dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

vaideotsus

Sotsiaalministeerium · 4. jaanuar 2019
Viit
1.2-5/36-1
Registreeritud
4. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon, Innove SA
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2018
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-536-1 04.01.2019 Väljaminev kiri.bdoc316 KB

Sisu (failidest)

Tööinspektsioon Teie 26.10.2018 nr 2-17/1707-4 [email protected] Meie 04.01.2019 nr 1.2-5/36-1 Vaideotsus Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punkti 4 alusel: - jätta Tööinspektsiooni vaie Innove SA 4. oktoobri 2018. a otsusele nr 3-3.1/451 rahuldamata. Edasikaebamise kord STS § 51 lõike 1 kohaselt tuleb korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Vastavalt HMS § 87 lõikele 1 on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Tulenevalt HMS § 87 lg-le 2 võib vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda: 1) koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või 2) sõltumata punktis 1 nimetatud nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lg 4 kohaselt võib riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 47 lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjaolud 1. Tööinspektsioon (edaspidi vaide esitaja) on toetuse andmise tingimuste, mis on kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ (2014-2020.3.01.002.01.15-0001, edaspidi TAT), raames toetuse saaja. 2. Vaide esitaja oli Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt läbi viidud hanke nr 182062 „Kütuse ostmine“ (edaspidi hange) ühishankija. Hanketeates oli kvalifitseerimise tingimusena märgitud, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal ning hankija kontrollib Eestis registreeritud pakkuja tegevusloa kehtivust majandustegevuse registri kaudu. Vaide esitaja esitas toetuse saajana maksetaotlused (edaspidi MT) nr 31-33, mille objektiks oli hanke nr 182062 esemed (kütus). 3. RÜ leidis, et hanke läbiviimisel on põhjendamatult piiratud pakkujate ringi, eelkõige välismaiste pakkujate osas, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal ja omama tegevusluba. Eeltoodust tulenevalt tegi RÜ 4. oktoobril 2018. a finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/451 (edaspidi otsus), lugedes mitteabikõlblikuks kuluks MT-s nr 31-33 kajastatud ning tulevikus esitatavad lepingulised hankega seotud kulud 5% ulatuses kulude maksumusest. RÜ võttis otsuse tegemisel arvesse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt Sotsiaalministeeriumi kaudu varasemalt edastatud selgitusi kütusehanke kvalifitseerimistingimuse põhjendatuse ning välismaiste pakkujate hankes osalemiste võimaluste osas. 4. Tööinspektsioon esitas otsusele 26. oktoobril 2018. a vaide, leides, et otsus on väär järgmiste asjaolude koosmõjus: 1) riigihangete seadus (edaspidi RHS) lubab seada piirava tingimuse; 2) hanget ei vaidlustatud; 3) hanketeade oli avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. 5. RÜ leidis, et otsus on põhjendatud ning jäi otsuses esitatud põhjenduste juurde. RÜ kontrollis vaide nõuetekohasust ja edastas 5. novembri 2018. a kirjaga vaide Sotsiaalministeeriumile (rakendusasutus) lahendamiseks. Vaideotsuse põhjendused 6. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõigetele 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. 7. Rakendusüksus on vaide ja selle lisad edastanud koos omapoolse seisukohaga. Sotsiaalministeerium hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile esitatud vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi ning asub seisukohale, et vaide esitaja on rahvusvahelises hankemenetluses kehtestanud ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimuse, mis on ebamõistlikult piirav, rikkudes sellega RHS § 3 üldpõhimõtteid. Sotsiaalministeerium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 8. STS § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Vastavalt TAT punktile 7.1 kohalduvad toetuse saajale lisaks TAT-is sätestatule STS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. TAT p 7.2.2 kohaselt loetakse abikõlblikeks kuludeks TAT-is nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143) ning TAT-is sätestatud tingimustele. Ka STS § 28 lõikest 9 tulenevalt kehtestab maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning toetuse maksmise täpsemad tingimused ja korra Vabariigi Valitsus määrusega nr 143. 9. STS § 24 p-de 1 ja 6 alusel on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning muu hulgas tõendama kulude abikõlblikkust. Määrus nr 143 § 2 lg- st 1 tulenevalt on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt määruse nr 143 § 2 lg-tele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt sama sätte lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Määruse nr 143 § 2 lg 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. 3 Vastavalt STS § 26 lg-le 1 on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Riigihanke kohustuslasest toetuse saaja korral on oluline, et hankemenetluses ja lepingu täitmisel oleks järgitud RHS-i. 10. Tööinspektsiooni ja RÜ vahel puudub vaidlus selles, et faktiliselt oli vedelkütuse müügi tegevusloa nõue RHS mõttes piiranguks. Vaide esitaja ja RÜ on asunud erinevatele seisukohtadele selle osas, kas hanke kvalifitseerimistingimusena vedelkütuse müügi tegevusloa olemasolu nõudmine oli piirang põhjendatud. Sisuliseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas piirang kohaldus kõigile hankes osaleda soovivatele pakkujatele võrdväärselt või oli tegemist ebaproportsionaalse piiranguga, mis võimaldas ebavõrdset kohtlemist. 11. Sotsiaalministeerium leiab, et kõigepealt on vaja tuvastada, kas piirang oli sisuliselt põhjendatud ja lubatav riigihangete reeglite kohaselt ning alles seejärel on võimalik kontrollida, kas piirang tõi kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise nõude täitmise aja (nõue tuli täita pakkumuste esitamise ajaks) tõttu. RÜ on piirangu osas leidnud, et Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märts 2004. a direktiivi 2004/18/EÜ art 46 teine lause keelab asjade hankes nõuda tõendeid tegevusloa kohta. Ka teenuslepingute puhul lubab artikkel 46 kvalifitseerimiseks nõuda üksnes pakkuja (ja mitte hankija) asukohariigis väljastatud teenuse osutamist tõendava loa olemasolu või nende asukohariigis vastavasse organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist. Hankija esitatud selgituste kohaselt ei saa hankija hinnangul hanketingimuste õiguspärasuse kontrollimise objektiks olla mitte küsimus, kas hankijal oli õigus esitada nõuet kütuse müügi tegevusloa olemasolu kohta, vaid küsimus, kas hankija oleks pidanud hanketingimustes ette nägema võimaluse Eestis kehtiva tegevusloa asemel mõne muu EL liikmesriigi sarnase tegevusloa aktsepteerimiseks. EL teenuste vaba liikumise põhimõtte raames kehtib teises EL liikmesriigis välja antud tegevusloa tunnustamise põhimõte, kuid seda teatud tingimuste esinemisel (MsÜS § 22). Siinkohal on oluline, milline on tegevusloa kontrolliese st kas teises liikmesriigis läbi viidud tegevusloa andmisele eelnenud kontroll tagab teenuse nõuetekohase osutamise ka Eestis. Hankija möönab, et on mitmeid tegevusalasid, kus välisriigis omandatud kvalifikatsioon, kutse või tegevusluba on nö piiriülesed – st tegevusloa puudub kohaspetsiifiline mõõde ja välisriigi tegevusluba saab ja tulebki tunnustada (nt elektritööd, ehitus). Vedelkütuse seaduse § 15 kohaselt hõlmab aga tegevusloa kontroll ka kütuse müügikohta (tegevuskohta, vedelkütuse seaduse § 3 lg 6) - välisriigis tegevusloa väljaandmisel Eestis asuvat müügikohta / tegevuskohta aga ei kontrollita. Seega ei saaks hankija välisriigi sarnase valdkonna tegevusluba tunnustada. 12. Sotsiaalministeerium nõustub siinkohal hankijaga, et hankija ei oleks saanud eirata siseriiklikust seadusest tulenevat nõuet tegevusloa omamise kohta. 12.1. Eriseadusest tuleneva nõude korral ei ole hankijal võimalik kasutada ka samaväärse kriteeriumi võimalust, kuivõrd samaväärse või ka välisriigi tegevusloa puhul puuduks pakkujal siiski õigust asju Eestis müüa, kuna ta ei vastaks tegevusele seatud tingimustele. Vastavat seisukohta on toetab ka Rahandusministeeriumi riigihangete juhis (kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/juhised/1._riigi hangete_juhis.pdf), mille kohaselt kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata (RHS § 47 lg 3). 4 12.2. Sotsiaalministeerium leiab, et eriseadusest tulenev nõue muutuks sisutühjaks ning hankijal puuduks õiguskaitsevõimalused hanke õiguspäraseks läbiviimiseks, kui hankijal ei oleks võimalik nimetada seadusest tulenevat nõuet hankemenetluses kriteeriumina. 12.3. Nõustuda ei saa RÜ seisukohaga, et asjade hankes keelab nn klassikaline direktiiv nõuda tõendeid tegevusloa kohta. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei tulene Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. a direktiivi 2004/18/EÜ art 46 teisest lausest vastavat keeldu ning viide teenuse osutamise lepingule on käesoleval juhul asjakohatu. Seda möönab oma otsuses ka RÜ, märkides, et Eestis on vedelkütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba ning hankija ei saa vedelkütuse seadusest tulenevalt tunnustada välisriigi sarnase valdkonna tegevusluba, mistõttu on nimetatud registreering hankelepingu täitmiseks vajalik. 13. Lisaks tegevusloa kriteeriumi seadmise põhjendatusele tuleb riigihankemenetluses kontrollida ka nn kohaliku kriteeriumi põhjendatust, kas registreeringu ja tegevusloa piiramine Eesti registriga on asjakohane. Sellele on viidatud ka vaidlustatud otsuses, kuna finantskorrektsiooni vajadus toodi suuresti välja võrdluses võimaliku välisriigi pakkujaga. Hankes seatavad tingimused peavad olema objektiivselt põhjendatud ja ei tohi kaasa tuua diskrimineerivat kohtlemist, soodustades õigustamatult teatavaid pakkujate kategooriaid, antud juhul kohalikke ettevõtjaid. Eelnevates punktides toodult ei ole kahtlust selles, et hankijal ei ole võimalik Eestis kütust osta ettevõtjalt, kellel ei ole vedelkütuse tegevusluba. Otsuses selgitatult on vedelkütuse ettevõtjate puhul oma erisused, mida tuleb arvestada, sealhulgas juba eelnimetatud tegevusloale lisaks on vajalik ka Eestit kattev võrgustik hankijate vajaduste katmiseks vähemalt tööaegade piires. 14. Eeltoodust tulenevalt nõustub Sotsiaalministeerium hinnanguga, et hankes tegevusloa ja registreeringuga seotult esitatud kohalik kriteerium on põhjendatud. Kontrolli saab jätkata hindamisega, kas tingimus oli ebamõistlikult piirav, võimaldades ebavõrdset kohtlemist. Selleks on oluline lisaks eelnevale vaadelda, millistel tingimustel oleks potentsiaalsetel pakkujatel võimalik hankes osaleda. Vaidlustatud otsuses viidatult seisneb riive selles, et pakkujatel ei pruukinud olla võimalik tegevusluba saada hanke pakkumuste esitamise tähtpäevaks. Küll aga oleks piisavat paindlikkust ja hankes osalemist võimaldanud tegevusloa olemasolu nõudmine lepingu sõlmimise hetkeks. Sotsiaalministeerium nõustub RÜ-ga, et välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud. Ajamahukate, kuid täidetavate nõuete puhul tuleks nõue esitada hankemenetluse hilisemas etapis. Sotsiaalministeerium märgib, et vaide esitaja ei vaidlusta otsuses märgitud asjaolu, et vedelkütuse tegevusloa olemasolu nõude seadmine hankelepingu sõlmimise hetkeks oleks olnud RHS-ga kooskõlas ning ei oleks piiranud potentsiaalsete pakkujate ringi. 15. Sotsiaalministeerium leiab, et vaide lahendamisel ega ka finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei oma tähtsust vaide esitaja viited, et hanget ei vaidlustatud ning asjaolu, et hanketingimuste kohta ei esitatud hankijale küsimusi. Nimetatud asjaolud ei tähenda, et ebaproportsionaalsed kriteeriumid ei tingiks konkurentsipiirangut. Tingimused peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud. Olukorras, kus vaide esitaja on nõustunud, et tegemist on piirava tingimusega, ilma põhjendamata ajaliselt hanke pakkumuste esitamise ajaks tegevusloa esitamise kriteeriumi vajalikkust, on tegemist ebaproportsionaalse nõudega. Eeltoodust tulenevalt on Sotsiaalministeerium seisukohal, et tingimus, mis kohustas pakkujat esitama koos pakkumisega ka registreering ja tegevusluba, on ebaproportsionaalne ning ebavajalik. Seega on vaide esitaja rikkunud STS § 26 lõikes 1 sätestatud kohustust. 16. Määruse nr 143 § 22 lõige 1 sätestab, et kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, vähendatakse toetust vastavalt sama sätte lõigetes 2–14 sätestatule. Määruse nr 143 § 22 lg 11 punkti 5 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete 5 seadusega. Sama sätte lõige 12 võimaldab määruse nr 143 lg 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 17. Sotsiaalministeerium küll nõustus vaide esitajaga, et Eesti vedelkütuse müügi tegevusala registreeringu ja tegevusloa nõude esitamine oli põhjendatud, kuid ebaproportsionaalne oli kriteeriumi kehtestamine pakkumuse esitamise ajaks, mistõttu on 5-protsendilise finantskorrektsiooni määraga otsuse tegemine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab Sotsiaalministeerium vaide rahuldamata ning vaidlustatud otsuse muutmata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisaadressaadid: Innove SA Ethel Bubõr 6269 738 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel