Euroopa Sotsiaalfondi projekti
2014-2020.2.01.001.01.15-0001
“Puudega laste tugiteenuste arendamine ja
pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine”
PROJEKTIAUDIT
Toetuse saaja: Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus: SA Innove
Lõpparuanne
ESF-153/2018
09.01.2019
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel on olulises osas 1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines
hanketeates (viitenumber 188638) esitatud kvalifitseerimistingimustes.
Märge struktuuritoetuse registris:
Märkustega, olulised tähelepanekud
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Oluline tähelepanek nr 4.1 – Rahvusvahelise hanke 188638 hanketeates on esitatud piiravad
kvalifitseerimistingimused. Oluline tähelepanek, mitteabikõlblik kulu auditi ulatuses 22 880,84 €
(sh ESF toetus 19 448,72 € ja riiklik kaasfinantseering 3432,12 €)
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta
põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI
ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
Meede Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine
hoolduskoormuse vähendamiseks
Projekti number 2014-2020.2.01.001.01.15-0001
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu
ühildamise soodustamine
Toetuse saaja ja Sotsiaalministeerium
partner(id):
Taotluse rahuldamise Sotsiaalkaitseministri käskkiri nr 232, 15.12.2014;
otsuse (otsuse muutmise) muudetud: käskkiri nr 121, 12.08.2015; käskkiri nr 189,
number ja kuupäev 15.12.2015; käskkiri nr 18, 11.02.2017
Rakendusüksus SA Innove
Projekti kulude 01.09.2014-31.12.2020
abikõlblikkuse periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Audit viidi läbi vastavalt riigihanke nr 187239 „Perioodi 2014-2020
välisabi finantsmehhanismide projektiauditite tellimine
rahandusministeeriumile“ dokumentatsioonile, mille koostamisel on
lähtutud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2018. a tööplaanile 2.
Eesmärk
Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Indrek Alliksaar, KPMG Baltics OÜ, Vandeaudiitor nr 446 (auditi eest
vastutav isik)
Risto Viirg, KPMG Baltics OÜ, Vandeaudiitor nr 611 (auditi juht)
Triinu Piirimäe, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Ats Allikmets, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Kaarel Piip, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Hannes Vahemäe, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Tanel Kullison, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Liina Lember, KPMG Baltics OÜ, Audiitor (auditi töörühma liige)
Auditi läbiviimise aeg
26.06.2018-09.01.2019
2
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel
võrdne võimalus valimisse sattuda.
3
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi
käsiraamat”.
Auditi toimingud Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
• projekti tegelik teostamine,
• projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
• kulude abikõlblikkus,
• projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
• omafinantseeringu olemasolu,
• struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude SFOS nr 46855; 09.04.2018, 589 331,25 eurot
aluseks olevad SFOS nr 47687; 09.04.2018, 541 312,91 eurot
väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS
nr, kuupäev, abikõlblik
summa eurodes)
Toetuse ja Toetus (ESF): 85%
omafinantseeringu osakaal Riiklik toetus: 15%
abikõlblikest summadest
(%)
Valimi suurus (eurodes; % SFOS nr 46855, 589 331,25 eurot, 100%
deklareeritud abikõlblikust SFOS nr 47687, 541 312,91 eurot, 100%
summast) 3
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): Väljamaksetaotlus 46855: 1860,55 €
Väljamaksetaotlus 47687: 21 020,29 €
Kokku: 22 880,84 € (Tähelepanek 4.1)
TOETUS OMA-
Väljamaksetaotluse number:
FINANTSEERI KOKKU
46855 ja 47687 riiklik
Kokku EL fond NG
toetus
Mitteabikõlblik summa 1860,55 1581,47 279,08 0,00 1860,55
auditeeritud kuludes
(eurodes) väljamaksetaotluse
nr 46855
Mitteabikõlblik summa 21 020,29 € 17 867,25 3153,04 0,00 21 020,29
auditeeritud kuludes
(eurodes) väljamaksetaotluse
nr 47687
Leitud vea määr (%) 4 Väljamaksetaotlus 46855: 0,31%
Väljamaksetaotlus 47687: 3,88%
3
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
4
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike
kulude osakaal valimi mahust.
4
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides
ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu
suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning
on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva
informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltoimingud
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Toetuse saaja hangete läbiviimisel esines puudusi hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustes.
Oluline tähelepanek nr 4.1 – Rahvusvahelise hanke 188638 hanketeates on esitatud piiravad
kvalifitseerimistingimused. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu auditi ulatuses 22 880,84 € (sh ESF toetus
19 448,72 € ja riiklik kaasfinantseering 3432,12 €)
Projekti partner Sotsiaalkindlustusamet on korraldanud rahvusvahelise avatud hanke nr 188638 raske ja sügava
puudega lastele tugiteenuste hankimiseks. Hankija on hanketeates tehnilise ja kutsealase pädevuse
kvalifitseerimise tingimusena muuhulgas välja toonud järgmise nõude:
— Igal isikul (pakkujal, ühispakkujal, alltöövõtjal), kes raamlepingu täitmise raames osutab lapsehoiuteenust,
peab olema maavanema poolt antud kehtiv tegevusluba (SHS § 151 p 1), pakkumuse esitamise kuupäeva
seisuga. Pakkuja esitab ärakirja vastavast tegevusloast juhul, kui tegevusloa andmed ei nähtu
majandustegevuse registrist. Pärast raamlepingu sõlmimist peab lapsehoiuteenust osutav isik tagama
lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse kogu raamlepingu perioodil või perioodi, mil vastavat teenust
osutatakse. Juhul, kui tegevusluba ei ole ühel või mitmel pakkumuses nimetatud alltöövõtjatest, keda
soovitakse kasutada lapsehoiuteenuse osutamiseks, ei jäeta pakkujat kvalifitseerimata, kuid tegevusloata
isikuid ei ole lubatud raamlepingu täitmisel kasutada.
Hankija seatud tingimus, et pakkuja peab omama maavanema poolt antud kehtivat lapsehoiteenuse tegevusluba
juba pakkumuse esitamise hetkeks, piirab põhjendamatult konkurentsi. Seda eelkõige seeläbi, et kirjeldatud nõue
võib piirata nende võimalike pakkujate ringi, kes võiksid olla huvitatud pakkumuse tegemisest sellisele
hankeosale, kus tal veel tegevusluba puudub, kuid kes võiks olla võimeline selles maakonnas teenust osutama
ning lepingu sõlmimise hetkeks tegevusluba omama.
Riigihangete seaduse (RHS) § 3 p 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,
mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis,
6
võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid
riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega peavad kõigile neile isikutele
riigihangetes seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased.
Eeltoodust tulenevalt leiavad audiitorid, et tähelepanekus kirjeldatud puuduse osas esineb Vabariigi Valitsuse
01.09.2014. a määruse nr 143 § 22 (edaspidi tagasimaksete määrus) lõikes 11 punktis 6 toodud asjaolud, mille
tõttu hankelepingutele eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise
tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib
kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Hindamaks rikkumise raskust, on audiitorid arvesse võtnud järgmiseid aluspõhimõtteid: konkurents,
läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Võttes arvesse, et hankija on hankinud lihtsustatud korras tellitavaid
teenuseid (sotsiaalhoolekandeteenused) avatud hankemenetlusena ja riigihange oli avalikustatud riigihangete
registris (sh on hanketeade avaldatud ka TED-is); kahele hankeosale on tehtud konkureerivaid pakkumusi; kolm
pakkujat on teinud pakkumused rohkemale kui ühele hankeosale ning ühtegi pakkujat ei ole jäetud
hankemenetluse käigus kvalifitseerimata; leiavad audiitorid, et antud juhul on võimalik rakendada 5%
finantskorrektsiooni.
Auditi ulatuses olevatest abikõlblikuna deklareeritud kuludest kuulus antud hankest 457 616,8 €, millest 5% on
22 880,84 €.
Risk toetuse saajale:
RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha auditi ulatusse kuulunud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas
22 880,84 €, sh mitteabikõlblik ESF toetus summas 19 448,71 € (85%) ning mitteabikõlbliku riiklik
kaasfinantseering summas 3432,13 € (15%).
Toetuse saaja kommentaar:
Antud hanke puhul on tegemist lihtsustatud korras tellitava teenusega ning avatud hange viidi läbi vaid
tehnilistel põhjustel, lähtudes Rahandusministeeriumi juhistest, et hanke läbiviimise hetkel ei võimaldanud
riigihangete register selle hankemenetluse liigi puhul saata rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul teadet
Euroopa Liidu Teatajasse ning seetõttu tuli valida avatud hankemenetluse liik. Hanke läbiviimise ajal kehtinud
RHS § 41 lg 3 kohustas hankijat avatud hankemenetluses sätestama tegevusloanõude hanketeates, millest
tulenevalt oli välistatud nõude esitamine muus dokumendis või menetlusetapis.
Sotsiaal- ja eriteenuste puhul on üldjuhul tegemist Euroopa siseturu mõttes vähe huvi pakkuvate teenustega.
Hanke avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi
pakkujatel ning antud hanketingimuste põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud.
Tegevusloa saamise menetlusaeg on vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele kuni 30 päeva ning pakkumuse
esitamise tähtaeg oli 50 päeva, seega oleks nii välisriigi pakkuja kui siseriiklik teises maakonnas tegevusluba
vajav pakkuja jõudnud hankemenetluse kestel ka antud loa saada. Lisaks oli nii välisriigi kui siseriiklikutel
pakkujatel mitmeid muid võimalusi antud hankes osalemiseks, näiteks osalemine nn katusorganisatsioonina,
ilma tegevusluba omamata või osalemine alltöövõtjana, taotledes tegevusloa vajadusel hankelepingu täitmise
ajal.
Märgime täiendavalt, et hanke korraldamise ajal, kehtis RHS § 41 lg 2, järgmises sõnastuses: „Kui hankelepingu
eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab hankija hanketeates muu hulgas
alati nõudma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud teavet“.
7
RHS § 41 lg 1 p 2: „olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele
vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või
teenuste hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte
kohta“.
Kuna hankelepingu esemeks on lapsehoiuteenus, oli hankijal kohustus kooskõlas RHS § 41 lg 1 p 2 määrata, et
hankija määratletud tunnustele vastavad teenuslepingud on näiteks ainult lapsehoiuteenuse lepingud ning see
tingimus oleks selle sätte mõtte ja eesmärgiga täiesti kooskõlas (asjakohane, piisav, proportsionaalne jne).
Isik, kes suudab tõendada lapsehoiuteenuse kogemust täidetud lepingute kaudu, peab omama lapsehoiuteenuse
tegevusluba, vastasel korral ei saaks tal sellist kogemust üldse tekkida (või osutab ta teenust ebaseaduslikult, st
luba omamata). Seega, kui hankija täidab RHS § 41 lg 1 p 2 tuleneva nõude ning nõuab hanke esemesse puutuvat
teenuslepingute kogemust ja tegemist on ühtlasi tegevusloaga kaetud valdkonnaga, tähendab see juba
olemuslikult, et pakkujal peab vastav tegevusluba olemas olema, seda isegi siis, kui hankija seda sellisel viisil
hankedokumentidesse kirja ei pane.
Eelnevast lähtudes oleme seisukohal, et tingimus, kus pakkuja peab omama maavanema poolt antud kehtivat
lapsehoiuteenuse tegevusluba juba pakkumuse esitamise hetkeks, ei piira põhjendamatult konkurentsi.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Laura Viilup, 04.09.2019
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja ja tema projekti partnerite kohustuste täitmist
kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame rakendusüksusel üle vaadata kõik riigihankega (viitenumber 188638) seotud struktuurivahenditest
rahastatud projekti partneri Sotsiaalkindlustusameti projektid ning kohaldada 5-protsendilist
finantskorrektsiooni määra väljamakstud projekti abikõlblikele kuludele.
Jälgida, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused oleksid proportsionaalsed hanke esemega.
Rakendusüksuse kommentaar:
Rakendusüksus on eelnevalt hinnanud antud hankes seatud kvalifitseerimistingimuste võimalikku piiravust
lähtudes ka toetuse saaja maksetaotluse menetlemise raames antud selgitustest.
RÜ võttis arvesse, et antud hanke puhul on tegemist lihtsustatud korras tellitava teenusega ning avatud hange
viidi läbi vaid tehnilistel põhjustel, lähtudes Rahandusministeeriumi juhistest hankijale, et hanke läbiviimise
hetkel ei võimaldanud riigihangete register selle hankemenetluse liigi puhul saata rahvusvahelist piirmäära
ületava hanke puhul teadet Euroopa Liidu Teatajasse ning seetõttu tuli valida avatud hankemenetluse liik. Kui
toetuse saaja oleks saanud viia hanke läbi selle sisule vastava menetlusliigi kohaselt ehk lihtsustatud korras
tellitava teenusena, siis ei kohalduks sellele hankemenetluse nõuded, sh kvalifitseerimise tingimuste
kehtestamise nõue ning ei ole välistatud, et hankija poleks selliseid nõudeid üldse seadnud.
RÜ võttis hinnangu andmisel arvesse hanke raames ostetud teenuste sisu ja seda, et sotsiaal- ja eriteenuste puhul
on üldjuhul tegemist Euroopa siseturu mõttes vähe huvi pakkuvate teenustega (nagu ka RHSi seletuskirjas on
märgitud). Samuti arvestati asjaoluga, et hankija on siiski saatnud hanketeate avaldamiseks ka Euroopa Liidu
Teatajale, mis võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel ning antud
hanketingimuste põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud.
RÜ võttis arvesse ka seda, et antud tegevusloa saamise menetlusaeg on vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele
kuni 30 päeva ning pakkumuse esitamise tähtaeg oli 50 päeva, seega oleks välisriigi pakkuja jõudnud
8
hankemenetluse kestel ka antud loa saada. Lisaks oli välisriigi pakkujatel mitmeid muid võimalusi antud hankes
osalemiseks, näiteks osalemine nn katusorganisatsioonina, ilma tegevusluba omamata või osalemine
alltöövõtjana, taotledes tegevusloa vajadusel hankelepingu täitmise ajal.
Eelnevast lähtudes oli rakendusüksus seisukohal, et hankija ei ole põhjendamatult piiranud välismaiste pakkujate
osalemist hankes, vaid on taganud neile mitmeid võimalusi hankes osalemiseks, ning arvestades teenuste eripära
ning sellest tulenevat tõenäoliselt väikest välispakkujate huvi hankes osaleda, on seatud nõuded
proportsionaalsed ja põhjendatud ning finantsmõjuga rikkumist ei tuvastatud.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Hele Keller, 04.09.2019
Audiitori täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad oma esialgse seisukoha juurde. Nii toetuse saaja kui ka rakendusüksus toovad välja, et
tegemist oli lihtsustatud korras tellitava teenusega ning avatud hange viidi läbi tehnilistel põhjustel. Kuna hange
viidi läbi avatud hankemenetlusena, siis hankija oleks sellegipoolest pidanud lähtuma avatud hankemenetluse
reeglitest ega oleks pidanud nõudma juba pakkumuse hetkeks vajaliku tegevusloa olemasolu. Hankija oleks
pidanud nõudma vastava tegevusloa olemasolu hankelepingu sõlmimise hetkeks. Sellega oleks olnud tagatud,
et kõigil huvitatud osapooltel oleks olnud võimalik esitada pakkumus ning hankida vajalik tegevusluba hiljem,
juba lepingu sõlmimise hetkeks. Samuti oleks sel juhul olnud võimalik osaleda pakkujatel, kes tegutsesid muus
maakonnas (kus neil oli tegevusluba olemas), ent soovisid osaleda maakonnas, kus neil see pakkumuse esitamise
hetkel puudus.
Lisaks toovad nii rakendusüksus kui ka toetuse saaja välja, et tegevusloa saamise menetlusaeg on kuni 30 päeva
ja pakkumuse esitamise tähtaeg 50 päeva. Olukorras, kus pakkumuste esitamise tähtajani on alla 30 päeva ning
pakkumuse oleks soovinud teha tegevusloata pakkuja, ei oleks sellel potentsiaalsel pakkujal olnud võimalik
hankes osaleda.
5. Riigiabi andmine
Meede ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas
kehtivaid õigusakte.
Kinnitame lõpparuande projekti 9 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Indrek Alliksaar Risto Viirg
Juhatuse liige Audiitor
KPMG Baltics OÜ KPMG Baltics OÜ
Tallinn, 9. jaanuar 2019
9
Pr Kaia Iva
Sotsiaalministeerium Meie 11.01.2019 nr 10-5/255-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud proua minister
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.2.01.001.01.15-0001 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine” auditi lõpparuande
nr ESF-153/2018.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne (9 lehel)
Sama:
Pr Katri Targama, Sihtasutus Innove (
[email protected]).
Teadmiseks:
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Ülle Mets, 611 3342
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272