Eike Käsi
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) Teie 13.12.2018 /
[email protected] Meie 11.01.2019 nr 1.5-1.1/3883-3
Vastuskiri pöördumisele
Lugupeetud Eike Käsi
Täname pöördumise ja olulistele teemadele tähelepanu juhtimise eest. Meil on hea meel,
et Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tegutseb valdkonna aktiivse arendajana, on
korraldanud mitmeid aastaid hoolekandespetsialistidele olulist kongressi ja edastab
kogutud ettepanekud ka sotsiaalministeeriumile.
Anname omalt poolt ülevaate tehtud ning tehtavatest tegevustest, mille kaudu
sotsiaalministeerium valdkonda Teie poolt välja toodud probleemkohtades edasi arendab.
Olete oma kirjas välja toonud, et sotsiaalvaldkonda tuleb tuua rohkem ressursse, et
osutada vajalikus mahus teenuseid ja tagada teenuste kvaliteet.
Nõustume, et sotisaalvaldkond vajab täiendavaid rahalisi vahendeid. Ministeerium on
mitmete riiklike teenuste osas viimaste aastate jooksul selleks palju ära teinud ja
valdkonda eelarvelisi vahendeid juurde taotlenud. Aastal 2009 oli riiklike
hoolekandeteenuste1 eelarve ca 25 mln eurot ning aastaks 2019 on eraldatud mainitud
teenusteks kokku ca 64 mln eurot. Selle tulemusena on nii abivahendi- kui ka sotsiaalse
rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenused muutunud oluliselt kättesaadavamaks.
Kahjuks näeme ka meie, et sotsiaalvaldkond ei ole kohalike omavalitsuste (KOV) jaoks
alati prioriteet. Ehkki omavalitsuste tulubaas on viimase kümne aastaga jõuliselt kasvanud,
pole nende panus sotsiaalkaitsesse sellega kaasas püsinud. Eestis kulutavad
omavalitsused sotsiaalkaitsele 0,7% SKP-st (võrdluseks Soomes 6%, Taanis 19,7%).
Rahandusministeeriumi statistika kohaselt panustasid omavalitsused 2017. aastal
sotsiaalkaitsesse sama palju kui 2016. aastal, ehkki nende sissetulekud kasvasid 11%.
Samal ajal kasvas abivajajate ja nende perekondade omaosalus teenuste eest tasumisel.
Viimastel aastatel oleme tegutsenud jõudsalt ka selle nimel, et vähendada inimeste
hoolduskoormust. Tänaseks oleme välja töötanud põhimõtted pikaajalise hoolduse
süsteemi korrastamiseks ja omastehooldajate toetamiseks. 2018. aasta detsembris
toimunud kabinetiistungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks meie poolt kokku pandud
1
Riiklikeks hoolekandeteenusteks loetakse erihoolekandeteenused, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja
abivahenditeenus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
„Jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise
kava“.2
Selle raames kavatseme kokku leppida riigi, KOV-i ja inimese rollid ja vastutused teenuste
korraldamisel ja teenuste eest tasumisel. Eesmärk on luua adekvaatne rahastamise
skeem, mis ühelt poolt motiveerib KOV-e pakkuma eelkõige koduteenuseid ning teisalt
vähendab inimeste kulude osakaalu teenuse eest tasumisel (eriti institutsionaalsel
teenusel), samal ajal võimaldab inimestele teenuseid mahus, mida nad tegelikult vajavad
(nt õendusabi). Pikaajalise hoolduse tuleviku korralduse mudelit kavatseme arutleda ka
selleks spetsiaalselt kokkukutsutavas juhtrühmas, mille liikmeks ootame kindlasti ka
ESTA-t. Kutse juhtrühmaga liitumiseks saadame teile eraldi.
Samuti on sotsiaalministeeriumil kavas töötada välja pikaajalise hoolduse süsteemi
inimressursi tagamise plaan. Selleks, et vastata suurenevale pikaajalise hoolduse
teenuste nõudlusele on vaja valdkonda kvalifitseeritud tööjõudu nagu õed,
hooldustöötajad, tegevusjuhendajad, isiklikud abistajad jt. Valdkonda töötajate leidmiseks
on oluline välja arendada ümberõppe, täienduskoolituse ja töökohapõhise õppe süsteem.
Lisaks olete välja toonud, et sotsiaalkaitse süsteem on killustatud.
Tahame siinkohal rõhutada, et hoolekandesüsteem Eestis on jagatud kahe tasandi vahel.
On selgelt eristatud, millistel juhtudel peab abi tagama riik ja millistel kohalik omavalitsus.
KOV olemuslik ülesanne on sotsiaalkaitselist abi oma elanikele korraldada. Selleks on riik
loonud selge õigusliku raami ning toetanud omaltpoolt KOV-e erinevate teenuste
arendamisel. Paraku ei ole kõik KOV-d lisarahastuse võimalusi kasutanud.
Käesoleval Euroopa Liidu rahastusperioodil on sotsiaalministeeriumi eestvedamisel viidud
läbi kaks Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatud avatud taotlusvooru kohalikele
omavalitsustele järgmiste teenuste arendamiseks ja osutamiseks:
Koduteenus;
Tugiisiku teenus;
Isikliku abistaja teenus;
Väljaspool kodu osutatav päeva- ja intervallhooldusteenus.
Kokku on kahe vooru raames tegevust alustanud 23 projekti, milles osaleb kokku 34 KOV-
i, kellele antakse ESF toetust kokku ligikaudu 5 miljonit eurot. 2019.a aasta esimeses
pooles avatakse uus taotlusvoor KOV teenuste arendamiseks ja osutamiseks.
Sama meetme raames on välja kuulutatud hoolduskoormuse vähendamiseks ning
erivajadusega inimeste toimetuleku toetamiseks uuenduslike lahenduste avatud
taotlusvoorud (väiketoetusvoor ja põhitoetusvoor), kust saab taotleda toetust (sh KOV)
uudse teenuse või toote või selle prototüübi välja töötamiseks, testimiseks, arendamiseks
ja kasutusele võtmiseks sotsiaalvaldkonnas.
Oma pöördumises olete toonud välja ettepaneku kehtestada nõue, et sotsiaaltöötajatel
peab olema erialane kõrgharidus või kutsetunnistus.
Juhime tähelepanu, et juba praegu tuleneb SHS § 4 punktist 3, et sotsiaaltöötaja on
sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik ning
inimestega töötavatele sotsiaalvaldkonna töötajatele tuleks võimaldada vähemalt 35-
päevast puhkust. Tõsi, tänase SHS-i kohaselt ei pea sotsiaaltöötajatel olema erialane
kõrgharidus ning SHS ei näe sotsiaalvaldkonnas töötavatele inimestele ette eritingimusi
2
Täpsemalt saab lugeda siit: http://www.sm.ee/et/uudised/minister-iva-inimene-peab-vajalikku-abi-saama-
oma-kodus-voi-selle-lahedal
3
puhkuse osas. Need on tuleviku arutelude kohad ehk hea meelega avame nendel
teemadel debati.
Lisaks olete juhtinud tähelepanu vajadusele vähendada bürokraatiat mõistliku määrani, et
anda rohkem aega vahetuks tööks inimestega.
Oleme riiklike hoolekandeteenuste puhul vaadanud korduvalt üle teenuste osutamise
protsesse ja otsinud võimalusi vähendada bürokraatiat. Kindlasti on seda teinud ka
kohalikud omavalitused. Teiselt poolt tuleb silmas pidada, et juba oma olemuselt eeldab
töö inimestega ka juhtumite dokumenteerimist, sh esmast abivajaduse hindamist ja
abiandmise tulemuslikkuse hindamist.
Nõustume, et tänaste digitaalsete andmesüsteemidega esineb probleeme: vähendada
tuleb andmeesitajate halduskoormust ning oleme teadlikud, et erinevad valdkondades
olevad andmeregistrid tuleb korrastada, muuta kasutajamugavaks ning võimalusel
ühendada need riiklike andmekogudega. Seda kõike kavatseme jõudumööda ka teha.
Olete palunud maksta sotsiaalvaldkonna töötajatele palka, mis vastab töö mahule,
keerukusele ja vastutusele. Olete teinud ettepaneku tagada alates 01.01.2019 järgmised
sotsiaalvaldkonna alampalgamäärad:
- sotsiaaltöötajad 1250 eurot;
- hooldustöötajad 700 eurot;
- tegevusjuhendajad 700 eurot.
Ka sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline, et sotsiaalvaldkonna töötajate palgad oleksid
piisavad, et tagada valdkonna jätkusuutlikkus. Selleks, et riigiteenuseid osutavate
spetsialistide palgad oleks konkurentsivõimelised, on ministeerium taotlenud viimaste
aastate jooksul korduvalt lisavahendeid riigieelarvest. Kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöötajate puhul otsustavad palkade üle tööandjatena omavalitsused.
Tuletame ka meelde, et 2019. aasta riigieelarve läbirääkimised toimusid valitsuses 2018.
aasta aprillis ja riigieelarveseadus kinnitati Riigikogu poolt 2018. aasta hilissügisel. Sellest
tulenevalt ei ole võimalik ministeeriumil enam mõjutada 2019. aasta palkasid.
Riiklike palgakokkulepete raames on viimase viie aasta jooksul lepitud kokku ja suunatud
täiendavaid vahendeid sotsiaalvaldkonna töötajate palgakasvu korduvalt. Viimane tõus oli
7 %. Lisaks sellele on suunatud lisavahendeid erihoolekande ja rehabilitatsiooni
valdkonna töötajate palgakasvu. Tegevusjuhendajate palgakasvuks tõsteti
erihoolekandeteenuste hindu 01.08.2018 8% ja 01.01.2019 täiendavalt 4%. Ministeerium
on seadnud eesmärgiks tõsta tegevusjuhendajate palk aastaks 2022 95%-ni
hooldustöötaja palgast. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hindu tõsteti alates
01.01.2019 ca 20%, mille esmaseks eesmärgiks on samuti palkade tõstmine.
Peamine vastutaja sotsiaaltöötajate konkurentsivõimelise palga tagamisel on
lõppkokkuvõttes KOV. Kui KOV-le eraldatud rahast seadusega pandud ülesannete
täitmiseks objektiivselt ei piisa, peab riik leidma viisi piisavate vahendite tagamiseks.
Kohalik omavalitsus peab õigeaegselt ka ise seisma hea selle eest, et riigilt täiendavaid
vahendeid saada. Seni pole KOV-d riigi poole sotsiaaltöötajate palga küsimuses
pöördunud.
Olete väljendanud vajadust peatada sotsiaalvaldkonna töötajate töökoormuse kasv,
suurendades vajadusel töötajate arvu.
Ka siinkohal peame rõhutama, et igal kohalikul omavalitsusel tuleb hinnata
sotsiaalvaldkonna töötajate arvu vajadust lähtuvalt piirkonna eripäradest ja rahvastiku
koosseisust ning suurendada töötajate arvu abivajavate inimeste arvust lähtuvalt.
4
Ministeeriumil ei ole siinkohal võimalik kohaliku tasandi sotsiaalhoolekande korraldusse
sekkuda.
Viimase ettepanekuna olete toonud välja vajaduse võimaldada sotsiaalvaldkonna
töötajatel osaleda kovisioonigrupis ja vajadusel saada individuaalset supervisiooni.
Selleks, et toetada sotsiaalvaldkonna töötajaid nende töös on sotsiaalministeeriumi
hoolekande osakonna poolt tellitud viimastel aastatel Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel
mitmeid koolitusi ja pakutud supervisiooni. ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ raames osutati 2017.a aastal supervisiooniteenust 105 kohaliku
omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajale.
Aastatel 2018-2019 pakutakse supervisiooniteenust 320-le sotsiaalteenust vahetult
osutavale spetsialistile (nt kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, erihoolekande teenuse
osutajad, rehabilitatsiooniteenuse osutajad). 2018.a korraldati KOV-dele ka õigusalase
pädevuse tõstmise koolitus, kus osales kokku 229 KOV inimest.
Loodame, et meie vastused andsid Teile lisainfot ja tõid selgust Teie poolt esitatud
ettepanekutega seoses. Oleme valmis ka kohtuma Teile sobival ajal, et vastata
võimalikele täiendavatele küsimustele. Teeme ettepaneku kohtumisele kutsuda ka Eesti
Linnade ja Valdade Liidu esindajad, kes on sotsiaaltöötajate töötingimuste ja –tasu osas
kindlasti oluliseks vestluspartneriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Häli Tarum
osakonna juhataja
Lemme Palmet 6269 214
[email protected]