dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teavitus

Sotsiaalministeerium · 27. veebruar 2019
Viit
1.1-8/630-1
Registreeritud
27. veebruar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2019
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎Esitatavad materjalid.pdf70 KB
  • 📎KODAR vahekokkuvõte - veebruar 2019 (002).pdf446 KB

Sisu (failidest)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on avaldatud teade. Eelnõu toimik: SIM/19-0206 - Siseministeerium koostab uut kodanikuühiskonna strateegiadokmenti aastateks 2021-2030 Pealkiri: Siseministeerium koostab uut kodanikuühiskonna strateegiadokmenti aastateks 2021-2030 Teade: Siseministeerium alustas koos partneritega kevadel 2018 uue kodanikuühiskonna strateegiadokumendi – kodanikuühiskonna programmi – koostamisega. 2019. aasta lõpuks valmiv programm on jätkuks hetkel kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015-2020. Tänaseks on uue plaani koostamiseks toimunud tegevuskeskkonna seminarid, tulevikule ja võimalikele lahendusteedele keskenduvad aruteluseminarid, selgunud olulised trendid uuringute põhjal ning hetkel jätkub töö probleemide kaardistamise ja eesmärkide püstitamisega töörühmades. 26. novembrist 13. detsembrini 2018 toimus kokku seitsmes paigas üle Eesti arutelu kodanikuühiskonna tulevikust ehk kodanikuühiskonna mõttetalgud. Nii andis sadakond aktiivset inimest vabakonnast, avalikust ja ärisektorist Pärnus, Narvas, Paides, Tartus, Viljandis, Tallinnas ja Kuressaares oma panuse, et koos luua kodanikuühiskonna arengut 2030. aastani suunav strateegiadokument. Aitäh kõigile, kes seni aktiivselt kaasa mõelnud! Järgmise vahekokkuvõtte, kus võtame kokku ka töörühmade, uuringute jm peamised järeldused, avaldame kevadel. Teade avaldati 27.02.2019 15:36 Asutus: Siseministeerium Kontaktisik: Marten Lauri Link eelnõu toimikule https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b9971796-af2b-4c92-a58e- 3116053f4936 Link teavitamise etapile https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b9971796-af2b-4c92-a58e- 3116053f4936?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030 Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019 Kodanikuühiskonna programm 2021-2030 Siseministeerium alustas koos partneritega kevadel 2018 uue kodanikuühiskonna strateegiadokumendi – kodanikuühiskonna programmi – koostamisega. 2019. aasta lõpuks valmiv programm on jätkuks hetkel kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015-2020. Tänaseks on uue plaani koostamiseks toimunud tegevuskeskkonna seminarid, tulevikule ja võimalikele lahendusteedele keskenduvad aruteluseminarid, selgunud olulised trendid uuringute põhjal ning hetkel jätkub töö probleemide kaardistamise ja eesmärkide püstitamisega töörühmades. 26. novembrist 13. detsembrini 2018 toimus kokku seitsmes paigas üle Eesti arutelu kodanikuühiskonna tulevikust ehk kodanikuühiskonna mõttetalgud. Nii andis sadakond aktiivset inimest vabakonnast, avalikust ja ärisektorist Pärnus, Narvas, Paides, Tartus, Viljandis, Tallinnas ja Kuressaares oma panuse, et koos luua kodanikuühiskonna arengut 2030. aastani suunav strateegiadokument. Aitäh kõigile, kes seni aktiivselt kaasa mõelnud! Lisainfo programmi koostamisest www.siseministeerium.ee/kodar2030. Kokkuvõtte koostas Marten Lauri, kodanikuühiskonna programmi koostamise eestvedaja Siseministeeriumis ([email protected], tel 612 5203). Mõttetalgute kokkuvõtted Järgnevalt on esmalt koondatud seitsmes paigas toimunud mõttetalgutel täidetud töölehed piirkondlike eripärade esile toomiseks. Seejärel on grupeeritud konkreetsemalt arenguvajadused ja lahendusettepanekud neljal teemal: aktiivne elanik, tõhus poliitika kujundamine ja huvikaitse, mõjusad ja võimekad vabaühendused ning sidus ja kaasav ühiskond. Kuidas elab kodanikuühiskond kogukondades? Pärnu mõttetalgutel hinnati kodanikuühiskonna tervist heaks. Piirkonnas on hakkajaid noori, kes võtavad suurelt ette ja ka vanu tegijaid, kellel on häid ideid. Inimesed leiavad vabatahtlikena aega panustada ning kogukonnad on mõistnud, et koostöös peitub jõud. Näiteks loodusega seotud teemad on need, mis tihti ühendavad. Suures plaanis toimib vabaühenduste toetussüsteem kohalikes omavalitsustes (KOV-ides). Ka koostöö KOV-idega on haldusreformijärgsel Pärnumaal tõsiseltvõetav võimalus kõigile osapooltele. Mõni KOV meenutas enne ühinemisi ise justkui aktiivset külaseltsi, seega pakub haldusreform võimalust kogukondadel initsiatiiv haarata – näiteks nagu tehti Raeküla asumis, kui linnatranspordi tegelikud kasutajad pakkusid nimesid uutele bussipeatustele. Samal ajal peetakse Pärnumaal ohuks, et kodanikuühiskonna eestvedajad on hakanud väsima ja põlvkond, kes 15 aastat tagasi kodanikuühiskonna arendamisega tegelema hakkas, on tühjaks pigistatud. Narva arutelult jäi kõlama, et Narva on paik kohtumiseks, võimalus koos tegutsemiseks ning ideede ja probleemide avalikult arutamiseks. Näiteks toimuvad seal Bazar arutelupäevad, mis on platvorm „kuumade“ teemade arutamiseks, et ärgitada venekeelseid inimesi aktiivsemalt mõtteid avaldama ja ühiskondlikus elus osalema. Kuigi kodanikuühiskonna tervis on üsna hea, vajab Narva uusi ideid ja säravaid silmi. Osalejaid rõõmustas, et eesti ja vene keelt rääkivad inimesed suhtlevad omavahel hästi ning näevad ühiseid positiivseid ja negatiivseid asju linnas ja riigis. Paides toimunud arutelul toodi välja, et Järvamaa piirkonnas on mitmekülgsete tegevusaladega inimesi ja vabaühendusi: on nii kultuuri- kui külaseltse, spordiklubisid kui vabatahtlikke päästekomandosid. Kogukond on loonud head võimalused inimeste omavaheliseks tundma õppimiseks ja koostööks. Ka on piirkonnas mitmeid noori tegijaid. Muret tekitab aga tendents, et mõned väiksemad külad on hääbumas. Samal ajal nenditi, et see ei pruugigi ilmtingimata halb olla, sest näitab progressi. lk 1/8 Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030 Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019 Tartu mõttetalgutel käis uudse märksõnana läbi aktiivsus sotsiaalmeedias, mida peeti positiivseks võimaluseks tulevikuperspektiivis. Intrigeeriva vastuoluna kirjutati sellest, et piirkonna vabaühendused on kohati liiga professionaliseerunud, väikesed, mõne töötajaga ja projektipõhised – see on aga samal ajal ka nende võimalus, sest nii suudavad nad kohalikul tasandil operatiivsemalt tegutseda. Head meelt teeb arutelul osalejatele see, et piirkonnas on palju tegusaid ja toimekaid vabaühendusi, kes usuvad sellesse, et kui teha koos, jõuab rohkem. Üha enam tuleb ka ette oma elukeskkonna eest seisvaid kogukonnaliikmeid. Noorsootöö valdkonnas tõsteti esile toimivat koostööd, samuti seda, et noortel on soov üha enam ennast arendada ja luua muutusi enda ümber. Laiemalt mainiti positiivselt mitmekesist kodanikuühiskonda. Ka Võru maakonna vabaühendusi tõsteti esile, kes aktiivselt oma elu korraldamiseks ühiskondlikes tegevustes osalevad. Arenguruumi aga nähti selles, et Eesti inimesed veel ei tea kõik, millega kodanikuühiskond tegeleb ning miks ja kuidas neid toetada. Viljandi arutelul rõõmustati, et kodanikuühiskonnal läheb hästi, sest inimesed soovivad koos teha, arutada ja olulistele probleemidele lahendusi leida. Eakad inimesed, küla- ja asumiseltsid ning spordi- ja kultuuriseltsid on aktiivsed ja julgevad vastu seista ebasobivatele otsustele. Samuti toodi välja, et noorte ettevõtlikkusega seotud teemad on koolidesse üha enam jõudnud ja jõudmas, samuti tuleb juurde uusi põnevaid sündmusi nagu Paalalinna palavad päevad. Tallinnas toimunud mõttetalgutel toodi positiivsena välja kasvav kodanikuaktiivsus ning soodne pinnas selleks – kõik, kes tegutseda soovivad, seda ka üldjuhul teha saavad. Samuti see, et vabaühendused tegelevad oluliste teemadega, kaasates partnereid, rahastust, meediat ja elanikke. Eestis on algatusi, mis maailmamastaabis nähtavad ning mis samal ajal lahendavad probleeme kogukonnas – näiteks Teeme ära maailmakoristuspäev. Samas toodi välja ka trend, kus Tallinnas tegutsevad vabaühendused võivad erineda kardinaalselt mujal Eestis tegutsevatest, mis võib tuua kaasa otsused, kus piirkondlike eripäradega ei arvestata. Kuigi asumiseltsid on ühiskondliku aktiivsuse kasvulava, ei ole mitmes Tallinna linnaosas kogukonnatunne veel tugev. Samal ajal on aktiivsed paljud külakogukonnad – näiteks Lääne-Harjus, kus aastaga on ümarlauana kokku kasvatud ning vallavalitsusega koostööd arendatud. Meie ümber on palju häid ja inspireerivaid algatusi, mis panustavad eesti- ja venekeelsete elanike omavahelisse läbisaamisse – näiteks MTÜ Lasnaidee ja noorteklubi Active. Kodanikuühiskond elab kogukonnas hästi ka tänu maakondlikus arenduskeskuses pakutavale vabaühenduste nõustamisteenusele ning Vabaühenduste Liidule, kes hoiab kätt pulsil seadusloomel. Arenemisruumi nähakse ka osalusdemokraatiaalases hariduses. Tänu haldusreformile tugevamaks muutunud KOV-idega on lootust, et toetamine, rahastamine ja avalike teenuste delegeerimine muutub ühtlasemaks ja läbipaistvamaks. Samal ajal peavad ka vabaühendused mõtlema pikemalt ette. Kuressaare mõttetalgutel öeldi, et Eesti vabaühendused on tugevad ära- ja koostegemises, ent arenguruumi jagub veel enda tegemistest selgelt rääkimises ja kogukonnas silma paistmises. Saaremaa kogukond elab aktiivset elu – näiteks valmis eelmisel aastal rohkelt tunnustust saanud Soobiku seiklusrada, jätkub Pihtla hobikeskuse hoone ehitus ning vabatahtlike päästjate tegevus. Vabaühenduste kaasamist peetakse heaks näiteks Saaremaa piirkonnas, samuti tõsteti esile parimate vabaühenduste ja ühiskondlikult aktiivsete inimeste tunnustamist. Milline algatus või saavutus on hea näide toimivast kodanikuühiskonnast Eestis? Seitsmel arutelul toodi välja kümneid häid algatusi ja saavutusi, mis iseloomustavad Eesti kodanikuühiskonda hästi. Nii näiteks käis pea igalt arutelult läbi Teeme Ära talgupäev nii Eestis kui ka nende korraldatud unikaalne maailmakoristuskampaania. Üle-Eestilistest algatustest toodi veel esile näiteks ühiskingitus „EV100 igas külas“, Arvamusfestival, „Kuidas me kestame?“ arutelud, Hooandja ühisrahastusplatvorm ning Ühisnädala raames igas maakonnas toimuvad vabatahtlike ja lk 2/8 Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030 Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019 vabaühenduste tunnustussündmused. Samuti Vabaühenduste Liidu eestveetav kogukonnapraktika programm ning otse tootjalt tarbijatele ehk OTT võrgustik. Kohaliku tasandi algatustest toodi Pärnus välja helkuri kandmise olulisust meelde tuletav helkurikõnd, Jõesuu külas valminud kogukonnakeskus, Lindi küla festival „Meie küla pidu“ ning Raeküla Vanakooli Keskuse tegemised. Narvas pälvis tähelepanu eesti keele maja avamine, festivali Station Narva ja traditsioonilise Loomepada-nimelise ürituse korraldamine, presidendi ja tema kantselei töötamine Narvas ning ka laiemalt linnapäevad või 2016. aastal Kreenholmi piirkonnas toimunud talgunädal. Paides tõsteti esile Rainer Eidemilleri eestvedamisel tekkinud kogukonnad Türil ja Paides, kogukonnakeskust nimega KONN, Omniva pakiautomaatide kampaaniat ning laiemalt naabrivalve liikumist. Ära mainiti ka teenuseid pakkuv MTÜ Roosna-Alliku Mõis, pärimusmuusikaga tegelev MTÜ Salutaguse Külaselts ning piirkonna noori kaasav MTÜ Koeru Haridus- ja Kultuuriselts. Tartus seevastu toodi ootuspäraselt esile hea näitena tartlaste ühistegevuse tselluloositehase vastu ning Johannes Mihkelsoni Keskuse rehabilitatsiooniteemadega tegelemisel. Heaks näiteks peetakse ka Domus Dorpatensise Akadeemiat, kogukonda liitvat FC-d Elva, Tartumaa aasta küla Lohkva küla ning Uuesalu külaseltsi. Samuti toodi esile Tartu linnaosaseltside ümarlauda ja vabatahtlike päästjate liikumist. Viljandi arutelul lisati kohalike algatuste nimekirja Paalalinna palavate päevade üritus, algatus „Linna mõtestajad“ ning Taibukate Teaduskool. Kuressaares leidis ära märkimist toidupanga, SOS Lasteküla, Heateo Sihtasutuse ja Vähiravifondi „Kingitud elu“ tegevus. Tallinna arutelul aga toodi esile ärajäänud tantsupeo etenduse asendamine Vabaduse Väljakul toimunud tantsimisega, hasartmängumaksu nõukogu kaotamine, Reidi tee vastane võitlus ning Kalamaja kohvikute päevad. Konkreetsetest vabaühendustest mainiti MTÜ-d Eriline Maailm, Lasnaideed, noorteklubi Active’it, Kalamaja Avatud Kooli, Lille asumiseltsi ning Anija lüliti, mis on hea näide KOV-i ja kogukonna koostööst. Kõigi osalejate märkmed sõnapilvena näevad aga välja sellisena: Järgnevalt anname ülevaate temaatilistest töölehtedest, mis on koondatud kõigi seitsme arutelu kohta. lk 3/8 Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030 Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019 Kokkuvõte temaatilistest töölehtedest – mida tehakse hästi, millised on takistused ning lahendusettepanekud Aktiivne elanik Aktiivse elaniku teemast rääkides peame silmas kodanikuharidust, inimeste ühiskondlikku aktiivsust, vabatahtlikku tegevust ja annetamist Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud Vabatahtlik tegevus Vabatahtlik tegevus Vabatahtlik tegevus  Vabatahtlikke tunnustatakse nii kohalikul,  Vabatahtliku tegevuse maine  Jagada rohkem häid näiteid ning panustada maakondlikul kui üleriigilisel tasandil ning  Küsimus, kui aktiivne on aktiivne? tunnustamisse. Samuti kodanikualgatustele ja vabatahtlik tegevus kogub hoogu  Aja- ja materiaalsed probleemid osalemiseks MTÜ-de tegevustele tähelepanu pöörata meedias  Tööandjad saavad pakkuda oma töötajatele  Häid näiteid jagatakse ja kajastatakse meedias  Tööandjate teadlikkus vabatahtlikust tegevusest võimalust osaleda vabatahtlikus tegevuses  Toetav õiguskeskkond pole veel piisav  On häid näiteid, kus tööandjad väärtustavad Järelkasv, kodanikuharidus vabatahtlikku tegevust – näiteks Telia või Järelkasv, kodanikuharidus  Luua eesti- ja venekeelsetele vabatahtlikust vastutustundliku ettevõtluse foorumi liikmed  Eestvedajate vähesus ning pigem eestvedamise tegevusest huvitatutele ühine infoväli ning kaasata asemel soov kaasa lüüa. Samuti eestvedajate ja rohkem venekeelseid noori üle-eestilistesse Järelkasv, kodanikuharidus liidrite läbipõlemine ja väsimine. Eestvedajad on sündmustesse nagu Teeme Ära ja Arvamusfestival  Osalemisvõimalusi jagub ning inimesed on hakanud sageli eakamad.  Noorte kaasamine juba koolist, koolides mõistma, et vabaühendustes on võimalik osaleda  Uute tegijate väike pealekasv kodanikualgatusliku tegevuse tutvustamine  Üha enam korraldatakse avalikke arutelusid,  Usaldamatus, kapseldumine ning vastandumine.  Demokraatia teooria ja praktika probleemide seostamine sotsiaalainete õpikutes kohtumisi valitsuse liikmetega Inimeste võõrandumine oma riigist, rahvastiku  Järelkasvule mõtlemine ühingu sees – ülesannete  Koolitatakse ja nõustatakse (CARe metoodika) vähenemine (vähem potentsiaalseid aktiivseid). jagamine, delegeerimine ning motiveerimine  Noori kaasatakse  Inimeste ühiskondliku vastutuse puudumine.  Juhtimise roteerumine vabaühenduses. Luua MTÜ-  Ettevõtted toetavad inimeste ühiskondlikku  Ressursipuudus – aeg, teadmised, ruumid dele järelkasvuprogramm nagu PRIA põllu- aktiivsust (praktikavõimalused, ruumid, rahastus ja  Vähene teadlikkus – hirm tundmatu ees, majandusega alustava noore ettevõtja toetus reklaam) eelarvamused muust rahvusest ja muukeelsete  Avatum hoiak – otsesuhtlus ja -kommunikatsioon osas  Sotsiaalmeedia kui kodanikuhariduse kasvulava – Annetamine  Noorte kaasamine praktikantidena või töötajatena koolitada ja harida moderaatoreid, toetused  Toetav õiguskeskkond vabaühendusse või ettevõttesse on keeruline. aktiivsetele gruppidele sotsiaalmeedias  Mingil määral toimivad strateegilised annetused  Asumiseltsid kui võimalus elanike kaasamiseks (igalt ostult, tulumaksudeklaratsiooni tagastuselt) Annetamine Annetamine  Annetustelt ei saa tulumaksutagastust, kuna  Tõsta annetuste piirmäära, millelt makstud tulumaksu piirmäär on madal saavad maksumaksjad tuludest maha arvata  Annetamise kultuur on kesine  Anda inimestele õigus suunata ise 2% tulumaksust  Rohkem nutikaid ideid annetuste kogumiseks, nt heategevuslikud kohvitopsid tanklates või ostusumma ülespoole ümardamine (Lindex). lk 4/8 Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030 Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019 Tõhus poliitika kujundamine ja huvikaitse Poliitika kujundamise ja huvikaitse teemast rääkides peame silmas huvikaitset ja otsuste tegemises osalemist, strateegilist partnerlust, korrastatud rahastamist, annetuste kogumist vabaühenduste vaatest, kaasamist ja koostööd ettevõtjatega. Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud Korrastatud rahastamine Korrastatud rahastamine Korrastatud rahastamine  Mitmekesised rahastusvõimalused  Avalikust rahast jagatakse toetusi ebaõiglaselt.  Prioriseerida kodanikuühiskonda toetavad  Kaasav eelarvestamine KOV-ides ning kogukonna Rahalised toetused on piiratud – osa tegevusi on meetmed, fondid ja programmid kaasamine arendustegevustesse toetatud, osa mitte  Pikemad kui üheaastased rahastuslepingud  Liiga palju bürokraatiat, eriti väikestele rahastaja ja vabaühenduse vahel. Näiteks Osalemine otsuste tegemises ja kaasamine organisatsioonidele ja väikeste toetussummade huvikaitseorganisatsioonide lepingud  On olemas operatiivsed sidekanalid elanike ja puhul). Ülereguleerimine, näiteks ePRIA näitel ministeeriumiga võiks olla 3-5aastased riigiasutuste ning KOV-ide vahel info edastamiseks.  Riigikogu eraldatavad nn katuserahad rikuvad ausat  Ühenduste rahastamine peaks olema Riigil on partnerid, keda kaasata ning aktiivsed ja vaba rahastamist detsentraliseeritum ega sõltuma vaid ministeeriumi üleriigilised huvikaitseorganisatsioonid  Kohati on toetussüsteemid ja projektivoorud nägemusest  On olemas kaasamist arvestav poliitikate keeruliste tingimustega (Erasmus+ ja Innove  Lõpetada tuleks riigieelarve menetlusel Riigikogus kujundamise võrgustik näiteks) eraldatud nn katuseraha ehk regionaalsed  Huvigruppe ja valdkonna eksperte valdavalt investeeringutoetused või muuta nende kaasatakse (näiteks KOV-ide komisjonide töösse) Osalemine otsuste tegemises ja kaasamine otsustamine läbipaistvaks. ning teavitamine kaasalöömisvõimalustest on  Puudub infoplatvorm või neid pole piisavalt, et  KOV-ide eraldatavate toetuste kasutamisega paranenud dialoogi pidada erinevate rahvusrühmade vahel seonduva bürokraatia vähendamine,  KOV tasandil on rohkem arutelusid ja osalust  Nõrk praktiline side riiklike ja ühiskondlike ebaõnnestumiste aktsepteerimine  MTÜ-de katusorganisatsioonid toimivad organisatsioonide vahel  Toetussüsteemide ja projektivoorude tingimused  Inimesed on hakanud mõistma, et vabaühendustes  Otsuseid ei kommunikeerita piisavalt ning peavad töötama välja praktikud, mitte ametnikud osalemisega on võimalik osaleda otsuste tegemise kaasamine paistab kohati formaalne või näiline  Statistika kogumisel ja tulemuste mõõtmisel tuleb protsessis  MTÜ-d on liiga tagasihoidlikud ega seisa enda eest. minna rohkem sisusse, mitte arvestada ainult Otsustajatele on oluline võimalikult suur huvigrupp numbrilisi näitajaid (liikmete arvust olulisem on ning väiksem jäetakse kõrvale kaasatute arv, töötajate arvust olulisem tegevus ja  Kasutud ja sisutühjad strateegiadokumendid, selle mõju) millest ei lähtuta  Mõni teema ei liigu tulemusteni, sest takerdub Osalemine otsuste tegemises ja kaasamine poliitilistesse põhjustesse. Samas ka olukord, kus  Kaasamise hea tava peaks täiendama ettepanekute vana süsteem kaotatakse, ent uut pole veel läbi arvestamise ja mittearvestamise registriga mõeldud – näiteks Hasartmängumaksu Nõukogu  Kasutame targalt olemasolevate võrgustike 2018. a lõpus. võimalusi – Kodukant, LEADER, ümarlauad,  Reformidest tingitud segadus maakondlikud arenduskeskused  Poliitilised muutused (näiteks valimistsüklist  Rahaline tugi info liikumiseks ja võrgustiku tingituna) toimimiseks lk 5/8 Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030 Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019 Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud  Huvikaitseorganisatsioonidel on piiratud  Läbimõeldud planeerimisprotsess: inimressurss ja võimekus panustada eesmärgipüstitus, võimalike lahenduste valik ning tegevuskava  Osalenud huvirühmadele tuleb anda tagasisidet  Uute partnerite toetamine – näiteks info levitamisele kaasa aitamine, toetades kodulehe tegemist  KOV-ide komisjonides peavad kindlasti olema oma ala spetsialistid (lisaks)  Rahvuskultuuriseltsidest peavad saama reaalsed ja süsteemsed partnerid riiklikele institutsioonidele ja KOV-idele.  Ametnikele tuleb jätkata ja suurendada kaasamiskoolitustel osalemist. Samadel või sarnastel koolitustel peaksid saama osaleda ka MTÜ-d  Rohkem koostööd ettevõtjatega ning toimivate koostöömudelite tutvustamist lk 6/8 Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030 Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019 Mõjusad ja võimekad vabaühendused Mõjusate ja võimekate vabaühenduste teemast rääkides peame silmas kõike seda, kuidas saame Eestisse mõjusad ja võimekad vabaühendused, toetusi ja tugitegevusi vabaühendustele, sotsiaalset ettevõtlust ning avalike teenuste osutamist vabaühenduste poolt. Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud Toetused ja tugiteenused Toetused ja tugiteenused Toetused ja tugiteenused  Maakondlikes arenduskeskustes pakutav tugi- ja  MTÜ-del pole tasuta ruume kasutada linnades  KÜSKi rahastust tuleks suurendada nõustamisteenus vabaühendustele toimib  Raske on leida infot vabaühenduse juhtimiseks  Rohkem nõu saamise võimalusi nii KOV-il kui  Vabaühendustele on olemas juhendmaterjalid  Vastuolu reeglite ja vajaduste vahel – näiteks PRIA vabaühendusel tõlgendab MTÜ-d ettevõtjana, kui MTÜ teenib  Tõhustada kommunikatsiooni – info vabalt kasutamiseks teatud piirist rohkem omatulu potentsiaalsete partnerite kohta  Ministeeriumites kasutatakse strateegilist  MTÜ-de koolitustel jagatav juhtimismudel pärineb  Jätkata vabaühenduste toetamisega, aga mitte partnerlust vabaühendustega ärisektorist ega pole sobilik MTÜ-dele liigselt projektitoetustesse takerduda ning, kus  Eestis tegutseb mitu vabaühenduste võrgustikku  Paljud toetusmeetmed kujundatakse ülalt alla vajalik ja võimalik, kasutada tegevustoetusi  Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) lähenemisel, arvestamata reaalseid vajadusi  Veebikeskkonna makis.ee laiendamine, et kasutada toetussüsteem on lihtne ja selge kogukondades ja piirkondades. võimalusel ka olemasolevaid lahendusi (nt  Maakondlike arenduskeskuste, LEADER võrgustiku automaatselt info kogumine KOV kalendrist) ja KOV-ide võrgustik töötab Sotsiaalne ettevõtlus, avalike teenuste osutamine  Maakondades võiks töötada osalise ajaga jurist või  Vabaühendustel on kasutada mitmekesised  Vabaühenduste pakutavad teenused ei ole piisavalt raamatupidaja, kelle teenust vabaühendused tasuta rahastusvõimalused. KOV-id pakuvad MTÜ-dele nii rahastatud või rahastus ei ole stabiilne või soodsa hinna eest kasutad saaksid  KOV-id ei ole valmis vabaühendustele teenuseid üle  Lahendusvõimalus: kogukonna juhitud kohaliku rahalist kui mitterahalist tuge. On olemas andma arengu ehk nn LEADER meetodi kasutamine ka regionaalsed toetusprogrammid nagu Kohaliku  Riigihangete süsteem soodustab ebatervet Euroopa Sotsiaal- ja Regionaalarengu fondis, et omaalgatuse programm konkurentsi (nn dumping) tegeleda probleemidega valdkondade üleselt.  Paljudes KOV-ides kasutatakse kaasavat eelarvet  KOV-i eelarvest suunata teatud protsent MTÜ-dele Vabaühenduste võimekus Sotsiaalne ettevõtlus, avalike teenuste osutamine  Vabaühenduste juhtimine on liiga efektiivne – Sotsiaalne ettevõtlus, avalike teenuste osutamine  Sotsiaalsed ettevõtjad on rohkem pilti tulnud, vähemate inimestega püütakse saada rohkem  Vabaühendustele delegeeritud või neilt oodatavad maakondades on palju häid näiteid tulemust teenused on piisavalt rahastatud ning süsteemselt  Vähene koostöö erinevate organisatsioonide vahel läbi mõeldud nii tellija kui osutaja poolt Vabaühenduste võimekus  Infomüra, mille tõttu ei jõua õige info õigete  MTÜ-de toodete ja teenuste õiglane hinnastamine inimesteni  KOV on teadlik teenuste delegeerimise võimalustest  Vabaühendused saavad kasutada mitmeid  Riik ja KOV-id ei tunneta vabatahtliku tegevuse piire ja eelistest, kui seda osutab vabaühendus digilahendusi oma töö korraldamiseks  MTÜ-d on projektipõhised, eestvedaja  Kodanikuühendusi tunnustatakse ja märgatakse tasustamiseks ei jagu raha, sest vabaühendustel Vabaühenduste võimekus pole majandustegevust ning seetõttu ka omatulu.  Vabaühendused peavad saama majanduslikult Sellega haakub takistus, et MTÜ-sid ei nähta püsiva iseseisvamaks ehk sõltumatumaks avalikust rahast töökohana  Mentorprogramm uutele ja alustavatele MTÜ-dele  MTÜ-sid peetakse tasuta teenuste pakkujateks, või uutele juhatuse liikmetele pileteid ei raatsita osta ega liikmemaksu maksta  Arenguorganisatsioonide koostööümarlauad  Praktiseerida rohkem toimivaid ideid välisriikidest lk 7/8 Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030 Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019 Sidus ja kaasav ühiskond Sidusa ja kaasava ühiskonna teemast rääkides peame silmas, kuidas tugevdada kogukondadevahelisi kontakte ning kaasata eri keelelis-kultuurilise taustaga inimesi aktiivsesse ühiskonnaellu. Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud  Erinevad tudengiorganisatsioonid, kes kaasavad  Rahvusvähemuste ühingute kasin rahastamine  Rahvusvähemuste organisatsioonid peaksid olema välistudengeid  Ambitsiooni puudumine rahvusvähemustega esindatud laiemalt ning kättesaadav peaks olema  Paljudesse vabaühendustesse on kaasatud tegelemisel informatsioon neist ning võimalustest, kuidas venekeelseid elanikke  Puudulik abi projektide koostamisel ja selliste organisatsioonidega liituda.  Head näited: Avatud uste päev rahvuste majas, dokumentatsiooni vormistamisel  Ida-Virumaa kaugus pealinnast peaks olema Teeme Ära talgupäev, Laat „Kuldne sügis“ Lüüra  Inimeste eelarvamus ja hirm tundmatu ees arvestatud näiteks projektikonkurssidel majas, Keelekohvikud, Tartu rahvusvaheline maja ja  Sidemete ja kontaktide vähesus kohalikega  Huvipõhised võrgustikud aitavad ehitada sidusat ja Harju-Risti kogudus  Rahvusvähemused võivad jääda infosulgu. Info kaasavat ühiskonda, seega on võti nende  Vabaühendused on nähtavad ja võtavad sõna edastamisel ei piisa tõlkimisest, vaid on vaja arendamises  Rahvaalgatused ja meeleavaldused järjepidevat tööd sihtrühmaga  Võimaldada MTÜ asutada ka inglise või vene keeles  Kogukonnad elavad „mullis“, sest ajapuudusel ei  Kommunikeerida teatud teemasid ka teistes keeltes tehta koostööd ning suured MTÜ-d ei leia aega  Töötada välja noorte liidrite programm teiste kaasamiseks  Koolid ja lasteaiad ei ole infole vastuvõtlikud, eelkõige muukeelsed  Välismaalaste eest räägivad teised, mitte nemad ise. Puudub üks eestkõneleja lk 8/8
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel