Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-346 Haldusasi Sotsiaalministeeriumi kaebus tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019 vaideotsus nr 3-3.1/14086-2 Menetlusosalised Kaebaja – Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja Kristina Brandt -Kure Vastustaja – SA Innove , volitatud esindaja Katri Oja Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium Menetlustoiming Kohtuistungi ning avalduste ja tõendite esitamise tähtaja määramine ; haldusorgani kaasamine RESOLUTSIOON Kaasata haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Rahandusministeerium. Kaasatud haldusorganil tuleb esitada omapoolne arvamus kaebuse kohta hiljemalt 03 .04.2019. Teha teatavaks kohtuistungi aeg ja koht – 17.04.2019 kell 10.00 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas. Menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid seisukohti, tõendeid ja taotlusi kuni 08 . 04 .201 9 ning vaielda teise menetlusosalise esitatule vastu kuni 15.04.2019 . EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 203 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Tallinna Halduskohus võttis 28.02.2019 määrusega menetlusse Sotsiaalministeeriumi kaebuse tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019 vaideotsus nr 3-3.1/14086-2 . Kohus kohustas menetlusosalisi teavitama kohut hiljemalt 04.03.2019 eelistatud istungiaegadest. 2. SA Innove täitis kohtunõude 04.03.2019, teavitades, et vastustajale sobivad istungi ajad alates k.a 15. aprillist. Ühtlasi esitas SA Innove taotluse kaasata halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 20 lg 1 ja § 21 lg 1 al usel kolmanda isikuna menetlusse Rahandusministeerium. Vastustaja selgitas, et v aidlustatud 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 andmisel on tuginetud Rahandusministeeriumi läbiviidud auditi nr FEAD-3/2017 tähelepanekutele ja sel les toodud põhjendustele. Kuigi auditi tähelepanekute näol on ametlikult tegemist rakendusüksusele edastatud soovitustega teostada vajadusel korrigeerivaid järeltegevusi (antud juhul on soovitatud algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess), siis ei ole rakendusüksusel sisuliselt võimalik ilma auditeeriva asutuse (Rahandusministeeriumi) poolt aktsepteeritavate põhjendusteta soovitatud järeltegevustest loobuda, sest vastasel korral satub kahtluse alla rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimine ning seeläbi ka rakendusüksuse suutlikkus perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadusega (edaspidi STS) pandud ülesannete täitmisel. A uditeerival asutusel on vajalik olla kursis auditi aruandes esitatud tähelepanekute täitmise arengutega ja ka seetõttu tuleks Rahandusministeerium antud kohtumenetlusse kaasata. 3. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Käesoleva kaebusega ei otsustata Rahandus ministeeriumi õiguste ega kohustuste üle viisil, mida peetakse silmas HKMS § -s 20. Kui Rahandusministeeriumil on puutumus vaidlustatud haldusaktiga (haldusakt toetub Rahandusministeeriumi läbiviidud auditile), on HKMS kohaselt sobilikumaks vormiks Rahandusministeeriumi osalemine menetluses kaasatud haldusorganina (HKMS § 24). Kaasatud haldusorganil on kõik HKMS-s sätestatud menetlusosalise õigused, välja arvatud õigused ja kohustused, mis on kehtestatud üksnes poolte ja kolmanda isiku suhtes (HKMS § 24 lg 2) . Kohus peab vastustaja taotlust ja põhjendusi arvestades vajalikuks kaasata Rahandusministeerium menetlusse kaasatud haldusorganina. Rahandusministeeriumil tuleb esitada seisukoht kaebuse kohta määruse resolutsioonis toodud tähtajaks. 4. Pärast kaebuse menetlusse võtmist valmistab kohus eelmenetluses asja ette põhjalikkusega, mis võimaldab asja läbi vaadata ühel kohtuistungil või kirjalikus menetluses (HKMS § 122 lg 1 ja § 127 lg 1). HKMS § 122 lg 2 p 10 kohaselt määrab kohus eelmenetluses kindlaks asja läbivaatamise vormi. Kohus leiab, et haldusasi tuleb asjaolude täpsustamiseks läbi vaadata kohtuistungil, mistõttu määrab kohus HKMS § 122 lg 2 p 11 alusel ka ebuse läbivaata miseks kohtuistungi aja. 5. Kohus annab menetluso salistele tähtaja täiendavate taotluste , seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Pärast kohtu määratud tähtaega esitatud avaldusi menetleb kohus üksnes juhul, kui see ei põhjusta menetluse venimist või kui menetlusosalisel oli hilinemiseks mõjuv põhjus, mida ta kohtule põhistab. Juba esitatud seisukohtade uuesti esitamine ei ole lubatud. Samuti ei luba kohus istungil esitada uusi asjaolusid või taotlusi. Hilinenult esitatud taotluste ja seisukohtade lahendamisel lähtub kohus HKMS § 51 lg-st 4 ja § 62 lg-st 1. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-346 Haldusasi Sotsiaalministeeriumi kaebus tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019 vaideotsus nr 3-3.1/14086-2 Menetlusosalised Kaebaja – Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja Kristina Brandt-Kure Vastustaja – SA Innove, volitatud esindaja Katri Oja Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium , volitatud esindaja Kati Tee Menetlustoiming Rahandusministeeriumi taotlus jätta kaebus läbi vaatamata RESOLUTSIOON Jätkata kaebuse menetlemist mh halduskohtu pädevust ja Sotsiaalministeeriumi kaebeõigust puudutavas osas 17.04.2019 kohtuistungil. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 203 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Tallinna Halduskohus võttis 28.02.2019 määrusega menetlusse Sotsiaalministeeriumi kaebuse tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019 vaideotsus nr 3-3.1/14086-2 . Kohus kohustas menetlusosalisi teavitama kohut hiljemalt 04.03.2019 eelistatud istungiaegadest. 2. Tallinna Halduskohus kaasas 05.03.2019 määrusega haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi ning kohustas viimast esitama omapoolne arvamus kaebusele hiljemalt 03.04.2019. 3. Rahandusministeerium taotleb 03.04.2019 vastuses kaebuse läbi vaatamata jätmist, leides, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Alternatiivselt palub Rahandusministeerium jätta kaebus läbi vaatamata, kuna Sotsiaalministeeriumil puudub kaebeõigus. Taotluse põhjendused on järgnevad: 3.1. Kehtivas kohtupraktikas on selgelt võetud lähenemine, et haldusorganid ja avaliku võimu kandjad saavad üksnes väga piiratud juhtudel omavahel kohtulikult vaielda. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt selgitanud, et Vabari igi Valitsuse seaduse ( VVS) § 101 kohaselt lahendatakse haldusorganite omavahelised vaidlused selles seaduses sätestatud kohtuvälises korras. Sotsiaalministeerium on valitsusasutus. SA Innove on põhikirja kohaselt asutatud avalikes huvides EL struktuurifondide rakendamiseks ning haridusprogrammide ja - projektide elluviimiseks. SA Innove asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium, st valitsusasutus. Ka kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium on valitsusasutus. Kaebaja ja vastustaja vahel on sõlmitud kuni 30.06.2024 kehtiv haldusleping nr 1.8-2/6513 (edaspidi: haldusleping). H aldusülesandeks haldus lepingu tähenduses on p erioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduses (STS) rakendusüksusele kohalduvate ülesannete täitmine mh „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014–2020“ raames. Sisuliselt on antud juhul tegemist olukorraga, kus riik on halduslepinguga andnud haldusülesande täitmise üle enda asutatud sihtasutusele, kes ühe valitsusasutuse (Rahandusministeeriumi) auditist lähtudes on teinud finantskorrektsiooni otsuse teise valitsusasutuse (Sotsiaalministeeriumi) suhtes. Sealjuures on halduslepingu kohaselt rakendusasutusele ( Sotsiaalministeerium ) pandud ka kohustus (ja ühtlasi ka võimalus) teostada järeleva lvet rakendusüksuse (SA Innove) poolt haldusülesande teostamise üle . Samuti on rakendusasutuse poolt järelevalve teos tamine nähtud ette STS §-de 3 ja 4 koosmõjus. Vaidluse selle üle, kas antud juhul on põhjust teha haldusjärelevalvet või mitte, saab lahendada VVS §-s 101 sätestatud korras. Käesoleva vaidluse lahendamine saab kehtiva õiguse kohaselt toimuda vaid kohtuvälises korras, kusjuures ka kohtupraktikas on rõhutatud, et teistsugune menetluskord ei pruugi ilmtingimata olla kohtulik menetluskord . 3.2. Sotsiaalministeeriumil puudub kaebeõigus. K ohtupraktikas ja halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) on esile toodud ainult 3 erandjuhtumit, mille puhul saab riik, keda käesolevas vaidluses esindab Sotsiaalministeerium, esitada kaebuse halduskohtule . Nendeks on: 1) enesekorraldusõiguse kaitse; 2) omandiõiguse või muu õiguse kaitse; 3) halduslepingust tuleneva õiguse kaitse. Käimasolevas vaidluses ei ole ükski nendest eeldustest täidetud. Sotsiaalministeeriumil puudub eraldiseisev enesekorraldusõigus. R akendusüksuse ülesandeks on struktuuritoetuse (sh riikliku kaasfinantseeringu) väljamaksete tegemine toetuse s aajale, finantskorrektsiooni otsusega mitteabikõlbulikuks loetud summat ei saa SA Innove endale. O n oluline rõhutada, et omandiõigus riigieelarveliste või Euroopa Abifondi vahendite suhtes ei kuulu üksikutele valitsusasutele (nt Sotsiaalministeerium) . Üksnes erandjuhtudel – ehk pärast kohtu või muu kohtusüsteemi kuuluva organi otsust, mis lükkab ümber finantskorrektsiooniotsuse rakendamise, võib pädev riigiasutus otsustada järgmises Euroopa Komisjonile esitatavas maksetaotluses taas taotleda finantskorrektsiooni otsuse tagajärjel mahaarvatud kulude hüvitamist . S ellise otsustuse tegemine ei ole garanteeritud ning selliste juhtumite kohta puudub kaasatud haldusorganil ka praktika. Isegi kaebuse läbivaatamise ja selle rahuldamise korral saaks kõige tõenäolisemaks vahetuks tagajärjeks olla see, et toimub muudatus riigieelarveliste vahendite jaotuses erinevate riigiasutuste vahel, kusjuures finantskorrektsiooni otsusega mitteabikõlbulikeks leitud summadest moodustas arvestatava osa (peaaegu kuuendiku) riiklik kaasfinantseering. Tegemist ei ole ka halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks esitatud kaebusega HKMS § 44 lg 4 tähenduses, sest Sotsiaalm inisteeriumi ning SA Innove vahelisest halduslepingust nr 1.8-2/6513 ei tulene Sotsiaalministeeriumile õigust saada vaidlusalune rahasumma endale. SA-l Innove kui rakendusüksusel on halduslepingu järgi kohustus korrektselt täita haldusülesannet ning juhul, kui seejuures esinevad puudused, saab rakendusasutus teha nende kõrvaldamiseks haldusjärelevalve korras ettekirjutuse. Vaidluse, kas antud juhul on põhjust teha haldusjärelevalvet või mitte, saab lahendada VVS §-s 101 sätestatud korras . KOHTU PÕHJENDUSED 4. Rahandusministeerium leiab, et kaebus kuulub läbi vaatamata jätmisele HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 koosmõjus (halduskohtul puudub pädevus vaidluse lahendamiseks), alternatiivselt HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 koosmõjus (kaebeõiguse puudumine ) . 5. Kohus selgitab täiendavalt halduskohtu pädevust ja Sotsiaalministeeriumi kaebeõigust. Kohus leidis 28.02.2019 määruse p-s 6 : „ HKMS § 44 lg 4 kohaselt võib riik esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. Vaidlustatud SA Innove finantskorrektsiooni otsus on tehtud sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatud “Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused” alusel realiseeritava projekti „ Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“ (abifond.14.01.001.01.15-0001) raames. Nimetatud projektis on Sotsiaalministeerium toetuse saajaks ja SA Innove rakendusüksuseks, kes menetleb mh maksetaotlusi, sealhulgas võib peatada maksetaotluse menetlemise, ja maksab toetuse välja või jätab välja maksmata; samuti teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta väljamakstud toetuse (STS § 8 lg 2 p-d 4 ja 6). Vaidlustatud finantskorrektsiooni otsusega luges SA Innove maksetaotlustes nr 1-7 kajastatud kulud 10% ulatuses (463 291,55 eurot, sh Euroopa Abifondi toetus 393 797,81 eurot ja riiklik kaasfinantseering 69 493,74 eurot) mitteabikõlbulikuks ja otsustas vastavas osas jätta toetuse välja maksmata. Kuna vaidlustatud otsuse tõttu kaotab Eesti Vabariik õiguse EL struktuurifondidest makstavale rahale ja vastavas osas tuleks leida vahendid Eesti riigieelarvest või sõlmitud raamlepingud üles öelda (mis võib kaasa tuua täiendavaid kulusid), on vaidlustatud otsusega riivatud Eesti Vabariigi õigusi, eeskätt omandiõigust. SA-d Innove tuleb antud juhul käsitada kui EL huve esindavat avaliku halduse kandjat. Seetõttu ei ole tegemist organitüliga, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu 20.10.2004 määrus nr 3-3-1-38-04). “ 6. Vaidlust ei saa olla selles, et HKMS §-st 44 lg 4 tulenevalt võib kaebajaks halduskohtumenetluses olla mh riik. Õige on see, et halduskohus ei lahenda erinevate riigi ametiasutuste vahelisi vaidlusi, kuna erinevad ametiasutused tegutsevad riigi nimel ning riik ei saa vaielda iseendaga. Käesoleval juhul on vastustajaks aga SA Innove, kes on õiguslikult vormilt eraõiguslik juriidiline isik (SA Innove p õhikirja p 1.4). Kohtumenetluses ei ole tähtis , kas tegu on riigi või mõne muu isiku asutatud sihtasutusega. Vaidlust ei ole selles, et SA Innove täidab avalikke ülesandeid. SA Innove ei kuulu täidesaatva riigivõimu struktuuri , mistõttu kaasatud haldusorgani viited olemasolevale kohtupraktikale ( nt Andmekaitse Inspektsio oni ja Riigikogu Kantselei vaheline vaidlus RKHK nr 3-3-1-90-14, p 15 ) ei ole relevantsed . Pealegi , Riigikogu Kantselei kui riigi ametiasutuse kaebeõigust teise valitsusasutuse (Andmekaitse I nspektsioon) vastu viidatud kohtuasjas tunnustati. Viited Riigikohtu praktikale seonduvalt kohalike omavalitusüksuste kaebeõigusega ei ole käesolevas asjas samuti asjassepuutuvad. Kohalik omavalitsusüksus oma sp et siifilise kaebeõigusega (sh võimalusega esitada kaebus oma põhiseaduslike tagatiste kaitseks) on selleks piisavalt erinev, et hakata vastavast Riigikohtu praktikast analoogiaid otsima. Viide Tallinna linna ja Riigik ontrolli vahelisele pädevusvaidlusele on ka selles mõttes asjakohatu , et Riigikontrolli auditi puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mille toime oleks võrdne nt finantskorre ktsiooni otsusega, mille mõju kohtu arusaamise järgi on selline, et Eest i riik kaotab õiguse teatud osale m uidu väljamaksmisele kuuluvast struktuurifondide rahast. Olukorras, kus vaidlustatud SA Innove otsus t el on mõju Eesti riigieelarvele, nt sõlmitud raamlepingu te täitmiseks tuleb leida vahendid Eesti riigieelarvest või tuleb leping ud üles öelda ja kanda kulusid, on Eesti Vabariigi omandiõiguse võimalik riive olemas. Kui vaidlustatud finantskorrektsiooni otsusel mingit mõju Eesti riigieelarvele ei ole, tuleb seda selgelt põhjendada. See , et finantskorrektsiooni otsuse tagajärjel maha arvat ud kulude edaspidist hüvitamist saab nõuda vaid erandjuhtudel, ei ole kaebeõiguse puudumise tõendamiseks piisav. Selleks peaks Rahandusministeerium tõendama, et sõltumata vaidlustatud otsuse tühistamisest jääks lae kuma pidanud raha igal juhul saamata, st vaidlustatud otsuse tühistamisel puu d uks mistahes õigusi rehabiliteeriv toime. 7. R ahandusministeerium väidab, et Sotsiaalministeerium teostab SA Innove üle haldusjärelevalvet ning saaks teha ettekirjutusi SA Innove haldusaktid tühistada. Seda väidet ei ole Rahandusministeerium kohtu arvates piisavalt põhjendanud. VVS § 75 1 lg-st 1 tulenevalt on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Kohtule ei nähtu, et Sotsiaalministeeriumile oleks seadusega või mõne muu õigusaktidega antud õigus teostada haldus järelevalvet SA Innove üle. Sotsiaalministeeriumi ja SA Innove suhteid mõjutab asjaolu, et nende vahel sõlmitud halduslepingu kohaselt on Sotsiaalministeerium kui rakendusasutus volitanud SA Innove olema rakendusüksuseks mh „enim puudust kannata v ate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020“ elluviimisel. Õiguslikult komplitseerituks on muutunud küsimus seetõttu, et Sotsiaalministeerium esineb samaaegselt nii rakendusasutuse (kellel on kontrolliõigus rakendusüksuse tegevuse üle) kui toetuse taotlejana. Selline rollide kattumine on viinud Rahandusministeeriumi järeldusele, et Sotsiaalministeerium võiks SA-le Innove teha ettekirjutusi tema enda suhtes langetatud otsuste muutmiseks. Vastav Rahandusministeeriumi väide eeldaks koht u hinnangul siiski põhjalikumat motiveerimist kui üldised viited VVS-le, STS-le või halduslepingule. Kohtule ei nähtu, et VVS-st, STS-st või halduslepingust tuleneksid õiguslikud alused selliseks tegevuseks. Kohtule ei nähtu, et rakendusasutus omaks sellises ulatuses sekkumise õigust konkreetsete toetuste määramisel . Kui sellist õigust jaatada, tekivad üldisemal tasandil küsimused rakendusasutuse ja rakendusüksuse omavahelisest suhtest. Kui toetuse taotleja omab subordinatsioonisuhet toetuse määrajaga ning võib sisuliselt rakendusüksuse toetuse määramise või finantskorrektsiooni otsused tunnistada kehtetuks, on tegemist huvide konflikti olukorraga. Täiendavat põhjendamist vajaks sellise õigusliku raamistiku kooskõla siseriikliku ja EL õigusega. Kui Rahandusministeerium jääb t aotluse juurde, tuleb tal seda täiendavalt põhjendada. 8 . Kaebuse tagastamine või läbi vaatamata jätmine eelmenetluse staadiumis on võimalik vaid juhul, kui kohtu pädevuse või kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja sisulist menetlemist . Kui kohtu pädevuse või kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kohtu pädevuse või kaebeõiguse puudumisel jätta ka ebus rahuldamata. Seega peab kohus vajalikuks jätkata kaebuse menetlemist juba määratud kohtuistungil. Juhul, kui riik läbi menetluses osalevate valitsusasutuste leiab, et vastava kaebuse menetlemine ei o le põhjendatud, võib riik kaebusest loobuda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee k ohtunik
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 28 .02.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-346 Haldusasi Sotsiaalministeeriumi kaebus tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019 vaideotsus nr 3-3.1/14086-2 Menetlusosalised Kaebaja – Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja Kristina Brandt-Kure Vastustaja – SA Innove Menetlustoiming Kaebuse menetlusse võtmine RESOLUTSIOON Võtta kaebus menetlusse. Asja vaatab lä bi kohtunik Janek Laidvee ainuisikuliselt. Tunnistada vastusta jaks SA Innove. Kohustada vastustajat vastam a kaebusele hiljemalt 29 .03.2019 ning esitama kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid. Menetlusosalistel teatada hiljemalt 04.03.2019 eelistatud istungi ajad (vt määruse p 8). Me netlusosalis tel teatada kohtule hiljemalt 29 .03.2019 , kas nad peavad võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. EDASIKAEBAMISE KORD M äärus ei ole edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Sotsiaalministeerium viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületavad avatud hanked nr 157505 (2015. aastal) ja nr 189564 (2017. aastal) nimega „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmine“. Riigihanke nr 157505 hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 2 sätestati pakkujale nõue, et pakkujal peab olema hankelepingu täitmiseks vajalik tunnustus Veterinaar- ja Toidua metilt (edaspidi VTA), mille kohta tuli pakkujal esitada kinnitus ja tunnustamise number. Riigihanke 157505 hankedokumenti muudeti hanke käigus ning sõnastati: „Pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2 vormil V.“ Lisas 2 vormil V kinnitas pakkuja, et on täitnud „Toiduseaduses“ sätestatud te atamis- või loakohustust. M uudatuse järgselt ei pidanud pakkuja enam esitama kinnitust VTA tunnustuse kohta koos tunnustamise numbriga, vaid piisas kinnitusest teatamis- või loakohustuse täitmise kohta. Samasugune nõue esitati ka riigihankel nr 189564. Mõlemal riigihankel sõlmiti raamlepingud kolme eduka pakkujaga. 2. SA Innove edastas Sotsiaalministeeriumile 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 (edaspidi otsus). Otsusega keeldus SA Innove Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise tingimuste “Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused” projekti „Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“ (Abifond.14.01.001.01.15- 0001) raames esitatud maksetaotluste nr 1-7 aktsepteerimisest summas 463 291 eurot ja 55 sen ti, kuna kaebaja ei ole täitnud talle perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadusega (STS) pandud kohustust järgida riigihangete seadust (RHS) . SA I nnove võttis otsuses seisukoha, et mõlemas hankes on kehtestatud kvalifitseerimise nõudeid, mis on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi, eelkõige välismaiste pakkujate osas. Põhjendamatu piiramine seisnes vastutaja hinnangul selles , et pakkujatel t nõuti Eesti asutuse tunnustust või teatamis- ja loakohustuse täitmist Eestis. Olenemata sellest, et pakkujal on kehtestatud tingimust võimalik täita , tuginedes teise isiku vahenditele või esitada ühispakkumus isikuga, kes seatud tingimuse täidab, ei muuda see seatud tingimust õiguspäraseks ehk pakkujate ringi põhjendamatult mittepiiravaks. Need pakkujad, kellel puudus võimalus teise isiku vahenditele tugineda või ühispakkumust esitada, võisid loobuda hankes osalemisest, sest ei suutnud täita nõutud tingimust pakkumuse esitamise tähtpäevaks. SA Innove asus seisukohale, et Sotsiaalministeerium on rikkunud RHS v.r § 3 ja § 39 lõiget 1. 3. SA Innove jättis 25.01.2019 vaideotsusega nr 3-3.1/14086-2 Sotsiaalministeeri umi vaide rahuldamata , leides, et hanketeadetes sätestatud teatamis- ja loakohustuse nõue on diskrimineeriv pakkuja päritolu alusel ehk tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga, mis võimaldas ebavõrdset kohtlemist pakkujate suhtes. 4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 25.02.2019 Sotsiaalministeeriumi kaebus nõudega tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468. 5 . HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus asjas välja vaidluse eseme. Vaidluse esemeks on kaebuse nõue ja kaebuse alus (asjaolud, millega seoses nõue esitatakse). Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). Veel kontrollib kohus HKMS § 12 0 lg 1 p 8 kohaselt seda, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus määrusega tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 6 . Kaebuse lahendamine kuulub HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning on esitatud alluvusjärgsele kohtule (HKMS § 7 lg 1). Kaebus vastab HKMS §-des 37–39 toodud nõuetele määral, mis võimaldab kaebust menetleda. Kaebus on tähtaegne ( HKMS § 47 lg 2 ). HKMS § 104 lg 10 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Kaebuse resolutsiooni kohaselt palub kaebaja tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 . Kaebuse tekstist nähtuvalt taotleb kaebaja ka 25.01.2019 vaideotsuse nr 3-3.1/14086-2 tühistamist. Kohus tõlgendab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja soovib mh vaideotsuse tühistamist. HKMS § 44 lg 4 kohaselt võib riik esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. Vaidlustatud SA Innove f inantskorrektsiooni otsus on tehtud s otsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatud “Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused” alusel realiseeritava projekti „ Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“ (abifond.14.01.001.01.15-0001) raames. Nimetatud projektis on Sotsiaalministeerium toetuse saajaks ja SA Innove rakendusüksuseks, kes menetleb mh maksetaotlusi, sealhulgas võib peatada maksetaotluse menetlemise, ja maksab toetuse välja või jätab välja maksmata; samuti teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta väljamakstud toetuse (STS § 8 lg 2 p-d 4 ja 6). Vaidlustatud finantskorrektsiooni otsusega luges SA Innove maksetaotluste s nr 1-7 kajastatud kulud 10% ulatuses (463 291,55 eurot, sh Euroopa Abifondi toetus 393 797,81 eurot ja riiklik kaasfinantseering 69 493,74 eurot) mitteabikõlbulikuks ja otsustas vastavas osas jätta toetus e välja maksmata. Kuna vaidlustatud otsuse tõttu kaotab Eesti Vabariik õiguse EL struktuurifondidest makstavale rahale ja vastavas osas tuleks leida vahendid Eesti riigieelarvest või sõlmitud raamlepingud üles öelda (mis võib kaasa tuua täiendavaid kulusid), on vaidlustatud otsusega riivatud Eesti Vabariigi õigusi, eeskätt omandiõigust . SA-d Innove tuleb antud juhul käsitada kui EL huve esindavat avaliku halduse kandjat. Seetõttu ei ole tegemist organitüliga, mi s ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu 20.10.2004 määrus nr 3-3-1-38-04). STS § 51 lg 1 kohaselt tuleb k orraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Sotsiaalministeerium on STS-s sätestatud kohustusliku vaidemenetluse läbinud. Kui SA-l Innove on vastuväiteid kaebuse menetlusse võtmise kohta, tuleb sellest vastuses kaebusele teada anda. Kohus juhib tähelepanu, et k äesolev asi ei ole hankeasi HKMS 28. pt mõttes , kuigi peamiseks vaidluse küsimuseks on RHS põhimõtete järgimine kaeba ja poolt. Seetõttu käesoleva haldusasja menetlusele ei laiene viidatud HKMS peatükis toodud põhimõtted ja tähtajad. 7 . Kooskõlas HKMS § 17 lg-ga 1 tunnistab kohus vastustajaks SA Innove . HKMS § 17 lg 1 kohaselt võib vastustajaks olla mh avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline isik. SA Innove on eraõiguslik juriidiline isik, mis on põhikirja kohaselt asutatud avalikes huvides EL struktuurifondide rakendamiseks ning haridus programmide ja - projektide elluviimiseks (põhikirja p 1.1). Seega võib SA Innove olla vastustajaks. Vastustajal tuleb esitada vastus kaebuse le ning kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid määruse resolutsioonis toodud ajaks. Kaebusele vastuse koostamisel tuleb lähtuda HKMS §-dest 50, 52–54 ja 123. 8 . Kaebaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Vastustaja võib esitada enda seisukoha eelistatud menetlusviisi kohta. Kuna kaebaja on soovinud istungit ja haldusasi on tavapärasest keerukam, peab kohus asja istungil läbivaatamist põhjendatuks. Kohus pakub võimalike istungi aegadena välja k.a 9 . , 10 . või 11. aprilli. Mene tlusosalistel tuleb hiljemalt 04 .03.2019 teatada oma eelistused istung i aegade osas . 9 . Menetlusosalistel tuleb määruse resolutsioonis toodud ajaks kohtule t eatada , kas n ad peavad võimalikuks asja läbi vaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel (HKMS § 122 lg 2 p 9 ja § 133 lg 2). 10 . HKMS § 32 lg 1 p-des 1-5 nimetatud volitatud esindaja, juriidiline isik ja haldusorgan peavad esitama menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu ( www.e-toimik.ee ) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressil
[email protected] (HKMS § 53 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 6). Ka teised menetlusosalised esitavad võimaluse korral menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt (HKMS § 52 lg 6, TsMS § 334 lg 2). Advokaadil ja haldusorganil tuleb kohtule edastatav avaldus ja selle lisad saata vahetult teise menetlusosalise advokaadile ja haldusorganile, teavitades sellest kohut (HKMS § 53 lg 2). Dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustust rikkunud menetlusosalist võib kohus TsMS § 337 alusel trahvida. 11 . HKMS § 28 lg 2 järgi ei luba k ohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine venitab menetlust ja takistab asja kiiret lahendamist. Kohus hoiatab, et menetlusdokumentide vastu võtmata jätmise ja vastuvõtmise kohta kinnituse saatmata jätmise korral võib kohus trahvida kohustust rikkunud menetlusosalist. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 28.02.2019 12:03
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Dokumendi nr 3-19-346/3 failide saatmine e-toimikust
Teree-toimikust on Teile saadetud dokumendiga seotud fail(id) menetluses
3-19-346 "Sotsiaalministeeriumi kaebus tühistada SA Innove 30.10.2018
finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019 vaideotsus nr 3-
3.1/14086-2".Dokumendi info Dokumendi liik: Menetlusse võtmise
määrusKoostamise kuupaev: 28.02.2019Koostaja: Janek LaidveeE-kirjale
lisatud failid (manuses):
* 3-19-346 m menetlusse.asice
Saatja: Kristina Brandt-Kure ()
Saatja: Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=Aire Maiste145>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: Võõrkeelsetest dokumentidest haldusasjas 3-19-346
Lugupeetud Katri Oja
Tallinna Halduskohus võttis 28.02.2019 määrusega menetlusse
Sotsiaalministeeriumi kaebuse tühistada SA Innove 30.10.2018
finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468 ja 25.01.2019 vaideotsus nr
3-3.1/14086-2 (haldusasi 3-19-346). SA Innove esitas vastuse kaebusele
29.03.2019. SA Innove vastuse lisad 1 ja 2 sisaldavad ingliskeelseid
dokumente. Võõrkeelsete dokumentide esitamist halduskohtumenetluses
reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 81. HKMS § 81 lg 1
kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne
tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle
tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul. HKMS § 81 lg
4 kohaselt, kui tõlget või kinnitatud tõlget tähtpäevaks ei esitata,
võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata või dokumentaalse tõendi
tähelepanuta. Muukeelseid dokumente võib menetlusosalisele (sh
Sotsiaalministeeriumile) anda üksnes tema nõusolekul (HKMS § 81 lg 5).
Kohus kohustab vastutajat esitama tõlked tema poolt esitatud
võõrkeelsetest dokumentidest hiljemalt 15.04.2019. Tõlgete esitamata
jätmisel on kohtul õigus jätta need dokumendid tähelepanuta.
Lugupidamisega
Janek Laidvee
kohtunik