MTÜ Oma Tuba
Õllepruuli 6–10
Tallinn
13.11.2018
GARANTIIKIRI
Kinnitame, et MTÜ Oma Tuba panustab projekti “Oma ruum” 14 500 euro suuruse
omafinantseeringuga, millest 5000 eurot on rahaline panus ning 9500 eurot moodustab
vabatahtlik töö (38 h/kuu).
Lisaks kinnitame, et oleme saanud projektitoetuse Põhjamaade Ministrite Nõukogult
projektile “Improving the quality and increasing the amount of Russian-language media
content that is created by and targeting minority and underrepresented groups in Estonia”,
9000 eurot, millest 4500 eurot moodustab käesoleva projekti kaasfinantseeringu (eraldatud
Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt 28.09.2018).
Lisatud on kinnituskiri ja maksekorralduste kviitung, mis tõendab projektitoetuse laekumist.
Nele Laos
juhatuse liige
Aet Kuusik
juhatuse liige
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) x Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Oma Tuba
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Oma Tuba
3. Registrikood 80317604
4. Juriidiline aadress Õllepruuli 6–10, Tallinn
5. Postiaadress Õllepruuli 6–10, Tallinn
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* SEB EE701010220122534017
7. Esindaja nimi ja ametikoht Aet Kuusik, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Kadi Viik, projektijuht
9. Telefon 5061106
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja
kogukonnaprojekt “Oma ruum”
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019– 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 75 000 €
14. Hasartmängumaksu 60 000 €
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 10 500 €
16. Kaasfinantseeringute summa 4500 €
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Aet Kuusik, juhatuse liige /Allkirjastatud digitaalselt/
Nele Laos, juhatuse liige
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 60 000 HMNi toetusest tehtavad
Nõukogu kulud:
Projektijuhi töötasu 12 kuud, 2 152
12 h kuus
Toimetajate töötasu, 2 inimest, 16 574
12 kuud, 44 h kuus
Keeletoimetaja töötasu 12 3 767
kuud, 20 h kuus
Kogukonnaspetsialisti töötasu 7 893
12 kuud, 44 h kuus
Tööjõumaksud 10 270
Vene suuna toimetaja töötasu 4 800
12 kuud, 20 h kuus (arve)
Honorarifond (tekstid, pildid, 5 300
tõlked, litsentsid jm)
Kontoripind, rendi- ja 6 600
kõrvalkulud, 11 kuud
Ruumide kohandamine, 524
sisustus
Raamatupidamisteenus 1 500
Veebimajutus ja arendustööd 620
Omafinantseering 10 500 10 500 Omafinantseeringust 10 500
tehtavad kulud:
1
Omapanus (annetused) 1 000 1 000 Omafinantseeringust tehtavad 1000
muud rahalised kulud
Vabatahtlik töö 9 500 9 500 Tiimi vabatahtlik töö, 9500
38 h kuus (ca 13 h/in)
Kaasfinantseering 4 500 4 500 Kaasfinantseeringust 4500
(loetleda eraldi ja lisada tehtavad kulud:
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Norden Media Grant 4 500 9 000 (millest 4 Feministeeriumi artiklite 4500
Scheme (Projekt 500 eurot 2019. toimetamine ja tõlked eesti ja
“Improving the quality aastaks) / eraldatud vene keelte vahel (jaan-märts)
and increasing the 28.09.2018
amount of
Russian-language media
content that is created by
and targeting minority
and underrepresented
groups in Estonia”)
TULUD KOKKU 75 000 KULUD KOKKU 75 000
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projektil on kaks otsest eesmärki ja üks kaudne eesmärk. Projekti otsesed eesmärgid on:
a) Tagada veebiväljaande Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva
kommunikatsioonitöö kaudu. Selleks avaldame artikleid eesti ja vene keeles ning peame aktiivselt
toetavaid sotsiaalmeediakanaleid.
b) Tugevdada ja aktiveerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. Seda teeme
ürituste elluviimise korraldamise kaudu ning piloteerime kogukonnale kohtumispaiga loomist.
Samuti kaasame kogukonda autorite ja illustraatorite näol.
Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja
järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu.
Võrreldes 2018. aastaga on meil plaanis suuremat rõhku panna kogukonna aktiviseerimisele, et inimesi
omavahel kokku tuua. Selleks soovime luua füüsilise ruumi, kus oleks võimalik kohtuda ja üritusi
korraldada, samuti Feministeeriumi kontorit pidada.
Taust
MTÜ Oma Tuba peab kogukondlikku veebiväljaannet Feministeerium, mille eesmärgiks on osaleda avalikus
diskussioonis soolist võrdõiguslikkust väärtustava vaatenurgaga. Veebiväljaandes kommenteeritakse
päevakajalisi teemasid, tutvustatakse eri teemadel feminismiteooriatest lähtuvaid käsitlusi ning parandatakse
lugejate faktiteadmisi. Kuigi läbivaks teemaks on sugu ja sooline võrdõiguslikkus, käsitleme ka teisi
vähemusi ja võrdset kohtlemist puudutavaid aktuaalseid teemasid, nt puuetega inimeste, pagulaste, rahvuse ja
2
seksuaalsusega seonduvat. 2018. aastal oleme käsitlenud nt vanussurvet ja maskuliinsustega seotud teemasid.
Kui alguses keskendusime eestikeelsele lugejaskonnale, laienesime 2016. aasta jooksul HMNi toel ka
venekeelseks ning alates 2017. aastast on väljaandel rahvusvahelise koostöö arendamiseks väike inglise
keelne alaleht. Feministeeriumi lähtepunktiks on naistele hääle andmine, kuid autoreid ja lugejaid on ka teise
sooidentiteediga.
Veebiväljaannet toetab mitu aktiivset sotsiaalmeediakontot. Facebookis kommenteerime jooksvalt
aktuaalseid teemasid, Instagramis naisi või mehi alavääristavaid reklaame ja muud pildimaterjali ning
Twitteris jagame artikleid. Aastatel 2015–2018 (novembri alguseni) on 231 000 lugejat teinud
Feministeeriumi veebiportaalis kokku ca 447 000 lugemissessiooni. Samal perioodil on avaldatud kokku 719
artiklit (eesti keeles 633, vene keeles 66 ja inglise keeles 20). Veebiväljaannet on 2018. aastal lugenud
keskmiselt 7600 inimest kuus ning umbes pool lugejaskonnast on korduvlugejad. Facebookis on
Feministeeriumi lehel aasta jooksul juurde tulnud ca 400 jälgijat. Populaarsust on kasvatanud ka Instagram,
kus on lisandunud ca 330 jälgijat. Twitteri jälgijate arv on püsinud sama. Google Analytics’i andmetel
asuvad enamik lugejaid Eestis (80%), peamiselt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ülejäänud 20%
asuvad välismaal: Suurbritannias, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Prantsusmaal, Rootsis, USAs jne.
Facebook Insight’i andmetel on 83% lugejatest naised ja 15% mehed. Enim lugejaid on vanusevahemikus
25-34 aastat (41%) ja vahemikus 35-44 aastat (27%). Kolmas suurim grupp on vahemikus 18-24 aastat
(16%).
Feministeeriumi projekt on näidanud, kui hädasti on vaja sooteemalist infovälja nii kogukonna jaoks kui ka
ühiskondliku debati tekitamiseks. Feministeerium otsib sageli külalisautoreid otse soolise võrdõiguslikkuse
teemast huvituvast kogukonnast, samuti tõstatavad käsitlemist vajavad teemasid lugejad. Külalisautorid
aitavad tuua soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise diskussiooni mitmekesisust ja uusi perspektiive.
Paljud külaliskirjutajatest on Feministeeriumile kirjutamise näol esimest korda avalikult meedias arvamust
avaldanud, seega tegemist on kogukonda võimestava tegevusega. Külalisautorite seas on ka tunnustatud
arvamusliidreid ja oma valdkonna eksperte.
Ühiskondlikku debatti aitab tekitada Feministeeriumi artiklite levik peavoolumeedia väljaannetesse. 2018.
aastal on algupäraselt Feministeeriumi veebilehel avaldatud lugusid edasi avaldatud 48 korda ja avaldajate
seas on ERR, EPL, Postimees, Delfi, Müürileht, Rus.Delfi, Rus.Postimees ja Edasi.org. Uued levitajad on
kitsamalt spetsialiseerunud väljaanded nagu Äripäev, Bioneer ja Meditsiiniuudised. Levik aitab soolist
võrdõiguslikkust käsitlevatel arvamustel tunduvalt laiema lugejaskonnani jõuda. Paralleelsete vene- ja
eestikeelsete tekstide avaldamine aitab ühtlustada erinevate emakeeltega inimeste infovälja.
Feministeerium saab palju pöördumisi ja päringuid koostööks nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Oleme
teinud koostööd teatritruppidega (nt “Sugu: N”, “Tõelised mehed, tõelised naised ja tõelised teised”,
“Transformations”); kunstigaleriide, -kollektiivide ja muuseumitega (Vaal Galerii, Kraam, Tartmus,
Vabamu); organisatsioonidega (EIGE, AKÜ, MTÜ Mondo, Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing ja
ENUT); feministliku festivali Ladyfesti ja Tallinn Pride’iga; rohujuuretasandi gruppidega Ülase12 ja
QueerEst; ning mitme meediaväljaandega Eestis ja mujal (nt Islandi Knuz, Norra Fett, Soome-Rootsi Astra
ja Soome Tulva).
Feministeerium on parteipoliitiliselt sõltumatu.
2018 aasta uuendused
2018. aasta suvel viisime läbi lugejauuringu, et lugejatelt tagasisidet saada ja enda arengut paremini suunata.
Küsimustikku oli võimalik täita nii eesti kui vene keeles. Kokku vastas 237 inimest (97% eestikeelset, 3%
venekeelset) ja 6 trolli. Küsitluses uurisime muuhulgas, kuidas lugejad meid leidnud on, milliseid kanaleid
lugemiseks kasutatakse, millised on kõige huvipakkuvamad teemad ja mida rohkem tahetakse näha.
Uurisime ka annetamise valmiduse kohta ja palusime vastajatel kirjeldada Feministeeriumit kui isikut. Pildil
on nende tagasiside.
3
Küsisime ka lugejatelt, kas nad tahaksid, et Feministeerium korraldaks rohkem teisi, sh veebiväliseid
tegevusi ja millised need olla võiks. 66% soovis rohkem veebiväliseid tegevusi näha ja allolev pilt võtab
soovid kokku.
4
Selgus, et lugejate ja meie arusaamad vajalikest tegevustest langevad suuresti kokku. Lisaks uutele
meediategevustele nagu podcast mainiti sageli füüsilisi kogunemisi, nt kogukonnaüritused, töötoad, loengud,
vestlusringid. Sooviti tegevusi nii Tallinnas kui mujal. Tajume ise ka vajadust kogukonnaürituste järele ning
käivitasime sügisel ürituste sarja. Novembris korraldasime feministide kogunemisõhtu ja vanussurve
teemalise vestlusringi. Kogunemisõhtust koorusid plaanid juba järgmisteks ühisüritusteks ja moodustus üks
algatusgrupp. 2019. aasta plaanides on ürituste osakaalu veel rohkem tõsta ja katsetada kogukonnale püsiva
kohtumispaiga loomist.
Teise uuendusena käivitasime sügisel podcasti. “Ära kaaguta!” on iga kuu eetris IDA raadios ja järelkuulatav
internetis. IDA raadio kannab kõik saate produtseerimise ja levitamisega seotud kulud, saate
ettevalmistamine ja -juhtimine on Feministeeriumi tiimi vabatahtlik töö.
Kolmanda uuendusena oleme kollektiivina rohkem hakanud lugejatega suhtlema igakuise toimetuse veeru
kaudu, kus selgitame oma seisukohti ja tutvustame plaane. Uuendused on toonud kaasa väikese rõhuasetuse
tegevuse suunas, mille väljundina soovime näha rohkem feministlikku koostööd ja tugevamat kogukonda.
2017–2018 viisime läbi kaks projekti. Teavitusprojekti “Feminist ei raiska. Olulised sammud nullkuluni!”,
rahastas Euroopa Liit Eesti Arengukoostöö Ümarlaua kaudu ja projekti eesmärk oli tutvustada Eestis
elavatele feministidele ja võrdõiguslastele keskkonnateadlikku mõtteviisi. Projekti “Writing about
contemporary men and masculinities in feminist media: Nordic-Baltic cooperation and knowledge exchange”
rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti eesmärk oli panustada avalikku diskussiooni kaasaegsete
maskuliinsuste teemadel ning selle raames tõlkisime ja vahetasime artikleid Islandi veebiväljaandega Knuz ja
Soome feministliku ajakirjaga Tulva, samuti avaldasime eestikeelseid originaaltekste ja illustratsioone.
2018. aastal saime Põhjamaade Ministrite Nõukogu meediafondist toetust projektile “Improving the quality
and increasing the amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and
underrepresented groups in Estonia”. Projekti eesmärk on Feministeeriumi venekeelset sisu arendada ja
projekt moodustab osa 2019. aasta kaasfinantseeringust.
Projekti põhjendus
Soovime, et Eesti oleks ühiskond, kus soolist võrdõiguslikkust kui põhimõtet austataks ning kus soopõhine ja
muudel alustel diskrimineerimine oleks taunitud. Soovime, et soolisele võrdõiguslikkusele oleks olemas
laiapõhine ühiskondlik toetus. Soovime, et debatti viiksid edasi pädevad huvigruppide esindajad, kes
suudaksid pakkuda mitmekesist perspektiivi. Selleni jõuame, kui püstitame süstemaatiliselt soolise
võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise teemasid avalikus kõneaines ja päevakorras. Oluline on meie jaoks
side kogukonnaga ja autorite-kõneisikute leidmine feministlikust kogukonnast.
Kvaliteetse ja ajakohase veebiväljaande sisu loomiseks on vaja stabiilset toimetajatööd. Soovime tagada
Feministeeriumi jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi sisukate ja paraja tihedusega postitustega. Soovime, et
Feministeeriumi veebiväljaandes oleks rohkem hästiargumenteeritud arvamuste mitmekesisust. Meie
eesmärk ei ole pakkuda ühte kitsast vaatenurka (“õiget feminismi”), vaid erinevaid vaatenurki soolist
võrdõiguslikkust puudutavatele küsimustele. Seda aitab teha aktiivne toimetajatöö, hea võimekus autoritega
suhtlemisel ja pidev koostöö autoritega ning uute autorite väljakoolitamine.
Soovime jätkuvalt arendada veebiväljaande venekeelset suunda originaaltekstide ja tõlgete avaldamisega, et
seeläbi suurendada ühist vene- ja eestikeelset infovälja. Soovime jätkata koostööd teiste organisatsioonidega,
et viia soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi erinevatesse kultuuri- ja sotsiaalprojektidesse. Rahvusvahelise
koostöö arendamiseks plaanime avaldada mõningaid inglise keelseid tekste ning osaleda rahvusvahelistel
üritustel.
Soovime aktiviseerida soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvat kogukonda Eestis. Kõige suurema
muudatusena soovime seega luua ruumi, mis võimaldaks kogukonnal füüsiliselt kohtuda. Kogukond on
praegu suures jaos internetipõhine, kuid mitmed meie lugejad ja kaasautorid on avaldanud soovi rohkem
5
päriselt kohtuda. Soovitakse mh kogukonnaüritusi, töötube, loenguid ja vestlusringe. Ühine ruum looks hea
pinnase rohujuuretasandil koostöö ja uute algatuste tekkeks. Oleme eelarvesse planeerinud vahendeid nii
püsivaks ruumirendiks kui ühekordsete ürituste korraldamiseks (kaasfinantseeringust). Püsiv ruum on
mõeldud nii Feministeeriumi kontori jaoks kui väiksemateks koosolekuteks ja üritusteks. 2019. aastal
soovime ühise ruumi ja kohtumispaiga loomist katsetada. Suuremate ürituste tarbeks (nt avalikud
vestlusringid) või ürituste jaoks, mis ei toimu Tallinnas, on planeeritud eraldi ruumirent.
Kokkuvõttes tahame oma tegevused uuele tasandile viia ja oluline on siin just füüsilise ruumi loomine, mis
aitaks soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvatel inimestel tutvuda, organiseeruda ning loob pinnase uute
algatuste tekkeks.
Projekti jätkusuutlikkus
2017. aastal lõime HMNi toel veebiväljaandesse uue annetuskeskkonna, tänaseks on meil ca 20 püsiannetajat
ja rohkem ühekordseid annetajaid. Annetused aitavad MTÜ rahastust mitmekesistada ja parandavad
jätkusuutlikust. 2019. aastal on plaanis annetuskeskkonda perioodiliselt turundada ja projektis on selle jaoks
ette nähtud teavituskulud.
Otsime oma tegevustele häid ja pikaajalisi partnereid. Nii aitab näiteks IDA raadio meie podcast’i eetrisse
lasta, kattes kõik produtseerimise ja levitamisega seotud kulud. Otsime ühisruumi loomiseks partnerit,
kellega saaksime ühispindu jagada ning kellega saaksime teineteise tegevusi võimendada.
Märkimisväärne osa tööst on tehtud ja tehakse jätkuvalt vabatahtliku töö näol. Mitmed autorid ja
illustraatorid on oma loomingut Feministeeriumile annetanud, see on väga väärtuslik panus meie
sisuloomesse.
Projekti tiim
Projekti tiimis on:
- projektijuht, kes korraldab projekti sujuva elluviimise ja tagab asjaajamise korrektsuse;
- kaks eesti ja üks vene suuna sisutoimetajat, kes suhtlevad autoritega, tellivad ja toimetavad tekste
ning kirjutavad ise;
- keeletoimetaja;
- kogukonnaspetsialist, kes koordineerib infovahetust feministliku kogukonna ja lugejatega ning
korraldab üritusi.
Kuigi tiimi liikmetel on erinevad profiilid ja ülesanded, kattuvad nende rollid ja pädevused mingil määral.
Kui keegi tiimi liikmetest peaks vahepeal haigestuma või lahkuma, on võimalik tööülesanded ümber jagada
teiste vahel. Kõik koormused on osalised ning tiimi töö moodustab kokku umbes 1,1 täiskohaga inimese
töömahu, millele lisandub 38 h vabatahtlikku tööd kuus.
Sobivus HMNi 2019. aasta valdkondlike prioriteetidega
Projekt vastab kahele sotsiaalvaldkonna aastaprioriteedile:
● 1.5: Soolise palgalõhe ennetamist ja vähendamist toetavad tegevused. Projekt toetab prioriteeti läbi
naiste jõustamise ja kaasamise ühiskondlikkuse debatti; soolise võrdõiguslikkuse vaatenurga
süstemaatilise esile tõstmise; ning palgalõhe teema ja muude otseselt seda mõjutavate teemade
järjepideva käsitlemise (nt soolised stereotüübid, inspireerivad naised, diskrimineerimine tööturul
jmt). Ürituste raames toome kokku soolise võrdõiguslikkuse teemast huvitatud naisi ja julgustame
neid tegutsema ning valdkonnas aktiivsed olema.
● 1.6: Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud
tegevused. Feministeeriumi otsene eesmärk on parandada teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdse kohtlemise teemadest; kogukonna (kellest paljud kuuluvad vähemusgruppidesse) kaasatuse
suurendamine (ühisüritused on otsesed sellest lähtuvad tegevused); põimuvate
6
diskrimineerimisteemade käsitlemine (sugu ja seksuaalsus, rahvus, vanus, puue jne). Projekt toetab
ka aktiivset venekeelse kogukonna kaasamist ja ühtse infovälja loomist.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projektil on kaks otsest ja üks kaudne eesmärk:
1. Projekti otsesed eesmärgid on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva
kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast
hoolivat kogukonda.
2. Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja
järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu.
Projekti otsesed sihtrühmad:
1. Eestikeelsed lugejad: esmajärjekorras juba teemast huvitatud inimesed, nt Feministeeriumi senised
lugejad; Facebooki gruppide Lilli Suburgi ja Virginia Woolf sind ei karda! liikmed (kokku ca 8100
inimest); ning nende kaudu teised potentsiaalselt huvitatud inimesed. Suburgi ja Woolfi liikmed
kattuvad osaliselt, nad on peamiselt nooremapoolsed eestlased, nii naised kui ka mehed, paljud on
lisaks soolisele võrdõiguslikkusele huvitatud LGBT+teemadest ning nendes gruppides on poliitikuid,
tegevajakirjanikke ja -toimetajaid. Projekti tulemusel pakume sihtrühmale mitmekesist, ajakohast ja
kvaliteetselt toimetatud teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade kohta.
2. Venekeelsed lugejad: eelkõige Feministeeriumi senised lugejad ning nende kaudu teised huvitatud
inimesed. Info levib venekeelsetes meediakanalites ning sotsiaalmeedias inimeselt inimesele.
Projekti tulemusel pakume sihtrühmale teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
teemade kohta Eestis ning suurendame seeläbi ühist vene- ja eestikeelset infovälja.
3. Ajakirjanikud ja toimetajad. Projekti käigus pakutakse nii eesti- kui ka venekeelsetele
meediaväljaannetele artikleid edasi levitamiseks ja avaldamiseks. Positiivne koostöökogemus on
olemas peaaegu kõikide Eesti võrguväljaannetega, sh naisteajakirjade ja venekeelsete
meediaväljaannetega. Sihtgrupp aitab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadel jõuda
laiema lugejaskonnani.
4. Soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituva kogukonna liikmed, kes soovivad üritustel osaleda ning
kes tulevad sihtgruppidest 1 ja 2 ning. Üritused ja kogunemised on mõeldud umbes 10-30 inimesele
korraga.
5. Potentsiaalsed annetajad, kes on eelkõige Feministeeriumi püsilugejad ja üritustel osalejad.
6. Projektitiimi liikmed. Projekti tegevuste tulemusena on tiimil tekkinud püsiv kontoriruum ning
arenenud koostöö Eesti, Soome, Läti ja Leedu partneritega.
Projekti kaudne sihtrühm:
Projekti kaudne sihtrühm on meediatarbijad laiemalt, kelleni projekti tegevuse käigus loodud sisu jõuab.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
7
- Projekti tulemusel ilmub aasta jooksul Feministeeriumis vähemalt 110 artiklit
- Vähemalt 20 artiklit tõlgitakse vene keelest eesti keelde või vastupidi
- Vähemalt 20 artiklit levib Feministeeriumist eesti- ja/või venekeelsetesse meediaväljaannetesse
- Projekti tulemusel ilmub stabiilne uudisvoog Feministeeriumi sotsiaalmeedia kontodel
- Toimunud on kokku vähemalt 6 üritust kogukonnale (kogunemisõhtud, vestlusringid, töötoad jmt)
- Üritustel on osalenud kokku 200 inimest
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Veebiväljaande ja sotsiaalmeedia kontode aktiivne pidamine (kirjutamine, lugude ja illustratsioonide
tellimine, toimetamine, tõlkimine, kommentaaride haldamine jne). Keskmine lugude ilmumise arv on 2–3
lugu nädalas.
Aeg: jaanuar–detsember.
Üritused (kogunemisõhtud, vestlusringid jne).
Aeg: jaanuar–november (orienteeruvad toimumisajad on jaanuar, märts, mai, september ja november).
Ruumide otsimine ja sisseseadmine.
Aeg: jaanuar–veebruar.
8
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) x Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi MTÜ Oma Tuba
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi MTÜ Oma Tuba
3. Registrikood 80317604
4. Juriidiline aadress Õllepruuli 6–10, Tallinn
5. Postiaadress Õllepruuli 6–10, Tallinn
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* SEB EE701010220122534017
7. Esindaja nimi ja ametikoht Aet Kuusik, juhatuse liige
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Kadi Viik, projektijuht
9. Telefon 5061106
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja
kogukonnaprojekt “Oma ruum”
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019– 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 94 500 €
14. Hasartmängumaksu 75 500 €
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 14 500 €
16. Kaasfinantseeringute summa 4500 €
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Aet Kuusik, juhatuse liige /Allkirjastatud digitaalselt/
Nele Laos, juhatuse liige
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa /
vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 75 500 HMNi toetusest tehtavad
Nõukogu kulud:
Projektijuhi töötasu 12 kuud, 2332
13 h kuus
Toimetajate töötasu, 2 inimest, 16 951
12 kuud, 45 h kuus
Keeletoimetaja töötasu 12 3767
kuud, 20 h kuus
Vene suuna toimetaja töötasu 9 4103
kuud, 30.5 h kuus
Kogukonnaspetsialisti töötasu 9193
12 kuud, 45 h kuus +
ühekordne tasu foorumi
korraldamise eest 1500€
Tööjõumaksud 12 284
Honorarifond (tekstid, pildid, 12 500
tõlked, litsentsid jm)
Kontoripind, rendi- ja 6600
kõrvalkulud, 11 kuud
Ruumide kohandamine, 750
sisustus
Feministlik Foorum Tallinn 3500
(ruumide ja tehnika rent;
transpordikulud)
1
Ürituste korraldamine 900
(ruumirent ja suupisted), 6
üritust
Raamatupidamisteenus 1500
Veebimajutus ja arendustööd 620
Turunduskulud 200
Koostöövõrgustiku 300
arendamine (liikmemaksud,
reisikulud MTÜ esindamiseks)
Omafinantseering 14 500 14 500 Omafinantseeringust 14 500
tehtavad kulud:
Omapanus (annetused) 5 000 5 000 Omafinantseeringust tehtavad 5000
muud rahalised kulud
Vabatahtlik töö 9 500 9 500 Tiimi vabatahtlik töö, 9500
38 h kuus (ca 13 h/in)
Kaasfinantseering 4 500 4 500 Kaasfinantseeringust 4500
(loetleda eraldi ja lisada tehtavad kulud:
kaasfinantseerimist
tõendavad dokumendid)
Norden Media Grant 4 500 9 000 (millest 4 Feministeeriumi artiklite 4500
Scheme (Projekt 500 eurot 2019. toimetamine ja tõlked eesti ja
“Improving the quality aastaks) / eraldatud vene keelte vahel (Jaan-märts)
and increasing the 28.09.2018
amount of
Russian-language media
content that is created by
and targeting minority
and underrepresented
groups in Estonia”)
TULUD KOKKU 94 500 KULUD KOKKU 94 500
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projektil on kaks otsest eesmärki ja üks kaudne eesmärk. Projekti otsesed eesmärgid on:
a) Tagada veebiväljaande Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva
kommunikatsioonitöö kaudu. Selleks avaldame artikleid eesti ja vene keeles ning peame aktiivselt
toetavaid sotsiaalmeediakanaleid.
2
b) Tugevdada ja aktiveerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast hoolivat kogukonda. Seda teeme
ürituste elluviimise ja feministliku foorumi korraldamise kaudu ning piloteerime kogukonnale
kohtumispaiga loomist. Samuti kaasame kogukonda autorite ja illustraatorite näol.
Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja
järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu.
Võrreldes 2018. aastaga on meil plaanis suuremat rõhku panna kogukonna aktiviseerimisele, et inimesi
omavahel kokku tuua. Selleks soovime luua füüsilise ruumi, kus oleks võimalik kohtuda ja üritusi
korraldada, samuti Feministeeriumi kontorit pidada.
Taust
MTÜ Oma Tuba peab kogukondlikku veebiväljaannet Feministeerium, mille eesmärgiks on osaleda avalikus
diskussioonis soolist võrdõiguslikkust väärtustava vaatenurgaga. Veebiväljaandes kommenteeritakse
päevakajalisi teemasid, tutvustatakse eri teemadel feminismiteooriatest lähtuvaid käsitlusi ning parandatakse
lugejate faktiteadmisi. Kuigi läbivaks teemaks on sugu ja sooline võrdõiguslikkus, käsitleme ka teisi
vähemusi ja võrdset kohtlemist puudutavaid aktuaalseid teemasid, nt puuetega inimeste, pagulaste, rahvuse ja
seksuaalsusega seonduvat. 2018. aastal oleme käsitlenud nt vanussurvet ja maskuliinsustega seotud teemasid.
Kui alguses keskendusime eestikeelsele lugejaskonnale, laienesime 2016. aasta jooksul HMNi toel ka
venekeelseks ning alates 2017. aastast on väljaandel rahvusvahelise koostöö arendamiseks väike inglise
keelne alaleht. Feministeeriumi lähtepunktiks on naistele hääle andmine, kuid autoreid ja lugejaid on ka teise
sooidentiteediga.
Veebiväljaannet toetab mitu aktiivset sotsiaalmeediakontot. Facebookis kommenteerime jooksvalt
aktuaalseid teemasid, Instagramis naisi või mehi alavääristavaid reklaame ja muud pildimaterjali ning
Twitteris jagame artikleid. Aastatel 2015–2018 (novembri alguseni) on 231 000 lugejat teinud
Feministeeriumi veebiportaalis kokku ca 447 000 lugemissessiooni. Samal perioodil on avaldatud kokku 719
artiklit (eesti keeles 633, vene keeles 66 ja inglise keeles 20). Veebiväljaannet on 2018. aastal lugenud
keskmiselt 7600 inimest kuus ning umbes pool lugejaskonnast on korduvlugejad. Facebookis on
Feministeeriumi lehel aasta jooksul juurde tulnud ca 400 jälgijat. Populaarsust on kasvatanud ka Instagram,
kus on lisandunud ca 330 jälgijat. Twitteri jälgijate arv on püsinud sama. Google Analytics’i andmetel
asuvad enamik lugejaid Eestis (80%), peamiselt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ülejäänud 20%
asuvad välismaal: Suurbritannias, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Prantsusmaal, Rootsis, USAs jne.
Facebook Insight’i andmetel on 83% lugejatest naised ja 15% mehed. Enim lugejaid on vanusevahemikus
25-34 aastat (41%) ja vahemikus 35-44 aastat (27%). Kolmas suurim grupp on vahemikus 18-24 aastat
(16%).
Feministeeriumi projekt on näidanud, kui hädasti on vaja sooteemalist infovälja nii kogukonna jaoks kui ka
ühiskondliku debati tekitamiseks. Feministeerium otsib sageli külalisautoreid otse soolise võrdõiguslikkuse
teemast huvituvast kogukonnast, samuti tõstatavad käsitlemist vajavad teemasid lugejad. Külalisautorid
aitavad tuua soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise diskussiooni mitmekesisust ja uusi perspektiive.
Paljud külaliskirjutajatest on Feministeeriumile kirjutamise näol esimest korda avalikult meedias arvamust
avaldanud, seega tegemist on kogukonda võimestava tegevusega. Külalisautorite seas on ka tunnustatud
arvamusliidreid ja oma valdkonna eksperte.
Ühiskondlikku debatti aitab tekitada Feministeeriumi artiklite levik peavoolumeedia väljaannetesse. 2018.
aastal on algupäraselt Feministeeriumi veebilehel avaldatud lugusid edasi avaldatud 48 korda ja avaldajate
seas on ERR, EPL, Postimees, Delfi, Müürileht, Rus.Delfi, Rus.Postimees ja Edasi.org. Uued levitajad on
kitsamalt spetsialiseerunud väljaanded nagu Äripäev, Bioneer ja Meditsiiniuudised. Levik aitab soolist
võrdõiguslikkust käsitlevatel arvamustel tunduvalt laiema lugejaskonnani jõuda. Paralleelsete vene- ja
eestikeelsete tekstide avaldamine aitab ühtlustada erinevate emakeeltega inimeste infovälja.
3
Feministeerium saab palju pöördumisi ja päringuid koostööks nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Oleme
teinud koostööd teatritruppidega (nt “Sugu: N”, “Tõelised mehed, tõelised naised ja tõelised teised”,
“Transformations”); kunstigaleriide, -kollektiivide ja muuseumitega (Vaal Galerii, Kraam, Tartmus,
Vabamu); organisatsioonidega (EIGE, AKÜ, MTÜ Mondo, Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing ja
ENUT); feministliku festivali Ladyfesti ja Tallinn Pride’iga; rohujuuretasandi gruppidega Ülase12 ja
QueerEst; ning mitme meediaväljaandega Eestis ja mujal (nt Islandi Knuz, Norra Fett, Soome-Rootsi Astra
ja Soome Tulva).
Feministeerium on parteipoliitiliselt sõltumatu.
2018 aasta uuendused
2018. aasta suvel viisime läbi lugejauuringu, et lugejatelt tagasisidet saada ja enda arengut paremini suunata.
Küsimustikku oli võimalik täita nii eesti kui vene keeles. Kokku vastas 237 inimest (97% eestikeelset, 3%
venekeelset) ja 6 trolli. Küsitluses uurisime muuhulgas, kuidas lugejad meid leidnud on, milliseid kanaleid
lugemiseks kasutatakse, millised on kõige huvipakkuvamad teemad ja mida rohkem tahetakse näha.
Uurisime ka annetamise valmiduse kohta ja palusime vastajatel kirjeldada Feministeeriumit kui isikut. Pildil
on nende tagasiside.
Küsisime ka lugejatelt, kas nad tahaksid, et Feministeerium korraldaks rohkem teisi, sh veebiväliseid
tegevusi ja millised need olla võiks. 66% soovis rohkem veebiväliseid tegevusi näha ja allolev pilt võtab
soovid kokku.
4
Selgus, et lugejate ja meie arusaamad vajalikest tegevustest langevad suuresti kokku. Lisaks uutele
meediategevustele nagu podcast mainiti sageli füüsilisi kogunemisi, nt kogukonnaüritused, töötoad, loengud,
vestlusringid. Sooviti tegevusi nii Tallinnas kui mujal. Tajume ise ka vajadust kogukonnaürituste järele ning
käivitasime sügisel ürituste sarja. Novembris korraldasime feministide kogunemisõhtu ja vanussurve
teemalise vestlusringi. Kogunemisõhtust koorusid plaanid juba järgmisteks ühisüritusteks ja moodustus üks
algatusgrupp. 2019. aasta plaanides on ürituste osakaalu veel rohkem tõsta ja katsetada kogukonnale püsiva
kohtumispaiga loomist.
Teise uuendusena käivitasime sügisel podcasti. “Ära kaaguta!” on iga kuu eetris IDA raadios ja järelkuulatav
internetis. IDA raadio kannab kõik saate produtseerimise ja levitamisega seotud kulud, saate
ettevalmistamine ja -juhtimine on Feministeeriumi tiimi vabatahtlik töö.
Kolmanda uuendusena oleme kollektiivina rohkem hakanud lugejatega suhtlema igakuise toimetuse veeru
kaudu, kus selgitame oma seisukohti ja tutvustame plaane. Uuendused on toonud kaasa väikese rõhuasetuse
tegevuse suunas, mille väljundina soovime näha rohkem feministlikku koostööd ja tugevamat kogukonda.
2017–2018 viisime läbi kaks projekti. Teavitusprojekti “Feminist ei raiska. Olulised sammud nullkuluni!”,
rahastas Euroopa Liit Eesti Arengukoostöö Ümarlaua kaudu ja projekti eesmärk oli tutvustada Eestis
elavatele feministidele ja võrdõiguslastele keskkonnateadlikku mõtteviisi. Projekti “Writing about
contemporary men and masculinities in feminist media: Nordic-Baltic cooperation and knowledge exchange”
rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti eesmärk oli panustada avalikku diskussiooni kaasaegsete
maskuliinsuste teemadel ning selle raames tõlkisime ja vahetasime artikleid Islandi veebiväljaandega Knuz ja
Soome feministliku ajakirjaga Tulva, samuti avaldasime eestikeelseid originaaltekste ja illustratsioone.
2018. aastal saime Põhjamaade Ministrite Nõukogu meediafondist toetust projektile “Improving the quality
and increasing the amount of Russian-language media content that is created by and targeting minority and
underrepresented groups in Estonia”. Projekti eesmärk on Feministeeriumi venekeelset sisu arendada ja
projekt moodustab osa 2019. aasta kaasfinantseeringust.
Projekti põhjendus
Soovime, et Eesti oleks ühiskond, kus soolist võrdõiguslikkust kui põhimõtet austataks ning kus soopõhine ja
muudel alustel diskrimineerimine oleks taunitud. Soovime, et soolisele võrdõiguslikkusele oleks olemas
5
laiapõhine ühiskondlik toetus. Soovime, et debatti viiksid edasi pädevad huvigruppide esindajad, kes
suudaksid pakkuda mitmekesist perspektiivi. Selleni jõuame, kui püstitame süstemaatiliselt soolise
võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise teemasid avalikus kõneaines ja päevakorras. Oluline on meie jaoks
side kogukonnaga ja autorite-kõneisikute leidmine feministlikust kogukonnast.
Kvaliteetse ja ajakohase veebiväljaande sisu loomiseks on vaja stabiilset toimetajatööd. Soovime tagada
Feministeeriumi jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi sisukate ja paraja tihedusega postitustega. Soovime, et
Feministeeriumi veebiväljaandes oleks rohkem hästiargumenteeritud arvamuste mitmekesisust. Meie
eesmärk ei ole pakkuda ühte kitsast vaatenurka (“õiget feminismi”), vaid erinevaid vaatenurki soolist
võrdõiguslikkust puudutavatele küsimustele. Seda aitab teha aktiivne toimetajatöö, hea võimekus autoritega
suhtlemisel ja pidev koostöö autoritega ning uute autorite väljakoolitamine.
Soovime jätkuvalt arendada veebiväljaande venekeelset suunda originaaltekstide ja tõlgete avaldamisega, et
seeläbi suurendada ühist vene- ja eestikeelset infovälja. Soovime jätkata koostööd teiste organisatsioonidega,
et viia soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi erinevatesse kultuuri- ja sotsiaalprojektidesse. Rahvusvahelise
koostöö arendamiseks plaanime avaldada mõningaid inglise keelseid tekste ning osaleda rahvusvahelistel
üritustel.
Soovime aktiviseerida soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvat kogukonda Eestis. Kõige suurema
muudatusena soovime seega luua ruumi, mis võimaldaks kogukonnal füüsiliselt kohtuda. Kogukond on
praegu suures jaos internetipõhine, kuid mitmed meie lugejad ja kaasautorid on avaldanud soovi rohkem
päriselt kohtuda. Soovitakse mh kogukonnaüritusi, töötube, loenguid ja vestlusringe. Ühine ruum looks hea
pinnase rohujuuretasandil koostöö ja uute algatuste tekkeks. Oleme eelarvesse planeerinud vahendeid nii
püsivaks ruumirendiks kui ühekordsete ürituste korraldamiseks. Püsiv ruum on mõeldud nii Feministeeriumi
kontori jaoks kui väiksemateks koosolekuteks ja üritusteks ning otsime praegu partnereid, kellega kokku
kolides saaksime ühispindu jagada. 2019. aastal soovime ühise ruumi ja kohtumispaiga loomist katsetada.
Suuremate ürituste tarbeks (nt avalikud vestlusringid ja feministlik foorum 2019) või ürituste jaoks, mis ei
toimu Tallinnas, on planeeritud eraldi ruumirent. Foorumi sisuks on mitmesugused loengud ja praktilised
töötoad, mis inspireerivad osalejaid tegevustega liituma ning uusi algatusi välja mõtlema ja ära tegema,
koostööd arendama ning ennetavad aktivismiväsimust ja läbipõlemist. Ühine ruum, väiksemad üritused ja
foorum toetavad teineteist.
Kokkuvõttes tahame oma tegevused uuele tasandile viia ja oluline on siin just füüsilise ruumi loomine, mis
aitaks soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituvatel inimestel tutvuda, organiseeruda ning loob pinnase uute
algatuste tekkeks.
Projekti jätkusuutlikkus
2017. aastal lõime HMNi toel veebiväljaandesse uue annetuskeskkonna, tänaseks on meil ca 20 püsiannetajat
ja rohkem ühekordseid annetajaid. Annetused aitavad MTÜ rahastust mitmekesistada ja parandavad
jätkusuutlikust. 2019. aastal on plaanis annetuskeskkonda perioodiliselt turundada ja projektis on selle jaoks
ette nähtud teavituskulud.
Otsime oma tegevustele häid ja pikaajalisi partnereid. Nii aitab näiteks IDA raadio meie podcast’i eetrisse
lasta, kattes kõik produtseerimise ja levitamisega seotud kulud. Otsime ühisruumi loomiseks partnerit,
kellega saaksime ühispindu jagada ning kellega saaksime teineteise tegevusi võimendada.
Märkimisväärne osa tööst on tehtud ja tehakse jätkuvalt vabatahtliku töö näol. Mitmed autorid ja
illustraatorid on oma loomingut Feministeeriumile annetanud, see on väga väärtuslik panus meie
sisuloomesse.
Projekti tiim
Projekti tiimis on:
- projektijuht, kes korraldab projekti sujuva elluviimise ja tagab asjaajamise korrektsuse;
6
- kaks eesti ja üks vene suuna sisutoimetajat, kes suhtlevad autoritega, tellivad ja toimetavad tekste
ning kirjutavad ise;
- keeletoimetaja;
- kogukonnaspetsialist, kes koordineerib infovahetust feministliku kogukonna ja lugejatega, korraldab
üritusi ja feministlikku festivali.
Kuigi tiimi liikmetel on erinevad profiilid ja ülesanded, kattuvad nende rollid ja pädevused mingil määral.
Kui keegi tiimi liikmetest peaks vahepeal haigestuma või lahkuma, on võimalik tööülesanded ümber jagada
teiste vahel. Kõik koormused on osalised ning tiimi töö moodustab kokku umbes 1,2 täiskohaga inimese
töömahu, millele lisandub 38 h vabatahtlikku tööd kuus.
Sobivus HMNi 2019. aasta valdkondlike prioriteetidega
Projekt vastab kahele sotsiaalvaldkonna aastaprioriteedile:
● 1.5: Soolise palgalõhe ennetamist ja vähendamist toetavad tegevused. Projekt toetab prioriteeti läbi
naiste jõustamise ja kaasamise ühiskondlikkuse debatti; soolise võrdõiguslikkuse vaatenurga
süstemaatilise esile tõstmise; ning palgalõhe teema ja muude otseselt seda mõjutavate teemade
järjepideva käsitlemise (nt soolised stereotüübid, inspireerivad naised, diskrimineerimine tööturul
jmt). Feministliku foorumi raames on planeeritud läbi viia töötube, mis jõustaksid noori naisi.
Ürituste raames toome kokku soolise võrdõiguslikkuse teemast huvitatud naisi ja julgustame neid
tegutsema ning valdkonnas aktiivsed olema.
● 1.6: Võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud
tegevused. Feministeeriumi otsene eesmärk on parandada teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja
võrdse kohtlemise teemadest; kogukonna (kellest paljud kuuluvad vähemusgruppidesse) kaasatuse
suurendamine (ühisüritused ja foorum on otsesed sellest lähtuvad tegevused); põimuvate
diskrimineerimisteemade käsitlemine (sugu ja seksuaalsus, rahvus, vanus, puue jne). Projekt toetab
ka aktiivset venekeelse kogukonna kaasamist ja ühtse infovälja loomist.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Projektil on kaks otsest ja üks kaudne eesmärk:
1. Projekti otsesed eesmärgid on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva
kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse teemast
hoolivat kogukonda.
2. Projekti kaudne eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist süstemaatilise ja
järjepideva huvikaitsetegevuse kaudu.
Projekti otsesed sihtrühmad:
1. Eestikeelsed lugejad: esmajärjekorras juba teemast huvitatud inimesed, nt Feministeeriumi senised
lugejad; Facebooki gruppide Lilli Suburgi ja Virginia Woolf sind ei karda! liikmed (kokku ca 8100
inimest); ning nende kaudu teised potentsiaalselt huvitatud inimesed. Suburgi ja Woolfi liikmed
kattuvad osaliselt, nad on peamiselt nooremapoolsed eestlased, nii naised kui ka mehed, paljud on
lisaks soolisele võrdõiguslikkusele huvitatud LGBT+teemadest ning nendes gruppides on poliitikuid,
tegevajakirjanikke ja -toimetajaid. Projekti tulemusel pakume sihtrühmale mitmekesist, ajakohast ja
kvaliteetselt toimetatud teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade kohta.
2. Venekeelsed lugejad: eelkõige Feministeeriumi senised lugejad ning nende kaudu teised huvitatud
inimesed. Info levib venekeelsetes meediakanalites ning sotsiaalmeedias inimeselt inimesele.
7
Projekti tulemusel pakume sihtrühmale teavet soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
teemade kohta Eestis ning suurendame seeläbi ühist vene- ja eestikeelset infovälja.
3. Ajakirjanikud ja toimetajad. Projekti käigus pakutakse nii eesti- kui ka venekeelsetele
meediaväljaannetele artikleid edasi levitamiseks ja avaldamiseks. Positiivne koostöökogemus on
olemas peaaegu kõikide Eesti võrguväljaannetega, sh naisteajakirjade ja venekeelsete
meediaväljaannetega. Sihtgrupp aitab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadel jõuda
laiema lugejaskonnani.
4. Soolise võrdõiguslikkuse teemast huvituva kogukonna liikmed, kes soovivad üritustel osaleda ning
kes tulevad sihtgruppidest 1 ja 2 ning. Ca 100 kogukonna liiget on oodatud Feminist Foorumile
Tallinnas. Teised üritused ja kogunemised on mõeldud umbes 10-30 inimesele korraga.
5. Potentsiaalsed annetajad, kes on eelkõige Feministeeriumi püsilugejad, üritustel ja foorumil osalejad.
6. Projektitiimi liikmed. Projekti tegevuste tulemusena on tiimil tekkinud püsiv kontoriruum ning
arenenud koostöö Eesti, Soome, Läti ja Leedu partneritega.
Projekti kaudne sihtrühm:
Projekti kaudne sihtrühm on meediatarbijad laiemalt, kelleni projekti tegevuse käigus loodud sisu jõuab.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
- Projekti tulemusel ilmub aasta jooksul Feministeeriumis vähemalt 120 artiklit
- Vähemalt 20 artiklit tõlgitakse vene keelest eesti keelde või vastupidi
- Vähemalt 30 artiklit levib Feministeeriumist eesti- ja/või venekeelsetesse meediaväljaannetesse
- Projekti tulemusel ilmub stabiilne uudisvoog Feministeeriumi sotsiaalmeedia kontodel
- Toimunud on kokku vähemalt 6 üritust kogukonnale (kogunemisõhtud, vestlusringid, töötoad)
- Toimunud on Feminist Forum Tallinn
- Üritustel ja foorumil on osalenud kokku 300 inimest
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
Veebiväljaande ja sotsiaalmeedia kontode aktiivne pidamine (kirjutamine, lugude ja illustratsioonide
tellimine, toimetamine, tõlkimine, kommentaaride haldamine jne). Keskmine lugude ilmumise arv on 2–3
lugu nädalas.
Aeg: jaanuar–detsember.
Üritused (foorum, kogunemisõhtud, vestlusringid jne).
Aeg: jaanuar–november (orienteeruvad toimumisajad on jaanuar, märts, mai, september ja november,
foorumi planeeritud toimumise aeg on mai algus).
Ruumide otsimine ja sisseseadmine.
Aeg: jaanuar–veebruar.
8
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING
nr 3-3/840-1 ERITINGIMUSED
Tallinn, jaanuar 2019. a
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium
või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja
MTÜ Oma Tuba, registrikood 80317604, asukoht Õllepruuli 6-10, Tallinn, keda põhikirja alusel
esindab juhatuse liige Aet Kuusik (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos
Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping):
1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud
hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega
inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist.
2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu
laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja
kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 17. detsembri 2018. a koosoleku
päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 13
3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa
3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti
täitmiseks Toetuse saajale 60 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud
kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi
Projekt).
4. Projekti nimetus on: Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt “Oma
ruum”
5. Projekti eesmärk on tagada Feministeeriumi jätkusuutlikkus ja kvaliteet järjepideva
kommunikatsioonitöö kaudu ning tugevdada ja aktiviseerida Eesti soolise võrdõiguslikkuse
teemast hoolivat kogukonda.
6. Oodatav tulemus: vastavalt planeeritule on toimunud üritused ning avaldatud artiklid.
7. Lepingu täitmine
7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2019 kuni 31.12.2019.
7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 15.07.2019 ja koondaruande
20.01.2020. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel
http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused.
8. Finantseerimine
Ministeerium kannab Toetuse 60 000 eurot (kuuskümmend tuhat eurot) Toetuse saaja
kontole EE701010220122534017 SEB Pangas esimesel võimalusel peale
hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest.
8.1. 5000 eurot (viis tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi
poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest;
8.2. 5000 eurot (viis tuhat eurot) 2019. aasta 20. veebruariks, 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20.
maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20.
novembriks ja 20. detsembriks.
1 (3)
9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest.
9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest
tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning
eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal
dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud
Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult
taasesitada.
9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse
saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega.
9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui:
9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud;
9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid;
9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist.
9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone
lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes,
kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul.
9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9%
toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust.
9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud
Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või
taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole EE89 1010 2200
3479 6011 või Swedbanki panga kontole EE93 2200 2210 2377 8606. Lisada viitenumber
2800048574 ja selgituseks lepingu number.
9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse
saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks.
Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust
tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ §
113.
9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui:
9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud
nõuetekohaselt;
9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata.
9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil
korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel.
10. Volitatud esindajad.
10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti
aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-
post
[email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil
[email protected]
10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning
Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Kadi Viik, tel 506
1106, e-post
[email protected] .
11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad
11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri
11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri
11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus
12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele:
2 (3)
Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega
tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised.
13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos
kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine:
eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu
dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.
14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas
eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on
avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris.
15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Ministeerium: Toetuse saaja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ ________________________
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium MTÜ Oma Tuba
Registrikood 70001952 Registrikood 80317604
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Õllepruuli 6-10, Tallinn 10141
Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 506 1106
SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 SEB Pank EE70 1010 2201 2253 4017
Viitenumber 2800048574
3 (3)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a.
käskkirjaga nr 35 kinnitatud
Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu
laekumistest toetuste andmise tingimuste ja
korra
LISA 1
Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;
ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;
ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;
taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud
eelarve;
toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste
elluviimiseks.
Taotleja nimi:
Taotleja allkiri:
Kuupäev: