dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (SA Eesti Puuetega Inimeste Fond)

Sotsiaalministeerium · 15. jaanuar 2019
Viit
3-3/845-1
Registreeritud
15. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Pille Erm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎3-3845-1 15.01.2019 Hasartmängumaksu leping (1).bdoc3120 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 3. Registrikood 90000145 4. Juriidiline aadress Toompuiestee 10 Tallinn 10137 5. Postiaadress Toompuiestee 10 Tallinn 10137 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* 3500080996 RIIGIKASSA (SA eraldised - HMN lepingu erikonto) 7. Esindaja nimi ja ametikoht Eero Kiipli juhataja *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Eero Kiipli 9. Telefon 56496102 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Eesti Puuetega Inimeste Koja organisatsioonide võrgustiku tegevuse toetamine aastal 2019 . 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01 - 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 4 258 446 € 14. Hasartmängumaksu 1 400 000 € Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 16 000 € 16. Kaasfinantseeringute summa 2 842 446 € KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Eero Kiipli juhataja 14.11.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud summa / Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 1 400 000 € 1) Eesti Puuetega Inimeste Koja 204 150 € laekumine programmi kulud toetusest; 2) Erinevate puuete vabariiklike organisatsioonide programmide kulud toetusest 562 450 € kokku (org. lõikes lisa 1.1); 3) Maakondlikud puuetega inimeste kojad sh Tallinna Puuetega Inimeste Koda organisatsioonide kulud toetusest kokku (org. lõikes lisa 1.2) 562 450 € 4) Aasta alguse reserv toetusest sh ühisprojektide kulud 5) SA EPIFond (projekti administreerimise kulu toetusest) 31 950 € 39 000 € Omafinantseering 16 000 € X Omafinantseering 16 000 € Kaasfinantseeriad ja 2 842 446 € 1) EPIKoja võrgustiku 2 842 446 € konkreetsed summad organisatsioonide programmide tuuakse org.-ide kulud kaasfinantseeringutest programmitegevuste (täpsustatud kulude summad ja projektides (lahti kirjutus lahti kirjutus org.projektides) org. projektides) TULUD KOKKU 4 258 446 € KULUD KOKKU 4 258 446 € HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Projekti otsesteks teostajateks on EPIKoda ja tema liikmesorganisatsioonid sh maakondade kojad ja nende liikmeks olevad puuetega inimeste organisatsioonid vastavalt EPIFondile esitatud alaprojektidele. SA EPIFond on riigi poolt loodud sihtasutus puuetega inimesi esindavate organisatsioonide tegevuse toetamiseks ning eraldatud finantsiliste vahendite haldamiseks. Võrgustiku organisatsioonid, taotledes toetust EPIFondist, peavad oma 2019. aasta tegevusprogramme koostades võtma arvesse ja lähtuma järgnevast:  Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna 2019.a prioriteetidest; o Puudega inimeste iseseisvat toimetulekut ja puudealast teavitus/koolitustegevust toetavad projektid ning invasporti edendavad tegevused o Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine  ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ellurakendamisele kaasaaitamine. Võrdluses eelnevate aastatega, taotleb EPIFond 2019 aasta koondprojektiga võrgustikule oluliselt suuremat finantseeringut. See on tingitud vajadusest arendada valdkondi, mis on olnud eelnevate aastate jooksul alarahastatud. 1. Juhtimise kvaliteedi tõstmine ja noortele suunatud programmid. 2008 toimunud majanduslanguse tulemusena kärbitud tegevustoetuste tase ei ole sisuliselt taastunud. Seda illustreerib LISA 3 olev tabel ja graafik. Elukalliduse tõus on surunud organisatsioonid jõuetusse positsiooni. Organisatsioonid ei ole saanud teha piisavalt programme ja tegevusi, mis tooks organisatsioonide juurde noori liidreid ning juhte. Selle tulemusena organisatsioonid vananevad ja nende esindusvõimekus väheneb. Riigi tagasisidestatus nõrgeneb. Valdkonnas on tugev vajadus juhtide järelkasvu arendavate programmide järele. Selleks on tarvis planeerida rahalisi vahendeid. 2. Alarahastatud töötasude tõttu lahkuvad aktiivsed ja noored inimesed ühingute juhtpositsioonidelt. 3. Vajadus kohalikul tasandil tõsta inimeste teadlikust nende õigustest. Sotsiaalvaldkonnas on läbi viidud palju olulisi reforme. Muutustega seoses on vaja tõsta inimeste teadlikust nende õigustest. On esinenud juhtumeid, kus KOV ametnikud ei ole informeerinud inimesi nende õigustest. Selle tulemusena on riigi või KOV poolt planeeritud ressurse, kas alakasutatud või kasutatud ebaeffektiivselt. Suurem finantseering võimaldab maakondlikel puuetega inimeste kodadel tõsta inimeste õigusteadlikuse taset. 4. Kommunikatsiooni võimekuse tõstmine. Et kaasas käia ühiskonnas muutunud komunikatsiooni mustritega peavad ühingud rohkem panustama oma kommunikatsiooni võimekusse. Seda nii kodulehtede, elektrooniliste uudiskirjade kui ka sotsiaalmeedia kanalite näol. 5. Vajadus tihedama koostöö järele sotsiaaltöötajate, tervishoiu- ja perearstisüsteemiga. Kui laps või täiskasvanu saab puudespetsiifilise diagnoosi, tuleb inimesele ja tema lähedastele (lapsevanemad) pakkuda puudespetsiifikast tulenevat tuge ka vastavate organisatsioonide poolt. Oluline on teiste sarnases situatsioonis olnud inimeste kogemus. See aitab vähendada inimeste sattumist nii nimetatud „emotsionaalsesse auku“. Puuetega inimeste organisatsioonide side sotsiaaltöötajate, eri- või perearstidega on väga erinev. Tarvis on teavitada sotsiaaltöötajaid ja arste puuetega inimeste organisatsioonidest ning nende tegevustest. Arst on diagnoosi saanud inimesele ja tema lähedastele esimene kontakt. Organisatsioonidele tuleb tagada rahalised võimalused arstidele suunatud teavituspäevade ja seminaride korraldamiseks. 6. Paljudel organisatsioonidel ning valdkonnal tervikuna on vajadus arengukava ning eneseanalüüsi järele. Suurem finantseering võimaldab organisatsioonidel kaasata väliseksperte. Eesti puuetega inimeste organisatsioone tuleb Euroopa Liidu käsitluses vaadelda, kui omaabi gruppe (s.o. ühendused, mis on moodustatud ühiste huvide ja vajaduste rahuldamiseks, pakkudes abi, tuge, informatsiooni ja koostööd) ning ressursi ja koordineerimise organisatsioone (s.o. liidud ja kojad, mille eesmärgiks on koordineerida kodanikeühenduste tegevust, pakkuda neile informatsiooni ja tuge. Need organisatsioonid tegutsevad, kui vahendajad kodanikeühenduste ja riigiinstitutsioonide vahel ning neid võiks nimetada kodanikeühenduste infrastruktuuriks). Sihtgrupi probleemide lahendamisel ei saa organisatsioonide kogu tegevust “tükeldada” üksikprojektideks. Seetõttu on organisatsiooni sihipärase ja tulemusliku tegevuse tagamiseks hädavajalik baasfinantseerimise olemasolu. EPIFondi seisukoht on, et toetada tuleb nii kodanike osalust otse teostavaid, teenuseid osutavaid, teavitavat rolli omavaid organisatsioone, kui ka koordineerivaid organisatsioone (viimaste juures tuleb arvesse võtta, et eduka tegevuse jaoks on vajalikud strateegilised ja administratiivkulutused, ilma milleta ei ole võimalik efektiivselt tegutseda). EPIFondi Nõukogu otsuse alusel määratakse organisatsioonidele aasta kogutoetuse suuruse limiit, mis projektide puudumisel või tegevuse soikumisel läheb üldisesse reservi. Organisatsioonide poolt läbiviidavate tegevuste – sihtgrupi toetamine ja informeerimine, omaabi ja rehabilitatsioonikursuste korraldamine, sotsiaalsete oskuste säilitamine ja õpetamine, tööharjumuse kujundamisele ja töökohtade kohandamisele kaasa aitamine ning tegevuskeskustes puuetega inimeste tööhõive alase tegevuse ja sotsialiseerumise ürituste toetamin, koolitamine jne, tulemusel tõuseb puuetega inimeste teadlikkus ja paraneb või säilib enesega ja puudega toimetulek ning töövõime. Organisatsiooni aastaringse tegevusprogrammi kohta vormistatakse üks HMN vormikohane projekt, milles organisatsiooni erinevad tegevused tuuakse ühe reana (sama ka eelarve osas) ning kõik planeeritud tegevused kirjutatakse lahti koos eelarve kuludega eraldi lisas. Toetust tuleb kasutada sihipäraselt eespool toodud prioriteetseid tegevussuundi silmas pidades ning lisaks VV poolt heaks kiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” ellurakendamisega seotud projektide realiseerimiseks. Organisatsioonidele antakse võimalus oma limiidi piires otsustada, milliste tegevuste rahastamiseks ta soovib neile eraldatud vahendeid kasutada, arvestades projektide toetamise üldisi tingimusi. Organisatsioonile jääb õigus täpsustada järgmise kvartali vahendite jaotust projektide vahel iga jooksva kvartali lõpus, arvestades jooksva kvartali jooksul esitatud taotlusi ja reservi jäänud vahendite võimalusi. Täiendavalt püüab Fond aasta jooksul hankida lisavahendeid projektikonkursi alusel jagamiseks puuetega inimeste organisatsioonide tegutsemise ja teenuste pakkumise jätkusuutlikkuse tugevdamiseks vajalikeks investeeringuteks ja soetusteks (2018.a. jätkuprojektina). Täiendava taotluse vajadus lähtub sellest, et organisatsioonile algoritmi järgi eraldatav summa ei võimalda korraldada sihtrühmal suuremate probleemide lahendamiseks ja/või leevendamiseks sh tegutsemise ja teenuste pakkumise jätkusuutlikkuse tugevdamiseks vajalikeks investeeringuteks ja soetusteks. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Põhieesmärk: toetada puuetega inimeste organisatsioonide võrgustikku, et nad saaksid igakülgselt kaasa aidata ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning VV poolt heaks kiidetud invapoliitika üldkontseptsiooni ellurakendamisele ja täita puuetega inimeste organisatsioonidele määratud olulisi rolle: • sihtrgupi vajaduste ja prioriteetide määratlemine; • tegevuste planeerimises osalemine; • puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine; • rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine. Puuetega inimeste organisatsioonide rolle ei saa, peale puuetega inimeste endi, täita mitte ükski teine institutsioon ega ametnik ja seetõttu ongi sätestatud rahvusvahelistes dokumentides reeglid, et riik peab ergutama ja toetama puuetega inimeste, nende perekonnaliikmete ja/või esindajate organisatsioonide teket ja tugevnemist nii majanduslikult kui teistes vormides. Otsene sihtgrupp: Eestis elavad erinevate puuetega inimesed ja nende pere liikme. EPIKoja võrgustikku kuulub 33 vabariiklikult tegutsevat erineva puudega inimeste organisatsioon ja 16 piirkondlikku koda (15 maakonda+Tallinna linn), kes on katusorganisatsiooniks maakonna puuetega inimeste organisatsioonidele ning kes on ühinenud Eesti Puuetega Inimeste Kojaks, kes esindavad ~21 tuhandet puudega inimest. Kaudne sihtgrupp: kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, kes koordineerivad ja korraldavad puuetega inimeste poliitikate väljatöötamist ja rakendamist; tööandjad; puuetega inimestega kokkupuutuvad ametnikud, õpetajad jt spetsialistid. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni reegel 18 p.3 nimetatud rollide täitmine: 1) puuetega inimeste vajaduste ja prioriteetide määratlemine 1.1. puuetega inimesi puudutavate seaduste, muude õigusaktide, eelnõude, arengukavade, programmide ning projektide väljatöötamises ja elluviimises osalemiste arv - 68; 1.2. ettepanekute, märgukirjade ja ekspertarvamuste edastamiste arv poliitikakujundajatele - 67; 1.3. uuringute algatamine ja läbiviimiste ning saadud informatsiooni süstematiseerimise ning edastamiste poliitikakujundajatele ja teistele huvigruppidele arv - 31; 1.4. erinevate nõukogude, töögruppide, komisjonide ja ümarlaudade arv, milles on püsiv esindatus - 166 2) planeerimises osalemist 2.1. esitatud ettepanekute arv riiklike ja/või KOV sotsiaalteenuste regulatsiooni muutmiseks (teenuseosutamise riiklik planeerimine, teenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse suurendamine, teenuste vastavus puudega inimeste vajadustele) - 63; 2.2. esitatud ettepanekute arv KOV arengukava, eelarve jms väljatöötamisel - 70 3) puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja/või hindamine 3.1. osutatavate teenuste arv - 66; 3.2. riiklike või KOV teenustele antud hinnangute või parandamise/muutmise ettepanekute arv - 61; 3.3. puuetega in. vastastikuse abistamiseks ja info vahetamiseks ning erinevate oskuste arendamiseks tehtud ürituste arv / nendes osalenud in.arv - 432/9 516 4) rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine 4.1. artiklite, esinemiste arv avalikus meedias (TV, raadio, ajalehed, ajakirjad) - 282; 4.2. korraldatud teabepäevade jms infoürituste arv / neis osalenud inimeste arv - 972/14 353 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses EPIFondi poolt EPIKoja liikmesorganisatsioonide projektide menetlemise ja aruandluse kord: 1. Organisatsioonid esitavad projektina vormistatud tegevusprogrammid SA EPI Fondi Nõukogu poolt eraldatud kogutoetuse piires ajavahemikus 14 – 27. jaanuar 2019. Projektid vormistatakse hetkel kehtiva HMN poolt nõutud vormi ja tingimuste kohaselt arvestades SA EPIF nõukogu poolt 31.10.2018 tegevusprogrammide ja projektidele toetuse andmise tingimusi (protokoll nr. 2018/05 lisa) ja neile eraldatud kogutoetuse summat (lisa 1 - liitude toetuse arvutus lisa 1.1. ning kodade arvestus lisa 1.1.). 2. Projektid vaadatakse EPIFondi nõukogu moodustatud komisjoni poolt läbi ning nõuetele mitte vastavalt vormistatud projektid tagastatakse parandamiseks ja täiendamiseks. 3. EPIFond sõlmib iga toetuse saajaga (49) nõukogu otsusega määratud toetuse kohta sihtotstarbelise kasutamise lepingu. Lepingu kohaselt peavad toetuse saajad esitama sisulise töö ja vormikohase finantsaruande. Aastaringse toetamise korral kantakse toetuse saajale järgmise poolaasta toetus üle alles peale eelmise poolaasta lepingujärgse aruandluse esitamist. 4. EPIFond koostab esitatud aruannete baasil koondaruande ja esitab selle Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumile. Toetuse kasutamise konkreetsed tegevused ja nende ajaline järjestus tuuakse välja EPIKoja ja tema liikmesorganisatsioonide poolt esitatud projektides. Organisatsioonide poolt EPIFondile esitatavad taotlused (tegevusprogrammid) peavad lähtuma EPIFondi nõukogu poolt 2019. aasta kehtestatud eesmärkidele ning Sotsiaalministeeriumi prioriteetidele. SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND ___________________________________________________________________________________________________________ Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 TALLINN GARANTIIKIRI Käesolevaga garanteerime Sotsiaalministeeriumile esitatava projekti „Eesti Puuetega Inimeste Koja organisatsioonide võrgustiku tegevuse toetamine aastal 2019” rakendamiseks vajaliku oma- ja kaasfinantseeringu. Selle tagatiseks on organisatsioonide poolt esitatud garantiikirjad ja sõlmitava lepingu vastav punkt, mis võimaldab meil toetust tagasi nõuda, kui programmi täitmise aruandest selgub, et ei kasutata vajalikus mahus taotluses lubatud oma- ja kaasfinantseeringut. Omafinantseeringu tagatiseks on eelmiste aastate akumuleeritud tulem. Lugupidamisega, /Allkirjastatud digitaalselt/ Eero Kiipli Juhtaja 56496102 ____________________________________________________________________________________________ 10137 TALLINN; Toompuiestee 10; GSM 56496102; E-mail: epifond @ gmail.com Registreeri kood 90000145 Viitenumber 3500081021 ; saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034796011 SEB või a/a 221023778606 Swedbank Toetuse jaotamise põhimõtted SA EPI Fond Nõukogu 27.12.2018 koosoleku protokolli 2018/07 Lisa 1.1. SA EPI File HMN eraldatud 2019.a. toetuse vahendamine EPI Kojale ja liikmesorg.-le Jrk. 2019.a. toetus, 2018.a. 2017.a. 2016.a. 2015.a. 2014.a. 2013.a. nr. Taotleja organisatsioon € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, € 1 Eesti Puuetega Inimeste Koda 136800 136 800 137 250 132 874 135 000 135 000 105 000 2 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit 24725 24 025 25 184 25 531 24 982 23 738 20 293 3 Eesti Diabeediliit 24214 24 764 24 115 23 209 22 886 22 886 17 733 4 Eesti Kutsehaigete Liit 20512 19 922 20 068 19 256 18 151 17 839 13 711 5 Eesti Pimedate Liit 19077 20 424 19 742 19 742 19 056 19 056 15 877 6 Eesti Vähiliit 20929 20 828 19 742 19 742 19 056 19 056 16 192 7 Eesti Vaegkuuljate Liit 19087 18 882 20 083 19 102 18 874 18 874 15 430 8 Eesti Kurtide Liit 16132 15 921 16 294 16 294 16 146 16 146 12 919 9 E Vaimsete Puuetega Inimeste Tugiliit 15127 15 419 15 637 14 816 17 683 17 683 15 049 10 Eesti Reumaliit 15548 15 452 16 021 15 708 16 519 16 519 13 852 11 Eesti Psoriaasiliit 11166 11 214 10 919 10 640 10 658 9 761 6 968 12 Eesti Allergialiit 12596 12 593 12 735 12 873 12 845 12 845 8 614 13 Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit 9484 9 971 10 489 11 658 11 673 11 673 10 382 14 Eesti Afaasia Liit 12846 12 055 11 477 11 477 11 049 10 699 9 689 15 Eesti Epilepsialiit 11429 11 923 13 375 12 260 12 222 11 872 9 787 16 E Scleroos. Multiplexi Ü. 12854 12 829 12 976 13 224 13 026 12 672 9 944 17 Eesti Neeruhaigete Liit 8059 7 485 7 333 6 652 6 652 6 652 6 652 18 Eesti Fenüülketonuuria Ühing 6039 5 670 5 517 6 714 6 714 6 714 6 714 19 Eesti Lihasehaigete Selts 8055 7 686 6 903 9 225 7 789 7 789 7 411 20 Eesti Kopsuliit 5200 5 234 5 118 5 669 5 496 5 496 6 017 21 Eesti Parkinsoniliit 12856 12 796 12 992 12 665 12 272 12 272 9 881 22 Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing 8055 7 686 7 890 7 597 8 589 8 589 6 017 23 Eesti Laste Südameliit 7635 6 813 6 693 7 345 7 345 6 589 4 973 24 Eesti Pimekurtide Tugiliit 7297 7 416 7 512 7 495 7 495 7 495 7 411 25 Eesti Hemofiiliaühing 6878 6 980 6 714 7 397 7 086 6 696 4 722 26 Eesti Tsöliaakia Selts 8893 8 559 7 491 7 597 6 411 6 043 4 973 27 Eesti Audismiühing 10747 10 778 10 919 11 504 10 717 10 717 7 031 28 Eesti Kogelejate Ühing 7047 7 551 7 302 6 633 7 216 6 842 4 973 29 Eesti Seljasonga ja Vesipeahaigete Selts 8893 9 567 10 289 10 289 12 560 11 682 9 435 30 Prader-Willi Sündroomi Ühing 3773 3 789 3 750 3 750 3 750 3 750 2 981 31 Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts 5031 5 536 4 929 0 32 Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit 8136 8 289 8 310 0 33 Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit 7054 7 318 7 364 0 Vabariiklikud org. KOKKU: 512175 512 175 513 133 488 938 489 918 483 645 390 632 34 Tallinn s.h. PI Koda 34982 35 588 37 827 37 827 37 827 37 827 29 155 35 Tartumaa s.h. PI Koda 32832 33 377 34 512 34 512 35 259 34 081 27 129 36 Ida-Virumaa s.h. PI Koda 32832 32 627 34 615 35 719 35 332 33 974 28 271 37 Viljandimaa s.h. PI Koda 26065 27 026 27 193 24 924 27 291 25 341 23 807 38 Pärnumaa s.h. PI Koda 27662 29 385 27 552 23 915 23 915 23 915 19 171 39 Harjumaa s.h. PI Koda 27147 26 659 27 750 26 157 25 740 25 740 20 719 40 Valgamaa s.h. PI Koda 19822 20 134 19 313 19 071 21 018 21 018 18 700 41 Saaremaa s.h. PI Koda 22386 22 321 22 225 19 268 18 447 18 444 16 593 42 Läänemaa s.h. PI Koda 21019 21 851 22 778 19 962 17 722 17 722 12 735 43 Põlvamaa s.h. PI Koda 23574 23 459 21 592 20 475 21 005 21 005 18 459 44 Võrumaa s.h. PI Koda 20789 18 890 20 262 17 722 17 722 17 722 15 428 45 Raplamaa s.h. PI Koda 15518 14 359 15 289 15 289 12 892 12 892 11 721 46 Lääne-Virumaa s.h. PI Koda 19192 19 534 19 587 16 766 15 789 15 789 14 941 47 Järvamaa s.h. PI Koda 20605 20 414 19 211 18 076 17 329 17 329 12 523 48 Jõgevamaa s.h. PI Koda 17258 17 279 18 025 13 891 16 901 14 813 13 978 49 Hiiumaa s.h. PI Koda 13690 12 472 11 766 11 503 10 388 10 388 8 040 Maakondlikud Kojad KOKKU: 375375 375 375 379 497 355 077 354 577 348 000 291 368 SA EPI Fond (proj.rahade administreerimiseks) 38 000 38 000 35 000 35 000 35 000 24 000 18 000 RESERV (vaba aasta algul) 24450 24 450 22 370 41 811 20 505 44 355 0 KÕIK KOKKU: 950000 950 000 950 000 920 826 900 000 900 000 700 000 Eero Kiipli SA EPI Fond juhataja Maakondade toetus aastal 2019 (kokku EPIK võrgustik jaotatakse 950 000) € SA EPI Fond nõukogu protokolli 2018/07 Lisa 1.1.2 Maakond Org. Puude Töövõim. Org. osalus %Füüs.liikmed Netotulu aastal 2017 1.komp. 2.komp. 3.komp. 4.komp. 2019.a. 2019.a. 2018.a. ERALD % in. Arvestusli ATUD Eraldatud rask. ast. maa- 10.ks k toetus toetus Arvutuslik toetus regist in. maa- konnas PRA TVP Org. 10.k 10.ks Baas füüs. liik. gr. (10.gr.) Kokku, võrreldes 2018.a KOKKU, Jrk. sh kojad . konnas* ** suht. suht. in.arv s gr. Kokku, € sh. HMN Lisa , € gr. nivoo org. arv 10.ks gr. netot. Kokku, € € € / % € 16 KOKKU: 233 140 529 92 853 20 417 87 2 764 631 379 497 2 385 134 88 112 613 75 075 131 381 56 306 375 375 375 375 0 0.0 375 375 1 1 Tallinn 20 27 644 17 154 16 26 4 539 10 655 010 37 827 617 183 10 7 038 6 444 15 101 6 398 34 982 34 982 -606 -1.7 35 588 1 2 Tartu 20 21 970 11 627 12 23 2 649 9 339 856 34 512 305 344 9 7 038 6 444 13 591 5 759 32 832 32 832 -545 -1.6 33 377 1 3 Ida-Virumaa 20 21 979 19 184 15 17 3 237 9 383 812 34 615 349 197 9 7 038 6 444 13 591 5 759 32 832 32 832 205 0.6 32 627 1 4 Viljandimaa 21 6 589 5 042 17 22 1 098 6 99 289 27 193 72 096 5 7 038 6 766 9 061 3 199 26 065 26 065 -961 -3.6 27 026 1 5 Pärnumaa 20 8 249 5 847 15 21 1 252 6 235 805 27 552 208 253 8 7 038 6 444 9 061 5 119 27 662 27 662 -1 723 -5.9 29 385 1 6 Harjumaa 13 8 533 6 062 23 32 1 965 8 113 456 27 750 85 706 6 7 038 4 189 12 081 3 839 27 147 27 147 488 1.8 26 659 1 7 Valgamaa 11 6 185 3 301 11 20 675 4 73 525 19 313 54 212 5 7 038 3 544 6 041 3 199 19 822 19 822 -312 -1.5 20 134 1 8 Saaremaa 13 4 101 2 222 14 27 594 4 208 161 22 225 185 936 8 7 038 4 189 6 041 5 119 22 386 22 386 65 0.3 22 321 1 9 Läänemaa 14 2 041 1 597 34 44 704 5 109 943 22 778 87 165 3 7 038 4 511 7 551 1 920 21 019 21 019 -832 -3.8 21 851 1 10 Pōlvamaa 12 7 046 4 209 10 17 728 5 273 439 21 592 251 847 8 7 038 3 867 7 551 5 119 23 574 23 574 115 0.5 23 459 1 11 Vōrumaa 14 7 384 3 668 8 16 574 4 76 033 20 262 55 771 5 7 038 4 511 6 041 3 199 20 789 20 789 1 899 10.1 18 890 1 12 Raplamaa 9 2 675 2 016 10 13 263 2 53 216 15 289 37 927 4 7 038 2 900 3 020 2 559 15 518 15 518 1 159 8.1 14 359 1 13 Lääne-Virumaa 15 5 187 4 271 10 12 514 4 39 032 19 587 19 445 2 7 038 4 833 6 041 1 280 19 192 19 192 -342 -1.8 19 534 1 14 Järvamaa 12 3 183 2 299 29 40 909 6 29 774 19 211 10 563 1 7 038 3 867 9 061 640 20 605 20 605 191 0.9 20 414 1 15 Jōgevamaa 9 7 084 3 820 8 15 564 4 36 477 18 025 18 452 2 7 038 2 900 6 041 1 280 17 258 17 258 -21 -0.1 17 279 1 16 Hiiumaa 10 679 534 22 28 152 1 37 803 11 766 26 037 3 7 038 3 222 1 510 1 920 13 690 13 690 1 218 9.8 12 472 SA EPI Fond nõukogu protokolli 2018/07 Lisa 1.1.1. Liitude toetus aastal 2019 sh halduskulu (kokku EPIK võrgustik jaotatakse 950 000 €) Valuuta, € Org. Füüs.liikmed Netotulu aastal 2017 1.komp. 2.komp. 3.komp. 4.komp. 2019.a. 2019.a. 2018.a. ERALD Arvutuslik neto Arvestus-lik ATUD Toetus võrreldes arv gr. sh. EPIF/ koef. Baas neto tulu toetus toetus Kokku, € eraldatud 2018, Jrk. Organisatsiooni nimi reg. in.arv 10.ks Kokku, € HMN Lisa € 10.ks nivoo org. arv füüs. liik. 10.ks Kokku, € Kokku, € € / % 32 KOKKU: 178 20091 149 1 938 968 375 883 1 563 085 179 75 072 75 076 150 152 75 076 375 375 375 375 0 0.0 375 375 1 1 E Liikumisp.-ga In. Liit 24 1874 8 252 733 25 184 227 549 10 2346 10 123 8 062 4 194 24 725 24 725 700 2.9 24 025 1 2 Eesti Diabeediliit 20 5969 10 78 274 24 115 54 159 8 2346 8 435 10 077 3 355 24 214 24 214 -550 -2.2 24 764 1 3 EV Kutsehaigete Liit 16 1520 8 72 775 20 068 52 707 8 2346 6 748 8 062 3 355 20 512 20 512 590 3.0 19 922 1 4 Eesti Pimedate Liit 13 993 7 369 239 19 742 349 497 10 2346 5 483 7 054 4 194 19 077 19 077 -1 347 -6.6 20 424 1 5 Eesti Vähiliit 15 1785 8 286 684 19 742 266 942 10 2346 6 327 8 062 4 194 20 929 20 929 101 0.5 20 828 1 6 Vaegkuuljate Liit 17 1204 7 41 857 20 083 21 774 6 2346 7 170 7 054 2 517 19 087 19 087 205 1.1 18 882 1 7 Eesti Kurtide Liit 9 821 7 61 720 16 294 45 426 7 2346 3 796 7 054 2 936 16 132 16 132 211 1.3 15 921 1 8 Eesti Vaimup. Inimeste Tugiliit 10 548 6 28 833 15 637 13 196 6 2346 4 218 6 046 2 517 15 127 15 127 -292 -1.9 15 419 1 9 Eesti Reumaliit 11 581 6 38 040 16 021 22 019 6 2346 4 640 6 046 2 517 15 548 15 548 96 0.6 15 452 1 10 Eesti Psoriaasiliit 3 346 5 28 255 10 919 17 336 6 2346 1 265 5 039 2 517 11 166 11 166 -48 -0.4 11 214 1 11 Eesti Allergialiit 4 475 6 26 711 12 735 13 976 6 2346 1 687 6 046 2 517 12 596 12 596 3 0.0 12 593 1 12 E Kuulmisp. Laste Van. L 1 320 5 15 714 10 489 5 225 4 2346 422 5 039 1 678 9 484 9 484 -487 -4.9 9 971 1 13 Eesti Afaasia Liit 4 380 5 131 502 11 477 120 025 9 2346 1 687 5 039 3 775 12 846 12 846 791 6.6 12 055 1 14 Eesti Epilepsialiit 8 261 4 17 608 13 375 4 233 4 2346 3 374 4 031 1 678 11 429 11 429 -494 -4.1 11 923 1 15 E Scleroos. Multiplexi Ü. 7 389 5 28 079 12 976 15 103 6 2346 2 952 5 039 2 517 12 854 12 854 25 0.2 12 829 1 16 Eesti Neeruhaigete Liit 2 161 4 8 733 7 333 1 400 2 2346 844 4 031 839 8 059 8 059 574 7.7 7 485 1 17 E Fenüülketonuuria Üh. 0 85 2 11 811 5 517 6 294 4 2346 0 2 015 1 678 6 039 6 039 369 6.5 5 670 1 18 Eesti Lihasehaigete Selts 0 170 4 13 349 6 903 6 446 4 2346 0 4 031 1 678 8 055 8 055 369 4.8 7 686 1 19 Eesti Kopsuliit 0 70 2 6 611 5 118 1 493 2 2346 0 2 015 839 5 200 5 200 -34 -0.6 5 234 1 20 Eesti Parkinsoniliit 8 339 5 22 639 12 992 9 647 5 2346 3 374 5 039 2 097 12 856 12 856 60 0.5 12 796 1 21 E Tsüstilise Fibroosi Üh. 0 198 4 11 558 7 890 3 668 4 2346 0 4 031 1 678 8 055 8 055 369 4.8 7 686 1 22 Eesti Laste Südame Liit 0 245 4 8 271 6 693 1 578 3 2346 0 4 031 1 258 7 635 7 635 822 12.1 6 813 1 23 Eesti Pimekurtide Tugiliit 0 67 2 51 165 7 512 43 653 7 2346 0 2 015 2 936 7 297 7 297 -119 -1.6 7 416 1 24 Eesti Hemofiiliaühing 0 62 2 23 459 6 714 16 745 6 2346 0 2 015 2 517 6 878 6 878 -102 -1.5 6 980 1 25 Eesti Tsöliaakia Selts 0 196 4 20 792 7 491 13 301 6 2346 0 4 031 2 517 8 893 8 893 334 3.9 8 559 1 26 Eesti Autismiühing 3 350 5 29 446 10 919 18 527 5 2346 1 265 5 039 2 097 10 747 10 747 -31 -0.3 10 778 1 27 Eesti Kogelejate Ühing 0 140 3 12 798 7 302 5 496 4 2346 0 3 023 1 678 7 047 7 047 -504 -6.7 7 551 1 28 E Seljas. ja Vesipeah. Selts 0 269 4 36 369 10 289 26 080 6 2346 0 4 031 2 517 8 893 8 893 -674 -7.0 9 567 1 29 Prader-Willi Sündroomi Ühing 0 35 1 4 225 3 750 475 1 2346 0 1 008 419 3 773 3 773 -16 -0.4 3 789 1 30 E.Põletikulise Soolehaiguse Selts 0 51 1 9 007 4 929 4 078 4 2346 0 1 008 1 678 5 031 5 031 -505 -9.1 5 536 1 31 Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit 0 74 2 182 437 8 310 174 127 9 2346 0 2 015 3 775 8 136 8 136 -153 -1.8 8 289 1 32 E.Puuetega Naiste Ühenduste Liit 3 113 3 8 274 7 364 910 1 2346 1 265 3 023 419 7 054 7 054 -264 -3.6 7 318 Sihtasutus Puuetega Inimeste Fond finantsvahendid Täiendavad vahendid Riigieelarves Rahaline EPIFile hasartmängu­m Laekumine Eraldis- Aasta eraldatud ESF milj.€ sponsorlus, aks kokku kokku milj.€ test milj.€ milj.€ milj.€ tuh.€ 1994 0.74 1995 1.61 2.95 1.42 1996 3.50 5.33 0.71 1997 6.69 5.91 0.70 1998 8.33 6.23 0.48 1999 7.31 6.21 0.51 2.6 2000 7.80 6.46 0.51 2001 6.71 6.99 0.51 2002 10.23 9.71 0.54 2003 11.18 10.24 0.61 105.4 2004 12.60 13.06 0.58 2005 18.09 18.58 0.64 0.25 2006 22.37 22.67 0.83 0.25 2007 29.08 29.83 1.02 2008 33.55 30.94 1.23 2009 17.64 17.77 0.76 2010 13.74 20.63 0.77 2011 19.37 19.32 0.89 2012 19.80 20.72 0.90 2013 21.50 21.60 0.70 0.125 2014 22.00 23.23 0.90 2015 22.70 22.99 1.00 2016 25.30 26.23 0.94 2017 27.10 26.86 0.95 2018 28.10 0.95 100 KOKKU: 19.79 0.50 0.13 208.00 milj.€ milj.€ milj.€ tuh.€ Hasartmängumaks 35.00 1.50 SA EPI Fond, milj.€ Riigieelarve, milj.€. 33.55 1.42 32.50 1.40 30.94 30.00 29.83 1.30 Eelarve Laekumine Fond 29.08 1.23 27.50 28.10 1.20 27.10 26.86 26.23 25.30 1.10 25.00 1.02 23.23 1.00 22.99 1.00 22.50 22.67 22.37 22.00 22.70 0.94 0.95 0.95 21.60 21.50 20.63 0.89 0.90 20.72 0.90 0.90 20.00 0.83 19.37 19.32 19.80 18.58 18.09 0.77 0.80 0.76 17.50 17.77 17.64 0.71 0.70 0.70 0.70 15.00 0.64 0.61 0.58 13.74 0.60 13.06 12.50 0.51 0.51 0.51 0.54 12.60 0.48 11.18 0.50 10.00 10.23 9.71 10.24 0.40 8.33 7.80 7.50 6.69 7.31 6.99 6.71 0.30 6.23 6.21 6.46 5.91 5.33 5.00 0.20 3.50 2.95 2.50 0.10 1.61 0.00 0.00 199 199 199 199 199 200 200 200 200 200 200 200 200 200 200 201 201 201 201 201 201 201 201 201 Aasta 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Eelarve 1.61 3.50 6.69 8.33 7.31 7.80 6.71 10.2 11.1 12.6 18.0 22.3 29.0 33.5 17.6 13.7 19.3 19.8 21.5 22.0 22.7 25.3 27.1 28.1 Laekumine 2.95 5.33 5.91 6.23 6.21 6.46 6.99 9.71 10.2 13.0 18.5 22.6 29.8 30.9 17.7 20.6 19.3 20.7 21.6 23.2 22.9 26.2 26.8 Fond 1.42 0.71 0.70 0.48 0.51 0.51 0.51 0.54 0.61 0.58 0.64 0.83 1.02 1.23 0.76 0.77 0.89 0.90 0.70 0.90 1.00 0.94 0.95 0.95 Kinnitatud SA EPI Fond nõukogu 27.12.2018.a otsusega (protokoll nr.2018/07 Lisa 1) SA EPI Fondi poolt aastaks 2019 EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku projektidele HMN poolt eraldatud toetuse kasutamise põhimõtted. 1. Üldist Puuetega inimeste organisatsioonide programmide ja projektide toetuse andmise põhimõtete väljatöötamisel on lähtutud veendumusest, et:  sihtgrupi probleeme saab ühiskonnas sihipäraselt, planeeritult ja efektiivselt lahendada vaid siis, kui tegevuskeskkonda reguleerivad seadused on stabiilsed ja organisatsioonide tegutsemiseks vajalikud ressursid planeeritavad;  valitsuse poolt heakskiidetud valdkondade arengupoliitika kontseptsioonides (EV Invapoliitika Üldkontseptsioon, Eesti vanuripoliitika alused, Noorsootöö seadus jne.) mittetulundusorganisatsioonidele pandud rolle saavad nad täita vaid riiklike ressursside toel;  Eesti puuetega inimeste organisatsioone tuleb Euroopa Liidu käsitluses vaadelda, kui omaabi gruppe (s.o. ühendused, mis on moodustatud ühiste huvide ja vajaduste rahuldamiseks, pakkudes abi, tuge, informatsiooni ja koostööd) ning ressursi ja koordineerimise organisatsioone (s.o. liidud ja kojad, mille eesmärgiks on koordineerida kodanikuühenduste tegevust, pakkuda neile infot ja tuge. Need organisatsioonid tegutsevad, kui vahendajad kodanikuühenduste ja riigiinstitutsioonide vahel ning neid võiks nimetada kodanikuühenduste infrastruktuuriks);  sihtgrupi probleemide lahendamisel ei saa organisatsioonide kogu tegevust “tükeldada” üksikprojektideks. Seetõttu on organisatsiooni sihipärase ja tulemusliku tegevuse tagamiseks hädavajalik baasfinantseerimise olemasolu;  finantseerida tuleb nii kodanike osalust otse teostavaid, teenuseid osutavaid, teavitavat rolli omavaid organisatsioone, kui ka koordineerivaid organisatsioone (viimaste juures tuleb arvesse võtta, et eduka tegevuse jaoks on vajalikud strateegilised ja administratiivkulutused, ilma milleta ei ole võimalik efektiivselt tegutseda). Seepärast püütakse järgnevaid põhimõtteid kasutades tagada organisatsioonidele teave, milliste vahenditega hasartmängumaksu toetusest võivad nad oma tegevuses arvestada aastal 2019. Käesoleva dokumendi alusel määratakse organisatsioonidele aasta kogu toetuse suuruse limiit, mis projektide puudumisel või tegevuse soikumisel läheb üldisesse reservi. Organisatsiooni aastaringse tegevusprogrammi kohta vormistatakse üks HMN vormikohane projekt, milles organisatsiooni erinevad tegevused (alaprojektid) tuuakse vormil ühe reana (eelarve osas tegevuse kogusumma) ning see planeeritud tegevus kirjutatakse lahti koos eelarve kuludega eraldi lisas. Toetust tuleb kasutada sihipäraselt ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning valitsuse poolt heaks kiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” ellurakendamisega seotud ja uuenduslike ideede ning tööhõivet edendavate projektide realiseerimiseks. Organisatsioonidele antakse võimalus oma limiidi piires otsustada, milliste tegevuste rahastamiseks ta soovib neile eraldatud vahendeid kasutada, arvestades projektide toetamise üldisi tingimusi. Organisatsioonile jääb vajadusel õigus juhatuse otsusega täpsustada iga jooksva kvartali lõpus vahendite jaotust alaprojektide vahel sh teha uusi tegevusi. Eelarve muudatused tuleb kirjalikult kooskõlastada Fondiga. Organisatsiooni taotlusel on Fondi nõukogu otsusega võimalus organisatsioonile eraldatud toetust (või osa sellest) kasutada Euroopa Sotsiaalfondile või muude välisrahastajatele esitatavate projektidele nõutud avaliku sektori finantseeringu osaliseks katteks. 2. Toetuste proportsioonid HMN otsusega EPIK võrgustiku organisatsioonide puuetega inimestega seotud projektide toetuseks 2019.a. kogutoetuseks eraldatud 950 000 eurot toetusest kasutatakse:  38 000 eurot SA EPI Fondi tegevuskava alusel (sh halduskulud) ja  912 000 eurot jaotatakse võrgustiku tegevusprogrammide toetuseks algoritmi järgi alljärgnevalt: 2.1. 375 375 € (41,3 %) Liitude tegevusprogrammide (sh halduskulud) toetuseks; 2.2. 375 375 € (41,3 %) piirkondlike kodade ja liikmesorganisatsioonide tegevusprogrammide (sh kodade halduskulud) toetuseks; 2.3. 136 800 € (15,0 %) EPI Koja tegevusprogrammi (sh halduskulud) toetuseks; 2.4. 24 450 € (2,4 %) jäetakse aasta algul reservi sh EPIK võrgustiku toetuse 2. ja 3.komponendi kompensatsioon, veebilehtede toetus jne. Kui piirkondlikul kojal on ruumid ja kontoritehnika, mida saavad kasutada ka liikmesorganisatsioonid, võib üldkoosoleku otsusega maakonna kogulimiidist eraldada kuni 60 % ühistegevuse tarbeks kojale ja selle kasutamiseks halduskulude % piiranguid ei rakendada, kui ühistegevused tagatakse muudest vahenditest. Organisatsioon, kelle tegevusprogrammi kogumaht on üle nelja korra suurem kui fondist saadud toetus, võib erandkorras kasutada kogutoetust tegevusprogrammi administreerimiseks. 3. Tingimused toetuse kasutamiseks haldus- ja arenduskuludeks Vabariiklikud liidud (ühingud, seltsid) ja maakondade kojad, mis täidavad alljärgnevaid tingimusi võivad ise otsustada, millise osa nad eraldatud toetusest (kojad summa ulatuses, mis koja üldkoosoleku otsusega koja kasutusse jäetakse) kasutavad haldus- ja arenduskulude katteks, kuid mitte rohkem kui 25 % tegevusprogrammi kogumaksumusest. Seejuures tuleb lähtuda alljärgnevatest nõuetest: 3.1. Eeltingimuseks on see, et organisatsioon tegutseb aktiivselt avalikes huvides st ei tegutseks kitsalt ainult oma liikmetega vaid aitab lahendada oma kompetentsi piires puuetega inimestega seotud probleeme riiklikul- (EPIK ja liidud sh puudega laste vanemate organisatsioonid) või maakondlikul tasandil (maakondlik koda) tehes selleks aktiivset koostööd vastavate instantsidega; 3.2. Organisatsioonil on tegevus- ja majandusarengu kava, milles on toodud organisatsiooni põhiülesannetest tulenevad lähimad ja kaugemad eesmärgid ja prioriteedid, tõstatud tema tegevusvaldkonna lahendamist vajavad probleemid, nendeni jõudmise võimalikud teed ja rakendamist vajavad meetmed ning selleks vajalikud ressursid. Riiklikest vahenditest toetatakse organisatsioone, kui tegevus- ja arengukava koostamisel on lähtutud Eesti strateegiliste baasdokumentides kajastuvatest eesmärkidest ja prioriteetidest sh EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid”. 3.3. Organisatsioon teeb aktiivset koostööd riiklike- ja omavalitsusstruktuuridega ning EPI Kojaga ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni rakendamise realiseerimiseks ja täidab neis neile pandud rolle. 3.4. kodade programmid peavad sisaldama ühisüritusi. Organisatsioonid kelle tegevus piirdub vaid mõne üritusega aastas, halduskulusid eraldi ei näidata, vaid tehtavad üldkulutused saab näidata nende konkreetsete tegevuste projektikuludena. NB! haldus- ja arenduskulude toetust saavad organisatsioonid võivad seda kasutada ka rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude tasumiseks ja osalemiseks nende organisatsioonide töös. 4. Toetuse jaotamise põhimõtted 4.1. Liidu/maakonna kogu toetuse suurus (liidud Lisa 1.1 ja kojad Lisa 1.2) kujuneb nelja komponendi summana: 4.1.1. “baas nivoo“, mis ei sõltu organisatsiooni suurusest on Liitudele 20 % ja maakondadele 30 %; 4.1.2. 20 % proportsionaalselt MTÜ ja SA registrisse kantud puuetega inimeste (sh puuetega laste vanemad) liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvuga; 4.1.3. organisatsiooni netokäivet eurodes (lisaraha, mis on saadud täiendavalt EPI Fondist saadule) arvestav komponent Liitudele 20 % ja maakondadele 15 %. Selleks jagatakse organisatsioonid käibe järgi kümnesse gruppi nii, et logaritmskaalal tekiksid võrdsed vahemikud, mis annavad arvestuslike punkte vastavalt 1 – 10: 4.1.4. Liitudele 40 % ja maakondadele 35 % arvestab füüsiliste liikmete arvu registrisse kantud organisatsioonides. Selleks jagatakse liidud ja piirkondlikud kojad suuruse järgi kümnesse gruppi nii, et logaritmskaalal tekiksid võrdsed vahemikud, mis annavad arvestuslike punkte vastavalt 1 kuni10. Ühes grupis olevate organisatsioonide (maakondade) selle toetuse komponendi suurus on võrdne. Grupi määramisel arvestatakse registrisse kantud organisatsiooni üksikliikmetest kõiki MTÜ seaduse tingimuste kohaselt organisatsiooni liikmete nimekirja kantud liikmeid. 4.2. Kui organisatsioon ei tegutse või tegutseb väga nõrgalt, on fondi nõukogul õigus vähendada nende toetust kuni nullini. 4.3. Läbi Fondi esitavad organisatsioonid taotlused ainult neile määratud toetuslimiidi ulatuses. Taotluse esitajale jääb võimalus endal otsustada, milliste ürituste kulude katteks ta soovib eraldatud limiidiga toetust kasutada, arvestades seejuures projektide toetamise üldisi tingimusi. 4.4. Kohaliku koja üldkoosoleku otsusega määratakse, milline osa maakonna kogutoetusest jääb koja kasutusse ühistegevuse korraldamiseks. Üldkoosolekul on õigus maakonnale puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku jätkusuutliku tegevuse tagamiseks eraldatud toetust kasutada võrgustikku mittekuuluvate organisatsioonide toetamiseks. Toetuse andmisel tuleb arvestada maakonna invapoliitika prioriteete, organisatsiooni reaalset tegutsemist ja suurust. 5. Tegevusprogrammidele ja projektidele toetuse andmise üldised tingimused 5.1. Taotlused peavad vastama Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse 15. 04. 2010. a määrusega nr 53) ja sotsiaalministeeriumi HMN Taotluste hindamise kriteeriumitele. 5.2. Toetatakse projekte, mis on seotud ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning valitsuse poolt heaks kiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” ellu rakendamisega ja uuenduslike ideede ning tööhõivet edendavate projektide realiseerimiseks. 5.3. Ürituse sisu ja eelarve peab olema lahti kirjutatud, näidates: 5.3.1. kellele konkreetselt on üritus suunatud; 5.3.2. milline on osalejate prognoositav arv; 5.3.3. kus ja millal üritus läbi viiakse; 5.3.4. koolituste korral näidata eesmärk, mida soovitakse vastava koolitusega konkreetselt saavutada, loengute teemad, maht ja eeldatavad lektorid (vastavat kvalifikatsiooni nõudvate valdkondade käsitlemisel näidata läbiviijate pädevus); 5.3.5. Kui projekti esitamisel ei olnud võimalik näidata läbiviidavat programmi ja lektoreid, tuleb need aruandes ära tuua. Organisatsioonis tuleb säilitada osalejate registreerimise leht ja kava; 5.4. Õpikute ja raamatute tõlkimisel ja kirjastamisel tuleb lisada autori luba (kui see on antud); 5.5. Kui saadud toetusega teostatakse projekti, mille edasine haldamine või kasutamine nõuab püsikulutusi, tuleb lisada edasiste finantseerijate garantiikiri nende kulude katmise kohta; 5.6. Projekti eelarve koostamisel lähtuda lektoritasude, ruumide üüri, tõlke- ja trükitööde osas Haigekassa haiguste ennetamise projekti juhtimise maksimaalsetest kulunormidest. Kui eelarve koostamisel ületatakse kehtestatud tingimusi, tuleb seda taotluse eelarves põhjendada. 5.7. Toetust võib kasutada vara soetusteks üldjuhul maksimaalselt 25% ulatuses toetuse kogusummast, kui vahendid on vajalikud organisatsiooni tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, soetused loovad olulise lisaväärtuse projekti tulemuste jätkusuutlikkusele ning taotleja esitab KOV kinnituse tegevuse toetamise kohta. 5.8. Toetust võib kasutada investeeringuteks, kui need on tegevusprogrammi osa ja on seotud tegevuse jätkusuutlikkusega. Toetuse maksimum saab moodustada üldjuhul kuni 25% toetuse kogusummast (väikeste projektide puhul) kuid mitte rohkem kui 4793 €. 5.9. Üritustel toitlustamise kasutamisel ei tohi selle osakaal ületada 10% organisatsioonile Fondist aastaks eraldatud kogu toetusest. Taotluses peab olema näidatud ka osalejate omaosalus. Arvestades puudeliigi spetsiifikat võib mitme päevaste ürituste toitlustuse osa olla suurem, kuid seejuures peab olema näidatud ka inimese omaosalus mitte vähem kui 10 %. 5.10. Vabaaja sisustamiseks, sh rahvaspordile antava toetuse osakaal organisatsiooni kogu rahastatavast tegevusest ei tohi reeglina ületada 20 % organisatsioonile eraldatud kogu toetusest. Üldjuhul ei toetata invaspordiühinguid kuna neid toetatakse otse riigieelarvest läbi Eesti Paralümpia Komitee. 5.11. Ei toetata kohalike ühingute halduskulusid ja väliskomandeeringuid. Toetatakse ainult konkreetse ürituse läbiviimisega seotud kulutusi sh lektorite ja korraldajate tasu, üür jne. 5.12. Ei tasuta üksikisiku toetusi ja toimetuleku teenuseid (seda peab tagama omavalitsus). Ei toetata abivahendite soetamist (seda doteeritakse riigieelarvest); Kohalike organisatsioonide tegevusprogrammide lisana on soovitav esitada selle puudeliigi poliitikat koordineeriva organisatsiooni ja kohaliku koja arvamus, kas ja kuidas arvestatakse vastava puudeliigi ja maakonna prioriteete. 6. Reservi kasutamine 6.1. Kui maakonna/liidu allorganisatsioonide ja/või nende liikmete arv võrreldes eelmise aastaga ei kasva, kuid nende komponentide rahaline väärtus langeb tänu teistes maakondades / liitudes liikmete arvu kasvule, siis kompenseeritakse see langus reservi arvelt; 6.2. Toetatakse paljusi organisatsioone hõlmavaid üksikprojekte (näitena eelnevatest aastatest fondi "Infoprojekt", “Interneti püsiühenduse toetus” või "Veebilehtede arendamise/haldamise toetus"); 6.3. EPIK liikmesorganisatsioonide poolt Euroopa Sotsiaalfondile ja teistele välisrahastajatele esitatavatele projektidele avaliku sektori finantseeringu (nõutud %) või omafinantseeringu osaliseks katteks (juhul, kui HMN selleks on eraldanud vahendid); 7. Projektide menetlemise ja aruandluse kord 7.1. Organisatsioonidel esitada projektina vormistatud tegevusprogrammid eraldatud kogutoetuse piires Fondi nõukogu poolt määratud ajal 19.01 kuni 29.01.2019. Projektid vormistada hetkel kehtiva HMN poolt nõutud vormi ja tingimuste kohaselt arvestades SA EPIF nõukogu poolt tegevusprogrammide ja projektidele toetuse andmise tingimusi. Taotlus esitatakse ühes eksemplaris paberil või digitaalselt allkirjastatuna. 7.2. Paberkandjal kohale toodud projektid vaadatakse vastuvõtmisel Fondi nõukogu ja EPI Koja juhatuse poolt moodustatud komisjoni poolt kohe läbi ning nõuetele mittevastavalt vormistatud projektid tagastatakse koheselt paranduste sisseviimiseks. Projektid (kus on arvestatud tagastamisel tehtud märkusi) esitatakse uuesti Fondi nõukogu poolt määratud tähtajaks. 7.3. Fondi juhataja vormistab koondi ja esitab 2019.a. koondtaotluse sotsiaalministeeriumile HMN poolt 2019.aastaks eraldatud toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu lisana. 7.4. SA EPI Fond sõlmib iga toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu 10 päeva jooksul arvestades Fondi ja Sotsiaalministeeriumi vahelise lepingu allkirjastamise päevast. Lepingu kohaselt peavad toetuse saajad kasutama Fondist saadud rahade jaoks eriarvet, esitama sisulise töö ja vormikohase finantsaruande sotsiaalministeeriumi lepinguga kehtestatud tähtaegadel (võimaluse korral digiallkirjastatult elektrooniliselt. Aastaringse toetamise korral kantakse toetuse saajale järgmise kvartali toetus üle alles peale eelmise kvartali lepingujärgse aruandluse esitamist. 7.5. SA EPI Fond koostab esitatud aruannete baasil koondaruande ja esitab selle HMN-le, Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumile nende poolt nõutud tähtaegadel. Lisa 1.1.1 ” Liitude toetus aastal 2019 sh halduskulud” Lisa 1.1.2 ” Piirkondlike kodade (sh ühingud) toetus aastal 2019 sh halduskulud” HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/845-1 ERITINGIMUSED Tallinn, jaanuar 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja SA Eesti Puuetega Inimeste Fond, registrikood 90000145, asukoht Toompuiestee 10, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Eero Kiipli (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega inimeste projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 1 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 950 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Eesti Puuetega Inimeste Koja organisatsioonide võrgustiku tegevuse toetamine aastal 2019 5. Projekti eesmärk on toetada puuetega inimeste organisatsioonide võrgustikku, et nad saaksid igakülgselt kaasa aidata ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning VV poolt heaks kiidetud invapoliitika üldkontseptsiooni ellurakendamisele ja täita puuetega inimeste organisatsioonidele määratud olulisi rolle 6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.07.2019 ja koondaruande 22.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 950 000 eurot (üheksasada viiskümmend tuhat eurot) Toetuse saaja kontole SEB Pangas EE89 1010 2200 3479 6011 viitenumber 3500080996 (SA eraldised - HMN erikonto) esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse: 8.1. 81 000 eurot (kaheksakümmend üks tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 79 000 eurot (seitsekümmend üheksa tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks 1 (3) 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on juhataja Eero Kiipli, tel 5649 6102, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus koos lisadega 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: 2 (3) Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium SA Eesti Puuetega Inimeste Fond Registrikood 70001952 Registrikood 90000145 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: 5649 6102 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Viitenumber 2800048574 Viitenumber 3500080996 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel