OTSUS
Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/24
Toetuse andmise tingimuste “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” (2014-
2020.2.02.001.01.15-0002) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1
punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja
lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (2014-2020.2.02.001.01.15-0002)
raames esitatud maksetaotlustest (edaspidi MT) nr 27 ja 44 ning arvestades toetuse saaja
ning partneritega peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ)
otsustab:
teha finantskorrektsiooni otsus ja seoses sellega nõuda tagasi toetus summas 1 056
eurot ning keelduda MT nr 44 aktsepteerimisest summas 334,46 eurot, kuna toetuse
saaja partnerid ei ole täitnud neile STSiga pandud kohustust järgida riigihangete
seadust (edaspidi RHS).
Vastavalt sotsiaalministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.2
kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s
26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja
kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses.
1. Hankega nr 182062 seotud rikkumine
1.1 Asjaolud
Toetuse saaja partnerid Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ja Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi AKK) osalesid ühishankijana Riigi Tugiteenuste
Keskuse (edaspidi RTK) poolt läbi viidud rahvusvahelises avatud hankes nr 182062 „Kütuse
ostmine“ (edaspidi hange 182062), mille tulemusena sõlmisid SKA ja AKK raamlepingu
perioodiks 30.05.2017-30.05.2019 AS-ga Olerex.
RÜ on eelnevate maksetaotluste menetlemise raames kontrollinud hanke nr 182062
õiguspärasust ning tuvastas, et hanketeates on ühe kvalifitseerimise tingimusena välja
toodud, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse
müügiks vastaval tegevusalal ning Eestis registreeritud pakkuja tegevusloa kehtivust
kontrollib hankija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) peetava
avaliku majandustegevuse registri kaudu.
1
RÜ hinnangul on antud nõudega põhjendamatult piiratud võimalike huvitatud isikute
võimalusi hankes osalemiseks, mis on vastuolus RHS (kuni 31.08.2017 kehtinud
redaktsioon) §-iga 3 ja § 39 lõikega 1. Eelnevast tulenevalt on partnerid rikkunud neile
pandud kohustust järgida RHSi.
RÜ on seoses hanke nr 182062 raames toimunud rikkumisega teinud 26.07.2018
finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/314 (edaspidi otsus), milles on täpsemalt kajastatud
rikkumise asjaolud, õiguslikud alused ning RÜ kaalutlused.
Toetuse saaja esitas RÜ-le 18.12.2018 MT nr 44 (SFOS nr 52341), kus on kajastatud
tegevuse 4 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ raames SKA
hankega nr 182062 seotud AS-i Olerex kulud perioodi detsember 2017 kuni november 2018
eest summas 6 689,28 eurot.
1.2 Rakendusüksuse seisukoht
Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse
kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha
finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud
redaktsiooni.
Otsuse punkti 3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja esitab veel hankega nr 182062 seotud
kulusid, siis lähtudes ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike
11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat antud hankega seotud kulu 5%
ulatuses.
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks MT-s nr 44 kajastatud
hankega nr 182062 seotud kulud 5% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk
summas 334,46 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 284,29 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 50,17 eurot ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 44
summas 334,46 eurot.
2. Hankega nr 183815 seotud rikkumine
2.1 Asjaolud
Toetuse saaja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi hankija) viis läbi
rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hanke nr 183815 „Infosüsteemide turvatestimine“
(edaspidi hange nr 183815), milles osalesid ühishankijana mh ka toetuse saaja, SKA ja AKK.
Hanke nr 183815 tulemusena sõlmiti raamleping ainsa pakkuja Clarified Security OÜ-ga
perioodiks 02.06.2017-02.06.2021. Raamlepingu esemeks on vastavalt tehnilisele
kirjeldusele infosüsteemide käsitsi turvatestimine, testimise raporti koostamine, leitud
vigade järelkontroll ning testimisega seotud konsultatsiooni- ja koolitusteenused.
Hanketeates on kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et pakkuja kõik meeskonnaliikmed
omavad turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, kus pakkuja
meeskonnaliikmed on teostanud summeeritult vähemalt 600 tunni ulatuses läbimurde
2
turvatestimistöid projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud liidestunud Eesti
infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee). Lisaks on välja toodud, et kõik
meeskonnaliikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete
keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1.
Rakendusüksus kontrollis Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidava toetuse andmise
tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002)
maksetaotluste menetlemise raames hanke nr 183815 läbiviimise õiguspärasust ning
tuvastas, et hanke läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes.
2.2 Hankija selgitused
Rakendusüksus küsis toetuse saajalt selgitusi hanke nr 183815 kvalifitseerimistingimuste
põhjendatuse osas toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“
kulude menetlemise raames ning otstarbekuse põhimõttest tulenevalt lähtub käesoleva
otsuse tegemisel varasemalt esitatud selgitustest.
Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga hankija vastused, milles on eesti keele nõude
vajalikkuse kohta välja toodud: „Vältimaks arusaamatusi testimise käigus ja/või testimise
järgselt tulemuste tutvustamisel ja konsultatsioonil, koolitusel jne, toimub suhtlus
riigikeeles. Muuhulgas tuleb arvestada, et Eestis kehtivad riigi Infosüsteemide turvanõuded
(ISKE), mille täidetusega tuleb testimisel arvestada, on riigikeeles. ISKE tõlget ei saa
usaldada pakkujale, kuna tellija ei saa sel juhul tagada kvaliteeti ning see seaks ohtu
Infosüsteemide turvalisuse.“
RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt, miks on kõigilt meeskonna liikmetelt nõutud eesti
keele oskust C1 tasemel ning kas antud hankelepingut ei saaks täita, kui eesti keelt ei oskaks
sellel tasemel kõik meeskonna liikmed ning palus võimalusel täpsustada meeskonna liikmete
tööjaotust ja nõudeid nende tööle.
Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga hankija vastuse, milles on välja toodud: „Hankija
ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud, samas
osalevad kõik meeskonnaliikmed hangitavate tööde teostamisel ning peavad seega olema
võimelised hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama, mh peavad kõik meeskonnaliikmed
olema võimelised tööde teostamisel riigisiseste ISKE nõuetega arvestama ja neid ka
sisuliselt mõistma. Nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonnaliikmelt, võtaks hankija
muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas.“
Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga hankija vastuse x-teega liidestatud
veebirakenduse kogemuse nõude vajalikkuse ning teiste riikide pakkujate osalemise
võimaluste osas, milles on välja toodud: „Hanke esemeks on infosüsteemid, mis on
liidestatud eesti Infosüsteemide andmevahetuskihiga x-teega. Me ei välista, et välisfirmadel
on olemas meie x-tee kogemus või on nad oma töödes kasutanud x-tee kogemusega Eesti
spetsialiste.“
Toetuse saaja edastas 31.05.2018 hankija täiendava vastuse küsimusele, miks on antud
hankelepingu täitmiseks tingimata vaja eelnevat x-teega liidestatud veebirakenduse
turvatestimise kogemust: „Nõue on seatud lähtuvalt hankelepingu esemest, kuna hanke
3
esemeks on infosüsteemid, (veebirakendused), mis on liidestatud eesti Infosüsteemide
andmevahetuskihiga x-teega.“
RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt selgitusi, miks ei ole piisav, kui ühel meeskonna
liikmel on vastav kogemus või kui meeskonna liikmetel on samaväärse süsteemi
turvatestimise kogemus ning kas või miks ei ole võimalik x-teega liidestatud
veebirakenduste turvatestimisega seotud spetsiifilisi oskusi omandada enne hankelepingu
täitmist või selle täitmise käigus.
Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga hankija vastuse, milles on välja toodud:
„Erinevate süsteemide samaväärsuse hindamine ja selle põhjal otsustamine, kas meeskond
on pädev ka x-tee rakendusi testima, oleks toonud hankijale lisariske – hankija pidanuks
olema võimeline hindama erinevaid süsteeme, millega hankijal ei pruugi kogemust olla, ja
otsustama, kas see on x-tee tehnoloogiaga samaväärne ning tagaks meeskonnaliikmele
kompetentsi hangitavate tööde nõuetele vastavaks teostamiseks. Samuti võtaks hankija enda
kanda märkimisväärse lisariski, kui meeskonnaliikmed omandaksid x-tee kogemuse enne
hankelepingu täitmist või selle täitmise käigus, kuna puuduks kindlus, et meeskond töid
nõutud kvaliteediga teostada suudab. Sellest tulenevalt võiks kannatada tellitavate tööde
kvaliteet, sh pikeneda kvaliteetse teostamise aeg, ja tagatud ei oleks majanduslikult
soodsaima teenuse hankimine. X-tee testimise kogemust on nõutud kõikidelt
meeskonnaliikmetelt, kuna tellitavad tööd on kõik seotud x-teega liidestatud rakendustega.
Hankija ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud,
seetõttu tuleb meeskonnaliikmetel omada võimekust nimetatud töid teostada.“
STS § 23 lg 2 punkti 3 alusel andis rakendusüksus 21.12.2018 toetuse saajale võimaluse
finantskorrektsiooni otsuse eelnõud kommenteerida. Toetuse saaja saatis 02.01.2019 e-
kirjaga järgmised toetuse saaja ja partneri kommentaarid:
„Otsuse eelnõus ei ole selgelt põhjendatud, millele tuginedes väidetakse, et hankes pakkuja
meeskonnaliikmetele esitatavad nõuded ei ole proportsionaalsed ja asjakohased taotletava
eesmärgi suhtes. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 39 lg 1 teise lausel kohaselt peavad
hankija poolt seatud kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu
nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed
hankelepingu esemeks olevate teenuste olemuse, koguse ja otstarbega. Hankija hinnangul
on riigihankes nr 183815 seatud kvalifitseerimise tingimused nimetatud sättega kooskõlas.
1. Nõue meeskonnaliikmetel omada eesti keele oskust C1 tasemel
1.1 AKK juhib tähelepanu asjaolule, et keeleseaduse § 10 lõike 1 kohaselt toimub
riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Hankija sätestatud
nõue, et meeskonnaliikmed valdavad eesti keelt, on seega kooskõlas keeleseadusega.
1.2 Eeltoodust tulenevalt ei ole hankijal kohustust võimaldada pakkujale töö edukaks
teostamiseks vajalike materjalide tõlget eesti keelde. Pakkuja oleks saanud küll teostada
materjalide tõlke ise, kuid samas pikendab see oluliselt töö teostamiseks vajalikku aega.
Samuti suurendab see oluliselt hankija töökoormust, kuna pakkuja poolt tõlgitud materjal ei
pruugi olla korrektne, mistõttu oleks hankija pidanud teostama tõlgitud teksti keelelise
võrdlemise ja korrektuuri. Nimelt, tõlkijad ei pruugi vallata valdkonda mittetundvate
4
inimestena oskussõnavara, mistõttu jääb tõlgitud tekst keeleliselt küll korrektseks, kuid
valdkondlikult eksitavaks.
1.3 Hankelepingu eesmärgi, olemuse ja otstarbega ei ole kooskõlas ka see, kui hankija
peab hakkama pakkuma pakkujale täiendavaid selgitusi tööks vajalike materjalide
arusaamisel/tõlgendamisel. See muudab kogu hankelepingu täitmise protsessi oluliselt
pikemaks ning suurendab hankija töökoormust.
1.4 RÜ leiab, et hankija oleks võinud kaaluda C1 tasemel keelenõude kehtestamist ainult
osadele meeskonnaliikmetele. Samas juhime tähelepanu asjaolule, et hankija kui vastava
valdkonna kompetentse koondav asutus Sotsiaalministeeriumi haldusalas, hindas
minimaalseks meeskonna suuruseks antud hankelepingu järgse töö teostamiseks kolm (3)
inimest. Seega on oluline, et kõik selle minimaalse suurusega meeskonna liikmed omavad
vastava tasemel keeleoskust, sest ainult nii oleks olnud võimalik tagada hankelepingu
täitmine selleks etteantud tähtaja piires. Hankija ei piiranud potentsiaalsete pakkujate
meeskondade suurust, st pakkujal on hankelepingu täitmise raames võimalik kaasata
meeskonda ka rohkem liikmeid, kuid kolme (3) meeskonnaliikme kogemus ja keeleoskus peab
vastavama hankija sätestatud nõuetele. Seega, kuna hankija niigi nägi ette keeleoskuse
meeskonna minimaalse arvu liikmetele, ei ole asjakohane RÜ väide, et hankija oleks võinud
sätestada keelenõude ainult osadele meeskonnaliikmetele ning pakkuja oleks saanud ise
sättida töökorraldust meeskonnas vastavalt selle liikmete keeleoskusele. Hankija poolt
kehtestatud tingimustel oligi pakkujal võimalik kaasata hankelepingu täitmisesse
täiendavaid meeskonnaliikmeid, kes oleks võinud teostada töid, mis ei oleks vajanud C1
tasemel keeleoskust. Pakkuja otsustab selle üle, kui mitut inimest kaasab ta hankelepingu
täitmise ajal meeskonda ja kuidas korraldab oma asutuse siseselt hankelepingu täitmiseks
vajaliku töö – kas tagades ainult minimaalse arvu, st 3 inimest, või kaasates kokku 10
inimest.
1.5 Juhime tähelepanu asjaolule, et nagu RÜ ise oma otsuse eelnõus on viidanud, siis
C1 tase „mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end
spontaanselt ja ladusalt mõiste tavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt
paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist,
üksik asjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidus vahendeid ja sidusust loovaid
võtteid.“ Antud juhul on tegemist valdkonnaga, millel on väga spetsiifiline keel ja kasutatav
terminoloogia. See tähendab, et isegi C2 taset (haritud emakeelekõneleja tase) omav
inimene ei pruugi mõista antud valdkondlikku keelt, terminoloogiat ega sellega kaasnevaid
nüansse. Seega on hankija jaoks oluline, et need meeskonnaliikmed, kes antud projektis
osalevad pakkuja poolt, oleksid valmis mõistma keerulisi tekste, osates kasutada keelt
paindlikult ja tulemuslikult. See muudab ka hankelepinguga püstitatud eesmärgi
saavutamise efektiivsemaks, jäädes etteantud tähtaja piiridesse.
1.6 Leiame, et RÜ ei ole piisavalt kaalunud hankija sätestatud keelenõude vajalikkust
tulenevalt valdkonna spetsiifilisusest ega hinnanud seda proportsionaalselt hankelepingu
tähtaja ja hankijale endale lasuva täiendava töökoormusega, mille oleks võinud kaasa tuua
keelenõudest loobumine või keelenõude vähendamine (st vähendades C1 tasemega
keeleoskusega meeskonnaliikmete arvu 3-lt madalamale).
5
1.7 Peab arvestama, et infosüsteemide turvatestimise teenuse osutamise raames tuleb
lepingupartneril mh osutada konsultatsiooni ja koolitusteenust, mida tuleb teha eesti keeles.
Töid teostavad isikud koostavad lepingute täitmisel lisaks turvatestimise läbiviimisele töö
tulemina eesti keelsed testiraportid (kirjeldades turvatestimisel avastatud vead ja
potentsiaalseid nõrkused, soovituslikud meetmed turvanõrkuste kõrvaldamiseks, tellija
edasine tegevuskava jmt), konsulteerima tellijat teostatud töö osas jooksvalt (praktikas
toimub suhtlus telefoni teel või skype vahendusel) ning viima vajadusel läbi eesti keelseid
koolitusi, nt veebirakenduste ründetestide koolitused tellijale, et tellija oleks võimeline
vigadest koheselt aru saama ja rakendama koostatud testraportite tulemusi. Kirjeldatud
teenuste osutamiseks on vajalik piisav eesti keele oskus tööd teostanud isiku poolt.
1.8 Raamlepingu sõlmimiseks läbi viidava riigihanke kvalifitseerimistingimuste
seadmisel arvestas hankija, et raamlepingu alusel võidakse lepingupartneriga sõlmida
paralleelselt mitu erinevat hankelepingut, mida tuleks lepingupartneril paralleelselt
teostada, kuivõrd teenust soetati paljude infosüsteemide turvatestimiseks. Turvatestimise
vajadus sõltub konkreetse infosüsteemi arendustööde valmimisest ja hankijal ei ole võimalik
efektiivselt tagada, et raamlepingu partneriga sõlmitakse samaaegselt vaid üks hankeleping.
Seega ei oleks hankija hinnangul saanud pidada piisavaks eesti keele nõude seadmist üksnes
ühele või kahele meeskonnaliikmele, kuna praktikas võinuks tekkida olukord, kus kõik
lepingupartneri meeskonnaliikmed osutavad samaaegselt hankijale teenust erinevate
hankelepingute täitmiseks ning iga lepingu täitmiseks peab pakkuja poolt tööde teostamiseks
rakendatav meeskonnaliige valdama eesti keelt minimaalselt C1 tasemel. Sestap pidi hankija
silmas pidama, et kõik töid teostavad meeskonnaliikmed peavad valdavama piisaval tasemel
eesti keelt, mis võimaldaks teenust kvaliteetselt osutada ka paralleelselt täidetavate
hankelepingute korral.
2. Nõue omada turvatestimise kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud
liidestatud Eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee)
2.1 RÜ on ise välja toonud otsuse eelnõus, et hanke juurde registreerus riigihangete
registris 7 isikut, kuigi pakkumuse esitas tähtajaliselt ainult 1 pakkuja. Seega oli huvi hanke
vastu suur ning tõenäoliselt ei registreerunud isikud hanke juurde riigihanke
alusdokumentidega tutvumiseks, sest nendega said huvitatud isikud tutvuda ka hanke juurde
registreerimata (materjalid allalaetavad ka registrisse sisse logimata).
2.2 RÜ kokkuvõte eeltoodud olukorrast („Seega oli antud hankest huvitatud küll mitmed
isikud, kuid pakkumuse esitas vaid üks, mistõttu ei ole tagatud konkurentsi efektiivne
ärakasutamine ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa välistada, et nimetatud nõuded
olid põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei
registreerunud ega pakkumust esitanud.“) paistab paljasõnaline, kuna esiteks, hankija ei
saa kontrollida seda, kui mitu isikut lõpuks tähtajaliselt pakkumuse esitab. Teiseks, ses osas,
miks rohkem huvitatud isikuid ei esitanud pakkumust tähtaja saabudes, ei saa RÜ välistada
mitte ühtegi põhjust ega anda ühele või teisele teoreetilisele põhjusele suuremat kaalu.
Põhjuseks, miks ei esitatud antud hankes rohkem pakkumusi, võis jääda hoopis mõne muu
põhjuse taha (nt eeldatav maksumus), sh mõne sellise põhjuse taha, mis on väga
valdkonnaspetsiifiline (nt lepingu kehtivusajal suur töökoormus sarnase profiiliga
spetsialistidel, mistõttu huvitatud ettevõtetel ei ole vaba tööjõuressurssi vms). 2018 sügisel
6
viis hankija läbi uue hankemenetluse infosüsteemide turvatestimise raamlepingu
sõlmimiseks (viitenr 200595). Nimetatud hankemenetluses ei ole seatud x-teega liidestatud
infosüsteemide turvatestimise varasemat kogemust ega pakkuja meeskonnaliikmetele
minimaalset eesti keele oskuse taseme nõuet. Nimetatud asjaolu ei ole toonud kaasa
piiriüleste potentsiaalsete pakkujate huvi hankemenetluses osalemise vastu ega välismaiste
pakkujate poolt pakkumuste esitamist. Seega ei saa hankija hinnangul pidada tõele
vastavaks, et RÜ hinnangul piiravate tingimustena käsitletud kvalifitseerimistingimused
riigihankes nr 183815 piirasid täiendavate, sh piiriüleste, pakkujate huvi hankes osalemise
vastu või takistasid mõnel hankest huvitatud ettevõttel pakkumuse esitamist.
2.3 AKK leiab, et hankija, kelle majandus- ja kutsetegevuse valdkonda antud hange
kuulub, oskab hinnata, millised kompetentsid on vajalikud püstitatud eesmärgi
saavutamiseks ning kuidas on võimalik spetsialistidel vastavate kompetentside oskust
tõendada. AKK hinnangul ei ole RÜ piisavalt analüüsinud ega arvestanud antud asjaolu
ning pakkunud välja näiliseid lahendusi, omamata selleks tarbeks vajalikke eelteadmisi nii
valdkonnast kui konkreetsest tööst. Läbi x-tee toimivad mitmed veebirakendused, millede
arendamisse ja turvatestimisse on kaasatud olnud mitmed ettevõtted ja spetsialistid.
Valdkondlikest eripäradest tulenevalt liiguvad spetsialistid erinevate ettevõtete/asutuste
vahel palju ning võivad töötada ka samaaegselt mitmes asutuses. Seega ei ole probleem
huvitatud isikutel kaasata meeskonda spetsialiste, kes oleksid vastanud hankija sätestatud
nõuetele.
2.4 Täiendavalt, huvitatud isikutel, sh välismaistel pakkujatel, oli võimalik tugineda
eeltoodud nõuete osas ka teise isiku näitajatele. Juhime tähelepanu asjaolule, et RÜ on antud
asjaolu jätnud käsitlemata oma otsuse eelnõus.“
2.3 Rakendusüksuse seisukoht
RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab
hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement –
GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele
seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused
olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
Kuivõrd hankija viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetluse, siis pidi
hankija tingimuste kehtestamisel arvestama, et eelduslikult on hankes osalemisest huvitatud
ka välisriikide (RHS 3 punktis 3 nimetatud riikide) pakkujad.
Hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et kõik hankelepingut täitvad
meeskonna liikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete
keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1 ja omama
turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, mille veebirakendused peavad olema
olnud liidestunud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), on piiranud pakkujate
7
ringi, välistades pakkujad, kelle kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed ei oska eesti
keelt C1 tasemel ning kellel pole eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud
veebirakenduste turvatestimise kogemust. C1 taseme nõue tähendab, et keele valdaja peab
olema vilunud keelekasutaja1.
Hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks on vältimatult vajalik eesti keele oskus
kõikidel meeskonna liikmetel ja sellisel tasemel. RÜ hinnangul ei ole antud nõue
põhjendatud, kuna hankelepingut oleks võimalik täita ka vähem piirava nõudega, näiteks
nõudes eesti keele oskust vähematelt meeskonna liikmetelt ja/või madalamal tasemel.
Hankija tõi küll välja, et eesti keele oskus on vajalik arusaamatuste vältimiseks testimise
käigus ja/või testimise tulemuste tutvustamisel, koolitusel jne, kuid see ei põhjenda, miks
peavad eesti keelt oskama kõik meeskonna liikmed ja nii kõrgel tasemel. Hankija tõi ka
välja, et ISKE tõlget ei saa usaldada pakkujale ning nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt
meeskonna liikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise
osas. 02.01.2019 e-kirjas on veel lisatud, et pakkuja poolt materjalide tõlkimine pikendab
töö teostamise aega ning suurendab ka hankija töökoormust, kuna ta peab võrdlema tõlke
korrektsust. Rakendusüksus ei nõustu eelnevaga ning on seisukohal, et lepingu kvaliteetne
täitmine, sh vajadusel kvaliteetse tõlke tagamine, on pakkuja vastutus. Kuigi hankija peab
lepingu täitmise kvaliteeti suutma hinnata ning sellega ilmselgelt kaasneb hankijale
mingisugune töökoormus, ei ole see piisav põhjendus eesti keelt C1 tasemel mittevaldavate
meeskonna liikmete hankelepingu täitmises osalemise piiramiseks.
RÜ möönab, et antud valdkonnas on väga spetsiifiline terminoloogia, kuid üksnes pakkuja
meeskonnaliikmete eesti keele oskus ei taga veel lepingu eesmärgi efektiivset ja tähtaegset
saavutamist, vaid see on seotud palju rohkemate faktoritega. RÜ rõhutab veelkord, et lepingu
nõuetekohane ja kvaliteetne täitmine on pakkuja vastutus, isegi kui samaaegselt on sõlmitud
mitu hankelepingut.
RÜ ei nõustu hankija väitega, et kuigi hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust hankes
pakkuja eest kindlaks määranud, peavad kõik meeskonna liikmed olema võimelised
hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama. Kui tööjaotust pole määratletud, siis saab pakkuja
tööde jaotuse ise otsustada vastavalt vajadusele ja inimeste oskustele, arvestades ka seda,
mis tegevuste puhul on eesti keele oskust rohkem vaja nagu näiteks konsultatsiooni- või
koolitusteenused. Pakkujal oli tõesti võimalik kaasata meeskonda rohkem kui 3 liiget, kuid
hankija ei tohi seada pakkuja töökorraldusele põhjendamatuid piiranguid ning pakkujal peab
olema võimalik ise otsustada, kuidas tagada lepingu nõuetekohane ja tähtaegne täitmine, sh
kas kasutada mingi kindla keeleoskusega spetsialiste, kasutada tõlgi abi või mõnda muud
meetodit.
Vastuseks 02.01.2019 e-kirjas toodule, et hankes sätestatud eesti keele oskuse nõue on
kooskõlas keeleseadusega, märgib RÜ, et kuigi keeleseaduse kohaselt on riigiasutuste
asjaajamiskeeleks eesti keel, ei puuduta see nõue pakkuja sisemist töökorraldust või hanke
1
C1 taseme keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end
spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja
tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel
teemadel, kasutades sidususvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.
https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
8
meeskonnaliikmete omavahelist suhtlust. Keeleseaduse nõude täitmiseks piisanuks, kui
pakkuja oleks mistahes viisil taganud üldise suhtluse hankijaga eesti keeles ning täitnud
hankija poolt eestikeelsena toimuma pidavad koolitused või muud tegevused.
RÜ on seisukohal, et see kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete
jaotust korraldab, et saavutada hankelepingu nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda
vastutus ja valik. Sama keele valdamine võib küll lihtsustada suhtlust ja vähendada riske,
kuid tööd saab jagada ning korraldada ka selliselt, mis ei vaja ilmtingimata kõigilt
meeskonna liikmetelt eesti keele oskust nii kõrgel tasemel. Seega ei ole proportsionaalne ja
põhjendatud hankija nõue, et kõik meeskonna liikmed peavad oskama C1 tasemel eesti keelt.
Arvestades seda, et x-tee on infosüsteemide andmevahetuskiht, mis on Eesti riigi arendatud
ning mida kasutatakse peamiselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide puhul ning see on ka
Riigi Infosüsteemi Ameti registreeritud kaubamärk, eeldab hankes kehtestatud nõue omada
turvatestimise kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti
infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), sisuliselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide
turvatestimise kogemust.
Antud nõue on piirav eelkõige võimalikele välismaistele pakkujatele, kelle meeskonnal
suure tõenäosusega puudub vastavate Eesti riigiga seotud veebirakenduste turvatestimise
kogemus, kuid kelle meeskonnal oleks olnud piisav samaväärsete veebirakenduste
turvatestimise kogemus. Hankija ei ole esitatud selgitustes välja toonud, miks on antud nõue
vältimatult vajalik hankelepingu täitmiseks ning miks pole võimalik arvestada samaväärset
kogemust.
Hankija tõi küll välja, et süsteemide samaväärsuse hindamine oleks toonud hankijale
lisariske, kuna hankija pidanuks hindama erinevaid süsteeme, millega tal ei pruugi olla
kogemusi, kuid RÜ hinnangul ei ole see piisav põhjendus, et mitte võimaldada
potentsiaalsetel pakkujatel, kelle meeskonnal on teiste riikide infosüsteemide turvatestimise
samaväärne kogemus, hankes osaleda.
Hankija tõi ka välja, et eelneva kogemuse puudumine x-teega testimisega võib mõjutada
tööde teostamise aega, kvaliteeti ja teenuse majanduslikku soodsust, kuid rakendusüksus on
seisukohal, et pakkuja vastutus on tagada töö nõuetekohane täitmine ja kvaliteet ning hankija
ei tohi seada seetõttu põhjendamatuid piiranguid hankes osalemiseks.
Lisaks tõi hankija välja, et antud kogemust on nõutud kõikidelt meeskonna liikmetelt, kuna
kõik tööd on seotud x-teega liidestatud rakendustega ning hankija ei ole meeskonna liikmete
tööjaotust kindlaks määranud, mistõttu peavad kõik olema võimelised nimetatud töid
teostama. RÜ hinnangul annab meeskonnaliikmete tööjaotuse vabaks jätmine just võimaluse
pakkujal tööde jaotus ise korraldada, et tagatud oleks hankelepingu täitmine, mistõttu ei ole
põhjendatud nõuda kõikidelt meeskonna liikmetelt samu oskusi.
Vastuseks 02.01.2019 e-kirjas toodule, nõustub RÜ, et hankija ei saa kontrollida, mitu
pakkujat hankes pakkumuse esitab ning ei saa ka välistada hankija mõjuulatusest väljuvaid
põhjuseid, miks pakkumusi rohkem ei esitatud, kuid seda üksnes eeldusel, et hankija ei sea
hankes osalemiseks põhjendamatult piiravaid tingimusi. Hankija peab tagama, et kõik seatud
piirangud oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning kõik isikud, kes on potentsiaalselt
9
võimelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma, saaksid soovi korral ka pakkumuse esitada.
Põhjendamatult piirava tingimuse kehtestamisest tingitud tõenäolise kahju eeldamisel ei
oma tähtsust see, kas tõenditega on tuvastatav mõne pakkuja hankest kõrvale jäämine, vaid
piisab, kui kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada.
Antud juhul ei saa välistada, et just vaidlusaluste nõuete tõttu rohkem pakkujaid ei osalenud.
Nagu 02.01.2019 e-kirjas on välja toodud, siis samasisulise hanke (nr 200595) 2018. aastal
läbiviimisel pole seatud vaidlusaluseid kvalifitseerimistingimusi, millest saab järeldada, et
antud hankelepingut on võimalik nõuetekohaselt täita ka ilma nimetatud nõuete täitmiseta,
seega ei olnud need vältimatult vajalikud hankelepingu täitmiseks. Asjaolu, et hilisemas
hankes ei esitanud pakkumust ühtegi välismaist pakkujat, ei tähenda, et ka varasemas hankes
ei omanud eestikeele oskuse või varasema spetsiifilise kogemuse nõue pakkujate ringi
kujunemisel tähtsust, kuivõrd hanked on läbiviidud erinevatel ajahetkedel ning turuolukord
ei olnud identne, st hilisemas hankes osalemise vastu ei pruukinud huvi tunda samad
potentsiaalsed pakkujad, kes oleksid soovinud osaleda varasemas hankes.
RÜ nõustub, et huvitatud isikutel oli võimalik osaleda hankes tuginedes teise isiku
näitajatele, kuid ei saa välistada, et ka sellise isiku leidmise kohustus võis tunduda hankijale
ebamõistlik, mistõttu ta loobus hankes osalemisest.
Eelnevast tulenevalt on RÜ hinnangul antud juhul põhjendamatult piiratud võimalike
huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on eesti keele oskuse ja x-teega
liidestatud veebirakenduse turvatestimise kogemuse nõue vastuolus RHS §-iga 3 ja § 39
lõikega 1.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on
jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel
ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju
suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi
kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse alusel.
Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 1 kohaselt
vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse
tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma
kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole
võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas.
RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on
tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks
kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija
poleks seadnud eesti keele oskuse nõuet kõigile meeskonna liikmetele C1 tasemel ning
hankes oleks saanud osaleda ka pakkujad, kellel on samaväärsete veebirakenduste
turvatestimise kogemus.
Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lg 11 punkti 5 alusel
vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või
10
pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on
vastuolus RHSiga. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 12
kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest
kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli hanke
juurde registreerunud kokku seitse isikut, kõik Eesti ettevõtted, kellest kaks eemaldas
registreeringu enne pakkumuste esitamise kuupäeva. Seega oli antud hankest huvitatud küll
mitmed isikud, kuid pakkumuse esitas vaid üks, mistõttu ei ole tagatud konkurentsi
efektiivne ärakasutamine ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa välistada, et nimetatud
nõuded olid põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei
registreerunud ega pakkumust esitanud.
Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse ka toetuse saaja esitatud
selgitusi antud hanke spetsiifilise sisu osas, millest tulenevalt on osa meeskonnaliikmete
eesti keele oskuse nõue põhjendatud. Küll aga ei ole keeleoskuse nõue põhjendatud kõigi
meeskonnaliikmete osas ning nõutud C1 tasemel. Lisaks võttis rakendusüksus kaalutlemisel
arvesse, et hanketeade on saadetud avaldamiseks Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete
Talitusele, mis võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel,
kuid antud hanketingimuste põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud.
Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni
määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
Hankega nr 183815 on seotud Clarified Security OÜ 25.07.2017 arve nr 17097 summas
10 560 eurot, mis on kajastatud MT-s nr 27 (SFOS nr 45397) AKK kuluna tegevuse nr 3
„Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine“ raames.
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks MT-s nr 27 kajastatud
hankega nr 183815 seotud kulud 10% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk
summas 1 056 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 897,60 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 158,40 eurot ning nõuab tagasi toetuse summas 1 056 eurot.
STS § 48 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama
projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Tulenevalt sellest vähendab
rakendusüksus toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk MT nr 44
(SFOS nr 52341) toetuse summat tagasi maksmisele kuuluva summa ulatuses ehk 1 056 euro
võrra.
Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke nr 183815 kulusid ei
ole toetuse saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus
antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu
raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab
rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 10% ulatuses.
3. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale
proportsioonile.
11
STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus,
vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste
käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
4. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses
sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või
pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Sams
toetuste agentuuri juht
Angeelika Põldaru
735 0776
12
Saaja: Terry Ney
Teema: RE: Finantskorrektsiooni otsus
From: SA Innove <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, January 15, 2019 2:25 PM
To: Terry Ney <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Finantskorrektsiooni otsus
Tere!
Edastame Teile kirja lisas projekti “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” 2014-2020.2.02.001.01.15-0002 osas finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24
Vastavalt ühendmääruse § 23 lõigetele 2 ja 3 loetakse finantskorrektsiooni otsus toetuse saajale kättetoimetatuks, kui see on toetuse saajale edastatud registri vahendusel või saadetud elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel. Otsust paberkandjal ei edastata.
Lugupidamisega
Kerli Allik
assistent
SA Innove
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
735 0752,
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.innove.ee <http://www.innove.ee>
Saatja: Ivi Liivoja <
[email protected]>
Saaja: Sirje Suviste
Teema: [SFOS LIVE] Maksetaotlus aktsepteeriti.
Tere
Edastan info.
Head
Ivi
-----Original Message-----
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Monday, January 21, 2019 3:53 PM
To: Ivi Liivoja <
[email protected]>
Subject: [SFOS LIVE] Maksetaotlus aktsepteeriti.
Struktuuritoetuse registri operatiivinfosüsteemis aktsepteeris RÜ juht (Kaidi Šatilov) projekti nr 2014-2020.2.02.001.01.15-0002 "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" maksetaotluse nr 52341.
Saaja nimi: Sotsiaalministeerium
Makse selgitus: MT 44 (01.12.2017-30.11.2018) SKA Olerex
Kuludokumentide abikõlblik summa: 6,354.82
Makse summa: 5,298.82
Riigikassast väljamaksmise kuupäev: 24.01.2019
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.