Eelnõude infosüsteemis (EIS) on avaldatud teade.
Eelnõu toimik: SIM/19-0206 - Siseministeerium koostab uut
kodanikuühiskonna strateegiadokmenti aastateks 2021-2030
Pealkiri: Siseministeerium koostab uut kodanikuühiskonna
strateegiadokmenti aastateks 2021-2030
Teade: Siseministeerium alustas koos partneritega kevadel 2018 uue
kodanikuühiskonna strateegiadokumendi – kodanikuühiskonna programmi –
koostamisega. 2019. aasta lõpuks valmiv programm on jätkuks hetkel
kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015-2020. Tänaseks on uue
plaani koostamiseks toimunud tegevuskeskkonna seminarid, tulevikule ja
võimalikele lahendusteedele keskenduvad aruteluseminarid, selgunud
olulised trendid uuringute põhjal ning hetkel jätkub töö probleemide
kaardistamise ja eesmärkide püstitamisega töörühmades.
26. novembrist 13. detsembrini 2018 toimus kokku seitsmes paigas üle
Eesti arutelu kodanikuühiskonna tulevikust ehk kodanikuühiskonna
mõttetalgud. Nii andis sadakond aktiivset inimest vabakonnast, avalikust
ja ärisektorist Pärnus, Narvas, Paides, Tartus, Viljandis, Tallinnas ja
Kuressaares oma panuse, et koos luua kodanikuühiskonna arengut 2030.
aastani suunav strateegiadokument. Aitäh kõigile, kes seni aktiivselt
kaasa mõelnud!
Järgmise vahekokkuvõtte, kus võtame kokku ka töörühmade, uuringute jm
peamised järeldused, avaldame kevadel.
Teade avaldati 27.02.2019 15:36
Asutus: Siseministeerium
Kontaktisik: Marten Lauri
Link eelnõu toimikule
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b9971796-af2b-4c92-a58e-
3116053f4936
Link teavitamise etapile
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b9971796-af2b-4c92-a58e-
3116053f4936?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019
Kodanikuühiskonna programm 2021-2030
Siseministeerium alustas koos partneritega kevadel 2018 uue kodanikuühiskonna strateegiadokumendi
– kodanikuühiskonna programmi – koostamisega. 2019. aasta lõpuks valmiv programm on jätkuks
hetkel kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015-2020. Tänaseks on uue plaani koostamiseks
toimunud tegevuskeskkonna seminarid, tulevikule ja võimalikele lahendusteedele keskenduvad
aruteluseminarid, selgunud olulised trendid uuringute põhjal ning hetkel jätkub töö probleemide
kaardistamise ja eesmärkide püstitamisega töörühmades.
26. novembrist 13. detsembrini 2018 toimus kokku seitsmes paigas üle Eesti arutelu kodanikuühiskonna
tulevikust ehk kodanikuühiskonna mõttetalgud. Nii andis sadakond aktiivset inimest vabakonnast,
avalikust ja ärisektorist Pärnus, Narvas, Paides, Tartus, Viljandis, Tallinnas ja Kuressaares oma panuse,
et koos luua kodanikuühiskonna arengut 2030. aastani suunav strateegiadokument. Aitäh kõigile, kes
seni aktiivselt kaasa mõelnud!
Lisainfo programmi koostamisest www.siseministeerium.ee/kodar2030.
Kokkuvõtte koostas Marten Lauri, kodanikuühiskonna programmi koostamise eestvedaja
Siseministeeriumis (
[email protected], tel 612 5203).
Mõttetalgute kokkuvõtted
Järgnevalt on esmalt koondatud seitsmes paigas toimunud mõttetalgutel täidetud töölehed piirkondlike
eripärade esile toomiseks. Seejärel on grupeeritud konkreetsemalt arenguvajadused ja
lahendusettepanekud neljal teemal: aktiivne elanik, tõhus poliitika kujundamine ja huvikaitse, mõjusad ja
võimekad vabaühendused ning sidus ja kaasav ühiskond.
Kuidas elab kodanikuühiskond kogukondades?
Pärnu mõttetalgutel hinnati kodanikuühiskonna tervist heaks. Piirkonnas on hakkajaid noori, kes võtavad
suurelt ette ja ka vanu tegijaid, kellel on häid ideid. Inimesed leiavad vabatahtlikena aega panustada ning
kogukonnad on mõistnud, et koostöös peitub jõud. Näiteks loodusega seotud teemad on need, mis tihti
ühendavad.
Suures plaanis toimib vabaühenduste toetussüsteem kohalikes omavalitsustes (KOV-ides). Ka koostöö
KOV-idega on haldusreformijärgsel Pärnumaal tõsiseltvõetav võimalus kõigile osapooltele. Mõni KOV
meenutas enne ühinemisi ise justkui aktiivset külaseltsi, seega pakub haldusreform võimalust
kogukondadel initsiatiiv haarata – näiteks nagu tehti Raeküla asumis, kui linnatranspordi tegelikud
kasutajad pakkusid nimesid uutele bussipeatustele. Samal ajal peetakse Pärnumaal ohuks, et
kodanikuühiskonna eestvedajad on hakanud väsima ja põlvkond, kes 15 aastat tagasi
kodanikuühiskonna arendamisega tegelema hakkas, on tühjaks pigistatud.
Narva arutelult jäi kõlama, et Narva on paik kohtumiseks, võimalus koos tegutsemiseks ning ideede ja
probleemide avalikult arutamiseks. Näiteks toimuvad seal Bazar arutelupäevad, mis on platvorm
„kuumade“ teemade arutamiseks, et ärgitada venekeelseid inimesi aktiivsemalt mõtteid avaldama ja
ühiskondlikus elus osalema. Kuigi kodanikuühiskonna tervis on üsna hea, vajab Narva uusi ideid ja
säravaid silmi. Osalejaid rõõmustas, et eesti ja vene keelt rääkivad inimesed suhtlevad omavahel hästi
ning näevad ühiseid positiivseid ja negatiivseid asju linnas ja riigis.
Paides toimunud arutelul toodi välja, et Järvamaa piirkonnas on mitmekülgsete tegevusaladega inimesi
ja vabaühendusi: on nii kultuuri- kui külaseltse, spordiklubisid kui vabatahtlikke päästekomandosid.
Kogukond on loonud head võimalused inimeste omavaheliseks tundma õppimiseks ja koostööks. Ka on
piirkonnas mitmeid noori tegijaid. Muret tekitab aga tendents, et mõned väiksemad külad on hääbumas.
Samal ajal nenditi, et see ei pruugigi ilmtingimata halb olla, sest näitab progressi.
lk 1/8
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019
Tartu mõttetalgutel käis uudse märksõnana läbi aktiivsus sotsiaalmeedias, mida peeti positiivseks
võimaluseks tulevikuperspektiivis. Intrigeeriva vastuoluna kirjutati sellest, et piirkonna vabaühendused
on kohati liiga professionaliseerunud, väikesed, mõne töötajaga ja projektipõhised – see on aga samal
ajal ka nende võimalus, sest nii suudavad nad kohalikul tasandil operatiivsemalt tegutseda. Head meelt
teeb arutelul osalejatele see, et piirkonnas on palju tegusaid ja toimekaid vabaühendusi, kes usuvad
sellesse, et kui teha koos, jõuab rohkem. Üha enam tuleb ka ette oma elukeskkonna eest seisvaid
kogukonnaliikmeid.
Noorsootöö valdkonnas tõsteti esile toimivat koostööd, samuti seda, et noortel on soov üha enam ennast
arendada ja luua muutusi enda ümber. Laiemalt mainiti positiivselt mitmekesist kodanikuühiskonda. Ka
Võru maakonna vabaühendusi tõsteti esile, kes aktiivselt oma elu korraldamiseks ühiskondlikes
tegevustes osalevad. Arenguruumi aga nähti selles, et Eesti inimesed veel ei tea kõik, millega
kodanikuühiskond tegeleb ning miks ja kuidas neid toetada.
Viljandi arutelul rõõmustati, et kodanikuühiskonnal läheb hästi, sest inimesed soovivad koos teha,
arutada ja olulistele probleemidele lahendusi leida. Eakad inimesed, küla- ja asumiseltsid ning spordi- ja
kultuuriseltsid on aktiivsed ja julgevad vastu seista ebasobivatele otsustele. Samuti toodi välja, et noorte
ettevõtlikkusega seotud teemad on koolidesse üha enam jõudnud ja jõudmas, samuti tuleb juurde uusi
põnevaid sündmusi nagu Paalalinna palavad päevad.
Tallinnas toimunud mõttetalgutel toodi positiivsena välja kasvav kodanikuaktiivsus ning soodne pinnas
selleks – kõik, kes tegutseda soovivad, seda ka üldjuhul teha saavad. Samuti see, et vabaühendused
tegelevad oluliste teemadega, kaasates partnereid, rahastust, meediat ja elanikke. Eestis on algatusi, mis
maailmamastaabis nähtavad ning mis samal ajal lahendavad probleeme kogukonnas – näiteks Teeme
ära maailmakoristuspäev. Samas toodi välja ka trend, kus Tallinnas tegutsevad vabaühendused võivad
erineda kardinaalselt mujal Eestis tegutsevatest, mis võib tuua kaasa otsused, kus piirkondlike
eripäradega ei arvestata.
Kuigi asumiseltsid on ühiskondliku aktiivsuse kasvulava, ei ole mitmes Tallinna linnaosas
kogukonnatunne veel tugev. Samal ajal on aktiivsed paljud külakogukonnad – näiteks Lääne-Harjus, kus
aastaga on ümarlauana kokku kasvatud ning vallavalitsusega koostööd arendatud. Meie ümber on palju
häid ja inspireerivaid algatusi, mis panustavad eesti- ja venekeelsete elanike omavahelisse läbisaamisse
– näiteks MTÜ Lasnaidee ja noorteklubi Active. Kodanikuühiskond elab kogukonnas hästi ka tänu
maakondlikus arenduskeskuses pakutavale vabaühenduste nõustamisteenusele ning Vabaühenduste
Liidule, kes hoiab kätt pulsil seadusloomel.
Arenemisruumi nähakse ka osalusdemokraatiaalases hariduses. Tänu haldusreformile tugevamaks
muutunud KOV-idega on lootust, et toetamine, rahastamine ja avalike teenuste delegeerimine muutub
ühtlasemaks ja läbipaistvamaks. Samal ajal peavad ka vabaühendused mõtlema pikemalt ette.
Kuressaare mõttetalgutel öeldi, et Eesti vabaühendused on tugevad ära- ja koostegemises, ent
arenguruumi jagub veel enda tegemistest selgelt rääkimises ja kogukonnas silma paistmises. Saaremaa
kogukond elab aktiivset elu – näiteks valmis eelmisel aastal rohkelt tunnustust saanud Soobiku
seiklusrada, jätkub Pihtla hobikeskuse hoone ehitus ning vabatahtlike päästjate tegevus. Vabaühenduste
kaasamist peetakse heaks näiteks Saaremaa piirkonnas, samuti tõsteti esile parimate vabaühenduste ja
ühiskondlikult aktiivsete inimeste tunnustamist.
Milline algatus või saavutus on hea näide toimivast kodanikuühiskonnast Eestis?
Seitsmel arutelul toodi välja kümneid häid algatusi ja saavutusi, mis iseloomustavad Eesti
kodanikuühiskonda hästi. Nii näiteks käis pea igalt arutelult läbi Teeme Ära talgupäev nii Eestis kui ka
nende korraldatud unikaalne maailmakoristuskampaania. Üle-Eestilistest algatustest toodi veel esile
näiteks ühiskingitus „EV100 igas külas“, Arvamusfestival, „Kuidas me kestame?“ arutelud, Hooandja
ühisrahastusplatvorm ning Ühisnädala raames igas maakonnas toimuvad vabatahtlike ja
lk 2/8
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019
vabaühenduste tunnustussündmused. Samuti Vabaühenduste Liidu eestveetav kogukonnapraktika
programm ning otse tootjalt tarbijatele ehk OTT võrgustik.
Kohaliku tasandi algatustest toodi Pärnus välja helkuri kandmise olulisust meelde tuletav helkurikõnd,
Jõesuu külas valminud kogukonnakeskus, Lindi küla festival „Meie küla pidu“ ning Raeküla Vanakooli
Keskuse tegemised. Narvas pälvis tähelepanu eesti keele maja avamine, festivali Station Narva ja
traditsioonilise Loomepada-nimelise ürituse korraldamine, presidendi ja tema kantselei töötamine
Narvas ning ka laiemalt linnapäevad või 2016. aastal Kreenholmi piirkonnas toimunud talgunädal.
Paides tõsteti esile Rainer Eidemilleri eestvedamisel tekkinud kogukonnad Türil ja Paides,
kogukonnakeskust nimega KONN, Omniva pakiautomaatide kampaaniat ning laiemalt naabrivalve
liikumist. Ära mainiti ka teenuseid pakkuv MTÜ Roosna-Alliku Mõis, pärimusmuusikaga tegelev MTÜ
Salutaguse Külaselts ning piirkonna noori kaasav MTÜ Koeru Haridus- ja Kultuuriselts. Tartus seevastu
toodi ootuspäraselt esile hea näitena tartlaste ühistegevuse tselluloositehase vastu ning Johannes
Mihkelsoni Keskuse rehabilitatsiooniteemadega tegelemisel. Heaks näiteks peetakse ka Domus
Dorpatensise Akadeemiat, kogukonda liitvat FC-d Elva, Tartumaa aasta küla Lohkva küla ning Uuesalu
külaseltsi. Samuti toodi esile Tartu linnaosaseltside ümarlauda ja vabatahtlike päästjate liikumist.
Viljandi arutelul lisati kohalike algatuste nimekirja Paalalinna palavate päevade üritus, algatus „Linna
mõtestajad“ ning Taibukate Teaduskool. Kuressaares leidis ära märkimist toidupanga, SOS Lasteküla,
Heateo Sihtasutuse ja Vähiravifondi „Kingitud elu“ tegevus. Tallinna arutelul aga toodi esile ärajäänud
tantsupeo etenduse asendamine Vabaduse Väljakul toimunud tantsimisega, hasartmängumaksu
nõukogu kaotamine, Reidi tee vastane võitlus ning Kalamaja kohvikute päevad. Konkreetsetest
vabaühendustest mainiti MTÜ-d Eriline Maailm, Lasnaideed, noorteklubi Active’it, Kalamaja Avatud Kooli,
Lille asumiseltsi ning Anija lüliti, mis on hea näide KOV-i ja kogukonna koostööst.
Kõigi osalejate märkmed sõnapilvena näevad aga välja sellisena:
Järgnevalt anname ülevaate temaatilistest töölehtedest, mis on koondatud kõigi seitsme arutelu kohta.
lk 3/8
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019
Kokkuvõte temaatilistest töölehtedest – mida tehakse hästi, millised on takistused ning lahendusettepanekud
Aktiivne elanik
Aktiivse elaniku teemast rääkides peame silmas kodanikuharidust, inimeste ühiskondlikku aktiivsust, vabatahtlikku tegevust ja annetamist
Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud
Vabatahtlik tegevus Vabatahtlik tegevus Vabatahtlik tegevus
Vabatahtlikke tunnustatakse nii kohalikul, Vabatahtliku tegevuse maine Jagada rohkem häid näiteid ning panustada
maakondlikul kui üleriigilisel tasandil ning Küsimus, kui aktiivne on aktiivne? tunnustamisse. Samuti kodanikualgatustele ja
vabatahtlik tegevus kogub hoogu Aja- ja materiaalsed probleemid osalemiseks MTÜ-de tegevustele tähelepanu pöörata meedias
Tööandjad saavad pakkuda oma töötajatele
Häid näiteid jagatakse ja kajastatakse meedias Tööandjate teadlikkus vabatahtlikust tegevusest
võimalust osaleda vabatahtlikus tegevuses
Toetav õiguskeskkond pole veel piisav
On häid näiteid, kus tööandjad väärtustavad Järelkasv, kodanikuharidus
vabatahtlikku tegevust – näiteks Telia või Järelkasv, kodanikuharidus Luua eesti- ja venekeelsetele vabatahtlikust
vastutustundliku ettevõtluse foorumi liikmed Eestvedajate vähesus ning pigem eestvedamise tegevusest huvitatutele ühine infoväli ning kaasata
asemel soov kaasa lüüa. Samuti eestvedajate ja rohkem venekeelseid noori üle-eestilistesse
Järelkasv, kodanikuharidus liidrite läbipõlemine ja väsimine. Eestvedajad on sündmustesse nagu Teeme Ära ja Arvamusfestival
Osalemisvõimalusi jagub ning inimesed on hakanud sageli eakamad. Noorte kaasamine juba koolist, koolides
mõistma, et vabaühendustes on võimalik osaleda Uute tegijate väike pealekasv kodanikualgatusliku tegevuse tutvustamine
Üha enam korraldatakse avalikke arutelusid, Usaldamatus, kapseldumine ning vastandumine. Demokraatia teooria ja praktika probleemide
seostamine sotsiaalainete õpikutes
kohtumisi valitsuse liikmetega Inimeste võõrandumine oma riigist, rahvastiku
Järelkasvule mõtlemine ühingu sees – ülesannete
Koolitatakse ja nõustatakse (CARe metoodika) vähenemine (vähem potentsiaalseid aktiivseid).
jagamine, delegeerimine ning motiveerimine
Noori kaasatakse Inimeste ühiskondliku vastutuse puudumine. Juhtimise roteerumine vabaühenduses. Luua MTÜ-
Ettevõtted toetavad inimeste ühiskondlikku Ressursipuudus – aeg, teadmised, ruumid dele järelkasvuprogramm nagu PRIA põllu-
aktiivsust (praktikavõimalused, ruumid, rahastus ja Vähene teadlikkus – hirm tundmatu ees, majandusega alustava noore ettevõtja toetus
reklaam) eelarvamused muust rahvusest ja muukeelsete Avatum hoiak – otsesuhtlus ja -kommunikatsioon
osas Sotsiaalmeedia kui kodanikuhariduse kasvulava –
Annetamine Noorte kaasamine praktikantidena või töötajatena koolitada ja harida moderaatoreid, toetused
Toetav õiguskeskkond vabaühendusse või ettevõttesse on keeruline. aktiivsetele gruppidele sotsiaalmeedias
Mingil määral toimivad strateegilised annetused Asumiseltsid kui võimalus elanike kaasamiseks
(igalt ostult, tulumaksudeklaratsiooni tagastuselt) Annetamine
Annetamine
Annetustelt ei saa tulumaksutagastust, kuna
Tõsta annetuste piirmäära, millelt makstud tulumaksu
piirmäär on madal saavad maksumaksjad tuludest maha arvata
Annetamise kultuur on kesine Anda inimestele õigus suunata ise 2% tulumaksust
Rohkem nutikaid ideid annetuste kogumiseks, nt
heategevuslikud kohvitopsid tanklates või
ostusumma ülespoole ümardamine (Lindex).
lk 4/8
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019
Tõhus poliitika kujundamine ja huvikaitse
Poliitika kujundamise ja huvikaitse teemast rääkides peame silmas huvikaitset ja otsuste tegemises osalemist,
strateegilist partnerlust, korrastatud rahastamist, annetuste kogumist vabaühenduste vaatest, kaasamist ja koostööd ettevõtjatega.
Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud
Korrastatud rahastamine Korrastatud rahastamine Korrastatud rahastamine
Mitmekesised rahastusvõimalused Avalikust rahast jagatakse toetusi ebaõiglaselt. Prioriseerida kodanikuühiskonda toetavad
Kaasav eelarvestamine KOV-ides ning kogukonna Rahalised toetused on piiratud – osa tegevusi on meetmed, fondid ja programmid
kaasamine arendustegevustesse toetatud, osa mitte Pikemad kui üheaastased rahastuslepingud
Liiga palju bürokraatiat, eriti väikestele rahastaja ja vabaühenduse vahel. Näiteks
Osalemine otsuste tegemises ja kaasamine organisatsioonidele ja väikeste toetussummade huvikaitseorganisatsioonide lepingud
On olemas operatiivsed sidekanalid elanike ja puhul). Ülereguleerimine, näiteks ePRIA näitel ministeeriumiga võiks olla 3-5aastased
riigiasutuste ning KOV-ide vahel info edastamiseks. Riigikogu eraldatavad nn katuserahad rikuvad ausat Ühenduste rahastamine peaks olema
Riigil on partnerid, keda kaasata ning aktiivsed ja vaba rahastamist detsentraliseeritum ega sõltuma vaid ministeeriumi
üleriigilised huvikaitseorganisatsioonid Kohati on toetussüsteemid ja projektivoorud nägemusest
On olemas kaasamist arvestav poliitikate keeruliste tingimustega (Erasmus+ ja Innove Lõpetada tuleks riigieelarve menetlusel Riigikogus
kujundamise võrgustik näiteks) eraldatud nn katuseraha ehk regionaalsed
Huvigruppe ja valdkonna eksperte valdavalt investeeringutoetused või muuta nende
kaasatakse (näiteks KOV-ide komisjonide töösse) Osalemine otsuste tegemises ja kaasamine otsustamine läbipaistvaks.
ning teavitamine kaasalöömisvõimalustest on Puudub infoplatvorm või neid pole piisavalt, et KOV-ide eraldatavate toetuste kasutamisega
paranenud dialoogi pidada erinevate rahvusrühmade vahel seonduva bürokraatia vähendamine,
KOV tasandil on rohkem arutelusid ja osalust Nõrk praktiline side riiklike ja ühiskondlike ebaõnnestumiste aktsepteerimine
MTÜ-de katusorganisatsioonid toimivad organisatsioonide vahel Toetussüsteemide ja projektivoorude tingimused
Inimesed on hakanud mõistma, et vabaühendustes Otsuseid ei kommunikeerita piisavalt ning peavad töötama välja praktikud, mitte ametnikud
osalemisega on võimalik osaleda otsuste tegemise kaasamine paistab kohati formaalne või näiline Statistika kogumisel ja tulemuste mõõtmisel tuleb
protsessis MTÜ-d on liiga tagasihoidlikud ega seisa enda eest. minna rohkem sisusse, mitte arvestada ainult
Otsustajatele on oluline võimalikult suur huvigrupp numbrilisi näitajaid (liikmete arvust olulisem on
ning väiksem jäetakse kõrvale kaasatute arv, töötajate arvust olulisem tegevus ja
Kasutud ja sisutühjad strateegiadokumendid, selle mõju)
millest ei lähtuta
Mõni teema ei liigu tulemusteni, sest takerdub Osalemine otsuste tegemises ja kaasamine
poliitilistesse põhjustesse. Samas ka olukord, kus Kaasamise hea tava peaks täiendama ettepanekute
vana süsteem kaotatakse, ent uut pole veel läbi arvestamise ja mittearvestamise registriga
mõeldud – näiteks Hasartmängumaksu Nõukogu Kasutame targalt olemasolevate võrgustike
2018. a lõpus. võimalusi – Kodukant, LEADER, ümarlauad,
Reformidest tingitud segadus maakondlikud arenduskeskused
Poliitilised muutused (näiteks valimistsüklist Rahaline tugi info liikumiseks ja võrgustiku
tingituna) toimimiseks
lk 5/8
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019
Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud
Huvikaitseorganisatsioonidel on piiratud Läbimõeldud planeerimisprotsess:
inimressurss ja võimekus panustada eesmärgipüstitus, võimalike lahenduste valik ning
tegevuskava
Osalenud huvirühmadele tuleb anda tagasisidet
Uute partnerite toetamine – näiteks info
levitamisele kaasa aitamine, toetades kodulehe
tegemist
KOV-ide komisjonides peavad kindlasti olema oma
ala spetsialistid (lisaks)
Rahvuskultuuriseltsidest peavad saama reaalsed ja
süsteemsed partnerid riiklikele institutsioonidele ja
KOV-idele.
Ametnikele tuleb jätkata ja suurendada
kaasamiskoolitustel osalemist. Samadel või
sarnastel koolitustel peaksid saama osaleda ka
MTÜ-d
Rohkem koostööd ettevõtjatega ning toimivate
koostöömudelite tutvustamist
lk 6/8
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019
Mõjusad ja võimekad vabaühendused
Mõjusate ja võimekate vabaühenduste teemast rääkides peame silmas kõike seda, kuidas saame Eestisse mõjusad ja võimekad vabaühendused,
toetusi ja tugitegevusi vabaühendustele, sotsiaalset ettevõtlust ning avalike teenuste osutamist vabaühenduste poolt.
Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud
Toetused ja tugiteenused Toetused ja tugiteenused Toetused ja tugiteenused
Maakondlikes arenduskeskustes pakutav tugi- ja MTÜ-del pole tasuta ruume kasutada linnades KÜSKi rahastust tuleks suurendada
nõustamisteenus vabaühendustele toimib Raske on leida infot vabaühenduse juhtimiseks Rohkem nõu saamise võimalusi nii KOV-il kui
Vabaühendustele on olemas juhendmaterjalid Vastuolu reeglite ja vajaduste vahel – näiteks PRIA vabaühendusel
tõlgendab MTÜ-d ettevõtjana, kui MTÜ teenib Tõhustada kommunikatsiooni – info
vabalt kasutamiseks
teatud piirist rohkem omatulu potentsiaalsete partnerite kohta
Ministeeriumites kasutatakse strateegilist
MTÜ-de koolitustel jagatav juhtimismudel pärineb Jätkata vabaühenduste toetamisega, aga mitte
partnerlust vabaühendustega ärisektorist ega pole sobilik MTÜ-dele liigselt projektitoetustesse takerduda ning, kus
Eestis tegutseb mitu vabaühenduste võrgustikku Paljud toetusmeetmed kujundatakse ülalt alla vajalik ja võimalik, kasutada tegevustoetusi
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) lähenemisel, arvestamata reaalseid vajadusi Veebikeskkonna makis.ee laiendamine, et kasutada
toetussüsteem on lihtne ja selge kogukondades ja piirkondades. võimalusel ka olemasolevaid lahendusi (nt
Maakondlike arenduskeskuste, LEADER võrgustiku automaatselt info kogumine KOV kalendrist)
ja KOV-ide võrgustik töötab Sotsiaalne ettevõtlus, avalike teenuste osutamine Maakondades võiks töötada osalise ajaga jurist või
Vabaühendustel on kasutada mitmekesised Vabaühenduste pakutavad teenused ei ole piisavalt raamatupidaja, kelle teenust vabaühendused tasuta
rahastusvõimalused. KOV-id pakuvad MTÜ-dele nii rahastatud või rahastus ei ole stabiilne või soodsa hinna eest kasutad saaksid
KOV-id ei ole valmis vabaühendustele teenuseid üle Lahendusvõimalus: kogukonna juhitud kohaliku
rahalist kui mitterahalist tuge. On olemas
andma arengu ehk nn LEADER meetodi kasutamine ka
regionaalsed toetusprogrammid nagu Kohaliku
Riigihangete süsteem soodustab ebatervet Euroopa Sotsiaal- ja Regionaalarengu fondis, et
omaalgatuse programm konkurentsi (nn dumping) tegeleda probleemidega valdkondade üleselt.
Paljudes KOV-ides kasutatakse kaasavat eelarvet KOV-i eelarvest suunata teatud protsent MTÜ-dele
Vabaühenduste võimekus
Sotsiaalne ettevõtlus, avalike teenuste osutamine Vabaühenduste juhtimine on liiga efektiivne – Sotsiaalne ettevõtlus, avalike teenuste osutamine
Sotsiaalsed ettevõtjad on rohkem pilti tulnud, vähemate inimestega püütakse saada rohkem Vabaühendustele delegeeritud või neilt oodatavad
maakondades on palju häid näiteid tulemust teenused on piisavalt rahastatud ning süsteemselt
Vähene koostöö erinevate organisatsioonide vahel läbi mõeldud nii tellija kui osutaja poolt
Vabaühenduste võimekus Infomüra, mille tõttu ei jõua õige info õigete MTÜ-de toodete ja teenuste õiglane hinnastamine
inimesteni KOV on teadlik teenuste delegeerimise võimalustest
Vabaühendused saavad kasutada mitmeid
Riik ja KOV-id ei tunneta vabatahtliku tegevuse piire ja eelistest, kui seda osutab vabaühendus
digilahendusi oma töö korraldamiseks
MTÜ-d on projektipõhised, eestvedaja
Kodanikuühendusi tunnustatakse ja märgatakse tasustamiseks ei jagu raha, sest vabaühendustel Vabaühenduste võimekus
pole majandustegevust ning seetõttu ka omatulu. Vabaühendused peavad saama majanduslikult
Sellega haakub takistus, et MTÜ-sid ei nähta püsiva iseseisvamaks ehk sõltumatumaks avalikust rahast
töökohana Mentorprogramm uutele ja alustavatele MTÜ-dele
MTÜ-sid peetakse tasuta teenuste pakkujateks, või uutele juhatuse liikmetele
pileteid ei raatsita osta ega liikmemaksu maksta Arenguorganisatsioonide koostööümarlauad
Praktiseerida rohkem toimivaid ideid välisriikidest
lk 7/8
Kodanikuühiskonna programmi koostamine aastateks 2021-2030
Vahekokkuvõte piirkondlikest mõttetalgutest, veebruar 2019
Sidus ja kaasav ühiskond
Sidusa ja kaasava ühiskonna teemast rääkides peame silmas, kuidas tugevdada kogukondadevahelisi kontakte
ning kaasata eri keelelis-kultuurilise taustaga inimesi aktiivsesse ühiskonnaellu.
Mida tehakse täna hästi? Mis takistab? Lahendusettepanekud
Erinevad tudengiorganisatsioonid, kes kaasavad Rahvusvähemuste ühingute kasin rahastamine Rahvusvähemuste organisatsioonid peaksid olema
välistudengeid Ambitsiooni puudumine rahvusvähemustega esindatud laiemalt ning kättesaadav peaks olema
Paljudesse vabaühendustesse on kaasatud tegelemisel informatsioon neist ning võimalustest, kuidas
venekeelseid elanikke Puudulik abi projektide koostamisel ja selliste organisatsioonidega liituda.
Head näited: Avatud uste päev rahvuste majas, dokumentatsiooni vormistamisel Ida-Virumaa kaugus pealinnast peaks olema
Teeme Ära talgupäev, Laat „Kuldne sügis“ Lüüra Inimeste eelarvamus ja hirm tundmatu ees arvestatud näiteks projektikonkurssidel
majas, Keelekohvikud, Tartu rahvusvaheline maja ja Sidemete ja kontaktide vähesus kohalikega Huvipõhised võrgustikud aitavad ehitada sidusat ja
Harju-Risti kogudus Rahvusvähemused võivad jääda infosulgu. Info kaasavat ühiskonda, seega on võti nende
Vabaühendused on nähtavad ja võtavad sõna edastamisel ei piisa tõlkimisest, vaid on vaja arendamises
Rahvaalgatused ja meeleavaldused järjepidevat tööd sihtrühmaga Võimaldada MTÜ asutada ka inglise või vene keeles
Kogukonnad elavad „mullis“, sest ajapuudusel ei Kommunikeerida teatud teemasid ka teistes keeltes
tehta koostööd ning suured MTÜ-d ei leia aega Töötada välja noorte liidrite programm
teiste kaasamiseks
Koolid ja lasteaiad ei ole infole vastuvõtlikud,
eelkõige muukeelsed
Välismaalaste eest räägivad teised, mitte nemad
ise. Puudub üks eestkõneleja
lk 8/8