dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lõpparuande edastamine

Sotsiaalministeerium · 4. jaanuar 2019
Viit
1.3-4/38-1
Registreeritud
4. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2019
Vastutaja
Evelin Pungas (Sotsiaalministeerium, Siseauditi osakond)

Failid

  • 📎10-563-1 04.01.2019 Väljaminev kiri.bdoc464 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Sotsiaalfondi projekti 2014-2020.3.01.001.01.15-0004 “TÖÖTURUTEENUSTE OSUTAMINE TÖÖHÕIVEREFORMI SIHTRÜHMALE” PROJEKTIAUDIT Toetuse saaja: Eesti Töötukassa Rakendusüksus: Sihtasutus Innove Lõpparuanne ESF-164/2018 21.12.2018 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas 1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski tuvastati puudusi hangete läbiviimisel. Märge struktuuritoetuse registris 2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 4.1 – Rahvusvahelise hanke viitenumbriga 177228 hanketeates on esitatud piiravad kvalifitseerimistingimused välispakkujate suhtes. Oluline tähelepanek, mitteabikõlblik kulu auditi ulatuses 170,71 € (sh ESF toetus 145,10 € ja riiklik toetus 25,61 €) Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine Meede 3.1 Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine Projekti number 2014-2020.3.01.001.01.15-0004 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale Toetuse saaja ja Eesti Töötukassa partner(id): Taotluse rahuldamise Sotsiaalministeeriumi 27.03.2015. a käskkiri nr 57; otsuse (otsuse muutmise) muutmine 17.12.2015. a käskkiri nr 198; number ja kuupäev muutmine 29.09.2016. a käskkiri nr 101 Rakendusüksus Sihtasutus Innove Projekti kulude 01.08.2015-31.12.2020 abikõlblikkuse periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Audit viidi läbi vastavalt riigihanke nr 187239 „perioodi 2014-2020 välisabi finantsmehhanismide projektiauditite tellimine rahandusministeeriumile“ dokumentatsioonile, mille koostamisel on lähtutud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2018. a tööplaanile 3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Indrek Alliksaar, KPMG Baltics OÜ, Vandeaudiitor nr 446 (auditi eest vastutav isik) Risto Viirg, KPMG Baltics OÜ, Vandeaudiitor nr 611 (auditi juht) Airi Kolomainen, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige) Indra Tupp, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige) Merilin Iital, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige) Hannes Vahemäe, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige) Liina Lember, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige) Auditi läbiviimise aeg 03.07.2018-21.12.2018, sh kohapealsed toimingud 28.08.2018 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Toimingud toetuse saaja Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. Valimi metoodika Olukorras, kus projektiga seotud kuludokumente oli palju, ei olnud mõistlik testida kuludokumentide üldkogumit 100%-liselt ning projekti kuludokumentidest moodustati valim. Valimi moodustamisel lähtuti statistilise valimi moodustamise, MUS meetodist. Valimi moodustamise esimeses etapis määrati projekti tehingute üldkogum: 1) VMT 45412 kuluread, kokku 6285 rida summas 958 659,01 eurot; 2) VMT 46173 kuluread, kokku 5836 rida summas 888 443,76 eurot; 3) VMT 47516 kuluread, kokku 8062 rida summas 1 115 889,71 eurot; 4) VMT 47811 kuluread, kokku 7821 rida summas 1 129 862,03 eurot. Valimi moodustamise teises etapis määrati valimi parameetrid. Oluliseks kriteeriumiks oli valimi esinduslikkus üldkogumi suhtes. Statistilise valimi moodustamisel võeti usaldusnivooks 80%, millest tulenevalt iseloomustab valim üldkogumit 80% ulatuses ning valimi risk ei ületa 20%. Aktsepteeritava vea suuruseks üldkogumist oli 2% ning oodatud vea suuruseks 0,6% üldkogumist. Standardhälve oli 0,03%. Valimi moodustamise kolmandas etapis moodustati kuludokumentidest valim: 1) VMT 45412 valimi suuruseks saadi 30 unikaalset kulurida summas 19 149 eurot, 1,99% üldkogumist; 2) VMT 46173 valimi suuruseks saadi 30 unikaalset kulurida summas 19 805,89 eurot, 2,2% üldkogumist; 3) VMT 47516 valimi suuruseks saadi 30 unikaalset kulurida summas 19 597 eurot, 1,76% üldkogumist; 4) VMT 47811 valimi suuruseks saadi 30 unikaalset kulurida summas 19 889 eurot, 1,76% üldkogumist. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude SFOS nr 45412; 12.09.2017, deklareeritud 958 659,01 eurot, auditeeritud aluseks olevad 19 149,00 eurot; väljamaksed SFOS nr 46173; 14.11.2017, deklareeritud 888 443,76 eurot, auditeeritud (väljamaksetaotluse SFOS 19 805,89 eurot; nr, kuupäev, abikõlblik SFOS nr 47516; 13.03.2018, deklareeritud 1 115 889,71 eurot, auditeeritud summa eurodes) 19 597,33 eurot; SFOS nr 47811; 26.04.2018, deklareeritud 1 129 862,03 eurot, auditeeritud 19 889,44 eurot; Toetuse ja Toetus: 85% omafinantseeringu osakaal Riiklik toetus: 15% abikõlblikest summadest (%) 4 Valimi suurus (eurodes; % SFOS nr 45412, 19 149,00 eurot, 2,00% deklareeritud abikõlblikust SFOS nr 46173, 19 805,89 eurot, 2,23% summast) 4 SFOS nr 47516, 19 597,33 eurot, 1,76% SFOS nr 47811, 19 889,44 eurot, 1,76% Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): Väljamaksetaotlus 46173: 54,31 € Väljamaksetaotlus 47516: 116,4 € Kokku: 170,71 € (Tähelepanek 4.1) TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse number: FINANTSEERI KOKKU 46173 ja 47516 riiklik Kokku EL fond NG toetus Mitteabikõlblik summa 54,31 46,16 8,15 0,00 54,31 auditeeritud kuludes (eurodes) väljamaksetaotluse nr 46173 Mitteabikõlblik summa 116,4 98,94 17,46 0,00 116,4 auditeeritud kuludes (eurodes) väljamaksetaotluse nr 47516 Leitud vea määr (%) 5 Väljamaksetaotluse nr 45412: 0,00% Väljamaksetaotluse nr 46173: 0,27% Väljamaksetaotluse nr 47516: 0,59% Väljamaksetaotluse nr 47811: 0,00% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltoimingud Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 5 Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 6 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Toetuse saaja hangete läbiviimisel esines puudusi hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustes. Tähelepanek 4.1 – Rahvusvahelise hanke viitenumbriga 177228 hanketeates on esitatud piiravad kvalifitseerimistingimused välispakkujate suhtes. Oluline tähelepanek, mitteabikõlblik kulu auditi ulatuses 170,71 € (sh ESF toetus 145,10 € ja riiklik toetus 25,61 €) RHS § 3 p 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist keelata eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele riigihangetes seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased. Eesti Töötukassa on korraldanud rahvusvahelise hanke 177228, et hankida tööalast motivatsioonikoolitust. Hankija on hanketeate tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustes välja toonud, et pakkuja peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Täiendkoolitusasutuse pidajaks on isik, kellel on tegevusluba või on esitanud täiendkoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate. Hankija kontrollis nõude täitmist Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). Tööturuteenuste ja -toetuste seadus § 13 lg 2 sätestab, et Eesti Töötukassa tellib tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) tähenduses. Lähtuvalt TäKS § 15 lg 2 on struktuurifondi vahenditest lubatud rahastada või hüvitada üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele. TäKS tähenduses on täienduskoolitusasutuse pidajaks isik (eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või füüsiline isik), kellel on täienduskoolituse läbi viimiseks (seadusega nõutavas valdkonnas) tegevusluba või ta on esitanud täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate. 7 Teenuse direktiivina käsitletakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006.a. direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (edaspidi Teenuste direktiiv või direktiiv), mille eesmärgiks on tagada teenuste vaba liikumine Euroopa Ühenduse siseturul. Direktiiv reguleerib asutamisvabadusega seonduvat, ennekõike aga autoriseerimisskeeme käsitlevaid sätteid ehk juhtumeid, mille puhul teenuste osutamise valdkonnale juurdepääs või selles valdkonnas tegutsemine ettevõtjate poolt eeldab pädeva asutuse otsust (nt tegevusluba või registreeringut). Direktiivi artikli 2 lõige 2 loetleb tegevusalad, mille suhtes direktiivi ei kohaldata. Koolitusteenus erandite hulka ei kuulu. Audiitorite hinnangul on Eesti tegevusloa või majandustegevustegevuse teatise nõue piirav kvalifitseerimistingimus, sest see piirab põhjendamatult võimalike pakkujate ringi, kes oleksid valmis teenust pakkuma, ent neil puudub vastav tegevusluba (hanketeates on selge viide, et on nõutud Eesti tegevusluba) või majandustegevuse teatis. Eelpool toodust tulenevalt, esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 § 22 (edaspidi tagasimaksete määrus) lõikes 11 punktis 6 toodud asjaolud, mille tõttu hankelepingutele eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Audiitorid leiavad, et 5-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine on põhjendatud, kuna hanked viidi läbi e-hankena riigihangete registris ning avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal – hanketeade on avaldatud riigihangete registris ja TEDis. Riigihankes viitenumbriga 177228 osales 23 pakkujat. Auditi ulatuses on sellest hankest abikõlblikuna deklareeritud summas 3414,18 € (väljamaksetaotluses 46173 summa 1086,24 € ja väljamaksetaotluses 47516 summa 2327,94 €), millest 5% on 170,71 €. Risk toetuse saajale: Esineb oht, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused on piiravad isikute suhtes, kes tegutsevad mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 170,71 € (sh ESF toetus 145,10 € ja riiklik toetus 25,61 €). Toetuse saaja kommentaarid: Auditis ei ole välja toodud, milliste kaalutluste tulemusena on lõppjäreldusele jõutud. Töötukassa ei nõustu auditi seisukohtadega. Kehtiva hankedirektiivi 2014/24/EU artikkel 76 lg 1 kohaselt võib liikmesriik lepingute sõlmimisel kehtestada menetluseeskirjad, mida kohaldatakse selles ulatuses, milles need eeskirjad võimaldavad avalike sektori hankijatel võtta arvesse sotsiaalteenuste eripärasid. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 4 lg 1 kohaselt korraldab tööturuteenuste osutamist Eesti Töötukassa. TTTS § 9 lg 1 p 3 kohaselt on üheks tööturuteenuse liigiks tööturukoolitus. TTTS § 13 lg 1 kohaselt on tööturukoolitus töötule ja TTTS sätestatud juhul muule isikule korraldatav täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta. TTTS § 13 lg 2 kohaselt tellib Eesti Töötukassa tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. TTTS § 13 lg 3 kohaselt sõlmib töötukassa tööturukoolituse läbiviimiseks halduslepingu TTTS § 13 lg 2 nimetatud isikuga st täienduskoolitusasutuse pidajaga. Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 1 lg 5 kohaselt on täienduskoolitusasutuse pidaja isik, kellel on seaduses sätestatud kohustus taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kui ta on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks. Seadusandja on TTTS § 13 lg 2 kehtestanud töötukassale kohustuse tellida tööturuteenust -tööturukoolitust, vaid täienduskoolitusasutuse pidajalt. Seega ei ole töötukassa riigihankes seadnud kvalifitseerimistingimusi (tegevusluba või majandustegevusteade) lähtudes oma suvast, vaid järginud talle seadusega tööturuteenuse 8 osutamiseks pandud kohustusi. Nimetatud tingimused ei ole hankepõhised ning kõigil huvitatud isikutel on võimalus nendega tutvuda ka enne võimaliku hanke korraldamist. Samuti ei olnud huvitatud isikul keeruline, ülemäära koormav ega ajaliselt mahukas majandustegevusteadet esitada vt täpsemalt https://www.eesti.ee/et/erinouetega-tegevusalad/haridus/taeiskasvanute-taeienduskoolituste-korraldaja- majandustegevusteade/. Pakkujatel oli pakkumuste esitamiseks 40 päeva. Töötukassa märgib, et riigihangete seadusega on hankemenetluse reeglid ette nähtud. Kuni 31.08.2017? ehtinud RHS sätted ei andnud hankijale võimalust edukaks osutunud pakkujaga jätta hankeleping sõlmimast põhjendusel, et ta ei vasta TTTS § 13 lg 2 toodule, kui nõuded oleks olnud hankes seadmata. Seega pidid vastavad nõuded olema esitatud juba hankemenetluses, et töötukassa saaks järgida TTTS-is sätestatut kohustust: tellida töötuturukoolitust ja sõlmida hankeleping isikuga, kes on täienduskoolitusasutuse pidaja. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 12. detsembri 2006 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (direktiiv) artikli 2 lõike 2 alapunkt a) kohaselt ei kohaldata direktiivi mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavad üldhuviteenuste suhtes. Üldhuviteenused on teenused, mida ELi liikmesriikide ametiasutused käsitavad üldist huvi teenivate teenustena ja mis on seetõttu hõlmatud konkreetse avaliku teenuse osutamise kohustusega. Neid võib osutada kas riik või erasektor. Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused vastavad haavatavamate inimeste vajadustele ning põhinevad solidaarsuse ja võrdse kättesaadavuse põhimõtetel. Siia hulka kuuluvad ka tööhõiveteenused. Tuginedes TTTS sätestatule, saab öelda, et töötukassa osutatav tööturuteenus tööturukoolitus on käsitletav mittemajandusliku üldhuviteenusena. Tegemist on avaliku teenusega, mida töötukassa osutab kliendile tasuta riigi nimel, sõlmides seadusandja määratud isikuga-täienduskoolitusasutuse pidajaga halduslepingu. Seega jääb töötukassa tööturuteenusena osutatav tööturukoolitus direktiivi kohaldamisalast välja. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt peab töötukassa hankijana järgima riigihangete seadust. Töötukassa on seda ka teinud. Töötukassa ei saa nõustuda auditis esitatud kahtlusega, et töötukassa ei ole täitnud riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid. Töötukassa korraldas kõnealloleva riigihanke avatud hankemenetlusena. Õiguse kõneallolevate nõuete kvalifitseerimistingimustena seadmiseks andis hanke avaldamise seisuga (9.08.2016) riigihangete seaduse § 41 lõige 3 (kehtis kuni 31. 08.2017) . Märgime, et ka kehtiva riigihangete seaduse § 99 lubab hankijal, juhul kui teenuste hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetada hanketeates, millistele erinõuetele vastamine või registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutav. Täiendavalt märgib hankija, et audiitorid ei ole võtnud arvesse eelpool nimetatud riigihangete eripära. Hankelepingute esemeks on teenused, mille CPV kood kuulub hankedirektiivi 2004/18/EÜ järgi lihtsustatud korras tellitava teenuse valdkonda ning hankedirektiivi 2014/24/EU järgi sotsiaalteenuste valdkonda. Kehtiva hankedirektiivi 2014/24/EU kohaselt on hankijal õigus võtta arvesse teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni. Kõike eelnevat arvesse võttes, on Eesti Töötukassa auditeeritud riigihangete puhul järginud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võtnud hanketingimuste kehtestamisel arvesse kehtinud õigusakte, arvestanud sotsiaalteenuste eripäradega, sõlminud lepingud parimatel tingimustel ning ei ole seadnud objektiivselt põhjendamatuid takistusi või piiranguid välisriigi ettevõtjatele hangetes osalemiseks. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja ja tema projekti partnerite kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: 9 Soovitame rakendusüksusel üle vaadata kõik riigihankega 177228 seotud struktuurivahenditest rahastatud toetuse saaja Eesti Töötukassa projektid ning kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra väljamakstud projekti abikõlblikele kuludele. Jälgida, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused oleksid proportsionaalsed hanke esemega ning võimaldavad hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal. Rakendusüksuse kommentaarid: Rakendusüksus algatab järelevalvemenetluse peale Auditi lõpparuande esitamist. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Anne-Ly Aalde, kaks kuud peale Auditi lõpparuande saabumist rakendusüksusesse. Audiitori täiendav kommentaar: Audiitorid jäävad oma esialgse seisukoha juurde. Toetuse saaja on korraldanud rahvusvahelise avatud hankemenetluse ning ühe kvalifitseerimistingimusena on välja toodud, et pakkuja peab omama Eestis väljastatud tegevusluba või majandustegevustegevuse teatist (viitamata samaväärsusele). Seades eelkirjeldatud kvalifitseerimistingimuse, piirab hankija võimalike välispakkujate (kes omavad samaväärset tegevusluba või majandustegevuse teatist oma asukohamaal) osalemist hankes, kuna see tekitab nende jaoks põhjendamatut ressursikulu (nii ajalisele kui ka rahaliselt). Kuna vastava tegevusloa või majandustegevuse teatise kontrollimine toimus siseriikliku registri kaudu, siis siinkohal on juba audiitorite hinnangul tegemist piirava tingimuse/olukorraga. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 10 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Indrek Alliksaar Risto Viirg Juhatuse liige Audiitor KPMG Baltics OÜ KPMG Baltics OÜ Tallinn, 21. detsember 2018 10 Meelis Paavel Meie 04.01.2019 nr 10-5/63-1 Eesti Töötukassa [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra juhatuse esimees Edastame Teile projekti nr 2014-2020.3.01.001.01.15-0004 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ auditi lõpparuande nr ESF-164/2018. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne, 10 lehekülge Sama: Pr Katri Targama, Sihtasutus Innove ([email protected]). Teadmiseks: Pr Riina Sikkut, Sotsiaalministeerium ([email protected]); Pr Monika Kont, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Elis Kõrvek 611 3197 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →