dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (MTÜ Oma Tuba)

Sotsiaalministeerium · 10. jaanuar 2019
Viit
3-3/840-1
Registreeritud
10. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Pille Erm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎3-3840-1 10.01.2019 Hasartmängumaksu leping (1).bdoc1475 KB

Sisu (failidest)

MTÜ Oma Tuba Õllepruuli 6–10 Tallinn 13.11.2018 GARANTIIKIRI Kinnitame, et MTÜ Oma Tuba panustab projekti “Oma ruum” 14 500 euro suuruse omafinantseeringuga, millest 5000 eurot on rahaline panus ning 9500 eurot moodustab vabatahtlik töö (38 h/kuu). Lisaks kinnitame, et oleme saanud projektitoetuse Põhjamaade Ministrite Nõukogult projektile “​Improving the quality and increasing the amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia​”, 9000 eurot, millest 4500 eurot moodustab käesoleva projekti kaasfinantseeringu (eraldatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt 28.09.2018). Lisatud on kinnituskiri ja maksekorralduste kviitung, mis tõendab projektitoetuse laekumist. Nele Laos juhatuse liige Aet Kuusik juhatuse liige HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) x Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Oma Tuba Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Oma Tuba 3. Registrikood 80317604 4. Juriidiline aadress Õllepruuli 6–10, Tallinn 5. Postiaadress Õllepruuli 6–10, Tallinn 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* SEB​ ​EE701010220122534017 7. Esindaja nimi ja ametikoht Aet Kuusik, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Kadi Viik, projektijuht 9. Telefon 5061106 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt “Oma ruum” 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019– 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 75 000 € 14. Hasartmängumaksu 60 000 € Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 10 500 € 16. Kaasfinantseeringute summa 4500 € KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – ​Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: ​Tulude poolel​ Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel​ tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – ​Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Aet Kuusik, juhatuse liige /Allkirjastatud digitaalselt/ Nele Laos, juhatuse liige NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 60 000 HMNi toetusest tehtavad Nõukogu kulud: Projektijuhi töötasu 12 kuud, 2 152 12 h kuus Toimetajate töötasu, 2 inimest, 16 574 12 kuud, 44 h kuus Keeletoimetaja töötasu 12 3 767 kuud, 20 h kuus Kogukonnaspetsialisti töötasu 7 893 12 kuud, 44 h kuus Tööjõumaksud 10 270 Vene suuna toimetaja töötasu 4 800 12 kuud, 20 h kuus (arve) Honorarifond (tekstid, pildid, 5 300 tõlked, litsentsid jm) Kontoripind, rendi- ja 6 600 kõrvalkulud, 11 kuud Ruumide kohandamine, 524 sisustus Raamatupidamisteenus 1 500 Veebimajutus ja arendustööd 620 Omafinantseering 10 500 10 500 Omafinantseeringust 10 500 tehtavad kulud: 1 Omapanus (annetused) 1 000 1 000 Omafinantseeringust tehtavad 1000 muud rahalised kulud Vabatahtlik töö 9 500 9 500 Tiimi vabatahtlik töö, 9500 38 h kuus (​ca​ 13 h/in) Kaasfinantseering 4 500 4 500 Kaasfinantseeringust 4500 (loetleda eraldi ja lisada tehtavad kulud: kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) Norden Media Grant 4 500 9 000 (millest 4 Feministeeriumi artiklite 4500 Scheme (Projekt 500 eurot 2019. toimetamine ja tõlked eesti ja “Improving the quality aastaks) / eraldatud vene keelte vahel (jaan-märts) and increasing the 28.09.2018 amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia”) TULUD KOKKU 75 000 KULUD KOKKU 75 000 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Projektil on kaks otsest eesmärki ja üks kaudne eesmärk. Projekti otsesed eesmärgid on: a) Tagada veebiväljaande Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu. Selleks avaldame artikleid eesti ja vene keeles ning peame aktiivselt toetavaid sotsiaalmeediakanaleid. b) Tugevdada ja aktiveerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. Seda teeme ürituste elluviimise korraldamise kaudu ning piloteerime kogukonnale kohtumispaiga loomist. Samuti kaasame kogukonda autorite ja illustraatorite näol. Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu. Võrreldes 2018. aastaga on meil plaanis suuremat rõhku panna kogukonna aktiviseerimisele, et inimesi omavahel kokku tuua. Selleks soovime luua füüsilise ruumi, kus oleks võimalik kohtuda ja üritusi korraldada, samuti Feministeeriumi kontorit pidada. Taust MTÜ Oma Tuba peab kogukondlikku veebiväljaannet Feministeerium, mille eesmärgiks on osaleda avalikus diskussioonis soolist võrdõiguslikkust väärtustava vaatenurgaga. Veebiväljaandes kommenteeritakse päevakajalisi teemasid, tutvustatakse eri teemadel feminismiteooriatest lähtuvaid käsitlusi ning parandatakse lugejate faktiteadmisi. Kuigi läbivaks teemaks on sugu ja sooline võrdõiguslikkus, käsitleme ka teisi vähemusi ja võrdset kohtlemist puudutavaid aktuaalseid teemasid, nt puuetega inimeste, pagulaste, rahvuse ja 2 seksuaalsusega seonduvat. 2018. aastal oleme käsitlenud nt vanussurvet ja maskuliinsustega seotud teemasid. Kui alguses keskendusime eestikeelsele lugejaskonnale, laienesime 2016. aasta jooksul HMNi toel ka venekeelseks ning alates 2017. aastast on väljaandel rahvusvahelise koostöö arendamiseks väike inglise keelne alaleht. Feministeeriumi lähtepunktiks on naistele hääle andmine, kuid autoreid ja lugejaid on ka teise sooidentiteediga. Veebiväljaannet toetab mitu aktiivset sotsiaalmeediakontot. Facebookis kommenteerime jooksvalt aktuaalseid teemasid, Instagramis naisi või mehi alavääristavaid reklaame ja muud pildimaterjali ning Twitteris jagame artikleid. Aastatel 2015–2018 (novembri alguseni) on 231 000 lugejat teinud Feministeeriumi veebiportaalis kokku ca 447 000 lugemissessiooni. Samal perioodil on avaldatud kokku 719 artiklit (eesti keeles 633, vene keeles 66 ja inglise keeles 20). Veebiväljaannet on 2018. aastal lugenud keskmiselt 7600 inimest kuus ning umbes pool lugejaskonnast on korduvlugejad. Facebookis on Feministeeriumi lehel aasta jooksul juurde tulnud ca 400 jälgijat. Populaarsust on kasvatanud ka Instagram, kus on lisandunud ca 330 jälgijat. Twitteri jälgijate arv on püsinud sama. Google Analytics’i andmetel asuvad enamik lugejaid Eestis (80%), peamiselt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ülejäänud 20% asuvad välismaal: Suurbritannias, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Prantsusmaal, Rootsis, USAs jne. Facebook Insight’i andmetel on 83% lugejatest naised ja 15% mehed. Enim lugejaid on vanusevahemikus 25-34 aastat (41%) ja vahemikus 35-44 aastat (27%). Kolmas suurim grupp on vahemikus 18-24 aastat (16%). Feministeeriumi projekt on näidanud, kui hädasti on vaja sooteemalist infovälja nii kogukonna jaoks kui ka ühiskondliku debati tekitamiseks. Feministeerium otsib sageli külalisautoreid otse soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvast kogukonnast, samuti tõstatavad käsitlemist vajavad teemasid lugejad. Külalisautorid aitavad tuua soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise diskussiooni mitmekesisust ja uusi perspektiive. Paljud külaliskirjutajatest on Feministeeriumile kirjutamise näol esimest korda avalikult meedias arvamust avaldanud, seega tegemist on kogukonda võimestava tegevusega. Külalisautorite seas on ka tunnustatud arvamusliidreid ja oma valdkonna eksperte. Ühiskondlikku debatti aitab tekitada Feministeeriumi artiklite levik peavoolumeedia väljaannetesse. 2018. aastal on algupäraselt Feministeeriumi veebilehel avaldatud lugusid edasi avaldatud 48 korda ja avaldajate seas on ERR, EPL, Postimees, Delfi, Müürileht, Rus.Delfi, Rus.Postimees ja Edasi.org. Uued levitajad on kitsamalt spetsialiseerunud väljaanded nagu Äripäev, Bioneer ja Meditsiiniuudised. Levik aitab soolist võrdõiguslikkust käsitlevatel arvamustel tunduvalt laiema lugejaskonnani jõuda. Paralleelsete vene- ja eestikeelsete tekstide avaldamine aitab ühtlustada erinevate emakeeltega inimeste infovälja. Feministeerium saab palju pöördumisi ja päringuid koostööks nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Oleme teinud koostööd teatritruppidega (nt “Sugu: N”, “Tõelised mehed, tõelised naised ja tõelised teised”, “Transformations”); kunstigaleriide, -kollektiivide ja muuseumitega (Vaal Galerii, Kraam, Tartmus, Vabamu); organisatsioonidega (EIGE, AKÜ, MTÜ Mondo, Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing ja ENUT); feministliku festivali Ladyfesti ja Tallinn Pride’iga; rohujuuretasandi gruppidega Ülase12 ja QueerEst; ning mitme meediaväljaandega Eestis ja mujal (nt Islandi Knuz, Norra Fett, Soome-Rootsi Astra ja Soome Tulva). Feministeerium on parteipoliitiliselt sõltumatu. 2018 aasta uuendused 2018. aasta suvel viisime läbi lugejauuringu, et lugejatelt tagasisidet saada ja enda arengut paremini suunata. Küsimustikku oli võimalik täita nii eesti kui vene keeles. Kokku vastas 237 inimest (97% eestikeelset, 3% venekeelset) ja 6 trolli. Küsitluses uurisime muuhulgas, kuidas lugejad meid leidnud on, milliseid kanaleid lugemiseks kasutatakse, millised on kõige huvipakkuvamad teemad ja mida rohkem tahetakse näha. Uurisime ka annetamise valmiduse kohta ja palusime vastajatel kirjeldada Feministeeriumit kui isikut. Pildil on nende tagasiside. 3 Küsisime ka lugejatelt, kas nad tahaksid, et Feministeerium korraldaks rohkem teisi, sh veebiväliseid tegevusi ja millised need olla võiks. 66% soovis rohkem veebiväliseid tegevusi näha ja allolev pilt võtab soovid kokku. 4 Selgus, et lugejate ja meie arusaamad vajalikest tegevustest langevad suuresti kokku. Lisaks uutele meediategevustele nagu podcast mainiti sageli füüsilisi kogunemisi, nt kogukonnaüritused, töötoad, loengud, vestlusringid. Sooviti tegevusi nii Tallinnas kui mujal. Tajume ise ka vajadust kogukonnaürituste järele ning käivitasime sügisel ürituste sarja. Novembris korraldasime feministide kogunemisõhtu ja vanussurve teemalise vestlusringi. Kogunemisõhtust koorusid plaanid juba järgmisteks ühisüritusteks ja moodustus üks algatusgrupp. 2019. aasta plaanides on ürituste osakaalu veel rohkem tõsta ja katsetada kogukonnale püsiva kohtumispaiga loomist. Teise uuendusena käivitasime sügisel podcasti. “​Ära kaaguta!​” on iga kuu eetris IDA raadios ja järelkuulatav internetis. IDA raadio kannab kõik saate produtseerimise ja levitamisega seotud kulud, saate ettevalmistamine ja -juhtimine on Feministeeriumi tiimi vabatahtlik töö. Kolmanda uuendusena oleme kollektiivina rohkem hakanud lugejatega suhtlema igakuise toimetuse veeru kaudu, kus selgitame oma seisukohti ja tutvustame plaane. Uuendused on toonud kaasa väikese rõhuasetuse tegevuse suunas, mille väljundina soovime näha rohkem feministlikku koostööd ja tugevamat kogukonda. 2017–2018 viisime läbi kaks projekti. Teavitusprojekti “Feminist ei raiska. Olulised sammud nullkuluni!”, rahastas Euroopa Liit Eesti Arengukoostöö Ümarlaua kaudu ja projekti eesmärk oli tutvustada Eestis elavatele feministidele ja võrdõiguslastele keskkonnateadlikku mõtteviisi. Projekti “​Writing about contemporary men and masculinities in feminist media: Nordic-Baltic cooperation and knowledge exchange​” rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti eesmärk oli panustada avalikku diskussiooni kaasaegsete maskuliinsuste teemadel ning selle raames tõlkisime ja vahetasime artikleid Islandi veebiväljaandega Knuz ja Soome feministliku ajakirjaga Tulva, samuti avaldasime eestikeelseid originaaltekste ja illustratsioone. 2018. aastal saime Põhjamaade Ministrite Nõukogu meediafondist toetust projektile “​Improving the quality and increasing the amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia​”. Projekti eesmärk on Feministeeriumi venekeelset sisu arendada ja projekt moodustab osa 2019. aasta kaasfinantseeringust. Projekti põhjendus Soovime, et Eesti oleks ühiskond, kus soolist võrdõiguslikkust kui põhimõtet austataks ning kus soopõhine ja muudel alustel diskrimineerimine oleks taunitud. Soovime, et soolisele võrdõiguslikkusele oleks olemas laiapõhine ühiskondlik toetus. Soovime, et debatti viiksid edasi pädevad huvigruppide esindajad, kes suudaksid pakkuda mitmekesist perspektiivi. Selleni jõuame, kui püstitame süstemaatiliselt soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise teemasid avalikus kõneaines ja päevakorras. Oluline on meie jaoks side kogukonnaga ja autorite-kõneisikute leidmine feministlikust kogukonnast. Kvaliteetse ja ajakohase veebiväljaande sisu loomiseks on vaja stabiilset toimetajatööd. Soovime tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi sisukate ja paraja tihedusega postitustega. Soovime, et Feministeeriumi veebiväljaandes oleks rohkem hästiargumenteeritud arvamuste mitmekesisust. Meie eesmärk ei ole pakkuda ühte kitsast vaatenurka (“õiget feminismi”), vaid erinevaid vaatenurki soolist võrdõiguslikkust puudutavatele küsimustele. Seda aitab teha aktiivne toimetajatöö, hea võimekus autoritega suhtlemisel ja pidev koostöö autoritega ning uute autorite väljakoolitamine. Soovime jätkuvalt arendada veebiväljaande venekeelset suunda originaaltekstide ja tõlgete avaldamisega, et seeläbi suurendada ühist vene- ja eestikeelset infovälja. Soovime jätkata koostööd teiste organisatsioonidega, et viia soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi erinevatesse kultuuri- ja sotsiaalprojektidesse. Rahvusvahelise koostöö arendamiseks plaanime avaldada mõningaid inglise keelseid tekste ning osaleda rahvusvahelistel üritustel. Soovime aktiviseerida soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvat kogukonda Eestis. Kõige suurema muudatusena soovime seega luua ruumi, mis võimaldaks kogukonnal füüsiliselt kohtuda. Kogukond on praegu suures jaos internetipõhine, kuid mitmed meie lugejad ja kaasautorid on avaldanud soovi rohkem 5 päriselt kohtuda. Soovitakse mh kogukonnaüritusi, töötube, loenguid ja vestlusringe. Ühine ruum looks hea pinnase rohujuuretasandil koostöö ja uute algatuste tekkeks. Oleme eelarvesse planeerinud vahendeid nii püsivaks ruumirendiks kui ühekordsete ürituste korraldamiseks (kaasfinantseeringust). Püsiv ruum on mõeldud nii Feministeeriumi kontori jaoks kui väiksemateks koosolekuteks ja üritusteks. 2019. aastal soovime ühise ruumi ja kohtumispaiga loomist katsetada. Suuremate ürituste tarbeks (nt avalikud vestlusringid) või ürituste jaoks, mis ei toimu Tallinnas, on planeeritud eraldi ruumirent. Kokkuvõttes tahame oma tegevused uuele tasandile viia ja oluline on siin just füüsilise ruumi loomine, mis aitaks soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvatel inimestel tutvuda, organiseeruda ning loob pinnase uute algatuste tekkeks. Projekti jätkusuutlikkus 2017. aastal lõime HMNi toel veebiväljaandesse uue annetuskeskkonna, tänaseks on meil ​ca​ 20 püsiannetajat ja rohkem ühekordseid annetajaid. Annetused aitavad MTÜ rahastust mitmekesistada ja parandavad jätkusuutlikust. 2019. aastal on plaanis annetuskeskkonda perioodiliselt turundada ja projektis on selle jaoks ette nähtud teavituskulud. Otsime oma tegevustele häid ja pikaajalisi partnereid. Nii aitab näiteks IDA raadio meie​ podcast​’i eetrisse lasta, kattes kõik produtseerimise ja levitamisega seotud kulud. Otsime ühisruumi loomiseks partnerit, kellega saaksime ühispindu jagada ning kellega saaksime teineteise tegevusi võimendada. Märkimisväärne osa tööst on tehtud ja tehakse jätkuvalt vabatahtliku töö näol. Mitmed autorid ja illustraatorid on oma loomingut Feministeeriumile annetanud, see on väga väärtuslik panus meie sisuloomesse. Projekti tiim Projekti tiimis on: - projektijuht, kes korraldab projekti sujuva elluviimise ja tagab asjaajamise korrektsuse; - kaks eesti ja üks vene suuna sisutoimetajat, kes suhtlevad autoritega, tellivad ja toimetavad tekste ning kirjutavad ise; - keeletoimetaja; - kogukonnaspetsialist, kes koordineerib infovahetust feministliku kogukonna ja lugejatega ning korraldab üritusi. Kuigi tiimi liikmetel on erinevad profiilid ja ülesanded, kattuvad nende rollid ja pädevused mingil määral. Kui keegi tiimi liikmetest peaks vahepeal haigestuma või lahkuma, on võimalik tööülesanded ümber jagada teiste vahel. Kõik koormused on osalised ning tiimi töö moodustab kokku umbes 1,1 täiskohaga inimese töömahu, millele lisandub 38 h vabatahtlikku tööd kuus. Sobivus HMNi 2019. aasta valdkondlike prioriteetidega Projekt vastab kahele sotsiaalvaldkonna aastaprioriteedile: ● 1.5: Soolise palgalõhe ennetamist ja vähendamist toetavad tegevused. Projekt toetab prioriteeti läbi naiste jõustamise ja kaasamise ühiskondlikkuse debatti; soolise võrdõiguslikkuse vaatenurga süstemaatilise esile tõstmise; ning palgalõhe teema ja muude otseselt seda mõjutavate teemade järjepideva käsitlemise (nt soolised stereotüübid, inspireerivad naised, diskrimineerimine tööturul jmt). Ürituste raames toome kokku soolise võrdõiguslikkuse teemast huvitatud naisi ja julgustame neid tegutsema ning valdkonnas aktiivsed olema. ● 1.6: Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud tegevused. Feministeeriumi otsene eesmärk on parandada teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadest; kogukonna (kellest paljud kuuluvad vähemusgruppidesse) kaasatuse suurendamine (ühisüritused on otsesed sellest lähtuvad tegevused); põimuvate 6 diskrimineerimisteemade käsitlemine (sugu ja seksuaalsus, rahvus, vanus, puue jne). Projekt toetab ka aktiivset venekeelse kogukonna kaasamist ja ühtse infovälja loomist. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projektil on kaks otsest ja üks kaudne eesmärk: 1. Projekti otsesed eesmärgid on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. 2. Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu. Projekti otsesed sihtrühmad: 1. Eestikeelsed lugejad: esmajärjekorras juba teemast huvitatud inimesed, nt Feministeeriumi senised lugejad; Facebooki gruppide Lilli Suburgi ja Virginia Woolf sind ei karda! liikmed (kokku ​ca​ 8100 inimest); ning nende kaudu teised potentsiaalselt huvitatud inimesed. Suburgi ja Woolfi liikmed kattuvad osaliselt, nad on peamiselt nooremapoolsed eestlased, nii naised kui ka mehed, paljud on lisaks soolisele võrdõiguslikkusele huvitatud LGBT+teemadest ning nendes gruppides on poliitikuid, tegevajakirjanikke ja -toimetajaid. Projekti tulemusel pakume sihtrühmale mitmekesist, ajakohast ja kvaliteetselt toimetatud teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade kohta. 2. Venekeelsed lugejad: eelkõige Feministeeriumi senised lugejad ning nende kaudu teised huvitatud inimesed. Info levib venekeelsetes meediakanalites ning sotsiaalmeedias inimeselt inimesele. Projekti tulemusel pakume sihtrühmale teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade kohta Eestis ning suurendame seeläbi ühist vene- ja eestikeelset infovälja. 3. Ajakirjanikud ja toimetajad. Projekti käigus pakutakse nii eesti- kui ka venekeelsetele meediaväljaannetele artikleid edasi levitamiseks ja avaldamiseks. Positiivne koostöökogemus on olemas peaaegu kõikide Eesti võrguväljaannetega, sh naisteajakirjade ja venekeelsete meediaväljaannetega. Sihtgrupp aitab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadel jõuda laiema lugejaskonnani. 4. Soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituva kogukonna liikmed, kes soovivad üritustel osaleda ning kes tulevad sihtgruppidest 1 ja 2 ning. Üritused ja kogunemised on mõeldud umbes 10-30 inimesele korraga. 5. Potentsiaalsed annetajad, kes on eelkõige Feministeeriumi püsilugejad ja üritustel osalejad. 6. Projektitiimi liikmed. Projekti tegevuste tulemusena on tiimil tekkinud püsiv kontoriruum ning arenenud koostöö Eesti, Soome, Läti ja Leedu partneritega. Projekti kaudne sihtrühm: Projekti kaudne sihtrühm on meediatarbijad laiemalt, kelleni projekti tegevuse käigus loodud sisu jõuab. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 7 - Projekti tulemusel ilmub aasta jooksul Feministeeriumis vähemalt 110 artiklit - Vähemalt 20 artiklit tõlgitakse vene keelest eesti keelde või vastupidi - Vähemalt 20 artiklit levib Feministeeriumist eesti- ja/või venekeelsetesse meediaväljaannetesse - Projekti tulemusel ilmub stabiilne uudisvoog Feministeeriumi sotsiaalmeedia kontodel - Toimunud on kokku vähemalt 6 üritust kogukonnale (kogunemisõhtud, vestlusringid, töötoad jmt) - Üritustel on osalenud kokku 200 inimest 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Veebiväljaande ja sotsiaalmeedia kontode aktiivne pidamine​ (kirjutamine, lugude ja illustratsioonide tellimine, toimetamine, tõlkimine, kommentaaride haldamine jne). Keskmine lugude ilmumise arv on 2–3 lugu nädalas. Aeg: jaanuar–detsember. Üritused​ (kogunemisõhtud, vestlusringid jne). Aeg: jaanuar–november (orienteeruvad toimumisajad on jaanuar, märts, mai, september ja november). Ruumide​ otsimine ja sisseseadmine. Aeg: jaanuar–veebruar. 8 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) x Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ Oma Tuba Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ Oma Tuba 3. Registrikood 80317604 4. Juriidiline aadress Õllepruuli 6–10, Tallinn 5. Postiaadress Õllepruuli 6–10, Tallinn 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* SEB​ ​EE701010220122534017 7. Esindaja nimi ja ametikoht Aet Kuusik, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Kadi Viik, projektijuht 9. Telefon 5061106 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt “Oma ruum” 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019– 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 94 500 € 14. Hasartmängumaksu 75 500 € Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 14 500 € 16. Kaasfinantseeringute summa 4500 € KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – ​Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: ​Tulude poolel​​ Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel​​ tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – ​Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Aet Kuusik, juhatuse liige /Allkirjastatud digitaalselt/ Nele Laos, juhatuse liige NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu 75 500 HMNi toetusest tehtavad Nõukogu kulud: Projektijuhi töötasu 12 kuud, 2332 13 h kuus Toimetajate töötasu, 2 inimest, 16 951 12 kuud, 45 h kuus Keeletoimetaja töötasu 12 3767 kuud, 20 h kuus Vene suuna toimetaja töötasu 9 4103 kuud, 30.5 h kuus Kogukonnaspetsialisti töötasu 9193 12 kuud, 45 h kuus + ühekordne tasu foorumi korraldamise eest 1500€ Tööjõumaksud 12 284 Honorarifond (tekstid, pildid, 12 500 tõlked, litsentsid jm) Kontoripind, rendi- ja 6600 kõrvalkulud, 11 kuud Ruumide kohandamine, 750 sisustus Feministlik Foorum Tallinn 3500 (ruumide ja tehnika rent; transpordikulud) 1 Ürituste korraldamine 900 (ruumirent ja suupisted), 6 üritust Raamatupidamisteenus 1500 Veebimajutus ja arendustööd 620 Turunduskulud 200 Koostöövõrgustiku 300 arendamine (liikmemaksud, reisikulud MTÜ esindamiseks) Omafinantseering 14 500 14 500 Omafinantseeringust 14 500 tehtavad kulud: Omapanus (annetused) 5 000 5 000 Omafinantseeringust tehtavad 5000 muud rahalised kulud Vabatahtlik töö 9 500 9 500 Tiimi vabatahtlik töö, 9500 38 h kuus (​ca​ 13 h/in) Kaasfinantseering 4 500 4 500 Kaasfinantseeringust 4500 (loetleda eraldi ja lisada tehtavad kulud: kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) Norden Media Grant 4 500 9 000 (millest 4 Feministeeriumi artiklite 4500 Scheme (Projekt 500 eurot 2019. toimetamine ja tõlked eesti ja “Improving the quality aastaks) / eraldatud vene keelte vahel (Jaan-märts) and increasing the 28.09.2018 amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia”) TULUD KOKKU 94 500 KULUD KOKKU 94 500 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Projektil on kaks otsest eesmärki ja üks kaudne eesmärk. Projekti otsesed eesmärgid on: a) Tagada veebiväljaande Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu. Selleks avaldame artikleid eesti ja vene keeles ning peame aktiivselt toetavaid sotsiaalmeediakanaleid. 2 b) Tugevdada ja aktiveerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. Seda teeme ürituste elluviimise ja feministliku foorumi korraldamise kaudu ning piloteerime kogukonnale kohtumispaiga loomist. Samuti kaasame kogukonda autorite ja illustraatorite näol. Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu. Võrreldes 2018. aastaga on meil plaanis suuremat rõhku panna kogukonna aktiviseerimisele, et inimesi omavahel kokku tuua. Selleks soovime luua füüsilise ruumi, kus oleks võimalik kohtuda ja üritusi korraldada, samuti Feministeeriumi kontorit pidada. Taust MTÜ Oma Tuba peab kogukondlikku veebiväljaannet Feministeerium, mille eesmärgiks on osaleda avalikus diskussioonis soolist võrdõiguslikkust väärtustava vaatenurgaga. Veebiväljaandes kommenteeritakse päevakajalisi teemasid, tutvustatakse eri teemadel feminismiteooriatest lähtuvaid käsitlusi ning parandatakse lugejate faktiteadmisi. Kuigi läbivaks teemaks on sugu ja sooline võrdõiguslikkus, käsitleme ka teisi vähemusi ja võrdset kohtlemist puudutavaid aktuaalseid teemasid, nt puuetega inimeste, pagulaste, rahvuse ja seksuaalsusega seonduvat. 2018. aastal oleme käsitlenud nt vanussurvet ja maskuliinsustega seotud teemasid. Kui alguses keskendusime eestikeelsele lugejaskonnale, laienesime 2016. aasta jooksul HMNi toel ka venekeelseks ning alates 2017. aastast on väljaandel rahvusvahelise koostöö arendamiseks väike inglise keelne alaleht. Feministeeriumi lähtepunktiks on naistele hääle andmine, kuid autoreid ja lugejaid on ka teise sooidentiteediga. Veebiväljaannet toetab mitu aktiivset sotsiaalmeediakontot. Facebookis kommenteerime jooksvalt aktuaalseid teemasid, Instagramis naisi või mehi alavääristavaid reklaame ja muud pildimaterjali ning Twitteris jagame artikleid. Aastatel 2015–2018 (novembri alguseni) on 231 000 lugejat teinud Feministeeriumi veebiportaalis kokku ca 447 000 lugemissessiooni. Samal perioodil on avaldatud kokku 719 artiklit (eesti keeles 633, vene keeles 66 ja inglise keeles 20). Veebiväljaannet on 2018. aastal lugenud keskmiselt 7600 inimest kuus ning umbes pool lugejaskonnast on korduvlugejad. Facebookis on Feministeeriumi lehel aasta jooksul juurde tulnud ca 400 jälgijat. Populaarsust on kasvatanud ka Instagram, kus on lisandunud ca 330 jälgijat. Twitteri jälgijate arv on püsinud sama. Google Analytics’i andmetel asuvad enamik lugejaid Eestis (80%), peamiselt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ülejäänud 20% asuvad välismaal: Suurbritannias, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Prantsusmaal, Rootsis, USAs jne. Facebook Insight’i andmetel on 83% lugejatest naised ja 15% mehed. Enim lugejaid on vanusevahemikus 25-34 aastat (41%) ja vahemikus 35-44 aastat (27%). Kolmas suurim grupp on vahemikus 18-24 aastat (16%). Feministeeriumi projekt on näidanud, kui hädasti on vaja sooteemalist infovälja nii kogukonna jaoks kui ka ühiskondliku debati tekitamiseks. Feministeerium otsib sageli külalisautoreid otse soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvast kogukonnast, samuti tõstatavad käsitlemist vajavad teemasid lugejad. Külalisautorid aitavad tuua soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise diskussiooni mitmekesisust ja uusi perspektiive. Paljud külaliskirjutajatest on Feministeeriumile kirjutamise näol esimest korda avalikult meedias arvamust avaldanud, seega tegemist on kogukonda võimestava tegevusega. Külalisautorite seas on ka tunnustatud arvamusliidreid ja oma valdkonna eksperte. Ühiskondlikku debatti aitab tekitada Feministeeriumi artiklite levik peavoolumeedia väljaannetesse. 2018. aastal on algupäraselt Feministeeriumi veebilehel avaldatud lugusid edasi avaldatud 48 korda ja avaldajate seas on ERR, EPL, Postimees, Delfi, Müürileht, Rus.Delfi, Rus.Postimees ja Edasi.org. Uued levitajad on kitsamalt spetsialiseerunud väljaanded nagu Äripäev, Bioneer ja Meditsiiniuudised. Levik aitab soolist võrdõiguslikkust käsitlevatel arvamustel tunduvalt laiema lugejaskonnani jõuda. Paralleelsete vene- ja eestikeelsete tekstide avaldamine aitab ühtlustada erinevate emakeeltega inimeste infovälja. 3 Feministeerium saab palju pöördumisi ja päringuid koostööks nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Oleme teinud koostööd teatritruppidega (nt “Sugu: N”, “Tõelised mehed, tõelised naised ja tõelised teised”, “Transformations”); kunstigaleriide, -kollektiivide ja muuseumitega (Vaal Galerii, Kraam, Tartmus, Vabamu); organisatsioonidega (EIGE, AKÜ, MTÜ Mondo, Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing ja ENUT); feministliku festivali Ladyfesti ja Tallinn Pride’iga; rohujuuretasandi gruppidega Ülase12 ja QueerEst; ning mitme meediaväljaandega Eestis ja mujal (nt Islandi Knuz, Norra Fett, Soome-Rootsi Astra ja Soome Tulva). Feministeerium on parteipoliitiliselt sõltumatu. 2018 aasta uuendused 2018. aasta suvel viisime läbi lugejauuringu, et lugejatelt tagasisidet saada ja enda arengut paremini suunata. Küsimustikku oli võimalik täita nii eesti kui vene keeles. Kokku vastas 237 inimest (97% eestikeelset, 3% venekeelset) ja 6 trolli. Küsitluses uurisime muuhulgas, kuidas lugejad meid leidnud on, milliseid kanaleid lugemiseks kasutatakse, millised on kõige huvipakkuvamad teemad ja mida rohkem tahetakse näha. Uurisime ka annetamise valmiduse kohta ja palusime vastajatel kirjeldada Feministeeriumit kui isikut. Pildil on nende tagasiside. Küsisime ka lugejatelt, kas nad tahaksid, et Feministeerium korraldaks rohkem teisi, sh veebiväliseid tegevusi ja millised need olla võiks. 66% soovis rohkem veebiväliseid tegevusi näha ja allolev pilt võtab soovid kokku. 4 Selgus, et lugejate ja meie arusaamad vajalikest tegevustest langevad suuresti kokku. Lisaks uutele meediategevustele nagu podcast mainiti sageli füüsilisi kogunemisi, nt kogukonnaüritused, töötoad, loengud, vestlusringid. Sooviti tegevusi nii Tallinnas kui mujal. Tajume ise ka vajadust kogukonnaürituste järele ning käivitasime sügisel ürituste sarja. Novembris korraldasime feministide kogunemisõhtu ja vanussurve teemalise vestlusringi. Kogunemisõhtust koorusid plaanid juba järgmisteks ühisüritusteks ja moodustus üks algatusgrupp. 2019. aasta plaanides on ürituste osakaalu veel rohkem tõsta ja katsetada kogukonnale püsiva kohtumispaiga loomist. Teise uuendusena käivitasime sügisel podcasti. “​Ära kaaguta!​” on iga kuu eetris IDA raadios ja järelkuulatav internetis. IDA raadio kannab kõik saate produtseerimise ja levitamisega seotud kulud, saate ettevalmistamine ja -juhtimine on Feministeeriumi tiimi vabatahtlik töö. Kolmanda uuendusena oleme kollektiivina rohkem hakanud lugejatega suhtlema igakuise toimetuse veeru kaudu, kus selgitame oma seisukohti ja tutvustame plaane. Uuendused on toonud kaasa väikese rõhuasetuse tegevuse suunas, mille väljundina soovime näha rohkem feministlikku koostööd ja tugevamat kogukonda. 2017–2018 viisime läbi kaks projekti. Teavitusprojekti “Feminist ei raiska. Olulised sammud nullkuluni!”, rahastas Euroopa Liit Eesti Arengukoostöö Ümarlaua kaudu ja projekti eesmärk oli tutvustada Eestis elavatele feministidele ja võrdõiguslastele keskkonnateadlikku mõtteviisi. Projekti “​Writing about contemporary men and masculinities in feminist media: Nordic-Baltic cooperation and knowledge exchange​” rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti eesmärk oli panustada avalikku diskussiooni kaasaegsete maskuliinsuste teemadel ning selle raames tõlkisime ja vahetasime artikleid Islandi veebiväljaandega Knuz ja Soome feministliku ajakirjaga Tulva, samuti avaldasime eestikeelseid originaaltekste ja illustratsioone. 2018. aastal saime Põhjamaade Ministrite Nõukogu meediafondist toetust projektile “​Improving the quality and increasing the amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia​”. Projekti eesmärk on Feministeeriumi venekeelset sisu arendada ja projekt moodustab osa 2019. aasta kaasfinantseeringust. Projekti põhjendus Soovime, et Eesti oleks ühiskond, kus soolist võrdõiguslikkust kui põhimõtet austataks ning kus soopõhine ja muudel alustel diskrimineerimine oleks taunitud. Soovime, et soolisele võrdõiguslikkusele oleks olemas 5 laiapõhine ühiskondlik toetus. Soovime, et debatti viiksid edasi pädevad huvigruppide esindajad, kes suudaksid pakkuda mitmekesist perspektiivi. Selleni jõuame, kui püstitame süstemaatiliselt soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise teemasid avalikus kõneaines ja päevakorras. Oluline on meie jaoks side kogukonnaga ja autorite-kõneisikute leidmine feministlikust kogukonnast. Kvaliteetse ja ajakohase veebiväljaande sisu loomiseks on vaja stabiilset toimetajatööd. Soovime tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi sisukate ja paraja tihedusega postitustega. Soovime, et Feministeeriumi veebiväljaandes oleks rohkem hästiargumenteeritud arvamuste mitmekesisust. Meie eesmärk ei ole pakkuda ühte kitsast vaatenurka (“õiget feminismi”), vaid erinevaid vaatenurki soolist võrdõiguslikkust puudutavatele küsimustele. Seda aitab teha aktiivne toimetajatöö, hea võimekus autoritega suhtlemisel ja pidev koostöö autoritega ning uute autorite väljakoolitamine. Soovime jätkuvalt arendada veebiväljaande venekeelset suunda originaaltekstide ja tõlgete avaldamisega, et seeläbi suurendada ühist vene- ja eestikeelset infovälja. Soovime jätkata koostööd teiste organisatsioonidega, et viia soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi erinevatesse kultuuri- ja sotsiaalprojektidesse. Rahvusvahelise koostöö arendamiseks plaanime avaldada mõningaid inglise keelseid tekste ning osaleda rahvusvahelistel üritustel. Soovime aktiviseerida soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvat kogukonda Eestis. Kõige suurema muudatusena soovime seega luua ruumi, mis võimaldaks kogukonnal füüsiliselt kohtuda. Kogukond on praegu suures jaos internetipõhine, kuid mitmed meie lugejad ja kaasautorid on avaldanud soovi rohkem päriselt kohtuda. Soovitakse mh kogukonnaüritusi, töötube, loenguid ja vestlusringe. Ühine ruum looks hea pinnase rohujuuretasandil koostöö ja uute algatuste tekkeks. Oleme eelarvesse planeerinud vahendeid nii püsivaks ruumirendiks kui ühekordsete ürituste korraldamiseks. Püsiv ruum on mõeldud nii Feministeeriumi kontori jaoks kui väiksemateks koosolekuteks ja üritusteks ning otsime praegu partnereid, kellega kokku kolides saaksime ühispindu jagada. 2019. aastal soovime ühise ruumi ja kohtumispaiga loomist katsetada. Suuremate ürituste tarbeks (nt avalikud vestlusringid ja feministlik foorum 2019) või ürituste jaoks, mis ei toimu Tallinnas, on planeeritud eraldi ruumirent. Foorumi sisuks on mitmesugused loengud ja praktilised töötoad, mis inspireerivad osalejaid tegevustega liituma ning uusi algatusi välja mõtlema ja ära tegema, koostööd arendama ning ennetavad aktivismiväsimust ja läbipõlemist. Ühine ruum, väiksemad üritused ja foorum toetavad teineteist. Kokkuvõttes tahame oma tegevused uuele tasandile viia ja oluline on siin just füüsilise ruumi loomine, mis aitaks soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvatel inimestel tutvuda, organiseeruda ning loob pinnase uute algatuste tekkeks. Projekti jätkusuutlikkus 2017. aastal lõime HMNi toel veebiväljaandesse uue annetuskeskkonna, tänaseks on meil ​ca​ 20 püsiannetajat ja rohkem ühekordseid annetajaid. Annetused aitavad MTÜ rahastust mitmekesistada ja parandavad jätkusuutlikust. 2019. aastal on plaanis annetuskeskkonda perioodiliselt turundada ja projektis on selle jaoks ette nähtud teavituskulud. Otsime oma tegevustele häid ja pikaajalisi partnereid. Nii aitab näiteks IDA raadio meie​ podcast​’i eetrisse lasta, kattes kõik produtseerimise ja levitamisega seotud kulud. Otsime ühisruumi loomiseks partnerit, kellega saaksime ühispindu jagada ning kellega saaksime teineteise tegevusi võimendada. Märkimisväärne osa tööst on tehtud ja tehakse jätkuvalt vabatahtliku töö näol. Mitmed autorid ja illustraatorid on oma loomingut Feministeeriumile annetanud, see on väga väärtuslik panus meie sisuloomesse. Projekti tiim Projekti tiimis on: - projektijuht, kes korraldab projekti sujuva elluviimise ja tagab asjaajamise korrektsuse; 6 - kaks eesti ja üks vene suuna sisutoimetajat, kes suhtlevad autoritega, tellivad ja toimetavad tekste ning kirjutavad ise; - keeletoimetaja; - kogukonnaspetsialist, kes koordineerib infovahetust feministliku kogukonna ja lugejatega, korraldab üritusi ja feministlikku festivali. Kuigi tiimi liikmetel on erinevad profiilid ja ülesanded, kattuvad nende rollid ja pädevused mingil määral. Kui keegi tiimi liikmetest peaks vahepeal haigestuma või lahkuma, on võimalik tööülesanded ümber jagada teiste vahel. Kõik koormused on osalised ning tiimi töö moodustab kokku umbes 1,2 täiskohaga inimese töömahu, millele lisandub 38 h vabatahtlikku tööd kuus. Sobivus HMNi 2019. aasta valdkondlike prioriteetidega Projekt vastab kahele sotsiaalvaldkonna aastaprioriteedile: ● 1.5: Soolise palgalõhe ennetamist ja vähendamist toetavad tegevused. Projekt toetab prioriteeti läbi naiste jõustamise ja kaasamise ühiskondlikkuse debatti; soolise võrdõiguslikkuse vaatenurga süstemaatilise esile tõstmise; ning palgalõhe teema ja muude otseselt seda mõjutavate teemade järjepideva käsitlemise (nt soolised stereotüübid, inspireerivad naised, diskrimineerimine tööturul jmt). Feministliku foorumi raames on planeeritud läbi viia töötube, mis jõustaksid noori naisi. Ürituste raames toome kokku soolise võrdõiguslikkuse teemast huvitatud naisi ja julgustame neid tegutsema ning valdkonnas aktiivsed olema. ● 1.6: Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud tegevused. Feministeeriumi otsene eesmärk on parandada teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadest; kogukonna (kellest paljud kuuluvad vähemusgruppidesse) kaasatuse suurendamine (ühisüritused ja foorum on otsesed sellest lähtuvad tegevused); põimuvate diskrimineerimisteemade käsitlemine (sugu ja seksuaalsus, rahvus, vanus, puue jne). Projekt toetab ka aktiivset venekeelse kogukonna kaasamist ja ühtse infovälja loomist. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projektil on kaks otsest ja üks kaudne eesmärk: 1. Projekti otsesed eesmärgid on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. 2. Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu. Projekti otsesed sihtrühmad: 1. Eestikeelsed lugejad: esmajärjekorras juba teemast huvitatud inimesed, nt Feministeeriumi senised lugejad; Facebooki gruppide Lilli Suburgi ja Virginia Woolf sind ei karda! liikmed (kokku ​ca​ 8100 inimest); ning nende kaudu teised potentsiaalselt huvitatud inimesed. Suburgi ja Woolfi liikmed kattuvad osaliselt, nad on peamiselt nooremapoolsed eestlased, nii naised kui ka mehed, paljud on lisaks soolisele võrdõiguslikkusele huvitatud LGBT+teemadest ning nendes gruppides on poliitikuid, tegevajakirjanikke ja -toimetajaid. Projekti tulemusel pakume sihtrühmale mitmekesist, ajakohast ja kvaliteetselt toimetatud teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade kohta. 2. Venekeelsed lugejad: eelkõige Feministeeriumi senised lugejad ning nende kaudu teised huvitatud inimesed. Info levib venekeelsetes meediakanalites ning sotsiaalmeedias inimeselt inimesele. 7 Projekti tulemusel pakume sihtrühmale teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade kohta Eestis ning suurendame seeläbi ühist vene- ja eestikeelset infovälja. 3. Ajakirjanikud ja toimetajad. Projekti käigus pakutakse nii eesti- kui ka venekeelsetele meediaväljaannetele artikleid edasi levitamiseks ja avaldamiseks. Positiivne koostöökogemus on olemas peaaegu kõikide Eesti võrguväljaannetega, sh naisteajakirjade ja venekeelsete meediaväljaannetega. Sihtgrupp aitab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadel jõuda laiema lugejaskonnani. 4. Soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituva kogukonna liikmed, kes soovivad üritustel osaleda ning kes tulevad sihtgruppidest 1 ja 2 ning. ​Ca​ 100 kogukonna liiget on oodatud Feminist Foorumile Tallinnas. Teised üritused ja kogunemised on mõeldud umbes 10-30 inimesele korraga. 5. Potentsiaalsed annetajad, kes on eelkõige Feministeeriumi püsilugejad, üritustel ja foorumil osalejad. 6. Projektitiimi liikmed. Projekti tegevuste tulemusena on tiimil tekkinud püsiv kontoriruum ning arenenud koostöö Eesti, Soome, Läti ja Leedu partneritega. Projekti kaudne sihtrühm: Projekti kaudne sihtrühm on meediatarbijad laiemalt, kelleni projekti tegevuse käigus loodud sisu jõuab. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused - Projekti tulemusel ilmub aasta jooksul Feministeeriumis vähemalt 120 artiklit - Vähemalt 20 artiklit tõlgitakse vene keelest eesti keelde või vastupidi - Vähemalt 30 artiklit levib Feministeeriumist eesti- ja/või venekeelsetesse meediaväljaannetesse - Projekti tulemusel ilmub stabiilne uudisvoog Feministeeriumi sotsiaalmeedia kontodel - Toimunud on kokku vähemalt 6 üritust kogukonnale (kogunemisõhtud, vestlusringid, töötoad) - Toimunud on Feminist Forum Tallinn - Üritustel ja foorumil on osalenud kokku 300 inimest 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Veebiväljaande ja sotsiaalmeedia kontode aktiivne pidamine​​ (kirjutamine, lugude ja illustratsioonide tellimine, toimetamine, tõlkimine, kommentaaride haldamine jne). Keskmine lugude ilmumise arv on 2–3 lugu nädalas. Aeg: jaanuar–detsember. Üritused​​ (foorum, kogunemisõhtud, vestlusringid jne). Aeg: jaanuar–november (orienteeruvad toimumisajad on jaanuar, märts, mai, september ja november, foorumi planeeritud toimumise aeg on mai algus). Ruumide​​ otsimine ja sisseseadmine. Aeg: jaanuar–veebruar. 8 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/840-1 ERITINGIMUSED Tallinn, jaanuar 2019. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja MTÜ Oma Tuba, registrikood 80317604, asukoht Õllepruuli 6-10, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Aet Kuusik (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 13 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 60 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt “Oma ruum” 5. Projekti eesmärk on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. 6. Oodatav tulemus: vastavalt planeeritule on toimunud üritused ning avaldatud artiklid. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.07.2019 ja koondaruande 20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 60 000 eurot (kuuskümmend tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE701010220122534017 SEB Pangas esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest. 8.1. 5000 eurot (viis tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 5000 eurot (viis tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 1 (3) 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e- post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Kadi Viik, tel 506 1106, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: 2 (3) Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Oma Tuba Registrikood 70001952 Registrikood 80317604 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Õllepruuli 6-10, Tallinn 10141 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 506 1106 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 SEB Pank EE70 1010 2201 2253 4017 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel