dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Meetme “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” 2014-2020.2.02.001.01.15-0002 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/24

Sotsiaalministeerium · 15. jaanuar 2019
Viit
2-5.1/173-1
Registreeritud
15. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2.5-1/16/2
Vastutaja
Sirje Suviste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)
Lahendamise tähtaeg
15. veebruar 2019

Failid

  • 📎Finantskorrektsiooni otsuse edastamine.msg30 KB
  • 📎FKO_kutuse_hange_182062_SKA_MT_44_ja_AKK_hange_183815.bdoc262 KB
  • 📎SFOS LIVE Maksetaotlus aktsept..msg53 KB

Sisu (failidest)

OTSUS Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/24 Toetuse andmise tingimuste “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” (2014- 2020.2.02.001.01.15-0002) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1 punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (2014-2020.2.02.001.01.15-0002) raames esitatud maksetaotlustest (edaspidi MT) nr 27 ja 44 ning arvestades toetuse saaja ning partneritega peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ) otsustab: teha finantskorrektsiooni otsus ja seoses sellega nõuda tagasi toetus summas 1 056 eurot ning keelduda MT nr 44 aktsepteerimisest summas 334,46 eurot, kuna toetuse saaja partnerid ei ole täitnud neile STSiga pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS). Vastavalt sotsiaalministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. 1. Hankega nr 182062 seotud rikkumine 1.1 Asjaolud Toetuse saaja partnerid Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi AKK) osalesid ühishankijana Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt läbi viidud rahvusvahelises avatud hankes nr 182062 „Kütuse ostmine“ (edaspidi hange 182062), mille tulemusena sõlmisid SKA ja AKK raamlepingu perioodiks 30.05.2017-30.05.2019 AS-ga Olerex. RÜ on eelnevate maksetaotluste menetlemise raames kontrollinud hanke nr 182062 õiguspärasust ning tuvastas, et hanketeates on ühe kvalifitseerimise tingimusena välja toodud, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal ning Eestis registreeritud pakkuja tegevusloa kehtivust kontrollib hankija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) peetava avaliku majandustegevuse registri kaudu. 1 RÜ hinnangul on antud nõudega põhjendamatult piiratud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mis on vastuolus RHS (kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) §-iga 3 ja § 39 lõikega 1. Eelnevast tulenevalt on partnerid rikkunud neile pandud kohustust järgida RHSi. RÜ on seoses hanke nr 182062 raames toimunud rikkumisega teinud 26.07.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/314 (edaspidi otsus), milles on täpsemalt kajastatud rikkumise asjaolud, õiguslikud alused ning RÜ kaalutlused. Toetuse saaja esitas RÜ-le 18.12.2018 MT nr 44 (SFOS nr 52341), kus on kajastatud tegevuse 4 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ raames SKA hankega nr 182062 seotud AS-i Olerex kulud perioodi detsember 2017 kuni november 2018 eest summas 6 689,28 eurot. 1.2 Rakendusüksuse seisukoht Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. Otsuse punkti 3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja esitab veel hankega nr 182062 seotud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat antud hankega seotud kulu 5% ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks MT-s nr 44 kajastatud hankega nr 182062 seotud kulud 5% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk summas 334,46 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 284,29 eurot ja riiklik kaasfinantseering 50,17 eurot ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 44 summas 334,46 eurot. 2. Hankega nr 183815 seotud rikkumine 2.1 Asjaolud Toetuse saaja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi hankija) viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hanke nr 183815 „Infosüsteemide turvatestimine“ (edaspidi hange nr 183815), milles osalesid ühishankijana mh ka toetuse saaja, SKA ja AKK. Hanke nr 183815 tulemusena sõlmiti raamleping ainsa pakkuja Clarified Security OÜ-ga perioodiks 02.06.2017-02.06.2021. Raamlepingu esemeks on vastavalt tehnilisele kirjeldusele infosüsteemide käsitsi turvatestimine, testimise raporti koostamine, leitud vigade järelkontroll ning testimisega seotud konsultatsiooni- ja koolitusteenused. Hanketeates on kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et pakkuja kõik meeskonnaliikmed omavad turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, kus pakkuja meeskonnaliikmed on teostanud summeeritult vähemalt 600 tunni ulatuses läbimurde 2 turvatestimistöid projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud liidestunud Eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee). Lisaks on välja toodud, et kõik meeskonnaliikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1. Rakendusüksus kontrollis Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidava toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) maksetaotluste menetlemise raames hanke nr 183815 läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et hanke läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes. 2.2 Hankija selgitused Rakendusüksus küsis toetuse saajalt selgitusi hanke nr 183815 kvalifitseerimistingimuste põhjendatuse osas toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kulude menetlemise raames ning otstarbekuse põhimõttest tulenevalt lähtub käesoleva otsuse tegemisel varasemalt esitatud selgitustest. Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga hankija vastused, milles on eesti keele nõude vajalikkuse kohta välja toodud: „Vältimaks arusaamatusi testimise käigus ja/või testimise järgselt tulemuste tutvustamisel ja konsultatsioonil, koolitusel jne, toimub suhtlus riigikeeles. Muuhulgas tuleb arvestada, et Eestis kehtivad riigi Infosüsteemide turvanõuded (ISKE), mille täidetusega tuleb testimisel arvestada, on riigikeeles. ISKE tõlget ei saa usaldada pakkujale, kuna tellija ei saa sel juhul tagada kvaliteeti ning see seaks ohtu Infosüsteemide turvalisuse.“ RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt, miks on kõigilt meeskonna liikmetelt nõutud eesti keele oskust C1 tasemel ning kas antud hankelepingut ei saaks täita, kui eesti keelt ei oskaks sellel tasemel kõik meeskonna liikmed ning palus võimalusel täpsustada meeskonna liikmete tööjaotust ja nõudeid nende tööle. Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga hankija vastuse, milles on välja toodud: „Hankija ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud, samas osalevad kõik meeskonnaliikmed hangitavate tööde teostamisel ning peavad seega olema võimelised hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama, mh peavad kõik meeskonnaliikmed olema võimelised tööde teostamisel riigisiseste ISKE nõuetega arvestama ja neid ka sisuliselt mõistma. Nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonnaliikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas.“ Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga hankija vastuse x-teega liidestatud veebirakenduse kogemuse nõude vajalikkuse ning teiste riikide pakkujate osalemise võimaluste osas, milles on välja toodud: „Hanke esemeks on infosüsteemid, mis on liidestatud eesti Infosüsteemide andmevahetuskihiga x-teega. Me ei välista, et välisfirmadel on olemas meie x-tee kogemus või on nad oma töödes kasutanud x-tee kogemusega Eesti spetsialiste.“ Toetuse saaja edastas 31.05.2018 hankija täiendava vastuse küsimusele, miks on antud hankelepingu täitmiseks tingimata vaja eelnevat x-teega liidestatud veebirakenduse turvatestimise kogemust: „Nõue on seatud lähtuvalt hankelepingu esemest, kuna hanke 3 esemeks on infosüsteemid, (veebirakendused), mis on liidestatud eesti Infosüsteemide andmevahetuskihiga x-teega.“ RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt selgitusi, miks ei ole piisav, kui ühel meeskonna liikmel on vastav kogemus või kui meeskonna liikmetel on samaväärse süsteemi turvatestimise kogemus ning kas või miks ei ole võimalik x-teega liidestatud veebirakenduste turvatestimisega seotud spetsiifilisi oskusi omandada enne hankelepingu täitmist või selle täitmise käigus. Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga hankija vastuse, milles on välja toodud: „Erinevate süsteemide samaväärsuse hindamine ja selle põhjal otsustamine, kas meeskond on pädev ka x-tee rakendusi testima, oleks toonud hankijale lisariske – hankija pidanuks olema võimeline hindama erinevaid süsteeme, millega hankijal ei pruugi kogemust olla, ja otsustama, kas see on x-tee tehnoloogiaga samaväärne ning tagaks meeskonnaliikmele kompetentsi hangitavate tööde nõuetele vastavaks teostamiseks. Samuti võtaks hankija enda kanda märkimisväärse lisariski, kui meeskonnaliikmed omandaksid x-tee kogemuse enne hankelepingu täitmist või selle täitmise käigus, kuna puuduks kindlus, et meeskond töid nõutud kvaliteediga teostada suudab. Sellest tulenevalt võiks kannatada tellitavate tööde kvaliteet, sh pikeneda kvaliteetse teostamise aeg, ja tagatud ei oleks majanduslikult soodsaima teenuse hankimine. X-tee testimise kogemust on nõutud kõikidelt meeskonnaliikmetelt, kuna tellitavad tööd on kõik seotud x-teega liidestatud rakendustega. Hankija ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud, seetõttu tuleb meeskonnaliikmetel omada võimekust nimetatud töid teostada.“ STS § 23 lg 2 punkti 3 alusel andis rakendusüksus 21.12.2018 toetuse saajale võimaluse finantskorrektsiooni otsuse eelnõud kommenteerida. Toetuse saaja saatis 02.01.2019 e- kirjaga järgmised toetuse saaja ja partneri kommentaarid: „Otsuse eelnõus ei ole selgelt põhjendatud, millele tuginedes väidetakse, et hankes pakkuja meeskonnaliikmetele esitatavad nõuded ei ole proportsionaalsed ja asjakohased taotletava eesmärgi suhtes. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 39 lg 1 teise lausel kohaselt peavad hankija poolt seatud kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate teenuste olemuse, koguse ja otstarbega. Hankija hinnangul on riigihankes nr 183815 seatud kvalifitseerimise tingimused nimetatud sättega kooskõlas. 1. Nõue meeskonnaliikmetel omada eesti keele oskust C1 tasemel 1.1 AKK juhib tähelepanu asjaolule, et keeleseaduse § 10 lõike 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Hankija sätestatud nõue, et meeskonnaliikmed valdavad eesti keelt, on seega kooskõlas keeleseadusega. 1.2 Eeltoodust tulenevalt ei ole hankijal kohustust võimaldada pakkujale töö edukaks teostamiseks vajalike materjalide tõlget eesti keelde. Pakkuja oleks saanud küll teostada materjalide tõlke ise, kuid samas pikendab see oluliselt töö teostamiseks vajalikku aega. Samuti suurendab see oluliselt hankija töökoormust, kuna pakkuja poolt tõlgitud materjal ei pruugi olla korrektne, mistõttu oleks hankija pidanud teostama tõlgitud teksti keelelise võrdlemise ja korrektuuri. Nimelt, tõlkijad ei pruugi vallata valdkonda mittetundvate 4 inimestena oskussõnavara, mistõttu jääb tõlgitud tekst keeleliselt küll korrektseks, kuid valdkondlikult eksitavaks. 1.3 Hankelepingu eesmärgi, olemuse ja otstarbega ei ole kooskõlas ka see, kui hankija peab hakkama pakkuma pakkujale täiendavaid selgitusi tööks vajalike materjalide arusaamisel/tõlgendamisel. See muudab kogu hankelepingu täitmise protsessi oluliselt pikemaks ning suurendab hankija töökoormust. 1.4 RÜ leiab, et hankija oleks võinud kaaluda C1 tasemel keelenõude kehtestamist ainult osadele meeskonnaliikmetele. Samas juhime tähelepanu asjaolule, et hankija kui vastava valdkonna kompetentse koondav asutus Sotsiaalministeeriumi haldusalas, hindas minimaalseks meeskonna suuruseks antud hankelepingu järgse töö teostamiseks kolm (3) inimest. Seega on oluline, et kõik selle minimaalse suurusega meeskonna liikmed omavad vastava tasemel keeleoskust, sest ainult nii oleks olnud võimalik tagada hankelepingu täitmine selleks etteantud tähtaja piires. Hankija ei piiranud potentsiaalsete pakkujate meeskondade suurust, st pakkujal on hankelepingu täitmise raames võimalik kaasata meeskonda ka rohkem liikmeid, kuid kolme (3) meeskonnaliikme kogemus ja keeleoskus peab vastavama hankija sätestatud nõuetele. Seega, kuna hankija niigi nägi ette keeleoskuse meeskonna minimaalse arvu liikmetele, ei ole asjakohane RÜ väide, et hankija oleks võinud sätestada keelenõude ainult osadele meeskonnaliikmetele ning pakkuja oleks saanud ise sättida töökorraldust meeskonnas vastavalt selle liikmete keeleoskusele. Hankija poolt kehtestatud tingimustel oligi pakkujal võimalik kaasata hankelepingu täitmisesse täiendavaid meeskonnaliikmeid, kes oleks võinud teostada töid, mis ei oleks vajanud C1 tasemel keeleoskust. Pakkuja otsustab selle üle, kui mitut inimest kaasab ta hankelepingu täitmise ajal meeskonda ja kuidas korraldab oma asutuse siseselt hankelepingu täitmiseks vajaliku töö – kas tagades ainult minimaalse arvu, st 3 inimest, või kaasates kokku 10 inimest. 1.5 Juhime tähelepanu asjaolule, et nagu RÜ ise oma otsuse eelnõus on viidanud, siis C1 tase „mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõiste tavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksik asjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidus vahendeid ja sidusust loovaid võtteid.“ Antud juhul on tegemist valdkonnaga, millel on väga spetsiifiline keel ja kasutatav terminoloogia. See tähendab, et isegi C2 taset (haritud emakeelekõneleja tase) omav inimene ei pruugi mõista antud valdkondlikku keelt, terminoloogiat ega sellega kaasnevaid nüansse. Seega on hankija jaoks oluline, et need meeskonnaliikmed, kes antud projektis osalevad pakkuja poolt, oleksid valmis mõistma keerulisi tekste, osates kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult. See muudab ka hankelepinguga püstitatud eesmärgi saavutamise efektiivsemaks, jäädes etteantud tähtaja piiridesse. 1.6 Leiame, et RÜ ei ole piisavalt kaalunud hankija sätestatud keelenõude vajalikkust tulenevalt valdkonna spetsiifilisusest ega hinnanud seda proportsionaalselt hankelepingu tähtaja ja hankijale endale lasuva täiendava töökoormusega, mille oleks võinud kaasa tuua keelenõudest loobumine või keelenõude vähendamine (st vähendades C1 tasemega keeleoskusega meeskonnaliikmete arvu 3-lt madalamale). 5 1.7 Peab arvestama, et infosüsteemide turvatestimise teenuse osutamise raames tuleb lepingupartneril mh osutada konsultatsiooni ja koolitusteenust, mida tuleb teha eesti keeles. Töid teostavad isikud koostavad lepingute täitmisel lisaks turvatestimise läbiviimisele töö tulemina eesti keelsed testiraportid (kirjeldades turvatestimisel avastatud vead ja potentsiaalseid nõrkused, soovituslikud meetmed turvanõrkuste kõrvaldamiseks, tellija edasine tegevuskava jmt), konsulteerima tellijat teostatud töö osas jooksvalt (praktikas toimub suhtlus telefoni teel või skype vahendusel) ning viima vajadusel läbi eesti keelseid koolitusi, nt veebirakenduste ründetestide koolitused tellijale, et tellija oleks võimeline vigadest koheselt aru saama ja rakendama koostatud testraportite tulemusi. Kirjeldatud teenuste osutamiseks on vajalik piisav eesti keele oskus tööd teostanud isiku poolt. 1.8 Raamlepingu sõlmimiseks läbi viidava riigihanke kvalifitseerimistingimuste seadmisel arvestas hankija, et raamlepingu alusel võidakse lepingupartneriga sõlmida paralleelselt mitu erinevat hankelepingut, mida tuleks lepingupartneril paralleelselt teostada, kuivõrd teenust soetati paljude infosüsteemide turvatestimiseks. Turvatestimise vajadus sõltub konkreetse infosüsteemi arendustööde valmimisest ja hankijal ei ole võimalik efektiivselt tagada, et raamlepingu partneriga sõlmitakse samaaegselt vaid üks hankeleping. Seega ei oleks hankija hinnangul saanud pidada piisavaks eesti keele nõude seadmist üksnes ühele või kahele meeskonnaliikmele, kuna praktikas võinuks tekkida olukord, kus kõik lepingupartneri meeskonnaliikmed osutavad samaaegselt hankijale teenust erinevate hankelepingute täitmiseks ning iga lepingu täitmiseks peab pakkuja poolt tööde teostamiseks rakendatav meeskonnaliige valdama eesti keelt minimaalselt C1 tasemel. Sestap pidi hankija silmas pidama, et kõik töid teostavad meeskonnaliikmed peavad valdavama piisaval tasemel eesti keelt, mis võimaldaks teenust kvaliteetselt osutada ka paralleelselt täidetavate hankelepingute korral. 2. Nõue omada turvatestimise kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud Eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee) 2.1 RÜ on ise välja toonud otsuse eelnõus, et hanke juurde registreerus riigihangete registris 7 isikut, kuigi pakkumuse esitas tähtajaliselt ainult 1 pakkuja. Seega oli huvi hanke vastu suur ning tõenäoliselt ei registreerunud isikud hanke juurde riigihanke alusdokumentidega tutvumiseks, sest nendega said huvitatud isikud tutvuda ka hanke juurde registreerimata (materjalid allalaetavad ka registrisse sisse logimata). 2.2 RÜ kokkuvõte eeltoodud olukorrast („Seega oli antud hankest huvitatud küll mitmed isikud, kuid pakkumuse esitas vaid üks, mistõttu ei ole tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa välistada, et nimetatud nõuded olid põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei registreerunud ega pakkumust esitanud.“) paistab paljasõnaline, kuna esiteks, hankija ei saa kontrollida seda, kui mitu isikut lõpuks tähtajaliselt pakkumuse esitab. Teiseks, ses osas, miks rohkem huvitatud isikuid ei esitanud pakkumust tähtaja saabudes, ei saa RÜ välistada mitte ühtegi põhjust ega anda ühele või teisele teoreetilisele põhjusele suuremat kaalu. Põhjuseks, miks ei esitatud antud hankes rohkem pakkumusi, võis jääda hoopis mõne muu põhjuse taha (nt eeldatav maksumus), sh mõne sellise põhjuse taha, mis on väga valdkonnaspetsiifiline (nt lepingu kehtivusajal suur töökoormus sarnase profiiliga spetsialistidel, mistõttu huvitatud ettevõtetel ei ole vaba tööjõuressurssi vms). 2018 sügisel 6 viis hankija läbi uue hankemenetluse infosüsteemide turvatestimise raamlepingu sõlmimiseks (viitenr 200595). Nimetatud hankemenetluses ei ole seatud x-teega liidestatud infosüsteemide turvatestimise varasemat kogemust ega pakkuja meeskonnaliikmetele minimaalset eesti keele oskuse taseme nõuet. Nimetatud asjaolu ei ole toonud kaasa piiriüleste potentsiaalsete pakkujate huvi hankemenetluses osalemise vastu ega välismaiste pakkujate poolt pakkumuste esitamist. Seega ei saa hankija hinnangul pidada tõele vastavaks, et RÜ hinnangul piiravate tingimustena käsitletud kvalifitseerimistingimused riigihankes nr 183815 piirasid täiendavate, sh piiriüleste, pakkujate huvi hankes osalemise vastu või takistasid mõnel hankest huvitatud ettevõttel pakkumuse esitamist. 2.3 AKK leiab, et hankija, kelle majandus- ja kutsetegevuse valdkonda antud hange kuulub, oskab hinnata, millised kompetentsid on vajalikud püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning kuidas on võimalik spetsialistidel vastavate kompetentside oskust tõendada. AKK hinnangul ei ole RÜ piisavalt analüüsinud ega arvestanud antud asjaolu ning pakkunud välja näiliseid lahendusi, omamata selleks tarbeks vajalikke eelteadmisi nii valdkonnast kui konkreetsest tööst. Läbi x-tee toimivad mitmed veebirakendused, millede arendamisse ja turvatestimisse on kaasatud olnud mitmed ettevõtted ja spetsialistid. Valdkondlikest eripäradest tulenevalt liiguvad spetsialistid erinevate ettevõtete/asutuste vahel palju ning võivad töötada ka samaaegselt mitmes asutuses. Seega ei ole probleem huvitatud isikutel kaasata meeskonda spetsialiste, kes oleksid vastanud hankija sätestatud nõuetele. 2.4 Täiendavalt, huvitatud isikutel, sh välismaistel pakkujatel, oli võimalik tugineda eeltoodud nõuete osas ka teise isiku näitajatele. Juhime tähelepanu asjaolule, et RÜ on antud asjaolu jätnud käsitlemata oma otsuse eelnõus.“ 2.3 Rakendusüksuse seisukoht RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kuivõrd hankija viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetluse, siis pidi hankija tingimuste kehtestamisel arvestama, et eelduslikult on hankes osalemisest huvitatud ka välisriikide (RHS 3 punktis 3 nimetatud riikide) pakkujad. Hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1 ja omama turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud liidestunud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), on piiranud pakkujate 7 ringi, välistades pakkujad, kelle kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed ei oska eesti keelt C1 tasemel ning kellel pole eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud veebirakenduste turvatestimise kogemust. C1 taseme nõue tähendab, et keele valdaja peab olema vilunud keelekasutaja1. Hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks on vältimatult vajalik eesti keele oskus kõikidel meeskonna liikmetel ja sellisel tasemel. RÜ hinnangul ei ole antud nõue põhjendatud, kuna hankelepingut oleks võimalik täita ka vähem piirava nõudega, näiteks nõudes eesti keele oskust vähematelt meeskonna liikmetelt ja/või madalamal tasemel. Hankija tõi küll välja, et eesti keele oskus on vajalik arusaamatuste vältimiseks testimise käigus ja/või testimise tulemuste tutvustamisel, koolitusel jne, kuid see ei põhjenda, miks peavad eesti keelt oskama kõik meeskonna liikmed ja nii kõrgel tasemel. Hankija tõi ka välja, et ISKE tõlget ei saa usaldada pakkujale ning nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonna liikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas. 02.01.2019 e-kirjas on veel lisatud, et pakkuja poolt materjalide tõlkimine pikendab töö teostamise aega ning suurendab ka hankija töökoormust, kuna ta peab võrdlema tõlke korrektsust. Rakendusüksus ei nõustu eelnevaga ning on seisukohal, et lepingu kvaliteetne täitmine, sh vajadusel kvaliteetse tõlke tagamine, on pakkuja vastutus. Kuigi hankija peab lepingu täitmise kvaliteeti suutma hinnata ning sellega ilmselgelt kaasneb hankijale mingisugune töökoormus, ei ole see piisav põhjendus eesti keelt C1 tasemel mittevaldavate meeskonna liikmete hankelepingu täitmises osalemise piiramiseks. RÜ möönab, et antud valdkonnas on väga spetsiifiline terminoloogia, kuid üksnes pakkuja meeskonnaliikmete eesti keele oskus ei taga veel lepingu eesmärgi efektiivset ja tähtaegset saavutamist, vaid see on seotud palju rohkemate faktoritega. RÜ rõhutab veelkord, et lepingu nõuetekohane ja kvaliteetne täitmine on pakkuja vastutus, isegi kui samaaegselt on sõlmitud mitu hankelepingut. RÜ ei nõustu hankija väitega, et kuigi hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud, peavad kõik meeskonna liikmed olema võimelised hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama. Kui tööjaotust pole määratletud, siis saab pakkuja tööde jaotuse ise otsustada vastavalt vajadusele ja inimeste oskustele, arvestades ka seda, mis tegevuste puhul on eesti keele oskust rohkem vaja nagu näiteks konsultatsiooni- või koolitusteenused. Pakkujal oli tõesti võimalik kaasata meeskonda rohkem kui 3 liiget, kuid hankija ei tohi seada pakkuja töökorraldusele põhjendamatuid piiranguid ning pakkujal peab olema võimalik ise otsustada, kuidas tagada lepingu nõuetekohane ja tähtaegne täitmine, sh kas kasutada mingi kindla keeleoskusega spetsialiste, kasutada tõlgi abi või mõnda muud meetodit. Vastuseks 02.01.2019 e-kirjas toodule, et hankes sätestatud eesti keele oskuse nõue on kooskõlas keeleseadusega, märgib RÜ, et kuigi keeleseaduse kohaselt on riigiasutuste asjaajamiskeeleks eesti keel, ei puuduta see nõue pakkuja sisemist töökorraldust või hanke 1 C1 taseme keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidususvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf 8 meeskonnaliikmete omavahelist suhtlust. Keeleseaduse nõude täitmiseks piisanuks, kui pakkuja oleks mistahes viisil taganud üldise suhtluse hankijaga eesti keeles ning täitnud hankija poolt eestikeelsena toimuma pidavad koolitused või muud tegevused. RÜ on seisukohal, et see kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete jaotust korraldab, et saavutada hankelepingu nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda vastutus ja valik. Sama keele valdamine võib küll lihtsustada suhtlust ja vähendada riske, kuid tööd saab jagada ning korraldada ka selliselt, mis ei vaja ilmtingimata kõigilt meeskonna liikmetelt eesti keele oskust nii kõrgel tasemel. Seega ei ole proportsionaalne ja põhjendatud hankija nõue, et kõik meeskonna liikmed peavad oskama C1 tasemel eesti keelt. Arvestades seda, et x-tee on infosüsteemide andmevahetuskiht, mis on Eesti riigi arendatud ning mida kasutatakse peamiselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide puhul ning see on ka Riigi Infosüsteemi Ameti registreeritud kaubamärk, eeldab hankes kehtestatud nõue omada turvatestimise kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), sisuliselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide turvatestimise kogemust. Antud nõue on piirav eelkõige võimalikele välismaistele pakkujatele, kelle meeskonnal suure tõenäosusega puudub vastavate Eesti riigiga seotud veebirakenduste turvatestimise kogemus, kuid kelle meeskonnal oleks olnud piisav samaväärsete veebirakenduste turvatestimise kogemus. Hankija ei ole esitatud selgitustes välja toonud, miks on antud nõue vältimatult vajalik hankelepingu täitmiseks ning miks pole võimalik arvestada samaväärset kogemust. Hankija tõi küll välja, et süsteemide samaväärsuse hindamine oleks toonud hankijale lisariske, kuna hankija pidanuks hindama erinevaid süsteeme, millega tal ei pruugi olla kogemusi, kuid RÜ hinnangul ei ole see piisav põhjendus, et mitte võimaldada potentsiaalsetel pakkujatel, kelle meeskonnal on teiste riikide infosüsteemide turvatestimise samaväärne kogemus, hankes osaleda. Hankija tõi ka välja, et eelneva kogemuse puudumine x-teega testimisega võib mõjutada tööde teostamise aega, kvaliteeti ja teenuse majanduslikku soodsust, kuid rakendusüksus on seisukohal, et pakkuja vastutus on tagada töö nõuetekohane täitmine ja kvaliteet ning hankija ei tohi seada seetõttu põhjendamatuid piiranguid hankes osalemiseks. Lisaks tõi hankija välja, et antud kogemust on nõutud kõikidelt meeskonna liikmetelt, kuna kõik tööd on seotud x-teega liidestatud rakendustega ning hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust kindlaks määranud, mistõttu peavad kõik olema võimelised nimetatud töid teostama. RÜ hinnangul annab meeskonnaliikmete tööjaotuse vabaks jätmine just võimaluse pakkujal tööde jaotus ise korraldada, et tagatud oleks hankelepingu täitmine, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda kõikidelt meeskonna liikmetelt samu oskusi. Vastuseks 02.01.2019 e-kirjas toodule, nõustub RÜ, et hankija ei saa kontrollida, mitu pakkujat hankes pakkumuse esitab ning ei saa ka välistada hankija mõjuulatusest väljuvaid põhjuseid, miks pakkumusi rohkem ei esitatud, kuid seda üksnes eeldusel, et hankija ei sea hankes osalemiseks põhjendamatult piiravaid tingimusi. Hankija peab tagama, et kõik seatud piirangud oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning kõik isikud, kes on potentsiaalselt 9 võimelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma, saaksid soovi korral ka pakkumuse esitada. Põhjendamatult piirava tingimuse kehtestamisest tingitud tõenäolise kahju eeldamisel ei oma tähtsust see, kas tõenditega on tuvastatav mõne pakkuja hankest kõrvale jäämine, vaid piisab, kui kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada. Antud juhul ei saa välistada, et just vaidlusaluste nõuete tõttu rohkem pakkujaid ei osalenud. Nagu 02.01.2019 e-kirjas on välja toodud, siis samasisulise hanke (nr 200595) 2018. aastal läbiviimisel pole seatud vaidlusaluseid kvalifitseerimistingimusi, millest saab järeldada, et antud hankelepingut on võimalik nõuetekohaselt täita ka ilma nimetatud nõuete täitmiseta, seega ei olnud need vältimatult vajalikud hankelepingu täitmiseks. Asjaolu, et hilisemas hankes ei esitanud pakkumust ühtegi välismaist pakkujat, ei tähenda, et ka varasemas hankes ei omanud eestikeele oskuse või varasema spetsiifilise kogemuse nõue pakkujate ringi kujunemisel tähtsust, kuivõrd hanked on läbiviidud erinevatel ajahetkedel ning turuolukord ei olnud identne, st hilisemas hankes osalemise vastu ei pruukinud huvi tunda samad potentsiaalsed pakkujad, kes oleksid soovinud osaleda varasemas hankes. RÜ nõustub, et huvitatud isikutel oli võimalik osaleda hankes tuginedes teise isiku näitajatele, kuid ei saa välistada, et ka sellise isiku leidmise kohustus võis tunduda hankijale ebamõistlik, mistõttu ta loobus hankes osalemisest. Eelnevast tulenevalt on RÜ hinnangul antud juhul põhjendamatult piiratud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on eesti keele oskuse ja x-teega liidestatud veebirakenduse turvatestimise kogemuse nõue vastuolus RHS §-iga 3 ja § 39 lõikega 1. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse alusel. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 1 kohaselt vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija poleks seadnud eesti keele oskuse nõuet kõigile meeskonna liikmetele C1 tasemel ning hankes oleks saanud osaleda ka pakkujad, kellel on samaväärsete veebirakenduste turvatestimise kogemus. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või 10 pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus RHSiga. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli hanke juurde registreerunud kokku seitse isikut, kõik Eesti ettevõtted, kellest kaks eemaldas registreeringu enne pakkumuste esitamise kuupäeva. Seega oli antud hankest huvitatud küll mitmed isikud, kuid pakkumuse esitas vaid üks, mistõttu ei ole tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa välistada, et nimetatud nõuded olid põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei registreerunud ega pakkumust esitanud. Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse ka toetuse saaja esitatud selgitusi antud hanke spetsiifilise sisu osas, millest tulenevalt on osa meeskonnaliikmete eesti keele oskuse nõue põhjendatud. Küll aga ei ole keeleoskuse nõue põhjendatud kõigi meeskonnaliikmete osas ning nõutud C1 tasemel. Lisaks võttis rakendusüksus kaalutlemisel arvesse, et hanketeade on saadetud avaldamiseks Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele, mis võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel, kuid antud hanketingimuste põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud. Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga. Hankega nr 183815 on seotud Clarified Security OÜ 25.07.2017 arve nr 17097 summas 10 560 eurot, mis on kajastatud MT-s nr 27 (SFOS nr 45397) AKK kuluna tegevuse nr 3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ raames. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks MT-s nr 27 kajastatud hankega nr 183815 seotud kulud 10% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk summas 1 056 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 897,60 eurot ja riiklik kaasfinantseering 158,40 eurot ning nõuab tagasi toetuse summas 1 056 eurot. STS § 48 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Tulenevalt sellest vähendab rakendusüksus toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk MT nr 44 (SFOS nr 52341) toetuse summat tagasi maksmisele kuuluva summa ulatuses ehk 1 056 euro võrra. Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke nr 183815 kulusid ei ole toetuse saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 10% ulatuses. 3. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. 11 STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. 4. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Sams toetuste agentuuri juht Angeelika Põldaru 735 0776 12 Saaja: Terry Ney Teema: RE: Finantskorrektsiooni otsus From: SA Innove <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, January 15, 2019 2:25 PM To: Terry Ney <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Finantskorrektsiooni otsus Tere! Edastame Teile kirja lisas projekti “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” 2014-2020.2.02.001.01.15-0002 osas finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 Vastavalt ühendmääruse § 23 lõigetele 2 ja 3 loetakse finantskorrektsiooni otsus toetuse saajale kättetoimetatuks, kui see on toetuse saajale edastatud registri vahendusel või saadetud elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel. Otsust paberkandjal ei edastata. Lugupidamisega Kerli Allik assistent SA Innove Lõõtsa 4, 11415 Tallinn 735 0752, [email protected] <mailto:[email protected]> www.innove.ee <http://www.innove.ee> Saatja: Ivi Liivoja <[email protected]> Saaja: Sirje Suviste Teema: [SFOS LIVE] Maksetaotlus aktsepteeriti. Tere Edastan info. Head Ivi -----Original Message----- From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, January 21, 2019 3:53 PM To: Ivi Liivoja <[email protected]> Subject: [SFOS LIVE] Maksetaotlus aktsepteeriti. Struktuuritoetuse registri operatiivinfosüsteemis aktsepteeris RÜ juht (Kaidi Šatilov) projekti nr 2014-2020.2.02.001.01.15-0002 "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" maksetaotluse nr 52341. Saaja nimi: Sotsiaalministeerium Makse selgitus: MT 44 (01.12.2017-30.11.2018) SKA Olerex Kuludokumentide abikõlblik summa: 6,354.82 Makse summa: 5,298.82 Riigikassast väljamaksmise kuupäev: 24.01.2019 ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel