HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/809-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, detsember 2018. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus, registrikood 80333709, asukoht Aru 19,
Tartu, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Triinu Niiberg- Pikksööt (edaspidi nimetatud
Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi
Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 1 otsusest nr 2
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 4200 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Autismi spektri häirega laste vanemate üle-eestiline nõustamine Minudoc
keskkonna vahendusel
5. Projekti eesmärk on teenuse kättesaadavuse parandamine ja lastevanemate nõustamine ning
toetamine nende lapse häirega kohanemisel ja sekkumisalase teabe jagamine konkreetsetele
probleemidele. Eesmärgi saavutamiseks viib psühholoog lapsevanematega läbi 4 kohtumist
Minudoc keskkonna vahendusel.
6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 20.12.2018 kuni 30.09.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 20.05.2019 ja koondaruande
20.10.2019. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 4200 eurot (neli tuhat kakssada eurot) Toetuse saaja kontole
EE192200221053659818 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu
vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi poolt Lepingu
jõustumisest teada saamisest.
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
1 (3)
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või
taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200
3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada tuleb viitenumber
2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Teele Reiljan, tel
5340 0096, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikirjad
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
2 (3)
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja
Nõustamiskeskus
Registrikood 70001952 Registrikood 80333709
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Aru 19, Tartu 50303
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 5340 0096
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE19 2200 2210 5365 9818
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev:
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE
TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
3. Registrikood 80333709
4. Juriidiline aadress Aru 19 50303
5. Postiaadress Aru 19 50303
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE192200221053659818
7. Esindaja nimi ja ametikoht Triinu Niiberg- Pikksööt, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Teele Reiljan
9. Telefon 37253400096
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Autismi spektri häiretega laste vanemate üle-eestiline
nõustamine Minudoc keskkonna vahendusel
12. Toetuse kasutamise ajavahemik Dets 2018-sept 2019
13. Projekti üldmaksumus 6698
14. Hasartmängumaksu 5998
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa
16. Kaasfinantseeringute summa 700
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Triinu Niiberg-Pikkesööt,juhatuse liige digitaalselt 30.11.18
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise
kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 5998 MinuDoc keskkond 750
Nõukogu
Nõustaja töötasu 4338
(palgafond).
Projektijuhi töötasu, 850
palgafond (töö
koordineerimine kliendi ja
terapeudi ja Minudoc vahel,
teavitustöö organiseerimine).
Teavitustöö (FB keskkonna 60
reklaam, erialalistid)
Nõustamisruumi rent (100h*7Eur/h) 700
Omafinantseering X
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Katriito OÜ (ruumide 700
rent)
TULUD KOKKU 6698 KULUD KOKKU 6698
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Sissejuhatus
Projekti sisuks on nõustamisteenuse pakkumine lapsevanematele, kelle lapsel on autismi spektri häire kahtlus
või diagnoos, läbi Minudoc keskkonna (Minudoc keskkond on Eesti juhtiv veebipõhine tervisenõustamise
platvorm), et parandada teenuse kättesaadavust. Projekti mahuks on nõustamisteenuse pakkumine 100 tunni
ulatuses, igale perele kuni 4 nõustamist, seega kokku saaksid teenust 25 peret. Nõustamisteenus on suunatud
autismiga laste vanemate teadmiste parandamisele ja lapsega seoses tekkivate probleemide lahendamisele
ning seeläbi laste toimetulekuoskuste parandamisele. Antud projekt annab lapsevanematele terviklikumad
teadmised autismi spektri häirest ning sekkumismeetoditest, mida nad saavad kodukeskkonnas rakendada.
Autism on arenguhäire, mis avaldub iseärasustena lapse suhtlemises, käitumises ja kõnes. Autistlikule lapsele
on iseloomulik vähene kontakti otsimine lähedaste ja eakaaslastega, ta ei pruugi reageerida kõnele ning
eelistab olla nö. oma maailmas. Tema kõne ei arene või esineb omapärane keelekasutus, tihti võib esineda
kajakõnet. Autistlik laps armastab rutiini ja võib reageerida väga tugevalt ümbruses toimuvatele ootamatutele
muutustele. Tema võime teiste tunnetest ja mõtetest aru saada on puudulik. Paljudel autismiga lastel esineb
vaimset mahajäämust ja tugevaid käitumisprobleeme, millega on lähedastel raske toime tulla.
Autism on spektrihäire, mis tähendab, et on lapsed asuvad oma häire raskusega kontiinumi peal. On neid,
kellel eelnimetatud omadused on tugevalt esindatud, aga ka lapsi, kes asuvad spektri kergemas otsas. Sel
juhul on tegu Aspergeri sündroomiga. Selle sündroomiga lastel on võrreldes teiste autismi spektri häiretega
kõne ja intellekti areng normikohane. Tugevalt märgatav on aga sotsiaalsete oskuste puudujääk, mis kerkib
esile peamisel põhikooli alguses. Lisaks esineb käitumise, huvide ja tegevuse korduvus ja stereotüüpsus.
Projekti vajaduse põhjendus
Peame antud teenust vajalikuks seetõttu, et üldjuhul hakkavad lapsevanemad märkama lapse autistlikke jooni
umbes kahe aasta vanuselt, kõige varem saab aga autistlik laps Eestis diagnoosi nelja aasta vanuselt või
Aspergeri sündroomi puhul alles koolieas või hiljemgi. Kõige rohkem on lapsevanemal vaja tuge ja teadmisi
just diagnoosile eelneval ja kohe sellelele jätrgneval ajal. Autismi spektri häire diagnoosimine võib venida
aastate pikkuseks, sest tegemist on arenguhäirega, seda ei saa lihtsa vere- või geenitestiga diagnoosida. Samas
on autismi puhul on varajane sekkumine kriitilise tähtsusega, et pidurdada arengus maha jäämist. Kui
lapsevanemad jõuavad lõpuks aastate pärast diagnoosini ja siis rehabilitatsiooni plaani tegemiseni on mitu
väärtuslikku aastat läinud mööda. Meie poolt pakutav teenus proovibki olla olemas vanemate jaoks, kes on
selles kõige raskemas perioodis, kus neil on vaja leppida lapse eriliste vajadustega ning pakkuda lapsele
võimalikult head ja toetavat keskkonda, et lapse areng oleks maksimaalselt toetatud. Mida kiiremini suudab
lapsevanem leppida lapse eripäraga ja loob talle toetava keskkonna, seda kergem on lapse autism. Seda
kinnitab ka nõustaja kogemus tööst Londoni autistlike laste teraapiakeskusest, kus teraapia algas kahe aasta
vanuste lastega ja andis nii ka parimaid tulemusi lapse arengus, ootamata sageli ära ametliku diagnoosi
saamist.
Soovime siinkohal rõhutada, et meie projekti sihtgrupiks on suures osas lapsevanemad, kelle lapsel on
autismispektri häire kahtlus, diagnoos saamisel või just saadud. Väga väikse osa sihtrühmast moodustavad
need lapsevanemad, kes on juba saanud rehabilitatsiooni plaani, kus on nendele mõeldud nõustamise teenus
sees.
Kui lapsevanem on lapsele saanud ka rehabilitatsiooni plaani, siis meie ja teiste spetsialistide koostöö põhjal
saame öelda, et autismile spetsialiseeruva psühholoogi teenuse kättesaadavus on üldiselt kehv. Ning seda eriti
maapiirkondades. Kuigi plaanis võib olla kirjas lapsevanemale mõeldud psühholoogi vastuvõtt, siis sageli
pole spetsialistil piisavalt teadmisi autismist ja need paar kohtumist, mis toimuvad keskenduvad pigem
lapsevanema enda psühholoogilistele probleemidele, mitte sellele, kuidas last toetada ja kasvatada kodus.
Erivajadustega laste vanematel ei ole rahalist ega ajalist resurssi, et pöörduda lisavastuvõttudeks taolise
spetsialisti poole. Meie poolt pakutav teenus on kättesaadav kõikidele lapsevanematele üle Eesti ning toob toe
ja nõuanded vanemale koju kätte, arvestades seeläbi eelnimetatud väga piiratud resurssidega.
Antud teenuse vajadust kinnitab ka lapsevanemate seas Eesti Autismiühingu Facebook lehel ja meililistis läbi
viidud küsitlus, mille tulemusel 95% 70st vastanust leiab, et meie poolt kirjeldatud teenust on väga vaja ning
oleks nõus nõustamisel osalema. Oleme lisanud projektile ka kirja Eesti Autismiühingult, kus on samuti välja
toodud põhjused, miks antud teenus on oluline.
Käesolev teenus võimaldab lapsevanemale pakkuda tuge kõige raskemas perioodis, kus nad peavad lapse
eripäradega leppima ning annab talle teadmised, kuidas erinevate käitumisprobleemidega kodus tegeleda.
Sageli kui lapse kõne pole veel arendatud, esineb neil kodus palju agressiivsushooge ja ennast ja teisi
vigastavat käitumist, millega on väga raske toime tulla. Probleeme on lisaks kõne puudumisele ka söömise,
enesehügieeni ja järjest enam nutisõltuvusega. Taaskord, kui lapsevanem ei sekku varakult (juba enne
ametliku diagnoosi saamist), siis meie kogemus näitab, et süveneb autistliku lapse nutisõltuvus,
agressiivsushood, iseoleerumine muust maailmast, eemaldumine lasteaiast või koolist. Tänapäeva
lapsevanem ja eriti autistliku lapse vanem ei oska sageli antud käitumistega tegeleda ja paari aastaga need
süvenevad niivõrd, et rehabilitatsiooni plaanis olevatest teenustest jääb väheks ja lapse arengut õigele teele
suunata on juba väga raske ja ressursimahukas. Seetõttu peame ka antud teenust oluliseks, kuna see aitab
eelnimetatud probleeme ennetada.
Kui lapsel on autistlikud jooned tugevad ja esineb sügavat arengus mahajäämust,siis saab ta diagnoosi kõige
varem 4 aastaselt. Kui aga on tegu kergema autismi vormiga ehk siis Aspergeri sündroomiga, võib laps saada
diagnoosi alles kooliealisena. Meie kogemus näitab, et Aspergeri sündroomiga lastel esineb juba varasest east
tugevat nutisõltuvust. Nad veedavad palju aega, ka öid, nutiseadmetes ja seeläbi suhtlevad päriselus aina
vähem. Kuna aga autism on peamiselt suhtlemisoskuste häire, siis mõjub nutisõltuvus autistlikele lastele eriti
laastavalt. Me näeme oma töös palju Aspergeri sündroomiga varateismelisi, kes ei tule enam oma toast välja,
ei hoolitse oma hügieeni eest ning ei osale õppetöös. Nende laste kodust välja saamine, et nad läheksid kasvõi
spetsialisti vastuvõtule, on äärmiselt keeruline. Seetõttu näeme, et nende laste puhul on varajane sekkumine
ääretult oluline, et ei tekiks nutisõltuvust ja töötataks nende suhtlusoskuste kallal ja loodaks toetavaid suhted
nende ümber. Kui nutisõltuvus süveneb, tekivad sinna juurde sageli ärevushäired ja depressioon, mida on
väga raske ravida.
Erivajadustega laste peredel on võrreldes tavapopulatsiooniga kordades suurem risk laguneda. Meie teenuse
läbi ei saa lapsevanem mitte ainult nõu, kuidas oma last toetada, vaid ka tänu nõustaja pühhoterapeudilisele
väljaõppele saavad nad psühholoogilist abi ja tuge, et pere seisaks koos. Lahutuse korral lapse autistlikud
jooned süvenevad ja areng kannatab.
Laste- ja noorukitepsühhiaatria arengut on aastaid pidurdanud spetsialistide vähesus. Seda nii
lastepsühhiaatrite kui ka nende ravimeeskonnas hädavajalike kliiniliste lastepsühholoogide, loovterapeutide,
logopeedide ja psühhiaatriaõdede osas. Spetsialistide puudus ja piiratud võimalused haigekassa teenuste näol
on kujundanud olukorra, kus lastepsühhiaatriline abi on kättesaadav piiratud hulgale patsientidele ja
kättesaadavust on võimatu tõsta. Abi suudetakse tagada ainult suuremates keskustes, prioriteetset
ambulatoorset abi ja võrdset regionaalset kättesaadavust kesk- ja regionaalhaiglate tasemel on praktikas
võimatu edasi arendada (allikas: Eesti Vaimse tervise arengu strateegia 2016-2025).
Ühe kohtumise kestvuseks on 60 minutit. Esimesel kohtumisel lapsevanemaga kaardistatakse konkreetsed
vajadused, millega hakatakse järgmistel kohtumistel tegelema. Piisav aeg ja järjepidevad kohtumised annavad
väga hea võimaluse sisuliseks ja tulemuslikuks tööks. Igal kohtumisel saab keskenduda konkreetsele lapsele
ja tema omapäradele ja nii luua täpselt temale sobivad sekkumismeetodid. Lapsevanematega rääkides
joonistuvad alati välja teatud hulk sarnaseid probleeme, praktika aga näitab, et nendele probleemidele ei ole
alati ühte universaalset lahendit, vaid alati tuleb sekkumisviisi leides keskenduda konkreetse lapse
omapäradele.
Senises nõustamistöös oleme näinud, et vajadus nõustamisteenuse järgi on olemas üle Eesti. Vastuvõtule
Tartusse ja Tallinna on tulnud lapsevanemaid Rakverest, Saaremaalt, Narvast ja muudest linnadest. Kahjuks
on vahemaa tõttu jäänud need kohtumised väheseks, kuna transpordi ja muud kulud on puudega laste
vanematele liiga suured. Seetõttu oleme otsustanud selle projekti luua internetipõhise, kus lapsevanemale
tuleb see teenus otseses mõttes koju kätte ja ei nõua lisakulutusi.
Rahastusena on käesoleval hetkel Hasartmängumaksu Nõukogu väikeprojekti rahastus antud projekti jaoks
ainsaks võimaluseks. Meile teadaolevalt puuduvad käesoleval hetkel antud sihtgrupile suunatud võimalused
rahastuse taotlemiseks muudest allikatest.
Nõustamise läbiviijaks on Liis Nõupuu. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe psühholoogia erialal ja
täiendanud end õpingute ajal Varssavi ja Amsterdami Ülikooli juures, keskendudes oma uurimustöödes
autismi spektri häire käitumisteraapiale. Liis on töötanud üle kahe aasta Londonis autistlike laste
käitumisterapeudina erinevates teraapiakeskustes. Viimased kaheksa aastat on ta töötanud Eestis autistlike
laste vanemate nõustajana ja viinud läbi hulgaliselt koolitusi ja supervisioone autistlike lastega töötavatale
spetsialistidele. Lisaks antud spetsialiseerumisele on tal läbitud ka kognitiivse käitumisteraapia põhikoolituse,
mis annab ka võimaluse töötada eraldi lapsevanemal esinevate psühholoogiliste probleemidega.
MinuDoc keskkond
Minudoc.ee on Eesti juhtiv tervisenõustamise platvorm, kus klient saab videokonsultatsiooni käigus oma
terviseküsimustele vastused arstilt, psühholoogilt, füsioterapeudilt või tervisespetsialistilt. Erinevatel
hinnangutel on 60%-70% esmatasandi ambulatoorsetest visiitidest sellised, mida on võimalik teostada
kaugteel. Minudoc platvormil pakuvad teenust ainult litsentseeritud või diplomiga tervishoiu- ja
tervisetöötajad. Ühe nõustamistunni hinnaks kliendile on käesolevalt olnud Minudoc keskkonnas 50 eurot.
Minudoc koostööpartnerina sõlmib lepingulise suhte teenuse osutajaga ning määrab kindlaks protsendi, mille
ulatuses Minudoc nõustamisteenuse eest tasu võtab, antud projekti raames on kokkuleppeline protsent 15%.
(Minudoc keskkond kinnitab seda koostööpartnerina garantiikirjaga).
Oktoobri kuu jooksul osales Liis Nõupuu Minudoc programmi poolt läbi viidud tasuta psühholoogilist
nõustamist pakkuvas projektis, kus pakkus lapsevanematele sarnast teenust, kuid lühiajalisemalt.
Vastuvõttude vastu oli suur huvi, ühe nädala jooksul broneeris endale vastuvõtuks aja kümmekond
lapsevanemat üle Eesti. Tagasiside vastuvõttudele oli väga positiivne ning kiideti just teenuse kättesaadavuse
lihtsust.
Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikumi lasteosakonnaga ja Tartu
Ülikooli Lastekliinikumi töötajatega. Lisaks on koostööpartneriteks ka Eesti Autismiühing, Tallinna ja
Harjumaa Autismiühing ning Herbert Masingu Kool.
Klientide isikuandmed ja delikaatne informatsioon
Minudoc ja MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus lähtuvad isikuandmete töötlemisel Euroopa
Komisjoni Isikuandmete kaitse üldmäärusest. Nõustamisteenuse käigus lähtutakse kõikidest
nõustamisteenuse pakkuja ja kliendi vahelise priviligeeritud kommunikatsiooni headest tavadest ja
konfidentsiaalsuskohustusest. Teenuse turvalisuse huvides on kasutusel spetsiaalne nõustamisruum, millel on
helikindel uks.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Eesmärgid
Käesoleva projekti eesmärgiks on teenuse kättesaadavuse parandamine ja autismi spektri häirega laste
vanemate nõustamine oma lapse häirest, nende toetamine häirega kohanemisel ja sekkumisalase teabe
jagamine konkreetsetele probleemidele. Eesmärgi saavutamiseks viib psühholoog lapsevanematega läbi 4
kohtumist Minudoc keskkonna vahendusel.
Lähtuvalt eelmisest projektist („Autismi spektri häirega laste vanemate nõustamine lapse häirega
kohanemisel ja lapse arendamisel”, 2012) selgunud vajadustest, oleme käesoleva teenuse loonud
internetipõhise, kus tasuta vastuvõtule pääsevad lapsevanemat üle Eesti. Nõustamist pakume koos
lapsevanemaga ka lapsega tegelevatele spetsialistidele, tagades nii parema ja jätkusuutlikuma koostöö
lapsevanema ja antud spetsialisti vahel. Vajadusel saab nõustamisi läbi viiv psühholoog pakkuda
psühholoogilist nõustamist lapsevanemal endal esinevate probleemide osas.
Sihtgrupp
Projekti sihtgrupiks on autismi spektri häirega laste vanemad üle Eesti. Hetkel puudub täpne statistika Eestis
viimaste aastate jooksul diagnoositud juhtude kohta, kuid erinevate uuringute kohaselt on viimase kümnendi
jooksul esinenud autismi spektri häireid vähemalt ühel lapsel sajast.
Korraga saab nõustamisel osaleda üks või mõlemad lapsevanemad, vajadusel koos last toetavate
spetsialistidega (õpetaja, lasteaia kasvataja, sotsiaalpedagoog, psühholoog jne.).
Teenus on mõeldud nii lapsevanematele, kelle lapsel autismi spektri häire kahltus, aga ka neile, kelle laps on
juba ammu diagnoosi saanud, sest lapse kasvades häire ei kao, vaid tekib uut laadi probleeme.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Projekti tulemusena:
Paraneb autistlike laste vanema(te) teadlikkus autismi spektri häirest.
Suureneb tajutud kontrollitunne ja emotsionaalne toimetulek antud häirega toimetulekul.
Lapsevanem omandab oskusi lapsega (lastega) paremaks toimetulekuks.
Lapsevanem mõistab paremini oma lapse eripära ning oskab ennetada ja toime tulla agressiivse käitumisega.
Paraneb lapsevanema koostöö kooli/lasteaia/tugispetsialistidega.
Mõõdetavus
Projekti mõõdetavuse jaoks koostatakse spetsiaalne ankeet, mis hindab kliendi/pere teadlikkust ja
emotsionaalset toimetulekut autismi spektri häirega lapse kasvatamisel ning mida palutakse kliendil täita enne
ja pärast nõustamisteenuse läbiviimist.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Detsembri lõpp 2018- teavitustööga alustamine
Jaanuar 2019 kuni august 2019- nõustamisteenuse pakkumine Minudoc keskkonna vahendusel
September 2019- kokkuvõtete tegemine, aruandlus
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE
TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile x
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus
3. Registrikood 80333709
4. Juriidiline aadress Aru 19 50303
5. Postiaadress Aru 19 50303
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE192200221053659818
7. Esindaja nimi ja ametikoht Triinu Niiberg- Pikksööt, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Teele Reiljan
9. Telefon 37253400096
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Autismi spektri häiretega laste vanemate üle-eestiline
nõustamine Minudoc keskkonna vahendusel
12. Toetuse kasutamise ajavahemik Dets 2018-sept 2019
13. Projekti üldmaksumus 6698
14. Hasartmängumaksu 5998
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa
16. Kaasfinantseeringute summa 700
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Triinu Niiberg-Pikkesööt,juhatuse liige digitaalselt 30.11.18
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise
kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 4200 MinuDoc keskkond 488
Nõukogu
Nõustaja töötasu 2819
(palgafond).
Projektijuhi töötasu, 850
palgafond (töö
koordineerimine kliendi ja
terapeudi ja Minudoc vahel,
teavitustöö organiseerimine).
Teavitustöö (FB keskkonna 43
reklaam, erialalistid)
Nõustamisruumi rent (65*7Eur/h) 455
Omafinantseering X
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Katriito OÜ (ruumide 455
rent)
TULUD KOKKU 4655 KULUD KOKKU 4655
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Sissejuhatus
Projekti sisuks on nõustamisteenuse pakkumine lapsevanematele, kelle lapsel on autismi spektri häire kahtlus
või diagnoos, läbi Minudoc keskkonna (Minudoc keskkond on Eesti juhtiv veebipõhine tervisenõustamise
platvorm), et parandada teenuse kättesaadavust. Projekti mahuks on nõustamisteenuse pakkumine 65 tunni
ulatuses, igale perele kuni 4 nõustamist, seega kokku saaksid teenust 16 peret. Nõustamisteenus on suunatud
autismiga laste vanemate teadmiste parandamisele ja lapsega seoses tekkivate probleemide lahendamisele
ning seeläbi laste toimetulekuoskuste parandamisele. Antud projekt annab lapsevanematele terviklikumad
teadmised autismi spektri häirest ning sekkumismeetoditest, mida nad saavad kodukeskkonnas rakendada.
Autism on arenguhäire, mis avaldub iseärasustena lapse suhtlemises, käitumises ja kõnes. Autistlikule lapsele
on iseloomulik vähene kontakti otsimine lähedaste ja eakaaslastega, ta ei pruugi reageerida kõnele ning
eelistab olla nö. oma maailmas. Tema kõne ei arene või esineb omapärane keelekasutus, tihti võib esineda
kajakõnet. Autistlik laps armastab rutiini ja võib reageerida väga tugevalt ümbruses toimuvatele ootamatutele
muutustele. Tema võime teiste tunnetest ja mõtetest aru saada on puudulik. Paljudel autismiga lastel esineb
vaimset mahajäämust ja tugevaid käitumisprobleeme, millega on lähedastel raske toime tulla.
Autism on spektrihäire, mis tähendab, et on lapsed asuvad oma häire raskusega kontiinumi peal. On neid,
kellel eelnimetatud omadused on tugevalt esindatud, aga ka lapsi, kes asuvad spektri kergemas otsas. Sel
juhul on tegu Aspergeri sündroomiga. Selle sündroomiga lastel on võrreldes teiste autismi spektri häiretega
kõne ja intellekti areng normikohane. Tugevalt märgatav on aga sotsiaalsete oskuste puudujääk, mis kerkib
esile peamisel põhikooli alguses. Lisaks esineb käitumise, huvide ja tegevuse korduvus ja stereotüüpsus.
Projekti vajaduse põhjendus
Peame antud teenust vajalikuks seetõttu, et üldjuhul hakkavad lapsevanemad märkama lapse autistlikke jooni
umbes kahe aasta vanuselt, kõige varem saab aga autistlik laps Eestis diagnoosi nelja aasta vanuselt või
Aspergeri sündroomi puhul alles koolieas või hiljemgi. Kõige rohkem on lapsevanemal vaja tuge ja teadmisi
just diagnoosile eelneval ja kohe sellelele jätrgneval ajal. Autismi spektri häire diagnoosimine võib venida
aastate pikkuseks, sest tegemist on arenguhäirega, seda ei saa lihtsa vere- või geenitestiga diagnoosida. Samas
on autismi puhul on varajane sekkumine kriitilise tähtsusega, et pidurdada arengus maha jäämist. Kui
lapsevanemad jõuavad lõpuks aastate pärast diagnoosini ja siis rehabilitatsiooni plaani tegemiseni on mitu
väärtuslikku aastat läinud mööda. Meie poolt pakutav teenus proovibki olla olemas vanemate jaoks, kes on
selles kõige raskemas perioodis, kus neil on vaja leppida lapse eriliste vajadustega ning pakkuda lapsele
võimalikult head ja toetavat keskkonda, et lapse areng oleks maksimaalselt toetatud. Mida kiiremini suudab
lapsevanem leppida lapse eripäraga ja loob talle toetava keskkonna, seda kergem on lapse autism. Seda
kinnitab ka nõustaja kogemus tööst Londoni autistlike laste teraapiakeskusest, kus teraapia algas kahe aasta
vanuste lastega ja andis nii ka parimaid tulemusi lapse arengus, ootamata sageli ära ametliku diagnoosi
saamist.
Soovime siinkohal rõhutada, et meie projekti sihtgrupiks on suures osas lapsevanemad, kelle lapsel on
autismispektri häire kahtlus, diagnoos saamisel või just saadud. Väga väikse osa sihtrühmast moodustavad
need lapsevanemad, kes on juba saanud rehabilitatsiooni plaani, kus on nendele mõeldud nõustamise teenus
sees.
Kui lapsevanem on lapsele saanud ka rehabilitatsiooni plaani, siis meie ja teiste spetsialistide koostöö põhjal
saame öelda, et autismile spetsialiseeruva psühholoogi teenuse kättesaadavus on üldiselt kehv. Ning seda eriti
maapiirkondades. Kuigi plaanis võib olla kirjas lapsevanemale mõeldud psühholoogi vastuvõtt, siis sageli
pole spetsialistil piisavalt teadmisi autismist ja need paar kohtumist, mis toimuvad keskenduvad pigem
lapsevanema enda psühholoogilistele probleemidele, mitte sellele, kuidas last toetada ja kasvatada kodus.
Erivajadustega laste vanematel ei ole rahalist ega ajalist resurssi, et pöörduda lisavastuvõttudeks taolise
spetsialisti poole. Meie poolt pakutav teenus on kättesaadav kõikidele lapsevanematele üle Eesti ning toob toe
ja nõuanded vanemale koju kätte, arvestades seeläbi eelnimetatud väga piiratud resurssidega.
Antud teenuse vajadust kinnitab ka lapsevanemate seas Eesti Autismiühingu Facebook lehel ja meililistis läbi
viidud küsitlus, mille tulemusel 95% 70st vastanust leiab, et meie poolt kirjeldatud teenust on väga vaja ning
oleks nõus nõustamisel osalema. Oleme lisanud projektile ka kirja Eesti Autismiühingult, kus on samuti välja
toodud põhjused, miks antud teenus on oluline.
Käesolev teenus võimaldab lapsevanemale pakkuda tuge kõige raskemas perioodis, kus nad peavad lapse
eripäradega leppima ning annab talle teadmised, kuidas erinevate käitumisprobleemidega kodus tegeleda.
Sageli kui lapse kõne pole veel arendatud, esineb neil kodus palju agressiivsushooge ja ennast ja teisi
vigastavat käitumist, millega on väga raske toime tulla. Probleeme on lisaks kõne puudumisele ka söömise,
enesehügieeni ja järjest enam nutisõltuvusega. Taaskord, kui lapsevanem ei sekku varakult (juba enne
ametliku diagnoosi saamist), siis meie kogemus näitab, et süveneb autistliku lapse nutisõltuvus,
agressiivsushood, iseoleerumine muust maailmast, eemaldumine lasteaiast või koolist. Tänapäeva
lapsevanem ja eriti autistliku lapse vanem ei oska sageli antud käitumistega tegeleda ja paari aastaga need
süvenevad niivõrd, et rehabilitatsiooni plaanis olevatest teenustest jääb väheks ja lapse arengut õigele teele
suunata on juba väga raske ja ressursimahukas. Seetõttu peame ka antud teenust oluliseks, kuna see aitab
eelnimetatud probleeme ennetada.
Kui lapsel on autistlikud jooned tugevad ja esineb sügavat arengus mahajäämust,siis saab ta diagnoosi kõige
varem 4 aastaselt. Kui aga on tegu kergema autismi vormiga ehk siis Aspergeri sündroomiga, võib laps saada
diagnoosi alles kooliealisena. Meie kogemus näitab, et Aspergeri sündroomiga lastel esineb juba varasest east
tugevat nutisõltuvust. Nad veedavad palju aega, ka öid, nutiseadmetes ja seeläbi suhtlevad päriselus aina
vähem. Kuna aga autism on peamiselt suhtlemisoskuste häire, siis mõjub nutisõltuvus autistlikele lastele eriti
laastavalt. Me näeme oma töös palju Aspergeri sündroomiga varateismelisi, kes ei tule enam oma toast välja,
ei hoolitse oma hügieeni eest ning ei osale õppetöös. Nende laste kodust välja saamine, et nad läheksid kasvõi
spetsialisti vastuvõtule, on äärmiselt keeruline. Seetõttu näeme, et nende laste puhul on varajane sekkumine
ääretult oluline, et ei tekiks nutisõltuvust ja töötataks nende suhtlusoskuste kallal ja loodaks toetavaid suhted
nende ümber. Kui nutisõltuvus süveneb, tekivad sinna juurde sageli ärevushäired ja depressioon, mida on
väga raske ravida.
Erivajadustega laste peredel on võrreldes tavapopulatsiooniga kordades suurem risk laguneda. Meie teenuse
läbi ei saa lapsevanem mitte ainult nõu, kuidas oma last toetada, vaid ka tänu nõustaja pühhoterapeudilisele
väljaõppele saavad nad psühholoogilist abi ja tuge, et pere seisaks koos. Lahutuse korral lapse autistlikud
jooned süvenevad ja areng kannatab.
Laste- ja noorukitepsühhiaatria arengut on aastaid pidurdanud spetsialistide vähesus. Seda nii
lastepsühhiaatrite kui ka nende ravimeeskonnas hädavajalike kliiniliste lastepsühholoogide, loovterapeutide,
logopeedide ja psühhiaatriaõdede osas. Spetsialistide puudus ja piiratud võimalused haigekassa teenuste näol
on kujundanud olukorra, kus lastepsühhiaatriline abi on kättesaadav piiratud hulgale patsientidele ja
kättesaadavust on võimatu tõsta. Abi suudetakse tagada ainult suuremates keskustes, prioriteetset
ambulatoorset abi ja võrdset regionaalset kättesaadavust kesk- ja regionaalhaiglate tasemel on praktikas
võimatu edasi arendada (allikas: Eesti Vaimse tervise arengu strateegia 2016-2025).
Ühe kohtumise kestvuseks on 60 minutit. Esimesel kohtumisel lapsevanemaga kaardistatakse konkreetsed
vajadused, millega hakatakse järgmistel kohtumistel tegelema. Piisav aeg ja järjepidevad kohtumised annavad
väga hea võimaluse sisuliseks ja tulemuslikuks tööks. Igal kohtumisel saab keskenduda konkreetsele lapsele
ja tema omapäradele ja nii luua täpselt temale sobivad sekkumismeetodid. Lapsevanematega rääkides
joonistuvad alati välja teatud hulk sarnaseid probleeme, praktika aga näitab, et nendele probleemidele ei ole
alati ühte universaalset lahendit, vaid alati tuleb sekkumisviisi leides keskenduda konkreetse lapse
omapäradele.
Senises nõustamistöös oleme näinud, et vajadus nõustamisteenuse järgi on olemas üle Eesti. Vastuvõtule
Tartusse ja Tallinna on tulnud lapsevanemaid Rakverest, Saaremaalt, Narvast ja muudest linnadest. Kahjuks
on vahemaa tõttu jäänud need kohtumised väheseks, kuna transpordi ja muud kulud on puudega laste
vanematele liiga suured. Seetõttu oleme otsustanud selle projekti luua internetipõhise, kus lapsevanemale
tuleb see teenus otseses mõttes koju kätte ja ei nõua lisakulutusi.
Rahastusena on käesoleval hetkel Hasartmängumaksu Nõukogu väikeprojekti rahastus antud projekti jaoks
ainsaks võimaluseks. Meile teadaolevalt puuduvad käesoleval hetkel antud sihtgrupile suunatud võimalused
rahastuse taotlemiseks muudest allikatest.
Nõustamise läbiviijaks on Liis Nõupuu. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe psühholoogia erialal ja
täiendanud end õpingute ajal Varssavi ja Amsterdami Ülikooli juures, keskendudes oma uurimustöödes
autismi spektri häire käitumisteraapiale. Liis on töötanud üle kahe aasta Londonis autistlike laste
käitumisterapeudina erinevates teraapiakeskustes. Viimased kaheksa aastat on ta töötanud Eestis autistlike
laste vanemate nõustajana ja viinud läbi hulgaliselt koolitusi ja supervisioone autistlike lastega töötavatale
spetsialistidele. Lisaks antud spetsialiseerumisele on tal läbitud ka kognitiivse käitumisteraapia põhikoolituse,
mis annab ka võimaluse töötada eraldi lapsevanemal esinevate psühholoogiliste probleemidega.
MinuDoc keskkond
Minudoc.ee on Eesti juhtiv tervisenõustamise platvorm, kus klient saab videokonsultatsiooni käigus oma
terviseküsimustele vastused arstilt, psühholoogilt, füsioterapeudilt või tervisespetsialistilt. Erinevatel
hinnangutel on 60%-70% esmatasandi ambulatoorsetest visiitidest sellised, mida on võimalik teostada
kaugteel. Minudoc platvormil pakuvad teenust ainult litsentseeritud või diplomiga tervishoiu- ja
tervisetöötajad. Ühe nõustamistunni hinnaks kliendile on käesolevalt olnud Minudoc keskkonnas 50 eurot.
Minudoc koostööpartnerina sõlmib lepingulise suhte teenuse osutajaga ning määrab kindlaks protsendi, mille
ulatuses Minudoc nõustamisteenuse eest tasu võtab, antud projekti raames on kokkuleppeline protsent 15%.
(Minudoc keskkond kinnitab seda koostööpartnerina garantiikirjaga).
Oktoobri kuu jooksul osales Liis Nõupuu Minudoc programmi poolt läbi viidud tasuta psühholoogilist
nõustamist pakkuvas projektis, kus pakkus lapsevanematele sarnast teenust, kuid lühiajalisemalt.
Vastuvõttude vastu oli suur huvi, ühe nädala jooksul broneeris endale vastuvõtuks aja kümmekond
lapsevanemat üle Eesti. Tagasiside vastuvõttudele oli väga positiivne ning kiideti just teenuse kättesaadavuse
lihtsust.
Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikumi lasteosakonnaga ja Tartu
Ülikooli Lastekliinikumi töötajatega. Lisaks on koostööpartneriteks ka Eesti Autismiühing, Tallinna ja
Harjumaa Autismiühing ning Herbert Masingu Kool.
Klientide isikuandmed ja delikaatne informatsioon
Minudoc ja MTÜ Tartu Psühhoteraapia- ja Nõustamiskeskus lähtuvad isikuandmete töötlemisel Euroopa
Komisjoni Isikuandmete kaitse üldmäärusest. Nõustamisteenuse käigus lähtutakse kõikidest
nõustamisteenuse pakkuja ja kliendi vahelise priviligeeritud kommunikatsiooni headest tavadest ja
konfidentsiaalsuskohustusest. Teenuse turvalisuse huvides on kasutusel spetsiaalne nõustamisruum, millel on
helikindel uks.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Eesmärgid
Käesoleva projekti eesmärgiks on teenuse kättesaadavuse parandamine ja autismi spektri häirega laste
vanemate nõustamine oma lapse häirest, nende toetamine häirega kohanemisel ja sekkumisalase teabe
jagamine konkreetsetele probleemidele. Eesmärgi saavutamiseks viib psühholoog lapsevanematega läbi 4
kohtumist Minudoc keskkonna vahendusel.
Lähtuvalt eelmisest projektist („Autismi spektri häirega laste vanemate nõustamine lapse häirega
kohanemisel ja lapse arendamisel”, 2012) selgunud vajadustest, oleme käesoleva teenuse loonud
internetipõhise, kus tasuta vastuvõtule pääsevad lapsevanemat üle Eesti. Nõustamist pakume koos
lapsevanemaga ka lapsega tegelevatele spetsialistidele, tagades nii parema ja jätkusuutlikuma koostöö
lapsevanema ja antud spetsialisti vahel. Vajadusel saab nõustamisi läbi viiv psühholoog pakkuda
psühholoogilist nõustamist lapsevanemal endal esinevate probleemide osas.
Sihtgrupp
Projekti sihtgrupiks on autismi spektri häirega laste vanemad üle Eesti. Hetkel puudub täpne statistika Eestis
viimaste aastate jooksul diagnoositud juhtude kohta, kuid erinevate uuringute kohaselt on viimase kümnendi
jooksul esinenud autismi spektri häireid vähemalt ühel lapsel sajast.
Korraga saab nõustamisel osaleda üks või mõlemad lapsevanemad, vajadusel koos last toetavate
spetsialistidega (õpetaja, lasteaia kasvataja, sotsiaalpedagoog, psühholoog jne.).
Teenus on mõeldud nii lapsevanematele, kelle lapsel autismi spektri häire kahltus, aga ka neile, kelle laps on
juba ammu diagnoosi saanud, sest lapse kasvades häire ei kao, vaid tekib uut laadi probleeme.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Projekti tulemusena:
Paraneb autistlike laste vanema(te) teadlikkus autismi spektri häirest.
Suureneb tajutud kontrollitunne ja emotsionaalne toimetulek antud häirega toimetulekul.
Lapsevanem omandab oskusi lapsega (lastega) paremaks toimetulekuks.
Lapsevanem mõistab paremini oma lapse eripära ning oskab ennetada ja toime tulla agressiivse käitumisega.
Paraneb lapsevanema koostöö kooli/lasteaia/tugispetsialistidega.
Mõõdetavus
Projekti mõõdetavuse jaoks koostatakse spetsiaalne ankeet, mis hindab kliendi/pere teadlikkust ja
emotsionaalset toimetulekut autismi spektri häirega lapse kasvatamisel ning mida palutakse kliendil täita enne
ja pärast nõustamisteenuse läbiviimist.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Detsembri lõpp 2018- teavitustööga alustamine
Jaanuar 2019 kuni august 2019- nõustamisteenuse pakkumine Minudoc keskkonna vahendusel
September 2019- kokkuvõtete tegemine, aruandlus
Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
15027 TALLINN
GARANTIIKIRI
OÜ Katriito garanteerib projekti: „Autismi spektri häiretega laste vanemate üle-eestiline
nõustamine Minudoc keskkonna vahendusel “ läbiviimiseks omapoolse kaasfinantseeringu
summas 700 EUR ajavahemikul detsember 2018- september 2019.
29.11.2018
Triinu Niiberg-Pikksööt
OÜ Katriito
juhataja
+372 5341 1117
1
OÜ Katriito | Aru 19/Tiigi 61B Tartu telefon: 53411117
[email protected]