HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile FORMCHECKBOX Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi FORMTEXT MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi FORMTEXT MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus 3. Registrikood FORMTEXT 80129245 4. Juriidiline aadress FORMTEXT Vaksali 14, Tartu 50409 5. Postiaadress FORMTEXT Vaksali 14, Tartu 50409 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* FORMTEXT EE341010220021058018 SEB pank 7. E sindaja nimi ja ametikoht FORMTEXT Tiina Soo, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema sama d . Projekti kontaktisik 8. Nimi FORMTEXT Tiina Soo 9. Telefon FORMTEXT 7 427 555, 555 17427 10. E-posti aadress FORMTEXT
[email protected] 11. Projekti nimetus FORMTEXT Nõustamisteenus ed vaimse tervise riskiga noortele 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.03.2019 – 29 .02.2020 13. Projekti üldmaksumus FORMTEXT 1799 0 € 14. Hasartmängumaksu N õukogult taotletav summa FORMTEXT 14370 € 15. Omafinantseeringu summa FORMTEXT 3620 € 16. Kaasfinantseeringute summa FORMTEXT KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev FORMTEXT Tiina Soo, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 15 .11.201 8 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu N õukogu 14370 € FORMTEXT Esmakonsultatsioonid 6 0 tundi, tunnitasu 20 € 12 00 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Individuaalne psühholoogiline nõustamine ja psühhotera apia (sealhulgas kriisitöö) - 15 0 tundi, tunnitasu 30 € 45 00 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Perenõustamine 30 tundi, tunnitasu 40 € 1200 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT P sühhodiagnostika 6 0 tundi, tunnitasu 20 € 12 00 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Projekti juhtimine 12 kuud , töötasu kuus 22 0 € 2640 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Töötasudega kaasnevad maksud (sots.maks 3544 € ja töötuskindlustusmaks 86 € ) 3630 € Omafinantseering 3620 € Omafinantseeringu garantiikiri Ruumide rent (kuus 80 € , 12 kuud ) 96 0 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Ruumide üldkulud (elekter, küte jms.) kuus 170 € ,12kuud 204 0 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Side-ja kantseleikulud, s.h infovoldikute (500 tk.) tegemine 620 € Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT TULUD KOKKU 1799 0 € KULUD KOKKU 1799 0 € HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte T artu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuse meeskond pakub projekti “Nõustamisteenus ed vaimse tervise riskiga noortele“ raames Lõuna-Eesti noortele psühholoogilist abi vaimse tervise probleemide ja riskide korral (depressioon, ärevus- ja paanikahäired, suitsidaalsus jms.) ning aitab ennetada probleemide süvenemist ja tõsisemaid tagajärgi . Tähtis on, et noor saab õigeaegse t abi ja see on t alle kättesaadav materiaalsest olukorrast sõltumata. Käesolev p rojekt teavitab noori abi saamise võimalustest vaimse tervise probleemide korral ja võimaldab pakkuda mitmekesist psühholoogilist abi. Esmakonsultatsioonil selgi tatakse välja vajalik teenus, valitakse sobiv konsultant ja viiakse läbi testimine. Pakutakse erinevaid teenuseid nagu individuaal-, paari- ja perenõustamist ning psühho teraapi at. Tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse testimist sekkumise alguses ja lõpus ning tagasiside lehti, hindamaks projektist saadud kasutegurit . Vaimne tervis on oluline inimkapitali osa ja tähtis rahvatervise valdkond ning sellest lähtuvalt on vaimse tervise edendamine ning psüühika- ja käitumishäirete ennetamine, ravi ja taastumine nii indiviidi, kogukonna kui riigi tasandil üks prioriteetidest. Just l apse- ja noorukiiga on oluline aeg võimalike probleemide varaseks avastamiseks ning nendega tegelemiseks. V aimse tervise riskiteguriteks on madal en esehinnang, vähesed toimetuleku oskused, puudulikud sidussuhted, kuritarvitamine ja vägivald, eakaaslaste tõrjutus, eraldatus ja kaotus, ebakindlus ja läbikukkumine koolis, sõltuvused ning toetuse puudumine . Need tegurid võivad v iia tõsiste tagajärgedeni mitmetel tasanditel. Õigeaegne sekkumine aitab vähendada koolist väljalangemist, ennetada alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, kuritegevust, vähendada suitsiidiriski ning depressiooni haigestumist. Maailma Terviseorganisatsioon on toonud välja, et depressioon on üks neljast enim levinud psüühikahäirest, mis prognooside kohaselt tõuseb 2030. a-ks kõige enam levinud haiguseks, hõlmates 15% elanikkonnast. Tervise Arengu Instituudi andmetel on märgata selget kasvu antidepressantide kasutamisel Eestis nii meeste kui naiste poolt. See näitab meeleoluhäirete (depressioon jms.) süvenemist ja ulatuslikumat levikut, mida aitab ennetada ja leevendada õigeaegne psühholoogiline sekkumine just noorukieas kui ilmnevad esmased ohumärgid. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskusesse pöördub vastuvõtule järjest rohkem noori , kes alustavad õpingutega seoses iseseisvat elu, neil puudub igapäevane peretugi ning nad seisavad silmitsi vajadusega kohaneda uutes oludes . Tihti aga ei saa antud sihtrühm endale nõustamist lubada just rahalistel põhjustel – vanematelt enam majanduslikku toetust ei küsita, enda sissetulek on aga napp . Pöörduvad ka noored, kes hetkel ei õpi ega tööta. Need noored peavad vastuvõtule tulekuks vajaliku raha ise leidma, kuid paljudel, eriti maapiirkondadest tulevatel noortel, puuduvad selleks majanduslikud võimalused. Mitmetel juhtudel ütlevad noored nõustamise ajast ära kui kuulevad tasust . Psühholoogilise nõustamise teenuse kättesaadavust piirab ühelt poolt vähene teadlikkus vastavatest võimalustest ning teisalt piiravad majanduslikud ressurssid. Psühholoogiline abi peab aga olema kättesaadav kõigile lastele ja noortele sõltumata nende sotsiaalsest pä ritolust, vanemate majandusliku st seisundist , elukohast jne. Kui Tartu linna registris olevatel noortel on võimalik Tartu Linnavalitsuse toel tasuta nõustamist saada, siis noortel, kes linna registris pole, küll aga elavad ja õpivad siin, puudub tasuta psühholoogilise nõustamise võimalus. Niisamuti puudub see võimalus lähimaakondade noortel. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus on aastate jooksul erinevate projektide abil pakkunud nõustamisteenuseid erinevatele sihtgruppidele, kellele need muidu kättesaadavad ei oleks: puuetega inimesed, lapsed ja noored, üliõpilased, töötud jt vähekindlustatud elanikkonnagrupid. Kõige selle valgusel näeme, kui väga vajatakse sellist võimalust tasuta psühholoogilise abi järele. Taotleja on varasemalt panustanud Lõuna-Eesti inimeste vaimse tervise edendamisse läbi Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastatud projektide ja AEF kriisiprogrammi toel: „Nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine vaimse tervise probleemide korral Lõuna-Eesti noortele“ veebruar 2017 – jaanuar 2018 „Vaimse tervise probleemide ennetamine Lõuna-Eesti lastel ja noortel“( 2014 -2015). „ Psühhosotsiaalse toimetuleku taastamine kriisiolukorda sattunud Lõuna-Eesti peredes“ (2011-2012) „Kriisiolukorras Lõuna-Eesti perede toetamine psühholoogilise nõustamise kaudu“ ( 2010- 2011). Aastatel 2006.-2008. viidi SA Innove meetme 1.1 raames läbi projekt “Õpilase ja õpetaja individuaalsuse toetamine psühholoogilise nõustamise kaudu”. 2004.-2005.a juuni viidi läbi Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastatud projekt „Vaimse tervise probleemide ennetamine Tartusse õppima tulnud noortel”, kus pakuti psühholoogilist abi kodust ja perest eemal olevatele noortele. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuse e rinevad projektid on aastate jooksul aidanud sihtgruppidele meie poolt pakutavat abi lähemale viia ning abi saamise võimalusi tutvustada, samuti seda abi neile kättesaadavaks muuta. MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuse põhikirjaliseks eesmärgiks on oma tegevuse kaudu soodustada elanikkonna psühhosotsiaalse toimetuleku võimet ning hoolitseda inimeste tervise eest, põhirõhuga vaimsel tervisel. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti põhieesmärgiks on õigeaegse ennetava abi ning sellekohase informatsiooni pakkumise kaudu toetada Eesti noorte tervet arengut ning aidata seeläbi kaasa vaimselt terve ja elujõulise ühiskonna kujunemisele . Heas vaimses tasakaalus noor on aktiivne ühiskonna liige ja tuleb oma elus hästi toime. Nii ennetab see ka põhjendamatuid elukohavahetusi ( näit. välismaale). Ühtlasi loob projekt võrdsed võimalused kõigile noortele psühholoogilise abi saamiseks. Rahvatervise ja tervishoiu valdkonnas haakub projekt vaimse tervise edendamise ja ennetamise projektidega- soovime ennetada psühholoogilisi probleeme just noorte hulgas ning ära hoida olemasolevate probleemide süvenemist ning raskemate probleemide ja tagajärgede teket õigel ajal kõigile noortele kättesaadavat abi pakkudes . Antud mõte on välja toodud ka VATEKi (Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon) ühe eesmärgina - psüühika ja käitumishäirete ennetamine: Inimesed oskavad võimalikult varakult ära tunda häirete tekkimise, nad julgevad abi küsida ja neile on tagatud professionaalne õigeaegne abi tõsisemate häirete ennetamiseks Eesmärgid: 1. Muuta psühholoogilise nõustamise teenused kättesaadavamaks Lõuna-Eesti noortele. 2. Ennetada noorte hulgas süvenevat depressiooni haigestumise tendentsi. 3. Enne tada õigeaegse sekkumise läbi probleemide süvenemist. 4. Ennetada probleemide süvenemise takistamise kaudu tõsisemate tagajärgede teket (nt. suitsidaalne käitumine , kuritegevus, narkomaania). 5. Kaasata noorte probleemide lahendamisse nende vanemad perenõustamiste kaudu. Sihtgrupp Lõuna-Eesti noored: Gümnaasiumiõpilased vanuses 16 – 19 aastat Kutsekoolide õpilased vanuses 16 – 2 5 aastat Üliõpilased 18 – 25 aastat M itte töötavad noored vanuses 16 – 25 aastat 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 1.Psühholoogilise nõustamise teenuse kättesaadavus suureneb Lõuna-Eesti noorte hulgas: Esmakonsultatsioone, psühhodiagnostikat, individuaalset psühholoogilist nõustamist ja perenõustamist on kokku läbi viidud 30 0 tundi. 2. P sühholoogilise nõustamise läbinute vaimne seisund on testitulemuste põhjal paranenud võrreldes selle eelse seisundiga. Emotsionaalse se isundi hindamise skaala EEK-2 Becki depressiooni küsimustiku alusel 3.Spetsialisti hinnangul on emotsionaalne seisund stabiliseerunud. Kohanemine ja toimetulek igapäevaelus paranenud. Enesehinnang tõusnud. Tulevikuväljavaated optimistliku ma d. 4. Tagasiside ankeetide põhjal on klientide toimetulekuoskused ja elukvaliteet paranenud; enesehinnang ja eneseusk kasvanud, vähem probleeme, paremad sotsiaalsed oskused, fokusseeeritud tulevikueesmärgid , paremad õppetöö tulemused; väheneb tõenäosus, et abi otsitakse alkoholist, narkootikumidest, kuritegevusest jne. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses 1. Projekti alguses ja uue õppeaasta alguses sügise l teavituskampaania d : info kodulehele, infovoldiku tegemine ja levitamine ( Tartu Ülikooli jt.raamatukogud, erinevad koolid, polikliinikud jms .) 2 . Esmakonsultatsioonid, kliendi (pere) intervjueerimine eesmärgiga teavitada klienti olemasolevatest võimalustest, pakkuda optimaalset teenust projekti raames – ühele kliendile 0,5 – 1 tundi 3 . Individuaalnõustamine ja psühhoteraapia, s.h. kriisitöö – ühe seansi kestvus ühele inimesele 1 – 1,5 tundi 4 . Perenõustamine ja pere psühhoteraapia – ühe seansi kestvus perele 1 – 1,5 tundi 5 . Psühhodiagnostika – ühele kliendile 1 ( – 2 ) tundi . Kasutatakse erinevaid psühhodiagnostilisi vahendeid. Üks inimene (pere) võib saada projekti perioodil seansse vastavalt vajadusele ja projekti võimalustele. Tulemuste hindamine: Esimesel kohtumise l täidavad kliendid kaks testi: Emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK) ning Becki depressiooni küsimustiku . Viimase seansi järel täidavad kliendid samad testid ja ka projekti tagasiside ankeedi . Antud ankeet on välja töötatud selleks, et klient saaks avaldada oma arvamust projekti tegevustest ja hinnata protsessi läbides muutusi iseendas. Testitulemuste võrdluse järgi hinnatakse tehtud töö tulemuslikkust. Tegevused toimu vad ajavahemikus 1.märts 2019 – 29 . veebruar 2020 . Tegevus Periood 1. Voldikute tegemine, levitamine; märts/aprill 2019; september 2019 info kodulehele panek märts 2019 2 . Esmakonsultatsioonid: märts 2019 – detsember 2019 3 . Individuaalnõustamine ja psühhoteraapia: märts 2019 – veebruar 2020 4 . Perenõustamine ja perepsühhoteraapia: aprill 2019 – veebruar 2020 5 . Psühhodiagnostika: märts 2019 – veebruar 2020
Hasartmängumaksu Nõukogu Garantiikiri 15 .11 .2018 Käesolevaga kinnitan , et mittetulundusühing Tartu Nõustamis - ja Kriisiabikeskus garanteerib Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud projekti “ N õustamisteenus ed vaimse tervise riskiga noortele ” omafinantseerimise 3620 € ulatuses . allkirjastatud digitaalselt Tiina Soo MTÜ Tartu Nõustamis - ja Kriisiabikeskus juhatuse liige
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile FORMCHECKBOX Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi FORMTEXT MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi FORMTEXT MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus 3. Registrikood FORMTEXT 80129245 4. Juriidiline aadress FORMTEXT Vaksali 14, Tartu 50409 5. Postiaadress FORMTEXT Vaksali 14, Tartu 50409 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* FORMTEXT EE341010220021058018 SEB pank 7. E sindaja nimi ja ametikoht FORMTEXT Tiina Soo, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema sama d . Projekti kontaktisik 8. Nimi FORMTEXT Tiina Soo 9. Telefon FORMTEXT 7 427 555, 555 17427 10. E-posti aadress FORMTEXT
[email protected] 11. Projekti nimetus FORMTEXT Nõustamisteenus ed vaimse tervise riskiga noortele 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.02 .2019 – 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus FORMTEXT 12730 € 14. Hasartmängumaksu N õukogult taotletav summa FORMTEXT 1000 0 € 15. Omafinantseeringu summa FORMTEXT 273 0 € 16. Kaasfinantseeringute summa FORMTEXT KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev FORMTEXT Tiina Soo, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 08 .0 1.201 9 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu N õukogu 1000 0 € FORMTEXT Esmakonsultatsioonid 35 tundi, tunnitasu 20 € 7 00 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Individuaalne psühholoogiline nõustamine ja psühhotera apia (sealhulgas kriisitöö) - 101 tundi, tunnitasu 30 € 303 0 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Perenõustamine 2 0 tundi, tunnitasu 40 € 8 00 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT P sühhodiagnostika 35 tundi, tunnitasu 20 € 7 00 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Projekti juhtimine 11 kuud , töötasu kuu s 204 € 2244 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Töötasudega kaasnevad maksud (sots.maks 2466 € ja töötuskindlustusmaks 60 € ) 2526 € Omafinantseering 2730 € Omafinantseeringu garantiikiri Ruumide rent (kuus 7 0 € , 11 kuud ) 77 0 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Ruumide üldkulud (elekter, küte jms.) kuus 14 0 € ,11 kuud 154 0 € FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Side-ja kantseleikulud, s.h infovoldikute (500 tk.) tegemine 4 20 € Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT TULUD KOKKU 1273 0 € KULUD KOKKU 1273 0 € HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte T artu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuse meeskond pakub projekti “Nõustamisteenus ed vaimse tervise riskiga noortele“ raames Lõuna-Eesti noortele psühholoogilist abi vaimse tervise probleemide ja riskide korral (depressioon, ärevus- ja paanikahäired, suitsidaalsus jms.) ning aitab ennetada probleemide süvenemist ja tõsisemaid tagajärgi . Tähtis on, et noor saab õigeaegse t abi ja see on t alle kättesaadav materiaalsest olukorrast sõltumata. Käesolev p rojekt teavitab noori abi saamise võimalustest vaimse tervise probleemide korral ja võimaldab pakkuda mitmekesist psühholoogilist abi. Esmakonsultatsioonil selgi tatakse välja vajalik teenus, valitakse sobiv konsultant ja viiakse läbi testimine. Pakutakse erinevaid teenuseid nagu individuaal-, paari- ja perenõustamist ning psühho teraapi at. Tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse testimist sekkumise alguses ja lõpus ning tagasiside lehti, hindamaks projektist saadud kasutegurit . Vaimne tervis on oluline inimkapitali osa ja tähtis rahvatervise valdkond ning sellest lähtuvalt on vaimse tervise edendamine ning psüühika- ja käitumishäirete ennetamine, ravi ja taastumine nii indiviidi, kogukonna kui riigi tasandil üks prioriteetidest. Just l apse- ja noorukiiga on oluline aeg võimalike probleemide varaseks avastamiseks ning nendega tegelemiseks. V aimse tervise riskiteguriteks on madal en esehinnang, vähesed toimetuleku oskused, puudulikud sidussuhted, kuritarvitamine ja vägivald, eakaaslaste tõrjutus, eraldatus ja kaotus, ebakindlus ja läbikukkumine koolis, sõltuvused ning toetuse puudumine . Need tegurid võivad v iia tõsiste tagajärgedeni mitmetel tasanditel. Õigeaegne sekkumine aitab vähendada koolist väljalangemist, ennetada alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, kuritegevust, vähendada suitsiidiriski ning depressiooni haigestumist. Maailma Terviseorganisatsioon on toonud välja, et depressioon on üks neljast enim levinud psüühikahäirest, mis prognooside kohaselt tõuseb 2030. a-ks kõige enam levinud haiguseks, hõlmates 15% elanikkonnast. Tervise Arengu Instituudi andmetel on märgata selget kasvu antidepressantide kasutamisel Eestis nii meeste kui naiste poolt. See näitab meeleoluhäirete (depressioon jms.) süvenemist ja ulatuslikumat levikut, mida aitab ennetada ja leevendada õigeaegne psühholoogiline sekkumine just noorukieas kui ilmnevad esmased ohumärgid. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskusesse pöördub vastuvõtule järjest rohkem noori , kes alustavad õpingutega seoses iseseisvat elu, neil puudub igapäevane peretugi ning nad seisavad silmitsi vajadusega kohaneda uutes oludes . Tihti aga ei saa antud sihtrühm endale nõustamist lubada just rahalistel põhjustel – vanematelt enam majanduslikku toetust ei küsita, enda sissetulek on aga napp . Pöörduvad ka noored, kes hetkel ei õpi ega tööta. Need noored peavad vastuvõtule tulekuks vajaliku raha ise leidma, kuid paljudel, eriti maapiirkondadest tulevatel noortel, puuduvad selleks majanduslikud võimalused. Mitmetel juhtudel ütlevad noored nõustamise ajast ära kui kuulevad tasust . Psühholoogilise nõustamise teenuse kättesaadavust piirab ühelt poolt vähene teadlikkus vastavatest võimalustest ning teisalt piiravad majanduslikud ressurssid. Psühholoogiline abi peab aga olema kättesaadav kõigile lastele ja noortele sõltumata nende sotsiaalsest pä ritolust, vanemate majandusliku st seisundist , elukohast jne. Kui Tartu linna registris olevatel noortel on võimalik Tartu Linnavalitsuse toel tasuta nõustamist saada, siis noortel, kes linna registris pole, küll aga elavad ja õpivad siin, puudub tasuta psühholoogilise nõustamise võimalus. Niisamuti puudub see võimalus lähimaakondade noortel. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus on aastate jooksul erinevate projektide abil pakkunud nõustamisteenuseid erinevatele sihtgruppidele, kellele need muidu kättesaadavad ei oleks: puuetega inimesed, lapsed ja noored, üliõpilased, töötud jt vähekindlustatud elanikkonnagrupid. Kõige selle valgusel näeme, kui väga vajatakse sellist võimalust tasuta psühholoogilise abi järele. Taotleja on varasemalt panustanud Lõuna-Eesti inimeste vaimse tervise edendamisse läbi Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastatud projektide ja AEF kriisiprogrammi toel: „Nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine vaimse tervise probleemide korral Lõuna-Eesti noortele“ veebruar 2017 – jaanuar 2018 „Vaimse tervise probleemide ennetamine Lõuna-Eesti lastel ja noortel“( 2014 -2015). „ Psühhosotsiaalse toimetuleku taastamine kriisiolukorda sattunud Lõuna-Eesti peredes“ (2011-2012) „Kriisiolukorras Lõuna-Eesti perede toetamine psühholoogilise nõustamise kaudu“ ( 2010- 2011). Aastatel 2006.-2008. viidi SA Innove meetme 1.1 raames läbi projekt “Õpilase ja õpetaja individuaalsuse toetamine psühholoogilise nõustamise kaudu”. 2004.-2005.a juuni viidi läbi Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastatud projekt „Vaimse tervise probleemide ennetamine Tartusse õppima tulnud noortel”, kus pakuti psühholoogilist abi kodust ja perest eemal olevatele noortele. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuse e rinevad projektid on aastate jooksul aidanud sihtgruppidele meie poolt pakutavat abi lähemale viia ning abi saamise võimalusi tutvustada, samuti seda abi neile kättesaadavaks muuta. MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuse põhikirjaliseks eesmärgiks on oma tegevuse kaudu soodustada elanikkonna psühhosotsiaalse toimetuleku võimet ning hoolitseda inimeste tervise eest, põhirõhuga vaimsel tervisel. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti põhieesmärgiks on õigeaegse ennetava abi ning sellekohase informatsiooni pakkumise kaudu toetada Eesti noorte tervet arengut ning aidata seeläbi kaasa vaimselt terve ja elujõulise ühiskonna kujunemisele . Heas vaimses tasakaalus noor on aktiivne ühiskonna liige ja tuleb oma elus hästi toime. Nii ennetab see ka põhjendamatuid elukohavahetusi ( näit. välismaale). Ühtlasi loob projekt võrdsed võimalused kõigile noortele psühholoogilise abi saamiseks. Rahvatervise ja tervishoiu valdkonnas haakub projekt vaimse tervise edendamise ja ennetamise projektidega- soovime ennetada psühholoogilisi probleeme just noorte hulgas ning ära hoida olemasolevate probleemide süvenemist ning raskemate probleemide ja tagajärgede teket õigel ajal kõigile noortele kättesaadavat abi pakkudes . Antud mõte on välja toodud ka VATEKi (Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon) ühe eesmärgina - psüühika ja käitumishäirete ennetamine: Inimesed oskavad võimalikult varakult ära tunda häirete tekkimise, nad julgevad abi küsida ja neile on tagatud professionaalne õigeaegne abi tõsisemate häirete ennetamiseks Eesmärgid: 1. Muuta psühholoogilise nõustamise teenused kättesaadavamaks Lõuna-Eesti noortele. 2. Ennetada noorte hulgas süvenevat depressiooni haigestumise tendentsi. 3. Enne tada õigeaegse sekkumise läbi probleemide süvenemist. 4. Ennetada probleemide süvenemise takistamise kaudu tõsisemate tagajärgede teket (nt. suitsidaalne käitumine , kuritegevus, narkomaania). 5. Kaasata noorte probleemide lahendamisse nende vanemad perenõustamiste kaudu. Sihtgrupp Lõuna-Eesti noored: Gümnaasiumiõpilased vanuses 16 – 19 aastat Kutsekoolide õpilased vanuses 16 – 2 5 aastat Üliõpilased 18 – 25 aastat M itte töötavad noored vanuses 16 – 25 aastat 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 1.Psühholoogilise nõustamise teenuse kättesaadavus suureneb Lõuna-Eesti noorte hulgas: Esmakonsultatsioone, psühhodiagnostikat, individuaalset psühholoogilist nõustamist ja perenõustamist on kokku läbi viidud 30 0 tundi. 2. P sühholoogilise nõustamise läbinute vaimne seisund on testitulemuste põhjal paranenud võrreldes selle eelse seisundiga. Emotsionaalse se isundi hindamise skaala EEK-2 Becki depressiooni küsimustiku alusel 3.Spetsialisti hinnangul on emotsionaalne seisund stabiliseerunud. Kohanemine ja toimetulek igapäevaelus paranenud. Enesehinnang tõusnud. Tulevikuväljavaated optimistliku ma d. 4. Tagasiside ankeetide põhjal on klientide toimetulekuoskused ja elukvaliteet paranenud; enesehinnang ja eneseusk kasvanud, vähem probleeme, paremad sotsiaalsed oskused, fokusseeeritud tulevikueesmärgid , paremad õppetöö tulemused; väheneb tõenäosus, et abi otsitakse alkoholist, narkootikumidest, kuritegevusest jne. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses 1. Projekti alguses ja uue õppeaasta alguses sügise l teavituskampaania d : info kodulehele, infovoldiku tegemine ja levitamine ( Tartu Ülikooli jt.raamatukogud, erinevad koolid, polikliinikud jms .) 2 . Esmakonsultatsioonid, kliendi (pere) intervjueerimine eesmärgiga teavitada klienti olemasolevatest võimalustest, pakkuda optimaalset teenust projekti raames – ühele kliendile 0,5 – 1 tundi 3 . Individuaalnõustamine ja psühhoteraapia, s.h. kriisitöö – ühe seansi kestvus ühele inimesele 1 – 1,5 tundi 4 . Perenõustamine ja pere psühhoteraapia – ühe seansi kestvus perele 1 – 1,5 tundi 5 . Psühho diagnostika – ühele kliendile 1 tund . Kasutatakse erinevaid psühhodiagnostilisi vahendeid. Üks inimene (pere) võib saada projekti perioodil seansse vastavalt vajadusele ja projekti võimalustele. Tulemuste hindamine: Esimesel kohtumise l täidavad kliendid kaks testi: Emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK) ning Becki depressiooni küsimustiku . Viimase seansi järel täidavad kliendid samad testid ja ka projekti tagasiside ankeedi . Antud ankeet on välja töötatud selleks, et klient saaks avaldada oma arvamust projekti tegevustest ja hinnata protsessi läbides muutusi iseendas. Testitulemuste võrdluse järgi hinnatakse tehtud töö tulemuslikkust. Tegevused toimu vad ajavahemikus 1.veebruar 2019 – 31 . detsember 2019 . Tegevus Periood 1. Voldikute tegemine, levitamine; veebruar/märts 2019; september 2019 info kodulehele panek veebruar 2019 2 . Esmakonsultatsioonid: veebruar 2019 – nove mber 2019 3 . Individuaalnõustamine ja psühhoteraapia: veebruar 2019 – detsember 2019 4 . Perenõustamine ja perepsühhoteraapia: märts 2019 – detsember 2019 5 . Psühhodiagnostika: veebruar 2019 – detsember 2019
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/847-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, jaanuar 2019. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus, registrikood 80129245, asukoht Vaksali 14, Tartu,
keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Tiina Soo (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool
või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 36
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 10 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Nõustamisteenused vaimse tervise riskiga noortele
5. Projekti eesmärk on õigeaegse ennetava abi ning sellekohase informatsiooni pakkumise kaudu
toetada Eesti noorte tervet arengut ning aidata seeläbi kaasa vaimselt terve ja elujõulise
ühiskonna kujunemisele.
6. Oodatav tulemus: psühholoogilise nõustamise teenuse kättesaadavus Lõuna-Eestis suureneb
ja nõustamise läbinute vaimne seisund paraneb.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.02.2019 kuni 31.12.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.08.2019 ja koondaruande
20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 10 000 eurot (kümme tuhat eurot) Toetuse saaja kontole
EE341010220021058018 SEB Pangas esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu
vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse:
8.1. 1000 eurot (üks tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest;
8.2. 900 eurot (üheksasada eurot) 2019. aasta 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20.
juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20.
detsembriks.
1 (3)
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta
ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest.
Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist
on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või
taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200
3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada tuleb viitenumber
2800048574 ja selgituseks märkida lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Tiina Soo, tel
5551 7427, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
2 (3)
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus
Registrikood 70001952 Registrikood 80129245
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Vaksali 14, Tartu 50409
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 742 7555; 5551 7427
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 SEB Pank EE34 1010 2200 2105 8018
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev: