dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukoht

Sotsiaalministeerium · 22. veebruar 2019
Viit
1.4-1.1/497-2
Registreeritud
22. veebruar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2019
Vastutaja
Agne Nettan-Sepp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎1.4-1.1497-2 22.02.2019 Väljaminev kiri.bdoc696 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2019. a nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis kehtestab erakorralised meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust. 1. Kiita heaks järgmised tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis kehtestab erakorralised meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust. 1.1. Eesti toetab määruse üldist eesmärki kehtestada Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi erakorralised ning ajutised meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks lepinguta lahkumise korral. 1.2. Eesti toetab kuni Ühendkuningriigi lahkumiseni Euroopa Liidu vaba liikumise võimalust kasutanud isikute õiguste säilimist. See tähendab Ühendkuningriigis väljateenitud sotsiaalkindlusperioodide ja seal aset leidnud faktide või sündmuste arvestamist, mis võimaldavad tagada õiguse hüvitistele ka peale Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. 2. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 1 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis kehtestab erakorralised meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust 1. SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon tuli 30. jaanuaril 2019 välja erakorraliste meetmete määruse eelnõuga sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (UK) väljaastumist Euroopa Liidust (EL). Kuigi UK Euroopa Liidust väljaastumisleping on EL 27 liikmesriigi ja UK valitsuste vahel kokku lepitud, puudub kindlus, et väljaastumisleping jõustub. Lepingu mittejõustumise korral lõpetab EL õigus UK-s ja UK suhtes kehtivuse 29. märtsil 2019. Sellisel juhul hakkaksid alates 30. märtsist 2019 ELi ja UK suhteid reguleerima ELi kolmandaid riike puudutavad seadusesätted. Väljaspool ELi hakkaksid liikmesriikide suhteid UKga reguleerima rahvusvaheline õigus ja riigisisene õigus. Ettevalmistusi UK EL-ist lahkumiseks, sh leppeta lahkumiseks, juhib ja koordineerib Euroopa Komisjon, kes on alustanud vajalike ajutiste üleminekumeetmete väljatöötamist. Euroopa Komisjon rõhutas oma 13. novembri 2018. aasta teatises "Ettevalmistused Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: erakorraliste meetmete tegevuskava", et väljaastumisleping on parim valik UK nõuetekohaseks väljaastumiseks ELst. Väljaastumislepingu puudumise korral tegutseb EL oma huvide kaitsmiseks ning lähtub valdkondades ühtsest ja koordineeritud tegevusplaanist. Samas teatises tutvustas komisjon põhimõtteid, millele erakorralised meetmed peaksid vastama. Nii ei tohiks mainitud meetmed olla samasugused liidu liikmeks olemise eelistega ega väljaastumislepingus toodud üleminekuperioodi tingimustega. Meetmed peavad olema ajutised ja põhimõtteliselt lõppema 2019. aasta lõpus. Samuti peavad need olema ühepoolsed liidu huvide saavutamiseks ja seega võib neid sisuliselt igal ajal tühistada. EL tasemel vastuvõetavad meetmed on mõeldud vältimaks fragmenteerunud ja ebaühtlast praktikat liikmesriikide lähenemistel ega kaota täielikult leppeta lahkumisest tulenevat üldist mõju. Käesoleva eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 48, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt sotsiaalkindlustuse valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse tagamiseks; selleks kehtestavad nad korra, millega kindlustatakse võõrtöötajatele ja teise liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende ülalpeetavatele: a) kõigi eri riikide õigusaktide kohaselt arvesse võetavate perioodide kokkuliitmine, et omandada ja säilitada õigus saada toetust ja arvutada toetuse suurus; b) toetuse maksmine isikutele, kes elavad liikmesriigi territooriumil. Arvestades, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ELst lepinguta väljaastumine on võimalik, on vajalik teha kohaseid ettevalmistusi. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi EList väljaastumislepinguta lahkumisel on potentsiaalne sotsiaalne mõju ning määruse eelnõu 1 eesmärgiks on ühtse praktika rakendamine vältimaks inimeste ebavõrdset kohtlemist liikmesriigiti. Seepärast kujundab Eesti seisukohad käesoleva eelnõu kohta. Seisukohad ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja Triin Uusberg ([email protected]; 6269 240), sama osakonna juhataja asetäitja Leili Eenlo ([email protected]; 7153 478) ja nõunik Agne Nettan-Sepp (agne.nettan- [email protected]; 6269 225). 2. EELNÕU SISU JA EESTI SEISUKOHAD Eelnõu eesmärk on tagada, et isikud, kes on liidu kodanikena kasutanud oma õigust vabalt liikuda enne UK väljaastumiskuupäeva, säilitaksid oma sotsiaalkindlustusõigused ja kaotsi ei läheks õiguste tekkimiseks vajalikud (kuni 30.03.2019) kogutud kindlustusperioodid (töötamis- või elamisperioodid). Töötamisperioodid annavad Eestis õiguse pensionile ja töötuskindlustusele. Töötamise fakt on oluline ka vanemahüvitise maksmisel. Nimetatud sotsiaalkindlustusõigused on tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (edaspidi põhimäärus) ja selle rakendusmäärusega nr 987/2009 (edaspidi rakendusmäärus). Kui UKst saab kolmas riik, siis tema suhtes eelnimetatud määrused enam ei kehti ja seetõttu on vajalik teatud olulised põhimõtted eraldi kehtestada käesoleva määruse eelnõuga. Määruse eelnõu kohaldusalas on kõik põhimääruses toodud sotsiaalkindlustusskeemid1, mis sisuliselt realiseeruvad läbi siseriikliku õiguse (artikkel 3). Samal ajal on oluline märkida, et eelnõu kohaldub ainult UK ja Eesti kodanike suhtes (artikkel 2), keda tuleb hüvitiste määramisel võrdselt kohelda vastavalt eelnõu artiklile 4. Kuna õigus Eesti hüvitistele ei sõltu kodakondsusest, siis see põhimõte Eestit ei mõjuta. Küll on oluline märkida, et UKs töötanud Venemaa kodanikud, ei saa arvestada määruse eelnõu artiklist 5 tulenevale perioodide liitmisega samal moel, kui UK oleks endiselt EL liikmesriik. Peamine eelnõu põhimõte vastavalt artiklile 5 on hüvitiste, tulu, faktide või sündmuste võrdne kohtlemine. Näiteks vanemahüvitise puhul on inimesele tagatud eelmise aasta miinimumpalga määras hüvitis, kui ta on töötanud Eestis ka vähese koormusega ja lühikest aega. Samamoodi peaksime inimest kohtlema ka siis, kui ta on töötanud UKs. Teine oluline põhimõte artiklis 5 on UKs enne UK lahkumist täitunud perioodide arvestamine. See tähendab seda, et Eestis hüvitise õiguse tekkimiseks võtame arvesse UKs töötatud perioode justkui inimene oleks töötanud siin. Näiteks on pensioniõiguse tekkimiseks vajalik koguda 15 aastat Eesti pensioniõiguslikku staaži. Kui inimesel ei ole piisavalt Eesti staaži, siis kohustab eelnõu meid liitma ka UK-s väljateenitud kindlustusstaaži. Lisaks sätestab eelnõu, et ka muud põhimääruse põhimõtted kohalduvad määral, mil nad aitavad kaasa perioodide arvestamisele. Määruse eelnõu artikkel 5a toob välja, et eelnõu ei oma mõju juba kehtivatele UK ja ühe või mitme liikmesriigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuse konventsioonidele ja lepingutele. Rakendusmääruse lisasse I on kantud Eesti Vabariigi ja Ühendkuningriigi pädevate võimuorganite vahel sõlmitud kokkulepe, mis võimaldab riikide vahel raviteenuste arvetega omavahel mitte arveldada. See tähendab, et hetkel me ei tasu näiteks Eesti pensionäride UKs 1 ravikindlustus ja haigushüvitised; sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised; invaliidsushüvitised (sh töövõimetoetus); vanadushüvitised (pensionid); toitjakaotushüvitised; tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised; matusetoetus; töötushüvitised; eelpensionihüvitised; perehüvitised. 2 tekkinud raviarvete eest ja vastupidi. EL Nõukogu õigusteenistus on analüüsimas, kas seda lepingut saab rakendada ka edaspidi. Lisaks pakub eelnõu võimaluse põhimääruse vaimus ja põhimõtetel sõlmida uusi sotsiaalkindlustuse konventsioone ja lepinguid pärast UK lahkumist. Eelnõu artikkel 6 sätestab, et määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval ning seda kohaldatakse Brexiti toimumisele järgnevast päevast. Kui aga UK lahkub ELst väljaastumislepinguga, siis kõnealust määrust ei kohaldata. Eesti seisukoht Eesti toetab määruse üldist eesmärki kehtestada ELi ja Ühendkuningriigi erakorralised ning ajutised meetmed sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks lepinguta lahkumise korral. Eesti toetab kuni UK lahkumiseni EL vaba liikumise võimalust kasutanud isikute õiguste säilimist. See tähendab UKs väljateenitud sotsiaalkindlusperioodide ja seal aset leidnud faktide või sündmuste arvestamist, mis võimaldavad tagada õiguse hüvitistele ka peale UK lahkumist ELst. 3. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglite üldine põhimõte on n.ö ehitada sillad erinevate riikide kindlustusskeemide vahel, et inimesed ühenduse piires liikudes ei jääks ilma oma väljateenitud õigustest ning oleks töötades ühe pädeva riigi sotsiaalkindlustusega kaetud. UK lepinguta lahkumise korral tagatakse komisjoni ettepanekuga inimestele, kes on kasutanud vaba liikumise õigust (enne UK liidust väljaastumist), minimaalne kaitse sotsiaalkindlustuse mõttes. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud on väikesed, kuivõrd liikunud inimeste arv riikide vahel ei ole suur. 2017. aastal maksis Eesti UKsse peretoetusi 11 lapsele (2018. a. 4 lapsele). UK maksis piiriüleselt Eestisse peretoetusi 30 lapsele (2018. a. andmed puuduvad). Pensione maksis Eesti UKsse 2017. aastal 141 inimesele (2018. a. 164) ja UK Eestisse 113 inimesele (2018. a. andmed puuduvad). Töötuskindlustushüvitiste puhul oli 2018. aastal 169 inimest, kellele hüvitise saamiseks liideti Eesti ja UK töötamise perioode. UKsse maksti piiriüleselt töötuskindlustust kolmele inimesele, see on piiratud periood, mil inimene võib teises riigis tööd otsida ja seejuures hüvitist talle sinna eksporditakse. Eesti kinnitas UK pädevale asutusele 5 inimese Eestis töötamise perioode, et neil oleks võimalik vastavat hüvitist UKst saada. Töövõimetoetust maksti täissummas UKsse 2018. aastal 13 inimesele (osaline töövõime 10 ja puuduv 3). UKst taotles sarnase toetuse eksporti 5 inimest. Eestis on hetkel 34 UK pensionäri, kellele on UK taganud ravikindlustuse. Nende hulgas on 1 pereliige. UK-s on 20 Eesti pensionäri, kes on ravikindlustatud Eesti poolt. Meil on UKga koostööleping, mis näeb ette, et kulusid riikide vahel ei arveldata. Määruse eelnõu ei reguleeri halduskoostööd ega andmevahetust UKga, mis on eelduseks perioodide liitmisele. EL õigusaktiga ei saa panna kohustusi kolmandale riigile, kelleks UK muutub leppeta lahkumisel. Samas on oluline, et ka liikmesriigiti toimiks halduskoostöö UK ametiasutustega ühtsete põhimõtete alusel. Seetõttu on liikmesriigid tungivalt soovinud komisjonilt sellist algatust ning viimane on lubanud olla avatud lahendamaks halduskoostöö UKga EL üleselt. Siiski ei plaani komisjon enne 30. märtsi midagi teha. 3 4. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu osas on konsulteeritud Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Haigekassaga. 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel