dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Protokoll

Sotsiaalministeerium · 14. jaanuar 2019
Viit
5.2-7/145-1
Registreeritud
14. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2019
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎protokoll_05_12_2018_.asice432 KB

Sisu (failidest)

PROTOKOLL 05.12.2018 nr 1.11-38/2 Laborite nõukogu II kohtumine Toimumiskoht: Maaeluministeerium Algus kell 09.05, lõpp kell 12.15 Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai Protokollis toiduohutuse osakonna toidujärelevalve büroo peaspetsialist Anneli Haugas Võtsid osa: Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Harry Liiv (Keskkonnaministeerium, KEM); Heli Reinet (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, VTL); Kristi Talving (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, SOM); Maia Radin (Maaeluministeerium, MEM); Margus Friedenthal (Põllumajandusuuringute Keskus, PMK); Martin Minjajev (Maaeluministeerium); Sille Vahter (Maaeluministeerium); Üllar Lanno (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI); Justiitsministeeriumi (JUS) asendusliige); Britt-Marena Tiikmaa (Rahandusministeerium, RAM). Päevakord 1. Sissejuhatus 2. Laboriseadmete asenduskava 2.1 Ülevaade koostatud asenduskavast - M. Friedenthal (PMK) 2.2 Ekspertkogu ettepanekud – M. Friedenthal (PMK) - võimalik laboriseadmete ühishange; - baasrahastuse võimalus. 2.3 Nõukogu ettepanekute formuleerimine riigieelarvestrateegia jaoks 3. Toidu mikrobioloogia, vee kvaliteedi ja ohutuse ning geoloogia valdkondade konsolideerimisettepanekute esitamine 3.1 Konsolideerimisettepanekud vee ja mikrobioloogia osas – Heli Reinet (VTL) 3.2 Ülevaade geoloogia valdkonna konsolideerimisettepanekute koostamisest – MKM ja KEM 3.3 Nõukogu ettepanekud laboriteenuste konsolideerimiseks 3.4 Edasist analüüsi vajavad valdkonnad 4. Muud küsimused 1. Sissejuhatus Sissejuhatuse tegi ning päevakorda tutvustas Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler. Laborite nõukogu toimib vastavalt valitsuse otsutele, mis baseerub eelneval tegevusel, kus üheks osaks oli RAMi tellitud Civitta analüüs riiklike laborite tegevuste optimeerimisest. Esmalt kuulatakse ülevaadet laboriseadmete asenduskava kohta: mida laborid on omavahelises koostöös teinud, arvestades ekspertkogu ettepanekuid võimalike uute analüüsisuundade osas. Pärast ettekannet käsitletakse ka võimalikku laboriseadmete ühishanget ning baasrahastuse võimalust ning arutatakse, mis võiks olla laborite nõukogu ettepanek riigieelarve strateegia jaoks. Teise suurema teemana on päevakorras toidu mikrobioloogia, vee kvaliteedi ja ohutuse ning geoloogia valdkondade konsolideerimisettepanekute esitamine. Ka siin tulevad arutelu alla ettepanekud, mille osas seisukoht kujundada. Osalejatel päevakava osas vastuseise või lisaettepanekuid ei olnud. 2. Laboriseadmete asenduskava 2.1 Ülevaade koostatud asenduskavast - M. Friedenthal Ülevaates toodi välja järgmist:  Rotatsiooni käigus juhtis sel aastal ekspertkogu tööd PMK. Ülesandena oli püstitatud laboriseadmete 4 a. ja 15 a. perspektiiviga asenduskava koostamine. Ekspertkogu kogunes 2 korral (29. augustil ja 26. oktoobril). Esindatud olid kõik laborid; kui labori esindajat ei olnud, oli kohal ministeeriumi esindaja. Toodi välja, et ekspertkogu liikmed olid koostöövalmis ning kokkulepped toimisid. Ekspertkogu ettepanekud on leitavad nõukogule ette saadetud dokumendis „Ekspertkogu ettepanekud riigilaboritele vajalike investeeringute kohta laboriseadmete järjepidevaks uuendamiseks riiklikule järelevalvele oluliste laboriteenuste osutamisel“.  Põhjalikumalt selgitati/täpsustati asenduskavade tabeliga seonduvat, mis on koostatud perspektiivis 2020-2034. Tabeli veergudes on toodud andmed seadme kohta (nimetus, kasutusotstarve, arvele võtmise kuupäev, kogus, ühik, maksumustega seonduv jne). Sinise värviga märgitud veerud (analüüside arv, aastas; riigi vs eratellimus, %) lisati hiljem koostöö käigus MEM-iga. Iga labori kohta on koostatud ka tulpdiagrammid, kus on toodud investeeringute vajadused (kõige suurem investeeringuvajadus EKEI-l, järgnevad PMK, VTL, TA, RA; nt 2020.a investeeringu maksumus kokku suurusjärgus 1,7 miljonit ning mõned järgmised aastad languses). Toodi välja, et märgata on erinevaid trende, mis eeldatavalt lähtuvad ka sellest, milline on praegune laborite seadmepark ja strateegia lähtuvalt elukaartest/kuidas üks või teine labor näeb laboriseadmete väljavahetamise vajadust. Nt PMK puhul soovitakse esimese 4 a tsükliga välja vahetada 1/3 seadmepargist (sarnane olukord ka nt EKEI puhul – esimestel aastatel seadmete väljavahetamise arv suurem). Lisaks on PMK-le omane, et kallimatest seadmetest domineerivad kromatograafid. Kuna vanade kromatograafide ülalpidamine on kallis, samuti hooldusfirmad ei taga tagavaraosi ning seadmete tarkvara areneb kiirest, saadi koostöö käigus EKEI-ga järgmine idee: keerulisemate riist- ja tarkvaraga seadmete elueaks näha ette mitte rohkem kui 8 aastat, elukaar püstitada 8 a peale (kuigi oma tsükli tegemisel nähti ette 12 a). Lisaks rõhutati: oli vajadus ja soov kirjeldada laborite vajadusi seadmepargi väljavahetamist nii konkreetsete seadmete kui seadmete maksumuse omavahelises võrdlemises. Esimese aasta (2020) osas jõuti analüüsi tulemusel järeldusele, et igal laboril on oma analüüsivaldkond ning kattuvusi pole.  Baasrahastuse osas leidsid enamus laborid, et see peaks olema suurusjärgus 170-200 tuhat eurot (EKEI puhul suurusjärgus 500-800 tuhat eurot) eeldusel, et kallimaid seadmeid baasrahastusest ei kaeta. Oldi seisukohal, et põhjendused raha kasutamiseks peaksid olema konkreetsete seadmetega põhjendud siis, kui baasrahastuse limiit ületatakse. Kuigi baasrahastuse summa hindamiseks oli esialgu igal laboril oma metoodika ja põhjendus, jõuti hiljem MEM-ilt saadud metoodikaga enam-vähem samade tulemusteni.  Riigi- ja/või erateenuse osutamise osas toodi välja, et teatud laboritel on vajadus teha eraklientidele analüüse – küsimus on, kellena erakliente käsitletakse. PMK puhul on erakliendid põllumajandussektor (teenuse osutamise suhe: 20 riik, 80 era). Ollakse veendunud, et taotlus peaks kajastama ka erateenuseks kasutatavate seadmete väljavahetamise vajadust. Oma vahenditest ei suudetaks seadmeid, millega osutatakse teenust ka eraklientidele, välja vahetada. 2.3 Nõukogu ettepanekute formuleerimine riigieelarvestrateegia jaoks Lisati (EKEI), et vahetult enne ekspertkogu loomist koostati RAM-i jaoks oma seadmete analüüs, kust pärit tabelit kasutati ka ekspertkogu raames toimunud analüüsis. Positiivsena toodi välja (MEM), et võrreldes Civitta analüüsi esialgse hinnanguga seadmete investeeringu summa osas (3 esimesel aastal 2,9 miljonit ning edaspidi umbes 1,5-1,6 miljonit aastas), on ekspertkogu pakutud summad madalamad. Lisaks selgitati, et üle ja alla 50 000 maksvate investeeringute kajastamise eesmärgiks oli aru saada odavamate seadmete dünaamikast – kas baasfinantseerimine ilma seadmete väljatoomiseta on mõistlik. Samuti, et kuna rahvusvahelised laborite korporatsioonid tahavad turule tungida ning käib eeltöö otsimaks võimalikku illegaalset riigiabi erasektori analüüsile, paluti anda hinnang seadmetele selles osas, kui palju kasutatakse neid erasektorile analüüside tegemiseks. Oluline on, et eraturul ei tekitataks ebavõrdset konkurentsi ehk riik ei peaks täies ulatuses finantseerima seadmeid, mille otstarve on suures osas erasektorile teenuse pakkumine. Kui vaadata esimese aasta investeeringuvajadust kokku, siis 10% sellest on seotud erasektori teenusega, mis on märkimisväärne raha. Seoses investeeringuvajadusega selgitati (EKEI), et nende seadmepargis vajavad vahetamist üle 200 seadme. Investeeringud on vajalikud taseme hoidmiseks, mida ei tohiks alahinnata. Uue teemana mainiti liisinghanke võimalust, mis ühtlustaks koormust ja annaks teadmise kulutaseme kohta. MEM-i hinnangul tõstatuksid liisingu korral küsimused jääkväärtuste, reaalse kulude jms kohta; lisati, et ka PMK-l on esimestel aastatel investeeringuvajadus suhteliselt kõrge, põhjuseks teistest laboritest kõrgem seadmete keskmine vanus. Toodi välja (MKM), et investeeringuvajaduste puhul toetatakse mõtet võtta arvesse erasektorile osutatava teenuse osakaalu. Lisaks küsiti, kas sealt on mingite kriteeriumite alusel mingid kulud välja arvatud. Selgitati (PMK), et laborite saadetud andmeid ei ole töödeldud. Lisati (MEM), et laborid toetusid järelevalveanalüüside mahtudele ning järelevalveanalüüsideks vajalikule aparatuurile. Tõstatati küsimus (EKEI), kas tabelis on toodud seadmeid, mis on töötamise lõpetanud, kuid mille töö oleks vaja taastada. Veel küsiti (MEM), kas ilmnes ka vajadus uute seadmete tüüpide jaoks. Kinnitati (PMK), et tulenevalt järelevalve ootustest täiendavate analüüside osas on üksikuid seadmeid, mille sarnaseid pole varem olnud; EKEI puhul tuleb selliste seadmete vajadus nutiseadmete valdkonna laienemisest – vaja on spetsiifilist ekspertiisi tarkvara selleks, et aru saada, mis andmed on nutiseadmetes. Küsiti (MEM), kas 15. septembril järelevalveasutustelt saadud sisend 4 a vaate kohta oli esitatud hästi kasutataval viisil. PMK esindaja isikliku seisukoha kohaselt võiksid järelevalveasutused oma suutlikust (nagu laboridki) vaadata ka pikemas, eelkõige 8 a perspektiivis. Täiendati (EKEI), et 8 a elukaar on optimaalne ka EL-i perspektiivis; lisaks võivad uued uuenduslikud lähenemised muuta nii andmeanalüüsi kui hindu. Vastuseks VTL-i küsimusele täpsustab PMK, kas nad on riikliku tööna käsitlenud ka põllumajandussektori tellimust. VTL-i puhul on analüüsimahu põhiselt eristatud riigi ja erasektori (põllumajandusettevõtted, toidutootjad) tööd. Võrdluseks toodi välja (EKEI), et nende puhul on tasuliste tööde mahud piiratud seadusega. Toodi välja (MEM), et tegelik tellimisvajadus on praegusest tellimusest suurem; samuti võib tellimisvajadust suurendada avalik surve; kui tellitaks suuremal määral järelevalveanalüüse, oleksid ka laborite majanduslikud näitajad teised. Tõstatati küsimus (MEM) kas ja kuidas käsitleda baasraha. Võimaluseks oleks teha riigieelarvesse ettepanek, kus seletuskirjas oleks iga üle 50 000 euro maksev seade üles loetletud ning alla 50 000 euro maksvate seadmete kogusumma oleks iga asutuse kohta, kuna nende osas on paindlikkuse vajadus suurem. EKEI kohaselt ei otsusta laborid ise, mida on osta vaja – JUS vaatab vajadused enne RES-i minekut üle; toetati mõtet rahamudeli tekitamiseks, millega saab katta kiired vajadused, suured kulutused vaatab ministeerium niikuinii üle. Baasrahastuse mõtet toetas ka VTL: odavamad seadmed võiks katta baasrahastusest, kallimate seadmete (üle 50 000) puhul tuleb läbi arutada kasutusotstarve, kaaluda alternatiivseid võimalusi jne. Tehti ettepanek (MEM), et iga ministeerium vaatab kriitiliselt oma labori investeeringuvajadused üle (ennekõike kallimate seadmete osas) detailsema arutelu käigus, mis võib vähendada investeeringutevajaduse maksumust; seoses asenduskava tabeliga vaadata üle era- ja riigisektori tellimuse suhe. Lisati (RAM), et riikliku tellimuse osakaalu ülevaatamine on oluline ka riigiabi teema seisukohalt. Toetatakse mõtet, mille kohaselt vaatavad ministeeriumid üle oma valitsemisalas ja ka laiemalt teenuste jaoks vajalikud seadmed – laborite investeeringud peaksid olema seotud ministeeriumile oluliste strateegiliste teenuste osutamisega, mida ametid ei pruugi teada. Analüüsimahtudega koormatuse ning võimaliku teenuse tellimise osas välislaborist on oluline arvesse võtta ka turutõrke teemat. EKEI kohaselt peaks arvesse võtma ka ühiskonna ohtlikkuse teemat (nt ühiskonna kaitsmine kaotab mõttekuse, kui plahvatuste uuringute puhul minnakse ostma kaks kuud kestvat teenust välismaalt). Võrdluseks toodi välja (KEM), et Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK; riigi asutatud OÜ) on saanud oma investeeringud erinevatest sihtfinantseeringute projektidest, peamiselt on investeeringud soetatud välisabist. Kuid tulenevalt kolmandal lugemisel olevast keskkonnatasude seadusest saab keskkonnainvesteeringute kontekstis eeldada muutusi; sh tekivad tihedamad seosed ministeeriumiga. Otsustati: RAM-ile saadetakse üle vaadatud koondmaterjal investeeringuvajaduste kohta (RAM võtab koondmaterjali arvesse ministeeriumite RES-i taotluste ülevaatamisel). Selleks peavad ministeeriumid oma laboritega 21. jaanuariks kriitiliselt üle vaatama ning saatma MEM- ile tagasisidet järgneva kohta: seadmete nimekirja (ennekõike kallimate seamete osas) ning riigi- ja erasektorile tehtavate tööde proportsioonid lähtuvalt põhimõttest, et riigi osana käsitletakse riigi järelevalve raames tehtavaid tellimusi. Seega kallimate seadmete puhul võetakse riigi- ja erasektori teenuse suhe arvesse ka riigieelarve taotluses. MKM-i palvel saadetakse nõukogu liikmetele ka ekspertkogu koostatud asenduskava tabel. Nõukogu poolt esitatakse terviktabel ja selle lisana nimekiri ainult üle 50 000 euro maksvate laboriseadmete kohta; alla 50 000 euro maksvate seadmete puhul lisatakse nende kogusumma juurde märkus, et tegemist on summaga, mis on saadud laborite hinnangul odavamate seadmete vajaduse osas. Täiendavalt toodi välja, et kui valitsemisala saab riigiabi teemalise kirja, võiks RAM-iga nõu pidada ning neid kirjadega toimetamisest kursis hoida. 3. Toidu mikrobioloogia, vee kvaliteedi ja ohutuse ning geoloogia valdkondade konsolideerimisettepanekute esitamine 3.1 Konsolideerimisettepanekud vee ja mikrobioloogia osas – Heli Reinet (VTL) Ülevaates toodi välja järgmist:  Laborite nõukogu tegi VTL-ile ettepaneku kutsuda kokku laborite esindajad (PMK, EKUK, TA), et arutada konsolideerimisettepanekuid toidu mikrobioloogia ning vee ohutuse ja kvaliteedi osas. Kohtumine toimus septembri lõpus ning kohtumise protokoll on koostatud.  Ettepanekute tegemisel lähtuti põhimõtetest: vastutusvaldkondade jaotamise tulemuseks oleks ressursside kokkuhoid või kõige optimaalsem kasutamine; teenuse kvaliteet ei tohi halveneda, pigem võiks kompetents tõusta; halvenda ei tohiks ka teenuse kättesaadavus; ressursikasutus teenuse pakkumisel peab olema läbipaistev, riiklikud investeeringud õigustatud, laborite põhimääruseset tulevad ülesanded võiksid olla täidetud, samas olla avatud suhtumisega.  Riikliku teenuse turg toidu ja sööda mikroobioloogiliste analüüside osas ei ole väga suur (pea kogu riiklik tellimus tuleb pädevalelt asutustelt, kelleks toidu ja sööda osas on VTL ning vee kvaliteedi ja ohutuse osas Terviseamet ning Keskkonnaamet). Arvesse on võetud Civitta analüüsi andmeid analüüside ning nende mahtude kohta 2016. aasta vaates (praegu maht umbes sama; s.o riiklik tellimus alla 200 000 euro). Suurema osa bioloogilise ohutuse tellimusest (valdavalt mikrobioloogilised analüüsid) täidab ja on ette nähtud, et täidab edaspidi VTL. Ka Civitta ettepanek oli, et mikrobioloogliste analüüside vajaduse katmiseks piisab, kui turul on üks institutsioon, kelle haldusalas on üks labor Tallinnas, üks Tartus, üks Saaremaal või Hiiumaal; sama kehtib vee osas.  Toidu ja sööda mikrobioloogiliste analüüside osas on riiklik tellimus turul juba jaotunud (v.a 200 analüüsi, mida tehakse Terviseameti Hiiumaa laboris). Kokku on lepitud, et edaspidi viiakse mikrobioloogilised analüüsid läbi 3 geograafilises punktis (VTL-i Tallinna, Tartu ja Kuressaare laborites); vee riikliku järelevalve analüüside teostajatena nähakse Terviseameti ja EKUK-i laboreid. Täna on Terviseameti pädevuses joogi-, mineraal-, loodusliku, ujula/suplusvee analüüsid; EKUK-il heit-, reo-, põhja- ja pinnavee analüüsid. Terviseameti ja EKUK-i laborid teostavad siiski sarnaseid analüüse, kuigi erinevatest maatriksitest. Ettepanekute kujundamisel võeti arvesse, et toidu puhul on turg juba jaotunud ning valdava osa tellimustest teostab VTL. Vee analüüside osas lähtuti otsuse tegemisel sellest, milline on praegune valdkondlik jaotus tulenevalt kehtivast seadusraamistikust ning laborite pädevusest ja võimekusest. Jõuti tulemuseni, et valdkondliku dubleerimist mikrobioloogiliste analüüside osas ei ole (mis puudutab riiklikku seiret ja järelevalvet); küll aga on dubleerimine vee osas (suuremal määral keemiliste analüüside puhul, osalt mikrobioloogiliste näitajate puhul).  Teenuse osutamine saartel (Hiiumaa küsimus) on seotud lisakuludega, mis tulevad proovide saatmisest (puudutab toidu järelevalvet ja seiret), mille osas võimalik teha kokkuleppeid ning ka VTA on sellega arvestamas.  Laborite füüsiline struktuur jääb ettepanekute realiseerumisel samaks.  Lisaks jäi septembri kohtumisel kõlama Terviseameti labori seisukoht, et turg ja valdkonnad juba jaotunud ja ollakse rahul olemasoleva olukorraga.  Vabaturu teenuse osaski on kogu mikrobioloogilise turu suurust raske hinnata, kuna turul on eralaborid, kelle mahte täpselt ei tea ning lisaks ettevõtete enesekontrolli laborid. VTL-il on täna märkimisväärne hulk toidu mikrobioloogilisi analüüse, arvestatav hulk analüüse on ka Terviseameti laboritel ning vähemalt Civitta 2016. a andmete põhjal on toidu mikrobioloogilisi analüüse teinud ka KEUK. Vee osas on analüüside turg suurem, suurim maht on Terviseameti laboritel, kuid kuna turul on eralaborid – nt kõik veevärgi laborid ostavad sarnaseid teenuseid, on analüüside turu kogumahtu keeruline hinnata. Civitta raportis tehti erasektori teenuse konsolideerimise osas ettepanek: vaja oleks läbi viia valdkondadeülene detailne analüüs, hinnata laborite ressursse ja võimekust ning erasektori klientide vajadusi. Septembri kohtumisel arutleti, et erasektori teenuse hinna võiks määratleda turu nähtamatu käsi nõudluse ja pakkumise abil. Seetõttu sõnastati vabaturu teenuse osas ettepanek: mikrobioloogilisi ja vee analüüse võivad teostada kõik laborid, aga teenuse kulud tuleb katta teenuse osutamise laekumise tulust ning ressursside kasutus peab olema läbipaistev. Seega, vabaturu teenust võiks reguleerida turg ise; jääb dubleerimine metoodikate ja näitajate osas, teenus jääb kättesaadavaks samades geograafilistes punktides, laborite füüsilist struktuuri pole vaja muuta. Strateegiliselt on väga oluline, et pakutakse laia teenuse valikut ka nende näitajate osas, kus on väike nõudlus nt selleks, et mitte soodustada kiirtestide kasutamist, mis on usalduspiiriga 30-50% (ennekõike, et riigi laborid on võimelised pakkuma teenuseid, mille vastu on huvi ka erasektoril, et toodete ohutust ja kvaliteeti tõestada ning kontrollida). 3.2 Ülevaade geoloogia valdkonna konsolideerimisettepanekute koostamisest – MKM ja KEM Küsimust on 3 korda arutatud, kuid kokkuleppele ei ole jõutud. MKM ja KEM on saatnud oma seisukohad ka kirjalikult.  MKM-i seisukoht: Civitta analüüsis tuuakse välja, et kuna pidev riikliku järelevalve ning seire kohustus ehitusgeoloogia valdkonnas ehitusaluse maa geoloogiliste uuringute osas puudub, siis puudub riigi poolt ehitusgeoloogia valdkonnas ka stabiilne tellimus ning katsetusi ja laboratoorseid analüüse pakutakse lähtuvalt konkreetsest vajadusest juhtumipõhiselt. Lisaks tuuakse Civitta analüüsis välja: EKUK-i tegevuse eesmärk ei haaku ehitusgeoloogiliste uuringute teostamisega. Analüüsi koostajad tegid alternatiivsed ettepanekud: 1) viia geotehnika labor EKUK-ist üle Geoloogiateenistusse; 2) loobuda riiklikes laborites ehitusgeoloogiliste analüüside teostamisest ning tellida need vajadusel eraturult. Kuna analüüsi ajal oli Geoloogiateenistus loomisel, ei soovi MKM geotehnika laborit üle viia Geoloogiateenistusse. Lisaks, Geoloogiateenistus ei tegele ehitusgeoloogiliste hinnangute ega analüüsidega. Geotehnikalabori asukohana võiks kaaluda AS Teede Tehnokeskust järgmistel põhjustel: TTK-l on olemas varasem kogemus erinevate laborite integreerimisel selliselt, et säilib katsebaas, inimeste oskusteave ja tagatakse teenuste usaldusväärne jätkuvus. Ettepanek: paluda AS Teede Tehnokeskusel ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-l asuda läbirääkimistesse, kui 2018.aasta lõpuks selguvad Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt tellitud geotehnikalabori toimimisega seotud varade väärtuse hindamise tulemused annavad aluse labori asukoha osas lõpliku otsuse langetamiseks ning lepingu sõlmimiseks, kus fikseeritakse tehingu tingimused. Võimaliku tehingu puhul ei anna Vabariigi Valitusele üle vara ega tee rahalist sissemakset aktsiakapitali, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud teostavad tehingu neile kuuluva varaga.  KEM-i seisukoht: Geotehnikalabori üleminek TTK koosseisu oleks pigem asendustegevus, mitte konsolideerimisülesande täitmine ning seetõttu ettepanekut ei pooldata. Otsustati: Ühiskokkuleppele jõudmist veab MEM, vajalik on eraldi arutelu. 3.3 Nõukogu ettepanekud laboriteenuste konsolideerimiseks Vastuseks MEM-i küsimusele täpsustati (VTL), et riikliku teenuse konsolideerimisettepaneku puhul jääb osaliselt dubleerimine vee analüüside osas. Dubleerimine ei jää valdkondlikus mõttes, vaid metoodikatega kaetuse osas. Septembri kohtumisel arutleti, kas EKUK võiks teha ainult vee keemilisi analüüse ning loobuda mikrobioloogilistest analüüsidest, kuid kuna Terviseamet rõhutas praeguse olukorraga rahulolemist, sellist otsust ei tehtud. Ka KEM-ile teadaolevalt jõudsid Terviseamet ja EKUK konsensusele jätkata nii nagu praegu. Küsiti (MKM), mida täpselt riikliku tellimusena mõistetakse. VTL-i kohaselt võivad erinevad asutused mõista seda erinevalt. KEM tegi täpsustava sõnastusettepaneku VTL-i ettekandele toetudes „Vee riikliku järelevalve analüüside, samuti seire ja veeuuringute analüüside teostajateks on…“. Täpsustati (MKM), et Geoloogiateenistuse vee analüüsid ei ole oma olemuselt riikliku järelevalve analüüsid. Küll aga on Geoloogiateenistusel, tulenevalt oma põhitegevust, vaja teha palju analüüse iseenda uuringute või kaardistamise toetamiseks – küsimuseks on, kas see on riiklik tellimus või oma põhitegevuse toetamine. Peaks olema üheselt arusaadav, millistest uuringutest räägitakse (kas kõikidest, mida teeb riik või uuringutest, mis toetavad seire/järelevalvetegevust). Huvi on, et jääks võimekus riigiasutuse põhitegevust toetavate uuringute osas ning see peaks ka sõnastuses selgelt välja tulema. Oldi seisukohal (RAM), et kui vee riiklikud tellimused konsolideeritakse 2 asutusse, siis vee analüüside jaoks muudesse asutustesse võimekuse säilitamiseks ega kasvatamiseks investeeringuid riigi vahenditest ei teha, et tagada investeeringute tõhusus. MKM-i kohaselt peaks Geoloogiateenistuse laboripargi säilitamise otsus tuleneda vastusest küsimusele, kas teenust on mõistlikum tellida või investeerida laboriparki; ei näha vajadust, miks peaks tänasel päeval otsustama, et kogu Geoloogiateenistuse uuringuvajadus peaks liikuma EKUK-i; samuti ei kata EKUK-i tänane võimekus Geoloogiateenistuse vajadust, mis lähiaastatel võiks tekkida. Seega, tuleks analüüsida, mis oleks tulevikus mõistlik. Tõstatati küsimus (MEM), milliseid otsuseid tehtaks siis, kui kõik laborid oleksid üks tervikorganisatsioon või suudetakse omavahelise koostöö kaudu saavutada sama optimeerimine. Läbi tuleks käia 3 teoreetilist varianti: 1) Geoloogiateenistus hakkab ostma teenust mujalt pärast „seadmete lõpuni tarbimist“; 2) Geoloogiateenistus leiab, et peaks oma laboriga jätkama; 3) vee analüüsideks kasutatavad seadmed müüakse maha ning teenust hakatakse tellima EKUK-ist; 4) Geoloogiateenistus võtab üle kõik analüüsid. RAM-i ootuseks on, et Geoloogiateenistuse tulevik riikliku tellimuse täitjana oleks käsitletud. Otsustati: 21. jaanuariks vaadatakse EKEI juhtimisel üle, milline lähenemine oleks mõistlik Geoloogiateenistuse osas vee puhul (sh investeeringute elukaare täiendamine) – kas vee konsolideerimisettepanek peaks muutuma. Geoloogia osas oleks vajalik peegeldada investeeringuvajadust vähemalt kuni 2023.a. Tervikpildi saamiseks oleks hea teada ka EKUK- i asenduskava (isegi kui allikas ei ole riigieelarve). S.t täiendatakse asenduskava tabelit Geoloogiateenistuse ja EKUK-i osas. Peab olema selgus, kas Geoloogiateenistus hakkab ka edaspidi tegema veeanalüüse ning mida see riigi eelarve/investeeringu mõttes tähendab. Geoloogiateenistuse teemast lähtuvalt arutleti, miks jäid analüüsist välja ka Teede Tehnokeskus ja Metrosert. Eeldatavalt oli põhjuseks otsus, et analüüs tehakse vaid olulisemate laborite vaatest. PMK kohaselt ütlesid laborid ise, et nad ei esita oma investeeringute plaani. Siiski osalesid Metrosert juhataja ja Teede Tehnokeskuse esindaja ekspertkogu kohtumisel. 3.4 Edasist analüüsi vajavad valdkonnad Erasektorile osutatavate teenuste osas toodi välja (MEM), et kõigil on õigus osutada teenuseid tingimusel, et pole keelatud riigiabi komponenti (kasutus peab olema läbipaistev; kogukulud peavad olema kaetud teenuse osutamise tuludest). Arvati (KEM), et erasektorile teenuse osutamine oleks asjakohane nt siis, kui ressurssi jääb üle või kui erasektor sellist teenust turul ei osuta. Edasiseks mõtlemiseks tõstatati küsimus (RAM), kas ja kuivõrd on otstarbeks riigieelsarvest rahastataval laboril hoida ja arendada võimekust ja pädevust üksnes selleks, et osutada teenust eraturule; kuidas suhtuvad ministeeriumid sellesse, et nende valitsemisalas teeb riigiasutus äri. Esmaste mõtetena arutleti (MEM), et igal laboril on oma infrastruktuur (nt kvaliteedijuht, üldkulud) ning kui riik peaks tegema otsuse, et labor võib teha ainult seda, mille osas tal on vähemalt osaliselt riikliku järelevalve või seire kohustus, jõutakse eeldatavalt selleni, et mõned töökohad tuleb viia osalisteks ning loobuda tuleb osast infrastruktuurist, kuigi erasektoris ei pruugi teenust tekkida; igal juhul vajab küsimus täiendavat mõtlemist ning ühisele seisukohale jõudmist. Lisaks toodi välja (MEM), et tulevikus peaks vaatama toidukeemia analüüside konsolideerimist ning n-ö holistilist analüüsi (kas laborite üldises ülesehituses on tõhustamise võimalusi/vajadusi). Kinnitati (RAM), et idee tasemel on vihjatud võimalusele, et kui laborite nõukogu tunneb vajadust, võib välja pakkuda tõhustamiskava idee ning sellisel juhul oleks skoobis ka juriidiline ja õiguslik staatus – mis oleks riigis optimaalne formaat; mõeldud on võimalusele, et soovi korral võib seda vedada RAM. MKM-i kohaselt peaks tõhustamiskava puhul arvesse võtma AS ja OÜ vormis laboreid. RAM-i kohaselt tuleb väga täpselt määratleda see, mida vaadatakse (skoop). Toodi välja (EKEI), et teatud tegevused on käimas ka valdkonnasiseselt – nt üle-Euroopaline krimilaborite tõhustamise analüütika, mille osas on esile kerkinud 2 probleemi: SAP-ist ei saa kätte piisavalt vajalikku teavet; oma labori infosüsteem pole võimekas andma analüütilist sisendit otsuste tegemiseks. Ehk vaadata võiks digitaliseerimise abi. MKM-i tõstatatud küsimust, kas analüüsitud on ka võimalust tellida analüüsid erasektori ja/või ülikoolide laboritest, ei jõutud arutada. 4. Muud küsimused Muid küsimusi ei tõstatatud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Kevvai Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Haugas Protokollija
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →