Euroopa Sotsiaalfondi projekti
2014-2020.3.01.001.01.15-0004
“TÖÖTURUTEENUSTE OSUTAMINE
TÖÖHÕIVEREFORMI SIHTRÜHMALE”
PROJEKTIAUDIT
Toetuse saaja: Eesti Töötukassa
Rakendusüksus: Sihtasutus Innove
Lõpparuanne
ESF-164/2018
21.12.2018
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja
tegevus projekti rakendamisel on olulises osas 1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski
tuvastati puudusi hangete läbiviimisel.
Märge struktuuritoetuse registris 2:
märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Tähelepanek 4.1 – Rahvusvahelise hanke viitenumbriga 177228 hanketeates on esitatud piiravad
kvalifitseerimistingimused välispakkujate suhtes. Oluline tähelepanek, mitteabikõlblik kulu
auditi ulatuses 170,71 € (sh ESF toetus 145,10 € ja riiklik toetus 25,61 €)
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta
põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2
Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis
ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI
ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine
Meede 3.1 Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine
Projekti number 2014-2020.3.01.001.01.15-0004
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale
Toetuse saaja ja Eesti Töötukassa
partner(id):
Taotluse rahuldamise Sotsiaalministeeriumi 27.03.2015. a käskkiri nr 57;
otsuse (otsuse muutmise) muutmine 17.12.2015. a käskkiri nr 198;
number ja kuupäev muutmine 29.09.2016. a käskkiri nr 101
Rakendusüksus Sihtasutus Innove
Projekti kulude 01.08.2015-31.12.2020
abikõlblikkuse periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Audit viidi läbi vastavalt riigihanke nr 187239 „perioodi 2014-2020 välisabi
finantsmehhanismide projektiauditite tellimine rahandusministeeriumile“
dokumentatsioonile, mille koostamisel on lähtutud perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi
finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2018. a
tööplaanile 3.
Eesmärk
Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Indrek Alliksaar, KPMG Baltics OÜ, Vandeaudiitor nr 446 (auditi eest
vastutav isik)
Risto Viirg, KPMG Baltics OÜ, Vandeaudiitor nr 611 (auditi juht)
Airi Kolomainen, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Indra Tupp, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Merilin Iital, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Hannes Vahemäe, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Liina Lember, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Auditi läbiviimise aeg
03.07.2018-21.12.2018, sh kohapealsed toimingud 28.08.2018
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi
käsiraamat”.
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel
võrdne võimalus valimisse sattuda.
3
Toimingud toetuse saaja Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
• projekti tegelik teostamine,
• projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
• kulude abikõlblikkus,
• projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
• omafinantseeringu olemasolu,
• struktuurifondide sümboolika kasutamine.
Valimi metoodika Olukorras, kus projektiga seotud kuludokumente oli palju, ei olnud mõistlik
testida kuludokumentide üldkogumit 100%-liselt ning projekti
kuludokumentidest moodustati valim. Valimi moodustamisel lähtuti
statistilise valimi moodustamise, MUS meetodist.
Valimi moodustamise esimeses etapis määrati projekti tehingute üldkogum:
1) VMT 45412 kuluread, kokku 6285 rida summas 958 659,01 eurot;
2) VMT 46173 kuluread, kokku 5836 rida summas 888 443,76 eurot;
3) VMT 47516 kuluread, kokku 8062 rida summas 1 115 889,71 eurot;
4) VMT 47811 kuluread, kokku 7821 rida summas 1 129 862,03 eurot.
Valimi moodustamise teises etapis määrati valimi parameetrid. Oluliseks
kriteeriumiks oli valimi esinduslikkus üldkogumi suhtes. Statistilise valimi
moodustamisel võeti usaldusnivooks 80%, millest tulenevalt iseloomustab
valim üldkogumit 80% ulatuses ning valimi risk ei ületa 20%.
Aktsepteeritava vea suuruseks üldkogumist oli 2% ning oodatud vea
suuruseks 0,6% üldkogumist. Standardhälve oli 0,03%.
Valimi moodustamise kolmandas etapis moodustati kuludokumentidest
valim:
1) VMT 45412 valimi suuruseks saadi 30 unikaalset kulurida summas
19 149 eurot, 1,99% üldkogumist;
2) VMT 46173 valimi suuruseks saadi 30 unikaalset kulurida summas
19 805,89 eurot, 2,2% üldkogumist;
3) VMT 47516 valimi suuruseks saadi 30 unikaalset kulurida summas
19 597 eurot, 1,76% üldkogumist;
4) VMT 47811 valimi suuruseks saadi 30 unikaalset kulurida summas
19 889 eurot, 1,76% üldkogumist.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude SFOS nr 45412; 12.09.2017, deklareeritud 958 659,01 eurot, auditeeritud
aluseks olevad 19 149,00 eurot;
väljamaksed SFOS nr 46173; 14.11.2017, deklareeritud 888 443,76 eurot, auditeeritud
(väljamaksetaotluse SFOS 19 805,89 eurot;
nr, kuupäev, abikõlblik SFOS nr 47516; 13.03.2018, deklareeritud 1 115 889,71 eurot, auditeeritud
summa eurodes) 19 597,33 eurot;
SFOS nr 47811; 26.04.2018, deklareeritud 1 129 862,03 eurot, auditeeritud
19 889,44 eurot;
Toetuse ja Toetus: 85%
omafinantseeringu osakaal Riiklik toetus: 15%
abikõlblikest summadest
(%)
4
Valimi suurus (eurodes; % SFOS nr 45412, 19 149,00 eurot, 2,00%
deklareeritud abikõlblikust SFOS nr 46173, 19 805,89 eurot, 2,23%
summast) 4 SFOS nr 47516, 19 597,33 eurot, 1,76%
SFOS nr 47811, 19 889,44 eurot, 1,76%
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): Väljamaksetaotlus 46173: 54,31 €
Väljamaksetaotlus 47516: 116,4 €
Kokku: 170,71 € (Tähelepanek 4.1)
TOETUS OMA-
Väljamaksetaotluse number:
FINANTSEERI KOKKU
46173 ja 47516 riiklik
Kokku EL fond NG
toetus
Mitteabikõlblik summa 54,31 46,16 8,15 0,00 54,31
auditeeritud kuludes
(eurodes) väljamaksetaotluse
nr 46173
Mitteabikõlblik summa 116,4 98,94 17,46 0,00 116,4
auditeeritud kuludes
(eurodes) väljamaksetaotluse
nr 47516
Leitud vea määr (%) 5 Väljamaksetaotluse nr 45412: 0,00%
Väljamaksetaotluse nr 46173: 0,27%
Väljamaksetaotluse nr 47516: 0,59%
Väljamaksetaotluse nr 47811: 0,00%
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides
ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu
suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning
on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva
informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltoimingud
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike
kulude osakaal valimi mahust.
5
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel
viiakse läbi järelaudit.
6
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Toetuse saaja hangete läbiviimisel esines puudusi hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustes.
Tähelepanek 4.1 – Rahvusvahelise hanke viitenumbriga 177228 hanketeates on esitatud piiravad
kvalifitseerimistingimused välispakkujate suhtes. Oluline tähelepanek, mitteabikõlblik kulu auditi
ulatuses 170,71 € (sh ESF toetus 145,10 € ja riiklik toetus 25,61 €)
RHS § 3 p 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa
Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja
mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke
eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist
keelata eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele riigihangetes
seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased.
Eesti Töötukassa on korraldanud rahvusvahelise hanke 177228, et hankida tööalast motivatsioonikoolitust.
Hankija on hanketeate tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustes välja toonud, et pakkuja
peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Täiendkoolitusasutuse
pidajaks on isik, kellel on tegevusluba või on esitanud täiendkoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate.
Hankija kontrollis nõude täitmist Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS).
Tööturuteenuste ja -toetuste seadus § 13 lg 2 sätestab, et Eesti Töötukassa tellib tööturukoolitust
täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) tähenduses. Lähtuvalt TäKS § 15 lg 2
on struktuurifondi vahenditest lubatud rahastada või hüvitada üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat
täienduskoolitust, mis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele.
TäKS tähenduses on täienduskoolitusasutuse pidajaks isik (eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline
isik, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või füüsiline isik), kellel on täienduskoolituse läbi viimiseks
(seadusega nõutavas valdkonnas) tegevusluba või ta on esitanud täienduskoolituse läbiviimiseks
majandustegevusteate.
7
Teenuse direktiivina käsitletakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006.a. direktiivi 2006/123/EÜ
teenuste kohta siseturul (edaspidi Teenuste direktiiv või direktiiv), mille eesmärgiks on tagada teenuste vaba
liikumine Euroopa Ühenduse siseturul. Direktiiv reguleerib asutamisvabadusega seonduvat, ennekõike aga
autoriseerimisskeeme käsitlevaid sätteid ehk juhtumeid, mille puhul teenuste osutamise valdkonnale juurdepääs
või selles valdkonnas tegutsemine ettevõtjate poolt eeldab pädeva asutuse otsust (nt tegevusluba või
registreeringut). Direktiivi artikli 2 lõige 2 loetleb tegevusalad, mille suhtes direktiivi ei kohaldata.
Koolitusteenus erandite hulka ei kuulu. Audiitorite hinnangul on Eesti tegevusloa või majandustegevustegevuse
teatise nõue piirav kvalifitseerimistingimus, sest see piirab põhjendamatult võimalike pakkujate ringi, kes
oleksid valmis teenust pakkuma, ent neil puudub vastav tegevusluba (hanketeates on selge viide, et on nõutud
Eesti tegevusluba) või majandustegevuse teatis.
Eelpool toodust tulenevalt, esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a
määruse nr 143 § 22 (edaspidi tagasimaksete määrus) lõikes 11 punktis 6 toodud asjaolud, mille tõttu
hankelepingutele eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise
tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib
kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Audiitorid leiavad, et 5-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine on põhjendatud, kuna hanked
viidi läbi e-hankena riigihangete registris ning avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas
hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal – hanketeade
on avaldatud riigihangete registris ja TEDis. Riigihankes viitenumbriga 177228 osales 23 pakkujat.
Auditi ulatuses on sellest hankest abikõlblikuna deklareeritud summas 3414,18 € (väljamaksetaotluses 46173
summa 1086,24 € ja väljamaksetaotluses 47516 summa 2327,94 €), millest 5% on 170,71 €.
Risk toetuse saajale:
Esineb oht, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused on piiravad isikute suhtes, kes tegutsevad mõnes
teises Euroopa Liidu liikmesriigis, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping
sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse
summas 170,71 € (sh ESF toetus 145,10 € ja riiklik toetus 25,61 €).
Toetuse saaja kommentaarid:
Auditis ei ole välja toodud, milliste kaalutluste tulemusena on lõppjäreldusele jõutud. Töötukassa ei nõustu
auditi seisukohtadega.
Kehtiva hankedirektiivi 2014/24/EU artikkel 76 lg 1 kohaselt võib liikmesriik lepingute sõlmimisel kehtestada
menetluseeskirjad, mida kohaldatakse selles ulatuses, milles need eeskirjad võimaldavad avalike sektori
hankijatel võtta arvesse sotsiaalteenuste eripärasid.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 4 lg 1 kohaselt korraldab tööturuteenuste osutamist Eesti
Töötukassa. TTTS § 9 lg 1 p 3 kohaselt on üheks tööturuteenuse liigiks tööturukoolitus. TTTS § 13 lg 1 kohaselt
on tööturukoolitus töötule ja TTTS sätestatud juhul muule isikule korraldatav täienduskoolitus, kus omandatakse
või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni
üks aasta.
TTTS § 13 lg 2 kohaselt tellib Eesti Töötukassa tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute
koolituse seaduse tähenduses. TTTS § 13 lg 3 kohaselt sõlmib töötukassa tööturukoolituse läbiviimiseks
halduslepingu TTTS § 13 lg 2 nimetatud isikuga st täienduskoolitusasutuse pidajaga. Täiskasvanute koolituse
seaduse (TäKS) § 1 lg 5 kohaselt on täienduskoolitusasutuse pidaja isik, kellel on seaduses sätestatud kohustus
taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kui ta on esitanud majandustegevusteate
täienduskoolituse läbiviimiseks.
Seadusandja on TTTS § 13 lg 2 kehtestanud töötukassale kohustuse tellida tööturuteenust -tööturukoolitust, vaid
täienduskoolitusasutuse pidajalt. Seega ei ole töötukassa riigihankes seadnud kvalifitseerimistingimusi
(tegevusluba või majandustegevusteade) lähtudes oma suvast, vaid järginud talle seadusega tööturuteenuse
8
osutamiseks pandud kohustusi. Nimetatud tingimused ei ole hankepõhised ning kõigil huvitatud isikutel on
võimalus nendega tutvuda ka enne võimaliku hanke korraldamist. Samuti ei olnud huvitatud isikul keeruline,
ülemäära koormav ega ajaliselt mahukas majandustegevusteadet esitada vt täpsemalt
https://www.eesti.ee/et/erinouetega-tegevusalad/haridus/taeiskasvanute-taeienduskoolituste-korraldaja-
majandustegevusteade/. Pakkujatel oli pakkumuste esitamiseks 40 päeva.
Töötukassa märgib, et riigihangete seadusega on hankemenetluse reeglid ette nähtud. Kuni 31.08.2017? ehtinud
RHS sätted ei andnud hankijale võimalust edukaks osutunud pakkujaga jätta hankeleping sõlmimast
põhjendusel, et ta ei vasta TTTS § 13 lg 2 toodule, kui nõuded oleks olnud hankes seadmata. Seega pidid
vastavad nõuded olema esitatud juba hankemenetluses, et töötukassa saaks järgida TTTS-is sätestatut kohustust:
tellida töötuturukoolitust ja sõlmida hankeleping isikuga, kes on täienduskoolitusasutuse pidaja.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 12. detsembri 2006 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (direktiiv)
artikli 2 lõike 2 alapunkt a) kohaselt ei kohaldata direktiivi mittemajanduslikel kaalutlustel osutatavad
üldhuviteenuste suhtes. Üldhuviteenused on teenused, mida ELi liikmesriikide ametiasutused käsitavad üldist
huvi teenivate teenustena ja mis on seetõttu hõlmatud konkreetse avaliku teenuse osutamise kohustusega. Neid
võib osutada kas riik või erasektor. Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused vastavad haavatavamate inimeste
vajadustele ning põhinevad solidaarsuse ja võrdse kättesaadavuse põhimõtetel. Siia hulka kuuluvad ka
tööhõiveteenused.
Tuginedes TTTS sätestatule, saab öelda, et töötukassa osutatav tööturuteenus tööturukoolitus on käsitletav
mittemajandusliku üldhuviteenusena. Tegemist on avaliku teenusega, mida töötukassa osutab kliendile tasuta
riigi nimel, sõlmides seadusandja määratud isikuga-täienduskoolitusasutuse pidajaga halduslepingu. Seega jääb
töötukassa tööturuteenusena osutatav tööturukoolitus direktiivi kohaldamisalast välja.
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt peab töötukassa hankijana järgima riigihangete seadust.
Töötukassa on seda ka teinud. Töötukassa ei saa nõustuda auditis esitatud kahtlusega, et töötukassa ei ole täitnud
riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid.
Töötukassa korraldas kõnealloleva riigihanke avatud hankemenetlusena. Õiguse kõneallolevate nõuete
kvalifitseerimistingimustena seadmiseks andis hanke avaldamise seisuga (9.08.2016) riigihangete seaduse § 41
lõige 3 (kehtis kuni 31. 08.2017) . Märgime, et ka kehtiva riigihangete seaduse § 99 lubab hankijal, juhul kui
teenuste hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetada
hanketeates, millistele erinõuetele vastamine või registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või
taotleja kvalifitseerimiseks nõutav.
Täiendavalt märgib hankija, et audiitorid ei ole võtnud arvesse eelpool nimetatud riigihangete eripära.
Hankelepingute esemeks on teenused, mille CPV kood kuulub hankedirektiivi 2004/18/EÜ järgi lihtsustatud
korras tellitava teenuse valdkonda ning hankedirektiivi 2014/24/EU järgi sotsiaalteenuste valdkonda. Kehtiva
hankedirektiivi 2014/24/EU kohaselt on hankijal õigus võtta arvesse teenuste kvaliteedi, katkematuse,
ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide,
sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.
Kõike eelnevat arvesse võttes, on Eesti Töötukassa auditeeritud riigihangete puhul järginud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid, võtnud hanketingimuste kehtestamisel arvesse kehtinud õigusakte, arvestanud
sotsiaalteenuste eripäradega, sõlminud lepingud parimatel tingimustel ning ei ole seadnud objektiivselt
põhjendamatuid takistusi või piiranguid välisriigi ettevõtjatele hangetes osalemiseks.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures:
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja ja tema projekti partnerite kohustuste täitmist
kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
9
Soovitame rakendusüksusel üle vaadata kõik riigihankega 177228 seotud struktuurivahenditest rahastatud
toetuse saaja Eesti Töötukassa projektid ning kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra väljamakstud
projekti abikõlblikele kuludele.
Jälgida, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused oleksid proportsionaalsed hanke esemega ning
võimaldavad hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal.
Rakendusüksuse kommentaarid: Rakendusüksus algatab järelevalvemenetluse peale Auditi lõpparuande
esitamist.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Anne-Ly Aalde, kaks kuud peale
Auditi lõpparuande saabumist rakendusüksusesse.
Audiitori täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad oma esialgse seisukoha juurde. Toetuse saaja on korraldanud rahvusvahelise avatud
hankemenetluse ning ühe kvalifitseerimistingimusena on välja toodud, et pakkuja peab omama Eestis väljastatud
tegevusluba või majandustegevustegevuse teatist (viitamata samaväärsusele).
Seades eelkirjeldatud kvalifitseerimistingimuse, piirab hankija võimalike välispakkujate (kes omavad
samaväärset tegevusluba või majandustegevuse teatist oma asukohamaal) osalemist hankes, kuna see tekitab
nende jaoks põhjendamatut ressursikulu (nii ajalisele kui ka rahaliselt). Kuna vastava tegevusloa või
majandustegevuse teatise kontrollimine toimus siseriikliku registri kaudu, siis siinkohal on juba audiitorite
hinnangul tegemist piirava tingimuse/olukorraga.
5. Riigiabi andmine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas
kehtivaid õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 10 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Indrek Alliksaar Risto Viirg
Juhatuse liige Audiitor
KPMG Baltics OÜ KPMG Baltics OÜ
Tallinn, 21. detsember 2018
10
Meelis Paavel Meie 04.01.2019 nr 10-5/63-1
Eesti Töötukassa
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra juhatuse esimees
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.3.01.001.01.15-0004 „Tööturuteenuste osutamine
töövõimereformi sihtrühmale“ auditi lõpparuande nr ESF-164/2018.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa: Auditi lõpparuanne, 10 lehekülge
Sama:
Pr Katri Targama, Sihtasutus Innove (
[email protected]).
Teadmiseks:
Pr Riina Sikkut, Sotsiaalministeerium (
[email protected]);
Pr Monika Kont, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Elis Kõrvek 611 3197
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272