Keskkonnaministeerium Meie: 25.02.2019
Haridus- ja Teadusministeerium nr 1.4-3/259
Sotsiaalministeerium
Põllumajandusamet
Eesti Taimekasvatuse Instituut
Põllumajandusuuringute Keskus
Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Maaülikool
Eelnõu avalikuks konsultatsiooniks esitamine
Teatame maaeluministri käskkirja „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava
aastateks 2019-2023 kinnitamine” eelnõu avalikuks konsultatsiooniks esitamisest eelnõude
infosüsteemis. Ootame Teie arvamusi ja ettepanekuid kuni 18. märtsini 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tamm
Maaeluminister
Lisad:
1. Ministri_KK_Taimekaitse_tegevuskava_EIS.docx
2. Lisa_taimekaitse_tegevuskava_EIS.docx
Madis Võikar
+372 625 6286
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Käskkiri 93729 -409875 EELNÕU 21.02.2019 0 0 EELNÕU 21.02.2019 .. . 2019 nr … Dokumendi „ Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023 “ kinnitamine Käskkiri kehtestatakse taimekaitseseaduse § 79 3 l õike 3 alusel. 1. Kinnitan „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023“ (Lisa). 2. Avaldada „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023“ ministeeriumi veebilehel. 892810 755650 0 0 Saata: kantsler, asekantslerid, osakonnad, Põllumajandusamet, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Maaülikool, Põllumajandusuuringute Keskus, Veterinaar- ja Toiduamet. (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister
Taimekaitsevahendite säästva kasutamis e tegevuskava 2019–2023 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Kasutatud lühendid PAGEREF _Toc343398 \h 3 Peamised mõisted PAGEREF _Toc343399 \h 3 Sissejuhatus PAGEREF _Toc343400 \h 6 1 Õiguslik alus ja seos teiste arengudokumentidega PAGEREF _Toc343401 \h 6 1.1 Taimekaitseseadus PAGEREF _Toc343402 \h 8 1.2 Seotud strateegilised dokumendid PAGEREF _Toc343403 \h 9 2 Tegevuskava eesmärgid PAGEREF _Toc343414 \h 11 2.1 Mõõdikud PAGEREF _Toc343415 \h 11 3 I tegevusvaldkond: teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine PAGEREF _Toc343416 \h 13 3.1 Alavaldkond: teadlikkuse tõstmine PAGEREF _Toc343417 \h 13 3.1.1 Hetkeolukord PAGEREF _Toc343418 \h 13 3.1.2 Eesmärgid PAGEREF _Toc343419 \h 15 3.1.3 Perioodi 2019–2023 tegevused PAGEREF _Toc343420 \h 15 3.2 Alavaldkond: koolitus ja nõustamine PAGEREF _Toc343421 \h 15 3.2.1 Hetkeolukord PAGEREF _Toc343422 \h 15 3.2.2 Eesmärgid PAGEREF _Toc343423 \h 17 3.2.3 Perioodi 2019–2023 tegevused PAGEREF _Toc343424 \h 17 4 II tegevusvaldkond: taimekaitsevahendite turustamine ja säästev kasutamine PAGEREF _Toc343425 \h 18 4.1 Alavaldkond: taimekaitsevahendite turustamine PAGEREF _Toc343426 \h 18 4.1.1 Hetkeolukord PAGEREF _Toc343427 \h 18 4.1.2 Eesmärgid PAGEREF _Toc343428 \h 21 4.1.3 Perioodi 2019–2023 tegevused PAGEREF _Toc343429 \h 21 4.2 Alavaldkond: taimekaitsevahendite säästev kasutamine PAGEREF _Toc343430 \h 21 4.2.1 Hetkeolukord PAGEREF _Toc343431 \h 21 4.2.2 Eesmärgid PAGEREF _Toc343432 \h 31 4.2.3 Perioodi 2019–2023 tegevused PAGEREF _Toc343433 \h 31 5 III tegevusvaldkond: seadmed ja seadmete tehniline kontroll PAGEREF _Toc343434 \h 32 5.1 Hetkeolukord PAGEREF _Toc343435 \h 32 5.2 Eesmärgid PAGEREF _Toc343437 \h 35 5.3 Perioodi 2019–2023 tegevused PAGEREF _Toc343439 \h 35 6 Tegevuskava rakendamine, eesmärkide saavutamise hindamine PAGEREF _Toc343440 \h 35 6.1 Nõukogu peamised ülesanded ja töökord PAGEREF _Toc343441 \h 35 Lisa 1. Tegevuskava tegevuste koondülevaade PAGEREF _Toc343442 \h 37 Lisa 2. Mõõdikud tegevuskava eesmärkide hindamiseks PAGEREF _Toc343443 \h 39 Kasutatud lühendid CEN Euroopa Standardimiskomitee EFSA Euroopa Toiduohutusamet EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus EL Euroopa Liit EMÜ Eesti Maaülikool ETKI Eesti Taimekasvatuse Instituut ITK integreeritud taimekaitse MEM Maaeluministeerium MES Maaelu Edendamise Sihtasutus MRL jäägi maksimaalne lubatud kogus toidus (ingl ise maximum residue level ) NTA n itraaditundlik ala PMA Põllumajandusamet PMK Põllumajandusuuringute Keskus RASFF toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem TI Tööinspektsioon VTA Veterinaar- ja Toiduamet Peamised mõisted Integreeritud taimekaitse (ITK) – kasutatavate taimekaitseabinõude kaalumine ning sellele järgnev kahjulike organismide populatsioonide arengut tõkestavate sobivate meetmete integreerimine selliselt, et taimekaitsevahendi ja muude abinõude kasutamine püsiks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale oleks vähendatud või viidud miinimumini ( ta imekaitseseadus ). Kemikaalivabad meetodid – alternatiivsed meetodid, mida kasutatakse taimekaitseks ja taimekahjustajate tõrjeks ning mis põhinevad agrotehnilistel võtetel, või füüsilised, mehhaanilised või bioloogilised taimekahjustajate tõrjemeetodid ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ ). Nõustaja – isik , kes on omandanud vastavad teadmised ning oma kutsetegevuse või äriteenuse raames annab taimekahjustajate tõrje ja pestitsiidide ohutu kasutamise alast nõu, sh isik, kellele on kutseseaduses sätestatud alusel ja korras antud konsulendi kutse ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ; taimekaitseseadus ). Pestitsiid – a) taimekaitsevahend vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 määratlusele ; b) biotsiid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 määratlusele. Pestitsiidide jäägid – j äägid, sealhulgas taimekaitsevahendites praegu kasutatavad või varem kasutatud toimeained, toimeainete metaboliidid ja/või lagunemis- või reaktsioonisaadused, sealhulgas eelkõige jäägid, mille esinemine võib tuleneda toimeainete kasutamisest taimekaitses, veterinaarmeditsiinis või biotsiidina ( Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus (EÜ) nr 396/2005 ) . Professionaalne kasutaja – isik, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse liige, juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja, kes oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise üle ( taimekaitseseadus ). Taimekaitseseade – taimekaitsevahendi kasutamiseks ettenähtud seade, sealhulgas selle tõhusaks toimimiseks esmatähtis osa nagu pihusti, manomeeter, filter, sõel ja paagi puhastusseade ( t aimekaitseseadus ). Taimekaitsevahend – toode, mis on ette nähtud järgmiseks kasutusalaks: taimede või taimsete saaduste kaitsmine kõigi kahjulike organismide eest või selliste organismide mõju tõkestamine, välja arvatud juhul, kui neid vahendeid kasutatakse peamiselt hügieenilistel põhjustel, mitte taimede või taimsete saaduste kaitsmiseks; taimede eluprotsessi mõjutamine, näiteks nende kasvu mõjutavad ained, mis ei ole toitained; taimsete saaduste säilitamine niivõrd, kuivõrd need ained või vahendid ei kuulu säilitusaineid käsitlevate ühenduse erisätete reguleerimisalasse; ebasoovitavate taimede või taimeosade ( välja arvatud vetikate ) hävitamine, välja arvatud juhul, kui tooteid kasutatakse pinnasel või vees taimede kaitsmiseks; ebasoovitavate taimede ( välja arvatud vetikate ) kasvu kontrollimine või takistamine, välja arvatud juhul, kui tooteid kasutatakse pinnasel või vees taimede kaitsmiseks ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 ). Taimekaitsevahendi luba – haldusakt, millega liikmesriigi pädev asutus lubab taimekaitsevahendi asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lasta ( Euroop a Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 ) . Turulelaskmine – t aimekaitsevahendi valdamine ühenduse territooriumil müümise eesmärgil, kaasa arvatud müügiks või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmiseks pakkumine, samuti selle müük, levitamine või muul viisil üleandmine, aga mitte tagastamine eelmisele müüjale. Vabasse ringlusse laskmine ühenduse territooriumil on samaväärne turulelaskmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 tähenduses. Turustaja – f üüsiline või juriidiline isik, sealhulgas hulgimüüja, jaemüüja , edasimüüja ja tarnija, kes laseb taimekaitsevahendi turule ( t aimekaitseseadus ). Õhust pritsimine – pestitsiididega töötlemine õhusõidukilt (lennuk või helikopter) ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ ) . Sissejuhatus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/128/EÜ on ette nähtud rida meetmeid, et jõuda Euroopa Liidus (EL) pestitsiidide säästva kasutamiseni, vähendades pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske ja mõjusid ning edendades integreeritud taimekaitse (ITK) ja alternatiivsete lähenemisviiside või võtete ( näiteks pestitsiidide kemikaalivabade alternatiivide ) kasutamist, et vähendada sõltuvust taimekaitsevahendite kasutamisest. Direktiivi kohaselt on liikmesriikidel kohustus koostada sellekohane riiklik tegevuskava. Direktiiv on üle võetud taimekaitseseadusega. Eesti esimene temaatiline tegevuskava, "Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017" kinnitati põllumajandusministri käskkirjaga nr 57 (28.02.2013). Tegevuskavaga samal ajal kinnitati selle rakendusplaan aastateks 2013–2017 , millega nähti alavaldkondade kaupa ette konkreetsed tegevused. Tegevuskava ja selle rakendusplaani täitmisest annab ülevaate 2018. aastal koostatud ““ Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017 “ ülevaade“ . D irektiivi 2009/128/EÜ kohaselt tuleb riiklikud tegevuskavad vähemalt iga viie aasta tagant läbi vaadata ja uuendada. Käesolev , aastate 2019–2023 tegevuskava aitab seniseid õiguslikult reguleeritud tegevusi paremini teostada ning edasi arendada. Hetkeolukorra kirjeldustest nähtuvate kitsaskohtade, uuringute kokkuvõtete ja eelmise perioodi tegevuskava tulemuste analüüsi põhjal jätkatakse vajadusel eelnevate tegevustega ning plaanitakse uusi tegevusi. Tegevuskava koostaja d ja täitja d on lisaks Maaeluministeeriumile (MEM) veel Põllumajandusamet (PMA), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Eesti Maaülikool (EMÜ). Tegevuskava kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon toimus eelnõude infosüsteemi kaudu, lisaks tutvustati tegevuskava kavandit avalikel aruteludel ning konsulteeriti suure hulga huvirühmade, organisatsioonide ning ekspertidega. Õiguslik alus ja seos teiste arengudokumentidega Euroopa Parlamendi ja n õukogu otsuse ga 1600/2002/EÜ vastu võetud kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga pandi Euroopa Komisjonile kohustus koostada iga programmi valdkonna kohta temaatiline strateegia. P estitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia üldeesmärgiks on , vastavalt otsuse 1600/2002/EÜ artiklile 7, vähendada pestitsiidide mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ; lisaks soovitakse jõuda pestitsiidide säästvama kasutamise ni ning vähendada märgatavalt pestitsiidide kasutamist ja neist tulenevaid risk e vastavuses taimekahjustajate tõrje vajaliku tasemega . T emaatilise strateegia mõjude hindamise tulemuste põhjal peeti uute õigusaktide kehtestamist kõnealuse strateegia meetmete kõige tõhusamaks viisiks. Sellest tulenevalt võeti 2009. aastal vastu järgmised õigus aktid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/127/EÜ, 21. oktoober 2009, millega muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ seoses pestitsiidide töötlemise masinatega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2009, 25. november 2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat. Direktiivi 2009/128/EÜ preambuli lõike 5 kohaselt peaksid liikmesriigid kasutama riiklikke tegevuskavasid, et kehtestada pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevate riskide ja mõjude vähendamise koguselised sihid, eesmärgid, meetmed, ajakavad ja näitajad , ning soodustad a integreeritud kahjuritõrje ja alternatiivsete lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, et vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest. Samuti peaksid liikmesriigid kontrollima nende taimekaitsevahendite kasutust, mis sisaldavad erilist muret valmistavaid toimeaineid, ning kehtestama ajakavad ja eesmärgid nende kasutamise vähendamise ks , eriti kui see on asjakohane vahend riskide vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Direktiivis on sätestatud meetmed, mida liikmesriikide tegevuskavad peavad sisaldama. Peamised meetmed on seotud kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitamise ga , pestitsiididega töötlemise seadmete tehnilise kontrolli ga , õhust pritsimise keelustamise ga , tundlikel aladel pestitsiidide kasutamise piiramise ga ning pestitsiididega kaasnevatest riskidest teavitamise ja sellekohase teadlikkuse suurendamisega. Riiklikes tegevuskavades kirjeldatakse, kuidas meetmeid direktiivi eesmärkide saavutamiseks rakendatakse. Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide riiklike tegevuskavade ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamisel tehtud edusammude kohta märgib, et paljudes valdkondades on liikmesriikide kavades puudujääke. Komisjon leidis kokkuvõtteks, et eelkõige tuleb kehtestada konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid ja näitajad pestitsiidide kasutamisest tulenevate riskide ja mõjude vähendamise pikemaajalise tegevuskava jaoks ning edusamme peaks olema võimalik pidevalt jälgida ja tegevuskava vajaduse korral kohandada. Käesolevas tegevuskavas on pööratud olulist tähelepanu Euroopa Komisjoni mainitud puudujääkide kõrvaldamisele. Tegevuskava koostatakse taimekaitseseaduse § 79 3 alusel, mis sätestab, et Maaeluministeerium koostab taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava, milles määratakse kindlaks inim ese tervisele ning keskkonnale taimekaitsevahendi kasutamisest tuleneva ohu ja mõju vähendamiseks kasutatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava ning millega soodustatakse ITK põhimõtete ja muude abinõude väljatöötamist ja kasutusele võtmist. Taimekaitseseadus Eesti esimene taimekaitseseadus võeti Riigikogus vastu 1994. aastal ja seejärel koostati ka selle rakendusaktid, mis esmakordselt reguleerisid maakasutajate kohustusi taimekaitsetööde tegemisel ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisel ning olid üheks abinõuks taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel. Taimekaitse valdkonna õigusakte on muudetud mitmel korral, suuremad muudatused tehti aastatel 2000 ja 2004. Ulatuslikumad muudatused tehti aastal 2004 ning need olid enamasti tingitud vajadusest harmoneerida Eesti õigusaktid ELi õigusaktidega, sh Euroopa Liidu N õukogu direktiiviga 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta . Viimati tehti ulatuslikumaid muudatusi 2011. aastal, kui muudeti taimekaitseseadust, et viia see kooskõlla määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ja direktiiviga 2009/128/EÜ. Taimekaitseseadust ja selle rakendusakte on muudetud direktiiviga 2009/128/EÜ kooskõlla viimiseks järgmiselt . T aimekaitsevahendite turustajate ja kasutajate koolitus – täpsustati taimekaitsekoolituse korraldamise põhimõtteid, nähti ette eri sihtrühmadele eri nevate koolitusprogrammi de koostamise võimalus, kehtestati taimekaitsetunnistuste tühistamise kord, nõustajate koolituse läbimise kohustus ning täiendatud koolitusteemade loetelu . T aimekaitsevahendite turustamise suhtes kehtivad nõuded – täpsustati taimekaitsevahendite turustamisel selle ostjale edastatava teabe üksikasju ning lisati uus piirang, mille kohaselt määrab PMA mürgiseks, väga mürgiseks, kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud taimekaitsevahendite turule lubamisel kasutajarühmaks üksnes professionaalse kasutaja ja seetõttu puudub kodukasutajal sellistele toodetele ligipääs . T eavitamine ja teadlikkuse tõstmine – kehtestati avalikkuse teadlikkuse parandamist käsitlev regulatsioon . K asutatavate seadmete tehniline kontroll – täpsustati taimekaitseseadme mõistet, mille tulemuse na pikenes tehnilise kontrolli kohu s tuse alla kuuluvate seadmetüüpide loetelu ; ajavahemik kontrollide vahel jäi samaks, kuid udustite ja seemnete töötlemise seadmetele kehte stati erandina pikem kontrollide vaheline ajavahemik. Kasutusel olnud taimekaitseseadmed, mis seni ei pidanud kohustuslikku kontrolli läbima ja mille suhtes ei kehtestatud erandit, pidid läbima tehnilis e kontrolli enne 26.11.2016. a. Õ hust pritsimine – üldine õhust pritsimise keeld jä i kehtima ja erandeid ei võimaldata ka edaspidi . T aimekaitsevahendite kasutamise erimeetmed või nende kasutamise vähendamine konkreetsetes piirkondades – lisaks senistele taimekaitsevahendite kasutamise nõuetele kehtestati taimekaitsetööde tegemisele piirang avalikkuse kasutavatel aladel ning lisati kohustus eelistada seal madala riskiastmega taimekaitsevahendeid ja bioloogilise tõrje meetodeid ; teiste le taimekaitsevahendite kasutamise piirangute le lisati viited asjakohastele riiklikele õigusaktidele . T aimekaitsevahendite käitlemine ja ladustamine ning pakendite ja kasutamisest järelejäänud taimekaitsevahendite käitlemine – kõik taimekaitsevahendite kasutamise etapid (ostmisest kuni pakendite ja jääkide käitlemiseni) on reguleeritud, lisati viited asjakohastele riiklikele õigusaktidele . I ntegreeritud taimekaitse (ITK) – ITK põhimõtete soovituslik rakendami ne muudeti kohustuseks, seega pidid kõik professionaalsed kasutajad hakkama ITK üldpõhimõtteid rakendama alates 01.01.2014. a, r akendusaktiga täpsustati ITK rakendamise tingimused ja viis. Seotud strateegilised dokumendid Tegevuskava eesmärgid on seotud peamiselt järgmiste riiklike arengu- ja tegevuskavadega ning muude strateegiliste dokumentidega . Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” üks eesmär ke on vältida soovimatu t mõju keskkonnale; see kattub ka taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava ühe eesmärgiga. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 põllumajanduslike keskkonnatoetuste ga soodustatakse keskkonnasäästlikumaid tootmisvõtteid, sh taimekaitset. Põllumajanduse ja ka landuse valdkonna arengukava aastani 2030 (väljatöötamisel) Arengukava koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021 Arengukava on raamdokument, mis annab suunad Maaeluministeeriumi valitsemisala põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse arenguks vajalike meetmete pl an eeri miseks ja koordineerimise ks . Keskendutakse elukvaliteedi parandamisele ning keskkonna kestlikkuse tagamisele põllumajandusteaduse arendamise ja teadustöö rakendamise kaudu. Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020 Eesti seemnemajanduse arengukava ü ks eesmär ke on suurendada sertifitseeritud seemne ja paljundusmaterjali ning Eesti tingimustesse sobivate ja siin levivate taimekahjustajate suhtes vastupanuvõimeliste sortide kasutamise osatähtsus t . See põhimõte kuulub ITK üldpõhimõtete hulka ja taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavas on plaanitud ka ITK ga seotud tegevusi. E esti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020 Taimekaitsevahendite säästva kasutamise direktiiv kohustab liikmesriike edendama vähese taimekaitsevahendite kasutamisega põllumajandustootmist (sh mahepõllumajandust). Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajali ne sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmär k on tagada inimestele kõrge elukvalitee t ning turvali ne ja puh as elukeskkon d nii täna kui ka tulevikus. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Keskkonnastrateegia määrab kindlaks pikaajalised arengusuunad kogu elukeskkonna hea seisundi hoidmiseks. Looduskaitse arengukava aastani 2020 Looduskaitse arengukava on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks kuni aastani 2020. Looduskaitse arengukava rõhutab elustiku säilimist toetavate piirangute järgimise (sh taimekaitsevahendite kasutamise) vajadust ja taimekaitsevahendite jääkide kontrolli tõhustamist. Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 (väljatöötamisel) Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada nende eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervise ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel. Tegevuskava eesmärgid TAIMEKAITSEVAHENDITE SÄÄSTVA KASUTAMISE TEGEVUSKAVA ÜLDINE EESMÄRK ON VÄHENDADA TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMISEGA KAASNEVAID RISKE TERVISELE JA KESKKONNALE. Mõõdikud Näitaja Algtase (2017) Sihttase (2023) Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal põhjavees NTA alal (%) Allikas: EKUK 38,5% Põhjavees piirnorme ületavate proovide osakaalu püsimine alla 50% Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal Eesti päritolu toidus (%) Allikas: VTA/PMA 0,47% Eesti päritolu toidus piirnorme ületavate proovide osakaalu püsimine alla 1% Taimekaitsevah endite jääkide sisaldus mullas Allika s: PMK K eskmine toimeainete jääkide arv ühes proovis 3,74 erinevat toimeainet Alla 4 erineva toimeaine ühes proovis K eskmine toimeainete jääkide summa 0,14 mg/kg K eskmine jääkide summa alla 0,5 mg/kg Taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv Allikas: TI 0 Taimekaitse valdkonna tööõnnetuste ja kutsehaiguste puudumine Üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm tegevusvaldkonda, mis jagunevad alavaldkondadeks. Teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine Teadlikkuse tõstmine Koolitus ja nõustamine Taimekaitsevahendite turustamine ja säästev kasutamine Taimekaitsevahendite turustamine Taimekaitsevahendite säästev kasutamine Taimekaitseseadmed ja seadmete tehniline kontroll Tegevuskava lisas 1 on koondülevaade kavandatud eesmärkide saavutamiseks vajalikest tegevustest aastateks 2019–2023. Eesmärkide saavutamise hindamiseks on määratletud mõõdikud (koondülevaade on lisas 2). Teadlikkuse tõstmise, koolituse ja nõustamise tegevusvaldkonna puhul pole mõõdikuid määratletud, kuna see tegevusvaldkond toetab teisi valdkondi ja tegevuste mõju avaldub teiste valdkondade mõõdikute kaudu. Euroopa Komisjon töötab ELi tasandil välja ühtlustatud riskinäitajad, mis kantakse direktiivi 2009/128/EÜ lisasse IV. 28. novembrist kuni 26. detsembrini 2018 oli avalikul konsultatsioonil vastav eelnõu , mille kohaselt on ühtlustatud riskinäitajad vajalikud selleks, et hinnata, kui hästi on täidetud direktiivi 2009/128/EÜ peami ne eesmär k – vähendada pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske . Vä lja on töötatud kaks riskinäitajat: ohupõhine riskinäitaja, mis põhineb määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel turuleviidud toimeainete kogustel ; riskinäitaja, mis põhineb määruse (EÜ) nr 1107/2009 art. 53 alusel antud erilubade arvul. Mõlema riskinäitaja puhul lähtutakse määruse s (EÜ) nr 1107/2009 kirjeldatud toimeainete kategooriatest. Liikmesriigid esitavad igal aastal turustatud taimekaitsevahendite koguste kohta andmeid Eurostatile . Algtasemeks määratletakse aastate 2011–2013 keskmine. Mõlema näitaja arvutamisel võetakse arvesse toimeainete ohtlikkust. Näitajate alusel on võimalik määratleda suundumused ja selgitada välja toimeained, mis nõuavad tähelepanu seoses nende kasutamisega seotud riskide vähendamisega. Ühtlustatud riskinäitajad täiendavad riiklikke näitajaid, mille abil hinnatakse tegevuskava eesmärkide täitmist . I tegevusvaldkond: teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine Alavaldkond: teadlikkuse tõstmine Hetkeolukord Taimekaitsevahenditega seonduv hõlmab paljude erinevate poolte huvide kokkupuudet, alates maaletoojatest ning lõpetades mitmesuguste taimekaitsevahendi kasutajate naabrusse jäävate ettevõtetega, nagu näiteks mee - või (mahe)toidutootjad, kellel on konkreetne huvi nende ümbruses toimuva vastu. Taimekaitsevahendite turule lubamise protsess ning toote kasutamine on küllaltki üksikasjalikult õigusaktidega reguleeritud, kuid on aspekte, mis v õivad põhjustada probleeme, kui pooltevaheline teabeedast us ei toimi. Informeeritud peavad lisaks taimekaitsevahendite professionaalsetele kasutajatele olema ka mitteprofessionaalsed kasutajad (nt koduaedades), aga ka laiem üldsus, kel peab olema tasakaalustatud teave nii taimekaitsevahenditega seotud keskkonna- ja terviseriskidest kui ka taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamisega seotud üldistest nõuetest. Üldsuse vähene teadlikkus taimekaitsevahenditega seotud nõuetest tekitab muu hulgas arusaamatusi ja seetõttu esitatakse näiteks kontrolliasutustele põhjendamatuid kaebusi. Alates taimekaitseseaduse muudatuse jõustumisest 26.11.2011. a tegeleb avalikkusele suunatud taimekaitsevahendite ga seotud teabe edastamisega PMA. Samuti on taimekaitsevahendi turustajal kohustus anda mitteprofessionaalsele kasutajale taimekaitsevahendi ja selle kasutamise ning hoiustamise kohta asjakohast teavet. PMA veebilehel on avaldatud Eestis turustada ja kasutada lubatud taimekaitsevahendite infolehed, mis sisaldavad ohutus t käsitlevat teavet . Üldine teave taimekaitsevahendite st on kättesaadav järgmistel veebilehtedel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/taimekasvatus/taimekaitse , https://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=132 , http://ak.rapina.ee/tairi/Taimekaitsepuuvilja-marjaaias/ , https://www.etki.ee/index.php/valdkonnad/taimekaitse . Üldsuse teadlikkuse tõstmiseks taimekaitsevahendite kasutamise st , nendega seotud keskkonna- ja terviseriskidest ning riskide vähendamise võimalustest avaldati perioodil 2013 – 2017 taimekaitsevahendite teemal kokku 53 artiklit populaarteaduslikes väljaannetes ning blogides, lisaks koostati ja avaldati mitmesuguseid käsiraamatuid ja muid teabematerjale , sh illegaalsete taimekaitsevahen dite kohta (põhjalikum ülevaade Maaeluministeeriumi kodulehel ). Väga oluline on seejuures, et selline teave jõuaks ka taimekaitsevahendite mitteprofessionaalsete kasutajate ning laiema üldsuseni. Teadlikkus taimekaitsevahendite kasutamisega seotud keskkonna- ja terviseriskidest vajab pidevat täiendamist. 2010. a töötati välja PMA, mesinike ja põllumajandustootjate koostööna taimekaitsevahendi kasutaja ja mesinike vahelise vastastikuse teavitamise hea tava ehk kümme käsku mõlemale . 2017. aastal võeti vastu PMA ja VTA koostööjuhis tegutsemiseks mesilaste suurenenud suremuse väljaselgitamiseks , mida 2018. aastal täiendati. PMA on koostanud taimekaitsevahendi kasu tajale ja mesinikule ka voldiku „ Mesinikud ja taimekaitse – kes, mida ja kuidas tegema peab? “ . Erinevalt professionaalsetest kasutajatest ei nõuta mitteprofessionaalsetel t kasutajatel t taimekaitse koolitusel osalemis t , mistõttu ei pruugi nad keemilis i taimekaitsevahend e i d alati kaalutletult ja põhjendatult kasuta da , eriti arvestades asjaolu, et need on olnud jaekaubanduses kergesti kättesaadavad ja sageli ei kaasne ostuga tasakaalustatud nõuannet. Professionaalsete kasutajatega võrreldes on mitteprofessionaalide hulgas ka teadlikkus ITK põhimõtete st eeldatavasti madalam ja nende tegelik rakendamine tagasihoidlikum. Mürgistust e kohta käiva t eabe vahendamiseks ja kogumiseks on loodud Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv m ürgistusteabekeskus ( http://www.16662.ee/ ), mille eesmär k on omada teavet mürgistus test ning tagada selle kättesaadavus elanikkonnale ja meditsiinipersonalile. Mürgistusteabekeskuse infoliinil saab ööpäev läbi asjakohast infot mürgistusjuhtumite st (sh taimekaitsevahenditega seonduvate st juhtumite st ). Mürgistusteabekeskuse veebilehelt saab üldsusele suunatud teavet ning teabematerjale erinevate mürgistusriskide kohta. Ühtlasi on veebilehel toodud välja teave taimekaitsevahenditest tingitud mürgistuste st . Taimekaitsevahenditega seotud mürgistusjuhtumite puhul on oluline koostöö Sotsiaalministeeriumiga, et tuvastada mürgistuse asjaolud, eriti see, kas tegu oli taimekaitsevahendi nõuetekohase kasutamisega või väärkasutusega . Taimekaitse t käsitleva teabe taseme ja selle muutuste kohta on uuringuid tehtud nii koduaedades kui mittepõllumajanduslikes ettevõtetes (2017), ITK teemal ka põllumajanduslikes ettevõtetes (2015) . ETKI tegi 2017. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel uuringu taimekaitsevahendite kasutamisest Eesti koduaedades ja mittepõllumajanduslikes ettevõtetes. Varem oli sarnane uuring tehtud 2009. aastal . Uuring sisaldas kaht küsitlust erinevatele sihtgruppidele: üht hobiaednikele, kes kasutavad taimekaitsevahendeid koduaedades (küsitlusele vastajaid 61) , ja teist mittepõllumajanduslikele ettevõtetele (vastajaid 10). Uuringust järeldub, et väikeaiapidajate ning mittepõllumajandusettevõtete teadlikkus taimekaitsevahendite nõuetekohasest kasutamisest ja käitlemisest on küll võrreldes 2009. aastaga paranenud, kuid on aspekte, millele ei pöörata endiselt piisavalt tähelepanu (nt isikukaitsevahendite kasutamise olulisus). Taimekaitse t puudutava teadlikkuse taseme ja selle muutuste jälgimine pole seni olnud süsteemne ega hõlmanud ka laiemat üldsust. Kitsaskohad Mitteprofessionaalse d kasutaja d pole piisavalt teadlikud taimekaitsevahendite kasutamisega seotud keskkonna- ja terviseriskidest ning taimekaitsevahendite vähendamise ja asendamise võimalustest. Üldsus pole piisavalt teadlik taimekaitsevahendite kasutamisega seotud keskkonna- ja terviseriskidest ning taimekaitsevahendite kasutamise vajaduse st ja nõuete st . Puudub terviklik ülevaa de taimekaitsealase teadlikkuse taseme ja selle muutuste kohta. Eesmärgid ÜLDSUSELE ON KÄTTESAADAV TASAKAALUSTATUD TEAVE TAIMEKAITSEVAHENDITE OHUTU KASUTAMISE JA TAIMEKAITSEVAHENDITEGA SEOTUD TERVISE- JA KESKKONNARISKIDE KOHTA. Eesmärkide saavutamist hinnatakse teiste tegevusvaldkondade mõõdikute kaudu. Perioodi 2019–2023 tegevused Töötada välja p ikaajali ne kommunikatsiooniplaan , et tõsta teadlikkust taimekaitse st , sh teavitada üldsus t taimekaitsevahendite kasutamisest ja sellest tingitud ohtude st ning mõju st inimeste tervisele ja keskkonnale. Parandada t eadlikkus t ITK -st , sh kemikaalivabadest alternatiividest taimekahjustajate tõrje ks . Järjepidevalt avaldada ja ajakohastada taimekaitse valdkon da käsitlevat teavet (sh uuendada MEMi , PMA, ETKI, PMK, ja MESi nõuandeteenistuse veebileht i ), sh taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava raames tehtud tööst ja saavutatud tulemustest. Teavitada k ohalik ke omavalitsus i võimalustest reguleerida taimekaitsevahendite kasutamist kohalikul tasandil (nt liitumine pestitsiidivabade linnade ja piirkondade võrgustikuga). Teha terviklik uuring t aimekaitsealase st teadlikkuse st , mis hõlma ks laiemat üldsust, nii professionaalseid kui ka mitteprofessionaalseid kasutajaid. Alavaldkond: koolitus ja nõustamine Hetkeolukord Koolituse ja nõustamise alavaldkonna sihtrühmadeks on taimekaitsevahendite turustajad , professionaalsed kasutajad ja nõustajad. Koolitus Kuni direktiivi 2009/128/EÜ jõustumiseni puudusid ELi õigusaktides taimekaitsekoolitust käsitlevad sätted, kuid taimekaitseseaduses olid need sätestatud juba liitumiseelsel perioodil. Seega ei toonud direktiivi 2009/128/EÜ harmoneerimine kaasa Eesti õigusruumi uut kohustust, kuid ümberkorraldusi taimekaitsekoolituse sisus siiski tehti. Taimekaitsekoolitusel on oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib tekitada kahju nii inimestele kui ka keskkonnale. Lisaks tervise- ja keskkonnariskidele võib taimekaitsevahendi loas määratud kasutusnormide ületamine või eiramine tuua kaasa märkimisväärse saagikao. Enne kehtiva põllumajandusministri 18. novembri 2013. a määruse nr 67 „ Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade ja koolituse kestuse nõuded “ väljatöötamist ja vastuvõtmist koolitati taimekaitsekoolituste raames üksnes taimekaitsevahendi kasutajaid ja turustajaid . Alates 26. novembrist 2013. a peavad taimekaitsekoolituse lisaks taimekaitsevahendi kasutajatele ja turustajatele läbima ka nõustajad. Samuti kujundati selleks tähtajaks ümber taimekaitsekoolituse programmi sisu. Koolitusteemad hõlmavad inimeste ja loomade tervise- ja keskkonnariskide juhtimise meetodeid, ülevaadet asjakohastest taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, taimekaitseseadmete kasutamise ja hooldamise üksikasju ning sobivate pritsimismeetodite valiku põhimõtteid. Kuna probleemiks oli koolituste erinev tase (puudusid ühtsed koolitusm aterjalid, koolitajate teadmised polnud ajakohased ), telliti vajalikud õppematerjalid ning koostati ühtsed taimekaitsekoolituse eksamiküsimused. Samuti korraldatakse taimekaitsekoolitajatele korraldatakse infopäevi, et tagada koolitajate kursis olek kõige värskema valdkonda käsitleva teabega. Alates 2013. a tuleb taimekaitsevahendite professionaalsetel kasutajatel läbida taimekaitsekoolitus mahus 16 tundi, nõustajatel 16,75 tundi ja turustajatel 6 tundi. Isikud, kelle taimekaitsetunnistus hakkab aeguma ja kes soovivad taotleda uut tunnistust, läbivad taimekaitsekoolituse järgnevalt: professionaalsed kasutajad 8 tundi, nõustajad 10 tundi ja turustajad 3,75 tundi. Taimekaitsetunnistuse väljastab PMA ning see kehtib viis aastat. Enne 1. veebruari 2011. a väljastatud taimekaitsetunnistus kehtib sellel märgitud kehtivusaja lõpuni (enne 1. veebruari 2011. a väljastatu d taim ekaitsetunnistuse kehtivusaeg oli kümme aastat). Perioodil 2013–2017 korraldasid koolitusasutused kokku 186 taimekaitsekoolitust ning taimekaitsetunnistusi väljastati 3860. Taimekaitsekoolitusi korraldavad Eestis järgmised asutused: Harju Taluliidu Nõuandekeskus, MTÜ Abiks Põllumehele, Räpina Aianduskool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Luua Metsanduskool, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ning Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskool. Taimekaitsekoolituse programmid ja õppematerjalid vajavad pidevat ajakohastamist. Taimekaitsekoolituse programm ja käsitletavad teemad peavad arvestama sihtgrupi ( turustajad , professionaalsed kasutajad, nõustajad) eripära. Taimekaitsekoolituse täienduskoolituse programmides on oluline tähelepanu pöörata taimekahjustajate tundmisele ja nende tõrje kemikaalivabadele meetoditele. Kuigi taimekaitsevahendite mitteprofessionaalsetel kasutajatel (nt väikeaiapidajad) pole kohustust taimekaitsekoolitust läbida, tuleks ka nende koolitustel osalemist igati soodustada ja neid sellest võimalusest informeerida. Praegu puudub õigusaktides võimalus tunnustada teises liikmesriigis läbitud taimekaitsekoolitust (ja - tunnistust). Kuigi tegemist on üksikute juhtumitega, vajab selle õiguslik reguleerimine täiendavat analüüsi. Nõustamine Nõustamisteenuse kvaliteedi tagamiseks korraldatakse konsulendi kutse andmist kutsekvalifikatsiooni raamistiku alusel. Konsulendi kutse andmisega tegeleb Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). PMK kodulehel on avaldatud kehtivat tunnistust omavate konsulentide andmebaas. 13.11.2018. a. seisuga oli kutsetunnistust omavaid konsulente kokku 137 (sh. maaettevõtluses-finantsmajanduses 32, loomakasvatuses 21, taimekasvatuses 17, metsanduses 45 ja teistes maaelu puudutavates valdkondades 22). Taimekasvatuse valdkonnas tegutsevatel ja taimekaitsevahendite ohutu kasutamise alast nõuannet andvatel konsulentidel on kohu stus läbida taimekaitsekoolitus . Taimekaitsekoolitustel on oluline roll ITK rakendamisel, seetõttu käsitletakse koolitusel ka ITK põhimõtteid. Samuti on konsulendid oluliseks lüliks teabe edastamisel tead laste ja põllumajandustoot jate vahel. Koolituse läbinud pädevaid konsulente pole aga piisavalt ning paljudele tootjatele annavad nõu näiteks ka taimekaitsevahendite turustajate esindajad, mistõttu ei pruugi olla alati tagatud nõuande tasakaalustatus. Kitsaskohad Taimekaitsekoolituste (sh õppematerjalide) hoidmine ajakohas ena ja ühtlase l taseme l . Tasakaalustatud nõuande vähene kättesaadavus. Eesmärgid TAIMEKAITSEVAHENDITE TURUSTAJAD, PROFESSIONAALSED KASUTAJAD JA NÕUSTAJAD ON LÄBINUD ÜHTLASE TASEMEGA AJAKOHASTEL TEADMISTEL PÕHINEVA TAIMEKAITSEKOOLITUSE. TAGATUD ON TAIMEKAITSEVAHENDITE SÄÄSTLIKKU KASUTAMIST TOETAVA NÕUSTAMISTEENUSE KÄTTESAADAVUS. Eesmärkide saavutamist hinnatakse teiste tegevusvaldkondade mõõdikute kaudu. Perioodi 2019–2023 tegevused Ajakohastada t aimekaitsekoolituse korraldajate pädevus t , sh uuendada ja ajakohastada taimekaitsekoolituse korraldamiseks vajalik k e õppematerjal e . Teha selgeks t äp ne koolitusvajadus ja korraldada saadud teabe alusel regulaarse id koolitus i taimekaitsevahendite turustajatele , professionaalsetele kasutajatele ja nõustajatele. Tagada s õltumatu nõuandeteenuse kättesaadavus ( alus nõustamisteenuse arendamisel). II t egevusvaldkond: taimekaitsevahendite turustamine ja säästev kasutamine Alavaldkond: taimekaitsevahendite turustamine Hetkeolukord Määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt taimekaitsevahendites kasutada lubatud toimeainete loetelu on välja toodud komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 540/2011 lisas. Ohutuse huvides on toimeaine heakskiidu kehtivusaeg aga ajaliselt piiratud ning esmane heakskiit antakse kuni kümneks aastaks, seejärel toimub toimeainete ümberhindamine. Ümberhindamise järel – kui toimeaine vastab nõuetele – pikendatakse heakskiidu perioodi maksimaalselt 15 aasta võrra. Toimeainete heakskiitmise kriteeriumite karmistamise tõttu ei jõua tulevikus paljud praegu heakskiidetud toimeaineid sisaldavad taimekaitsevahendid enam turule. Kõigi Euroopa Liidus turule lubatud toimeainete kohta on koostatud andmebaas . Taimekaitsevahendite lubade menetlemise kriteeriumid on kindlaks määratud ELi tasandil ja nende kriteeriumide järgi saab anda kuut erinevat luba. Määrusega (EÜ) nr 1107/2009 muudeti lubade andmise kriteeriume , mis läbi lisati uusi võimalusi lubade taotlemiseks. Põllumajandusameti antud nn erilubade arv (nt taimekaitsevahendi loas määratud kasutusala laiendamine või eriolukorra luba 120 päevaks) on siiski väike. Põllumajandusameti taimekaitsevahendite registri andmeil oli 2018 . a augusti seisuga Eestis turule lubatu d kokku 436 taimekaitsevahendit , millest vabamüügis olevaid 60 ja väga mürgiseid 5 nimetust. Eestis turustamiseks ning kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite nimekiri muutub pidevalt, sinna lisandub uusi taimekaitsevahendeid ja sealt kustutatakse olemasolevaid. Samuti võivad muutuda taimekaitsevahendi või kasvuregulaatori kasutustingimused . Taimekaitsevahendi turustajale on PMA koostanud infole he „Taimekaitsevahendi turustamise nõuded“ . Euroopas turustatud taimekaitsevahendite kogustega on võimalik tutvuda Eurostati veebilehel. Arvestatuna kasutatava põllumajandusmaa (UAA) hektari kohta müüdi pestitsiide Euroopas 2014. aastal kõige rohkem Maltas (10 kg UAA hektari kohta , REF _Ref535927210 \h joonis 1 ) . Eestis jäi see kogus alla ühe kilogrammi, seega oli Eesti selle näitajaga koos Iirimaa ja Bulgaariaga kolme kõige väiksema müügikogusega ELi riikide hulgas. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Pestitsiidide müük kasutatava põllumajandusmaa (UAA) hektari kohta Euroopa riikides, kg, 2014. Allikas: Eurostat . Alates 2011. aastast kogub Eestis andmeid turustatud taimekaitsevahendite kohta Statistikaamet ja need on avaldatud statistika andmebaasis . Taimekaitsevahendeid turustatakse Eestis tõusvas trendis ( REF _Ref535927316 \h \* MERGEFORMAT joonis 2 ) . Võrreldes 2012. aastaga on viimase viie aasta jooksul turustatud taimekaitsevahendite kogused suurenenud 27% võrra (554 209 kg 2012. aastal, 706 411 kg 2017. aastal), seejuures 2016. aastal turustati Eestis 834 328 kg taimekaitsevahendeid. Eelkõige on suurenenud turustatud fungitsiidide (seenhaiguste tõrjevahendite) ja kasvuregulaatorite, aga ka herbitsiidide (umbrohutõrjevahendite) kogused. 2017. aastal turustati taimekaitsevahendeid eelmise aastaga võrreldes aga 15% vähem . Turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustavad 66% herbitsiidid, 17% fungitsiidid , 13% kasvuregulaatorid ja 4% insektitsiidid (putukatõrjevahendid). Turustatud herbitsiidide kogusest enam kui poole moodustab toimeaine glüfosaat , mida 2012. aastal turustati Statistikaameti andmeil 292 057 kg, 2016. aastal aga juba 411 611 kg . 2017. aastal vähenes turustatud glüfosaadi kogus (253 420 kg) võrreldes 2016. aastaga märkimisväärselt. 2016. aasta turustatud taimekaitsevahendite suur kasv tuleneski turustatud herbitsiidide koguse kasvust, millest omakorda suure osa moodustas glüfosaat . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Eestis turustatud taimekaitsevahendite kogused preparaadi toimeviisi järgi, aastail 2012–2017, kg . Allikas: Statistikaamet. Lisaks eelnimetatuile turustati ka muid, looduslikku päritolu taimekaitsevahendeid, nagu kvartsliiv, lambarasv ja verejahu. Kõigist 2017. aastal turustatud taimekaitsevahenditest oli bioloogilisi taimekaitsevahendid ning mehaanilisi taimekaitselahendusi 0,1%, ülejäänud olid sünteetilised. Turustatavate taimekaitsevahendite koguste suurenemine ei tähenda aga tingimata seda, et suureneks risk inimeste tervisele ja keskkonnale. Tuleb arvestada ka haritava maa pindala ja kõrgema taimekaitsevajadusega kultuuride (nt talinisu, taliraps) kasvupinna suurenemist ning seda, et taimekahjustajate surve on aastati erinev. Euroopa Komisjoni taimekaitsevahendite säästva kasutamise ülevaatearuande (2017) järgi on näiteks Saksamaal taimekaitsevahendite kasutamisega seotud risk aastatel 1987–2007 vähenenud üle 50%, vaatamata sellele, et taimekaitsevahendite kasutamine püsis samal tasemel või isegi suurenes. Hollandis vähenes 2010. aastal taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud mõju pinnaveele 85% ning joogiveele 75% võrreldes aastaga 1998. Riski vähenemine on seotud toksikoloogiliselt ja keskkonna seisukohalt sobivamate toimeainete kasutuselevõtuga võrreldes toimeainetega, mida kasutati näiteks 20 aastat tagasi. Kuna lubatud toimeained kinnitatakse ELi tasandil, võib sarnast riski vähenemist eeldada kõigi liikmesriikide puhul. Vaatamata sellele, et 2017. aastal vähenes 2016. aastaga võrreldes oluliselt turustatud glüfosaadi kogus, on see toimeaine olnud viimastel aastatel teravdatud tähelepanu all. Eestis on registreeritud 34 glüfosaati sisaldavat taimekaitsevahendit, neile kõigile seadis Põllumajandusamet 2018. aastal müügi ja kasutus e piirangud. Edaspidi on vabamüügis kättesaadavad ainult need preparaadid, mille pakendid on suurusega kuni 1 liiter. Suuremad pakendid on mõeldud vaid professionaalsele kasutajale, kellel on kehtiv taimekaitsetunnistus. Alates 1. detsembrist 2018 on lubatud müüa vaid tooteid, mille märgistus on viidud kooskõlla muudetud kasutustingimustega. Samuti tohib selliseid tooteid kasutada üksnes vastavalt uutele kasutustingimustele . Glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutus koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste vahetus läheduses on keelatud. Keelatud on koristuseelne kasutus saagi närvutamise või kuivatamise eesmärgil, mistõttu on mõnel tootel eemaldatud ka mit u kasutusala, nt teraviljade, herne, oa kuivatamine. Põllumajandusamet täiendas ka kõiki glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite infolehti teabega, mis keelab neid pritsida põllumajanduskultuuride õitsemise ajal ja ka siis, kui töödeldaval alal esineb õitsvat umbrohtu. Kitsaskohad Jae- ja edasimüüjad pole piisavalt teadlikud turul olevate taimekaitsevahenditega seotud muudatustest (registrist kustutamine, ümberhindamine, lubade pikendamine, lubade muutmine, kasutusala laiendamine, loa valdaja muutumine, uued taimekaitsevahendid). Jaemüügis olevate väikepakendite valik on küll oluliselt vähenenud, kuid need on endiselt hõlpsasti kättesaadavad. Turustatavate taimekaitsevahendite koguste kasv. Eesmärgid TURUSTATAVATE TAIMEKAITSEVAHENDITE KVALITEEDI JA OHUTUSE ÜLE ON TAGATUD KONTROLL NING ENNETATAKSE LOATA TAIMEKAITSEVAHENDITE TURULEJÕUDMIST. Mõõdikud Näitaja Algtase (2017) Sihttase (2023) Taimekaitsevahendite turustamisega seotud rikkumi ste osakaal tehtud kontrollides (%) 5,6% Rikkumiste osakaalu püsimine alla 5% Allikas: PMA Perioodi 2019–2023 tegevused Hinnata ja määrata kindlaks Eestis loa saanud taimekaitsevahendite riskitase. Teha järelkontroll t aimekaitsevahendite loas määratud tingimuste le (taimekaitsevahendite etikettide ümberhindamine). Soodustada b iopreparaatide ning madala riskitasemega toimeainete registreerimis t . Analüüsida j aemüügis mitteprofessionaalsetele kasutajatele mõeldud taimekaitsevahendite müügikitsenduste vajalikkus t . Järelevalveasutuste koostöö arendamine. Tõsta t aimekaitsevahendite jae- ja edasimüüjate teadlikkus t turul olevate taimekaitsevahenditega seotud muudatustest. Teha teavitustööd illegaalsete või võltsitud taimekaitsevahendite kaubanduse ning e-kaubandusega seotud ohtude ennetamiseks. Alavaldkond: taimekaitsevahendite säästev kasutamine Hetkeolukord Taimekaitse roll on erinevate meetodite kasutamise kaudu tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Erinevate taimekahjustajate tõttu väheneb põllukultuuride saak oluliselt ning kvaliteet langeb. Taimekahjustajate tõrjumisel kasutatavad taimekaitsevahendid on oma efektiivsuse tõttu laialdaselt levinud, kuid keemilist tõrjet ei tohi seada omaette eesmärgiks, korvamaks agrotehnikas tehtud vigu. Oskamatu või ülemäärane taimekaitsevahendite kasutamine võib tuua kaasa nende jõudmise mittesihtorganismideni ning suurendada tervise - ja keskkonnariske, sh taimekaitsevahendite jääkide jõudmist pinna- ja põhjavette ning toitu. Taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevate õigusaktide eesmärk on tagada, et turustatakse üksnes Eestis loa saanud taimekaitsevahendeid, taimekaitsevahendite kasutamine on nõuetekohane ja taimekaitsevahendite jääkide esinemine on normide piires ega kujuta endast ohtu. Tervise- ja keskkonnariskide minimeerimiseks on oluline tagada taimekaitsevahendite kasutamise nõuetest kinnipidamine ning riiklik järelevalve. Kasutatavad taimekaitsevahendite kogused on põllumajanduslikes majapidamistes aastatel 1997–2015 kasvanud, ulatudes 2015. aastaks kokku 963 928 kilogrammini ( REF _Ref535927361 \h \* MERGEFORMAT joonis 3 ) . Samal ajavahemikul (1997–2015) suurenes aga ligi kolm korda ka taimekasvatustoodangu väärtus ( REF _Ref535927370 \h joo nis 6 ). Taimekaitsevahendite kasutamine kasvas märkimisväärselt aastail 2002–2007. Sellesse ajavahemikku jäi Eesti astumine Euroopa Liitu, ühtlasi oli see kiire majanduse ja sissetulekute kasvu periood. Järgnenud majandussurutise tulemusel langes taimekaitsevahendite kasutamine 2012. aastaks oluliselt, misjärel on see taas ühtlaselt kasvanud. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes aastatel 1997–2015, kg. Allikas: Statistikaamet. Võrreldes 2005. aastaga on põllumajandusmaa hektari kohta kasutatavate taimekaitsevahendite kogus kasvanud üle kahe korra: 2005. aastal kasutati taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta 0,4 kg, 2015. aastal aga 0,97 kg ( REF _Ref535927410 \h joonis 4 ). 2015. aastal moodustasid kõikidest kasutatud taimekaitsevahenditest ligikaudu 66% (640 761 kg) umbrohutõrjevah endid ( REF _Ref535927426 \h joonis 5 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandusmaa hektari kohta aastal 2005–2015, kg. Allikas: Statistikaamet. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Taimekaitsevahendite kasutamine tüübiti põllumajanduslikes majapidamistes aastatel 1997–2015, kg. Allikas: Statistikaamet. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Taimekasvatustoodangu väärtus aastatel 1997–2015, tuhat eurot. Allikas: Statistikaamet. Statistikaamet ei kogu põllumajanduslikes majapidamistes kasutatavate taimekaitsevahendite andmeid igal aastal vaid iga viie aasta järel lähtuvalt määrusele (EÜ) nr 1185/2009 . Samuti ei koguta andmeid mittepõllumajandusliku kasutamise kohta, kuigi taimekaitsevahendite üldise kasutuskoormuse ja selle muutuste hindamiseks oleks need andmed väga vajalikud. Järgnevalt on käsitletud taimekaitsevahendite kasutamise hetkeolukorda vastavalt Direktiivis 2009/128/EÜ käsitletud teemadele: integreeritud taimekaitse (ITK); taimekaitsevahendite ladustamine, tühjade pakendite ja kasutamisest järele jäänud jääkide kõrvaldamine; taimekaitsevahendite kasutamine avalikus kohas, elamu vahetus läheduses ja metsamaal; õhust pritsimine; taimekaitsevahendite kasutamine kaitse- ja hoiualadel; veekeskkonna kaitse meetmed. Integreeritud taimekaitse (ITK) ITK põhimõtetel on direktiivi 2009/128/EÜ ja tegevuskava eesmärkide saavutamisel väga oluline roll – aidata vähendada pestitsiididest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva id risk e ja mõju ning saavutada taimekaitsevahendite säästvam kasutamine. ITK põhimõtete rakendamine on alates 2014. aastast professionaalsetele kasutajatele kohustuslik. ITK põhimõtete rakendamise tingimused ja viis on kehtestatud taimekaitseseaduse alusel põllumajandusministri 5. novembri 2013. a määrusega nr 62 . Direktiivi 2009/128/EÜ lisas on toodud ITK üldised põhimõtted, mis võimalda vad meetmete valikul arvestada kasvatatavaid kultuure, kohalikke tingimusi, tegevusvaldkonda jne. Seega otsustab professionaalne kasutaja võetava taimekaitsemeetme valiku lähtuvalt tegelikust olukorrast – kui ITK ennetavad meetmed ei andnud soovitud tulemusi, siis rakendatakse tõrjemeetme i d (keemiline, mehaaniline või bioloogiline tõrje). Oluline aspekt ITK põhimõtete juures on taimekaitsevahendite kasutamise õige ajastus ja nende optimaalne kasutamine . Probleemiks on seega otsustamine, kas ja millal on vaja keemilist tõrjet kasutada või kulunorme vähendada. Otsuse langetamisel on abiks infotehnoloogilised lahendused (DSS, inglise decision support system ) , mis võimaldavad taimekaitsevahendite kulunorme reaalajas ja täielikult tegelikust olukorrast lähtudes vähendada või pritsimisest sootuks loobuda. Selliseid võimalusi pakuvad näiteks Taani arvuti põhiste nõuandeprogrammide PC- Plant Protection ja NegFry ning PC-P baasil Taani, Poola ning Balti riikide koostöös loodud internetipõhine taimekaitse nõuandesüsteem I- T aimekaitse , mille taimekaitsemudeleid on ETKI, PMK ja EMÜ teadlaste osalusel alates 1999. aastast põldkatsetes testitud ja arendatud. I T aimekaitse analüüsib andmeid ja esitab nendest lähtudes erinevaid soovitusi. I- T aimekaitse olemasolu ja võimalused pole tootjate hulgas paraku eriti laialdaselt tuntud. I- T aimekaitse ja võimalikud muud digilahendused vajavad pidevat täiendamist ja arendamist. Perioodi 2013–2017 tegevuskavas pöörati tähelepanu eelkõige ITK põhimõtete rakendamist toetavate abinõude loomisele: kehtestati ITK rakendamise tingimused ja töötati välja põllukultuuripõhised ITK suunised (kaer, kartul, suvioder, talioder, taliraps ja - rüps , suviraps, talirukis, põldhernes, talinisu, suvinisu, kapsas). 2016. aastal tehti rakendusuuringute programmi raames uuring, mille tulemusel kaardistati vähelevinud põllukultuuride taimekaitsevahendite kasutamise vajadus ja töötati välja ITK suunised vähelevinud põllukultuuride kohta [ maasikas, vaarikas, ploom, must sõstar, punane sõstar, õun, kaalikas, kõrvits, kurk (avamaal ja kasvuhoones), küüslauk, sibul, söögipeet, porgand ja tomat ] . Lisaks põllukultuuripõhistele ITK suunistele on PMA veebilehel eraldi välja toodud bioloogilised taimekaitsevahendid , mis on kantud taimekait sevahendite registrisse. Koostatud on ITK põhimõtete rakendamise punktisüsteem enesekontrolliks , mille abil saavad tootjad teha enda jaoks selgeks ITK põhimõtete rakendamise ulatus e oma ettevõttes ja tuvastada kitsaskohad. Enesekontrolli punktisüsteemi üldisem eesmär k on soodustada ITK laialdasemat rakendamist. Taimekaitsetööde kavandamise lihtsustamiseks alustas ETKI 2014. aastal taimekahjustajate leviku seiramist eesmärgiga koguda infot tähtsamate taimehaiguste ja -kahjurite esinemisest. Andmeid kogutakse iga nädal Eesti eri nevatest piirkondadest (mai – juuni), info kuvatakse interaktiivsete kaartidena ETKI kodulehel ( taimekahjustajate monitooring ) . Taimekahjustajate leviku hoiatus- ja prognoosisüsteem võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööde tõhusust ning aitab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist. Hoiatus- ja prognoosisüsteemi arendatakse pidevalt edasi . ITK -d selgitava teabe kättesaadavuse parandamiseks on koostatud infovoldikud, mis on kättesaadavad MEM-i , ETKI ja PMA veebilehekülgedel. Taimekasvatuse teadmussiirde pikaajalise programmi üheks tegevusvaldkonnaks on ka ITK, nii näiteks korraldati 2017. a näidispõllul esitluspäev, mille teemaks oli täppisviljelus teraviljadel ja õlikultuuridel ning ITK võtete rakendamine. Programmi raames on ka edaspidi kavas korraldada ITK-teemalisi esitluspäevi taimekasvatusettevõtetes. Samuti toetab ITK rakendamist nõuandesüsteem . ETKI 2015. aastal põllumajandustootjate seas korraldatud uuringu tulemustest nähtub, et suurem osa Eesti tootjaid rakendab vähemalt teatud ulatuses ITK põhimõtteid ja üldist ITK võtete kasutamise seisu võib pidada suhteliselt heaks. Kõige parem on olukord ennetavate võtete (viljavaheldus, külvikord jms) kasutamise ga . Enamikul tootjatest on ITK võtete ulatuslikumaks rakendamiseks aga arenguruumi ; enam tähelepanu vajavate valdkondadena tuuakse välja nõuandesüsteemi, monitooringu andmete ja ilmaprognooside kasutami st taimekaitsevahendi kasutamise vajaduse üle otsustamiseks, inimeste tervisele ja keskkonnale vähima mõjuga tõhusate taimekaitsevahendite valik ut , pestitsiidiresistentsuse vältimi st , taimekaitsevahendite kasutamise vajaduse ja tõhususe hindami st pärast kasvuperioodi lõppu. Vaatamata asjaolule, et ITK rakendamiseks on loodud vajalikud tingimused ning ITK põhimõtete ja alternatiivsete taimekahjustajate tõrjeviiside või - võtete kasutuselevõt uks on välja töötatud lihtsustavad abinõud, vajavad eelnevalt loetletud meetmed siiski pidevat täiendamist ja arendamist. Samuti vajab ITK tõhus rakendamine toetavaid teadus- ja rakendusuuringuid. Teadus- ja rakendusuuringud toetavad ka nõuandesüsteemi. Taimekaitsevahendite ladustamine, tühjade pakendite ja kasutamisest järele jäänud jääkide kõrvaldamine Kasutaja peab tähelepanu pöörama kasutamisest järele jäänud taimekaitsevahendite ja paagisegude ning tühjade pakendite kõrvaldamisele . Taimekaitsevahendi hoiuruum peab hoidma ära taimekaitsevahendi sattumise keskkonda. Üksikasjalikud nõuded ja riskide vähendamise meetodid taimekaitsevahendi kasutamise kõikide etappide jaoks on reguleeritud põllumajandusministri 29.11.2011. a määruses nr 90 “Taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded” ning põllumajandusministri 20.04.2006. a määruses nr 49 „Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded“ . 24. septembril 2018. a täpsustati m ääruse nr 90 muudatusega tühja taimekaitsevahendi pakendi käitlemise nõudeid, mis võimaldab sellist pakendit käsitada kui tavajäädet ning lihtsustab seega jäätmekäitlust. Eestis tohib kasutada üksnes selliseid taimekaitsevahendeid, mis on saanud taimekaitsevahendi loa ja on kantud taimekaitsevahendite registrisse. Taimekaitsevahendeid, mille luba on aegunud või tühistatud ja mis on seetõttu registrist kustutatud või mis on muutunud kasutuskõlbmatuks, tuleb käsitleda ohtliku jäätmena . Kasutamisest järele jäänud või kasutamiskõlbmatuks muutunud taimekaitsevahendid, sh paagisegud ning registrist kustutatud taimekaitsevahendid , tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejatele . Taimekaitsevahendite tühjad pakendid tuleb kokku koguda ja viia pakendikäitlejale või tagasta da võimalusel turustajale . PRIA nõuetele vastavuse kontrolli tulemusel aastatel 2013–2017 taimekaitsevahendite hoiuruumi ja hoiustamist puudutavaid rikkumisi ei leitud, erinevatel aastatel kontrolliti nõude täitmist kokku 144–184 põllumajandustoetuste taotleja juures. Taimekaitsevahendite kasutamine avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal Lisaks põllumajandusele kasutatakse taimekaitsevahendeid ka metsanduses, koduaedades ja avalikes kohtades (trammi-, raud- ja maanteed, spordi- ja puhkealad, pargid ja aiad), aga samuti elamute ja avalike hoonete vahetus läheduses. Taimekaitsevahendi nõuetele mittevastava kasutamisega võib kaasneda risk ja oht inimesele ja keskkonnale, mistõttu on avalikes kohtades taimekaitsevahendi kasutamise õigus üksnes professionaalsel kasutajal, kes on eelnevalt läbinud taimekaitsekoolituse ja omab seega piisavalt teadmisi taimekaitsevahendi kasutamisega seonduvate riskide ohjamise kohta. 2018. aastal muudeti põllumajandusministri 29. novembri 2011. aasta määrust nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ ; selle järgi tuleb avalikus kohas, korterelamu vahetus läheduses või metsamaal taimekaitsetöid tehes paigaldada hoiatussildid, kui kasutatakse tööooteajaga taimekaitsevahendeid, vältida rajatise või muude objektide saastamist ning t eha taimekaitsetöid ilma kõrvaliste inimeste juuresolekuta. Seejuures on linnas ja muus asulas, samuti mujal elamute vahetus läheduses lubatud taimekaitsetöid teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega. Selle eelduseks on muu hulgas ka piisava teabe olemasolu nii madalama riskiastmega taimekaitsevahendite kui ka bioloogilise tõrje meetodite koha. Mitteprofessionaalsetele taimekaitsevahendite kasutajatele on PMA koostanud ja levitanud mitmeid infolehti . Õhust pritsimine Eestis kehtib ü ldine õhust pritsimise keeld, erandeid ei võimaldata ka edaspidi. Taimekaitsevahendite kasutamine kaitse- ja hoiualadel Taimekaitsevahendite kasutamise piirangud kaitseala piiranguvööndis ja hoiualal on kehtestatud looduskaitseseadusega . Kaitseala sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud. Kaitseala piiranguvööndis on taimekaitsevahendi ja biotsiidi kasutamine üldjuhul keelatud. Lubatud on see juhul, kui taimekaitsevahendi kasutamine on konkreetses kaitse-eeskirjas eraldi sätestatud. Hoiualal, mis moodustatakse loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati , ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab taimekaitsevahendite kasutamise kavandamise korral esitama hoiuala valitsejale teatise. Teatis peab sisaldama kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeemi ning see tuleb esitada hoiuala valitsejale vähemalt üks kuu enne tööde alustamist. PRIA nõuetele vastavuse kontrolli tulemusel tuvastati kaitse- ja hoiualadel aastatel 2013–2017 kokku kaks rikkumist (vastavalt 2015. ja 2016. aastal), kus taimekaitsevahendit kasutati kaitseala sihtkaitse- või piiranguvööndis asuval põllul, kus taimekaitsevahendite kasutamine oli keelatud ( REF _Ref535936359 \h tabel 1 ) . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Nõuetele vastavuse taimekaitset puudutavate nõuete kontrolli tulemused kaitse- ja hoiualadel aastatel 2013–2017. Aasta Kontrollitud taotlejaid Rikkumisi 2013 241 0 2014 219 0 2015 215 1 2016 193 1 2017 184 0 Allikas: PRIA Veekeskkonna kaitse meetmed Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) nägi ette tagada pinnavee hea ökoloogiline seisund ja vee hea kvaliteet aastaks 2015 . Direktiiv 2013/39/EL kehtestab piirväärtused muude ohtlike ainete kõrval ka mõnede taimekaitsevahendite sisaldusele pinnavees. Veekeskkonna kaitse riiklikud meetmed on kehtestatud veeseadusega . Allikate ja karstilehtrite ümbruses on veepiirist või karstilehtrite servast 10 meetri (nitraaditundliku ala puhul 50 meetri) ulatuses taimekaitsevahendite kasutamine keelatud. Vee kaitsmiseks hajureostuse eest on veekogu kaldaalal moodustatud veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus on Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel 20 meetrit, teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel 10 meetrit, maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 üks meeter. Üldjuhul on taimekaitsevahendite kasutamine veekaitsevööndis keelatud, erandjuhul võib veekaitsevööndis taimekaitsevahendeid kasutada üksnes taimehaiguste ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimise korral ning seda igakordse Keskkonnaameti loa alusel. Täiendava suurusega puhvertsooni saab ette näha taimekaitsevahendi kasutamistingimustes, mille vajadus määratakse kindlaks PMA läbiviidava taimekaitsevahendi loa menetluse käigus. Keskkonnaministri 29. detsembri 2009. a määrus nr 75 seab eesmärgiks tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist. Määruse kohaselt on põhjavee saasteainete piirväärtused järgmised . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Põhjavett ohustavate saasteainete kvaliteedi piirväärtused. Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused* 0,1 µg/l 0,5 µg/l (kokku**) * Pestitsiidid tähendavad taimekaitsevahendeid ja biotsiide vastavalt Euroopa Liidu N õukogu direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1–32) artiklis 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1–63), artiklis 2 määratletule. ** „ Kokku “ tähendab kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende metaboliidide , lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summat. Keskkonnaministri 30. detsembri 2015. a määrus nr 77 kehtestab prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ning teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid pinnaveekogumite keemilise seisundi hindamiseks. Määrus kehtestab muu hulgas vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuse pinnavees, sh 11 taimekaitsevahendile (0,1 µg/l). Põhjavees on taimekaitsevahendite jääkide summa piirväärtus 0,5 µg/l, pinnaveele ei ole taimekaitsevahendite jääkide summa piirväärtust kehtestatud. EKUK korraldas Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2016.–2017. aastal uuringu , mille eesmärk oli selgitada ja kaardistada taimekaitsevahendite jääkide esinemine ja sisaldus kõigi maakondade põllumajanduskoormuse suhtes esinduslikes pinna- ja põhjavee kogumites. Uuringutulemuste tõlgendamisel võeti piirväärtuste puhul aluseks ülalmainitud keskkonnaministri määrused. Kokku võeti 137 proovi, taimekaitsevahendite jääke leiti 39 proovivõtupunktist. Kokku leiti 49 aine jääke. Kõige enam leiti kloridasoon-desfenüüli , AMPA, glüfosaadi , metasakloori ja tebukonasooli jääke. Kloridasoon-desfenüüli päritolu on seejuures ebaselge, kuna kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule lubatud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, küll aga oli see Euroopa Komisjoni rakendus määruse (EL) 540/2011 alusel lubatud Euroopa turule kuni 31.12.2018. Kloridasoon-desfenüüli päritolu ja esinemise põhjusi tuleb edaspidi täiendavalt uurida. Uuringu autorite hinnangul ei saa taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat kahjulikku mõju vee kvaliteedile langetada üksnes nende kasutamise piiramisega, vaid tuleb arvestada laiemalt alade geomorfoloogiat (sh põhjavee kaitstus, kalded, tekstuur) nii taimekaitsevahendite põllumajanduslikus kui ka mittepõllumajanduslikus kasutuses. Ühtlasi leitakse, et veeseaduse kehtestatud piirangud põllumajandusreostuse vähendamiseks on piisavad, kuid oluline on tagada nende järgimine. Järelevalve Riiklikku järelevalvet teevad Põllumajandusamet (PMA) ning Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). PMA mitmeaastased kontrolliplaanid hõlmavad taimekaitsevahendite jae- ja hulgimüügikohtade üle tehtavat järelevalvet. Vajadusel võetakse turustatavatest taimekaitsevahenditest proovid ja analüüsitakse tulemuste vastavust nõuetele . Samuti kontrollitakse põllumajandustootjaid ja teisi lõppkasutajaid. Alates 2014. a juurutab PMA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalves tegeliku kasutamise ajal põhinevat kontrolli. Selleks on võetud kasutusele taimekaitsetööde seire intensiivsel taimekaitsetööde tegemise ajal ning seire käigus kontrollitakse tuvastatud töödel nõuetest kinnipidamist . Seire planeeritakse taimekaitsetööde kõrgajale (mai – juuni – umbrohutõrje, maakirbu tõrje rapsil ; juuli – taimekaitsetööd õitsval taimikul ; september – oktoober – glüfosaadi kasutamine, varahommik või hilisõhtu). PMA on viimase viie aasta jooksul viinud aastas läbi keskmiselt ligikaudu 1000 taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamisega seotud järelevalvemenetlust. Tuvastatud rikkumiste osakaal on sel perioodil jäänud 1% ja 4,8% vahele, 2017. aastal oli rikkumiste osakaal 3% . Turustamisega seoses on peamised rikkumised olnud järgmised : toodetel on valed etiketid, etiketil vale informatsioon ; turustuskohas puudu b müüjal taimekaitsetunnistus ; registris on turustuskoha kohta väär informatsioon ; müüakse aegunud etikettidega taimekaitsevahend eid ; müüakse taimekaitsevahendeid, mida pole lubatud turule tuua . Kasutamisega seoses peamised rikkumised on põlluraamatu ebakorrektne täitmine, õitsvate taimede pritsimine, suure tuulega pritsimine, taimekaitsevahendi kasutamine kultuuridel, millel seda kasutada ei ole lubatud, taimekaitsetunnistuse puudumine. Taimekaitsevahendite jääkide riikliku seireprogrammi eesmärk on vältida taimekaitsevahendite jääkide lubatust kõrgema taseme esinemist toidus. Võimalike tekkivate riskide vältimiseks on ELis kehtestatud lubatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid (MRL, ingl ise maximum residue level , maksimaalne lubatud jäägi kogus toidus), mis on leitavad ELi taimekaitsevahendite jääkide andmebaasist . Seireprogrammi käigus võetakse proove pistelise kontrolli põhimõttel, keskendudes eelkõige sellisele toodangule, milles on eelnevalt taimekaitsevahendite jääke avastatud või mille kohta on saabunud hoiatus toidu ja sööda alase kiirteavitussüsteemi (RASFF) kaudu. Samuti keskendutakse toodangule, mille tarbimine on Eestis märkimisväärne. Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) andmeil ei sisaldanud 52% aastatel 2007–2014 Eestis toidust võetud proovidest taimekaitsevahendite jääke. 46,4% proovidest sisaldas jääke, mis jäid alla lubatud piirnormi, üle lubatud piirnormi oli 1,6% proovidest. 2016. aastal Eesti päritolu toidust piirnorme ületavaid proove ei tuvastatud . Võrdluseks, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2016. aasta ülevaates „ The 2016 European Union report on pesticide residues in food “ , kus analüüsiti üle 12 000 proovi 165 toimeaine suhtes, leiti taimekaitsevahendite jääke lubatud tasemel 46% proovidest, 1,7% proovidest ületas lubatud piirnormi. 2017. aastal võttis VTA analüüsideks kokku 334 proovi, uuriti kokku üle 400 erineva taimekaitsevahendi jäägi sisaldust. . Eesti päritolu toidust võetud proovide (214) osakaal kõigis uuritud proovides oli 64%. Nõuetele mittevastavaid proove, milles oli vähemalt ühe taimekaitsevahendi jäägi kogus üle lubatud piirnormi, oli kolm ehk 0,9% kõikidest analüüsitud proovidest, neist üks (0,47%) oli Eesti päritolu (tomat sisaldas tau-fluvalinaadi jääki üle lubatud piirnormi). Kitsaskohad Taimekaitsevahendite väärkasutus. Taimekaitsevahendite jõudmine mittesihtorganismideni; taimekaitsevahendite jääkide (eriti AMPA, kloridasoon-desfenüül ) esinemine pinna- ja põhjavees üle piirnormide. Taimekaitsealaseid soovitusi andvad digiteenused pole piisavalt arenenud ega kättesaadavad. Teadmised ITKst vajavad pidevat ajakohastamist ; ITK -d ei rakendata piisavalt ulatuslik ult , eriti koduaedades. Puudub metoodika ITK rakendamise hindamiseks. Eesmärgid TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMISEGA KAASNEVAD TERVISE- JA KESKKONNARISKID ON VÄHENENUD. TAGATUD ON TAIMEKAITSEVAHENDITE NÕUETEKOHANE KASUTAMINE NING TÕHUS JÄRELEVALVE. RAKENDATAKSE ITK PÕHIMÕTTEID. Mõõdikud Näitaja Algtase (2017) Sihttase (2023) Taimekaitsevahendite kasutamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollides (%) Allikas: PMA 3,6% Rikkumiste osakaalu püsimine alla 5% ITK põhimõtetele vastamine Allikas: PMA 100% professionaalsetest taimekaitsevahendite kasutajatest rakendavad ITKd 100% professionaalsetest taimekaitsevahendite kasutajatest rakendavad ITKd Perioodi 2019–2023 tegevused Edendada t aimekaitsevahendite ohutu t ja optimaalse t kasutamis t : edendada biotõrje ning taimekaitsevahendite ohutuma id kasutusvõt teid , soodustada biopreparaatide ning madala riskitasemega toimeainete kasutamis t . Töötada välja s trateegia erilist muret valmistavate toimeainete (nt glüfosaat ) kasutamise piiramiseks (eelkõige erinevate alternatiivide leidmine ja kasutamise suunamine keskkonnameetmete kaudu). Ajakohastada ja levitada t aimekaitsevahendite säästva kasutamise juhendmaterjal e (sh kahjustajate taluvuslävedel põhinevad tõrjekriteeriumid, ITK kohta käiv praktiline teave). Arendada s äästlikku taimekaitset toetava id digilahendus i . Tõhustada j ärelevalve t : teha suuremas mahus etteteatamata kontroll e , arendada PMK jääkide ja saasteainete laboratooriumi analüüsivõimekus t , suurendada proovide arvu taimekaitsevahendite jääkide määramiseks, parandada järelevalveasutuste koostöö d . Analüüsida v eekeskkonna kaitse ja taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide vähendamise meetme id ; vaadata üle pinnavees esinevate taimekaitsevahendite jääkide piirväärtus ed . Soodustada p õllumajanduspraktika id , mis vähendavad taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale, nt ÜPP strateegiakava meetmete raames. Soodustada m ahetootmis t intensiivsema põllumajandusega piirkondades, nt ÜPP strateegiakava mahetootmise meetme raames. Teha t eadusuuringu id taimekaitsevahendite kasutamise mõjude kohta. Koguda statistilisi andmeid t aimekaitsevahendite kasutamise kohta , sh eraldi põllumajanduslik u ja mittepõllumajanduslik u kasutami se kohta . Arendada t aimekahjustajate leviku hoiatus- ja prognoosisüsteemi. Töötada välja ja rakendada ITK rakendamise kontrollisüsteem. Leida lahendused vähelevinud või väikese kasvupinnaga kultuuride taimekaitse vajadustele. III tegevusvaldkond: seadmed ja seadmete tehniline kontroll Hetkeolukord Taimekaitsetööde tegemise puhul on oluline, et seda teh ta ks vastavalt lubatud kasutusnormidele , kahjustamata alasid, mis ei kuulu sihtrühma. Selleks, et taimekaitsevahendite kasutamine oleks võimalikult sihipärane ning risk inimese tervisele ja keskkonnale minimeeritud, on oluline tagada taimekaitseseadmete tehniline korrasolek. Direktiivist 2009/128/EÜ tuleneb liikmesriikidele kohustus professionaalses kasutuses olevate taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi kehtestamiseks. Kõik professionaalses kasutuses olevad taimekaitseseadmed pidid esmakordselt olema tehnilise kontrolli läbinud hiljemalt 2016. aasta 26. novembriks . Viidatud tähtajast alates ei tohi taimekaitsevahendi professionaalsed kasutajad kasutada kontrollimata seadmeid. Liikmesriikidele on jäetud võimalused teha erand eid teatavate seadmetüüpide tehnilise kontrolli intervalli osas ning võimalus vabastada käsi- ja selgpritsid tehnilise kontrolli kohustuse alt. Kasutuses olev taimekaitseseade peab läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Kohaldatakse ka üht erandit: käsi- ja selgpritsid ei kuulu kontrollimisele ning puhtimisseadmetele ja udustitele on ette nähtud pikem tehnilise kontrolli ajavahemik (5 aastat) . Käsipritside tehnilise kontrolli kohustuse alt välja jätmisel on lähtutud asjaolust, et enam ik seda tüüpi kasutusel olevatest seadmetest on kuni 2 aastat vanad ega kuuluks meil kehtiva ajavahemiku järgi kontrolli alla. Samuti on probleeme seadmete varuosade kättesaadavusega. Tervise- ja keskkonnariskide haldamise puhul on võtmetegur siiski pigem kasutaja, mistõttu on kasutajal enesekontrolli kohustus, mis nõuab seadme regulaarset toimimise kontrolli ja vajadusel reguleerimist. Kasutuses olevate taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi juurutamisega alustati Eestis 2000. aastal. Taimekaitseseadmete katsetamise, ülevaatuse ja tehnilise kontrolli uus, seni kehtiv kord kehtestati põllumajandusministri 29. aprilli 2005. a määrusega . Taimekaitseseadmete tehnilisi kontrolle saab teostada füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, kes on taimekaitseseadusega sätestatud korras selleks volituse omandanud. Volituse annab PMA. Lisaks korraldab tehnilisi kontrolle ning selle tegemiseks vajalikku täienduskoolitusi ETKI. Tehnilise kontrolli õiguse saanud isikute loetelu on avaldatud PMA veebilehel . Tehnilist kontrolli teostavate inimeste ja ettevõtete arv oli 2018. aasta seisuga järgmine: kontrolli teostas 11 ettevõtet 18 inimesega. Praegu läbiviidav taimekaitseseadmete tehnil ine kontroll põhineb standardi l „ EVS-EN 13790-1:2005. Põllumajandusmasinad. Taimekaitsepritsid. Kasutuses olevate pritside ülevaatus“ (osad 1 ja 2) , mis muutusid aga kehtetuks alates 02.04.2015.a. Neid asendasid uued standardid, mis jõustati Eesti standarditeks ingliskeelsetena: EVS-EN ISO 16122-1:2015. Põllumajandus- ja metsatöömasinad. Kasutusel olevate pritsid e kontrollimine. Osa 1: Üldine; EVS-EN ISO 16122-2:2015. Põllumajandus- ja metsatöömasinad. Kasutusel olevate pritside kontrollimine. Osa 2: Hor isontaalpoomiga pritsid; EVS-EN ISO 16122-3:2015. Põllumajandus- ja metsatöömasinad. Kasutusel olevate pritside kontrollimine. Osa 3: Prits id põõsaste ja puude viljadele; EVS-EN ISO 16122-4:2015. Põllumajandus- ja metsatöömasinad. Kasutusel olevate pritside kontrollimine. Osa 4: Statsionaarsed ja osaliselt liikuvad pritsid. Mainitud standardid puudutavad ainult tavapritse (poompritse). Euroopa Komisjon on andnud Euroopa Standardimiskomiteele (CEN) mandaadi vajalike standardite väljatöötamiseks ka muudele seadmetüüpidele nagu näiteks puhtimisseadmed, kuid seni vastav kontrolli standard endiselt puudub. ELi õigusaktid ei nõua tehnilise kontrolli tegijate koolitamist, kuid riiklikult on selline nõue Eestis kehtestatud. Nõude kehtestamisel on lähtutud vajadusest tagada kvaliteetse tehnilise kontrolli kättesaadavus. Kokku on aastatel 2001–2015 koolitustel osalenud ning tunnistuse saanud 36 inimest. Koostatud on tehnilise kontrolli korraldamiseks vajalikke koolitusmaterjale, nende kaasajastamine on pidev protsess. Direktiiv 2009/128/EÜ kutsub liikmesriike üles teises liikmesriigis tehtud tehnilisi kontrolle tunnustama (juhul kui ajavahemik j a teised tingimused on samad), aga samas puuduvad selleks täpsemad suunised. Praegu puudub õigusaktides võimalus tunnustada teises liikmesriigis tehtud tehnilisi kontrolle. Kuigi tegemist on üksikute juhtumitega, vajab selle õiguslik reguleerimine täiendavat analüüsi. ETKI koostas 2016. aastal taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi analüüsi , mille põhjal teostati aastail 2001–2015 kokku 3183 taimekaitsepritsi tehnilist kontrolli ( REF _Ref535927549 \h joonis 7 ). Aastast 2005 on kontrollitud pritside arv aastas (kolmeaastaste tõusude-languste perioodidega) püsinud ligikaudu 270 juures. ETKI hinnangul on Eestis üle kolme aasta vanuseid pritse ligi 800, taimekaitsepritse üldse aga kokku ligi 1100 – 1200. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Kontrollitud taimekaitseseadmete arv aastatel 2001–2015. Allikas: ETKI. Korras või vähetähtsate puudustega olevaks on tunnistatud 88,3% seadmetest ( REF _Ref535938263 \h tabel 3 ). See protsent on püsinud aastate jooksul stabiilsena, kuigi uuringu autorite hinnangul on nii tehnilise kontrolli teostajate kui ka taimekaitseinspektorite arvates seadmete tehniline olukord paranenud. Kõrvaldamist vajavate puudustega seadmeid oli 9,7% ja kordusülevaatusele suunati 2% kontrollitud seadmetest. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Taimekaitseseadmete korrasolek 2001–2015. Näitaja Arv % Korras või ebaoluliste puudustega pritse 2810 88,3 Kõrvaldamist vajavate puudustega pritse 309 9.7 Kordusülevaatusele suunatud pritse 64 2,0 Kokku 3183 100 Allikas: ETKI Seadmete peamised puudused olid seotud valdavalt otsakute, poomide ja torude ning voolikute tehnilise seisundiga. Uuringu koostaja arvates on otstarbekas jätkata senise tehnilise kontrolli süsteemi ja protseduuridega , kuid ajakohastada need vastava ks uute, 2015. a aprillist kehtima hakanud standardite nõuetele. Kitsaskohad Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli kord on aegunud. Eesmärgid TAGATUD ON TAIMEKAITSESEADMETE TÄNAPÄEVANE TEHNILINE KONTROLL. Mõõdikud Näitaja Algtase (2017) Sihttase (2023) Ettekirjutused seoses kontrollimata taime kaitse seadmete kasutamisega (ettekirjutuste osakaal teostatud kontrollides, %) Allikas: PMA 3,9% Kontrollimata taime kaitse seadmete kasutamisega seotud ette kirjutuste osakaal on alla 1,5% Perioodi 2019–2023 tegevused Edendada ja kaasajastada taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi, sh ajakohastada tehnilise kontrolli korda; kohandada süsteemi kehtivatele standarditele. Pakkuda tehnilise kontrolli tegijate le järjepidevalt täiendõpe t , ajakohastada ühtse id koolitusmaterjal e . Leida võimalusi tehnilise kontrolli teostajatele vajalike tänapäevaste mõõteseadmete hankimiseks, nt sobiva ÜPP strateegiakava meetme raames. Analüüsida teises liikmesriigis tehtud tehnilise kontrolli va stastikuse tunnustamise võimalusi . Tegevuskava rakendamine, eesmärkide saavutamise hindamine Tegevuskava rakendamist, tegevuste planeerimist ja eesmärkide saavutamist jälgib nõukogu, mille liikmete hulka kuuluvad valdkonna organisatsioonide ja asutuste esindajad. Nõukogu koosseisu ettepaneku teeb Maaeluministeerium. Nõukogul on üksnes nõuandev roll. Nõukogu koguneb kord aastas, vaatab üle tegevuskava täitmise käigus tehtu (tegevuskava rakendamise ülevaade) ja teeb ettepanekuid tegevuste planeerimiseks. Nõukogu jälgib väljatöötatud mõõdikute abil eesmärkide saavutamise taset ja teeb vajadusel ettepanekuid tegevuskava täiendamiseks või muutmiseks. Nõukogu peamised ülesanded ja töökord Nõukogu koosolek toimub kaks kord a aastas. Nõukogu teeb ettepanekuid konkreetsete tegevuste rakendamiseks vastavaks aastaks. Nõukogu jälgib tegevuskava rakendamist ja eesmärkide saavutamist ning teeb vajadusel ettepanekuid tegevuskava muutmiseks . Nõukogu teeb ettepanekuid tegevuskava rakendamise hindamiseks vajalike uuringute korraldamiseks ja andmete kogumiseks. Nõukogu tegevust korraldab ja nõukogu koosolekut juhatab esimees. Esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees või volitatud esindaja. Nõukoja töövorm on koosolek või vastavalt vajadusele kirjalik protseduur ( e-posti teel). Nõukogu esimehel on õigus kaasata koosolekule asjakohaste organisatsioonide ja asutuste esindajaid, vastava põhjendatud ettepaneku võib teha ka nõukogu liige. Eesmärkide saavutamise tagamiseks eraldatakse vahendid Maaeluministeeriumi tegevuskuludest igal aastal vastavalt riigieelarve võimalus t ele, lisaks on võimalik kasutada erinevate toetusmeetmete (ÜPP strateegiakava) vahendeid. Palju sid eesmärkide täitmiseks vajalikke töid on võimalik teha administratiivselt igapäevase töö käigus ilma lisakuludeta. Lisa 1. Tegevuskava tegevuste koondülev a ade Tegevusvaldkond Alavaldkond Tegevus I: teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine 3.1.3. Teadlikkuse tõstmine Eesmärk: üldsusele on kättesaada v tasakaalustatud teave taimekaitsevahendite ohutu kasutamise ja taimekaitsevahenditega seotud terv ise- ja keskkonnariskide kohta. 3.1.3.1 . Töötada välja pikaajaline kommunikatsiooniplaan, et tõsta teadlikkust taimekaitsest, sh teavitada üldsust taimekaitsevahendite kasutamisest ja sellest tingitud ohtudest ning mõjust inimeste tervisele ja keskkonnale. 3.1.3.2 . Parandada teadlikkust ITK-st , sh kemikaalivabadest alternatiividest taimekahjustajate tõrjeks. 3.1.3.3. Järjepidevalt avaldada ja ajakohastada taimekaitse valdkonda käsitlevat teavet (sh uuendada MEMi , PMA, ETKI, PMK, ja MESi nõuandeteenistuse veebilehti), sh taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava raames tehtud tööst ja saavutatud tulemustest. 3.1.3.4. Teavitada kohalikke omavalitsusi võimalustest reguleerida taimekaitsevahendite kasutamist kohalikul tasandil (nt liitumine pestitsiidivabade linnade ja piirkondade võrgustikuga). 3.1.3.5. Teha terviklik uuring taimekaitsealasest teadlikkusest, mis hõlmaks laiemat üldsust, nii professionaalseid kui ka mitteprofessionaalseid kasutajaid. 3.2.4. Koolitus ja nõustamine Eesmärk: taimekaitsevahendite turustajad , professionaalsed kasutajad ja nõustajad on läbinud ühtlase tasemega ajakohastel teadmistel põhineva taime kaitse koolituse. Tagatud on taime kaitse vahendite säästlikku kasutamist toetava nõustamis teenuse kättesaadavus. 3.2.3.1 . Ajakohastada taimekaitsekoolituse korraldajate pädevust, sh uuendada ja ajakohastada taimekaitsekoolituse korraldamiseks vajalikke õppematerjale. 3.2.3.2 . Teha selgeks täpne koolitusvajadus ja korraldada saadud teabe alusel regulaarseid koolitusi taimekaitsevahendite turustajatele , professionaalsetele kasutajatele ja nõustajatele. 3.2.3.3. Tagada sõltumatu nõuandeteenuse kättesaadavus (alus nõustamisteenuse arendamisel). II: taime kaitse vahendite turustamine ja säästev kasutamine 4.1.3. Taimekaitsevahendite turustamine Eesmärk: t urustatavate taimekaitsevahendite kvaliteedi ja ohutuse üle on tagatud kontroll ning ennetatakse loata taimekaitsevahendite turule jõudmist. 4.1.3.1 . Hinnata ja määrata kindlaks Eestis loa saanud taimekaitsevahendite riskitase 4.1.3.2 . Teha järelkontroll taimekaitsevahendite loas määratud tingimustele (taimekaitsevahendite etikettide ümberhindamine). 4.1.3.3 . Soodustada biopreparaatide ning madala riskitasemega toimeainete registreerimist. 4.1.3.4. Analüüsida jaemüügis mitteprofessionaalsetele kasutajatele mõeldud taimekaitsevahendite müügikitsenduste vajalikkust. 4.1.3.5. Järelevalveasutuste koostöö arendamine. 4.1.3.6. Tõsta taimekaitsevahendite jae- ja edasimüüjate teadlikkust turul olevate taimekaitsevahenditega seotud muudatustest. 4.1.3.7 . Teha teavitustööd illegaalsete või võltsitud taimekaitsevahendite kaubanduse ning e-kaubandusega seotud ohtude ennetamiseks. 4.2.3. Taimekaitsevahendite säästev kasutamine Eesmärk: taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevad tervise- ja keskkonnariskid on vähenenud. Tagatud on taime kaitse vahendite nõuete kohane kasutamine ning tõhus järelevalve. Rakendatakse ITK põhimõtteid. 4.2.3.1. Edendada taimekaitsevahendite ohutut ja optimaalset kasutamist: edendada biotõrje ning taimekaitsevahendite ohutumaid kasutusvõtteid, soodustada biopreparaatide ning madala riskitasemega toimeainete kasutamist. 4.2.3. 2 . Töötada välja strateegia erilist muret valmistavate toimeainete (nt glüfosaat ) kasutamise piiramiseks (eelkõige erinevate alternatiivide leidmine ja kasutamise suunamine keskkonnameetmete kaudu). 4.2.3.3. Ajakohastada ja levitada taimekaitsevahendite säästva kasutamise juhendmaterjale (sh kahjustajate taluvuslävedel põhinevad tõrjekriteeriumid, ITK kohta käiv praktiline teave). 4.2.3.4 . Arendada säästlikku taimekaitset toetavaid digilahendusi . 4.2.3.5 . Tõhustada järelevalvet: teha suuremas mahus etteteatamata kontrolle, arendada PMK jääkide ja saasteainete laboratooriumi analüüsivõimekust, suurendada proovide arvu taimekaitsevahendite jääkide määramiseks, parandada järelevalveasutuste koostööd. 4.2.3.6 . Analüüsida veekeskkonna kaitse ja taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide vähendamise meetmeid; vaadata üle pinnavees esinevate taimekaitsevahendite jääkide piirväärtused. 4.2.3.7 . Soodustada põllumajanduspraktikaid, mis vähendavad taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale, nt ÜPP strateegiakava meetmete raames. 4.2.3.8. Soodustada mahetootmist intensiivsema põllumajandusega piirkondades, nt ÜPP strateegiakava mahetootmise meetme raames. 4.2.3.9. Teha teadusuuringuid taimekaitsevahendite kasutamise mõjude kohta. 4.2.3.10. Koguda statistilisi andmeid taimekaitsevahendite kasutamise kohta, sh eraldi põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku kasutamise kohta. 4.2.3.11 Arendada taimekahjustajate leviku hoiatus- ja prognoosisüsteemi. 4.2.3.12. Töötada välja ja rakendada ITK rakendamise kontrollisüsteem. 4.2.3.13. Leida lahendused vähelevinud või väikese kasvupinnaga kultuuride taimekaitse vajadustele. III: taime kaitse seadmed ja seadmete tehniline kontroll Eesmärk: tagatud on taimekaitseseadmete tänapäevane tehniline kontroll. – 5.3.3.1. Edendada ja kaasajastada taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi, sh ajakohastada tehnilise kontrolli korda; kohandada süsteemi kehtivatele standarditele. 5.3.3.2. Pakkuda tehnilise kontrolli tegijatele järjepidevalt täiendõpet, ajakohastada ühtseid koolitusmaterjale. 5.3.3.3. Leida võimalusi tehnilise kontrolli teostajatele vajalike tänapäevaste mõõteseadmete hankimiseks, nt sobiva ÜPP strateegiakava meetme raames. 5.3.3.4 . Analüüsida teises liikmesriigis tehtud tehnilise kontrolli vastastikuse tunnustamise võimalusi. Lisa 2. Mõõdikud tegevuskava eesmärkide hindamiseks Eesmär k Mõõdik Algtase (2017) Sihttase (2023) Üldine eesmärk: v ähendada taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske tervisele ja keskkonnale Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal põhjavees NTA alal (%) Allikas: EKUK 38,5% Põhjavees piirnorme ületavate proovide osakaalu püsimine alla 50% Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal Eesti päritolu toidus (%) Allikas: VTA/PMA 0,47 Eesti päritolu toidus piirnorme ületavate proovide osakaalu püsimine alla 1% Taimekaitsevah endite jääkide sisaldus mullas Keskmine toimeainete jääkide arv ühes proovis Allikas: PMK 3,74 erinevat toimeainet ühes proovis Alla 4 erineva toimeaine ühes proovis Keskmine toimeainete jääkide summa Allikas: PMK 0,14 mg/kg K eskmine jääkide summa alla 0,5 mg/kg Taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv Allikas: TI 0 Taimekaitse valdkonna tööõnnetuste ja kutsehaiguste puudumine Alavaldkond : taimekaitsevahendite turustamine Turustatavate taimekaitsevahendite kvaliteedi ja ohutuse üle on tagatud kontroll ning ennetatakse loata taimekaitsevahendite turulejõudmist Taimekaitsevahendite turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest (%) Allikas: PMA 5,6 Rikkumiste osakaalu püsimine alla 5% Alavaldkond taimekaitsevahendite säästev kasutamine Taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevad tervise- ja keskkonnariskid on vähenenud. Tagatud on taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine ning tõhus järelevalve. Rakendatakse ITK põhimõtteid Taimekaitsevahendite kasutamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest (%) Allikas: PMA 3,6 Rikkumiste osakaalu püsimine alla 5% ITK põhimõtetele vastamine Allikas: PMA 100% 100% professionaalsetest taimekaitsevahendite kasutajatest rakendavad ITK - d Valdkond : taimekaitseseadmed ja seadmete tehniline kontroll Tagatud on taimekaitseseadmete tänapäevane tehniline kontroll Ettekirjutused seoses kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega (ettekirjutuste osakaal teostatud kontrollidest, %) Allikas: PMA 3,9% Kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega seotud ettekirjutuste osakaal on alla 1,5%
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on avaldatud teade.
Eelnõu toimik: MEM/19-0194 - Dokumendi „Taimekaitsevahendite säästva
kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023“ kinnitamine
Pealkiri: Dokumendi „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava
aastateks 2019-2023“ kinnitamine
Teade: Teatame maaeluministri käskkirja „Taimekaitsevahendite säästva
kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023 kinnitamine” eelnõu avalikuks
konsultatsiooniks esitamisest eelnõude infosüsteemis. Ootame Teie
arvamusi ja ettepanekuid kuni 18. märtsini 2019.
Teade avaldati 25.02.2019 16:45
Asutus: Maaeluministeerium
Kontaktisik: Madis Võikar, +372 625 6286,
[email protected]
Link eelnõu toimikule
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d31e3d1-9b43-4d90-8b95-
2482777aee2e
Link teavitamise etapile
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d31e3d1-9b43-4d90-8b95-
2482777aee2e?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main