sz
Tallinna halduskohus
[email protected]
Pärnu mnt 7
15082, Tallinn Harju maakond
Kaebaja: Sotsiaalministeerium
Registrikood 70001952
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kaebaja esindaja: Rahandusministeeriumi ühisosakonna
õigustalituse jurist Kristina Brandt-Kure
e-post:
[email protected]
Vastustaja: Innove SA
Registrikood: 90008287
e-post:
[email protected]
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
KAEBUS
1. TAOTLUS
Rahuldada kaebus ja tühistada SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus
nr 3-3.1/468
2. ASJAOLUD
Kaebaja viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületavad avatud hanked nr 157505 (2015. aastal) ja
nr 189564 (2017. aastal) nimega „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi ostmine“.
Riigihanke nr 157505 hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 2 sätestati pakkujale nõue, et
pakkujal peab olema hankelepingu täitmiseks vajalik tunnustus Veterinaar- ja Toiduametilt
(edaspidi VTA), mille kohta tuli pakkujal esitada kinnitus ja tunnustamise number. Riigihanke
157505 hankedokumenti muudeti hanke käigus ning sõnastati: „Pakkuja peab olema täitnud
hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust.
Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2 vormil V.“ Lisas 2
vormil V kinnitas pakkuja, et on täitnud „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- või loakohustust.
Seega muudatuse järgselt ei pidanud pakkuja enam esitama kinnitust VTA tunnustuse kohta
koos tunnustamise numbriga, vaid piisas kinnitusest teatamis- või loakohustuse täitmise kohta.
Samasugune nõue esitati ka riigihankel nr 189564. Mõlemal riigihankel sõlmiti raamlepingud
kolme eduka pakkujaga.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
SA Innove edastas kaebajale 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 (edaspidi
otsus). Otsusega keeldus SA Innove Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise tingimuste “Enim
puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused” projekti
„Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“ (Abifond.14.01.001.01.15-0001) raames
esitatud maksetaotluste nr 1-7 aktsepteerimisest summas 463 291 eurot ja 55 senti, kuna
kaebaja ei ole järginud talle perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadusega pandud
kohustust järgida riigihangete seadust.
Vastustaja võttis 30.10.2018 otsuses seisukoha, et mõlemas hankes on kehtestatud
kvalifitseerimise nõudeid, mis on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi, eelkõige välismaiste
pakkujate osas. Põhjendamatu piiramine seisnes vastutaja hinnangul selles et pakkujatel nõuti
Eesti asutuse tunnustust või teatamis- ja loakohustuse täitmist Eestis. Olenemata sellest, et
pakkujal on kehtestatud tingimust võimalik täita tuginedes teise isiku vahenditele või esitada
ühispakkumus isikuga, kes seatud tingimuse täidab, ei muuda see seatud tingimust vastustaja
hinnangul õiguspäraseks ehk pakkujate ringi põhjendamatult mittepiiravaks. Need pakkujad,
kellel puudus võimalus teise isiku vahenditele tugineda või ühispakkumust esitada, võisid
loobuda hankes osalemisest, sest ei suutnud täita nõutud tingimust pakkumuse esitamise
tähtpäevaks. Eelneva põhjal asus vastustaja seisukohale, et kaebaja rikkunud RHSi § 3 ja §
39 lõiget 1.
Otsuse aluseks on Rahandusministeerium auditi nr FEAD-3/2017, mille raames auditeeriti
riigihankeid nr 157505 ja 189564. Auditi 10.09.2018 lõpparuandes on tähelepanekus nr 4.1
välja toodud, et riigihangete nr 157505 ja nr 189564 hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimused on põhjendamatult piiravad välisriigi pakkujate suhtes. Nimetatud auditis väideti
muuhulgas järgmist:
„Pakkuja võimekuse tõendamiseks piisab, kui tal on analoogne tõend väljastatud oma
asukohamaal pädeva asutuse poolt. Sellest tulenevalt on oht, et välispakkuja otsustab mitte
osaleda hankes üksnes selle pärast, et Eesti asutuselt kinnituse saamine võib tundunda
temale liigse koormusena.“
„…kuna teavitus- ja loakohustuse nõude puhul on tegemist Euroopa Liidu õigusest tuleneva
nõudega, mis kehtib EL üleselt, siis toetuse saaja oleks pidanud kvalifitseerimise tingimustes
võimaldama pakkuja asukohamaal või muu pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi esitamist
ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti seadusest tuleneva nõude
täitmist.“
26.11.2018 esitas kaebaja otsusele vaide. 25.01.2019 edastas vastustaja kaebajale
vaideotsuse nr 3-3.1/14086-2, millega jättis 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse
nr 3-3.1/468 peale esitatud vaide rahuldamata. Vastustaja asus 25.01.2019 vaideotsuses
nr 3-3.1/14086-2 (edaspidi vaideotsus) seisukohale, et hanketeadetes sätestatud teatamis- ja
loakohustuse nõue on diskrimineeriv pakkuja päritolu alusel ehk tegemist on
ebaproportsionaalse piiranguga, mis võimaldas ebavõrdset kohtlemist pakkujate suhtes.
Kaebaja sellega ei nõustu. Vastustaja vaideotsuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks
vastustaja ei ole arvestanud kaebaja selgituste ja põhjendustega teatamis- ja loakohustuse
osas. Vastustaja on otsuses ja vaideotsuses märkinud oma seisukohad, kuid ei ole
põhjendanud kuidas ta on otsuses ja vaideotsuses toodud järeldustele jõudnud. Otsuses ja
vaideotsuses ei ole vastustaja sisuliselt analüüsinud kaebaja haldusmenetluses esitatud
argumente ja põhjendusi ega neid argumenteeritult ning eluliselt usutavalt ümber lükanud.
Vastustaja ei ole samas toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustuse sisulist vajadust
otsuses ja vaideotsuses kahtluse alla seadnud.
3. KAEBUSE PÕHJENDUS
Kaebaja leiab, et otsus ja vaideotsus on põhjendamata ning tuleb tühistada. Riigihanked
nr 157505 ja nr 189564 on läbi viidud hangete läbiviimise ajal kehtinud õigusakte järgides.
3
Kaebaja toob välja, et Rahandusministeeriumi audiitoritele auditi nr FEAD-3/2017 raames
vastates on SA Innove olnud samuti seisukohal, et hanked viidi läbi kehtinud õigusakte järgides
(vt audit nr FEAD-3/2017, lk 15). Järgnevalt toob kaebaja välja põhjused, miks otsus tuleb
tühistada.
3.1. Hankijal puudus kaalutlusõigus RHS § 41 lõike 3 kohaldamisel
Riigihanked nr 157505 ja nr 189564 on läbi viidud 24.01.2007 vastu võetud ning kuni
31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse alusel. RHS § 39 lõike 1 teise lause kohaselt
peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase
täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks
olevate asjade ja teenuste olemuse, koguse ning otstarbega. Riigihangete nr 157505 ja
nr 189564 läbiviimisel tuli kaebajal lisaks RHS § 39 lõikele 1 täita ka RHS § 41 lõikes 3
sätestatud nõudeid. RHS § 41 lõige 3 sätestas: Kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse
jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete,
registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks
nõutavad. Riigihangetel nr 157505 ja nr 189564 olid hankelepingu alusel sooritatava tegevuse
jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõueteks toiduseaduse § 7 ja 8 ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6 lõikes 3 sätestatud teatamis- ja loakohustuse nõuded
(edaspidi ka tegevusluba).
Vastustaja on otsuses märkinud, järgmist:
„Seega kuigi Eestis peab toidu käitlemiseks täitma toiduseaduses sätestatud teavitamis- ja
loakohustust ning nimetatud nõue on hankelepingu täitmiseks vajalik, ei olnud hankijal RHSist,
klassikalisest direktiivist ja asjakohasest kohtupraktikast tulenevalt õigust nõuda, et pakkuja
oleks nimetatud nõudeid pidanud täitma juba pakkumuse esitamise hetkel. RÜ hinnangul oleks
antud juhul nõude kehtestamise eesmärki täitnud ja välisriigi pakkujate õigusi vähem riivanud
ka see, kui pakkujal oleks vaidlusalused nõuded täidetud olnud hankelepingu täitmise
algusajaks (näiteks kui hankija oleks nõuete täitmise ette näinud hankelepingu tingimusena).“
Vastustaja seisukoht on vastuolus hanke läbiviimise ajal kehtinud seadusega, kuna RHS § 41
lõige 3 välistab igasuguse kaalutlusõiguse selles osas, millises menetlusetapis tegevusloa
nõue sätestada. Seda kinnitavad ka RHS eelnõu seletuskirjas toodud selgitused:
„Eelnõuga muudetakse RHS § 41 lõiget 3, mis kohustab hankijat kontrollima eriseadustest
tulenevaid tegevusloa nõudeid. Käesoleval hetkel on kujunenud olukord, kus hankijad ei ole
sisuliselt teadlikud eriseadustest hangitavale ehitustööle või teenusele sätestatud nõuetest.
Muudatuse kohaselt on hankija kohustatud hankeobjektiga seotud erinõuded hanketeates
nimetama. Selline muudatus nõuab hankijalt kvaliteetset planeerimist ning hangitava ehitustöö
või teenuse olemusega ning sellega seotud nõuetega kursis olemist.
Kui hankija jätab hanketeates mõne eriseadusest tuleneva nõude nimetamata, võib olla
tegemist olukorraga, kus hankemenetluse jätkamine on võimatu. See tähendab, et sätestatud
tingimustel ei ole võimalik jätkata, kuna eriseadused nõuavad vastavate tegevuslubade või
muude erinõuete järgimist. Sellisel juhul on hankijal võimalik hankemenetlus omaalgatuslikult
põhjendatud otsusega kehtetuks tunnistada, mis on ühtlasi selle hankemenetluse lõppemise
aluseks.“
Lisaks RHS seletuskirjale on Rahandusministeerium riigihangete nõustamispäringute
vastustes samuti välja toonud, et hankija peab tegevusloa sätestama hanketeates (vt
Riigihangete menetlemine kuni 31.08.2017, KKK, lk 84, arvutivõrgus:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/faq_files/kkk_27.7.2017.pdf).
Otsuses on ekslikult asutud seisukohale, et kuna hanke ese on riigihangete registris
määratletud toiduainete (asjade) ostmisena, siis riigihangete direktiivi 2004/18 artikli 46
kohaselt ei tohiks hankija tegevusluba nõuda. Vaideotsuses on vastustaja möönnud, et RHS
§ 41 lõige 3 ei too nende meelest direktiivi artikli 46 nõuet selgelt välja. Samas on jäetud
põhjendamata, miks vastustaja arvab, et direktiivi artikli 46 kohaselt ei või asjade puhul
pakkujalt kutsetegevuse nõuetele vastavust nõuda.
4
Kaebaja on seisukohal, et klassikalise direktiivi 2004/18 artikli 46 esimese lause kohaselt võib
igalt ettevõtjalt nõuda tõendeid kutsetegevuse nõuetele vastavuse kohta. Artikli 46 teine lause
täpsustab üksnes teenuste osas artikli esimest lauset, milles käsitletakse nii asju, kui ka
teenuseid.
RHS § 4 lõike 6 kohaselt tuleb asjade hankelepinguks lugeda leping, mille alusel ostetakse nii
asju kui ka teenuseid, kui asjade maksumus ületab teenuste maksumuse. RHS § 4 lõikest 6
lähtuvalt määratles hankija riigihangete registris hanked asjade hankelepinguna, mis aga ei
tähenda, et samaaegselt asjade ostmisega ei osuta pakkuja hankijale teenuseid (transport ja
toiduainete käitlemise ning hoiustamise teenus). RHS § 41 lõike 3 kohaselt juhul, kui
hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded,
nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu
on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete
täitmise kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või
registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi
õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei
ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad.
Hankelepingu alusel sooritatavateks tegevusteks olid toiduainete müük, transport ja
käitlemine. RHS § 41 lõike 3 kohaselt pidi hankija esitama hanketeates teatamis- ja
loakohustuse nõude, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse (toiduainete käitlemine)
jaoks on õigusaktides sätestatud erinõuded. Hankija nõudis pakkujatelt riigihangetes
asjakohase tõendina kinnituse esitamist teatamis- ja loakohustuse täitmise kohta, mida hankija
kontrollis avalikust andmekogust.
Lisaks märgime, et hankija sai hanget läbi viies lähtuda üksnes ja ainult kehtiva RHS § 41
lõike 3 sõnastusest. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on samuti välja toodud, et hankija
peab tegevusloa nõude sätestama hanketeates. Näiteks on vastava praktika välja toonud D.
Minumets Juridica artiklis „Erinõuetele vastamise tingimuste kehtestamine riigihangetes“
(Juridica 2018/4, lk 250) ja D. Minumetsa ja P. Kulm raamatus „Riigihangete õigus“. Seega kui
hankija oleks jätnud tegevusloa nõude hanketeates kehtestamata ning kehtestanud selle
hankedokumendis või hankelepingus, oleks hankija rikkunud RHS, mis oleks samuti võinud
kaasa tuua tagasinõude. Õiguskirjanduses on leitud, et võrdse kohtlemise põhimõte
kaitsemine ei tohi kaasa tuua olukorda, kui selle tulemusena ei täida menetlus oma peamist
eesmärki, st asja või teenuse ostmine ebaõnnestub (K.Saar „Kas Eesti riigihangete reeglid
põhjustavad konkurentsimoonutusi? Hankemenetluse otsuste vaidlustamise probleemid“,
Juridica VI/2014, lk 424). Antud juhul oleks teatamis- ja loakohustuse nõude hanketeates
sätestamata jätmine lisaks riigihangete seaduse rikkumisele võinud kaasa tuua ka olukorra,
kus abivajajatele poleks olnud võimalik toiduabi jagada, sest teatamis- ja loakohustuse nõuete
täitmata jätmise tõttu oleks VTA võinud toiduabi jagamise peatada. Erinõuetega seotud
kvalifitseerimistingimuste sätestamine võimaldas hankijal õiguspäraselt maandada
hankelepingu nõuetekohase täitmisega seotud riske. Seega käitus kaebaja
Rahandusministeeriumi enda soovitusi ning muid viidatud allikaid silmas pidades korrektselt,
kui tegevusloa nõuded hanketeates sätestas. Kaebaja on riigihanked läbi viinud kooskõlas
seadustega. Riigihangete läbiviimisel ei saa kaebajat panna valiku ette, millist Eesti Vabariigis
kehtivat õigusakti kohaldada ja milline jätta kohaldamata.
Põhiseaduse § 3 sätestab seaduslikkuse põhimõtte, et riigivõimu teostatakse üksnes
põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. RHS või
riigihangete klassikalise direktiiv 2004/18 ei ole ülimuslik teiste õigusaktide ees. Seega, kui
toidu käitlemist reguleerivas seaduses on sätestatud nõue, et selline tegevus on lubatud ainult
teatamis- ja loakohustuse täitmisel, ei saa RHSile viidates nõuda hankijalt talle teiste
õigusaktidega pandud kohustuste rikkumist.
5
3.2. Teatamis- ja loakohustus oli võrdsetel alustel täidetav kõigile pakkujatele
RHS § 41 lõikest 3 tulenevalt puudus kaebajal kaalutlusõigus, kas sätestada tegevusloa nõue
hanketeates või hankedokumendis. Hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimuse -
Pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku „Toiduseaduses“ sätestatud
teatamis- ja loakohustuse - täitmiseks piisas teavituskohustuse täitmisest (toiduseaduse § 7).
Ehk siis nõudele vastamiseks piisas sellest, et (välis)pakkuja teavitas Veterinaar- ja
Toiduametit (edaspidi VTA) kirjaga tegevuse alustamisest. Nimetatud teade registreeritakse
VTAs ning see ei eelda ameti vastust, mistõttu on otsustes ekslik väide poolelioleva
teavituskohustuse täitmise kohta. Pakkuja oli oma kohustuse täitnud ning sai osaleda hankes
pärast teate saatmist VTAle. Pärast teate esitamist VTAle või samal ajal teate alustamisega
oli pakkujal võimalus vajadusel alustada loamenetlust (toiduseaduse § 8). Arvestades
rahvusvahelise hanke pakkumuste esitamise tähtaega (minimaalselt 40 päeva) ning
toiduseaduses sätestatud loamenetlustähtaega (30 päeva), oli pakkujal ka loamenetluse
toiminguteks piisavalt aega.
Samuti ei oleks hanketingimusest tulenevalt tegevusloa puudumine hankemenetluse ajal
tähendanud pakkuja kvalifitseerimata jätmist. Arukale ja hoolsale pakkujale olid hanke
tingimused arusaadavad ja täidetavad sõltumata tema asukohariigist ning seda kooskõlas EL
õiguse ning Euroopa Kohtu praktikaga (EK kohtuotsuse C-423/07 punkt 58). Seega hanke
tingimust ei saa lugeda piiravaks seetõttu, et hüpoteetilisele pakkujale võib tunduda
toiduseaduse ja EL õigusaktide täitmine liigselt koormav. Lisaks on Euroopa Komisjoni ja
Euroopa Toiduohutusamet kodulehtedel info liikmesriikide kohta, mida kasutades saab
pakkuja hõlpsalt tuvastada teise liikmesriigi pädeva asutuse, kelle poole nõuete täitmiseks
pöörduda. Hankemenetluse eesmärgiks on edendada EL ülest konkurentsi pädevate, hoolsate
ja õiguskuulekate pakkujate vahel. Kui eesmärgiks oleks üksnes konkurentsi edendamine EL
pakkujate vahel, poleks riigihangete direktiivis sätestatud aluseid pakkujate kõrvaldamiseks
hankemenetlustest või siis seatud hankijale kohustust kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni.
Lisaks rõhutame, et pakkujal puudus vajadus endale tegevusloa taotlemiseks VTAlt juhul, kui
ta oleks tuginenud teise isiku vahenditele (Eestis paiknev tegevusloaga ladu) või
ühispakkumuse tegemise korral. Seega isegi, kui hüpoteetilisele pakkujale oleks tundunud
koormav VTAle tegevuse alustamisest kirja vormis teatada, oleks ta hankel osalemiseks
saanud teha koostööd isikutega, kellel on tegevusluba juba olemas. RHS § 40 lõige 3
võimaldas pakkujatel tugineda oma vastavuse tõendamisel lisaks oma näitajatele ka teiste
isikute vahenditele, sh tegevuslubadele, kui toiduaineid käideldakse tema laopinnal. Euroopa
Kohus on märkinud, et pakkuja ei pea olema võimeline täitma hankelepingut isiklikult, vaid ta
võib hankelepingu täitmiseks kasutada ka alltöövõtjaid (EK kohtuotsus C-399/98 punkt 90).
Seega tuleb asuda seisukohale, et kõiki pakkujaid koheldi võrdselt.
3.3. EL õiguse kohaselt tuleb toidukäitlemise teatamis- ja loakohustus täita hankija
asukohariigis
Vastustaja on otsuses ekslikult asunud seisukohale, et RHS § 41 lõige 3 annab hankijale
õiguse õigusaktidest tulenevate tegevuslubade puhul tõlgendada nõuet selliselt, et alati on
lubatud pakkuja asukohamaa tegevusloa esitamine nõude täitmiseks. Kui seadust on võimalk
erinevalt tõlgendada, eelistab hankija tõlgendust, mis on EL õigusega kooskõlas ning seda on
toiduabi riigihangetel ka tehtud (teatamis- ja loakohustus tuleneb EL õigusest).
Seega isegi juhul, kui hankija tõlgendaks RHS § 41 lõike 3 nõuet klassikalise riigihangete
direktiivi artikliga 46 koosmõjus laiendavalt, tuleb tal lisaks riigihangete regulatsioonile lähtuda
vastava valdkonna eriregulatsioonist. Riigihangete regulatsiooni ja toiduvaldkonna
regulatsiooni vahel valitseb ka EL tasandil üld- ja erinormi suhe. Riigihangete regulatsioon
kehtestab menetlusnormistiku, mis universaalselt kehtib väga erinevatele hangetele (ehitus,
koristusteenused, sotsiaalteenused jne).
6
Toiduseadus ja EL määrused kehtestavad erinormid toidu käitlemisele, mida tuleb klassikalise
riigihangete direktiivi tõlgendamisel arvestada. Vaideotsuses ei ole toiduvaldkonna
eriregulatsiooni analüüsitud ning kaebaja esitatud argumentidega selles osas arvestatud.
Teatamis- ja loakohustuse üldised põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrustest. EL määrused on liikmesriikidele otsekohalduvad ja võrdväärselt kõikidele
liikmesriikidele järgimiseks kohustuslikud. Seega toiduseaduse regulatsiooni aluseks on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) 178/2002, (EÜ) nr 852/2004,
(EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 1935/2004. Teatamis- ja loakohustuse nõue on sätestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6 lõikes 3. Nimetatud sätte
kohaselt peab hankelepingut täitev pakkuja tagama ettevõtte tunnustamise pädeva asutuse
poolt (toiduseaduses teatamis- ja loakohustus), mis järgneb vähemalt ühele kohapealsele
kontrollkäigule, kuna toitu käideldakse Eestis.
Toidu füüsilise käitlemise puhul Eestis kohapeal peab hankelepingu täitjal või tema poolt
lepingu või alltöövõtu alusel kasutataval laol olema VTA tegevusluba ning toidukäitlemise
tegevuslubasid liikmesriigid vastastikku ei tunnusta (vt lisatud e-kirjavahetus VTAga perioodist
25.01.18 kuni 31.01.2018). Seega kõiki hanke eset puudutavaid õigusakte koosmõjus
tõlgendades puudus hankijal võimalus kvalifitseerida pakkuja tema asukohariigi tegevusloa
alusel. Eelnevast tulenevalt on väär vastustaja järeldus, et RHS § 41 lõike 3 ja klassikalise
riigihankedirektiivi punkti 46 koosmõjus tõlgendamisel oleks hankija saanud lubada lisaks VTA
teavitamisele või VTA poolt väljastatud tegevusloale ka pakkuja asukohariigi tegevusloa
esitamist. Riigihangetes ostetakse lisaks toidule ka toidu transporti partnerorganisatsiooni lattu
ning vajadusel kauba maha laadimist. Lepingu täitmine, kasutamata Eestis asuvat vaheladu
või transporti ei ole võimalik, millega vastustaja on vaideotsuses nõustunud. Kuna pakkujal ei
ole võimalik lepingut täita ilma toitu ladustamata, muutub pakkuja toidukäitlejaks. Toidukäitleja
peab täitma Eestis teatamis- ja loakohustust ning hankijal puudub võimalus aktsepteerida
pakkuja asukohariigi tegevusluba. Kui hankija oleks laiendanud tegevusloa nõuet ja lubanud
pakkuja asukohariigi tegevusluba, oleks hankija rikkunud toiduseadust ning EL määrusi (EÜ)
nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004. Selline järeldus on kooskõlas ka Maaeluministeeriumi
seisukohaga (vt lisatud Maaeluministeeriumi 07.02.0218 e-kiri). Rõhutame, et pakkujal oli
võimalus täita teatamis- ja loakohustuse nõue kasutades selleks lepingupartneri ladu, mis on
täitnud teatamis-ja loakohustuse nõuded. Vaideotsuses ei ole nende asjaoludega arvestatud.
3.4. Hanketingimused on kooskõlas RHS § 3 punktiga 3 ja Euroopa Kohtu praktikaga
Vastustaja seisukoht, et tegevusloanõue on vastuolus RHS § 3 punktiga 3 tulenevalt Euroopa
Kohtu praktikast, on väär. Otsuses viidatud Euroopa Kohtu kohtulahendid C-234/03, C-225/98
ja C-46/15 käsitlevad olukorda, kus piirangud tulenevad üksnes siseriiklikust õigusest.
Kohtulahendi C-234/03 punktis 37 on kohus, märkinud, et siseriiklikust õigusest tulenev nõue
on välisriigi pakkujate suhtes piirav üksnes juhul, kui siseriiklikel (kaasuses Hispaania)
ettevõtetel on kvalifitseerimise tingimuse täitmine tegelikkuses lihtsam, kui välisriigi pakkujal.
Otsuses ja vaideotsuses on see asjaolu jäetud sisuliselt analüüsimata.
Käesoleval juhul tulenevad tegevusloaga seotud piirangud EL otsekohalduvatest määrustest
ja toiduseadus üksnes täpsustab määruse sätteid. Tegevusloa nõude täitmise tingimused on
EL määrustest tulenevalt ühesugused ja ühtemoodi täidetavad kõikidele ettevõtjatele EL
üleselt, sh ka Eesti ettevõtjatele, st kõiki hankemenetluses osalejaid koheldakse võrdselt. Eesti
ettevõtetel, kes soovivad alustada hankelepingu alusel toidu käitlemist, tuleb läbida
samasugune tegevusloa menetlus, nagu välisriigi ettevõtetelgi. Seega on sisutud vaideotsuses
toodud väited, et teatamis- ja loakohustuse nõue oli välisriigi pakkuja suhtes piirav.
7
Kaebaja on jätkuvalt veendunud, et Euroopa Kohtu seisukohti, mis on antud üksnes
siseriiklikust õigusest tulenevate piirangute sätestamise kohta hanketingimustes, ei saa üks-
ühele ja meelevaldselt laiendada olukorrale, kus piirang tuleb EL õigusest ning kehtib EL
üleselt kõigile pakkujatele võrdselt. Arusaamatud on vaideotsuse väited, et EL õigusest
tulenevad erinõuded toiduseaduses on piiravad seetõttu, et eeldavad pakkujalt asukohariigi
õigusaktide head tundmist. Pakkujale, kes täidab oma asukohariigis Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EÜ) 178/2002 on raskusteta täidetavad teatamis- ja loakohustuse nõuded
toiduseaduses, sest nõuded on oma sisult täpselt samad. Eesti pakkujale ei ole
toiduseadusest ja nimetatud määrusest tulenevate nõuete täitmine kuidagi lihtsam.
Toiduseaduse § 7 ja § 8 viitavad asjakohastele EL määrustele. Vaideotsuses ei ole
põhjendatud, millele tugineb järeldus, et teatamis- ja loakohustuse nõude täitmine on Eesti
ettevõtjal lihtsam. Riigihangete oluliseks põhimõtteks on ka läbipaistvuse põhimõte. See
tähendab, et rahvusvahelisel riigihankel esitatavad tingimused peavad olema osalejatele
selgelt ja arusaadavalt esitatud juba hankemenetluse ajal Euroopa Liidu teataja lisas TED
avaldatavas hanketeates, mida käesoleval juhul teatamis- ja loakohustuse nõude osas on ka
tehtud. Seega on kaebaja viinud riigihanked nr 157505 ja 189564 läbi kooskõlas RHS § 3
punktiga 3 ja Euroopa Kohtu praktikaga.
3.5. Hanke tulemusena on konkurentsi kasutatud efektiivselt ning kahju tekkimist ei
ole vastustaja poolt tõendatud
Vastustaja on otsuses asunud seisukohale, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse
eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole
teada, milliseks oleks kujunenud hangete pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukad
pakkujad, kui kaebaja poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes piiravaid nõudeid.
Raamlepingusse pakutud toidukorvi keskmine hind oli ligikaudu 30% odavam analoogse
toidukorvi ligikaudsest turuhinnast. 2016. aastaks korraldatud minikonkursile pakutud
toidukorvi keskmine hind oli ligikaudu 55% odavam analoogse toidukorvi turuhinnast. Edukaks
tunnistatud minikonkursi pakkuja toidukorv oli ligikaudu 65% protsenti odavam turuhinnast.
Põhjendamatu oleks arvata, et suurema hulga pakkujate, sh välisriigi pakkujate osaluse korral,
oleks toidukorvi hind olnud turuhinnast odavam rohkem kui 65%. Seega ei esine siinkohal ka
teoreetilist ohtu, et tegevusloa nõue on toonud hankes kaasa kahju. Tegemist on üksnes
vastustaja tõendamata ja paljasõnalise väitega.
Vaideotsuses on vastustaja asunud seisukohale, et konkurentsi ei ole kasutatud efektiivselt
kuivõrd pole teada, milliseks oleks kujunenud raamlepingusse pakutud toidukorvi keskmine
hind ning minikonkursi toidukorvi hind, kui hankes oleks osalenud välisriigi ettevõtted.
Vastustaja on nõustunud, et hangetes on efektiivselt kasutatud siseriikliku konkurentsi.
Vaideotsuses ei ole esitatud ühtegi eluliselt usutavat põhjendust või argumenti, mille alusel
saaks väita, et välisriigi ettevõtte osalemisel oleks hinnad veel soodsamad. Lisaks märgime,
et raamlepingute alusel minikonkursil soodsaimad pakkumused teinud Sanitex OÜ on Leedu
emaettevõtte tütarettevõte Eestis ning hankelepingute alusel ostetakse Eestis, Lätis ja Leedus
ning mujal Euroopa Liidus toodetud toiduaineid. Suurim huvi hangetel osaleda on lähimate
liikmesriikide (Läiti, Leedu, Soome jt) pakkujatel. Seega on kaebaja konkurentsi hangete
läbiviimisel efektiivselt kasutanud.
3.6. Tagasinõude otsus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega
Riigihanget nr 157505 on varasemalt Rahandusministeeriumi audiitorite poolt kahel korral
hinnatud. 16.03.2016 FEAD-1/2015 ja 17.03.2017 FEAD-2/2017 auditites leiti, et tingimused
(sh tegevusloa osas) on kooskõlas RHSiga. Arusaamatu on, kuidas kolmandal korral samade
audiitorite poolt läbi viidud auditi tulemusena selgub ootamatult, et hange on vastuolus RHS
nõuetega. Riigihange nr 189564 on korraldatud samasuguste tingimustega, nagu riigihange
157505.
8
Kuna riigihanke nr 157505 tingimused hinnati varasemalt seadusega kooskõlas olevaks ehk
Rahandusministeeriumi audiitorid olid selle tingimused heaks kiitnud, oli heakskiidetud
tingimuste eeskujuks võtmine uue hanke korraldamisel sisuliselt audiitorite antud soovituste
järgimine ja on ütlematagi selge, et kaebaja soovis käesoleval juhul igakülgselt RHSi järgida.
Olukord, kus Rahandusministeeriumi audiitorid on muutnud oma seisukohti riigihangete
seaduse tõlgendamisel ning kohaldavad uusi seisukohti tagasiulatuvalt, ei ole kooskõlas hea
halduse tavaga ning õiguspärase ootuse põhimõttega. Veelgi enam - kuna struktuuritoetuste
puhul rikkumise korral rakenduv finantskorrektsioon on olemuselt karistusliku iseloomuga,
tuleb ka siin arvestada karistusõiguses kehtivat põhimõtet, et muudetud seisukohta, mis toob
kaasa rangemad tagajärjed ei rakendata tagasiulatuvalt. Kui Rahandusministeeriumi audiitorid
leiavadki praktikas, et nende varasemad seisukohad mingites küsimuses on ebaõiged, siis ei
ole korrektne kohaldada sanktsioone hankija suhtes, kes ebaõigeks osutunud seisukohtadest
nagu õigetest juhindus ja julges viidatud audiitorite kui eriteadmistega isikute tõlgendustele
tugineda lootuses seeläbi eksimusi vältida. Seega on ainuõige lähenemine tekkinud olukorras
selline, et juhul, kui riigihangete seadus ja direktiivid ning nende tõlgenduspraktika on
muutunud, võib neid kohaldada üksnes edasiulatuvalt 01.09.2017 jõustunud RHS alusel läbi
viidud riigihangetele.
Vaideotsuses on vastustaja nõustunud kaebajaga, et hanke nr 157505 eelnev kahekordne
Rahandusministeeriumi audiitorite poolne kontroll, millega RHS rikkumist ei tuvastatud, võis
tekitada toetuse saajal õiguspärase ootuse, kuid arvestades asjaolu, et struktuurivahendite
õiguspärase kasutamise osas on kõrgendatud ootus ning rahaliste vahendite õiguspärase
kasutamise kontroll, siis antud juhul see avalik huvi kaalub üles kaebaja võimaliku õiguspärase
ootuse selles osas, et hanke rikkumisi enam ei leita. Vastustaja seisukoht, et
struktuurivahendite kasutamisel võib nende kasutamise õiguspärasust kontrollida seni kuni
rikkumisi enam ei leita jätab struktuurivahendite kasutaja õiguskindlusetusse olukorda.
Rahandusministeeriumi audiitorid ja rakendusüksused võivad igal aastal kujundada erinevaid
seisukohti, milline hanketingimus kujutab rikkumist. See ei ole kooskõlas haldusmenetluse
põhimõtetega.
Vastustaja märgib otsuses, et toetuse saaja õiguspärast ootust tuleb kõrvutada kolmandate
isikute õigusega osaleda konkurentsipõhises ning õigusvastaselt piiravate tingimusteta
hankemenetluses. Samuti tuleb vastustaja hinnangul arvestada avaliku huviga, sh Euroopa
Liidu huviga tagada ühisturu tõrgeteta toimimine läbi konkurentsipõhise hankemenetlus ning
ühenduse finantsallikate läbipaistev kasutamine. Kolmandate isikute õigusi ning ühenduse
huvisid tuleb pidada kogumina ülekaalukaks avalikuks huviks, mis kaalub üles toetuse saaja
võimaliku õiguspärase ootuse.
Vastustaja on otsuses ja vaideotsuses avaliku huvi rikkumisena määratletud iga hüpoteetilise
välismaise pakkuja poolt pakkumuse esitamata jätmise riigihankel. Hüpoteetiliste välismaiste
pakkujate loobumine hankel osalemisest hüpoteetiliselt piiravate tingimuste alusel on loetud
kõrgemaks väärtuseks kui õiguskindlus. Kuidas vastustaja avaliku huviga seoses sellisele
järeldusele jõudis ei ole vaideotsuses põhjendatud.
Kaalutlus ei ole väide, et avalik huvi kaalub üles võimaliku hankija õiguspärase ootuse koos
järeldusega, et hankija peab prognoosima ja uurima, millised on erinevate kontrollüksuste
seisukohad RHS tõlgendamisel erinevatel ajahetkedel. Seetõttu ei vasta vaideotsus
haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 3 nõuetele.
Kohtupraktika kohaselt tuleb kaalutlusotsuste puhul, milles tuginetakse määratlemata
õigusmõistetele esitada tavapärasest põhjalikum sisuline motivatsioon. Määratlemata
õigusmõistel on konkreetses situatsioonis kindel ja tuvastatav sisu. Määratlemata
õigusmõistele tuginedes peab vastustaja kaebaja hinnangul esitama sisulise motivatsiooni,
mis võimaldaks toetuse saajal mõista otsuse sisu.
9
Motivatsioon peab võimaldama kontrollida, kas määratlemata õigusmõisteid sisustati
mõistlikult (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-62-02 punkt 12 ja Riigikohtu otsus nr 3-15-443, punkt 28).
Eelnevast tulenevalt ei täida vaideotsus haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 3 nõudeid, kuna
selles on jäetud kaalumata kõik kaebaja esitatud argumendid.
Toiduainete käitlemiseks on EL tasandil avaliku huvi kaitseks kehtestatud määrused, mis
reguleerivad toiduainete käitlemist liidu territooriumil. Euroopa Liidu huviks on kindlustada liidu
territooriumil elavatele inimestele tervislik ja ohutu toit samaaegselt kaupade vaba liikumise
soodustamisega. Selle avaliku huvi realiseerimiseks ja konkurentsi edendamiseks ettevõtete
vahel on toidukäitlejad kõigis liikmesriikides ja kõigis toidu käitlemise kohtades allutatud
kohapealse pädeva asutuse kontrollile. Kui toitu käitlevate ettevõtete ruume toidu käitlemise
kohas ei kontrollitaks tooks see toiduainete riknemisel kaasa olukorra, kus nt liiga kõrgel
temperatuuril ladustatud veiseliha konservide tõttu saadud toidumürgituste pärast keelatakse
kõigi veiseliha konservide sissetoomine liikmesriiki. Kui üks liikmesriik keelab teisest
liikmesriigist toiduainete sissetoomise tervisekaitsealastel põhjustel siis põhjustab see tõrkeid
ühisturul. Lisaks oleks konkurentsipõhise hankemenetlusega vastuolus olukord, kus hankel
osutuks edukaks ettevõtja, kes ei tee kulutusi toiduainete ohutule käitlemisele ning seetõttu
saaks pakkuda madalaimat hinda. Tegemist oleks ebaausa konkurentsiga, mis paneks halba
olukorda nii hankija kui kõik nõuded täitvad ettevõtted. Selline ebaaus konkurents ei oleks
omakorda kooskõlas riigihangete õigusega sest hankemenetluse eesmärgiks on edendada EL
ülest konkurentsi pädevate, hoolsate ja õiguskuulekate pakkujate vahel. Seega riigihangete
nr 157505 ja 189564 tingimused on kooskõlas nii riigihangete õiguse, toidualaste õigusaktide
kui EL huviga tagada ühisturu toimimine.
4. MENETLUSLIKUD TEATED
1. Kaebaja sai vaideotsuse kätte e-kirja teel 25.01.2019. Seega on kaebus tähtaegne
kui see on esitatud hiljemalt 25.02.2019.
2. Kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 10 kohaselt on riigilõivu tasumisest
vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline.
5. LISAD
1. Volikiri
2. SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/468
3. SA Innove 25.01.2019 vaideotsus nr 3-3.1/14086-2
4. Kaebaja vaie SA Innove 30.10.2018 otsuse nr 3-3.1/468 vaidlustamiseks
5. Rahandusministeeriumi audit nr FEAD-3/2017
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Brandt-Kure
Kristina Brandt-Kure 6269370
[email protected]