EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
veebruar 2019. a nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis kehtestab
erakorralised meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks pärast Suurbritannia ja
Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust.
1. Kiita heaks järgmised tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri esitatud seisukohad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis kehtestab erakorralised
meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri
Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust.
1.1. Eesti toetab määruse üldist eesmärki kehtestada Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi
erakorralised ning ajutised meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks lepinguta
lahkumise korral.
1.2. Eesti toetab kuni Ühendkuningriigi lahkumiseni Euroopa Liidu vaba liikumise
võimalust kasutanud isikute õiguste säilimist. See tähendab Ühendkuningriigis
väljateenitud sotsiaalkindlusperioodide ja seal aset leidnud faktide või sündmuste
arvestamist, mis võimaldavad tagada õiguse hüvitistele ka peale Ühendkuningriigi
lahkumist Euroopa Liidust.
2. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.
Jüri Ratas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
1
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis kehtestab
erakorralised meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas pärast
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust
1. SISSEJUHATUS
Euroopa Komisjon tuli 30. jaanuaril 2019 välja erakorraliste meetmete määruse eelnõuga
sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi
(UK) väljaastumist Euroopa Liidust (EL).
Kuigi UK Euroopa Liidust väljaastumisleping on EL 27 liikmesriigi ja UK valitsuste vahel
kokku lepitud, puudub kindlus, et väljaastumisleping jõustub. Lepingu mittejõustumise korral
lõpetab EL õigus UK-s ja UK suhtes kehtivuse 29. märtsil 2019. Sellisel juhul hakkaksid alates
30. märtsist 2019 ELi ja UK suhteid reguleerima ELi kolmandaid riike puudutavad
seadusesätted. Väljaspool ELi hakkaksid liikmesriikide suhteid UKga reguleerima
rahvusvaheline õigus ja riigisisene õigus.
Ettevalmistusi UK EL-ist lahkumiseks, sh leppeta lahkumiseks, juhib ja koordineerib Euroopa
Komisjon, kes on alustanud vajalike ajutiste üleminekumeetmete väljatöötamist.
Euroopa Komisjon rõhutas oma 13. novembri 2018. aasta teatises "Ettevalmistused
Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: erakorraliste meetmete
tegevuskava", et väljaastumisleping on parim valik UK nõuetekohaseks väljaastumiseks ELst.
Väljaastumislepingu puudumise korral tegutseb EL oma huvide kaitsmiseks ning lähtub
valdkondades ühtsest ja koordineeritud tegevusplaanist. Samas teatises tutvustas komisjon
põhimõtteid, millele erakorralised meetmed peaksid vastama. Nii ei tohiks mainitud meetmed
olla samasugused liidu liikmeks olemise eelistega ega väljaastumislepingus toodud
üleminekuperioodi tingimustega. Meetmed peavad olema ajutised ja põhimõtteliselt lõppema
2019. aasta lõpus. Samuti peavad need olema ühepoolsed liidu huvide saavutamiseks ja seega
võib neid sisuliselt igal ajal tühistada. EL tasemel vastuvõetavad meetmed on mõeldud
vältimaks fragmenteerunud ja ebaühtlast praktikat liikmesriikide lähenemistel ega kaota
täielikult leppeta lahkumisest tulenevat üldist mõju.
Käesoleva eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 48, mille
kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt
sotsiaalkindlustuse valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse
tagamiseks; selleks kehtestavad nad korra, millega kindlustatakse võõrtöötajatele ja teise
liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende ülalpeetavatele:
a) kõigi eri riikide õigusaktide kohaselt arvesse võetavate perioodide kokkuliitmine, et
omandada ja säilitada õigus saada toetust ja arvutada toetuse suurus;
b) toetuse maksmine isikutele, kes elavad liikmesriigi territooriumil.
Arvestades, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ELst lepinguta väljaastumine on
võimalik, on vajalik teha kohaseid ettevalmistusi. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi
EList väljaastumislepinguta lahkumisel on potentsiaalne sotsiaalne mõju ning määruse eelnõu
1
eesmärgiks on ühtse praktika rakendamine vältimaks inimeste ebavõrdset kohtlemist
liikmesriigiti. Seepärast kujundab Eesti seisukohad käesoleva eelnõu kohta.
Seisukohad ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö
osakonna juhataja Triin Uusberg (
[email protected]; 6269 240), sama osakonna juhataja
asetäitja Leili Eenlo (
[email protected]; 7153 478) ja nõunik Agne Nettan-Sepp (agne.nettan-
[email protected]; 6269 225).
2. EELNÕU SISU JA EESTI SEISUKOHAD
Eelnõu eesmärk on tagada, et isikud, kes on liidu kodanikena kasutanud oma õigust vabalt
liikuda enne UK väljaastumiskuupäeva, säilitaksid oma sotsiaalkindlustusõigused ja kaotsi ei
läheks õiguste tekkimiseks vajalikud (kuni 30.03.2019) kogutud kindlustusperioodid (töötamis-
või elamisperioodid). Töötamisperioodid annavad Eestis õiguse pensionile ja
töötuskindlustusele. Töötamise fakt on oluline ka vanemahüvitise maksmisel. Nimetatud
sotsiaalkindlustusõigused on tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 883/2004
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (edaspidi põhimäärus) ja selle
rakendusmäärusega nr 987/2009 (edaspidi rakendusmäärus). Kui UKst saab kolmas riik, siis
tema suhtes eelnimetatud määrused enam ei kehti ja seetõttu on vajalik teatud olulised
põhimõtted eraldi kehtestada käesoleva määruse eelnõuga.
Määruse eelnõu kohaldusalas on kõik põhimääruses toodud sotsiaalkindlustusskeemid1, mis
sisuliselt realiseeruvad läbi siseriikliku õiguse (artikkel 3). Samal ajal on oluline märkida, et
eelnõu kohaldub ainult UK ja Eesti kodanike suhtes (artikkel 2), keda tuleb hüvitiste
määramisel võrdselt kohelda vastavalt eelnõu artiklile 4. Kuna õigus Eesti hüvitistele ei sõltu
kodakondsusest, siis see põhimõte Eestit ei mõjuta. Küll on oluline märkida, et UKs töötanud
Venemaa kodanikud, ei saa arvestada määruse eelnõu artiklist 5 tulenevale perioodide
liitmisega samal moel, kui UK oleks endiselt EL liikmesriik.
Peamine eelnõu põhimõte vastavalt artiklile 5 on hüvitiste, tulu, faktide või sündmuste võrdne
kohtlemine. Näiteks vanemahüvitise puhul on inimesele tagatud eelmise aasta miinimumpalga
määras hüvitis, kui ta on töötanud Eestis ka vähese koormusega ja lühikest aega. Samamoodi
peaksime inimest kohtlema ka siis, kui ta on töötanud UKs.
Teine oluline põhimõte artiklis 5 on UKs enne UK lahkumist täitunud perioodide arvestamine.
See tähendab seda, et Eestis hüvitise õiguse tekkimiseks võtame arvesse UKs töötatud perioode
justkui inimene oleks töötanud siin. Näiteks on pensioniõiguse tekkimiseks vajalik koguda 15
aastat Eesti pensioniõiguslikku staaži. Kui inimesel ei ole piisavalt Eesti staaži, siis kohustab
eelnõu meid liitma ka UK-s väljateenitud kindlustusstaaži. Lisaks sätestab eelnõu, et ka muud
põhimääruse põhimõtted kohalduvad määral, mil nad aitavad kaasa perioodide arvestamisele.
Määruse eelnõu artikkel 5a toob välja, et eelnõu ei oma mõju juba kehtivatele UK ja ühe või
mitme liikmesriigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuse konventsioonidele ja lepingutele.
Rakendusmääruse lisasse I on kantud Eesti Vabariigi ja Ühendkuningriigi pädevate
võimuorganite vahel sõlmitud kokkulepe, mis võimaldab riikide vahel raviteenuste arvetega
omavahel mitte arveldada. See tähendab, et hetkel me ei tasu näiteks Eesti pensionäride UKs
1
ravikindlustus ja haigushüvitised; sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised; invaliidsushüvitised (sh töövõimetoetus);
vanadushüvitised (pensionid); toitjakaotushüvitised; tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised; matusetoetus; töötushüvitised;
eelpensionihüvitised; perehüvitised.
2
tekkinud raviarvete eest ja vastupidi. EL Nõukogu õigusteenistus on analüüsimas, kas seda
lepingut saab rakendada ka edaspidi. Lisaks pakub eelnõu võimaluse põhimääruse vaimus ja
põhimõtetel sõlmida uusi sotsiaalkindlustuse konventsioone ja lepinguid pärast UK lahkumist.
Eelnõu artikkel 6 sätestab, et määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval
päeval ning seda kohaldatakse Brexiti toimumisele järgnevast päevast. Kui aga UK lahkub ELst
väljaastumislepinguga, siis kõnealust määrust ei kohaldata.
Eesti seisukoht
Eesti toetab määruse üldist eesmärki kehtestada ELi ja Ühendkuningriigi erakorralised
ning ajutised meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks lepinguta lahkumise korral.
Eesti toetab kuni UK lahkumiseni EL vaba liikumise võimalust kasutanud isikute õiguste
säilimist. See tähendab UKs väljateenitud sotsiaalkindlusperioodide ja seal aset leidnud
faktide või sündmuste arvestamist, mis võimaldavad tagada õiguse hüvitistele ka peale
UK lahkumist ELst.
3. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglite üldine põhimõte on n.ö ehitada sillad erinevate
riikide kindlustusskeemide vahel, et inimesed ühenduse piires liikudes ei jääks ilma oma
väljateenitud õigustest ning oleks töötades ühe pädeva riigi sotsiaalkindlustusega kaetud. UK
lepinguta lahkumise korral tagatakse komisjoni ettepanekuga inimestele, kes on kasutanud vaba
liikumise õigust (enne UK liidust väljaastumist), minimaalne kaitse sotsiaalkindlustuse mõttes.
Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud on väikesed, kuivõrd liikunud inimeste arv riikide vahel ei
ole suur.
2017. aastal maksis Eesti UKsse peretoetusi 11 lapsele (2018. a. 4 lapsele). UK maksis
piiriüleselt Eestisse peretoetusi 30 lapsele (2018. a. andmed puuduvad). Pensione maksis Eesti
UKsse 2017. aastal 141 inimesele (2018. a. 164) ja UK Eestisse 113 inimesele (2018. a. andmed
puuduvad). Töötuskindlustushüvitiste puhul oli 2018. aastal 169 inimest, kellele hüvitise
saamiseks liideti Eesti ja UK töötamise perioode. UKsse maksti piiriüleselt töötuskindlustust
kolmele inimesele, see on piiratud periood, mil inimene võib teises riigis tööd otsida ja
seejuures hüvitist talle sinna eksporditakse. Eesti kinnitas UK pädevale asutusele 5 inimese
Eestis töötamise perioode, et neil oleks võimalik vastavat hüvitist UKst saada. Töövõimetoetust
maksti täissummas UKsse 2018. aastal 13 inimesele (osaline töövõime 10 ja puuduv 3). UKst
taotles sarnase toetuse eksporti 5 inimest. Eestis on hetkel 34 UK pensionäri, kellele on UK
taganud ravikindlustuse. Nende hulgas on 1 pereliige. UK-s on 20 Eesti pensionäri, kes on
ravikindlustatud Eesti poolt. Meil on UKga koostööleping, mis näeb ette, et kulusid riikide
vahel ei arveldata.
Määruse eelnõu ei reguleeri halduskoostööd ega andmevahetust UKga, mis on eelduseks
perioodide liitmisele. EL õigusaktiga ei saa panna kohustusi kolmandale riigile, kelleks UK
muutub leppeta lahkumisel. Samas on oluline, et ka liikmesriigiti toimiks halduskoostöö UK
ametiasutustega ühtsete põhimõtete alusel. Seetõttu on liikmesriigid tungivalt soovinud
komisjonilt sellist algatust ning viimane on lubanud olla avatud lahendamaks halduskoostöö
UKga EL üleselt. Siiski ei plaani komisjon enne 30. märtsi midagi teha.
3
4. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu osas on konsulteeritud Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Haigekassaga.
4