Tööinspektsioon Teie 26.10.2018 nr 2-17/1707-4
[email protected] Meie 04.01.2019 nr 1.2-5/36-1
Vaideotsus
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3 ning
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punkti 4 alusel:
- jätta Tööinspektsiooni vaie Innove SA 4. oktoobri 2018. a otsusele nr 3-3.1/451
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
STS § 51 lõike 1 kohaselt tuleb korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse
otsuse või toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida
vaidemenetlus.
Vastavalt HMS § 87 lõikele 1 on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi
vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Tulenevalt HMS § 87 lg-le 2 võib vaideotsuse
tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda: 1) koos nõudega, mis jäeti
vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või 2) sõltumata punktis 1 nimetatud nõude
esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik
rahuldamata jätmine.
Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lg 4 kohaselt võib riik, kohaliku
omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik esitada kaebuse teise avaliku võimu
kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse
kaitseks. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni
nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema
nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 47 lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni
nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada
30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav
lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
Asjaolud
1. Tööinspektsioon (edaspidi vaide esitaja) on toetuse andmise tingimuste, mis on kehtestatud
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 219
„Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ (2014-2020.3.01.002.01.15-0001,
edaspidi TAT), raames toetuse saaja.
2. Vaide esitaja oli Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt läbi viidud hanke nr 182062 „Kütuse
ostmine“ (edaspidi hange) ühishankija. Hanketeates oli kvalifitseerimise tingimusena märgitud,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks
vastaval tegevusalal ning hankija kontrollib Eestis registreeritud pakkuja tegevusloa kehtivust
majandustegevuse registri kaudu.
Vaide esitaja esitas toetuse saajana maksetaotlused (edaspidi MT) nr 31-33, mille objektiks oli
hanke nr 182062 esemed (kütus).
3. RÜ leidis, et hanke läbiviimisel on põhjendamatult piiratud pakkujate ringi, eelkõige
välismaiste pakkujate osas, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et pakkuja peab
olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal ja
omama tegevusluba. Eeltoodust tulenevalt tegi RÜ 4. oktoobril 2018. a finantskorrektsiooni
otsuse nr 3-3.1/451 (edaspidi otsus), lugedes mitteabikõlblikuks kuluks MT-s nr 31-33
kajastatud ning tulevikus esitatavad lepingulised hankega seotud kulud 5% ulatuses kulude
maksumusest.
RÜ võttis otsuse tegemisel arvesse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt Sotsiaalministeeriumi
kaudu varasemalt edastatud selgitusi kütusehanke kvalifitseerimistingimuse põhjendatuse
ning välismaiste pakkujate hankes osalemiste võimaluste osas.
4. Tööinspektsioon esitas otsusele 26. oktoobril 2018. a vaide, leides, et otsus on väär
järgmiste asjaolude koosmõjus: 1) riigihangete seadus (edaspidi RHS) lubab seada piirava
tingimuse; 2) hanget ei vaidlustatud; 3) hanketeade oli avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
5. RÜ leidis, et otsus on põhjendatud ning jäi otsuses esitatud põhjenduste juurde. RÜ
kontrollis vaide nõuetekohasust ja edastas 5. novembri 2018. a kirjaga vaide
Sotsiaalministeeriumile (rakendusasutus) lahendamiseks.
Vaideotsuse põhjendused
6. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõigetele 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi
vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks uuritakse
dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide
arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi.
7. Rakendusüksus on vaide ja selle lisad edastanud koos omapoolse seisukohaga.
Sotsiaalministeerium hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile esitatud
vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi ning asub seisukohale, et vaide esitaja on
rahvusvahelises hankemenetluses kehtestanud ebaproportsionaalse
kvalifitseerimistingimuse, mis on ebamõistlikult piirav, rikkudes sellega RHS § 3
üldpõhimõtteid. Sotsiaalministeerium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
8. STS § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste
ja kohustuste täitmise kontrollimist. Vastavalt TAT punktile 7.1 kohalduvad toetuse saajale
lisaks TAT-is sätestatule STS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale
sätestatud kohustused. TAT p 7.2.2 kohaselt loetakse abikõlblikeks kuludeks TAT-is nimetatud
tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi määrus nr 143) ning TAT-is sätestatud tingimustele. Ka STS § 28 lõikest 9 tulenevalt
kehtestab maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning toetuse maksmise täpsemad
tingimused ja korra Vabariigi Valitsus määrusega nr 143.
9. STS § 24 p-de 1 ja 6 alusel on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise
ettenähtud tingimustel ning muu hulgas tõendama kulude abikõlblikkust. Määrus nr 143 § 2 lg-
st 1 tulenevalt on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt määruse nr 143 § 2
lg-tele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt sama sätte lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu
ja Eesti õigusega. Määruse nr 143 § 2 lg 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on
sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis
ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise
otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.
3
Vastavalt STS § 26 lg-le 1 on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on
hankija riigihangete seaduse tähenduses. Riigihanke kohustuslasest toetuse saaja korral on
oluline, et hankemenetluses ja lepingu täitmisel oleks järgitud RHS-i.
10. Tööinspektsiooni ja RÜ vahel puudub vaidlus selles, et faktiliselt oli vedelkütuse müügi
tegevusloa nõue RHS mõttes piiranguks. Vaide esitaja ja RÜ on asunud erinevatele
seisukohtadele selle osas, kas hanke kvalifitseerimistingimusena vedelkütuse müügi
tegevusloa olemasolu nõudmine oli piirang põhjendatud. Sisuliseks vaidlusaluseks
küsimuseks on, kas piirang kohaldus kõigile hankes osaleda soovivatele pakkujatele
võrdväärselt või oli tegemist ebaproportsionaalse piiranguga, mis võimaldas ebavõrdset
kohtlemist.
11. Sotsiaalministeerium leiab, et kõigepealt on vaja tuvastada, kas piirang oli sisuliselt
põhjendatud ja lubatav riigihangete reeglite kohaselt ning alles seejärel on võimalik kontrollida,
kas piirang tõi kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise nõude täitmise aja (nõue tuli täita
pakkumuste esitamise ajaks) tõttu.
RÜ on piirangu osas leidnud, et Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märts 2004. a direktiivi
2004/18/EÜ art 46 teine lause keelab asjade hankes nõuda tõendeid tegevusloa kohta. Ka
teenuslepingute puhul lubab artikkel 46 kvalifitseerimiseks nõuda üksnes pakkuja (ja mitte
hankija) asukohariigis väljastatud teenuse osutamist tõendava loa olemasolu või nende
asukohariigis vastavasse organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist.
Hankija esitatud selgituste kohaselt ei saa hankija hinnangul hanketingimuste õiguspärasuse
kontrollimise objektiks olla mitte küsimus, kas hankijal oli õigus esitada nõuet kütuse müügi
tegevusloa olemasolu kohta, vaid küsimus, kas hankija oleks pidanud hanketingimustes ette
nägema võimaluse Eestis kehtiva tegevusloa asemel mõne muu EL liikmesriigi sarnase
tegevusloa aktsepteerimiseks. EL teenuste vaba liikumise põhimõtte raames kehtib teises EL
liikmesriigis välja antud tegevusloa tunnustamise põhimõte, kuid seda teatud tingimuste
esinemisel (MsÜS § 22). Siinkohal on oluline, milline on tegevusloa kontrolliese st kas teises
liikmesriigis läbi viidud tegevusloa andmisele eelnenud kontroll tagab teenuse nõuetekohase
osutamise ka Eestis. Hankija möönab, et on mitmeid tegevusalasid, kus välisriigis omandatud
kvalifikatsioon, kutse või tegevusluba on nö piiriülesed – st tegevusloa puudub kohaspetsiifiline
mõõde ja välisriigi tegevusluba saab ja tulebki tunnustada (nt elektritööd, ehitus). Vedelkütuse
seaduse § 15 kohaselt hõlmab aga tegevusloa kontroll ka kütuse müügikohta (tegevuskohta,
vedelkütuse seaduse § 3 lg 6) - välisriigis tegevusloa väljaandmisel Eestis asuvat müügikohta
/ tegevuskohta aga ei kontrollita. Seega ei saaks hankija välisriigi sarnase valdkonna
tegevusluba tunnustada.
12. Sotsiaalministeerium nõustub siinkohal hankijaga, et hankija ei oleks saanud eirata
siseriiklikust seadusest tulenevat nõuet tegevusloa omamise kohta.
12.1. Eriseadusest tuleneva nõude korral ei ole hankijal võimalik kasutada ka samaväärse
kriteeriumi võimalust, kuivõrd samaväärse või ka välisriigi tegevusloa puhul puuduks pakkujal
siiski õigust asju Eestis müüa, kuna ta ei vastaks tegevusele seatud tingimustele. Vastavat
seisukohta on toetab ka Rahandusministeeriumi riigihangete juhis (kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/juhised/1._riigi
hangete_juhis.pdf), mille kohaselt kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on
õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete,
registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks
nõutavad. Õigusaktides kehtestatud erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija
hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa või registreeringu või muu erinõude täitmist
tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse
organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei ole hankijale oluliste kulutusteta
andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad. Kui pakkujal või taotlejal puudub
vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema
asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata (RHS §
47 lg 3).
4
12.2. Sotsiaalministeerium leiab, et eriseadusest tulenev nõue muutuks sisutühjaks ning
hankijal puuduks õiguskaitsevõimalused hanke õiguspäraseks läbiviimiseks, kui hankijal ei
oleks võimalik nimetada seadusest tulenevat nõuet hankemenetluses kriteeriumina.
12.3. Nõustuda ei saa RÜ seisukohaga, et asjade hankes keelab nn klassikaline direktiiv
nõuda tõendeid tegevusloa kohta. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei tulene Euroopa
parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. a direktiivi 2004/18/EÜ art 46 teisest lausest vastavat
keeldu ning viide teenuse osutamise lepingule on käesoleval juhul asjakohatu. Seda möönab
oma otsuses ka RÜ, märkides, et Eestis on vedelkütuse müügiga tegutsemise korral nõutav
tegevusluba ning hankija ei saa vedelkütuse seadusest tulenevalt tunnustada välisriigi sarnase
valdkonna tegevusluba, mistõttu on nimetatud registreering hankelepingu täitmiseks vajalik.
13. Lisaks tegevusloa kriteeriumi seadmise põhjendatusele tuleb riigihankemenetluses
kontrollida ka nn kohaliku kriteeriumi põhjendatust, kas registreeringu ja tegevusloa piiramine
Eesti registriga on asjakohane. Sellele on viidatud ka vaidlustatud otsuses, kuna
finantskorrektsiooni vajadus toodi suuresti välja võrdluses võimaliku välisriigi pakkujaga.
Hankes seatavad tingimused peavad olema objektiivselt põhjendatud ja ei tohi kaasa tuua
diskrimineerivat kohtlemist, soodustades õigustamatult teatavaid pakkujate kategooriaid,
antud juhul kohalikke ettevõtjaid. Eelnevates punktides toodult ei ole kahtlust selles, et hankijal
ei ole võimalik Eestis kütust osta ettevõtjalt, kellel ei ole vedelkütuse tegevusluba. Otsuses
selgitatult on vedelkütuse ettevõtjate puhul oma erisused, mida tuleb arvestada, sealhulgas
juba eelnimetatud tegevusloale lisaks on vajalik ka Eestit kattev võrgustik hankijate vajaduste
katmiseks vähemalt tööaegade piires.
14. Eeltoodust tulenevalt nõustub Sotsiaalministeerium hinnanguga, et hankes tegevusloa ja
registreeringuga seotult esitatud kohalik kriteerium on põhjendatud. Kontrolli saab jätkata
hindamisega, kas tingimus oli ebamõistlikult piirav, võimaldades ebavõrdset kohtlemist.
Selleks on oluline lisaks eelnevale vaadelda, millistel tingimustel oleks potentsiaalsetel
pakkujatel võimalik hankes osaleda. Vaidlustatud otsuses viidatult seisneb riive selles, et
pakkujatel ei pruukinud olla võimalik tegevusluba saada hanke pakkumuste esitamise
tähtpäevaks. Küll aga oleks piisavat paindlikkust ja hankes osalemist võimaldanud tegevusloa
olemasolu nõudmine lepingu sõlmimise hetkeks. Sotsiaalministeerium nõustub RÜ-ga, et
välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt
raskendatud. Ajamahukate, kuid täidetavate nõuete puhul tuleks nõue esitada
hankemenetluse hilisemas etapis. Sotsiaalministeerium märgib, et vaide esitaja ei vaidlusta
otsuses märgitud asjaolu, et vedelkütuse tegevusloa olemasolu nõude seadmine
hankelepingu sõlmimise hetkeks oleks olnud RHS-ga kooskõlas ning ei oleks piiranud
potentsiaalsete pakkujate ringi.
15. Sotsiaalministeerium leiab, et vaide lahendamisel ega ka finantskorrektsiooni otsuse
tegemisel ei oma tähtsust vaide esitaja viited, et hanget ei vaidlustatud ning asjaolu, et
hanketingimuste kohta ei esitatud hankijale küsimusi. Nimetatud asjaolud ei tähenda, et
ebaproportsionaalsed kriteeriumid ei tingiks konkurentsipiirangut. Tingimused peavad olema
proportsionaalsed ja vajalikud. Olukorras, kus vaide esitaja on nõustunud, et tegemist on
piirava tingimusega, ilma põhjendamata ajaliselt hanke pakkumuste esitamise ajaks
tegevusloa esitamise kriteeriumi vajalikkust, on tegemist ebaproportsionaalse nõudega.
Eeltoodust tulenevalt on Sotsiaalministeerium seisukohal, et tingimus, mis kohustas pakkujat
esitama koos pakkumisega ka registreering ja tegevusluba, on ebaproportsionaalne ning
ebavajalik. Seega on vaide esitaja rikkunud STS § 26 lõikes 1 sätestatud kohustust.
16. Määruse nr 143 § 22 lõige 1 sätestab, et kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate
asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud
nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle
hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, vähendatakse toetust vastavalt sama
sätte lõigetes 2–14 sätestatule. Määruse nr 143 § 22 lg 11 punkti 5 kohaselt vähendatakse
hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja
kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks
hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete
5
seadusega. Sama sätte lõige 12 võimaldab määruse nr 143 lg 11 punktides 3–16 ja 19
nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
17. Sotsiaalministeerium küll nõustus vaide esitajaga, et Eesti vedelkütuse müügi tegevusala
registreeringu ja tegevusloa nõude esitamine oli põhjendatud, kuid ebaproportsionaalne oli
kriteeriumi kehtestamine pakkumuse esitamise ajaks, mistõttu on 5-protsendilise
finantskorrektsiooni määraga otsuse tegemine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab
Sotsiaalministeerium vaide rahuldamata ning vaidlustatud otsuse muutmata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisaadressaadid:
Innove SA
Ethel Bubõr 6269 738
[email protected]