Sotsiaalministri ja tervise- ja tööministri määruste muutmise seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesolev määrus on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadusega, mille kohaselt sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid alates 1. jaanuarist 2019.
a Terviseameti asemel Eesti Haigekassa. Valdkonna eest vastutava ministri määruste
muudatused on vajalikud, et viia nendes kasutatavad mõisted vastavusse üldise kiirabi osutamise
ja rahastamise põhimõtetes kasutatavate mõistetega (näiteks nõuded kiirabibrigaadi koosseisule
ja varustusele, asutustevaheline kiirabialane koostöö ja osutatud kiirabi eest tasumise kord ning
hind)1.
Lisaks täpsustatakse käesoleva määrusega õigusselguse mõistes, et Eesti Haigekassa rahastab
kiirabibrigaade ööpäevaringselt ning lisaks täiskasvanute reanimobiilibrigaadidele rahastatakse ka
kahte laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi, mis teostavad ainult haiglatevahelist transporti
ja milles haiglad ise omavahel kokku lepivad. Häirekeskuse kaudu neid välja ei saadeta. Tegemist
on kehtiva praktikaga.
Määrus jõustub üldises korras.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
nõunik Kristel Siiman (
[email protected], tel 626 9163).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus
Põldmaa (
[email protected], tel 626 9328).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega (512 SE). Käesoleva määrusega muudetakse järgmisi määruseid:
1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud tervise-
ja tööministri 19. detsembri 2017. a määrus nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu rahastatavate
kiirabibrigaadide arv“;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel kehtestatud
tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja
üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja
sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“;
3) hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018.
a määrus nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded“;
1 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti
kiirabialase koostöö kord“; tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja
varustuse nõuded ning tööjuhend“; tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni
teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“.
2
4) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud
sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi
tagamise nõuded“.
Määruse seotus Euroopa Liidu õiguse rakendamisega:
☐ Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 6. punktis.
☒ Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb neljast paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 57 „Eesti
Haigekassa kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide arv“ (edaspidi SoMi määrus nr 57) § 2 teksti.
Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse käesoleva määrusega, et haigekassa kaudu
rahastatakse vähemalt 102 kiirabibrigaadi ööpäevaringset pidamist. Tegemist ei ole uue õigusega,
sest ka praegu rahastatakse kiirabibrigaade 24/7 valmisoleku põhiselt. Siiski ei kehtestata
käesoleva määrusega, kuidas 24/7 valmisolek peab tagatud olema. Selle põhimõtteid
reguleeritakse tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi eest tasumise
kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ ja
haigekassa ning kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingutes.
Lisaks on sätestatud, et nimetatud kiirabibrigaadidest 96 on õe- või arstibrigaadid ja kuus on
reanimobiilibrigaadid, kuid võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse, et reanimobiilibrigaadide
hulgas on kaks laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi (edaspidi lastereanimobiil), mis
teostavad üksnes haiglatevahelist transporti.
Tegemist ei ole uue praktikaga, kuid oluline on rõhutada, et lastereanimobiil ei ole olemuselt
võrreldav teiste kiirabibrigaadidega. See tähendab, et lastereanimobiili väljasõidu lepivad kokku
haiglad ja need ei ole tegutsemisvalmis läbi Häirekeskuse.
Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrust nr 23 „Kiirabi,
statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning
valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja
hädaolukorra ajal“ (edaspidi SoMi määrus nr 23).
Punktis 1 muudetakse § 4 lõike 1 punkti 1.
Käesoleva määruse kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1 puhul
lisabrigaadid, mis võivad olla vähendatud koosseisuga ja millel on tagatud patsiendi transportimise
võimekus.
Kehtivas määruses on nimetatud lisabrigaadid, mis võivad olla kaheliikmelised, kuid seoses
kiirabibrigaadi kooseisu muudatustega, millega tuuakse õigusruumi tasandile kaheliikmeliste
brigaadide puhul mõiste „vähendatud kooseisuga kiirabibrigaad“, siis ühtlustatakse määruste
mõisted. Lisaks on vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadidel lubatud kasutada sõiduvahendina
ka muud sõiduvahendit kui kiirabiauto (nt jalgratast), siis täpsustatakse, et ka selliste brigaadide
rakendamise puhul peab tagatud olema patsiendi transportimise võimekus.
Punktis 2 muudetakse § 4 lõike 2 punkte 1–3.
3
Käesoleva määruse kohaselt jäetakse kriisipiirkonnast väljaspool asuvasse piirkonda vähemalt
üks kolmandik tavapärastest kiirabibrigaadidest, et tagada erakorralise seisundiga, mis võib olla
eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutsete katkematu teenindamine. Lisaks
teenindab kiirabi osutaja kriisipiirkonnas ajutiselt eelkõige erakorralise seisundiga, mis võib olla
eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid ning isikud, kelle seisund ei eelda
vältimatut abi, suunatakse üldarstiabi osutaja juurde. Samuti täpsustatakse, et kiirabi osutaja
rakendab vajaduse korral kriisipiirkonnas vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade, millel on
tagatud patsiendi transportimise võimekus.
Tehtav muudatus ei ole sisuline, vaid normitehniline, sest SoMi määruses nr 23 kasutatavad
mõisted viiakse vastavusse TTKS-i ja 1. jaanuaril 2019. a jõustuva kiirabialase koostöö korras ja
kiirabibrigaadi koosseisu puhul kasutatavate mõistetega.
Punktis 3 muudetakse § 4 lõike 3 punkte 1 ja 2.
Käesoleva määruse kohaselt suunatakse kiirabibrigaade kõikidesse piirkondadesse vastavalt
vajadusele ja nad teenindavad ainult erakorralise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku
seisundiga seotud kiirabi väljakutseid ning kiirabi osutaja rakendab vajaduse korral kogu riigis
väljakutsete teenindamiseks vähendatud kooseisuga kiirabibrigaade, millel on tagatud patsiendi
transportimise võimekus. Muudatuse selgitus on toodud punktide 1 ja 2 juures.
Paragrahviga 3 muudetakse tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määrust nr 17
„Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“
(edaspidi SoMi määrus nr 17).
Lõikes 1 sätestatakse, et elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus
sarnases olukorras peab kiirabibrigaadi pidaja tagama ööpäev läbi vähemalt ühe kolmandiku
kiirabi rahastamise lepingus ette nähtud tegutsemisvalmis kiirabibrigaade selleks, et olla valmis
teenindama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 17 lõike 2 alusel
kehtestatud korras C(charlie)-prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga väljakutseid.
Kuivõrd kehtivas SoMi määruses nr 17 on sätestatud konkreetne viide Vabariigi Valitsuse
23. jaanuari 2002. a määrusele nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase
koostöö kord” (edaspidi VV määrus nr 44), mis kehtestatakse 1. jaanuaril 2019. a kehtima hakkava
uue terviktekstina2, siis asendatakse käesoleva määrusega konkreetse määruse nimetus
üldisemalt määruse volitusnormi viitega. Tegemist on normitehnilise muudatusega.
Lõikes 2 täpsustatakse, et alates 1. jaanuarist 2019. a ei sõlmi kiirabibrigaadi pidajatega TTKS-i
mõistes kiirabi osutamise halduslepinguid Terviseamet, vaid kiirabibrigaadi pidajatega sõlmib
TTKS-i mõistes kiirabi rahastamise lepinguid haigekassa.
Lisaks kaotatakse VV määruse nr 44 muutmisel mõiste „kohene väljasõiduvalmidus“. See
asendatakse mõistega „tegutsemisvalmis“, mida kasutatakse edaspidi TTKS § 17 lõike 2 alusel
kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning
Terviseameti kiirabialase koostöö kord“.
Seega viiakse SoMi määruses nr 17 kasutatavad mõisted vastavusse TTKS-i ja uuendatud
kiirabialase koostöö korraga.
Paragrahviga 4 muudetakse sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrust nr 128
„Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ (edaspidi SoMi määrus nr 128) ja nimetatud
määruse § 8 täiendatakse uue lõikega 22.
2 EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc21c8d7-f269-4a0c-8fa6-2ea3848c272a
4
Käesoleva määruse kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja tagama erakorralise meditsiini tehniku,
TTKS § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilase ja kiirabitehniku arendamiseks ning pädevuse
suurendamiseks nende iga-aastase täiendkoolitamise vähemalt 40 tunni ulatuses.
Tegemist ei ole uue kohustusega, sest kehtiv sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 131
„Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ kohustab juba praegu
kiirabibrigaadi III liiget, kelleks võib olla alarmsõiduki juhtimisõigust omav kiirabitehnik, erakorralise
meditsiini tehnik või TTKS § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilane3, kes on saanud
vähemalt 60-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi
alusel ja kellel on sellekohane tunnistus, osalema täiendkoolitustel vähemalt 40 tundi aastas.
Kiirabibrigaadi III liikme koolitusnõuded tuuakse SoMi määrusesse nr 128, kuhu see oma olemuselt
ka sobib, sest selles on sätestatud kõikide tervishoiutöötajate (sh kiirabibrigaadis töötavate arstide
ja õdede) ning hooldajate iga-aastase koolitamise kohustus.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Käesolevas määruses esitatud muudatuste mõju on hinnatud järgmiste määruste seletuskirjade
mõjude osas:
1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja
politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“;
2) tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse
nõuded ning tööjuhend“;
3) tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“4.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid, sest tegemist on eelkõige
tehniliste muudatustega ja õigusselguse loomisega vastavalt kehtivale praktikale. Muudatustega
seotud laiemalt kaasnevad kulud on välja toodud eelmises punktis nimetatud määruste
seletuskirjade kulude osas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Kiirabi Liidule ja Terviseametile.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Justiitsministeerium ja
Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teised ministeeriumid kooskõlastasid
eelnõu vaikimisi. Eesti Haigekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Kiirabi Liit ja
Terviseamet oma seisukohti ei esitanud.
3 arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, arsti juhendamisel ja vastutusel;
ämmaemandaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, ämmaemanda või õe
juhendamisel ja vastutusel; õeõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, õe või
ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel
4 EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5976fca-d747-4ce2-9d40-9fbb06249917
5
Koostati kooskõlastustabel, milles on selgitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või
mittearvestamise põhjuseid (lisas).
Sotsiaalministri ja tervise- ja tööministri määruste muutmise seletuskiri
LISA
Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
Tervise- ja tööministri 19. detsembri Mittearvestatud.
Rahandusministeerium 2017. a määruse nr 57 „Eesti Haigekassa Selgitame, et 102 kiirabibrigaadi peavad olema haigekassa poolt rahastatud
kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku põhimõttel, kuid käesolevas määruses ei ole
arv“ muutmine sätestatud, kuidas ööpäevaringne valmisolek tuleb tagada. Täpsemad
(a) Eelnõule lisatud seletuskirjast ei selgu rahastamise põhimõtted on kehtestatud tervise- ja tööministri 20. detsembri
tervishoiukorralduslikku põhjust, mis on 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale
tinginud vajaduse sätestada, et 102 makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise
kiirabibrigaadi rahastatakse kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle
ööpäevaringselt. On selge, et kiirabi peab teenuse hind“ (nt ööpäevaringselt võib brigaade tagada, kas baasis valves või
olema kättesaadav ööpäevaringselt, kuid koduvalve põhimõttel; viimase puhul moodustab tasu 30% tavahinnast) ning
kas seetõttu peab töötama (e. täpsemalt haigekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahelises kiirabi rahastamise lepingus.
öeldes, olema rahastatud) ööpäevaringselt
ka ühesugune arv kiirabibrigaade? Ei ole
selge, millisel TTKS sättel selline nõue (kõik
kiirabibrigaadid peavad ööpäevaringselt
töötama) põhineks. Seega me praeguse
seisuga teeksime ettepaneku jätta määruse
tekstist välja sõna „ööpäevaringset“.
(b) Ei ole selge, miks on vaja määruses Selgitame, et laste reanimobiilibrigaadid ei ole ka täna välja saadetavad
eraldi sätestada eraldi kahe laste jaoks Häirekeskuse kaudu, vaid nende väljasõidu osas lepivad haiglad omavahel ise
kohandatud reanimobiilibrigaadi kokku ehk peamiselt tehakse plaanilisi transportkutseid. Seega ei ole tegemist
rahastamine haiglatevahelise transpordi oma olemuselt tavakiirabibrigaadidega, mis reageerivad sündmustele
jaoks. Kui tegemist on seni välja kujunenud Häirekeskusesse tulnud info põhjal. Lisaks on laste reanimobiilibrigaadide
praktika kodifitseerimisega, siis palume valmisolek tagatud läbi n.ö koduse valve. See tähendab, et neile makstakse
täpsustada, miks ka sellisel juhul ei peaks valmisoleku eest 30% tavabrigaadi hinnast ja personal on ka samal ajal haiglas
väljakutsed toimuma läbi häirekeskuse – kas valves. Selline lahendus võimaldab tagada ressursside kasutamise
laste reanimobiilibrigaade kasutatakse ainult optimaalsuse. Tegemist on kehtiva praktikaga ja muudatuse eesmärk on tuua
haiglatevaheliseks transpordiks? ka õigusruumi tasandile õigusselgus.
7
Tulevikus on kaalumisel laste reanimobiilibrigaadide sidumine veelgi enam
haiglatega ja nende rahastamine läbi tervishoiuteenuste loetelu hinnakirja (ka
täna on seal kehtestatud hinnakiri transportteenusteks).
Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a Arvestatud.
määrus nr 23 muutmine. Määrust ja seletuskirja vastavalt täiendatud.
Normitehniliselt oleks õigem ka selles
määruses kasutada „kaheliikmelise
kiirabibrigaadi“ asemel „vähendatud
koosseisuga kiirabibrigaadi“ mõistet,
kooskõlas määrusega „Kiirabibrigaadi
koosseisu ja varustuse nõuded ning
tööjuhend.“
Meie hinnangul ei ole pelgalt normitehniline Arvestatud.
muudatus senise määruse tekstis toodud Määrust ja seletuskirja vastavalt tehtud ettepanekule täiendatud, kuid patsiendi
„raske seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja seisundi kirjeldusi on ühtlustatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a
eluohtliku seisundiga seotud kiirabi määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti
väljakutse“ katkematu teenindamise kiirabialase koostöö kord“ lisas 1 kasutatavate seisundi kirjeldustega (mis
kohustuse asendamine „C(charlie)- omakorda ühtivad erakorralise meditsiini osakondade triaaži juhendiga).
prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga
väljakutse“ katkematu teenindamise
kohustusega väljaspool kriisipiirkonda.
Palume seletuskirjas täpsustada, kas selline
kiirabiteenus on võimalik piirkonnas
tõepoolest tagada vaid 1/3 täiskoosseisus
(e. kolmeliikmeliste) kiirabibrigaadide
olemasolul, vastasel juhul aga jääda eelmise
sõnastuse juurde või kaaluda sõnastuse
täpsustamist selliselt, et määruses sätestatu
oleks ka praktikas saavutatav ja kooskõlas
TTKSiga.
Meie hinnangul ei ole pelgalt normitehniline Arvestatud.
muudatus sätestada määruses põhimõte, et Määrust ja seletuskirja vastavalt täiendatud.
„kiirabi osutaja rakendab vajaduse korral
kriisipiirkonnas C(charlie)-prioriteediga ja
D(delta)prioriteediga väljakutsete
8
teenindamiseks kaheliikmelisi [e. siis
vähendatud koosseisuga] kiirabibrigaade.“
Et nimetatud prioriteetidele vastavatel
juhtudel tuleb sageli ka transpordi alal
osutada tervishoiuteenuseid kahe
brigaadiliikme poolt, siis vähendatud
koosseisuga kiirabibrigaadi kasutamisel
pikeneb sündmuskohal teenuseosutamise
aeg ja patsiendi haiglasse toimetamise aeg.
Palume seletuskirjas seega täpsustada, kas
vähendatud koosseisuga brigaadide
kasutamisel C- ja D-prioriteediga
olukordades on võimalik tagada
kiirabiteenus ette nähtud ulatuses, vastasel
juhul aga jääda eelmise sõnastuse juurde
või kaaluda sõnastuse täpsustamist selliselt,
et määruses sätestatu oleks ka praktikas
saavutatav ja kooskõlas TTKSiga.
Lisaks näeb juba viidatud uus määrus ette, Arvestatud.
et vähendatud koosseisuga brigaad Määrust ja seletuskirja vastavalt täiendatud.
kasutab/tohib kasutada kannatanu
transpordiks mitte ette nähtud autot. Seega
tuleks sisulistel kaalutlustel sätestada, et
vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi
kasutamisega tuleb igal juhul kasutada
patsientide transportimiseks sobivat
kiirabiautot.
MINISTRI MÄÄRUS
09.01.2019 nr 1
Sotsiaalministri ja tervise- ja tööministri
määruste muutmine
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 17 lõike 3 punkti 1, § 56 lõike 1 punkti 7, § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu
rahastatavate kiirabibrigaadide arv“ muutmine
Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu
rahastatavate kiirabibrigaadide arv“ § 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Eesti Haigekassa kaudu rahastatakse vähemalt 102 kiirabibrigaadi ööpäevaringset pidamist.
Nimetatud kiirabibrigaadidest 96 on õe- või arstibrigaadid ja kuus on reanimobiilibrigaadid,
mille hulgas on kaks laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi, mis teostavad üksnes
haiglatevahelist transporti.“.
§ 2. Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse
eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning
valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud
kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning
hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ muutmine
Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruses nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja
üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu
kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) kiirabi osutaja aktiveerib lisabrigaadid, mis võivad olla vähendatud koosseisuga ja millel on
tagatud patsiendi transportimise võimekus;“;
2) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt:
„1) kriisipiirkonnast väljaspool asuvasse piirkonda jäetakse vähemalt üks kolmandik
tavapärastest kiirabibrigaadidest, et tagada erakorralise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja
eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutsete katkematu teenindamine;
2
2) kiirabi osutaja teenindab kriisipiirkonnas ajutiselt eelkõige erakorralise seisundiga, mis võib
olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid ning isikud, kelle seisund ei
eelda vältimatut abi, suunatakse üldarstiabi osutaja juurde;
3) kiirabi osutaja rakendab vajaduse korral kriisipiirkonnas väljakutsete teenindamiseks
vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade, millel on tagatud patsiendi transportimise
võimekus;“;
3) paragrahvi 4 lõike 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„1) kiirabibrigaade suunatakse kõikidesse piirkondadesse vastavalt vajadusele ja nad
teenindavad ainult erakorralise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga
seotud kiirabi väljakutseid;
2) kiirabi osutaja rakendab vajaduse korral kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud
kooseisuga kiirabibrigaade, millel on tagatud patsiendi transportimise võimekus;“.
§ 3. Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi
korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine
Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate
elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ § 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse
järgmiselt:
„(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras
peab kiirabibrigaadi pidaja tagama ööpäev läbi vähemalt ühe kolmandiku kiirabi rahastamise
lepingus ette nähtud tegutsemisvalmis kiirabibrigaade selleks, et olla valmis teenindama
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud korras C(charlie)-
prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga väljakutseid.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral taastab kiirabibrigaadi pidaja 12 tunni jooksul
vähemalt kahe kolmandiku ja 24 tunni jooksul kõikide kiirabi rahastamise lepingus ette nähtud
kiirabibrigaadide tegutsemisvalmiduse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §
17 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.“.
§ 4. Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste
kvaliteedi tagamise nõuded“ muutmine
Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“ § 8 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Kiirabibrigaadi pidaja tagab erakorralise meditsiini tehniku, tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilase ja kiirabitehniku
arendamiseks ning pädevuse suurendamiseks nende iga-aastase täiendkoolitamise vähemalt
40 tunni ulatuses.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler