Kaja Toom
Innove SA
[email protected] Meie 15.02.2019 nr 2-1/509
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
TATi "Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine"
seirearuande dokumentide edastamine
Lugupeetud Kaja Toom
Edastame Teile TATi "Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine" 2018. aasta II poole parandatud
seirearuande ja selle juurde kuuluva eelarve täitmise aruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisad:
1. TAT asendushoolduse seirearuanne_2018 II pool_parandatud.pdf
2. TAT eelarve täitmise aruanne_ashoold_II-2018_koond.xls
Laura Viilup 6269 724
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
Aruande liik x vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimi Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.02.002.01.15-0003
3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium, Laste ja perede osakond
4. Partnerite nimi/nimed Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut
5. TAT abikõlblikkuse
01.01.2015 – 31.12.2020
periood
6. Aruandeperiood 01.01.2015 – 31.12.2018
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja
2.1 Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevuste arendamine
nimetus
ja pakkumine
Alamtegevuse nr 2.1.1 Asendushoolduse koolitused
ja nimetus1
Tegevuse või 01.04.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 28.05.2015 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
01.01.2015 – 31.12.2015
Asendushoolduse korralduse ja rahastamise analüüs KAVANDATUD: 01.03.2016 – 31.12.2016
TEGELIK: 15.02.2016 – 31.12.2016
Analüüsi lähteülesande koostamine
Koostati Asendushoolduse korralduse ja rahastamise analüüsi lähteülesanne.
Hanke korraldamine (hankedokumendi koostamine, hanke välja kuulutamine,
hankemenetluse läbiviimine ning hankelepingu sõlmimine jm). Analüüsi tegemine ning
analüüsiraportite koostamine teenusepakkuja poolt
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
Koostati hankedokumendid ning hanketeade avaldati 24.08.2015. Hankekonkursile laekus üks
pakkumus (Tartu Ülikool). Pakkumus ei kvalifitseerunud ning hankekonkurss kukkus läbi.
Hanketingimused otsustati üle vaadata ning tegevus 2016. aastal uuesti läbi viia.
01.01.2016 – 31.12.2016
Hankedokumendid on täpsustamisel ning plaanis on läbi viia minihange. Hankedokumentide tehniline
kirjeldus on muudetud kompaktsemaks ning täpsemaks, et töö teostajal oleks võimalikult täpne
ülesande püstitus ning võimalik seda efektiivselt teostada.
Teisel poolaastal otsustati asendushoolduse korraldamise ja rahastamise analüüs TATi raames mitte
ellu viia. Planeeritud mahus analüüsi läbiviimine ei ole osutunud enam vajalikuks ning väiksemas mahus
teostab analüüsi Sotsiaalministeeriumi töötaja. Asendushoolduse korraldus- ja rahastusanalüüsi mitte
teostamine TATi raames ei mõjuta TATi tegevusi, kuna nimetatud analüüs peaks andma sisendi
asendushoolduse valdkonnas vajalike muudatuste tegemiseks nii korralduses kui rahastuses tulevikus
ega puuduta hetkel TATist ellu viidavaid tegevusi ega tegevuste eelarvet. Analüüsi viib ellu
Sotsiaalministeeriumi ametnik, kuna analüüsi sisu ei eelda andmete kogumist väljalt laiemalt sihtgrupilt
ning seda on võimalik teostada Sotsiaalministeeriumi valduses olevatele andmetele ja teadmistele
tuginedes, siis on mõistlik mitte analüüsi tellida TATi kuludest.
Täienduskoolitused perepõhise asendushoolduse pakkujatele KAVANDATUD: 01.04.2015 –
31.12.2020 TEGELIK: 28.05.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
28.05.2015 (võrreldes kavandatuga mõningase viibimisega, tulenevalt sellest, et TATi kinnitamine viibis)
asus tööle projektijuht (töötas kuni 28.08.2015). 14.09.2015 asus tööle uus projektijuht.
Analüüsi lähteülesande koostamine
Esmalt alustati PRIDE analüüsi lähteülesande koostamisega, milleks saadi sisendit koostöös
asendushoolduse ekspertidega, kaardistades PRIDE koolituse suurimad probleemid. Valmistati ette
hankedokumendid ning perioodil 28.08.2015 – 11.09.2015 viidi läbi hankekonkurss. Hankele laekus üks
pakkumus. Hankekonkursi võitis Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse (RAKE).
Analüüsi tegemine
Alustati analüüsi koostamisega. Analüüsi tegemiseks oli esialgu ettenähtud kuus kuud, kuid kuna TATi
kinnitamine võttis aega, kahanes analüüsi tegemise aeg kolmele kuule. PRIDE korralduse analüüsi
alustati septembris 2015. a ning see valmis 2015. a detsembri lõpuks. Põhjusel, et analüüs oli puudulik,
anti RAKE’le parandusteks aega kuni 11.01.2016. Analüüsi tegemise etapis korraldati ka mitmeid
töörühma kohtumisi, et hoida osapooli analüüsi protsessidest teadlikuna ning teha analüüsi teostavale
meeskonnale täpsustavaid ettepanekuid. Töörühma kohtumised olid väga sisukad ning tööprotsessis
väga vajalikud.
01.01.2016 – 31.12.2016
RAKE ei teinud õigeks kuupäevaks piisavalt vajalikke parandusi ning TAI esindajad ei olnud analüüsi
kvaliteediga rahul. Algasid vaidlused, mis lõppesid 08.03.2016 analüüsi vastuvõtmisega, kohaldades
leppetrahvi. Antud uuringus ei tulnud välja aspektid, mida koolituse arendamiseks oli vaja teada. Tegu
oli osaliselt teostatud tööga. RAKE analüüs ei andnud selgeid vastuseid, milliseid koolitusi peaks saama
asendushooldusel oleva lapse pere. RAKE ei jõudnud järeldusele, millist koolitusprogrammi lõplikult
TAI-le soovitada (st kas jätkata PRIDE’ga või mitte) ning ei jaganud vastuseid ka küsimustele, mis
puudutasid näiteks koolitajate kvalifikatsiooninõudeid ja koolituse edukuse indikaatoreid. Puudujääke oli
ka analüüsi metoodika osas. Liiga palju tugineti eksperthinnangule, mis ei ole piisav, et teha suuri
struktuurilisi muudatusi. Liialt vähe oli kirjanduse või andmete analüüsi, erialaekspertide tööd ja
individuaalintervjuusid. Selle tõttu viisid projektijuht ja analüütik läbi täiendava miniuuringu, mis andis
vastused, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja vanematel, kes kasvatavad mittebioloogilist last ning läbi
analüüsiprotsessi tehti otsus, et jätkame Eestis PRIDE koolitusega ja kohandame vana versiooni
tänapäevasemaks ning Eesti oludele vastavaks. Minianalüüs on veel teostamisel, kuna puudub
KOV/MV koostöö tõhustamise osa.
2
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt.
Analüüs läks prognoositust vähem maksma ning minianalüüsi läbiviimise kulutused on olnud madalad.
Arendustegevuste kavandamine ning elluviimine
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimisega kavandati alustada novembris 2015, kuid osaliselt lükkus aastasse 2016,
sest tegevuste planeerimine on sõltuv analüüsi tulemustest (analüüsi valmimine lükkus 2016. a
algusesse). Tegevusi tehti selles mahus, et kaardistati ajaraamistik, millal peaksid koolituse
arendustegevused valmis olema ning ajaraam, millal hankida koolitajaid.
01.01.2016 – 31.12.2016
Põhjusel, et analüüs võeti vastu alles märtsis 2016, sai tegevusi hakata planeerima selle järgselt.
Perepõhist asendushooldust pakkuvate vanemate koolitusvajaduse ja koolituste arenduste
planeerimine toimus mitmes etapis. Kõigepealt kaardistati rahvusvahelise kirjanduse alusel oskused ja
teadmised, mis peaksid olema vanematel, kes kasvatavad vanemliku hooleta jäänud last. Kaardistatud
pädevused esitati ekspertide kogule ning nende ülesandeks oli liigitada pädevused eelkoolituse
(koolitus, mis toimub enne, kui laps tuleb perre) ja põhikoolituse (koolitus, mis toimub siis, kui laps on
peres) ning tugiteenuste/elu õpetab (kõik, mis peaks jääma koolitustest välja) vahel. Paralleelselt suheldi
erinevate välisriikide ekspertidega, kes tegelevad perepõhise asendushoolduse koolitusvaldkonnas.
Ekspertümarlaua järgselt korraldati fookusgrupp, kus osalesid sihtrühma esindajad (lapsendajad ja
perekonnas hooldajad). Fookusgrupi eesmärgiks oli teada saada sihtrühma arvamus kaardistatud ja
ekspertide poolt jaotatud pädevuste kohta. Sihtrühmaga toimunud fookusgrupi järgselt toimus arutelu
ka PRIDE õpetajate esindajatega, kellega arutati perepõhise asendushoolduse koolituse tuleviku
väljavaateid ning selgitati välja nende seisukoht soovitud muutuste osas. Peale seda kutsuti uuesti
kokku ekspertide kogu, et arutada eelnevate tegevuste tulemusi ja otsustada, milline perepõhise
asendushoolduse koolitusega Eestis jätkata, selleks valiti PRIDE koolituse arendamine vana
koolitusmaterjalide baasilt. Sellele järgnes koolituse materjalide muutmise tegevuskava
kokkupanemine.
Toimunud koostöökohtumised ja koolituse arendamisega seotud tegevused:
20.01.2016 Koostöökohtumine maavalitsuse esindajaga
29.02.2016 PRIDE õpetajate teabepäev (TAT meetme ja edasiste tegevuste tutvustus)
04.03.2016 Ekspertide ümarlaud, kus kaardistati vajalikud pädevused, mida vajavad vanemad, kes
kasvatavad mittebioloogilist last
01.04.2016 Sihtrühmaga fookusgrupp, kus vaadati üle ekspertide poolt kaardistatud pädevused
06.05.2016 PRIDE koolitajatega arutelu tuleviku visioonide suhtes
11.05.2016 Ekspertide ümarlaud, kus otsustati, millise perepõhise asendushoolduse koolitusega
jätkata
18.05.2016 Kohtumine MTÜ Igale Lapsele Pere esindajaga teavitusürituse teemadel
23.05.2016 Ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ meetme tutvustus
Perioodi vältel on toimunud PRIDE koolituse supervisioonikohtumised.
Arendustegevused ja nende planeerimine on võtnud palju aega ning kuna koolituse maht on suur, siis
võtab efektiivse ja läbimõeldud koolituse loomine veel aega. Tegevused on ellu viidud vastavalt
ajakavale. Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt.
Teisel poolaastal käis 13.07.2016 projektijuht Soomes tutvumas soomlaste PRIDE koolituse
arendamise protsessiga. Kohtumisel arutati Soome PRIDE koolituse arendamise protsessi. Kuna
Soomes on PRIDE koolitust edukalt arendatud, siis sai projektijuht olulist teavet selle kohta, kuidas
PRIDE koolituse arendamise protsessi võiks hallata ning mida koolituse arendamisel arvesse võtta.
Projektijuht sai kinnitust, et arendusprotsessi peaks kindlasti kaasama PRIDE koolitajaid, kuna nemad
on eksperdid ning tunnevad osalejate vajadusi, metoodikat ning materjali. Arutati koolitajate ja koolituse
kvaliteedi tagamist, tagasisidestamissüsteemi ja koolitajate koolituse metoodikat. Projektijuht sai tutvuda
kohapeal Soomlaste uuendatud PRIDE materjalidega.
3
Suvest algas PRIDE materjalide arendusmeeskonda liikmete otsimine. Meeskonda leiti pakkumuste
võtmise tulemusena 4 PRIDE koolitajat, sisutoimetaja(d) ja metoodik (ühisnimetus PRIDE
arendusmeeskond). Kaasati ka kolme teema (kiindumus, kaotus, distsipliin) puhul erialaeksperte.
Seejärel algas materjalide sisuline kohandamine ja sellega seoses toimusid iga peatüki raames
arendusmeeskonna koosolekud (6.09 ; 30.09; 6.10; 14.10; 18.10; 11.11; 18.11; 1.12; 8.12; 13.12), kus
tutvustati kohandatud peatükki ja teised meeskonna liikmed said anda tagasisidet. PRIDE
koolitusmaterjalide mustandversioonid on valmis. Materjalid vajavad veel veidi kohendamist.
Tegeletud on PRIDE filmi hanke ettevalmistamisega. Hange kuulutatakse välja 2017. aasta alguses.
Kuni uus film valmib piloteerime uut PRIDE koolitust veel vana filmiga.
Suvel analüüsiti kohalike omavalitsuse ja maavalitsuste spetsialistide kogemust lapsendajate ja
perekonnas hooldajatega ning PRIDE koolitusega, mis näitas meile seda, et paljud spetsialistid ei ole
PRIDE koolitusega piisavalt kursis ning tuleb tegeleda nende teavitamisega koolitusest.
Perepõhise asendushoolduse koolitusprogrammi arendamine Eestis (eelneva nimetusega minianalüüs,
mis tehti lisaks RAKE analüüsile) on valminud.
Korrastati ka PRIDE koolitusele registreerunud perekonnas hooldajate nimekirja.
09.06.2016 toimus koostöövõimaluste arutamise kohtumine SEB Heategevusfondi juhi Triin Lumiga
14.07.2016 toimus koosolek Oma Pere projektijuhiga, kus räägiti PRIDE arendustest
22.09.2016 toimus SKA lapsendamise spetsialistidega koosolek. Arutati PRIDE seniseid ja tulevasi
arendustegevusi, SKA uusi funktsioone lapsendamise raames ja koostöö võimalusi. Lepiti kokku, et
perede hindamisel hakkavad PRIDE koolitajad ja SKA spetsialistid koostööd tegema. Täpne
koostöövorm on veel kokkuleppimisel.
20.12.2016 toimus teavitustegevuste arutelu SKA, Oma Pere ja TAI vahel
PRIDE põhikoolituse arendamine toimub aastal 2017.
Perioodi vältel on toimunud PRIDE koolituse supervisioonikohtumised.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Kuna esialgu oli prognoositud ka PRIDE koolituste
korraldamine 2016. aastasse, kuid arendustegevuste edasilükkumise tõttu ei saanud PRIDE koolitusi
ESF vahenditest korraldada, ei ole tegevuse eelarvet täidetud prognoosi kohaselt
01.01.2017 – 31.12.2017
04.01.17 asus tööle koolitusspetsilist Margit Metsmägin
Aasta alguses tehti arendatud PRIDE materjalides veel kohandusi. Metoodiku, kelle ülesandeks oli
PRIDE materjalides olevate harjutuste ja grupitööde analüüsimine ja vajadusel nende teaduspõhine
uuendamine ja kaasajastamine, tööde üleandmise (31.12.2016) järgselt selgus, et tellitud töö esitati vaid
osalises mahus ning ei vastanud lepingust tulenevatele tingimustele. Töö võeti vastu osaliselt ning kuna
PRIDE materjalide valmimisega oli kiire, oli vaja leida uus metoodik nii kiiresti kui võimalik, et
sisutoimetaja, kelle ülesandeks oli PRIDE koolitusmaterjalide sisuline toimetamine ja kaasajastamine
vastavalt arendusmeeskonnalt saadavast sisendist, saaks oma töö lõpuni teostada. 12.02.2017 valmisid
uue metoodiku poolt teostatud harjutused ning seejärel sai oma töö teostamisega edasi liikuda ka
sisutoimetaja. PRIDE materjalid valmisid märtsis ning paralleelselt vaatas PRIDE materjalid tervikuna
üle ka sisuline ekspert, kes andis materjalidele omapoolse tagasiside.
PRIDE materjalide arendamise protsessis töötati välja ka PRIDE eelkoolituse mõjuhindamine.
Mõjuhindamiseks on kasutusel eel- ja järelankeet, kus osalejad peavad hindama PRIDE eelkoolituses
sisalduvate teemade puhul oma teadmisi ja oskusi ning koolituse järel muutusi oma teadmistes ja
oskustes.
Koostöös SKA (Sotsiaalkindlustusamet) lapsendamise spetsialistidega korrastati koolitusele
registreerunud lapsendajate nimekirja ning koostöös kohalike omavalitsustega perekonnas hooldajate
nimekirja. Küsitleti kõiki kohalikke omavalitusi.
4
Muudeti ka PRIDE koolitusele registreerimise süsteemi. Koolitusele registreerimiseks loodi vorm, mida
lapsendamisametnikud täitma peavad. Sama vormi alusel hakkavad osalejaid koolitusele registreerima
ka KOV spetsialistid.
Arendati koostööd PRIDE koolitajate ja SKA lapsendamisega tegelevate spetsialistide vahel. Vastavalt
TAI projektijuhi, PRIDE arendusmeeskonnas olevate PRIDE koolitajate ja SKA lastekaitseosakonna
kokkuleppele teevad lapsendamisega tegelevad spetsialistid SKA-s ja PRIDE koolitajad lapsendada
soovijate puhul koostööd. Koostöö eesmärgiks on ennetada vanemliku hooleta jäänud lapse sattumist
perekonda, kus ei ole lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks piisavalt vajalikke ressursse.
Koostöös saavad PRIDE koolitajad ja SKA spetsialist nõustada ja toetada lapsendada soovijat vajaliku
ja sobiva abi ning tugiteenuste leidmisel.
27.01.2017 saadeti välja PRIDE eelkoolituse filmi hange, millele laekus 3 pakkumust. Hanke võitis OÜ
Kuukulgur film ja leping Kuukulguriga sõlmiti 13.03.2017. Selle järgselt palgati ka filmi ekspert, kelle
ülesandeks oli PRIDE õppefilmi väljatöötamise protsessis nõustamine ja eksperthinnangute andmine
vastavalt PRIDE eesmärkidele, metoodikale (sh 5 põhipädevuse süsteemsele edastamisele) ja
uuendatud õppematerjalide sisule. Ekspert ütles ühepoolselt lepingu üles 19.05.17 (vaid 12 päeva enne
Kuukulguri töö esitamise tähtaega) isikliku ajapuuduse tõttu. Projektijuhil tuli leida sama päev uus
ekspert, kuna kahe päeva pärast oli esimene filmimine, mille juurde oli eksperti vaja. Oma nõusoleku
andis ekspert, kes oli kursis uute PRIDE materjalide arendustega ning reaalse hoolduspere
kogemusega, mis tegi ta sobivaks täitma PRIDE õppefilmi eksperdi rolli.
Ekspertiisi tulemusena sai filmi lisatud reaalsed Eesti perede lood, muudeti Kuukulguri poolt koostatud
treatmenti ja stsenaariumi nii, et selles sisaldusid PRIDE koolituste teemad ning põhipädevused jm.
31.03.17 – 25.05.17 toimus esimene PRIDE eelkoolituse pilootkoolitus 13 osalejaga Tartus.
Pilootkoolitust käisid hindamas projektijuht Enelis Linnas ja analüütik Madli Raudkivi. Hinnati nii
koolituse protsessi (sh ajalist) kui ka sisu ning harjutusi. Piloteerimise käigus selgus, et materjalid on
liiga mahukad ning paralleelselt tehti materjalidesse nii sisulisi kui ajalisi muudatusi.
31.05.2017 algas Tallinnas II PRIDE pilootkoolitus 15 osalejaga.
Teisel poolaastal lõppes II PRIDE pilootkoolitus 14.07.17. II pilootkoolitust käis hindamas
koolitusspetsialist Margit Metsmägin, kelle ülesandeks oli analüüsida I pilootkoolituse järel tehtud
muudatuste (eelkõige ajaliste) paikapidavust. Koolitusspetsialisti ning koolitajate hinnangul vastas
materjalide mahukus koolituseks ettenähtud ajale. Materjali viidi sisse mõned muudatused vastavalt
koolitajate ja osalejate tagasisidele (sh mõjuhindamise tulemusele) ning seejärel saadeti PRIDE
materjalid keeletoimetusse.
Pilootkoolituste mõjuhindamise tulemusena (eel – ja järelankeet ning tagasisidering koolituse lõpus) võib
öelda, et osalejad hindasid PRIDE eelkoolitust enda jaoks kasulikuks ning oldi rahul eelkoolituste
õppuste sisu, materjalide ja läbiviimisega. Osalejate hinnangud oma teadmistele ja oskustele paranesid
kõikide teemade lõikes, mida PRIDE eelkoolitusel käsitleti (enim asendushoolduse valdkonna ja lapse
bioloogilise perekonna lõikes). Tagasisideringides toodi välja PRIDE eelkoolituse suurima kasutegurina
kogemused, mida jagavad nii osalejad kui ka koolitajad. Puudujääkidena toodi välja ajapuudus ning
teemade puhul kohati kallutatus hooldusperede suunas.
18.09.17 lõppes koolitusspetsialisti Margit Metsmägini tööleping.
Suvel hakati ette valmistama PRIDE koolitajate värbamissüsteemi (töötati välja koolitajate
kvalifikatsiooninõuded, värbamise hindamiskriteeriumid jm). Kutsed PRIDE koolitajate leidmiseks
saadeti välja 13.07.2017. Laekus 50 sooviavaldust. Kvalifitseerunud 36 kandidaadiga korraldati
grupiintervjuud kestvusega 3 tundi. Intervjuul hinnati osalejaid PRIDE eelkoolituse näidiskoolituse ja
pädevuste järgi. Intervjuude tulemusena valiti välja 20 PRIDE koolitajat.
Edukate kandidaatide leidmise järel alustati PRIDE koolitajate koolituse korraldamist. Hangiti koolitajate
koolitajad ja tegeleti koolituse ettevalmistamisega. PRIDE koolitajate koolitus toimus varasematel
aastatel koolitanud koolitajatele 16.08.17 - 26.08.17 kestvusega 40 akadeemilist tundi. Uutele PRIDE
5
koolitajatele toimus PRIDE koolitajate koolitus 21.08.2017 - 31.08.17 kestvusega 56 akadeemilist tundi.
Uuetele koolitajatele pakutakse PRIDE koolitajate koolituse läbiviijate poolt kuni 2018. aasta veebruari
lõpuni ka mentorlusteenust. Suurem osa mentorlusteenust kasutanud koolitajatest on
tagasisideküsitluse põhjal saanud siiani põhjalikku abi ning tuge. PRIDE koolitajate koolituse (sh
mentorlusteenuse) viisid põhiliselt läbi pikaajalised PRIDE koolitajad, kuid koolituse läbiviimise protsessi
kaasati ka erinevate teemade spetsialiste (nt grupiprotsesside juhtimine) ning väliseksperte Soomest
(PRIDE kooshindamine ja alusväärtused).
Koolitajate koolituse läbiviimise järgselt korraldati PRIDE eelkoolituse läbiviimise hange, mis saadeti
välja 28.09, pakkumuste esitamise tähtajaks 5.10. Tõlgiti ka eestikeelsed osalejate materjalid vene
keelde. Seejärel komplekteeriti PRIDE eelkoolituste gruppe, sõlmiti koolitajatega lepingud ning tehti
ettevalmistusi koolituse korraldamiseks.
PRIDE eelkoolituse raames viiakse paralleelselt läbi ka mõjuhindamine. Seda tehakse peamiselt kolmel
tasemel. Hetkel oleme saanud tegeleda vaid esimese tasemega ehk mõõtnud osalejate kohest
reaktsiooni koolitusele ehk ulatust millisel määral pidasid koolitusel osalemist meeldivaks,
kaasahaaravaks ja oma töö jaoks oluliseks. Seda taset mõõdetakse peale iga kolmandat õppust.
Tundub, et uue värbamissüsteemiga oleme saanud palju tugevaid PRIDE koolitajad ning varem kaebusi
saanud PRIDE koolitajad uut värbamist ei läbinud. Tegevused koolituse raames on süsteemsemad ning
läbipaistvamad (suheldakse pidevalt asendushoolduse valdkonna spetsialistidega ning informatsioon
tegevustes kajastub TAI kodulehel). Murekohtadena võib välja tuua, et puuduvad hoolduspered, keda
koolitusele saata. PRIDE järgi peaks koolitusgrupis olema nii lapsendajad kui hoolduspere vanemad,
kuid olukord seda sel aastal täiel määral ei võimalda. Ka koolitajate hindamissüsteem vajab
läbimõtlemist (kuidas saame olla koolituse läbiviimisel kindlad selle kvaliteedis ning koolitajate
pädevuses)
06.09-09.09.2017 käisid projektijuht ja analüütik Prahas PRIDE konverentsil. Konverents keskendus
PRIDE koolituse rakendamisele erinevates riikides. Kokku oli konverentsil PRIDE programmi
rakendavate 20 riigi esindajad. Tehti ettekandeid erinevate riikide lastekaitse- ja asendushoolduse
süsteemidest ning PRIDE programmi rolli nendes. Välja toodi PRIDE koolitusprogrammi tugevusi
(toetab koostöö tegemist erinevate osapoolte vahel, programmi fookus on lastel, mitte niivõrd vanematel
jm) kui ka vajadusi täienemiseks (nt PRIDE programmi kõigi osade rakendamist, st nii eel- kui
põhikoolitused). TAI jaoks oli oluline kuulata, millised on erinevate riikide PRIDE programmi
rakendamise probleemid. Kohati need sarnanesid Eestile (ei ole hetkel rakendatud kogu programmi,
raskused hooldusperede värbamisel), samas toetatakse Eestis PRIDE programmi rakendamist riiklikul
tasemel (seadusega ette nähtud koolitus hooldusperedele), mis ei ole nii mõneski teises riigis. Saime
kinnitust, et oleme olnud oma arendustega õigel teel ning pidanud palju rohkem kinni PRIDE
seaduspärasustest kui mõni teine riik. Paljudel programmi rakendajatel puudub mõjuhindamise
süsteem, seega see on midagi, millega me saame olla teistele riikidele eeskujuks. Võrreldes teiste
riikidega oleme oma koolitust palju süsteemsemalt arendanud (koolitusvajadus, erinevate siht-ja
sidususrühmade kaasamine jm). Saime mitmeid kontakte välisriikidest, sh sattusime rääkima ka
Islandlastega, kes olid meie tööst väga huvitatud.
PRIDE põhikoolituste teemad said kaardistatud juba varasema PRIDE koolitusvajaduse analüüsi
käigus. Valminud on dokument, kus põhikoolituse teemad on väljatoodud, kuid teemade
konkretiseerimine toimub aastal 2018.
20.11.2017 asus tööle uus koolitusspetsialist Kirke Võisula.
Teisel poolaastal toimusid erinevad kohtumised ning teavitusüritused (täpsem nimekiri Lisas 1).
06.12 (Tartu), 14.12 (Tallinn) ja 19.12.2017 (Jõhvi) toimusid infopäevad „Asendushoolduse muudatused
sotsiaalhoolekande seaduses“, kus projektijuht käis tutvustamas PRIDE koolitust ning asenduskodu
kasvatusala töötajate koolitust (sh arendustegevusi).
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 40 %. Tegevused on ajakavas.
6
01.01.2018 – 31.12.2018
Jaanuaris täiendati TAI PRIDE kodulehte uuenenud informatsiooniga.
Jaanuar – veebruar tegeleti PRIDE materjalide uuendamisega vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse
muudatustele, koolitajate ja osalejate tagasisidele ning mõjuanalüüsi (osalise) tulemustele. Lisaks
uuendati osalejate tagasisidest lähtuvalt eluraamatu küsimuste sõnastust (PRIDE koolitusel osalejad
täidavad PRIDE Eluraamatut, et analüüsida oma elukogemusi tuvastamaks oma tugevused ja
kasvuruumid mittebioloogilise lapse kasvatamisel) .
Valmis PRIDE eelkoolituse osaline mõjuanalüüs (PRIDE mõju hinnati esimesel ja teisel tasemel).
Kolmas mõjuanalüüsi tase lisandub pärast fookusgruppide läbiviimist. Seni tehtud mõjuanalüüsist
selgus, et PRIDE eelkoolitus sai osalejatelt positiivset tagasisidet ning oli osalejate jaoks kasulik ja
vajalik. Nii osalejate kui ka koolitajate tagasisidele toetudes võib öelda, et eelkoolituse tugevusteks olid
teemade valik, praktiliste kogemuste jagamine ja kuulamine. PRIDE eelkoolituse ülesehitus ja
läbiviimine toetab osalejate teadmiste/oskuste omandamist ning koolitust viivad läbi professionaalsed
koolitajad. Kuigi võib öelda, et PRIDE eelkoolitus oli osalejatele kasulik ning täitis oma eesmärki, oli
siiski sellel mõned puudujäägid, mille eemaldamine suurendaks koolituse positiivset mõju - leida
koolitusel rohkem aega ja võimalusi erinevate kogemuste jagamiseks nii osalejatel omavahel kui ka
koolitajatelt osalejatele; kohendada Eluraamatuid ja selgitada paremini nende eesmärki ja vaadata üle
venekeelsed materjalid.
Veebruaris ja märtsis valmistati ette PRIDE koolitajate supervisiooni ning 16.03.18 toimus PRIDE
koolitajate supervisioon. Supervisiooni eesmärgiks oli koolitajaid oma töös toetada ja julgustada,
vahetada kogemusi ja koolituse läbiviimise ühtset praktikat säilitada. Teisalt soovisime ka PRIDE
koolituse parendamiseks koolitajatelt informatsiooni saada. Koolitajatele tutvustati ka mõjuanalüüsi
tulemusi, et ilmsiks tulnud puudusi koolituse läbiviimisel likvideerida.
Projektijuht kirjutas sotsiaaltöö ajakirja artikli „PRIDE eelkoolituse ning perevanema ja kasvataja
baaskoolituse arendamine“, milles avas PRIDE ja kasvatajate koolituse arenduse protsessi. Artikkel
ilmus 2018. aasta alguses (Sotsiaaltöö, I/2018, lk 60)
Toimunud on erinevad koostöökohtumised nii Sotsiaalkindlustusameti kui Sotsiaalministeeriumi
ametnikega. Arutatud on teavitustegevuse sisu kui ka koostöökohti PRIDE koolituste ettevalmistamisel
ja läbiviimisel.
PRIDE põhikoolituste lisakoolituste teemad on välja selgitatud, hanget valmistatakse ette 2018. aasta
suvel. Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 13,9 %. Tegevused on ajakavas.
Teisel poolaastal toimus PRIDE koolitajate supervisioonide ettevalmistamine ja korraldamine (20.06
ning 29.09.2018). Supervisiooni eesmärgiks on koolitajaid oma töös toetada ja julgustada, vahetada
kogemusi ja koolituse läbiviimise ühtset praktikat säilitada. Supervisioonid jätkuvad 2019. aastal.
PRIDE eelkoolituse materjalid saadeti keeletoimetusse ning kujundamisele. Kujunduse protsess hõlmas
ettevalmistamist, keeletoimetamise muudatuste aktsepteerimist, kujunduse mitmeid tagasisidestamisi
ning kujundatud materjalide üle lugemist. Kujundatud materjalid valmisid osaliselt, täielikult valmivad
kujundatud materjalid 2019. aastal. Trükki jõudsid vaid koolituse töölehed. Valmis ka PRIDE eelkoolitust
tutvustav voldik.
Tõlgiti uuendatud PRIDE eelkoolituse osalejate materjalid vene keelde. Lisaks ilmnes koolitusel
osalejate tagasisidest, et venekeelsed materjalid tuleks üle vaadata, kuna need on kohati raskesti
arusaadavad. Selleks saadeti pakkumuskutse PRIDE koolitajatele, kuid keegi pakkumust ei esitanud.
Aasta lõpus esitasid uuele pakkumuskutsele ühispakkumuse kaks PRIDE arendustegevustes osalenud
isikut, kes teostavad töö 2019. aasta I pooles.
7
Projektijuht kirjutas sotsiaaltöö ajakirja infokirja, et PRIDE eelkoolitusel ei ole järjekorda ning PRIDE
koolitusele on oodatud ka eestkostepered.
Koolituse väljalangevuse osas on näha, et eestkosteperede jaoks ei vasta koolituse sisu vajadustele,
mistõttu on ilmnenud vajadus kohandada eestkosteperedele veidi erinev koolitus. Sellega tegeletakse
2019. aastal.
PRIDE eelkoolituse pikaajalise mõju hindamiseks viidi läbi fookusgrupp 31.mail Tartus (7 osalejat).
Osalejad pidasid PRIDE eelkoolituse juures väga väärtuslikuks asendushoolduse süsteemist parema
pildi saamist, mis aitas neil ametnikega lihtsamalt suhelda ning andis julgust küsimusi küsida. Kuna
koolitusest oli pikk aeg möödas ja ükski pere ei olnud lapsi perre saanud, siis koolituse mõju on tunduvalt
väiksem, sest osalejad ei ole saanud koolitusel õpitut rakendada. Kõrvalise tulemusena ilmnes
fookusgrupis, kuidas pered on asendushoolduse süsteemis väga pettunud ning paljud on mõelnud
protsessi pooleli jätmise peale. Ametnike suhtumine on nende hinnangul kohati ükskõikne, ebameeldiv
kui ka vahel ebapädev.
Poolaasta vältel toimusid erinevad koostöökohtumised, eriti tihedalt SKA-ga, kellega arutati mitmeid
kordi koostöö tõhustamise viise ning vahendati informatsiooni süsteemi paremaks toimimiseks. Lisaks
on toimunud TAI asendushoolduse meeskonnaga iganädalased koosolekud tõhusama informatsiooni
vahetamise eesmärgil.
Erinevad koostöökohtumised:
11.06.18 Nõuandva kogu kohtumisel osalemine projekti „Leaving care – an integrated approach to
capacity building of Professionals and Young People“ raames
25.06.18 Ukraina lapsendamise tegelevatele spetsialistidele PRIDE eelkoolituse ja
sellearendustegevuste tutvustamine
7. 11.18 Oma Pere seminaril osalemine
12.11.18 SKA, MTÜ Oma Pere, Tartu lapsendajaperede ja TAI projektijuhi kohtumine, mille
eesmärgiks oli rääkida väljakutsetest asendushoolduse valdkonnasrõhuasetusega perede kogemuste
ja arvamuste kogumiseks perede hindamise ja ettevalmistuse kohta.
12.12.18 „Kelle huvides on lapsendamise saladus“ aruteluringis osalemine erinevate
asendushoolduse valdkonna spetsialistidega
Jooksvalt on uuendatud ka koolituste teemal TAI kodulehte.
PRIDE põhikoolituste teemad on välja arendatud ja sisustatud. Kokku on 6 erinevat teemat: lapse areng
ja kiindumus; väärkohtlemine; teismelise mõistmine ja toetamine, peres olemasolevate laste toetamine
uue lapse perre lisandumisel; lapse päritolu toetamine ja lapse vaimne tervis Need on kooskõlastatud
perepõhiste tugiteenuste pakkujatega. Põhikoolituse hange on põhimõtteliselt valminud, vajab mõne
detaili välja selgitamist ning seejärel välja saatmist.
Põhjusel, et 2018. aastal ellu viidud teavitustegevused vajasid projektijuhilt palju sisulist panust ning
mitmete hangetega on rohkem aega kulunud, kui esialgselt oli planeeritud, ning muude tegevuste
mahtude tõttu, ei jõutud kahjuks 2018. aastal põhikoolituste pakkumiseni.
Koolituste pakkumine
01.01.2018 – 31.12.2018
Jaanuar – veebruar lõppesid 2017. aastal alanud PRIDE eelkoolitused:
• I PRIDE eelkoolituse grupp (Jõhvis, vene keeles, 13 osalejat)
• II PRIDE eelkoolituse grupp (Pärnus, eesti keeles, 16 osalejat)
• III PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, eesti keeles, 12 osalejat)
• IV PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, eesti keeles, 10 osalejat)
• V PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, eesti keeles, 15 osalejat)
8
• VI PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, eesti keeles, 16 osalejat)
• VII PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, vene keeles, 19 osalejat)
Veebruaris valmistati ette uut hanget PRIDE eelkoolituse läbiviimiseks. Hanke tulemusena alustati 3
PRIDE eelkoolituse grupi läbiviimisega (grupid lõppevad juunis – juulis 2018):
I PRIDE eelkoolitus, Tartu, 24.04.2018-3.07.2018, 14 osalejat
II PRIDE eelkoolitus, Pärnu, 28.04.2018-7.07.2018, 10 osalejat
III PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 25.04.2018 – 30.06.2018, 10 osalejat
Lisaks viiakse läbi PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartus algusega 22.02.2018 15 osalejaga.
Eelnimetatud supervisiooni raames viis projektijuht osalejate seas läbi fookusgrupi. Fookusgrupi
eesmärgiks oli hinnata PRIDE eelkoolituse kolmanda taseme mõju, küsides osalejate käest, kuidas
aasta pärast koolitust on PRIDE eelkoolitus neil elus rakendunud, milliseid teadmisi ja oskusi on nad
saanud kasutada.
Kevadel kaardistati PRIDE eelkoolituse uute gruppide võimalikud toimumiskohad. Pakkumuskutse
koolitajatele saadetakse välja suvel ning uued grupid alustavad 2018. aasta sügisel.
II poolaastal toimus PRIDE eelkoolituse läbiviimiseks pakkumuskutsete koostamine, pakkumuste
hindamine, täpsustuse küsimine, protokolli koostamine ning lepingute või lepingulisade koostamine.
Lisaks gruppide kokkupanek, osalejatega ja koolitajatega suhtlemine ning koolituste korraldamine.
II poolaastal toimus 6 PRIDE eelkoolituse gruppi:
IV PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 30.08.2018-15.11.2018, 12 osalejat
V PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 14.09.2018-7.12.2018, 8 osalejat
VI PRIDE eelkoolitus, Tallinn (vene keeles), 15.09.2018 – 24.11.2018, 10 osalejat
VII PRIDE eelkoolitus, Tartu, 04.09.2018-04.12.2018, 11 osalejat
VIII PRIDE eelkoolitus, Viljandi, 08.09.2018-1.12.2018, 10 osalejat
IX PRIDE eelkoolitus, Kohtla – Järve (vene keeles), 14.10.2018 – 16.12.2018, 20 osalejat
Toimus PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartus 22.02.2018 - 27.11.2018, mis lõpetas 11 osalejaga.
Valmis 2019- 2020. aastaks koolitajate hankimiseks alusdokument, mille alusel saab järgneval kahel
aastal läbi minipakkumuskutsete leida koolituste läbiviimiseks koolitajaid.
Perepõhise asendushoolduse koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2018. aasta lõpuks
kulunud 32,6 %.
Täienduskoolitused asenduskoduteenuse osutajatele KAVANDATUD: 01.12.2015 – 31.12.2020
TEGELIK: 15.10.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste detailne planeerimine
Alustati tegevuste detailse planeerimisega. 15.10.15 toimus kohtumine MTÜ Eesti Laste ja Noorte
Hoolekandeühenduste Liidu liikmetega ning tutvustati TATi tegevusi koolituste arendamise raames.
Tegevuse esmaseks ülesandeks oli kaardistada potentsiaalsed ekspertgrupi liikmed ja ühendused,
kellega analüüsi raames kontakteeruda ning toimus ülesannete täitmiseks vajaliku aja määratlemine.
01.01.2016 – 31.12.2016
01.03.2016 asus tööle analüütik, kelle ülesandeks koostöös projektijuhiga on läbi viia
asenduskoduteenuse pakkujate täiendkoolituse koolitusvajadusanalüüs.
Analüüsi läbiviimine
9
Analüüs on teostamise protsessis. Hetkel on analüüsitud olemasolevat kirjandust ja kaardistatud
pädevused, mida vajavad asenduskodu kasvatajad. Välja on töötatud asenduskodu personalile
suunatud ankeet, mis saadetakse välja juunis. Kokku on lepitud ka fookusgrupp asenduskodu juhtidega
(läbi ELNHÜ).
Tegevused on ajakavas ning toimuvad plaanipäraselt. Tööle võetud analüütik teostab koostöös
projektijuhiga asenduskodu kasvatajate analüüsi.
Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt.
Teisel poolaastal analüüsiti praeguse asenduskodu kasvatusala 160-tunniste täiendkoolituste
tagasisidet, töötatud on teemakohase kirjandusega (Eesti kui ka välismaised uuringud, teadusartiklid,
ametijuhendid ja -teenusekirjeldused, teemaga seotud seadusandlus ja regulatsioonid (sh. ÜRO lapse
õigused), analüüsitud on sotsiaaltöö ja pedagoogika õppekavu, mis Eesti seadusandluse kohaselt on
sobivad erialad asenduskodus töötamiseks. Küsitletud on samade erialade tudengeid, et nad annaksid
hinnanguid oma teadmiste põhjalikkusele analüüsist välja tulnud asenduskodus töötamisel oluliste
teemade lõikes ja kogutud on infot ka erinevatelt sihtrühmadelt (asenduskodude kasvatusala töötajad,
asenduskodude juhid, praeguse kasvatusala täiendkoolituse koolitajad, valdkonna eksperdid). Analüüsi
on veebiküsitluse näol kaasatud turvakodude töötajaid. Kõigi allikate alusel on koostatud esialgne
asenduskodu kasvatusala pädevusraamistik, mille alusel on koostatud ka esialgne uue asenduskodude
kasvatusala täiendkoolituse koolituskava, mida on täiendanud asendushoolduse valdkonna eksperdid.
Koolituse sisu on analüüsitud, puudu on veel koolituse korraldusliku poole analüüs.
16.06.2016 Fookusgrupp asenduskodu juhtidega
20.09. 16 Intervjuu MTÜ Asenduskodu Laste Liidu esindaja Marko Adamsoniga
12.10.2016 ELNHÜL juhatuse koosolekul osalemine asenduskodu töötajate koolitusvajaduse analüüsi
ning edasiste plaanide tutvustus
Arendustegevuste planeerimine ja elluviimine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal on koostatud analüüsi alusel esialgne uus asenduskodude kasvatusala
täiendkoolituse koolituskava, mida on täiendanud asendushoolduse valdkonna eksperdid. Kaardistatud
on baaskoolituse ja lisakoolituse teemad.
23.11.2016 Ekspertide ümarlaual tutvustasime seniseid analüüsi tulemusi, arutasime pädevusi, mis
peaksid asenduskodu töötajatel olema ning teemasid, mida peaks tulevane koolitus kindlasti katma.
Probleemsed kohad: Kui sotsiaalhoolekande seadust (kus on hetkel defineeritud kolm erinevat 160
tunnist asenduskodu kasvatajate koolitust) ja määrust (kus on kirjeldatud koolituste sisu) muuta ei saa,
siis peame esialgu mahutama uue koolituse olemasoleva seaduse raamidesse. Kuna aga meie
arendatud koolitus on hetkel üks 160 h koolitus ja mitte kolm erinevat, siis võib selle reaalne tegemine
probleemiks osutuda. Probleem on ka hetkel uue koolituse mahuga, kui mahukas saab olema ning
milline saab olema läbimise kord.
Asenduskodust lahkuvate või juba lahkunud noortega fookusgrupi korraldamine lükkus aastasse 2017,
kuna ei saanud aasta lõpus noori enam kokku.
01.01.2017 – 31.12.2017
05.02 2017 toimus fookusgrupp/töötuba asenduskodust iseseisvasse ellu astumas või elluastunud
noortega kaasamaks noori koolituse arendamise protsessi. Keskenduti peamiselt sellele, mis teeb/tegi
elu asenduskodus heaks, milliseid kasvatajate oskuseid, omadusi või teadmisi noored hindavad kõrgelt,
mida võiks olla rohkem või paremini, kuidas sujus kasvatajatega suhtlemine. Soovisime saada noorte
ettepanekuid, mida võiks või tuleks asenduskodus töötavatele kasvatajatele/perevanematele koolitusel
edastada. Noored andsid häid mõtteid, millele koolitusel rõhku panna (nt privaatsuse ja
konfidentsiaalsuse tagamise olulisus, igale lapsele aja leidmine, konfliktide lahendamine jm) ning rõõm
oli näha, et fookusgrupist saadud tulemused ühtisid koolitusvajadusanalüüsiga.
10
Fookusgrupi järgselt viidi analüüsi sisse viimased täiendused ning veebruaris valmis täielikult
„Asenduskodu kasvatusala töötajate koolitusvajaduse analüüs“, mis on kättesaadav TAI kodulehel2 .
Pärast fookusgruppi hakati ette valmistama asenduskodu kasvatusala töötajate koolituse hanget. 10.03.
2017 saadeti laiali hankekutse „Asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse arendamine ja
läbiviimine“. Hanke tulemusel leiti koolitajad kaheksale asenduskodu kasvatusala baaskoolituse
moodulile üheteistkümnest moodulist. Järelpäringule saime vastused, et paljudel potentsiaalsetel
koolitajatel ei ole sel aastal aega. Seda arvesse võttes saatsime 07.04.2017 hankekutse „Asenduskodu
kasvatusala töötajate baaskoolituse moodulitele koolitajate leidmine“ välja veel suuremale hulgale
potentsiaalsetele koolitajatele, et leida koolitajaid kolmele asenduskodu kasvatusala baaskoolituse
moodulitele, millele esimeses hankes pakkumusi ei esitatud. Kahe hanke tulemusena on koolitajad
kõikidele 11 moodulile olemas.
09.05.2017 osalesid projektijuht Enelis Linnas ja koolitusspetsialist Margit Metsmägin ELNHÜ juhatuse
koosolekul, kus tutvustati asenduskodu kasvatusala baaskoolitust, asenduskodu taustaga noorte
fookusgrupp-töötoa tulemusi ja edasisi koolitusplaane. Asenduskodu juhid võtsid uue koolituskava hästi
vastu.
Poolaasta sees korrastati kasvatajate koolituse registreerunute nimekirju ning maikuus võeti kasutusele
asenduskodu kasvatusala töötajate koolitusele registreerimiseks uus registreerimisvorm, mis saadeti
kõikidele asenduskodude juhtidele.
Mai lõpus tegeleti kasvatusala töötajate koolituse koolitajate/arendajate avakoosolekuks informatsiooni
ja kava kokku panemisega ning anti koolitajate juhised õpiväljundite sõnastuse parandamiseks.
Avakoosolek toimub juunikuus 2017.
Teisel poolaastal
Suve alguses toimus hangete võitjatega lepingute sõlmimine ja korraldati koosolekud erinevate
asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajatega, et rääkida üksikasjalikult läbi nende
pakutud koolituskava ning TAI poolsed ootused. Toimusid baaskoolituse arendustegevused koostöös
koolitajatega, kes töötasid oma moodulite raames välja töövihikud. TAI spetsialistide ülesanne oli
tagada, et töövihikust tekiks ühtne tervik ning kõik oluline oleks töövihikus kajastatud. Tegeleti koostöös
koolitajatega poolaasta koolituspäevade paika panemisega ning koolitusgruppide komplekteerimisega.
06.07.17 toimus asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajate ühine koosolek, mille
eesmärgiks oli saada ülevaade baaskoolitusest tervikuna (nii koolitajatel kui TAI spetsialistidel).
Suureks eesmärgiks, et baaskoolituses olevad teemad ei oleks eraldi tükkidena, vaid moodulid oleksid
omavahel põimitud, ei eksisteeriks üleliia korduseid, kattuvusi ja teemade raames ei oleks eri koolitajate
puhul vasturääkivusi (nt sama teooria puhul). Arutati läbi ka koolituse korralduslikud küsimused.
I pilootkoolitust käisid kohapeal hindamas projektijuht ning analüütik. Eesmärgiks oli saada ülevaade
väljaarendatud baaskoolitusest ning veenduda, et koolitajad viivad koolitust läbi vastavalt lepingus
seatud tingimustele ning koosolekul kokkulepitud punktidele.
Toimunud baaskoolituste raames on läbiviidud ka mõjuhindamine, hetkel kahel tasandil. Esimene tase
mõõtis osalejate kohest reaktsiooni koolitusele ehk ulatust, millisel määral pidasid koolitusel osalemist
meeldivaks, kaasahaaravaks ja oma töö jaoks oluliseks. Seda taset mõõdeti peale iga moodulit. Teine
tase mõõtis õppimist ehk millisel määral on koolitusel osalejad omandanud kavandatud teadmisi,
oskuseid jm põhinedes nende osalemisele koolitusel (subjektiivne eel- ja järelhindamine oma
teadmistele ja oskustele, lisaks tagasisideringid koolituste lõpus). Kolmanda tase mõõtmine, millisel
määral on koolitusel osalejad kasutanud õpitut oma töökohal (või elus laiemalt), on planeeritud 2018.
aastasse. Osaliselt on mõju hindamisse kaasatud ka tase neli, mis hindab seda millisel määral mõjutab
koolitus organisatsiooni ja keskkonda laiemalt. Selle hindamiseks on uuritud tagasisidet asenduskodude
2
http://www.tai.ee/et/tegevused/koolituskeskus/koolitused/tat-asendushoolduse-kvaliteedi-tostmine
11
juhatajatelt, kelle töötajad on koolituse läbinud. Nad hindavad omalt poolt muutust osalejate käitumises
töökohal.
Reaktsioonitasemel ollakse koolitusega rahul, osalejate tagasiside on koolitusele enamasti positiivne.
Koolitusel osalejad on leidnud, et koolituselt saadud teadmised on nende töökohal rakendatavad,
kiidetakse baaskoolituse teemade valikut, kuna need on nende tööks kasulikud ja olulised. Rahul ollakse
ka koolitajatega, kelle praktilised kogemused on olnud toeks osalejate probleemide lahendamisel. Võib
öelda, et koolituse sisu on muutunud temaatiliselt mitmekülgsemaks ning vastab rohkem asenduskodu
kasvatusala töötajate vajadustele. Rahulolematud oldi koolituse kodutööde süsteemiga ja liiga tiheda
ajagraafikuga. Rahulolematuse vähendamiseks tegeletakse antud teemadega 2018. aastal.
15.12.2017 toimus asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajate koosolek, kus arutati
koolitajate kogemusi koolituse läbiviimisel (sh kas põhisõnumid said edastatud). Arutati põhilisi osalejate
poolt tõstatatud küsimusi ja teemasid ning kaardistati osalejate hoiakuid. Oodati ka koolitajate
mõtted/ettepanekud koolituse parendamiseks.
Antud poolaastal tegeleti ka kasvatusala töötajate lisakoolituste teemade kaardistamisega.
Lisakoolituste võimalikud teemad said suuresti kaardistatud varasema koolitusvajaduse analüüsi
käigus, aga informatsiooni koguti jooksvalt ka sel aastal koolituse käigus osalejate tagasisidel näol
tagasisideringi raames, mida viis üldjuhul läbi TAI analüütik. Rühmatöö käigus said koolitusel osalenud
vabas vormis panna kirja võimalikke teemasid, mis peale eelkoolitust veel lisakoolitust vajaksid.
Lisakoolituse teemade täpsustamiseks saadeti lisakoolituste teemade loetelu erinevatele
organisatsioonidele (nt ELNHÜ, EATL, SOS-Lasteküla), kus asenduskodu juhid said lisakoolituste
teemade vajalikkust hinnata ning täpsustada. Nende tagasisidele toetudes täpsustati teemade ring ning
alateemad. Ka asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse kõik koolitajad said omalt poolt teha
täiendusi ja pakkuda lisakoolitusteks teemasid.
Murekohaks oli see, et osadel koolitajatel puudus asendushoolduse spetsiifilisus. Hankimisel oli
koolitajate kvalifitseerimise aluseks koolitusmooduli teemaga seotud eriala või lähedase eriala
kõrgharidus ning koolitamiskogemus viimasel kahel aastal (vähemalt üks koolitus igal aastal). Kõrgemalt
hinnati pakkujaid, kel oli varasem kogemus asendushoolduse valdkonnas (sh materjalide koostamine
ning koolitamine), kuid see ei olnud kvalifitseerimise aluseks. Olulisem oli koolitusmoodulite teemade
valdamine kui asendushoolduse valdkonna kogemus (väga vähe on spetsialiste, kes on
asendushoolduse valdkonna kogemusega eriala spetsialistid). Seega oli koolitajate meeskonnas isikuid,
kes ei olnud piisavalt asenduskodu töö ja eluga kursis. Samas hindasid osalejad väga koolitajaid nende
professionaalsuse tõttu teemade valdamisel.
Keeruline on olnud sel poolaastal suur töökoormus nii koolituste korraldamisel kui arendamisel.
01.01.2018 – 31.12.2018
Jaanuaris valmis perevanema ja kasvataja koolituse mõjuanalüüs, mis on kättesaadav siin.
Veebruaris tehti asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse õppekavasse (uue nimega
perevanema ja kasvataja täienduskoolitus) muudatusi vastavalt läbiviidud mõjuanalüüsile. Õppekava
koosneb nüüdsest 8 moodulist, mille moodulite osakaalu muudeti.
Mõjuanalüüsist selgus, et koolitus oli osalejate jaoks kasulik ning efektiivne. Teemamoodulite valik oli
osalejate hinnangul nende tööd toetav ning õpitut on võimalik töökohal rakendada. Pärast koolitust oli
nende hinnang oma teadmistele ja oskustele paranenud. Koolituse positiivset mõju kinnitab ka
asenduskodu juhtide tagasiside. Nad on märganud koolituse läbinute töös positiivset muutust (rohkem
märgatakse last, analüüsitakse rohkem keerulisi olukordasid ja lapsi, parem teadlikkus autismist,
rohkem rakendatakse lapse toetamisviise). Koolituse mõju kinnitab ka asjaolu, et oma teadmiste ja
oskuste hindamise puhul oli näha, et osalejate hinnangud olid kõigi teemade puhul paranenud
(keskmiselt umbes 1,5 skaalapunkti). Lisaks teadmistele oli osalejate jaoks teiseks väärtuseks oma
kogemuste jagamine ja teiste kogemuste kuulamine. Seda võimaldasid arutelud ja grupitööd. Koolitajate
valikuga jäid osalejad enamasti rahule. Osalejad hindasid koolitajate elulisi näiteid, nende
12
professionaalsust ja põhjalikke teadmisi. Osalejad said tavaliselt oma küsimustele vastused ning
moodulite sisu oli selgelt ja arusaadavalt edastatud. Kõrgelt hinnati koolitajaid, kellel oli
asendushoolduse valdkonnas töötamise kogemus. Samas ilmnes osast tagasisidest koolituses
puuduseid, mis võivad takistada koolitusel õpitu rakendamist töökohal kui ka puuduseid koolituse
ülesehituses.
Osalejad tõid välja, et koolituse kiire tempo juures on koolitusel osalemine keeruline ning väsitav ja see
takistab õpitu läbitöötamist ja kinnistumist. Kuna koolitusmoodulid toimusid sagedasti, oli ka iseseisva
töö tegemine osalejate jaoks keeruline. Ajanappuse tõttu ei suudetud kodustesse töödesse piisavalt
süveneda ning need said tehtud kiirustades. Oli mooduleid, kus koolituse peamiseks läbiviimise vormiks
oli valdavalt loeng, aga pikalt koha peal istumine ja kuulamine raskendab õppimist. Lisaks oli mooduleid,
mida oli käsitletud liiga lühidalt (nt väärkohtlemine) ning mooduleid, mis ei täitnud eesmärki (nt
sissejuhatav moodul). Antud tagasisidega arvestati 2018. aasta alguses perevanema ja kasvataja
täienduskoolituse arendamisel.
Jaanuar – veebruar valmistati ette uut perevanema ja kasvataja täiendkoolituse hanget, millele järgnes
pakkumuste hindamine, hanke võitjatega lepingute sõlmimine ja arendustegevused koolitajatega. Uute
koolitajatega ja koolitajatega, kelle moodulis oli tehtud muudatusi, räägiti läbi nende pakutud
koolituskava ning TAI-poolsed ootused. Koostöös koolitajatega toimusid täienduskoolituse
edasiarendamise tegevused, arendati edasi juba välja töötatud töövihikuid. TAI spetsialistide ülesanne
oli tagada, et töövihikust tekiks ühtne tervik ning kõik oluline oleks töövihikus kajastatud. Tegeleti
koostöös koolitajatega poolaasta koolituspäevade paika panemisega ning koolitusgruppide
komplekteerimisega.
20.04.2018 toimus perevanema ja kasvataja täienduskoolituse koolitajate ühine koosolek, mille
eesmärgiks oli saada ülevaade täienduskoolitusest tervikuna (nii koolitajatel kui TAI spetsialistidel).
Suureks eesmärgiks, et täienduskoolituses olevad teemad ei oleks eraldi tükkidena, vaid moodulid
oleksid omavahel põimitud, ei eksisteeriks üleliia korduseid, kattuvusi ja teemade raames ei oleks eri
koolitajate puhul vasturääkivusi (nt sama teooria puhul). Arutati läbi ka koolituse korralduslikud
küsimused. Lisaks tutvustati koolituse mõjuanalüüsi ning arutati läbi eelmisel aastal ilmnenud puudused,
et sel aastal oleks koolituse mõju suurem.
2.05.2018 osalesid projektijuht ja analüütik ELNHÜL juhatuse koosolekul, kus nad tutvustasid
perevanema ja kasvataja täienduskoolituse mõjuanalüüsi ja koolituse edasisi plaane.
Töötati välja perevanema ja kasvataja lisakoolituse kaks moodulit ning valmistati ette lisakoolituste
hange, mis saadetakse potentsiaalsetele pakkujatele 2018 suvel.
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 2,2 %. Tegevused on ajakavas.
II poolaastal toimus täienduskoolituse uute koolitajatega osalejate töövihikute kohandamine, koolituse
hindamine ning koolituse läbiviimise tagasisidestamine koolitajatele.
Lisaks valmistati ette ja viidi läbi täienduskoolituse venekeelne hange kuni aastani 2019, sh täpsustuste
küsimine, pakkumuste hindamine, protokolli koostamine, lepingute sõlmimine, koolituste kuupäevade
kokku leppimine. Esimene hange kukkus osaliselt läbi ning vaja oli läbi viia ka teine hange. Teise hanke
raames saadi venekeelsete täienduskoolituse kõikide moodulite läbiviimiseks koolitajad. Kuna esimene
hange kukkus läbi, siis ei olnud kahjuks võimalik 2018. aastal koolitustega alustada. Seetõttu viiakse 4
venekeelset perevanema ja kasvataja täienduskoolitust läbi 2019. aastal.
Tõlgiti perevanema ja kasvataja täienduskoolituse osalejate töövihik eesti keelde.
Valmistati ette ja viidi läbi lisakoolituse hange moodulitele „Teismelise mõistmine ja toetamine“ (hangitud
koolitajad 2 eestikeelse ja 2 venekeelse gruppi läbiviimiseks ); „Trauma läbi elanud lapse mõistmine ja
toetamine“ (2 eestikeelset ja 2 venekeelset gruppi); „Psühholoogiline kriisiabi“ (2 eestikeelset ja 2
venekeelset gruppi); „Laste vaheliste suhete toetamine“ (2 eestikeelset ja 2 venekeelset gruppi); sh
täpsustuste küsimine, pakkumuste hindamine, protokolli koostamine, lepingute sõlmimine, koolituste
kuupäevade kokku leppimine ning kahe mooduli raames koolitajatega kohtumiste korraldamine.
13
Esimene hange kukkus osaliselt läbi ning vaja oli läbi viia ka teine hange. Teise hanke raames jäi ka
üks moodul katmata ning seejärel mindi ühe mooduli raames läbirääkimistesse valdkonna koolitajatega.
2018. aasta lõpuks saadi kõikidele moodulitele mõlemas keeles koolitajad. 2018. aastal toimus 2 gruppi,
kuna esimene hange kukkus läbi ning välja kuulutatud koolitusgrupid ei täitunud oodatud tasemel.
Ülejäänud teemadel on koolituspäevad 2019. aastasse planeeritud.
Lisaks toimus mõjuhindamise raames 2017. aastal perevanema ja kasvataja täienduskoolituse
läbinutega 2 fookusgruppi, et hinnata koolituse pikaajalist mõju. Eesmärk oli hinnata kas ja kuidas oli
koolitusel osalemine nende tööd asendus-/perekodus mõjutanud. Tallinnas toimus fookusgrupp
18.10.2018 (8 osalejat) ja Pärnus 25.10.2018 (6 osalejat). Aruteludes osalenud osalejad leidsid, et
üldiselt on lastega tegelemisel tõusnud enesekindlus. Suurenenud on tunnetus lapse osas – mida ja
millal peaks lapsega ette võtma, millal rääkima, mis last innustab ja kuidas saaks läbi selle teda paremini
toetada. Üheks väärtuseks peeti ka tagantjärele grupis tekkinud kokkukuuluvustunnet ja häid suhteid.
Nähti, et ka teistel on sarnased probleemid ning see oli julgustav ja toetav. Sellest tekkis ka töökohal
suurem kindlus oma arvamust sagedamini avaldada. Eneseväljendusoskus paranes tänu koolitusele,
sest osatakse paremini olukordi sõnastada ja põhjendada. Spetsiifilisteks oskusteks, mida teadlikult on
asenduskodus üritatud kasutada, on sagedasem laste tunnustamine, enama tähelepanu pööramine
väärkohtlemise tunnustele, suurem valmisolek tegeleda leinava lapsega, teadlikum lapse
arengutasemele vastav käitumine. Fookusgruppidele täiendava info saamiseks viidi koolituse läbinute
seas ka läbi veebiküsitlus. Kokku vastas küsitlusele 34 koolituse vilistlast. Tulemustele toetudes võib
öelda, et küsitlusele vastanud osalejad peavad koolitust endiselt kasulikuks ka teatud aja möödumisel
koolituse lõpust. Osalejad kasutavad koolitusel õpitut endiselt igapäevatöös. Kiideti koolituse praktilisust
ja teemade vajalikkust asenduskodus töötamisel. Ainukese miinusena võib välja tuua, et koolitusel
jagatud koolitusmaterjale kasutatakse peale koolituse lõppu pigem harva.
Koolituste pakkumine
01.01.2017 – 31.12.2017
Aastal 2017 viidi ESF meetme raames läbi 4 koolitusgruppi. Kokku koolitati 75 asenduskodu kasvatusala
töötajat (baaskoolituse lõpetanud inimeste arv).
I koolitusgrupp Tallinnas toimus 18.07.2017 – 13.09.2017, 14 osalejat
II koolitusgrupp Tallinnas toimus 10.10.17 – 6.12.2017, 22 osalejat
III koolitusgrupp toimus Tartus 16.10.17 – 13.12.17, 19 osalejat
IV koolitusgrupp toimus Tartus 24.10.17 – 20.12.2017, 20 osalejat
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 71 %. Tegevused on ajakavas.
01.01.2018 – 31.12.2018
3.mail alustas esimene perevanema ja kasvataja täiendkoolituse grupp:
I grupp 3. mai – 15. august, 17 osalejat
Uuendatud täienduskoolitust käivad TAI spetsialistid koha peal hindamas.
Teine eestikeelne koolitusgrupp viiakse läbi sügisel.
II poolaastal toimus perevanema ja kasvataja täienduskoolituse raames:
II koolitusgrupp 4.september-12. detsember, 16 osalejat
Perevanema ja kasvataja lisakoolitused:
„Teismelise mõistmine ja toetamine“ eestikeelne (13 osalejat) 01.11.-02.11 ja 15.11.2018
„Trauma läbi elanud lapse mõistmine ja toetamine" eestikeelne (10 osalejat). 21.11 – 22.11.2018
14
Perevanema ja kasvataja koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2018. aasta lõpuks eelarvest
kulutatud umbes 60,7%.
Täiendkoolitused asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, kes
tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega
KAVANDATUD: 01.10.2016 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.03.2017 –
Tegevuste planeerimine
Kuna aastal 2016 oli nii PRIDE koolituste arendamine kui asenduskodu kasvatajate koolituste
suuremahuline arendamine, siis lükkus antud täiendkoolituste arendamine aastasse 2017.
01.01.2017 – 31.12.2017
Märtsis toimus kohtumine lastemajas (SKA teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud laste
abistamiseks), kus tutvustati vastastikku seksuaalselt väärkoheldud laste teema raames tehtavaid
tegevusi. Kohtumisel osalesid TAI projektijuht Enelis Linnas, lastemaja projektijuht Anna Frank-Viron ja
Sotsiaalministeeriumi LPO osakonna nõunik Ann Lind-Liiberg. Selleks, et vältida samasisuliste
tegevuste dubleerimist, tehakse edaspidi jätkuvalt koostööd.
Teisel poolaastal
Täiendkoolituse koolitusvajaduse analüüsiga on alustatud. Kaardistatud on teemaga tegelevaid asutusi
ja spetsialiste. Uuritud on ka vastavat kirjandust. Koostööd tehakse SOM LPO osakonna nõunikuga,
kelle poolt koostatud dokumenti sai antud teema raames kommenteeritud. Jõuti järeldusele, et selle
teemaga tegelevaid spetsialiste ja asutusi on palju ning 2018. aastal korraldatakse arutelu suuremas
ringis, kus loodetavasti lepitakse täpsemalt kokku erinevate osapoolte ülesanded.
Koolitusvajaduse analüüs ning koolituse läbiviimine olid planeeritud 2017. aastaks, kuid kuna PRIDE ja
kasvatajate koolituste arenduste ja pakkumisega on olnud aastal 2017 ootamatult palju tööd, siis
täiendkoolituse arendamisega tegeletakse jõudsamalt aastal 2018. Ootamatu olukord tekkis, kui
koolitusspetsialist läks pikalt töövõimetuslehele, millele järgnes tema töölt lahkumine. Seetõttu pidid
projektijuht ja analüütik lisaks oma tööülesannetele täitma koolitusspetsialisti tööülesandeid, mis pärssis
arendustegevuste läbiviimist. Lisaks sellele kujunesid PRIDE koolitajate värbamise väljatöötamine,
ettevalmistamine ja läbiviimine; PRIDE filmi uuendamine ning asenduskodu kasvatusala töötajate
baaskoolituseks koolitajate hankimine (esimene hange kukkus osaliselt läbi) projektimeeskonnale
ajakulukamaks kui esialgselt prognoositi.
Eelarvelisi kulutusi pole veel tehtud.
01.01.2018 – 31.12.2018
12.04.18 käisid projektijuht ja analüütik Sotsiaaltöö konverentsil „6 ettekannet ühiskonna pahupoolelt“
Konverentsil käsitleti nelja teemat – prostitutsioon ja inimkaubandus, narkomaania ja rehabilitatsioon.
TAI jaoks oli konverents kasulik eelkõige inimkaubanduse teema tõttu. Konverentsil toodi välja, et
alaealistega seotud inimkaubandus on Eestis probleem ning sellealane kuritegevus on tõusnud,
võrreldes varasemate aastatega. Saime teavet, et koolitusel on oluline käsitleda veebiahistamise teemat
ning kuidas noori inimkaubandusse värvatakse. Koolituse üheks eesmärgiks võiks olla ennetada noorte
sattumist inimkaubanduse (sh seksuaalse väärkohtlemise) ohvriks. Konverentsil toodi välja, et
riskirühmaks on alaealised, kel on keerulised perekondlikud suhted. Väga haavatavad on ka
asendushooldusel olevad lapsed ja noored, mistõttu on ennetustöö eriti oluline.
Osaliselt on valminud koolitusvajaduse analüüs (kirjanduse analüüs). Edasised tegevused näevad ette
ekspertidele küsitluse saatmist ja ekspertidega suhtlemist, et panna paika koolituse fookus.
Eelarvest on kulutatud 0,2 %. Valmimisel on koolitusvajaduse analüüs, mille raames eelarvelisi kulutusi
suuresti ei ole. Eelarve kasutus tõuseb koolituste läbiviimise etapid.
15
II poolaastal valmis koolitusvajaduse analüüs ning pilootkoolituse kava ning määratleti ka
pilootkoolituse sihtrühmad. Koolitus kujunes kuuepäevaseks. Koolituskava valmis koostöös erinevate
valdkonna ekspertidega ning kava kokkupanek ning sihtrühmade määratlemine valmis mitmete kirjalike
tagasiside küsimiste ning koosolekute tulemusena ning oli seetõttu aeganõudev. . Ekspertümarlauad
toimusid 4.10.18 (7 osalejat) ja 5.11.18 (9 osalejat). Lisaks saatsid teised erinevad valdkonna
spetsialistid kirjalikku tagasisidet.
Pilootkoolitus toimub 2019. aastal.
Eraldi selgitatakse välja koolituse vajadus ning arendatakse vajadusel koostöös SOS Lastekülaga
koolitus saatjata alaealistega tegelevatele asendushoolduse pakkujatele (sh võrgustikuliikmetele).
17.10.18 osales projektijuht Tartu Laste Tugikeskuse poolt korraldatud ümarlaual „Laste ja noorte
seksuaalse väärkohtlemise ennetamine ja abi laps-ohvritele“.
Eelarvest on kulutatud 2018. aasta lõpuks 0,7 %. Põhjusel, et 2018. toimunud teavitustegevused vajasid
palju sisulist panust projektijuhilt, erinevad hanked kukkusid osaliselt läbi ning inimressurssi oli piiratud
määral, siis ei jõutud kahjuks 2018. aastal koolituste pakkumiseni.
Alamtegevuse nr 2.1.2 Asendushoolduse tugiteenuste pakkumine ning kutselise erihoolduspere teenuse
ja nimetus3 piloteerimine
Tegevuse või 01.04.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 01.08.2015 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele KAVANDATUD: 01.04.2015 – 31.12.2020
TEGELIK: 01.08.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimine ja vajalike inimeste värbamine.
01.08.2015 asus tööle projektijuht.
Tugiteenuste hanke lähteülesande koostamine, hanke korraldamine ja teenusepakkujaga
lepingu sõlmimine
Alustati riigihanke „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“ hankedokumentide
koostamisega.
Võrreldes TATis kavandatud ajaraamidega on riigihanke „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse
pakkujatele“ ettevalmistamine planeeritust enam aega võtnud. Projektijuht asus kavandatust hiljem tööle
(tulenevalt sellest, et TATi kinnitamine viibis) ning hanke lähteülesande väljatöötamisel on ette tulnud
mitmeid keerulisi küsimusi ning on tegeletud nende lahendamisega.
Seega kavandatakse hanketeade avaldada 2016. aasta alguses. Hankelepingu esemeks on
tugiteenuste osutamine perepõhise asendushoolduse pakkujatele (hooldus- eestkoste- ja
lapsendajapered), mis hõlmab järgmisi teenuseid: telefoni- ja internetinõustamist, grupinõustamist,
individuaalset psühholoogilist nõustamist perele ja mentorlust.
Toimunud koostöökohtumised ja teenuste arendamisega seotud tegevused:
27.08.2015 koostöökohtumine MTÜ Oma Pere esindajaga seoses lapsendamise eelsete ja järgsete
teenuste piloteerimisega;
3
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
16
28.08.2015 asendushoolduse valdkonna teemapäev Sotsiaalministeeriumis (SOM, SKA, TAI
ettekanded) ning valdkonna vabaühenduste ümarlaud;
01.09.2015 koostöökohtumine MTÜ Igale Lapsele Pere esindajaga, senised ühingu tegevused ja
tuleviku väljavaated;
04.09.2015 koostöökohtumine SOS Lasteküla Eesti Ühingu esindajatega. Teemad sisendiks
asendushoolduse tugiteenuste hanke koostamiseks: perevanema töö sisu, perevanemate toetamise
head praktikad, PRIDE asenduskodu töötajate koolituse kasulikkus perevanematele;
09.09.2015 koostöökohtumine SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi ja Sotsiaalministeeriumi
esindajatega seoses asenduskodusid toetava kampaaniaga „Katkised hinged“;
15.09.2015 koostöökohtumine SEB Heategevusfondi esindajatega seoses ühingu tegevustega, Eesti
asenduskodude olukord ning arengusuunad;
15.10.2015 koostöökohtumine SEB heategevusfondi esindajatega seoses asenduskodude
õppestipendiumitega;
26.10.2015 koostöökohtumine MTÜ Oma Pere esindajaga, senised ühingu tegevused ja tuleviku
väljavaated;
29.10.2015 koostöökohtumine asendushoolduse tugiteenuste teemal (Õiguskantsleri büroo laste
õiguste osakond ja valdkonna vabaühenduste esindajad).
Lisaks toimus ajavahemikul august-detsember 2015 arvukalt kolmepoolseid (SOM, TAI, SKA)
mõttevahetusi ja koostöökohtumisi asendushoolduse tugiteenuste arendamise teemadel.
Tugiteenuste osutamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Hanketeade avaldati 8.03.2016 ning MTÜ-ga Oma Pere sõlmiti hankeleping 6.05.2016. Mais 2016. a
alustati tugiteenuste osutamisega: telefoni- ja internetinõustamine toimus täies mahus, pakuti ka
mentorlust Põhja piirkonnas. Individuaalset nõustamist ja grupinõustamist ei olnud võimalik osutada
hankelepingu raames, kuna teenuse saajad keeldusid delikaatsete isikuandmete jagamisest
teenuseosutajale (teenustele sisenemine toimub ankeedi alusel). Lapsendajate pered on väga tundlikud
delikaatsete andmete avaldamise osas ning see küsimus vajab teenusesaajate seas enamat selgitamist
ja usalduse saavutamist. Teenusepakkuja tegeleb probleemiga ning püüab leida lahendust.
Teenuseosutaja teavitab sihtgruppi ja KOV lastekaitsetöötajaid teenustest ning neile pääsemise
eeldustest (KOV suunamine ja juhtumiplaan, isikuandmete töötlemine). Grupinõustamist samuti ei ole
veel osutatud. Teenuseosutaja näeb vajadust teha aktiivset koostööd TAIga, et leevendada
grupinõustamise abil PRIDE koolituse puudust. Selleks selgitatakse välja, mil määral ja millises
piirkonnas on PRIDE koolituse puudus kõige suurem, et rohkem grupinõustamisi sinna suunata. Samas
SKA hinnangul ei ole PRIDE koolituse puudujääke võimalik kompenseerida grupinõustamisega ning
see ei tohiks takistada grupinõustamise gruppide moodustamist ja teenuse pakkumist.
Teisel poolaastal osales teenustel kokku 133 perekonda/võrgustikutöötajat.
Teenuste pakkumine on seni olnud tagasihoidlik, kuid SKA osaleb pidevalt ühingu nõustaja rollis ning
ühise pingutusega on võimalik saavutada eesmärgipärasem ja sisulisem teenuste teavitus. Detsember
2016 toimus hankepartneri administreeriva personali vahetus ning veebruaris 2017 valmib uue
meeskonna poolt teavitamisplaan ning tegevuskava.
Üle-eestilised teenused: 1)telefoninõustamine toimub eesti ja vene keeles (on toimunud ka inglise
keeles), kõige rohkem telefoni teel pöördunud sihtrühma moodustasid lapsendajad (49 kõnet);
2) internetinõustamine toimub ühingu kodulehel oleva vormi või eraldi e-maili aadressi kaudu.
Piirkondlikud teenused on grupinõustamine, temaatilised toetusgrupid, mentorlus ja individuaalne
psühholoogiline nõustamine.
1) Grupinõustamine on toimunud põhja piirkonnas ning raskused teenuse käivitamisel teistes
piirkondades on seotud teenuse sisu nõude keerukusega: üks ja sama grupp peab kohtuma
mitmel järjestikusel korral. Hankepartneri põhjendusel ei ole selline grupivorm teistes piirkondades
veel käivitunud, kuna see on uudne teenus, tegemist on nn grupiteraapia vormiga, mis nõuab aega
grupiliikmete vahel usalduse loomiseks.
2) Temaatilised toetusgrupid on toimunud kõigis piirkondades (lõuna ja lääne piirkonnas vähem) ning
populaarsed eelkõige seetõttu, et tegemist on ühekordse grupiga ning osaleda on võimalik pere
17
lähisugulastel ning võrgustikutöötajatel. Ida piirkonnas on laiendatud teenuse pakkumise asukohta
ning lisaks Narvale pakutakse ka Jõhvis ja Rakveres.
3) Mentorlus on toimunud kõigis piirkondades (lõuna ja lääne piirkonnas vähem). Senise kogemuse
põhjal võib öelda, et mentorteenusega on perel kõige kergem alustada ning mentori poole
pöörduvad pered kõige paremal meelel. Lastekaitsetöötajate poolt on sellele teenusele suunamine
kõige suurem.
4) Individuaalne psühholoogiline nõustamine on toimunud kolmes piirkonnas: põhja, ida ning lõuna.
Lääne piirkonnas ei ole nõustamisi toimunud (üks lastekaitse poolt suunatud pere keeldus
teenusest). Uuel aastal on seatud eesmärgiks leida piirkonda uusi psühholooge, kes
kvalifitseeruks hanke tingimustega ning võiks teenust osutada.
Kõikidele piirkondlikele teenustele pöördumisel on endiselt probleemiks isikuankeedi täitmine
teenusele sisenemisel. Hankepartner on teinud teavitustööd, et vähendada teenustel osalejate hirmu
delikaatsete isikuandmete jagamisel, kuid sellele teemale tuleb jätkuvalt palju tähelepanu osutada.
Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud:
1) e-posti teel teemaga seotud huvigruppidele, võrgustikutöötajatele, ühingutele;
2) veebis MTÜ Oma Pere kodulehe ning Facebooki kaudu;
3) sihtgruppi teavitavate ürituste kaudu:
28.07 - 01.08 kasuperede suvepäevad Kalda Puhketalus Hiiumaal;
20.08 MTÜ Oma Pere suvepäevad Kohila mõisa pargis;
4) samuti on toimunud mõned kohtumised/infopäevad:
18.10– teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja maavalitsuste
ametnikele;
01.-02.12 – teenuse tutvustamine Sotsiaalministeeriumi ja SKA infopäevadel
lastekaitsetöötajatele;
17.12 – kasuperesid koondavate organisatsioonide koostöökohtumine.
01.01.2017 – 31.12.2017
Perepõhistel tugiteenustel osales kokku 747 isikut (kordade arv), kellest 707 olid sihtgrupi pered ja 40
võrgustikutöötajad.
Teenuste pakkumine on mõnevõrra tõusnud, kuid siiski on tegemist madala teenuste pakkumisega.
Üle-eestilised teenused: 1) telefoninõustamisele pöördunud isikute/kõnede arv oli 83.
2) internetinõustamisele pöördus kokku 21 isikut. Peamised pöördumise põhjused olid juriidilise ning
sotsiaalteenuste teemalise nõuande vajadus.
Piirkondlikud teenused: 3) Grupinõustamine ja 4) temaatiline toetusgrupp on kõige kasutatavamad
teenused (506 osalemist). Nõustamisel käsitletud kõige sagedasemad teemad on lapsendamise
motivatsioon, kuidas rääkida lapsele tema päritolust, erivajadusega laps peres, laste vajaduste
mõistmine, kasulaps ja kool. 5) Mentorlust on sageduselt kolmas kõige kasutatavam teenus, kokku
osutati teenust 116 pereliikmele. Peamised teemad kohtumistel olid: kasvatusalane nõustamine,
ettevalmistus lapse perre tulekuks, lapse ja pere kohanemine, perekondlik konfliktisituatsioon.
6) Individuaalset psühholoogilist nõustamist osutati 21 isikule.
Kõikidele piirkondlikele teenustele pöördumisel on endiselt probleemiks isikuankeedi täitmine
teenusele sisenemisel.
Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud:
1) jätkuvalt toimub teavitamine e-posti teel teemaga seotud huvigruppidele, võrgustikutöötajatele,
ühingutele;
2) veebis SKA LKO asendushoolduse tugiteenuste kodulehe ning MTÜ Oma Pere Facebooki ning
kodulehe kaudu;
3) sihtgruppi ja võrgustikutöötajaid teavitavate kohtumiste/ infopäevade korraldamise kaudu (täpsem
kohtumiste nimekiri aruande Lisas 1)
4) lisaks on teenuseid teavitatud teiste SKA lastekaitse osakonna poolt korraldatud üritustel ja
koostöökohtumistel: nt 20.04 Saaremaa teabepäev lastekaitse ja rehabilitatsiooni teemal; 21.04
koostöökohtumine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga.
Teisel poolaastal osales teenustel kokku 751 isikut (kordade arv), mis eelmise poolaastaga võrreldes
näitab sarnast perede osalemist. Grupinõustamine (osalejate arv 405) ja mentorlus (osalejate arv 185)
on jätkuvalt enim kasutatavad teenused.
18
Kui võrrelda tugiteenustel osalemist 2016. ja 2017. aastal, siis näitab statistika teenustel osalemise
tõusu. 2016. a osales teenustel ühes kuus ligikaudu 73 isikut ning 2017. a tõusis osalejate arv ligikaudu
139 isikuni ühes kuus. Kokku osaleti 2016-2017. a teenustel 2253 korda.
2017. a teises pooles koostati uus riigihange „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“
perioodiks veebruar 2018. a - juuni 2019. a. Osutatavad teenused on individuaalne psühholoogiline
nõustamine perele, grupinõustamine ja mentorlus. Tugiteenuste uue pakkujaga on leping sõlmimisel.
Telefoni- ja internetinõustamise teenust hakkavad osutama SKA perepõhiste tugiteenuste
koordinaatorid.
01.01.2018 – 31.12.2018
Perepõhiste tugiteenuste uus hankeleping sõlmiti MTÜga Oma Pere 14.02.2018 ning nende poolt
pakutakse piirkondlikke teenuseid: individuaalne psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine ja
mentorlus. Üle-eestilised teenused: telefoni- ja internetinõustamine on SKA koordinaatorite pädevuses.
Esimesel poolaastal osales teenustel kokku 810 isikut (kordade arv), mis eelmise perioodiga võrreldes
on ligikaudu 100 osalejat rohkem.
2018. a mai seisuga on kõigis piirkondades tööl koordinaatorid, kes lisaks asendushoolduse teistele
tegevustele pakuvad telefoni- ja internetinõustamist.
Telefoninõustamine algas 1. märtsist 2018 ning pöördumise arv on sarnane varasemalt MTÜ Oma Pere
poolt pakutud pöördumiste arvule. Asendushooldusega seotud küsimusi on nendest olnud pooltel
kordadel, lisaks on küsitud infot teiste SKA poolt pakutud teenuste kohta. Pöördujad on sihtgrupi pered,
võrgustikutöötajad ning asenduskodude töötajad.
Tugiteenuste teavituses on põhieesmärgiks laiendada teenuste saajate sihtgruppi ning esimesel
poolaastal on tegevused keskendunud järgmistele sihtgruppidele:
1) eestkostepered (sihtgrupi peredest ülekaalus);
2) leida uusi peresid, kes on huvitatud asendushoolduse pakkumisest;
3) leida võrgustikutöötajaid, kes soovivad neile mõeldud teenustel osaleda.
Esimese poolaasta jooksul panustasid AH perepõhiste tugiteenuste koordinaatorid erinevatesse
tugiteenuste tegevustesse, s.h teavitustegevustesse. Täpsemalt on nende kirjeldus leitav Lisas 1.
Teise poolaasta põhieesmärk oli jätkuvalt sihtgrupi peredeni jõudmine ning nendele tugiteenuste
võimaluse pakkumine. Selleks on organiseeritud koostöös KOVide ja vabaühendustega piirkondlikke
teavitusüritusi kasuperedele, nt sügisesed perepäevad (25.08, 08.09, 29.09). Lisaks on individuaalselt
ühendust võetud kõikide perekonnas hooldajatega, et neile tutvustada asendus- ja
järelhooldusteenuse tugiteenuseid, samuti selgitatud asendushoolduse muudatusi, s.h hoolduspere
õiguslikke üksikasju.
Koostöös piirkondlikke koordinaatorite ja hankepartneriga tegeleti teisel poolaastal igasse piirkonda
uute tugiteenuste spetsialistide leidmisega, et suurendada perele teenuste kättesaadavus elukoha
lähedal (nt lõuna piirkonnas oli varem individuaalsele nõustamisele järjekorra pikkus kaks kuud, mis
vähenes kolmele nädalale).
Jätkus teavitustegevus ja koostöö edendamine partneritega (nt MTÜ Igale Lapsele Pere, Kasuperede
Liit, asendushooldusteenust osutavad asutused, ESTA, SKA teised osakonnad, KOVid) eesmärgiga
selgitada asendushoolduse muudatusi ning tutvustada toetavaid tugiteenuseid.
Teise poolaasta lõpus osales kaks perepõhiste tugiteenuste koordinaatorit väliskogemusreisil Rootsis,
kus külastati järgmisi asutusi: Adoptionscentrumit: https://www.adoptionscentrum.se/en/welcome-ratt/
ja Sotsialstyrelsen https://www.socialstyrelsen.se/. Rootsi praktikast kõlama jäänud ideed, mida võiks
kohandada Eesti praktikasse: nõustamises mõiste normaliseerimine (loomulik protsess, mis on seotud
lapse kasvatamisega) tutvustamine; pere jaoks oluliste võrgustikuliikmete (lapsehoidja, naaber,
19
vanavanemad) kaasamine nõustamistesse; grupinõustamise eri tüüpi gruppide loomine (nt emadele ja
isadele eraldi grupinõustamine).
Tugiteenuste osutamise järelevalve
01.01.2016 – 31.12.2016
Toimunud on teenuseosutaja koolitused/nõustamine: 25. aprill - finantsaruandlus; 29. aprill -
raamlepingust ja hankelepingust tulenevad nõuded ja nende täitmine; 4. mai – ESF teavitus. Kuna
tugiteenuste pakkuja ei ole lepingujärgselt alustanud kõikide teenuste pakkumist, siis on juristi poolt
koostamisel hoiatus tugiteenuste pakkujale.
Teisel poolaastal ei olnud hankepartner sügiseks lepingujärgselt alustanud kõikide teenuste
pakkumist, mistõttu saatis SKA partnerile kaks hoiatust tagasinõude kohta. Tulemusena on
hankepartner teinud muudatusi oma ühingu administreerivas personalis ning hetke koostöö tulemusel
võib eeldada 2017. a tugiteenuste pakkumise tõusu.
24.11; 07.12; 20.12.2016 toimusid hankepartneri uue meeskonna koolitused/nõustamine.
11.-12.2016 toimus tugiteenuste osutamisega tutvumine/järelevalve kõigis neljas piirkonnas: lõuna
17.11; lääne 26.11, põhja 02.12, ida 10.-11.12. 2016. Kokku tehti 5 külastust. Kolmes piirkonnas
toimusid MTÜ Oma Pere poolt planeeritud teenused (grupitöö ja temaatilised toetusgrupid) ning
teenused olid pakutud hanke nõudmistele vastavalt. Lääne piirkonnas ei tulnud piisaval arvul (hankes
seatud miinimumnõue) grupitöös osalejaid kokku ja mõistlik oli grupitöö ära jätta. Põhjused võisid olla
seotud teenuste madala teavitusega, osalejate haigestumisega jms. Lääne piirkonna nagu ka kõigi
teiste piirkondade teenuste teavitusega tuleb jätkuvalt aktiivselt tegeleda, et kõik teenused kokkulepitud
aegadel toimuks.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tugiteenuste osutamisega tutvumine/ järelevalve on vaadeldaval perioodil toimunud järgmistes
piirkondades:
1) 24.03 toimus põhja piirkonnas temaatiline toetusgrupp „Kiindumushäire laps“. Kuna loengu
läbiviija tegi korduvalt vigu lapse arengu ja erivajadustega seotud teemadevaldkonnas siis lepiti
kokku, et MTÜ Oma Pere ei kasuta tulevikus sama lektorit. Loengu käigus üles kerkinud
ebatäpsused ja faktilised vead said üle räägitud ning kohapeal parandatud
2) 07.04.2017 toimus ida piirkonnas temaatiline toetusgrupp „Päritoluperekonnaga suhtlemine“.
Loeng viidi läbi professionaalselt. Kuulajate huviga esitatud küsimuste järgi otsustades oli
tegemist eesmärgipäraselt läbi viidud teenusega.
Teisel poolaastal toimus tugiteenuste osutamise järelevalve lapsendamise nädala raames 21.-
28.10.12. Toimusid temaatilised toetusgrupid seminari „Õnnelik lapsevanem – õnnelik laps“ raames ning
muud kohtumised ja arutelud, nt Jõhvis „Kuidas hoolitseda vanemate psühholoogilise ja vaimse heaolu
ning vanemliku kompetentsuse eest“.
01.01.2018 – 31.05.2018
Tugiteenuste osutamise järelevalve on toimunud piirkonnapõhiselt, kuna koostöö SKA koordinaatorite
ja MTÜ Oma Pere piirkonnapõhiste spetsialistide vahel on tihedalt seotud. Piirkonnapõhise järelevalve
tulemusel võib öelda, et kuna teenust pakkuv vabaühendus paikneb füüsiliselt Tallinnas, siis teistes
piirkondades ei ole teenuste pakkumine ladusalt koordineeritud. Selleks, et koostöö piirkondade
spetsialistide ning SKA vahel toimiks ja pered jõuaksid teenustele korraldas SKA peale uue
hankelepingu sõlmimist (märts 2018) kõigis neljas piirkonnas (põhi, lõuna, ida, lääs) SKA ja
hankepartneri spetsialistidega kohtumise. SKA eesmärk oli rääkida lahti MTÜ ja SKA rollid tugiteenuste
pakkumisega seoses ning täpsustada iga hankes osaleva spetsialisti rolli ja piirkonda. Kuna
koordinaatoritel on olulised ülesanded teenuste pakkumisel, siis sai täpselt kokku lepitud mõlema
20
osapoole tehnilistes ja korralduslikes ülesannetes. Lisaks toimus ESF aruandluse ja teavituse teemaline
koolitus MTÜ spetsialistidele.
Teise poolaastal on järelevalve jätkuvalt piirkonnapõhine, nt 10.10 toimus ida piirkonnas temaatiline
toetusgrupp „Lapse päritolu olulisus, identiteedi ja keele säilitamine; 23.11 toimus lõuna piirkonnas
temaatiline toetusgrupp „Laste ja noorte seksuaalse arengu toetamine spetsialistina“. Koordinaatorid
osalevad aeg-ajalt grupinõustamistel, lisaks küsivad peredelt individuaalset tagasisidet peredele
mõeldud üritustel. Pered ja võrgustikutöötajad on olnud teenustega rahul, negatiivset hinnangut ei ole
esitatud.
Tugiteenuste osutamise mõjude hindamine
01.01.2016 – 31.12.2016
6.05.2016. a sõlmitud raamlepingu ja hankelepingu tulemusel kogub MTÜ Oma Pere teenuste
hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid.
Perepõhise asendushoolduse tugiteenustest on teavitatud kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja
lastekaitseametnikke Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Ida- Virumaa infopäevadel:
Järvamaa infopäev 2.03.2016
Harjumaa infopäev 24.03.2016
Ida-Virumaa infopäev 7.04.2016
Raplamaa infopäev 18.05.2016 (osales ka teenusepakkuja oma ettekandega)
Hankelepingu sõlmimine võttis oodatust kauem aega, mistõttu lükkus edasi ka teenuste pakkumine.
Kõiki teenuseid prognoositakse täies mahus kõikides piirkondades pakkuda hiljemalt septembris 2016.
aastal. Seetõttu ei ole võimalik kuni septembrini täita tegevuse eelarvet prognooside kohaselt.
Personalikulu on täidetud vastavalt prognoosile.
Teisel poolaastal kogub raamlepingu ja hankelepingu tulemusel MTÜ Oma Pere teenuste
hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid. Täpne ülevaade teenustele pöördujate profiilist,
peamistest teemadest jms on kajastatud mõjuhindamise tabelites.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. a planeeritud eelarvest on personalikulu kulunud
vastavalt eelarvele. Hankekulude eelarvest on kulunud 24%, mis on seotud: a) vähese teenuste
teavitamisega; b) hankepartneri administreeriva personali vahetusega.
01.01.2017 – 31.12.2017
Aruande perioodil on toimunud teenuste jätkuv madal pakkumine. Üheks põhjuseks on hankepartneri
teenuseid korraldava personali vähesus. Senine praktika näitab, et personali vahetus organisatsioonis
nõrgestas olulisel määral organisatsiooni toimimist ja perepõhiste tugiteenuste pakkumise võimekust.
Kuna on teada, et valdkonnas on tegutsemas peamiselt üks teenuseid pakkuv professionaalne
organisatsioon, siis SKA poolt vaadates pole mõistlik ning jätkusuutlik perepõhiste tugiteenuste
korraldamise üle-eestiline kohustus seada ühele ühingule. Seetõttu töötati aprilli-mai jooksul välja uus
perepõhiste tugiteenuste pakkumise lähenemine. Teenuse pakkujale jääb senine funktsioon:
tugiteenuseid pakuvad professionaalsed spetsialistid MTÜ-st Oma Pere. Teenuste korraldamine,
teavitamine jms hakkab augustist 2017 olema SKA Lastekaitse osakonna vastutusalas.
Teisel poolaastal
2017. a teises pooles loodi ametikohad Eesti nelja piirkonda (põhi, lõuna, ida ja lääne piirkonda). Igas
piirkonnas töötab perepõhiste tugiteenuste pakkumise koordineerimisega tegelev spetsialist, kes on
asendushoolduse sisu ekspert ning kes hakkab osutama peale tugiteenuste hanke lõppemist ka
telefoni- ja internetinõustamist piirkonnas. Hetkel planeeritud telefoni- ja internetinõustamise kulu saab
21
jaotada piirkondade vahel ning spetsialistide koormusest 0,25 moodustaks nende teenuste osutamine.
Ülejäänud 0,75 koormuse osas teeb spetsialist järgmist: vastutab teenuste pakkumise eest piirkonnas
ning tagab teenuse kättesaadavuse sihtgrupi perele; teeb koostööd KOV lastekaitsetöötajatega ning
SKA lapsendamise ja hooldusperede spetsialistidega perede abistamise ja teenustele suunamise
eesmärgil; korraldab teenuste teavitust piirkonnas ning teostab järelevalvet teenuste üle ja annab
tagasisidet toimunud teenuste kvaliteedist piirkonnas; teeb koostööd teiste seotud organisatsioonidega,
nt koostöös Tervise Arengu Instituudiga oleme planeerinud PRIDE- koolitusele eelnevat ja järgnevat
grupinõustamise teenust, seega selle teenuse korraldamine piirkonnas.
Alates oktoobrist tööle võetud uute töötajate esmasteks tööülesanneteks on olnud Sotsiaalhoolekande
seaduse muutmisega seotud infopäevade korraldamine (06.12.17 Tartus, 11.12.17 Tallinnas ning
19.12.17 Jõhvis) ning asendushoolduse muudatustega seotud teemade ja pädevuste omandamine
(koolitused, arutelud, kohtumised).
2017. aastal teenuste pakkumine mõnevõrra tõusis, kuid hankekulude kogueelarvest on 2017. a lõpuks
kulunud 67 %.
01.01.2018 – 31.12.2018
Aruandeperioodil on SKA pakutav asendushoolduse telefoniteenus toiminud kolm kuud. Sama kaua on
tegeletud ka uue asendushoolduse infotelefoni numbri ja e-posti teavitamisega. Alates aprillikuust on
jagatud kohalikele omavalitsustele tugiteenuseid tutvustavaid voldikud koos asendushoolduse
infonumbriga ja e-posti aadressiga
[email protected]. Kuna teavitustöö uute
kontaktivõimaluste osas on toimunud alles mõned kuud, siis teenuse vajalikkust hinnata hetkel on veel
vara. Praeguse seisuga on pöördumiste arv veel väike, kuid peale laiemat asendushoolduse
teavituskampaaniat 2018. aasta sügisel võiks eelduslikult teenuse kasutus kasvada.
Teisel poolaastal
Teise aruandeperioodi järel saab perepõhiste tugiteenuste mõjude hindamisel koostöös
hankepartneriga välja tuua järgmisi kitsaskohti:
1) Kõikides piirkondades ei ole spetsialiste kohapeal ning nad sõidavad Tallinnast kohale, see aga ei
ole jätkusuutlik lahendus näiteks psühholoogilise nõustamise puhul, kus perele on oluline saada
teenust elukohajärgselt ning oluline on vastuvõturuumi õhustik jms näitajad.
2) Teenusele ei jõua lapse ootamise protsessi algfaasis pered, (kes on oluline sihtgrupp ning kellel on
aega end ette valmistada) ning pered, kes lapsendasid enne SKA lapsendamisega tegelevate
spetsialistide tööle hakkamist selles valdkonnas. Sellised pered ei ole kantud lapsendajate
registrisse, lapsendajatena ei ole nad ka KOV vaateväljas ning koordinaatoritel on võimatu nende
peredeni jõuda. Siinkohal teeb SKA jätkuvalt koostööd vabaühendustega, et peredeni jõuda.
3) Grupinõustamise gruppide täituvus võiks olla kõrgem ning siinkohal on 2018. a II pooles koostöös
hankepartneriga mõeldud välja rida tegevusi olukorra parandamiseks, nt 2019. a teavitusüritused
sihtgrupi peredele erinevates Eesti piirkondades. Samuti tuleb läbi mõelda paremini teavitustegevusi
KOV lastekaitse spetsialistidega (mõnes piirkonnas toimib juba väga hästi), SKA lapsendamist ja
hooldusperede värbamist korraldavate ametnike ning PRIDE koolitajatega.
Eelarvet on tegevuse peale kasutatud 2018. aastaks planeeritud eelarvest 100%.
Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele KAVANDATUD: 01.11.2016 – 31.12.2020
TEGELIK: 01.11.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimine
Alustati tegevuste planeerimisega. 16.12.2015 koostöökohtumisel MTÜ Eesti Laste ja Noorte
Hoolekandeasutuste Ühendusega arutati põgusalt asenduskodu kasvatusalatöötajate ja perevanemate
teenuste vajadusi ja võimalusi.
01.01.2016 – 31.12.2016
22
Riigihanke „Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele“ dokumentide koostamisega alustati täies
mahus peale perepõhiste tugiteenuste hanketeate avaldamist, täpsemalt 9. märts 2016. Hanke
koostamisel hinnatud vajaduse tulemusel selgus koostöös SOMi, TAI, asenduskodude ning
juhendamisteenuste ekspertidega, et tuleks laiendada tugiteenuste pakkumist. Seega suurenes
teenuste arv, pikenes hanketegevuse periood ning eelnevaga seoses suurenes ka hanke eelarve.
Hange hõlmab juhendamisteenuseid 1) kasvatusalatöötajatele: a) grupi supervisioon; b) individuaalne
supervisioon; c) kovisiooniteenus/koviisorite koolitamine; d) kovisiooni koolitusele järgnevad
grupikohtumised; ja 2) asenduskodu juhtidele: a) tööjuhendamise koolitus; b) tööjuhendamise
koolitusele järgnevad grupikohtumised. Teenuse pakkuja peab suutma kaardistada sihtrühma vajaduse
juhendamisteenuste osas ning pakkuma teenuseid vajaduspõhiselt kõigile Eesti asenduskodudele.
Toimunud koostöökohtumised ja teenuste arendamisega seotud tegevused:
26.01.2016 kohtumine SOS Lastekülaga teemal: koolitused asendushooldusel lastega tegelevatele
spetsialistidele (asenduskodu töötajad, kasupered, lastekaitsetöötajad) laste õigustest ning
koostöökohad SKA-ga;
17.03.2016 toimus arutelu asenduskodude tugiteenuste osas koostöös SKA lastekaitse üksuse projekti
„Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ koordinaatoritega;
18.03.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste ja koolituste arendamise arutelu – koostöös TAIga.
28.03.2016 PRIDE-koolituste arendused ja asenduskodukasvatajate analüüs ning kokkupuude
asenduskodude tugiteenustega – TAI, SOM.
1.04.2016 PRIDE-koolituse ja perepõhiste teenuste fookusgrupp – (osalejad TAI, hooldus- ja lapsendaja
pered)
5.04.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu. SA Tartu Perekodu Käopesa ja SA
Elva Perekodu külastus ja vestlus juhtkonnaga.
14.04.2016 koostöökohtumine ELNHYga (Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus). Teema:
laste paigutamine teenustele – SOM, TAI, ELNHY jt seotud vabaühendused (SOS-lasteküla, MTÜ Oma
Pere, Igale Lapsele Pere, Kasuperede Liit).
26.04.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu. Laste Hoolekande Asutus Lootus
ja Narva Sotsiaaltöökeskuse turvakodu ja asenduskodu külastus.
03.05.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu: a) supervisiooni ja coachingu
koolitusel osalejaga ning b) tegevsuperviisoriga.
Lisaks toimus ajavahemikul jaanuar-mai 2016 arvukalt kolmepoolseid (SOM, TAI, SKA) mõttevahetusi
ja koostöökohtumisi asendushoolduse TATi tegevuste raames, nt 20.01 ja 21.04 TAT regulaarsed
kohtumised, 12.05 TAT eelarve arutelu jmt.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Hanketegevuse prognoositav algus on hiljemalt
septembris 2016. aastal. Tegevuse eelarvet ei ole prognoosi kohaselt täidetud. Personalikulu vastab
prognoosile.
Teisel poolaastal avaldati hanketeade 07.06.2016. Kokku laekus 2 pakkumist, mis mõlemad
kvalifitseerusid. Hankekomisjon tunnistas edukaks MTÜ Moreno Keskuse pakkumuse ning nendega
sõlmiti hankeleping 17.07.2016. Augustis 2016. a alustati hanke ajakavast lähtuvalt teenuste vajaduse
kaardistusega
Tugiteenuste osutamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal läbi viidud tugiteenuste osutamine:
1) Teenuste kaardistus: augustis 2016 viis MTÜ Moreno Keskus läbi kaardistuse teenuste vajaduse
kohta. Eesmärgiks oli saada asenduskodudelt tagasisidet teenuste vajaduse ja ootuste kohta.
Selleks töötati välja OÜ Mindworkiga küsimustik KTK-Middleman supervisioonivajaduste
küsimustiku põhjal. Küsimustik viidi läbi elektroonses keskkonnas ning saadeti 33-le asenduskodule
(juhtidele e-posti teel ja kasvatusala töötajatele veebilingi-põhiselt nii eesti kui vene keeles).
Kaardistusel osales 60,6% asenduskodudest, kuna hanke algusaeg langes kokku puhkuste
23
perioodiga ning e-kirjadele ja telefonile kõik asenduskodud ei vastanud. Kaardistuse käigus tõi
sihtrühm välja, et kõik teenused on asenduskodudele väga vajalikud ning supervisioonide maht võiks
olla suurem kui prognoositud miinimum. Lisaks toodi välja konkreetsed muret tekitavad teemad
supervisiooni gruppide ja koolituste sisendiks.
2) Grupisupervisioonid
Teenusel osalevate asenduskodude töötajatelt tuli ettepanek moodustada supervisioonigrupid
asenduskodu või perepõhiselt, mis tagab perede parema toimemehhanismi ja aitab perekeskselt
ennetada tekkivaid probleeme. Leiti, et ei ole mõistlik liita erinevaid peresid ja perekodusid. Sellest
tingituna on osad supervisioonigrupid esialgselt planeeritult väiksemad. 09.-12.2016 viidi läbi 68
grupisupervisiooni ning kokku osales teenusel 354 inimest.
3) Individuaalne supervisioon
Võib öelda, et toimub hea koostöö SKA lastekaitse üksuse, asenduskodude võrgustikutöötajate ja
Moreno Keskuse superviisorite vahel, eesmärgiga anda professionaalset individuaalset superviisori
toetust asenduskodutöötajatele ja seeläbi parandada laste paremat toime tulemist asenduskodus.
09.-12.2016 viidi läbi 7 individuaalset supervisiooni ning kokku osales teenusel 7 inimest.
4) Kovisiooni koolitus on osalejate seas väga populaarne, mille tulemusena sai moodustatud 4
kovisiooni koolitusgruppi, gruppide moodustamisel on lähtutud asenduskodude suurusest ja
peresüsteemidest. Detsembris 2106 viidi läbi kahele grupile kovisiooni koolituse I moodul, kokku
osales teenusel 33 inimest.
-Teenustest on teavitatud erinevaid osapooli järgmiselt:
1) asenduskodusid on teavitatud e-posti teel;
2) koos hankepartneriga toimus teenuste põhjalik tutvustamine ELNHÜ üldkoosolekul 13.10.2016, kus
arutati kohapeal tekkinud asenduskodude juhtide küsimusi, kaasati seni teenustest keeldunud
asenduskodusid;
3) hankepartner on kontakteerunud eraldi iga asenduskoduga läbi projektijuhi ja superviisorite;
4) lisaks on toimunud avalikud infopäevad:
18.10.2016 – teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja
maavalitsuste ametnikele;
01.-02.12.2016 – teenuse tutvustamine Sotsiaalministeeriumi ja SKA infopäevadel
lastekaitsetöötajatele.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tugiteenuste osutamine:
Grupisupervisioonid
Vaadeldaval perioodil viidi läbi 109 grupisupervisiooni ning kokku osales teenusel 759 inimest.
Individuaalne supervisioon
Viidi läbi 27 individuaalset supervisiooni ning kokku osales teenusel 27 inimest.
Kovisiooni koolitus
Neli koolitusgruppi läbisid ja lõpetasid vaadeldaval perioodil kovisiooni koolituse, sealjuures teenusel
osales kokku 53 inimest. Kuna kovisiooni metoodika efektiivsus sõltub kasutada oskavate inimeste
hulgast, siis otsustati sügisest 2017 alustada uute gruppidega, s.h vene keele gruppidega.
Tööjuhendamise koolitus
Asenduskodude juhtidest moodustati piirkondade sobivuse järgi kolm gruppi: Tartu, Jõhvi, Tallinn
ning arvestades juhtide hõivatust toimuvad koolitused 2-päevaste moodulite kaupa. Vaadeldaval
perioodil läbisid kõik grupid järgmised tööjuhendamise koolitused: I moodul „Juht kui meeskonna
looja“ (jaan-märts); II moodul „Sisehindamine“ (aprill). Teenusel osales 33 juhti ning sisehindamise
teemast võttis osa igast asenduskodust veel üks töötaja, kes aitab juhil asenduskodu sisehindamise
läbiviimisel. Kokku osales teenusel 67 inimest.
Tööjuhendamise grupid ehk juhtide supervisioon
Maikuus alustasid juhtide supervisioonid kõigis kolmes grupis. Aja kokkuhoiu ja töö efektiivsuse
seisukohast töötavad grupid terve päeva ehk 6-8 tundi. Teenusel osales kokku 33 juhti.
Tugiteenuste teavitamine on toimunud koostöös teiste asendushoolduse teenuste teavitamisega ning
sisuliselt on saanud, kas pikemalt või põgusamalt puudutada teemat igal kohtumisel/infopäeval, mida
on kirjeldatud perepõhiste tugiteenuste all.
24
Teisel poolaastal toimus teenuste pakkumine sarnaselt esimesele poolele. Kokku osutati 2017. a teisel
poolaastal teenuseid 805 korral. Grupisupervisioone viidi läbi 133 ja teenusel osales 660 isikut.
Individuaalseid supervisioone viidi läbi 31 korda. Kovisiooni koolitustel osales 45 isikut ja kovisiooni
supervisioonides 22 isikut. Tööjuhendamise koolitusel osales teenusel 47 isikut ning tööjuhendamise
grupis 9 isikut. Distantsilt tööjuhendamise teenust aruande perioodil ei osutatud.
2017. a osales hankes 30 asenduskodu. Teenusel ei osale 3 asenduskodu: Tapa Maria Lastekeskus
(suletakse), Viimsi perekodus ja Toomaperes Võrumaal tegutsevad abikaasad kahekesi, nad osalesid
1-2 supervisioonil ja rohkemaks vajadust ei näinud. Paljudes asenduskodudes tekkis pikem paus 2017
sügisel seoses TAI koolitustega, mis võttis suure mahu töötajate tööajast ja supervisioone lükati edasi.
Teenusel osalevate asenduskodude töötajatelt tulnud ettepaneku põhjal viikse supervisioonigrupid läbi
asenduskodu või perepõhiselt, mis tagab perede parema toimemehhanismi, aitab perekeskselt
ennetada tekkivaid probleeme ning see omakorda suurendab teenusest osavõttu.
Distantsilt tööjuhendamist on juhtidele pakutud, aga siiani on kriitiliste juhtumite puhul olnud neil soov
saada kohapeal silmast-silma supervisiooni. Asenduskodud, kus sisehindamine ei ole veel läbi viidud,
on valinud enda majale sobiva sisehindamise meetodi ja võtnud ühendust inimesega, kes seda
meetodit valdab. Paljude juhtide arvates on suurepärane aeg alustada sisehindamisega 2018. a, kui
seisavad ees muutused, mis on seotud asendushoolduse seadusandluse muudatustega.
01.01.2018 – 31.12.2018
Teenuseid on osutatud 2018. a aastal 979 korral. Grupisupervisioonides osales 831, individuaalses
supervisioonis 26, kovisiooni koolitustel 18, kovisiooni supervisioonides 14, tööjuhendamise koolitusel
45 ning tööjuhendamise grupis 4 isikut; distantsilt tööjuhendamise teenusel osales 8 asenduskodu,
kokku 107 tunni ulatuses.
2017 sügisel seoses TAI koolitustega pausi teinud asenduskodud osalevad 2018. aasta algusest taas
supervisioonidel. Juurde on tulnud Rakvere Noortekodu. Tallinna Lastekodu erinevad majad on kõik
liitunud projektiga ja kõik majad osalevad perepõhiselt supervisioonidel. Perepõhine
supervisioonisüsteem toimib ja asenduskodud annavad positiivset tagasisidet superviisoritele.
Paranenud on tervikuna supervisioonidest osavõtt. Kogemus on näidanud, et kui supervisioonid
toimuvad regulaarselt, siis inimesed õpivad aru saama sellest, kuidas supervisioone just oma
meeskonna vajadustest lähtuvalt kõige paremini kasutada.
Individuaalsed supervisioonid on muutunud osalejate seas järjest populaarsemaks. Individuaalseid
supervisioone on vaja läinud siis, kui töötajal on oma isiklikus elus kriisid, kui on läbipõlemise oht või on
seoses lastega olnud kriitilisi olukordi, mis mõnda töötajat on personaalselt puudutanud. Mõni juht on
palunud individuaalset supervisiooni, kui on olnud keerulisi protsesse seoses mõne töötajaga, mis
puudutab otseselt laste heaolu. Lastega seotud küsimused ja juhi roll laste toetamisel on oluline teema
ka grupisupervisioonides, kuna ka juhid puutuvad lastega kokku ja läbi oma töötajate toetamise saavad
toetada lapsi.
Kokku on moodustatud 6 kovisiooni koolitusgruppi. Vajadus oleks veel vähemalt 2 koolitusgrupi järele,
sest asenduskodude juhid ja töötajad ise on huvitatud, et võimalikult paljud töötajad läbiksid selle
koolituse, sest peale kovisiooni läbiviimise oskuste arendab see üldist töö- ja suhtlemiskultuuri,
motivatsiooni ning asenduskodude omavahelist lävimist. Antud teema on olnud arutlusel, kuid
hankelepingu lõpuni on jäänud pool aastat, mistõttu ei jõua kõikide gruppidega tegeleda sisuliselt ja
teemat saab käsitelda uue hanke raames tulevikus. Kovisiooni gruppides käsitletakse igapäevatöös
esile kerkivaid probleeme, muutuseid, tööd laste ja kolleegidega. Erinevatele probleemidele
reageerimise viise ja sellega seonduvat kovisiooni juhtimise temaatikat. Osalejad leiavad, et kovisiooni
koolituse peaks läbima kõik asenduskodude töötajad, sest see annab oskuse õppida probleeme ja
juhtumeid lahendama ning annab parema igapäevatöö toimetuleku.
Juhtide tööjuhendamise grupid toimuvad kolmes piirkonnas ja kolmes grupis (Tallinn, Tartu, Jõhvi).
Juhtide osalus on koolitusgruppides väga erinev, eriti Ida- Viru grupis. Kõik juhid on infoväljas ja saavad
25
info ja kutse, kuid tihti on samal ajal teisi üritusi ja koosolekuid ning tehakse oma valik. Tihti teeb see
keeruliseks koolituse planeerimise ja läbiviimise, kuna järgneval korral tulevad nad koolitusele eelmise
teema küsimustega.
Juhid on supervisioonidega rahul ja need on olnud sisukad ja vajalikud. Teemad, on selgelt seotud
muutustega aastal 2018. Palju on esile kerkinud 2018. a sisehindamise teemat. Juhid toovad välja, et
supervisioonile kolmeks tunniks kohale tulek on tihti keeruline, kuna tükeldab liialt tööpäeva, samas on
supervisioon vajalik. Sellest tingituna on osavõtt ka väiksem kui koolitustest.
Distantsilt tööjuhendamisega alustati maist 2018. Selleks saadeti aprillis kõikidele asenduskodudele kiri,
kus paluti hinnata distantsilt juhendamise vajadust seoses sisehindamise teemaga. Distantsilt
juhendamise teenuse vajaduse esitas 13 asenduskodu, kes olid hinnanud vajaduse mahtu, valinud
sisehindamise meetodi ja juhendaja. Distantsilt juhendamine toimub nii Skype teel, e-kirja teel, telefoni
teel, kohapeal kohtudes ja dokumentidega tutvudes.
Teisel poolaastal
31.12.2018 seisuga osales grupisupervisioonides 602 ja individuaalses supervisioonis 28 isikut;
kovisiooni uute koolitusgruppidega hanke lõpuperioodil ei alustatud ning kovisiooni grupis osales 6
isikut; tööjuhendamise koolitusel 92 ning tööjuhendamise grupis 14 isikut; distantsilt tööjuhendamise
teenusel osales 13 asenduskodu, kokku 937 tunni ulatuses.
Juhtide osalus koolitusgruppides on väga erinev, eriti Ida-Viru grupis. Kõik juhid on infoväljas, kuid
teiste kohustustega seotult tehakse teisi valikuid. Tulevikus on mõistlik planeerida 2 tööjuhendamise
gruppi Tallinnas ja Tartus, mis aitaks nii koolitajate aja- kui TATi eelarve ressursse säästa. Samuti
avardaks see juhtide silmaringi teemade ja lahenduste osas, mis kerkivad üles teiste kogemusel
koolituste ja gruppide käigus.
Juhid peavad koolitusi vajalikuks. Tihti soovitakse erinevaid supervisiooni küsimusi arutada juba
koolituste raames. Põhjuseks on suur töökoormus ja töökohustuste täitmine väljaspool maja, mis võib
põhjustada juhi ja alluvate võõrandumist ja kannatada saab kogu asutuse kliima. Sellest tingituna on
juhtide osavõtt supervisioonidest väiksem kui koolitustest. Juhid ootavad laiemat juhtide
arenguprogrammi, kuna puudu jääb paljudest juhtimisega seotud oskustest.
Supervisioonidega on juhid samuti rahul ja need on olnud sisukad ja vajalikud. Teemad, on selgelt
seotud asendushoolduse muudatustega seadusandluses, mis jõustusid 2018. a alguses, s.h
enamlevinud teema on seotud asenduskodude sisehindamisega.
Hankepartneri superviisorite hinnangul on grupi supervisioonidest osavõtt tervikuna paranenud.
Kogemus on näidanud, et supervisioonide toimumise regulaarsus teenib eesmärki, et töötajad õpivad
hindama supervisioone ning neid ka oma meeskonna vajadustest lähtuvalt kõige paremini kasutama.
Supervisioonide väärtustamine sõltub sellest, kuidas juhid oma töötajaid toetavad ja millised on
töötajate omavahelised suhted. Tänaseni on asenduskodusid, kus ei peeta endiselt supervisioone
vajalikuks. Tulevikus võiks sellisel juhul asenduskodult võtta kirjaliku keeldumise, sest väga raske on
supervisioone ellu viia, kui puudub juhtkonna toetus.
Individuaalsed supervisioonid on muutunud osalejate seas populaarsemaks. Individuaalseid
supervisioone on vaja läinud siis, kui töötajal on oma isiklikus elus kriisid, kui on läbipõlemise oht või
on seoses lastega olnud kriitilisi olukordi, mis mõnda töötajat on personaalselt puudutanud. Mõni juht
on palunud individuaalset supervisiooni, kui on olnud keerulisi protsesse seoses mõne töötajaga, mis
puudutab otseselt laste heaolu. Lastega seotud küsimused ja juhi roll laste toetamisel on oluline teema
ka grupisupervisioonides, kuna ka juhid puutuvad lastega kokku ja läbi oma töötajate toetamise
saavad toetada lapsi. Superviisorite hinnangul on viimasel perioodil märksõnadeks olnud töötajate
ebakindlus ja töötamine turbulentses keskkonnas, kus kogu aeg midagi muudetakse ja see tekitab
palju lisapingeid ja puudub stabiilsus. Seda kasutavad ära ka lapsed ja noored, kes tunnevad ennast
samuti nende uuenduste raames ebaturvaliselt ja sealt algavad paljud probleemid nende käitumises,
mis ringina jõuavad ka töötajateni ja omavaheliste suheteni.
26
Kovisiooni koolituse vajadus on jätkuv, sest asenduskodude juhid ja töötajad on ise huvitatud, et
võimalikult paljud töötajad läbiksid selle koolituse, sest peale kovisiooni läbiviimise oskuste arendab
see üldist töö- ja suhtlemiskultuuri, motivatsiooni ning asenduskodude omavahelist lävimist. Antud
teema on olnud arutlusel ning koolitustega saab jätkata uue hanke raames. Kovisiooni koolituse
läbinud leiavad, et koolituse peaks läbima kõik asenduskodude töötajad, sest see annab oskuse
õppida probleeme ja juhtumeid lahendama ning annab parema igapäevatöö toimetuleku. Kovisiooni
gruppides käsitletakse igapäevatöös esile kerkivaid probleeme, muutuseid, tööd laste ja kolleegidega;
erinevatele probleemidele reageerimise viise ja sellega seonduvat kovisiooni juhtimise temaatikat.
Distantsilt tööjuhendamise teenust hakati aktiivselt kasutama alles teisel poolaastal ning põhjus on
peamiselt selles, et alates 2018. a tekkis õiguslik alus hakata sisehindamist kontrollima järelevalve
käigus. Sellega seoses saadeti kõikidele asenduskodudele kiri, kus paluti hinnata distantsilt
juhendamise vajadust seoses sisehindamise teemaga. Antud perioodil toimus distantsilt juhendamise
teenus 13 asenduskodus. Teenus toimub skype, e-kirja teel ja telefoni teel ning kohapeal kohtudes ja
dokumentidega töötades. Koostöös Moreno Keskusega, mis haakus ka hanketegevusega, korraldas
SKA teisel poolaastal arvukalt sisehindamise seminare, et toetada asenduskodusid sisehindamise
protsessis (19.06, 14.09, 19.09, 07.12).
Teise poolaasta lõpus viidi läbi hange „Tugiteenused pere- ja asenduskodude töötajatele“ ning
detsembris sõlmiti uus hankeleping MTÜ Moreno Keskusega perioodiks 01.01.2019-31.12.2020. Hange
hõlmab juhendamisteenuseid asenduskodude juhtidele ja laste- ja noorte kasvatamisega seotud
töötajatele: a) grupi supervisioon; b) individuaalne supervisioon; c) kovisiooniteenus/koviisorite
koolitamine; d) kovisiooni koolitusele järgnevad grupikohtumised; e) grupi supervisioon juhtidele;
f) tööjuhendamise koolitus juhtidele; g) tööjuhendamise koolitusele järgnevad grupikohtumised juhtidele.
Teenuse pakkuja jätkab teenuste pakkumist vajaduspõhiselt kõigile Eesti asenduskodudele.
Tugiteenuste osutamise järelevalve
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal on toimunud teenuseosutaja koolitused/nõustamine teemadel: raamlepingust ja
hankelepingust tulenevad nõuded ja nende täitmine; finantsaruandlus, ESF teavitus (09.08; 24.08;
02.09; 05.10). Sellel perioodil on toimunud SKA poolt teenuse osutaja nõustamine ja koolitamine ning
pigem teenuste käivitamine. Samuti on teenuse pakkuja ja SKAga koostöös toimunud teenuste sisu
planeerimine, näiteks tööjuhendamise ja sisehindamise koolituste sisu planeerimine. Teenuste
järelevalvega otseselt seotud tegevused on planeeritud aastaks 2017.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tugiteenuste osutamise järelevalve on seotud projektijuhi teenustel osalemisega. Näiteks osales
projektijuht kovisiooni koolituse grupis, juhtide tööjuhendamise koolitustel ning juhtide supervisioonis.
Sisehindamise koolitusele (17.-18.04) koguti asenduskodude tagasisidet anonüümse tagasiside
küsitluse kaudu. Tagasiside koolituse sisule ja korraldusele oli hea.
Teisel poolaastal on toimunud teenuste pakkumise kvaliteedi ja järjepidevuse hindamise eesmärgil
mitmeid kohtumisi ja arutelusid asenduskodude kasvatusala töötajate ja juhtidega ning teenuse pakkuja
superviisoritega (nt 25.-26.07.17 EATLi suvekool). Samuti on tugiteenuste järelevalve toimunud läbi
koolitustel osalemise: projektijuht osales tööjuhendamise koolitustel ning tugiteenuste koordinaatorid
kovisiooni koolitusel. Teenuse pakkumise käigus on selgunud, et paljud asenduskodud vajavad tuge
arusaamisel, millise iseloomu ja eesmärgiga saavad olla supervisioonigrupid. Protsessi käigus on
muudetud supervisioonigruppide osalejaid (ühiste teemadega töötajaid), vähendatud osalejate arvu
supervisioonigrupis (nt supervisioon ühe pere kasvatusala töötajatele ja perevanematele).
01.01.2018 – 31.12.2018
27
Teenuste iseloomu arvestades ei ole võimalik kõigile teenustele otsest järelevalvet korraldada. Küll on
aga olnud võimalik küsida tagasisidet superviisoritelt teenuste osutamise kohta. Paljud küsimused, mis
superviisoritele endiselt raskust tekitavad on seotud üldise asenduskodude süsteemiga, mille osas saab
superviisor pakkuda vaid tuge töötaja enda ja meeskonna ressursse kasutades. Osades
asenduskodudes on info levimine supervisioonide toimumise aja kohta problemaatiline – kaastöötajad
ei tea või unustavad teistele info edastada, milleks superviisorid on loonud väikeseid teavitusliste.
Teise poolaasta tegevuste järelevalve toimus sarnaselt eelnevale praktikale. Projektijuht osales juhtide
supervisioonides ja tööjuhendamise koolitustel. Kuna 2018. a alguse asendushoolduse seadusandlikud
muudatused tekitavad jätkuvalt palju küsimusi asendushoolduse korralduse ja õigusloomega
seonduvalt, siis osalemine teenustel võimaldab kiiremini vastata tekkinud küsimustele ning otsida
üheskoos lahendusvõimalusi.
Tugiteenuste osutamise mõjude hindamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal kogub raamlepingu ja hankelepingu tulemusel MTÜ Moreno Keskus teenuste
hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid. Täpne ülevaade teenustele pöördujate profiilist ja
peamistest teemadest on kajastatud mõjuhindamise tabelites.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. a planeeritud eelarvest on personalikulu kulunud
vastavalt eelarvele. Hankekulude eelarvest on kulunud 26 %. Hanke käivitamisel esines probleeme
osade asenduskodudega, kes ei soovinud pakutavaid teenuseid. Algselt keeldusid teenusest Tallinna
Lastekodu (SOS Lasteküla kõrval suuruselt teine) ja Lõuna - Järvamaa Lasteabiühing ning osades
asenduskodudes juba toimusid supervisioonid, mida rahastati teistest allikatest ja seetõttu liitusid nad
ka teenustega hiljem.
01.01.2017 – 31.12.2017
Teisel poolaastal on tegevused ellu viidud vastavalt ajakavale. 2017. a lõpuks võib kinnitada, et
teenused on käivitunud vastavalt hanke eelarve prognoosile ning edukuse põhjus võib olla järgmises:
1) teenuste sihtgrupp on kergesti kättesaadav, juhid ja kasvatusala töötajad on kindel sihtgrupp, kellele
saab teenuseid suunata; 2) teenused on disainitud koostöös asenduskodudega, sotsiaalministeeriumi
vajadustega jt seotud asutustega, s.h on püütud supervisioon ja koolitused omavahel siduda, nt
asenduskodudele seatud sisehindamise kohustuse täitmine on lahendatud teenustena (sisehindamise
koolitus ja supervisioon juhtidele; distantsilt juhendamine sisehindamise läbiviimise toetamiseks).
2017. aastal teenuste pakkumine mõnevõrra tõusis, kuid hankekulude kogueelarvest on 2017. a lõpuks
kulunud 86 %.
01.01.2018 – 31.12.2018
Aruandeperioodil on kõik hankest tulenevad asenduskodude supervisiooni teenused toimunud vastavalt
ajakavale. Asenduskodude sisehindamist toetav teenuse kasutus on hetkel aktiivne ja seda eriti nende
asenduskodude poolt, kus sisehindamise läbiviimise protsessid on algusjärgus. Kõik
supervisioonihankega seotud teenused on aruandeperioodil käivitunud ning kasutatakse
asenduskodude poolt aktiivselt. Eelarvet on tegevuste peale kasutatud aastaks planeeritud eelarvest
7,5%.
Teisel poolaastal on asenduskodude töötajate hanke teenused toimunud vastavalt ajakavale ning hange
2016-2018 on edukalt lõpetatud ja hanke eelarve täituvus on 100%.
Kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimine (alates 2017. aastast) KAVANDATUD: 01.01.2017
– 31.12.2020 TEGELIK: 01.09.2017 –
28
01.01.2017 – 31.12.2017
Tegevusega alustatakse 2017. aasta teises pooles.
Teisel poolaastal
Kuna alates 01.01.2018 hindab hooldusperede sobivust SKA, siis alates 01.09.2017 sai alustatud
hooldusperede riikliku süsteemi rakendamise ettevalmistusega sh tööprotsesside ja
juhendmaterjalidega koostamisega, huvirühmade kaasamisega ning hooldusperede koordineeritud
värbamissüsteemi loomisega. Kompetentsi tõstmiseks ja võrgustikutöö edendamiseks korraldatakse
alates 01.01.2018 asendushoolduse seminare ja asendushoolduse valdkonnas töötavate
spetsialistidele, täiendatakse juhendmaterjale, jätkatakse sihtrühmade nõustamisega. Nimetatud
tegevuste tõttu lükkub edasi kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimine ning tegevuse
ettevalmistusega alustatakse alates 2018. aasta III-IV kvartalist. Ettevalmistuste raames töötatakse välja
kutselise erihoolduspere teenuse kirjeldus ning erinõuded teenust osutavale isikule.
Eelarvelisi kulutusi ei ole veel tehtud.
01.01.2018 – 31.12.2018
2018 aprillikuust alustati kutselise erihoolduspereteenuse ettevalmistamisega: statistika hankimine ja
analüüs ning memo koostamine algandmete ja ajakavaga, sh vajaduste, analüüsi eesmärkide ja
tingimuste kirjeldamine.
Mais toimusid kohtumised SKA Ida ja Lõuna piirkonna asendushoolduse meeskonna liikmetega, et
kaardistada hetkeolukord ning koguda infot hindamise ja ettevalmistamisega tegelevatelt spetsialistidelt
perede valmisoleku kohta saada kriisihoolduspereks või kutseliseks erihoolduspereks. Alustati sihtgrupi
täpsustamiseks vajalike tegevuste planeerimisega, Eesti sotsiaalse võimekuse valmisoleku
hindamisega, võimaluste ja kitsaskohtade kaardistamisega. Tutvuti välisriikides hoolduspereteenust
kirjeldavate veebilehtedega, uuriti esmast infot sarnast teenust pakkuvalt teenuseosutajalt (SOS
Lasteküla).
Tegevusi viiakse ellu töid tellimata, kaasates vajaduspõhiselt valdkonna eksperte ja fookusgruppe.
Tegevustele eelarvelisi kulutusi veel tehtud ei ole.
Teisel poolaastal
Juuni-august toimus KOV-delt sisendi saamine ning koondamine kutselise erihoolduspereteenuse
mudelite loomise tarbeks (laiem küsitlus ja kohtumised KOV-dega). Lisaks uuriti erinevate välisriikide
praktikaid erihooldusperede vm sarnase süsteemi kohta ning koondati statistikat Eesti olukorra
kaardistamiseks ja kutselise erihoolduspereteenuse vajaduse välja selgitamiseks. Koguti sisendit
peredelt (sh pereuuringu käigus peredega kriisihoolduspere teema arutamine), et selgitada välja perede
valmisolek kriisihoolduspere teenuse osutamiseks, sh ettevalmistuse, teenuste, toetamise jmt vajadus.
2018 oktoobris telliti Kriisihoolduspere teenuse loomise alusanalüüs. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli
31.10.2018. Alusanalüüsi eesmärgiks oli valdkonna esindajate kaasamisel saada põhjalikum ülevaade
ja sisend perekonnast eraldatud lastele suunatud kriisihoolduspere teenuse mudeli loomiseks.
Alusanalüüsi põhiosadeks on nimetatud teenuse vajaduste ja võimaluste kaardistamine Eestis,
kasutusel olevate ja Eesti oludele võimalike kohandatavate välisriikide praktikate uurimine ning sellest
tulenevalt ettepanekute tegemine teenuse loomiseks. Analüüsi aluseks olid Eestis valdkonnas
püstitatud strateegilised eesmärgid ja senised arengusuunad ning toimimine ja asendushoolduse
valdkonda suunavad rahvusvahelised põhimõtted, suunised ja soovitused.
Ülesandeks oli vähemalt kolme Euroopa riigi praktika ehk kasutusel olevate võimaliku kriisihoolduspere
või sarnase toimiva teenuse uurimine ja kirjeldus ning väljaselgitamine, kas ja millise teenuse mudeli
või selle komponentide sobitamine Eesti oludele on võimalik Töövõtja peab välja tooma ettepanekud
Euroopa riikide kogemustest ja Eesti olukorra analüüsist lähtuvalt kriisihoolduspere teenuse
korraldamiseks, sh teenuse rahastamiseks, perede hindamiseks ja ettevalmistamiseks, peredele
suunatud tugisüsteemi arendamiseks. Analüüsi teostas SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes esitas
tellimustöö 28.12.2018. 2019.a jaanuari alguses toimuvad mõningad vajalikud ja kokkulepitud töö
29
täiendused. Järgmise sammuna on kavas kriisihoolduspere teenuse mudeli väljatöötamine, seejärel
perede leidmine ja ettevalmistamine ning alates 2020.a teenuse piloteerimine.
Tegevusele 2018. aastaks planeeritud eelarvest on kulutatud 10%.
Alamtegevuse nr 2.1.3 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu
ja nimetus4
Tegevuse või 01.11.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 1.11.2015 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Asendushoolduse kvaliteedi parandamine järelevalve tõhustamise kaudu KAVANDATUD:
01.11.2015 – 31.12.2016 TEGELIK: 01.11.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Projektijuht asus tööle 26.10.2015.
Tegevuste detailne planeerimine ja järelevalvemetoodika valik
Järelevalve arendustegevuste planeerimiseks toimusid arutelud Sotsiaalkindlustusameti ja
Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel 5.11.2015 ja 25.11.2015. Alustatud on sobiva
järelevalvemetoodika valimisega, mille alusel valmistada ette koolitusmaterjalid ja juhised ning
korraldada 2016. aastal järelevalve teostajatele koolitus. Kohtuti AudTrain metoodika esindajaga
(18.11.2015), arutati metoodika põhimõtteid ja käimasolevaid arendustegevusi, et hinnata võimalikku
sobivust projekti jaoks.
01.01.2016 – 31.12.2016
Jätkunud on ettevalmistused maavalitsuse asendushoolduse järelevalvega tegelevate ametnike
koolituste korraldamiseks. Projektijuht osales 10.-13.05.2016 Riias Läänemeremaade Nõukogu
korraldatud koolitusel „Laste hoolekandeasutuste järelevalve süsteemipõhise auditi meetodil“.
Koolitusel käsitleti järelevalve teema valikut, planeerimist, läbiviimist, koostööd järelevalvatavaga,
intervjueerimise põhimõtteid, tulemuste vormistamist ja esitamist. Koolituse käigus oli võimalik tutvuda
kaasaegsete järelevalve suundadega ning seega oli koolitus väärtuslikuks sisendiks
järelevalvekoolituste planeerimiseks ja korraldamiseks TATi raames. Hankedokumendid on koostatud
ja riigihange koolituse tellimiseks on kavas välja kuulutada juuni alguses.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta eelarvet pole seni tegevustele kulunud, kuna
siiani ellu viidud tegevused on olnud ettevalmistavad. Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele.
Teisel poolaastal kuulutati 7.06.2016 välja riigihange järelevalve koolituse tellimiseks. Pakkumuste
esitamise tähtaeg oli 27.06.2016. Ühtegi pakkumust ei laekunud. Kuna haldusreformi raames on
Vabariigi Valitsusel soov maavalitsused ümber korraldada, otsustati Sotsiaalministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti koostöös käesolev tegevus edasi lükata aastasse 2018, kuni on selgunud,
millised asutused tegelevad edaspidi laste hoolekandeasutuste järelevalvega, et koolitusi siis sobivalt
sihitada.
TATi muutmisel ning 2017-2018 tegevuskava koostamisel kohandati kavandatavaid tegevusi nii, et need
haakuksid planeeritavate poliitikamuudatustega. Muudeti tegevuste sihtgruppi (kuna haldus- ja
riigireformiga kaasnevaid lõplikke muudatusi pole veel teada, laiendatakse sihtgruppi riikliku tasandini,
et oleks võimalik koolitada just neid ametnikke, kellele järelevalve ülesanne pannakse). Samuti laiendati
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
30
järelevalve kaasajastamist ja tõhustamist ka nendele lasteasutustele, kus asendushoolduse lapsed
võivad viibida ööpäevaringselt pikema perioodi jooksul.
29.-30. novembril osales projektijuht Riias Läänemeremaade Nõukogu korraldatud koolituse „Laste
hoolekandeasutuste järelevalve süsteemipõhise auditi meetodil“ järelseminaril. Seminaril analüüsiti
osalejate poolt pärast kevadist koolitust läbiviidud järelevalveid süsteemipõhise auditi meetodil ja
koostatud raporteid.
Tegevused on edasi lükkunud ülaltoodud põhjustel. Eelarvet on kulunud seoses ettevalmistaval
koolitusel osalemisega. Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele.
01.01.2017 – 31.12.2017
Kuna seoses plaanitava maavalitsuste kaotamise reformiga saab laste hoolekandeasutuste järelevalve
SKA ülesandeks alates 1.01.2018, siis on koostöös SKA kvaliteediüksusega alustatud uute
järelevalveametnike koolitamise planeerimist, mida TAT vahendite toel läbi viia.
Projektijuht Maarja Kuldjärv osales 6.-10. märtsil AudTrain meetodi koolitajate koolitusel Haapsalus.
On toimunud arutelud SKA lastekaitse osakonna ning kvaliteediosakonna vahel, et koostada
järelevalveametnike baaskoolituse kava 2018. aasta alguses ning kokku leppida võimalikud
täienduskoolitused järgnevatel aastatel. Kohtumised on toimunud 30.01, 4.04, 8.05 ning jätkuvad ka
teisel poolaastal.
Teisel poolaastal
2017 II poolaasta jooksul on ette valmistatud SKA järelevalveametnike baaskoolituse kava ning tehtud
korralduslikke ettevalmistusi koolituse toimumiseks. Koolitus toimub jaanuaris 2018. Koolitusel
käsitletakse nii järelevalve üldisi aluspõhimõtteid ja töömeetodeid, millest lähtuda kõigi
hoolekandeasutuste (sh laste hoolekandeasutuste) järelevalve läbiviimisel kui ka spetsiifilisemalt
lasteasutuste järelevalvega seotud teemasid (lastekaitse õigusraamistik, lastekaitsetöö põhimõtted ja
hindamisvahendid, lastega vestlemise põhimõtted). Täienduskoolitused lasteasutuste järelevalvega
seotud olulistel teemadel on plaanis läbi viia 2018-2020. Teemad täpsustatakse tulenevalt ilmnevast
koolitusvajadusest. Kuna 2018 alguses laienevad oluliselt SKA ülesanded järelevalve läbiviimise osas
ning uuendatakse ja ühtlustatakse töömeetodeid, on vaja jälgida, kuidas praktika kujuneb, millised
probleemid kerkivad ning vastavalt sellele võimaldada laste hoolekandeasutuste järelevalve
arendamiseks vajalikke koolitusi ja materjale.
Tegevustele eelarvelisi kulutusi veel tehtud ei ole.
01.01.2018 – 31.12.2018
SKA järelevalveametnike baaskoolitus toimus 9.-12.01.18 ja 17.-18.01.2018. Koolitusel käsitleti nii
järelevalve üldisi aluspõhimõtteid ja töömeetodeid, millest lähtuda kõigi hoolekandeasutuste (sh laste
hoolekandeasutuste) järelevalve läbiviimisel kui ka spetsiifilisemalt lasteasutuste järelevalvega seotud
teemasid (lastekaitse õigusraamistik, lastekaitsetöö põhimõtted ja hindamisvahendid, lastega
vestlemise põhimõtted). Osales 16 inimest (vähemalt 32 ak tundi).
Nii baaskoolituse tagasisidet kui praktilise järelevalve käigus kerkinud küsimusi arvestades
planeeritakse 2018. aasta II pooles põhjalikumaid koolitusi laste hoolekandeasutuste tegevusega
seotud õigusraamistiku teemal ning lastega vestlemise teemal järelevalve kontekstis. Nende koolituste
ettevalmistamiseks on toimunud 2018 kevadel arutelud SKA lastekaitse osakonna ja
kvaliteediosakonna, Sotsiaalministeeriumi ning Õiguskantsleri büroo esindajate osavõtul.
Eelarvelisi kulutusi on tehtud 10% ulatuses aastaks planeeritud kuludest. 2018. aasta esimesel
poolaastal läbi viidud tegevused toimusid plaanipäraselt. Aasta teiseks pooleks on planeeritud
põhjalikumad koolitused, mille läbiviimiseks kulub suurem osakaal aastaks planeeritud eelarvest kui
kulus esimesele koolitusele.
Teisel poolaastal
31
Toimus kaks koolitust:
29.-30.10.2018 toimus järelevalve õigusraamistiku koolitus. Koolituse esimesel päeval käsitleti haldus-,
riikliku ja teenistusliku järelevalve tähendust, sisu ja eripärasid sotsiaalhoolekande seaduse ja
lastekaitseseaduse kontekstis (koolitaja Sander Põllumäe). Koolituse teisel päeval anti ülevaade
hooldusõiguse temaatikast asendushooldusteenuse järelevalve kontekstis (koolitajaks Andres Aru ja
Kristi Paron Õiguskantsleri büroost ning Elle Vidder SKA LKOst).
21.-22.11.2018 toimus lastega vestlemise koolitus. Kuna laste hoolekandeasutuste järelevalves on
oluline osa lastega rääkimisel, et koguda nende infot ja arvamusi, on oluline tõsta järelevalveametnike
teadmisi lastega vestlemise eripäradest ning anda võimalus harjutada koos ekspertidega lastega
vestlemise olukordi. Koolitust viisid läbi Anneli Liivamägi-Hitrov ning Kristjan Kask, lisaks jagasid omalt
poolt mitmesugust infot Andres Aru (Õiguskantsleri büroo kogemused lastega vestlemisest laste
hoolekandeasutuste kontrollkäikudelt), Anna Frank-Viron (väärkohtlemise märkamine ja Lastemaja
teenus), Helen Sööl (töö traumeeritud lapsega).
Koolitustel osales kokku 25 ametnikku.
10.01.2019 on planeeritud koolitus asenduskodude sisehindamise teemal, kuna see on üks uus
valdkond, millele järelevalveametnikud peavad tähelepanu pöörama.
2018. aasta lõpus vahetus SKA kvaliteediosakonna juht, mistõttu on 2019 alguses plaanis
koostöökohtumine, et saada ülevaade järelevalve planeeritavatest arengusuundadest ning planeerida
ühiselt tegevusi, kuidas järelevalvet toetada lastekaitse ja laste õiguste teemadel projekti raames.
Planeeritud eelarvest on 2018. aastal kasutatud 21 %.
Alamtegevuse nr 2.1.4 Teavitustegevused (alates 2017. aastast)
ja nimetus5
Tegevuse või 01.01.2017 – 31.12.2020 Tegevuse või 01.02.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Teavitustegevused KAVANDATUD 01.01.2017-31.12.2020 TEGELIK 01.02.2017-
01.01.2017 – 31.12.2017
Alates 01.02.2017 teeb osalise tööajaga tööd Esta Kaal
Alates 01.04.2017 teeb osalise tööajaga tööd Juta Teller
Nimetatud perioodil on toimunud teavitustegevuste lähteülesande jaoks valiku info kogumine ja analüüs.
Viidi läbi Turu-uuringute AS-i abil elanikkonnaküsitlus (kvantitatiivuuring), et selgitada välja elanike
teadlikkust perekonnas hooldamise tingimustest, hoiakuid perekonnas hooldamise suhtes ja valmidust
hooldust vajavaid lapsi oma perre hooldusele võtta. Uuringu raport valmis mai lõpuks ja on peagi
kättesaadav TAI kodulehel.
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
32
31.05.2017 toimus koostöö kohtumine SKA lastekaitseosakonna spetsialistidega, kus arutati
teavitustegevuste raames koostöö kohti TAI ja SKA vahel ja lepiti kokku edasised tegevused.
Teisel poolaastal toimusid teavitusstrateegia ettevalmistamise raames mitmed kohtumised SKA
lastekaitseosakonna ja sotsiaalministeeriumi töötajatega, et arutada ja täpsustada muudatusi
sotsiaalhoolekande seaduses ja asendushoolduse korralduses ning koostöökohti teavitustegevustes.
Oli ka plaan viia läbi kvalitatiivuuring KOV-ide juhtide ning lastekaitse- või sotsiaaltöötajate seas
eesmärgiga selgitada välja hooldusperedega seotud tegevuste senist praktikat, barjääre ja ajendeid.
Uuringu täpsustamise faasis plaani korrigeeriti ning uuringuekspert viis SKA infopäevade raames (18.10
Pärnus, 25.10 Ida- Virumaal) läbi vestlusringid uuringu sihtgruppide esindajatega, millest valmis vabas
vormis kokkuvõte sisendina teavitusstrateegiale.
Toimunud kohtumised:
22.06 TAI ja SKA vahel teavitusstrateegiasse sisendi saamiseks
28.09 TAI ja SKA vahel teavitusstrateegiasse sisendi saamiseks
26.10 TAI ja SKA vahel, mille raames arutati vestlusringide raportit ning täpsustati TAI–SKA
spetsialiteete ja ühisosa.
01.11 toimus asendushoolduse TAT - teavitustegevuste arutelu SOM-is TAI, SOM-i ja SKA spetsialistide
osalusel.
Teavitusstrateegia koostamise käigus koondati ja analüüsiti informatsiooni ja konsulteeriti osapooltega.
Detsembris valmis teavitusstrateegia mustandversioon, millele on toimunud koostööpartnerite
tagasiside koondamine ja sünteesimine ning strateegiadokumenti muudatuste ja täienduste
sisseviimine, mis jätkub veel ka 2018. a jaanuaris. Strateegia valmimisega paralleelselt koostatakse
teavituskampaania lähteülesannet.
Teavitustegevuste elluviimiseks vajalike materjalide väljatöötamisega alustati 2017. aasta teises pooles
ja need valmivad 2018. aasta I pooles. Otstarbekas on alustada avalikkusele suunatud teavitusega siis,
kui uus asendushooldusesüsteem on käivitunud, mistõttu on teavitustegevused planeeritud II
poolaastasse.
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 5 %. Eelarve kulutamine tõuseb aastal 2018.
01.01.2018 – 31.12.2018
Nimetatud perioodil toimus teavitusstrateegia täiendav täpsustamine vastavalt koostööpartnerite
tagasisidele, samuti teavitusplaani ning teavituskampaania hanke lähteülesande koostamine. Sellega
seonduvalt toimus:
07.02 TAI-s ühine arutelu TAI, SKA ja SoM-i esindajate osalemisel
09.03 kohtusid SKA ja TAI esindajad, et arutada infomaterjalide tootmist, koostöökohti ja vastastikuseid
ootusi ning anda ülevaade teineteise tööde hetkeseisust.
12.03 toimus TAI ja SoM-i töökoosolek SoM-is, kus vaadati üle teavitustegevuste hetkeseis ja edasised
plaanid (sh ajakava, eelarved jm).
Teavitusstrateegia ja teavitusplaan on laaditud TAI OneDrive’i kausta ning sealt osapooltele (sh
jooksvaks ajakohastamiseks) kättesaadavaks tehtud.
Tehtud on ettevalmistustööd Kasupere alajaotuse loomiseks Tarkvanem.ee uuendatud veebilehele (leht
tõstetakse live’i juunis 2018).
10.04 kuulutati välja hange vanemluse ja asendushoolduse valdkonna reklaamiteenuste korraldaja
leidmiseks. Hankel osalemise kutse ja lähteülesanne saadeti välja kolmele reklaamiteenuste raamhanke
partnerile (Zavod BBDO OÜ, Utopia OÜ ja Adell Taevas OÜ). Pakkumusi hindasid TAI terviseturunduse
keskuse töötajad ja sisueksperdid TAI-st ja SoM-ist. Konkursi võitjaks kuulutati Adell Taevas OÜ
pakkumus, konkursi tulemused saadeti agentuuridele välja 31.05.
Üleriigiline teavituskampaania on plaanitud algusega oktoobris 2018, ettevalmistustööd juba toimuvad.
Tegevustele pole veel tehtud eelarvelisi kulutusi. Tegevused on ajakavas.
33
Teisel poolaastal
Teisel poolaastal toimusid teavituskampaania ettevalmistustööd ning teavituskampaania läbiviimine.
Suveperioodil viis lavastaja läbi intervjuud lapsendaja-, eestkoste- ja hooldusperedega, mis olid
sisendiks teavituskampaania keskmes oleva kasuperede temaatikat käsitleva dokumentaallavastuse
„Südames sündinud“ stsenaariumile. Suvel-sügisel toimusid kampaania ettevalmistamisega seotud
tööd (tarkvanem.ee lehele kasupere eesti- ja venekeelse alamlehe loomine, selle raames erinevate
tekstide kirjutamine ja kasuvanema testi välja töötamine, pidev töö lavastuse tekstidega, prooviperiood,
kujunduslahenduste tagasisidestamine ja kinnitamine, kampaaniasõnumite loomine ja selle raames
kõneisikutele ja meediale infomaterjali kirjutamine, pressiteate kirjutamine, kõneisikute leidmine ja
nendega läbi rääkimine, näitlejaid asendushoolduse valdkonnast informeerimine, esietenduse arutelu
ettevalmistamine ning osalejate leidmine jm).
Kampaaniaperioodil 16.10-31.12 toimus asendushoolduse teavitus meedias, sh lavastuse teavitus
(välimeedias, raadios, teles, veebis). Tarkvanem.ee Facebooki kontole loodi ka etenduse üritusning nii
üldkontol kui ka lavastuse ürituse lehel jagatakse infot kõigis linnades toimuvate etenduste ja teemaga
seonduvate meediakajastuste kohta.
04.11 toimus dokumentaallavastuse „Südames sündinud“ esietendus Tallinnas Estonia teatri
kammersaalis. Perioodil 04.11.18-17.03.19 toimub 15 etendust üle Eesti ning lavastus filmitakse ka
üles hilisemaks kasutamiseks.
16.10-31.12 on tehtud 44 Facebooki postitust, sotsiaalmeediategevused jätkuvad 2019. aastal.
16.10-31.12 erinevad intervjuud ja üle 30 meediakajastuse (raport täieneb):
28.10.2018 uudisklipp AK-s ja Enelis Linnase intervjuu https://www.err.ee/872397/vanemliku-hooleta-
laste-vintsutused-algavad-vanemate-oiguste-esikohale-seadmisest
30.10.2018 Lavastuse pressiteated eesti- ja venekeelsele meediale:
1) https://kultuur.err.ee/872997/kasuvanemate-lood-jouavad-esimest-korda-eesti-lavalaudadele
2) http://epl.delfi.ee/news/kultuur/esmakordse-kasuvanemluse-sotsiaalkampaania-keskmes-on-
intervjuudel-pohinev-dokumentaallavastus?id=84161209
3) https://rus.err.ee/873023/na-scene-teatra-jestonija-pokazhut-dokumentalnuju-postanovku-o-
priemnyh-semjah
4) https://kultuur.postimees.ee/6441023/teatrilavale-jouavad-kasuvanemate-lood
5) https://virumaateataja.postimees.ee/6455744/kasuvanemate-lood-jouavad-lavalaudadele
6) http://www.haljala.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/12rSLJvpN5Ib/content/id/21502508
7) http://marjamaa.kovtp.ee/uudised-ja-teated/-
/asset_publisher/1RzhvOc7lX8c/content/id/21424118
30.10.2018 Intervjuu Andra Teedega Vikerraadio hommikuprogrammis
https://vikerraadio.err.ee/vikerhommik/894863
30.10.2018 Intervjuu Nadezda Leoskiga ETV+ saates Kofe+
01.11.2018 /09.11.2018 Intervjuu Maria Petersoniga Anne ja Stiili novembrikuu ajakirjas (print ja
online) http://blog.annestiil.ee/905917/kahe-kasulapse-ema-maria-peterson-lastekodust-tulnud-lapsed-
ei-julge-armastada / http://annestiil.delfi.ee/uudised/naine-kes-teadis-juba-viie-aastaselt-et-votab-
endale-lastekodust-lapsed?id=84206063
01.11.2018 Intervjuu Andra Teedega Anne ja Stiili online-portaalis
http://annestiil.delfi.ee/uudised/dramaturg-andra-teede-eesti-inimese-hada-on-see-et-ta-on-
uksi?id=84230867
01.11.2018 Maria Peterson Klassikaraadio "Delta" saates https://klassikaraadio.err.ee/delta/895730
01.11.2018 Maria Peterson "Ringvaate" saates (ETV) https://kultuur.err.ee/873834/maria-peterson-
lavastusest-sudamest-sundinud-seal-naeb-seitset-kasuperede-lugu
Novembrikuu number (ilmus 31.10) Helen Hiie pere lugu ajakirjas "Pere ja Kodu" (print ja online)
http://digileht.perejakodu.delfi.ee/uudised/sudamest-sundinud-lapsed?id=84131084
02.11.2018 Intervjuu Nadezda Leoskiga R4s https://r4.err.ee/871211/podrobnosti/896011
02.11.2018 Venekeelne Linnaleht (lavastus ja kampaania) https://dea.digar.ee/cgi-
bin/dea?a=d&d=linnalehttvene20181102.2.22.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-
------------&fbclid=IwAR0k_VEtFLMics4H1BmXxLDNeLKE5QSR1vhFwt0VP7cZ9tYUXBEwvAHTnoY
05.11.2018 Intervjuu Andra Teedega Star FMi hommikuprogrammis
34
05.11.2018 ERRi kultuuriportaal ja kultuuriuudised (ETVs) - lavastuse tutvustus ja intervjuu Maria
Petersoniga https://kultuur.err.ee/874719/maria-peterson-algselt-mulle-tundus-et-sudames-
sundinud-saab-olema-vaike-projekt
05.11.2018 Eesti Päevaleht (online ja print) - "Südames sündinud" arvustus
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/lapsevanemad-kes-ei-suuda-paasta-tervet-maailma-kuid-osa-sellest-
ehk-siiski?id=84232357
05.11.2018 Terevisiooni intervjuu Liis Saarnaga lapsendamisest
https://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/a429909b-1edc-4b7f-86c7-
03d27dd6cce8/raagime-lapsendamisest
07.11.2018 Aavo ja Õie pere lugu koos lavastuse tutvustusega projektijuhi Enelis Linnase poolt TV3
uudistes https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/11/07/suure-sudamega-pere-pakub-hoolt-ja-
armastust-viiele-hoolduslapsele
07.11.2018 Lavastuse arvustus blogis "Triinu teatriblogi"
http://triinujakultuur.blogspot.com/2018/11/sudames-sundinud.html
07.11.2018 Lavastuse arvustus ERRi venekeelses online-portaalis https://rus.err.ee/875218/elena-
skulskaja-o-spektakle-rozhdennye-serdcem-neschaste-neschaste-neschaste-schaste
08.11.2018 Intervjuu Maria Petersoni ja Enelis Linnasega Vikerraadio "Peresaates"
https://vikerraadio.err.ee/872053/peresaade-kasuvanemlus
09.11.2018 Intervjuu Maria Petersoniga Õhtulehes (online ja print), sh Enelis Linnase kommentaar
asendushooldusest https://www.ohtuleht.ee/905917/kahe-kasulapse-ema-maria-peterson-lastekodust-
tulnud-lapsed-ei-julge-armastada
28.11-04.12 Inna Klaose pere lugu MK-Estonias
12.11.2018 Lavastuse arvustus Danzumehe blogis
http://danzumees.blogspot.com/2018/11/sudames-sundinud-tervise-arengu.html
15.11.2018 "Millised omadused peavad olema perel, kes soovib lapsendada?" artikkel Delfi
Naisteka portaalis http://naistekas.delfi.ee/kodu/peresuhted/millised-omadused-peavad-olema-perel-
kes-soovib-lapsendada?id=84312509
22.11.2018 Kasuvanemate lugudest sündis näidend, Järva Teataja
01.12.2018 Asendushoolduse fookusega lugu (kõneisik Nadezda Leosk) Jana ajakirjas
11.12.2018 Kasuvanemate lood jõuavad esimest korda Eesti lavalaudadele - etendus Kärdla
kultuurikeskuses 16.12 http://www.hiiumaa.ee/uudised/6960
18.12.2018 Inna Klaose pere lugu Naistelehes ja Õhtulehe online-is
https://naisteleht.ohtuleht.ee/911943/kasuema-inna-ainult-nii-on-voimalik-maailma-paasta-kui-aitame-
ja-armastame-igauht-
21.12.2018 Kuidas saadakse kasuvanemaks? Õpetajate Leht http://opleht.ee/2018/12/kuidas-
saadakse-kasuvanemaks/
28.12.2018 Viru Prospekt, venekeelne materjal kahel lehel: intervjuu kasuperega, kontaktid,
etenduse info, PRIDE-i koolituse info, spetsialisti (Inna Klaos) kommentaar + asendushoolduse
kontaktid
04.01.2019 Narvskaja Gazeta, venekeelne materjal kahel lehel: intervjuu kasuperega, kontaktid,
etenduse info, PRIDE-i koolituse info, spetsialisti (Inna Klaos) kommentaar + asendushoolduse
kontaktid
Veel venekeelseid kajastusi veebis:
http://idaviru.ee/ru/sudames-sundinud/
http://www.narva.ee/ru/calendars/view/4539
https://www.visitestonia.com/ru/документальная-постановкa-рождённые-сердцем"
Veebikülastused kuni 31.12:
Kõiki eestikeelseid kasupere lehti kokku 13,269, sh 10,973 unikaalset
Lavastuse info eestikeelne leht https://tarkvanem.ee/kasupere/lavastus-sydames-syndinud/
6,870 külastust, sh 6,104 unikaalset
Kasupere https://tarkvanem.ee/kasupere/ 4,349, sh 3,225 unikaalset
Kasupere test eesti k 1,526 külastust, sh 1,292 unikaalset
Kõiki venekeelseid kasupere lehti kokku 3,225 külastust, sh 2,698 unikaalset
Lavastuse info venekeelne leht https://tarkvanem.ee/ru/prijemnaja-semja/postanovka-
rozhdonnyje-serdcem/ 2,458 külastust, sh 2,157 unikaalset
35
Kasupere https://tarkvanem.ee/ru/prijemnaja-semja/ 628 külastust, sh 435 unikaalset
Kasupere test vene k https://tarkvanem.ee/ru/test/prijemnyj-roditel/ 121 külastust, sh 96
unikaalset
Detsembri lõpus valmis kampaania järeluuring. Võrreldes 2017. aastaga on negatiivsed eelarvamused
asendus- või turvakodudes elavate laste suhtes pisut vähenenud. Enam kui pooled elanikest on
arvamusel, et kui nad võtaksid oma perre hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära võetud lapse,
suhtuksid neid ümbritsevad inimesed sellesse positiivselt või pigem positiivselt. Negatiivset suhtumist
enamasti tõenäoliseks ei peeta ning vastavad kartused on võrreldes 2017. aastaga ka pisut vähenenud.
Elanikest 60% pooldab kasuperede süsteemi ning 25% asendus- või turvakodude süsteemi.
Dokumentaallavastusest „Südames sündinud“ on kuulnud 51% elanikest, sealjuures 48% on näinud
lavastuse reklaame. Lavastuse plakateid tänavatel on märganud 26%, bännereid internetis 23%,
teleklippi 21% ning raadioreklaami 18% elanikest. Lisaks on 13% elanikest lugenud meediast lavastuse
kohta uudist/arvustust, ning 7% näinud arutelusaadet kasuvanemluse teemal.
Elanikest 57% hindab kampaaniat kasuvanemluse teemal rääkimisel sobivaks ning 7% ebasobivaks.
Positiivsena toodi esile, et kampaania tõmbab tähelepanu ning aitab seda olulist teemat teadvustada,
olles samas ka hästi tehtud/mõjus. Kasuvanemlus on kaalukas ning samas sügavalt isiklik teema, mille
puhul ei saa üksikute kampaaniate mõjule seada liiga kõrgeid ootusi. Ka käesolev küsitlus näitas, et
valmidust olla kasupereks kampaania märkamine kuigivõrd ei mõjutanud. Samas ilmnes, et kampaaniat
märganud vastajate ootused teiste inimeste positiivsele suhtumisele kasuperedesse olid kõrgemad kui
neil, kes kampaaniat märganud ei olnud, mis võib viidata sellele, et kampaanial õnnestus edasi anda
teadmist ning kindlustunnet, et kasupereks olemises pole midagi taunimisväärset ega ebaharilikku.
Tegevused on ajakavas. Tegevused on viidud ellu kaasates võimalikult palju erinevaid osapooli, mis
tegi tegevuste elluviimise keeruliseks, kuid kindlasti see on üks põhjus, mille tõttu saatis teavitustegevusi
edu. Kampaaniale saadi palju positiivset tagasisidet. Põhilised teavitustegevuste koordineerijad olid
teavitustegevuste ning koolituste projektijuhid.
Kuna 2017. aastal teavitustegevustele eelarvelised kulutused olid minimaalsed ning suurem osa
tegevustest viidi ellu 2018. aastal, siis kasutati planeeritud eelarvet 2018. aastal.
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 276 %.
Alamtegevuse nr 2.1.5 Arendustegevused (alates 2017. aastast)
ja nimetus6
Tegevuse või 01.08.2017 – 31.12.2010 Tegevuse või 28.08.2017-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Arendustegevused KAVANDATUD: 01.08.2017– 31.12.2020 TEGELIK: 28.08.2017-
01.06.2017 – 31.12.2017
Asendushoolduse nõunik alustas tööd alates 28.08.2017. Arendustegevuste läbiviimise käigus on
toimunud erinevad kohtumised siht- ja sidusgruppidega ning valminud tööprotsesside kirjeldused ning
soovituslikud juhised KOV-idele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks. Juhendmaterjalide
koostamise eesmärgil olid korraldatud järgmised infopäevad ja kohtumised KOV-idega:
15.09.2017 infopäev Põhja piirkonnas;
6
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
36
17.10.2017 infopäeva Lõuna piirkonnas Jõgeva MV-s;
18.10.2017 kohtumine Pärnu linnavalitsuses;
20.09 2017 kohtumine Ida piirkonna MTÜ-de ja teenuseosutajatega Narvas;
25.10.2017 infopäev Ida piirkonnas;
KOV-idel, hooldusperedel ning võrgustikku kuuluvatel organisatsioonidel on tekkinud asendushoolduse
muudatustega seoses mitmeid küsimusi. Küsimusi on selgitatud nii individuaalselt kui infopäevadel, sh
on selgitatud muudatuste eesmärke ja rakendatavaid abinõusid. Sai valmis ülevaatlik materjal
asendushoolduse korraldamiseks, mis asub siin. Samuti sai lisatud info SKA kodulehele hoolduspereks
saada soovijatele. Jätkub KOV-ide ja hooldusperede nõustamine.
Hooldusperede riikliku süsteemi käivitamise eesmärgil korraldati asendushoolduse meeskonna
koolitust, mis toimus 20.12 - 21.12. Koolituse teemaks oli asendushoolduse muudatused ning KOV-ide
nõustamine rahastamise, õigusaktide, tugiteenuste teemal, tutvustati ajutist lahendust kuni STAR
registri valmimiseni ning anti ülevaade PRIDE koolitusest ja pereuuringust. Toimusid ka suuremad
seminarid piirkondades; 07.12.2017 Tartus, 14.12.2017 Tallinnas ja 19.12.2017 Jõhvis. Seminarid olid
suunatud sh ka avalikule võrgustikule. Kõik planeeritud arendustegevused on Sotsiaalministeeriumiga
läbi räägitud ning täidetud õigeaegselt.
01.01.2018 – 31.12.2018
Alates 01.01.2018 jõustusid SHSi muudatused asendushoolduse valdkonnas ning asendus- ja
järelhooldusteenuse korraldamise ülesanne anti üle kohalikele omavalitsustele. Toetusfondi kaudu
eraldati KOV-dele vahendid teenuste osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.
Seoses sellega tekkis põhjendatud vajadus mitmete oluliste SKA tehtavate arendustegevuste järele ning
vajadus nõustada ja toetada KOV-e uute kohustuste täitmisel. Oleme korraldanud maakondlikke
asendushoolduse muudatusi tutvustavaid seminare (kokku 16 seminari). Seminaridel osalesid KOV-ide
lastekaitsetöötajad, sotsiaalvaldkonna nõunikud, sotsiaalosakonna juhatajad, abivallavanemad ja
teenuseosutajad. Seminaride toimumiskohad on märgitud Lisas 1.
Seminaridel käsitleti asendus- ja järelhoolduse korraldamisega kerkinuid küsimusi juhtumipõhiselt,
selgitati asendushoolduse rahastamist ja lepingute jätkamist ning uute lepingute sõlmimist. Samuti
tutvustati asendushoolduse ja järelhoolduse tugiteenuseid. Täpsemalt on kohtumised kirjas Lisas 1.
Veebruaris Ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö asendushoolduse muudatusi tutvustav artikkel. Aasta alguses (u.
kuni aprilli keskpaigani) toimus KOV-ide, teenuseosutajate, MTÜ-de ja perede aktiivne nõustamine ja
muudatustega seoses kerkinud küsimustele vastamine telefonitsi ja e-kirja teel. Paralleelselt täiendati
asendushoolduse KKK küsimuste rubriiki ning asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamise juhist.
Mais valmisid asendushoolduse teemalised voldikud koos tugiteenuseid tutvustava infoga ning põhjaliku
protsessikirjeldusega. Paralleelselt käivitati hooldusperede riiklikku süsteemi, täiendati ja ajakohastati
siseprotsesse ning perede hindamisega seotud juhiseid. Põhjusel, et STAR hooldusperede register ei
saanud õigeaegselt valmis, olime sunnitud välja mõtlema ajutise lahenduse ning töötasime välja registrit
asendava andmehoidja ning teostasime toiminguid lapsendajaregistris. Koostöös SKA
kvaliteediosakonnaga koostasime asendushooldusteenuse kvaliteedijuhise hooldusperedele, kus
sõnastasime teenuse kvaliteedi ühtseid põhimõtteid, teenuse kriteeriumi sisu ja kontrollmehhanisme.
Tegevusi viidi ellu töid tellimata. Eelarvet on tegevuste jaoks kulunud 3% eelarvest ning tegevused on
ellu viidud vastavalt planeeritud ajakavale.
Teisel poolaastal
Teisel poolaastal jätkati arendus- ja koostöötegevuste elluviimist. Toetamaks asendushoolduse
meeskonna jätkusuutlikku funktsioneerimist vajalike muudatuste elluviimisel ja seatud eesmärgidele
jõudmist, korraldati SKA asendushoolduse meeskonnale arendustegevuste raames temaatilisi koolitusi
ja supervisioone. Tegevuste oodatavaks tulemuseks on asendushoolduse muudatuste rakendamise
toetamine, asendushoolduse valdkonna spetsialistide kompetentsi toetamine ja tegevuste ühtlustamine,
süsteemi kui terviku arendamine. Nimetatud tegevused aitavad kaasa ESF perioodi ajal alustatud
tegevuste jätkusuutlikkusele jätkamisele ka projekti lõppemise järel. Asendushoolduse meeskonna
supervisiooni ja koolitusi viis läbi Eesti Pereteraapia Kool. Koolitused ja supervisioonid toimusid: 11.09,
25.09, 31.10, 27.11-28.11. Lisaks asendushooldus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks kohaliku
omavalitsuse üksusele suunatud soovitusliku juhise täiendmaine, samuti valdkonna infolehe
täiendamine (info hoolduspereks ja lapsendajaks saada soovijale).
37
Eelarvet on tegevuste jaoks kulunud 25% 2018.aasta eelarvest ning tegevused on ellu viidud vastavalt
planeeritud ajakavale.
Tegevuse nr ja 2.2 Järelhoolduse arendamine
nimetus
Alamtegevuse nr -
7
ja nimetus
Tegevuse või 15.04.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 11.05.2015 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Asendushoolduselt elluastujate uuring KAVANDATUD: 15.04.2015 – 01.10.2016
TEGELIK: 11.05.2015 – 05.09.2016
01.01.2015 – 31.12.2015
Analüüsi lähteülesande koostamine
Koostati lähteülesanne (algselt kavandatust pisut hiljem, seetõttu hilines tegevuste alustamine mõningal
määral) ning valmistati ette hankedokumendid.
Hanke korraldamine (hankedokumendi koostamine, välja kuulutamine, hankemenetluse
läbiviimine ning hankelepingu sõlmimine jm)
Hanketeade avaldati 16.09.2015 Riigihangete registris. Laekus kaks pakkumust (Tallinna Ülikool, SA
Poliitikauuringute Keskus Praxis). Majanduslikult soodsamaks pakkumuseks osutus SA
Poliitikuuringute Keskuse Praxise pakkumus, kellega alustati lepinguläbirääkimisi. Võitjaks osutunud
pakkuja loobus lepingu sõlmimisest ning hankekonkurss tühistati (17.11.2015).
Hankedokumendis tehti korrektiive ning kuulutati välja uus hankekonkurss (08.12.2015). Laekunud
pakkumused on hindamisel.
01.01.2016 – 31.12.2016
Laekus kaks pakkumust, mille esitajateks olid jälle Tallinna Ülikool ja SA Poliitikauuringute Keskus
Praxis. Majanduslikult soodsaima pakkumuse tegi uuesti Praxis, kellega sõlmiti leping 04.03.2016.
Lepingu lõpptähtaeg on 05.09.2016.
Analüüsi läbiviimine ning analüüsiraportite koostamine teenusepakkuja poolt
01.01.2016 – 31.12.2016
Asendushoolduselt elluastujate uuringu tegevused on käimas. Tööde teostaja Praxis on paralleelselt
läbi viimas registrite andmete ühendamist ning asendushoolduselt elluastujate ja ellu astunud noortega
küsitlustöid ja intervjuusid. Asenduskodudes elavate noortega on küsitlustööd läbi viidud. Hooldusperest
noortega on küsitlustööd veel käimas. Intervjuud on sihtrühmas osaliselt tehtud ja osaliselt veel ees.
Esmased analüüsitulemused peaks kajastuma vaheraportis (lepingujärgne tähtaeg 16.06, mille osas on
võimalik sanktsioonideta viivitus tulenevalt andmetaotlus protsessist kuni 23 tööpäeva).
Koostöö on laabunud tööde teostaja ja Sotsiaalministeeriumi vahel väga ladusalt. Kõik tegevused, mille
osas on ettenähtud Sotsiaalministeeriumi poolne kooskõlastus, on õigeaegselt ja etteteatamisega läbi
räägitud (ankeetide ja intervjuukavade koostamine, samuti meeskonnaliikme vahetus). Ka muude
ilmnenud probleemide korral on tööde teostaja meid aegsasti informeerinud ja nõu küsinud. Seni on
küsimuskohad suudetud jooksvalt lahendada.
Analüüs on ajakava järgselt teostamisel. Analüüsi eelarve on prognoosi järgselt täitmisel.
7
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
38
Teisel poolaastal teostati töö tähtaegselt (5.09.2016 esitatud lõppraport ja muud materjalid) ja Lepingus
sätestatud nõuete kohaselt, kuid väheses osas töid asendades. Ettenähtud intervjuudest jäid osad
teostamata (kokku erinevates sihtrühmades 10 ehk teostati kokku 18 intervjuud ettenähtud 28-st).
Kokkuleppel Hankijaga see osa tööst asendati järgmiselt: puudu jäänud intervjuude asemel panustati
suuremas mahus intervjueeritute värbamisse ja viidi läbi 2 fookusgrupi intervjuud uues seonduvas
sihtrühmas (kokku osalejaid 12).
Praxis viis läbi uuringu tulemuste tutvustamise Sotsiaalministeeriumis. Töö on kinnitatud ja vastu võetud.
Tugiteenuste arendamine ja osutamine asendushoolduselt elluastujatele KAVANDATUD:
01.07.2015 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.07.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimine ja vajalike inimeste värbamine
26.10.2015 asus tööle projektijuht.
Tugiisikuteenuse hanke lähteülesande koostamine, hanke korraldamine ja
teenusepakkujaga lepingu sõlmimine
Alustati tugiisikuteenuse hanke lähteülesande koostamist (kuna projektijuht alustas tööl mõningase
viibimisega, siis viibis lähteülesandega alustamine). Viidi läbi sissejuhatavad arutelud
Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel tegevuste planeerimiseks (5.11.2015
ja 25.11.2015).
Alustati asendushoolduselt elluastujate ja –astunud noorte professionaalse tugiisikuteenuse kirjelduse
koostamisega. Selleks võetakse arvesse eelkõige Vanemliku hoolitsusega laste asendushoolduse
poliitika rohelise raamatu soovitusi, kogemusi seniste sarnaste teenustega ning ekspertide ja
sidusrühmade arvamusi ja ettepanekuid. Sisendi saamiseks on kohtutud erinevate MTÜde
esindajatega: SOS Lasteküla Eesti ühing (4.12.2015), Eesti Asenduskodu Töötajate Liit (7.12.2015),
Caritas Eesti MTÜ (14.12.2015), MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus
(16.12.2015). Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel toimus teenuse
kirjelduse põhimõtete arutelu-töökoosolek 29.12.2015.
01.01.2016 – 31.12.2016
Viidi läbi riigihange tugiisikuteenuse osutaja leidmiseks. Hanketeade avaldati riigihangete registris
9.03.2016. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 7.04.2016. Pakkumusi esitas 2 pakkujat, kokku esitatud 1
pakkumus Põhja piirkonna, 1 Ida piirkonna ning 2 Lõuna piirkonna kohta. Ühe pakkuja pakkumused (2)
lükati tagasi hanke tingimustele mitte vastamise tõttu. Edukaks osutus OÜ Keerub pakkumus Lõuna ja
Ida piirkonnas teenuse osutamiseks. Leping allkirjastati 23.05.2016. Põhja ning Lääne piirkonnas
teenuseosutaja leidmiseks on kavas läbi viia kordushange, hanketeade avaldatakse juuni alguses.
SKA projektijuht kohtus lepingupartneriga 27.05 (kohtumisel osalesid OÜ Keerub poolt Ivar Alt, Ivika
Abner ning Reeli Tamm). Arutati üksikasjalikult läbi teenuse tingimused ja dokumentatsiooni täitmise
nõuded. Samuti arutati, milliste partneritega oleks mõistlik koostööd arendada, et teenust paremini läbi
viia.
Lepingupartner on tegelenud tugiisikute baaskoolituse ettevalmistamisega (koolitus on planeeritud
toimuma juunis-juulis 2016) ning teenuse osutamise ettevalmistamisega, kaardistades seniseid
kogemusi valdkonnas ning koostöövõimalusi omavalitsuste ning asenduskodudega.
Tugiisikuteenusest on teavitatud kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitseametnikke Harjumaa,
Järvamaa, Raplamaa ja Ida- Virumaa infopäevadel:
Järvamaa infopäev 2.03.2016
Harjumaa infopäev 24.03.2016
Ida-Virumaa infopäev 7.04.2016
Raplamaa infopäev 18.05.2016
39
Maikuus saadeti kõigile KOVidele lühike küsimustik selle kohta, kui palju on järgneva kahe aasta jooksul
asendushoolduselt lahkujaid, et saada parem ülevaade võimalikust teenuse vajadusest erinevates
piirkondades. Vastuste laekumine oli piirkonniti erinev. Kokkuvõte Ida ja Lõuna piirkonna vastustest
edastati ka teenusepakkujale seal piirkondades.
Pärast teenuseosutajaga lepingu sõlmimist on Ida ja Lõuna piirkonna kohalikele omavalitsustele
saadetud info teenusele saamise tingimuste kohta ning teenuseosutaja kontaktandmed.
Riigihanke käigus ei õnnestunud leida teenuseosutajat igasse piirkonda, Põhja ja Lääne piirkond jäid
katmata. Seejuures ei esitatud Lääne piirkonna kohta ühtegi pakkumust. Kordushanke puhul püütakse
hankest teavitada laiemat võimalikke pakkujate ringi.
Omavalitsustel on tekkinud teenusega seoses mitmeid küsimusi. Küsimusi on selgitatud jooksvalt,
lähtudes kehtivatest õigusaktidest (sotsiaalhoolekande seadus) ning individuaalse ja paindliku
lähenemise põhimõttest.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta eelarvet pole tegevustele kulunud, kuna siiani
ellu viidud tegevused on olnud ettevalmistavad. Personalikulu on olnud vastavalt eelarvele.
Teisel poolaastal viidi läbi kordushange teenuseosutaja leidmiseks põhja ja lääne piirkonda.
Hanketeade avaldati riigihangete registris 4.06.2016, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29.06.2016.
Esitati 2 pakkumust, edukaks osutus OÜ Keerub pakkumus põhja piirkonnas ning OÜ Febrec pakkumus
lääne piirkonnas. Lepingud sõlmiti põhja piirkonna osas 22.07.2016 ja lääne piirkonna osas 1.08.2016.
01.01.2017 – 31.12.2017
Alustatud on täiendavate tugiteenuste arendamisega, võttes aluseks 2016. a sügisel valminud Praxise
„Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuringu“ ning arutelud erinevate osapooltega:
18.03.2017 – Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu noorteseminaril töötuba teemal, millist täiendavat tuge
noored vajaksid elluastumiseks valmistumisel
24.03.2017 – ümarlaud järelhooldusega seotud tugiteenuste arendamiseks (osalesid asenduskodude
töötajad, KOVide esindajad, asendushoolduse valdkonnas tegutsevate MTÜde esindajad,
asendushooldusel kasvanud noored)
3.04.2017 – arutelu MTÜ Caritas esindajaga
5.04.2017 – arutelu ELNHÜ esindajatega
12.04.2017 – arutelu MTÜ Asenduskodude Laste Liidu esindajatega
3.06.2017 – aruteluseminar asendushooldusel kasvanud ja kasvavate noorte osavõtul teemal, millist
täiendavat tuge noored vajaksid elluastumiseks valmistumisel.
Teisel poolaastal
Kuna tugiisikuteenuse osutamise raamlepingud lõpevad 31.05.18, alustati 2017 II poolaastal uue hanke
ettevalmistamisega. Uue lepinguga on plaanis tugiisikuteenuse tingimusi laiendada selliselt, et
võimaldada igal noorel leida endale kõige sobivam tugiisik ning seega laiendada teenuse kasutamist ja
selle kasutegurit noortele. Uue hanke esmane lähteülesanne saadeti SKA poolt Riigi Tugiteenuste
Keskusele (RTK) 23.08.2017. Kuna riigihangete läbiviimise korraldus on muutunud (riigihankeid viib
SKA läbi koostöös RTKga ning 1.09.2017 hakkas kehtima uus riigihangete seadus) ning tegemist on
keerulise hankega, on hanke ettevalmistamine aega võtnud ning 2017. aastal tugiisikuteenuse uut
hanget välja kuulutada ei jõutud. SKA ning RTK koostöös jätkub hanke ettevalmistamine 2018 alguses
ning hange kuulutatakse välja võimalikult kiiresti.
Seoses asendushoolduse korraldust puudutavate muudatustega sotsiaalhoolekande seaduses, mis
hakkasid kehtima 2018. a alguses, on plaanis lisaks tugiisikuteenusele koostada ka juhendmaterjalid
järelhoolduse planeerimiseks ja rakendamiseks. Juhendmaterjale on planeeritud kolme tüüpi: kohalikele
omavalitsustele, asendushoolduse pakkujatele ning asendushooldusel kasvavatele noortele. Vastavaid
hankeid on 2017 II poolaastal ette valmistatud, hanked kuulutatakse välja 2018 alguses, eesmärgiks on
materjalide valmimine 2018. aastal.
40
Lisaks on plaanis töötada välja noorte arenguprogramm, et toetada senisest süsteemsemalt
asendushoolduselt elluastuvate noorte valmisolekut võimetekohaseks iseseisvaks toimetulekuks läbi
korduvate grupitegevuste, mis keskenduvad nii enesearengule kui praktilisele infole. Arenguprogramm
on plaanis välja töötada 2018 esimeses pooles ning ellu rakendada alates 2018 sügisest. Vastavat
hanget on 2017 II poolaastal ette valmistatud, hange kuulutatakse välja 2018 alguses.
01.01.2018 – 31.12.2018
Koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega viidi läbi hange tugiisikuteenuse osutamiseks
asendushoolduselt elluastujatele. Hankes oli 5 osa: põhja, lõuna, ida, lääne piirkond ning „Noorelt
noorele“ tugiisikuteenus. Hange kuulutati välja 2.03.2018, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 26.03.2018.
Hankest huvitatud isikutele toimus ka infotund 16.03.18. Laekus 3 pakkumust: 1 ida, 1 põhja, 1 lääne
piirkonna kohta. Kõik pakkujad osutusid edukaks ning lepingud sõlmiti vastavalt 24.04.28 (ida – MTÜ
Virumaa Tugiteenused), 1.05.2018 (põhja – MTÜ Suunatuli); 2.05.2018 (lääne – OÜ Febrec). Lepingud
kehtivad kuni 31.05.2018. Lõuna piirkonna ning „Noorelt noorele“ tugiisikuteenuse osas korraldati uus
hange – hange kuulutati välja 9.05.2018, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 22.05.2018. Lõuna
piirkonnas laekus 2 pakkumust, „Noorelt noorele“ teenuse osas 1 pakkumus. Seirearuande esitamise
ajal pakkumusi veel menetletakse.
Viidi läbi hange „Noorelt noorele“ tugiisiku kandidaatidele koolituse läbiviimiseks. Pakkumuskutsed
saadeti 21.02.18 välja viiele võimalikule pakkujale, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 12.03.2018.
Laekus 1 pakkumus (Tallinna Ülikool). Leping koolituse korraldamiseks sõlmiti 14.05.18. Koolituse
läbiviimise tähtaeg on 31.08.2018, kuid kuna selle korraldamine on seotud „Noorelt noorele“
tugiisikuteenuse hanke tulemustega, siis võib lõpptähtaeg edasi lükkuda.
Viidi läbi hange noorte arenguprogrammi koostamiseks. Pakkumuskutsed saadeti välja 5.03.2018
kolmele võimalikule pakkujale, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.03.2018. Laekus 1 pakkumus (MTÜ
Lastekaitse Liit). Leping noorte arenguprogrammi välja töötamiseks sõlmiti 24.04.2018. Esimene
kohtumine SKA projektijuhi ning Lastekaitse Liidu kontaktisiku vahel toimus 27.04.18, kus lepiti kokku
koostöö üldpõhimõtted ja ajakava. Töögrupi esimene kohtumine toimus 11.05.18, kus tutvustati
programmi koostamise eesmärke ning koguti sidusrühmadelt sisendit. Ekspertide kohtumine toimus
17.05.18, kus piiritleti täpsemalt programmi teemade ringi ning planeeriti sisendi kogumist noortelt.
Juunikuu jooksul viiakse läbi vestlusringid ning internetipõhine küsitlus noorte seas. Programmi
valmimise tähtaeg on september 2018.
Viidi läbi hange järelhoolduse juhendmaterjalide koostamiseks (koostöös RTKga). Hange kuulutati välja
29.03.18, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.04.18. Laekus 1 pakkumus (Tallinna Ülikool). Leping
pakkujaga sõlmiti 28.05.18. Esimene kohtumine SKA projektijuhi ning Tallinna Ülikooli kontaktisiku vahel
toimus 29.05.18, kus lepiti kokku üldised koostööpõhimõtted ja ajakava. Projektimeeskonna kohtumine
toimub 14.06.18, kus osaleb ka SKA projektijuht.
31.05.2018 lõppesid senised tugiisikuteenuse osutamise lepingud: lõuna, ida ja põhja piirkonnas OÜ
Keerub ning lääne piirkonnas OÜ Febrec. Kuna lepinguga oli antud võimalus jätkata vajadusel
pooleliolevaid teenuseid ka pärast lepingu lõppemist kuni teenuse lubatud mahu täitumiseni või
vajaduse äralangemiseni, jätkub pärast 31.05.18 üks teenus lääne piirkonnas ning üks teenus põhja
piirkonnas.
Hangete läbiviimine koostöös RTKga on osutunud väga vaevaliseks ning aeganõudvaks.
Teisel poolaastal
Tugiisikuteenuse osutamiseks viidi läbi kordushange teenuseosutaja leidmiseks lõuna piirkonda ning
„noorelt noorele“ tugiisikuteenuse osas, mille puhul esimese hankega ei õnnestunud teenuseosutajat
leida. Lõuna piirkonna kohta esitati teises hankes kaks pakkumust, edukaks osutus SA Elva Laste- ja
Perekeskuse pakkumus, kellega sõlmiti leping 17.07.2018.
41
Muutsime 2018 uue hankega teenuse tingimusi, lisades usaldus-tugiisiku võimaluse (usaldus-tugiisik
on noorele varasemast tuttav ja lähedane isik, kes vastab ka teatud kvalifikatsioonikriteeriumidele).
Usaldus-tugiisiku võimalus sobib ilmselt paljudele noortele paremini kui professionaalne tugiisik, seda
kasutatakse rohkem. Samas sisaldab see ka ohtusid – noorel ei pruugi olla valikuvõimalust; võib esineda
mõjutamist ja survestamist; noore kontaktide ring ei laiene; on küsitav, kas annab alati lisaväärtust.
Endiselt on murekoht selles, kas suudame tugiisikuteenusele kliente leida. Paljud probleemid on
endised, ntnoorte vähene huvi, asenduskodude vähene usaldus, KOVide madal huvi/teadlikkus,
raskendatud hooldus- või eestkosteperede noorte leidmine. Seega indikaatorite täitmine on keeruline.
„Noorelt noorele“ tugiisikuteenuse osas tuli kokku läbi viia 3 hanget teenuseosutaja leidmiseks, kuna
huviliste ring on väga piiratud ning nende ajaressurss vähene. Kolmanda hanke tulemusena sõlmiti
leping Eesti Asenduskodu Töötajate Liiduga (EATL) 22.08.2018.
„Noorelt noorele“ tugiisikute koolituseks oli leping sõlmitud Tallinna Ülikooliga juba 14.05.2018. Pärast
teenuseosutajaga lepingu sõlmimist sai asuda koolitust korraldama. Koolitus noortele toimus 6.10-
2.12.18. Koolituse läbimise tunnistuseni jõudis 9 noort. Detsembri algusest 2018 on noored tugiisikud
olnud valmis teenust osutama. 2018 jooksul veel ühtegi teenust ei käivitatud, kuid läbirääkimisi mõne
noore osas alustati.
Noorte arenguprogrammi väljatöötamiseks sõlmiti leping Lastekaitse Liiduga aprillis. Eesmärk oli
koostada programm asendushooldusel elavatele noortele vanuses 16-19, et toetada nende
enesearengut ning seeläbi edukamat toimetulekut tulevikus. Programmi koostasid eksperdid Ingrid Sindi
ja Heidi Paabort, kaasates valdkonna eksperte (kohtumised + kirjalik info ja arvamuste vahetus) ja noori
(fookusgrupid ning küsitlus interneti teel). Programm valmis 18.09.2018. Selle alusel valmistame ette
hanget koolitajate leidmiseks. 31.12.2018 seisuga tegeleb jurist hankedokumendi viimistlemisega.
Programmi elluviimisega on plaanis alustada 2019.
Juhendmaterjalid KOVidele, teenuseosutajatele, noortele – leping Tallinna Ülikooliga sõlmiti mai lõpus.
Esimene projektimeeskonna kohtumine toimus 14.06.2018 (osales ka SKA projektijuht). Lepingu
sõlmimisest kuni 31.12.2018 on toimunud ettenähtud kaasamiskohtumised nii noorte, KOVide kui
asenduskodude esindajatega. Koostatud on materjalide esmased versioonid, mida on korduvalt edasi
arendatud nii töögrupi, SKA LKO kui SOMi kommentaaride alusel, lisaks on küsitud tagasisidet
materjalide esmastele versioonidele sihtgrupilt (nö piloteerimine noorte, KOVide ja asenduskodude
seas) ning selle põhjal tehtud täiendusi ja täpsustusi. Noortele ning KOVidele mõeldud materjal on
saadetud keeletoimetamisele. Materjalid peaks lõplikult valmima 2019 I kvartalis.
Tugiteenuse osutamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal toimusid koolitused tugiisikutele mitmes grupis. Ida ja lõuna piirkonna koolitus toimus
6.-13.07.2016. Põhja piirkonna koolitus toimus 26.08.-1.09.2016. Lääne piirkonna koolitus toimus 7.10-
7.11.2016.
Kõigis piirkondades tekkis olukordi, kus kõik pakkumuses olnud tugiisikud ei soovinud/saanud enam
projektis osaleda (nt elukohavahetuse tõttu, töökoormuse muutuse tõttu, ei olnud võimalik koolitusel
osaleda vm). Lepingu kohaselt on võimalik tugiisikuid asendada samaväärse kvalifikatsiooniga
isikutega. Seega asendati lahkunud tugiisikud uutega ning tehti vastavad muudatused hankelepingusse.
Muudatused meeskondades toimusid enne koolitusi.
Nii SKA kui teenuseosutajad on pidevalt tegelenud teenusest teavitamise ja tutvustamisega.
E-maili teel teavitamised:
42
01.08.2016 – infokiri teenuse kohta kõigile asenduskodudele (SKA)
02.08.2016 – infokiri teenuse kohta valdkonnaga seotud MTÜdele (SKA)
22.08.2016 – infokiri Ida- ja Lääne-Virumaa maavalitsuste sotsiaalnõunikele – teenuse tutvustamisest
ning maakondlikel infopäevadel osalemisest (OÜ Keerub)
12.09.2016 – infokiri teenuse kohta kõigile KOVidele (SKA)
14.09.2016 – infokiri teenuse kohta neile põhja piirkonna KOVidele, kes ei olnud esitanud andmeid oma
piirkonna teenust vajavate noorte kohta (SKA)
15.09.2016 – infokiri teenuse kohta neile lõuna ja ida piirkonna KOVidele, kes ei olnud esitanud andmeid
oma piirkonna teenust vajavate noorte kohta (SKA)
15.09.2016 – infokiri teenuse kohta maavalitsuste sotsiaalvaldkonna inimestele (SKA)
01.11.2016 – infokiri teenuse kohta lääne piirkonna asenduskodudele ja omavalitsustele (OÜ Febrec)
02.11.2016 – infokiri ja ettepanek kohtumiseks asenduskodudele (OÜ Keerub)
11.11.2016 – infokiri katusorganisatsioonidele koostööks (MTÜ Igale lapsele pere, MTÜ Oma Pere,
Kasuperede Liit) (OÜ Febrec)
27.12.2016 – korduskiri asenduskodudele ettepanekuga noortega kohtuda (OÜ Keerub).
Lisaks on teenuseosutajad suhelnud paljude KOVidega telefoni teel, et teenust tutvustada ja
kaardistada teenuse vajadust.
Infopäevad jm teavitusüritused:
12.10.2016 - maavalitsuse infopäev Lääne-Virumaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ
Keerub)
23.10.2016 – SEB Heategevusfondi Karjääripäev asenduskodude noortele, teenuse tutvustamine (OÜ
Keerub)
24.10.2016 – maavalitsuse infopäev Põlvamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
26.10.2016 – maavalitsuse infopäev Viljandimaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
03.11.2016 – maavalitsuse infopäev Saaremaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Febrec)
03.11.2016 – maavalitsuse infopäev Jõgevamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
16.11.2016 – maavalitsuse infopäev Raplamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
1.-2.12.2016 – Sotsiaalministeeriumi infopäevad lastekaitsetöötajatele, teenuse tutvustamine (SKA)
Muud võrgustikukohtumised:
15.06.2016 – kohtumine Tartus SKA esindaja (Maarja Kuldjärv), OÜ Keerub esindajate (Ivar Alt, Ivika
Abner, Laura Kiur, Reeli Tamm), ELNHÜ esindajate (Karis Mugamäe, Gerda Kiipli-Hiir, Hilkka Raba)
vahel. OÜ Keerub tutvustas teenust, arutati võimalikke kitsaskohti ning koostöökohti teenuse
tutvustamiseks noortele.
13.10.2016 – teenuse tutvustamine ELNHÜ üldkoosolekul (SKA)
18.10.2016 – teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja maavalitsuste
ametnikele (SKA)
24.10.2016 – kohtumine Tallinnas EATLi ettepanekul, et arutada teenuse käivitamisega seotud raskusi
ja koostöövõimalusi. Osalesid SKA esindajad, teenuseosutajate esindajad, ELNHÜ esindajad, EATLi
esindajad, MTÜ Igale Lapsele Pere esindaja. Raskusi tekitas osapoolte erinev arusaam teenuse
otstarbekast korraldamisest. Lepiti kokku, et teenuseosutajad võtavad lähiajal ühendust kõigi
asenduskodudega eraldi ning pakuvad välja noortega kohtumise võimaluse. ELNHÜ avaldas soovi, et
teenuse käivitumisest võiks uuesti rääkida ELNHÜ üldkoosolekul veebruaris.
11.11.2016 - Sotsiaalministeeriumi, SKA ja teenuseosutajate kohtumine. Tutvustati seni tehtut, arutati
edasisi tegevusi.
Lisaks on toimunud mitmeid kohtumisi teenuseosutajate ning KOV ametnike ja/või asenduskodude
töötajate vahel, et arutada konkreetse omavalitsuse või asenduskodu noortele teenuse osutamist.
43
SKA ja teenuseosutajad on regulaarselt kohtunud, et vaadata üle senised tulemused ning leppida kokku
järgmised tegevused.
Meedia:
05.12.2016 – Saadetud põhja, ida ja lõuna piirkonna kohalikesse ajalehtedesse artikkel, mis tutvustab
tugiisikuteenust asendushoolduselt elluastujatele (OÜ Keerub).
Klientide leidmine teenusele on osutunud raskeks. Probleemid on:
- Teenusepakkujad on valdkonnas uued, neid ei tunta ning usalduse tekkimine on aeganõudev
- Asenduskodud sooviksid, et nende töötajatel oleks võimalus tugiisikuks olla. SoMi nägemus
teenuse väljatöötajana on aga, et tugiisikud peavad olema väljastpoolt, et tagada teenuse
ühtne kättesaadavus ning kvaliteet; ning asenduskodude kasvatajatel peab olema võimalus
pühenduda asenduskoduteenusel olevate laste eest hoolitsemisele.
- KOVidel võtab teenuse jaoks vajaliku dokumentatsiooni koostamine aega, kuna töökoormus on
suur, ei ole piisavalt oskusi ja kogemusi juhtumiplaanide koostamisel.
- Tihti ei õnnestu noori motiveerida teenusele tulema, kuigi KOV ja asenduskodu võivad teenust
vajalikuks pidada. Nt peetakse piinlikuks; täisealiseks saades ei soovita enam olla seotud KOVi
ametnikega ega sotsiaalteenustega.
- Sihtgrupp on suhteliselt väike ja hajali, nendeni jõudmine on keeruline (KOVide teadlikkus oma
piirkonna noortest on erinev).
31.12.2016 seisuga on tugiisikuteenusel 8 noort.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta planeeritud eelarvest on kulunud 5%, kuna
klientide teenusele saamine on olnud ülaltoodud põhjustel aeganõudev. Selleks, et kliendid teenusele
jõuaks, on tegeletud teavitustööga. Saadetud on infokirju kohalikele omavalitsustele, maavalitsustele,
asenduskodudele, valdkonnaga seotud MTÜdele. Teenusepakkuja on kohtunud kohalike
omavalitsustega ja tutvustanud teenust. Kasutatud on ka meedia teel info edastamist.
Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele.
01.01.2017 – 31.12.2017
Nii SKA kui teenuseosutajad on pidevalt tegelenud teenusest teavitamise ja tutvustamisega.
Korraldatud on infopäevi jm teavitusüritusi, kus on tutvustatud tugiisikuteenust (täpsem nimekiri
kohtumistest aruande Lisas 1).
Samuti on toimunud kohtumised erinevate TATi osapoolte vahel asendushoolduse valdkonna
poliitikamuudatuste ning TAT tegevuste seostamise arutamiseks, koostöö planeerimiseks ning TAT
muutmise korraldamiseks. Kohtutud on ka asenduskodudes teenuse tutvustamiseks ning teenust
vajavate noorte leidmiseks (täpsem nimekiri kohtumistest aruande Lisas 1).
Kõigi asenduskodudega on suheldud e-kirjade ja telefoni teel, et teenust tutvustada, koguda infot
teenust vajada võivate noorte kohta, pakkuda võimalusi kohtumiseks. Osa asenduskodudega on
kohtumised planeeritud aasta teise poolde. Iga asenduskoduga on eraldi kokku lepitud, kas oleks vajalik
põhjalikum teenuse tutvustamine kohapeal ning millal see võiks toimuda – nende asenduskodudega,
kus oli potentsiaalseid teenust vajavaid noori, kohtuti 2017 kevadel. Nendega, kus noori hetkel ei olnud,
on kohtumised planeeritud aasta teise poolde. Kui teenuselt lahkuvaid noori on vaid mõni üksik, ei ole
SKA ja asenduskodu kokkuleppel kokkusaamisi otstarbekaks peetud, kuid on konkreetsete noorte osas
individuaalselt koos KOVidega arutatud teenuse vajadust.
Koostatud teavitusmaterjalid:
Teenust tutvustav flaier noortele – jagatud noortega kohtumistel ning saadetud asenduskodudele, kes
on olnud huvitatud.
44
Teenust tutvustav voldik KOVidele – jagatud teavitusüritustel, samuti SKA LKO piirkondlikele üksustele
KOVidele jagamiseks.
Meedia:
12.01.2017 saadetud venekeelsetele kohalikele lehtedele vene keeles artikkel teenuse
tutvustamiseks.
01.05 - 15.05 - teavitustöö Lääne piirkonna KOV-ide vallalehtedesse, kodulehtedele teenuse info
lisamise osas
Kuna teenusele on jõudnud mitmeid noori emasid, korraldati tugiisikutele 18.02.2017 seminar, kuidas
toetada asendushooldusel kasvanud noort ema. Seminaril käsitleti asendushooldusel kasvavate
noortega tööd KOVi vaatevinklist (SKA LKO Anne Sundja); kiindumussuhte ja kiindumushäire teemat
(Sirje Rass); praktilisi nõuandeid tugiisikule tööks noore emaga (Heidi Rätsep, MTÜ Caritas). Osales 17
tugiisikut.
Kuna noored liiguvad palju ning võivad elukohta muuta, muutsime lepingutes teenuse tingimusi
paindlikumaks, võimaldades tugiisikutel ka jätkata noorega tööd ka juhul, kui noor liigub teise piirkonda.
Samas ei saa eeldada, et tugiisikud on valmis üle Eesti liikuma, seega võib sellistes olukordades tekkida
vajadus teenus lõpetada või tugiisikut vahetada.
Koostasime teenuseosutajatele täiendava juhise tugiisikuteenuse sisu osas. Lepingus on teenuse sisu
kirjeldatud laialt, kuna soovime lähtuda iga noore individuaalsetest vajadustest. Praktikas on siiski
tekkinud ka probleeme erinevate arusaamadega, mis peaks tugiisiku ja noore vahelise koostöö sisu
olema. Juhisega andsime selleks täpsemaid suuniseid.
Tähelepanekud tugiisikuteenusega seoses:
Suhteliselt palju on teenusele jõudnud noori emasid väikese lapsega. Seetõttu korraldasime ka
tugiisikutele sel teemal täiendava seminari veebruaris 2017.
Suhteliselt palju on teenusele jõudnud puude ja erivajadusega noori. Mitmel puhul on teenusele
tulnud ka sellised noored, kes hiljem suunduvad siiski erihoolekandeteenusele (st ei ole meie
teenuse sihtgrupp ning tugiisik ei saa neid piisavalt aidata).
Jääb mulje, et teenuse olemasolu teadvustavad KOVid ja asenduskodud nende noorte puhul,
kel on mingi tugev erivajadus, nö tavanoorte jaoks ei peeta teenust vajalikuks (kuigi see oli neile
mõeldud).
Kuigi üks tugevamaid kriitikaid teenuse suhtes on, et võõra inimesega ei ole võimalik saavutada
usalduslikku suhet, on enamasti tugiisikutel õnnestunud kliendiga kontakt saavutada ning
koostööd teha, ühtki teenust ei ole pidanud lõpetama seetõttu, et koostöö ei laabuks.
Noored liiguvad erinevate elukohtade vahel ning plaanid võivad kiiresti muutuda. Seetõttu on
tulnud ka tugiisikut mõnel juhul vahetada, kuigi seda tahaks vältida kui vähegi võimalik. Vahetus
on siiski sujunud ladusalt ning uue tugiisikuga on koostöö laabumas. Muutsime seetõttu ka
teenuse tingimusi paindlikumaks, võimaldades tugiisikul jätkata tööd noorega ka juhul, kui noor
liigub elama teise piirkonda.
On olukordi, kus tugiisikuks on noore endine hoolduspere vanem. Oleme seda võimaldanud, kui
hoolduspere vanem on teenuseosutaja tugiisikute kinnitatud meeskonnas ja noor elab eraldi ning
tugiisikuteenuse sisuks on konkreetsed ajaliselt piiratud tegevused ja eesmärgid. Kuna paljudelt
valdkonnaga seotud osapooltelt ning ka Praxise uuringust tuleb soovitusi, et hooldusvanem
võiks olla tugiisikuks, piloteerime selliseid olukordi. Võib näha, et eristuvad kaks suunda: (1)
endisest hooldusvanemast tugiisik mõistab erinevaid rolle ning suudab hoida vahet; (2) endisest
hooldusvanemast tugiisik ja noor suhtlevad selliselt nagu suhtleksid ka ilma projektita,
lisaväärtust noorele ei teki. Seega tuleb selliste olukordade puhul kontrollida tugiisikute tegevusi.
Klientide leidmine teenusele on endiselt keeruline. Probleemid on:
- Noored ei ole teenusest (sellisel kujul) eriti huvitatud.
o Asenduskoduteenusel kasvanud noored ei soovi tihti üldse mingeid sotsiaalteenuseid.
o Kuna mitmed noored on asenduskoduteenusel oluliselt kauem kui 18-aastaseni, on nad
lahkumise ajaks juba piisavalt hästi toimetulevad, et ei vaja tugiisikut.
45
o Perekonnas hooldamisel või eestkostel kasvavatel noortel on sagedasti perekonna tugi
olemas; neid, kel siiski võiks teenust vaja olla, on selle sihtgrupi seast raske leida.
- Osa asenduskodusid sooviksid, et nende töötajatel oleks võimalus tugiisikuks olla. Seetõttu ei
ole asenduskodud ka eriti aktiivsed noortele teenust soovitama.
- KOVidel võtab teenuse jaoks vajaliku dokumentatsiooni koostamine aega, kuna töökoormus on
suur, ei ole piisavalt oskusi ja kogemusi juhtumiplaanide koostamisel.
- Teenusele jõudmine tundub sõltuvat KOV lastekaitse- või sotsiaaltöötaja aktiivsusest. Märgata
on, et kui KOV teenust kasutab, siis suunab tihti teenusele mitu noort.
- Sihtgrupp on suhteliselt väike ja hajali, nendeni jõudmine on keeruline (KOVide teadlikkus oma
piirkonna noortest on erinev).
Teenusepakkujad:
Teenusepakkujatele ei ole teenus osutunud majanduslikult tasuvaks, mistõttu ei jätku
motivatsiooni ega aktiivsust panustada teavitustegevusse ja klientide otsimisse.
Mõni teenusepakkuja ei ole suuteline tugiisikute meeskonda koos hoidma ja motiveerima ning
ei näe ka seda enda ülesandena. Seetõttu oleme planeerimas teist korda tugiisikute
vahetamist ja lisamist, et tagada kõigi piirkondade kaetus.
Teisel poolaastal
Jätkunud on teavitustegevused (täpsem nimekiri Lisas 1).
10.12.17 toimus tugiisikute seminar ja arutelu teenusepakkujatega (OÜ Keerub ja Febrec, Tallinn).
Seminari üks eesmärke oli toetada tugiisikute motivatsiooni ning meeskonnatunnet, mis teenuse
edukaks toimimiseks on väga olulised.
Teenuseosutajad on vastavalt lepingule läbi viinud kovisioone tugiisikutele. Kui mingil põhjusel ei ole
jõudnud kovisiooni läbi viia tähtaegselt, on kokkuleppel SKAga tehtud seda väikese hilinemisega.
Kuna Ida-Virumaal oli teenusepakkujal raskusi tugiisikute tagamisel, tehti 25.07.17 hankelepingu
muudatus, millega lisati juurde uued tugiisikud. Kuna uued tugiisikud ei ole läbinud algset lepingu
raames ellu viidud tugiisikute koolitust, hinnati nende kvalifikatsiooni varasema hariduse ja koolituse
põhjal ning tunnistati sobivaks. Lisaks viidi uutele tugiisikutele läbi õppekäik Sillamäe Lastekodusse
28.08.17.
Seoses asendushoolduse korraldust puudutavate muudatustega sotsiaalhoolekande seaduses
korraldati projekti raames infopäevad 6.12 Tartus, 14.12 Tallinnas ja 19.12 Jõhvis, kus tutvustati
muuhulgas ka tugiisikuteenust ning plaanitavaid järelhoolduse arendustegevusi. 2018. a I kvartalis on
planeeritud infoseminarid kõigis maakondades KOV lastekaitsetöötajate, asenduskodude ning
perepõhise asendushoolduse pakkujate esindajate osavõtul, kus muuhulgas tutvustatakse ka
tugiisikuteenust ning järelhoolduse arendustegevusi.
2017. aasta lõpu seisuga on teenusel 24 noort. Kokku on teenust saanud 29 noort. 2017. aastal kulus
tugiisikuteenusele 15% planeeritud eelarvest. Takistused, mistõttu väga palju noori teenusele ei jõua,
ning seetõttu ka eelarvest on kulunud vaid väike osa, on jäänud samaks (vt ülal). Seetõttu on 2017. a II
poolaastal tegeletud eelkõige teenuse tingimuste paindlikumaks kujundamisega ning uue hanke
ettevalmistamisega.
01.01.2018 – 31.12.2018
Aprilli lõpus-mai alguses sõlmiti põhja, ida ja lääne piirkonna osas lepingud uute teenuseosutajatega.
Mai esimeses pooles toimusid ka esimesed kohtumised SKA projektijuhi ning uute lepingupartneritega,
et rääkida põhjalikult läbi teenuse tingimused ning planeerida esialgsed tegevused.
Uue hanke tulemusel sõlmitud tugiisikuteenuse osutamise lepingutes on muudetud teenuse tingimusi
paindlikumaks. Erinevalt varasemast ei osuta teenust vaid hankelepingus esitatud tugiisikud, vaid
46
kvalifikatsiooninõuetele vastavad tugiisikud lisanduvad jooksvalt. Seetõttu ei korraldata ka tugiisikutele
ühtset koolitust, vaid tugiisikud peavad vastama seatud kvalifikatsiooninõuetele. Täiendavalt on sisse
viidud usaldus-tugiisiku kontseptsioon – st tugiisikuks võib olla noorele varasemast tuttav ja lähedane
isik (teatud tingimustel). Käivitamisel on ka „noorelt noorele“ tugiisikuteenus, kus tugiisikuteks on
asendushoolduse taustaga noored ise. Samuti tasustatakse edaspidi lisaks kontakttundidele teatud
määral ka suhtlemist telefoni ja interneti teel, kuna paljudele noortele on see oluline suhtlusviis.
Uute teenuseosutajate esimese tegutsemiskuu jooksul on teenusele jõudnud 6 klienti (5 põhjas ja 1
idas). Alustatud on nii professionaalse tugiisiku kui usaldus-tugiisiku teenust. Teada on, et juuni jooksul
on mitmed lisandumas.
Senise teenusepakkujaga OÜ Keerub toimus koostööd kokkuvõttev kohtumine 8.06.18 Rakveres.
Kahjuks ilmneb, et hoolimata võimalusest jätkata vajadusel teenuseid ka pärast lepingu lõppemist, on
teenusepakkuja otsustanud teenused lõpetada, kuigi mitmed teenusel olnud noored ilmselt vajaksid ka
edaspidi tuge. Püüame saada kontakti vajalike KOVidega ja vajadusel jätkata teenusel osutamist uue
teenusepakkuja vahendusel.
SKA ja teenuseosutaja korraldatud täpsematest teavitustegevustest on ülevaade Lisas 1.
31.05.2018 seisuga on teenust saanud 41 noort (neist osa vähem kui 32 tunni ulatuses). 31.05.2018
seisuga on teenusel 8 noort. Eelarvest on kasutatud 4,6% aastaks planeeritud eelarvest.
Teisel poolaastal
Iga piirkonna uue tugiisikuteenuse osutajaga toimusid arutelud piirkonnas teavitustegevuse
läbiviimiseks, kus osalesid teenuseosutaja, SKA projektijuht ning SKA LKO vastava piirkonna inimesed
(põhjas 15.06, idas 19.06, läänes 25.06, lõunas 6.09). Lepiti kokku tööjaotus ja rollid teenusest
teavitamise osas.
Kõigi piirkondade teenuseosutajate ühine kohtumine toimus 18.09.18 Tallinnas, et tutvuda, vahetada
kogemusi, arutada ühiselt tekkinud küsimusi ning teha plaane edaspidiseks.
Lepinguga on ette nähtud, et SKA korraldab tugiisikutele kvartaalselt temaatilisi seminare piirkonniti.
2018. aasta jooksul asus tegutsema alles liiga vähe tugiisikuid, et oleks saanud seda tegevust ellu viia
(31.12.18 seisuga põhja piirkonnas 8 tugiisikut, idas 4, läänes 1 ja lõunas 2). Teenuseosutajate arutelu
tulemusena leiti, et efektiivsem ja tugiisikutele kasulikum on korraldada seminari-laadseid kokkusaamisi
harvem ja pigem üle-Eestilise terve päeva üritusena. Ühiselt leiti, et sobiv aeg on 2019 märtsis.
Kovisioonid tugiisikutele on toimunud plaanipäraselt põhja piirkonnas. Idas on seni ühine kovisioon
asendatud individuaalse supervisiooniga, kuna tugiisikud on erineva emakeelega ning elavad ka
üksteisest üpris kaugel. Läänes ja lõunas ei saanud 2018 uute lepingute alusel kovisioone läbi viia
tegutsevate tugiisikute vähesuse tõttu. Kui tugiisikute arv kasvab, alustatakse ka kovisioonidega.
Teenusest teavitamiseks on tehtud järgmist:
- Pärast lõuna piirkonna teenuseosutajaga lepingu sõlmimist infokirjad e-posti teel kõigile lõuna
piirkonna KOV lastekaitsetöötajatele 1.08.2018
- Info tugiisikuteenuse kohta kajastub üldistes perepõhiste tugiteenuste infomaterjalides
- Teenuse tutvustamine ELNHÜ koosolekul 9.10.18
- Teenuse tutvustamine piirkondlikel asenduskodude ja KOV lastekaitsetöötajate kohtumistel
(14.09.19 Ida-Virumaal, 28.09.18 Lääne-Virumaal, 30.11.18 Haiba Lastekodus).
- Teenuse tutvustamine maakondlikel teenuste messidel okt-nov 2018 (suunatud küll
riskikäitumisega noorte teenustele eelkõige, kuid noortega tegelevad spetsialistid on suuresti
kattuvad)
Tugiisikuteenuse tutvustamine noortele SEB Heategevusfondi karjääripäeval 21.10.2018 (SKA
projektijuht ja põhja piirkonna teenuseosutaja)
- Pärast „noorelt noorele“ tugiisikute koolituse lõppemist infokirjad tugiisikuteenuse kohta kõigile
KOV lastekaitsetöötajatele e-posti teel detsembri esimesel nädalal.
47
- Teenuse tutvustamine otsesuhtluses hooldus- ja eestkosteperedega, KOV
lastekaitsetöötajatega juhtumipõhiselt nii SKA kui teenuseosutajate poolt
- Lisaks põhja piirkonna teenuseosutaja poolt: 17.10 kohtumine Tallinna Sotsiaal-ja
Tervishoiuametis Harjumaa lastekaitsetöötajatega, 30.09 Tallinna Lastekodu noortekodus
(Hooldekodu 5/1) ja 10.10 Tallinna Lastekodu noortekodus (Pähkli 15/1) kasvatajate ja noortega.
Noorte informeerimine on toimunud projekti Leaving Care – An Integrated Approach to Capacity
Building of Professionals and Young People kaudu, mille on ellu kutsunud SOS Lasteküla Eesti
Ühing. Loodud on kontakt MTÜ Igale Lapsele Perega, et arendada koostööd ja ergutada
hooldusperedest ellu astuvaid noori kasutama tugiisikuteenust.
Tähelepanekud ja probleemid:
- Tugiisikute kovisioonid on vajalikud ja tugiisikud on andnud nende kohta positiivset tagasisidet.
- Asendushooldusteenuse pakkujad, kes osutavad järelhooldusteenust ei näe vajadust
tugiisikuteenuse järgi väljaspool asenduskodu. Kohati võib tekkida konkurents asutusepõhise
järelhooldusteenuse osutamise ja tugiisikuteenuse osutamise vahel. Lahenduseks on
kohtumised asenduskodudes ja koostöövõimaluste otsimine.
- Väga erinevad on nii teenuseosutajate kui noorte nägemused ja vajadused selles osas, mil
määral suhtlevad noor ja tugiisik interneti ja telefoni vahendusel. Lisasime uues hankes
võimaluse rahastada 20% ulatuses suhtlemist telefoni ja interneti teel. Mõnes piirkonnas ei
kasutata seda üldse, kohati aga leitakse, et sellist võimalust peab olema palju rohkem. Tuleb
kaaluda, kuidas oleks mõistlik, et saaks tekkida või säilida inimlik kontakt noore ja tugiisiku
vahel, samas arvestades noorte tänapäevaseid harjumusi suhtluskanalite osas.
- Mitmed KOVid kasutavad teisi võimalusi tugiisikuteenuse korraldamiseks ja rahastamiseks (nt
ESF avatud taotlusvoorust saadud rahastus kohalikul tasandil hoolekandeteenuste
korraldamiseks), seetõttu ei ole neil vajadust riiklikul tasandil keskselt korraldatud
tugiisikuteenuse järele spetsiifilisele sihtgrupile.
- Endiselt on raske tugiisikuteenusele kliente leida, paljud probleemid on endised (noorte vähene
huvi, asenduskodude usaldus, KOVide huvi/teadlikkus, hooldus- või eestkosteperede noorte
leidmine).
- Usaldus-tugiisiku võimalus sobib paljudele noortele, seda kasutatakse aktiivselt. Samas
lisandub sellega ka riske teenuse ärakasutamiseks mittesihipäraselt, mida tuleb jälgida.
- Rahastamisskeem (teenusetunni põhine) ei võimalda teenuseosutajatel aktiivselt tegeleda
teavitamise ja võrgustikutööga, mis on ülioluline sellise teenuse korraldamisel.
31.12.2018 seisuga on tugiisikuteenust saanud 63 noort (neist osa vähem kui 32 tundi, mistõttu ei lähe
nad indikaatorina arvesse). Teenus on lõpetatud 31 noorega, hetkel on teenusel 34 noort.
Planeeritud 2018. aasta eelarvest on kasutatud 37%.
8. Näitajate8 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide TAT Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või
punktile, missugusest saavutustase saavutustase alatäimisel
9
tegevusest kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Tegevus 1. 1200 680 01.01.2018 – 31.12.2018
Asendushoolduse Näitajad on 2018. aasta IV kvartali
mitmekesistamine ning seisuga. Koolitustele jõudis 19 uut
tugitegevused (Perepõhiste osalejat ja tugiteenustele 67
asendushoolduse vormide osalejat, võrreldes eelmise
pakkujate arv) kvartaliga. Uusi unikaalseid
8
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed.
9
TATs fikseeritud saavutustase.
48
osalejaid lisandus 69. Näitaja
vahetasemeks 2018. aasta lõpuks
oli määratud 750 osalejat. Näitaja
on küll alatäidetud, kuid 2018.
aasta jooksul on oluliselt rohkem
uusi osalejaid liitunud (252 uut
aasta jooksul), kui eelnevatel
aastatel.
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Näitaja 1
Näitaja 2
TAT spetsiifilised väljundnäitajad10
Tegevus 1. 1200 680 01.01.2018 – 31.12.2018
Asendushoolduse Näitajad on 2018. aasta IV kvartali
mitmekesistamine ning seisuga. Koolitustele jõudis 19 uut
tugitegevused (Perepõhiste osalejat ja tugiteenustele 67
asendushoolduse vormide osalejat, võrreldes eelmise
pakkujate arv) kvartaliga. Uusi unikaalseid
osalejaid lisandus 69.
Tegevus 1. 500 688 01.01.2018 – 31.05.2018
Asendushoolduse Püstitatud indikaator on üle
mitmekesistamine ning täidetud, kuna
tugitegevused (Koolitusel asenduskoduteenuse osutajate
osalenud või tugiteenust kättesaadavus ning nende huvi
saanud asenduskoduteenuse teenuste ja koolituste vastu on
osutajate ja järelevalve kõrge.
teostajate arv)
Tegevus 2. Järelhoolduse 445 56 01.01.2018 – 31.05.2018
arendamine (Tugiteenuseid Seni on näitaja alatäidetud
saanud asendushoolduselt tugiisikuteenuse vähese
ellu astuvate noorte arv) kasutamise tõttu. Võrreldes
eelmise kvartaliga lisandus 29
osalejat, kuna sügisel käivitus
usaldus-tugiisikuteenus. Järgmise
aasta algusest käivitub ka noorelt-
noorele tugiisikuteenus.
TAT spetsiifilised tulemusnäitajad11
Näitaja 1
Näitaja 2
Näitaja 3
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Jah
sotsiaalpartnerid või vabaühendused?
Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei
jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine
tööhõives?
Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Ei
kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele
või avalike teenuste osutamisele?
10
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
11
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
49
Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0
toetatud mikro-, väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute
ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud 0
(%):
TAT lõppeesmärgi täitmise 0
selgitus:
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele12
01.01.2015 – 31.12.2015
TATis kavandatud tegevuste rakendamise ettevalmistustega on alustatud, toimunud on erinevaid
koostöökohtumisi ning töögruppe. Enamus kavandatud tegevusi on alguse saanud, kuid tõrkeid on
esinenud kavandatud hangete läbi viimisel: nt on viibinud tugiteenuste hanke perepõhise
asendushoolduse pakkujatele väljakuulutamine. Läbi on viidud Asendushoolduse korralduse ja
rahastuse analüüsi hange ning Asendushoolduselt lahkunud noorte uuringu hange. Mõlemad hanked
nurjusid ning tuleb uuesti läbi viia. Asendushoolduselt lahkunud noorte uuringu hankekonkurss on uuesti
välja kuulutatud ning toimub pakkumuste hindamine.
TATi elluviimisel on selgunud, et on vajalik muuta mõningate tegevuste elluviimise detaile: tulenevalt
ettepanekutest sätestada selgelt partneri kohustused, muuta eelarvet jms. Selleks on alustatud TATi
muutmise protsessiga.
01.01.2016 – 31.12.2016
31.03.2016 allkirjastas minister TATi muutmise käskkirja, mille alusel täpsustati TATis 4. peatüki ning
toetuse saaja ja partneri kohustuste sõnastusi. Samuti asendati lisa 1 vorm A ja lisa 1 vorm B.
Mitmed vajalikud hanked teenuste pakkumiseks on läbi viidud. Alustatud on tugiteenuste pakkumisega
perepõhistele asendushoolduse pakkujatele. Kahes piirkonnas on alustatud asendushoolduselt
elluastujatele tugiisikuteenuse pakkumise ettevalmistustega.
RAKE viis läbi PRIDE koolituse analüüsi, mille teostus oli ebakvaliteetne ning TAI sätestas lepingu järgi
leppetrahvi, mistõttu TAI koostas lisaks täpsustava miniuuringu PRIDE koolituse kohta. Alustati
tegevuste edasise planeerimisega ning otsustati koos ekspertidega, et Eesti jaoks arendatakse PRIDE
koolitus vanade koolitusmaterjalide baasilt. Asendushoolduselt elluastujate uuringut on teostamas
Praxis, mis on hetkel ajakavajärgselt läbiviimisel. Hankedokumendid asendushoolduse järelevalve
tõhustamise ja asenduskoduteenuse osutajate tugiteenuste kohta on koostatud ning peagi kuulutatakse
mõlemad hanked välja. Ajakirja Sotsiaaltöö maikuu numbris (2/2016) ilmus TAT „Asendushoolduse
kvaliteedi tõstmine“ kõikide tegevuste tutvustus.
Hangete läbiviimisel on esinenud probleeme, mistõttu on ka edasi lükkunud tegevuste elluviimine.
Tegevuste elluviimiseks on ettevalmistavad tegevused samuti aega võtnud ning seetõttu on ka
kuluprognoos alatäidetud. Planeeritud tegevused on käivitumas suuremas mahus alates 2016. aasta
sügisest.
TATi teksti muudatused viidi läbi detsembris. Põhilised muudatused kajastasid sihtgrupi täpsustust,
järelevalve metoodika ja koolituste tegevuse edasilükkamist, analüüsi mitte läbiviimist, tugiteenuste
detailsemat kirjeldust ja arendustegevuste lisamist.
Kõikide planeeritud teenuste ja koolituste pakkumistega on alustatud. PRIDE koolitusi pakutakse ning
väljatöötamisel on uus PRIDE koolituste moodul, mille koostamiseks koostati arendusmeeskond.
Asenduskoduteenuse pakkujate täiendkoolituste analüüsi tulemusel on koostatud uus koolituskava.
Perepõhistele asendushoolduse pakkujatele on tugiteenuste pakkumisega olnud probleeme. SKA on
omalt poolt tegelenud aktiivselt teavitustegevustega, et osalejaid teenustele aidata.
Asenduskoduteenuse töötajatele pakutud tugiteenustel on aktiivne osalemine. Asendushoolduselt
elluastuvate noorte tugiisikuteenuse kasutamine on olnud oodatud aeglasem. SKA on analüüsinud
teenusele jõudmise probleeme ning tegeletakse laialdase teavitamisega. Asendushoolduselt
elluastuvate noorte uuring on Praxise poolt ellu viidud ning tulemusi tutvustatud sihtgrupile.
12
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.
50
Planeeritud teenuste ja koolituste arendamine ja pakkumine on käimas. SKA toetab aktiivselt teenuste
pakkumisel esinenud probleemide lahendamist.
Eelarve on tegevuste osas alatäidetud, kuna tegevuste ellu rakendumine ei ole olnud nii hoogne kui
esialgselt planeeritud oli.
01.01.2017 – 31.12.2017
2017. aasta veebruaris muudeti TATi sõnastust, kuna haldus- ja riigireformi muudatused mõjutasid ka
TATi tegevuste kirjeldusi ja sihtgruppi. Juulis muudeti tegevuskava kirjeldust ja eelarvet, kuna selginesid
maavalitsuste kaotamisega seotud järelevalve koolituste vajadused, muudeti perepõhiste
asendushoolduse pakkujate tugiteenuste pakkumise loogikat ning lähtuvalt asendushoolduse
valdkonnas toimuvate suurte muudatuste tulemusena oli kiirem vajadus arendustegevuste
elluviimiseks.
Koolituste valdkonnas on 2017. aasta olnud eriti oluline, kuna koolituste materjalid on valminud. Neid
on täiendatud vastavalt tagasisidele ning piloteerimise tulemustele. PRIDE eelkoolituste pilootrühmad
on alustanud koolitustega. Koolitused asenduskodu kasvatusala töötajatele on samuti saanud alguse
ning neli esimest rühma on alustanud baaskoolitusprotsessiga. Lisakoolituste teemadega on samuti
tegeletud ja analüüsitud.
Teavitustegevustes on teavitusstrateegia valminud ja paika on pandud tegevuskava teavitustegevuste
elluviimiseks. Asendushoolduse muudatused mõjutavad olulisel määral teavitustegevuse
põhisõnumeid, mistõttu teavitustegevuse peab vastama muudatuste eesmärkidele.
Tugiteenuste pakkumine on asenduskodu töötajatele toimunud väga aktiivselt, kuna tugiteenused on
hästi vastu võetud ja peetud vajalikuks neid läbida. Tugiteenused perepõhise asendushoolduse
pakkujatele on jätkunud vaikselt kasvavas tempos ning nende pakkumine on samamoodi jätkunud.
Arendustegevustega alustati kiiremas tempos, kuna need tegevused on olulised toetavad tegevused
asendushoolduse muudatuste jaoks.
Seni on eelarve tegevuste osas siiski alatäidetud, kuna tegevuste kulutused ei ole olnud seni planeeritud
mahus. Oluline põhjus on ka selles, et kõik tegevused pole siiski veel alguse saanud ning järgemööda
toimub veel väljatöötamisprotsess, seda nii kutselise erihoolduspereteenuse, järelevalve koolituste ja
teavitustegevuste osas. 2018. aastal lisanduvad ka kulutused nende tegevuste osas.
TATi põhinäitaja perepõhiste asendushoolduse vormide arv on täidetud 36% püstitatud lõpptasemest
ehk 430 unikaalset osalejat 1200 osalejast. 2018. aasta vahetasemeni (750) ei pruugi näitaja 2018.
aasta jooksul tõusta, küll aga peaksid 2018. aasta jooksul saama alguse teavitustegevused, mis
hakkavad informeerima ühiskonda perepõhiste asendushoolduse võimalustest ning kutsuma
perepõhist asendushooldust pakkuma. Lisaks jätkuvad koolituste ja tugiteenuste pakkumised ning
koordinaatorid nõustavad pidevalt KOVe selleks, et nad saadaks üha enam perepõhise hoolduse
pakkujaid koolitustele ja tugiteenustele suunata.
TATi kogueelarvest kuni aastani 2020 on kasutatud seni 16% eelarvest. 2017. aastaks planeeritud
eelarvest kasutati ära 49%. Eelarve kasutus tõuseb 2018. aastal, kui lisanduvad teistele tegevustele
järelevalve koolituste pakkumine ja teavitustegevuste ellu viimine.
01.01.2018 – 31.12.2018
Aasta alguses lõppesid 2017. aastal alanud seitse PRIDE eelkoolitust, 2018. aasta II poolaastal toimus
kuus PRIDE eelkoolituse gruppi ning lisaks Tartus toimus eelkoolituse supervisioon. Mõju analüüsi
jaoks viidi läbi fookusgrupiintervjuud. PRIDE põhikoolituste teemad on välja arendatud ja sisustatud.
Kokku on kuus erinevat teemat, mis on kooskõlastatud perepõhiste tugiteenuste pakkujatega.
Jaanuaris valmis perevanema ja kasvataja koolituse mõjuanalüüs. 2018. aasta lõpuks saadi kõikidele
moodulitele mõlemas keeles koolitajad. 2018. aastal jooksul viidi läbi kaks gruppi koolitusi. Lisaks
toimus mõjuhindamise raames 2017. aastal perevanema ja kasvataja täienduskoolituse läbinutega kaks
fookusgruppi, et hinnata koolituse pikaajalist mõju. Aasta jooksul viidi läbi kaks perevanema ja kasvataja
täiendkoolituse gruppi. Lisaks toimus kaks lisakoolitust. Asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikku
kuuluvatele spetsialistidele valmis täiendkoolituste koolitusvajaduse analüüs ning pilootkoolituse kava.
Perepõhiste tugiteenuste uus hankeleping sõlmiti MTÜga Oma Pere ning nende poolt pakutakse
piirkondlikke teenuseid: individuaalne psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine ja mentorlus. Üle-
eestilised teenused, telefoni- ja internetinõustamine on SKA koordinaatorite pädevuses. Tugiteenuseid
51
pere- ja asenduskodude töötajatele pakub MTÜ Moreno Keskusega. Teenusepakkuja jätkab teenuste
pakkumist vajaduspõhiselt kõigile Eesti asenduskodudele
Juuni-august toimus KOV-delt sisendi saamine ning koondamine kutselise erihoolduspereteenuse
mudelite loomise tarbeks. Lisaks uuriti erinevate välisriikide praktikaid sarnase süsteemi kohta ning
koondati statistikat Eesti olukorra kaardistamiseks ja vajaduse välja selgitamiseks. Koguti sisendit
peredelt, et selgitada välja perede valmisolek sellise teenuse osutamiseks, sh ettevalmistuse, teenuste,
toetamise jmt vajadus. 2018. aasta oktoobris telliti kutselise erihoolduspereteenuse ühe mudeli loomise
alusanalüüs, mille teostas SOS Lasteküla Eesti Ühing.
Perepõhise asendushoolduse tutvustamiseks korraldati kampaania, mille raames loodi
dokumentaallavastus „Südames sündinud“ . Perioodil 04.11.18-17.03.19 toimub 15 etendust üle Eesti
ning lavastus filmitakse ka üles hilisemaks kasutamiseks.
Järelevalve teemal toimus kaks koolitus. Üks oli järelevalve õigusraamistiku ja teine lastega vestlemise
koolitus. Järelhoolduse teenustele lisati 2018. aastal usaldus-tugiisiku võimalus. Lisandub ka noorelt
noorele tugiisikuteenus, mida hakkab pakkuma Eesti Asenduskodu Töötajate Liit. Noorelt noorele
tugiisikute koolitamisega tegeles Tallinna Ülikool. Lisaks töötati välja Lastekaitse Liidu poolt noorte
arenguprogramm, mille eesmärk on toetada noorte enesearengut ning seeläbi edukamat toimetulekut
tulevikus.
Oktoobris tehti tegevuskavas täiendus selle osas, et piirkondlikud koordinaatorid tegelevad nüüd ka
järelhoolduse tegevuste koordineerimisega lisaks tugiteenustele. Aasta lõpus koostati uus tegevuskava
ja eelarve 2019. aastaks.
TATi põhinäitaja perepõhiste asendushoolduse vormide arv on täidetud 57% püstitatud lõpptasemest
ehk 680 unikaalset osalejat 1200 osalejast.
TATi kogueelarvest kuni aastani 2020 on kasutatud seni 36% eelarvest. 2018. aastaks planeeritud
eelarvest kasutati ära 52%.
10. TAT mõju läbivatele teemadele13
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Infoühiskond x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Riigivalitsemine x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Võrdsed võimalused x x
sh sooline võrdus x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Sh võrdne kohtlemine x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
13
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12.
52
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele14
01.01.2015 – 31.12.2015
TATi partneriteks on Tervise Arengu Instituut ning Sotsiaalkindlustusamet.
Partnerlus toimib, tekkinud küsimusi arutatakse konstruktiivselt, kas töökoosoleku vormis või e-
kirja/telefonisuhtluse teel.
Partnerite poolt läbiviidavate hangete lähteülesannete koostamiseks on korraldatud mitmeid
koostöökohtumisi. Samuti on läbi viidud töökoosolekuid administratiivsete küsimuste arutamiseks ning
juhendamiseks. Arutatud on osalejate andmekorjet puudutavaid küsimusi (02.09.2015, 28.10.2015),
eelarve täitmist ja teisi olulisi TATi rakendamisega seotud administratiivseid küsimusi (nt 02.09.2015,
23.09.2015). Lisaks on läbi viidud teavitusnõudeid tutvustav arutelu (nt 23.09.2015).
01.01.2016 – 31.12.2016
Partnerid tegutsevad neile püstitatud eesmärke täites. SKA ja TAI täidavad aktiivselt neile pandud
ülesandeid. Koostöö partneritega on tihe ning produktiivne. Toimunud on kohtumised tegevuste
planeerimise, ESFi nõuete täpsustamise ja hankepartnerite probleemide lahendamiste osas. RA-l on
ülevaade partnerite tegevustest ning probleemidest. Probleemide esinemisel on nad pöördunud oma
hankepartnerite poole, võimaldades otsida probleemidele lahendusi, samas viinud läbi vajadusel
järelevalvet. Toimuvad regulaarsed kohtumised kõikide osapooltega ning vajadusel on kohtutud ka eraldi
konkreetsete tegevuste üle vaatamiseks.
01.01.2017 – 31.12. 2017
Partnerid tegutsevad eesmärgipäraselt oma ülesannete täitmisel. Takistuste ja probleemide korral
tegelevad aktiivselt neile lahenduste leidmisega. Ilmnenud takistusi ja probleeme (vähene elluastujate
tugiteenuste ja perepõhise hoolduse pakkujate tugiteenuste pakkumine) on kirjeldatud eelpool tegevuste
all ning välja on toodud ka lahendusi nendega toime tulekuks (uued tugiteenused elluastujatele, veel
laialdasem teavitamine ja KOVide nõustamine jms). Toimuvad pidevalt kohtumised partnerite ja
Sotsiaalministeeriumiga, et jälgida tegevuste edukust ja leida lahendusi takistustele.
Jätkuvad regulaarsed kohtumised tegevuste elluviimise jälgimiseks ning ette tulevate probleemide
lahenduste leidmiseks. Kõik partnerid on olnud aktiivsed oma tegevuste elluviijad. TAI on pälvinud
asendushoolduse projektimeeskond EATL poolt korraldatud galal „Kuldne Kartul“ aasta teo valdkonnas
tunnustuse, mis on oluline märk sellest, et valdkonnas tehtud arendustegevused on positiivselt vastu
võetud ning neid on märgatud ka väljastpoolt.
01.01.2018 – 31.05.2018
TATi tegevuste osas toimusid aasta alguses kohtumised kõigi projektijuhtidega, et saada ülevaade
tegevuste toimimisest, võimalikest probleemidest või takistustest ning edasistest sammudest.
Kohtumised andsid hea detailse sisendi tegevustest ning projektijuhid said vajadusel arutada
probleemseid kohti, et koos leida parim lahendus neile. Jätkuvalt toimuvad jooksvalt igapäevased
sisulised arutelud ja infovahetused projektijuhtide ja valdkonna vastutava nõuniku vahel. SKA on
tegevustele, mis eelnevalt ei toiminud nii hästi, kui oli vaja, jõudnud alternatiivsed lahendused tööle
panna. Koostöö SKAga on pidev ja eesmärgipärane. SKA on pidevalt kontaktis SOMiga ning annab
ülevaadet tegevuste toimimise kohta.
Aasta jooksul on toimunud igas kvartalis regulaarsed kogu asendushoolduse meeskonna kohtumised,
kus kõik osapooled annavad oma tegevustest ülevaate ning jagatakse infot, et veelgi enam olla kursis
üksteiste tegevustega ja koostööd teha. Aasta teises pooles koostati uus tegevuskava ja eelarve 2019.
aastaks. Sotsiaalministeerium on teinud partneritele ettepaneku välja töötada visioon, milline on kõige
mõistlikum meeskonna koosseis ning töökorraldus ESFi perioodi järgselt selleks, et asendushoolduse
valdkonna tegevusi edaspidi ellu viia.
14
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
53
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Laura Viilup
[email protected]
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse digitaalne
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
54