Lp Sten Andreas Ehrlich Teie: 11.12.2018 nr 4.1-1/3840-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie /kuupäev digitaalallkirjas/ nr 1-16/842-1
Töötervishoiu ja tööohutusega seotud teemade õpetamine kõrgkoolides
Täname teema püstitamise eest.
Alljärgnevalt on välja toodud vastused Teie esitatud küsimustele:
1) Kas ja millises mahus on tööohutuse ja töötervishoiu teemad integreeritud õppekavadesse?
Palun täpsustage, millistes ainekursustes ja milliste ainepunktide mahus töötervishoidu ja
tööohutust õpetatakse.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool koolitab tervishoiuspetsialiste kutse-, rakenduskõrghariduse- ja
magistriõppe tasemel. Kutse-, rakenduskõrghariduse- ja magistriõppe kõik õppekavad
sisaldavad töötervishoiu- ja tööohutusega seotud teemasid.
Kutseõppes on töötervishoid ja tööohutus integreeritud karjäärimoodulisse. Õppeaine läbimisel
õpilane mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel. Hindamise aluseks on
järgnevad kriteeriumid:
1. Loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes
riiklikust strateegiast.
2. Loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu
töökeskkonna tagamisel ja selgitab riskianalüüsi olemust.
3. Eristab ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi,
bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende
vähendamiseks.
4. Tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb iseseisvalt lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi
ja kohustusi seoses tööõnnetusega.
5. Kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja enda tegevust tulekahju
puhkemisel töökeskkonnas.
6. Arutleb juhtumi näitel meeskonnatööna erinevatest allikatest kogutud töötervishoiu ja
tööohutusealast informatsiooni üle.
Kutseõppe karjäärimooduli maht on 6 EAP-d. Mooduli läbimine on kõigile õpilastele
kohustuslik ning on eelduseks lõpudokumendi saamisel ja ohutuks toimetulekuks valitud erialal.
2017. aastal toimus rakenduskõrghariduse õppekavadel õppekava muudatus, mille kohaselt
loodi kõikides õppekavades ühisõppeainena “Tööohutus” mahus 3 EAP-d.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
reg nr 70003980 telefon 671 1701 E-post
Kännu 67, 13418 Tallinn faks 671 1710
[email protected]
Varasemalt on samuti töötervishoiu ja tööohutuse õppeained olnud kõikides õppekavades, kuid
tööandjate suunitluste kohaselt vajas nimetatud valdkond täiendamist. Varasemaga võrreldes on
alates 2017.aastast ühte õppeainesse integreeritud kõik töötervishoiu ja tööohutusega seotud
teemad nagu ohutuskultuur, riskijuhtimine, esmaabi, ohutu käitumine tööõnnetuse ja tulekahju
korral ning töövõime säilitamise ja ennetusega seotud aspektid.
Nimetatud muudatusele eelnes töötervishoiu ja tööohutusalaste õppeainete analüüs ja koostöös
tööandjatega määrati valdkonna olulised teemad ning aspektid, mis toetavad üliõpilaste ohutut
toimetulekut töökeskkonnas ja tagavad proaktiivsuse ohutusküsimustes ja -käitumises.
Õppeaine “Tööohutus” eesmärk on omandada oskused esmaabi andmiseks, ohutuks käitumiseks
töökeskkonnas ja tuleohu korral.
Õppeaine läbimisel üliõpilane:
1. Teab tervishoiuorganisatsiooni kvaliteedijuhtimise ja riskijuhtimise põhimõtteid.
2. Oskab hinnata ja kaardistada töökeskkonna ohutegureid.
3. Teab, kuidas rakendada ergonoomilisi töövõtteid ja edendada tervist töökohal.
4. Oskab anda esmaabi ilma abivahenditeta.
5. Oskab tegutseda tuleohu korral.
Magistriõppe “Terviseteaduse” õppekavas on töötervishoid ja tööohutus integreeritud
moodulisse “Kutseala arendamine ja kvaliteedijuhtimine” nimelt õppeainesse
“Kvaliteedijuhtimine tervishoius” maht 12 EAP-d.
Õpiväljundi kohaselt üliõpilane hindab erialavaldkonna kvaliteeti tuginedes kvaliteedijuhtimise
põhimõtetele tervishoius. Nimetatud teema raames käsitletakse ohutuskultuuri ja
ohutusjuhtimise proaktiivseid aspekte, mis on kvaliteedijuhtimise oluliseks komponendiks.
2) Kas olete kaalunud tulevikus töökeskkonnaspetsialistide koolitamist mõne õppekava raames?
Võimalusel palun selgitage, millised tegurid aitaksid kaasa töökeskkonnaspetsialisti õppe
lisamisele sobivasse õppekavasse või mis on selle takistuseks.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli pakutavatest õppekavadest on töökeskkonnaspetsialisti töö sisus
esmapilgul kõige rohkem kattuvust rakenduskõrghariduse „Tervisedenduse“ õppekavaga (EHIS
nr 80997). Kuna töökeskkonna spetsialisti kutsestandardit ei ole koostaud on kõrgkoolil
keeruline hinnata vastavate kompetentside sobituvust või mittesobituvust õppekavasse.
Kõrgkool on valmis kaaluma ja arutama töökeskkonnaspetsialistide koolitamist.
Lugupidamisega
/Allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Ernits
Rektor
Jaana Sepp 6 711 730
[email protected]