Sotsiaalministeerium · 14. jaanuar 2019
Sisu (failidest)
PROTOKOLL 05.12.2018 nr 1.11-38/2
Laborite nõukogu II kohtumine
Toimumiskoht: Maaeluministeerium
Algus kell 09.05, lõpp kell 12.15
Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas
Kevvai
Protokollis toiduohutuse osakonna toidujärelevalve büroo peaspetsialist Anneli Haugas
Võtsid osa: Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Harry
Liiv (Keskkonnaministeerium, KEM); Heli Reinet (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, VTL);
Kristi Talving (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Madis Tõns
(Sotsiaalministeerium, SOM); Maia Radin (Maaeluministeerium, MEM); Margus Friedenthal
(Põllumajandusuuringute Keskus, PMK); Martin Minjajev (Maaeluministeerium); Sille Vahter
(Maaeluministeerium); Üllar Lanno (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI);
Justiitsministeeriumi (JUS) asendusliige); Britt-Marena Tiikmaa (Rahandusministeerium,
RAM).
Päevakord
1. Sissejuhatus
2. Laboriseadmete asenduskava
2.1 Ülevaade koostatud asenduskavast - M. Friedenthal (PMK)
2.2 Ekspertkogu ettepanekud – M. Friedenthal (PMK)
- võimalik laboriseadmete ühishange;
- baasrahastuse võimalus.
2.3 Nõukogu ettepanekute formuleerimine riigieelarvestrateegia jaoks
3. Toidu mikrobioloogia, vee kvaliteedi ja ohutuse ning geoloogia
valdkondade konsolideerimisettepanekute esitamine
3.1 Konsolideerimisettepanekud vee ja mikrobioloogia osas – Heli Reinet (VTL)
3.2 Ülevaade geoloogia valdkonna konsolideerimisettepanekute koostamisest – MKM ja
KEM
3.3 Nõukogu ettepanekud laboriteenuste konsolideerimiseks
3.4 Edasist analüüsi vajavad valdkonnad
4. Muud küsimused
1. Sissejuhatus
Sissejuhatuse tegi ning päevakorda tutvustas Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi
Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler.
Laborite nõukogu toimib vastavalt valitsuse otsutele, mis baseerub eelneval tegevusel, kus
üheks osaks oli RAMi tellitud Civitta analüüs riiklike laborite tegevuste optimeerimisest.
Esmalt kuulatakse ülevaadet laboriseadmete asenduskava kohta: mida laborid on omavahelises
koostöös teinud, arvestades ekspertkogu ettepanekuid võimalike uute analüüsisuundade osas.
Pärast ettekannet käsitletakse ka võimalikku laboriseadmete ühishanget ning baasrahastuse
võimalust ning arutatakse, mis võiks olla laborite nõukogu ettepanek riigieelarve strateegia
jaoks.
Teise suurema teemana on päevakorras toidu mikrobioloogia, vee kvaliteedi ja ohutuse ning
geoloogia valdkondade konsolideerimisettepanekute esitamine. Ka siin tulevad arutelu alla
ettepanekud, mille osas seisukoht kujundada.
Osalejatel päevakava osas vastuseise või lisaettepanekuid ei olnud.
2. Laboriseadmete asenduskava
2.1 Ülevaade koostatud asenduskavast - M. Friedenthal
Ülevaates toodi välja järgmist:
Rotatsiooni käigus juhtis sel aastal ekspertkogu tööd PMK. Ülesandena oli püstitatud
laboriseadmete 4 a. ja 15 a. perspektiiviga asenduskava koostamine. Ekspertkogu
kogunes 2 korral (29. augustil ja 26. oktoobril). Esindatud olid kõik laborid; kui labori
esindajat ei olnud, oli kohal ministeeriumi esindaja. Toodi välja, et ekspertkogu liikmed
olid koostöövalmis ning kokkulepped toimisid. Ekspertkogu ettepanekud on leitavad
nõukogule ette saadetud dokumendis „Ekspertkogu ettepanekud riigilaboritele vajalike
investeeringute kohta laboriseadmete järjepidevaks uuendamiseks riiklikule
järelevalvele oluliste laboriteenuste osutamisel“.
Põhjalikumalt selgitati/täpsustati asenduskavade tabeliga seonduvat, mis on koostatud
perspektiivis 2020-2034. Tabeli veergudes on toodud andmed seadme kohta (nimetus,
kasutusotstarve, arvele võtmise kuupäev, kogus, ühik, maksumustega seonduv jne).
Sinise värviga märgitud veerud (analüüside arv, aastas; riigi vs eratellimus, %) lisati
hiljem koostöö käigus MEM-iga. Iga labori kohta on koostatud ka tulpdiagrammid, kus
on toodud investeeringute vajadused (kõige suurem investeeringuvajadus EKEI-l,
järgnevad PMK, VTL, TA, RA; nt 2020.a investeeringu maksumus kokku suurusjärgus
1,7 miljonit ning mõned järgmised aastad languses). Toodi välja, et märgata on
erinevaid trende, mis eeldatavalt lähtuvad ka sellest, milline on praegune laborite
seadmepark ja strateegia lähtuvalt elukaartest/kuidas üks või teine labor näeb
laboriseadmete väljavahetamise vajadust. Nt PMK puhul soovitakse esimese 4 a
tsükliga välja vahetada 1/3 seadmepargist (sarnane olukord ka nt EKEI puhul –
esimestel aastatel seadmete väljavahetamise arv suurem). Lisaks on PMK-le omane, et
kallimatest seadmetest domineerivad kromatograafid. Kuna vanade kromatograafide
ülalpidamine on kallis, samuti hooldusfirmad ei taga tagavaraosi ning seadmete tarkvara
areneb kiirest, saadi koostöö käigus EKEI-ga järgmine idee: keerulisemate riist- ja
tarkvaraga seadmete elueaks näha ette mitte rohkem kui 8 aastat, elukaar püstitada 8 a
peale (kuigi oma tsükli tegemisel nähti ette 12 a). Lisaks rõhutati: oli vajadus ja soov
kirjeldada laborite vajadusi seadmepargi väljavahetamist nii konkreetsete seadmete kui
seadmete maksumuse omavahelises võrdlemises. Esimese aasta (2020) osas jõuti
analüüsi tulemusel järeldusele, et igal laboril on oma analüüsivaldkond ning kattuvusi
pole.
Baasrahastuse osas leidsid enamus laborid, et see peaks olema suurusjärgus 170-200
tuhat eurot (EKEI puhul suurusjärgus 500-800 tuhat eurot) eeldusel, et kallimaid
seadmeid baasrahastusest ei kaeta. Oldi seisukohal, et põhjendused raha kasutamiseks
peaksid olema konkreetsete seadmetega põhjendud siis, kui baasrahastuse limiit
ületatakse. Kuigi baasrahastuse summa hindamiseks oli esialgu igal laboril oma
metoodika ja põhjendus, jõuti hiljem MEM-ilt saadud metoodikaga enam-vähem
samade tulemusteni.
Riigi- ja/või erateenuse osutamise osas toodi välja, et teatud laboritel on vajadus teha
eraklientidele analüüse – küsimus on, kellena erakliente käsitletakse. PMK puhul on
erakliendid põllumajandussektor (teenuse osutamise suhe: 20 riik, 80 era). Ollakse
veendunud, et taotlus peaks kajastama ka erateenuseks kasutatavate seadmete
väljavahetamise vajadust. Oma vahenditest ei suudetaks seadmeid, millega osutatakse
teenust ka eraklientidele, välja vahetada.
2.3 Nõukogu ettepanekute formuleerimine riigieelarvestrateegia jaoks
Lisati (EKEI), et vahetult enne ekspertkogu loomist koostati RAM-i jaoks oma seadmete
analüüs, kust pärit tabelit kasutati ka ekspertkogu raames toimunud analüüsis.
Positiivsena toodi välja (MEM), et võrreldes Civitta analüüsi esialgse hinnanguga seadmete
investeeringu summa osas (3 esimesel aastal 2,9 miljonit ning edaspidi umbes 1,5-1,6 miljonit
aastas), on ekspertkogu pakutud summad madalamad. Lisaks selgitati, et üle ja alla 50 000
maksvate investeeringute kajastamise eesmärgiks oli aru saada odavamate seadmete
dünaamikast – kas baasfinantseerimine ilma seadmete väljatoomiseta on mõistlik. Samuti, et
kuna rahvusvahelised laborite korporatsioonid tahavad turule tungida ning käib eeltöö otsimaks
võimalikku illegaalset riigiabi erasektori analüüsile, paluti anda hinnang seadmetele selles osas,
kui palju kasutatakse neid erasektorile analüüside tegemiseks. Oluline on, et eraturul ei
tekitataks ebavõrdset konkurentsi ehk riik ei peaks täies ulatuses finantseerima seadmeid, mille
otstarve on suures osas erasektorile teenuse pakkumine. Kui vaadata esimese aasta
investeeringuvajadust kokku, siis 10% sellest on seotud erasektori teenusega, mis on
märkimisväärne raha.
Seoses investeeringuvajadusega selgitati (EKEI), et nende seadmepargis vajavad vahetamist
üle 200 seadme. Investeeringud on vajalikud taseme hoidmiseks, mida ei tohiks alahinnata. Uue
teemana mainiti liisinghanke võimalust, mis ühtlustaks koormust ja annaks teadmise
kulutaseme kohta. MEM-i hinnangul tõstatuksid liisingu korral küsimused jääkväärtuste,
reaalse kulude jms kohta; lisati, et ka PMK-l on esimestel aastatel investeeringuvajadus
suhteliselt kõrge, põhjuseks teistest laboritest kõrgem seadmete keskmine vanus.
Toodi välja (MKM), et investeeringuvajaduste puhul toetatakse mõtet võtta arvesse erasektorile
osutatava teenuse osakaalu. Lisaks küsiti, kas sealt on mingite kriteeriumite alusel mingid kulud
välja arvatud. Selgitati (PMK), et laborite saadetud andmeid ei ole töödeldud. Lisati (MEM), et
laborid toetusid järelevalveanalüüside mahtudele ning järelevalveanalüüsideks vajalikule
aparatuurile. Tõstatati küsimus (EKEI), kas tabelis on toodud seadmeid, mis on töötamise
lõpetanud, kuid mille töö oleks vaja taastada. Veel küsiti (MEM), kas ilmnes ka vajadus uute
seadmete tüüpide jaoks. Kinnitati (PMK), et tulenevalt järelevalve ootustest täiendavate
analüüside osas on üksikuid seadmeid, mille sarnaseid pole varem olnud; EKEI puhul tuleb
selliste seadmete vajadus nutiseadmete valdkonna laienemisest – vaja on spetsiifilist ekspertiisi
tarkvara selleks, et aru saada, mis andmed on nutiseadmetes.
Küsiti (MEM), kas 15. septembril järelevalveasutustelt saadud sisend 4 a vaate kohta oli
esitatud hästi kasutataval viisil. PMK esindaja isikliku seisukoha kohaselt võiksid
järelevalveasutused oma suutlikust (nagu laboridki) vaadata ka pikemas, eelkõige 8 a
perspektiivis. Täiendati (EKEI), et 8 a elukaar on optimaalne ka EL-i perspektiivis; lisaks
võivad uued uuenduslikud lähenemised muuta nii andmeanalüüsi kui hindu.
Vastuseks VTL-i küsimusele täpsustab PMK, kas nad on riikliku tööna käsitlenud ka
põllumajandussektori tellimust. VTL-i puhul on analüüsimahu põhiselt eristatud riigi ja
erasektori (põllumajandusettevõtted, toidutootjad) tööd. Võrdluseks toodi välja (EKEI), et
nende puhul on tasuliste tööde mahud piiratud seadusega.
Toodi välja (MEM), et tegelik tellimisvajadus on praegusest tellimusest suurem; samuti võib
tellimisvajadust suurendada avalik surve; kui tellitaks suuremal määral järelevalveanalüüse,
oleksid ka laborite majanduslikud näitajad teised.
Tõstatati küsimus (MEM) kas ja kuidas käsitleda baasraha. Võimaluseks oleks teha
riigieelarvesse ettepanek, kus seletuskirjas oleks iga üle 50 000 euro maksev seade üles
loetletud ning alla 50 000 euro maksvate seadmete kogusumma oleks iga asutuse kohta, kuna
nende osas on paindlikkuse vajadus suurem. EKEI kohaselt ei otsusta laborid ise, mida on osta
vaja – JUS vaatab vajadused enne RES-i minekut üle; toetati mõtet rahamudeli tekitamiseks,
millega saab katta kiired vajadused, suured kulutused vaatab ministeerium niikuinii üle.
Baasrahastuse mõtet toetas ka VTL: odavamad seadmed võiks katta baasrahastusest, kallimate
seadmete (üle 50 000) puhul tuleb läbi arutada kasutusotstarve, kaaluda alternatiivseid
võimalusi jne.
Tehti ettepanek (MEM), et iga ministeerium vaatab kriitiliselt oma labori
investeeringuvajadused üle (ennekõike kallimate seadmete osas) detailsema arutelu käigus, mis
võib vähendada investeeringutevajaduse maksumust; seoses asenduskava tabeliga vaadata üle
era- ja riigisektori tellimuse suhe.
Lisati (RAM), et riikliku tellimuse osakaalu ülevaatamine on oluline ka riigiabi teema
seisukohalt. Toetatakse mõtet, mille kohaselt vaatavad ministeeriumid üle oma valitsemisalas
ja ka laiemalt teenuste jaoks vajalikud seadmed – laborite investeeringud peaksid olema seotud
ministeeriumile oluliste strateegiliste teenuste osutamisega, mida ametid ei pruugi teada.
Analüüsimahtudega koormatuse ning võimaliku teenuse tellimise osas välislaborist on oluline
arvesse võtta ka turutõrke teemat. EKEI kohaselt peaks arvesse võtma ka ühiskonna ohtlikkuse
teemat (nt ühiskonna kaitsmine kaotab mõttekuse, kui plahvatuste uuringute puhul minnakse
ostma kaks kuud kestvat teenust välismaalt).
Võrdluseks toodi välja (KEM), et Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK; riigi asutatud
OÜ) on saanud oma investeeringud erinevatest sihtfinantseeringute projektidest, peamiselt on
investeeringud soetatud välisabist. Kuid tulenevalt kolmandal lugemisel olevast
keskkonnatasude seadusest saab keskkonnainvesteeringute kontekstis eeldada muutusi; sh
tekivad tihedamad seosed ministeeriumiga.
Otsustati: RAM-ile saadetakse üle vaadatud koondmaterjal investeeringuvajaduste kohta
(RAM võtab koondmaterjali arvesse ministeeriumite RES-i taotluste ülevaatamisel). Selleks
peavad ministeeriumid oma laboritega 21. jaanuariks kriitiliselt üle vaatama ning saatma MEM-
ile tagasisidet järgneva kohta: seadmete nimekirja (ennekõike kallimate seamete osas) ning
riigi- ja erasektorile tehtavate tööde proportsioonid lähtuvalt põhimõttest, et riigi osana
käsitletakse riigi järelevalve raames tehtavaid tellimusi. Seega kallimate seadmete puhul
võetakse riigi- ja erasektori teenuse suhe arvesse ka riigieelarve taotluses. MKM-i palvel
saadetakse nõukogu liikmetele ka ekspertkogu koostatud asenduskava tabel. Nõukogu poolt
esitatakse terviktabel ja selle lisana nimekiri ainult üle 50 000 euro maksvate laboriseadmete
kohta; alla 50 000 euro maksvate seadmete puhul lisatakse nende kogusumma juurde märkus,
et tegemist on summaga, mis on saadud laborite hinnangul odavamate seadmete vajaduse osas.
Täiendavalt toodi välja, et kui valitsemisala saab riigiabi teemalise kirja, võiks RAM-iga nõu
pidada ning neid kirjadega toimetamisest kursis hoida.
3. Toidu mikrobioloogia, vee kvaliteedi ja ohutuse ning geoloogia valdkondade
konsolideerimisettepanekute esitamine
3.1 Konsolideerimisettepanekud vee ja mikrobioloogia osas – Heli Reinet (VTL)
Ülevaates toodi välja järgmist:
Laborite nõukogu tegi VTL-ile ettepaneku kutsuda kokku laborite esindajad (PMK,
EKUK, TA), et arutada konsolideerimisettepanekuid toidu mikrobioloogia ning vee
ohutuse ja kvaliteedi osas. Kohtumine toimus septembri lõpus ning kohtumise protokoll
on koostatud.
Ettepanekute tegemisel lähtuti põhimõtetest: vastutusvaldkondade jaotamise
tulemuseks oleks ressursside kokkuhoid või kõige optimaalsem kasutamine; teenuse
kvaliteet ei tohi halveneda, pigem võiks kompetents tõusta; halvenda ei tohiks ka
teenuse kättesaadavus; ressursikasutus teenuse pakkumisel peab olema läbipaistev,
riiklikud investeeringud õigustatud, laborite põhimääruseset tulevad ülesanded võiksid
olla täidetud, samas olla avatud suhtumisega.
Riikliku teenuse turg toidu ja sööda mikroobioloogiliste analüüside osas ei ole väga suur
(pea kogu riiklik tellimus tuleb pädevalelt asutustelt, kelleks toidu ja sööda osas on VTL
ning vee kvaliteedi ja ohutuse osas Terviseamet ning Keskkonnaamet). Arvesse on
võetud Civitta analüüsi andmeid analüüside ning nende mahtude kohta 2016. aasta
vaates (praegu maht umbes sama; s.o riiklik tellimus alla 200 000 euro). Suurema osa
bioloogilise ohutuse tellimusest (valdavalt mikrobioloogilised analüüsid) täidab ja on
ette nähtud, et täidab edaspidi VTL. Ka Civitta ettepanek oli, et mikrobioloogliste
analüüside vajaduse katmiseks piisab, kui turul on üks institutsioon, kelle haldusalas on
üks labor Tallinnas, üks Tartus, üks Saaremaal või Hiiumaal; sama kehtib vee osas.
Toidu ja sööda mikrobioloogiliste analüüside osas on riiklik tellimus turul juba jaotunud
(v.a 200 analüüsi, mida tehakse Terviseameti Hiiumaa laboris). Kokku on lepitud, et
edaspidi viiakse mikrobioloogilised analüüsid läbi 3 geograafilises punktis (VTL-i
Tallinna, Tartu ja Kuressaare laborites); vee riikliku järelevalve analüüside teostajatena
nähakse Terviseameti ja EKUK-i laboreid. Täna on Terviseameti pädevuses joogi-,
mineraal-, loodusliku, ujula/suplusvee analüüsid; EKUK-il heit-, reo-, põhja- ja
pinnavee analüüsid. Terviseameti ja EKUK-i laborid teostavad siiski sarnaseid
analüüse, kuigi erinevatest maatriksitest. Ettepanekute kujundamisel võeti arvesse, et
toidu puhul on turg juba jaotunud ning valdava osa tellimustest teostab VTL. Vee
analüüside osas lähtuti otsuse tegemisel sellest, milline on praegune valdkondlik jaotus
tulenevalt kehtivast seadusraamistikust ning laborite pädevusest ja võimekusest. Jõuti
tulemuseni, et valdkondliku dubleerimist mikrobioloogiliste analüüside osas ei ole (mis
puudutab riiklikku seiret ja järelevalvet); küll aga on dubleerimine vee osas (suuremal
määral keemiliste analüüside puhul, osalt mikrobioloogiliste näitajate puhul).
Teenuse osutamine saartel (Hiiumaa küsimus) on seotud lisakuludega, mis tulevad
proovide saatmisest (puudutab toidu järelevalvet ja seiret), mille osas võimalik teha
kokkuleppeid ning ka VTA on sellega arvestamas.
Laborite füüsiline struktuur jääb ettepanekute realiseerumisel samaks.
Lisaks jäi septembri kohtumisel kõlama Terviseameti labori seisukoht, et turg ja
valdkonnad juba jaotunud ja ollakse rahul olemasoleva olukorraga.
Vabaturu teenuse osaski on kogu mikrobioloogilise turu suurust raske hinnata, kuna
turul on eralaborid, kelle mahte täpselt ei tea ning lisaks ettevõtete enesekontrolli
laborid. VTL-il on täna märkimisväärne hulk toidu mikrobioloogilisi analüüse,
arvestatav hulk analüüse on ka Terviseameti laboritel ning vähemalt Civitta 2016. a
andmete põhjal on toidu mikrobioloogilisi analüüse teinud ka KEUK. Vee osas on
analüüside turg suurem, suurim maht on Terviseameti laboritel, kuid kuna turul on
eralaborid – nt kõik veevärgi laborid ostavad sarnaseid teenuseid, on analüüside turu
kogumahtu keeruline hinnata. Civitta raportis tehti erasektori teenuse konsolideerimise
osas ettepanek: vaja oleks läbi viia valdkondadeülene detailne analüüs, hinnata laborite
ressursse ja võimekust ning erasektori klientide vajadusi. Septembri kohtumisel arutleti,
et erasektori teenuse hinna võiks määratleda turu nähtamatu käsi nõudluse ja pakkumise
abil. Seetõttu sõnastati vabaturu teenuse osas ettepanek: mikrobioloogilisi ja vee
analüüse võivad teostada kõik laborid, aga teenuse kulud tuleb katta teenuse osutamise
laekumise tulust ning ressursside kasutus peab olema läbipaistev. Seega, vabaturu
teenust võiks reguleerida turg ise; jääb dubleerimine metoodikate ja näitajate osas,
teenus jääb kättesaadavaks samades geograafilistes punktides, laborite füüsilist
struktuuri pole vaja muuta. Strateegiliselt on väga oluline, et pakutakse laia teenuse
valikut ka nende näitajate osas, kus on väike nõudlus nt selleks, et mitte soodustada
kiirtestide kasutamist, mis on usalduspiiriga 30-50% (ennekõike, et riigi laborid on
võimelised pakkuma teenuseid, mille vastu on huvi ka erasektoril, et toodete ohutust ja
kvaliteeti tõestada ning kontrollida).
3.2 Ülevaade geoloogia valdkonna konsolideerimisettepanekute koostamisest – MKM ja
KEM
Küsimust on 3 korda arutatud, kuid kokkuleppele ei ole jõutud. MKM ja KEM on saatnud oma
seisukohad ka kirjalikult.
MKM-i seisukoht: Civitta analüüsis tuuakse välja, et kuna pidev riikliku järelevalve ning
seire kohustus ehitusgeoloogia valdkonnas ehitusaluse maa geoloogiliste uuringute osas
puudub, siis puudub riigi poolt ehitusgeoloogia valdkonnas ka stabiilne tellimus ning
katsetusi ja laboratoorseid analüüse pakutakse lähtuvalt konkreetsest vajadusest
juhtumipõhiselt. Lisaks tuuakse Civitta analüüsis välja: EKUK-i tegevuse eesmärk ei haaku
ehitusgeoloogiliste uuringute teostamisega. Analüüsi koostajad tegid alternatiivsed
ettepanekud: 1) viia geotehnika labor EKUK-ist üle Geoloogiateenistusse; 2) loobuda
riiklikes laborites ehitusgeoloogiliste analüüside teostamisest ning tellida need vajadusel
eraturult.
Kuna analüüsi ajal oli Geoloogiateenistus loomisel, ei soovi MKM geotehnika laborit üle
viia Geoloogiateenistusse. Lisaks, Geoloogiateenistus ei tegele ehitusgeoloogiliste
hinnangute ega analüüsidega. Geotehnikalabori asukohana võiks kaaluda AS Teede
Tehnokeskust järgmistel põhjustel: TTK-l on olemas varasem kogemus erinevate laborite
integreerimisel selliselt, et säilib katsebaas, inimeste oskusteave ja tagatakse teenuste
usaldusväärne jätkuvus.
Ettepanek: paluda AS Teede Tehnokeskusel ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-l
asuda läbirääkimistesse, kui 2018.aasta lõpuks selguvad Eesti Keskkonnauuringute Keskus
OÜ poolt tellitud geotehnikalabori toimimisega seotud varade väärtuse hindamise
tulemused annavad aluse labori asukoha osas lõpliku otsuse langetamiseks ning lepingu
sõlmimiseks, kus fikseeritakse tehingu tingimused. Võimaliku tehingu puhul ei anna
Vabariigi Valitusele üle vara ega tee rahalist sissemakset aktsiakapitali, vaid eraõiguslikud
juriidilised isikud teostavad tehingu neile kuuluva varaga.
KEM-i seisukoht: Geotehnikalabori üleminek TTK koosseisu oleks pigem
asendustegevus, mitte konsolideerimisülesande täitmine ning seetõttu ettepanekut ei
pooldata.
Otsustati: Ühiskokkuleppele jõudmist veab MEM, vajalik on eraldi arutelu.
3.3 Nõukogu ettepanekud laboriteenuste konsolideerimiseks
Vastuseks MEM-i küsimusele täpsustati (VTL), et riikliku teenuse konsolideerimisettepaneku
puhul jääb osaliselt dubleerimine vee analüüside osas. Dubleerimine ei jää valdkondlikus
mõttes, vaid metoodikatega kaetuse osas. Septembri kohtumisel arutleti, kas EKUK võiks teha
ainult vee keemilisi analüüse ning loobuda mikrobioloogilistest analüüsidest, kuid kuna
Terviseamet rõhutas praeguse olukorraga rahulolemist, sellist otsust ei tehtud. Ka KEM-ile
teadaolevalt jõudsid Terviseamet ja EKUK konsensusele jätkata nii nagu praegu.
Küsiti (MKM), mida täpselt riikliku tellimusena mõistetakse. VTL-i kohaselt võivad erinevad
asutused mõista seda erinevalt. KEM tegi täpsustava sõnastusettepaneku VTL-i ettekandele
toetudes „Vee riikliku järelevalve analüüside, samuti seire ja veeuuringute analüüside
teostajateks on…“. Täpsustati (MKM), et Geoloogiateenistuse vee analüüsid ei ole oma
olemuselt riikliku järelevalve analüüsid. Küll aga on Geoloogiateenistusel, tulenevalt oma
põhitegevust, vaja teha palju analüüse iseenda uuringute või kaardistamise toetamiseks –
küsimuseks on, kas see on riiklik tellimus või oma põhitegevuse toetamine. Peaks olema üheselt
arusaadav, millistest uuringutest räägitakse (kas kõikidest, mida teeb riik või uuringutest, mis
toetavad seire/järelevalvetegevust). Huvi on, et jääks võimekus riigiasutuse põhitegevust
toetavate uuringute osas ning see peaks ka sõnastuses selgelt välja tulema. Oldi seisukohal
(RAM), et kui vee riiklikud tellimused konsolideeritakse 2 asutusse, siis vee analüüside jaoks
muudesse asutustesse võimekuse säilitamiseks ega kasvatamiseks investeeringuid riigi
vahenditest ei teha, et tagada investeeringute tõhusus. MKM-i kohaselt peaks
Geoloogiateenistuse laboripargi säilitamise otsus tuleneda vastusest küsimusele, kas teenust on
mõistlikum tellida või investeerida laboriparki; ei näha vajadust, miks peaks tänasel päeval
otsustama, et kogu Geoloogiateenistuse uuringuvajadus peaks liikuma EKUK-i; samuti ei kata
EKUK-i tänane võimekus Geoloogiateenistuse vajadust, mis lähiaastatel võiks tekkida. Seega,
tuleks analüüsida, mis oleks tulevikus mõistlik.
Tõstatati küsimus (MEM), milliseid otsuseid tehtaks siis, kui kõik laborid oleksid üks
tervikorganisatsioon või suudetakse omavahelise koostöö kaudu saavutada sama
optimeerimine. Läbi tuleks käia 3 teoreetilist varianti: 1) Geoloogiateenistus hakkab ostma
teenust mujalt pärast „seadmete lõpuni tarbimist“; 2) Geoloogiateenistus leiab, et peaks oma
laboriga jätkama; 3) vee analüüsideks kasutatavad seadmed müüakse maha ning teenust
hakatakse tellima EKUK-ist; 4) Geoloogiateenistus võtab üle kõik analüüsid. RAM-i ootuseks
on, et Geoloogiateenistuse tulevik riikliku tellimuse täitjana oleks käsitletud.
Otsustati: 21. jaanuariks vaadatakse EKEI juhtimisel üle, milline lähenemine oleks mõistlik
Geoloogiateenistuse osas vee puhul (sh investeeringute elukaare täiendamine) – kas vee
konsolideerimisettepanek peaks muutuma. Geoloogia osas oleks vajalik peegeldada
investeeringuvajadust vähemalt kuni 2023.a. Tervikpildi saamiseks oleks hea teada ka EKUK-
i asenduskava (isegi kui allikas ei ole riigieelarve). S.t täiendatakse asenduskava tabelit
Geoloogiateenistuse ja EKUK-i osas. Peab olema selgus, kas Geoloogiateenistus hakkab ka
edaspidi tegema veeanalüüse ning mida see riigi eelarve/investeeringu mõttes tähendab.
Geoloogiateenistuse teemast lähtuvalt arutleti, miks jäid analüüsist välja ka Teede Tehnokeskus
ja Metrosert. Eeldatavalt oli põhjuseks otsus, et analüüs tehakse vaid olulisemate laborite
vaatest. PMK kohaselt ütlesid laborid ise, et nad ei esita oma investeeringute plaani. Siiski
osalesid Metrosert juhataja ja Teede Tehnokeskuse esindaja ekspertkogu kohtumisel.
3.4 Edasist analüüsi vajavad valdkonnad
Erasektorile osutatavate teenuste osas toodi välja (MEM), et kõigil on õigus osutada teenuseid
tingimusel, et pole keelatud riigiabi komponenti (kasutus peab olema läbipaistev; kogukulud
peavad olema kaetud teenuse osutamise tuludest). Arvati (KEM), et erasektorile teenuse
osutamine oleks asjakohane nt siis, kui ressurssi jääb üle või kui erasektor sellist teenust turul
ei osuta.
Edasiseks mõtlemiseks tõstatati küsimus (RAM), kas ja kuivõrd on otstarbeks riigieelsarvest
rahastataval laboril hoida ja arendada võimekust ja pädevust üksnes selleks, et osutada teenust
eraturule; kuidas suhtuvad ministeeriumid sellesse, et nende valitsemisalas teeb riigiasutus äri.
Esmaste mõtetena arutleti (MEM), et igal laboril on oma infrastruktuur (nt kvaliteedijuht,
üldkulud) ning kui riik peaks tegema otsuse, et labor võib teha ainult seda, mille osas tal on
vähemalt osaliselt riikliku järelevalve või seire kohustus, jõutakse eeldatavalt selleni, et mõned
töökohad tuleb viia osalisteks ning loobuda tuleb osast infrastruktuurist, kuigi erasektoris ei
pruugi teenust tekkida; igal juhul vajab küsimus täiendavat mõtlemist ning ühisele seisukohale
jõudmist.
Lisaks toodi välja (MEM), et tulevikus peaks vaatama toidukeemia analüüside konsolideerimist
ning n-ö holistilist analüüsi (kas laborite üldises ülesehituses on tõhustamise
võimalusi/vajadusi). Kinnitati (RAM), et idee tasemel on vihjatud võimalusele, et kui laborite
nõukogu tunneb vajadust, võib välja pakkuda tõhustamiskava idee ning sellisel juhul oleks
skoobis ka juriidiline ja õiguslik staatus – mis oleks riigis optimaalne formaat; mõeldud on
võimalusele, et soovi korral võib seda vedada RAM. MKM-i kohaselt peaks tõhustamiskava
puhul arvesse võtma AS ja OÜ vormis laboreid. RAM-i kohaselt tuleb väga täpselt määratleda
see, mida vaadatakse (skoop).
Toodi välja (EKEI), et teatud tegevused on käimas ka valdkonnasiseselt – nt üle-Euroopaline
krimilaborite tõhustamise analüütika, mille osas on esile kerkinud 2 probleemi: SAP-ist ei saa
kätte piisavalt vajalikku teavet; oma labori infosüsteem pole võimekas andma analüütilist
sisendit otsuste tegemiseks. Ehk vaadata võiks digitaliseerimise abi.
MKM-i tõstatatud küsimust, kas analüüsitud on ka võimalust tellida analüüsid erasektori ja/või
ülikoolide laboritest, ei jõutud arutada.
4. Muud küsimused
Muid küsimusi ei tõstatatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Kevvai
Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Haugas
Protokollija