulatoorne ravi 3 009 642 3 025 921 2281 2299 Päevaravi 71 912 75 490 54 57 Statsionaarne ravi 248 267 242 905 188 184 KOKKU 3 329 821 3 344 316 Muutus (%) 0.4% Allikas: Haigekassa 8 2.4 Haiglate turuosad Alljärgnevalt on toodud ära eriarstiabi valdkonna turuosad olulisemate haiglate lõikes. 2015. aastal osutasid regionaal-, ja keskhaiglatest enim ambulatoorset eriarstiabi Ida- Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum; Päevaravi ravijuhtude arvult oli ülekaalukaimaks turuosaliseks Ida-Tallinna Keskhaigla; Suurimad eriarstiabi mahud statsionaarse ravi osas on Tartu Ülikooli Kliinikumil, Põhja-Eesti Regionaalhaiglal ja Ida-Tallinna Keskhaiglal; Kui vaadelda ITK ja LTK ühtsena, on „Tallinna Haigla“ eriarstiabi osas vaieldamatuks turuliidriks nii ambulatoorse-, päeva-, kui statsionaarse ravi osas. Joonis 2.1. Suuremate haiglate turuosad eriarstiabi valdkonnas aastal 2015. Allikas: Haigekassa Alljärgnevas tabelis on toodud ära regionaal- ja keskhaiglate ravijuhtude protsentuaalsed osakaalud erialade lõikes. Tabelist selgub, et Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla omavad mitmel erialal juhtivat positsiooni ning seega on nende jätkusuutlikkus tervikuna otsustava tähtsusega Eesti eriarstiabi kvaliteedi tagamisel mitmel erialal. Vaadeldes Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglaid ühtse tervikuna, laieneb nende juhtroll Eesti eriarstiabi maastikul erialati veelgi. Tabelis 2.2. on märgitud rohelisena erialad, milles 2015. aasta seisuga juhtrollis oldi. 9 Tabel 2.2. Olulisemate haiglate ravijuhtude protsentuaalsed osakaalud erialade lõikes aastal 2015. (Lühendid: ITK – Ida-Tallinna Keskhaigla; LTK – Lääne-Tallinna Keskhaigla; „TH“ – „Tallinna haigla“, PERH – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, TÜK – Tartu Ülikooli Kliinikum; LH – Tallinna Lastehaigla; PH – Pärnu Haigla; IVKH – Ida-Viru Keskhaigla). AMBULATOORNE RAVI PÄEVARAVI STATSIONAARNE RAVI ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH KIRURGIA KOKKU 13% 8% 21% 11% 16% 7% 6% 6% 11% 4% 15% 10% 17% 4% 7% 5% 11% 5% 16% 17% 26% 9% 6% 6% Üldkirurgia 15% 15% 30% 9% 4% 5% 6% 8% 7% 15% 7% 5% 12% 5% 10% 8% 18% 12% 11% 7% 6% Lastekirurgia 38% 62% 17% 83% 49% 51% Neurokirurgia 55% 45% 44% 56% 50% 50% Rindkerekirurgia 32% 68% 32% 68% Kardiokirurgia 40% 60% 35% 65% Uroloogia 15% 11% 26% 5% 38% 6% 3% 35% 8% 43% 11% 40% 7% 24% 20% 44% 16% 25% 16% Näo- ja lõualuukirurgia 26% 27% 100% 40% 60% Veresoontekirurgia 27% 27% 16% 37% 39% 39% 44% 10% 10% 20% 43% Organisiirdamised 100% 100% Otorinolarüngoloogia 12% 8% 20% 8% 16% 8% 5% 7% 14% 14% 7% 20% 3% 4% 3% 12% 12% 10% 41% 25% 7% 5% Ortopeedia 13% 2% 15% 14% 17% 14% 10% 8% 8% 5% 13% 16% 19% 3% 5% 7% 17% 1% 18% 22% 19% 18% 10% 10% Endoproteesid 20% 10% 30% 21% 31% 9% 5% Kuulmisimplantats 30% 30% 70% OFTALMOLOOGIA KOKKU 26% 2% 28% 1% 11% 3% 4% 7% 44% 0% 44% 0% 25% 0% 5% 11% 75% 0% 75% 0% 25% 0% 0% 0% Oftalmoloogia 26% 2% 28% 1% 11% 3% 4% 7% 18% 18% 71% 12% 77% 77% 23% Katarakti op 46% 46% 22% 5% 12% 19% 19% 80% 1% ONKOLOOGIA KOKKU 8% 8% 58% 34% 1% 20% 20% 66% 5% 8% 7% 7% 55% 31% 7% Onkoloogia 9% 9% 61% 30% 23% 23% 71% 6% 9% 9% 58% 28% 5% Hematoloogia 43% 51% 6% 31% 69% 42% 40% 18% Luuüdi transplantatsioon 3% 97% 63% 37% 10 AMBULATOORNE RAVI PÄEVARAVI STATSIONAARNE RAVI ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH ITKH LTKH "TH" PERH TÜK LH PH IVKH SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA 22% 15% 37% 1% 9% 6% 4% 21% 17% 38% 2% 21% 10% 4% 31% 23% 54% 1% 14% 6% 5% Günekoloogia 22% 15% 37% 1% 9% 6% 4% 21% 17% 38% 2% 21% 10% 4% 32% 19% 51% 2% 11% 5% 7% Sünnitused 29% 26% 55% 18% 6% 4% Viljatusravi 35% 17% 52% 24% PEDIAATRIA 3% 4% 7% 25% 51% 6% 3% 0% 14% 76% 8% 3% 3% 6% 14% 44% 10% 7% PSÜHHIAATRIA 1% 4% 5% 23% 17% 2% 7% 0% 20% 3% 42% 29% 30% 18% 2% 5% SISEHAIGUSED KOKKU 13% 16% 29% 11% 14% 1% 7% 6% 23% 17% 40% 15% 15% 11% 4% 11% 14% 25% 17% 18% 6% 9% Neuroloogia 11% 15% 26% 7% 10% 5% 13% 81% 19% 100% 13% 26% 39% 20% 18% 11% 11% Pulmonoloogia 17% 8% 25% 18% 26% 3% 7% 79% 79% 21% 7% 7% 31% 31% 25% Dermatoveneroloogia 4% 12% 16% 9% 19% 5% 7% 4% 10% 10% 6% 80% 4% 28% 62% 10% Infektsioonhaigused 2% 69% 71% 2% 9% 6% 8% 40% 40% 24% 6% 18% Sisehaigused 4% 4% 8% 13% 6% 24% 4% 3% 3% 70% 6% 5% 7% 12% 8% 3% 7% 4% Kardioloogia 14% 15% 29% 17% 14% 6% 5% 100% 18% 6% 24% 35% 22% 9% 10% Gastroenteroloogia 26% 20% 46% 10% 13% 1% 66% 23% 89% 11% 37% 10% 47% 7% 46% Endokrinoloogia 15% 18% 33% 6% 10% 2% 8% 72% 72% 28% 45% 45% 11% 44% Nefroloogia 49% 49% 19% 27% 1% 41% 41% 31% 28% Kutsehaigused 100% 100% Reumatoloogia 40% 14% 54% 9% 11% 8% 70% 70% 30% 53% 53% 8% 39% Hemodialüüs 33% 33% 20% 12% 5% Peritoneaaldialüüs 33% 33% 34% 33% JÄREL- JA TAASTUSRAVI 11% 7% 18% 4% 15% 8% 12% 5% 12% 2% 14% 8% 6% 4% 4% Esmane järelravi 6% 6% Taastusravi 11% 7% 18% 4% 15% 8% 12% 5% 14% 2% 16% 11% 8% 0% 6% 5% HOOLDUSRAVI KOKKU 5% 1% 6% 3% 1% 1% 8% 6% 14% 2% 4% 5% 5% Statsionaarne õendusabi 8% 6% 14% 2% 4% 5% 5% Koduõendus 5% 1% 6% 3% 1% 1% KÕIK ERIALAD KOKKU 14% 9% 23% 10% 15% 5% 6% 5% 21% 7% 28% 10% 18% 5% 7% 5% 12% 9% 21% 14% 19% 8% 6% 6% Allikas: Haigekass 2.5. Eriarstiabi statistiline profiil ITK-s ja LTK-s 2015. aastal teostati Ida-Tallinna Keskhaiglas 469 715 eriarstiabi valdkonna ravijuhtu, mis oli -3,4 % vähem kui 2014. aastal. Lääne-Tallinna Keskhaiglas osutati 2015. aastal 313 573 eriarstiabi valdkonna ravijuhtu ehk -0,6% vähem kui 2014. aastal. Tabel 2.3. Eriarstiabi valdkonna statistiline ülevaade perioodil 2014-2015 ITK-s ja LTK-s 11 Tabel 2.3. ITK ja LTK eriarstiabi ülevaade perioodil 2014-2015 Ravijuhtude arv ITK-s Ravijuhtude arv LTK-s 2014 2015 2014 2015 Ambulatoorne ravi 440 966 424 394 288 224 286 920 Päevaravi 15 105 15 922 5209 5630 Statsionaarne ravi 30 130 29 399 22 155 21 023 KOKKU 486 201 469 715 315 588 313 573 Muutus (%) -3.4% -0.6% Allikas: Haigekassa 2.6. Keskmise haigestuja vanuseline profiil ITK-s ja LTK-s Alljärgnevalt on joonistel 1.4 kuni 1.9 toodud ära eriarstiabi valdkonna keskmise haigestuja vanuseline profiil kohta Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas 2015. aasta andmete alusel. Eraldi on toodud ära andmed ambulatoorse-, päeva- ja statsionaarse ravi osas. Joonis 2.3. Eriarstiabi ambulatoorse ravi haigestujate vanuseline profiil aastal 2015. Allikad: ITK, LTK Joonis 2.4. Eriarstiabi päevaravi haigestujate vanuseline profiil aastal 2015. Allikad: ITK, LTK 12 Joonis 2.5. Eriarstiabi statsionaarse ravi haigestujate vanuseline profiil aastal 2015. Allikad: ITK, LTK 3. TALLINNA HAIGLAS OSUTATAVATE TERVISHOIUTEENUSTE ANALÜÜS 3.1. TH-s praktiseeritavate eriarstide - ja erihambaarstide erialade ning lisapädevuste loetelu Tallinna Haigla hakkab teenuseid osutama 29 arstlikul ja 2 erihambaarstide erialal. Osutatavad arstlikud erialad: Allergoloogia-immunoloogia, Patoloogia, Anestesioloogia, Pediaatria, Dermatoveneroloogia, Psühhiaatria, Endokrinoloogia, Pulmonoloogia, Erakorraline meditsiin, Radioloogia, Gastroenteroloogia, Reumatoloogia, Infektsioonhaigused, Sisehaigused, Kardioloogia, Sünnitusabi ja günekoloogia, Laborimeditsiin, Taastusravi ja füsiaatria, Nefroloogia, Töötervishoid, Neurokirurgia (lülisambakirurgia), Uroloogia, Neuroloogia, Vaskulaarkirurgia, Oftalmoloogia, Üldkirurgia. Otorinolarüngoloogia, Osutatavad erihambaarsti erialad: Onkoloogia, Ortodontia, Ortopeedia, Restauratiivne hambaravi. 13 3.2. PROGNOOSID 3.2.1. Vaadeldud eriarstiabi prognoosi stsenaariumid Alljärgnevalt on toodud ära eriarstiabi ravijuhtude arvude prognoosid Eestis perioodil 2016-2030. Koostatud on neli erinevat stsenaariumit, millest kaks on koostatud Haigekassa poolt: Stsenaarium 1 kirjeldab eriala ravimahtude arenguid, võttes eelduseks, et eriarstiabi ravimahud elanikkonna kohta ja erinevate haiglate turuosad püsivad edasi 2015. aasta tasemel. Stsenaarium 1 võtab arvesse ka rahvastiku vananemisprotsesse, vastavalt Statistikaameti poolt koostatud rahvastikuprognoosidele. Stsenaarium 1 kirjeldab eriala ravimahtude arenguid, võttes eelduseks järgmised tegurid: o Stsenaariumi aluseks on võetud rahvastikuprognoosid ning eriarstiabi teenuste 2015. a. profiilid erialade lõikes, sh:  Ravijuhtude arv 1000 elaniku kohta on 2015. aastaga samal tasemel;  Keskmine haigestuja vanuseline profiil on sarnane, mis 2015. aastal;  Haiglate teeninduspiirkonnad püsivad sarnastena 2015. aastaga võrreldes. o Rahvastiku prognooside aluseks on võetud Statistikaameti poolt koostatud prognoosid. Arvesse on võetud ka Eestis toimuvad rahvastiku vananemisprotsessid ning elanikkonna vanuselise struktuuri muutused. Stsenaarium 2 on sarnane stsenaarium 1-le, selle erinevusega, et rahvastikuprognoosides ei ole eraldi arvesse võetud vananemisprotsesse st prognoositavad ravimahud muutuksid vaid korrelatsioonis elanikkonna arvu muutusega. Ravijuhtude prognoosid on saadud, jagades ravimahud 1000 elaniku kohta. Stsenaariumid 3 ja 4 on koostatud Haigekassa poolt ning kajastavad haigekassa nägemust eriala ravimahtude arengute osas. Haigekassa prognoosi stsenaariumid 3 ja 4 eristuvad põhistsenaariumitestest 1 ja 2 selle poolest, et Haigekassa on püüdnud oma prognoosi stsenaariumite loomisel arvestada kliiniliste erialade tehnoloogilisi arengutrende ning nende mõju raviviisi valikule ja tulemuslikkusele. Muutused avalduvad Haigekassa prognoosi kohaselt valdavalt statsionaarsete ravimahtude vähenemises ning päevaravi ja ambulatoorse ravi mahtude suurenemises esimesena mainitu arvelt. Haigekassa on koostanud detailsed prognoosid aastani 2030. Edasiste perioodide osas on käesoleva analüüsi autorid võrreldavuse huvides haigekassa prognoose pikendanud aastani 2040, võttes aluseks eelduse, et sarnased trendid jätkuvad. Lähtuvalt asjaolust, et Tallinna ja Harjumaa elanikkond järgnevatel kümnenditel erinevalt ülejäänud Eestist minimaalses mahus kasvab ning ca 50% Tallinna Haigla patsientuurist pärineb pealinnast ja selle lähiümbrusest on TH-a prognoosistsenaariumite valikul enamikel osutatavatel erialadel eelistatud neljast vaadeldud prognoosostsenaariumist haigla jaoks positiivseimat. 3.2.2. Eesti ambulatoorse ravi prognoos Eriarstiabi ambulatoorse ravi mahud Stsenaarium 1 ja Stsenaarium 2 kohaselt järgmistel perioodidel langevad märgatavalt, (vastavalt -5,5% ja -5% aastaks 2030) seoses elanikkonna arvu vähenemisega. Haigekassa prognoosib samuti mõlema oma koostatud stsenaariumi puhul ravijuhtude langust (-5,5% ja -6,2%). 14 Joonis 2.12. Eriarstiabi ambulatoorse ravi ravimahtude prognoos Allikas: Haigekassa 3.2.3. Eesti Päevaravi prognoos Sarnaselt ambulatoorsete ravijuhtude prognoosidele on langustrendid (kuigi mõnevõrra aeglasemas tempos) toimumas ka päevaravi ravijuhtude juures. Oluline erinevus on selles, et kui stsenaariumid 1 ja 2 näitavad rahvaarvu vähenemisest tulenevaid ravimahtude langustrende, siis Haigekassa näeb samal perioodil oma stsenaariumides päevaravi juhtude olulist, ca. +47% kuni +52% kasvu. Selline kasv on selgitatav asjaoluga, et Haigekassa nägemuses toimub eriarstiabi üldises korralduses oluline nihe statsionaarselt ravilt päevaravi poole. Joonis 2.13. Eriarstiabi päevaravi ravimahtude prognoos Allikas: Haigekassa 15 3.2.4. Eesti statsionaarse ravi prognoos Statsionaarse ravi osas püsivad stsenaarium 1 puhul eriarstiabi ravimahud suhteliselt stabiilselt ühel tasemel, samas kui stsenaarium 2 puhul on märgata mõningasi langustrende. Haigekassa on oma prognoosides pessimistlikum kui rahvastikuprognooside kohaselt eeldada võiks ning pakub, et statsionaarsete ravijuhtude arv kahaneb veelgi kiiremas tempos. Osaliselt on Haigekassa prognoosides kindlasti oma rolli mänginud ka eeldus, et eriarstiabi ravimahud liiguvad statsionaarselt üha enam päevaravi vormi poole. Joonis 2.14. Eriarstiabi statsionaarse ravi ravimahtude prognoos Allikas: Haigekassa 3.2.5. Prognoosid Tallinna haiglale Sarnaselt üleriiklikele ravimahtude prognoosidele, on siingi vaadeldud kõiki eelkirjeldatud tulevikustsenaariumeid. Lisatud on nn „Visioonistsenaarium“, mis kujutab endas dokumendi koostamisel osalenud töögruppide seisukohta, milline võiks olla planeeritava „Tallinna Haigla“ roll eriarstiabi maastikul Eestis. Siinkohal tuleb silmas pidada, et visioonistsenaariumi ravimahud on võrreldes teiste stsenaariumitega mõnevõrra madalamad eelkõige seetõttu, et visioonistsenaariumi kohaselt ei toimu günekoloogia ja sünnitusabi ning pediaatria ravimahtude osas kahe keskhaigla automaatset liitmist 1+1 põhimõttel – visioonistsenaariumi kohaselt liiguvad nendel erialadel Tallinna haiglasse hetkel Ida-Tallinna Keskhaigla ravimahud ning Lääne-Tallinna Keskhaigla ravimahud suunatakse teise, Tallinnasse rajatavasse sünnitusmajja (eeldatavalt PERH-i või Tallinna Lastehaiglasse). Alljärgneval joonisel on toodud ära eriarstiabi ravimahtude prognoosid koondvaatena (4 vaadeldud stsenaariumit). 16 Joonis 2.15. Eriarstiabi ravimahtude prognoosid Tallinna haiglale Allikas: Haigekassa 17 4. TALLINNA HAIGLA ERIALADE STATISTILINE ÜLEVAADE JA PROGNOOS 4.1. Tallinna Haigla ambulatoorse ravi prognoos Alljärgnevas tabelis on toodud ära eriarstiabi ravimahtude prognoosid koondvaatena erialade kaupa. Tabel 2.4. Ambulatoorse eriarstiabi ravimahu (visiitide arv) prognoos 2015-2040 Tallinna Haiglas kõigis korpustes kokku ning Narva mnt 129, 129b korpuses TH kokku Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpus Muutus Muutus Jrk Eriala 2015 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni nr 2030 2040 allergoloogia- 1 immunoloogia 3328 2 sisehaigused 6846 6704 6674 5993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8% 3 neuroloogia 35 742 28 602 25 977 27 036 26 349 26 722 27 094 4.3% 27 466 27 839 7.2% 4 kardioloogia 31 934 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7% gastroenetero- 5 loogia 21 983 17 230 16 323 20 856 17 302 18 282 19 261 18.0% 20 241 21 220 30.0% 6 endokrinoloogia 39 084 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5% erakorraline 7 meditsiin 36 934 37 225 36 934 41 516 44 025 51 117 58 208 57.6% 65 299 72 391 96.0% 8 nefroloogia 8505 8999 8505 9209 9151 9798 10 444 22.8% 11 091 11 737 38.0% 9 reumatoloogia 37 775 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7% 10 onkoloogia 14 127 12 793 14 099 12 646 14 484 14 870 15 255 8.2% 15 640 16 026 13.7% 11 töötervishoid 19 699 1417 1604 2829 2133 2663 3192 99.0% 3721 4251 165.0% dermatovenero- 12 loogia 33 330 7908 11 017 11 219 10 800 10 584 10 367 -5.9% 10 150 9934 -9.8% 13 pulmonoloogia 17 839 15 135 16 007 17 372 16 092 16 178 16 263 1.6% 16 348 16 434 2.7% infektsioon- 14 haigused 48 389 44 825 48 389 59 374 47 292 46 195 45 099 -6.8% 44 002 42 905 -11.3% 15 oftalmoloogia 108 378 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0% 16 üldkirurgia 56 426 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5% 17 radioloogia 997 841 987 751 987 987 987 0.0% 987 987 0.0% 18 IFV 1524 1322 1524 1857 2106 2687 3269 114.5% 3851 4432 190.8% 19 logopeed 1172 517 298 49 298 298 298 0.0% 298 298 0.0% 20 vaskulaar-kirurgia 3722 3215 3722 3928 3728 3734 3741 0.5% 3747 3753 0.8% 21 ortopeedia 39 423 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3% 22 neurokirurgia 1 7 0 0 0 0 0 0.0% 0 0 0.0% 23 uroloogia 26 232 24 949 24 967 27 083 26 049 27 131 28 213 13.0% 29 295 30 377 21.7% sünnitusabi ja 24 günekoloogia 158 029 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7% 25 ämmaemandus 77 943 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7% otorinolarüngo- 26 loogia 38 198 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2% 27 pediaatria 13 020 7948 8145 8265 7602 7059 6516 -20.0% 5973 5430 -33.3% 28 anestesioloogia 5301 6872 4406 4922 5695 6985 8274 87.8% 8274 8274 87.8% Aktiivravi kokku 885 881 581 118 590 484 606 112 593 861 597 239 600 616 1.7% 602 704 604 792 2.4% 1 psühhiaatria 13 447 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2% 2 psühholoog 3 298 3 650 705 760 814 25.3% 869 924 42.2% 18 taastusravi ja 3 füsiaatria 14 701 5510 5726 6361 5764 5802 5841 2.0% 5879 5917 3.3% Pikaravi kokku 28 151 7442 7766 7126 8678 8943 9207 18.6% 9472 9737 25.4% Kokku 914 032 588 560 598 250 613 238 602 539 606 181 609 824 1.9% 612 176 614 529 2.7% Narva mnt 129, 129b osakaal 65% Allikad: ITK, LTK ÜLDKIRURGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud järgivad stsenaarium 1 prognoosi Haiglale so kahanevad minimaalselt -2,7% kuni 2030. aastani. See tähendab, et ambulatoorse ravi osas säilitab loodav haigla sama teeninduspiirkonna, mida hetkel täidavad ITK ja LTK. Mahtude edaspidine prognoos järgib rahvastiku struktuursete muutustega kaasnevaid trende. UROLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud on visioonistsenaariumil eelduslikult samasugused kui stsenaarium 1-l (vastavalt +13% kasvu kuni 2030. aastani) . VERESOONTEKIRURGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahtude aluseks on võetud Stsenaarium 1 (Sts 1 kohaselt kasv +0,5% kuni aastani 2030.) . OTORINOLARÜNGOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud langevad kokku stsenaarium 1- ga (sts 1 kahanemine -6,1% astani 2030.); ORTOPEEDIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud järgivad visioonistsenaariumil Haigekassa stsenaariumit 1, mis eeldab, et aastaks 2030 on ravimahud Tallinna Haiglas kasvanud +5%. OFTALMOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahtude arvestamisel on visoonistsenaariumi aluseks võetud stsenaarium 1, millekohaselt ravijuhud kasvavad minimaalselt +1,8% kuni aastani 2030. st sisuliselt püsivad samal 2015.a tasemel; ONKOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahtude arvestamisel on võetud Haigekassa stsenaarium 2 mahud so kasv +8,2% kuni aastani 2030.; SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA: Sünnitusabi ja günekoloogia eriala puhul on visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna Haiglasse koonduvad hetkel Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond ning Lääne-Tallinna Keskhaigla eriala mahud suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna lastehaigla ja/või Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde. SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA (sh ÄMMAEMANDUS): Sünnitusabi ja günekoloogia (sh ämmaemanduse) ambulatoorse ravi mahud järgivad Haigekassa üleriigilist stsenaarium 1 prognoosi, mille kohaselt toimub järgneval perioodil kuni -19% -ne langus aastaks 2030. seoses elanikkonna arvu vähenemisega. PEDIAATRIA: Pediaatria juures on visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna haiglasse koonduvad hetke plaanide järgi Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond ning Lääne-Tallinna Keskhaigla eriala mahud suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna lastehaigla või Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde. Ambulatoorse ravimahu prognoosi aluseks Tallinna Haiglale on võetud stsenaarium 1 (tegevusmahtude langus -20% aastaks 2030.). PSÜHHIAATRIA: Psühhiaatria ambulatoorse ravi mahud järgivad Haigekassa üleriigilist stsenaarium 1 prognoosi, mille kohaselt toimub järgneval perioodil kuni +25,3% -ne kasv aastaks 2030. Haigekassa optimistlik kasvuprognoos annab tunnistust Haigekassa soovist kasvatada järgnevatel perioodidel psühhiaatrilise abi kättesaadavust elanikkonnale. Psühhiaatria ambulatoorsete ravivõimsuste ennaktempos kasvatamiseks Tallinnas kahekordistatakse loodava Tallinna Haigla ambulatoorse ravi võimekust 2021.aastaks, kui rajatavas Lasnamäe Meditsiinilinnakus valmib Lasnamäe Tervisekeskus ning kolmekordistatakse 2027. aastaks, kui Lasnamäe Tervisekeskuse hoonest kolitakse vastvalminud haigla peakorpusesse tehnoloogiamahukate erialade (sisehaigused, kardioloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia, oftalmoloogia, üldkirurgia, ortopeedia, otorinolarüngoloogia) polikliinikud ning vabanev kabinetipind antakse psühhiaatria käsutusse. Vastavad arvandmed on kajastatud Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapi dokumendis, mis esitatakse SoM- le läbivaatamiseks paralleelselt Tallinna Haigla arengukava dokumentidega. (Vt Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava II etapp Lisa 1 - Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp) 19 NEUROLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud Tallinna Haiglale on visioonistsenaariumil eelduslikult samad, mis Haigekassa stsenaarium 2 puhul (HK sts 1 järgi kasv +4,3% kuni aastani 2030.). PULMONOLOOGIA: Ambulatoorsete mahtude aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 1 ( kasv +1,6% kuni aastani 2030.). DERMATOVENEROLOOGIA: Dermatoveneroloogia järgib ambulatoorsete ravimahtude prognoosimisel stsenaarium 1-te (kahanemine -5,9% kuni aastani 2030.) . INFEKTSIOONHAIGUSED: Ravimahtude prognoosimisel on aluseks võetud Haigekassa stsenaarium 2 (kahanemine -6,8% kuni 2030. aastani ja edasi). SISEHAIGUSED: Ambulatoorsete ravimahtude prognoosimisel on võetud aluseks stsenaarium 1 ravimahtude prognoosid (kahanemine -1,7%); KARDIOLOOGIA: Ambulatoorsete ravimahtude osas on prognoosi aluseks võetud stsenaarium 1, mille kohaselt suureneb Tallinna Haigla ambulatoorse teenuse maht kuni +7%. GASTROENTEROLOOGIA: Ambulatoorsete mahtude aluseks on Haigekassa stsenaarium 2 (kasv +18% kuni 2030. aastani). ENDOKRINOLOOGIA: Ambulatoorsete mahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 2 mahud (HK sts 2 järgi vähenemine -2,7% kuni aastani 2030.). NEFROLOOGIA: Ambulatoorse ravi mahtude osas on prognoosi aluseks võetud Haigekassa stsenaarium 2 (kasv HK sts 2 järgi +22,8% kuni aastani 2030.); REUMATOLOOGIA: Ambulaarsete ravimahtude osas on aluseks võetud Haigekassa stsenaarium 1 (HK sts 1 järgi kasv +6,4% kuni aastani 2030.); TAASTUSRAVI: Ambulatoorsete ravimahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 1 näitajad, mille kohaselt Tallinna Haigla taastusravi kliiniku teenusemaht kasvab üleriigilisest prognoosist kiiremini so +2% kuni 2030. aastani. 4.2. Tallinna Haigla statsionaarse ravi prognoos ja voodikohtade vajadus Alljärgnevas tabelis on toodud ära eriarstiabi ravimahtude prognoosid koondvaatena erialade kaupa, voodikohtade arv, kui voodikoha keskmine täituvus on 80% (v.a. õendushooldusabi, kus voodihõive eesmärgiks on planeeritud 99%); Tabel 2.5. Statsionaarse eriarstiabi ravimahu prognoos 2015-2040 Tallinna Haiglas kõigis korpustes kokku ning Narva mnt 129, 129b (aktiivravi) korpuses Ava- tud Voodi- Voodikohtade TH vk- TH vk- Keskmine ravitud haigete arv vk- hõive vajadus 80% de de max de % voodihõivega jaotus arv TH- arv osak.- s (kui 2 Üksus desse pt 60% 80% 1-ses vh-ga palatis) Prog- Prog- 2030 ***** 2014 2015 2016 noos 2030 2040 noos 2016 2016 2016 2030 2040 2030 2040 III intensiivravi (*va Sõle 23 Naistekliinukus) 954 945 1068 55.0% 1655 2075 94.3% 15 67.7% 13 20 25 20 20 Erakorralise meditsiini osakond 563 736 837 228.0% 2745 4108 390.9% 4 5.7% 0 1 1 10 10 20 KIRURGIA- KLIINIK Üldkirurgia + versoontekirurgia 5062 4755 4339 3.6% 4495 4607 6.2% 69 77.2% 62 64 65 24 35 Uroloogia 2115 1850 1830 12.5% 2059 2222 21.4% 29 73.1% 26 29 32 24 35 Otorinolarüngo- loogia 1067 1057 1037 -14.0% 892 788 -24.0% 4 80.0% 4 3 3 24 35 Lülisamba- kirurgia** 394 348 380 1.3% 385 388 2.2% 8 74.9% 6 6 6 24 35 Ortopeedia 2680 2525 2359 1.3% 2390 2412 2.2% 41 78.6% 37 37 38 24 35 Oftalmoloogia 1452 1443 1458 6.0% 1545 1607 10.3% 8 54.3% 7 8 8 24 35 Kirurgia kokku 12 769 11 976 11 403 3.0% 11 765 12 024 5.5% 159 75.1% 141 147 152 144 210 NAISTEKLIINIK Günekoloogia+ ras.pat (*ITK) 4894 4627 4671 -17.5% 3854 3270 -30.0% 34 71.7% 31 25 21 24 35 Sünnitused (*ITK) 3223 3268 3592 -26.0% 2658 1991 -44.6% 36 91.8% 41 31 23 45 70 Pediaatria(*ITK) 558 570 587 -20.0% 469 385 -34.3% 14 87.0% 15 12 10 14 14 Naistekliinik kokku 8674 8464 8849 -19.6% 6980 5646 -36.2% 84 82.9% 87 68 54 83 119 DIAGNOSTIKA- KLIINIK Nukleaarmeditsiin 258 179 152 0.0% 152 152 0.0% 3 43.8% 2 2 2 4 4 SISEKLIINIK Infektsioonh. 3327 2809 3236 -12.8% 2821 2526 -21.9% 45 72.8% 43 38 34 60 88 Neuroloogia 3262 3144 3060 11.0% 3397 3637 15.7% 42 68.1% 46 52 55 24 35 Onkoloogia (Kemoteraapia) 1101 1065 1260 7.6% 1355 1424 33.7% 11 78.8% 10 11 12 24 35 Pulmonoloogia 319 337 382 1.5% 387 391 16.3% 6 75.0% 5 5 5 24 35 Sisehaigused * 2652 3433 3501 14.0% 3991 4341 26.5% 66 86.0% 63 72 79 24 35 Gastroenteroloogia 1324 1232 1190 8.6% 1292 1365 10.9% 16 73.2% 13 14 15 24 35 Kardioloogia 3382 3351 3146 14.9% 3615 3950 17.9% 46 74.6% 42 48 53 24 35 Endokrinoloogia 464 460 487 4.1% 506 521 13.2% 6 74.8% 5 6 6 24 35 Nefroloogia 794 748 715 3.5% 740 757 1.3% 26 63.5% 17 17 18 24 35 Reumatoloogia 1010 1089 906 2.2% 925 940 -13.7% 15 68.7% 13 14 14 24 35 Sisekliinik ilma nakkush-ta kokku 14 308 14 857 14 644 9.9% 16 208 17 325 18.3% 234 74.7% 216 240 256 216 315 Aktiivaravi ilma LTK naistekl-ta 40 853 39 965 40 188 4.9% 42 328 43 857 9.1% 544 75.0% 503 515 524 537 766 Taastusravi*** 1448 1331 1330 12.6% 1498 1617 21.6% 53 77.7% 47 53 58 54 54 Õendusabi* 2900 2655 3860 13.9% 4397 4780 23.8% 280 93.0% 276 314 342 300 400 Aktiivravi + taastusravi + õendusabi 45 201 43 951 45 378 5.8% 48 222 50 254 10.7% 877 81.2% 826 883 923 891 1220 Allikad: ITK, LTK *Õendusabi keskused (kokku 300vk) jäävad senistesse asukohtadesse st neid ei kolita Tallinna Haigla peakorpuse valmimise järgselt Narva mnt 129, 129b, voodihõive arvutuste aluseks 99%; ** lülisambakirurgia prognoosi aluseks ortopeedia prognoos; *** Taastusravi keskus jääb senisesse asukohta Magdaleena korpuses; **** Maksimaalne voodite arv - kriisiolukorras muudetakse kõrgendatud pinnastandardiga 1-kohalised palatid 2-kohalisteks. *****Aktiivra voodite arv TH-s mis kolitakse Narva mnt 129, 129b tavaolukorras 537; Maksimaalne voodite arv kriisiolukorras 766 (2 haiget 60% 1 kohalises palatites); 21 ÜLDKIRURGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis üleriigilise stsenaarium 1 puhul (ravijuhtude kasv +3,6% aastaks 2030). UROLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul (kasv +12,5% kuni 2030. aastani). VERESOONTEKIRURGIA: Statsionaarse ravi osas on visioonistsenaariumi juures teenuste mahtude aluseks võetud Haigekassa Stsenaarium 1 (kasv ca +12% kuni aastani 2030.). Oleme seisukohal, et seoses elanikkonna vananemisega on oluline arvestada ravijuhtude arvu kasvuga. OTORINOLARÜNGOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul (kahanemine vastavalt -14% aastaks 2030). ORTOPEEDIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis Stsenaarium 1 puhul, kasvades aastaks 2030 ligikaudu +1,3%. OFTALMOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis Haigekassa stsenaarium 1 puhul. (Haigekassa stsenaarium 1 kohane statsionaarse ravi prognoos +6% kasvu 2030. aastaks). ONKOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul (kasv +7,6% aastani 2030.) . SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA GÜNEKOLOOGIA: Statsionaarse ravimahu prognoos järgib Stsenaarium 1 -te, mille kohane ravimahtude langus oleks kuni -17,5% aastaks 2030. Prognoosi aluseks on, mille kohaselt lisaks elanikkonna arvu vähenemisele toimub ka eriala ravi mahtude liikumine statsionaarselt üha enam päevaravi vormi poole. SÜNNITUSABI: Sünnituste juures on visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna haiglasse koonduvad hetke plaanide järgi Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond ning Lääne-Tallinna Keskhaigla eriala mahud suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna Lastehaigla või Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde. Sünnituste prognoosi aluseks on võetud ITK teenusmahud ning Haigekassa stsenaarium 1, mille kohaselt sünnituste arv langeb kuni -26% aastaks 2030. PEDIAATRIA: Statsionaarse ravimahu prognoosi aluseks Tallinna Haiglale on võetud stsenaarium 1 (tegevusmahtude langus -20% aastaks 2030). PSÜHHIAATRIA: Statsionaarse ravimahu prognoos järgib Stsenaarium 1 - te, mille kohane ravimahtude langus oleks kuni -8,4% aastaks 2030. (võrdluseks sts2 järgi kahanemine -5% samala ajaperioodil). Haigekassa prognoosib samas mõlema oma koostatud stsenaariumi puhul ravijuhtude kahanemist, vastavalt -10,4% ja -9,5% aastaks 2030. Käesoleval hetkel ei paku psühhiaatria eriarstiabi statsionaarselt ei Ida-Tallinna Keskhaigla ega ka Lääne- Tallinna Keskhaigla. Samuti ei prognoosi statsionaarse raviüksuse loomist Haigekassa. 2015. aastal puudusid Ida-, ja Lääne-Tallinna Keskhaiglates psühhiaatria eriala statsionaarsed ja päevaravi voodikohad. Eespool kirjeldatud rahvastiku vähenemisest ning senisest psühhiaatrilise ravi kättesaadavuse tasemest lähtuvate prognoosistsenaariumite kohaselt puuduvad järgmistel perioodidel orgaanilised eeldused psühhiaatria statsionaarse ravi osakondade avamiseks Tallinna Haiglas. Kui TH-a rajamise käigus või selle valmimisele järgneval ajapersioodil peaks langetama otsus psühhiaatria statsionaarse ravi mahtude suurendamiseks Põhja-Eestis on kavandatavas Lasnamäe Meditsiinilinnakus selle realiseerimiseks loodud kõik võimalused. (Vt Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava II etapp p. 7.6; 7.7) NEUROLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul (sts 1 järgi +11% kasvu 2030. aastaks). PULMONOLOOGIA: Statsionaarsete ravimahtude osas on visioonistsenaariumi aluseks võetud Stsenaarium 1 mahud (kasv +1,5% kuni 2030. aastani). DERMATOVENEROLOOGIA: 2015. aastal Ida-, ja Lääne-Tallinna Keskhaiglates dermatoveneroloogilist statsionaarset ravi ei pakutud ning seda pole kavas pakkuda ka tulevikus. INFEKTSIOONHAIGUSED: Ravimahtude prognoosimisel on aluseks võetud Stsenaarium 1 (kahanemine -12,8% kuni 2030. aastani ja edasi). 22 SISEHAIGUSED: Statsionaarsete ravimahtude prognoosimisel on võetud aluseks stsenaarium 1 ravimahtude prognoosid (kasv kuni +14% 2030. aastaks). KARDIOLOOGIA: Statsionaarsete ravimahtude osas on visioonistsenaariumi eelduseks võetud stsenaarium 1 (Sts 1 kohaselt kasv +14,9% kuni 2030. aastani). GASTROENTEROLOOGIA: Statsionaartsete ravimahtude prognoosi aluseks on võetud stsenaarium 1 prognoos (kasv +8,6% kuni 2030. aastani). ENDOKRINOLOOGIA: Statsionaarse ravi mahtude prognoosi aluseks on võetud stsenaarium 1 näitajad (Sts 1 järgi kasv +4,1% kuni aastani 2030). NEFROLOOGIA: Statsionaarse ravi mahtude aluseks on võetud stsenaarium 1 eeldused (Sts 1 järgi kasv +3,5% kuni aastani 2030). REUMATOLOOGIA: Statsionaarsete ravimahtude osas on visioonistsenaariumi aluseks võetud Stsenaarium 1 (Sts 1 järgi minimaalne kasv +2,2% kuni aastani 2030). TAASTUSRAVI: Statsionaarsete ravimahtude osas on prognoosi aluseks võetud stsenaarium 1, mille kohaselt ravimahud Tallinna Haiglas kasvavad +12,6% kuni 2030. aastani. Ravimahtude kiire kasvuprognoosi eelduseks on tõsiasi, et Tallinna ja selle lähiümbruse elanikkond kasvab ning võiks eeldada, et ka ravimahtude osas toimuvad samad trendid. STATSIONAARNE ÕENDUSABI: Statsionaarse õendusabi mahtude osas on aluseks võetud stsenaarium 1 ravimahud (Sts 1 järgi kasv +13,9% kuni 2030. aastani). 4.3. Tallinna Haigla statsionaarse- ja päevakirurgia prognoos Alljärgnevas tabelis on toodud ära eriarstiabi ravimahtude prognoosid koondvaatena erialade kaupa (2014-2040). Kirurgiliste operatsioonide prognoosi aluseke on võetud vastavate erialade statsionaarse ja päevakirurgia mahu prognoos. Tabel 2.6. Tallinna Haigla (ITK & LTK kokku) kirurgiliste operatsioonide arv 2014-2040 TH stats ja päevakir. Op-de Muutus Muutus arv 2014 2015 2016 2020 2025 2030 kuni 2030 2035 2040 kuni 2040 Günekoloogia 7222 7262 7781 7054 6846 6637 -8.6% 6429 6221 -14.3% Otorinolarüngoloogia 1505 1567 1398 1545 1523 1501 -4.2% 1479 1457 -7.0% Üldkirurgia 4900 4811 5044 5047 5282 5518 14.7% 5754 5990 24.5% Uroloogia 1690 1638 1176 1769 1900 2031 24.0% 2162 2293 40.0% Ortopeedia 3304 3154 3033 3200 3247 3293 4.4% 3339 3385 7.3% Oftalmoloogia 8479 8357 8288 8778 9198 9619 15.1% 10 040 10 460 25.2% Operatsioone kokku: 27 100 26 789 26 720 27 393 27 996 28 600 6.8% 29 203 29 807 11.3% Allikad: ITK, LTK Tabel 2.7. Tallinna Haigla opereeritud patsientide arv 2014-2040 Muutus Muutus kuni kuni Opereeritute arv statsionaaris 2014 2015 2016 2020 2025 2030 2030 2035 2040 2040 üldkirurgia 3872 3607 3438 3650 3694 3737 3.6% 3780 3823 6.0% uroloogia 1449 1338 1347 1394 1450 1505 12.5% 1561 1617 20.8% günekoloogia 4824 4873 5266 4589 4304 4020 -17.5% 3736 3452 -29.2% neist keiserlõiked 550 729 832 666 603 539 -26.0% 476 413 -43.3% ortopeedia 2734 2549 2407 2560 2571 2582 1.3% 2593 2604 2.2% otorinolarüngoloogia 998 1054 1024 1005 956 906 -14.0% 857 808 -23.3% oftalmoloogia* 1393 1381 1407 1409 1436 1464 6.0% 1491 1519 10.0% 23 KOKKU: 15 270 14 802 14 889 14 606 14 411 14 215 -4.0% 14 019 13 823 -6.6% Stats kir osakaal op patsientidest*** 58% 57% 57% 55% 53% 51% 50% 48% Opereeritute arv päevakirurgias üldkirurgia 1516 1647 1800 1743 1839 1935 17.5% 2031 2127 29.2% uroloogia 135 202 237 269 337 404 100.0% 471 539 166.7% günekoloogia 1742 1764 1623 1858 1952 2046 16.0% 2140 2234 26.7% ortopeedia 649 671 701 707 743 778 16.0% 814 850 26.7% otorinolarüngoloogia 450 467 336 495 523 551 18.0% 579 607 30.0% oftalmoloogia** 6755 6576 6402 6949 7321 7694 17.0% 8067 8439 28.3% KOKKU: 11 247 11 327 11 099 12 021 12 715 13 409 18.4% 14 103 14 797 30.6% Päevakir osakaal op patsientidest**** 42% 43% 43% 45% 47% 49% 50% 52% Opereeritud patsiente TH-s 26 517 26 129 25 988 26 627 27 125 27 624 5.7% 28 122 28 620 9.5% Allikad: ITK, LTK ÜLDKIRURGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis üleriigilise stsenaarium 1 puhul (ravijuhtude kasv +3,6% aastaks 2030.) . Päevakirurgia prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaariumi 2 kohane +17,5% kasvuprognoos kuni 2030 aastani. UROLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul (kasv +12,5% kuni 2030. aastani). Päevakirurgia prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 2 (kasv HK sts 2 kohaselt vähemalt +100% kuni 2030. aastani). VERESOONTEKIRURGIA: Statsionaarse ravi osas on visioonistsenaariumi juures teenuste mahtude aluseks võetud Haigekassa Stsenaarium 1 (kasv ca +12% kuni aastani 2030.). Päevakirurgia teenuste mahtude aluseks on visioonistsenaariumi juures võetud Stsenaarium 1 (Sts 2 kohaselt kasv +0,5% kuni aastani 2030.). Kuna antud eriala tegevusmaht Tallinna Haiglas on väike on seda vaadeldud üldkirurgia eria raames. OTORINOLARÜNGOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis stsenaarium 1 puhul (kahanemine vastavalt -14% aastaks 2030). Päevakirurgia prognoosi aluseks on võetud Haigeksaasa stsenaarium 1 (kasv +18% astani 2030). ORTOPEEDIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis Stsenaarium 1 puhul, kasvades aastaks 2030 ligikaudu +1,3%. Päevakirurgia prognoosi aluseks on valitud Haigekassa stsenaarium 1, mille kohaselt toimub tegevusmahtude kasv +16% kuni aastani 2030. OFTALMOLOOGIA: Statsionaarse ravi osas on raviteenuse mahud samad, mis Haigekassa stsenaarium 1 puhul. (Haigekassa stsenaarium 1 kohane statsionaarse ravi prognoos +6% kasvu 2030. aastaks.) . Päevaravi teenuste mahtude arvutamisel on aluseks võetud stsenaarium 1, mis arvestab rahvastiku vananemisprotsessidega (Stsenaarium 1 kohane päevaravi prognoos +17% kasvu 2030. aastaks.). Et valdav enamus eriala haigestujaid kuulub suuremalt jaolt vanematesse rahvastikugruppidesse, on rahvastiku vananemisprotsessidel oluline mõju katarakti operatsioonide ravimahtudele. Stsenaarium 1 kohaselt toimub katarakti operatsioonide ravimahtude oluline kasv, samas kui stsenaarium 2 korral (mis vananemisprotsesse ei arvesta) toimub ravimahtude langus. SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA Günekoloogiliste erialade juures on visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna Haiglasse koonduvad hetkel Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond ning Lääne-Tallinna Keskhaigla eriala mahud suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna Lastehaigla või Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde. Günekoloogia ambulatoorse, päeva- ja statsionaarse ravi teenuste mahud järgivad stsenaariumi, mille kohaselt liiguvad Tallinna haiglasse vaid Ida-Tallinna Keskhaigla ravimahud. GÜNEKOLOOGIA: Statsionaarse ravimahu prognoos järgib Stsenaarium 1 -te, mille kohane ravimahtude langus oleks kuni -17,5% aastaks 2030. Prognoosi aluseks on, mille kohaselt lisaks elanikkonna arvu vähenemisele toimub ka eriala ravi mahtude liikumine statsionaarselt üha enam päevaravi vormi poole. Päevaravi ravijuhtude prognoos järgib Haigekassa stsenaarium 2, mille kohaselt toimub oluline, kuni +16% tegevusmahu kasv perioodil 2016-2030. 24 4.4. Tallinna Haigla sünnituskeskuse töömahu prognoos Tabel 2.8. Tallinna Haigla sünnituskeskuse töömahu prognoos 2014-2040 TH Sünnituskeskus st ITK Sünnituskeskus Jrk Muutus Muutus nr 2014 2015 2016 2020 2025 2030 kuni 2030 2035 2040 kuni 2040 1 Sünnitused 3798 3903 4286 3565 3226 2888 -26% 2550 2212 -43% 2 neist keisrilõike teel 550 729 832 666 603 539 -26% 476 413 3 neist kodusünnitused 10 6 9 5 5 4 -26% 4 3 4 Sündis lapsi 3872 3977 4382 3632 3288 2943 -26% 2598 2254 -43% 5 Elussünd 3863 3954 4366 3611 3269 2926 -26% 2583 2241 6 neist enneaegsed 296 291 317 266 241 215 -26% 190 165 7 Surnultsünd 9 23 16 21 19 17 -26% 15 13 8 Kaksikuid (paari) 74 74 96 68 61 55 -26% 48 42 9 Kolmikuid (paari) 10 Nelikuid (paari) 11 Perinataane suremus ‰ 3.1% 5.7% 3.6% Allikad: ITK, LTK SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA: eriala puhul on visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna Haiglasse koonduvad hetkel Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud (st ühe tänase Keskhaigla sünnituskeskuse tegevusmahud) ja teeninduspiirkond ning Lääne-Tallinna Keskhaigla eriala mahud suunatakse uude sünnitusmajja kas Tallinna lastehaigla või Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde. Günekoloogia ambulatoorse, päeva- ja statsionaarse ravi teenuste mahud järgivad stsenaariumi, mille kohaselt liiguvad Tallinna Haiglasse vaid Ida-Tallinna Keskhaigla ravimahud. Sünnituste prognoosi aluseks on võetud ITK teenusmahud ning Haigekassa stsenaarium 1, mille kohaselt sünnituste arv langeb kuni -26% aastaks 2030. 4.5. Tallinna Haigla päevaravi prognoos Sisemeditsiini erialade päevaravi mahtude planeerimisel on aluseks võetud Haigekassa stsenaarium 2, mille kohaselt toimub planeeritaval ajaperioodil Eestis tervikuna (2015-2040) päevaravi juhtude oluline ca. kuni +52% kasv. Selline kasvuprognoos on selgitatav patsiendisäästlike ning efektiivsete ravim- ja kirurgiliste tehnoloogiate arengutrendiga, mille kohaselt toimub eriarstiabi üldises korralduses oluline nihe statsionaarselt ravilt päevaravi poole. Tabel 2.9. Päevaravi patsientide arv siseprofiili erialadel 2014 2015 2016 Pt-de arv Toolide arv Ravi- Toolide päevas erialati kuuride arv arv 2016.a 2016 (pt.arv 2036, kasv 2036.a, (ravikuuride päevas : 5% aastas kasv 5% arv : 250 2,5 ravikuu- aastas tööpäeva ) ri tooli kohta ) Eriala Isi- Ravi- Isi- Ravi- Isi-kud Ravi- pt arv päevas toolide arv Toolide kud kuurid kud kuurid kuurid arv Endokrinoloogia 36 67 45 83 23 66 0.26 0.11 285.25 0.46 25 Gastroentero- loogia 196 394 152 324 137 309 1.24 0.49 1335.48 2.14 Neuroloogia 74 403 86 488 131 518 2.07 0.83 2238.77 3.58 Reumatoloogia 236 979 230 1100 293 1279 5.12 2.05 5527.76 8.84 Allergoloogia- immunoloogia 36 107 37 106 29 91 0.36 0.15 393.30 0.63 Sisehaigused 27 75 35 71 42 68 0.27 0.11 293.89 0.47 Dermato- veneroloogia 13 41 22 63 12 57 0.23 0.09 246.35 0.39 Onkoloogia 184 849 232 1010 202 1022 4.09 1.64 4417.03 7.07 Kokku: 802 2 915 839 3 245 869 3 410 13.64 5.46 14 737.82 23.58 Kasv: 5% 11% 4% 5% Allikad: ITK, LTK HEMODIALÜÜS Tabel 2.10. Päevaravi hemodialüüsi tegevusmahud Päevaravi 2014 2015 2016 Dialüüsi Dialüüsi HD töökohta- hemodialüüs osakonna protseduu-ri de arv (HD) Narva tööpäeva-de arv kestvus mnt 129 aastas tundides Isi- HD Isi- HD Isi- HD 312 6 8t tööpäev kud kud kud Kokku 134 10 042 124 10 683 123 10 659 34.16 204.98 25.62 sh. 1.Päevaravi Paldiski mnt 68 117 8368 108 8844 106 8860 1.Päevaravi Linnamäe 3 17 1674 16 1839 17 1799 Allikad: ITK, LTK ONKOLOOGIA: Päevaravi teenuste mahtude arvutamisel on aluseks võetud Haigekassa stsenaarium 2, mis arvestab rahvastiku vananemisprotsessidega st kasv +12% kuni 2030. aastani. PEDIAATRIA: Päevaravi ravimahu prognoosi aluseks Tallinna Haiglale on võetud stsenaarium 1 (tegevusmahtude langus -20% aastaks 2030). PSÜHHIAATRIA: Päevaravi ravijuhtude prognoos järgib Haigekassa stsenaarium 1, mille kohaselt toimub oluline, kuni +24,5% tegevusmahu kasv perioodil 2016-2030. Psühhiaatria erialal ei paku päevaravi teenuseid hetkel kumbki keskhaigla (ITK, LTK) ning vähemalt esialgu ei plaanita päevaravi üksust luua ka uues Tallinna Haiglas. Kui TH-a valmimise järgselt peaks langetatama otsus psühhiaatria päevaravi teenuse välja arendamiseks haiglas on seda võimalik teha Lasnamäe Meditsiinilinnakusse rajatava Lasnamäe Tervisekeskuse hoone baasil, milles TH-a peakorpuse valmimise järgselt vabanevad eriarstide käsutuses olevad pinnad psühhiaatria teenuse arendamiseks. (Vt Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava II etapp p. 7.6; 7.7 ja Lisa 1 - Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp) 26 NEUROLOOGIA: Päevaravi teenuste mahud on Tallinna Haiglas on prognoosistsenaariumil eelduslikult samad, mis Haigekassa stsenaarium 1 puhul (HK sts 1 järgi +11% kasvu perioodil 2016-2030). PULMONOLOOGIA: Päevaravi mahtude aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 1 ( kasv +745% kuni aastani 2030.). Võttes aluseks pulmonoloogia ravimahtude prognoosi on perioodil 2030-2035 vaja pulmonoloogia erialal Tallinna haiglas kuni 1 päevaravi voodikoht. DERMATOVENEROLOOGIA: Dermatoveneroloogia järgib päevaravi ravimahtude prognoosimisel stsenaarium 1-te (Sts 1 järgi kasv +1,0% kuni aastani 2030). INFEKTSIOONHAIGUSED: Päevaravi teenuse osutamist infektsioonhaiguste erialal ei planeerita. SISEHAIGUSED: Päevaravi osakaal uues haiglas seoses uute efektiivsete ravimitehnoloogiate turule tulekuga kahaneb minimaalselt (aluseks HK sts 2 prognoos kahanemine -1% kuni 2030.aastani), mis võtab arvesse tõsiasja, et Tallinna ja selle lähiümbruse (samuti Tartu) elanikkond erinevalt ülejäänud Eesti maakondadest vaadeldaval ajaperioodil kasvab ning võiks eeldada, et ka ravimahtude osas toimuvad samad trendid. KARDIOLOOGIA: Päevaravi mahtude osas on Haigekassa päevaravi juhtude prognoos, mille kohaselt kasvab vastav teenus oluliselt. Tallinna Haigla puhul on eeldatud, et päevaravi tegevusmaht kasvab kuni 1000 ravijuhuni aastas 2030. aastaks. (Täna vastav teenusmaht ITK ja LTK puudub). GASTROENTEROLOOGIA: Päevaravi mahtude aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 2 (kasv +3030% kuni 2030. aastani). ENDOKRINOLOOGIA: Päevaravi mahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 2 mahud ((HK sts 2 kasv +357% perioodil 2016-2030). NEFROLOOGIA: Vt pt hemodialüüs HEMODIALÜÜS: Hemodialüüs päevaravi mahtude prognoosi aluseks on võetud Stsenaarium 1 (perioodil 2016-2030 kasv +11%). 2015. aastal oli Lääne-Tallinna Keskhaiglas kokku 17 hemodialüüsi päevaravi voodikohta. REUMATOLOOGIA: Päevaravi ravimahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 1 ((HK sts1 järgi kasv +789% kuni aastani 2030). 4.6. Tallinna Haigla terviseuuringute ja raviprotseduuride prognoos aastani 2040 Tabel 2.11. Tallinna Haigla terviseuuringute ja raviprotseduuride prognoos 2014-2040 (prognoos lähtuvalt 2014-2016.a aegreast) Terviseuringud, Muutus Muutus raviprotseduurid 2014 2015 2016 2020 2025 2030 kuni 2030 2035 2040 kuni 2040 Hübriidkirurgia keskus kokku 7443 7762 8108 11 089 14 415 17 742 129% 21 069 24 396 214.3% Angiograafiad 1655 1567 1378 1359 1150 942 -39.9% 734 525 -66.5% Hübriidkirurgilised menetlused 1068 1200 1039 1571 1942 2312 92.7% 2683 3054 154.5% Menetlus- radioloogia protseduurid 4720 4995 5691 5723 6450 7178 43.7% 7905 8633 72.8% Endoskoopia 30 680 30 882 28 872 31 390 31 899 32 407 4.9% 32 915 33 424 8.2% Funktsionaal- diagnostika kokku 133 640 131 456 122 492 126 085 120 714 115 344 -12.3% 109 973 104 602 -20.4% Kardioloogiline funktsionaal- diagnostika 76 045 78 897 79 907 86 294 93 692 101 089 28.1% 108 487 115 884 46.9% 27 Pulmonoloogiline funktsionaal- diagnostika 54 838 49 784 39 736 38 313 26 843 15 372 -69.1% 3902 -7569 -115.2% Neuroloogiline funktsionaal- diagnostika 2757 2775 2849 2820 2866 2911 4.9% 2956 3001 8.2% Radioloogiliste uuringute arv kokku 326 218 334 383 341 461 360 424 386 465 412 506 23.4% 438 546 464 587 38.9% Röntgenograaafia 152 237 155 882 152 440 156 228 156 575 156 921 0.7% 157 268 157 614 1.1% Röntgenoskoopia 2076 3274 3656 4229 5184 6139 87.5% 7094 8049 145.8% CT 89 489 91 945 100 005 109 953 127 960 145 968 58.8% 163 976 181 983 97.9% MRT 18 409 19 539 19 348 21 200 22 861 24 522 25.5% 26 183 27 844 42.5% PET uuringud 137 124 108 80 37 -7 -105.8% -51 -95 -176.4% SPECT uuringud 930 908 1156 1276 1644 2011 121.5% 2379 2747 202.5% Luudensitomeetria 3886 3201 3491 3926 4651 5376 67.9% 6101 6826 113.2% Ultraheliuuringud (va Naistekliiniku uuringumaht) 59 054 59 510 61 257 63 210 66 910 70 610 18.7% 74 310 78 010 31.1% Laboriuuringud 3 688 398 3 841 486 4 092 703 4 543 296 5 245 105 5 946 915 54.8% 6 648 725 7 350 534 91.3% Lahangud 347 342 367 375 408 441 28.8% 473 506 48.0% Histoloogilised ja tsütoloogilised uuringud 84 500 79 618 77 788 69 078 58 537 47 997 -39.7% 37 457 26 916 -66.2% Sisekliiniku päevaravi protseduurid 2915 3245 3410 4163 5082 6000 84.9% 6919 7837 141.5% Haemodialüüs 10 042 10 683 10 659 11 777 12 871 13 965 30.7% 15 059 16 153 51.2% Allikad: ITK, LTK 4.7. Tallinna Haigla Erakorralise meditsiini keskuse töömahu jaotus tegevusprofiilide kaupa kellaajaliselt Tabel 2.12. Tallinna Haigla Erakorralise Meditsiini Keskuse töömahu jaotus tegevusprofiilide kaupa kellaajaliselt 2016.a andmete alusel Külastusi ITK 2016 Külas- tuste Külas- max tusi arv Üksus 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 kokku tunnis Statsionaarne 38 33 18 33 44 34 46 28 48 35 34 35 426 EMO (Ravi) 38 33 18 33 44 34 46 28 48 35 34 35 426 Amb Vastuvõtt 6781 6645 7101 6874 7467 7179 7450 7462 6763 6891 6624 6653 83 890 EMO amb (Ravi) 3940 3834 3896 3703 4111 4109 4122 4133 3696 3856 3806 3827 47 033 10 Rasedate ja sünnitajate vv EMO (Ravi) 672 650 745 724 748 771 751 651 588 593 596 580 8069 2 Naistehaiguste vv EMO (Ravi) 402 371 419 373 374 375 476 427 385 360 369 410 4741 1 EMO oftalmoloogia (Ravi) 1 388 1354 1576 1586 1791 1572 1717 1766 1635 1648 1472 1514 19 019 4 EMO oftalmoloogia (Magdaleena) 379 436 465 488 443 352 384 485 459 434 381 322 5028 1 ITK Kokku 6819 6678 7119 6907 7511 7213 7496 7490 6811 6926 6658 6688 84 316 Külastusi LTK 2016 EMO 1446 1477 1457 1404 1468 1381 1434 1444 1326 1459 1491 1478 17 265 4 28 Nakkuse vastuvõtt 388 416 360 384 380 373 401 443 366 280 357 566 4714 1 LTK kokku 1834 1893 1817 1788 1848 1754 1835 1887 1692 1739 1848 2044 21 979 TH Külastusi kokku kuus/ aastas 8653 8571 8936 8695 9359 8967 9331 9377 8503 8665 8506 8732 106 295 Kalendripäevi kuus 31 28 31 30 31 30 31 31 30 31 30 31 TH Külastusi ööpäevas: 279 306 288 290 302 299 301 302 283 280 284 282 291 Ajavahemikus k 08-16 - ca 60% pöördumistest 175 22 Ajavahemikus k 16-00 - ca 30% pöördumistest 87 11 Ajavahemikus k 00-08 - ca 10% pöördumistest 29 4 Allikad: ITK, LTK 5. TALLINNA HAIGLA TÖÖTAJATE VAJADUS Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpuse arengukava kohaselt väljaehitatud aktiivravi osakondades ja abiteenistustes ning haldusalal töötavate isikute arvuks prognoositakse kokku 3704 (lisaks õppetsükleid läbivad üliõpilased ja residendid), kes jaotuvad alljärgnevalt: Tabel 2.13. Tallinna Haigla töötajade ja ametikohtade arv (Seisuga 01.03.2018, Narva mnt 129, 129b korpuses) TH TH hool- TH TH TH TH hooldus- TH TH TH dus- ja TH Jrk arstide arstid õdede õed ja abi- muud ameti- tööta- Kliinik/osakond abi- muud nr ameti- tööta- ameti- tööta- personali ameti- kohti jaid personal töötajad kohti jad kohti jad ameti- kohad kokku kokku töötajad kohti 1 DIAGNOSTIKAKLIINIK 86 92 199 215 33 32 9 9 327 348 2 KIRURGIAKLIINIK 177 181 109 402 210 239 28 29 524 851 3 NAISTEKLIINIK* 97 118 252 290 99 111 40 40 488 559 4 SILMAKLIINIK 26 38 53 56 21 20 5 5 105 119 5 SISEKLIINIK 119 135 282 319 155 174 30 34 585 662 ÕENDUS- JA 6 HOOLDUSABIKLIINIK 8 7 94 96 131 135 13 12 246 250 TAASTUSRAVI- 7 KLIINIK 14 11 92 98 38 39 12 10 156 158 HALDUS- JA 8 TUGITEENISTUSED 15 16 10 11 5 5 712 725 742 757 KOKKU 542 598 1091 1487 691 755 849 864 3172 3704 *sh ITK naistekliinik: arstide ametikohti 51,5 ja töötajaid 63; õdede ametikohti 154 ja töötajaid 180; hooldus- ja abipersonali ametikohti 64 ja töötajaid 73; muude töötajate ametikohti 12 ja töötajaid 12; Kokku ITK naistekliinikus ametikohti 281,5 ning töötajaid 328 Allikad: ITK, LTK 29 Tabel 2.14. Tallinna Haigla arstide ja õdede arv (Seisuga 01.03.2018 kõik korpused) sh sh sh sh Õendus- Õendus- TH Taastus- TH Taastus- Arstid ja hool- Õenduspersonal ja hool- 01.03.18 ravi 01.03.18 ravi dusabi- dusabi- kliinik kliinik kliinik kliinik allergoloog- anesteesia- ja 2 85 immunoloog intensiivraviõendus anestesioloogia 50 bioloogia 1 biokeemia 2 bioanalüütik 30 erakorralise bioloogia 3 27 1 meditsiini õendus dermatoveneroloogia 6 farmatseut 8 endokrinoloogia 11 füsioterapeut 62 55 erakorraline 16 19 meditsiin geenitehnoloog hooldustöötaja farmatseut 2 (abiõed, kes õpivad 8 1 õeks) gastroenteroloogia 14 infektsioonhaigused 4 geenitehnoloog 4 laborant 30 infektsioonhaigused 19 lasteõendus 23 kardioloogia 32 1 1 loodusteadus 13 kardiovaskulaar- 2 9 7 kirurgia massaažiõde keemik 1 operatsiooniõendus 53 laboriarst 12 optometrist 5 laborimeditsiin 2 psühhiaatriaõendus 2 1 laborispetsialist 2 radioloogiaõendus 90 laste allergoloog 1 taastusraviõendus 18 18 loodusteaduse magistri kraad (molekulaarse 1 4 2 2 biokeemia ja ökoloogia) tegevusterapeut meditsiinigeneetika 1 terviseõendus 9 neurokirurgia 1 ämmaemandus 221 1 1 neuroloogia 25 1 üldõendus 922 35 90 õe/ämmaemanda eriala omandamisel (abiõed/ oftalmoloogia 32 46 11 2 abiämmaemandad) ja massöörid, proteesimeister onkoloogia 8 kliiniline õde 1 ortopeedia 24 ehhokardiograafia- 3 tehnik otorinolarüngoloogia 15 patoloogia 11 pediaatria 19 proviisor 11 psühhiaatria 10 1 pulmonoloogia 7 radioloogia 46 reumatoloogia 16 1 sisehaigused 20 3 30 sünnitusabi ja 83 günekoloogia taastusravi ja 12 9 füsiaatria töötervishoid 6 uroloogia 12 üldarstiabi 107 1 1 üldkirurgia 30 1 stomatoloogia 25 nefroloogia 5 Õenduspersonal Arstid kokku 708 13 7 1693 129 98 kokku Allikad: ITK, LTK 6. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU Raamdokumendid, millega arvestati: Eesti Tervishoiu arengusuunad aastani 2020; Tallinna tervishoiu arengukava 2007 – 2015; Strateegia „Tallinn 2030“; Tallinna uue haigla visioonidokument 2016. Erialade arengukavad: Üldkirurgia eriala arengukava aastani 2020; Uroloogia eriala arengukava aastani 2020; Anestesioloogia arengukava aastani 2020; Erakorralise meditsiini arengukava aastani 2020; Eesti südamekirurgia arengukava aastani 2020; Lastekirurgia eriala arengukava aastani 2020; Neurokirurgia eriala arengukava aastani 2020; Oftalmoloogia eriala arengukava aastani 2020; Ortopeedia eriala arengukava aastani 2020; Otorinolarüngoloogia eriala arengukava aastani 2020; Plastika ja renostruktiivkirurgia eriala arengukava aastani 2020; Sünnitusabi ja günekoloogia eriala arengukava aastani 2020; Torakaalkirurgia eriala arengukava aastani 2020; Eesti veresoontekirurgia eriala arengukava aastani 2020; Dermatoveneroloogia eriala arengukava aastani 2020; Endokrinoloogia eriala arengukava aastani 2020; Gastroenteroloogia eriala arengukava aastani 2020; Hematoloogia eriala arengukava aastani 2020; Infektsioonhaiguste eriala arengukava aastani 2020; Kardioloogia eriala arengukava aastani 2020; 31 Meditsiinigeneetika eriala arengukava aastani 2020; Nefroloogia eriala arengukava aastani 2020; Neuroloogia eriala arengukava aastani 2020; Onkoloogia eriala arengukava aastani 2020; Pediaatria eriala arengukava aastani 2020; Peremeditsiini eriala arengukava aastani 2020; Psühhiaatria eriala arengukava aastani 2020; Pulmonoloogia eriala arengukava aastani 2020; Reumatoloogia eriala arengukava aastani 2020; Sisehaiguste eriala arengukava aastani 2020; Taastusravi ja füsiaatria eriala arengukava aastani 2020; Töötervishoiu eriala arengukava aastani 2020; Suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala arengukava aastani 2020; Laborimeditsiini eriala arengukava aastani 2020; Patoloogia eriala arengukava aastani 2020; Radioloogia eriala arengukava aastani 2020; Eesti nukleaarmeditsiini arengukava 2011-2020. 32 KINNITATUD Tervise- ja tööministri …02.2019 käskkirjaga nr… „Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine“ TALLINNA HAIGLA FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA II ETAPP Meditsiinitehnoloogia osa Tellija: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Objekti aadress: Tallinn Narva mnt 129 ja 129b Koostaja: Sven Kruup Tallinn Detsember, 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1.1. ERIALADE LOETELU HAIGLAS ............................................................................ 4 1.2. HAIGLA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR ................................................. 5 1.3. TALLINNA HAIGLA KOOSSEIS JA OLEMASOLEVATE HOONETE KASUTAMISE ETTEPANEK ...................................................................................................................... 8 2. HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ..................................................................... 9 3. I OSA - HAIGLA TEHNOLOOGIAKIHT ............................................................................. 9 3.1. KIRURGIAKLIINIKU ERAKORRALISE MEDITSIINI KESKUS ..................................... 9 3.2. KIRURGIAKLIINIKU III ASTME INTENSIIVRAVI KESKUS ....................................... 15 3.3. KIRURGIAKLIINIKU ANESTEESIA JA OPERATSIOONIKESKUS ............................ 18 3.4. KIRURGIAKLIINIKU I OP-PLOKK ............................................................................. 19 3.5. KIRURGIAKLIINIKU II OP-PLOKK JA PÄEVAKIRURGIA OSAKOND ....................... 22 3.6. NAISTEKLIINIKU SÜNNITUSKESKUS, KIRURGIAKLIINIKU III OP-PLOKK ............ 25 3.7. SILMAKLIINIKU SILMAKIRURGIA KESKUS ............................................................. 27 3.8. DIAGNOSTIKAKLIINIKU HÜBRIIDKIRURGIA KESKUS ........................................... 30 3.9. DIAGNOSTIKAKLIINIKU RADIOLOOGIAKESKUS ................................................... 32 3.10. DIAGNOSTIKAKLIINIKU NUKLEAARMEDITSIINI OSAKOND ................................ 35 3.11. DIAGNOSTIKAKLIINIKU PATOLOOGIAKESKUS ................................................... 36 3.12. DIAGNOSTIKAKLIINIKU LABORIKESKUS ............................................................. 40 3.13. SISEHAIGUSTE KLIINIKU FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA ÜKSUSED ................ 49 3.13.1. Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksus ...................................................... 50 3.13.2. Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksus ....................................................... 51 3.13.3. Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksus .................................................. 52 3.14. SISEHAIGUSTE KLIINIKU ENDOSKOOPIA OSAKOND ........................................ 53 3.15. SISEHAIGUSTE KLIINIKU PÄEVARAVI KESKUS .................................................. 56 4. II OSA – HAIGLA HOTELLI KIHT ................................................................................... 59 4.1. HAIGLA STATSIONAAR ........................................................................................... 59 4.2. HAIGETE HOSPITALISEERIMINE JA VÄLJA KIRJUTAMINE .................................. 60 4.3. STATSIONAARI TÜÜPNE PALATIOSAKOND .......................................................... 60 4.4. KIRURGIAKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS ........................................... 63 4.5. NAISTEKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS ............................................... 64 4.6. SISEHAIGUSTE KLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS, NAKKUSKESKUS .. 67 4.6.1. Sisehaiguste kliiniku statsionaarse ravi keskus ...................................................... 68 4.6.2. Sisehaiguste kliiniku nakkuskeskus........................................................................ 68 5. III OSA – HAIGLA BÜROO KIHT .................................................................................... 69 5.1. HAIGLA POLIKLIINIK ................................................................................................ 69 5.1.1. Kirurgiakliiniku polikliinik ........................................................................................ 71 5.1.2. Naistekliiniku polikliinik .......................................................................................... 74 5.1.3. Silmakliiniku polikliinik ........................................................................................... 77 5.1.4. Sisehaiguste kliiniku polikliinik ............................................................................... 79 5.2. KLIINIKU STATSIONAARIS TÖÖTAVATE ARSTIDE JA SPETSIALISTIDE BÜROO 84 5.3. JUHATUSE BÜROO ................................................................................................. 88 5.3.1. Asjaajamiseteenistuse arhiiv .................................................................................. 90 5.3.2. Personaliteenistuse koolituskeskus ........................................................................ 92 5.3.3. Klienditeeninduse teenistuse kõnekeskus .............................................................. 94 5.4. TEHNILINE BÜROO.................................................................................................. 94 5.5. PERSONALI-JA ÜLDKASUTATAVAD RUUMID ....................................................... 96 5.5.1. Personali riietusruumid ........................................................................................... 96 5.5.2. Haigla fuajee .......................................................................................................... 97 6. IV OSA – HAIGLA TEHASE KIHT ................................................................................... 99 6.1. HAIGLA KÖÖK .......................................................................................................... 99 1 6.2. STERILISATSIOONITEENISTUS............................................................................ 101 6.3. HAIGLA APTEEK .................................................................................................... 104 6.4. HANKETEENISTUSE KESKLADU .......................................................................... 106 6.5. MAJANDUSTEENISTUSE KESKKONNATALITUSE JÄÄTMEKESKUS ................. 107 6.6. MAJANDUSTEENISTUSE PESUTALITUSE PESULADU ....................................... 108 6.7. MAJANDUSTEENISTUSE PUHASTUSTALITUSE KORISTUSKESKUS ................ 110 6.8. MEDITSIINI- JA HOONETEHNIKA HOOLDUSE JA REMONDI TÖÖKOJAD .......... 111 6.9. HAIGLA TOIMEPIDEVUST TAGAVAD ÜKSUSED ................................................. 113 7. HAIGLA ÜLDINFORMATSIOON ................................................................................... 114 7.1. HAIGLA TEENUSEVEKTORID ............................................................................... 114 7.2. HAIGLA TÖÖTAJATE ARV ..................................................................................... 114 7.3. PLANEERIMISLAHENDUSED JA LOGISTIKA - TH MAHULISE PLANEERINGU JA RUUMIANALÜÜSI SELETUSKIRI.................................................................................. 116 7.3.1. Üldosa.................................................................................................................. 117 7.3.2. Asendiplaaniline lahendus, logistika ..................................................................... 117 7.3.3. Mahulise planeeringu idee ja üldine funktsionaalne tsoneerimine ........................ 118 7.3.4. Funktsionaalsete üksuste paiknemine .................................................................. 119 7.3.4.1. Üldalad ja funktsioonid ...................................................................................... 119 7.3.4.2. Haigla kuum hooneosa...................................................................................... 119 7.3.4.3. Polikliinikud ja administratsioon ......................................................................... 121 7.3.4.4. Statsionaarne ravi ............................................................................................. 121 7.3.4.5. Haiglat teenindavad üksused ............................................................................ 122 7.3.5. Hinnanguline ehitusmaksumus ............................................................................. 123 7.3.6. Haigla programmeeritud näitajad .......................................................................... 124 7.4. TH PROGRAMMEERITUD PINDALA KOOND........................................................ 124 7.5. TH TÖÖKOORMUSE INGIKAATORID .................................................................... 125 7.6. PSÜHHIAATRIA ERIALA ARENDAMISEST LASNAMÄE MEDITSIINILINNAKUS .. 126 7.7. ÜLEVAADE LASNAMÄE MEDITSIINILINNAKUSSE KAVANDATAVATEST MEDITSIINILISE RAKENDUSEGA HOONETEST ..................................................................................... 126 7.8. PROJEKTI JUHTIMINE JA KONSULTANDID ......................................................... 126 Lisa 1 Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp ................... 128 2 1. SISSEJUHATUS Käesolev Tallinna Haigla (edaspidi TH) funktsionaalse arengukava II etapi dokument põhineb Tallinna Linnavalitsuse tellimusel 2016.a OÜ Vita Longa poolt koostatud Tallinna Haigla visioonidokumendil, mille kohaselt loodaks AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ühendamisel uus keskhaigla, mille ravitegevus viidaks vanadest, amortiseerunud hoonetest üle uude rajatavasse haiglakorpusesse Narva mnt 129, 129b kinnistul. Lähteandmetes sisalduvad algandmed teeninduspiirkonna, kavandatava haigla kliiniliste erialade, osutatavate tervishoiuteenuste ja töökoormuse kohta ning haigla statsionaari ja ambulatoorse vastuvõtu põhinäitajad. Dokumendi koostamisel järgitakse Vabariigi Valitsuse määrust „Haiglavõrgu arengukava“ RT I 2003, 35, 223,jõustumine 14.04.2003, RT I, 09.01.2014, 21, mille alusel haiglate loetellu kuuluvad järgmised keskhaiglad: aktsiaselts (edaspidi AS) Ida-Tallinna Keskhaigla; AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Tallinna Haigla hakkab osutama keskhaigla kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi. Lisaks planeeritakse piirkondliku haigla nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi käesoleval ajal osutatavatel ja arendatavatel kliinilistel erialadel: silmahaigused, sünnitus ja günekoloogia, IVF, neonatoloogia, lülisambakirurgia, allergoloogia- immonoloogia, reumatoloogia, endokrinoloo-gia, gastroenteroloogia, taastusravi, üldkirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, onkoloogia, neuroloogia, kardioloogia, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia, sisehaigused, nakkushaigused. Meditsiinitehnoloogia projekteerimisel käsitletakse kavandatava haigla struktuuri, meditsiinilise tegevuse näitajaid ning põhiruumide vajadust. Funktsionaalses programmis sisaldub iga struktuuriüksuse lühikirjeldus ning vajaliku kasuliku pindala hinnang. Kirjeldatud on nõudeid tähtsamate üksustevaheliste liikumisteede kohta ning üksuste ühiste teenistuste lahendamise põhiprintsiipe. Arengukava II etapi koostamisel on arvestatud Sotsiaalministri määrusega nr 166, vastu võetud 31.12.2001 „Nõuded haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla arengukava kinnitamise kord“ RTL 2002, 8, 86, jõustunud 19.01.2002, RT I 17.01.2014, 13, jõustunud 20.01.2014 kehtestatud nõuetega. Planeeritud põhiruumide pindala ja ruumide koosseis ei ole väiksem kui Sotsiaalministri määruse nr. 103, vastu võetud 19.08.2004 RTL 2004, 116, 1816, jõustunud 05.09.2004, RT I, 04.03.2015, 45, jõustunud 07.03.2015, „Haigla liikide nõuded“ kohane. Haigla ruumide pindala määratlemisel on abistava materjalina kasutatud: AIA Design Guidlines for Hospitals (USA, 2014), CSA Z8000 Health Care Facilities Standard (Kanada, 2012), NHS Estates: Health Building Notes 00-01, General design for healthcare buildings (Inglismaa, 2013). Erinevad riigid on haigla planeerimise standardite loomisel läinud kahte erinevat teed: loodud on kas ohutusstandardid (Saksamaa DIN) ja/või üldised kõikehõlmavad haigla planeerimise standardid (AIA, NHS, CSA Z8000). Mõlemaid arenguteid seob omavahel tavaliselt haigla rajaja/ omaniku soov saavutada haigete raviprotsessi parimal võimalikul viisil toetav ohutu ravikeskkond optimaalseima kulutuse hinnaga. Tagamaks patsiendi ohutust kehtestatakse riiklikud, sageli tegevusloa või akrediteerimise üheks tingimuseks olevad miinimumnõuded raviruumidele. Vältimaks üle investeerimist haigla hoonetesse antakse soovitused heade ruumilahenduste osas, millest suuremaid ruume pole optimaalse ravikorralduse puhul ratsionaalne rajada. Keeruliste, kõrgtehnoloogiliste uuringu ja raviruumide miinimumnõuded tulenevad reeglina vastavate konkreetsete seadmete paigutamise tehnilistest tingimustest jne. Eestis puuduvad riiklikult kehtestatud kõikehõlmavad nõuded haiglate planeerimisele. Valitud on nn Saksamaa haiglastandardite mudel, mille kohaselt on kehtestatud riiklikud miinimumnõuded teatud tüüpi raviruumidele ja avalikele hoonetele esitatavad ranged, üldised tuleohutusnõuded. Eelöeldud selgitustele tuginevalt ei ole Tallinna Haigla funktsionaalse planeerimise meeskond haigla planeerimisel rangelt järginud mingi konkreetse riigi kehtivaid haigla planeerimise standardeid. 3 Korrektne on väita, et oleme Tallinna Haiglat planeerides tuginenud oma lepingupartneri (arhitektuuribüroo AW2) senisel haigla planeerimise kogemusel, mis hõlmab endas nii riiklike miinimumnõuete täitmist, kui rahvusvahelistest haiglastandarditest pärinevaid parima haigla planeerimise praktika soovitusi ning samuti erinevate tehnoloogiafirmade tarnitavate seadmete tehnoloogilist paigaldamisinformatsiooni (ennekõike haigla „kuuma kihi“ erialakeskused). Tallinna Haigla projekti andmeesitus vastab projekteerimise metoodika kohasele andmeesituse viisile ja on haiglate arengukavades võrreldav. Projekti edasine arendamine toimub valdkonnas kehtivaid tavasid ja õigusakte järgides. 1.1. ERIALADE LOETELU HAIGLAS Haigla osutab tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel: KIRURGIA Üldkirurgia Uroloogia Veresoontekirurgia Otorinolarüngoloogia, s.h kuulmisimplantatsioonid Ortopeedia sh endoproteesimised OFTALMOLOOGIA Oftalmoloogia Sh Katarakti operatsioonid ONKOLOOGIA Onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses) SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA Günekoloogia Sünnitusabi Viljatusravi PEDIAATRIA Pediaatria sh neonatoloogia PSÜHHIAATRIA Psühhiaatria. SISEHAIGUSED Neuroloogia Pulmonoloogia Allergoloogia-immunoloogia Dermatoveneroloogia Infektsioonhaigused Sisehaigused Kardioloogia Gastroenteroloogia Endokrinoloogia Nefroloogia Töötervishoid Reumatoloogia JÄREL- JA TAASTUSRAVI Esmane järelravi Taastusravi HOOLDUSRAVI Statsionaarne õendusabi Ambulatoorne hooldusravi Koduõendus Vähihaigete kodune ravi Geriaatriline hindamine 4 MUUD ERIALAD Erakorraline meditsiin Anestesioloogia Laborimeditsiin Patoloogia Radioloogia Loetelus on kasutatud Haigekassa loetelu ja Sotsiaalministeeriumi määruses nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ 1.2. HAIGLA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR Organisatsiooniline struktuur on haigla juhtimise ja majandamise eesmärki täitva meditsiiniliste ja mittemeditsiiniliste üksuste omavahelisi seoseid näitav jaotus. DIAGNOSTIKAKLIINIK Laborikeskus Preanalüütika osakond Proovide vastuvõtu üksus Vereandmise kabinet Automaatliini labor Hematoloogialabor Immunoloogialabor Kliinilise keemia labor Mikrobioloogialabor Molekulaardiagnostika labor Verepank Hübriidkirurgia keskus Radioloogiakeskus Radioloogia osakond Nukleaarmeditsiini osakond Patoloogiakeskus Histopatoloogia osakond Lahangupatoloogia osakond Tsütopatoloogia osakond KIRURGIAKLIINIK Anesteesiakeskus Anesteesiaosakond Ärkamisosakond (II astme intensiivravi) Anestesioloogia polikliinik Intensiivravikeskus (III astme intensiivravi) I Intensiivravi osakond II Intensiivravi osakond Erakorralise meditsiini keskus Erakorralise ambulatoorse ravi osakond („Traumapunkt“) Erakorralise päevaravi osakond („Jälgimisosakond“) Kõrva-nina-kurguhaiguste keskus Kõrva-nina-kurguhaiguste polikliinik Ortopeediakeskus Ortopeediapolikliinik Lülisambakirurgia keskus Lülisambakirurgia polikliinik Üld- ja onkokirurgia keskus Üldkirurgia polikliinik 5 Uroloogiakeskus Uroloogiapolikliinik Operatsioonikeskus I Operatsiooniplokk (kogu statsionaarne kirurgia) II Operatsiooniplokk (Päevakirurgia operatsiooniplokk) Päevakirurgia osakond III Operatsiooniplokk (keisrilõike operatsiooniplokk) paikneb naistekliiniku sünnituskeskuse kõrval) Kirurgiakliiniku statsionaarse ravi keskus I Kirurgia osakond II Kirurgia osakond III Kirurgia osakond IV Kirurgia osakond V Kirurgia osakond VI Kirurgia osakond Sterilisatsiooniteenistus Hambaravikeskus Hambaravi kabinetid tervisekeskustes/ polikliinikus NAISTEKLIINIK Antenataalse diagnostika keskus Raseduskeskus Sünnituskeskus Neonataalkeskus Naistekliiniku päevaravi keskus Günekoloogiakeskus Viljatusravi keskus SILMAKLIINIK Silmapolikliinik Silmakirurgia keskus SISEHAIGUSTE KLIINIK Endokrinoloogia keskus Endkokrinoloogia polikliinik Gastroenteroloogia keskus Gastroenteroloogia polikliinik Endoskoopiaosakond Kardioloogiakeskus Kardioloogiapolikliinik Funktsionaaldiagnostika osakond Naha- ja suguhaiguste keskus Naha- ja suguhaiguste polikliinik Nakkuskeskus I Nakkushaiguste osakond II Nakkushaiguste osakond III Nakkushaiguste osakond IV Nakkushaiguste osakond Nakkushaiguste polikliinik Neuroloogiakeskus Neuroloogiapolikliinik Neurofüsioloogia osakond Nefroloogiakeskus Nefroloogiapolikliinik Hemodialüüsi osakond 6 Onkoloogiakeskus Onkoloogia polikliinik Pulmonoloogiakeskus Pulmonoloogia polikliinik Allergoloogia-immunoloogia polikliinik Psühhiaatriakeskus Psühhiaatriapolikliinik Reumatoloogiakeskus Reumatoloogia polikliinik Sisekliiniku statsionaarse ravi keskus I Sisehaiguste osakond II Sisehaiguste osakond III Sisehaiguste osakond IV Sisehaiguste osakond V Sisehaiguste osakond VI Sisehaiguste osakond VII Sisehaiguste osakond VIII Sisehaiguste osakond IX Sisehaiguste osakond Töötervishoiu keskus Töötervishoiu polikliinik Üldsisehaiguste keskus Sisehaiguste polikliinik Sisekliiniku päevaravi keskus Päevaravi osakond TAASTUSRAVI KLIINIK Ambulatoorse taastusravi keskus Statsionaarse taastusravi keskus Sotsiaaltöö keskus ÕENDUS- JA HOOLDUSABI KLIINIK I Hooldusabi keskus (Energia tn korpuses) Õendusabi osakonnad II Hooldusabi keskus (Haabersti korpuses) Õendusabi osakonnad Hospiitsosakond Ambulatoorse õendusabi keskus (Haabersti korpuses) TUGITEENISTUSED Haigla apteek Asjaajamisteenistus Arhiiv Kantselei Finantsteenistus Juhtimisarvestuse talitus Raamatupidamistalitus Raviarveldustalitus Hanketeenistus Ladu Ostutalitus Infektsioonikontrolli teenistus IT-teenistus IT-arendustalitus IT-hooldustalitus Klienditeeninduse teenistus Registratuurid (Haabersti-, Magdaleena-, Mustamäe-, Nõmme-, Kopli-, Sõle tervisekeskustes ning Narva mnt korpuses) 7 Kõnekeskus Kommunikatsiooniteenistus Kvaliteediteenistus Kvaliteedisüsteemide talitus Meditsiinistatistika talitus Ravikvaliteedi talitus Majandusteenistus Keskkonnatalitus (haigla jäätmete käitlus) Logistikatalitus (patsientide ja töötajate vedu, haigla autopargi haldus) Puhastustalitus (korpuste ja kinnistute koristus) Pesutalitus (patsientide voodipesu, haigla riided, töötajate ametiriided) Korpuste haldustalitus (korpuste haldurid) Meditsiinitehnika teenistus Elutegevust tagavate seadmete talitus Labori- ja funktsionaaldiagnostika seadmete talitus Piltdiagnostika seadmete talitus Personaliteenistus Koolitustalitus (sh Simulatsioonikeskus) Personalitalitus Tööohutuse talitus Sisekontrolli teenistus Teadus- ja arendusteenistus Tehnikateenistus Infrastruktuuri arendustalitus Infrastruktuuri hooldustalitus Toitlustusteenistus Turva- ja logistikateenistus Dispetsertalitus Logistikatalitus Turvatalitus Õigusteenistus 1.3. TALLINNA HAIGLA KOOSSEIS JA OLEMASOLEVATE HOONETE KASUTAMISE ETTEPANEK TH on kavas luua AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla baasil ning loodava uue haigla tarbeks rajatakse hoonekompleks aadressile Narva maantee 129 ja 129b. Ettepanek on uut haiglakompleksi nimetada Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnak. Käesolevas tekstis esitatud andmed allpool loetletud hoonete kohta on informatiivsed, lõplik otsus kujuneb projekti arenedes arvandmete jm tegurite analüüsi koosmõjul. Haiglahoonete perspektiivne kasutamine AS Ida-Tallinna Keskhaigla: Tegevus lõpetatakse: Magasini üksus, Tõnismäe üksus, Ravi tänava põhimaja ja silmakliinik, Loksa üksus. Jääb TH koosseisu: Energia tänava üksuses jätkub õendus-hooldusabi teenuse osutamine. Magdaleena üksus jääb polüfunktsionaalseks kasutamiseks 8 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla: Tegevus lõpetatakse Pelgulinna Naistekliinik (peale perinataalkeskuse valmimist jätkub tegevus Tallinna Lastehaigla territooriumil), Sõle 16 üksus Nakkuskliinik. Jääb TH koosseisu Jaama 11 üksus, Haabersti tervisekeskus, Mustamäe Polikliinik.Lääne-Tallinna Keskhaigla Hooldusravi kliinik - 150 voodikohta, asub Ehitajate tee 137 Hoone on renoveeritud Euroopa struktuurfondide rahade toel ning alustas tööd 2012 aastal. Kopli polikliinik Sõle 63 - esitatakse taotlus esmatasandi tõmbekeskuse rajamiseks. 2. HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM Haigla funktsionaalne programm käsitleb loodavasse Tallinna Haigla Lasnamäe Meditsiinilinnakusse (aadress: Narva mnt 129 ja 129b) ümber paigutatavaid kliinilisi aktiivravi üksusi ning nende programmeeritud pindala funktsionaalset jaotust. Haigla funktsionaalne programm sisaldab endas 4 osa: I osa – haigla tehnoloogiakiht e. tehnoloogiamahukate struktuuriüksuste kiht II osa – haigla hotelli kiht e. palatikiht III osa – haigla bürookiht e. kontorikiht IV osa – haigla tehase kiht e. põhitegevust toetavate struktuuriüksuste kiht 3. I OSA – HAIGLA TEHNOLOOGIAKIHT 3.1. KIRURGIAKLIINIKU ERAKORRALISE MEDITSIINI KESKUS (EMK) Programmeeritud pindala: 3655 m2 Ülesanne EMK ülesandeks on erakorraliste haigete ööpäevaringne vastuvõtt selleks, et diagnoosida ja ravida raskete haigustega ning vigastustega haigeid. Peale abi osutamist ning seisundi stabiliseerumist suunatakse haiged koju, ambulatoorsele ravile või hospitaliseeritakse. Lähtuvalt patsiendi seisundist määratakse igale EMK-sse pöördunud abivajajale triaažikategooria – „punane“, „oranž“, „kollane“, „roheline“ ja „sinine“. Vastavalt sellele on määratletud, kas patsient vajab kohest arstipoolset käsitlemist või võib see aega võtta kuni 6 tundi. Punane (I) triaažikategooria tähistab eluohtlikus seisundis patsiente, kelle elu on otseselt ohus. Need patsiendid vajavad kohest arstipoolset käsitlemist. Oranž (II) triaažikategooria tähistab erakorralisi patsiente, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik. Aeg arsti vastuvõtuni kuni 15 minutit. Kollane (III) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ning vajab diagnostikat ja/või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne ning võib meditsiiniabi oodata. Aeg arsti vastuvõtuni kuni 60 minutit. Roheline (IV) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle puhul on tegemist probleemidega, mis ei vaja kiiret erakorralist sekkumist. Aeg arsti vastuvõtuni kuni 3 tundi. Sinine (V) triaažikategooria tähistab patsiente, kes ei vaja erakorralist abi ja kelle tervise seisund ei kvalifitseeru eelnevate triaažikategooriate alla. Aeg arsti vastuvõtuni kuni 6 tundi. Töökoormus Töökoormus kokku: 106 295 patsienti aastas. Ööpäevane patsientide arv on EMK on keskmiselt 291. Tegelik tippkoormuse aeg, kus tehakse 60% tööst, on ajavahemik k 8.00-16.00-ni 8 tundi ööpäeva jooksul. Sellest tulenevalt on ööpäevase tippkoormuse aja jooksul saabuvaid patsiente 175 (tunnis 9 ca 22 patsienti). Planeeritav keskmine koormus jälgimispalatis on 20-24 haiget kuni 24 tunniseks jälgimiseks. Tabel 1. Kirurgiakliiniku EMK töömahud Külastusi ITK 2016 Külas- tuste Külas- max tusi arv Üksus 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 kokku tunnis Statsionaarne 38 33 18 33 44 34 46 28 48 35 34 35 426 EMO (Ravi) 38 33 18 33 44 34 46 28 48 35 34 35 426 Amb Vastuvõtt 6781 6645 7101 6874 7467 7179 7450 7462 6763 6891 6624 6653 83 890 EMO amb (Ravi) 3940 3834 3896 3703 4111 4109 4122 4133 3696 3856 3806 3827 47 033 10 Rasedate ja sünnitajate vv EMO (Ravi) 672 650 745 724 748 771 751 651 588 593 596 580 8069 2 Naistehaiguste vv EMO (Ravi) 402 371 419 373 374 375 476 427 385 360 369 410 4741 1 EMO oftalmoloogia (Ravi) 1388 1354 1576 1586 1791 1572 1717 1766 1635 1648 1472 1514 19 019 4 EMO oftalmoloogia (Magdaleena) 379 436 465 488 443 352 384 485 459 434 381 322 5028 1 ITK Kokku 6819 6678 7119 6907 7511 7213 7496 7490 6811 6926 6658 6688 84 316 Külastusi LTK 2016 EMO 1446 1477 1457 1404 1 468 1 381 1 434 1 444 1 326 1 459 1 491 1 478 17 265 4 Nakkuse vastuvõtt 388 416 360 384 380 373 401 443 366 280 357 566 4714 1 LTK kokku 1834 1893 1817 1788 1848 1754 1835 1887 1692 1739 1848 2044 21 979 TH Külastusi kokku kuus/ aastas 8653 8571 8936 8695 9359 8967 9331 9377 8503 8665 8506 8 732 106 295 Kalendripäevi kuus 31 28 31 30 31 30 31 31 30 31 30 31 TH Külastusi ööpäevas: 279 306 288 290 302 299 301 302 283 280 284 282 291 Ajavahemikus k 08-16 - ca 60% pöördumistest 175 22 Ajavahemikus k 16-00 - ca 30% pöördumistest 87 11 Ajavahemikus k 00-08 - ca 10% pöördumistest 29 4 Töökorraldus EMK-ses osutatakse erakorralist arstiabi kõigil haiglas praktiseeritavatel erialadel, patsiendid suunatakse haigla kliinilistesse osakondadesse peale asjakohast EMK valvearsti raviotsust. Sünnitajad suunatakse peale EMK-sesse pöördumist koheselt traumapatsientidest eraldatud piiratud ootealale, kust nad peale vajalike hospitaliseerimise ettevalmistuste teostamist viiakse üle sünnitusosakonda. Osakonna ruumid planeeritakse, et tagada töökorraldus allpool kirjeldatud põhimõttel: patsientide seisundi esmane hindamine (triage), registreerimine, patsientide suunamine erakorralistel uuringutele; esmased arstlikud ja õendustegevused: seisund eluohtlik („punane“ triaaži patsient), abi osutatakse viivitamatult: suhtlemine haiget transportiva kiirabiga ja haige vastuvõtuks valmisolek, haige suunamine elustamissaali, operatsiooniplokki, hübriidkirurgia vms protseduuriruumi, kardioloogia või intensiivraviosakonda; seisund võimaldab ootamist („roheline“ ja „kollane“ triaaži patsient): haige jääb kutsumiseni ooteruumi; seisund ei eelda ravi EMO-s („sinine“ ja „roheline“ triaaži patsient) , konsultatsiooni järel patsient lahkub, et saada plaanilist ambulatoorset ravi eriarsti või perearsti juures; 10 vaimupuudega, narko- või alkoholijoobes patsiendid, kes võivad olla ohtlikud endale ja teistele, paigutatakse isolaatorisse; nakkusohtlikud patsiendid paigutatakse isolaatorisse; raskes seisundis patsientidele, kes vajavad enne uuringute ja ravi alustamist pesemist ja/või täi-, sügelistõrjet tehakse sanitaarkorrastus. Personal Tabel 2. Kirurgiakliiniku EMK personal EMK personal: Kokku Suurim vahetus Juhataja ja keskuse juhataja 2 2 Vanem&juhtivad õed 3 3 Arstid, residendid 60 12 Õed 100 20 Abilised, parameedik 45 10 Muud: registraatorid, sekretär 23 (4X5 +3) 7 (4+3) Kokku 233 54 Jälgimisosakonna personal: Juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 Arstid, residendid 9 2 Õed 25 5 Abilised, parameedik 25 5 Sekretär 5 1 Kokku: 66 15 Õpilased 10 Tööaeg 24t ööpäevas puhkepäevadeta. Ruumide planeerimine Erakorralise meditsiini keskus koos kinnise boksiga kaheksale kiirabiautole haigete mahavõtmiseks asub haigla 1. korrusel. Omab otsest ühendusteed kõrvalasuva erakorralise radioloogia osakonnaga ja sama hoone osa kõrgematele korrustele kavandatud III astme intensiivravi osakondadega, operatsiooniblokiga ning sünnituskeskusega. Ühendus nimetatud osakondadega on tagatud avalikke alasid ja üldkoridore läbimata liftide ja või osakondade vaheliste otsekoridoride kaudu. Ambulatoorsete ise pöörduvate erakorraliste patsientide voog ning kiirabiga toodavate raskes seisundis patsientide voog on üksteisest ruumiliselt eraldatud. Mõlemale erakorralisele patsiendivoole on ette nähtud eraldi sissepääsud. Kiirabipatsientide sissepääs avaneb otse kiirabiautode boksi. Raskes seisundis („oranžid“ ja „punased“ triaazipatsiendid) haigete läbivaatuse- ja raviruumid planeeritakse III astme intensiivravi osakonna jälgimipalati põhimõttel, kus erakorraliste haigete jälgimissaal on jaotatud eralduskardinatega individuaalseteks läbivaatusboksideks, kuhu erakorraline patsient paigutatakse osakonda saabumisel ja kus ta viibib kogu EMK uuringu- ja raviaja. Üliraskes seisundis „punastele“ patsientidele planeeritakse kiirabiboksi sissepääsuga külgnevalt elustamissaal. Ambulatoorsed kerged („kollased“-, „rohelised“ ja „sinised“ triaazipatsiendid) ise pöörduvad haiged, kelle seisund võimaldab ootamist sisenevad haiglasse erakorralistele ambulatoorsetele haigetele ette nähtud sissepääsu kaudu. Erakorraliste ambulatoorsete patsientide ootealalt kutsutakse patsiendid vastavalt triaazi otsusele üldjärjekorra alusel erakorralise meditsiini arstide ja/ või vastava eriala valvearstide läbivaatuse- või protseduuriruumi. Nakkuspatsientide ning psühhiaatriliste patsientide tarbeks on samuti ette nähtud traumapatsientidest eraldatud oote-jälgimise alad. EMK keskuse koosseisu kuulub 10 voodiga nakkushaigete raviks ette nähtud isolaatorpalatitest koosnev jälgimisosakond, kuhu nakkuskahtlusega patsiendid jäetakse esmase läbivaatuseks ja 11 uuringute teostamiseks jälgimisele. Siit suunatakse patsiendid edasiseks raviks kas koju, haigla nakkuskeskuse palatiosakonda või viiakse üle mõnda teise haiglasse. Eriti ohtlike nakkushaigete raviks on EMK isolaatorpalatitest 2 tk varustatud hoonetehnoloogiaga ning ruumilahendustega, mis võimaldab eriti ohtlike nakkushaigete käsitlust. Erakorraliste nakkushaigete ravimeeskonna komplekteerib ja mehitab vajadusel haigla nakkuskeskus. Saabumine osakonda, haiglasisene ja -väline liikumine Haiged tuuakse osakonda kiirabiga, muu meditsiinilise transpordiga, tulevad jalgsi või oma transpordiga. Projektis on vaja on tagada eraldatus kiirabiga toodavate ”raskete” ja jalgsi või oma transpordiga tulevatele ”kergete” erakorralistele patsientidele haiglasse saabumisel ja võimaluse piires ka oote- ning raviruumides. Ühendused: Kiirabiga saabuv erakorraline patsient sissepääs osakonda kiirabiauto boksist, sissepääs kiirabiauto boksist osakonda dekontaminatsioonilüüsi kaudu, sissepääs kiirabiauto boksis nakkushaigete isolaatorisse osakonda sisenemata (s.t. isolaator on 2 pääsuga: 1. otse pääs kiirabiboksist; 2. otsepääs osakonna sisekoridori). Ise saabuva erakorralise patsiendi ning saatjate sisse- ja väljapääs, mille kaudu lahkuvad ka kõik osakonnas viibinud erakorralised ambulatoorsed haiged (st. peab olema tagatud võimalus liikumiseks ka ratastoolis ja raamil). Osakonna personali sissepääs haiglast (pesonali riietusruumid peavad paiknema osakonnast väljaspool, soovitavalt vastava hooneosa soklikorrustel, personali pääs osakonda tagada vertikaaltranspordi kaudu). Patsiendi ja personali liikumine EMK-st haigla teistesse osakondadesse, otse horisontaalühendus külgneva radioloogiaosakonnaga, kuni 5min liikumisdistants (vertikaalühendused) III astme intensiivravi, operatsiooniploki, sünnitusosakonnaga. Surnute väljaviimine osakonnast – ühendus osakonna sisekoridori avaneva liftiga soklikorruse tunnelisse ning sealtkaudu patoloogiakeskusesse. Laboranalüüside uuringumaterjal – torutranspordi abil laborikeskusesse Jälgimisisolaatorid: haiged saabuvad kas otse kiirabiautode boksist või EMK raviruumidest. Liikumine jälgimisosakonda tagatakse tehnoloogilise protsessi järjepidevust jälgides, vältides võimalusel patsientide teede ristumisi ambulatoorsete patsientide ooteruumides ja raviruumides. Haiged lahkuvad: palatiosakondadesse, kasutades haigla üldisi liikumisteid; haiglast välja EMK välisukse kaudu: isikliku transpordiga või meditsiinitranspordiga. Koridoride ja uste laius peab võimaldama takistamatut varustuskärude, aparatuuri ja haigete liikumist raamil või funktsionaalsel voodil. Varustuse ja personali osakonnasisese liikumise teed eraldatult patsientide liikumise teedest ja ooteruumidest. Ruumid Tabel 3. EMK ruumiprogramm Ruumiprogramm Jrk Funktsionaalse üksuse ruumi neto Ruumi nimetus Ruumide arv kokku nr alajaotus pind 1 EMK WC 3m2 3 9 2 EMK WC 4m2 2 8 3 EMK WC 5m2 2 10 4 EMK WC/dush 4m2 4 16 5 EMK WC/dush 6m2 4 24 12 6 EMK WC/dush 9m2 2 18 7 EMK ambul.triaazeerimisala 109m2 1 109 8 EMK ambul.triaazeerimisala 134m2 1 134 9 EMK dekon.ruum 32m2 1 32 10 EMK isolaator 20m2 4 80 11 EMK isolaator 25m2 2 50 12 EMK jälgimispalat 1 24m2 2 48 13 EMK jälgimispalat 2 24m2 2 48 14 EMK jäätmed 9m2 1 9 15 EMK kabinet 17m2 5 85 16 EMK kabinet 20m2 3 60 17 EMK kiirabi triaazi ala 134m2 1 134 18 EMK kiirabiauto park+patsiendi maha tõstm. 336m2 1 336 19 EMK koristusvahendid 8m2 1 8 20 EMK laste mänguruum 14m2 1 14 21 EMK lüüs 6m2 4 24 22 EMK nõupid. 14m2 1 14 23 EMK nõupid. 41m2 1 41 24 EMK nõupid.puhkeruum 31m2 1 31 25 EMK ooteala + haiglate vah.transp. 110m2 1 110 26 EMK sisenem.lüüs 8m2 2 16 27 EMK triaaz 20m2 1 20 28 EMK triaaz 31m2 1 31 29 EMK triaaz 7m2 1 7 30 EMK turvaruum 17m2 1 17 31 EMK tööruum 18m2 7 126 32 EMK vestlusruum 21m2 1 21 33 EMK väljum.lüüs1 8m2 2 16 34 EMK väljum.lüüs2 7m2 2 14 35 EMK õde+klienditeenindus1 23m2 1 23 36 EMK õde+klienditeenindus 2 21m2 1 21 37 EMK õde+klienditeenindus 3 20m2 1 20 38 EMK õde+klienditeenindus4 24m2 1 24 39 EMK õepost 11m2 1 11 40 EMK õepost 6m2 2 12 41 EMK WC 3m2 2 6 42 EMK WC 5m2 1 5 43 EMK WC inva 6m2 1 6 44 EMK must pesu 14m2 1 14 45 EMK protseduurid1 30m2 1 30 46 EMK ravisaal 746m2 1 746 47 EMK riidehoid 6m2 1 6 48 EMK LADU 27m2 1 27 13 49 EMK dekom.vah. 10m2 1 10 50 EMK ravimite ladu 10m2 1 10 51 EMK siibripesu 21m2 1 21 52 EMK voodi pesu ladu 11m2 1 11 53 EMK elustamissaal 74m2 1 74 54 EMK elustamissaal 80m2 1 80 55 EMK mob.röntg.seadm. 4m2 1 4 56 EMK surnu ruum 18m2 1 18 57 EMK WC 3m2 4 12 58 EMK WC 4m2 2 8 59 EMK WC 5m2 1 5 60 EMK WC/dush 4m2 1 4 61 EMK jälgimispalat (2V+2LM) 50m2 1 50 62 EMK jälgimispalat 1 17m2 2 34 63 EMK jälgimispalat 1 20m2 2 40 64 EMK kipslahas 32m2 1 32 65 EMK kipslahas 33m2 1 33 66 EMK läbivaatus 25m2 1 25 67 EMK läbivaatus 29m2 1 29 68 EMK ooteala (10) 18m2 1 18 69 EMK ooteala (10) 21m2 1 21 70 EMK ooteala (10) 41m2 1 41 71 EMK protseduurid1 32m2 1 32 72 EMK protseduurid2 33m2 1 33 73 EMK vastuvõtt 20m2 5 100 74 EMK vastuvõtt 21m2 3 63 75 EMK vastuvõtt 24m2 1 24 76 EMK vastuvõtt 25m2 4 100 77 EMK vastuvõtt 26m2 2 52 KOKKU 3655 Tehnilised nõuded signalisatsioonisüsteemid patsient - personal ja personal – personal; turvameetmed; distantsilt avatavad (automaatselt või lülitiga) uksed; telefonid, ka telefoniautomaat ooteruumis; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: N2O, O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; televisioon, raadio, kellad; elektooniline järjekorrast teavitamise süsteem; pneumotransport: ühendus laboriga, verekabinetiga, apteegiga – projekti realiseerimise otsustus; ruumidele, kus kasutatakse radioloogiaseadmeid - kiirguskaitse, täpsustatakse seadmete paigaldusandmetega; tsentraalne audio-video süsteem peamiste uuringu - ning protseduuriruumide jälgimiseks, kasutamiseks ka õppeotstarbel - projekti realiseerimise otsustus. 14 3.2. KIRURGIAKLIINIKU III ASTME INTENSIIVRAVI KESKUS (IRK) Programmeeritud pindala 1402 m2 Ülesanne Tallinna Haigla intensiivravi keskus osutab II ja III astme intensiivravi teenust kõikidel haiglas praktiseeritavatel kliinilistel erialadel v.a. neonatoloogia. Intensiivravi osakondades toimub eluohtlikus ja raskes seisundis haigete ravi, operatsioonijärgsete haigete ravi ja intensiivjälgimine kuni seisukorra stabiliseerumiseni üleviimiseks statsionaari. IRK tegevust toetavad erialakeskused: operatsioonikeskus, anesteesiakeskus, erakorralise meditsiini kesku (EMK), laborikeskus, patoloogiakeskus, radioloogiakeskus. Töökoormus Tabel 4. Kirurgiakliiniku IRK töökoormus IR aste Ravitud Ravitud Ravitud Ravi- Voodi-hõive Voodeid haigeid haigeid haigeid kestus 2014 2015 2016 (päevi) II aste 450 450 456 3 75 5 III aste 954 946 1068 3,5 75 15 Kokku 1404 1396 1524 20 intensiivravi keskuses I osakond 702 698 762 75 10 II osakond 702 698 762 75 10 Töökorraldus IR 20 voodit jaotuvad 2 iseseisvaks osakonnaks järgmiselt: I osakond 10 voodit - „puhtad“ POST-OP ja sisemeditsiini haiged. Haiged saabuvad operatsiooniosakonnast ja kliinilistest osakondadest. II osakond 10 voodit - „infitseeritud ja kõrge infektsiooniriskiga“ intensiivravi haiged: trauma, hulgitrauma, kirurgia, mürgistus, infektsiooniga intensiivravi haiged, nakkushaiged jne. Haiged saabuvad EMK, operatsiooniosakonnast, palatiosakondadest. Personal Töötajate arv osakondades: I osakond 10 voodit Tabel 5. Kirurgiakliiniku IRK I osakonna personal kokku suurimas vahetuses Osakonna juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 IR arstid 10 3 IR palati õed 25 5 Hooldustöötajad,õe abilised 25 5 Muud: sekretär 1 1 osakonnaabiline 1 1 Kokku 64 17 II osakond 10 voodit Tabel 6. Kirurgiakliiniku IRK II osakonna personal kokku suurimas vahetuses Osakonna juhataja 1 1 15 Vanemõde 1 1 IR arstid 10 3 IR palati õed 25 5 Hooldustöötajad, õe abilised 25 5 Sekretär 1 1 osakonnaabiline 1 1 Kokku 64 17 Tööaeg 24t ööpäevas puhkepäevadeta. Ruumide planeerimine Osakondade asukoht operatsioonibloki ja EMK läheduses (5 min distants!), soovitavalt vältides selles osas haigete liikumist haigla üldistel liikumisteedel. IRK asukohas II korrusel on vaja tagada järgmiste teenistuste ja üksustega otseühendus: operatsioonikeskus, Ühendus üldiste liikumisteede kaudu: EMK, radioloogiakeskus, laborikeskus sh verepank, patoloogia keskus, palatiosakonnad, kesksterilisatsioon, üldvestibüülist (külastajatele). Varustamine toimub soklikorruse ja tunneli kaudu, kasutades sobivaimat lifti. Must pesu ja jäätmed kogutakse pakitult igas osakonnas paiknevates hoiuruumides, kust viiakse välja ja käideldakse üldise korra kohaselt. Kesksterilisatsioonis töötlemisele kuuluva instrumentaarium ja varustus kogutakse regulaarselt kokku ja saadetakse kesksterilisatsiooni. Osakondade ühised ruumid planeeritakse ruumiprogrammi kohaselt ja on kasutatavad osakondi ühendava koridori kaudu. Selles koridoris liigub soovitavalt ka personal ja varustus eraldiseisvatesse osakondadesse. IR ruumid ei ole läbikäidavad teistesse teenistustesse ja üksustesse pääsemiseks. Osakonda pääs on läbi lüüsi, külastajate ruum selle juures ja peab olema kontrollitav personali poolt. Teenindus- ja abiruumid avanevad osakonna koridorist. Anestesioloogilise varustuse pesemine: osakondadel on ühine pesemiskeskus, kus planeeritakse nn „must“ ja „puhas“ pool, ühendatud läbiandeavaga ja vaheseina paigaldatud pesemismasinaga. Siin töödeldakse ja tarvidusel ka hoitakse aparatuuri (hingamisaparaatide tarvikud: voolikud, maskid, jm plastmass, hingamisaparaadid); hapniku ja inhalatsioonitarvikud (inhalaatorid); hemodialüüsi aparaadid, tarvikud ja lahused. Hemodialüüsi vajadusteks puhastatud vesi tarnitakse tsentraalsest veepuhastuskeskusest või paigaldatakse pöördosmoosil töötav veepuhastusseade. Põhiliikumised: patsiendi vastuvõtt ja paigutamine palatisse - igal osakonnal eraldi sissepääs; patsiendi viimine palatiosakonda; surnu viimine ajutisse hoidmise ruumi. Osakonna varustamine materjalide ja ravimitega. Personali liikumine IR personal saabub osakonda läbi kaheosalise (välisriietus-IR eririietus) riietusruumi, olles riietunud eririietusse. Pääs garderoobist osakonda tagatakse läbimata üldisi liikumisteid. Haigla üldruumidesse minekuks on personali jaoks igas osakonnas riidekanduritega sisustatud riietusruum, kus on haigla üldriietus. 16 Ruumid Tabel 7. Intensiivravikeskuse ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse ruumi neto Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku alajaotus pind 1 Palatid intensiiv (puhas) Aparatuuri ladu 55m2 1 55 2 Palatid intensiiv (puhas) Instrumentide pesu 12m2 1 12 3 Palatid intensiiv (puhas) intensiivravi osakonna juhataja 17m2 1 17 4 Palatid intensiiv (puhas) jäätmed 9m2 1 9 5 Palatid intensiiv (puhas) Arstide kontor, 4 kohta 33m2 1 33 6 Palatid intensiiv (puhas) Koristusvahendid 8m2 1 8 7 Palatid intensiiv (puhas) Lüüs osakonda sisenemisel 13m2 1 13 8 Palatid intensiiv (puhas) Meditsiiniinsener 20m2 1 20 9 Palatid intensiiv (puhas) Külaliste ooteruum 17m2 1 17 10 Palatid intensiiv (puhas) Palat, 6 kohaline 181m2 1 181 11 Palatid intensiiv (puhas) Palat, 1 kohaline 25m2 4 100 12 Palatid intensiiv (puhas) Patsientide raamipesu 16m2 1 16 13 Palatid intensiiv (puhas) Puhas pesu 26m2 1 26 14 Palatid intensiiv (puhas) Personali puhkeruum 22m2 1 22 15 Palatid intensiiv (puhas) Personali puhkeruum 44m2 1 44 16 Palatid intensiiv (puhas) Ravimid ja puhtad medtarvikud 39m2 1 39 17 Palatid intensiiv (puhas) Sekretär, 2 kohta 29m2 1 29 18 Palatid intensiiv (puhas) Siibripesu 11m2 1 11 19 Palatid intensiiv (puhas) Valvearsti ruum 17m2 1 17 20 Palatid intensiiv (puhas) Vestlusruum 18m2 1 18 21 Palatid intensiiv (puhas) wc 4m2 3 12 Õe post, 6 kohalisele palatile, 3 22 Palatid intensiiv (puhas) 19m2 1 19 töökohta 23 Palatid intensiiv (septiline) Õe post, 7m2 2 14 24 Palatid intensiiv (septiline) Õendusjuht 17m2 1 17 25 Palatid intensiiv (septiline) Instrumentide pesu 12m2 1 12 26 Palatid intensiiv (septiline) isolaator 25m2 4 100 27 Palatid intensiiv (septiline) intensiivravi osakonna juhataja 17m2 1 17 28 Palatid intensiiv (septiline) Arstide kontor, 4 kohta 33m2 1 33 29 Palatid intensiiv (septiline) Lüüs osakonda sisenemisel 13m2 1 13 30 Palatid intensiiv (septiline) lüüs 7m2 4 28 31 Palatid intensiiv (septiline) Meditsiiniinsener 18m2 1 18 32 Palatid intensiiv (septiline) Nõupidamiste ruum 43m2 1 43 33 Palatid intensiiv (septiline) Külaliste ooteruum 17m2 1 17 34 Palatid intensiiv (septiline) Palat, 1 kohaline 25m2 6 150 35 Palatid intensiiv (septiline) Patsientide raamipesu 16m2 1 16 36 Palatid intensiiv (septiline) Personali puhkeruum 22m2 1 22 37 Palatid intensiiv (septiline) Personali puhkeruum 41m2 1 41 38 Palatid intensiiv (septiline) Siibripesu 11m2 1 11 39 Palatid intensiiv (septiline) Valvearsti ruum 16m2 1 16 40 Palatid intensiiv (septiline) Vestlusruum 18m2 1 18 41 Palatid intensiiv (septiline) wc 3m2 2 6 42 Palatid intensiiv (septiline) wc 4m2 1 4 43 Palatid intensiiv (septiline) wc 5m2 4 20 44 Palatid intensiiv (septiline) wc (inva) 6m2 1 6 Õe post, 6 kohalisele palatile, 3 45 Palatid intensiiv (septiline) 12m2 2 24 töökohta 46 Palatid intensiiv (septiline) Õe post, 7m2 3 21 47 Palatid intensiiv (septiline) Õendusjuht 17m2 1 17 KOKKU 1402 Tehnilised nõuded kellad, telefonid; televisioon, raadio; koodlukud ustel; distantsilt avatavad uksed; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem; palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks. 17 3.3. KIRURGIAKLIINIKU ANESTEESIA- JA OPERATSIOONIKESKUS Ülesanne Operatsioonikeskuses osutatakse kirurgilistele haigetele plaanilist ja erakorralist operatiivset abi järgmistel erialadel: üldkirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, otorinolarüngoloogia sh kuulmisimplantatsioonid, ortopeedia sh endoproteesimised, günekoloogia, mammoloogia. Operatsioonikeskuse tegevuse kindlustavad kirurgiakliiniku erialakeskused sh anesteesioloogia- ja intensiivravikeskus. Operatsioonikeskuse tegevust toetavad diagnostikakliiniku erialakeskused: laborikeskus, patoloogiakeskus, radioloogiakeskus, hübriidkirurgia keskus. Töökoormus Planeeritav töökoormus on 18 430 operatsiooni aastas, sh ca 40% neist erakorralist. Kokku planeeritakse 22 operatsioonisaali, millest 14 operatsionisaali on ette nähtud statsionaarseks kirurgiaks, 2 operatsioonisaali keisrilõigeteks ning 6 operatsioonisaali päevakirurgia tarbeks. Arvutuse aluseks on 230 päeva aastas plaanilisteks statsionaarse - ja päevakirurgia operatsioonideks ning 365 päeva aastas erakorralisteks operatsioonideks. Tabel 8. Opereeritud patsientide arv TH kirurgiakliinikus Opereeritute arv statsionaaris 2014 2015 2016 LTK pt- ITK pt- TH LTK pt- ITK pt- TH LTK pt- ITK pt- TH id id Kokku id id Kokku id id Kokku üldkirurgia 1605 2267 3872 1462 2145 3607 1299 2139 3438 uroloogia 541 908 1449 493 845 1338 482 865 1347 günekoloogia 4824 4824 4873 4873 5266 5266 neist keiserlõiked 550 550 729 729 832 832 ortopeedia 428 2306 2734 420 2129 2549 393 2014 2407 otorinolarüngoloogia 998 998 1054 1054 1024 1024 KOKKU: 11 853 14 427 11 775 14 150 12 140 14 314 Stats kir osakaal op patsientidest 76% 75% 75% Opereeritute arv päevakirurgias 2014 2015 2016 LTK pt- ITK pt- TH LTK pt- ITK pt- TH LTK pt- ITK pt- TH id id Kokku id id Kokku id id Kokku üldkirurgia 612 904 1516 706 941 1647 849 951 1800 uroloogia 53 82 135 61 141 202 69 168 237 günekoloogia 1742 1742 1764 1764 1623 1623 ortopeedia 228 421 649 263 408 671 275 426 701 otorinolarüngoloogia 450 450 467 467 336 336 KOKKU: 3599 4492 3721 4751 3504 4697 Päevakir osakaal op patsientidest 24% 25% 25% Opereeritud patsiente TH-s 18 919 18 901 19 011 Tabel 9. Operatsioonikeskuse töökoormus ja operatsioonisaalide arv TH kirurgiakliinikus 2014 2015 2016 TH operatsioonide Op-de Anes- Op- Op-de Anes- Op- Op-de Anes- Op- Valve arv stats- ja arv teesia tubade arv teesia tubade arv teesia tubade op- kesk- arv kesk- arv kesk- arv tuba 18 päevakirurgia op- mine erialati mine erialati mine erialati tubades kestus (230 tp, kestus (230 tp, kestus (230 tp, (min) 30' op (min) 30' op (min) 30' op vahe) vahe) vahe) GÜN kokku/ keskm anest 7222 36 4 7262 37 4 7781 36 5 KNK kokku/ keskm anest 1505 46 1 1567 47 1 1398 49 1 TH ÜK op-id/ op- toad kokku: 4900 97 6 4811 94 5 5044 99 6 TH urol op-id/ op- toad kokku: 1690 101 2.0 1638 100 1.9 1176 96 1 TH ortop op-id/ op- toad: 3304 124 5 3154 129 5 3033 129 4 OP-KESKUSE OP TUBADES KOKKU: 18 621 59 18 18 432 59 17 18 432 59 17 1 Kokku stats op- tube vaja 75% tubadest 13 13 13 14 Päevakir op-toad (käesolevalt stats plokis 25% tubadest) 4 4 4 4 Gün päevaravi protseduurid 352 60 0.287 280 60 0.228 233 60 0.190 Litotripsia protseduurid 83 30 0.045 84 30 0.046 58 30 0.032 Muud kirurgilised päevaravi protseduurid 2000 30 1.1 2 Kokku päevakir op-tube TH vaja: 4 4 6 6 3.4. KIRURGIAKLIINIKU I OPERATSIOONIPLOKK Programmeeritud pindala 2847 m2 Töökorraldus Operatsioonikeskuse plaaniline tegevus toimub graafiku alusel. Patsiendid saabuvad palatiosakondadest või tööpäeva alguseks kodust. Erakorralised patsiendid tuuakse erakorralise meditsiini keskusest (EMK), palatiosakondadest ja intensiivraviosakonnast, sünnitusosakonnast. Patsiendi põhiliikumised operatsiooniblokis: patsiendi vastuvõtt ja paigutamine operatsiooni ettevalmistusruumi, ettevalmistus; patsiendi viimine operatsioonisaali; patsiendi operatsioonijärgne ümberpaigutamine voodile, viimine ärkamisruumi või IR osakonda; patsiendi viimine ärkamisruumist palatiosakonda või IR osakonda; surnu viimine ajutise hoidmise ruumi. Sisenemise-väljumise tsoonis on ruum voodi vahetuseks liikuva operatsioonilaua vastu, voodite parkla ja operatsioonilaua puhastus (pesemisseadme paigaldamise ala) ning operatsiooniks ettevalmistamise ruum. Sisenemise-väljumise alal paiknevad samuti kirurgide garderoobid (haigla üldruumides liikumiseks mõeldud haigla riided vahetatakse operatsiooniriietuse vastu), operatsiooniploki dispetseri ruum, kirurgide operatsiooni dokumenteerimise ruum. Kirurgiliste instrumentide pesemine ja steriliseerimine toimub sterilisatsioonikeskuses, mis on otseühenduses (nn “ puhas llift“) operatsiooniplokiga. Ravimitega varustab apteek, verepreparaatidega labori juurde kuuluv verekabinet, muu varustus liigub haigla üldise varustamise korralduse alusel. Must pesu ja jäätmed kogutakse operatsiooniplokist väljumise tsoonis paiknevates hoiuruumides (või jäätmete trasnspordiks ette nähtud liftiplokiga külgnevates hoiuruumides), kust viiakse välja ja käideldakse üldise korra kohaselt. Musta pesu ja jäätmete kogumiseks ja operatsiooniplokist välja 19 viimiseks tuleb planeerida eraldi ruum, mis toimib kogumisruumina/ lüüzina vahetult “musta lifti” ees. Musta lifti ei tohi kasutada operatsiooniplokki saabuvate instrumentide, varustuse ning valvevahetust alustava personali transpordiks. Personal Operatsiooniosakonna personal saabub soklikorrusel paiknevast personali garderoobist liftiga operatsiooniosakonda läbi kaheosalise (välisriietus- opiploki eririietus) riietusruumi, olles riietunud opiploki eririietusse. Haigla üldruumidesse minekuks on personali jaoks operatsiooniplokis riietusruum, kus hoitakse haigla üldriietust. Kirurgid tulevad operatsiooniplokki osakondadest, riietuvad kirurgide ümberriietusruumis. Kirurgide garderoobid (mehed, naised) paiknevad operatsiooniploki patsientide sisenemisalaga külgnevalt. Tabel 10. I Operatsiooniploki personal Kokku Suurim vahetus Märkusi Juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 Anesesist ja/või operatsiooniõde Anestesioloogid 18 8 Anestesistid 25 14 Kirurgid 28 28 alaline töökoht mujal Operatsiooniõed 38 28 Abilised 12 7 Tehniline personal 12 7 Ärkamisruumi personal 12 10 Anestesistid, abilised Muu 3 2 (op-õed op ploki dispetserteenistus) Kokku, v.a kirurgid 150 106 Lisaks perioodiliselt 10-15 õpilast Tööaeg Plaanilised operatsioonid toimuvad tööpäevadel 8 tundi/päevas, erakorralised operatsioonid ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Ruumide planeerimine Operatsioonikeskuse statsionaarne ja päevakirurgia operatsiooniplokk paiknevad kõrvuti samal hoone korrusel. Mõlema operatsiooniploki varustuseks kasutatakse samu liikumisteid. Mõlema operatsiooniploki operatsioonisaalide paigutus peab võimalama statsionaarse ja/või päevakirurgia operatsioonisaalide arvu suurendamist naaberploki arvelt vastavalt töökorralduse muudatustele. Operatsiooniplokkide ja -saalide külgnev paigutus on vajalik, et suurendada tulevikus päevakirurgia tarbeks kasutatavate operatsioonisaalide arvu ilma hoone ümberehituseta. (Arengutrend maailmas – seoses kirurgiliste ja anestesioloogiliste tehnoloogiate arenguga liiguvad statsionaarsest kirurgiast tegevusmahud järjest enam päevakirurgiasse.) Operatsioonikeskusel on otseühendus IRK, EMK, sterilisatsiooni- ja radioloogia üksustega. Laboratooriumiga vajalik ühendus verepreparaatide ja erakorraliste uuringute saamiseks tagatakse osakondadevahelise otseühenduse loomisega ja pneumopostiga. Ühendused palatiosakondadega ja muud ühendused varustuse ja personali liikumiseks toimuvad haigla üldistel liikumisteedel. Operatsiooniploki ruumid ja liikumised planeeritakse kliinilise töökorralduse kohaselt, tagades ruumide nõutava järjestuse sõltuvalt puhtuse astmest. Ventilatsiooni planeerimiseks nn. “rõhuhierarhia“ tagamiseks nähakse ette lüüsid sisenemisel haigla üldiselt liikumisalalt operatsiooniosakonna alale. Liftide paiknemine ja valik vastab personali ja varustuse liikumise logistikale. Planeerimismudel Operatsioonikeskuse operatsiooniplokid planeeritakse soovitavalt 2 koridori süsteemis puhta varustuse liikumise koridor, puhta varustuse laod ja/või läbiandekapid operatsioonisaalide vahel; patsientide ja personali liikumise koridor – personali liikumine, personali kätepesemine, operatsioonisaalist väljaviidavad kasutatud instrumendid ja materjalid. Kahe koridoriga planeerimismudeli puhul eraldatakse operatsioonisaalide alas operatsiooniinstrumentide ja materjalide varustustee ning personali ja patsientide liikumistee. Patsientide operatsioonieelse ettevalmistuse ruumid paigutatakse operatsiooniploki töötsooni 20 vastavalt iga ettevalmistusruumi poolt teenindavate operatsioonisaalidega samasse ruumigruppi (a 1 ettevalmistusruum ca 4-5 operatsioonisaali kohta). Haigete transport operatsiooniploki väliselt toimub funktsionaalse voodiga ning operatsiooniplokis operatsioonilaua plaadil operatsiooniraamiga. Operatsiooniploki töötsoonist väljumisel operatsioonijärgselt asetatakse patsient tagasi tema funtsionaalsele voodile ning viiakse voodil ärkamispalatisse. Ruumid Tabel 11. I Operatsiooniploki ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse ruumi neto Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku alajaotus pind Kuum haigla - 1 Administraator 12m2 1 12 operatsiooniplokk Kuum haigla - Anesteesia ettevalmistuse ruum -14 2 166m2 1 166 operatsiooniplokk kohta Kuum haigla - 3 Anesteesia ladu 71m2 1 71 operatsiooniplokk Kuum haigla - 4 Anesteesia induktsiooni ruum 25m2 3 75 operatsiooniplokk Kuum haigla - 5 14 anestesioloogi arvutitöökohta 80m2 1 80 operatsiooniplokk Kuum haigla - 6 op. plokk juhataja 18m2 1 18 operatsiooniplokk Kuum haigla - 7 jäätmed 9m2 2 18 operatsiooniplokk Kuum haigla - 8 14 kirurgide arvutitöökohta 80m2 1 80 operatsiooniplokk Kuum haigla - 9 koristusvahendid 8m2 2 16 operatsiooniplokk Kuum haigla - 10 Kätepesu tsoon 4m2 2 8 operatsiooniplokk Kuum haigla - 11 Kätepesu tsoon 7m2 6 42 operatsiooniplokk Kuum haigla - 12 lüüs 13m2 1 13 operatsiooniplokk Kuum haigla - 13 lüüs 9m2 1 9 operatsiooniplokk Kuum haigla - 14 Meditsiiniinsener 18m2 2 36 operatsiooniplokk Kuum haigla - 15 med.seadm. 61m2 1 61 operatsiooniplokk Kuum haigla - 16 Must pesu ärkamisruumi juures 11m2 1 11 operatsiooniplokk Kuum haigla - 17 nõupidamiste ruum 50 inimest vahetus 55m2 1 55 operatsiooniplokk Kuum haigla - 18 op.prep. 25m2 2 50 operatsiooniplokk Kuum haigla - 19 Operatsioonisaal 55m2 14 770 operatsiooniplokk Kuum haigla - 20 Patsientide laadimisala 40m2 1 40 operatsiooniplokk Kuum haigla - 21 jäätmed 30m2 2 60 operatsiooniplokk Kuum haigla - 22 puhker. 21m2 1 21 operatsiooniplokk Kuum haigla - 23 puhker. 29m2 1 29 operatsiooniplokk Kuum haigla - 24 puhker. 31m2 1 31 operatsiooniplokk Kuum haigla - 25 riietusr. 43m2 2 86 operatsiooniplokk Kuum haigla - 26 sekretär 2 töökohta 19m2 1 19 operatsiooniplokk Kuum haigla - 27 Siibripesu 7m2 1 7 operatsiooniplokk Kuum haigla - 28 Steriilsete tarvikute ladu 132m2 1 132 operatsiooniplokk Kuum haigla - 29 Tehaspuhaste materjalide ladu 88m2 2 176 operatsiooniplokk Kuum haigla - 30 Telemeditsiini serveriruum 13m2 2 26 operatsiooniplokk Kuum haigla - transponderite parkimisala ja op. 31 80m2 1 80 operatsiooniplokk plaatide pesur 21 Kuum haigla - 32 vastutav anestesioloog 17m2 1 17 operatsiooniplokk Kuum haigla - 33 valve1 21m2 5 105 operatsiooniplokk Kuum haigla - 34 Voodite parkimisala 46m2 1 46 operatsiooniplokk Kuum haigla - 35 wc 3m2 2 6 operatsiooniplokk Kuum haigla - 36 wc 5m2 1 5 operatsiooniplokk Kuum haigla - 37 wc / d. 4m2 5 20 operatsiooniplokk Kuum haigla - 38 wc/d. 5m2 2 10 operatsiooniplokk Kuum haigla - 39 Ärkamisruum - 20 kohta 304m2 1 304 operatsiooniplokk Kuum haigla - 40 anesteesia õendusjuht 17m2 1 17 operatsiooniplokk Kuum haigla - 41 op. plokk õendusjuht 19m2 1 19 operatsiooniplokk KOKKU 2847 Tehnilised nõuded kiirguskaitse operatsiooniruumides, kus kasutatakse röntgenseadmeid; anesteesiagaaside evakuatsiooni süsteem; operatsioonisaalis kommunikatsioonid operatsioonilaua juurde tuuakse laest konsoolide kaudu; operatsiooniplokkidele on vajalik pneumotranspordi ühendus laborikeskusega sh haigla verepangaga, patoloogiakeskusega, apteegiga jt kliiniliste üksustega; telefonid; kellad; koodlukud ustel; distantsilt avatavad uksed; arvutivõrk, haigla elektroonilise aparatuuri teabevahetuse perspektiivne süsteemid; audio-videosüsteem – ühendus õppeklasside, kirurgia osakondade, erialakeskuste ja kliiniku juhtkonnaga; operatsiooniploki koridoride, operatsioonisaalide üld videojälgimine; operatsioonisaalide operatsioonilampidel videokaamerate asetamise võimalus videokonsultatsiooni- konverentsside tagamiseks; meditsiinigaasid; personal-personal hädaabi väljakutsesüsteem; verepreparaatide ja laboriproovide jaoks pneumotransport; tähistatud parkimisalad ja ruumid operatsiooniploki operatsiooniraamidele ning mobiilsetele seadmetele. Tabel 12. Meditsiinigaaside vajadus operatsiooniploki raviruumides Meditsiinigaasid: O2 N20 s-õhk/vaakum instr/õhk operatsioonisaalid 1saali kohta 2 1 4 1 oper ettev ruum 1koha kohta 1 0 1 0 ärkamisruumid 1koha kohta 2 0 1 0 3.5. KIRURGIAKLIINIKU II OPERATSIOONIPLOKK (PÄEVAKIRURGIA) JA PÄEVAKIRURGIA OSAKOND Programmeeritud pindala 2051 m2 Ülesanne Päevakirurgia operatsiooniplokis osutatakse kirurgilistele haigetele plaanilist päevakirurgia teenust järgmistel erialadel: 22 veresoonte kirurgia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, uroloogia, üldkirurgia, günekoloogia, mammoloogia. Operatsiooniploki tegevuse tagavad kirurgiakliiniku erialakeskused sh anestesioloogiakeskus. Operatsiooniploki tegevust toetavad diagnostikakeskuse erialakeskused: laborikeskus, radioloogiakeskus, patoloogiakeskus, hübriidkirurgia keskus. Töökoormus Operatsioonide planeeritav arv on 6000-7000 opereeritavat patsienti aastas. Kokku vajatakse 6 päevakirurgia operatsioonisaali, s.h ESWL lithotriptori saal. Töökorraldus Päevakirurgia patsiendid saabuvad eelregistreeritult II operatsiooniploki ooteruumi, kust nad suunatakse esmalt operatsioonieelse läbivaatuse kabinetti, seejärel patsientide garderoobi ning haiglariietesse ümber riietumise järgselt päevakirurgia operatsiooniploki operatsioonieelsesse ettevalmistusruumi. Pärast operatsiooni tuuakse patsient ärkamis- või toibumisruumi, kust ta toibumise järel liigub tagasi patsiendigarderoobi (vajalik kahepoolse sisenemise võimalus – ühelt poolt patsientide ootealalt ning teiselt poolt ärkamispalatist) kus ta riietub isiklikesse riietesse ja lahkub. Patsient viiakse ettevalmistusruumist operatsioonisaali operatsiooniraamil (so operatsioonilaua plaati kandev spetsiaalraam). Pärast operatsiooni paigutatakse patsient ärkamis(toibumis)ruumis operatsiooniraamilt voodisse või meditsiinilisele lamamistoolile. Kirurgiliste instrumentide pesemine, pakkimine, operatsioonipesu pakkimine ja steriliseerimine toimub kesksterilisatsiooni üksuses. Ravimitega varustab apteek, verepreparaatidega labori juurde kuuluv verekabinet, muu varustus haigla üldise varustamise korralduse alusel. Must pesu ja jäätmed kogutakse pakitult operatsiooniplokist väljumise tsoonis paiknevates hoiuruumides, kust viiakse välja ja käideldakse üldise korra kohaselt. Personal Operatsiooniosakonna personal saabub operatsiooniplokki, olles soklikorrusel paiknevas personali garderoobis riietunud eririietusse. Kirurgid saabuvad operatsiooniplokki osakondadest, riietuvad kirurgide ümberriietusruumis ja lahkuvad operatsiooni järgselt operatsiooniplokist sama teed. Tabel 13. II Operatsiooniploki ja päevakirurgia (palati)osakonna personal II operatsiooniplokk / Nimetus Kokku Suurim vahetus Märkusi Juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 Anestesioloogid 7 7 Anestesistid 6 6 Kirurgid 8 8 Operatsiooniõed 10 10 Abilised 6 6 Tehniline personal 4 4 Kokku 43 43 Päevakirurgia (palati) osakond Vanemõde 1 1 Õed 10 8 Abilised 4 4 23 Muud: sekretärid 3 3 Kokku 17 17 Tööaeg Operatsioonid toimuvad tööpäevadel 8 tundi/päevas. Ruumide planeerimine Patsient siseneb üldvestibüüli, sealt koridori kaudu treppi või lifti kasutades päevakirurgia operatsiooniploki ooteruumi. Päeavakirurgia operatsioonisaalid planeeritakse vastava hooneosa kõrgeimale kliinilisi funktsioone sisaldavale korrusele. Operatsiooniploki kohale paigutatakse operatsiooniplokki jm allpool paiknevaid hoone osasid tehnilise ressurssiga varustav tehniline korrus. Personalile ja varustusele tagatakse otseühendus koridor sama korruse tasandil paikneva ning päevakirurgia operatsiooniplokiga külgneva statsionaarse operatsiooniplokiga. Päevakirurgia patsientide operatsiooniplokki sisenemise tsooniga liitub ooteruum. Ärkamisruum ja operatsioonijärgse toibumise kohad on ettevalmistus- ja riietumisruumidega ühendatud. Varustuse ja personali liikumine toimub haigla üldistel liikumisteedel. Ruumid Tabel 14. Operatsioonikeskuse II (päevakirurgia) operatsiooniploki ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku üksuse alajaotus Kuum haigla - 1 Administraator 12m2 1 12 päevakirurgia Kuum haigla - 2 anest.indukts. 25m2 2 50 päevakirurgia Kuum haigla - anestesioloogide töötuba 6 3 31m2 1 31 päevakirurgia töökohta Kuum haigla - 4 op. plokk juhataja 16m2 1 16 päevakirurgia Kuum haigla - 5 jäätmed 9m2 1 9 päevakirurgia Kuum haigla - 6 8 kirurgide arvutitöökohta 49m2 1 49 päevakirurgia Kuum haigla - 7 kor.vah. 8m2 1 8 päevakirurgia Kuum haigla - 8 Kätepesu tsoon 4m2 2 8 päevakirurgia Kuum haigla - 9 Kätepesu tsoon 7m2 2 14 päevakirurgia Patsientide sisenemisala, Kuum haigla - 10 transporterite parkimisala ja op. 30m2 1 30 päevakirurgia plaatide pesur Kuum haigla - 11 Läbivaatus 1 25m2 2 50 päevakirurgia Kuum haigla - 12 Läbivaatus 2 17m2 4 68 päevakirurgia Kuum haigla - 13 lüüs 17m2 1 17 päevakirurgia Kuum haigla - Meditsiiniseadmete 14 33m2 1 33 päevakirurgia hoiuruum/hooldusruum Kuum haigla - 15 nõupidamine 51m2 1 51 päevakirurgia Kuum haigla - 16 ooteala 109m2 1 109 päevakirurgia Kuum haigla - 17 Operatsioonieelne ettevalmistus 113m2 1 113 päevakirurgia Kuum haigla - 18 Operatsioonipreparaatide hoiuruum 17m2 1 17 päevakirurgia Kuum haigla - 19 Op. saal 55m2 6 330 päevakirurgia Kuum haigla - 20 jäätmed 30m2 1 30 päevakirurgia Kuum haigla - 21 Protseduuriruum 18m2 1 18 päevakirurgia Kuum haigla - 22 Registratuur 25m2 1 25 päevakirurgia Kuum haigla - 23 Patsientide garderoob 33m2 2 66 päevakirurgia 24 Kuum haigla - 24 Patsientide garderoob 50m2 2 100 päevakirurgia Kuum haigla - 25 sekretär 2 töökohta 17m2 1 17 päevakirurgia Kuum haigla - 26 Siibripesu 11m2 1 11 päevakirurgia Kuum haigla - Steriilsete tarvikute ladu + 27 132m2 1 132 päevakirurgia Tehaspuhaste materjalide ladu Kuum haigla - 28 Telemeditsiini serveriruum 13m2 1 13 päevakirurgia Kuum haigla - 29 Transporterite pesur 26m2 1 26 päevakirurgia Kuum haigla - 30 v. õed. 17m2 1 17 päevakirurgia Kuum haigla - 31 vastutav anestesioloog 17m2 1 17 päevakirurgia Kuum haigla - 32 Valvepersonali ruum 22m2 2 44 päevakirurgia Kuum haigla - 33 Valvepersonali ruum 27m2 1 27 päevakirurgia Kuum haigla - 34 wc 3m2 2 6 päevakirurgia Kuum haigla - 35 wc 4m2 6 24 päevakirurgia Kuum haigla - 36 wc 5m2 1 5 päevakirurgia Kuum haigla - 37 wc (inva) 6m2 1 6 päevakirurgia Kuum haigla - 38 wc/d. 12m2 2 24 päevakirurgia Kuum haigla - 39 wc/d. 5m2 2 10 päevakirurgia Kuum haigla - 40 wc/d. 6m2 1 6 päevakirurgia Kuum haigla - 41 Järelärkamisruum 240m2 1 240 päevakirurgia Kuum haigla - 42 Vahetu ärkamisruum 125m2 1 125 päevakirurgia Kuum haigla - 43 Päevakirurgia õendusjuht 17m2 1 17 päevakirurgia Kuum haigla - 44 Vahetu ärkamisruumi õdede post 13m2 1 13 päevakirurgia Kuum haigla - 45 Järelärkamisruumi õdede post 17m2 1 17 päevakirurgia KOKKU 2051 Tehnilised nõuded kellad, telefonid; televisioon, raadio; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem; palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks. 3.6. NAISTEKLIINIKU SÜNNITUSKESKUS, KIRURGIAKLIINIKU III OPERATSIOONIPLOKK (KEISRILÕIKE OPERATSIOONIPLOKK) Programmeeritud pindala 1160 m2 873 m2 sünnituskeskus 287 m2 keisrilõike operatsiooniplokk Ülesanne Sünnituste vastuvõtt kliiniliselt turvatud ja meditsiinitehnoloogiliselt ohututes tingimustes. 25 Töökoormus Tabel 15. Naistekliiniku sünnituskeskuse ja kirurgiakliiniku III (keisrilõike) operatsiooniploki töömahud Sünnituste keskmine arv Sünnitus- TH Sünnituskesus ööpäevas tubade arv Jrk nr ITK Sünnituskesus 2014 2015 2016 365 1 Sünnitused 3798 3903 4286 11.7 16 2 neist keisrilõike teel 550 729 832 2.3 2 3 neist kodusünnitused 10 6 9 4 Sündis lapsi 3872 3977 4382 5 Elussünd 3863 3954 4366 6 neist enneaegsed 296 291 317 7 Surnultsünd 9 23 16 8 Kaksikuid (paari) 74 74 96 9 Kolmikuid (paari) 10 Nelikuid (paari) 11 Perinataane suremus ‰ 3.1 5.7 3.6 *TH sünnituskeskuse töömahtude aluseks võetud ITK Naistekliiniku mahud. (LTK sünnitusmaja peaks visioonidokumnedi kohaselt kolima Tallinna Lastehaigla kinnistule.) Töökorraldus Sünnitajad ja rasedad saabuvad haiglasse EMK kaudu ning suunatakse koheselt peale vastuvõtuprotseduuride teostamist edasi sünnituskeskusesse. Sünnituskeskusesse saabunud sünnitaja paigutatakse keskusesse saabumisel sünnitustuppa, kus ta viibib sünnituseelse aja ja sünnitusperioodil. Personal Tabel 16. Naistekliiniku sünnituskeskuse töötajate arv kokku suurimas vahetuses osakonna juhataja 1 1 ämmaemandusjuht 1 1 arstid 10 8 ämmaemandad 36 16 palati õed 30 6 Hooldustöötajad,õe abilised 30 6 Muud: sekretär 1 1 osakonnaabiline 1 1 Kokku 110 40 Tööaeg 24t ööpäevas puhkepäevadeta. Ruumide planeerimine Sünnitajate ja rasedate erakorralise vastuvõtu ruumid planeeritakse EMK-sse eraldiseisva ruumigrupina, mille koosseisu kuuluvad: eraldiseisev privaatsust tagav ooteala, jälgimispalat ning sünniatajate ettevalmistamiseks vajalikud abiruumid. Sünnituskeskuses paigutatakse üksteisega külgnevalt sünnitustoad, keisrilõike operatsioonitoad, vastsündinute elustamisruum ja neonatoloogia jälgimissaal. Keisrilõike operatsioonitubadest peab pääsema otse elustamisruumi ja sealt edasi jälgimisruumi ilma avalikke koridore läbimata. Sünnitustubade ja keisrilõike operatsioonitubadega külgnevalt paigutatakse ka neonataalkeskuse palatiosakonna ruumiprogramm. Neonataalkeskuse III astme intensiivravi palatid planeeritakse perepalatitena. Sünnituskeskus peab omama vertikaal ja/või horisontaalühendust naistekliiniku palatiplokiga. Naistekliiniku sünnitusjärgse osakonna palatid planeeritakse perepalatitena. Ruumid Tabel 17. Naistekliiniku sünnituskeskuse ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku alajaotus 1 Sünnituskeskus Anesteesia tarvikute ruum 21m2 1 21 26 2 Sünnituskeskus Dokumenteerimise ruum 16m2 1 16 3 Sünnituskeskus Dušš 11m2 1 11 4 Sünnituskeskus Inventari hoiuruum 16m2 1 16 5 Sünnituskeskus Isade puhkeruum 16m2 1 16 6 Sünnituskeskus Jäätmed, prügi 9m2 1 9 7 Sünnituskeskus Koristusvahendid 8m2 1 8 8 Sünnituskeskus Läbivaatus kabinet 25m2 1 25 9 Sünnituskeskus Nõupidamiste ruum 24m2 1 24 10 Sünnituskeskus Puhta / Musta pesu hoiuruum 12m2 1 12 11 Sünnituskeskus Personali puhkeruum 23m2 1 23 12 Sünnituskeskus Ravimid ja puhtad medtavikud 24m2 1 24 13 Sünnituskeskus Riidehoid 6m2 1 6 14 Sünnituskeskus Seadmete ruum 10m2 1 10 15 Sünnituskeskus Siibripesu 11m2 1 11 16 Sünnituskeskus Sünnitustuba 32m2 16 512 17 Sünnituskeskus Vestlusruum 16m2 1 16 18 Sünnituskeskus wc 4m2 1 4 19 Sünnituskeskus Wc/dušš 4m2 17 68 20 Sünnituskeskus Ämmaemandusjuht 16m2 1 16 21 Sünnituskeskus Õepost 25m2 1 25 KOKKU 873 Tabel 18. Kirurgiakliiniku operatsioonikeskuse keisrilõike operatsiooniploki ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku alajaotus Kesirilõike 1 Dokumenteerimise ruum 16m2 1 16 operatsioonitoad Kesirilõike 2 Ettevalmistusruum 32m2 1 32 operatsioonitoad Kesirilõike 3 kirurgiline materjal 15m2 1 15 operatsioonitoad Kesirilõike 4 Kätepesu 14m2 1 14 operatsioonitoad Kesirilõike 5 lüüs 12m2 1 12 operatsioonitoad Kesirilõike 6 operatsioonisaal 53m2 2 106 operatsioonitoad Kesirilõike 7 Garderoob 10 in M / N 24m2 2 48 operatsioonitoad Kesirilõike 8 puhas materjal 30m2 1 30 operatsioonitoad Kesirilõike 9 wc 4m2 1 4 operatsioonitoad Kesirilõike 10 wc/d. 5m2 2 10 operatsioonitoad KOKKU 287 Tehnilised nõuded Sünnituskeskuses on vaja: kellad, telefonid; televisioon, raadio; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem. 3.7. SILMAKLIINIKU SILMAKIRURGIA KESKUS Programmeeritud pindala 1494 m2 27 Ülesanne Silmakirurgia keskuse operatsiooniplokis osutatakse plaanilist päevakirurgia ja statsionaarse kirurgia teenust kirurgilistele silmahaigetele. Silmakirurgia keskuses teostatakse ka silmakliini ambulatoorse diagnostika- ja päevaravi protseduurid (N. ravimisüstid silma jms). Töökoormus Tabel 19. Silmakirurgia keskuse opereeritud patsientide arv Silmakirurgia opereeritute arv ITK-s 2014 2015 2016 patsien- Osakaal patsien- Osakaal patsien- Osakaal tide arv tide arv tide arv oftalmoloogia stats 1393 17% 1381 17% 1407 18% oftalmoloogia päevkakir 6755 83% 6576 83% 6402 82% Opereeritud kokku 8148 7957 7809 Tabel 20. Silmakirurgia keskuse töökoormus ja operatsioonisaalide arv Operatsioonide arv ITK-s 2014 2015 2016 Operatsioonitoad op-de arv anesteesia op-de anesteesia op-de anesteesia op- op- keskmine arv keskmine arv keskmine tubade tubade kestus kestus kestus arv (230 arv 85% minutites minutites minutites tp, 30' op hõivega vahe) 1 263 52 292 46 270 49 2 8094 30 7940 28 7909 30 3 23 101 17 62 30 50 4 23 94 35 72 35 60 5 76 95 73 46 44 64 silmakir kokku/ keskm anest 8479 32 8357 29 8288 31 5 6 Töökorraldus Silmakirurgia patsiendid saabuvad eelregistreeritult silmakirurgia keskuse operatsiooniploki ooteruumi, kust nad suunatakse registratuuri töötaja poolt operatsioonieelseks kontrolliks läbivaatuskabinetti. Postiivse kontrollotsuse järgselt suunatakse patsiendid patsiendigarderoobi operatsioonieelseks ümberriietumiseks haiglariietesse. Ümberriietumise järgselt kutsutakse patsiendid operatsiooniploki operatsiooniks ettevamisamise ruumi. Patsiendi ettevalmistamise järgselt viiakse patsient operatsioonitoa personali poolt operatsioonitoa raamil operatsioonituppa, kus teostatakse operatsioon. Pärast operatsiooni viiakse patsient ärkamis- ja toibumisruumi, kust ta toibumise järel riietub patsiendigarderoobis ümber ja lahkub haiglast. Patsient viiakse ettevalmistusruumist operatsioonisaali raamil, pärast operatsiooni paigutatakse ärkamis (toibumis)ruumis raamilt voodisse või meditsiinilisele lamamistoolile. Kirurgiliste instrumentide pesemine, pakkimine, operatsioonipesu pakkimine ja steriliseerimine toimub kesksterilisatsiooni üksuses. Ravimitega varustab apteek, verepreparaatidega labori juurde kuuluv verekabinet, muu varustus haigla üldise varustamise korralduse alusel. Must pesu ja jäätmed kogutakse pakitult operatsiooniplokist väljumise tsoonis paiknevates hoiuruumides, kust viiakse välja ja käideldakse üldise korra kohaselt. Personal Operatsiooniosakonna personal saabub operatsiooniplokki, olles soklikorrusel paiknevas personali garderoobis riietunud eririietusse. Kirurgid saabuvad operatsiooniplokki osakondadest, riietuvad kirurgide ümberriietusruumis ja lahkuvad operatsiooni järgselt operatsiooniplokist sama teed. Tabel 21. Silmakirurgia keskuse töötajate arv Nimetus Kokku Suurimas vahetuses Juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 Anestesioloogid 6 6 Anestesistid 6 6 Kirurgid 18 6 Operatsiooniõed 10 6 28 Abilised 6 6 Tehniline personal 4 4 Ärkamisruumis 3 2 Muud 6 4 Kokku 61 42 Tööaeg Operatsioonid toimuvad tööpäevadel 8 tundi/päevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses. Ruumide planeerimine Silmakirurgia keskuse operatsioonisaalid planeeritakse silmakliiniku polikliinikuga samale tasandile võimalusel sellega külgnevalt. Patsient siseneb haigla üldvestibüüli ja liigub, sealt koridori kaudu ja vertikaaltranspordiga (trepp, lift, eskalaator) silmakliiniku polikliinikuga külgnevasse silmakirurgia keskuse operatsiooniploki ooteruumi. Patsientide operatsiooniplokki sisenemise tsooniga liitub ooteruum. Ärkamisruum ja operatsioonijärgse toibumise kohad on patsientide riietusruumidega ja operatsiooni ettevalmistusruumidega ühendatud. Varustuse ja personali liikumiseks on ette nähtud vertikaalsed otseühendused kesksterilisatsiooniga („puhas lift“), soklikorrusel paikneva jäätmekogumiskeskusega, operatsiooniploki personali garderoobiga („puhas koridor“ või lift). Silmakirurgia keskuse ärkamis- ja toibumispalatis on 4 toibumiskohta ette nähtud ka kliiniku ambulatoorse diagnostika- ja protseduuride patsientide toibumiseks. Ruumid Tabel 22. Silmakirurgia keskuse operatsiooniploki ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse ruumi neto Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku alajaotus pind 1 Silmakirurgia keskus Administraator 12m2 1 12 2 Silmakirurgia keskus büroo - anestesist 2 töökohta 16m2 1 16 3 Silmakirurgia keskus büroo - op. plokk juhataja 16m2 1 16 4 Silmakirurgia keskus jäätmed 43m2 1 43 büroo - anestesioloogide 5 Silmakirurgia keskus 22m2 1 22 töötuba 3 töökohta büroo - 6 kirurgide 6 Silmakirurgia keskus 34m2 1 34 arvutitöökohta 7 Silmakirurgia keskus koristusvahendid 16m2 1 16 8 Silmakirurgia keskus Läbivaatus kabinet 16m2 6 96 9 Silmakirurgia keskus lüüs 12m2 1 12 nõupidamiste ruum 50 inimest 10 Silmakirurgia keskus 50m2 1 50 vahetus 11 Silmakirurgia keskus ooteala 56m2 1 56 12 Silmakirurgia keskus Op. saal 45m2 6 270 13 Silmakirurgia keskus Operatsioonieelne ettevalmistus 112m2 1 112 14 Silmakirurgia keskus Protseduuriruum 17m2 1 17 15 Silmakirurgia keskus Puhketuba 1 25m2 1 25 16 Silmakirurgia keskus Puhketuba 2 22m2 1 22 17 Silmakirurgia keskus Registratuur 26m2 1 26 18 Silmakirurgia keskus Riietusruum meeste 23m2 1 23 19 Silmakirurgia keskus Riietusruum naiste 30m2 2 60 20 Silmakirurgia keskus Patsientide garderoob 41m2 2 82 21 Silmakirurgia keskus Siibripesu 9m2 1 9 Steriilsete tarvikud / 22 Silmakirurgia keskus 103m2 1 103 Tehaspuhaste materjalide ladu 23 Silmakirurgia keskus Telemeditsiini serveriruum 12m2 1 12 24 Silmakirurgia keskus wc 3m2 3 9 25 Silmakirurgia keskus Wc/dušš 5m2 2 10 26 Silmakirurgia keskus Wc/dušš 6m2 4 24 27 Silmakirurgia keskus Järelärkamisruum 225m2 1 225 28 Silmakirurgia keskus Vahetu ärkamisruum 60m2 1 60 Vahetu ärkamisruumi õdede 29 Silmakirurgia keskus 12m2 1 12 post 30 Silmakirurgia keskus Järelärkamisruumi õdede post 20m2 1 20 KOKKU 1494 Tehnilised nõuded Silmakirurgia keskuses on vaja: kellad, telefonid; televisioon, raadio; laardilukud ustel; 29 distantsilt avatavad uksed; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem. 3.8. DIAGNOSTIKAKLIINIKU HÜBRIIDKIRURGIA KESKUS Programmeeritud pindala 863 m2 Ülesanne Hübriidkirirgia keskuses teostatakse interventsionaalkardioloogilisi ja elektrofüsioloogilisi diagnostilisi uuringuid ning raviprotseduure ja südame püsistimulaatorite implantatsioone kardioloogilistele haigetele, aga samuti invasiivseid ja hübriidkirurgilisi protseduure perifeersete veresoonte haigustega jt haigetele. Töökoormus Tabel 23. Hübriidkirirgia keskuse töökoormus ja hübriidkirurgia operatsioonisaalide arv Op-tubade op-tubade töötundide arv arv 85% tööpäevas (250 hõivega Hübriidkirururgia keskus 2014 2015 2016 tp, 20' op vahe) Angiograafiad* 1655 1567 1378 8.3 1.2 Selektiivne koronarograafia 1109 1094 929 Jala arterite angriograafia 496 397 397 Aju arterite angiograafiad 19 34 27 Vistseraalsed angio - ja flebograafiad 31 42 25 Hübriidkirurgilised menetlused** 1068 1200 1039 6.4 0.9 PTK 465 450 391 Jalaarterite PTK, stentimine(juhud) 190 222 187 Niude-, reie-,õndlaarsterid 197 265 268 Säärearterid 173 200 150 Ekstrakraniaalsete ajuarterite PTA 10 10 7 Neeruarterite denerveerimine 7 3 2 Intraarteriaalne trombolüüs 12 9 4 Intrakraniaalsete arstrite PTA 2 8 5 Embolektoomia aju arteritest 3 13 14 Veresoonte emboliseerimine 9 20 11 Menetlusradioloogia*** 4720 4995 5691 15.0 2.2 Kokku 7443 7762 8108 29.7 4.4 *Protseduuri aeg, 1t ,millele lisandub toa koristuse ja haige vahetuse aeg 0,33tundi **Protseduuri aeg, 1t ,millele lisandub toa koristuse ja haige vahetuse aeg 0,33tundi ***Protseduuri aeg, 0,33t ,millele lisandub toa koristuse ja haige vahetuse aeg 0,33tundi Töökorraldus Planeeritakse 4 hübriidkirurgia operatsioonituba, kus teostatakse peamiselt: südame pärgarterite diagnostilisi ja raviprotseduure ning teisi interventsionaal-kardioloogilisi protseduure; elektrofüsioloogia protseduure neuroloogilistel haigetel ja protseduure perifeersete veresoonte (nt jala veresoonte) haigustega patsientidel; südamestimulaatorite implanteerimise operatsioone. Menetlusradioloogilisi ja kirurgilisi protseduure ning hübriidoperatsioone röntgenkontrolli all Personal Tabel 24. Hübriidkirurgia keskuse personal kokku suurimas vahetuses Osakonna juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 HK arstid 5 3 HK radioloogia tehnikud 9 4 HK op õed 9 4 Hooldustöötajad,õe abilised 2 2 30 Muud: sekretär 1 1 osakonnaabiline 1 1 Kokku 29 17 Tööaeg Hübriidkirurgia operatsioonitoas tehakse 8-tunnise tööpäeva jooksul keskmiselt 5-8 protseduuri. Töötab ööpäevane valveteenistus. Ühes kabinetis viib protseduure läbi personal koosseisus: 1 arst, 3 õde ja 1 hooldaja. Ruumide planeerimine Invasiivkardioloogia üksusel peab olema tagatud ühendus järgmiste teenistuste ja üksustega: EMK (5 min distants), III astme intensiivravi osakond (5 min distants) päevaravi keskus, Kliinikute palatiosakonnad, Kliinikute polikliinikud. Hübriidkirurgia kekuse ruumilahendus põhineb 2 koridori süsteemil, kus uuringuruumid piirnevad ühest küljest patsientide oote- ja sisenemise alaga, teisel pool paiknevad operaatorite ja seadmete puldiruumid ning personali tööruumid. Personali- ja abiruumid avanevad osakonnasisesest teeninduskoridorist. Uuringuruumide planeerimisel kasutatakse radioloogiaüksusega analoogilist planeerimise viisi: ühelt poolt patsiendi ettevalmistus ja sisenemine uuringuruumi, teiselt poolt personali ettevalmistus, uuringuruum ja sellega külgnev kiirguskindla läbivaateaknaga puldiruum. Üksuse personaliruumidesse pääs on eraldatud patsientide liikumisest. Hübriidkirirgia keskuse sisenemise alal paiknevad ka haigla osakondades töötavate ja hübriidkirurgiilisi operatsioone teostavate arstide garderoobid (analoogiliselt teiste operatsiooniplokkidega). Üksuses rakendatakse ehituslikke kiirguskaitse abinõusid tulenevalt seadme parameetrite põhistest arvutustest. Osakonna varustamine toimub soklikorruse ja tunneli kaudu, kasutades sobivaimat lifti. Ruumid Tabel 25. Hübriidkirurgia keskuse ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku alajaotus 1 Hübriidkirurgia angiograafia tehniline ruum 15m2 2 30 2 Hübriidkirurgia angiograafia labor 70m2 2 140 3 Hübriidkirurgia angiograafia operaatoriruum 18m2 2 36 Meditsiiniliste dokumentide täitmise 4 Hübriidkirurgia 20m2 1 20 ruum - 4 töökohta Patsientide ettevalmistus/toibumine 5 Hübriidkirurgia 79m2 1 79 ühine - 4 patsiendile Hübriidoperatsiooni tuba / tehniline 6 Hübriidkirurgia 15m2 1 15 ruum 7 Hübriidkirurgia Hübriidoperatsiooni tuba 70m2 1 70 Kätepesu - personali ettevalmistus 4 8 Hübriidkirurgia 9m2 1 9 kraanikaussi 9 Hübriidkirurgia ladu 15m2 4 60 10 Hübriidkirurgia ladu 18m2 2 36 11 Hübriidkirurgia lüüs 10m2 1 10 12 Hübriidkirurgia lüüs 12m2 1 12 13 Hübriidkirurgia m.tarv. ladu 27m2 1 27 14 Hübriidkirurgia Menetlusradioloogia tehniline ruum 15m2 1 15 15 Hübriidkirurgia Menetlusradioloogia protseduurid 70m2 1 70 16 Hübriidkirurgia Nõupidamiste ruum 25m2 1 25 17 Hübriidkirurgia Puhketuba 23m2 1 23 18 Hübriidkirurgia riietusr. 21m2 2 42 19 Hübriidkirurgia Tarvikute pesu 12m2 1 12 20 Hübriidkirurgia Tarvikute ladu (must) 28m2 1 28 21 Hübriidkirurgia Valvepersonali kabinet 18m2 3 54 22 Hübriidkirurgia wc 4m2 3 12 31 23 Hübriidkirurgia wc/d. 5m2 2 10 24 Hübriidkirurgia õe.juh. 16m2 1 16 25 Hübriidkirurgia Õepost 12m2 1 12 KOKKU 863 Tehnilised nõuded Hübriidkirurgia keskuses on vaja: kellad, telefonid; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem; uuringuruumides ehituslikud kiirguskaitse meetmed; erinõuded tehnilistele kommunikatsioonide paigutamisele (teenindus ja hooldeluugid peavad olema ligipääsetavad väljaspool uuringuruumi jms). 3.9. DIAGNOSTIKAKLIINIKU RADIOLOOGIAKESKUS Programmeeritud pindala 4003 m2 Ülesanne Radioloogiskeskuse ülesanne on haiguste diagnoosimine, kasutades ioniseerivat või mitteioniseerivat kiirgust, lahtisi kiirgusallikaid või ultraheli ning haiguste ravimine, kasutades menetlusradioloogia võtteid või lahtisi kiirgusallikaid. Radioloogiakeskus tagab vajadusel radioloogilise teenuse teistele haiglatele ja haiglaväliselt eriarstiabi osutavatele arstidele. Radioloogiakeskusse on koondatud diagnostiline radioloogia, menetlusradioloogia ja nukleaarmeditsiin. Töökoormus Tabel 26. Töökoormus ja seadmete vajadus Protseduurid Uuritud patsientide Seadmeid praegu ITK + Seadmed TH Arv 2016.a LTK Röntgenograafia 155 882 6 6 Röntgenoskoopia 3656 2 1 Menetlusradioloogia 7831 1 1 KT 100 005 4 4 MRT 19 907 5 4 UH, v.a. naistekliiniku töömaht 56 181 11 12 Luudensitomeetria 3886 1 1 KT-PET 150 0 1 SPECT 2536 1 1 Töökorraldus Radioloogiakeskus kuulub organisatsiooniliselt diagnostikakliiniku koosseisu. Keskus teenindab haigla ambulatoorseid ja statsionaari patsiente. Planeeritakse ööpäevase valvega haigla ühtne radioloogiateenistus. Pilditöötlus on digitaalne. Personal Tabel 27. radioloogiakeskuse personal Kokku Suurim vahetus Radioloogid 43 35 Residendid 15 15 Radioloogiatehnikud 45 35 Abilised 15 10 Muud (klienditeenindajad, 8 6 sekretärid) Kokku 126 101 32 Tööaeg Üksus töötab tööpäeviti 10 tundi, muul ajal valve. Ruumide planeerimine Paikneb I korrusel, otsene seos EMK-ga, väga hea ühendus operatsioonikeskuse ja IRK-ga, polikliiniku patsientide liikumine haigla üldiste liikumisteede kaudu, soodne ühendus statsionaariga. Varustuse liikumine ning personali liikumine soklikorruse garderoobidesse lifti kaudu. Patsientide pääs uuringuruumidesse radioloogiakeskuse ooteruumidest. Osakonna ruumide planeerimisel kasutatakse funktsionaalsel tsoneerimisel põhinevat plaanilahendust: patsientide ootetsoon, eraldatud ootamine haigetele vooditel, uuringuruumid, kuhu patsiendid sisenevad riietusruumide kaudu, pilditöötlus ja radioloogide töökabinetid, mille asukohad on seotud uuringuruumidega, demonstratsiooni- ja koolitusruumid, muu personali töökabinetid. Osakonnasisene personali liikumine planeeritakse eraldatuna patsientide liikumisest. Kõik patsientide kasutatavad ruumid peavad olema ligipääsetavad ka ratastoolil, uuringuruumidesse pääs tagatud voodil. Võimalusel konteiner-uuringuseadmete kasutustingimuste loomine - avardab haigla uuringuvõimalusi. Konteinerseade pargitakse hoone kõrvale, tagades ühenduse hoones oleva ooteruumiga. Seade vajab vee- ja elektriühendust hoonest. Ühe seadme juurdepääsuala on 6x20m, parkimisgabariit tööasendis 4x10m. Planeeritakse 2kohta. Ruumid Tabel 28. Radioloogiakeskuse ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku alajaotus 1 Radioloogia 1 KT 27m2 1 27 2 Radioloogia 1 KT 41m2 2 82 3 Radioloogia 1 MRT ettevalmistus 26m2 1 26 4 Radioloogia 1 MRT 65m2 1 65 5 Radioloogia 1 UH 21m2 2 42 6 Radioloogia 1 WC 3m2 2 6 7 Radioloogia 1 WC 4m2 2 8 8 Radioloogia 1 WC inva 6m2 1 6 9 Radioloogia 1 avalik ooteala 75m2 1 75 10 Radioloogia 1 jäätmed 9m2 1 9 11 Radioloogia 1 koristusvahendid 8m2 1 8 12 Radioloogia 1 lüüs 3m2 6 18 13 Radioloogia 1 lüüs 6m2 2 12 14 Radioloogia 1 personal 25m2 1 25 15 Radioloogia 1 registratuur 18m2 1 18 16 Radioloogia 1 röntgen 40m2 2 80 17 Radioloogia 1 töökabinet 19m2 4 76 KOKKU (I Rad.) 583 1 Radioloogia 2 KT lüüs 2m2 8 16 2 Radioloogia 2 KT 40m2 2 80 3 Radioloogia 2 KT tehno 22m2 2 44 4 Radioloogia 2 KT tehno 29m2 1 29 5 Radioloogia 2 KT patsiendi ettevalm. 48m2 1 48 6 Radioloogia 2 KT voodite parkla 48m2 1 48 7 Radioloogia 2 MRT ettevalmistus 1 21m2 1 21 8 Radioloogia 2 MRT ettevalmistus 2 63m2 1 63 9 Radioloogia 2 MRT tehno 25m2 2 50 10 Radioloogia 2 MRT tehno 45m2 1 45 11 Radioloogia 2 MRT/Magnet puldiruum 45m2 1 45 12 Radioloogia 2 MRT/MAGNET TEHNO 24m2 1 24 13 Radioloogia 2 Magnettomograafia puldiruum 27m2 2 54 14 Radioloogia 2 Magnettomograafia 51m2 4 204 15 Radioloogia 2 Magnettomograafia 54m2 1 54 16 Radioloogia 2 Röntgen lüüs 2m2 4 8 33 17 Radioloogia 2 Röntgen 43m2 2 86 18 Radioloogia 2 Röntgen ooteala 129m2 1 129 TÖÖPIND (potensiaalselt KT 19 Radioloogia 2 41m2 2 82 lisaruumid) 20 Radioloogia 2 UH 20m2 10 200 21 Radioloogia 2 WC 2m2 10 20 22 Radioloogia 2 WC 3m2 6 18 23 Radioloogia 2 WC 4m2 5 20 24 Radioloogia 2 WC inva 6m2 3 18 25 Radioloogia 2 jäätmed 9m2 2 18 26 Radioloogia 2 Radioloogia keskuse juhataja 20m2 1 20 27 Radioloogia 2 kliinilised konverentsid 40m2 2 80 28 Radioloogia 2 koristusvahendid 8m2 2 16 29 Radioloogia 2 Luudensitomeetria 25m2 1 25 30 Radioloogia 2 läbivalgustus 41m2 1 41 31 Radioloogia 2 lüüs 4m2 13 52 32 Radioloogia 2 lüüs 6m2 1 6 33 Radioloogia 2 mammograafia 24m2 2 48 34 Radioloogia 2 med.insenerid 22m2 3 66 35 Radioloogia 2 ortopan tomograaf 22m2 1 22 36 Radioloogia 2 pilditöötl. 1 18m2 4 72 37 Radioloogia 2 pilditöötl. 2 20m2 1 20 38 Radioloogia 2 pilditöötl. 3 25m2 4 100 39 Radioloogia 2 pilditöötl. 4 26m2 1 26 40 Radioloogia 2 pilditöötl. 5 28m2 1 28 41 Radioloogia 2 pilditöötl. 6 40m2 5 200 42 Radioloogia 2 puhkeruum 28m2 1 28 43 Radioloogia 2 puldiruum 18m2 5 90 44 Radioloogia 2 puldiruum 21m2 1 21 45 Radioloogia 2 registratuur 1 19m2 1 19 46 Radioloogia 2 registratuur 2 28m2 1 28 47 Radioloogia 2 röntgen 22m2 2 44 48 Radioloogia 2 röntgen 40m2 1 40 49 Radioloogia 2 röntgen lüüs 2m2 4 8 50 Radioloogia 2 sektretär 24m2 1 24 51 Radioloogia 2 tehno 6m2 1 6 52 Radioloogia 2 vanemarstid 21m2 2 42 53 Radioloogia 2 vastuvõtt 20m2 1 20 54 Radioloogia 2 õendusjuht 20m2 1 20 55 Radioloogia 2 õepost 21m2 1 21 56 Radioloogia 2 ülemarst 20m2 4 80 KOKKU (II Rad.) 2737 1 Nukleaarmeditsiin KT PET 50m2 1 50 2 Nukleaarmeditsiin KT SPEKT 47m2 1 47 3 Nukleaarmeditsiin abiruum 13m2 1 13 4 Nukleaarmeditsiin Dosimeetria 11m2 1 11 5 Nukleaarmeditsiin isolaator 18m2 3 54 6 Nukleaarmeditsiin isolaator 20m2 1 20 7 Nukleaarmeditsiin Osakonna juhataja 16m2 1 16 8 Nukleaarmeditsiin Kiirgusgeneraator 21m2 1 21 9 Nukleaarmeditsiin kor 6m2 1 6 10 Nukleaarmeditsiin lv. kab. 16m2 2 32 11 Nukleaarmeditsiin lüüs 6m2 5 30 12 Nukleaarmeditsiin lüüs 6m2 2 12 13 Nukleaarmeditsiin Must (radioaktiivne)pesu 12m2 1 12 14 Nukleaarmeditsiin Must pesu 12m2 1 12 15 Nukleaarmeditsiin med.füüs. 16m2 1 16 16 Nukleaarmeditsiin nõup. 23m2 1 23 KT PET operaator (ühine 17 Nukleaarmeditsiin 20m2 1 20 SPEKTIga) 18 Nukleaarmeditsiin Protseduurid 25m2 2 50 19 Nukleaarmeditsiin 20 Nukleaarmeditsiin Puhas pesu 9m2 1 9 21 Nukleaarmeditsiin Personali puhkeruum 23m2 1 23 22 Nukleaarmeditsiin Jäätmed (radioaktiivne) 12m2 1 12 Radioktiivse materjali vastuvõtu 23 Nukleaarmeditsiin 11m2 1 11 lüüs 24 Nukleaarmeditsiin Radiomeetria 11m2 1 11 25 Nukleaarmeditsiin Registraator - 1 töökoht 11m2 1 11 Patsientide riietusruum, 26 Nukleaarmeditsiin 4m2 1 4 kompuutertomograafia 27 Nukleaarmeditsiin Sekretär 14m2 1 14 28 Nukleaarmeditsiin Süstimine 1 14m2 1 14 29 Nukleaarmeditsiin Süstimine 2 14m2 1 14 30 Nukleaarmeditsiin KT PET tehniline 10m2 1 10 34 toibumisruum Protseduuride 31 Nukleaarmeditsiin 38m2 1 38 järgne - 4 tooli ja 1 voodi 32 Nukleaarmeditsiin wc 4m2 6 24 33 Nukleaarmeditsiin wc 6m2 1 6 34 Nukleaarmeditsiin wc/d. 7m2 1 7 35 Nukleaarmeditsiin õe.j. 16m2 1 16 Õe post isolaatoritele (koridoril) -2 36 Nukleaarmeditsiin 14m2 1 14 kohta KOKKU (Nukl.) 683 KOKKU (I, II Rad., Nukl.) 4003 Tehnilised nõuded Uuringuruumide planeerimisel arvestada ehituslikult teostatavate radiatsioonikaitse abinõudega kooskõlas Kiirguskeskuse nõuetega. MRT asukoha valikul arvestada seadme massi ja uuringuruumi kaitsmise vajadust ümbritseva keskkonna magnetvälja muutuste mõjude eest. Seadme paigaldusprojekt koostatakse seadmeid tarnivate firmade poolt esitatud nõuete kohaselt. Arvestada tingimustega seadme võimalikuks uuendamiseks. Radioloogiakeskuses on vaja: kiirguskaitse abinõud; kellad, televisioon, raadio; ooteruumis elektooniline järjekorrast teavitamise tabloo; meditsiinigaasid; turvameetmed kõrvaliste isikute sissepääsu vältimiseks, koodlukud; valgussignalisatsioon protseduuriruumide ustel; arvutivõrk, haigla infosüsteem, PAKS; personal-personal hädaabi väljakutse süsteem, patsient-personal väljakutse süsteem; keskuse toimepidevus peab olema tagatud UPS seadmete ja varugeneraatortoitega seadmete väljalülitamise perioodiks; EMK teenindav erakorralise radioloogia osakond peab olema kaetud 100% nii UPS, kui ka varugeneraatortoitega. 3.10. DIAGNOSTIKAKLIINIKU RADIOLOOGIAKESKUSE NUKLEAARMEDITSIINI OSAKOND Ülesanne Nukleaarmeditsiini osakond on radioloogiakeskuse funktsionaalne üksus, mis tegeleb nukleaarmeditsiiniliste uuringute ja raviprotseduuride läbi viimisega. Nukleaarmeditsiinilised uuringud ja raviprotseduurid põhinevad radioaktiivsete isotoopide kasutamisel. Personal Tabel 29. Nukleaarmeditsiini osakonna personal Kokku Suurim vahetus Radioloogid 4 3 Radiolooagiatehnikud 8 3 Hooldustöötajad 8 3 Tehnikaspetsialistid 1 1 Klienditeenindajad 2 1 Kokku 23 11 Tööaeg Uuringuid tehakse tööpäeviti 10 tundi. Palatiosakond töötab 24 tundi ööpäevas puhkepäevadeta nagu statsionaar. Ruumide planeerimine Nukleaarmeditsiiniline diagnostika – teostab valdavalt ambulatoorsete patsientide uuringuid. Uuringuruumdiega samas ruumigrupis paiknevad ka ka preparaatide ettevalmistamise ruumid. 35 Üksuse eelistatav asukoht radioloogia uuringuruumidega samas tsoonis, otseühenduses teraapia palatitega. Nukleaarmeditsiinilise teraapia osakonda planeeritakse 4 voodiga palatisektsioon 1-kohaliste varjestatud isolaatoritena. Tehnilised nõuded Uuringuruumide planeerimisel arvestada ehituslikult teostatavate radiatsioonikaitse abinõudega kooskõlas Kiirguskeskuse nõuetega. Varjestatud palatite puhul arvestada projekteerimisel paigaldatavate tinaplaatide paksusega ja kogumassiga. Abinõude projekt koostatakse seadmeid tarnivate firmade poolt esitatud andmete kohaselt. Nukleaarmeditsiini üksuses on vaja: kellad, televisioon, raadio; meditsiinigaasid: hapnik, vaakum, meditsiiniline õhk; turvameetmed kõrvaliste isikute sissepääsu vältimiseks, koodlukud; valgussignalisatsioon protseduuriruumide ustel; arvutivõrk, haigla infosüsteem, PAKS; personal-personal hädaabi väljakutse süsteem, patsient-personal väljakutse süsteem; kiirgusohtliku materjali käitlemise ja säilitamise tingimused. 3.11. DIAGNOSTIKAKLIINIKU PATOLOOGIAKESKUS Programmeeritud pindala 1928 m2 Ülesanne Patoloogia on rakkude ja kudede elupuhuste (biopsia uuringud) ja surmajärgsete (patoanatoomilisel lahangul eemaldatud koematerjali uuringud) haiguslike muutuste diagnoosimisega tegelev morfoloogilisi uuringumeetodeid kasutav praktilise meditsiini eriala. Organisatsiooniline struktuur Keskus koosneb 3 osakonnast: Histopatoloogia -, Lahangupatoloogia – ja Tsütopatoloogia osakond Töökoormus Tabel 30. TH patoanatoomiliste lahangute ja patoloogiliste uuringute arv Nimetus 2014 2015 2016 Ruumide arv Patoanatoomilised lahangud (ITK +LTK) 375 361 397 Loote lahangud (reg histoloogise uuringuna) 44 67 101 Histoloogilised uuringud 28 712 28 744 29 762 HK koodid TH 97 329 97 437 100 889 HK koodid ITK 56 612 56 061 55 822 HK koodid LTK 40 717 41 376 45 067 Tsütoloogilised uuringud 55 788 50 874 48 026 HK koodid TH 59 035 53 835 50 821 HK koodid ITK 33 557 29 969 27 827 HK koodid LTK 25 478 23 866 22 994 KOKKU UURINGUD TH 84 500 79 618 77 788 KOKKU KOODE TH 156 364 151 272 151 710 Immuunohistokeemilised uuringud 6487 6164 7258 HK koodid 6487 6164 7258 Molekulaarbioloogia e molekulaarpatoloogia 62 HK koodid 213 Tsütogeneetika 7 8 34 HK koodid 7 8 34 KOKKU UURINGUD 6494 6172 7354 KOKKU KOODE 6494 6172 7505 Patoloogiakeskusse toodud surnute arv TH-s 1439 1362 1342 -neist ITK 788 774 796 -neist LTK 487 447 381 -lahanguteks mujalt 132 115 128 -lapsed 32 26 39 36 Töökorraldus KOOLNUTE VASTUVÕTT, PATOANA- UURINGUMATERJALIDE HOIDMINE JA TOOMILISED VASTUVÕTMINE REGISTREERIMINE, VÄLJAANDMINE LAHANGUD ETTEVALMISTAMINE LABORATOORIUM skriining- tsütopatoloogia uuringupreparaatide valmistamine ARST-PATOLOOGIDE KABINETID Joonis 1. TH Patoloogiakeskuse töökorralduse ja tehnoloogiliste protsesside vooskeem Personal Tabel 31. Patoloogiakeskuse personal Ametinimetus Kokku / Suurim vahetus Patoloog 19 Resident 2 Molekulaarbioloog 1 Kvaliteedijuht 1 Laborant 28 Tehnik/insener 1 Abiline, lahanguabiline 5 Muud: s.h sekretär, spetsialist, õde-perenaine 11 Kokku 68 Tööaeg Patoloogiakeskuse kõigis üksustes on tööaeg 5 päeva nädalas ühes vahetuses. Ruumide planeerimine Lahangusektsioon – toimub koolnute vastuvõtt, hoidmine ja väljaandmine. Koolnute transport väljastpoolt haigla peakorpust ning teistest haiglatest (ca 750 koolnut aastas) toimub autotranspordiga. Haigla peakorpuse osakondadest koolnute toomine (ca 650 koolnut aastas) on planeeritud tunneli kaudu 0 korruse tasandil. Koolnute toomist vertikaaltransporti ja tunnelit mööda haigla erinavatest üksustest võib käsitleda kui tavapärast haiglasisest transporti. Koolnute laadimiseks on planeeritud eraldi auto laadimiskoht „-1.“–korruse tasapinnas haigla logistikakeskusega külgnevalt. Samal tasandil paiknevad patoloogiakeskuse koolnute külmkambrid. Transpordi ettesõit ja laadimine toimub varjatult ülejäänud laadimisalast eraldatud auto sissesõiduboksis. Siin toimub koolnute transport väljaspoolt sisse ja koolnute väljaviimine. Koolnute hoidmiseks on vaja ligikaudu 33-40 kohta korrus-külmkambrites, s.h. on arvestatud kriisiolukorra reserv. Külmkambrid koosnevad kuni 15-st, 3-4 kohaga vertikaalsest sektsioonist, mis paiknevad koolnu lahangueelne ettevalmistamisega samas ruumis. Külmseadmete agregaadid paiknevad tehnilises ruumis. Kambrite ees on vajalik vaba ala käru väljatõmbamiseks ja liikumiseks ning koolnu lahanguks ettevalmistamiseks. 37 Koolnute hoiuruum ja lahangusaal planeeritakse vahetu ühendusega. Koolnute tuvastamis- ja väljastamistoimingud teostatakse samas ruumis, kus paiknevad külmkambrid. Koolnuga seotud dokumentatsioon vormistatakse lahanguabilise ruumis. Koolnu rõivaste jaoks on hoidla. Matustega seonduvaid toiminguid patoloogiakeskuses ei tehta: matusebüroo teenuseid (kirstupanek, matusetarvete müük, sellega seonduv klienditeenindus) ei osutata, koolnute hoidmist kirstus ei toimu. Pato-anatoomilised lahangud Planeeritakse 2 lahangusaali, neist ühes 2 lahangulauda, teises 1 lahangulaud. Viimane on mõeldud ka infitseeritud koolnute lahanguteks omades seadmestikku lahanguvahendite, saali ja vajadusel ka koolnu riiete desinfektsiooniks. Koolnud tuuakse külmkambrist, ettevalmistus lahanguks on külmkambrite paigaldusala ees. Personali sisenemine lahangusaalide alale toimub üldkäidava koridori kaudu lahanguala riietumisruumidesse. Lahangusaalide vahetus läheduses on vajalik väljalõikeruum lahangumaterjalide väljalõikeks ja töötsoon muudeks seonduvateks toiminguteks. Mõlemast lahangusaalist ventilatsiooni kaudu väljuvat õhku käsitletakse potentsiaalselt nakkusohtlikuna. Lahangujärgselt koolnu viiakse tagasi külmkambrisse, lahangul võetud uuringumaterjal transporditakse koetöötlusruumi, jäätmed ja kasutatud rõivastus saastatud vahendite hoiuruumi. Patoloogia laboratoorium Patoloogia laboratooriumis toimub uuringumaterjalide vastuvõtmine, sorteerimine, registreerimine ja eeltöötlus ning uuringupreparaatide valmistamine. Laboratooriumi saabuv uuringumaterjali jaotus liigiti ja edasise töötlemise viisi järgi: elupuhuselt võetud morfoloogiline uurimismaterjal: histoloogilised -, tsütoloogilised -, tsütogeneetilised – ja molekulaarbioloogia uuringud; Pato-anatoomiline lahangul võetud uuringumaterjal – tuuakse lahangusaalidest ja transpordiga teistest haiglatest. Uuringumaterjalide vastuvõtmine ja eeltöötlus Uuringumaterjali tuuakse lahangusaalidest, haigla osakondadest ja transpordiga väljaspoolt haiglat. Materjali vastuvõtus asuvad läbiandekapid, kuhu tuuakse välistellijate poolt koeproove ja saatelehti sisaldavad transpordikonteinerid ning kus paikneb postkastriiul väljaminevate kirjalike vastuste jaoks. Materjali vastuvõturuumis paikneb ka haiglasisese toruposti vastuvõtu-saatejaam. Vastuvõturuumis uuringumaterjal sorteeritakse, registreeritakse. Lahangusaalidest pärinev materjal saadetakse koetöötluse ruumi. Ruumigrupi koosseisus on arvestatud kiiruuringute ruum. Uuringumaterjalide vastuvõtmine, kiiruuringud Uuringumaterjal registreeritakse, koematerjal suunatakse väljalõike tegemiseks ja operatsioonimaterjal kiiruuringuks, mille puhul kasutatakse koe külmutamise tehnoloogiat hilisema koetüki lõikamisega krüomikrotoomil ja edasist kiiruuringut. Uuringupreparaatide valmistamine Preparaatide valmistamise tööprotsessis on erinevad menetlused, mis eeldavad ruumiplaneerimise mõttes eraldi ruumide olemasolu. Laboratooriumi seadmestatud töökohtade arv sõltub erinevate meetodite kasutamisest ja seadmetest. Personal töötab tööaja jooksul erinevatel töökohtadel. Laboratoorium planeeritakse mitme, soovitavalt omavahel seotud ruumina, arvestades tehnoloogilise protsessi järjepidevust ja tegevuste tsoneerimise põhimõtet. Sisaldab töökohti, mis paiknevad tööprotsessi loogikat järgides omavahel ühendatud ruumides: väljalõikeruum, märgarhiiv, mikrotomeerimine, parafiinsisestus, koeprotsessorid, preparaatide värvimine ja skaneerimine. Morfoloogilise otsuse väljastamine Uuringupreparaadid toimetatakse arst-patoloogidele uurimiseks ja otsuse väljastamiseks. Siin paiknevad patoloogide töökabietid ja sekretäride büroo. Tsütoloogiliste preparaatide korral toimub preparaatide eelnev uuring, nn skriinimine laborantide poolt. 38 Koepank ja preparaadiklaaside arhiiv Toimub kudede külmutamine ja säilitamine, milleks kasutatakse alarm- ja jälgimissüstee-miga varustatud ultrasügavkülmikuid. Preparaadiklaaside ja parafiinplokkide 5 aasta preparaadid (lühiajaline arhiiv) säilitatakse keskuses „-1.“- korrusel paiknevas uuringumaterjalide ruumis, mille asukoht eeldab tavapärasest suuremat koormust põrandale ja arvutatakse hoitavast kogusest tulenevalt! Preparaadiklaaside pikaajaline arhiiv Uuringumaterjalide säilitamise aeg on 30 aastat, eeldatavalt on see põhiliselt preparaadiklaaside ja parafiinplokkide arhiiv. Arhiivi asukoht peaks olema „-1.“-korruse tasandil, kuna arhiveeritav materjal on suure kogukaaluga. Patoloogiakeskuse pindalas sisalduvad: abiruumid: materjalide laod, abiruumid töötsoonides, koristus- ja jäätmekogumise ruumid, administratsiooni ja nõupidamiste ruum, personali olmeruumid. Personali garderoobid ei ole arvestatud patoloogiakeskuse ruumide koosseisu, vaid näidatakse personali garderoobide hulgas. Laod ja abiruumid Kemikaale ja reaktiive hoitakse selleks otstarbeks ette nähtud laos. Reaktiivide hoidla konstruktsiooni ja ventilatsioonilahenduse projekteerimisel arvestatakse reaktiivide ja nende lenduvate aurude tervistkahjustavat toimet ja tuleohtlikkust. Must pesu kogutakse ja paigutatakse pesuteenindajale ligipääsetavasse ruumi. Puhas pesu tuukse garderoobidesse. Koristusvahendite hoidmine Vaja on planeerida lokaalseks puhastuseks kasutatava koristuskärude paigutamise koht koos valamuga. Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus toimub haigla jäätmekäitluse eeskirja kohaselt. Hoone „-1.“-korruselt saastunud materjali kogumise ruumist jäätmed viiakse perioodiliselt haigla jäätmekogumiskeskusse. Töölahused kogutakse ja paigutatakse suletud nõudes jäätmeruumi. Bioloogilised jäätmed, lõikavad ja teravad esemed kogutakse ja tähistatakse eraldi ning paigutatakse jäätmeruumi. Olmejäätmed, s.h ühekordselt kasutatavad uuringuproovide topsid, kogutakse eraldi. Ruumid Tabel 32. Patoloogiakeskuse ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Ruumide Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind kokku alajaotus arv 1 Patoloogia keskus Ladu (koolnute rõivad) 7m2 1 7 2 Patoloogia keskus Avabüroo -15 töökohta 95m2 1 95 3 Patoloogia keskus dush 7m2 1 7 4 Patoloogia keskus dush 8m2 1 8 5 Patoloogia keskus Immunohistokeemia labor 45m2 1 45 6 Patoloogia keskus insenerid 29m2 1 29 7 Patoloogia keskus juhataja 20m2 1 20 8 Patoloogia keskus Juhtiv laborant 20m2 1 20 9 Patoloogia keskus jäätmed/prügi 11m2 1 11 10 Patoloogia keskus kiiruuring (1) 29m2 1 29 11 Patoloogia keskus koepank 43m2 1 43 12 Patoloogia keskus koeprotsessorid 22m2 1 22 Personali koolitus- ja 13 Patoloogia keskus 53m2 1 53 nõupidamisruum Koolnu ettevalmistus, 14 Patoloogia keskus 124m2 1 124 külmkambrid, 15 Patoloogia keskus Koolnute vastuvõtt /väljaandmine 50m2 1 50 16 Patoloogia keskus Koristusvahendid 10m2 1 10 17 Patoloogia keskus Kvaliteedispetsialist 20m2 1 20 18 Patoloogia keskus Lahangusaal 1 lauaga 54m2 1 54 19 Patoloogia keskus Lahangusaal 2 lauaga 96m2 1 96 39 20 Patoloogia keskus Lahanguabiline 15m2 1 15 21 Patoloogia keskus lüüs 13m2 1 13 materjalide 22 Patoloogia keskus 47m2 1 47 vastuvõtt+sorteerimine 23 Patoloogia keskus mikrotomeerimine 69m2 1 69 24 Patoloogia keskus Mustad materjalid 10m2 1 10 25 Patoloogia keskus must pesu 10m2 1 10 26 Patoloogia keskus parafiinisisestus 23m2 1 23 27 Patoloogia keskus patoloog 20m2 16 320 28 Patoloogia keskus Personali puhke – ja söögiruum 58m2 1 58 Preparaadiklaaside sorteerimine 29 Patoloogia keskus 24m2 1 24 (skaneerimine) 30 Patoloogia keskus reaktiivide ladu 36m2 1 36 Personali riietumine lahanguks 31 Patoloogia keskus 12m2 1 12 (mehed 10 kohta) Personali riietumine lahanguks 32 Patoloogia keskus 20m2 1 20 (naised 20 kohta) Personali garderoobid (mehed 30 33 Patoloogia keskus 34m2 1 34 kohta) Personali garderoobid (naised 60 34 Patoloogia keskus 64m2 1 64 kohta) 35 Patoloogia keskus tarvikud (abiruum) 33m2 1 33 36 Patoloogia keskus Tsütoloogia labor 52m2 1 52 Uuringumaterjalide hoidla, märg 37 Patoloogia keskus 71m2 1 71 arhiiv Vastuvõtt väljast, vastuste 38 Patoloogia keskus 25m2 1 25 väljastamine 39 Patoloogia keskus Väljalõikeruum - 3 töökohta 41m2 1 41 40 Patoloogia keskus Väljalõiked 19m2 1 19 41 Patoloogia keskus värvingud 67m2 1 67 42 Patoloogia keskus wc 3m2 6 18 43 Patoloogia keskus wc+dush 6m2 2 12 44 Patoloogia keskus Patoloogi õpperuum 23m2 4 92 KOKKU 1928 Tehnilised nõuded Patoloogiakeskuses on vaja: kellad, telefonid; televisioon, raadio; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; audio- videosüsteem; erinõuded ventilatsioonisüsteemile (töö mürgiste kemikaalidega töötavate seadmetega; vajadus säilitada suures koguses tööks vajalikke mürgiseid kemikaale selleks ette nähtud laoruumis). 3.12. DIAGNOSTIKAKLIINIKU LABORIKESKUS Programmeeritud pindala 2370 m2 221 m2 laboriproovide võtmine (Vereandmise kabinetid polikliinikus) Ülesanne Laborikeskus on diagnostiline üksus, mis osutab laborimeditsiini tervishoiuteenuseid haigla kliinilistele üksustele ning välispartneritele ja teostab haigla tööks vajalike veretoodete ohutuskontrolli ning käitlust. Töökoormus Laboratooriumi perspektiivse ruumiplaneerimise aluseks on alljärgnevas tabelis toodud töökoormuse näitajad aastaks 2016-2035. Laboratoorium teenindab kõiki haigla üksusi ja teisi tervishoiuteenuse osutajaid, teostab haiglasiseseid infektsiooni kontrolluuringuid. 40 Tabel 33. Uuringute liigid ja arv Uuringuliik Arv Märkusi Kliinilise keemia uuringud 3 000 000 Laboratoorse hematoloogia uuringud 900 000 Hormoonide ja kasvajamarkerite uuringud sisaldub teistes gruppides Immuunanalüüsid 300 000 Mikrobioloogilised uuringud 200 000 Prenataalse skriiningu laboriuuringud 8000 Molekulaardiagnostilised uuringud 100 000 Vereteenistuse laboriuuringud 120 000 Kokku 4 600 000 200 labori töökohta Töökorraldus Proovid ambulatoorsetelt Proovid statsionaarsetelt Proovid teistest raviasutustest ja patsientidelt (vt laboriproovide patsientidelt (osakonnad) laboritest (autojuhid) võtmine) Pneumopost Veretooted verekeskusest (autojuhid) Labori preanalüütika keskus Verepank (24h/7) Kliinilise keemia ja hematoloogia osakond (24h/7) Kliinilise immunoloogia Mikrobioloogia osakond (8h/6) osakond (8h/5) Proovide arhiiv Jäätmekäitlus Joonis 2. Laboriproovide liikumise skeem Laboriüksuste funktsioonide kirjeldus I. Laboriproovide võtmine Ambulatoorsetelt patsientidelt vereproovide võtmine, patsientidelt faecese ja uriiniproovide kogumine ja andmine kohapeal. Töökoormus Vereproovide võtmine ca 900 patsiendilt päevas (keskmine koormus ootetsoonis, kui 4 tunniga teenindatakse 60% patsientidest on ca 100 inimest tunnis); Proovivõttude arv suureneb seoses plaanitava haigla ambulatoorse töö suurenemisega. 41 Töökorraldus Üksusse sisenemisel saab patsient registraator-kliendienditeenindajalt vajalikku preanalüütikat puudutavat teavet ning patsient registreeritakse haigla infosüsteemis. Ooteruumis järjekorra- automaat, ooteruum ühenduses vestibüüliga. Üksuses toimub laboratoorsete proovide võtmine labori õe poolt või kaasatoodud uuringualuste proovide üleandmine kogumisletile. Proovivõtmise ruumistus on WC, et patsient saaks anda faecese- ja uriiniproovi. Proovid toimetatakse laboratooriumi pre- ja postanalüütika osakonda pneumopostiga või töötaja poolt ja menetletakse üldise korra kohaselt. Planeeritakse 12 boksi vereproovide võtmiseks, üks töökoht proovide vastuvõtmise ruumis, mis on ühendatud kahepoolsete ustega kapi abil WC. Personal Tabel 34. Laborikeskuse labriproovide võtmise üksuse personal Nimetus Kokku Suurim vahetus Arst - - Õde 15 12 Muud (registraator, abiline) 4 4 Kokku 19 16 Tööaeg Vastuvõtt ühes vahetuses, 5 päeva nädalas, iga päev 8-10 tundi. Ruumide planeerimine Ooteruum ühenduses vestibüüliga või selle osa, ooteruumis järjekorra-automaat. Registraator- konsultandi asukoht patsiendi saabumise tsoonis, töökoht eraldatud ruumina. Vereproovide andmise kabiinid eraldatud. Proovide vastuvõtmise ruumi vastuvõtulaud mõnevõrra eraldatud ooteruumist ja WC sisenemisest. Üksuses on vaja: haigla ja labori infosüsteemid; elektrooniline järjekorra registreerimine. II. Verepank Verepank on laboratooriumi koosseisu kuuluv üksus, mille ülesandeks on vere käitsemine ja immunohematoloogiliste uuringute teostamine. Töökoormus Immunohematoloogilised uuringud – 300 0000 uuringut aastas Töökorraldus Verepangal on laborist sõltumatu pre- ja postanalüütika teenistus. Verepreparaadid transporditakse verekeskusest. Verepangas neid säilitatakse ja väljastatakse kirurgiliste erialade, sisekliiniku , erakorralise meditsiini ja intensiivravi jt osakondadele, kus verd vajatakse ja kust tuuakse immunohematoloogiliste uuringute analüüsid. Siia suubub pneumopost haigla osakondadest. Personal Tabel 35. Laborikeskuse verepanga personal Nimetus Kokku Suurim vahetus Arst 4 1 Resident 1 1 Spetsialist 2 1 Õde 4 3 Laborant 3 2 Kokku 14 8 Tööaeg Ühes vahetuses, ööpäevane valveteenistus. 42 Ruumide planeerimine Üksus moodustab omaette ruumistu. Üksus peaks soovitavalt paiknema liftisõlme lähedal. Sisenemine haigla üldkoridorist, soodne asukoht väljastpoolt tulevale veretranspordile (autoparkla, lifti pääs). Oluline on seos operatsiooniosakonna, hematoloogia, erakorralise meditsiini ja intensiivravi ruumidega. Seos laboratooriumi ruumidega ei ole esmanõue. Ruumid planeeritakse ühe sissepääsuga, tehnoloogilise tsükli järjepidevust arvestavalt: Üksuses on vaja: Töökohtadel loomulik valgus. Elektrooniline ühendus haigla infosüsteemiga, vereteenistuse infosüsteemiga. Katkematu elektrivarustus külmseadmetele, analüsaatoritele, arvutitele. III. Pre- ja postanalüütika keskus Proovimaterjali vastuvõtmine ja selle eelmenetlemisega seonduv tegevus. Vastuste, saatekirjade ja laboriteenistust puudutavate infomaterjalide väljastamine. Proovinõude väljastamine. Paikneb labori sissepääsu juures, võimalusega vastu võtta ka väljastpoolt haiglat toodavaid proove. Siia suubub pneumopost haigla osakondadest ja vere andmise kabinetist. Oluline on seos EMK, intensiivravi osakondade, operatsioonitubade jt aeg-kriitilisi laboriuuringuid tellivate osakondadega. (Tagada toruposti ühendus!). Töökoormus 4500 – 5500 proovimaterjali päevas. Töökorraldus Siia saabub kogu uuringualane materjal haigla üksustest ja väljastpoolt haiglat, toimub proovide vastuvõtt, elektroonse tellimuse tegemine, tsentrifuugimine, jaotamine laboriüksustele; teistesse asutustesse saadetavate analüüside registreerimine ja väljasaatmine; väljast tulnud vastuste vastuvõtmine ja ekspeditsioon; vastuste ja laboriteenistust puudutavate infomaterjalide väljastamine; saatelehtede ja katsutite väljastamine. Personal Tabel 36. Pre- ja postanalüütika keskuse personal Nimetus Kokku Suurim vahetus Klienditeenindaja 5 4 Sekretär 5 4 Abiline 2 1 Kokku 12 9 Tööaeg Põhipersonal töötab ühes vahetuses puhkepäevadeta 10t päevas. Töövälisel ajal 24t öp/ 7p nädalas katab tööd laborantide valve (2-3 valveringi). Ruumi planeerimine Ruumide (tsoneerimine): asukoht paikneb labori tehnoloogilise tsükli alguses, sisenemine haigla üldkoridorist, soodne asukoht proovide toomiseks väljastpoolt (alates - auto parkimine, lifti pääs). Ruumis vastuvõtulett sisenemise tsooni (ruum võib avaneda ka otse koridori) ja personali töötsooni vahel. Kirjalikult edastatavate analüüsivastuste jaoks postkastilaadne lukustatav kapistik, mis ühe poolega avaneb haigla üldkoridori. Ruumi keskel proovide jaotuslauad, seina ääres osaliselt eraldatuna operaatorite-registraatorite arvutitöökohad elektroonse tellimuse tegemiseks. Eraldi tsoonis tsentrifuugid. Üksuses on vaja: haigla ja labori infosüsteemid, erinõuded tehnilistele kommunikatsioonidele. IV. Kliinilise keemia ja hematoloogia osakond Biokeemilised vere, uriini, liikvori analüüsid. Happe-alus tasakaal ja elektrolüüdid, osmolaalsus, veresuhkur. Südame- ja luu ainevahetuse markerid. Terapeutiline ravimmonitooring. 43 Toksikoloogilised uuringud: gaasikromatograafilised (alkoholi, alkoholi surrogaatide), raskemetallide analüüsid. Porfüriinid. Narkootikumide kiirtestimine. Elektroforeetilised uuringud. Hematoloogilised (vere, uriini ja kehavedelike) ja hüübimisanalüüsid. Preparaatide värvimine ja mikroskoopia. Valveteenistuse analüüsid (kliiniline keemia, vereanalüüs, hüübimisuuringud). Töökorraldus Uuringuid teostatakse plaanilises korras ja valveteenistuses. Personal Tabel 37. Kliinilise keemia ja hematoloogia osakonna personal Nimetus Kokku Suurim vahetus Arst 6 6 Resident 1 1 Spetsialist 6 6 Laborant 30 7+7 Abiline 1 1 Kokku 44 28 Tööaeg Tööpäeviti ühes vahetuses, ööpäevane valveteenistus, valves 3 laboranti. Ruumide planeerimine Kliinilise keemia ja hematoloogia laboratooriumis (nn Liinilaboris) planeeritakse kaks saali, kus asuvad automaatanalüsaatorid ja nende juurde kuuluvad töökohad. Asukoht preanalüütika ruumide vahetus läheduses, hea ühendus preanalüütika ja kliinilise keemia ja hematoloogia ruumigrupile uuringumaterjali edastamiseks. Sellega vahetus ühenduses uriiniuuringute ja värvimisruum. Erinõued tehnilistele kommunikatsioonidele. Kasutusel on lämmastik ja vesinik, mis tuuakse töökohale torustiku abil tsentraalsest ballooniruumist või paigaldatakse balloonid eraldi. Erinõued tehnilistele kommunikatsioonidele. Elektroforeetilisteks uuringuteks planeeritakse 2 omavahel ühendatud ruumi. Erinõued tehnilistele kommunikatsioonidele. V. Kliinilise immunoloogia osakond Töökorraldus Uuringuid teostatakse plaanilises korras. Uuringumaterjal tuuakse preanalüütika keskusest. Personal Tabel 38. Kliinilise immunoloogia osakonna personal Nimetus Kokku Suurim vahetus Vanemarst 1 1 Arst 4 4 Resident 2 2 Spetsialist 2 2 Laborant 9 9 Sekretär 1 1 Abiline 1 1 Operaator 2 2 Kokku 22 22 Tööaeg Tööpäeviti ühes vahetuses. Ruumide planeerimine Ruumistu võib paikneda laboratooriumi vähem läbikäidavas osas, kuna siin sisalduvad piiratud sisenemisreziimiga ja ventilatsiooni erinõuetega ruumigrupid. PCR labor: sisenemislüüs, seosed ettevalmistusruum- analüsaatorid; ettevalmistusruum- elektroforees. VI. Mikrobioloogia osakond Mikrobioloogia osakonnas paiknevad üldmikrobioloogia ja mükobakterioloogia laboratooriumide ruumid. Uuringuvaldkond: üldmikrobioloogilised, mükobakterioloogilised- ja seenuuringud. 44 Personal Tabel 39. Mikrobioloogia osakonna personal Nimetus Kokku Suurim vahetus Arstid, resident 7 7 Spetsialistid 2 2 Laborandid 20 20 Operaatorid 2 2 Abilised 3 3 Kokku 34 34 a. Mikrobioloogia laboratoorium Uuringuvaldkond: mikrobioloogilised-, seroloogia- ja haiglahügieeni ning seenuuringud. Töökorraldus Uuringualused proovid tuuakse preanalüütika keskusest ja antakse labori vastuvõtulüüsi, kust nad toimetatakse labori tehnoloogia kohasteks uuringuteks. Erineva reziimi ja seadmetega varustatud uuringuruumid asuvad eraldi. Söötmete valmistamine, proovide kahjutustamine ja nõudepesemine on osakonnas ühine. Personal siseneb, olles haigla soklikorrusel riietunud haiglariietesse. b. Mükobakterioloogia laboratoorium Töökorraldus Moodustab omaette ruumistu kontrollitava pääsuga ümberriietumise lüüsi kaudu laboratooriumi sisekoridorist. Ühiste funktsioonide täitmiseks külgneb osa ruume üldmikrobioloogia laboratooriumi ruumidega. See puudutab söötmete valmistamise, proovide kahjutustamise ja nõudepesemise ruume. Uuringualused proovid tuuakse preanalüütika keskusest ja antakse vastuvõtulüüsi/kappi, kust nad toimetatakse labori tehnoloogia kohasteks uuringuteks. Erineva reziimi ja seadmetega varustatud tegevused paiknevad omaette ruumides. Personal siseneb ümberriietusruumi, olles soklikorrusel riietunud haiglariietesse. MBT laborisse sisenetakse läbi lüüsi. Tööaeg Ühes vahetuses tööpäeviti ja laupäeval. Ruumide planeerimine Üksus moodustab omaette ruumistu pääsuga laboratooriumi sisekoridorist või haigla üldkoridorist. Sisenemine mükobakterioloogia üksuse ruumidesse läbi lüüsi ja ümberriietumisruumi. Uuringualuste materjalide üleandmiseks kahepoolsete ustega kapp-lett (läbiandekapp) ja selle juures andmesisestajate töökohad. Autoklaaviruumil üldmikrobioloogia laboriga ühendus kahepoolsete ustega läbiandekapi kaudu, uks MB laborist. Kahepoolse uksega autoklaav paikneb pesemisruumiga külgnevas seinas. Pesuruumi üldmikrobioloogia labori koridorist uks, MB laborisse kahepoolsete ustega läbiandekapp. Laboratooriumi ruumide järjestus tehnoloogilise protsessi kohane, erinevate uuringute jaoks eraldi ruumid. MBT osas aknad mitteavatavad. 45 Mikrobioloogia üldlabor Esmaskülvid, mikroobide samastamine ja ravimtundlikkuse määramine Arstid Seente uuringud Anaeroobsete mikroobide uuringud Mükobakterioloogia labor MBT isoleerimise ruum Kultuuride hävitamine Riietumis- lüüs, pääs labori üldkoridorist Mikrosko- Arst peerimine Joonis 3. Laborikeskuse mikrobioloogia osakonna üldlabori ja mükobaktereoloogia labori töökorraldus ja tehnoloogilised protsessid Personal Laborikeskuses Tabel 40. Laborikeskuse töötajate arv: kokku suurimas vahetuses Laborikeskuse juhataja 1 1 Vanemlaborant 1 1 LK arstid 10 2 LK biomeditsiini tehnikud 36 6 Hooldustöötajad,õe abilised 26 5 Muud: sekretär 1 1 osakonnaabiline 1 1 Kokku 76 17 Tööaeg laborikeskuses 24t ööpäevas puhkepäevadeta valve. Tööpäevadel 8.00-17.00-ni tööl suurim vahetus. Ruumide planeerimine Laboratooriumis on eraldatud järgmised funktsionaalsed tsoonid: proovide võtmine ja vastuvõtmine ambulatoorsetelt patsientidelt: ootesaal eraldi nurgaga taluvusproovide ootajatele, registreerimine, WC proovide andmiseks, verevõtu kohad, laste verevõtu koht; preanalüütika osakond: statsionaari proovide vastuvõtt ja vastavuse kontroll, proovide eeltöötlus ja materjali jagamine; valveuuringute osakond (enamasti automaatuuringud): vereteenistus - eraldi tsoon - veregruppide automaatanalüsaatorid ja verepank, kliiniline keemia – biokeemia ja immuunanalüüsi integreeritud analüsaatorid, hematoloogia – hematoloogia, hüübimise ja uriini ribaanalüüsi analüsaatorid, 46 haigustekitajate kiiruuringud - seroloogilised kiirtestid ja POCT molekulaardiagnostika; kliinilise keemia ja immuunoloogia eriuuringute osakond - valvetöös mittekasutatavad automaatanalüsaatorid (nefelomeeter, elektroforeesi aparaat, allergiamarkerite- jt analüsaator, ELISA analüsaator, IF slaidide tegemine, immunobloti analüsaator; IF mikroskoopia, läbivoolutsütomeeter, kromatograaf); hematoloogia labor – automaatmikroskopeerimine, preparaatide valmistamine, mikroskoopimine; molekulaardiagnostika osakond – haigustekitajate uuringud, molekulaargeneetika; mikrobioloogia osakond - külvid, preparaadid, mikroskopeerimine; laboriarsti vastuvõtu kabinet (tasuliste patsientide analüüside konsultatsioon); laboratooriumi üld- ja ühisruumid: laod tarvikutele, jäätmekäitlus, külmruum reagentidele, külmruum proovidele (ootearhiiv ja arhiiv), pindala külmikute ja sügavkülmikute jaoks; personaliruumid. Laboriarsti vastuvõtt Laboriarsti konsultatiivne patsientide vastuvõtt, s.h tasuliste uuringute teostamiseks. Kabinet paikneb sisekliiniku polikliinikus, vastuvõtt toimub graafiku alusel etteregisteerimise alusel. Laboriproovide võtmine Vereproovide võtmine ambulatoorsetelt patsientidelt, 7 (, kuni 12) töökohta vereproovide võtmiseks ja WC proovide andmiseks. Proovid kogutakse, pakitakse ja edastatakse torupostiga laboratooriumi pre- ja postanalüütika osakonda ning menetletakse üldise korra kohaselt. Ruumid paiknevad haigla sisenemise tsoonis vestibüüli lähedal. Preanalüütika osakond Uuringualuse materjali vastuvõtmine ja selle eelmenetlemisega seonduv tegevus. Vastuste ja laboriteenistust puudutavate infomaterjalide väljastamine. Planeeritav võimalus preanalüütilise roboti kasutusele võtmiseks.Vajalik on pneumoposti ühendus uuringumaterjalide ja -vastuste edastamiseks EMO, operatsiooniosakonna jt. haigla üksustega. Valveuuringute osakond. Verepank. Kliinilise keemia ja immunoloogia eriuuringute osakond, kus paikneb ruumigrupina eraldatult verepank ja veregruppide automaatanalüsaatorid. Vajalik seotus pneumoposti abil kõigi teenust kasutavate üksustega. Osakonna funktsioonid on: ensüümide, lipiidide, valkude uuring; elektrolüütide, mikroelementide uuring; südame- ja aneemiamarkerite uuring; happe-alus tasakaalu ja veregaaside uuring; toksikoloogilised ja ravimite uuringud; valveteenistuse uuringud (kliiniline keemia, vereanalüüs, hüübimisuuringud); terapeutiline ravimmonitooring. Tööks planeeritakse üks saal, kus asuvad kliinilise keemia ja immuunanalüüsi automaatanalüsaatorid ja nende juurde kuuluvad töökohad. Uuringuid teostatakse plaanilises korras ja valveteenistuses, ettenähtud analüüse tehakse ööpäevaringselt. Hematoloogia labor Vere ja teiste kehavedelike rakkude uuring; Hüübimisuuringud; uriini ja väljaheite uuringud. Uuringuid teostatakse plaanilises korras ja valveteenistuses ööpäevaringselt. IA ja KK eriuuringud Molekulaardiagnostika osakond Haigustekitajate tuvastamine, molekulaargeneetika uuringud. Uuringuid teostatakse plaanilises korras. Uuringumaterjal tuuakse preanalüütika keskusest. 47 Mikrobioloogia osakond Infektsioonide etioloogia (bakterid, seened); materjali mikroskopeerimine; materjali kultiveerimine ja haigustekitajate isoleerimine; haigustekitajate identifitseerimine; haigustekitajate antimikroobse tundlikkuse määramine. Uuringuid teostatakse plaanilises korras. Laboratooriumi laod ja abiruumid Laboritarvikute ja regentide hoiustamine, laboriproovide arhiiv, külmkambrite ja -kappide paigaldusala, majandusmaterjalide hoidmine, jäätmekäitlus jm tegevuseks vajalikud ruumid. Nõutavate parameetritega puhastatud vesi tarnitakse haigla tsentraalsest veepuhastuskeskusest. Personaliruumid Kabinetid laboratooriumi juhtimise, osakondade juhtimise otstarbeks, spetsialistide töökabinetid, v.a. labori töökohtadel töötavad laborandid. Nõupidamiste ja personali puhkeruum. Personali garderoobid ei ole arvestatud laborikeskuse ruumide koosseisu, vaid näidatakse personali üldgarderoobide hulgas. Laboratooriumi üld- ja personaliruumid planeeritakse ruumiprogrammi järgi. Pääsuga laboratooriumi sisekoridorist. Ruumid Tabel 41. Vereandmise kabineti ruumiprogrammi kirjeldus – paikneb polikliiniku ruumigrupiga külgnevalt Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Ruumide Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind kokku alajaotus arv 1 Laboriruumid dok.ruum 14m2 1 14 2 Laboriruumid kabinet (12+2 õepost) 97m2 1 97 3 Laboriruumid ooteala (40) 72m2 1 72 4 Laboriruumid registratuur 34m2 1 34 5 Laboriruumid vereproovid 4m2 1 4 KOKKU 221 Tabel 42. Laborikeskuse ruumiprogrammi kirjeldus – paikneb tehnoloogiliselt sobivas asukohas omab ühendust kliiniliste osakondadega toruposti ja tunnelite süsteemi ja liftide kaudu Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku alajaotus ARSTID, VANEMARST, 1 Laborikeskus VANEMARST / 60m2 1 60 LABORISPETSIALIST (40 töökohta) 2 Laborikeskus PCR analüsaator 30m2 1 30 3 Laborikeskus PCR puhasruum 21m2 1 21 4 Laborikeskus WC 3m2 6 18 5 Laborikeskus ANALÜSAATORITE RUUM 1 290m2 1 290 6 Laborikeskus ANALÜSAATORITE RUUM 2 281m2 1 281 7 Laborikeskus arstid+laborspets.(40) 240m2 1 240 8 Laborikeskus AUTOKLAAV 18m2 1 18 9 Laborikeskus dush 5m2 2 10 10 Laborikeskus dush/wc 5m2 2 10 ERIUURINGUTE APARAADID 11 Laborikeskus (elektroforees, kromatograafia, 61m2 1 61 nefelomeetria) ERIUURINGUTE APARAADID ( 12 Laborikeskus 154m2 1 154 käsitsi ELISA, flow) 13 Laborikeskus HOIURUUM (jäätmete säilitamine) 9m2 1 9 14 Laborikeskus INKUBAATORITE RUUM 42m2 1 42 15 Laborikeskus INSENERID - 2 töökohta 20m2 1 20 16 Laborikeskus IT TUGIISIK - 2 TÖÖKOHTA 16m2 1 16 17 Laborikeskus KLIENDIHALDUR - 2 töökohta 16m2 1 16 18 Laborikeskus koosoleku ruum 36m2 1 36 19 Laborikeskus KORISTUSVAHENDID 6m2 1 6 20 Laborikeskus KORISTUSVAHENDID 5m2 1 5 21 Laborikeskus kultuurid 10m2 1 10 22 Laborikeskus KVALITEEDIJUHT 17m2 1 17 23 Laborikeskus KÜLMKAMBER 25m2 1 25 24 Laborikeskus LABORI JUHATAJA 20m2 1 20 25 Laborikeskus lüüs 5m2 1 5 48 MATERJALI ETTEVALMISTUS / 26 Laborikeskus 81m2 1 81 ESMAKÜLVID MIKROOBIDE SAMASTAMINE, 27 Laborikeskus 59m2 1 59 RAVIMITUNDLIKUSE MÄÄRAMINE 28 Laborikeskus mikroskoop 16m2 1 16 29 Laborikeskus MIKROSKOPEERIMINE 24m2 1 24 30 Laborikeskus mikroskop. 26m2 1 26 Molekulaarpatoloogia ja geneetika 31 Laborikeskus 152m2 1 152 labor 32 Laborikeskus MÜKOBAKTERITE ISOLEERIMINE 45m2 1 45 33 Laborikeskus PIMERUUM (immunofloresents) 21m2 1 21 34 Laborikeskus preanalüütika 16m2 1 16 35 Laborikeskus PROOVIDE ARHIIV 16m2 1 16 PROOVIDE VASTUVÕTT 36 Laborikeskus (tsentrifuugid, proovimaterjali 150m2 1 150 sorteerimine) 37 Laborikeskus puhkeruum 51m2 1 51 38 Laborikeskus REAKTIIVID 25m2 1 25 39 Laborikeskus RIIETUMINE 17m2 1 17 40 Laborikeskus SEKRETÄR - 2 töökohta 16m2 1 16 41 Laborikeskus SÖÖTMETE VALMISTAMINE 26m2 1 26 42 Laborikeskus VALVELABORANT 16m2 1 16 43 Laborikeskus JUHTIV VANEMLABORANT 20m2 1 20 44 Laborikeskus vanem laborant 28m2 1 28 45 Laborikeskus VEEPUHASTUS 17m2 1 17 46 Laborikeskus Verepank 63m2 1 63 VÄRVIMINE (HEMATOLOOGIA 47 Laborikeskus 20m2 1 20 ERIUURINGUD) 48 Laborikeskus wc/dush 5m2 1 5 49 Laborikeskus ÜLDLADU 40m2 1 40 KOKKU 2370 Tehnilised nõuded Laborikeskuses on vaja: kellad, telefonid; televisioon, raadio; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga sh labori infosüsteemiga (LIS); audio- videosüsteem; CO2, N2, H2 jm gaasid aparatuuri vajaduseks, mille balloonid paigutatakse töökohtadele või eraldi; erinõuded ventilatsioonisüsteemile (töö mürgiste kemikaalidega, ohtlike mikroobidega, ülipuhast uuringukeskkonda nõudvate uuringumaterjalidega jne.); erinõuded elektrivarustusele (seadmetele tagada katkematud elektrivarustus); erinõuded veepuhastussüsteemile - vajalik kombineeritud veepuhastusseade, mis töötab pöördosmoosi põhimõttel. Puhastatud vett vajatakse laboratooriumis – vee parameetrid määratakse analüsaatorite vajaduse järgi. 3.13. SISEHAIGUSTE KLIINIKU FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA ÜKSUSED Programmeeritud pindala 435 m2 kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksus 100 m2 neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksus 234 m2 pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksus Ülesanne Sisehaiguste kliiniku funktsionaaldiagnostika üksused tegelevad kardioloogilise, neuroloogilise ja pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostikaga, mis on vajalik vastava eriala haigete diagnoosi püstitamiseks ning ravi tulemuste hindamiseks. 49 Töökorraldus Haiged registreeritakse eelnevalt haigla infosüsteemide kaasabil uuringujärjekorda. Patsient saabub kokku lepitud kellaajal funktsionaaldiagnostika üksuse registratuuri. Patsiendi kohale saabumine registreeritakse ja Ta suunatakse uuringukabinetti. Uuringu teostamise järgsel arsti visiidil teavitatakse patsienti Tema uuringu tulemustest ning määratakse diagnoosikohane ravi või diagnoosi täpsustamiseks vajalikud lisauuringud. Ruumide planeerimine Funktsionaaldiagnostika üksuse ruumigrupp paikneb vastava eriala ambulatoorse vastuvõtuüksuste lähedal. Funktsionaaldiagnostika üksus teenindab lisaks polikliinikule ja ka vastava eriala statsionaari osakondi. Funktsionaaldiagnostika üksustele on vaja tagada ligipääsetavus ka haigla palatiosakondadest ja EMO-st. 3.13.1. Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksus Töökoormus Tabel 43. Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika uuringute - ja uuringuruumide arv Kardioloogilised uuringud (ambulatoorsed kabinetid) TH : ITK+LTKH ITK LTKH TH Uurin- uuringute kabinetid Artikli kood ja Uurin- Kabi- Uurin- Kabi- uuringud gu aeg aeg kokku tööaeg Vaja- arv nimetus gud netid gud netid kokku (min) (min) 254tp dus Elektrokardiograafia 38 58 96 15 1440 0 Elektrokardiograafia Koos Kompuutera- nalüüsiga 19 801 2 25 673 3 45 474 15 682 110 5 Elektrokardiograafia Koormustest (Veloergomeetril, Koormusrajal) 4499 2 1497 1 5996 65 389 740 3 Tilt-Test 15 25 40 95 3800 0 Holteri Monitooring 4205 2 1497 1 5702 30 171 060 3 Söögitorukaudne Ehho-kardiograafia 256 132 388 55 21 340 0 Ehhokardiograafia Osalise Mahuga 159 54 213 25 5325 0 Täismahus Ehhokardiograafia 6 046 3 3 858 3 9 904 70 693 280 6 Vererõhu ööpäevane monitooring 2 749 746 3 495 45 157 275 0 Kokku 37 768 9.0 33 540 8 71 308 2 125 370 17 121 920 17.43 Personal Tabel 44. Töötajate arv kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksuses: kokku suurimas vahetuses Osakonna juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 Arstid 10 8 Õed 19 17 Hooldustöötajad 4 3 Muud: sekretär 5 4 Kokku 40 34 Tööaeg 8-10t tööpäevas, libiseva töögraafiku alusel. Töövälisel ajal koduvalve. Ruumide planeerimine Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumid tuleb planeerida kardioloogia polikliinikuga külgnevalt. Ligipääs üksusele peab olema tagatud nii ambulatoorsetele, kui ka statsionaarsetele patsientidele. 50 Ruumid Tabel 45. Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumiprogramm (kardioloogia polikliiniku osa) Funktsionaalse Funktsionaalse üksuse Ruumi pind TH- Jrk. nr üksuse alajaotus Ruumi nimetus alajaotus (keskus) s, m2 (osakond) 1. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 1 (Rütmihäired (Holter 20 monitooring)) 2. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 2 (Rütmihäired (Holter 20 monitooring)) 3. Polikliinik Kardioloogia Uuringute töötlemine (FD UH tööjaamad ja 25 uuringutöötlus) 4. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 3 20 5. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 4 (FD EKG) 20 6. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 5 (FD EKG) 20 7. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 6 (FD EKG) 20 8. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 7 (FD ultraheli TTE, TEE) 20 9. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 8 (FD ultraheli) 20 10. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 9 (FD ultraheli) 20 11. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 10 (FD ultraheli) 20 12. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 11 (FD EKG, koormustestid) 25 13. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 11 (WC, dušš) 4 15. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 12 (FD EKG, koormustestid) 25 16. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 12 (WC, dušš) 4 17. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 13 (FD EKG, koormustestid) 25 18. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 13 (WC, dušš) 4 19. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 14 (FD EKG, koormustestid) 25 20. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 14 (WC, dušš) 4 21. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 15 (FD EKG, koormustestid) 25 22. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 15 (WC, dušš) 4 23. Polikliinik Kardioloogia Uuringuruum 16 (Tilt test) 25 24. Polikliinik Kardioloogia Ravimuuringud 17 20 25. Polikliinik Kardioloogia Dokumenteerimise ruum 20 Kokku: 435 3.13.2. Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksus Töökoormus Tabel 46. Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika uuringute arv ja uuringuruumide arv (neuroloogia polikliiniku osa) Protse- ITK TH duurile uurin- uurin- tööaeg kuluv gute Kab. LTK Kab. gute Kab. Uuringute tundides Kab. Üm- Aeg arv arv uuringute arv arv arv aeg kokku (254 vaja- mar- Muud uuringud (min) 2016 ITK-s arv 2016 LTKH-s kokku TH (min) päeva) dus dus Neuroloogia kokku 2605 1 826 1 3431 2 236 850 121 920 1.94 2.00 Elektroentsefalo- graafia videotelemeetria (VTM) ambulatoorne uuring epilepsia diagnostikaks 240 0 99 99 0 23 760 Karpaalkanali või ganglion stellatumi või kolmiknärvi perifeersete harude blokaad või epiduraalblokaad 15 0 73 73 0 1095 Elektroentsefalo- graafia (kestusega kuni 1tund) 60 822 1 26 1 848 2 50 880 Elektroentsefalo- graafia (kestusega üle 1 tunni) 90 60 628 688 0 61 920 Elektroneuro- müograafia 75 722 0 722 0 54 150 Elektroneurograafia 45 1001 0 1001 0 45 045 51 Personal Tabel 47. Töötajate arv neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksuses: kokku suurimas vahetuses Osakonna juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 Arstid 2 2 Õed 2 2 Hooldustöötajad 1 1 Muud: sekretär 0 0 Kokku 7 7 Tööaeg 8-10t tööpäevas, libiseva töögraafiku alusel. Ruumide planeerimine Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumid tuleb planeerida neuroloogia polikliinikuga külgnevalt. Ligipääs üksusele peab olema tagatud nii ambulatoorsetele, kui ka statsionaarsetele patsientidele. Ruumid Tabel 48. Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumiprogramm (neuroloogia polikliiniku osa) Funktsionaalse üksuse Funktsionaalse üksuse Ruumi olemasolu Jrk. nr Ruumi nimetus alajaotus (keskus) alajaotus (osakond) ja pind TH-s, m2 1. Polikliinik Neuroloogia Uuringuruum 1 (FD EMG) 20 2. Polikliinik Neuroloogia Uuringuruum 1 (FD EMG 20 uuringutöötlus) 3. Polikliinik Neuroloogia Uuringuruum 2 (FD EEG) 20 4. Polikliinik Neuroloogia Uuringuruum 2 (FD EEG 20 uuringutöötlus) 5. Polikliinik Neuroloogia Ravimuuringud 20 Kokku: 100 3.13.3. Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksus Töökoormus Tabel 49. Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika uuringute arv ja uuringuruumide arv Protse- ITK Kab- LTK Kab duurile uurin- de uurin- Kab- TH -de tööaeg kuluv gute arv gute de arv uurin- arv Uuringute tundides Üm- aeg arv ITK- arv LTKH- gute arv TH- aeg kokku (254 Vaja- mar- Muud uuringud (min) 2016 s 2016 s kokku s (min) päeva) dus dus Pulmonoloogia kokku 43 794 6 11 361 2 55 155 8 783 247 121 920 6.42 7.00 Spirograafia 25 8531 2 2787 1 11 318 3 282 950 121 920 Bronhodilataatortest 40 6287 2 2039 8326 2 333 040 121 920 Bronhide Hüperreaktiivsustest 75 611 0 611 0 45 825 121 920 Kehapletüsmograafia 70 122 0 122 0 8540 121 920 Spiroergomeetria 60 210 0 210 0 12 600 121 920 Difusioonikapatsiteedi Määramine 40 323 0 323 0 12 920 121 920 Koguöö Digitaliseeritud Pulssoksümeetriline Uuring 60 229 0 229 0 13 740 121 920 Torketest Allergeeniga 2 27 281 2 6535 1 33 816 3 67 632 121 920 Nahasisene Test Allergeeniga 30 141 0 141 0 4230 121 920 Provokatsioonitest 30 59 0 59 0 1770 121 920 Personal Tabel 50. Töötajate arv pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksuses: kokku suurimas vahetuses Osakonna juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 Arstid 4 1 Õed 6 2 52 Hooldustöötajad 2 1 Muud: sekretär 0 0 Kokku 14 6 Tööaeg 8-10t tööpäevas, libiseva töögraafiku alusel. Ruumide planeerimine Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumid tuleb planeerida pulmonoloogia polikliinikuga külgnevalt. Ligipääs üksusele peab olema tagatud nii ambulatoorsetele, kui ka statsionaarsetele patsientidele. Ruumid Tabel 51. Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksuse ruumiprogramm (pulmonoloogia polikliiniku osa) Funktsionaalse üksuse Funktsionaalse üksuse Ruumi olemasolu Jrk. nr Ruumi nimetus alajaotus (keskus) alajaotus (osakond) ja pind TH-s, m2 1. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 1 (FD spirograafia) 20 2. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 1 (FD eelne arstlik 16 läbivaatus) 3. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 2 (FD spirograafia) 20 4. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 2 (FD eelne arstlik 16 läbivaatus) 5. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 3 (FD allergiatestid) 20 6. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 4 (Metakoliintest) 20 7. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 5 (uneapnoe ruum, 20 hapnikuravi) 8. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 6 (Bodybox+ 20 difusioon+FeNo) 9. Polikliinik pulmonoloogia Uuringuruum 7 (Kardiopulmonaalne 20 koormustest) 10. Polikliinik pulmonoloogia WC 3 11. Polikliinik pulmonoloogia Dušš 3 12. Polikliinik pulmonoloogia Dokumenteerimise ruum 20 13. Polikliinik pulmonoloogia Patsiendikoolitus (astmakabinet) 16 14. Polikliinik pulmonoloogia Ravimuuringud 20 Kokku: 234 Tehnilised nõuded Funktsionaadiagnostika üksuses on vaja: kellad, telefonid; elektrooniline järjekorrasüsteem; kaardilukud ustel; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem. 3.14. SISEHAIGUSTE KLIINIKU GASTROENTEROLOOGIAKESKUSE ENDOSKOOPIA OSAKOND Programmeeritud pindala 1119 m2 Ülesanne Osakonnas teostatakse ambulatoorsete ja statsionaarsete patsientide plaanilisi ja erakorralisi gastroenteroloogilisi ja pulmonoloogilisi endoskoopiauuringuid ning raviprotseduure. Töökoormus Tabel 52. TH-a endoskoopiliste uuringute - ja uuringuruumide arv 53 TH ITK LTK uurin- Protse- uurin- uurin- gute Uuringu- tööaeg Kab arv duuri gute Kab gute Kab arv Kab te aeg tundides 85% aeg arv arv arv arv kokku arv kokku (254 Vaja hõive- Muud uuringud (min) 2016 ITK 2016 LTK 2016 TH (min) päeva) dus ga Gastroenteroloogia 12 292 4 13 321 4 25 613 8 762 646 121 920 6.26 7.00 Ösofagogastro- duodenoskoopia 30 5090 4 5364 4 10 454 8 313 620 Histoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial (kuni 5 tükki) 5 0 2005 2005 0 10 025 Bronhoskoopia ultraheliendoskoobiga, v.a ultrahelisondiga 50 6 0 6 0 300 Sigmoidoskoopia 25 0 1036 1036 0 25 900 Kolonoskoopia 50 2237 2059 4296 0 214 800 Retrograatne kolangio- pankreatograafia (ERCP) 40 417 0 417 0 16 680 Rektoskoopia 15 0 1038 1038 0 15 570 Kolposkoopia 30 3882 0 3882 0 116 460 Kapselendoskoopia gastroentero-loogi, (üld)kirurgi, pediaatri suunamisel 15 0 119 119 0 1785 Balloonenteroskoopia 120 21 0 21 0 2520 Seedetrakti ülaosa endoskoopia ultraheliendoskoobiga, va ultraheli sondiga 50 35 2 37 0 1850 Endoskoopiline polüpektoomia (kuni 5 polüüpi) 25 0 630 630 0 15 750 Endoskoopiline mukosektoomia 60 0 3 3 0 180 Söögitoru vaariksite endoskoopiline ligeerimine 20 0 6 6 0 120 Klipsi asetamine endoskoopial 20 193 90 283 0 5660 Endoskoopiline injektsioonravi 20 215 35 250 0 5000 Verejooksu peatamine elektrokoagulatsioonitangi või - elektroodi kasutamisega 20 1 38 39 0 780 Argoonplasmakoagulatsiooni kasutamine endoskoopial 20 23 0 23 0 460 Endoskoopiline balloondilatatsioon 20 31 5 36 0 720 Söögitoru või hingamisteede endoskoopiline laiendamine bužii kasutamisega 20 0 1 1 0 20 Võõrkeha endoskoopiline eemaldamine 20 134 6 140 0 2800 Kromoendoskoopia 20 0 330 330 0 6600 Endoskoopiline perkutaanse gastrostoomi rajamine 40 0 17 17 0 680 Endoskoopiline sondi asetamine makku või soolde 30 0 3 3 0 90 Transluminaalne endoskoopiline punktsioon sonograafia nõelaga 18 0 1 1 0 18 Tsütoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial 10 0 187 187 0 1870 Anaalvaariksite endoskoopiline ligeerimine 6 7 341 348 0 2088 Sõeluuringu koloskoopia 60 0 5 5 0 300 Pulmonoloogia 472 0 219 1 691 1 20 730 121 920 0.17 1.00 Bronhoskoopia 30 472 219 1 691 1 20 730 121 920 Valvekabinet (erakorraline töö) 2.00 2.00 Kokku: 8.43 10.00 Töökorraldus Haiged registreeritakse eelnevalt haigla infosüsteemide kaasabil uuringujärjekorda. Patsient saabub kokku lepitud kellaajal endoskoopia osakonna registratuuri. Patsiendi kohale saabumine registreeritakse ja suunatakse uuringukabinetti. Uuringu teostamise järgsel arsti visiidil teavitatakse 54 patsienti Tema uuringu tulemustest ning määratakse diagnoosikohane ravi või diagnoosi täpsustamiseks vajalikud lisauuringud. Statsionaari haiged registreeritakse uuringule samuti haigla infosüsteemi kaasabil ning tuuakse uuringule ja viiakse tagasi suunava kliinilise osakonna saatjate kaasabil. Personal Tabel 53. Töötajate arv endoskoopiaosakonnas kokku suurimas vahetuses Osakonna juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 arstid 9 8 protseduuriõed 15 10 Ärkamisruumi õed 5 1 Osakonna abiline 3 2 Muud: sekretär 2 1 Kokku 36 24 Tööaeg 8-10t tööpäevas. Osakonna valvekorraldus väljakutsevalvena. Ruumide planeerimine Endoskoopia osakonna ruumigrupp paikneb vastava eriala ambulatoorse vastuvõtuüksuste lähedal. Osakond teenindab lisaks polikliinikule ja ka vastava eriala statsionaari osakondi. Osakonnale on vaja tagada ligipääsetavus ka haigla palatiosakondadest ja EMO-st. Sisekliiniku gastroenteroloogiakeskuse endoskoopia osakond planeeritakse standartsete kolmest ruumist koosnevate kabineti moodulitena, millest igaühe koosseisu kuulub ettevalmistusruum, uuringuruum ja WC/ duširuum. 2 kabinetimoodulit planeeritakse avarama pinnastandadiga ja kiirgusvarjestusega invasiivsete endoskoopiliste raviprotseduuride (ERCP röngen kontrolli all) teostamiseks. Kokku on planeeritud 85% ruumihõivega 10 uuringuruumi, millest 8 on ette nähtud plaanilisteks ning 2 on ette nähtud erakorraliste valvekorras teostatavateks uuringuteks. Endoskoopilisele uuringule suunatud ambulatoorsed ja statsionaarsed patsiendid saabuvad esmalt osakonna ootealale, kust registratuuritöötaja suunab nad edasi vestlusruumi uuringueelseks arstlikuks läbivaatuseks. Eelkontrolli läbinud patsient suunatakse uuringuruumiga külgnevasse ettevalmistusruumi ning sealt edasi uuringuruumi. Uuringu teostamise järgselt suunatakse patsient narkoosist ja protseduurist toibumiseks uuringujärgsesse ärkamispalatisse. Vastavalt patsiendi enesetundele ning ärkamispalati personali meditsiinilisele otsusele lubatakse patsient järgnevale kodusele või statsionaarsele ravile. Lisaks uuringuruumidele on osakonda planeeritud ruumid: personalile, - uuringute ja/või raviprotseduuride dokumenteerimiseks, - endoskoopide pesuks, - hoolduseks ja säilitamiseks, laoruumid jm abiruumid. Endoskoopilised uuringuruumid peavad osakonna töötsooni kaudu olema ühendatud endoskoopide pesemise ruumiga. Patsientide ootealale planeeritakse voodiga toodavate patsientide vooditele parkla. Erakorraliste uuringut vajavate gastroenteroloogiliste ja/ või pulmonoloogiliste patsientide transpordiks EMO-st endoskoopia osakonda peab olema tagatud loogiline ühendustee. Ruumid Tabel 54. Endoskoopia osakonna ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse ruumi neto Ruumide Jrk nr Ruumi nimetus kokku alajaotus pind arv 1 Endoskoopia büroo 17m2 2 34 2 Endoskoopia dok.r. 31m2 2 62 Endoskoopide 3 Endoskoopia 30m2 1 30 kuivatus/hoiustamine 4 Endoskoopia Endoskoopide loputus 21m2 1 21 5 Endoskoopia Endoskoopide pesurite ruum 26m2 1 26 6 Endoskoopia ettevalmistus 14m2 8 112 7 Endoskoopia ettevalmistus 16m2 1 16 8 Endoskoopia mat.ladu. 13m2 1 13 9 Endoskoopia nõupidamine 41m2 1 41 10 Endoskoopia ooteala 56m2 1 56 11 Endoskoopia protseduur 31m2 8 248 55 12 Endoskoopia protseduur 34m2 1 34 13 Endoskoopia puhkeruum 23m2 1 23 14 Endoskoopia puhkeruum 36m2 1 36 15 Endoskoopia registartuur 16m2 1 16 16 Endoskoopia riietumine 12m2 2 24 17 Endoskoopia vestlusruum 16m2 3 48 18 Endoskoopia voodite parkla 24m2 1 24 19 Endoskoopia wc 3m2 1 3 20 Endoskoopia wc 4m2 1 4 21 Endoskoopia wc(inv) 5m2 1 5 22 Endoskoopia wc/d 7m2 13 91 23 Endoskoopia ärkamisruum - 12 kohta 152m2 1 152 KOKKU 1119 Tehnilised nõuded Endoskoopia osakonnas on vaja: kellad, telefonid; elektrooniline järjekorrasüsteem; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed (vooditransport osakondadest); väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem. 3.15. SISEHAIGUSTE KLIINIKU PÄEVARAVI KESKUS Programmeeritud pindala: 1297 m2 päevaravi osakond ja dialüüsi osakond kokku. Ülesanne Päevaravi keskus on ette nähtud statsionaarset ravi mitte vajavatele ambulatoorsetele patsientidele pikema kestusega (ca 2-6 tundi) meditsiinilist jälgimist nõudvate spetsiifiliste raviprotseduuride (n: onkoloogiline keemiaravi, bioloogiline jms ravi reumatoloogilistele, endokrinoloogilistele ja dermatoveneroloogilitele haigetele, hemaodialüüs) teostamiseks. Töökoormus Päevaravi ruumide töökohtade arvutuse aluseks on võetud perspektiivne töökoormus 2036.a. Ambulatoorse keemiaravi ja keemiaravi päevaravi ja bioloogilise ravi töökoormuse statistiline näitajad sisaldavad nii arsti kui õe vastuvõttu, kui ka ambulatoorseid ja päevaravi vormis läbi viidavaid ravikuure erialati. Keskmiselt on 10-tunnise tööpäeva jooksul enamikul erialadel planeeritud 1 ambulatoorse ravitooli töökoormuseks 2,5 (-3) patsienti päevas. Ühe päevaravi voodikoha töökoormuseks on arvestatud 1 patsient päevas (so 1 ravikuuri pikkuseks on planeeritud 6-10t). Töökoormuse muutumisel on võimalik tööaega lühendada või pikendada, kasutada vastuvõtu võimalust ka laupäeviti. Hemodialüüsi päevaravi osakonna töökoormuseks on arvestatud 6 päeva nädalas. Ühe hemodialüüsi protseduuri kestvuseks koos vajalik ettevamistustoimingutega on arvestatud 6 tundi. Tabel 55. Päevaravi keskuse päevaravi osakonna töömahud ning ravikohtade arv 2014 2015 2016 Pt-de arv Toolide arv Ravi- Toolide päevas erialati 2016 kuuride arv arv 2016.a (pt.arv 2036, kasv 2036.a, (ravikuuride päevas : 2,5 5% aastas kasv 5% arv : 250 ravikuu-ri aastas tööpäeva ) tooli kohta ) Eriala Isi- Ravi- Isi- Ravi- Isi- Ravi- pt arv toolide arv Toolide kud kuurid kud kuurid kud kuurid päevas arv Endokrino-loogia 36 67 45 83 23 66 0.26 0.11 285 0.46 Gastroentero- loogia 196 394 152 324 137 309 1.24 0.49 1336 2.14 Neuroloogia 74 403 86 488 131 518 2.07 0.83 2239 3.58 56 Reumatoloogia 236 979 230 1100 293 1279 5.12 2.05 5528 8.84 Allergoloogia- immunoloogia 36 107 37 106 29 91 0.36 0.15 393 0.63 Sisehaigused 27 75 35 71 42 68 0.27 0.11 295 0.47 Dermato- veneroloogia 13 41 22 63 12 57 0.23 0.09 246 0.39 Onkoloogia 184 849 232 1010 202 1022 4.09 1.64 4417 7.07 Kokku: 802 2915 839 3245 869 3410 13.64 5.46 14 738 23.58 Kasv: 5% 11% 4% 5% Tabel 56. Päevaravi keskuse hemodialüüsi osakonna töömahud ning ravikohtade arv Päevaravi 2014 2015 2016 Dialüüsi Dialüüsi HD hemodialüüs osakonna protseduu-ri töökohta- (HD) Narva mnt tööpäeva- kestvus de arv 129 de arv tundides aastas Isi- HD Isi- HD Isi- HD 312 6 8t tööpäev kud kud kud Kokku 134 10 042 124 10 683 123 10 659 34.16 204.98 25.62 sh. 1.Päevaravi Paldiski mnt 68 117 8368 108 8844 106 8860 1.Päevaravi Linnamäe 3 17 1674 16 1839 17 1799 Töökorraldus Päevaravile pöörduvad eelnevalt registreeritud plaanilised haiged, kes suunduvad kohe osakonna ooteruumi. Üksuse juures oleva patsientide ooteruumiga on ühendatud üksuse klienditeenindaja töökoht. Päevaravi osakonnas osutatakse patsientidele teenust kompleksselt: toimub ravikuurile eelnev eriarstide või õenduslik vastuvõtt ning sellele järgnev ravimite manustamine kas ravitoolidel või päevaravi palatis ravivooditel. Personal Osakond 24 ravitooli ja 9 voodikohta Tabel 57. Töötajate arv päevaravi osakonnas: kokku suurimas vahetuses Osakonna juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 arstid 6 6 palati õed 10 8 Hooldustöötajad 4 3 Muud: sekretär 3 2 Kokku 25 21 Tööaeg Päevaravi keskuse päevaravi osakond töötab 10 tundi päevas, 5 päeva nädalas. Personal Osakond 25 dialüüsi kohta Tabel 58. Töötajate arv hemodialüüsi osakonnas: kokku suurimas vahetuses Osakonna juhataja 1 1 Vanemõde 1 1 arstid 5 4 palati õed 10 8 Hooldustöötajad 2 2 Muud: sekretär 2 2 Kokku 21 18 Tööaeg Päevaravi keskuse hemodialüüsi osakond töötab 10 tundi päevas, 6 päeva nädalas. 57 Ruumide planeerimine Päevaravi keskuse osakonnad sisaldavad 3 töötsooni: patsientide uuringu/ ravieelne ambulatoorse vastuvõtu tsoon; päevaravi palat (ambulatoorne raviruum) meditsiiniliste ravitoolidega lühemate ravikuuride (< 6 tundi) läbiviimiseks; päevaravi palat ravivooditega pikemaajaliste (> 6 tundi) ravikuuride läbiviimiseks. Lisaks töötsoonidele sisaldavad osakonnad tööks vajalikke abiruume. Eriarstide ja õdede vastuvõtukabinetid on tüüpse suuruse ja sisustusega ning peavad olema kasutatavad mitme eriala jaoks. Ravitoolid paiknevad ambulatoorses raviruumis, mis on vaheseintega jaotatud erinevateks 3-4 ravitooli (patsienti) mahutatavateks töötsoonideks. Päevaravi palatid võivad olla paljukohalised, selles paiknevad ravivoodid peavad olema teineteisest eraldatud vahekardinatega või lamavaid patsiente teineteisest eraldava piisava kõrgusega poolvaheseina või varjega. Ruumid Tabel 59. Päevaravi keskuse ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku alajaotus 1 Päevaravi jäätmed 20m2 1 20 2 Päevaravi koristusvahendid 6m2 1 6 3 Päevaravi must pesu 6m2 1 6 4 Päevaravi protseduur 20m2 2 40 5 Päevaravi puhas pesu 10m2 1 10 6 Päevaravi ravimid 20m2 1 20 7 Päevaravi Ravipalat 2 vooditel 106m2 1 106 8 Päevaravi Ravipalat 1 toolidel 130m2 1 130 9 Päevaravi vastuvõtt 20m2 4 80 10 Päevaravi wc 4m2 2 8 11 Päevaravi wc(inv) 5m2 3 15 Ravipalati õepost ja tööpinnad 12 Päevaravi 23m2 1 23 (3) Ravipalati õepost ja tööpinnad 13 Päevaravi 31m2 1 31 (6) 495 1 Päevaravi - Hemodialüüs M riietusr. 20m2 1 20 2 Päevaravi - Hemodialüüs N riietusr. 21m2 1 21 3 Päevaravi - Hemodialüüs desinf. 6m2 1 6 4 Päevaravi - Hemodialüüs dial.konstr. 12m2 1 12 5 Päevaravi - Hemodialüüs dial.konstr. 16m2 1 16 6 Päevaravi - Hemodialüüs Dialüüs - 1 koht 18m2 2 36 7 Päevaravi - Hemodialüüs Dialüüs - 6 koht 70m2 3 210 8 9 Päevaravi - Hemodialüüs dušš 5m2 2 10 10 Päevaravi - Hemodialüüs jäätmed 9m2 1 9 11 Päevaravi - Hemodialüüs Koristusvahendid 8m2 1 8 12 Päevaravi - Hemodialüüs Lahused ja meditsiinivahendid 13m2 1 13 13 Päevaravi - Hemodialüüs lüüs 6m2 2 12 14 Päevaravi - Hemodialüüs Must pesu 10m2 1 10 15 Päevaravi - Hemodialüüs Meditsiiniinsener - 2 töökohta 16m2 1 16 16 Päevaravi - Hemodialüüs Meditsiiniliste tarvikute ladu 12m2 1 12 17 Päevaravi - Hemodialüüs Nõupidamiste ruum 23m2 1 23 18 Päevaravi - Hemodialüüs Protseduuriruum 1 25m2 4 100 19 Päevaravi - Hemodialüüs puh.pesu 11m2 1 11 20 Päevaravi - Hemodialüüs Personali puhkeruum 23m2 1 23 21 Päevaravi - Hemodialüüs Registratuur - 2 töökohta 22m2 1 22 22 Päevaravi - Hemodialüüs Seadmete hoiuruum 21m2 1 21 23 Päevaravi - Hemodialüüs Sekretär - 2 töökohta 16m2 1 16 Patsientide taastusala - 6 24 Päevaravi - Hemodialüüs 42m2 1 42 kohta 25 Päevaravi - Hemodialüüs Arsti vastuvõtt 20m2 3 60 26 Päevaravi - Hemodialüüs wc 4m2 2 8 27 Päevaravi - Hemodialüüs wc (inva) 5m2 2 10 28 Päevaravi - Hemodialüüs wc(inva) 6m2 2 12 29 Päevaravi - Hemodialüüs Õepost - 2 töökohta 12m2 1 12 30 Päevaravi - Hemodialüüs Õepost 15m2 1 15 31 Päevaravi - Hemodialüüs Hemodialüüsi õendusjuht 16m2 1 16 802 KOKKU (PR, HD) 1297 58 Tehnilised nõuded Päevaravi keskuses on vaja: kellad, telefonid; televisioon, raadio; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem; palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks; erinõue hemodialüüsil on vaja protseduurideks nõutavate parameetritega puhastatud vee olemasolu; selleks jt analoogilse veevajadusega osakondae tarbeks on vajalik planeerida hoones tsentraalne veepuhastuskeskus. 4. II OSA – HAIGLA HOTELLI KIHT 4.1. HAIGLA STATSIONAAR Programmeeritud pindala kokku 18 984 m2 Kõik statsionaari palatid on planeeritud ühekohalistena. 60% ühekohalistest palatitest on planeeritud kõrgendatud pinnastandardiga st kriisiolukorras on neid võimalik muuta kahekohalisteks palatiteks. (Palatikorpuse osakondade pindalas ei sisalda endas EMK ja nukleaarmeditsiini osakonna isolaatoreid ning Intensiivravikeskuse osakondi) Diagnostikakliiniku nukleaarmeditsiini keskus – 4 voodikohta Kirurgiakliiniku statsionaarse ravi keskus – 144 voodikohta (Maksimaalne kasutatav voodite arv kriisiolukorras 210) Kirurgiakliiniku Intensiivravi keskus (III astme intensiiv)– 20 voodikohta Kirurgiakliiniku Erakorralise meditsiini keskus – 10 voodikohta Naistekliiniku statsionaarse ravi keskus (sh päevaravi / raseduspatoloogia osakond) – 83 voodikohta (Maksimaalne kasutatav voodite arv kriisiolukorras 119) Sisekliiniku statsionaarse ravi keskus – 276 voodikohta (Maksimaalne kasutatav voodite arv kriisiolukorras 403) KOKKU: 537 aktiivravi voodikohta (Maksimaalne aktiivravi voodikohtade arv kriisiolukorras kuni 766) Voodikohtade jaotus osakondadesse: haigla kirurgiakliiniku (6 osakonda), naistekliiniku (2 osakonda) ja sisekliiniku (9 osakonda) statsionaarse ravi keskustesse kuulub 17 tüüpset palatiosakonda 24 voodikohaga (408vk), naistekliiniku üksustesse 2 atüüpset (üks 20 voodikohaga ja teine 22 voodikohaga ilma II astme intensiivravi palatiteta palatiosakonda (42vk), 4 tüüpset 15 voodikohaga ühekohalistest isolaatoritest koosnevat palatiosakonda sisekliiniku nakkuskeskuse tarbeks (60 vk) ning 1 atüüpne 14 voodikohaga perepalatitest koosnev pediaatria (neonatoloogia) palatiosakond naistekliinikule. Lisaks erilahendustega: erakorralise meditsiini keskuse nakkusisolaatoritest koosnev 10 voodikohaline osakond (10vk), intensiivravikeskuse 2 tüüpset 10 voodikohalist III astme intensiivravi osakonda (20 vk), nukleaarmeditsiini osakonna kiirguskaitseisolaatoritest koosnev 4 voodikohaline osakond (4vk). 59 4.2. HAIGETE HOSPITALISEERIMINE JA VÄLJA KIRJUTAMINE Programmeeritud pindala 200 m2 40 m2 plaaniliste haigete hosptaliseerimise kabinet . 160 m2 haiglast välja kirjutatud haigete transpordi ooteala (ca 30 istekohta ning 10 meditsiinilist lamamistooli). Ülesanne Üksuses toimub plaaniliste haigete vastuvõtt haiglasse. Töökoormus Igal aastal hospitaliseeritakse TH aktiivravi osakondadesse ca 38 000 patsienti. Nendest ca 40% (ca 15 200) hospitaliseeritakse erakorralistena ning ca 60% ( ca 22 800) plaanilistena. Töökorraldus Erakorraliste haigete vastuvõtt haiglasse toimub läbi erakorralise meditsiini keskuse ööpäevaringselt. Igas ööpäevas hospitaliseeritakse EMK kaudu haiglasse ca 40 patsienti. Plaaniliste haigete vastuvõtt toimub haigla klienditeeninduse teenistuse vastuvõtukabineti kaudu, mis paikneb haigla fuajeega külgnevalt. Igas tööpäevas hospitaliseeritakse haiglasse ca 90 patsienti. Plaaniliste haigete vastuvõtt haiglasse toimub tööpäeva jooksul so ajavahemikus k. 8.00- 17.00-ni. Valdav osa plaanilistest patsientidest saabub esimese hospitaliseerimispäeva hommikul ajavahemikus k. 8.00 – 12.00 so enne samale päevale kavandatud kirurgilise ja/ või sisemeditsiini aktiivravi protseduuri algust. Vastuvõtukabineti ootealana kasutatakse haigla fuajeed. Vastuvõtukabineti ootealana töötavas fuajee osas peab paiknema piisav arv istepinke. Vastuvõtukabinetis registreerimise järgselt suunatakse plaanilised haiged koos saatjaga neile ravikohaks määratud palatiosakonda. Vajadusel toimub vastuvõtukabineti riietuskabiinis patsiendi ümber riietumine haigla riietesse. Üldjuhul kasutab patsient haiglas oma riideid ja ümber riietumist haigla riietesse ei toimu. Patsiendi üleriiete säilitamiseks on igale patsiendile palatis ette nähtud lukustatav riietekapp. Patsientide välja kirjutamine haiglast toimub tööpäevadel. Igas tööpäevas kirjutatakse haiglast välja ca 130 patsienti. Reeglina toimub patsientide statsionaarist välja kirjutamine viimase ravipäeva hommikul ajavahemikus 8.00-12.00 peale haige kontroll-läbivaatust ning arstliku otsuse langetamist. Haigete välja kirjutamise järgselt statsionaarist peavad patsiendid palatiosakonnast lahkuma. Turvamaks meditsiiniliselt haigetele isikliku transpordi korraldamise ooteaega on statsionaarist välja kirjutatud haigetele haigla fuajee pinnal, peaukse lähedal kavandatud ca 40-50 kohaga väljakirjutamise järgne transpordi ooteruum. Ruumis paiknevad toolid ning sirmiga eraldatavad lamamiskohad, võimalus vaadata televiisorit ja panna isikud üleriided nagisse, kasutada WC-d. Ruumi teenindab haigla klienditeeninduse töötaja. Haige väljub haigla peasissepääsu kaudu. Ligipääs haigla peasissepääsule peab olema tagatud nii taksodele kui ka erasõidukitele. Meditsiinilist transporti vajavate haigete üleandmine transpordibrigaadile on korraldatud EMK-ga külgneva haiglatevahelise transpordi haigete ooteruumi kaudu. 4.3. STATSIONAARI TÜÜPNE PALATIOSAKOND Programmeeritud pindala 793 m2 Ülesanne Palatoosakondades toimub haigete ravi ja põetus. 60 Töökorraldus Töökorralduslikult rakendatakse kliinikute statsionaarse ravi keskuste tüüpsetes palatiosakondades ühise voodifondi põhimõtet. Atüüpsete palatiosakondade töökorralduses rakendatakse osakonnapõhist töökorraldust. Ühise voodifondi põhimõte – haigla töökorralduslik mudel, mille kohaselt kõiki vastava kliiniku statsionaarse ravi keskuse koosseisu kuuluvaid tüüpseid palatiosakondi kasutatakse kõigi kliinikus praktiseeritavate erialade patsientide raviks, keskuse voodifondi täituvust juhitakse ühiste efektiivsusnäitajate alusel ning keskuse osakondade personal roteerub vajadusel kõigi keskuse palatiosakondade tüüpsete töökohtade vahel keskuse ühise töögraafiku alusel. Haigete saabumine palatiosakonda Erakorralised haiged saabuvad EMK kaudu, plaanilised haiged registreeritakse vastuvõtuosakonnas ja juhatatakse klienditeenindaja poolt palatiosakonda. Osa haigeid tuuakse osakonda intensiivravi lõppemisel. Haigete ravi ja põetus Toimub palatiosakonnas. Kirurgiakliiniku, naistekliiniku ja sisekliiniku statsionaarse ravi keskuse palatiosakondade koosseisu kuuluvad II astme intensiivravi voodikohad. Kõik palatid välja arvatud intensiivravi palat on ühekohalised. Palatis on igal haigel funktsionaalne voodi, voodikapp ning riietekapp üleriiete ja isiklike esemete panekuks. Intensiivravi palati voodid on omavahel kardinaga eraldatavad. Palatites loodud tingimused võimaldavad protseduure teha ka voodi juures. Varajane taastusravi toimub üldjuhul palatis. Palatikorrusel on lamavate haigete pesemiseks raamil dušširuum, igas palatis WC-dušširuum. Haigete toitlustamine Korraldatakse haigla keskköögist termoskärudega, individuaalsete jaotuskandikutega. Haiged söövad palatis. Kandikud kogutakse ja viiakse pesemiseks tagasi keskkööki. Haigla pesu Puhas pesu - tuuakse pesumajast osakonda pesukäitlusettevõtte töötaja poolt standardiseeritud mõõtmetele vastavates ratastel pesukonteinerites. Must pesu - kogutakse osakonnas kottidesse ja pannakse ajutisse hoiuruumi, sealt viiakse see ära pesukäitlusettevõtte töötaja poolt ja/või olmejäätmete ja musta pesu transpordiks ette nähtud torutranspordi (pneumotransport) abil pesukotti pakituna tsentraalsesse musta pesu käitlemise ruumi, kust see viiakse ära pesufirma töötaja poolt. Haiglajäätmed Jäätmete transport - jäätmed kogutakse, pakitakse osakonnas sorteeritult ja pannakse ajutisse hoiuruumi, sealt viiakse haigla teenistuse poolt jäätmekonteinerites ja/või jäätmete transpordiks mõeldud pneumotransporti kasutades haigla jäätmekäitluskeskusse. Steriliseeritavad instrumendid ja vahendid Steriliseeritavad instrumendid ja vahendid - toimetatakse kesksterilisatsiooni osakonda. Steriliseeritud vahendid tuuakse kesksterilisatsiooni osakonnast ja hoitakse protseduuritubades või mujal selleks ettenähtud panipaigas. Ravimid Ravimid tuuakse apteegist, hoitakse ja jaotatakse osakonna ravimiruumis. Personali tööriided Personali riietusruumid paiknevad 0-korrusel ja on arvestatud üldgarderoobide pindala hulka. Igal töötajal on soklikorrusel paiknevas haigla üldgarderoobis oma isiklik riietekapp. Osakonnas on vahetuses töötavatel õdedel ja hoolduspersonalil isiklike esemete laegaskapid. Personal Tüüpne palatiosakond - 24 voodit 61 Tabel 60. Töötajate arv tüüpses palatiosakonnas kokku suurimas vahetuses Vanemõde 1 1 arstid 3 3 palati õed 18 4 Hooldustöötajad 18 4 Muud: sekretär 1 1 Osakonna assistent 1 1 Kokku 42 14 Tööaeg 24t ööpäevas puhkepäevadeta. Ruumide planeerimine Planeeritud on 24 voodiga tüüpsed osakonnad, mis paiknevad kõrvuti ja võivad omada osaliselt ühiseid personali- ja abiruume. Iga tüüpse 24 voodikohaga palatiosakonna koosseisu kuulub 18 ühekohalist palatit ning üks 6 kohaline II astme intensiivravi palat. Kliinikute statsionaarse ravi keskuste statsionaarsete palatiosakondade planeerimisel järgitakse tüüpse palatisektsiooni planeerimise põhimõtet: igas palatiosakonnas on võrdse teenindusmahuga õepostid, mille palatite struktuur, paigutus ning voodikohtade arv on sarnane. II astme IR voodite arv statsionaarse keskuse palatiosakondades on 6 voodit osakonnas. Osa personali- ja abiruume võib mitme osakonna kokkupuutealal ühendada (personali puhkeruum, koristus, mustade vahendite kogumine jms). Protseduuriruumid asuvad võimalikult palatite lähedal. Arstide tööruumid on palatiosakonnast välja viidud kliiniku ühisesse büroo plokki. Palatiosakonna keskne tööruum on õeposti ruum ja õepostiga külgnev raviprotsessi dokumenteerimise (arstide) ruum. (Dokumenteerimise ruumi võib asendada ka õeposti piirkonnas paiknevate arvutitöökohtadega.) Palatiosakonnas toimub haigete ravi ja põetus. Diagnostika- ja raviruumid paiknevad üldjuhul ambulatoorse vastuvõtu ja diagnostikaüksustes ning neid kasutatakse ka statsionaari patsientide uuringuks ja raviks. Palatiosakondadele on vaja tagada hea vertikaalühendus EMK, operatsiooniploki ja III astme intensiivravi keskuse osakondadega. Palatiosakondade ühendusteed teiste haigla üksustega ja korpustega patsientide liikumiseks ja varustamiseks on tagatud haigla üldiste liikumisteede ja liftisõlmede kaudu. Varustamine toimub korpustevahelise tunneli ja 0-korruse kaudu lähima liftiga. Ruumid Tabel 61. Tüüpse palatiosakonna ruumiprogramm Ruumiprogramm ruumi neto Jrk nr Funktsionaalse üksuse alajaotus Ruumi nimetus Ruumide arv kokku pind 1 Tüüp-palatiosakond Isolaator 14m2 2 28 2 Tüüp-palatiosakond PALAT 1vk 17m2 3 51 3 Tüüp-palatiosakond PALAT 2vk 24m2 3 72 4 Tüüp-palatiosakond Personal 27m2 1 27 5 Tüüp-palatiosakond Raamipesu 7.5m2 1 7.5 6 Tüüp-palatiosakond WC 3m2 1 3 7 Tüüp-palatiosakond WC 4m2 14 56 8 Tüüp-palatiosakond WC pers 3m2 1 3 9 Tüüp-palatiosakond intensiiv 83m2 1 83 10 Tüüp-palatiosakond inventar 11m2 1 11 11 Tüüp-palatiosakond korist. 3.5m2 1 3.5 12 Tüüp-palatiosakond lüüs 6m2 2 12 13 Tüüp-palatiosakond palat 17m2 2 34 14 Tüüp-palatiosakond palat 24m2 8 192 15 Tüüp-palatiosakond patsiendid 33m2 1 33 16 Tüüp-palatiosakond pesu 3m2 1 3 17 Tüüp-palatiosakond protseduurid 20m2 2 40 18 Tüüp-palatiosakond ravimiruum 13m2 1 13 19 Tüüp-palatiosakond ravimiruum 5m2 1 5 20 Tüüp-palatiosakond siibripesu 11m2 1 11 21 Tüüp-palatiosakond taastusr. 32m2 1 32 22 Tüüp-palatiosakond vestlusRM. 15m2 1 15 23 Tüüp-palatiosakond wc 5m2 1 5 24 Tüüp-palatiosakond wc/d 4m2 2 8 62 25 Tüüp-palatiosakond wc/d 6m2 1 6 26 Tüüp-palatiosakond wc/d/sp 6m2 1 6 27 Tüüp-palatiosakond õe.juh. 17m2 1 17 28 Tüüp-palatiosakond õepost 16m2 1 16 KOKKU 793 Tehnilised nõuded Palatiosakonnas on vaja: kellad, telefonid; televisioon, raadio; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem; palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks (nefroloogia osakonnas). 4.4. KIRURGIAKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS Programmeeritud pindala 4758 m2 Ülesanne Kirurgilist statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus. Töökoormus 12 000 hospitaliseeritud patsienti aastas - 144 voodit: Kirurgiakliiniku statsionaarse ravi keskusesse kuulub kuus 24 voodiga palatiosakonda. Iga palatiosakonna koosseisu kuulub 18 ühekohalist palatit ning üks 6 kohaline II astme intensiivravi palati. Tabel 62. Kirurgiakliiniku statsionaarse ravi keskuse töökoormus ja voodite arv Keskmine ravikestus arvestatud keskimse TH kir. Vk Keskmine ravitud haigete arv Vk vajadus Osa- ravitud haigete arvu jaotus kon- kaudu osakon- Üksus dade 2016 dadesse arv voodite 80% vh- 2014 2015 2016 2014 2015 2016 vajadus ga 80% vh KIRURGIAKLIINIK 1 Üldkirurgia + versoontekirurgia 5062 4754 4339 4.2 4 4.1 61.6 24 2 Uroloogia 2115 1849 1830 3.7 4.2 4.2 26.1 24 3 Otorinolarüngoloogia 1067 1057 1037 1 1.1 1 3.7 24 4 Lülisambakirurgia 393 347 380 5 4.9 4.5 5.8 24 5 Ortopeedia 2679 2524 2359 4.3 4.4 4.6 36.8 24 6 Oftalmoloogia 1452 1443 1458 1.6 1.6 1.5 7.5 24 Kirurgia kokku 12 769 11 976 11 403 141.4 144 Töökorraldus Vt p. ”Statsionaari tüüpne palatiosakond” Personal Tüüpne palatiosakond - 24 voodit 63 Tabel 63. Töötajate arv tüüpsetes palatiosakondades kokku suurimas vahetuses Vanemõde 1 1 arstid 3 3 palati õed 18 4 Hooldustöötajad 18 4 Muud: sekretär 1 1 Osakonna assistent 1 1 Kokku 42 14 Tööaeg Statsionaarsed osakonnad töötavad 24t ööpäevas puhkepäevadeta. Ruumide planeerimine 6 tüüpset 24 voodiga palatiosakonda kokku: 6 x 793 m2 = 4758 m2 Ruumid Vt p. „Statsionaari tüüpne palatiosakond“. Tabel Tüüpse palatiosakonna ruumiprogramm. Tehnilised nõuded Vt p. „ Statsionaari tüüpne palatiosakond“. 4.5. NAISTEKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS Programmeeritud pindala 4127 m2 Ülesanne Naistekliiniku statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus. Töökoormus 9000 hospitaliseeritud patsienti aastas - 108 voodit (sh 20 sünnituseelse päevaravi voodikohta) Tabel 64. Naistekliiniku statsionaari töökoormus ja voodite arv Keskmine ravikestus arvestatud keskimse Keskmine ravitud haigete arv Vk vajadus Osa- ravitud haigete arvu TH naistekl kon- kaudu Vk jaotus Üksus dade 2016 osakon- arv voodite dadesse 2014 2015 2016 2014 2015 2016 vajadus 80% vh NAISTEKLIINIK 1 Günekoloogia osak (*ITK) 4893.5 4626.5 4671.0 2.03 2.00 1.91 30.6 24 Sünnituseelse päevaravi (ras.pat.) 2 osak 20 3 Sünnitusjärgne osak (*ITK) 3223.0 3267.5 3591.5 3.07 3.20 3.37 41.4 24 4 Sünnitusjärgne osak (*ITK) 22 Pediaatria osak (Neonataalkeskus) 5 (*ITK) 557.5 569.5 586.5 6.69 7.46 7.60 14 14 Naistekliinik kokku 8674 8463,5 8849,0 83 (87) 104 Naistekliiniku statsionaarse ravi keskusesse kuulub: kaks 24 voodiga tüüpse lahendusega palatiosakonda (günekoloogia osakond, I sünnitusjärgne osakond) st palatiosakonna koosseisu kuulub 18 ühekohalist palatit ning üks 6 kohaline II astme intensiivravi palat üks 20 voodikohaga atüüpse lahendusega sünnituseelse päevaravi / raseduspatoloogia osakond, üks 22 voodikohaga (ilma II astme intensiivravi palatita) ühekohalistest palatitest koosnev sünnitusjärgne osakonda, üks 14 voodikohaga pediaatria (neonatoloogia) osakonda. Töökorraldus Vt. P. ”statsionaari tüüpne palatiosakond” 64 Personal Tüüpne osakond 24 voodit Tabel 65. Töötajate arv palatiosakondades kokku suurimas vahetuses Vanemõde 1 1 arstid 3 3 palati õed 18 4 Hooldustöötajad 18 4 Muud: sekretär 1 1 Osakonna assistent 1 1 Kokku 42 14 Tööaeg Statsionaarsed osakonnad töötavad 24t ööpäevas puhkepäevadeta. Päevaravi osakond töötab tööpäevade 10t k 8.00-18.00-ni. Ruumide planeerimine 2 tüüpset 24 voodiga palatiosakonda kokku: 2 x 787 m2 = 1574 m2 2 atüüpset palatiosakonda kokku: 2 x 786,5 = 1573 m2 Neonataalkeskus 980 m2 Sünnituseelse päevaravi (raseduspatoloogia) osakond on arvatud naistekliiniku statsionaarse ravi keskuse koosseisu ning lahendatud atüüpse palatiosakonnana, sest antud lahendus tagab kliiniku patsientidele parima meditsiinilise turvalise ja võimaldab töökorralduslikult personali efektiivset roteeruvat kasutust kõikide naistekliiniku statsionaari palatiosakondade vahel. Neonataalkeskuses ravitakse ennaegseid ja kõrge terviseriskiga vastsündinuid III astme intensiivravi tingimustes. Raviprotsessi ühe osana rakendatakse perekeskse ravi- ja põetuse põhimõtet st kõik III astme intensiivravi palatid on planeeritud perepalati põhimõttel. Ruumid Tabel 66. Naistekliiniku statsionaari ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku alajaotus 1 Neonatoloogia Aparatuuri hooldus 17m2 1 17 2 Neonatoloogia Dokumenteerimise ruum 16m2 1 16 vastsündinute jälgimissaal 3 Neonatoloogia 106m2 1 106 4kohta 4 Neonatoloogia Kuvööside pesemine 20m2 1 20 Laste mängunurk+ 5 Neonatoloogia 50m2 1 50 lapsevanemad 6 Neonatoloogia Pere intensiivi palat , wc/dush 30m2 10 300 Pere intensiivi palat 6, wc/dush 7 Neonatoloogia 40m2 4 160 (kaksikud) 8 Neonatoloogia Puhas aparatuur 34m2 1 34 9 Neonatoloogia puhas pesu 12m2 1 12 10 Neonatoloogia Puhkeruum 23m2 1 23 11 Neonatoloogia Ravimite valmistamine/ladu 15m2 1 15 Stabiliseerimise ruum (2 12 Neonatoloogia 41m2 1 41 elustamislauda) 13 Neonatoloogia söögiruum 32m2 1 32 14 Neonatoloogia Tarvikute ladu 20m2 1 20 15 Neonatoloogia Vaikne ruum 16m2 1 16 16 Neonatoloogia Valvearsti kabinet 17m2 1 17 17 Neonatoloogia Suhtluskabinet 16m2 1 16 18 Neonatoloogia wc 4m2 3 12 19 Neonatoloogia õend.juh. 16m2 1 16 20 Neonatoloogia piima käitl. 17m2 1 17 21 Neonatoloogia piimap. 26m2 1 26 22 Neonatoloogia valve arst 14m2 1 14 980 1 Palatid naistekliinik Isolaator 14m2 4 56 2 Palatid naistekliinik PALAT 1vk 17m2 5 85 65 3 Palatid naistekliinik PALAT 2vk 24m2 6 144 4 Palatid naistekliinik Personal 27m2 2 54 5 Palatid naistekliinik Raamipesu 15m2 1 15 6 Palatid naistekliinik WC 3m2 2 6 7 Palatid naistekliinik WC 4m2 29 116 8 Palatid naistekliinik WC pers 3m2 2 6 9 Palatid naistekliinik funkts.diagnostika 46m2 1 46 10 Palatid naistekliinik intensiiv 83m2 1 83 11 Palatid naistekliinik inventar 11m2 1 11 12 Palatid naistekliinik inventar 21m2 1 21 13 Palatid naistekliinik korist. 7m2 1 7 14 Palatid naistekliinik läbivaatus 20m2 4 80 15 Palatid naistekliinik läbivaatus 31m2 1 31 16 Palatid naistekliinik lüüs 6m2 4 24 17 Palatid naistekliinik palat 17m2 5 85 18 Palatid naistekliinik palat 24m2 17 408 19 Palatid naistekliinik patsiendid 32m2 1 32 20 Palatid naistekliinik patsiendid 34m2 1 34 21 Palatid naistekliinik pesu 6m2 1 6 22 Palatid naistekliinik protseduurid 20m2 1 20 23 Palatid naistekliinik protseduurid 22m2 1 22 24 Palatid naistekliinik ravimiruum 13m2 1 13 25 Palatid naistekliinik ravimiruum 5m2 1 5 26 Palatid naistekliinik siibripesu 11m2 1 11 27 Palatid naistekliinik siibripesu 7m2 1 7 28 Palatid naistekliinik vestlusRM. 15m2 2 30 29 Palatid naistekliinik wc 5m2 1 5 30 Palatid naistekliinik wc/d 4m2 4 16 31 Palatid naistekliinik wc/d 6m2 2 12 32 Palatid naistekliinik wc/d/sp 6m2 2 12 33 Palatid naistekliinik õe.juh. 17m2 2 34 34 Palatid naistekliinik õepost 16m2 1 16 35 Palatid naistekliinik õepost 21m2 1 21 1574 1 Palatid naistekliinik Isolaator 14m2 4 56 2 Palatid naistekliinik PALAT 1vk 17m2 5 85 3 Palatid naistekliinik PALAT 2vk 24m2 7 168 4 Palatid naistekliinik Personal 27m2 1 27 5 Palatid naistekliinik Personal 36m2 1 36 6 Palatid naistekliinik Raamipesu 15m2 1 15 7 Palatid naistekliinik WC 3m2 1 3 8 Palatid naistekliinik WC 4m2 31 124 9 Palatid naistekliinik WC pers 3m2 2 6 10 Palatid naistekliinik intensiiv 83m2 1 83 11 Palatid naistekliinik inventar 11m2 1 11 12 Palatid naistekliinik inventar 21m2 1 21 13 Palatid naistekliinik korist. 7m2 1 7 14 Palatid naistekliinik läbivaatus 20m2 2 40 15 Palatid naistekliinik läbivaatus 25m2 2 50 16 Palatid naistekliinik lüüs 6m2 4 24 17 Palatid naistekliinik palat 17m2 5 85 18 Palatid naistekliinik palat 24m2 18 432 19 Palatid naistekliinik patsiendid 35m2 2 70 20 Palatid naistekliinik pesu 6m2 1 6 21 Palatid naistekliinik protseduurid 20m2 1 20 22 Palatid naistekliinik protseduurid 22m2 1 22 23 Palatid naistekliinik ravimiruum 13m2 1 13 24 Palatid naistekliinik ravimiruum 5m2 1 5 25 Palatid naistekliinik siibripesu 11m2 1 11 26 Palatid naistekliinik siibripesu 7m2 1 7 27 Palatid naistekliinik vestlusRM. 15m2 2 30 28 Palatid naistekliinik wc 5m2 1 5 29 Palatid naistekliinik wc/d 4m2 4 16 30 Palatid naistekliinik wc/d 6m2 2 12 31 Palatid naistekliinik wc/d/sp 6m2 2 12 32 Palatid naistekliinik ämmemandus juh. 17m2 2 34 33 Palatid naistekliinik õepost 16m2 1 16 34 Palatid naistekliinik õepost 21m2 1 21 1573 KOKKU 4127 Tehnilised nõuded Palatiosakonnas on vaja: kellad, telefonid; 66 televisioon, raadio; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem; palatites osakonnasisene puhastatud vee süsteem hemodialüüsiaparaatide jaoks (neonatoloogia osakonnas). 4.6. SISEHAIGUSTE KLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS, NAKKUSKESKUS Programmeeritud pindala 9899 m2 Ülesanne Sisehaiguste kliiniku statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus. Töökoormus 18 000 hospitaliseeritud patsienti aastas - 276 voodit (maksimaalne voodite arv kriisiolukorras kuni 403): Sisekliiniku statsionaari kuulub 13 palatiosakonda: neist statsionaarse ravi keskusesse kuulub 9 tüüpsed 24 voodiga palatiosakonda, millest igaühe koosseisu kuulub 18 ühekohalist palatit ning üks 6 kohaline II astme intensiivravi palat neist nakkuskeskusesse kuulub 4 tüüpset nakkusosakonda, millest igaühe koosseisu kuulub 15 ühekohalisest isolaatorist. Tabel 67. Sisehaiguste kliiniku statsionaari (statsionaarse ravi keskuse ja nakkuskeskuse) töökoormus ja voodikohtade arv Keskmine ravikestus TH arvestatud keskimse Vk Keskmine ravitud haigete arv sisekl Vk Osa- ravitud haigete arvu vajadus jaotus kon- kaudu Üksus osakon- dade 2016 dadesse arv voodite 2014 2015 2016 2014 2015 2016 80% vh- vajadus ga 80% vh SISEKLIINIK Infektsioonhaiguste 1 osakond I 3327.0 2809.0 3235.5 3.99 4.22 3.91 42.8 15 Infektsioonhaiguste 2 osakond II 15 Infektsioonhaiguste 3 osakond III 15 Infektsioonhaiguste 4 osakond IV 15 Nakkuskeskus kokku: 3508.5 2950.5 3235.5 60 1 Neuroloogia 3262.0 3144.0 3060.0 4.20 4.34 4.43 46.4 24 2 Kemoteraapia 1101.0 1065.0 1259.5 2.43 2.80 2.40 10.4 24 3 Pulmonoloogia 319.0 336.5 381.5 4.39 4.76 3.96 5.2 24 4 Sisehaigused * 2652.0 3432.5 3500.5 6.89 5.44 5.29 63.4 24 5 Gastroenteroloogia 1324.0 1231.5 1190.0 3.19 3.31 3.27 13.3 24 6 Kardioloogia 3382.0 3350.5 3146.0 3.97 3.76 3.89 41.9 24 7 Endokrinoloogia 464.0 460.0 486.5 3.74 3.54 3.19 5.3 24 8 Nefroloogia 794.0 748.0 714.5 7.77 7.51 6.99 16.9 24 9 Reumatoloogia 1010.0 1088.5 905.5 4.56 4.23 4.35 13.5 24 Sisekl stats ravi keskus kokku: 14 308.0 14 856.5 14 644.0 216 Sisekliinik kokku: 17 816.5 17 807.0 17 879.5 216.38 276.00 67 4.6.1. Sisehaiguste kliiniku statsionaarse ravi keskus Töökorraldus Vt p. ”Statsionaari tüüpne palatiosakond” Personal Tüüpne palatiosakond - 24 voodit. Tabel 68. Töötajate arv statsionaarse ravi keskuse palatiosakondades kokku suurimas vahetuses Vanemõde 1 1 arstid 3 3 palati õed 18 4 Hooldustöötajad 18 4 Muud: sekretär 1 1 Osakonna assistent 1 1 Kokku 42 14 Tööaeg Statsionaarsed osakonnad töötavad 24t ööpäevas puhkepäevadeta. Ruumide planeerimine 9 tüüpset 24 voodiga palatiosakonda kokku: 9 x 793 m2 = 7137 m2 Ruumid Vt p. „ Statsionaari tüüpne palatiosakond“. Tabel Tüüpse palatiosakonna ruumiprogramm Tehnilised nõuded Vt p. „ Statsionaari tüüpne palatiosakond“. 4.6.2. Sisehaiguste kliiniku nakkuskeskus Ülesanne Statsionaarset ravi vajavate nakkushaigete ravi ja põetus. Töökorraldus Vt p. ”Statsionaari tüüpne palatiosakond” Personal Tüüpne osakond 15 voodit Tabel 69. Töötajate arv nakkuskeskuse palatiosakondades kokku suurimas vahetuses Vanemõde 1 1 arstid 2 2 palati õed 5 3 Hooldustöötajad 3 2 Muud: sekretär - - Osakonna assistent 1 1 Kokku 12 9 Tööaeg Statsionaarsed osakonnad töötavad 24t ööpäevas puhkepäevadeta. Ruumide planeerimine 4 tüüpset 15 voodiga palatiosakonda kokku: 4 x 690,5 m2 = 2762 m2 Ruumid Tabel 70. Nakkuskeskuse tüüpse osakonna ruumiprogramm 68 Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku alajaotus 1 Palatid nakkushaigused Personal 37m2 4 148 2 Palatid nakkushaigused Raamipesu 15m2 2 30 3 Palatid nakkushaigused WC 3m2 4 12 4 Palatid nakkushaigused WC pers 3m2 4 12 5 Palatid nakkushaigused dok.ruum 17m2 4 68 6 Palatid nakkushaigused inventar 11m2 2 22 7 Palatid nakkushaigused inventar 21m2 2 42 8 Palatid nakkushaigused isolaator 1 voodikoht 14m2 32 448 9 Palatid nakkushaigused isolaator 2 voodikoht 20m2 28 560 10 Palatid nakkushaigused koristusvahendid 7m2 2 14 11 Palatid nakkushaigused ladu 11m2 2 22 12 Palatid nakkushaigused ladu 7m2 2 14 13 Palatid nakkushaigused lüüs 6m2 48 288 14 Palatid nakkushaigused patsiendid 30m2 4 120 15 Palatid nakkushaigused pesu 6m2 2 12 16 Palatid nakkushaigused protseduurid 22m2 2 44 17 Palatid nakkushaigused protseduurid 25m2 4 100 18 Palatid nakkushaigused protseduurid 26m2 4 104 19 Palatid nakkushaigused raamipesu 15m2 2 30 20 Palatid nakkushaigused ravimiruum 17m2 4 68 21 Palatid nakkushaigused vestlusRM. 17m2 4 68 22 Palatid nakkushaigused wc 4m2 8 32 23 Palatid nakkushaigused wc 6m2 4 24 24 Palatid nakkushaigused wc/d/sp 5m2 4 20 25 Palatid nakkushaigused wc/d/sp 6m2 48 288 26 Palatid nakkushaigused wc/d/sp 8m2 4 32 27 Palatid nakkushaigused õe.juh. 17m2 4 68 28 Palatid nakkushaigused õepost 18m2 4 72 2762 Tehnilised nõuded Palatiosakonnas on vaja: kellad, telefonid; televisioon, raadio; kaardilukud ustel; distantsilt avatavad uksed; väljakutse signalisatsioon: patsient - personal, personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem; käte desinfitseerimise lahuste hoidjad liikumis koridoride alguses uste kõrval, kõikide isolaatorite sisenemise- ja väljumise lüüzides. 5. III OSA – HAIGLA BÜROO KIHT 5.1. HAIGLA POLIKLIINIK Ülesanne Polikliiniku ülesandeks on eriarstide ja õdede plaanilise ambulatoorse töö (vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine. Töökoormus Tallinna Haigla Narva mnt 129 korpusesse viiakse üle järgmiste tegevuse lõpetavate (suletavate) funktsionaalsete üksuste tegevusmaht (kokku ca 65% TH polikliiniku töömahust): AS Ida-Tallinna Keskhaigla: Magasini üksus, Tõnismäe üksus, 69 Ravi tänava põhimaja ja silmakliinik, Loksa üksus AS Lääne-Tallinna Keskhaigla: Sõle 16 üksus Nakkuskliinik Paldiski mnt põhimaja Eriarsti vastuvõtule tulevad plaanilised haiged. Registreerimine vastuvõtule toimub haige poolt, perearsti või raviarsti poolt. Vahetult erialaüksuses korraldab patsientide teavitamist ja suunamist vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse klienditeenindaja. Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ruumid on arvutatud eeldusel, et tööaeg on 5 päeva nädalas, 10 tundi päevas, 240 päeva aastas. Arvutusliku 85% hõive korral on kabineti kasutuskoormus 25 patsienti päevas või 17 patsienti päevas (erialadel, mille puhul on ette nähtud tavapärasest pikem vastuvõtuaeg). Ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeerimise aluseks on eriarsti vastuvõtuüksus. Tabel 71. Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu töökoormus Narva mnt 129 korpuses VV VV a/240 p/25/17 Muutus Muutus võrdub võrdub Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni VV Kab 2030 2040 päevas arv 2040.a 2040 allergoloogia- immunoloogia sisehaigused 6704 6674 5993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8% 27.0 1 neuroloogia 28 602 25 977 27036 26 349 26 722 27 094 4.3% 27 466 27 839 7.2% 116.0 5 kardioloogia 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7% 104.1 4 gastroenteroloogia 17 230 16 323 20 856 17 302 18 282 19 261 18.0% 20 241 21 220 30.0% 88.4 4 endokrinoloogia 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5% 137.0 5 erakorraline meditsiin*** 37 225 36 934 41 516 44 025 51 117 58 208 57.6% 65 299 72 391 96.0% 0.0 0 nefroloogia 8999 8505 9209 9151 9798 10 444 22.8% 11 091 11 737 38.0% 48.9 2 reumatoloogia 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7% 21.0 1 onkoloogia** 12 793 14 099 12 646 14 484 14 870 15 255 8.2% 15 640 16 026 13.7% 66.8 3 töötervishoid 1417 1604 2829 2133 2663 3192 99.0% 3721 4251 165.0% 17.7 1 dermatoveneroloogia 7908 11 017 11 219 10 800 10 584 10 367 -5.9% 10 150 9934 -9.8% 41.4 2 pulmonoloogia 15 135 16 007 17 372 16 092 16 178 16 263 1.6% 16 348 16 434 2.7% 68.5 3 infektsioonhaigused 44,825 48 389 59 374 47 292 46 195 45 099 -6.8% 44 002 42 905 -11.3% 178.8 11 oftalmoloogia 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0% 379.8 15 üldkirurgia 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5% 155.2 6 radioloogia 841 987 751 987 987 987 0.0% 987 987 0.0% 4.1 0 IFV 1322 1524 1857 2106 2687 3269 114.5% 3851 4432 190.8% 18.5 1 logopeed 517 298 49 298 298 298 0.0% 298 298 0.0% 1.2 0 vaskulaarkirurgia 3215 3722 3928 3728 3734 3741 0.5% 3747 3753 0.8% 15.6 1 ortopeedia 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3% 81.7 3 neurokirurgia 7 0 0 0 0 0 0.0% 0 0 0.0% 0.0 0 uroloogia 24 949 24 967 27 083 26 049 27 131 28 213 13.0% 29 295 30 377 21.7% 126.6 5 sünnitusabi ja günekoloogia 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7% 224.3 13 ämmaemandus 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7% 135.9 8 otorinolarüngoloogia 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2% 102.8 4 pediaatria 7948 8145 8265 7602 7059 6516 -20.0% 5973 5430 -33.3% 22.6 1 anestesioloogia 6872 4406 4922 5695 6985 8274 87.8% 8274 8274 87.8% 34.5 1 Aktiivravi kokku 581 118 590 484 606 112 593 861 597 239 600 616 1.7% 602 704 604 792 2.4% 2218 99 psühhiaatria* 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2% 12.1 1 psühholoog 298 3 650 757 865 972 49.6% 1080 1187 82.7% 4.9 0 taastusravi ja füsiaatria 5510 5726 6361 5764 5802 5841 2.0% 5879 5917 3.3% 24.7 1 Pikaravi kokku 7442 7766 7126 8730 9048 9365 20.6% 9683 10 000 28.8% 42 2 Kokku 588 560 598 250 613 238 602 592 606 287 609 982 2.0% 612 387 614 792 2.8% 2260 102 *Töömahtude arvutamise aluseks Narva mnt 129, 129b üle viidavad tegevusmahud so ca 65% kogu TH ambulatoorse töö mahust **Sünnitusabi ja günekoloogia tegevusmahtude arvutuse aluseks ITK naistekliiniku tegevusmahud Töökorraldus Erialaüksuses osutatakse patsientidele teenust kompleksselt: patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale ning teavitab ooteala 70 teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure, registreeritakse haige ravile päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks statsionaari. Personal Töötajate arv eriala polikliinikus sõltub eriala ambulatoorse vastuvõtu korraldusest. Reeglina assisteerib arsti ambulatoorsel vastuvõtul kas meditsiiniõde või kabineti assistent/ sekretär. Paljudel erialadel assisteerib üks kabineti õde või sekretär samaaegselt kahe arstikabineti tööd: Tabel 72. Töötajate arv vastuvõtuüksuses: kokku suurimas vahetuses Vanemõde 1 1 eriarstid Vastuvõtukabinettide arv Vastuvõtukabinettide arv Polikliiniku kabineti õed vastuvõtukabinettide arv Vastuvõtukabinettide arv Polikliiniku protse-duuride ja uuringukabinettide Protseduuri- ja/ või uuringuruumide Protseduuri- ja/ või uuringuruumide õed arv arv Muud: polikliiniku kabineti assistent/ sekretär Vastuvõtukabinettide arv Vastuvõtukabinettide arv Muud: polikliiniku registratuuri klienditeenindajad 3 või enam töökohta ühes 3 või enam töökohta ühes regisratuuris regisratuuris Kokku Töökohtade arv abinettides Töökohtade arv kabinettides Tööaeg 10t tööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Eriarstide vastuvõtuüksuste planeerimisel lähtutakse kliinikupõhisest planeerimismudelist, mille kohaselt vastuvõtuüksuste ruumid standardiseeritakse nii, et nad oleksid ühtmoodi kasutatavad kõigi kliinikus praktiseeritavate kliiniliste erialade poolt ning vastuvõtuüksuste kabinettide jaotust kliinikus praktiseeritavate erialalade vahel oleks võimalik erialase kliinilise tellimuse muutumisel muuta. Polikliinikus eristatakse järgmisi eriarstlike vastuvõtuüksuste planeerimismudeleid: Kirurgiakliiniku vastuvõtuüksus; Naistekliiniku vastuvõtuüksus; Silmakliiniku vastuvõtuüksus; Sisekliiniku vastuvõtuüksus. Tehnilised nõuded Polikliiniku vastuvõtuüksuses on vaja Kellad, telefonid, kaardilukud ustel, personal – personal hädaabi väljakutse pneumotransport, arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga, meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk, audio- videosüsteem, 5.1.1. KIRURGIAKLIINIKU POLIKLIINIK Programmeeritud pindala 1386 m2 Ülesanne Kirurgiakliiniku polikliiniku ülesandeks on kirurgide ja kirurgia õdede plaanilise ambulatoorse töö (vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine. 71 Töökoormus Tabel 73. Kirugiakliiniku polikliiniku töökoormus ja vastuvõturuumide arv VV VV a/240 p/25/17 Muutus Muutus võrdub võrdub Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni VV Kab 2030 2040 päevas arv 2040.a 2040 üldkirurgia 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5% 155.2 6 vaskulaarkirurgia 3215 3722 3928 3728 3734 3741 0.5% 3747 3753 0.8% 15.6 1 ortopeedia 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3% 81.7 3 (+3) neurokirurgia 7 0 0 0 0 0 0.0% 0 0 0.0% 0.0 0 uroloogia 24 949 24 967 27 083 26 049 27 131 28 213 13.0% 29 295 30 377 21.7% 126.6 5 (+1) otorinolarüngoloogia 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2% 102.8 4 (+2) anestesioloogia 6872 4406 4922 5695 6985 8274 87.8% 8274 8274 87.8% 34.5 1 (+3) Aktiivravi kokku* 118 126 117 653 118 410 119 423 121 194 122 964 4.5% 123 445 123 925 5.3% 516 20 (+9) *sulgudes lisakabinetid, mis planeeritud rajada perspektiivsetena täna tervisekeskustes teostatavate eriarstlike töömahtude järk-järguliseks koondamiseks rajatavasse haiglalinnakusse (koheselt kavas haiglalinnakusse koondada keskhaiglate suletavate peakorpuste töömaht so ca 65% TH-a ambulatoorsest töömahust) Töökorraldus Patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure, registreeritakse haige ravile päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks statsionaari. Personal Töötajate arv kirurgia polikliinikus. Tabel 74. Kirurgia eriala vastuvõtuüksuse töötajate arv Polikl jrk Polikl nimetus ja töötajate ametinimetus Kabinettide arv Töötajate arv suurimas nr vahetuses 1 Anestesioloogia polikliinik (kab arv) 4 Vanemõde - - arstid 3 3 vastuvõtukabineti õed 1 1 protseduuriõed - - Muud: kabineti sekretär 2 2 Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 6 6 2 Ortopeedia polikliinik (kab arv) 6 Vanemõde 1 1 arstid 5 5 vastuvõtukabineti õed 6 6 protseduuriõed 2 2 Muud: kabineti sekretär 3 3 Registratuuri klienditeenidajad 3 3 Kokku töötajaid 20 20 3 Uroloogia polikliinik (kab arv) 6 Vanemõde 1 1 arstid 7 6 vastuvõtukabineti õed 6 6 protseduuriõed 2 2 Muud: kabineti sekretär 3 3 Registratuuri klienditeenidajad 3 3 Kokku töötajaid 22 21 4 Üldkirurgia ja kardiovaskulaar-kirurgia polikliinik 7 (kab arv) Vanemõde 1 1 arstid 7 7 72 vastuvõtukabineti õed 3 3 protseduuriõed 3 3 Muud: kabineti sekretär 2 2 Registratuuri klienditeenidajad 3 3 Kokku töötajaid 19 19 5 KNK polikliinik (kab arv) 6 Vanemõde 1 1 arstid 5 5 logopeed 1 1 larüngoloog 1 1 vastuvõtukabineti õed 7 7 Protseduuriõed, uuringuõed 5 4 Muud: kabineti sekretär 4 4 Registratuuri klienditeenidajad 3 3 Kokku töötajaid 27 26 Kokku töötajate arv polikliinikus 94 92 Tööaeg 10t tööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Tabel 75. Kirurgiakliiniku vastuvõtuüksuse ruumid ja pindala Ruumi nimetus Pindala m² Arsti kabinet 20 Läbivaatusruum või õdede – või assistentide tööruum 20 Arsti kabinet 20 Ooteruum vastava polikliiniku osa kabinettidele (6-8 in kohta ca 10 m2) 10 Tavapärane kirurgiline vastuvõtumoodul planeeritakse 3 kabinetiline, millest keskmisesse kabinetti on võimalik mõlemast külgnevast vastuvõtukabinetist pääseda ka avalikku ooteala läbimata otseukse kaudu. Kirurgiakliiniku vastuvõtuüksustes on töö sõltuvalt kirurgilisest erialast korraldatud: a) arst- õde töötavad koos samas vastuvõtu kabinetis ning kahe vastuvõtukabineti arstid kasutavad vajadusel läbivaatusruumi kordamööda; b) kahe arsti vastuvõtukabineti vahel paikneb mõlemaid vastuvõttusid teenindavate õdede või assistentide tööruum. Iga kirurgilise eriala vastuvõtukabinettide rühma juurde on planeeritud piisav arv protseduuri ja uuringuruume, personali puhkeruum, konsiiliumiruumid, polikliiniku registratuur, patsientide ooteala, patsientide WC-d. Ootealade planeerimisel on lähtutud eeldusest, et igas polikliiniku registratuuris on registratuuritöötajatel visuaalne ülevaade ootealal paiknevatest patsientidest. Patsiendi haigusseisungi ootamatu järsu halvenemise korral alarmeerib ooteala töötaja meditsiinipersonali ja kutsub patsiendile erakorralise abi. Ruumid Tabel 76. Kirurgiakliiniku polikliiniku ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse Ruumi Jrk.nr Ruumi nimetus Ruumide arv Kokku (m2) alajaotus netopind (m2) 1 Kirurgia WC personal 3 2 6 2 Kirurgia Ladu, instrumendid 10 1 10 3 Kirurgia Polikliinik desinfekts. 12 1 12 4 Kirurgia Polikliiniku õendusjuht 13 1 13 5 Kirurgia Must pesu 5 1 5 6 Kirurgia Prügi, jäätmed 9 1 9 7 Kirurgia Koristusvahendid 7 1 7 Anestesioloogia, 8 Registratuur (3 töökohta) 17 1 17 valuravi, ortopeedia Anestesioloogia, 9 WC 3 2 6 valuravi, ortopeedia Anestesioloogia, 10 Inva WC 4 1 4 valuravi, ortopeedia Anestesioloogia, 11 WC personal 3 2 6 valuravi, ortopeedia Anestesioloogia, 12 Õendusjuht 18 1 18 valuravi, ortopeedia Eriarst 1, 2 (anestesioloog), 3 (õe 13 Anestesioloogia 16 3 48 vastuvõtt) 14 Anestesioloogia Läbivaatus 1, 2 16 2 32 15 Anestesioloogia Eriarst 4 (Valuravi kabinet) 21 1 21 73 16 Ortopeedia Eriarst 1 17 1 17 17 Ortopeedia Läbivaatus 19 1 19 18 Ortopeedia Eriarst 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt) 20 5 100 19 Ortopeedia Läbivaatus 1, 2 20 2 40 Protseduurid (abivahendite 20 Ortopeedia 30 1 30 sobitamine, kipsituba) 21 Ortopeedia Tarvikute ladu 10 1 10 22 Ortopeedia Protseduurid (must sidumine) 23 1 23 23 Ortopeedia Protseduurid (puhas sidumine) 24 1 24 Üldkirurgia, uroloogia, 24 Registratuur 17 1 17 KNK (ORL) Üldkirurgia, uroloogia, 25 WC 3 2 6 KNK (ORL) Üldkirurgia, uroloogia, 26 Inva WC 4 1 4 KNK (ORL) Üldkirurgia, uroloogia, 27 Õendusjuht 17 1 17 KNK (ORL) Üldkirurgia, uroloogia, 28 Konsiiliumid 29 1 29 KNK (ORL) 29 Uroloogia Eriarst 1 19 1 19 30 Uroloogia Läbivaatus 1, 2 20 2 40 31 Uroloogia Eriarst 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt) 20 5 100 32 Uroloogia Protseduurid 1 (Tsütoskoopia, WC) 22 1 22 33 Uroloogia Protseduurid 2 (Urodünaamika, WC) 21 1 21 34 Uroloogia Uuringuruum 1 (ultraheli) 20 1 20 Endoskoopiliste instrumentide(k.a 35 Uroloogia 16 1 16 fiiber) pesu 36 Uroloogia Ladu, instrumendid 8 1 8 37 Üldkirurgia Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 20 6 120 38 Üldkirurgia Läbivaatus 1, 2, 3 20 3 60 Protseduurid 1, 2 (puhas sidumine), 3 39 Üldkirurgia, uroloogia 20 3 60 (must sidumine) Kirurgiliste materjalide ladu, personali 40 Üldkirurgia, uroloogia 10 1 10 ettevalmistus 41 Üldkirurgia Ravimiuuringud 20 1 20 42 Kardiovaskulaar-kirurgia Eriarst 1 20 1 20 43 Kardiovaskulaar-kirurgia Uuringud (UH) 20 1 20 44 Kardiovaskulaar-kirurgia Protseduurid 20 1 20 Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt), 7 45 KNK (ORL) 20 7 140 (õe vastuvõtt) 46 KNK (ORL) Vastuvõtt (Logopeed, larüngoloog) 20 1 20 Uuringuruum 1 (Laste audiomeetria); 47 KNK (ORL) 20 4 80 2, 3, 4 (Audiomeetria) 48 KNK (ORL) Protseduurid 1 20 1 20 83 1386 Tehnilised nõuded Kirurgia polikliinikus on vaja: kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem. 5.1.2. NAISTEKLIINIKU POLIKLIINIK Programmeeritud pindala 1838 m2 Ülesanne Naistekliiniku polikliiniku ülesandeks on naistearstide, lastearstide ja ämmaemandate plaanilise ambulatoorse töö (vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine. 74 Töökoormus Tabel 77. Naistekliiniku polikliiniku töökoormus ja vastuvõturuumide arv VV a/240 VV Muutus Muutus võrdub p/25/17 Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni VV võrdub 2030 2040 päevas Kab arv 2040 2040 IFV 1322 1524 1857 2106 2687 3269 114.5% 3851 4432 190.8% 18.5 1 (+1) sünnitusabi ja günekoloogia 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7% 224.3 13 ämmaemandus 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7% 135.9 8 (+4) pediaatria 7948 8145 8265 7602 7059 6516 -20.0% 5973 5430 -33.3% 22.6 1 (+1) Aktiivravi kokku 134 659 136 146 129 593 128 174 120 203 112 231 -17.6% 104 260 96 288 -29.3% 401 23 (+6) Töökorraldus Patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure, registreeritakse haige ravile päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks statsionaari. Personal Töötajate arv eriala polikliinikus sõltub eriala ambulatoorse vastuvõtu korraldusest. Reeglina assisteerib naistearsti ja lastearsti ambulatoorsel vastuvõtul meditsiiniõde. Ämmaemandate vastuvõtu viib läbi ämmaemand üksinda. Tabel 78. Naistekliiniku polikliiniku töötajate arv kokku suurimas vahetuses Ämmaemandusjuht 1 1 Eriarstid (naistearstid, lastearstid) 14 14 ämmaemandad 12 12 Polikliiniku protseduuride ja uuringukabinettide õed 10 10 Muud: viljatusravi labori arstide vastuvõtt 2 2 Muud: viljatusravi labori biomeditsiini tehnikud 3 3 Muud: sotsiaaltöötaja, noorte nõustajad (2 kab) 3 3 Muud: polikliiniku sekretärid 4 4 Muud: polikliiniku registratuuri klienditeenindajad 6 (2 registratuuri) 6 (2 registratuuri) Kokku töökohti 55 55 Tööaeg 10t tööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Tabel 79. Naistekliiniku vastuvõtuüksuse ruumid ja pindala Ruumi nimetus Pindala m² Arsti ja/ või ämmaemanda vastivõtu kabinet 25 WC koos riietumisnurgaga 5 Ooteruum vastava polikliiniku osa kabinettidele (6-8 in kohta ca 10 m2) 10 Tavapärane naistekliiniku vastuvõtumoodul planeeritakse ühe ja/või kahe töökohalisena. Igas kabinetis paikneb günekoloogiline tool, läbivaatuskušett, UH-uuringuseade ning kontoritöökoht. Igas kabinetis paikneb WC koos patsiendi riietumisnurgaga. Naistekliiniku vastuvõtuüksustes on töö korraldatud: a) arst-õde töötavad koos samas vastuvõtu kabinetis; b) arst- või ämmaemand töötavad vastuvõtukabinetis üksinda. 75 Ruumid Tabel 80. Naistekliiniku polikliiniku ruumiprogramm Ruumiprogramm Ruumi Funktsionaalse Ruumide Kokku Ruumi nimetus netopind üksuse alajaotus arv (m2) Jrk.nr (m2) 1 Naistekliinik Registratuur 17 1 17 2 Naistekliinik WC 3 2 6 3 Naistekliinik WC, inva 5 1 5 4 Naistekliinik WC personal 3 4 12 Vastuvõtt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 5 Naistekliinik 25 13 325 (naistearst) Wc + riietumisosa 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 6 Naistekliinik 5 13 65 12, 13 (naistearsti vv) Vastuvõtt 1, 2, 13, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12 7 Naistekliinik 25 12 300 (ämmaemand) Wc + riietumisosa 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 8 Naistekliinik 5 12 60 12 (ämmaemanda vv) 9 Naistekliinik Vastuvõtt (Sotsiaaltöötaja) 17 1 17 10 Naistekliinik Vastuvõtt 1, 2 (Lastearst) 16 2 32 11 Naistekliinik Vastuvõtt (Imetamisnõustamine) 20 1 20 12 Naistekliinik Ema- lapse tuba 16 1 16 13 Naistekliinik Perekool 60 1 60 14 Naistekliinik Riietusruum 12 kohta 18 1 18 15 Naistekliinik Dušširuum 4 kohta 10 1 10 16 Naistekliinik Wc 3 2 6 17 Naistekliinik Uuringuruum 1, 2, 3 (ultraheli) 25 3 75 18 Naistekliinik Wc + riietumisosa 1, 2, 3 (ultraheli) 5 3 15 19 Naistekliinik Uuringuruum 4, 5 (kolposkoopia) 25 2 50 20 Naistekliinik Wc + riietumisosa 4, 5 (kolposkoopia) 5 2 10 21 Naistekliinik Uuringuruum 6 (Kuulmisskriining) 20 1 20 22 Naistekliinik Uuringuruum 7 (KTG ruum, 4 töökohta) 30 1 30 23 Naistekliinik Vastuvõtt 1, 2 (Noorte nõustamiskabinet) 25 2 50 Wc + riietumisosa 1, 2 (noorte nõustamise 24 Naistekliinik 5 2 10 kabinet) 25 Naistekliinik Personali puhkeruum 21 1 21 26 Naistekliinik Nõupidamiste ruum 33 1 33 27 Naistekliinik puhas ladu 12 1 12 28 Naistekliinik must ladu 9 1 9 29 Naistekliinik Koristusvahendid 7 1 7 30 Naistekliinik jäätmed, prügi 9 1 9 31 Naistekliinik ämmaemandusjuht 15 1 15 32 Naistekliinik osakonna juhataja 15 1 15 33 Naistekliinik sekretär 4 töökohta 25 1 25 34 Viljatusravi keskus Registratuur 17 1 17 35 Viljatusravi keskus WC ooteala juures 3 2 6 36 Viljatusravi keskus 1 kohaline palat 22 1 22 37 Viljatusravi keskus WC dush 1 kohalise palati juures 4 1 4 38 Viljatusravi keskus palat ( 5 voodikohta, 2 lamamistooli) 59 1 59 39 Viljatusravi keskus lüüs 11 1 11 40 Viljatusravi keskus protseduurid 45 1 45 41 Viljatusravi keskus lüüs 9 1 9 42 Viljatusravi keskus labor 73 1 73 43 Viljatusravi keskus krüolabor 21 1 21 44 Viljatusravi keskus lüüs 5 1 5 45 Viljatusravi keskus sugurakupank 20 1 20 46 Viljatusravi keskus labor 21 1 21 47 Viljatusravi keskus loovutusruum 16 1 16 48 Viljatusravi keskus loovutusruumi WC dushiga 6 1 6 49 Viljatusravi keskus vastuvõturuum 1 17 1 17 50 Viljatusravi keskus vastuvõturuum 2 25 1 25 51 Viljatusravi keskus Wc riietumisalaga 6 1 6 52 Viljatusravi keskus med.gaasid 15 1 15 53 Viljatusravi keskus ladu 19 1 19 54 Viljatusravi keskus must pesu 13 1 13 55 Viljatusravi keskus koristusvahendid 7 1 7 56 Viljatusravi keskus Dokumenteerimise ruum 20 1 20 57 Viljatusravi keskus WC personali 3 2 6 Kokku: 119 1838 Tehnilised nõuded Naistekliiniku polikliinikus on vaja: 76 kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem. 5.1.3. SILMAKLIINIKU POLIKLIINIK Programmeeritud pindala 850 m2 Ülesanne Silmakliiniku polikliiniku ülesandeks on silmaarstide ja silmakliiniku õdede plaanilise ambulatoorse töö (vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine. Töökoormus Tabel 81. Silmakliiniku polikliiniku töökoormus ja vastuvõturuumide arv VV a/240 VV Muutus Muutus võrdub p/25/17 Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni VV võrdub 2030 2040 päevas Kab arv 2040.a 2040 oftalmoloogia 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0% 379.8 15 (+1) Aktiivravi kokku 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0% 380 15 (+1) Töökorraldus Patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure, registreeritakse haige ravile päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks statsionaari. Personal Töötajate arv eriala polikliinikus sõltub eriala ambulatoorse vastuvõtu korraldusest. Reeglina assisteerib naistearsti ja lastearsti ambulatoorsel vastuvõtul meditsiiniõde. Ämmaemandate vastuvõtu viib läbi ämmaemand üksinda. Tabel 82. Silmakliiniku polikliiniku töötajate arv kokku suurimas vahetuses Õendusjuht 1 1 Eriarstid 14 14 Polikliiniku õed 14 14 Polikliiniku õdede vastuvõtt 2 2 Polikliiniku protseduuride ja uuringukabinettide õed 10 10 Muud: polikliiniku sekretärid 2 2 Muud: polikliiniku registratuuri klienditeenindajad 5 5 Kokku töökohti 48 48 Tööaeg 10t tööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Tabel 83. Silmakliiniku vastuvõtuüksuse ruumid ja pindala Ruumi nimetus Pindala m² Arsti vastivõtu kabinet 16 77 Läbivaatusruum / õe tööruum 16 Ooteruum vastava polikliiniku osa kabinettidele (6-8 in kohta ca 10 m2) 10 Tavapärane silmakliiniku vastuvõtumoodul planeeritakse kahe töökohalisena. Iga vastuvõtukabinetiga külgneb läbivaatusruum, millesse saab siseneda otse vaheukse kaudu avalikku ooteala läbimata. Arst ja õde töötavad koos kõrvuti kabinettides. Arst ja õde töötavad vastuvõtukabinetis üksinda. Silmakliiniku vastuvõtu kabinettide juurde on planeeritud piisav arv protseduuri ja uuringuruume, personali puhkeruum, konsiiliumiruumid, polikliiniku registratuur, patsientide ooteala, patsientide WC-d. Ootealade planeerimisel on lähtuda eeldusest, et igas polikliiniku registratuuris on registratuuritöötajatel visuaalne ülevaade ootealal paiknevatest patsientidest. Patsiendi haigusseisungi ootamatu järsu halvenemise korral alarmeerib ooteala töötaja meditsiinipersonali ja kutsub patsiendile erakorralise abi. Ruumid Tabel 84. Silmakliiniku polikliiniku ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse Ruumi Ruumi-de Jrk.nr Ruumi nimetus Kokku (m2) üksuse alajaotus netopind (m2) arv 1 Oftalmoloogia Registratuur 17 1 17 2 Oftalmoloogia WC 3 2 6 3 Oftalmoloogia Inva WC 4 1 4 4 Oftalmoloogia WC personal 3 2 6 5 Oftalmoloogia Med. Vahendid, tarvikud 12 1 12 Silmakliiniku polikliiniku personali nõupidamiste- 6 Oftalmoloogia puhkeruum 23 1 23 7 Oftalmoloogia Polikliiniku juhataja 15 1 15 8 Oftalmoloogia Polikliiniku õendusjuht 15 1 15 9 Oftalmoloogia Polikliiniku sekretär (4 töökohta) 21 1 21 Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 (õe 10 Oftalmoloogia vastuvõtt), 16 (õe vastuvõtt) 16 16 256 Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 (õe 11 Oftalmoloogia töökoht) 16 15 240 12 Oftalmoloogia Protseduurid 1, 2, 3, 4 20 4 80 13 Oftalmoloogia Uuringud 1, 2, 3, 4, 5, 6 20 6 120 14 Oftalmoloogia Puhas pesu 12 1 12 15 Oftalmoloogia Must pesu 7 1 7 16 Oftalmoloogia Koristusvahendid 7 1 7 17 Oftalmoloogia Prügi, jäätmed 9 1 9 56 850 Tehnilised nõuded Silmakliiniku polikliinikus on vaja: kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem. 5.1.4. SISEHAIGUSTE KLIINIKU POLIKLIINIK Programmeeritud pindala 3931 m2 Ülesanne Sisehaiguste kliiniku polikliiniku ülesandeks on kliiniku eriarstide ja õdede plaanilise ambulatoorse töö (vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine. 78 Töökoormus Tabel 85. Sisehaiguste kliiniku polikliiniku töökoormus ja vastuvõturuumide arv VV VV a/240 p/25/17 Muutus Muutus võrdub võrdub Eriala 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni VV Kab 2030 2040.a päevas arv 2040.a 2040.a allergoloogia- (+6) immunoloogia sisehaigused 6704 6674 5993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8% 27.0 1 (+2) neuroloogia 28 602 25 977 27 036 26 349 26 722 27 094 4.3% 27 466 27 839 7.2% 116.0 5 kardioloogia 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7% 104.1 4 (+1) gastroenteroloogia 17 230 16 323 20 856 17 302 18 282 19 261 18.0% 20 241 21 220 30.0% 88.4 4 endokrinoloogia 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5% 137.0 5 (+2) nefroloogia 8999 8505 9209 9151 9798 10 444 22.8% 11 091 11 737 38.0% 48.9 2 reumatoloogia 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7% 21.0 1 (+5) onkoloogia 12 793 14 099 12 646 14 484 14 870 15 255 8.2% 15 640 16 026 13.7% 66.8 3 (+1) Töötervishoid* 1417 1604 2829 2133 2663 3192 99.0% 3721 4251 165.0% 17.7 1 (+4) dermatoveneroloogia 7908 11 017 11 219 10 800 10 584 10 367 -5.9% 10 150 9934 -9.8% 41.4 2 (+1) pulmonoloogia 15 135 16 007 17 372 16 092 16 178 16 263 1.6% 16 348 16 434 2.7% 68.5 3 (+1) Infektsioonhaigused* 44 825 48 389 59 374 47 292 46 195 45 099 -6.8% 44 002 42 905 -11.3% 178.8 11 (+2) Psühhiaatria** 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2% 12.1 1(+2) psühholoog 298 3 650 757 865 972 49.6% 1080 1187 82.7% 4.9 0 Sisekliiniku 43 polikliinik kokku*** 203 868 212 001 229 008 214 884 217 119 219 355 3.5% 221 590 223 826 5.6% 933 (+25) *infektsioonhaiguste ning töötervishoiu arsti ja õe vastuvõtt planeeritud 35min **psühhiaatria vastuvõtt planeeritud 60 min ***sulgudes lisakabinetid, mis planeeritud rajada perspektiivsetena täna tervisekeskustes teostatavate eriarstlike töömahtude järk-järguliseks koondamiseks rajatavasse haiglalinnakusse (koheselt kavas haiglalinnakusse koondada keskhaiglate suletavate peakorpuste töömaht so ca 65% TH-a ambulatoorsest töömahust) Töökorraldus Patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure, registreeritakse haige ravile päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks statsionaari. Personal Töötajate arv sisehaiguste kliiniku polikliiniku vastuvõtuüksustes. Tabel 86. Eriala vastuvõtuüksuse töötajate arv Pol. Polikliiniku nimetus ja töötajate Kokku Töötajate arv jrk ametinimetus suurimas vahetuses nr 1 Allergoloogia ja immunoloogia 6 polikliinik ( vv kab arv) Vanemõde 1 1 arstid 6 6 vastuvõtukabineti õed 1 1 protseduuriõed - - Muud: kabineti sekretär 7 7 Registratuuri klienditeenidajad 3 3 Kokku töötajaid 17 17 2 Pulmonoloogia polikliinik (vv kab arv) 4 Vanemõde 1 1 arstid 3 3 vastuvõtukabineti õed 1 1 Protseduuriõed ja uuringuõed 10 10 Muud: kabineti sekretär 3 3 Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 18 18 3 Onkoloogia polikliinik (vv kab arv) 4 Õendusjuht 1 1 79 arstid 3 3 vastuvõtukabineti õed 3 3 Õe vastuvõtt 1 1 Sotsiaaltöötaja, patsiendikoolitaja vastuvõtt 3 3 protseduuriõed 2 2 Muud: konsiiliumi assistendid ( sekretärid) 2 2 Muud: kabineti sekretär - - Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 15 15 4 Endokrinoloogia polikliinik (vv kab arv) 7 Õendusjuht 1 1 arstid 5 5 vastuvõtukabineti õed 5 5 Õe vastuvõtt 2 2 protseduuriõed 2 2 Muud: kabineti/ konsiiliumi sekretär 1 1 Registratuuri klienditeenidajad 3 3 Kokku töötajaid 19 19 5 Dermatoveneroloogia polikliinik (vv kab 3 arv) Vanemõde - - arstid 2 2 uuringuarst 1 1 õe vastuvõtt 1 1 vastuvõtukabineti õed - - Protseduuriõed, uuringuõed 4 4 Muud: kabineti sekretär 2 2 Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 10 10 6 Gastroenteroloogia polikliinik (vv kab 4 arv) Vanemõde - - arstid 4 4 vastuvõtukabineti õed 2 2 Protseduuriõed, uuringuõed 2 2 Muud: patsiendi koolitaja 1 1 Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 9 9 7 Kardioloogia polikliinik (vv kab arv) 5 Vanemõde 1 1 arstid 4 4 uuringuarstid 6 6 Õe vastuvõtt 1 1 uuringuõed 10 10 vastuvõtukabineti õed 3 3 Protseduuriõed - - Muud: kabineti sekretär - - Registratuuri klienditeenidajad 3 3 Kokku töötajaid 28 28 8 Neuroloogia polikliinik (vv kab arv) 5 Vanemõde 1 1 arstid 5 5 uuringuarstid 3 3 Õe vastuvõtt 1 1 uuringuõed 3 3 vastuvõtukabineti õed 2 2 Protseduuriõed - - Muud: kabineti sekretär - - Registratuuri klienditeenidajad 3 3 Kokku töötajaid 18 18 9 Sisehaiguste polikliinik (vv kab arv) 3 Vanemõde - - arstid 1 1 uuringuarstid - - Õe vastuvõtt 2 2 uuringuõed - - vastuvõtukabineti õed 1 1 Protseduuriõed - - Muud: kabineti sekretär - - Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 4 4 10 Reumatoloogia polikliinik (vv kab arv) 6 Vanemõde - - arstid 5 5 80 uuringuarstid - - Õe vastuvõtt 1 1 uuringuõed 1 1 vastuvõtukabineti õed 3 3 Protseduuriõed 1 1 Muud: patsiendi koolitaja 1 1 Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 12 12 11 Nefroloogia polikliinik (vv kab arv) 2 Vanemõde - - arstid 2 2 uuringuarstid - - Õe vastuvõtt - - uuringuõed - - vastuvõtukabineti õed 2 2 Protseduuriõed 1 1 Muud: kabineti sekretär - - Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 5 5 12 Töötervishoiu polikliinik (vv kab arv) 5 Vanemõde - - arstid 2 2 uuringuarstid - - Õe vastuvõtt 3 3 uuringuõed - - vastuvõtukabineti õed 2 2 Protseduuriõed - - Muud: kabineti sekretär - - Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 7 7 13 Nakkuskeskuse polikliinik ( vv kab arv) 13 Õendusjuht 1 1 arstid 6 6 Õe vastuvõtt 7 7 vastuvõtukabineti õed 6 6 protseduuriõed 3 3 Muud: kabineti sekretär - - Registratuuri klienditeenidajad 3 3 Kokku töötajaid 26 26 14 Psühhiaatria polikliinik ( vv kab arv) 3 Vanemõde - - arstid 2 2 Õe vastuvõtt 1 1 vastuvõtukabineti õed - - protseduuriõed - - Muud: sotsiaaltöötaja vastuvõtt - - Muud: kabineti sekretär - - Registratuuri klienditeenidajad - - Kokku töötajaid 3 3 Kokku töötajaid sisehaiguste kliiniku polikliinikus 191 191 Tööaeg 10t tööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Tabel 87. Sisehaiguste kliiniku vastuvõtuüksuse ruumid ja pindala Ruumi nimetus Pindala m² Arsti ja/või õe vastivõtu kabinet 16 Läbivaatusruum 16 Ooteruum vastava polikliiniku osa kabinettidele (6-8 in kohta ca 10 m2) 10 Tavapärane sisehaiguste kliiniku vastuvõtumoodul planeeritakse kahe töökohalisena. Iga vastuvõtukabinetiga külgneb läbivaatusruum, millesse saab siseneda otse vaheukse kaudu avalikku ooteala läbimata. Sisehaiguste kliiniku vastuvõtuüksustes on töö korraldatud: a) arst-õde töötavad koos samas vastuvõtu kabinetis; b) arst või õde töötavad vastuvõtukabinetis üksinda. Iga sisemeditsiini eriala vastuvõtukabinettide rühma juurde on planeeritud piisav arv protseduuri ja uuringuruume, personali puhkeruum, konsiiliumiruumid, polikliiniku registratuur, patsientide ooteala, patsientide WC-d. Ootealade planeerimisel on lähtutud eeldusest, et igas polikliiniku registratuuris on registratuuritöötajatel visuaalne ülevaade ootealal paiknevatest patsientidest. Patsiendi 81 haigusseisungi ootamatu järsu halvenemise korral alarmeerib ooteala töötaja meditsiinipersonali ja kutsub patsiendile erakorralise abi. Ruumid Tabel 88. Sisehaiguste kliiniku polikliiniku ruumiprogramm Ruumiprogramm Ruumi Funktsionaalse üksuse Ruumi-de Jrk.nr Ruumi nimetus netopind Kokku alajaotus arv (m2) 1 Polikliinik Lapsevankrite parkla 38 1 38 2 Polikliinik WC meeste/ naiste 3 2 6 3 Polikliinik Inva WC 4 1 4 4 Polikliinik WC personal 3 2 6 5 Polikliinik SK polikliiniku õendusjuht 16 1 16 6 Polikliinik SK polikliiniku nõupidamisruum 26 1 26 7 Polikliinik SK polikliiniku puhkeruum 25 1 25 Hoiuruum (sisekliiniku 8 Polikliinik 10 1 10 med.vahendid, tarvikud) 9 Polikliinik Hoiuruum (polikliiniku puhas pesu) 16 1 16 10 Must pesu 6 1 6 11 Polikliinik Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9 12 Koristusvahendid 7 1 7 Allergoloogia-immunoloogia, 13 Registratuur (3 töökohta) 14 1 14 pulmonoloogia, onkoloogia Allergoloogia-immunoloogia, 14 WC 3 2 6 pulmonoloogia, onkoloogia Allergoloogia-immunoloogia, 15 Inva WC 4 1 4 pulmonoloogia, onkoloogia Allergoloogia-immunoloogia, 16 WC personal 3 3 9 pulmonoloogia, onkoloogia Allergoloogia-immunoloogia, 17 Õendusjuht 16 1 16 pulmonoloogia, onkoloogia 18 Allergoloogia-immunoloogia Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt) 16 6 96 Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe 19 Allergoloogia-immunoloogia 16 6 96 vastuvõtt) 20 pulmonoloogia Eriarst 1, 2, 3 (õe vastuvõtt) 16 3 48 21 pulmonoloogia Läbivaatus 1, 2, 3 (õe vastuvõtt) 16 3 48 22 pulmonoloogia Eriarst 4 20 1 20 23 pulmonoloogia Läbivaatus 4 20 1 20 Uuringuruum 1 (FD spirograafia), 2 (FD spirograafia), 3 (FD 24 pulmonoloogia allergiatestid), 4 (Metakoliintestid), 5 20 6 120 ((Bodybox+ difusioon+FeNo), 6 (Kardiopulmonaalne koormustest) 25 pulmonoloogia Läbivaatus 1, (FD 1), 2 (FD 2) 20 2 40 Uuringuruum 7 (uneapnoe ruum, 26 pulmonoloogia 16 1 16 hapnikuravi) 27 pulmonoloogia WC 3 1 3 28 pulmonoloogia Dušš 3 1 3 29 pulmonoloogia Dokumenteerimise ruum 27 1 27 30 pulmonoloogia Patsiendikoolitus (astmakabinet) 20 1 20 31 pulmonoloogia Ravimuuringud 27 1 27 32 onkoloogia Registratuur (3 töökohta) 14 1 14 33 onkoloogia Protseduurid 33 1 33 34 onkoloogia Konsiiliumid 1 25 1 25 35 onkoloogia Konsiiliumid 2 26 1 26 36 onkoloogia Patsientide koolitused 1 16 2 32 Onkoloog 1, 2, 3, 4 (õe vastuvõtt), 5 37 onkoloogia (psühholoogi vastuvõtt), 6 16 6 96 (sotsiaaltöötaja) 38 onkoloogia Läbivaatus 1,2, 3 16 3 48 39 onkoloogia Protseduurid 25 1 25 endokrinoloogia, 40 dermatoveneroloogia, Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9 gastroenteroloogia endokrinoloogia, 41 dermatoveneroloogia, Koristusvahendid 7 1 7 gastroenteroloogia endokrinoloogia, 42 dermatoveneroloogia, Registratuur (3 töökohta) 14 1 14 gastroenteroloogia endokrinoloogia, 43 dermatoveneroloogia, WC 3 2 6 gastroenteroloogia 82 endokrinoloogia, 44 dermatoveneroloogia, Inva WC 4 1 4 gastroenteroloogia endokrinoloogia, 45 dermatoveneroloogia, WC personal 3 2 6 gastroenteroloogia endokrinoloogia, 46 dermatoveneroloogia, WC personal 3 gastroenteroloogia endokrinoloogia, 47 dermatoveneroloogia, Õendusjuht 16 1 16 gastroenteroloogia Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt), 48 endokrinoloogia 16 7 112 7 (õe vastuvõtt) 49 endokrinoloogia Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 16 7 112 50 endokrinoloogia Protseduurid 1 (sidumistuba) 27 1 27 51 endokrinoloogia Ultraheli 20 1 20 52 endokrinoloogia Diabeedi kabinet 1, 2 20 2 40 53 endokrinoloogia Protseduurid 2 (jalaravi) 27 1 27 Konsiiliumiruum (silma- jt. arstide 54 endokrinoloogia 26 1 26 konsultatsioonid) 55 endokrinoloogia Ravimuuringud 16 1 16 56 Dermatoveneroloogia Eriarst 1, 2 16 2 32 57 Dermatoveneroloogia Läbivaatus 1 16 1 16 58 Dermatoveneroloogia Eriarst 2 16 59 Dermatoveneroloogia Läbivaatus 2, 3 20 2 40 60 Dermatoveneroloogia Eriarst 3 (õe vastuvõtt) 20 1 20 Protseduurid 1, 2 (UVA, PUVA, 61 Dermatoveneroloogia 26 2 52 UVB) 62 Dermatoveneroloogia Protseduurid 3 (vann) 30 1 30 63 Dermatoveneroloogia WC 3 1 3 64 Dermatoveneroloogia Protseduurid 4 25 1 25 65 Dermatoveneroloogia Uuringuruum (Dig. Dermatosk) 20 1 20 66 Dermatoveneroloogia Ravimuuringud 16 1 16 67 Gastroenteroloogia Eriarst 1, 2, 3, 4 16 4 64 68 Gastroenteroloogia Läbivaatus 1, 2 16 2 32 69 Gastroenteroloogia Patsiendikoolitus 16 1 16 70 Gastroenteroloogia Ravimuuringud 20 1 20 71 Kardioloogia Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9 72 Kardioloogia Koristusvahendid 7 1 7 73 Kardioloogia Registratuur (3 tk) 14 1 14 74 Kardioloogia WC 3 2 6 75 Kardioloogia Inva WC 4 1 4 76 Kardioloogia WC personal 3 2 6 77 Kardioloogia Õendusjuht 16 1 16 78 Kardioloogia Eriarst 1, 2, 3, 4, 5 (õe vastuvõtt) 16 5 80 79 Kardioloogia Läbivaatus 1, 2 16 2 32 Uuringuruum 1, 2 (Rütmihäired 80 Kardioloogia 20 2 40 (Holter monitooring)) 81 Kardioloogia Uuringute töötlemine 26 1 26 Uuringuruum 1, 2, 3 (FD UH 82 Kardioloogia 20 1 20 tööjaamad ja uuringutöötlus) 83 Kardioloogia Uuringuruum 1, 2, 3 (FD EKG) 20 3 60 Uuringuruum 1, 2, 3, 4 (FD ultraheli 84 Kardioloogia 20 4 80 TTE, TEE) Uuringuruum 1, 2, 3, 4, 5 (FD EKG, 85 Kardioloogia 25 5 125 koormustestid) Uuringuruum 1, 2, 3, 4, 5 (WC, 86 Kardioloogia 4 5 20 dušš) 87 Kardioloogia Uuringuruum (Tilt test) 25 1 25 88 Kardioloogia Ravimuuringud 20 1 20 89 Kardioloogia Dokumenteerimise ruum 20 1 20 90 Kardioloogia Personali puhkeruum 25 1 25 91 Kardioloogia Nõupidamiste ruum 25 1 25 Hoiuruum (sisekliiniku 92 Polikliinik 10 1 10 med.vahendid, tarvikud) 93 Must pesu 6 1 6 94 Polikliinik Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9 Neuroloogia, sisehaigused, 95 reumatoloogia, nefroloogia, Prügi, jäätmed, must pesu 9 1 9 töötervishoid Neuroloogia, sisehaigused, 96 reumatoloogia, nefroloogia, WC personal 3 2 6 töötervishoid 83 Neuroloogia, sisehaigused, 97 reumatoloogia, nefroloogia, Dokumenteerimise ruum 20 1 20 töötervishoid Neuroloogia, sisehaigused, 98 reumatoloogia, nefroloogia, Personali puhkeruum 25 1 25 töötervishoid Neuroloogia, sisehaigused, 99 reumatoloogia, nefroloogia, Nõupidamiste ruum 26 1 26 töötervishoid Neuroloogia, sisehaigused, 100 reumatoloogia, nefroloogia, Õendusjuht 16 1 16 töötervishoid Eriarst 1, 2, 3, 4, 5 (õe vastuvõtt), 6 101 Neuroloogia 16 6 96 (Insuldikabinet) 102 Neuroloogia Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5 16 5 80 103 Neuroloogia Uuringuruum 1, 2, 3 (FD EMG) 24 3 72 104 Neuroloogia Ravimuuringud 24 1 24 Eriarst 1, 2 (õe vastuvõtt), 3 (õe 105 Sisehaigused 16 3 48 vastuvõtt) 106 Sisehaigused Läbivaatus 1, 2 16 2 32 107 Reumatoloogia Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6 (õe vastuvõtt) 16 6 96 108 Reumatoloogia Läbivaatus 1, 2, 3 16 3 48 109 Reumatoloogia Protseduurid (liigesesisesed süstid) 25 1 25 110 Reumatoloogia Patsiendikoolituse ruum 24 1 24 111 Reumatoloogia Ravimuuringud 20 1 20 112 Nefroloogia Eriarst 1, 2 16 2 32 113 Nefroloogia Läbivaatus 16 1 16 114 Nefroloogia Eriarst 2 16 115 Nefroloogia Protseduurid (sidumistuba) 25 1 25 Eriarst 1, 2, 3 (õe vastuvõtt), 4 (õe 116 Töötervishoid 16 5 80 vastuvõtt), 5 (õe vastuvõtt) 117 Töötervishoid Läbivaatus 1, 2, 3 16 3 48 118 Psühhiaatria Eriarst 1, 2, 3 16 3 48 119 Infektsioonhaigused Registratuur (3tk) 14 1 14 120 Infektsioonhaigused WC 3 2 6 121 Infektsioonhaigused Inva WC 4 1 4 122 Infektsioonhaigused Õendusjuht 16 1 16 Eriarst 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 (õe vastuvõtt), 8 (õe vastuvõtt), 9 (õe 123 Infektsioonhaigused vastuvõtt), 10 (Õe vastuvõtt), 11 (õe 16 13 208 vastuvõtt), 12 (õe vastuvõtt), 13 (õe vastuvõtt) 124 Infektsioonhaigused Läbivaatus 1, 2, 3, 4, 5 16 5 80 125 Infektsioonhaigused Protseduurid 1, 2 24 2 48 126 Infektsioonhaigused Protseduurid 3 25 1 25 248 3931 Tehnilised nõuded Sisehaiguste kliiniku polikliinikus on vaja: kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem. 5.2. KLIINIKUTES TÖÖTAVATE ARSTIDE JA SPETSIALISTIDE BÜROO Programmeeritud pindala 4276 m2 Ülesanne Statsionaari ühendbüroo ülesandeks on kliinikus töötavate eriarstide, residentide, arstiteaduskonna üliõpilasteõdede, õendusjuhtide ja sekretäride bürootöö töökohtade tagamine. 84 Töökoormus Kliinikute erialakeskuste kasutusse antavate büroo töökohtade arv on piisav tagamaks kõigile erialakeskuses töötavate arstidele individuaalne arvutiga varustatud töökoht. Töökorraldus Kliinikute erialakeskuste büroo asukoha valik sõltub kliiniku koosseisu kuuluvate erialakeskuste arstide ja spetsialistide töö iseloomust. Statsionaarsetes palatiosakondades mitte töötavate arstide büroo - erialakeskuste ruumiprogrammi koosseisu kuuluv arstide büroo erialakeskustes, mille töö iseloom on seotud valdavalt sama erialakeskuse ruumiprogrammi piires teostatavate arstlike, õenduslike ja tehniliste toimingutega (N. radioloogiakeskus, patoloogiakeskus, laborikeskus, erakorralise meditsiini keskus, III astme intensiivravi keskus, anesteesiakeskus) paigutatakse arstide bürooruumid vahetult põhitegevusega seotud ruumigrupiga külgnevalt. Vastavate erialakeskuste arstide büroopinnad on kirjeldatud nende erialakeskuste ruumiprogrammi koosseisus. (Vt eestpoolt vastavate erialakeskuste ruumiprogrammi kirjeldused) Statsionaarsetes palatiosakondades töötavate arstide büroo - kliinikute ühendbüroo, mis paikneb erialakeskuste töökohtadest eraldi ning on liigendatud ravimeeskonna põhiselt erialakeskustes, mille arstid tööprotsessi käigus, tööpäeva jooksul liiguvad paljude erinevate töökohtade vahel (N. kirurgiakliiniku erialakeskuste ja sisekliiniku erialakeskuste eriarstid) paigutatakse kliinikute büroopinnad arstide töökohtade (polikliinik, statsionaar, operatsiooniplokk, päevaravi osakonnad, uuringuosakonnad) asukohta arvestades kõigi arstlike töökohtade suhtes optimaalseimale võimalikule kaugusele. Kliinikute erialakeskuste büroopinnad paigutatakse üksteisega külgnevalt nii, et erinevate erialakeskuste arstide koostöö ühe või mitme kliiniku piires oleks parimal võimalikul moel korraldatav. Personal Tabel 89. Statsionaarsetes palatiosakondades mitte töötavate arstide bürootöökohtade arv Ameti- Struktuuriüksuse nimetus Omandatud eriala Ametinimetus kohti DIAGNOSTIKAKLIINIK gastroenteroloogia kliiniku juhataja 1 eriarstid / spetsialistid spetsialistid 3 Kliiniku juhtkond kokku 4 Radioloogiakeskus radioloogia keskuse juhataja 1 radioloogia radioloogid 42.33 Keskus kokku 43.33 Patoloogiakeskus patoloogia keskuse juhataja 1 patoloogia patoloogid 11 Keskus kokku 12 Laborikeskus laboriarst juhataja 1 laboriarst ja/ või laborispetsialist laboriarstid ja spetsialistid 29.75 Keskus kokku 30.75 Hübriidkirurgia keskus kardioloogia juhataja 1 kardioloogia/ radioloogia kardioloog/radioloog 3 Keskus kokku 4 Diagnostikakliinik kokku 94 Anesteesia- ja III astme intensiivravi keskused anestesioloogia keskuste juhatajad 2 anestesioloogia arstid / vanemarstid 45.5 Keskus kokku 47.5 Erakorralise meditsiini keskus erakorraline meditsiin keskuse juhataja 1 erakorraline meditsiin arstid / vanemarstid 22.25 Keskus kokku 23.25 Kirurgiakliinik kokku 70,75 Haigla arstid kokku 165 Residendid, üliõpilased (20% arstide arvust) 33 Arstide büroo töökohad kokku 198 Tabel 90. Statsionaaris töötavate arstide ja kliinikute juhtkondade bürootöö töökohtade arv Ameti- Struktuuriüksuse nimetus Omandatud eriala Ametinimetus kohti 85 DIAGNOSTIKAKLIINIK gastroenteroloogia kliiniku juhataja 1 eriarstid / spetsialistid spetsialistid 3 Kliiniku juhtkond kokku 4 KIRURGIAKLIINIK üldkirurgia kliiniku juhataja 1 eriarstid / spetsialistid spetsialistid 3 Kliiniku juhtkond kokku 4 Kõrva-nina-kurguhaiguste keskus otorinolarüngoloogia keskuse juhataja 1 otorinolarüngoloogia arstid/ vanemarstid 8.25 Keskus kokku 9.25 Ortopeediakeskus ortopeedia keskuse juhataja 1 ortopeedia arstid/ vanemarstid 19.7 Keskus kokku 20.7 Lülisambakirurgia keskus ortopeedia keskuse juhataja 1 ortopeedia/ neurokirurgia arstid/ vanemarstid 4 Keskus kokku 5 Üld- ja onkokirurgia keskus üldkirurgia Keskuse juhataja 1 üldkirurgia arstid/ vanemarstid 22.25 Keskus kokku 23.25 Uroloogiakeskus uroloogia keskuse juhataja 1 uroloogia arstid/ vanemarstid 11.5 Keskus kokku 12.5 Operatsioonikeskus üldkirurgia keskuse juhataja 1 Anesteesia- ja III astme intensiivravi keskused anestesioloogia keskuste juhatajad 2 anestesioloogia arstid / vanemarstid 45.5 Keskus kokku 47.5 Kirurgiakliinik arstid kokku kirurgid eriarstid 122.2 SILMAKLIINIK oftalmoloogia kliiniku direktor 1 oftalmoloogia kliiniku juhataja 1 oftalmoloogia arstid/ vanemarstid 24 Kliinik kokku 26 SISEHAIGUSTE KLIINIK sisehaigused kliiniku juhataja 1 Kliiniku juhtkond kokku 4 Kardioloogiakeskus kardioloogia keskuse juhataja 1 kardioloogia arstid/ eriarstid/ üldarstid 23 Keskus kokku 24 Üldsisehaiguste keskus sisehaigused keskuse juhataja 1 sisehaigused sisearstid/ vanemarstid 22 Keskus kokku 23 Allergoloogia ja immunoloogia keskus allergoloog-immunoloog keskuse juhataja 1 allergoloog-immunoloog eriarstid 2 Keskus kokku 3 Neuroloogiakeskus neuroloogia keskuse juhataja 1 neuroloogia arst/ vanemarst 18 Keskus kokku 19 Endokrinoloogia-keskus endokrinoloogia keskuse juhataja 1 endokrinoloogia arstid/ vanemarstid 7.35 Keskus kokku 8.35 Reumatoloogia-keskus reumatoloogia keskuse juhataja 1 reumatoloogia reumatoloog 9 Keskus kokku 10 Töötervishoiu-keskus töötervishoid keskuse juhataja 1 töötervishoid/ eriarst arst/ vanemarst 6.75 Keskus kokku 7.75 Nefroloogiakeskus nefroloogia keskuse juhataja 1 Keskus kokku 4.5 Gastroenteroloogia-keskus gastroenteroloogia keskuse juhataja 1 gastroenteroloogia arst/ vanemarst 10.5 Keskus kokku 11.5 Onkoloogiakeskus onkoloogia keskuse juhataja 1 onkoloogia arst/ vanemarst 5.75 Keskus kokku 6.75 Nakkushaiguste keskus infektsioonhaigused keskuse juhataja 1 Keskus kokku 15.2 Psühhiaatriakeskus psühhiaatria keskuse juhataja 1 psühhiaatria eriarstid 4.55 Keskus kokku 5.55 Sisekliiniku arstid kokku sisemeditsiini erialade eriarstid eriarstid 142 NAISTEKLIINIK sünnitusabi ja günekoloogia kliiniku juhataja 1 sünnitusabi ja günekoloogia/pediaatria arst/vanemarst 50.5 Kliinik kokku 51.5 TAASTUSRAVIKLIINIK üldarstiabi kliiniku juhataja 1 arst/ vanemarst/ taastusravi ja füsiaatria spetsialist 14.6 86 Taastusraivikliinik kokku 15.6 Haigla arstid kokku 381 Residendid, üliõpilased (20% arstide arvust) 74 Statsionaari arstide büroo töökohad kokku 455 Tööaeg 10t tööpäevas, 5 päeva nädalas plaaniline töö, töövälisel ajal valve. Ruumide planeerimine Haigla statsionaar töötab ühise voodifondi põhimõttel. Palatiosakonnad planeeritakse valdavas enamikus tüüpse ruumilahendusega 24 kohalistena. Palatiosakonda juhatab õendusala spetsialist. Osakonna õendusjuhi bürootöö töökoht paikneb palatiosakonnas. Statsionaaris töötavate eriarstide ja sekretäride büroopinnad ning tööruumid on palatiosakonnast välja viidud, v.a. õepostiga külgnevalt paigutatud arstide dokumenteerimise ruum. Büroopinnad on kirjeldatud ja lahendatud järgmiste tüüpsete moodulitena: Kliiniku juhtkonna büroo; Valvearstide büroo; Ravimeeskonna büroo. Kliiniku juhtkonna büroo ja ravimeeskonna büroo sisaldab endas kliiniku juhtkonna ja erialakeskuste töökorralduseks vajalikke nõupidamiste ning abiruume. Kliinikute erialakeskuste ravimeeskondade bürooruumid paigutatakse teineteisega külgnevalt, et maksimaalselt lihtsustada kliiniku erialakeskuste arstide omavahelist koostööd ja suhtlust. Samuti paigutatakse vastava kliiniku Ravimeeskonna büroopindadega külgnevalt vastava kliiniku juhtkonna büroo ning ning kliiniku valvearstide büroo. Valvearstide büroo on kliiniku arstide ja residentide ühiskasutuses vastavalt valvegraafikule. Ravimeeskonna büroos määrab meeskonna juht igale arstile personaalse büürootöö koha. Statsionaari büroo sisaldab endas 5 kliiniku juhtkonna büroomoodulit, 25 ravimeeskonna büroomoodulit, 2 valvearstide büroomoodulit ning 2 koristusvahendite moodulit 455 arsti kontoritöökoha tabeks. Ruumid Tabel 91. Statsionaaris töötavate arstide ja spetsialistide büroo ruumiprogramm Funktsio- naalse Ruu-mi Funktsionaalne üksus Jrk nr üksuse alajaotus Ruumi nimetus pind TH-s, Töö-kohtade/ (kliinik) (keskus) m2 moodu-lite arv 1 Diagnostikakliinik Kliiniku juhtkond Kliiniku juhataja 20 1 2 Kirurgiakliinik Kliiniku juhtkond Kliiniku õendusjuht 16 1 3 Naistekliinik Kliiniku juhtkond Kliiniku sekretär 16 1 Kliiniku nõupidamiste ja 4 Silmakliinik Kliiniku juhtkond puhkeruum 30 5 Sisekliinik Kliiniku juhtkond Kabinet 16 1 6 Kliiniku juhtkond WC personal 4 7 Kliiniku juhtkond WC dušš 4 1 büroomoodul 106 4 Kliiniku juhtkondade büroo 530 5 kokku 8 Erialakeskus Kliiniku arstid kabinet 1 16 1 9 kabinet 2 16 2 10 kabinet 3 40 7 11 kabinet 4 40 7 12 Nõupidamiste ruum 23 13 WC personal 4 1 büroomoodul 139 17 Ravimeeskonda-de büroo kokku 3475 25 14 Kirurgiakliinik Valvearstid Valvearsti kabinet 1 16 6 15 Sisekliinik WC dušš 4 6 1 büroomoodul 120 Valvearstide büroo kokku 240 2 26 Kliinik arstide büroo Koristusvahendid 6 1 27 Kliinik arstide büroo Prügi, jäätmed 10 1 1 moodul 16 1 87 Koristusvahen-dite moodulid kokku 32 2 Kliinikute büroo kokku 4276 Tehnilised nõuded Kliinikute büroos on vaja: Kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; pneumotransport; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; audio- videosüsteem. 5.3. JUHATUSE BÜROO Programmeeritud pindala 1738 m2 - 123 bürootöö kohta Ülesanne Haigla juhatuse ja haldusteenistuste kontoritöökohtade tagamine. Töökoormus Juhatuse büroo töökohtade arv katab haigla administreerimise vajaduse. Töökorraldus Juhatuse büroo koosseisu kuuluvad teenistused, mille töö iseloom eeldab igapäevast paljukordset suhtlust juhatuse liikmetega ning juhatuse büroo koosseisu kuuluvate teenistuste töötajatega. Juhatuse büroo koosseisu kuuluvad järgmised funktsionaalsed üksused: Juhatus; Kommunikatsiooniteenistus; Õigusteenistus; Finantsteenistus; Asjaajamisteenistus; Personaliteenistus; Teadus- ja arendusteenistus; Klienditeenistus; Kvaliteediteenistus. Personal Tabel 92. Juhatuse büroo töötajate arv Jrk nr Juhatuse büroo töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas ametinimetus vahetuses 1 Juhatus Juhatuse esimees 1 1 Juhatuse liikmed 3-(4) 3-(4) sekretärid 1-(2) 1-(2) Kokku töötajaid 5-(7) 5-(7) 2 Kommunikatsiooniteenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 6 6 Teenistuse sekretärid 2 2 Kokku töötajaid 9 9 3 Õigusteenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 7 7 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 8 8 4 Finantsteenistus 88 Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 30 30 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 31 31 5 Asjaajamisteenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 11 11 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 12 12 6 Personaliteenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 12 12 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 13 13 7 Teadus- ja arendusteenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 4 4 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 5 5 8 Klienditeenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 11 11 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 12 12 9 Kvaliteediteenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 25 25 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 26 26 Kokku töötajaid juhatuse büroos 123 123 Tööaeg 8t ööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Juhatuse büroo teenistuste ruumid tuleb paigutada lähestikku, soovitavalt samasse hoone ossa, kuid mitte tingimata samale korrusele. Juhatuse büroo kabinetid ei pea paiknema haigla raviosakondadega samas hooneosas. Lihtsustamaks välis- ja siseklientide jaoks asjaajamist haiglaga tuleb asjaajamisteenistuse - ja klienditeenistuse büroopinnad soovitavalt paigutada haigla fuajee ruumigrupiga külgnevalt või selle lähedale. Ruumid Tabel 93. Juhatuse büroo ruumiprogramm Ruumiprogramm Jrk nr Funktsionaalse üksuse alajaotus Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku 1 Administratsioon JUHATUSE BÜROO 160m2 1 160 2 Administratsioon JUHATUSE BÜROO 179m2 1 179 3 Administratsioon JUHATUSE BÜROO 449m2 1 449 4 Administratsioon jäätmed 9m2 4 36 5 Administratsioon kor.vah. 7m2 4 28 6 Administratsioon puhkeala 66m2 1 66 7 Administratsioon suletud ruumid koosolek 21m2 1 21 8 Administratsioon suletud ruumid koosolek 24m2 2 48 9 Administratsioon suletud ruumid WC 23m2 3 69 10 Administratsioon suletud ruumid büroo 34m2 1 34 11 Administratsioon suletud ruumid büroo 14m2 7 98 12 Administratsioon suletud ruumid büroo 17m2 13 221 13 Administratsioon suletud ruumid büroo 18m2 9 162 14 Administratsioon suletud ruumid büroo 21m2 1 21 15 Administratsioon suletud ruumid büroo 24m2 5 120 89 16 Administratsioon suletud ruumid büroo 26m2 1 26 1738 Tehnilised nõuded Juhatuse büroos on vaja: Kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; audio- videosüsteem. 5.3.1. Asjaajamisteenistuse arhiiv Programmeeritud pind: 902 m² Ülesanne Haigla ühtsete arhiveerimissuundade väljatöötamine TH-s; arhivaalide arhiivitehnilise korrastamise, nõuetekohase säilitamise, juurdepääsu ning õiguspärase hävitamise või avalikku arhiivi üleandmise tagamine vastavalt Arhiiviseaduse, Arhiivieeskirja ning asutuse Arhiivitöö juhendi nõuetele. Töökoormus Arhiivi maht Tabel 94. Olemasolev arhiivi riiulimeetrite maht ITK-s ja LTK-s Arhiivi riiulimeetrite väljavõtte aasta 2016.a 2016.a Üksus Kogu riiulipind ITK-s (m) Kogu riiulipind LTK-s (m) Ravi (ITK) 839,95 Magdaleena (ITK) 2392,55 Tõnismäe (ITK) 980 Sõle 23-2 ja Nõmme pol (LTK) 4048 KOKKU 4212,5 4048 KOKKU TH-s 8260,5m *Perspektiivne igaastane arhiivi riiulimeetrite mahu kasv ca 60-80m Töökorraldus Arhiveerimisele kuuluv dokument saabumisel töödeldakse ja paigutatakse arhiivikarbis riiulisse. Kui arhiivi laekub laenutuse tellimus, edastatakse dokument tellijale kasutamiseks Arhiivitöö juhendis kehtestatud korra kohaselt. Arhiiv on sisustatud kompaktriiulitega. Säilitusaeg: haiguslood jm meditsiinilised dokumendid - 30aastat kuni alaline; haldusdokumendid - 7aastat kuni alaline; raviarved, raamatupidamine - 3-7 aastat. Eelnevast tuleneb säilikute suur arv ja arhiivi maht. Praegu põhineb arhiiv valdavas osas paberkandjal. Personal Tabel 95. Arhiivi töötajate arv Jrk nr Arhiivi töökoha nimetus ja töötajate ametinimetus Töötajate arv Töötajate arv suurimas vahetuses 1 Arhiiv talituse juhataja 1 1 talituse spetsialistid 5 5 talituse sekretärid - - Kokku töötajaid 6 6 *4-6 töötajat, töötajad panevad üleriided töökohal olevatesse kappidesse. Tööaeg 8t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses. 90 Ruumide planeerimine Arhiivi ruumid asuvad praegu ITK ja LTK erinevates korpustes. Projekti käigus koondatakse tänased laiali paisatud ning kohati mitte nõuetekohastes tingimustes paiknevad arhiiviruumid haigla peakorpusesse rajatavale arhiivipinnale. Arhiivi võib planeerida ühtse ruumina. Materjalide ja tellimuste vastuvõtmiseks ning väljaandmiseks sisenemise tsoonis on letiga töökoht külastajaga suhtlemiseks ja postiga väljastatavate tellimuste kogumiseks. Planeeritakse haldus- ja ravidokumentide arhiiv. Säilitatakse haiguslugusid ja ambulatoorseid kaarte paberkandjatel, samuti elektroonilise andmebaasina haigla infoserverites. TH arhiivi planeeritakse: meditsiiniline arhiiv; visualiseeriva diagnostika arhiiv (patoloogia tsütoloogilised klaasid, - histoloogilised klaasid, - parafiinplokid ja dokumentide arhiiv); raamatupidamise ja haldusdokumentide arhiiv. Arhiiv sisustatakse kompaktriiulitega, siin planeeritakse ka personali töökohad ja -kabinetid koos abiruumidega. Haigla ühitatud arhiivide pindala optimeerimise eelduseks on üleminek täielikult digitaalsele arhiividokumendile. Planeeeritav pindala 1904m2 rahuldab arhiivi perspektiivse vajaduse kuni 2060.a. Eeldatavasti toimub selle ajaperioodi jooksul dokumendihalduse täielik üleminek digitaalkandjatele. Ruumid Tabel 96. TH-a kogu tegevusmahtu hõlmav arhiivi ruumiprogramm Funktsio-naalse Jrk Funktsionaalse üksuse üksuse Ruumi pind TH- Ruumi nimetus nr. alajaotus (keskus) alajaotus s, m2 (osakond) 1 Arhiiv Arhiiviriiulid 2500jm 300 2 Arhiiv Arhiiviriiulid 2500jm 300 3 Arhiiv Arhiiviriiulid 2000jm 240 4 Arhiiv Arhiiviriiulid 2000jm 240 5 Arhiiv Patoloogia arhiiv 200 6 Arhiiv Klienditeenistuse kaardihoidla 300 7 Arhiiv Säilikute ettevalmistamine 25 8 Arhiiv Säilikute ettevalmistamine 25 9 Arhiiv Säilitamisteenus 150 Säilikute ettevalmistamine 10 Arhiiv (digitaliseerimine) 25 11 Arhiiv Arhivaaride büroo 25 12 Arhiiv Arhiivi personaliruum 20 13 Arhiiv Arhiivi juhataja 16 14 Arhiiv Arhiivi materjalid 12 15 Arhiiv Arhiivi tarvikud 12 16 Arhiiv Arhiivi riietusruum 10 17 Arhiiv WC 2 18 Arhiiv Duširuum 2 Kokku 1904 Tabel 97. Arhiivi ruumiprogramm TH-le Narva mnt 129, 129B korpuses Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse ruumi neto Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku alajaotus pind 1 Arhiiv Arhiivi juhataja 16m2 1 16 2 Arhiiv Arhiivi materjal 12m2 1 12 3 Arhiiv Arhiivi tarvikud 13m2 1 13 4 Arhiiv Arhivaaride büroo 25m2 1 25 5 Arhiiv Klienditeenistuse kaardihoidla 155m2 1 155 6 Arhiiv Patoloogia arhiiv 110m2 1 110 7 Arhiiv pers.ruum 20m2 1 20 8 Arhiiv riietus 11m2 1 11 9 Arhiiv riiulid 2000hm 131m2 1 131 10 Arhiiv riiulid 2500hm 234m2 1 234 11 Arhiiv säilikute ettevalmistamine 25m2 2 50 91 Säilikute ettevalmistamine 12 Arhiiv 25m2 (digitaliseerimine) 1 25 13 Arhiiv Säilitamisteenus 100m2 1 100 902 Tehnilised nõuded Arhiivis on vaja: Kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; audio- videosüsteem; turvameetmed vastavalt Arhiivieeskiri § 136 – 148 jt nõuded ning teised õigusaktid. 5.3.2. Personaliteenistuse koolituskeskus Programmeeritud pindala 1366 m2 4 õppeklassi (175 õppekohta) ja 3 auditooriumi (580 istekohta) haiglaülesteks töökoosolekuteks ning kliinikute erialakonverentsideks. Ülesanne Haigla koolitustalituse õppe- (sh õppeklassid, auditooriumid, konverentsiruumid) ja kontoritöökohtade tagamine. Töökoormus Koolitustalituse õppekohtade ja töökohtade arv katab haigla kliinikute ja tehniliste teenistuste vajaduse. Töökorraldus Haigla koolitustalituse funktsioonid: koolituste (teoreetiliste ja praktiliste) korraldamine: läbirääkimine, ettevalmistamine; koolituste läbiviimine; haigla personali koolituse administreerimine; haigla töö korraldamine õppe- ja praktikabaasina õppeasutustele ja teistele haiglatele; haigla personali koolitamise välisfinantseerimise võimaluste otsimine; haigla personali arendus ja koolitusalane koostöö välispartneritega. Tervishoiu valdkonna üliõpilaste teoreetiliseks ja praktiliseks väljaõppeks kasutatakse haigla koolitustalituse koolitusklasse ja auditooriumeid. Residentide praktiline väljaõpe toimub töö käigus haigla erialakeskustes. Patsiendikoolitus Patsiendikoolituse ruumid paiknevad vastava eriala kliiniku ambulatoorse vastuvõtu ruumide juures, vajalikud ruumid on arvestatud eriarsti vastuvõtuüksuse koosseisus. Personali koolitus Personali koolituseks kasutatakse koolitustalituse koolitusruume ja kliinikute käsutuses olevaid nõupidamiseruume. Suurema osavõtjate arvuga koolituseks kasutatakse koolitustalituse konverentsisaale. Personal Tabel 98. Koolituskeskuse töötajate arv Jrk nr Koolitustalituse töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas ametinimetus vahetuses 1 Koolitustalitus talituse juhataja 1 1 92 talituse spetsialistid 4 4 talituse sekretärid - - Kokku töötajaid 5 5 Tööaeg 8t ööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Koolitustalitus planeeritakse omaette ruumigrupina, mis paikneb haigla statsionaari bürooga külgnevalt ning omab head ligipääsu fuajeest. Koolitustalituse auditooriumeid ja konverentsisaale kasutavad kõik haigla kliinikud ning teenistused haigla töökorralduse vajadustest lähtuva kasutusgraafiku alusel. Ruumid Tabel 99. Koolitustalituse ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse Jrk nr Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku üksuse alajaotus 1 koolitus WC(N) 12m2 1 12 2 koolitus WC_M 12m2 1 12 3 koolitus WC_N 12m2 1 12 4 koolitus arvutiklass 51m2 1 51 5 koolitus auditoorium (100 kohta) 111m2 1 111 6 koolitus auditoorium (400 kohta) 348m2 1 348 7 koolitus auditoorium (80 kohta) 108m2 1 108 8 koolitus büroo 23m2 3 69 9 koolitus dush/WC 11m2 1 11 10 koolitus garderoob 19m2 1 19 11 koolitus jäätmed 9m2 1 9 12 koolitus koosolek/puhkeruum 21m2 1 21 13 koolitus kor.vah. 7m2 1 7 14 koolitus lektori ettevalm.r. 18m2 3 54 15 koolitus lektori ettevalm.r. 26m2 1 26 16 koolitus paljundusruum 21m2 1 21 17 koolitus sim.õppeklass1 30m2 1 30 18 koolitus sim.õppeklass2 41m2 1 41 19 koolitus sim.õppeklass3 75m2 1 75 20 koolitus sünkr.tõlke ruum 32m2 1 32 21 koolitus toitl.abiruum 35m2 1 35 22 koolitus toitl.abiruum 40m2 1 40 23 koolitus toitlustus 18m2 1 18 24 koolitus õppeklass (50) 60m2 3 180 25 koolitus õppeklass ladu 24m2 1 24 1366 Tehnilised nõuded Koolituskeskuses on vaja: Kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; audio- videosüsteem. 5.3.3. Klienditeeninduse teenistuse kõnekeskus Programmeeritud pind: 100m² Ülesanne Haigla klienditeeninduse teenistuse kõnekeskuse kontoritöökohtade tagamine. 93 Töökoormus Kõnekeskuse büroo töökohtade arv katab haigla klienditeeninduse teenistuse vajaduse. Töökorraldus Kõnekeskus tegeleb patsientide telefonikaudse eelregistreerimisega eriarstide ja spetsialistide ambulatoorsetele vastuvõttudele. Kõnekeskus kuulub klienditeeninduse teenistuse koosseisu. Personal Tabel 100. Klienditeeninduse teenistuse töötajate arv Jrk nr Klienditeeninduse teenistuse kõnekeskuse töökoha Töötajate arv Töötajate arv suurimas vahetuses nimetus ja töötajate ametinimetus 1 Kõnekeskus Kõnekeskuse juhataja 1 1 Kõnekeskuse spetsialistid 17 15 sekretärid - - Kokku töötajaid 18 16 Tööaeg 8t ööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Kõnekeskus sisaldab endas 16 bürootöö/ telefonitöö kohta. Sobiv asukoht tehnilise bürooga külgnevalt. Ruumid Tabel 101. Kõnekeskuse ruumiprogramm Funktsio-naalse Ruumi Jrk Funktsionaalse üksuse üksuse Ruumi kasutusotstarbe Ruumi nimetus pind TH- nr. alajaotus (keskus) alajaotus lühikirjeldus s, m2 (osakond) 1 Klienditeenindus Kõnekeskus - 16 töökohta 100 Kokku 100 Tehnilised nõuded Kõnekeskuse büroos on vaja: Kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; audio- videosüsteem. 5.4. TEHNILINE BÜROO Programmeeritud pindala 1630 m2 140 bürootöö kohta Ülesanne Haigla tehniliste teenistuste kontoritöökohtade tagamine. Töökoormus Tehnilise büroo töökohtade arv katab haigla tehniliste teenistuste vajaduse. Töökorraldus Tehnilise büroo koosseisu kuuluvad teenistused, mille töö iseloom on seotud haigla tehnosüsteemide ja meditsiiniseadmete korrashoiuga, materjalide käitlemisega, haigla turvalisuse tagamisega. Tehnilise 94 büroo ladusa töökorralduse eelduseks on informatsiooni ja kogemuste vahetus kõigi büroo koosseisu kuuluvate teenistuste töötajate vahel. Tehnilise büroo koosseisu kuuluvad järgmised funktsionaalsed üksused: Hanketeenistus, Meditsiinitehnika teenistus, Tehnikateenistus, Majandusteenistus, Toitlustusteenistus, Turva- ja logistikateenistus, IT teenistus. Personal Tabel 102. Tehnilise büroo töötajate arv Jrk nr Tehnilise büroo töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas ametinimetus vahetuses 1 Hanketeenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 11 11 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 12 12 2 Meditsiinitehnika teenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 19 19 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 20 20 3 Tehnikateenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 32 32 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 33 33 4 Majandusteenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 22 22 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 23 23 5 Toitlustusteenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 4 4 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 5 5 6 Turva- ja logistikateenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 5 5 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 6 6 7 IT-teenistus Teenistuse juhataja 1 1 Teenistuse spetsialistid 40 40 Teenistuse sekretärid - - Kokku töötajaid 41 41 Kokku töötajaid tehnilises büroos 140 140 Tööaeg 8t ööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Tehnilise büroo teenistuste ruumid tuleb paigutada lähestikku, soovitavalt samasse hoone ossa, kuid mitte tingimata samale korrusele. Tehnilise büroo kabinetid ei pea paiknema haigla raviosakondadega samas hooneosas. Lihtsustamaks tehniliste teenistuste inseneride tööd tuleb tehniliste teenistuste büroopinnad soovitavalt paigutada haigla tehnilise korruse ruumigrupiga külgnevalt või selle lähedale. Ruumid Tabel 103. Tehnilise büroo ruumiprogramm Ruumiprogramm Jrk nr Funktsionaalse üksuse alajaotus Ruumi nimetus ruumi neto pind Ruumide arv kokku 1 Administratsioon tehniline BÜROO 247m2 1 247 2 Administratsioon tehniline BÜROO 575m2 1 575 3 Administratsioon puhkeala 48m2 2 96 95 4 Administratsioon suletud ruumid WC 25m2 3 75 5 Administratsioon suletud ruumid koosolek 17m2 1 17 6 Administratsioon suletud ruumid hooneautom.juht. 53m2 1 53 7 Administratsioon suletud ruumid juhataja 17m2 1 17 8 Administratsioon suletud ruumid juhataja 18m2 1 18 9 Administratsioon suletud ruumid kooslek (40inim) 63m2 1 63 10 Administratsioon suletud ruumid koosolek 26m2 13 338 11 Administratsioon suletud ruumid kõnekeskus (16inim) 100m2 1 100 12 Administratsioon suletud ruumid projektipank 31m2 1 31 1630 Tehnilised nõuded Tehnilises büroos on vaja: Kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; audio- videosüsteem. 5.5. PERSONALI- JA ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 5.5.1. PERSONALI RIIETUSRUUMID Programmeeritud pind: 3510 m² Ülesanne Haigla kliiniliste ja tehniliste struktuuriüksuste töötajate personaalsete garderoobikohtade tahamine. Töökoormus Garderoobikohtade arv katab haigla kliinikute ja tehniliste teenistuste vajaduse. Töökorraldus Iga haigla töötaja saab oma kasutusse haigla soklikorrusel paikneva personaalse kahepoolse (õue riided/ haigla riided) ventileeritava garderoobikapi. Töötaja saabub töövahetuse alguses talle määratud garderoobi, kus vahetab õue riided haigla tööriiete vastu. Seejärel liigub töötaja edasi oma töökohta kliinilises osakonnas ja/ või tehnilises teenistuses. Töövahetuse lõppedes lahkub töötaja haiglast sama teed olles eelnevalt vahetanud tööriided isiklike õueriiete vastu. Personal Tabel 104. Haigla personali garderoobikohtade vajaduse kokkuvõte Töötajate arv Tallinna Haigla Garderoobikohti Narva mnt 129 Naisi Mehi Kokku Naisi Mehi Kokku Kõik kokku (PÕH., RESI., VÄLISKOH.) 3822 427 4249 3356 443 3799 Tööaeg 24t ööpäevas, 7 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Personali riietusruumid planeeritakse valdavas osas tsentraalsete 90 ja 50 kohaliste garderoobidena vastavalt töökohtade paigutusele hoones töökohale lähima hooneosa soklikorrusele. Riietusruumid on ette nähtud kogu haigla Narva mnt 129 korpuses tööle asuvale personalile, kokku 4080 inimesele. (TH-s töötab kokku 4249 töötajat, kuid nendest asub Narva mnt 129 tööle 3800, lisaks neile residendid ja üliõpilased). Garderoobidest 43 on planeeritud naistele ning 5 meestele. Garderoobikohtade arvus sisaldub ka residentie ja üliõpilaste garderoobikohtade arv. Kesksterilisatsiooni, toitlustustalituse ja haigla puhastustalituse töötajatele tuleb tulenevalt toiduhügieeni ning haigla sisekorra reeglitest ette näha eraldi garderoobid. Köögipersonali garderoob tuleb paigutada 96 köögiga külgnevalt ning tagada köögipersonalile otsetee garderoobist kööki. Kesksterilisatsiooni garderoob tuleb paigutada kesksterilisatsiooniga külgnevalt ning tagada kesksterilisatsiooni otsetee garderoobist kesksterilisatsiooni. Operatsiooniosakondades ja III astme intensiivravis on planeeritud kaheosalised riietusruumid, kus toimub ümberriietumine vahetult osakonna erirõivaisse. Osakonnast üldkasutatavatesse ruumidesse väljudes riietutakse ümber kitlitesse. Nende osakondade eririiete garderoobidest tuleb anda puhas st tavatingimustes teiste haigla üksuste personali poolt mitte kasutatav otsetee (liftid, trepikoda) vastavatesse struktuuriüksustesse. Administratiivpersonal, tehniline personal ja halduspersonal, kelle töö iseloom ei eelda erirõivastust, hoiab teatud juhtudel oma rõivaid töökabinetis või sellega külgnevas üleriiete garderoobis. Planeerimisel arvestatakse riietusruumide paiknemist võimalikult üksuse sees või lähedal. Ruumid Tabel 105. Haigla personali garderoobide ruumirogramm Ruumiprogramm Garderoobi- ja Jrk Funktsionaalse Ruumi pind Ruumi kasutusotstarbe Ruumi nimetus koristus- nr üksuse alajaotus TH-s, m2 lühikirjeldus moodulite arv Töötajate riietusruum 90 1 Töötajate garderoob kohta 63 1. garderoobimoodul 2 Töötajate garderoob WC personal 3 3 Töötajate garderoob Dušš 6 kohta 10 Kokku 1 moodul 76 Kokku 90 kohalisi mooduleid 3192 42 Töötajate riietusruum 50 1 Töötajate garderoob kohta 45 1. garderoobimoodul 2 Töötajate garderoob WC personal 3 3 Töötajate garderoob Dušš 6 kohta 5 Kokku 1 moodul 53 Kokku 50 kohalisi mooduleid 318 6 4 Töötajate garderoob WC personal 3 1. WC / koristusmoodul 5 Töötajate garderoob WC personal 3 Kokku 1 moodul 6 Kokku 4 moodulit 48 8 Kokku garderoobid 3510 Tehnilised nõuded Garderoobides on vaja: Kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; piisav arv duši ja WC kohti. Kahepoolsete garderoobikappide sundventilatsioon (õueriiete kuivatamiseks). 5.5.2. HAIGLA FUAJEE Programmeeritud pind (haigla fuajee): 1120 m² Ülesanne Külastajatele, patsientidele ja töötajatele liikumiseks avatud alad haiglas, mille kaudu seostuvad kliinilisi ja tehnilisi funktsioone kandvad haigla ruumigrupid. Töökoormus Üldkasutatavaid ruume haiglas (N. haigla fuajeed) võivad tööpäeva jooksul korduvalt läbida kõik haigla külastajad so ca 2500-3000 inimest päevas. Töökorraldus Üldkasutatavad ruumid on tööpäevadel liikumiseks avatud kõigile haiglas viibivatele isikutele. 97 Tööaeg 10t ööpäevas, 7 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Üldkasutatavate ruumide hulka loetakse: Polikliiniku üldkasutatavad ruumid (ootealad, koridorid), haigla fuajee, külastajate garderoobid ja WC-d, kohvibaar (rendipind), apteegi müügipunkt (rendipind), meditsiinitarvikute ja abivahendite ning toidukaupade jm patsientidele vajaliku kauba müügiga tegelevad kaubanduspinnad (rendipind), tehniliste kommunikatsioonide juhtimiskeskus jms ruumid, haiglast välja kirjutatud patsientide transpordi ooteala. Tulenevalt peasissepääsu perspektiivsest asukohast polikliiniku suhtes võib fuajee ruuumigrupiga ühendada polikliiniku ja plaanilise hospitaliseerimise ooteala koos abiruumidega ning haiglast välja kirjutatud patsientide transpordi ooteaala. Ruumid Tabel 106. Haigla fuajee ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse ruumi neto Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku alajaotus pind 1 Üldala APTEEK 103m2 1 103 2 Üldala WC inva 5m2 5 25 3 Üldala WC(M) 30m2 2 60 4 Üldala kohvik + abiruumid 137m2 1 137 5 Üldala külastajate garderoob 133m2 1 133 plaaniliste haigete 6 Üldala 51m2 1 51 hosptaliseerimise kabinet 7 Üldala haigete transpordi ooteala 140m2 1 140 8 Üldala rendipind 1 33m2 1 33 9 Üldala rendipind 2 40m2 1 40 10 Üldala rendipind 3 41m2 1 41 11 Üldala rendipind 4 41m2 1 41 12 Üldala rendipind 5 40m2 1 40 13 Üldala rendipind 6 41m2 1 41 14 Üldala rendipind 7 40m2 1 40 15 Üldala rendipind 8 61m2 1 61 16 Üldala rendipind 9 61m2 1 61 17 Üldala vastuvõtt 50m2 1 50 18 Üldala üldinfopunkt 23m2 1 23 1120 Tehnilised nõuded Fuajees on vaja: Kellad, telefonid; Patsient – personal hädaabi väljakutse; personal – personal hädaabi väljakutse; tamburiga automaatuksed ja/ või raamitranspordile avatavad pöörduksed; selge ja loogiline suunaviitade paigutus; patsienti toetav sisekujundus; hea üldvalgustus. 98 6. IV OSA – HAIGLA TEHASE KIHT 6.1. HAIGLA KÖÖK Programmeeritud pind: 2262 m² Ülesanne Patsientide ja haigla töötajate toitlustamise tagamine. Töökoormus Patsientide toitlustamine Haigla köök on planeeritud 1 200 haige (sh Õendusabi kliinik) toitlustamiseks töötavana eeltöötlemata toorainel, osaliselt pooltoodetel baseeruval toorainel ning eeltöödeldud toorainel. Tabel 107. Haigla köögi patsientide toitlustamise tegevusmahud Patsientide arv päevas (0-dieedi patsientideta) 80% voodihõive korral 960 Teeninduspäevi aastas 365 Toidupäevi aastas 350 400 Töötajate toitlustamine Haigla suurim vahetus koosneb ca 2800-st töötajast, kelledest ca 30-50% kasutavad haigla kohviku teenuseid. Prognoosida võib, et nii nagu eelnevatel aastatel kasvab ka järgnevatel aastatel töötajate kohviku töökoormus aegamööda ja pidevalt. Töökorraldus Haigla köögiplokk külgneb haigla logistikakeskusega ning omab sellest eraldatud laadimisala toiduainete vastuvõtuks ning valmistoidu väljastamiseks eraldiseisvatele korpustele. (õendushoolduskliiniku korpused). Toiduained tarnitakse hulgifirmade poolt ja ladustatakse kuni töötlemiseni selleks ette nähtud külmkambrites ning ladudes. Köögi töötlusalal patsientide toit valmistatakse vastavalt kinnitatud dieetide nimekirjale ja nädala menüüle. Köögi jaendusalal toit portsjoneeritakse personaalsetele kandikutele ning kandikud asetatakse kahepoolsesse (külm ja soe pool) transpordi termoskärusse (24-30 kohaline transpordikäru). Enne kärude transporti osakondadesse soojendatakse kärude kuum pool järelsoojendusföönide all lõpliku väljastustemperatuurini 70°-ni. Osakondades jaotatakse personaalsed toidukandikud patsientidele. Patsiendid söövad palatides. Nende patsientide tarbeks, kes söögiajal viibivad raviprotseduuril või uuringutel säilitatakse toidukandik osakonnas toidukandikute hoiukapis (igas osakonnas planeeritud selleks 4-5 kohaline termoskapp). Toidukärude transport osakonda toimub soklikorruse tunneleid ja lifte kasutades. Peale toiduportsjonite jaendust ja tarbimist patsientide poolt kasutatud toidunõud, kandikud ja toidujäätmed kogutakse osakonnas kokku ning tagastatakse köögiploki nõudepesu alale, kus toidunõud sorteeritakse ja asetatakse nõudepesu tunnelmasinasse ning toidukandikute transportkärud kärupesu masinatesse. Haigete toitlustamine haiglas toimub 4 korda päevas, millest neljandaks toidukorraks on kerge uneoode tööpäeva lõpus. Haigla köök töötab 365 päeva aastas, ühes vahetuses, töövahetuse pikkus on 10 tundi. Personal Tabel 108. Köögi töötajate arv Jrk nr Köögi töökoha nimetus ja töötajate ametinimetus Töötajate arv Töötajate arv suurimas vahetuses Köök 1 Peakokk 1 1 2 Laojuhataja 2 1 3 Kokk-tehnoloog 3 3 4 Dieetõde 2 2 5 Vahetuse vanem 2 2 6 Kokk 10 10 7 Koka abi 2 2 8 Pagar 1 1 9 Kondiiter 1 1 10 Komplekteerija 16 14 11 Abitööline 5 4 99 12 Nõudepesija 18 14 13 Transporttööline 8 6 14 Tehnik 2 2 15 Koristaja 3 2 Kokku 76 65 *Köögi personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides. Tööaeg 10t ööpäevas, 7 päeva nädalas, 1 vahetuses. Ruumide planeerimine Töötajate toitlustamine Köögi eraldiseisva osana planeeritakse personali toitlustuseks väikestele toidukogustele ning suuremaarvulistele menüüpositsioonidele spetsialiseeritud personali kohviku köök, millega külgnevalt paikneb 172 kohaline ruumiliselt liigendatud söögisaal. Personali kohvik on mõeldud haigla töötajate toitlustamiseks. Haigla suurimas päevases vahetuses töötab tööpäevadel ca 2800 töötajat, kellest ca 50% kasutab sageli haigla kohvikut lõunatamiseks. (Arvestades, et 1 istekoht teenindab 3 tunnise lõuna vältel 9 sööjat, on minimaalselt vajalik kohtade arv söögisaalis ca 155.) Töötajate kohvik töötab tööpäevadel k 8.00-17.00-ni. Külastajate toitlustamine Puhkepäevadel katab personali söökla rolli haigla fuajees paiknev külastajatele ja töötajatele avatud (rendipind) kohvik. Võimalik on korralduslik variant, mille kohaselt ka külastajte kohviku opereerimine toimub haigla toitlustustalituse poolt ning toidu valmistamine sellele toimub haigla köögis. Köögi pinnale planeeritakse lisaks külm ja kuumtoidu valmistamise aladele ning personali köögile ka kondiitritoodete valmistamise ala, mille tooteid tarbivad nii haigla töötajad, kui külastajad. Tervisekaitse nõuetest lähtuvalt tuleb köögipersonali garderoobid planeerida köögiga külgneva eraldiseisva garderoobi plokina, mida ei kasuta teiste struktuuriüksuste töötajad ning mille pind sisaldub köögiploki pinnas. Erandina on arvesse võetud köögipersonali üldarv personali garderoobide planeerimiseks, Ruumid Tabel 109. Haigla köögi ruumirogramm Ruumiprogramm ruumi Jrk nr Funktsionaalse üksuse alajaotus Ruumi nimetus Ruumide arv kokku neto pind 1 Toitlustus (Patsiendid) Biojäätmete ruum 19m2 1 19 2 Toitlustus (Patsiendid) dieedid 30m2 1 30 3 Toitlustus (Patsiendid) Inventari ladu 19m2 1 19 4 Toitlustus (Patsiendid) Juurvilja ettevalmistus 40m2 1 40 5 Toitlustus (Patsiendid) Sügavkülmkaber - juurvili 18m2 1 18 6 Toitlustus (Patsiendid) Juurvilja külmkamber 61m2 1 61 7 Toitlustus (Patsiendid) Sügavkülmkamber - kala 15m2 1 15 8 Toitlustus (Patsiendid) kauba vastuvõtt 89m2 1 89 9 Toitlustus (Patsiendid) Komplekteerimisliinid 162m2 1 162 10 Toitlustus (Patsiendid) Konservide ja jookide ladu 22m2 1 22 11 Toitlustus (Patsiendid) kontor 19m2 1 19 12 Toitlustus (Patsiendid) Koristusvahendid 7m2 1 7 13 Toitlustus (Patsiendid) Kuivaine ladu 36m2 1 36 14 Toitlustus (Patsiendid) kuumköök 252m2 1 252 15 Toitlustus (Patsiendid) Kärude pesu 61m2 1 61 16 Toitlustus (Patsiendid) Kärude laadimine 62m2 1 62 17 Toitlustus (Patsiendid) Kärude park 150m2 1 150 18 Toitlustus (Patsiendid) Kööginõudepesu + hoidmine 44m2 1 44 19 Toitlustus (Patsiendid) külmköök 62m2 1 62 20 Toitlustus (Patsiendid) Laohoidja 7m2 1 7 21 Toitlustus (Patsiendid) Leiva ladu 19m2 1 19 22 Toitlustus (Patsiendid) Sügavkülmkamber - liha 14m2 1 14 23 Toitlustus (Patsiendid) Liha külmkamber 19m2 1 19 24 Toitlustus (Patsiendid) Liha - kala ettevalmistus 42m2 1 42 25 Toitlustus (Patsiendid) nõude säilitamine/kuivatamine 157m2 1 157 26 Toitlustus (Patsiendid) nõudepesu 143m2 1 143 27 Toitlustus (Patsiendid) Pesuaine kompressorite ruum 15m2 1 15 28 Toitlustus (Patsiendid) Piima külmkamber 19m2 1 19 100 29 Toitlustus (Patsiendid) Personali puhkeruum 43m2 1 43 Riietusruum (söökla meespersonal 18 30 Toitlustus (Patsiendid) 31m2 1 31 kohta) Riietusruum (söökla naispersonal 90 31 Toitlustus (Patsiendid) 62m2 1 62 kohta) 32 Toitlustus (Patsiendid) Sulatuskamber 11m2 1 11 33 Toitlustus (Patsiendid) Valmistoodete külm ladu 29m2 1 29 34 Toitlustus (Patsiendid) wc 4m2 2 8 35 Toitlustus (Patsiendid) wc/d 11m2 1 11 36 Toitlustus (Patsiendid) wc/d 7m2 1 7 1805 1 Toitlustus (personal) LAO PIND 51m2 1 51 2 Toitlustus (personal) kuumköök 64m2 1 64 3 Toitlustus (personal) nõudepesu 45m2 1 45 4 Toitlustus (personal) jäätmed 9m2 1 9 5 Toitlustus (personal) koristusvahendid 7m2 1 7 6 Toitlustus (personal) söökla 281m2 1 281 457 Kokku 2262 Tehnilised nõuded Keskköögis on vaja: Kellad, telefonid; personal – personal hädaabi väljakutse; köögitehnoloogia; toidujaotussüsteem (toidukärud koos soojendusjaamadega); köögi ja söögisaali tehnoloogiline sisustus ning mööbel; toidukandikute hoiukapid (soojenduskapid) osakondadesse; juhtmevaba enesekontrolli süsteem (st toiduainete säilitamise külmikute temperatuurireziimi automaatne monitoorimine ja salvestamine); patsientide sööginõud; köögiinventar; personali nõud; kassasüsteem ja sellega seonduv arvutitarkvara; söögisaali menüütahvlid, infoviidad, sisekujunduskaunistused. 6.2. STERILISATSIOONITEENISTUS Programmeeritud pind: 660m2 Ülesanne Kirurgiliste instrumentide, endoskoopide ja korduvkasutusega süsteemide dekontamineerimine, operatsioonipesu pakkimine ja steriliseerimine. Teenindatavad osakonnad ja üksused: Operatsioonikeskus sh päevakirurgia operatsiooniplokk ja - osakond, Silmakirurgia keskus, Sünnituskeskus, Endoskoopia osakond, IRK, EMK, Palatiosakonnad, Polikliinik, Radioloogiakeskus. Töökoormus Töökoormuse arvutuslik näitaja autoklaavide valikul on ISO standardi kohane sterilisatsiooniühik, s.o. standardkonteiner mõõtudega 600x300x300 mm. Töökoormuse põhjalik uuring ja sellest tulenev seadmete valik tehakse projekti järgmises staadiumis. 101 8 tunnilise tööaja ja autoklaavi keskmise töötsükli pikkuse - 50 minutit korral on ühe autoklaavi tsüklite arv päevas 9. Eeldatav autoklaavide ligikaudne kogumaht on > ca 500 steriliseerimiskorvi. Instrumentide arv kokku TH (ITK ja LTK) ca 15 000, millest on koostatud 1400 – 1600 instrumendikomplekti. Projekti järgnevas etapis on vaja läbi viia TH-a kirurgilise instrumentaariumi täielik audit ning kirjeldada ja standardiseerida kirurgiliste instrumendikomplektide vajadus erialati. Töökorraldus Sterilisatsiooniteenistus kuulub organisatsiooniliselt kirurgiakliiniku koosseisu ja teenindab kõiki haigla üksusi, kus seda teenust vajatakse. Paikneb haigla ravikorpuse 0-korrusel omab väga head vertikaalühendust operatsioonikeskusega, silmakirurgia keskusega, sünnituskeskusega ning head ühendust üldiste liikumisteede kaudu haigla ülejäänud osakondadega. Sterilisatsioonitalitusse saabuvad instrumendid ja vahendid on läbinud kasutuskohtadel eeltöötluse. Sterilisatsioonitalituses toimub dekontamineerimist vajavate esemete vastuvõtmine, pesemine pesemismasinates, osaliselt käsitsi, kuivatamine, sorteerimine, pakkimine. Puhas steriliseerimisele kuuluv pesu tuuakse pesulaost, pakitakse ning steriliseeritakse. Steriliseerimise meetoditeks on steriliseerimine küllastatud veeauru keskkonnas kindlaksmääratud rôhul ja etteantud temperatuuril autoklaavides ja termolabiilsete vahendite steriliseerimine madalatemperatuurilise veeauru- formaldehüüdi keskkonnas autoklaavides (varustatud spetsiaalse lisaprogrammiga), mis võimaldab sterilisatsiooni läbi viia ka temperatuuril alla 80 kraadi ning STERRAD seadmes vesinikperoksiidiga. Vajatakse 6…8 autoklaavi (ca 3-4tk 12 ster ÜH, ca 4tk 6 ster ÜH ja formadehüüdi lisaprogramm) ja 1…2 STERRAD seadet. Kesksterilisatsiooni tööprotsessi kokkuvõte SUURED INSTRUMENTIDE LAOD OP ÕDE VAHELAOD („puhas koridor“) OP ÕDE 14+2+6+6 OPISAALI OP ÕDE OP.TEHNIK (viib mustad instrumendid sterilisatsiooniosakonda) STERILISATSIOONITEHNIKUD STERILISATSIOONIOSAKOND KÄRUDE PESUMASIN PESUR-DESINFEKTORID ULTRAHELIPESUR TEKSTIILI JA PESU INSTRUMENDIKOMPLEKTIDE PAKKIMISE PUHAS LADU KOMPLEKTEERIMINE TÖÖKOHT AURUSTERILISAATORID AURUSTERILI- STERRAD (< 80° lisaprogramm: SAATORID (H2O2) STERILI- formaldehüüd + aur) SAATORID TOODANGU VÄLJASTAMINE OPERATSIOONIPLOKID Joonis 4. Kesksterilisatsiooni tööprotsess (operatsiooniinstrumentide liikumise kaardistus) 102 Personal Tabel 110. Sterilisatsioonitalituse töötajate arv Jrk nr Sterilisatsioonitalituse töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas ametinimetus vahetuses Sterilisatsioonitalitus 1 Juhataja 1 1 2 Vastutav autoklaavija 5 3 3 Sterilisatsioonitehnikud 24 20 Kokku 30 24 *Sterilisatsioonitalituse personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides. Tööaeg 10t ööpäevas, 7 päeva nädalas, 1 vahetuses. Ruumide planeerimine Sterilisatsioonitalitusel (osakonnal) on otseühendus kõigi ravikorpuses paiknevate osakondadega dekontamineerimist vajavate esemete vastuvõtmiseks pesemistsooni. Teistest korpustest tulevad esemed on läbinud eelpesu kasutuskohtadel ja saabuvad siia transporttaaras. Pesu saabub puhtasse tsooni puhta pesu laost. Steriliseeritud esemete transport toimub transporttaaras mööda haigla üldisi liikumisteid (võimalusel otselift). Sterilisatsioonitalituses jaotuvad ruumid, tingituna töö iseloomust ja hügieeninõuetest gruppidesse. Eeldatakse järgmiste ruumigruppide otsest omavahelist seost: instrumentide vastuvôtt, pesemine, kärude pesemine; puhta pesu vastuvôtt, pakkimine ja komplekteerimine; instrumentide kuivatamine, komplekteerimine, pakkimine, autoklaavi laadimine; autoklaavist väljalaadimine, steriilse materjali ladu, ekspeditsioon; personaliruumid: riietusruum, lüüs puhta ja steriilse tsooni vahel. Osakonna ruumid paiknevad tehnoloogilise protsessi loogilises järjekorras, vältides ristumisi. Pesemismasinad paigutatakse pesemiruumi ja pakkimisruumi vahelisse seina, lisaks seinas ka pesurestide läbiandetunnel. Pestud instrumendid pakkimisruumis kontrollitakse, komplekteeritakse ja pakendatakse. Osa vahendeid (N. instrumentide transpordikärud) võib liikuda ka kohe peale pesemist eksperditsiooniruumi, selleks soovitav ühenduse võimalus pakkimisruumi ja ekspeditsiooniruumi vahel. Pesu tuuakse pesumajast pesupakkimise ruumi, kust pesu pakituna suunatakse autoklaveerimisele. Läbiantavad kahe uksega autoklaavid paigutatakse “puhta” ruumi ja steriilsete vahendite lao vahele, k.a STERRAD seade. Autoklaavide sisselaadimine toimub puhtalt poolelt, väljalaadimine steriilsete materjalide hoiuruumi poolelt, mis on ühendatud ekspeditsioooniruumiga. Osakonna personali riietusruum on soovitav planeerida osakonna juures (sisaldub ruumiprogrammis). Personal tuleb riietusruumi haigla üldkoridorist, steriilse materjali laoruumi ja laadimisruumi vahel liigub personal läbi lüüsi. Ruumid Tabel 111. Sterilisatsioonitalituse (osakonna) ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse ruumi neto Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku alajaotus pind 1 Sterilisatsioon autoklaavide ruum 33m2 1 33 2 Sterilisatsioon dush 11m2 2 22 3 Sterilisatsioon ekspeditsioon 44m2 1 44 4 Sterilisatsioon instrumentide pakkimine 161m2 1 161 5 Sterilisatsioon instrumentide pesu 90m2 1 90 6 Sterilisatsioon Koristusvahendid 6m2 1 6 7 Sterilisatsioon lüüs 15m2 1 15 pesuainete automaatdoseerimise 8 Sterilisatsioon 7m2 ruum 1 7 103 9 Sterilisatsioon laoruum (pakkematerjalid) 16m2 1 16 10 Sterilisatsioon personal 29m2 1 29 11 Sterilisatsioon pesu pakkimise ruum 49m2 1 49 Riietusruum kesksterilisatsioon 20 12 Sterilisatsioon 24m2 kohta (üleriiete) 2 48 13 Sterilisatsioon steriliisete vahendite ladu 109m2 1 109 14 Sterilisatsioon wc 3m2 3 9 15 Sterilisatsioon wc 4m2 1 4 16 Sterilisatsioon õendusjuht 18m2 1 18 660 Tehnilised nõuded Sterilisatsiooniteenistuses on vaja: Kesksterilisatsiooni osakonnas on arvutuslik koormus vahelaele 1000 kg/ m2. Planeerimisel arvestada vajalike ehituslike avadega autoklaavide sissetoomise teel. Steriliseeritud vahendite ladu on puhtusastmete jaotuse järgi 1. astme ruum (alus: Haiglanakkustõrje standard). Autoklaavide paigalduse tsoonis on vajalik ventilatsioon jääksoojuse eraldamiseks ning pesemis- kuivatusmasinatele kohtventilatsioon seadmete paigaldusnõuete järgi. Osakonnas pesemise ja pakkimise ning komplekteerimise töökohtadel vajalik suruõhk. Instrumentide pakkimise töökohad soovitavalt varustada laminaarventilatsiooni seadmetega võõrosakeste (n: tolmu) saaste riski minimaliseerimiseks. Veepuhastusseadmest vesi juhtida autoklaavide, pesemismasinate ja pesuvannide juurde. Veepuhastusseadme valikul ja süsteemi planeerimisel eelistada autoklaavide ja pesemismasinate varustamist tsentraalset puhastatud veega (NB! Vajalik tsentraalse veepuhastamiskeskuse olemasolu haiglas). 6.3. HAIGLA APTEEK Programmeeritud pind: 1221 m² Ülesanne Apteegi kaudu varustatakse haigla osakondi ravimitega.Apteegis toimub ravimite analüüsimine, valmistamine ja jaendamine. Planeeritakse III kategooria apteek. Apteek teenindab kõiki TH osakondi ja üksusi sõltumata nende asukohast. Töökoormus Apteegiteenusega on kaetud kogu TH statsionaari vajadus. Töökorraldus Haigla apteeki tarnitakse ravimid ja meditsiinitarvikud vastavalt haigla apteegis koondatud kliiniliste struktuuriüksuste tellimustele hulgifirmadega sõlmitud hankelepingute alusel. Apteegis jaendatakse ravimid osakonna tellimuste kohaselt ning väljastatakse kokku lepitud tellimusperioodi kogustena. Tellimusperioodi pikkuseks on tavaliselt 2-3 päeva. Cito tellimused täidetakse kohselt. Ekspeditsiooni eest kliinilistesse osakondadesse vastutab apteek. Laovarude täiendamine toimub vajaduse järgi. Personal Tabel 112. Apteegi töötajate arv Jrk nr Apteegi töökoha nimetus ja töötajate ametinimetus Töötajate arv Töötajate arv suurimas vahetuses Apteek 1 Juhataja 1 1 2 Kliiniline proviisor/ kliiniline farmakoloog 1 1 3 Proviisorid 9 7 4 Vanemproviisorid 2 2 5 Farmatseudid 9 7 6 Abilised (transporditöölised) 8 6 5 Sekretär/ tehniline assistent 2 2 Kokku 32 26 *Apteegi personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides. 104 Tööaeg 8t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses, töövälisel ajal väljakutsevalve. Ruumide planeerimine Apteegil peab olema hea ühendus haigla logistikakeskuse transporditerminaliga kaupade sissetoomiseks ning palatiosakondadega, kuhu ravimid tarnitakse jaendatud kujul. Apteegi soovitav asukoht on transporditerminali ja liftisõlme lähedal, arvestades suurt koormust kaupade sissetoomisel ja tarnimisel haigla osakondadesse ning ravimiladude suurt pindala. (Apteek haldab haigla ravimite tegevusvaru, mille olemasolu nõuab tavapärasest suuremat laopinda.) Apteegi tehnoloogiliste funktsioonide täitmiseks planeeritakse järgmised töötsoonid: Kaupade vastuvõtt ja säilitamine - Laod ravimite hoidmiseks, tuleohtlike ainete (piiritus, eeter) hoiuruum, eriarvestusele kuuluvate ainete hoiuruum, külmruum temperatuuritundlike ravimite säilitamiseks. Tellimuste vastuvõtmine, komplekteerimine - siin toimub suhtlemine haigla osakondade töötajatega. Mittesteriilsete ravimite valmistamine (assisteerimine) - pakendamine, kontrollimine. Labor – mittesteriilsete ravimite kontrollimine. Aseptiliste ja tsütostaatiliste ravimite valmistamine. Pesuruum - Pudelite ja töövahendite pesemine. Haiglast toodud jm ravimtaara ning töövahendite desinfitseerimine, pesemine ja steriliseerimine - keskne, eraldi pääsuga haigla üldkoridorist, soodsa pääsuga assisteerimisruumi. (Kaaluda taara pesu funktsiooni ühildamist sterilisatsioonitalituse kärude ja taara pesu funktsiooniga st kasutada selleks sterilisatsioonitalitusse planeeritud kärupesu masinat.) Apteegi büroo. Ruumid Tabel 113. Apteegi ruumiprogramm Ruumiprogramm Jrk Funktsionaalse ruumi Ruumi nimetus Ruumide arv kokku nr üksuse alajaotus neto pind 1 Apteek WC 3m2 6 18 2 Apteek Arhiiv 10m2 1 10 3 Apteek Aseptika eelladu 10m2 1 10 Aseptika ja tsütostaatikumide Apteek 31m2 1 31 4 valmistamise juhtimisruum 5 Apteek aseptilised ravimite valmistamine 60m2 1 60 6 Apteek asjade lüüs 6m2 2 12 7 Apteek kabinet 12m2 1 12 8 Apteek kabinet 16m2 6 96 9 Apteek kabinet 30m2 1 30 10 Apteek kastide pesu 20m2 1 20 11 Apteek kauba vastuvõtt 22m2 1 22 12 Apteek kauba väljastamine 40m2 1 40 13 Apteek Kliiniliste uuringute ravimite ruum 43m2 1 43 14 Apteek Koristus 5m2 2 10 15 Apteek Külmruum tsüto + bioloogiline 2-8C 6m2 1 6 16 Apteek Külmruum 4C 15m2 1 15 17 Apteek Labor 16m2 1 16 18 Apteek ladu 45m2 1 45 19 Apteek lahused 89m2 1 89 20 Apteek personali lüüs 6m2 2 12 21 Apteek med.tarvikud (no robots) 40m2 1 40 22 Apteek Mittesteriilsete ravimite valm. 25m2 1 25 23 Apteek ofitsiin 10m2 1 10 24 Apteek pesuruum must 15m2 1 15 25 Apteek pesuruum puhas 16m2 1 16 26 Apteek Personali puhkeruum 26m2 1 26 27 Apteek robotladu 201m2 1 201 28 Apteek sidemat.+OP. komp.(no robots) 35m2 1 35 29 Apteek teg.var.ladu 97m2 1 97 30 Apteek Tsüto 64m2 1 64 31 Apteek Tsütostaatikumide ladu 24m2 1 24 32 Apteek tuleohtlikud ravimid 21m2 1 21 33 Apteek õpper./koosol. 50m2 1 50 1221 105 Tehnilised nõuded Apteegis on vaja: Telefon; arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem; turvasignalisatsioon; kaardilukud ustel; lukustatavad laod; pneumotransport. Veepuhastus - Apteegis ravimite valmistamiseks kasutatav bi-destillat valmistatakse destillaatoris puhastatud veest. Ettepanek on asendada elektriline destillaator kombineeritud veepuhastusseadmega, kus kasutatakse pöördosmoosi põhimõtet ja/ või koondada veepuhastus tsenteaalsesse veepuhastuskeskusess ning suunata puhastatud vesi kasutuskohtadele torustiku kaudu. 6.4. HANKETEENISTUSE KESKLADU Programmeeritud pind: 736 m² Ülesanne Kesklao ülesandeks on haiglasse tarnitavate kaupade vastuvõtt, ladustamine ja sisetranspordi korraldamine. Töökoormus Laoteenusega on kaetud kogu TH statsionaari vajadus. Töökorraldus Haiglasse saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, sisetranspordi korraldamine. Väljastpoolt tulevad kaubad ja materjalid ning seadmed võetakse vastu kas vahetult vastava üksuse lattu (köök, apteek, pesuladu) või kesklattu, kust nad suunatakse vastavasse lattu või kasutuskohale. Nõutav veokite ettesõidu võimalus transporditerminali välisukse ette. Kaupade ja materjalide sisetransport toimub kärude või rataskonteineritega. Personal Tabel 114. Lao töötajate arv Jrk nr Kesklao töökoha nimetus ja töötajate ametinimetus Töötajate arv Töötajate arv suurimas vahetuses Keskladu 1 Juhataja 1 1 2 Komplekteerija 6 5 3 Laohoidja 6 5 4 Laotööline 2 2 5 Abilised (transporditöölised) 5 4 6 Sekretär/ tehniline assistent 2 2 Kokku 22 19 *Kesklao personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides. Tööaeg 10t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses, töövälisel ajal väljakutsevalve. Ruumide planeerimine Haigla logistikakeskus koosneb kaupu vastu võtvast kaubaterminalist, kesklaost, kaupade jaendamise ja väljastamise ruumigrupist. Kesklaos hoiustatakse kokku lepitud tellimus ja jaendusperioodiks ette nähtud olmekaupu, meditsiinitarvikuid, mittemeditsiinilisi materjale ja haigla invendatari. Kokku lepitud tellimusperioodi jooksul toimub kesklao jaoendusruumi(de)s koondpakendites saabuvate kaupade kaubapakendite avamine ja toodete jaendamine osakondadesse kaubagruppide standardkoguste kaupa. Kaupade transpordiks osakondadesse kasutatakse standardmõõdus sahtleid, kärusid ja konteinereid, mis peale kaupade vastuvõttu osakonnas tagastatakse kesklaole. 106 Asukoht kaupade sissetoomiseks transporditerminali lähedal, soodsa ühendusega haigla peamise ühenduskoridori/ tunneliga ja liftisõlmega. Ruumid Tabel 115. Kesklao (logistikakeskuse) ruumiprogramm Jrk Funktsio-naalne Ruumi pind Ruumi nimetus Märkused nr. üksus TH-s, m2 1 Logistika-keskus Kauba terminal 101 Logistika- 2 keskus Keskladu 600 4 Logistika-keskus Kesklao kontor 35 Kaubaterminali ja kesklao mahus on arvestatud lao, apteegi, pesu- ja 3 Logistika-keskus Laadimisplatvorm jäätmemajanduse vajadusi Kokku 736 Tehnilised nõuded Kesklaos on vaja: Telefon; arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem; turvasignalisatsioon; kaardilukud ustel; lukustatavad laod; Muudetava kõrgusega autode laadimisplatvormid; Laotõstukite ja/või robotite poolt käideldavad laoriiulite süsteemid; pneumotransport. 6.5. MAJANDUSTEENISTUSE KESKKONNATALITUSE JÄÄTMEKESKUS Programmeeritud pind: 257 m² Ülesanne Majandusteenistuse keskkonnatalituse ülesandeks on haigla struktuuriüksustes tekkivate eelsorteeritud tootmisjäätmete kogumine, transport haigla jäätmekeskusesse ning üle andmine haigla lepingulistele jäätmeveo partnerile. Töökoormus Jäätmeveo korraldusega on kaetud kogu TH statsionaari vajadus. Töökorraldus Üksus vastutab jäätmete struktuuriüksustest kogumise, sorteerimise korraldamise, plasti ja paberi kokkupressimise ning väljaviimise eest. Jäätmed tuuakse kasutuskohtadelt liigiti sorteerituna eraldi kottides kas konteinertranspordiga ja/ või jäätmeveoks ette nähtud pneumotranspordiga. Eraldi olmejäätmetest on vaja hoida haiglajäätmed. Selleks planeeritakse eraldi ruum, kus bioloogiliste jäätmete jaoks on külmkamber. Radioaktiivsed jäätmed kogutakse vastavates konteinerites nukleaarmeditsiini osakonna hoiuruumi ja toimetatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt välja. Haiglasisene jäätmekäitlus toimub tegevusjuhendi kohaselt. Personal Tabel 116. Keskkonnatalituse (sh Jäätmekeskuse) töötajate arv Jrk nr Keskkonnatalituse töökoha nimetus ja töötajate Töötajate arv Töötajate arv suurimas ametinimetus vahetuses Keskkonnatalitus sh jäätmekeskus 1 Juhataja 1 1 2 Haigla keskkonnaspetsialist (sh jäätmemajanduse korraldamine) 1 1 3 Abilised (transporditöölised) 8 6 107 4 Sekretär/ tehniline assistent 1 1 Kokku 11 9 *Logistikakeskuse personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides. Tööaeg 10t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses, töövälisel ajal väljakutsevalve. Ruumide planeerimine Ruumide asukoht valida nii, et oleks tagatud hea ühendus liftisõlmedega, soovitavalt jäätmete väljaviimise koha läheduses. Jäätmekeskus paikneb logistikaterminaliga külgnevalt, kuid sellest rangelt eraldatud ruumigrupina, kus toimub haigla osakondades eelsorteeritud haigla jäätmete vastuvõtt ja ladustamine spetsiaalkonteinerites ja komprimaatorites kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlejatele. Samuti toimub haigla jäätmekeskuses haigla bioloogiliste jäätmete ohutustamine jäätmeautoklaavi(de)s ning töötluse järgne ladustamine olmejäätmetele ette nähtud jäätmemahutites. Tabel 117. Jäätmekeskuse ruumiprogramm Ruumi Funktsio- Ruumi Jrk kasutus- naalne üksus Ruumi nimetus pind TH- Märkused nr. otstarbe (kliinik) s, m2 lühikirjel-dus paigutada eraldi, bioloogiliste Erikäitlust vajavate jäätmete jäätmete ohutustamise/ autoklaavimise ruum koos autoklaavimisel võib tekkida 1 Jäätme-keskus abiruumidega 103 ebameeldiv lõhn 2 Jäätme-keskus Olmejäätmed ja biojäätmed 154 Kaubaterminali ja kesklao mahus on Logistika- arvestatud lao, apteegi, pesu- ja 5 keskus Laadimisplatvorm - jäätmemajanduse vajadusi Kokku 257 Tehnilised nõuded Jäätmekeskuses on vaja: telefon; arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem; turvasignalisatsioon; kaardilukud ustel; muudetava kõrgusega autode laadimisplatvormid; prügikomrimaatorite parkimiskohad. 6.6. MAJANDUSTEENISTUSE PESUTALITUSE PESULADU Programmeeritud pind: 445 m² 270 m² (Puhta pesu ladu) 180 m² (Musta pesu kogumise ruum) Ülesanne Majandusteenistuse pesulao ülesandeks on haigla kliiniliste struktuuriüksuste töötajate varustamine tööriietega ja patsientide varustamine haiglariiete ja voodipesuga. Töökoormus Tööriietega on varustatud kõik haigla ca 3800 töötajat. Haiglariiete ja voodipesuga on varustatud kõik haigla statsionaarsed aktiivravi patsiendid so ca 40 000 patsienti aastas (Narva mnt 129 korpuses). Töökorraldus Üksus on ette nähtud haigla pesu ja pestava voodivarustuse vastuvõtmiseks lepingupartneri pesumajast, pesuvaru ladustamiseks ja pesuvahetuse korraldamiseks. Puhas pesu tuuakse haiglasse pesumajast standartsete osakonnapõhise tellimuse alusel komplekteeritud pesukonteinerites ning transporditakse pesuoperaatori poolt osakondadesse. Puhtad tööriided (nimelised ja nimetud) tuuakse pesumajast standardkonteinerites ning transporditakse personaligarderoobidesse. Puhta pesu vastuvõtt toimub kaubaterminali kaudu. 108 Must pesu kogutakse kasutuskohtades (kliinilistes ja mittekliinilistes osakondades) kottidesse, millega transporditakse haigla pesulao musta pesu kogumise ruumi kas spetsiaalset pneumotransporti (torutransporti) või spetsiaalkonteinereid kasutades. Torutranspordi kasutamisel laaditakse pesu automaatse laadimissüsteemi abil transpordikonteineritesse vahetult musta pesu kogumise ruumis. Musta pesu kogumise ruumist saadetakse must pesu pesukonteierites pesumajja. Must pesu tagastatakse pesumajale logistikakeskuse laadimisplatvormi kaudu. Personal Tabel 118. Pesulao töötajate arv Jrk nr Majandusteenistuse pesutalituse pesulao töökoha Töötajate arv Töötajate arv suurimas nimetus ja töötajate ametinimetus vahetuses Pesuladu 1 Juhataja 1 1 2 Pesulao operaator 4 4 Kokku 5 5 *Pesulao personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides. Tööaeg 10t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses. Ruumide planeerimine Puhta pesulao asukoht – Puhta pesu ladu peab paiknema logistikakeskuse, transporditunnelite ja liftisõlmede lähedal. Musta pesu kogumisruumi asukoht - Musta pesu kogumise ruum peab paiknema logistikakeskuse laadimisplatvormi lähedal. Ruumid Tabel 119. Pesulao ruumiprogramm Jrk Ruumi pind TH- Ruumi kasutusotstarbe Funktsionaalne üksus (kliinik) Ruumi nimetus nr. s, m2 lühikirjeldus 1 Pesuladu Puhta pesu ladu 241 2 Pesuladu Tekstiilide käitlemine 21 Pesu pisiparandused Pesutranspordiks ette nähtud torutranspordi lõppjaam ning pesukonteinerite laadimisautomaatika seadmete 2 Pesuladu Musta pesu kogumise ruum 183 ja konteinerivaru asukoht Kokku 445 Tehnilised nõuded Pesulaos on vaja: Telefon; arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem; turvasignalisatsioon; kaardilukud ustel. Muudetava kõrgusega autode laadimisplatvormid (logitikaterminalis). Transporti ootavate ja/või saabunud pesukonteinerite parkimiskohad. 6.7. MAJANDUSTEENISTUSE PUHASTUSTALITUSE KORISTUSKESKUS Programmeeritud pind: 356 m² Ülesanne Majandusteenistuse koristuskeskuse ülesandeks on haigla kliiniliste-, mittekliiniliste- ning üldkasutatavate ruumide koristus. Töökoormus Haiglahügieeni nõuete kohaselt ning vastavalt haiglas sätestatud ruumikoristus kaartidele on igapäevaselt ja regulaarselt koristatud ca 145 000 m² haiglapinda Narva mnt 129 korpuses. 109 Töökorraldus Ruumide koristus ja tööpindade puhastamine toimub spetsiaalvarustusega ning hõlmab igapäevast tööpindade puhastamist, põrandapindade koristamist, akende, uste ja valgustite pesemist. Range hügieenireziimiga raviruumides (operatsiooniruumid, III intensiivravi palatid, nakkuskeskuse raviisolaatorid jne) toimub vastavalt koristuskaartidele regulaarselt ka seinapindade pesu ja desinfiteeerimine. Koristusmasinatega töödeldakse koridorid, vestibüülid. Koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette nähtud koristuskeskuses. Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse koristuskeskuses. Koristuskeskuses toimub ka töövahendite regulaarne vahetus. Voodite ja voodivarustuse puhastus ja desinfektsioon toimub reeglina osakondades märgpuhastusena. Tugevalt määrdunud ja/või saastunud voodite puhastus ja desinfektsioon toimub haigla koristuskeskuses. Töödeldakse voodeid ja mittepestavat voodivarustust ning haiglasisese transpordi kärusid. Koristuskeskuses säilitatakse hetkel töötlemise olevaid, mitte kasutuses olevaid voodeid ja voodivarustust. Madratsikatted, tekid ja padjad pestakse tsentraalselt haigla lepingupartneri pesumajas. Personal Tabel 120. Pesulao töötajate arv Jrk nr Majandusteenistuse koristuskeskuse töökoha Töötajate arv Töötajate arv suurimas nimetus ja töötajate ametinimetus vahetuses Koristuskeskus 1 Juhataja 1 1 2 Juhataja asetäitja 1 1 3 Vastutav puhastusteenindaja 16 16 4 Puhastusteenindajad 112 112 Kokku 130 130 *Koristuskeskuse personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides. Tööaeg 10t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses. Ruumide planeerimine Koristuskeskuse asukoht – Koristukeskus peab paiknema haigla soklikorrusel, haigla korrusetasapinda arvestades kesksel kohal, transporditunnelite ja liftisõlmede lähedal. Koristuskeskuse ruumigrupi paigutus haiglahoones peaks tagama selle, et puhastusteenindajate ja koristustehnika liikumisdistantside pikkus korruse lõikes koristuskeskusest haigla erinevatesse töötsoonidesse oleks igas suunas ligikaudu samaväärne. Ruumid Tabel 121. Haigla koristuskeskuse ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse üksuse ruumi neto Jrk nr Ruumi nimetus Ruumide arv kokku alajaotus pind 1 Koristus WC 3m2 4 12 2 Koristus desinfektsioon 31m2 2 62 3 Koristus jäätmed 9m2 8 72 4 Koristus kor.vah. 7m2 4 28 5 Koristus kor.vah. 8m2 4 32 6 Koristus Koristus (PPM ja PM) 29m2 1 29 7 Koristus Koristustarvikute Ladu 23m2 1 23 8 Koristus kärud 23m2 1 23 9 Koristus pesumasin(voodid+raamid) 7m2 1 7 10 Koristus puhke- ja koolitus/nõupidamiste ruum 48m2 1 48 Väliskoristuse tehnikaruum (muruniidukid, 11 Koristus kor.vahendid) 20m2 1 20 356 Tehnilised nõuded Koristuskeskuse on vaja: 110 Telefon; arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem; turvasignalisatsioon; kaardilukud ustel; koristuskeskuse töötajate garderoobide paigutus koristuskeskuse lähedal; koristusseadmete parkimise- ja laadimiskohad. 6.8. MEDITSIINI- JA HOONETEHNIKA HOOLDUSE JA REMONDI TÖÖKOJAD Programmeeritud pind: 591m² Ülesanne Meditsiinitehnika- ja tehnikateenistuse seadmete ja hoonetehnika remondi töökodades toimub haigla kliiniliste ja mittekliiniliste struktuuriüksuste käsutuses olevate seadmete hooldus ja remont ja/või juhul, kui haigla puudub vastav insenertehniline pädevus seadmete rikete defekteerimine enne lepingupartneri hooldusinseneride väljakutset. Töökoormus Nõuete kohaselt ning vastavalt haiglas sätestatud korrale on on igapäevaselt ja regulaarselt hooldatud kõik haigla käsutuses olevad ca 10 000 meditsiiniseadet ning tuhanded hoonetehnika seadmed Narva mnt 129, 129B korpuses. Seadmete arv täpsustub järgnevates projekti etappides so meditsiinitehnoloogia projekti ning hoone arhitektuurse ja eriosade projekti koostamise käigus. Töökorraldus Haigla meditsiinitehnika ning hoonetehnika remonti ja hooldust teostavad olenevalt seadme tehnoloogilisest keerukusest kas haiglainsenerid ja – tehnikud ja/ või haiglaväliste hooldusfirmade insenerid. Töökojad koos laoruumidega on mõeldud igapäevaste vajalike elektri-, puusepa ja lukksepatööde tegemiseks ja remondimaterjalide varude hoidmiseks. Personal Tabel 122. Meditsiinitehnika- ja tehnikateenistuse töötajate arv Jrk nr Meditsiinitehnika teenistuse töökoha nimetus ja Töötajate arv Töötajate arv suurimas töötajate ametinimetus vahetuses Meditsiinitehnika teenistus 1 Teenistuse juhataja 1 1 2 Biomeditsiinitehnika vaneminsenerid 3 3 3 Biomeditsiinitehnika insenerid 14 12 4 Biomeditsiinitehnika spetsialistid 6 4 Kokku 24 20 Tehnikateenistuse töökoha nimetus ja töötajate ametinimetus Tehnikateenistus 1 Juhataja 1 1 2 Hoonetehnika vaneminsenerid 5 5 3 Hoonetehnika insenerid 7 7 4 Hoonetehnika hooldustehnikud 35 22 Kokku 48 35 *Meditsiinitehnika- ja tehnikateenistuse personal – ametikohtade arv täpsustub projekti järgnevates etappides. Tööaeg 8t ööpäevas, 5 päeva nädalas, 1 vahetuses. Meditsiiniinseneride ja hoonetehnika inseneride väljakutsevalve. Lisaks hoonetehnika tehnikute statsionaarsed valveringid: tugevvoolu, kütte- vee ja kanalisatsiooni ning hoone keskkonnatehnika ja - automaatika valdkonnas. Ruumide planeerimine 111 Hooldus- ja remonditöökodade asukoht – Paiknevad hoone soklikorrusel. Vajalik on hea transpordiühendus materjalide sissetoomiseks. Ruumid Tabel 123. Haigla meditsiinitehnika- ning tehnikateenistuse hooldus ja remongitöökoja ruumiprogramm Ruumiprogramm Funktsionaalse ruumi Ruumi-de Jrk nr Ruumi nimetus kokku üksuse alajaotus neto pind arv 1 MED.tehnika Elektripaigaldiste hooldustöötajad 25m2 1 25 2 MED.tehnika Hoiuruum (elektriseadmed) 20m2 1 20 3 MED.tehnika Hoiuruum (remondimaterjalid) 19m2 1 19 4 MED.tehnika Hoiuruum (kütte- ja kliima seadmed) 25m2 1 25 5 MED.tehnika hoiuruum(med.tehn.+majandus) 200m2 1 200 6 MED.tehnika Hoiuruum (veevarustusseadmed) 25m2 1 25 7 MED.tehnika Hooldus- ja remonditööd 25m2 1 25 8 MED.tehnika Kütte- ja kliimaseadmete hooldustöötajad 25m2 1 25 9 MED.tehnika med.tehn.remont 18m2 1 18 10 MED.tehnika med.tehn.remont 24m2 1 24 11 MED.tehnika puhkeruum 45m2 1 45 12 MED.tehnika töör.(elekt.) 19m2 1 19 13 MED.tehnika töör.(keevitus) 20m2 1 20 14 MED.tehnika töör.(puit) 20m2 1 20 15 MED.tehnika töör.(san.tehn.) 19m2 1 19 16 MED.tehnika töör.(treipink) 37m2 1 37 17 MED.tehnika Veevarustusseadmete hooldustöötajad 25m2 1 25 591 Tehnilised nõuded Remonditöökodades on vaja: Telefon; arvutivõrk, haigla infovahetuse süsteem; turvasignalisatsioon; kaardilukud ustel; hooldus- ja remondiseadmed. 6.9. HAIGLA TOIMEPIDEVUST TAGAVAD ÜKSUSED Programmeeritud pind: 1728m² Ülesanne Haigla toimepidevuse üksustes toimub haigla kliiniliste ja mittekliiniliste struktuuriüksuste käsutuses olevate seadmete töö turvamine paralleelühenduste, varutrasside, varuenergiakandjate, varuseadmete jms tehniliste turvalahenduste abil. Töökoormus Nõuete kohaselt ning vastavalt haiglas sätestatud korrale on on igapäevaselt ja regulaarselt turvatud kõigi haigla käsutuses olevad ca 10 000 meditsiiniseadme ning tuhandete hoonetehnika seadmete töö Narva mnt 129 korpuses. Turvalahenduste arv ning tehnilised lahendused täpsustuvad järgnevates projekti etappides so meditsiinitehnoloogia projekti ning hoone arhitektuurse ja eriosade projekti koostamise käigus. Töökorraldus Haigla meditsiinitehnika ning hoonetehnika tavapärast tööd häirivate ressurssikatkestuste korral toimub etteantud aja jooksul ning turvareziimis ümberlülitumine varutoite allikatele. Automaatlülituse võimaluste puudumisel ja/ või ulatuslike rikete korral teostatakse ümber lülitamine varuressurssi kanalitele valvetehnikute poolt. Ressurssikatkestuse ja/ või rikke kõrvaldamise järgselt toimub tavapärasele varustuskanalile üleminek. 112 Haigla toimepidevuse tagamiseks koondatakse tsentraalsete tehniste lahendustena haigla varugeneraatorid, UPS-pank, jahutusseadmed, veepuhastusseadmed hooneautomaatika ja vertikaaltranspordi juhtimine ning signalisatsiooniseadmed. Personal Meditsiinitehnika- ja tehnikateenistuse personal – tagab tööajal ning töövälisel ajal haigla toimepidevuse üksuste nõuetekohase töö. Tööaeg Tavapärasel töö ajal (so 8t ööpäevas, 5 päeva nädalas) - meditsiiniinseneride ja hoonetehnika inseneride väljakutsevalve. Hoonetehnika tehnikute valveringid: tugevvoolu, kütte- vee ja kanalisatsiooni ning hoone keskkonnatehnika ja - automaatika valdkonnas Ruumide planeerimine Haigla toimepidevuse üksuse ruumide asukoht – Paiknevad hoone soklikorrusel ja hoone tehnilisel korrusel soovitavalt hoone trasside, elektriühenduste jm tehniliste ressurssikanalite sisenemsõlmedega külgnevalt. Ruumid Tabel 124. Haigla toimepidevuse ruumigrupi ruumiprogramm Ruumiprogramm Jrk Funktsionaalse üksuse ruumi Ruumi nimetus Ruumide arv kokku nr alajaotus neto pind 1 Toimepid.üksused UPS-de ruumid 180m2 1 180 2 Toimepid.üksused akupank 301m2 1 301 3 Toimepid.üksused Dispetšerteenistuse ruumid 65m2 1 65 4 Toimepid.üksused Dispetšerteenistuse ruumid 41m2 1 41 4 Toimepid.üksused Generaatorite kütusemahutid 54m2 1 54 5 Toimepid.üksused kriitiline veevaru 79m2 1 79 6 Toimepid.üksused med.gaasi LADU 20m2 1 20 7 Toimepid.üksused Meditsiinilise gaasi keskused 144m2 1 144 8 Toimepid.üksused Meditsiinilise suruõhu tootmine 60m2 1 60 9 Toimepid.üksused pumbaruum 21m2 1 21 10 Toimepid.üksused Serveriruumid 1 66m2 1 66 11 Toimepid.üksused Serveriruumid 2 71m2 1 71 12 Toimepid.üksused sprinkler pumpla 21m2 1 21 13 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 68m2 1 66 14 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 67m2 1 67 15 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 68m2 1 68 16 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 73m2 1 73 17 Toimepid.üksused Tehniline ruum (generaatoriruum) 34m2 1 34 18 Toimepid.üksused Tehniline ruum (puldiruum) 35m2 1 35 19 Toimepid.üksused Tehniline ruum (puldiruum) 38m2 2 76 20 Toimepid.üksused Turvateenistuse ruumid 57m2 1 57 21 Toimepid.üksused Turvateenistuse ruumid 70m2 1 70 22 Toimepid.üksused Veepuhastusjaam 59m2 1 59 1728 Tehnilised nõuded Toimepidevuse üksuse ruumigrupis on vaja: telefon; arvutivõrk; ühendus hooneautomaatika kontrollsüsteemidega; turvasignalisatsioon; kaardilukud ustel; toimepidevust tagavad hoonetehnika seadmed. 113 7. HAIGLA ÜLDINFORMATSIOON 7.1. HAIGLA TEENUSEVEKTORID Teenused haiglasse ja väljapoole haiglat Valdav osa (>95%) teenusemahust osutatakse Eesti Haigekassale (EHK) teenuselepingu alusel ning väiksem osa erinevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Väljaspool EHK teenuselepinguid osutatakse uuringu (laboriteenused, radioloogia-) ja kliinilise konsultatsiooni teenuseid, kuid eraldiasuvaid ruume selleks ei planeerita. Teenused väljastpoolt Väljastpoolt sisse ostetavad teenused on: koristusteenus – võib sisse osta kas osaliselt või täielikult. (Vajalikud on koristuskeskuse ruum koristusmasinate hoiuks, koristusvahendite hoidmiseks ja pesemiseks ning personali riietusruumid. Igas üksuses/korrusel paikneb koristusvahendite hoiuruum, mille pindala arvestatakse selle üksuse koosseisus.); kinnistute hooldus ja lume lükkamine – võib sisse osta kas osaliselt või täielikult; pesupesemine - ostetakse sisse täielikult. (Pesu transporditakse pesumajja, teenuse osutamiseks haiglas ruume ei vajata.); meditsiiniseadmete hooldus ja remont – lihtsate meditsiiniseadmete remont teostatakse haigla biomeditsiiniinseneride/ -tehnikute poolt, keeruliste meditsiiniseadmete hooldus ja remont ostetakse sisse vastavalt hoolduslepingutele. 7.2. HAIGLA TÖÖTAJATE ARV Tabel 125. Tallinna Haigla meditsiinipersonal (Seisuga 01.03.2018 kõik korpused) Arstid TH sh sh Õendus- Õenduspersonal TH sh sh Taastus- ja Taas- Õendus- ravi hooldusabi tus- ja hool- kliinik kliinik ravi dusabi kliinik kliinik allergoloog-immunoloog 2 anesteesia- ja 85 intensiivraviõendus anestesioloogia 50 bioloogia 1 biokeemia 2 bioanalüütik 30 bioloogia 3 erakorralise meditsiini õendus 27 1 dermatoveneroloogia 6 farmatseut 8 endokrinoloogia 11 füsioterapeut 62 55 erakorraline meditsiin 16 geenitehnoloog 19 farmatseut 2 hooldustöötaja (abiõed, kes 8 1 õpivad õeks) gastroenteroloogia 14 infektsioonhaigused 4 geenitehnoloog 4 laborant 30 infektsioonhaigused 19 lasteõendus 23 kardioloogia 32 1 1 loodusteadus 13 kardiovaskulaarkirurgia 2 massaažiõde 9 7 keemik 1 operatsiooniõendus 53 laboriarst 12 optometrist 5 laborimeditsiin 2 psühhiaatriaõendus 2 1 laborispetsialist 2 radioloogiaõendus 90 laste allergoloog 1 taastusraviõendus 18 18 loodusteaduse magistri 1 tegevusterapeut 4 2 2 kraad (molekulaarse biokeemia ja ökoloogia) meditsiinigeneetika 1 terviseõendus 9 neurokirurgia 1 ämmaemandus 221 1 1 neuroloogia 25 1 üldõendus 922 35 90 oftalmoloogia 32 õe/ämmaemanda eriala 46 11 2 omandamisel (abiõed/abiämmaemandad) ja massöörid, proteesimeister onkoloogia 8 kliiniline õde 1 ortopeedia 24 ehhokardiograafiatehnik 3 otorinolarüngoloogia 15 0 patoloogia 11 0 pediaatria 19 0 proviisor 11 0 114 psühhiaatria 10 1 0 pulmonoloogia 7 0 radioloogia 46 0 reumatoloogia 16 1 0 sisehaigused 20 3 0 sünnitusabi ja günekoloogia 83 0 taastusravi ja füsiaatria 12 9 0 töötervishoid 6 0 uroloogia 12 0 üldarstiabi 107 1 1 0 üldkirurgia 30 1 0 stomatoloogia 25 0 nefroloogia 5 0 Arstid kokku 708 13 7 Õenduspersonal kokku 1693 129 98 Tallinna Haigla narva mnt 129, 129b korpuse arengukava kohaselt väljaehitatud aktiivravi osakondades ja abiteenistustes ning haldusalal töötavate isikute arvuks prognoositakse kokku 3704 (lisaks õppetsükleid läbivad üliõpilased ja residendid), kes jaotuvad alljärgnevalt: Tabel 126. Tallinna Haigla personal Seisuga 01.03.2018 Narva mnt 129, 129b korpuses TH TH TH TH TH hooldus- TH TH TH arsti- TH TH arstid õdede õed ja hooldus-ja muud ameti- Kliinik/osakond de muud töötajaid tööta- ameti- tööta- abiperso- abipersonal ameti- kohti ameti- töötajad kokku jad kohti jad nali töötajad kohad kokku kohti ametikohti 1. DIAGNOSTIKAKLIINIK 86 92 199 215 33 32 9 9 327 348 2. KIRURGIAKLIINIK 177 181 109 402 210 239 28 29 524 851 3. NAISTEKLIINIK* 97 118 252 290 99 111 40 40 488 559 4. SILMAKLIINIK 26 38 53 56 21 20 5 5 105 119 5. SISEKLIINIK 119 135 282 319 155 174 30 34 585 662 6. ÕENDUS- JA HOOLDUSABIKLIINIK 8 7 94 96 131 135 13 12 246 250 7. TAASTUSRAVIKLIINIK 14 11 92 98 38 39 12 10 156 158 8. HALDUS- JA TUGITEENISTUSED 15 16 10 11 5 5 712 725 742 757 KOKKU 542 598 1091 1487 691 755 849 864 3172 3704 *sh ITK naistekliinik: arstide ametikohti 51,5 ja töötajaid 63; õdede ametikohti 154 ja töötajaid 180; hooldus- ja abipersonali ametikohti 64 ja töötajaid 73; muude töötajate ametikohti 12 ja töötajaid 12; Kokku ITK naistekliinikus ametikohti 281,5 ning töötajaid 328 115 7.3. PLANEERIMISLAHENDUSED JA LOGISTIKA - TALLINNA HAIGLA MAHULISE PLANEERINGU JA RUUMIANALÜÜSI SELETUSKIRI Narva mnt.129 ja 129B, Tallinn Töö nr 17-14 Tellija: Tallinna Linnavaraamet Kontaktisik: Martin Siimer +372 53420868 e-post: [email protected] ........................................................................................................ Planeerija: Integrated healthcare design Ltd. Hietalahdenranta 17B 00180 Helsinki, Finland e-p ost: [email protected] ........................................................................................................ Projekti koostajad: Matti Anttila, Agu Külm, Berit Freivald Projektis osalejad: Helina Lass, Martin Noorväli 116 Sisukord: Üldosa Asendiplaaniline lahendus, logistika Mahulise planeeringu idee ja funktsioonide tsoneerimine Funktsionaalsete üksuste paiknemine Hinnanguline ehitusmaksumus Haigla programmeeritud näitajad 7.3.1. ÜLDOSA Tallinna Haigla hoonete kompleks asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, Narva mnt.129 ja Narva mnt 129b kinnistutel. Paevälja asumis olev haigla territoorium (27,52ha) piirneb põhja küljest Maarjamäe paekalda ja Suhkrumäe paljandiga, lääne küljest Lasnamäe pangaga ja lõunast idasse paikneva elurajooniga teiselpool Narva maanteed. Kaheksast hoonest koosneva kompleksi paigutamisel on arvestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringule kohaseid kvartaalse struktuuri põhimõtteid. Täpsemat infot kogu kompleksi paigutuse ja tingimuste kohta leiab detailplaneeringu seletuskirjast. 7.3.2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS, LOGISTIKA Haigla peahoone asetseb krundi lõuna poolses osas, külgnedes Narva maanteega. Sellise lahendusega on tagatud hoone esifassaadi ja peasissepääsu selgesti eristatavus ning lihtne ligipääs põhiliselt juurdepääsu teelt. Planeeritava hoonemahu ja maantee vahele on planeeritud 50m laiune osaliselt kõrghaljastusega roheala kergliiklusteedega. Narva mnt liiklus on viidud nn. tunnelisse ja ühistranspordile on kavandatud eraldi sõidurajad maapinnal, tuues peatused hoone lõuna küljel asuvale peasissepääsule võimalikult lähedale. Eritasandiline lahendus tagab turvalise teekonna haiglasse ühistranspordiga ja jalgsi saabuvatele külastajatele, patsientidele ja personalile. Et lihtsustada ja kiirendada abivajajate teekonda, on kogu hoonel ette nähtud vaid kaks avalikku sissepääsu: peasissepääs ehitise keskel ja eraldiolev EMO sissepääs hoone lääneküljel. Külastajate parkla (770 kohta) on projekteeritud hoone ette kolmele tasandile, jäädes kahele poole peasissepääsuni viivat kergliiklusteed. Sissesõidud parklasse on ette nähtud Neemiku tänavalt ja Narva mnt. ida poolselt harult, mille kaudu pääseb ka taksode peatumiskohta otse hoone ees. Külastajate parklast fuajeesse viib -1.korrusel asuv eskalaator / kaldtee. EMO isesaabujatele on ettenähtud eraldi parkla (46 kohta), sissesõiduga Neemiku tänava poolt. Neemiku tänavalt on antud ka eraldi ühesuunaline tee EMO kiirabile, mis viib otse haiglahoone kiirabilüüsi. Eraldi juurdepääs Narva mnt idapoolselt harult on planeeritud nii maa-alusele personali parklale (750 kohta) hoone idaküljel, kui ka haigla tehnilise varustuse laadimisalale hoone põhjaküljel. Laadimisala on viidud ehitise - 1 korrusega samale tasandile, jäädes seetõttu vähem häirivaks ümbruskonna pargialale ja tagades võimalikult lihtsa pääsu hoone ladude jmt. juurde. Kolmekordne personaliparkla on ühendatud hoone -2.korrusel asuvate töötajate garderoobidega, mis omakorda on ühendatud kõikide liftiplokkidega. Töötajate parkla planeerimisel peaks arvestama teises etapis ettenähtud lisakorpuste pealeehitamisega. Kõikide patsiendi- ja külastajate sissepääsude juurde (vähemalt 10 m kaugusele) on ettenähtud parkimiskohad puuetega inimeste autodele. Helikopteri maandumisplatvormi ehitamise võimalus on ette nähtud hoone läänepoolse palatiploki katusele. Täpsemat infot kogu kompleksi paigutuse ja tingimuste kohta leiab detailplaneeringu seletuskirjast. 117 7.3.3. MAHULISE PLANEERINGU IDEE JA ÜLDINE FUNKTSIOONIDE TSONEERIMINE Haigla peahoone on 81m laiune, 280m pikk ja 38m kõrge. Kogu hoonemaht on tõstetud olemasolevast maapinnast 2m kõrgemale, et luua sobiv ja viljakas pinnas haljasalale ümber hoone. Hoone perimeetri ümber on kohati planeeritud valguskaevud, et tagada -1.korruse tööruumidele piisavalt päevavalgust. 8-korruseline ehitis jaguneb vertikaalselt põhifunktsioonide järgi viieks osaks: I ja -II - personali- ja teenindusruumid, Tehnika ja laod. I - III - aktiivravi osakonnad ja ambulatoorne vastuvõtt IV - tehnilised ruumid V-VII - palatiosakonnad VIII - tehnika korrus ja helikopteri maandumisplatvorm Nn. kuuma haiglat (EMO / Radioloogia / Kirurgia / OP / Sünnitus jm.) ja polikliinikuid teenindab 9 meetri laiune ja 20 meetri kõrgune klaaskatusega sisetänav, tekitades lihtsa ja selge struktuuri külastajatele orienteerumiseks ning tuues hoone keskele rohkelt päevavalgust. Kummalgi pool sisetänavat on kogu hoonet läbivad trepi- ja liftiplokid, mis teenindavad kuumal poolel personali, voodihaigete liikumist, kauba ja prügi trantsportimist, ambulatoorse poole liftiplokid teenindavad polikliiniku ja palatiosakondade külastajaid ja patsiente ning polikliiniku personali. Selline tsoneerimine tagab kõikidele haigla protsessidele kiire ja lihtsa siseliikluse, hoides seejuures vooditega liikuvad raskemad haiged lahus polikliiniku ja päevaravi külastajate liikumisteedest. Ehitise ülemistel korrustel asetsevad neli põhja-lõuna suunas planeeritud palatite mahtu, mis on ühendatud nii haigla kuuma poolega (patsientide/tarvikute/personali liftid) kui ka hoone avaliku alaga (patsientide külastajate liftid). 118 Hoone tehnilised ruumid on jagatud kolmeks: hoone -1. korrusel asuvad ruumid teenindavad peamiselt esimese ja teise korruse pindu, hoone 4. korrusel asuvad tehnilised ruumid toetavad kuuma haigla poolt(operatsiooni- ja päevaravi osakonnad) ning palatite peal asuv 8. korrus teenindab palati mahtusid. 7.3.4. FUNKTSIONAALSETE ÜKSUSTE PAIKNEMINE 7.3.4.1. ÜLDALAD JA FUNKTSIOONID Peasissepääs, info ja fuajee Asukoht: 1.korrus Sissepääs: hoone keskel, lõuna küljel, Narva mnt. pool Hoone peasissepääsu juures on ettenähtud lisaks kesksele infopunktile, registratuurile, garderoobidele ja avatud kohvikualale ka veidi privaatsem haiglast väljakirjutatud haigete transpordi ooteala. Kogu mahtu ühendav aatrium loob esimesele korrusele nn. peatänava, aidates seejuures siduda kogu korruse teenuseid: funktsionaalse diagnostika ruumid, polikliiniku vastuvõtud ja labori proovide andmise ruumid. Hoone rendipinnad, kaasaarvatud apteek jäävad nn. peatänava äärtesse, olles kergesti nähtavad ja kättesaadavad, nagu ka turvateenistus ja tehniliste kommunikatsioonide signalisatsioonikeskus. Hoone ülemised korrused on seotud aatriumile avanevate rõdudega ning vastavalt vajadusele ka mahtusid ühendavate sildadega läbi aatriumi. Plaaniline hospitaliseerimine Haigete sisenemine plaaniliseks hospitaliseerimiseks toimub läbi fuajee haigete hospitaliseerimise talituse registratuuris. Edasi siirdutakse ülemistel korrustel asuvatesse palatiosakondadesse sisetänavale avanevate polikliiniku poolsete liftiplokkide kaudu. 7.3.4.2. HAIGLA KUUM HOONEOSA EMO (Erakorraline meditsiin) Asukoht:1.korrus Sissepääs: Isesaabujate parkla ja sisenemine hoone idaküljel Kiirabihall 8 kiirabi auto jaoks hoone põhjaküljel. Planeeringu peamine eesmärk on anda kiired ühendused kiirabiga saabuvate patsientide liikumisele elustamisruumi, radioloogiasse ja vajadusel ka intensiivravi osakonda, operatsiooniplokki ning sünnituskeskusesse. Kahe koridori süsteemi näol on antud lahendus, mis eraldab roheliste patsientide liikumise kollastest ja punastest patsientidest. EMO keskmes asub ühine 25. voodikohaga jälgimisruum, olles kiirelt kättesaadav nii isesaabujate triaazi alast kui ka kiirabi triaazi ala kaudu. EMO isolaatorid koos lüüsidega on paigutatud hoone põhjaküljele, luues sellega võimaluse vajadusel siseneda ka ilma haigla ruume läbimata. Samamoodi on võimaldatud otse kiirabi 119 estakaadist sisenemine dekontaminatsiooni ruumi. Kogu EMO osakond on planeeritud kiirete, ilma üldala läbivate ühendustega ning võimalusega tegutseda 24h (ka polikliiniku töötundide välisel ajal). Radioloogia Asukoht: 1.korrus Sissepääs: otse ühendus EMO-st Hoone fuajeest / nn. peatänavalt Patsientide liikumine radioloogia osakonnas eraldab EMO patsiendid ning plaanilises korras uuringutele suunatud ambulatoorsed ja statsionaarsed haiged. Erakorraliste haigete teenindamiseks on kavandatatud eraldi uuringutsoon, mis sisaldab endas kõiki radiodiagnostilisi uuringutehnoloogiaid Tallinna Haigla EMK teenindamiseks vajalikus mahus. Plaaniliste haigete teenindamiseks on eraldatud seadmepõhiselt uuringutsoonid. Radioloogia ootealad avanevad nn. peatänavale, tagades külastajatele lihtsalt arusaadava struktuuri erinevate uuringutsoonide asukohtade leidmiseks. Kogu radioloogia osakond on ülesehitatud kahe koridori süsteemiga, eraldades personali ja patsientide liikumisteed. Ruumide planeerimisel arvestatakse seadmete paigaldustingimustega (näiteks MRT asukoha valikul on arvestatud seadme suure massiga ja uuringuruumi kaitsmise vajadusega ümbritseva keskkonna magnetvälja hälvete eest). Lisaks radioloogia üksuse põhiruumidele on kavandatud teisele korrusele hübriidkirurgia (kardioangiograafia ja invasiivse radioloogia) ruumid. Nukleaarmeditsiinilise diagnostika ruumid on vajaliku varjestuse väljaehitamise lihtsustamiseks viidud -1 korrusele. Diagnostika ruumidega külgnevad ka nukleaarmeditsiinilise teraapia ruumid: nelja voodiga palatisektsioon (1-kohaliste varjestatud isolaatoritega). Intensiivravi Intensiivravi osakond on kavandatud peakorpuse kolmandale korrusele. Osakond on funktsionaalselt jagada kaheks tsooniks: septiline ja puhas pool, mis kasutavad ühist teenindusala. Osakond on hästi ühendatud operatsiooniploki, EMO ja kesk-sterilisatsiooniga. Haigla üldiste liikumisteede kaudu on tagatud vajalikud ühendused teiste palatiosakondadega, köögiplokiga, patoloogia osakonna laboriga jmt. Operatsiooniplokk ja Päevakirurgia Asukoht:3.korrus Kolmandal korrusel asuv operatsiooniplokk külgneb päevakirurgia operatsiooniplokiga, andes võimaluse tulevikus ühel või teisel poolel vastavalt vajadusele laieneda ja nii personali, kui vahendeid ühiskasutada. Operatsioonikeskus omab head ühendust intensiivravi-, radioloogia-, erakorralise meditsiini- ja sünnituskeskusega, aga samuti -1.korrusel asuva kesk-sterilisatsiooniga ja hoone ülemistel korrustel asuvate kirurgiakliiniku palatiosakondadega. Kompaktsema ruumilahenduse ja parema töökorralduse tagamiseks on päevakirurgia keskus planeeritud omaette ruumikompleksina: patsientide vastuvõtt, ooteruumid, operatsioonieelne ettevalmistus ja operatsioonijärgse viibimise ruumid kui ka operatsioonitoad. Patsientide pääs päevakirurgia üksusesse toimub polikliiniku liftiplokkide kaudu ja üle aatriumi viiva silla. Vajalik ühendus kesk-sterilisatsiooni osakonnaga on tagatud keldrikorruse koridoride 120 ja liftiploki kaudu. Sisehaiguste päevaravi üksused Sisehaiguste päevaravi üksused on paigutatud peakorpuse teisele korrusele, külgnedes polikliinikuga ja omades head ühendust 1.korruse fuajeega. Samas omab hemodialüüsi üksus liftide kaudu hea ühenduse ka nefroloogia palatiosakonnaga. Endoskoopia Endoskoopia asub teisel korrusel, kuumas haigla tsoonis. Kuna osakonnas toimuvad nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete haigete uuringud, siis saab siseneda osakonda otse palatiosakondadest, kui ka läbi polikliiniku poolt ühendussilla kaudu. 7.3.4.3. POLIKLIINIKUD JA ADMINISTRATSIOON Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Eriarstide ambulatoorsed vastuvõturuumid asuvad hoone lõunakülje esimesel ja teisel korrusel. Kõik polikliiniku üksuste registratuurid on ühendatud hoone aatriumi alaga, andes külastajate liikumisele selgelt arusaadava struktuuri. Polikliiniku vastuvõturuumide optimaalne paigutus eraldab patsientide ootealad privaatsemateks väikesteks tänavateks, luues mugava võimaluse oodata patsiendile vastava vastuvõturuumi läheduses. Vastuvõturuumide ootealale avanevad seina pinnad on ettenähtud poolläbipaistva viimistlusega, andes ruumidele piisava päevavalguse aatriumist ja hoone lõuna fassaadilt, jäädes samas privaatseteks arsti-patsiendi ruumideks. Mõlemale polikliiniku korrusele on lisatud personali koridor, mis ühendab vajalikud polikliinikut teenindavad ruumid ning arstide kabinetid, koosoleku- ja puhkeruumid. Haldus, arstide tööruumid ja koolituskeskus Hoone kolmandal korrusel koos koolituskeskusega asuvad arstide tööruumid. Haigla juhtimise ja haldamisega tegelevad üksused paiknevad neljandal korrusel. Suhteliselt avatud, samas töögruppidena jaotatud plaan sisaldab koosoleku ja bürooruume koos köögi ja puhkealadega. Selliselt planeeritud pind tagab tulevikus paindlikkuse töökohtade muutmisel ja / või lisamisel. Kolmandal korrusel hoone keskosas asuv koolituskeskus sisaldab 560m2 suurust auditooriumi, mida on võimalik jagada vastavalt vajadusele kolmeks. Koolituskeskuse õpperuumid on hästi ühendatud personali söökla ja arstide tööruumidega ning vastavalt vajadusele ka haigla kuuma tsooni ruumidega. Haldus- ja ravidokumentide arhiivile on ette nähtud ruumid peakorpuste soklikorrusel. Kesksele serveriruumile on antud pind sobivas asukohas peakorpuse -1 korrusel. 7.3.4.4. STATSIONAARNE RAVI Palatiosakonnad Neli eraldiseisvat põhja-lõuna suunas asetsevat palatiosakondade mahtu on ühendatud omavahel 4m laiuste klaasgaleriidega, mis tagavad personali ja patsientide osakondadevahelise liikumise. Iga palatiploki korrus sisaldab kahte osakonda, mida ühendavad korruse keskele kokku viidud 121 intensiivravi palatid, protseduuri ruumid ja õepostid. Kõiki nelja mahtu teenindab kuumast tsoonist läbiminev patsiendi / personali liftiplokk ja polikliiniku tsoonist läbiminev, külastajatele mõeldud liftiplokk. Palatite osakonnad jagunevad järgmiselt: - Kirurgia osakond (kuus osakonda, tavaolukorras 144 voodikohta; kriisiolukorras kasutada kuni 210 voodikohta), omavad võimalikult kiiret ühendust intensiivravi osakonna ja operatsiooniplokiga. - Sisehaiguste osakond (üheksa osakonda, tavaolukorras 216 voodikohta; kriisiolukorras kasutada kuni 315 voodikohta), asuvad 5-7.korrustel. - Naistekliiniku osakonnad (neli osakonda, tavaolukorras kasutada kuni 83 voodikohta; kriisiolukorras kasutada kuni 119 voodikohta), asuvad kohakuti sünnitustubade ja keisrilõike operatsioonitubadega, jagunedes 5.ja 6.korruse vahel. - Nakkushaiguste osakond (neli osakonda, tavaolukorras kasutada 60 voodikohta; kriisiolukorras kasutada kuni 88 voodikohta), on viidud hoone 7.korrusele. - Nukleaarmeditsiini osakond ( 4 voodikohta). - Erakorralise meditsiini osakond (10 voodikohta). - III astme intensiivravi osakond (20 voodikohta) 7.3.4.5. HAIGLAT TEENINDAVAD ÜKSUSED Köögiplokk ja toitlustus Haigla köögiplokk asub -1. korrusel, olles samal tasapinnal laadimisalaga. Toidu toorained toimetatakse otse köögiploki kauba laadimisterminali. Sealt edasi liiguvad toorained edasi vastavatesse ladudesse, mis on ühendatud kuum- ja külmköögiga. Valmistoidu transport osakondadesse toimub spetsiaalsetes termoskärudes personaalsetel kandikutel. Patsientide toitlustamine toimub palatites või patsientide puhke- ja söögiruumides. Toidunõud transporditakse termoskärudega tagasi köögiplokki ning pestakse seal tunnelpesu masinas. Personali söökla koos väikese köögi- ja oma nõudepesuga on viidud hoone 3. korrusele, olles sealjuures koolituskeskuse ja arstide tööruumide läheduses. Selline planeering toetab ka vajadusel koolituskeskuses läbiviidavate konverentside ja koolituste toitlustust. Majandusteenistus, varustus Kõik haiglasse saabuvad kaubad ja materjalid võetakse vastu transporditerminalis, mis ehitatakse välja peakorpuse -1. korrusel. Veokite alla sõiduks soklikorruse -1. tasandile kavandatud logistikakeskuse ette rajatakse kaldteed. Logistikaterminalist suunatakse kaubad ja materjalid vastava üksuse lattu või kasutuskohale. Transport toimub keldri-soklikorruse koridoride ja vastava üksuse lähima liftisõlme kaudu. Logistikaterminali lähedusse on paigutatud suurem osa haigla ladudest, koristuskeskus, remondiga tegelevad üksused ja hoone tehnosüsteemide ning seadmete hoolduse ruumid. Jäätmekäitlus Jäätmekäitlusruumid on paigutatud -1. korrusel asuva transporditerminali kõrvale, kust jäätmed 122 väljastatakse eraldi pääsu kaudu. Liigiti sorteeritud jäätmed tuuakse kasutuskohtadelt käitlusruumi eraldi kottides ja konteinerites. Olmejäätmed ja haiglajäätmed on eraldatud. Haiglajäätmete tarvis on planeeritud eraldi ruum, mis sisaldab bioloogiliste jäätmete tarvis külmkambrit ning ohutuks tegemise seadmeid (jäätmeautoklaavid). Nukleaarmeditsiini osakonna hoiuruumidesse kokku kogutud ja vastavatesse konteineritesse pandud radioaktiivsed jäätmed toimetatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt välja. Haiglasisene jäätmekäitlus toimub vastava tegevus-juhendi kohaselt. Kesksterilisatsioon Kesk-sterilisatsiooni osakond on paigutatud -1. korrusele, olles liftide kaudu väga heas ühenduses kõrgematel korrustel asuvate teenuse suurimate tarbijatega: operatsiooniplokk, erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakond. Teiste haigla üksustega on tagatud ühendus lähimate liftisõlmede kaudu. Laboratoorium Laboratoorium paikneb peakorpuse -1. soklikorrusel ning omab head ühendust toruposti kaudu kõigi kliiniliste osakondadega. Proovide võtmine ja vastuvõtmine ambulatoorsetelt haigetelt toimub polikliiniku fuajee läheduses, esimesel korrusel. Laboriteenuse osutamisel väljapoole haiglat omab osakond head ühendust peakorpuse soklikorrusel paikneva logistikakeskusega. Patoloogia Patoloogia keskuse ruumid asuvad -1. korrusel, omades head ühendust läbi liftide ja torupostide kõigi kliiniliste osakondadega, sh. ka operatsiooniplokiga. Patoloogiateenuse osutamisel väljapoole haiglat omab osakond head ühendust, koos eraldatud sissepääsuga, samal tasandil paikneva logistikakeskusega. Apteek -1. korrusel asuv haigla apteek omab head ühendust haigla logistika keskuse ja transporditerminaliga. Apteek on hästi ühendatud ka palatiosakondadega, kuhu liigub peamine osa ravimeist. Voodite ja voodivarustuse desinfektsioon Ruumid palatiosakondade ja kuuma ploki voodite ja voodivarustuse puhastamiseks ning desinfitseerimiseks on kavandatud -1. korrusel paikneva koristuskeskuse lähedusse, mis omakorda omab head pääsu palatiplokkidesse ning transporditerminali. Üldjuhul toimub voodite märg puhastamine ja desinfektsioon palatiosakondades. Eriti määrdunud ja / või saastunud voodid ja voodivarustus suunatakse süvatöötlusele. Pesuladu Tsentraalsed pesulaod on paigutatud -1. korrusele planeeritud transporditerminali lähedusse. Erinevates haigla osakondades kasutatud must pesu kogutakse kottidesse ning saadetakse torutranspordi või spetsiaalkonteinerite abil edasi musta pesu kogumisruumi. Sealt liigub pesu läbi laadimisestakaadi edasi pesumajja. Puhas pesu tuuakse pesumajast pakendatuna logistikakeskuse transporditerminali. Suurem osa pesust viiakse pesufirma poolt otse lõpptarbija osakondadesse ning väiksem reservi osa paigutatakse haigla puhta pesu lattu, kust väljastatakse vajadusel haigla osakondadele ja üksustele. 7.3.5. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS Tallinna Haigla programmeeritud pindade jaotus haigla korruste vahel ning võrdlus hoonete brutopinnaga on esitatud. 123 Näitajate objektiivsuse huvides on arvesse võetud vaid programmeeritud funktsionaalsetele üksustele vastavat brutopinda. Kuna käesolevas staadiumis ei ole veel võimalik piisava täpsusega määrata kõikide tehniliste ruumide pindala ning väljaehitamata keldrikorruse pindu, siis neid ei ole arvesse võetud. Küll on aga arvestatud tehniliste ruumide pinnavajadusega hinnangulise ehitusmaksumuse kalkuleerimisel. Keskmine üleminekukoefitsient (brutopind / programmeeritud pind) 1.8 ilma tehniliste ruumideta näitab, et haigla on planeeritud otstarbekalt. Tallinna Haigla korpuste rajamise ehitusmaksumuse kalkuleerimisel on programmeeritud üksustega seotud brutopinnale lisatud tehniliste ruumide pind, mis kogemuslikult moodustab ca 12…15% brutopinnast. Kuna haigla hooned nõuavad teist tüüpi hoonetest keerukamaid lahendusi, kallemaid ehitus- ja viimistlusmaterjale, täiuslikumaid tehnosüsteeme, on käesoleval juhul uusehituse brutopinna maksumuseks hinnatud 2300 EUR/m². Seega kujuneb Tallinna Haigla Narva mnt 129 ja Narva mnt 129b paikneva korpuserajamise ehitusmaksumuseks: 144 645 m² × 2300 EUR = 332,7 milj EUR-i Hind sisaldab kõiki kulutusi ehitusele, sh nii projekteerimise erinevad staadiumid, ehitustööd kui ka autori- ja tehniline järelvalve. Staadiumi täpsusest tulenev erinevus tegelikust ehitusmaksumusest võib olla 15..20 %. 7.3.6. HAIGLA PROGRAMMEERITUD NÄITAJAD Brutopind: 144 645 m² Programmeeritud pind: 75 113 m² aktiivravi voodite arv: tavaolukorras 537 (kriisiolukorras kuni 766) sisehaigused = tavaolukorras 216 (kriisiolukorras kuni 315) kirurgiakliinik = tavaolukorras 144 (kriisiolukorras kuni 210) naistekliinik = tavaolukorras 83 (kriisiolukorras kuni 119) nakkuskeskus = tavaolukorras 60 (kriisiolukorras kuni 88) III astme intensiivravi: 20 voodit EMO: 10 voodit Nukleaarmeditsiiniline ja radioteraapia: 4 voodit Töökohad: 3.korrus = 400 töötajat (bruto 13m2/töötaja) 4.korrus = 280 töötajat (bruto 17m2/ töötaja 124 7.4. TH PROGRAMMEERITUD PINDALA KOOND Tabel 127. Tallinna Haigla programmeeritud pindala koond (Narva mnt 129, 129b peakorpus) Program- meeritud pind Nimetus m2 Märkusi Bruto pind m2 I OSA - HAIGLA TEHNOLOOGIAKIHT 25 179 KIRURGIAKLIINIKU ERAKORRALISE MEDITSIINI KESKUS 3655 KIRURGIAKLIINIKU III ASTME INTENSIIVRAVI KESKUS 1402 KIRURGIAKLIINIKU ANESTEESIA JA OPERATSIOONIKESKUS KIRURGIAKLIINIKU I OP-PLOKK 2847 KIRURGIAKLIINIKU II OP-PLOKK JA PÄEVAKIRURGIA OSAKOND 2051 NAISTEKLIINIKU SÜNNITUSKESKUS, KIRURGIAKLIINIKU III OP-PLOKK 1160 SILMAKLIINIKU SILMAKIRURGIA KESKUS 1494 DIAGNOSTIKAKLIINIKU HÜBRIIDKIRURGIA KESKUS 863 DIAGNOSTIKAKLIINIKU RADIOLOOGIAKESKUS 4003 DIAGNOSTIKAKLIINIKU NUKLEAARMEDITSIINI OSAKOND DIAGNOSTIKAKLIINIKU PATOLOOGIAKESKUS 1928 DIAGNOSTIKAKLIINIKU LABORIKESKUS 2370 DIAGNOSTIKAKLIINIKU LABORIKESKUS - Verekabinet 221 SISEHAIGUSTE KLIINIKU FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA ÜKSUSED Kardioloogilise funktsionaaldiagnostika üksus 435 Neuroloogilise funktsionaaldiagnostika üksus 100 Pulmonoloogilise funktsionaaldiagnostika üksus 234 SISEHAIGUSTE KLIINIKU ENDOSKOOPIA OSAKOND 1119 SISEHAIGUSTE KLIINIKU PÄEVARAVI KESKUS 1297 II OSA – HAIGLA HOTELLI KIHT 18 984 HAIGLA STATSIONAAR 18 784 HAIGETE HOSPITALISEERIMINE JA VÄLJA KIRJUTAMINE 200 STATSIONAARI TÜÜPNE PALATIOSAKOND 793 KIRURGIAKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS 4758 NAISTEKLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS 4127 SISEHAIGUSTE KLIINIKU STATSIONAARSE RAVI KESKUS, NAKKUSKESKUS Sisehaiguste kliiniku statsionaarse ravi keskus 7137 Sisehaiguste kliiniku nakkuskeskus 2762 III OSA – HAIGLA BÜROO KIHT 22 647 HAIGLA POLIKLIINIK KIRURGIAKLIINIKU POLIKLIINIK 1386 NAISTEKLIINIKU POLIKLIINIK 1838 SILMAKLIINIKU POLIKLIINIK 850 SISEHAIGUSTE KLIINIKU POLIKLIINIK 3931 KLINIKUTES TÖÖTAVATE ARSTIDE JA SPETSIALISTIDE BÜROO 4276 JUHATUSE BÜROO 1738 Asjaajamiseteenistuse arhiiv 902 Personaliteenistuse koolituskeskus 1366 Klienditeeninduse teenistuse kõnekeskus 100 TEHNILINE BÜROO 1630 PERSONALI-JA ÜLDKASUTATAVAD RUUMID Personali riietusruumid 3510 Haigla fuajee 1120 IV OSA – HAIGLA TEHASE KIHT 8303 HAIGLA KÖÖK 2262 STERILISATSIOONITEENISTUS 660 HAIGLA APTEEK 1221 HANKETEENISTUSE KESKLADU 736 MAJANDUSTEENISTUSE KESKKONNATALITUSE JÄÄTMEKESKUS 257 MAJANDUSTEENISTUSE PESUTALITUSE PESULADU 445 MAJANDUSTEENISTUSE PUHASTUSTALITUSE KORISTUSKESKUS 356 MEDITSIINI- JA HOONETEHNIKA HOOLDUSE JA REMONDI TÖÖKOJAD 591 125 HAIGLA TOIMEPIDEVUST TAGAVAD ÜKSUSED 1728 HAIGLA TOIMEPIDEVUST TAGAVAD ÜKSUSED 47 KOKKU HAIGLA PROGRAMMEERITUD PINDALA 75 113 144 645 7.5. TH TÖÖKOORMUSE INDIKAATORID TH funktsionaase arengukava II etapi dokumendi ruumiprogrammi arvutamise aluseks olevad haigla töökoormuse indikaatorid on kajastatud TH arengukava I etapi dokumendis, mis on EV Sotsiaalministeeriumile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks esitatud käesoleva dokumendiga paralleelselt. 7.6. PSÜHHIAATRIA ERIALA ARENDAMISEST LASNAMÄE MEDITSIINILINNAKUS 2021. aastaks on kavandatavas Lasnamäe Meditsiinilinnakus (Narva mnt 129, 129b) plaanis rajada esimene meditsiinilise rakendusega hoone – Lasnamäe Tervisekeskus (LT), mis hõlmaks endas: 7 eriala ambulatoorset vastuvõttu sh psühhiaatria, perearstiabi (üldarstiabi, ca 15 perearsti nimistut), hambaravi ja tervishoiu lisateenuste osutamise võimekust. Psühhiaatria eriala käivitamisega Lasnamäe Tervisekeskuses kasvab loodava TH erialane võimekus võrreldes olemasolevaga ca 100% st tervisekeskuse käivitamise järgselt on kavas lisaks olemasolevatele tööle rakendada 4 psühhiaatrit, 4 psühhiaatria õde ja 3 psühholoogi. TH peakorpuse valmimise järgselt (CA 2027.aastal) on kolitakse LT tehnoloogiamahukate erialade polikliinikud haigla peakorpusesse ning vabaneva kabinetipinna arvelt suurendatakse psühhiaatria eriala võimekust järk- järgult veelgi st täna AS Lääne Tallinna Keskhaigla psühhiaatriapolikliinikus töötavatele ca neljale erialakabinetile lisandub summaarselt kuni 12 psühhiaatria ambulatoorse vastuvõtu üksust Lasnamäe Meditsiiniinnakusse rajatavas Lasnamäe Terviskeskuses. Vastavalt kavandatavale Narva mnt 129, 129b kinnistute detailplaneeringule on rajatavas Lasnamäe Meditsiinilinnakus võimalik rajada kuni ca 210 000m2 haiglapinda sh rajada ka spetsialiseeritud psühhiaatria statsionaarse ravi korpus (vt p 7.7). Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalne arengukava koos asjakohaste arvandmetega esitatakse EV Sotsiaalministeeriumile läbi vaatamiseks koos TH funktsionaalse arengukava I ja II etapi dokumentidega (Vt Lisa 1 - Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp) 7.7. ÜLEVAADE LASNAMÄE MEDITSIINILINNAKUSSE KAVANDATAVATEST MEDITSIINILISE RAKENDUSEGA HOONETEST Loodavasse Lasnamäe Meditsiinilinnakusse kavandatakse detailplaneeringuga summaarselt kuni ca 210 000 m2 hoonemahtu, millest: I. Ca 7000m2 – hõlmab endas 2021.aastal valmiv Lasnamäe Tervisekeskuse hoone; II. Ca 145 000m2 – hõlmab endas 2027.aastal valmiv Tallinna Haigla peakorpus. Amortiseerunud haiglahoonete asendamisest ülejääv kavandatav lubatud hoonemaht - kokku ca 60 000m2 - on otstarbekas jaotada kaheks: I. Ca 30 000m2 – reserveerida Lasnamäe Meditsiinilinnakus 2027.aastal tööd alustava Tallinna Haigla peakorpuse jt korpuste järk-järguliseks renoveerimiseks vajalik manööverpind. Töötava haigla uuendamine toimub hoonete amortisatsiooniperioodi järgselt so 2067.aastale järgneval planeerimiseperioodil (st mitte hiljem, kui 40 aastat peale peakorpuse valmimist). II. Ca 30 000m2 – hõlmaks endas järgmisi funktsioone/ meditsiinilinnaku korpuseid: patsiendi ja 126 töötajate hotell, teaduskeskus, psühhiaatria- ja/või õendus-hooldusravi- ja/või kitsa profiiliga spetsialiseeritud erihaigla jms korpusi. Eespool loetletud korpused valmiksid peakorpuse valmimisele järgnevatel kümnenditel lähtuvalt loodava Tallinna Haigla omaniku tellimustest ning haigla arengustrateegiatest. 7.8. PROJEKTI JUHTIMINE JA KONSULTANDID Projekti juhtimine Tõnis Mölder, Tallinna abilinnapea; Ene Tomberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist; Vahur Keldrima, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja; Imbi Moks, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees; Ralf Allikvee, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees; Siim Kallast, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige; Kersti Reinsalu, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige; Ülle Rohi, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige; Sven Kruup, Tallinna Haigla projektijuht, Alli Intelmann Haigla funktsionaalse planeerimise konsultant. Erialade esindajad, konsultandid Kai Sukles, AS Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja; Angelina Kasper, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja; Andrus Arak, AS Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja; Andres Kork, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja; Lee Tammemäe, AS Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja; Jaanus Ellermaa, AS Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna juhataja; Neeme Somma, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna juhataja; Toomas Kariis, AS Ida-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja; Mehis Bakhoff, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja; Eero Semjonov, AS Ida-Tallinna Keskhaigla patoloogiaosakonna juhataja; Natalia Lapidus, Lääne-Tallinna Keskhaigla patoloogiaosakonna juhataja; Heidi Alasepp, AS Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi kliiniku juhataja; Andres Lehtmets, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja; Raul Adlas, Tallinna Kiirabi peaarst; Toomas Sepp, AS Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku direktor; Kai Zilmer, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja; Ülle Rohi, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige; Aivi Kabur, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige; Kelli Podosvilev, AS Ida-Tallinna Keskhaigla kvaliteedijuht. 127 Lisa 1 Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp Lasnamäe Tervisekeskuse funktsionaalse arengukava I ja II etapp Tellija: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Objekti aadress: Tallinn Narva mnt 129 ja 129b Koostaja: Sven Kruup Tallinn Detsember, 2018 128 Lisa 1 - Sisukord 8. Sissejuhatus .................................................................................................................... ..130 9. Lasnamäe Tervisekeskust (LT) moodustavate juriidiliste isikute andmed.................... 132 9.1. Asutuse nimi, omandivorm ja tegevuskohad .......................................................................... 131 9.2. Planeeritava tervisekeskuse asukoht .................................................................................... 132 9.3. Planeeritavad filiaalid ja nende asukoht ................................................................................ 133 10. Lasnamäe Tervisekeskuse teeninduspiirkonna iseloomustus ....................................... 133 10.1. Muutused Eesti rahvastikus 2015-2040 ............................................................................... 133 10.2. Lasnamäe Tervisekeskuse teeninduspiirkond ..................................................................... 135 11. Perearstiabi (üldarstiabi) teenus Lasnamäe Tervisekeskuses ........................................ 137 11.1. Tallinna üldarstiabi ülevaade ............................................................................................... 137 11.2. Perearsti ja pereõe teenus Lasnamäe Tervisekeskuses ..................................................... 137 12. Ambulatoorne eriarstiabi Lasnamäe Tervisekeskuses .................................................. 138 12.1. Lasnamäe Tervisekeskuses praktiseeritavate eriarstide - ja erihambaarstide erialade ning lisapädevuste loetelu .................................................................................................................... 138 12.2. Lasnamäe Tervisekeskuse ambulatoorse eriarstiabi prognoos ........................................... 138 12.3. Keskmise haigestuja vanuseline profiil ambulatoorse Eriarstiabi valdkonnas Tallinna Haiglas sh Lasnamäe Tervisekeskuses ......................................................................................................... 142 13. Lasnamäe Tervisekeskusesse kavandatav kiirabi tugibaas ............................................. 142 14. Lasnamäe Tervisekeskusesse planeeritud tervishoiu lisateenused ................................. 142 14.1. Hambaraviteenused Lasnamäe Tervisekeskuses ............................................................... 142 14.2. Apteegiteenus Lasnamäe Tervisekeskuses ........................................................................ 142 14.3. Abivahendite teenus Lasnamäe Tervisekeskuses ............................................................... 143 15. Lasnamäe Tervisekeskuse ruumiprogrammi kirjeldus ...................................................... 143 15.1. Üldarstiabi polikliiniku ruumiprogramm ................................................................................ 143 15.2. Ambulatoorne eriarstiabi polikliiniku, hambaravi polikliiniku, kiirabi ja rendipindade ruumiprogramm ........................................................................................................................... 146 16. Esmatasandi tervishoiuteenuseid toetavad teenused Lasnamäe Tervisekeskuses ....... 154 17. Lasnamäe Tervisekeskuse töötajate vajadus ja hoones töötavate inimeste arv ............ 154 18. Lasnamäe Tervisekeskuse hinnanguline ehitusmaksumus ............................................. 155 19. Kasutatud alusmaterjalid ja allikad...................................................................................... 156 129 8. Sissejuhatus Lasnamäe Tervisekeskuse arengukava on aluseks Tallinna Lasnamäe linnaosas tervisekeskuse rajamisele ja selles esmavajalike tervishoiuteenuste osutamise korraldusele. Arengukava alusel arendatakse välja nüüdisaegne infrastruktuur kvaliteetsete ja jätkusuutlike teenuste pakkumiseks Lasnamäe Tervisekeskuses (LT). Lasnamäe Tervisekeskuse teeninduspiirkond hõlmab Tallinna Lasnamäe linnaosa. Lasnamäe Tervisekeskus rajamise eesmärgiks on koondada tervishoiu põhiteenused, vajalik osa ambulatoorseid eriarstiabi teenuseid ja teisesed teenused ühtsesse hea ligipääsetavusega keskusesse. Kuna teiseseid (hambaravi, apteek, ortopeedilised abivahendid, sotsiaalteenused) teenuseid kavandatakse osutada samas hoones, luuakse sellega sisulist sünergiat pakkuvate teenuste keskus. Kavandatavas Lasnamäe Tervisekeskuses asuvad tööle Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse perearstid, AS Ida-Tallinna Keskhaigla eriarstid (10 arstlikku eriala), Tallinna Hambapolikliiniku hambaarstid (8 hambaarsti) ning sinna paigutatakse Lasnamäe linnaosa teenindav Tallinna Kiirabi tugikeskus 6 brigaadiga. Lasnamäe Tervisekeskuse hoone rajatakse kavandatavasse Tallinna Haigla Lasnamäe Meditsiinilinnakusse aadressile Narva mnt 129, 129b. Täna perearstide kasutuses olevad ruumid vajavad tihti kaasajastamist või ei vasta täpselt nendele tingimustele, mis oleks kvaliteetse terviseteenuse osutamiseks vajalikud. Perearstidel on probleemiks abiarstide, residentide ja teise pereõe tööle võtmine, seda ruuminappuse tõttu. Eraldiseisva asukoha tõttu on raskendatud Lasnamäe perearstide koostöö III etapi tervishoiuasutustega. Tallinna Haigla funktsionaalne arengukava (AK I ja II etapi dokument esitatud SoM-le läbi vaatamiseks 19.06.2018.) toob lisaks Narva mnt 129, 129b rajatava haiglakorpuse tegevusmahtude ja ruumiprogrammi detailsele kirjeldusele välja ka rajatavasse Tallinna II meditsiinilinnakusse - Lasnamäe Meditsiinilinnakusse - perspektiivis rajatava hoonestu loetelu sh tervisekeskus, patsientide – ja töötajate hotell, teaduskeskus ning haiglakorpuse laiendused tulevikus. Uus tervisekeskuse hoone Lasnamäe meditsiinilinnakus võimaldab ratsionaalsemat ruumipaigutust, mis on mugav nii patsiendile kui ka töötajale. Uus hoone parandab oluliselt perearstide ja eriarstide töötingimusi ning on kuluoptimaalseks lahenduseks Lasnamäe linnaosa elanikele integreeritud tervishoiu- ning sotsiaalteenuste osutamisel. Lisaks tugevdab uus tervisekeskuse hoone Lasnamäe linnaosa positsiooni piirkondliku tõmbekeskusena ning aitab kaasa uute meditsiinitöötajate koolitamisele. Arengukava ettevalmistamise käigus vaadeldi praegust olukorda terviseteenuste pakkumisel ning kohalike elanike vajadusi Lasnamäe linnaosas. Lähtuti piirkondlikust vajadusest esmatasandi teenuste järgi hetkel ning pikemas perspektiivis arvestades demograafilisi prognoose. Arengukava koostamisel on tuginetud tervise- ja tööministri 12.08.2015 määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ lisa 3 „Investeeringute kava koostamine, taotlus“ lisale 3.4 „Esmatasandi tervisekeskuse arengukava“ toodud struktuurile, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse projekti aruandele „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine“ (2013-2014), Statistikaametika andmetele ning valdkonda puudutavad õigusaktid, arengukavad, uuringud jm (vt. Alusmaterjalid ja allikad). Lasnamäe Tervisekeskuse Arengukava koostamisel on samuti arvestatud Sotsiaalministri määrusega nr 166, vastu võetud 31.12.2001 „Nõuded haigla funktsionaalse arengukava ja 130 ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla arengukava kinnitamise kord“ RTL 2002, 8, 86, jõustunud 19.01.2002, RT I 17.01.2014, 13, jõustunud 20.01.2014 kehtestatud nõuetega. Planeeritud põhiruumide pindala ja ruumide koosseis ei ole väiksem kui Sotsiaalministri määruse nr. 103, vastu võetud 19.08.2004 RTL 2004, 116, 1816, jõustunud 05.09.2004, RT I, 04.03.2015, 45, jõustunud 07.03.2015, „Haigla liikide nõuded“ kohane. Ruumiprogrammi7 koostamisel kasutati samuti tervise- ja tööministri määruse „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi määrus) mille § 13 sätestab projekti kvalifitseerumistingimused ning toob välja, et taotluses esitatud tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema vastavuses tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega (lg 1, p. 5). Lasnamäe Tervisekeskussse on kavandatud töökohad viieteistkümnele nimistuga perearstile ja nende meeskondadele. LT-ses osutatakse perearsti ja pereõe teenust, koduõendusteenust, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust ning füsioteraapiateenust. Samuti on Lasnamäe Tervisekeskusesse kavas koostöös AS Ida-Tallinna Keskhaiglaga rajada eriarstiabi polikliinik ning koostöös Tallinna Kiirabiga rajada kiirabi tugikeskus kuuele vastavat piirkonda teenindavale kiirabibrigaadile. Teisestest teenustest osutatakse tervisekeskuses sotsiaalnõustamise teenust, hambaravi-, apteegi-, ortopeediliste abivahendite valmistamise ja turustamise teenust. Lasnamäe linnaosa jaoks on perearstikeskuse ja ambulatoorse eriarstiabi keskuse – Lasnamäe Tervisekeskuse - rajamine oluline. Tallinna Linn on valmis rahastama Lasnamäe Tervisekeskuse rajamisega seotud kulutusi olulisel määral, et tagada koostöös AS Ida-Tallinna Keskhaiglaga keskuse valmimine lähema kolme aasta jooksul. Lasnamäe Tervisekeskuse rajamine on nii Tallinna linna järgmise planeerimisperioodi kui ka Tallinna Haigla tarbeks rajatava Lasnamäe meditsiinilinnaku järkjärgulise välja ehitamise üks eesmärke. Investeeringud kavandatakse ja tehakse tervisekeskuste arendamiseks tagamaks meditsiiniteenuse võimalikkult hea kättesaadavus Tallinna kõigis linnaosades. 9. Tervisekeskuse moodustavate juriidiliste isikute andmed 9.1. Asutuse nimi, omandivorm ja tegevuskohad Tallinna Munitsipaal perearstikeskuse perearstid töötavad Tallinna erinevates linnaosades paiknevates tervisekeskustes sh Nõmmel (Jaama 11), Mustamäel (Ehitajate tee 27), Haaberstis (Õismäe tee 179), Kesklinnas (Ravi 27) ja Lasnamäel (Linnamäe tee 3). Lisaks on Tallinnas veel terve hulk perearstiabi osutamisele keskendunud tervishoiuettevõtteid ja üksikpraksiseid. Käesoleva projekti raames on kavas kuni viisteist Tallinna Munitsipaal perearstikeskuse teenindatavat perearsti nimistut sh täna Linnamäe tee 3 rendipindadel paiknevad perearstid üle viia Narva mnt 129, 129b rajatavasse Lasnamäe Tervisekeskusesse. Munitsipaalettevõte Tallinna Kiirabi ning SA Tallinna Hambapolikliinik korraldavad LT rajatava hoone rendipindadel kiirabiteenuse ning hambaravi teenuse osutamist Lasnamäe linnaosa elanikele. Muude tervishoiu põhiteenuste osutamiseks rajatavas Lasnamäe Tervisekeskuses on projekti juhtettevõttena kavas rakendada AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Rajatavat tervisekeskuse haldamist korraldab Tallinna Linnavalitsus AS Ida-Tallinna Keskhaigla kaudu. 131 9.2. Planeeritava tervisekeskuse asukoht Lasnamäe Tervisekeskus rajatakse Tallinna linna Lasnamäe linnaosasse aadressile Narva mnt 129, 129b elamurajoonide vahetus läheduses. Samasse hoonesse on kavandatud ambulatoorse eriarstiabi, apteegi-, hambaravi-, ortopeediliste abivahendite ja sotsiaalteenuseid osutavad ettevõtted, mis aitavad sidustada esmatasandi teenust teiseste tervishoiuteenustega. Joonis 5. Lasnamäe Tervisekeskuse asukoht Tervisekeskuse hoone kavandatakse tulevasse Tallinna II meditsiinilinnakusse – Lasnamäe Meditsiinilinnakusse – eraldiseisva korpusena samasse linnakusse kavandava Tallinna Haiglaga. Ühendus rajatava Lasnamäe meditsiinilinnakuga sh Lasnamäe Tervisekeskusega on tagatud linnaliini bussidega. Lähedal paiknevate elumajade elanikele saab tervisekeskus paiknema mõõduka jalutuskäigu kaugusel. Eriarstid asuvad tervisekeskuse käivitamisperioodil ning kuni Tallinna Haigla põhikorpuse valmimiseni tervisekeskuse hoones. Tallinna Haigla valmimise järgselt asuvad suurt seadmeressurssi kasutavatel erialadel töötavad eriarstid tööle haigla peakorpusesse ning vabanenud kabinetipinna arvelt suurendab LT-s psühhiaatrilise abi ja taastusravi osutamise võimekust. Tallinna Haigla peakorpus on kavandatud LT-st ca 5-10 minutilise jalutuskäigu kaugusele. Asukoht tervisekeskuse rajamiseks ideaalne. Tagatud on hea juurdepääs ning eriarsti ja muud teenused on kavandatud samasse hoonesse. 132 9.3. Planeeritavad filiaalid ja nende asukoht Lasnamäe Tervisekeskus juurde ei planeerita filiaalide loomist. Munitsipaal perearstikeskus ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla eriarstiabi polikliinikud jätkavad tegutsemist kõigis oma senistes lokalisatsioonides. 10. Lasnamäe tervisekeskuse Teeninduspiirkonna iseloomustus 10.1. Muutused Eesti rahvastikus 2015-2040 Statistikaameti poolt avaldatud ettevaatavas prognoosis „Eesti võimalik rahvaarv ja vanuskoosseis aastani 2050“ nähakse ette Eestis tervikuna rahvastiku arvu vähenemist ja muutust vananemise suunas (joonis 2.). Joonis 6. Eesti rahvastikupüramiid võrdlevalt 2015, 2018, 2040* * Allikas: Statistikaamet rahvastiku püramiid Samas nähakse ette rahvastiku protsentuaalset kasvu Harju ja Tartu maakonnas 3,4-3,7%, teistes maakondades aga vähenemist (joonis 3.). 133 Joonis 7. Rahvaarvu muutus, 2012–2040 * * Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2040“ Ettekanne siseministeeriumi pressikonverentsil 27.02.2014 Arvestades ülalmainitud elanikkonna demograafilisi prognoose nii üldarvudes kui ka vanusrühmade lõikes ja elanikkonna koondumist Harju- ja Tartumaale, võime arvestada Tallinna Haigla tervishoiuteenuseid vajava elanikkonna arvu suurenemisega. Tabel 128. Rahvastiku muudatused maakondade lõikes, perioodil 2015-2030. 2015 2020 2030 2030/2015 muutus Harju maakond 575 601 579 653 586 180 10 579 2% Hiiu maakond 8582 7694 6534 -2048 -24% Ida-Viru maakond 147 597 142 650 127 102 -20 495 -14% Jõgeva maakond 30 841 29 339 26 227 -4614 -15% Järva maakond 30 109 28 388 24 744 -5365 -18% Lääne maakond 24 070 23 058 20 822 -3248 -13% Lääne-Viru maakond 59 039 56 825 51 166 -7873 -13% Põlva maakond 27 438 25 766 23 058 -4380 -16% Pärnu maakond 82 349 79 730 73 633 -8716 -11% Rapla maakond 34 436 34 182 32 275 -2161 -6% Saare maakond 31 706 29 469 26 525 -5181 -16% Tartu maakond 151 377 156 196 159 654 8277 5% Valga maakond 29 944 28 472 25 191 -4753 -16% Viljandi maakond 47 010 44 746 39 900 -7110 -15% 134 Võru maakond 33 172 31 236 27 716 -5456 -16% Kogu Eesti 1 313 271 1 297 404 1 250 727 -62 544 -5% * Allikas: Statistikaamet „Rahvastikuprognoos aastani 2030“ Sotsiaalministeeriumi ettekanne EHL konverentsil 2015) 10.2. Lasnamäe Tervisekeskuse teeninduspiirkond Loodava tervisekeskuse teeninduspiirkonnaks on Tallinna linn, Lasnamäe linnaosa. Tallinna linna Lasnamäe linnaosa kuulub Eesti suurimate asumite hulka. Tema rahvaarv ületab või on võrdne enamiku Eesti linnade ning maakondade rahvaarvuga. Lasnamäe linnaosa rahvastikumuutused järgivad Harju maakonnale sh Tallinna linnale tervikuna iseloomulikke arengutrende, mille kohaselt pealinna elanikkond erinevalt ülejäänud Eestist järgnevatel kümnenditel kasvab. Statistikaameti andmetel elas Tallinnas 2018 aasta 1. juulil kokku 450 531inimest, neist Lasnamäe linnaosas 120 172, mis moodustab 26,6 % Tallinna elanikkonnast. Tabel 129. Tallinna linnaosade elanike arv, perioodil 2004-2018. Põhja- Tallinn Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Musta-mäe Nõmme Pirita Tallinn Osakaal 01.07.2018 10,2% 14,3% 7,4% 26,6% 15,2% 8,7% 4,2% 13,4% 01.07.2018 450 531 45 842 64 282 33 414 120 172 68 300 39 366 18 770 60 385 2018 448 764 45 463 63 559 33 284 119 701 68 296 39 538 18 679 60 244 2017 443 623 44 687 61 646 32 996 119 180 67 707 39 357 18 353 59 697 2016 439 517 44 178 59 886 32 446 118 776 67 263 39 448 18 107 59 413 2015 434 426 43 996 57 908 31 770 118 437 66 194 39 501 17 694 58 926 2014 429 899 43 571 55 750 31 256 118 211 65 866 39 487 17 373 58 385 2013 419 830 42 839 52 820 30 274 116 490 64 425 39 049 17 019 56 914 2012 416 144 42 294 51 308 30 055 116 273 64 237 38 898 16 636 56 443 2011 411 980 41 549 50 182 29 810 115 654 64 597 38 275 15 567 56 346 2010 406 703 41 051 48 646 29 395 114 258 64 113 38 100 15 135 56 005 2009 404 005 40 454 48 158 29 221 113 332 64 339 38 428 14 595 55 478 2008 401 372 39 587 47 671 29 478 112 001 64 243 38 725 14 039 55 628 2007 399 096 38 956 46 041 29 511 112 306 64 500 38 856 13 235 55 691 2006 403 505 38 968 46 180 29 816 114 142 65 692 39 436 12 277 56 994 2005 401 502 38 267 45 652 29 908 114 440 65 837 39 102 11 299 56 997 2004 392 306 37 187 44 205 29 424 112 368 64 918 37 772 10 388 56 044 Allikas: Siseministeerium, Rahvastikuregister Tabelist on näha, et Lasnamäe linnaosa rahvaarv on viimase neljateistkümne aastaga kasvanud 7%. Lasnamäe linnaosa tugevusteks on soodne geograafiline asukoht, rohkearvuline ja kasvav elanikkond, majanduslikult jätkusuutlikule haldusüksusele iseloomulik suurus ning linnaosa positiivne maine kvaliteetse elukeskkonnana. 135 Tabel 130. Tallinna linnaosade rahvastiku soo- ja vanuskoosseis. Musta- Põhja- Tallinn Haabersti Kesk-linn Kristiine Lasnamäe Nõm-me Pirita mäe Tallinn Naised 0-85+ 244 488 24 884 33 641 18 302 65 692 38 075 21 198 9848 32 848 0-4 11 586 1193 1764 808 3175 1593 975 565 1513 5-9 12 083 1290 2038 925 3057 1512 1163 644 1454 10-14 10 400 1183 1566 712 2658 1323 1158 595 1205 15-19 8649 988 1134 691 2167 1217 922 468 1062 20-24 13 056 1124 2474 1337 2674 2314 1114 451 1568 25-29 20 134 1786 3578 1655 4657 3542 1405 667 2844 30-34 20 894 1909 3554 1553 5756 3046 1474 712 2890 35-39 18 113 1699 2970 1337 5003 2329 1470 817 2488 40-44 16 382 1866 2514 1216 4099 2133 1479 824 2251 45-49 14 989 1632 2086 1212 3393 2357 1521 729 2059 50-54 13 602 1311 1601 953 3558 2190 1280 606 2103 55-59 15 629 1384 1670 1002 5241 2062 1322 674 2274 60-64 15 680 1433 1583 963 5828 1856 1336 550 2131 65-69 14 682 1749 1363 1009 5061 1954 1151 435 1960 70-74 10 550 1374 1087 844 2774 1913 952 327 1279 75-79 11 602 1321 1016 889 2831 2762 1008 295 1480 80-84 8517 864 763 620 1993 2177 676 234 1190 85+ 7 40 778 880 576 1767 1795 792 255 1097 Mehed 0-85+ 204 276 20 579 29 918 14 982 54 009 30 221 18 340 8 831 27 396 0-4 12 125 1295 1828 917 3176 1670 1061 544 1634 5-9 12 369 1309 1957 949 3148 1624 1214 700 1468 10-14 10 975 1242 1629 785 2872 1428 1169 630 1220 15-19 8886 1058 1043 641 2326 1211 1041 487 1079 20-24 11 581 1030 2045 1060 2390 2173 1012 474 1397 25-29 18 470 1475 3272 1515 4303 3349 1386 603 2567 30-34 20 248 1774 3264 1421 5713 3194 1431 636 2815 35-39 17 595 1673 2851 1216 4963 2393 1317 716 2466 40-44 16 049 1722 2552 1107 4257 1953 1477 771 2210 45-49 14 114 1599 2114 1102 3178 2067 1332 668 2054 50-54 12 158 1249 1710 849 2879 1856 1234 585 1796 55-59 12 229 1090 1460 801 3709 1628 1115 543 1883 60-64 10 920 881 1278 675 3799 1258 973 476 1580 65-69 9201 1062 1006 595 3188 993 840 341 1176 70-74 5931 814 723 465 1552 862 596 233 686 75-79 5569 695 529 440 1307 1195 543 217 643 80-84 3426 392 338 262 764 818 314 118 420 85+ 2430 219 319 182 485 549 285 89 302 Allikas: Siseministeerium, Rahvastikuregister, seisuga 01.jaanuar 2018. Arvestades ülalmainitud elanikkonna demograafilisi prognoose nii üldarvudes kui ka vanusrühmade lõikes, võib arvestada tervishoiuteenust vajava elanikkonna arvu jätkuva suurenemisega Lasnamäe linnaosas. Elanikkonna vanuselises struktuuris on enim esindatud keskeas ja üle keskea elanikud. Lasnamäe linnaosa elanikkonna struktuuris moodustavad 2018. aastal 48% 1–39-aastased ning kokku 52% moodustavad vanemad kui 40-aastased sh üle 65-aastaseid (18%) elanikest. 136 11. Perearstiabi (üldarstiabi) teenus Lasnamäe Tervisekeskuses 11.1. Tallinna üldarstiabi ülevaade Tallinnas oli seisuga 01.01.2017. 276 perearstide nimistut ning nimistutesse oli kantud 480 091 inimest, kelledest ca 449 000 olid pealinna elanikud. Tabel 131. Tallinna linna perearstide nimistud 2013-2017**. Tallinn 2013 2014 2015 2016 2017** Perearstide arv 263 268 268 276* 276* Inimeste arv nimistutes 471 155 466 108 459 426 477 258 480 091 Allikas: Terviseamet, Tervise Arengu Instituut * Seisuga 31.12 - Sh. 2016 11 nimistut ja 2018 15 nimistut on teeninduspiirkonnaga, mis ulatub üle linna piiri **Seisuga 01.01, Terviseamet Tallinna perearstid - Tallinn' family doctors 500 459 477 480 463 469 471 479 471 466 459 449 500 416 420 430 434 440 444 400 404 407 412 400 300 300 200 258 260 260 261 263 2 63 2 68 2 68 276 276 200 100 100 0 0 2015 2016 2017 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Tallinlased [1 000] Nimistutes [1 000] Perearstid Joonis 8. Tallinna perearstid, 2008–2017 Allikas: Terviseamet, Tervise Arengu Instituut 11.2. Perearsti ja pereõe teenus Lasnamäe Tervisekeskuses Sotsiaalministri 06.01.2010 määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ määratleb perearsti ja -õe poolt osutatava teenuse üldise sihtrühma: Üldarstiabi osutatakse kõigile perearsti nimistusse kantud patsientidele. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutatakse vältimatut abi. Lasnamäe Tervisekeskus üldarstiabi sihtrühmaks on Lasnamäe linnaosa elanikkond. Lasnamäe Tervisekeskusesse on kavas ümber paigutada Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse 15 perearsti nimistut, mis täna töötavad Lasnamäe linnaosas rendipindadel aadressil Linnamäe tee 3. 137 12. Ambulatoorne eriarstiabi Lasnamäe Tervisekeskuses 12.1. Lasnamäe Tervisekeskuses praktiseeritavate eriarstide - ja erihambaarstide erialade ning lisapädevuste loetelu Lasnamäe Tervisekeskus hakkab teenuseid osutama 12 arstlikul ja 2 erihambaarstide erialal. Osutatavad arstlikud erialad: Endokrinoloogia, Sisehaigused, Oftalmoloogia, Sünnitusabi ja günekoloogia, Otorinolarüngoloogia, Taastusravi ja füsiaatria, Ortopeedia, Üldkirurgia. Psühhiaatria, Osutatavad erihambaarsti erialad: Radioloogia, Ortodontia, Reumatoloogia, Restauratiivne hambaravi. 12.2. Lasnamäe Tervisekeskuse ambulatoorse eriarstiabi prognoos Lasnamäe Tervisekeskus on kavas rajada koostöös AS Ida-Tallinna Keskhaiglaga, kes hakkab selles osutama perearstidele tööks vajalikku ambulatoorse eriarstiabi ning eriarstide konsultatsiooni teenust. Tallinna Haigla moodustamise järgselt (st AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ühendamise järgselt) on kavas tervisekeskusesse käivitamise perioodil ning kuni Tallinna Haigla peakorpuse valmimiseni töösse kavandatud tehnoloogiamahukad erialade eriarstid (endokrinoloogia, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, radioloogia, reumatoloogia, sisehaigused, sünnitusabi ja günekoloogia, üldkirurgia) viia üle haigla peakorpusesse ning vabanevate tööpindade ressurss ära kasutada haigla tööks vajaliku psühhiaatria ning taastusravi ja füsiaatria tegevusmahu suurendamiseks, aga samuti hambaraviteenuse mahtude suurendamiseks. Tabel 132. Ambulatoorse eriarstiabi ravimahu (visiitide arv) prognoos 2015-2040 Tallinna Haiglas kõigis korpustes kokku ning Narva mnt 129, 129b peakorpuses TH kokku Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpus Muutus Muutus Jrk Eriala 2015 2014 2015 2016 2020 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni nr 2030 2040 allergoloogia- 1 immunoloogia 3328 2 sisehaigused 6846 6704 6674 5993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8% 3 neuroloogia 35 742 28 602 25 977 27 036 26 349 26 722 27 094 4.3% 27 466 27 839 7.2% 4 kardioloogia 31 934 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7% gastroentero- 5 loogia 21 983 17 230 16 323 20 856 17 302 18 282 19 261 18.0% 20 241 21 220 30.0% 6 endokrinoloogia 39 084 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5% erakorraline 7 meditsiin 36 934 37 225 36 934 41 516 44 025 51 117 58 208 57.6% 65 299 72 391 96.0% 8 nefroloogia 8505 8999 8505 9209 9151 9798 10 444 22.8% 11 091 11 737 38.0% 9 reumatoloogia 37 775 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7% 138 10 onkoloogia 14 127 12 793 14 099 12 646 14 484 14 870 15 255 8.2% 15 640 16 026 13.7% 11 töötervishoid 19 699 1417 1 604 2829 2133 2663 3192 99.0% 3721 4251 165.0% dermatovenero- 12 loogia 33 330 7 908 11 017 11 219 10 800 10 584 10 367 -5.9% 10 150 9934 -9.8% 13 pulmonoloogia 17 839 15 135 16 007 17 372 16 092 16 178 16 263 1.6% 16 348 16 434 2.7% infektsioon- 14 haigused 48 389 44 825 48 389 59 374 47 292 46 195 45 099 -6.8% 44 002 42 905 -11.3% 15 oftalmoloogia 108 378 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0% 16 üldkirurgia 56 426 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5% 17 radioloogia 997 841 987 751 987 987 987 0.0% 987 987 0.0% 18 IFV 1524 1322 1524 1857 2106 2687 3269 114.5% 3851 4432 190.8% 19 logopeed 1172 517 298 49 298 298 298 0.0% 298 298 0.0% 20 vaskulaar-kirurgia 3722 3215 3722 3928 3728 3734 3741 0.5% 3747 3753 0.8% 21 ortopeedia 39 423 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3% 22 neurokirurgia 1 7 0.0% 0.0% 23 uroloogia 26 232 24 949 24 967 27 083 26 049 27 131 28 213 13.0% 29 295 30 377 21.7% sünnitusabi ja 24 günekoloogia 158 029 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7% 25 ämmaemandus 77 943 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7% otorinolarüngo- 26 loogia 38 198 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2% 27 pediaatria 13 020 7948 8145 8265 7602 7059 6516 -20.0% 5973 5430 -33.3% 28 anestesioloogia 5301 6872 4406 4922 5695 6985 8274 87.8% 8274 8274 87.8% Aktiivravi kokku 885 881 581 118 590 484 606 112 593 861 597 239 600 616 1.7% 602 704 604 792 2.4% 1 psühhiaatria 13 447 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2% 2 psühholoog 3 298 3 650 705 760 814 25.3% 869 924 42.2% taastusravi ja 3 füsiaatria 14 701 5510 5726 6361 5764 5802 5841 2.0% 5879 5917 3.3% Pikaravi kokku 28 151 7442 7766 7126 8678 8943 9207 18.6% 9472 9737 25.4% Kokku 914 032 588 560 598 250 613 238 602 539 606 181 609 824 1.9% 612 176 614 529 2.7% Narva mnt 129, 129b osakaal 65% Allikad: ITK, LTK Tabel 133. Ambulatoorse eriarstiabi ravimahu (visiitide arv) prognoos 2021-2040 Lasnamäe Tervisekeskuses (Narva mnt 129, 129b meditsiinilinnakus) TH kokku*** Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpus Muutus Muutus Jrk Kor- Eriala 2015 2014 2015* 2016 2020** 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni nr pus 2030 2040 1 TH sisehaigused 6846 6704 6674 5 993 6636 6598 6561 -1.7% 6523 6485 -2.8% 0,25 kabinetti 240tp. x 25vv. LT päevas 1500 1492 1483 1475 -1.7% 1466 1458 2 TH kardioloogia 31 934 21 679 22 379 23 100 22 901 23 423 23 946 7.0% 24 468 24 990 11.7% 1 kabinett 240tp. LT x 25vv. päevas 6000 5966 5932 5898 -1.7% 5864 5830 3 TH endokrinoloogia 39 084 32 285 34 431 33 452 34 121 33 811 33 501 -2.7% 33 191 32 882 -4.5% 0,5 kabinetti 240tp. x 25vv. LT päevas 3000 2973 2946 2919 -2.7% 2892 2865 4 TH reumatoloogia 37 775 4359 4556 5157 4653 4750 4848 6.4% 4945 5042 10.7% 1660 0,25 kabinetti 240tp. x 25vv. LT päevas 1500 1532 1564 1596 6.4% 1628 oftalmoloogia (ja 5 TH optometrist) 108 378 87 814 88 505 87 550 89 036 89 567 90 098 1.8% 90 629 91 160 3.0% 1 kabinett 240tp. LT x 25vv. päevas 6000 6036 6072 6108 1.8% 6144 6180 1 kabinett 240tp. LT x 25vv. päevas 6000 6036 6072 6108 1.8% 6144 6180 6 TH üldkirurgia 56 426 38 334 38 995 37 475 38 644 38 293 37 942 -2.7% 37 591 37 240 -4.5% 1 kabinett 240tp. LT x 25vv. päevas 6000 5946 5892 5838 -2.7% 5784 5730 7 TH ortopeedia 39 423 17 128 18 110 17 896 18 412 18 714 19 016 5.0% 19 317 19 619 8.3% 1 kabinett 240tp. LT x 25vv. päevas 6000 6100 6200 6300 5.0% 6400 6500 sünnitusabi ja 8 TH günekoloogia 158 029 79 833 78 762 72 441 73 774 68 785 63 797 -19.0% 58 809 53 821 -31.7% 5 kabinetti 240tp. LT x 17vv. päevas 20 400 19 108 17 816 16 524 -19.0% 15 232 13 940 9 TH ämmaemandus 77 943 45 556 47 715 47 030 44 693 41 671 38 649 -19.0% 35 627 32 605 -31.7% 5 kabinetti 240tp. LT x 17vv. päevas 20 400 19 108 17 816 16 524 -19.0% 15 232 13 940 otorinolarüngo- 10 TH loogia 38 198 27 621 27 453 27 106 26 895 26 337 25 778 -6.1% 25 220 24 662 -10.2% 1 kabinett 240tp. LT x 25vv. päevas 6000 5878 5756 5634 -6.1% 5512 5390 Aktiivravi TH-s kokku LT TH erialadel 594 036 361 313 367 580 357 200 359 765 351 950 344 135 -6.4% 336 321 328 506 -10.6% LT LT aktiivravi 82 800 80 175 77 549 74 924 -9.5% 72 298 69 673 -15.9% 1 TH psühhiaatria 13 447 1634 2037 115 2209 2381 2552 25.3% 2724 2896 42.2% 4 kabinetti 240tp. LT x 17vv. päevas 16 320 17 696 19 073 20 449 25.3% 21 825 23 202 vaimse tervise 2 TH õde 4 kabinetti 240tp. LT x 17vv. päevas 16 320 17 696 19 073 20 449 25.3% 21 825 23 202 psühholoog (psühhiaatria 3 TH meeskonnas) 3 298 3 650 705 760 814 25.3% 869 924 42.2% 3 kabinetti 240tp. LT x 17vv. päevas 12 240 12 240 13 272 14 304 15 337 25.3% 16 369 17 401 taastusravi ja 4 TH füsiaatria 14 701 5510 5726 6361 5764 5802 5841 2.0% 5879 5917 3.3% 4 kabinetti 240tp. LT x 17vv. päevas 16 320 16 429 16 538 16 646 2.0% 16 755 16 864 logopeed (taastusravi 5 TH meeskonnas) 6363 2.0% 2 kabinetti 240tp. LT x 17vv. päevas 8160 8214 8269 8323 2.0% 8378 8432 psühholoog (taastusravi 6 TH meeskonnas) 6365 2.0% 2 kabinetti 240tp. LT x 17vv. päevas 8 160 8214 8269 8323 2.0% 8378 8432 Pikaravi TH-s kokku LT TH erialadel 28 151 7442 7766 19 854 8678 8943 9207 18.6% 9472 9737 25.4% LT LT pikaravi 77 520 12 240 81 522 85 525 89 527 15.5% 93 530 97 532 25.8% Kokku LT TH erialadel TH-s 622 187 368 755 375 346 368 443 360 893 353 343 -5.9% 345 793 338 243 -9.9% LT LT kokku 160 320 161 697 163 074 164 451 2.6% 165 828 167 205 4.3% * LT planeeritav töömaht 2018.a; ** LT töömaht käivitamisel 2021.a; *** TH töömaht kokku LT erialadel; ****Sünnitusabi ja günekoloogia töömahu aluseks ITK töömaht LT - Lasnamäe Tervisekeskus; TH - Tallinna Haigla. Allikad: ITK, LTK ÜLDKIRURGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud järgivad stsenaarium 1 prognoosi Haiglale so kahanevad minimaalselt -2,7% kuni 2030. aastani. See tähendab, et ambulatoorse ravi osas säilitab loodav haigla sama teeninduspiirkonna, mida hetkel täidavad ITK ja LTK. Mahtude edaspidine prognoos järgib rahvastiku struktuursete muutustega kaasnevaid trende. OTORINOLARÜNGOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud langevad kokku stsenaarium 1-ga (sts 1 kahanemine -6,1% astani 2030.); ORTOPEEDIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahud järgivad visioonistsenaariumil Haigekassa stsenaariumit 1, mis eeldab, et aastaks 2030 on ravimahud Tallinna Haiglas kasvanud +5%. OFTALMOLOOGIA: Ambulatoorse ravi teenuste mahtude arvestamisel on visoonistsenaariumi aluseks võetud stsenaarium 1, millekohaselt ravijuhud kasvavad minimaalselt +1,8% kuni aastani 2030. st sisuliselt püsivad samal 2015.a tasemel; SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA: Sünnitusabi ja günekoloogia eriala puhul on visioonistsenaariumis arvestatud, et uude Tallinna Haiglasse koonduvad hetkel Ida-Tallinna Keskhaigla teenuste mahud ja teeninduspiirkond. SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA (sh ÄMMAEMANDUS): Sünnitusabi ja günekoloogia (sh ämmaemanduse) ambulatoorse ravi mahud järgivad Haigekassa üleriigilist stsenaarium 1 prognoosi, mille kohaselt toimub järgneval perioodil kuni -19% -ne langus aastaks 2030. seoses elanikkonna arvu vähenemisega. PSÜHHIAATRIA: Psühhiaatria ambulatoorse ravi mahud järgivad Haigekassa üleriigilist stsenaarium 1 prognoosi, mille kohaselt toimub järgneval perioodil kuni +25,3% -ne kasv aastaks 2030. LT-se käivitamisel 2021.a on psühhiaatria kavandatav tegevusmaht 4 psühhiaatrit ning 3 psühholoogi. Tallinna Haigla peakorpuse valmimise järgselt on kavas tehnoloogiamahukatel erialadel töötavad eriarstid üle viia haigla peakorpusesse ning vabanenud kabinetipinna arvel suurendada psühhiaatria ambulatoorse vastuvõtu mahtu kuni 14 kabinetini st eriala arendamiseks on valitud järkjärgulise erialase võimekuse ning tegevusmahu kasvu strateegia. SISEHAIGUSED: Ambulatoorsete ravimahtude prognoosimisel on võetud aluseks stsenaarium 1 ravimahtude prognoosid (kahanemine -1,7%); ENDOKRINOLOOGIA: Ambulatoorsete mahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 2 mahud (HK sts 2 järgi vähenemine -2,7% kuni aastani 2030.). REUMATOLOOGIA: Ambulatoorsete ravimahtude osas on aluseks võetud Haigekassa stsenaarium 1 (HK sts 1 järgi kasv +6,4% kuni aastani 2030.); 141 TAASTUSRAVI: Ambulatoorsete ravimahtude prognoosi aluseks on võetud Haigekassa stsenaarium 1 näitajad, mille kohaselt Tallinna Haigla taastusravi kliiniku teenusemaht kasvab üleriigilisest prognoosist kiiremini so +2% kuni 2030. aastani. Haigla peakorpuse valmimise järgselt kavas tervisekeskuses vabanevate eriarstide kabinettide arvelt suurendada taastusravi tegevusmahtu. 12.3. Keskmise haigestuja vanuseline profiil ambulatoorse eriarstiabi valdkonnas Tallinna Haiglas sh Lasnamäe Tervisekeskuses Alljärgnevalt on joonisel 5. toodud ära ambulatoorse eriarstiabi valdkonna keskmise haigestuja vanuseline profiil Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas 2015. aasta andmete alusel. Haigestujate vanuseline profiil (% haigusjuhtudest) 8,5% 8,1% 8,0% 7,9% 7,9% 10,0% 7,5% 7,0% 7,0% 6,5% 6,3% 6,1% 8,0% 4,8% 6,0% 3,8% 3,7% 2,1% 2,1% 4,0% 1,1% 0,9% 0,8% 2,0% 0,0% 0 1-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85+ Joonis 9. Eriarstiabi ambulatoorse ravi haigestujate vanuseline profiil aastal 2015. Allikad: ITK, LTK 13. Lasnamäe Tervisekeskusesse kavandatav kiirabi tugibaas Lasnamäe Tervisekeskuse hoonesse on kavandatud Lasnamäe linnaosa ning selle lähipiirkondi teenindava Tallinna Kiirabi 6 brigaadi tugibaas st töökohtade, varustuse varude, brigaadi liikmete puhkekohtade ja kontoritöökohtade asukoht. Tugikeskuse brigaadid on valves ööpäevaringselt, aastaringselt (24/7/365) Kiirabikutsed brigaadidele edastab Päästeameti häirekeskus. Ette nähtud aja jooksul toimub väljakutsele reageerimine. Brigaadide varustamine meditsiiniliste materjalide ja varustusega korraldab Tallinna Kiirabi. Kiirabi tugikoha personal töötab tugikohas Tallinna Kiirabi poolt määratud töögraafikute alusel. 14. Lasnamäe Tervisekeskusesse planeeritavad tervishoiu lisateenused 14.1. Hambaraviteenused Lasnamäe Tervisekeskuses Koostöös SA Tallinna Hambapolikliinik on kavas Lasnamäe Tervisekeskusess rajada 8 hambaravikabinetti ning käivitada hambaraviteenus. 14.2. Apteegiteenus Lasnamäe Tervisekeskuses Apteegiteenuse pakkumiseks on kavas Lasnamäe Tervisekeskusesse rajada rendipinnad. 142 14.3. Abivahendite teenus Lasnamäe Tervisekeskuses Abivahendite pakkumise teenust Lasnamäe Tervisekeskuses on kavas korraldada AS Ida- Tallinna Keskhaigla Taastusravi keskuse kaudu. 15. Lasnamäe Tervisekeskuse ruumiprogrammi kirjeldus 15.1. Üldarstiabi polikliiniku ruumiprogramm Programmeeritud pindala 918,4 m² Ülesanne Üldarstiabi polikliiniku ülesandeks on perearstide ja -õdede plaanilise ambulatoorse töö (vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine. Töökoormus Lasnamäe Tervisekeskusesse viiakse üle Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse 15 perearsti ja 30 pereõde, kes täna töötavad rendipindadel Lasnamäel aadressil Linnamäe tee 3 Töökorraldus Erialaüksuses osutatakse patsientidele teenust kompleksselt: patsient saabub perearstiabi polikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja fikseerib perearsti infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub perearsti ja/või pereõe vastuvõtt. Perearsti/ pereõe vastuvõtul teostatakse haige läbivaatus ja suunatakse haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure ning suunatakse haige eriarsti konsultatsioonile või hospitaliseerimiseks statsionaari. Personal Üldarstiabi polikliiniku rajamisel on arvestatud vajadusega 15 perearsti viieteistkümne nimistu jaoks. Iga nimistu kohta on planeeritud kaks pereõde. Tabel 134. Töötajate arv üldarstiabi vastuvõtuüksuses: kokku suurimas vahetuses Vastuvõtukabinettide arv 30 30 Perearstid 15 15 Pereõed 30 30 Muud: polikliiniku registratuuri klienditeenindajad 3 3 Lisaks puhkusereserv, residendid, abiarstid jt 7 arvestatud 15% Kokku 55 48 Tööaeg 10t tööpäevas, 5 päeva nädalas. 143 Ruumide planeerimine Üldarstiabi vastuvõtuüksuste planeerimisel lähtutakse tervikliku klienditeekonna mudelist, mille kohaselt vastuvõtuüksuste ruumid paigutatakse ootealaga külgnevalt, standardiseeritakse raviruumide suurused ning järjestatakse need raviprotsessi toetava töökohtade jadana. Perearstikeskuse ruumide standardiseerimine tagab, et nad oleks ühtmoodi kasutatavad kõigi keskuses töötavate spetsialistide poolt ning vastuvõtuüksuste kabinettide jaotust perearstikeskuses töötavate perearstide ja pereõdede vahel oleks võimalik sõltuvalt töökorralduse muutustest muuta. Lasnamäe Tervisekeskus planeerimisel kasutatakse alusdokumendina Eesti Perearstipraksiste Kvaliteedijuhist (2009). Perearstipraksise kvaliteedi käsiraamat määratleb nõuded perearstiabi kättesaadavuse ja ligipääsetavuse osas, info edastamise viisid patsiendile ning perearsti tegevuse üldise töökorralduse, et tagada patsiendile parimat võimalikku arstiabi teenust. Teenusemahtude ja töökohtade arvu prognoosi alusel on arvutatud välja Lasnamäe Tervisekeskus ruumivajaduse mahud. Ruumivajaduse määratlemisel on arvesse võetud pakutavate teenuste loetelu, ETTK meeskonna koosseis, teenuse osutamiseks vajalike ruumide loetelu, ruumide mõistlik kasulik pind ning ruumi vajadus töökoha või tervisekeskuse kohta arvestades võimalusi ruumide ühiskasutamiseks. Vastavalt juhendile on arvestatud järgnevate nõuetega:  Ehitusseadustik1 koos selle alusel ehitisele kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuetega.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus2  Tervishoiuteenuste korraldamise seadus3  Rahvatervise seadus4  Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded5  RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017“, Riigi Kinnisvara AS, kättesaadav veebiaadressil http://rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded- mitteeluhoonetel Ruumiprogrammi7 koostamisel kasutati tervise- ja tööministri määruse „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi määrus) mille § 13 sätestab projekti kvalifitseerumistingimused ning toob välja, et taotluses esitatud tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema vastavuses tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega (lg 1, p. 5). Tabel 135. Ruumidele kehtestatud miinimumnõuded, mida on raviruumide planeerimisel järgitud Pindala Ruumi nimetus Selgitus (miinimum m2) Planeeritakse igale õele vastuvõturuum, v.a juhul kui perearsti teisele Vastuvõturuum õele* 16 pereõele on planeeritud eraldi töökoht muus ruumis vastuvõtu väliseks ajaks; planeeritakse igale arstile vastuvõturuum; ämmaemanda 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015039?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015015?leiaKehtiv 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/120112013002?leiaKehtiv 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 144 Pindala Ruumi nimetus Selgitus (miinimum m2) vastuvõturuumi(de) planeerimisel lähtuda prognoositavast koormusest. Vastuvõturuum arstile* 16 Ämmaemanda vastuvõturuumiks võib olla ühiskasutuses arsti või õe vastuvõturuum; Vastuvõturuum ämmaemandale* 16 Protseduuriruum 16 Nõupidamis- ja koolitusruum (alates 3 Koolitus- ja nõupidamisruumi planeerimisel arvestatakse 1,1-1,2 m2 20 perearstiga keskusest) inimese kohta. Ruum töökohtadeks sh koduõde 12 12 või sõltuvalt töökohtade arvust Füsioteraapia ruum 16 Igale arstile ja õele on planeeritud omaette vastuvõtu kabinet suurusega 16m2. Kokku on arstidele kavandatud 15 kabinetti ja õdedele 15 kabinetti. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi 29.11.2001 määrusele „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ nr 116 peab koos töötavatel perearstidel olema vähemalt üks protseduuriruum kolme perearsti kohta suurusega 16m2. Lasnamäe Tervisekeskus-s on arvestatud viie protseduuriruumiga. Ämmaemanda teenust ja füsioteraapia teenust Lasnamäe Tervisekeskuses pakub AS Ida- Tallinna Keskhaigla Üldruumidest on planeeritud: tualettruumid sh invatualett, ruumid abivahendite hoiustamiseks, ruumid koristusvahendite hoidmiseks, personali riietus-ja puhkeruumid, arhiiviruum, serveriruumid ja ladu. Vastavalt ruumiprogrammi juhisele kujuneb üldarstiabi polikliiniku tööpinna ja netopinna ülemineku koefitsiendiks ca 1,6. Tehniliste ruumide (sh ventilatsiooniruum) puhul on arvestatud, et need kuuluvad koefitsiendi hulka. Ruumid Tabel 136. Lasnamäe Tervisekeskuse üldarstiabi polikliiniku ruumiprogramm Ruumi Pindala Jrk Ruumi- Ruumi nimetus netopind Kokku nr de arv (m2) (m2) 1 Perearsti vastuvõtu kabinet 16 30 480 2 Perearsti meeskonna protseduuride tuba 16 5 80 3 Perearstide vastuvõturuumide ooteruumid sh.registratuur 13.5 9 121.5 4 Perearstide nõupidamis- ja koolitusruum 43.3 2 86.6 5 Arhiiv/dokumendihoidla 49.3 1 49.3 6 Juhataja 18 2 36 7 Abivahendid/panipaik 7.1 4 28.4 8 WC personalile (abi) 5.8 1 5.8 9 Koristusvahendid 10.8 1 10.8 145 10 Personali puhkeruum üldarstiabi polikliinikus (perearstid) 20 1 20 Kokku 918.40 Tehnilised nõuded Polikliiniku vastuvõtuüksuses on vaja: Kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse. 15.2. Ambulatoorne eriarstiabi polikliiniku, hambaravi polikliiniku, kiirabi ja rendipindade ruumiprogramm Programmeeritud pindala 4016,6 m² (millele lisandub 1850 m² hoone üldpinda) Ülesanne Polikliiniku ülesandeks on eriarstide ja õdede plaanilise ambulatoorse töö (vastuvõttude, uuringute, raviprotseduuride) korraldamine. Töökoormus Lasnamäe Meditsiinilinnakusse (Narva mnt 129, 129b) kavandatavasse Lasnamäe Tervisekeskusesse viiakse loodava Tallinna Haigla ambulatoorse eriarstiabi tegevusmahtudest 2021.a üle 7 vastuvõtukabineti töökoormus, millele lisanduvad 8 hambaravi kabineti ning ambulatoorse taastusravi tegevusmahud. Tallinna Haigla peakorpuse valmimise järgselt asuvad tehnoloogiamahukate erialade eriarstid tööle haigla polikliinikusse ning vabanevate vastuvõtukabinettide ressurss suunatakse ambulatoorse psühhiaatria tegevusmahu suurendamiseks. Samasse hoonesse paigutatakse ka Lasnamäe linnaosa teenindava 6 Tallinna Kiirabi koosseisu kuuluva kiirabibrigaadi tugibaas. Eriarsti vastuvõtule tulevad plaanilised haiged. Registreerimine vastuvõtule toimub haige poolt, perearsti või raviarsti poolt. Vahetult erialaüksuses korraldab patsientide teavitamist ja suunamist vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse klienditeenindaja. Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ruumid on arvutatud eeldusel, et tööaeg on 5 päeva nädalas, 10 tundi päevas, 240 päeva aastas. Arvutusliku 85% hõive korral on kabineti kasutuskoormus 25 patsienti päevas või 17 patsienti päevas (erialadel, mille puhul on ette nähtud tavapärasest pikem vastuvõtuaeg). Ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeerimise aluseks on eriarsti vastuvõtuüksus. Tabel 137. Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu töökoormus Lasnamäe Tervisekeskuses (Narva mnt 129, 129b) ja vastuvõturuumide arv Tallinna Haigla Narva mnt 129, 129b korpus Muutus Muutus Kab Jrk Eriala T/p. VV arv 2018 2019 2021 2025 2030 % kuni 2035 2040 % kuni arv nr arv päevas 2030 2040 1 sisehaigused 0.25 240 25 1500 1492 1483 1475 -1.7% 1466 1458 -2.8% 2 kardioloogia 1.00 240 25 6000 6140 6280 6420 7.0% 6560 6700 11.7% 3 endokrinoloogia 0.50 240 25 3000 2973 2946 2919 -2.7% 2892 2865 -4.5% 4 reumatoloogia 0.25 240 25 1500 1532 1564 1596 6.4% 1628 1660 10.7% 146 oftalmoloogia (ja 5 optometrist) 2.00 240 25 12 000 12 072 12 144 12 216 1.8% 12 288 12 360 3.0% 6 üldkirurgia 1.00 240 25 6000 5946 5892 5838 -2.7% 5784 5730 -4.5% 7 ortopeedia 1.00 240 25 6000 6100 6200 6300 5.0% 6400 6500 8.3% sünnitusabi ja 8 günekoloogia 5.00 240 17 20 400 19 108 17 816 16 524 -19.0% 15 232 13 940 -31.7% 9 ämmaemandus 5.00 240 17 20 400 19 108 17 816 16 524 -19.0% 15 232 13 940 -31.7% otorinolarüngo- 10 loogia 1.00 240 25 6000 5878 5756 5634 -6.1% 5512 5390 -10.2% LT aktiivravi 17 82 800 80 349 77 897 75 446 -8.9% 72 994 70 543 -14.8% 11 psühhiaatria 4 240 17 16 320 17 696 19 073 20 449 25.3% 21 825 23 202 42.2% vaimse tervise 12 õde 4 240 17 16 320 17 696 19 073 20 449 25.3% 21 825 23 202 42.2% psühholoog (psühhiaatria 13 meeskonnas) 3 240 17 12 240 13 272 14 304 15 337 25.3% 16 369 17 401 42.2% taastusravi ja 14 füsiaatria 4 240 17 16 320 16 429 16 538 16 646 2.0% 16 755 16 864 3.3% logopeed (taastusravi 15 meeskonnas) 2 240 17 8160 8214 8269 8323 2.0% 8378 8432 3.3% psühholoog (taastusravi 16 meeskonnas) 2 240 17 8160 8214 8269 8323 2.0% 8378 8432 3.3% LT pikaravi 19 77 520 81 522 85 525 89 527 15.5% 93 530 97 532 25.8% 160 161 163 164 166 168 LT kokku 36 320 871 422 973 2.9% 524 075 4.8% Allikad: ITK, LTK *Sünnitusabi ja günekoloogia tegevusmahtude arvutuse aluseks ITK naistekliiniku tegevusmahud Töökorraldus Erialaüksuses osutatakse patsientidele teenust kompleksselt: patsient saabub erialapolikliiniku ootealale vastavalt kuupäevaliselt ja kellaajaliselt broneeritud vastuvõtuajale ning teavitab ooteala teenindavat registratuuri töötajat oma saabumisest. Registratuuri töötaja fikseerib haigla infosüsteemis patsiendi saabumise, toimub eriarsti vastuvõtt. Eriarsti vastuvõtul suunatakse ambulatoorsed haiged diagnostilistele uuringutele, laboratoorsete proovimaterjalide (veri, uriin jm) loovutamisele, teostatakse ambulatoorseid raviprotseduure, registreeritakse haige ravile päevakirurgia või päevaravi osakonda või hospitaliseerimiseks statsionaari. Personal Töötajate arv eriala polikliinikus sõltub eriala ambulatoorse vastuvõtu korraldusest. Reeglina assisteerib arsti ambulatoorsel vastuvõtul kas meditsiiniõde või kabineti assistent/ sekretär. LT-s on kavas võtta tööle üks töötaja koduõendusteenuse osutamiseks. Töötaja aastane planeeritud ravijuhtude arv on seotud Haigekassa lepingulise mahuga. Tabel 138. Lasnamäe Tervisekeskuse ambulatoorse eriarstiabi vastuvõtuüksuste töötajate arv Jrk nr Polikliiniku nimetus ja töötajate Kabinettide arv Töötajate arv suurimas ametinimetus (pol. Tööaeg 10t päevas) vahetuses Vanemõde 1 1 147 Registratuuri klienditeenindajad 1 6 Koduõde 1 1 1 Sisehaiguste polikliinik (kab arv) 0,25 arstid 0,25 0,25 vastuvõtukabineti õed 1 1 protseduuriõed 1 1 2 Reumatoloogia polikliinik (kab arv) 0,25 arstid 0,25 0,25 3 Endokrinoloogia polikliinik (kab arv) 0,5 arstid 0,5 0,5 4 Kardioloogia polikliinik (kab arv) 1 arstid 1 1 vastuvõtukabineti õed 1 1 protseduuriõed 1 1 5 Oftalmoloogia polikliinik (kab arv) 2 arstid 1 1 vastuvõtukabineti õed 1 1 optometrist 1 1 6 Üldkirurgia polikliinik (kab arv) 1 arstid 1 1 vastuvõtukabineti õed 1 1 protseduuriõed 1 1 7 Ortopeedia polikliinik (kab arv) 1 arstid 1 1 vastuvõtukabineti õed 1 1 protseduuriõed 1 1 8 Otorinolarüngoloogia polikliinik (kab arv) 1 arstid 1 1 vastuvõtukabineti õed 1 1 9 Sünnitusabi ja günekoloogia polikliinik 10 (kab arv) arstid 5 5 vastuvõtukabineti õed 5 5 ämmaemandad 5 5 10 Psühhiaatria polikliinik (kab arv) 13 arstid 4 4 vaimse tervise õed 4 4 148 psühholoogid 3 3 sotsiaaltöötajad/ assistendid 2 2 11 Taastusravi polikliinik (kab arv) 15 arstid 2 1 füsioterapeudid 2 10 füsioteraapia õed 1 1 tegevusteraapia (õed) 2 2 psühholoogid 2 2 logopeedid 2 2 massöörid 4 4 Kokku kabinettide / töötajate arv polikliinikus suurimas vahetuses 46 75 Polikliiniku üldregistratuuri töötajad (10 t tööaeg) 5 Polikliiniku puhastustöötajad (10 t tööaeg) 5 Lisaks puhkusereserv, residendid, abiarstid, 10t polikliiniku tööaeg ja puhkusereserv - arvestatud 25% + 8% kokku +33% 28 Kokku töötajaid eriarstiabi polikliinikus 113 Tabel 139. Lasnamäe Tervisekeskuse rendipindade töötavate üksuste (Tallinna Hambapolikliinik, Tallinna Kiirabi, abivahendite müügipunkt, lillepood, apteek, kohvik jm) töötajate arvu prognoos Jrk nr Funktsionaalse üksuse nimetus ja töötajate Töötajate arv LT Töötajate arv suurimas ametinimetus üksuses vahetuses 1 Tallinna Kiirabi LT-se tugibaas (6 brigaadi – 6 brigaadi tööaeg 24t/7p/365p) LT tugiüksuse vahetuse vanem 1 1 LT tugiüksuse tehniline personal 2 2 erakorralise meditsiini õed - brigaadijuhid 6 6 erakorralise meditsiini õed – brigaadi liikmed 6 6 autojuht parameedikud 6 6 töötajaid kokku (valve vahetuse töötajate arv x 4,5 ametikohta) 94,5 Puhkuse/ haiguse asenduse reserv – +8% 7,5 Kokku töötajaid LT-se kiirabi tugibaasis 102 21 2 Tallinna Hambapolikliiniku polikliiniku 8 vv. kabinetti kabinettide arv LT-s hambaarstid 8 8 hambaarsti assistendid 8 8 hambapolikliiniku registratuur 3 3 149 Pikendatud (10t) tööpäeva AK kate - +25% 5 Kokku hambapolikliinikus töötajaid 26 21 3 Abivahendite pood (avatud 10t/päevas) abivahendite konsultandid 2 2 abivahendite meistrid 1 1 pikendatud tööpäeva ja puhkuse reserv - +33% 1 Kokku abivahendite poes töötajaid 4 3 4 Lillepood LT-s (avatud 10t/päevas) Müüjad 2 2 Kokku töötajaid lillepoes 2 2 5 Kohvik (avatud 10t/päevas) kokad, ettekandjad, kassiirid 2 2 abitöölised 2 2 pikendatud tööpäeva ja puhkusereserv (25% + 8%0 =+33%) 2 Kokku kohvikus 6 4 6 Apteek (avatud 10t/ päevas) Proviisorid, farmatseudid 2 2 Pikendatud tööpäeva ja puhkuse reserv +33% 1 Kokku apteegis 3 2 Kokku rendipindadel töötajate arv LT-s suurimas vahetuses 143 77 Tööaeg 10t tööpäevas, 5 päeva nädalas. Ruumide planeerimine Eriarstide vastuvõtuüksuste planeerimisel standardiseeritakse kliiniliste vastuvõtuüksuste ruumid nii, et nad oleksid ühtmoodi kasutatavad kõigi tervisekeskuses praktiseeritavate kliiniliste erialade poolt ning vastuvõtuüksuste kabinettide jaotust praktiseeritavate erialalade vahel oleks võimalik erialase kliinilise tellimuse muutumisel muuta. Iga kliinilise eriala vastuvõtukabinettide rühma juurde on planeeritud piisav arv protseduuri ja uuringuruume, patsientide ooteala, patsientide WC-d. Ruumid Tabel 140. Lasnamäe Tervisekeskuse ambulatoorse eriarstiabi polikliiniku, hambaravi polikliiniku, kiirabi ja rendipindade ruumiprogramm 150 Ruumi Jrk Ruumi- Pindala Ruumi nimetus neto-pind nr de arv Kokku (m2) (m2) Uuringuruumid 1 UH uuringuruum 20 1 20 2 UH uuringuruumiga külgnev patsientide WC, duširuum 3.5 1 3.5 3 Koormus EKG ruum 20 1 20 4 Koormus EKG-ga külgnev patsientide WC, duširuum 5 1 5 5 Vereanalüüside andmise ruum (6 töökohta) 42 1 42 6 Uriinianalüüside andmise ruum 12 1 12 7 Röntgenuuringute ruum 30 1 30 8 Röntgenuuringuruumiga külgnev puldiruum ja tehnikute ruum 16 1 16 9 Radioloogi kabinet (UH uuringuruumi ja rö-uuringuruumiga külgnev) 16 1 16 Eriarstiabi polikliinik 10 Sisehaiguste, reumatoloogia, endokrinoloogia vastuvõtu kabinet 16 1 16 11 Kardioloogia vastuvõtu kabinet 16 1 16 12 Sisemeditsiini erialade protseduuriruum 20 1 20 13 Silmaarsti vastuvõtu kabinet 16 1 16 14 Optometristi vastuvõtu kabinet 16 1 16 15 Silmahaiguste polikliiniku protseduuriruum 18 1 18 16 Üldkirurgia vastuvõtu kabinet 16 1 16 17 Üldkirurgia polikliiniku protseduuriruum 18 1 18 18 Ortopeedi vastuvõtu kabinet 16 1 16 19 Ortopeedia polikliiniku protseduuriruum 18 1 18 20 Otorinolarüngoloogia 16 1 16 21 Otorinolarüngoloogia polikliiniku audiomeetria ruum 20 1 20 22 Sünnitusabi ja günekoloogi vastuvõtu kabinet 25 5 125 23 Patsientide WC ja riietusboks 5 5 25 24 Naistehaiguste polikliiniku protseduuriruum 25 2 50 25 Patsientide WC ja riietusboks 5 2 10 26 Ämmaemanda vastuvõtu kabinet 25 5 125 27 Patsientide WC ja riietusboks 5 5 25 28 Noorte vastuvõtu kabinet (naistearstide polikliinikus) 16 1 16 29 0 30 Personali puhke- ja nõupidamiste ruum eriarstiabi polikliinikus 40 1 40 151 31 Personali puhke- ja nõupidamiste ruum eriarstiabi polikliinikus 20 1 20 32 Juhataja kabinet (eriarstiabi polikliinik) 18 1 18 33 Grupinõustamise ruum naistehaiguste polikliinikus 60 1 60 34 Desinfektsiooni ruum eriarstiabi polikliinikus 7.5 1 7.5 35 Koduõe kabinet 21 1 21 Psühhiaatria polikliinik 36 Psühhiaatria vastuvõtu kabinet 16 4 64 37 Vaimse tervise õe vastuvõtu kabinet 16 4 64 38 Psühholoogi vastuvõtu kabinet (psühhiaatria polikliinikus) 16 3 48 39 Grupinõustamise ruum psühhiaatria polikliinikus 32 1 32 40 Sotsiaaltöötaja / assistandi vastuvõtu kabinet 16 2 32 Taastusravi polikliinik 41 Taastusravi arsti vastuvõtu kabinet 16 2 32 42 Füsioterapeuti vastuvõtu kabinet 16 2 32 43 Psühholoogi vastuvõtu kabinet (taastusravi polikliinikus) 16 2 32 44 Logopeedi vastuvõtu kabinet (taastusravi polikliinikus) 16 2 32 45 Aparaatse füsioteraapia ruum 36 1 36 46 Massaaži kabinet 16 4 64 47 Patsiendi ruumid massaažikabinettide juures - WC, garderoob, dušš 30 1 30 48 Füsioteraapia (ravivõimlemise) ruum 60 3 180 49 Taastusravi tegevusteraapia ruum 15.5 2 31 50 Vesiravi (bassein) suur 120 1 120 51 Riietusruumid (suure basseini juures), WC, saun dušš 55 1 55 52 Vesiravi (bassein) imikutele 60 1 60 53 Riietusruum (imikute basseini juures) 14 1 14 54 Imikute toitmise ruum (imikute basseini juures) 12 1 12 Abivahendite keskus (taastusravi polikliinikuga külgnev) 55 Abivahendite keskuse müügisaal 80 1 80 56 Abivahendite laoruum 16 1 16 57 Abivahendite prooviruum 18 1 18 58 Abivahendite tootmisruum 18 1 18 59 Abivahendite keskuse patsientide vastuvõtu ruum 16 1 16 60 Abivahendite keskuse garderoob, inva wc käsiduššiga 16 1 16 Hambaravi polikliinik 152 61 Hambaravi registratuur 18 1 18 62 Hambaravi 18 8 144 63 Hambaravi röntgenkabinet 16 1 16 64 Hambaravi röntgenkabineti tehniku ruum 8 1 8 65 Hambaravi sterilisatsioon must ruum 12 1 12 66 Hambaravi sterilisatsioon puhas ruum 12 1 12 67 Hambaravi bürooruumid 16 3 48 68 Hambaravi töötajate garderoob 40 1 40 69 WC, duširuum 3 1 3 70 WC, duširuum 3 1 3 71 Hambaravi töötajate puhkeruum 20 1 20 72 Hambaravi materjalide ladu 10 1 10 73 Hambaravi tehnika seadmeruum 8 1 8 74 Hambaravi serveriruum/ sideruum 6 1 6 Tervisekeskuse üldkasutatavad ruumid 75 Koolitusruumid (patsientide) 25.3 2 50.6 76 Ema ja lapse tuba 16 1 16 77 WC (tava, kahekohaline) 4.7 19 89.3 78 WC (inva) 5.4 5 27 79 Koristusvahendid 11.7 4 46.8 80 Personali puhkeruumid, riietusruum, dušš ja WC 20.7 10 207 81 Patsientide riietusruum, dušš ja WC 13 4 52 82 Tehnoruumid (ventilatsioon, soojasõlm, jäätmed jne.) 36 9 324 83 Basseini(de) tehniline ruum 17.9 1 17.9 84 Serveriruum, sideruum 5.7 5 28.5 85 Jäätmekäitlus (olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) 19.5 2 39 86 WC personalile 5.2 3 15.6 87 Laoruum (üld), asub keldrikorrusel 15 2 30 Patsiendi fuajee - hõlmab patsientide garderoobi, polikliiniku üldregistratuuri, 88 52.8 35 1850 ootealasid, lapsekärude parkimisala jms Tervisekeskuse rendipinnad 89 Apteek 24.1 6 144.6 90 Kohvik 19.3 7 135.1 91 Ravipediküür, -kosmeetika, lillepood 14.6 2 29.2 Kiirabi 92 Brigaadi olmeruumid 1 18 1 18 93 Brigaadi olmeruumid 2 18 1 18 94 Brigaadi olmeruumid 3 18 1 18 95 Brigaadi olmeruumid 4 18 1 18 96 Brigaadi olmeruumid 5 18 1 18 97 Brigaadi olmeruumid 6 18 1 18 153 98 Kiirabipersonali puhke ja söögiruum 35 1 35 99 Kiirabiüksuse koosoleku- ja koolitusruumruum 40 1 40 100 Kiirabiüksuse kontoriruumid 25 1 25 101 WC, duširuum 3 1 3 102 WC, duširuum 3 1 3 103 WC, duširuum 3 1 3 104 WC, duširuum 3 1 3 105 Ladu, puhastus ja inventari ruum 5 1 5 106 Ladu, puhastus ja inventari ruum 5 1 5 107 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17 108 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17 109 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17 110 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17 111 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17 112 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17 113 Auto parkimiskoht 2,7x6m Lae min kõrgus 3m 17 1 17 114 auto pesu boks 20 1 20 Kokku 5866.6 Sh Programmeeritud pind 4016.6 Tehnilised nõuded Üldarstiabi ja eriarstiabi polikliinikus on vaja: kellad, telefonid; kaardilukud ustel; personal – personal hädaabi väljakutse; arvutivõrk, ühendus haigla infosüsteemi(de)ga; meditsiinigaasid: O2, vaakum, meditsiiniline ja instrumendiõhk; audio- videosüsteem. 16. Esmatasandi tervishoiuteenuseid toetavad teenused Lasnamäe Tervisekeskuses Tugiteenuseid osutab LT hoone omanik AS ITK, hiljem SA Tallinna Haigla. Rentnikud tasuvad hoone kasutuskuludega seotud teenuste eest hoone haldajale. 17. Lasnamäe Tervisekeskuse töötajate vajadus ja hoones töötavate inimeste arv Tallinna Haigla narva mnt 129, 129b korpuse arengukava kohaselt väljaehitatud aktiivravi osakondades ja abiteenistustes ning haldusalal töötavate isikute arvuks prognoositakse kokku 3704 (lisaks õppetsükleid läbivad üliõpilased ja residendid). 154 Lasnamäe Tervisekeskuse hoones (eriarstiabi polikliinikus) asub neist 2021.a tööle 113 (vt Tabel 11.), kelledele lisandub Tallinna Munitsipaal Perearstikeskuse 55 töötajat (vt Tabel 7.), Tallinna Kiirabi 6 brigaadi 102 töötajat, Tallinna Hambapolikliiniku - 26 töötajat abivahendite poe - 4 töötajat , apteegi - 3 töötajat, kohviku -6 töötajat , lillepoe - 2 töötajat – seega rendipindadel töötab 143 ning LT hoones kokku 311 töötajat. (Tabel 12.) 18. Lasnamäe Tervisekeskuse hinnanguline ehitusmaksumus Arvestades ettevalmistavaid tegevusi ja projekteerimist on hoone rajamise maksumus kokku (Mustamäe Tervisekeskuse projekti täitmise andmete alusel, mille rajamise kogemust LT-se puhul kasutatakse.) 12 213 000 eurot. (Hoone pindala 6785 m2 x 1800 €/m2 = 12 213 000€.) Tabel 141. Lasnamäe Tervisekeskuse projekti esmane eelarve LT eelarve Kulurida 2021 Ehitustöö (euro/m2) 1 800 Renoveerimistöö (euro/m2) Ehitatav pind, m2 6 785 Renoveeritav pind, m2 RAJATAV PIND KOKKU, m2 6 785 ETTEVALMISTUSTÖÖD 45 393 Taotluspakettide koostamine 24 082 Hangete läbiviimine 21 311 0 000 PROJEKTEERIMINE 658 157 Eskiisi koostamine 38 573 Projekteerimistööd 612 763 Ehitusprojekti ekspertiis 6 820 EHITAMINE 11 494 106 Ehitustööd 10 135 879 Omanikujärelevalve 53 278 Seadmed 878 722 Mööbel 426 226 PROJEKTI ADMINISTREERIMINE 15 344 Projektijuhtimine 15 344 Kokku projekti kulud 2017 hind + 15% 12 213 000 155 Tabel 142. Lasnamäe Tervisekeskuse projekti esmase eelarve ajaline jaotus Tegevus/aasta 2020 2021 Kokku Ettevalmistustööd 2 509 42 884 45 393 Projekteerimine 36 384 621 772 658 157 Ehitamine 635 419 10 858 687 11 494 106 Maa ost Projekti administreerimine 15 344 15 344 Kulud kokku 674 313 11 538 687 12 213 000 19. Kasutatud alusmaterjalid ja allikad 1. Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020. 2. Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015. 3. Peremeditsiini arengukava aastani 2020. 4. Sotsiaalministri määrus 15.12.2004 nr 128 “Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded”. (RTL 2004, 158, 2376). 5. Riigikogu seadus 11.02.2015 „Ehitusseadustik”) 6. Riigikogu seadus 18.02.2015 “Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus) 7. Vabariigi Valitsuse määrus 01.07.2007 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 8. Sotsiaalministri määrus nr 166, vastu võetud 31.12.2001 „Nõuded haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla arengukava kinnitamise kord“ RTL 2002, 8, 86, jõustunud 19.01.2002, RT I 17.01.2014, 13, jõustunud 20.01.2014 nõuded. 9. Sotsiaalministri määruse nr. 103, vastu võetud 19.08.2004 RTL 2004, 116, 1816, jõustunud 05.09.2004, RT I, 04.03.2015, 45, jõustunud 07.03.2015, „Haigla liikide nõuded“. 10. Tervise- ja tööministri määruse „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ nõuded ,mille § 13 sätestab projekti kvalifitseerumistingimused ning toob välja, et taotluses esitatud tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema vastavuses tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega (lg 1, p. 5). 11. Statistikaameti statistiline andmebaas 12. Terviseameti andmebaas 13. Haigekassa andmebaas 156
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →