koostöö - ja rahastamiskokku lepE INNOVATSIOONITIIMI tegevuste elluviimiseks Riigikantselei , mida esindab riigisekretäri 5.1.2010 a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus" punkti 3.3 alapunkti 2 alusel strateegiadirektor Henry Kattago , Sotsiaalministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske, Rahandusministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Veiko Tali, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman , Siseministeerium, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Lauri Lugna , Justiitsministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Tõnis Saar ja Haridus- ja Teadusministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Mart Laidmets , (edaspidi koos nimetatud Pooled ) sõlmisid käesoleva koostöö - ja rahastamiskokku leppe (edaspidi nimetatud Leping ) alljärgnevas: Lepingu eesmärk Lepingu eesmärk on reguleerida Poolte koostöö d innovatsioonitiimi tegevuse elluviimises . Pooled juhinduvad koostöö tegemisel Lepingu L isa st 1 , „Seletuskiri i nnovatsioonitiimi loomi seks ühendministeeriumisse “. Poolte kohustused Riigikantselei M oodustas innovatsioonitiimi 19. 3.2017 kantslerite koosoleku otsuse alusel ; juhib innovatsioonitiimi tööd (s.h viib läbi konkursid ja sõlmib vajalikud lepingud innovatsioonitiimi ekspertidega); maksab innovatsioonitiimi ekspertide töötasu ning peab personaliarvestust; koordineerib innovatsioonitiimi tegevusi ja nende vastavust Lisas 1 sätest atud eesmärkidele; korraldab Lisa s 1 nimetatud juhtrühma tööd; vastutab innovatsioonitiimi eelarve täitmise ja tehtud kulude eest; esitab iga kalendriaasta lõpus aruande tehtud kuludest innovatsioonitiimi tegevuste elluviimisel ; esitab innovatsioonitiimi tegevuste lõppedes kokkuvõtva aruande tehtud kuludest tegevuste elluviimisel; tagab, et tegevuste elluviimine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; lähtub innovatsioonitiimi raames kulude tegemisel riigisekretäri 19. detsembri 2014. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tulemuste saavutamiseks“ punktist 5 „Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud“ . Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium tagavad innovatsioonitiimi ekspertidele vajalikud töövahendid ja töökoha ühendministeeriumis. Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Siseministeerium, Justiitsministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on innovatsioonitiimile partneriks projektide elluviimisega seotud sisulistes küsimustes; tagavad oma valitsusala ametnike ja ekspertide osalemise projektide elluviimisel; osalevad innovatsioonitiimi juhtrühma töös, sisulistes tegevustes ja anna vad hinnangu tegevuste eesmärkide täitmisele ja tulemuslikkuse saavutamisele; tasuvad Riigikantseleile innovatsioonitiimi tegevuste elluviimisega seotud kulud Lepingu punktis 3 sätestatud mahus. Innovatsioonitiimi rahastamine Riigikantselei tasub innovatsioonitiimi tegevuste elluviimiseks maksimaalselt 339 000 ( kolmsada kolmkümmend üheksa tuhat ) eurot perioodil juuni 2018 – juuni 2021 . Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium tasuvad innovatsioonitiimi tegevuste elluviimiseks punktis 3.1 nimetatud ajaperioodi eest maksimaalselt 31 500 ( kolmkümmend üks tuhat viis sada ) eurot ministeeriumi kohta kolme aasta peale . Sealjuures iga ministeerium tasub võrdse osa vastavalt tegelikele personalikuludele . Innovatsioonitiimi tegevuste rakendamisega seotud kulusid finantseerib Riigikantselei Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatud ühtekuuluvusfondide 2014−2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevusest rakke- ja ekspertrühmad. Riigikantselei kasutab pooltelt saadud raha Euroopa Sotsia alfondist rahastatavast meetme „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevuse 2.5. „Rakke- ja ekspertrühmad“ kulude katteks. Tasumise kord ja aruandlus Riigikantselei tasub esialgu kõik innovatsioonitiimi tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. Lepingu punktis 3.2 nimetatud ministeeriumid hüvitavad Riigikantseleile võrdsetes osades 50% tehtud kuludest. Tasumine toimub Riigikantselei koostatud kulua ruande põhjal, mis esitatakse punktis 3.2 nimetatud ministeeriumitele raamatupidamise teatis t ena. Makse tähtaeg on 14 kalendripäeva teatise esitamisest. Pooltel on igal ajal õigus tutvuda raha kasutamist puudutavate raamatupidamisdokumentidega ja arvestustega . Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine Leping kehtib allkirjastamisest kuni innovatsioonitiimi töö vastuvõtmiseni kantslerite koosolekul Lepingu lisas 1 toodud sisus ja tähtajal . Lepingut võib muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. Le pingu lõpetamise korral kohustuvad pooled hüvitama lepingu lõpetamise hetkeks tehtu d vajalikud ja mõistlikud kulu d. Poolte kontaktisikud Riigikantselei kontaktisikuks Lepingu täitmisel on Riigikantselei strateegiabüroo konsultant Anni Katkosild , tel efon 5342 5363, e-post
[email protected] . Sotsiaalministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on personalijuht Katrin Noormägi, telefon 626 9260, e-post katrin.noormä
[email protected] . Rahandusministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on arendusosakonna juhataja Pille-Liis Milvere , telefon 611 3157, e-post
[email protected] . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on eelarve valdkonna juht Helena Siemann , telefon 639 7667, e-post
[email protected] . Siseministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on strateegiaosakonna juhataja Viola Mäemurt , telefon 612 5154, e-post
[email protected] . Justiitsministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on eelarve- ja strateegiatalituse juhataja Silver Salla , telefon 52 47 568, e-post
[email protected] . Haridus- ja Teadusministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on rahandusosakonna juhtaja Marika Tuusis, telefon 735 0150 , e-post
[email protected] . Lõppsätted Pooled kohustuvad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest. Kõik Pooltevahelised Lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse heas usus läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seaduste järgi. Lepingu lisad: Lisa 1 – Seletuskiri innovatsioonitiimi loomiseks ühendministeeriumisse. Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Sotsiaalministeerium Registrikood 70004809 Registrikood 70001952 Stenbocki maja Rahukohtu 3 Suur-Ameerika 1 Tallinn 15161 Tallinn 10122 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Herny Kattago Marika Priske Strateegiadirektor Kantsler Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Registrikood 70004809 Registrikood 70003158 Suur-Ameerika 1 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Tallinn 10122 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Ando Leppiman Kantsler Kantsler Siseministeerium Justiitsministeerium Registrikood 70000562 Registrikood 70000898 Pikk 61 Suur-Ameerika 1 Tallinn 15065 Tallinn 10122 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna Tõnis Saar Kantsler Kantsler Haridus- ja Teadusministeerium Registrikood 70004809 Munga 18 Tartu 50088 (allkirjastatud digitaalselt) Mart Laidmets Kan t sler
SELETUSKIRI
Innovatsioonitiimi loomine ühendministeeriumisse
1. Sissejuhatus ja olukorra kirjeldus
Lahenduste disainimine keerulistele probleemidele nõuab kogemust ja head metoodilist
teadmist erinevatest tööriistadest (tõenduspõhised meetodid, eksperimendid jne). Koolitustega
saab anda baasoskused, kuid keerulisemate protsesside kavandamisel ja juhtimisel jääb sellest
väheks.
Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma kogemus näitas, et mitut asutust
puudutavate algatuste puhul, millel on küll ühine eesmärk, kuid mida iseloomustab probleemi
keerukus, vastutuse ebaselgus, rahastuse killustatus, on vajalik koordinaatori (vahendaja) roll
ja mandaat nii protsessi kavandamisel kui ka rakendamise eestvedamisel.
Paljudes riikides on metoodilise toe, innovatsioonikultuuri ergastamiseks ning
koordineerimiseks loodud innovatsiooniüksusi1. NESTA2 analüüsi andmetel on spetsiaalse
kompetentsiga innovatsiooniüksustel nelja tüüpi eesmärke:
1) Leida lahendusi olulistele poliitikaprobleemidele, kujundada ja katsetada lahendusi, mida
saaks ka skaleerida.
2) Edendada koostööd teiste sektoritega (era- ja vabasektor), et tuua juurde ideid ja
lisaressurssi, mis seni kasutusel väljaspool avalikku sektorit. Keskendutakse
võrgustumisele, koostöömudelitele, kaasamisele, kommunikatsioonile.
3) Innovaatiliste oskuste, tööviiside ja organisatsioonikultuuri edendamine, sh roteerumiste,
nõustamise, koolituste korraldamine.
4) Saavutada sügavamaid muutusi keerukates poliitikavaldkondades, nt tervishoiu, hariduse
või energiakasutuse valdkondades (pigem arhitektuur kui disain).
Ministeeriumide arendusosakonnad/üksused või teaduskoordinaatorid, kes võiksid olla toeks
sarnaste protsesside metoodilisel eestvedamisel, seda praegu ei ole. KPMG läbiviidud
ühendministeeriumisse koonduvate ministeeriumide analüüsi alusel võib öelda, et
arendustegevustega seotud inimesed töötavad igas asutuses erinevate ülesandepüstitustega ning
nende töökultuur on erinev.
Rakkerühma kogemus näitas, et käivitumisel pöördusid mitmed ministeeriumid rühma poole
päevakorral olevate probleemide uuenduslikuks lahendamiseks metoodilise nõu ja abi sooviga.
Seega on tellimus püsivale kesksele toele ja juhendamisele olemas.
1
OECD Government at a glance 2017.
2
I-teams. The teams and funds making innovation happen in governments around the world. NESTA, 2014
1
Samal ajal on avalikus sektoris üha rohkem ametnikke, kes on kokku puutunud uute tööviiside
kasutamisega. Paljud ametnikud osalevad erinevatel rahvusvaheliste võrgustike kohtumistel,
kus tutvustatakse uusi lähenemisi, töövõtteid ja häid praktikaid. Läbi on viidud mitmeid
praktilise suunitlusega koolitusprogramme3. Samas nende teadmiste potentsiaali täna täiel
määral ei kasutata. Puudub töövorm, mis võimaldaks huvitatutel oma teadmisi ja kogemusi
vahetada, ning puudu on ka võimalustest oma teadmisi taas kord rakendada/värskena hoida.
Eelnõu on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Merilin Truuväärt
(
[email protected]).
2. Eelnõu eesmärk
Luua ühendministeeriumisse innovatsioonitiim, kes tunneb uuenduslikke ja tõenduspõhiseid
meetodeid, oskab disainida protsesse keerulisemate probleemide lahendamiseks, neid protsesse
juhtida ning kommunikeerida.
Innovatsioonitiimi ülesanneteks on:
1) Projektijuhtimine/ protsessi koordineerimine mitut asutust hõlmavate muudatuste
läbiviimisel. Horisontaalsete probleemide lahendamine toimub tihedas koostöös probleemi
eest vastutavate sisuosakondadega. Eestvedaja ülesanne on probleemile lahenduse
leidmisel sobiva metoodika väljapakkumine ja töömeetodite kasutamise juhendamine. Sh
vajaliku välise ekspertiisi sisse tellimine vastavalt vajadusele;
2) Innovatsioonientusiastide võrgustiku kokkukutsumine ja koordineerimine. Võrgustik on
platvormiks teadmiste ja kogemuste vahetamisele ning pakub osalejatele võimalust kaasa
lüüa oluliste probleemide lahendamisel nii oma valdkonnas kui väljaspool. Võrgustik ei ole
piiratud keskvalitsuse ega kindlate ametipositsioonidega, vaid avatud huvilistele nii
keskvalitsusest, KOVidest kui ka kolmandast sektorist, nii juhtidele kui spetsialistidele.
Võrgustikul on kaks olulisemat väljundit:
a. Teadmiste vahetamine nn i-klubi tegevuste kaudu (erinevad temaatilised arutelud
uute meetodite kasutamisest).
b. Oskustega töötajate vahenduse platvorm avaliku sektori sees (mentorid/ lektorid
koolitustel, mentorid/ tiimiliikmed probleemide lahendamisel).
3) Rotatsiooniskeemide korraldamine (võrgustiku baasil) innovatsiooniprojektide
mehitamiseks;
4) Tööriistade, koolitusmaterjalide ja kogemuste kättesaadavaks tegemine ja levitamine.
3. Juhtimine, teemade valik ja töökorraldus
3
Nt rakkerühma raames toimunud Siseministeeriumi innovatsiooniprogramm, mille raames tegelesid 8 juhtumiga kokku 64
ametnikku ministeeriumist ja allasutustest; 2014. aastal toimunud 20 e-teenuse disaini programm Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel, milles tegeleti 20 erineva teenusega. Täpsemalt:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/20_e-teenuse_kokkuvote_final.pdf; 2017. aastal alustab keskse koolituse programmi
uus praktilise suunitlusega teenuste disaini koolitustsükkel 100 ametnikule.
2
3.1 Juhtimine
Katseperioodil osalevad innovatsioonitiimi käivitamisel ja töös Riigikantselei,
Siseministeerium ning kõik ühendministeeriumis paiknevad ministeeriumid -
Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium.
Nimetatud ministeeriumide kantslerid ja Riigikantselei strateegiadirektor moodustavad
innovatsioonitiimi juhtrühma. Innovatsioonitiimiga seotud olulisemad otsused, nagu
innovatsioonitiimi teemade valik ning pärast katseperioodi innovatsioonitiimi jätkamise
otsustamine on juhtrühma ühine otsus. Pikemate projektide korral kaasatakse juhtrühm
vahetulemuste ülevaatamisse vähemalt kord kolme kuu jooksul.
Innovatsioonitiim hakkab tööle ühendministeeriumi ruumides.
3.2 Esimesed innovatsioonitiimi projektid
Esimesed projektid/protsessid, mida innovatsioonitiim eest vedama hakkab on järgmised:
Projekt ja seotud Esialgse skoobi lühikirjeldus
ministeeriumid
Intelligentse Isejuhitavate sõidukite ekspertgrupi töö edasiviimine praktilisele tasemele.
transpordi tulevik Projekt hõlmaks nõudluspõhise transpordilahenduse katsetamist, sh erinevate
MKM, SOM, HTM transpordilahenduste (sotsiaaltransport, koolitransport, huviringid, transport
tööle jne) integreeritust, selleks vajalike andmelahenduste väljatöötamist,
seadusandluse ning ohutuse ja järelevalve aspektide läbimõtlemist.
Nõudluspõhine tähendab liini ja graafikupõhisest
transpordikorraldusest loobumist ja erinevate sõidukite ulatuslikku
riskasutamist. Sellise mudeli toimimiseks on ühtlasi vajalik
infojagamise platvormi olemasolu.
Nõudluspõhise (on demand) transpordi pilootprojekti eesmärk on
vaadata kas ja kui palju kuluefektiivsemalt ja mugavamalt on
võimalik transporti korraldada ühes piirkonnas ja saada kasutajate
tagasiside selle sobivuse kohta.
Vähipatsiendi Projekti eesmärgiks on muuta raviteekond patsientidele mugavamaks ja
raviteekonna meeldivamaks, sh välja töötatud lahendust katsetada.
disainimine
SOM
Tõhus õigusloome Tänane õigusloome on paljuski elektroonsete dokumentide liigutamine mööda
JUM + kõik erinevaid dokumendihalduse keskkondi. Paratamatult oleme kinni formaatides
ministeeriumid – VTK, eelnõu, seletuskiri, märkustega arvestamine jne. Väga töömahukas on
„navigeerida“ nii dokumente, §, kommentaare, kui ka versioone pidi, kui infot
peab otsima erinevatest failidest. Nii mõnelgi juhul tuleb lihtsustamise
abinõuna kasutusele printer ja pole harvad juhused, kus ülevaade eelnõu
hetkeseisust võtab täiendavat inimressurssi. Tänapäeval ühes keskkonnas
liikudes peaks olema võimalik luua nii eelnõu tekste, punktide seletuskirju,
jagada kommentaare, kinnitusi jne veelgi tähtsam, hõlpsasti „liigelda“ nii
terviktekstide, kui ka tekstide erinevaid osasid kõrvutades, ning näha kus
protsessi etapis „loodav“ hetkel on.
Lahendatavate teemade skoop võib projektide esimeses etapis täpsustuda.
3
3.3 Edasiste teemade valik
Innovatsioonitiimi katseperioodil veab innovatsioonitiim eest lisaks eelpool nimetatud
teemadele vähemalt ka mõnd Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile olulist protsessi.
Teemade valikul lähtutakse allolevatest põhimõtetest:
1) Avatus lahenduste suhtes - lahendamiseks ei sobi teemad, kus soovitud
lahendus/lahendused on juba teada/ töös.
2) Probleem on piisavalt konkreetne, et see jõuaks maksimaalselt pooleteise aastaga
probleemi täpsustamisest konkreetsete testitud lahendusteni.
3) Projekti tulemused mõjutavad mitut asutust või ka mitut valitsustasandit.
4) Vastutajatel on võimalus ja valmisolek lahendustesse panustada -
innovatsioonitiim aitab protsessi vedamise ja uuenduslike meetoditega, kuid suur osa
sisuliselt tööst jääb valdkonna spetsialistide kanda.
Järgmiste teemade valikuprotsessi valmistab ette innovatsioonitiim. Projektide koguhulk
otsustatakse jooksvalt. Ülevaade ministeeriumide esialgsetest teemade ettepanekutest on
leitav lisas 1. See loetelu teemadest võib olla üheks võimalikuks allikaks innovatsioonitiimi
järgmiste teemade valikul, kuid loetelu ei piira uute ideede esitamist.
3.4 Projektide ülesehitus
Projektide elluviimisel on kaks etappi:
I etapp: PROBLEEMI RAAMISTAMINE
Toimub probleemi analüüs ja läbi töötamine, senise info süntees, probleemi
raamistamine ja fokusseerimine koos osapooltega.
Etapi tulemusena koostatakse probleemi lahendamise protsessi lähteülesanne, mis
püstitab eesmärgi ja kirjeldab esialgsed lahendus-suunad ja töömeetodid tulemuse
saavutamiseks koos orienteeruva ajakavaga.
II etapp LAHENDUSTE TÖÖTLUS, EKSPERIMENDID
Algab projekti rakendamine ehk mitme lahendusvariandi põhjalikum edasi töötlemine ja
piloteerimine. Lisaks projekti tuumik-tiimile (innotiim + vastava valdkonna spetsialistid)
kaasatakse vastavalt vajadusel välist ekspertiisi. Pikemate projektide korral kaasatakse
juhtrühm vahetulemuste ülevaatamisse vähemalt kord kolme kuu jooksul.
4. Eelarve
Katseperioodil (mai 2018 – mai 2020) rahastatakse innovatsioonitiimi tegevust nii
Poliitikakujundamise arendamise meetme rakke- ja eksperdirühmade tegevuse eelarvest kui
innovatsioonitiimi käivitavate ministeeriumide eelarvest4.
4
Innovatsioonitiimi käivitamisel osalevad Siseministeerium ning kõik ühendministeeriumis paiknevad
ministeeriumid (Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,
Justiitsministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium).
4
Värvatava tiimi palgakulust pool kaetakse meetmest ning pool ministeeriumide eelarvest.
Konkreetsete projektide elluviimisel ekspertiisi sissetellimise kulu kaetakse meetme eelarvest.
Osalevad ministeeriumid tagavad projektides osalevate ametnike panuse tööajas.
Kuluprognoos kolmeks aastaks Eelarve
Tiimi palgakulu Tiimi palgakulu (3 inimese palgakulu kolmeks aastaks) 378 000
Sh 50% palgakulust meetmest 189 000
Sh 50% palgakulust ministeeriumid panusena 189 000
Konkreetsete Eelarve teenuste ja ekspertiisi sissetellimiseks (meetmest) 150 000
projektide kulu Ministeeriumide panus on projekti kaasatud töötajate Panus tööajas
tööaja garanteerimisega
Rahaline panus Tiimi palgakulu + konkreetsete projektide kulu. 528 000
kokku:
Ministeeriumide ühine panus sellest on 189 000 eurot, mis jaguneb ministeeriumide lõikes:
Ühe ministeeriumi Ühe ministeeriumi panus kolme aasta peale (panustavad 6 31 500
panus ministeeriumi)
Ühe ministeeriumi panus aastas 10 500
Poliitikakujundamise arendamise meetmest rahastatakse innovatsioonitiimi katseperioodil
339 000 euroga.
Juhul kui töövorm ennast õigustab, jätkatakse tiimi rahastamist struktuurivahendite toeta.
5. Innovatsioonitiimi käivitamise ajakava
Tegevused Vastutaja
Tiimi värbamine RK koostöös juhtrühmaga 05.2018
Innovatsioonitiimi käivitamine ja RK koostöös juhtrühmaga 06.2018
esimeste projektide töösse võtt
Võrgustiku käivitamine Innotiim 08.2018
Katsetatud on lähenemist, kus i-klubi Innotiim 12.2018
liikmed osalevad oma tööülesannete
väliselt mõnes uuenduslikke tööviise
kasutavas projektis
Innovatsioonitiimi töö tulemuste Juhtrühm 06.2021
ülevaatamine ja otsused edasiseks
töökorralduseks
5
6. Oodatav tulemus ja selle mõõtmine
Järgnevalt on välja toodud innovatsioonitiimi töö oodatav tulemus kolme aastasel
katseperioodil. Tulemusi täpsustatakse ning konkreetne tulemuste mõõtmise meetod lepitakse
kokku innovatsioonitiimi töölehakkamisel või iga innovatsioonitiimi töös oleva projekti
esimese etapi ühe tulemusena.
Oodatav tulemus Mõõtmine
Keskse eestvedamisega tekivad Iga projekti kohta töötakse välja teenuse osutamise
lahendatavatele probleemidele värsked kvaliteedi näitajad, mille alusel hinnatakse projekti
kasutajakesksed lahendused. edu (enne ja pärast olukorra võrdlus). Arvestada
tuleb ka innovaatiliste projektide keskmisest
suurem riskiastmega. Positiivne tulemus ei tähenda
kõigi projektide õnnestumist.
Potentsiaalne rahaline kokkuhoid Iga projekti puhul määratletakse teenuse osutamise
valdkondades, milles uusi lahendusi maksumuse algtase ning teenuse maksumus
on rakendatud (teiste riikide näitel ümberkorralduste järel.
kaasneb uute meetodite kasutamise ja
läbimõeldud lahendamisega nii parem
teenus kui tihtipeale ka rahaline sääst).
Levivad teadmised ja oskused Mõõdetakse osalevate ministeeriumide ametnike
uuenduslike lahenduste kasutamisel. teadmisi ja oskusi innovatsioonitiimi käivitamise
alguses ning katseperioodi lõpus.
Motiveeritumad ametnikud tänu Mõõdetakse osalevate ministeeriumide ametnike
uutele põnevatele tööülesannetele. töömotivatsiooni innovatsioonitiimi käivitamise
alguses ning katseperioodi lõpus.
6
Lisa 1: Täiendavalt innovatsioonitiimile pakutud teemade loetelu
Allolev loetelu teemadest on kokku pandud ministeeriumide esialgsetest ettepanekutest. Järgnev loetelu teemadest võib olla üheks võimalikuks
allikaks innovatsioonitiimi järgmiste teemade valikul, kuid loetelu ei piira uute ideede esitamist.
Teema Selgitus
MKM 1. Ehitusvaldkonna
digitaliseerimine
2. E-energeetika Energeetikasektori digitaliseerimisest ja tänastest arusaamadest edasi liikumise osas lühidalt allpool. Seda me kavatseme
olenemata innotiimi tegevuskavasse saamisest või mittesaamisest teha, kuigi oleks hea teada kuidas innotiim saaks kaasa
aidata.
Euroopa tasemel motivatsioon energia digitaliseerimisega tegelemiseks:
Tagada tarbijatele energiavarustus keskkonnasõbralikuimal ja majanduslikuimal viisil.
Varustuskindlus on kõige paremini tagatud läbi turgude efektiivse toimimise.
Eesti riigi motivatsioon energia digitaliseerimisega tegelemiseks:
Panustame Eesti mainesse, mis toob majanduslikku kasu IT sektoris, energeetikas ja laiemalt.
Taristu haldamiseks vajaliku digitaalse platvormi loojana tekitame võimaluse jätta piirkondliku
energiajuhtimiskeskuse Tallinnasse.
Kompetentsi välja arendamine Eestis, et võimaldada oskusteabe eksportimine.
Andmevahetuse standardiseerimine, et võimaldada regionaalsete turgude toimimine.
Välisinvesteeringud Eestisse tänu Põhja-Balti regioonile kui digitaalse energia innovatsiooni regioonile, mille
epitsenter on Tallinnas.
Eesti eelis on pilootriigina. Me saame asjad tegelikult ära teha. Eesti võimalus on tõestada, et digitaalsetele alustele rajatud
energiaturud tagavad varustuskindluse parimal viisil – odavaimalt, kindlaimalt. Selle tõestamine on vajalik maailmas, ning
toob kasu meile.
Energeetikasektori digitaliseerimise skoop
7
Tehnoloogia ehitamine (Eestis): Energiataristu opereerimine on tulevikus digitaalsel platvormil mis ühendab
TSO, DSO, prosumerid, rakendused, energiaturud, bilansihaldurid, ning võimaldab turusignaalide põhjal
võrgu tasakaalustamise. Ehitame selle platvormi Eestis ning ekspordime väljaspoole Eestit.
b) Euroopa regulatsioonide kooskõlastamine: Task force loomine Euroopa Komisjoni tasemel, mis
haldaks digitaliseerimise protsessi. Teemad, mis vajavad tähelepanu on toodud Tallinn Roadmap dokumendis.
3. Riigi poolt reguleeritud Eesti majanduses on viimastel aastatel vähenenud nii tootlikkus kui ka investeeringud. Ka välisinvestoreid ei meelita enam
sisendkulude meie jätkuvalt kõrged kohad edetabelis, kui Eestis äri tegemisega ei ole võimalik tulu teenida. Järsult ja üheaegselt on
vähendamine kasvanud igasugused kulud – samal ajal kui on teada ja oodata kiiret palgakasvu, on sisenditest kasvanud kiiresti ka
eksportivatele energia- ja kütuseaktsiis, vähendades Eesti atraktiivsust investori tulukusarvutuste jaoks mitmelt küljelt korraga. Ratti,
ettevõtetele. Seol, & Yoon (2011) on leidnud, et 1% energia reaalhinna tõus vähendab töötleva tööstuse investeeringuid 1,9% võrra
võrreldes stabiilse energiahinnaga riigiga ja statistiliselt oluline seos tekkis valimi 15 riigist 14 riigis. Ben Kheder ja
Zugravu (2008) on leidnud, et energia hinna tõus vähendab investeeringuid eelkõige arenevates majandustes, mida Eesti
seni veel on. Samal ajal on konkurents maailmaturul tihenev ja eksportivad ettevõtted ja üksused rajatakse riikidesse, kus
majandustegevus on kasumlikum. Eesti saab selles võrdlustabelis aina enim miinuspunkte ning ka hüpe teaduspõhisemale
ettevõtlusele jääb ära kui uued ideed alustatakse teistes riikides ning vahelt jääb ära vaheaste. Kuna sisendkulud, v.a.
tööjõukulud on miinusmärgiga ka tootlikkuse valemis, saab ka viimaste aastate tootlikkuse langusele leida osalise
selgituse just sisendkulude tõusust – hea illustratsioon on neto-tootemaksude osakaal SKP-st, mis 2000.-2001. Aastal oli
EL keskmisel, 10,5% tasemel, kuid tänaseks on tõusnud Soome tasemele (üle 14%), samas kui EL keskmine on endiselt
alla 11% (lausa 4 aastal vahemikus 2012-2016: 2012, 2014, 2015, 2016 oli absoluutväärtuses suurim SKP kasvataja neto-
tootemaksud).
Projekti eesmärk on vähendada, kõikjal kus võimalik (või EL nõutavale miinimummäärale), riigi poolt reguleeritud -
tasusid, -lõive, -määrasid, -aktsiise, -makse kui need on sisend eksportivatele ettevõtetele (defineeritav EMTAK
tegevusala kaupa, eristades kaubeldavad, tradable, tooted ja teenused vähem-kaubeldavatest, less tradable). Erinevad tasud
on seotud erinevate osapooltega, sh riiklikud ja kohalikud ja ka kulu vastaspooled on erinevad – seega pole ühest tegevust
võimalik välja tuua, kuid vajalik on kogu pildi kirjeldamine ja reaalsete tegevusstsenaariumide koostamine sisendkulude
vähendamiseks. Paljud lahendused on tehnilised ja käegakatsutavad ning ühise tahte olemasolul võimalik ellu viia juba
loetud kuude jooksul, teised võtavad rohkem aega. Läbi innovaatiliste meetodite ja tuginedes muuhulgas ka
käitumisökonoomikale on võimalik leida nii teistsuguseid hinnastusvalemeid (näiteks vabastus hinnajärelevalvest, kui
hind on teatud piirmäärast väiksem) kui ka alternatiivseid katteallikaid. Oluline on avatus erinevatele lahendustele, sest
8
lahendustel on seosed teistesse valdkondadesse, aga ekspordi olukorra parandamisest võidavad pikemas perspektiiviis
kõik läbi suurema maksutulu. Eesti saab olla vaid nii edukas kui edukad on tema eksportivad ettevõtted – ning eksportivad
ettevõtted on just nii edukad kui konkurentsivõimelised neil lubatakse olla.
SOM 1. Erinevate kahjude
vähendamise teenuste
disainimine
2. Suhkru liigtarbimise ja
täiskasvanute rasvumise
vähendamine
3. Palgalõhe erasektoris Soolise palgalõhe järelevalve avalikus sektoris toob loodetavasti kaasa ka mõningase parimate praktikate levi ning
palgalõhe langemise ka erasektoris, kuid see kõik on oletuslik ning senine praktika on näidanud, et tööandjad ei ole olnud
väga initsiatiivikad soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ka siis, kuid neile pakutakse selleks infot, tööriistu või
abi. Lähtekohad on:
Avatus lahenduste osas on olemas. Lahendus võikski olla innovaatiline, leida midagi, mida erasektori peal seni pole
proovitud või mitte õigesti nurgast. Nii Eestis kui ka mujal maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et sooline
ebavõrdsus sünnib mitme teguri koosmõjust ning tööd tuleb teha nende kõigi suunal üheaegselt. Ehk siis, väheneb
palgalõhe siis, kui vähendama sooliste stereotüüpide mõju ning segregatsiooni hariduses ja tööturul. Oluline on
tagada, et naiste ja meeste töötasud on õiglased, kehtivad seadused rakenduvad korrektselt ning inimesed on teadlikud
oma õigusest ja kohustustest.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine on horisontaalne teema, mille kallal peavad tööd tegema soolise
võrdõiguslikkuse seaduse järgi kõik ministeeriumid aga ka kõik tööandjad, haridusasutused. Puutumus on näiteks
erasektoris väheneva palgalõhe ja ka laiemalt leviva SV mõju majanduse ning konkurentsivõime arengule (mis on
muuhulgas MKM-i „mure“), seose SoMiga on naiste ja laste vaesus, stabiilsem tööturg, oskuste parem ärakasutamine,
heaolu mõju tervise paranemisele jne, HTM-i mure on kindlasti muuhulgas see, kuidas haridusse tehtud
investeeringud paremini ära tasuksid jne. Erasektori tööandjate osas on meie suur huvi see, kuidas neid tegutsema
panna. Sest muidu minnakse kergema vastupanu teed ja öeldakse, et riik, tee, meie ei saa midagi parata nt
segregatsiooni vähendamisse vms. Aga saaksid ju küll, kui tahaksid.
4. inimkaubanduse ohvrite
teenuste disainimine
9
5. Innvoaatiline eakate Innovaatilise eakate kodu rajamine keerulisema hooldusvajadusega eakatele (sh rasked dementsed)
kodu Riigipoolne investeering infrastruktuuri eesmärgil elavdada turgu ning tuua turule uusi teenusepakkujaid.
Hetkel probleem selles, et isegi kui hooldatavate pereliikmetel on ressursse, et teenuse eest maksta, siis pole
turul eritaolisi teenusepakkujaid.
Investeeringut võiksid taotleda nii KOV-id, kui eraettevõtted, sh meelitada turule välisettevõtteid.
Innovaatiline eakate kodu keerulistele klientidele, nö töötav näidiseksemplar, mis võiks tekitada huvi ka
väljaspool Eestit.
Sihtrühm: kohtumääruse alusel hooldusele suunatud eakad, agressiivsemad ja keerulisemad dementsed eakad,
skisofreenia diagnoosiga eakad jt just eakate sihtrühma kuuluvad kliendid.
Nõudlus keerulisemale sihtrühmale mõeldud hooldusasutuse osas on suur – sihtrühm on täna paljuski
perekondade hooldada.
50 kohaine hooldekodu maksab sõltuvalt m2 arvust ca 874 800 (1200x27 m2/per in) kuni 2,7 miljonit
(2000x27m2 per in).
6) Integratsiooniteemadest riigiteenuste ja esmatasandi koostöö, millega võiks 2018 II poolaastal tegelema hakata.
Kuivõrd see on suhteliselt lai teema ja vähemalt osaliselt saab siin ka teenusedisaini protsessile toetuda, siis selle
küsimuse lauale toomisel võiks olla abi uutest innovaatilistest meetoditest ja väljast poolt tulevast teadmisest ehk
innotiim võiks aidata protsessi läbi mõelda ja raamistada abi küll.
7) Hoolekande ja tervishoiu valdkonnas kasutusel olevate erinevate hindamisinstrumentide ühendamine/ühitamine
8) Uute töövormi raames sotsiaalkaitse süsteemi disainimine (koostöös MKM-i ja RM-iga).
HTM 1. Üleriigiline RE toetuste
menetluse ja andmise
süsteem
2. Noorsootöö seire Puhtalt noorte valdkonnas oleks meil vaja universaalset ja tarka süsteemi KOV-ide noorsootöö, sh huvitegevuse ja –
süsteem hariduse olukorra kaardistamiseks (KOV-id saavad esitada tegevuskavu ja aruandeid läbi selle, omada ülevaadet, mis
nende territooriumil asuvad asutused ja mis projektideks taotlevad riigilt raha, riigina näeme, mis on KOV-ide
kitsaskohad, mis on noorsootöötajate ettevalmistuse tase, mis valdkonnas oleks vaja sekkuda nõustamise, koolituse,
riikliku toetusena jms). Selle süsteemi käivitamine on ka HTM-i lubadus NTSi muutmise seletuskirjas. Teostame selle
aasta lõpuks ärianalüüsi. See on aga vist HTM-i sisene süsteem pigem, ehk ei sobi haardelt INNO tiimi. Üks näidetest
Noorsootöö seiresüsteemist on siin https://nuorisotilastot.fi/#!/en/frontpage/undefined/perus/choice-
10
1/prosentit/whiteblue/Koko%20maa/Koko%20maa/table//null/kunta/donut/%5B%5D/kohteet/%5B%22Valtakunnalliset%
20Nuorisokeskukset%22%5D/sortToimija
3. Kutseregistri laialdane Kutsetunnistused võiksid asenduda ainult kutseregistri kandega ning tööandjal võiks olla õigus pärida registrist andmeid
kasutus ka siis kui inimene on valinud mitte avalikustamise.
4. RKAS roll teenuse Sh nii kinnisvaraarendus (projekteerimise ja ehituse juhtimine) kui ka hanked nii riigile kui KOV-idele ja teistele
osutajana ja/või riigifirmadele, SA-dele.
kompetentsikeskusena
5. Perspektiivika Teeme ühe käed külge projekti eri ministeeriumide spetsialistidega ja koos mõne ettevõttega, et välja selgitada, kus
ettevõtluse toetamine tegelikult kitsaskohad on ja mida saaksime koos paremini teha mitte loosungite vaid reaalsete tegudega. Muidugi ei saa
see mõjuda riigi abina antud ettevõttele, vaid pigem õppimisena, kuidas üldiselt asju paremini teha saaks.
6. Toetussüsteemi loomine Eesti elukestva õppe strateegias oleme püstitanud eesmärgi rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset
Võta Oma Seade Kaasa digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt. Selleks oleme koostöös MKM-iga uuendamas kõikide
(VOSK) põhimõtete üldhariduskoolide kohtvõrke (sh wifi), et tagada õppijatele juurdepääs õppimist toetavale kaasaegsele
rakendamiseks võrguühendusele ning tagame digitaalse õppevara kättesaadavuse aastaks 2020, et soovi korral oleks võimalik
õppetööd digivahendite abil läbi viia. Kõik õppematerjalid saavad olema kättesaadavad portaalis https://e-
koolikott.ee/, sh valmivad paljud gümnaasiumi e-kursused juba järgmiseks õppeaastaks.
Digitaalsetete õppematerjalide kasutuselevõtmine õppetöös nõuab enamasti 1:1 seadmete kasutusvõimalust kodus ja
klassiruumis. Riik ega omavalitsused üksinda ei suuda tagada kõigile õpilastele vajalike seadmete olemasolu, eelkõige
arvestades seadmete kõrget hinda, kiiret amortiseerumist ning uute tehnoloogiate pealetungi. Seetõttu on vajalik luua
vajaduspõhine toetussüsteem neile õppijaile, kel isikliku digiseadme soetamine käib üle jõu või on puudest tulenev
erivajadus erinõuetele vastava digiseadme järgi.
Näeme süsteemi loomisel võimalike partneritena teisi valitsusasutusi (MKM, SoM, Riigikantselei), IT-valdkonnas
tegutsevaid ettevõtteid (nt TELKOd, tark- ja riistvaraettevõtted), suuremaid panku, ülikoole, HITSAt ning teisi
sotsiaalsele partnerlusele avatud ettevõtteid, ühendusi ja eraisikuid. Eesmärk on välja töötada jätkusuutlik
ühiskondlikel alusel põhinev süsteem, et tagada vajajatele õppetööks sobilike seadmete kasutamise võimalus. Loodav
koostööplatvorm võib olla ka haridussektorist laiem ning võib hõlmata ka sobivaid vastukohustusi toetuse saajatele, nt
kaasõpilaste või õpetajate toetamine õppetöös, partnerlus teiste ühiskonnagruppidega vmt. Samuti võib platvorm
hõlmate muid võimalusi õpilaste digioskuste arendamiseks ja nutika õppetöö korraldamiseks.
11
Loodav toetussüsteem võib tulevikus jääda tegusema ka olemasolevate ja samas valdkonnas tegutsevate juriidiliste
üksuste juurde (nt Vaata Maailma SA). Innoprojekti eesmärk on leida sobiv jätkusuutlik koostöömudel ja stiimulid
kõikide osapoolte jaoks.
Oleme HTMi poolt valmis panustama koostöömudeli väljatöötamisse ning kaasama protsessi parimaid valdkondlike
eksperte nende nõusolekul.
SIM 1. RES/RE planeerimise Puudutab kõiki valitsemisalasid, eelkõige RAMi. RESi ettevalmistamine (kululagede arvestus), taotluste menetlemine,
protsess kaitsmised. Eelarve seletuskirjade koostamine, nende muutmine. Protsessis on palju kitsaskohti (käsitsi tabelid, Exceli
ja Wordi funktsionaalsused omavahel segi, edasi-tagasi mitmekordne andmete saatmine). Lisaks puudub kindlus, et
erinevatesse infosüsteemidesse sisestatud andmed on ülekantavad (REIS, KAIS ja SJIS) või on vajalik samade
andmete mitmekordne sisestamine. Lisavajaduste hindamine sh IKT (seondub MKMi poolt juhitud protsessiga),
kinnisvara. REIS infosüsteemi arendamine ka laiem kasutamine lisaks RAMile ka valitsemisalasiseseks eelarve
haldamiseks. Sellel teemal oleme tellinud ka organisatsioonide arendamise meetmest KPMG poolt analüüsi, mis
protsessi kitsaskohti välja tõi, kuid analüüsi peamised ettepanekud olid suunatud SIM valitsemisala sisse. Praegu oleks
fookuses ikka valitsemisalade ülene protsess.
2. Riigisaladuse ja Eesmärgiks on vaadelda just protsessi, mis puudutab tegelikult kõiki valitsemisalasid ning muutub laiapindse
salastatud välisteabe riigikaitse kontekstis veelgi olulisemaks. Teema hõlmaks endas nii
töötlemine 1) RS töötlemise protsessi optimeerimist ministeeriumi siseselt ning ministeeriumi ja allasutuste vahel,
2) SiM kriisistaabi efektiivseks toimimiseks vajaliku RS töökorralduse loomist (see osa on võimalik ka välja jätta,
kui selle analüüsimine muutub info salastatuse tõttu keerukaks).
3) Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) muutmise ettepanekuid.
Ülejäänud kaks teemalõiku peaksid olema eelkõige suunatud just kasutajakeskse protsessi analüüsimisele ja
kujundamisele. Selle teema raames on olemas veel materjali, mis puudutab probleemi avaldumist, kuid see võiks olla
vajalik, kui alustatakse juba välja valitud teemadega tööd (nt. tõendite safari).
JUM 1. Robotkohtunik “targa” tehnilise lahenduse loomine, mis aitab tõsta kohtute töö kvaliteeti ja efektiivsust. Tehnilise lahenduse idee seisneb
selles, et see lahendus peaks konkreetse kohtukaasuse olulisi asjaolusid arvestades tuvastama: a) sarnastes kaasustes
varasema kohtupraktika, b) relevantsed kohaldamisele kuuluvad õigusnormid, b) teaduskirjanduses selles osas käsitletu (nt
Juridica, teadustööd), c) menetlusosaliste seisukohad, mis vajavad käsitlemist – ning esitlema need kohtunikule
süstematiseeritul kujul – hõlbustades oluliselt õige, arusaadava ja kvaliteetse lahendi koostamist ja vähendades sellele
kuluvat aega. Samuti peaks tehniline lahendus olema võimeline pakkuma sarnastes kaasustes ka ennustatava menetlusaja,
12
mis oleks kohtunikule orientiiriks, millise aja jooksul peaks ta vähemalt lahendini jõudma, kohtuasja menetlemiseks
kuluva ajahinnangu saab teha kättesaadavaks menetlusosalistele. Lihtsamate asjaoludega trafaretsemates kohtuasjades, kus
ei ole sisulist vaidlust ja kus kohtuniku sekkumine ei ole enamasti vajalik, peaks see tehniline lahendus suutma
genereerida ka ise kohe kvaliteetse kohtulahendi (nt asenduskaristuste määramine, roolijoodikute kriminaalasjad,
pisivargused, kinnipeetavate olmeküsimuste kaebused, väärteoasjad, abielulahutuse asjad jms).
RAM 1. Inimesele tervikvaate Läbi teenusedisaini meetodite otsida vastavaid parimaid lahendusi.
tekitamine tema kolmest
pensionisambast
2. Parandada Makstud maksude aruanded, maksuraha kulutamise aruanded, kasutatud teenuste (näiteks tervishoid) hindade aruanded,
maksukuulekust läbi vastav infograafika, põhjalik mõtestatud kommunikatsioonitegevus.
inimeste teavitamise
3. Üks andmete koguja Inimestelt ja ettevõtetelt andmete kogumise tõhustamiseks üks koguja (ja üks superandmebaas), kes jagaks andmeid teiste
asutustega (MTA, Statistikaamet, SKA, rahvastikuregister jne) eesmärgiga vähendada inimeste/ettevõtete halduskoormust
ning mis lubaks tulevikus paremat
4. Riigieelarve Parim viis riigieelarve visualiseerimiseks (parimad praktikad, IT lahendused jms) kliendi vaatenurgast
visulaiseerimine
5. Paindlikud töösuhted Kuidas kasutada kõige paindlikumalt Eestis olemasolevat kompetentsi ilma, et peaks tööle võtma ametniku või tegema
riigiametis projektipõhiseid hankeid
RK 1. Asjade interneti Viia läbi asjade interneti küberturvalisuse pilootprojekt kootöös ettevõttega Guardtime. Guardtime’i plokiahela
küberturvalisus katsetus intsidendi juhtimise platvormi rakendamine reaalses olukorras, kus on vaja kokku agregeerida tarkade autode
ja nende ümber asuvate sensorite info viisil, kus andmeterviklus on tagatud ja mille eesmärk oleks lahendada liiklus
vms intsident 30 minuti jooksul. Koostöö MKMi, SIMi, PPA, Päästeametiga ja samuti liikluskindlustus pakkujatega.
13