dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Ministri määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 9. jaanuar 2019
Viit
1
Registreeritud
9. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Kristel Siiman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎1 09.01.2019 Ministri määrus.bdoc609 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri ja tervise- ja tööministri määruste muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesolev määrus on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt sõlmib kiirabi rahastamise lepinguid alates 1. jaanuarist 2019. a Terviseameti asemel Eesti Haigekassa. Valdkonna eest vastutava ministri määruste muudatused on vajalikud, et viia nendes kasutatavad mõisted vastavusse üldise kiirabi osutamise ja rahastamise põhimõtetes kasutatavate mõistetega (näiteks nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, asutustevaheline kiirabialane koostöö ja osutatud kiirabi eest tasumise kord ning hind)1. Lisaks täpsustatakse käesoleva määrusega õigusselguse mõistes, et Eesti Haigekassa rahastab kiirabibrigaade ööpäevaringselt ning lisaks täiskasvanute reanimobiilibrigaadidele rahastatakse ka kahte laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi, mis teostavad ainult haiglatevahelist transporti ja milles haiglad ise omavahel kokku lepivad. Häirekeskuse kaudu neid välja ei saadeta. Tegemist on kehtiva praktikaga. Määrus jõustub üldises korras. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman ([email protected], tel 626 9163). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], tel 626 9328). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrus on seotud Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (512 SE). Käesoleva määrusega muudetakse järgmisi määruseid: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määrus nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide arv“; 2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“; 3) hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määrus nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“; 1 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“; tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“; tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“. 2 4) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“. Määruse seotus Euroopa Liidu õiguse rakendamisega: ☐ Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 6. punktis. ☒ Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide arv“ (edaspidi SoMi määrus nr 57) § 2 teksti. Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse käesoleva määrusega, et haigekassa kaudu rahastatakse vähemalt 102 kiirabibrigaadi ööpäevaringset pidamist. Tegemist ei ole uue õigusega, sest ka praegu rahastatakse kiirabibrigaade 24/7 valmisoleku põhiselt. Siiski ei kehtestata käesoleva määrusega, kuidas 24/7 valmisolek peab tagatud olema. Selle põhimõtteid reguleeritakse tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ ja haigekassa ning kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingutes. Lisaks on sätestatud, et nimetatud kiirabibrigaadidest 96 on õe- või arstibrigaadid ja kuus on reanimobiilibrigaadid, kuid võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse, et reanimobiilibrigaadide hulgas on kaks laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi (edaspidi lastereanimobiil), mis teostavad üksnes haiglatevahelist transporti. Tegemist ei ole uue praktikaga, kuid oluline on rõhutada, et lastereanimobiil ei ole olemuselt võrreldav teiste kiirabibrigaadidega. See tähendab, et lastereanimobiili väljasõidu lepivad kokku haiglad ja need ei ole tegutsemisvalmis läbi Häirekeskuse. Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrust nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ (edaspidi SoMi määrus nr 23). Punktis 1 muudetakse § 4 lõike 1 punkti 1. Käesoleva määruse kohaselt aktiveerib kiirabi osutaja tervishoiu valmisoleku taseme 1 puhul lisabrigaadid, mis võivad olla vähendatud koosseisuga ja millel on tagatud patsiendi transportimise võimekus. Kehtivas määruses on nimetatud lisabrigaadid, mis võivad olla kaheliikmelised, kuid seoses kiirabibrigaadi kooseisu muudatustega, millega tuuakse õigusruumi tasandile kaheliikmeliste brigaadide puhul mõiste „vähendatud kooseisuga kiirabibrigaad“, siis ühtlustatakse määruste mõisted. Lisaks on vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadidel lubatud kasutada sõiduvahendina ka muud sõiduvahendit kui kiirabiauto (nt jalgratast), siis täpsustatakse, et ka selliste brigaadide rakendamise puhul peab tagatud olema patsiendi transportimise võimekus. Punktis 2 muudetakse § 4 lõike 2 punkte 1–3. 3 Käesoleva määruse kohaselt jäetakse kriisipiirkonnast väljaspool asuvasse piirkonda vähemalt üks kolmandik tavapärastest kiirabibrigaadidest, et tagada erakorralise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutsete katkematu teenindamine. Lisaks teenindab kiirabi osutaja kriisipiirkonnas ajutiselt eelkõige erakorralise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid ning isikud, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, suunatakse üldarstiabi osutaja juurde. Samuti täpsustatakse, et kiirabi osutaja rakendab vajaduse korral kriisipiirkonnas vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade, millel on tagatud patsiendi transportimise võimekus. Tehtav muudatus ei ole sisuline, vaid normitehniline, sest SoMi määruses nr 23 kasutatavad mõisted viiakse vastavusse TTKS-i ja 1. jaanuaril 2019. a jõustuva kiirabialase koostöö korras ja kiirabibrigaadi koosseisu puhul kasutatavate mõistetega. Punktis 3 muudetakse § 4 lõike 3 punkte 1 ja 2. Käesoleva määruse kohaselt suunatakse kiirabibrigaade kõikidesse piirkondadesse vastavalt vajadusele ja nad teenindavad ainult erakorralise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid ning kiirabi osutaja rakendab vajaduse korral kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud kooseisuga kiirabibrigaade, millel on tagatud patsiendi transportimise võimekus. Muudatuse selgitus on toodud punktide 1 ja 2 juures. Paragrahviga 3 muudetakse tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määrust nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi SoMi määrus nr 17). Lõikes 1 sätestatakse, et elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab kiirabibrigaadi pidaja tagama ööpäev läbi vähemalt ühe kolmandiku kiirabi rahastamise lepingus ette nähtud tegutsemisvalmis kiirabibrigaade selleks, et olla valmis teenindama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 17 lõike 2 alusel kehtestatud korras C(charlie)-prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga väljakutseid. Kuivõrd kehtivas SoMi määruses nr 17 on sätestatud konkreetne viide Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrusele nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord” (edaspidi VV määrus nr 44), mis kehtestatakse 1. jaanuaril 2019. a kehtima hakkava uue terviktekstina2, siis asendatakse käesoleva määrusega konkreetse määruse nimetus üldisemalt määruse volitusnormi viitega. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Lõikes 2 täpsustatakse, et alates 1. jaanuarist 2019. a ei sõlmi kiirabibrigaadi pidajatega TTKS-i mõistes kiirabi osutamise halduslepinguid Terviseamet, vaid kiirabibrigaadi pidajatega sõlmib TTKS-i mõistes kiirabi rahastamise lepinguid haigekassa. Lisaks kaotatakse VV määruse nr 44 muutmisel mõiste „kohene väljasõiduvalmidus“. See asendatakse mõistega „tegutsemisvalmis“, mida kasutatakse edaspidi TTKS § 17 lõike 2 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“. Seega viiakse SoMi määruses nr 17 kasutatavad mõisted vastavusse TTKS-i ja uuendatud kiirabialase koostöö korraga. Paragrahviga 4 muudetakse sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrust nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ (edaspidi SoMi määrus nr 128) ja nimetatud määruse § 8 täiendatakse uue lõikega 22. 2 EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc21c8d7-f269-4a0c-8fa6-2ea3848c272a 4 Käesoleva määruse kohaselt peab kiirabibrigaadi pidaja tagama erakorralise meditsiini tehniku, TTKS § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilase ja kiirabitehniku arendamiseks ning pädevuse suurendamiseks nende iga-aastase täiendkoolitamise vähemalt 40 tunni ulatuses. Tegemist ei ole uue kohustusega, sest kehtiv sotsiaalministri 19. detsembri 2001. a määrus nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ kohustab juba praegu kiirabibrigaadi III liiget, kelleks võib olla alarmsõiduki juhtimisõigust omav kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik või TTKS § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilane3, kes on saanud vähemalt 60-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus, osalema täiendkoolitustel vähemalt 40 tundi aastas. Kiirabibrigaadi III liikme koolitusnõuded tuuakse SoMi määrusesse nr 128, kuhu see oma olemuselt ka sobib, sest selles on sätestatud kõikide tervishoiutöötajate (sh kiirabibrigaadis töötavate arstide ja õdede) ning hooldajate iga-aastase koolitamise kohustus. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Käesolevas määruses esitatud muudatuste mõju on hinnatud järgmiste määruste seletuskirjade mõjude osas: 1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“; 2) tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määrus nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“; 3) tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“4. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid, sest tegemist on eelkõige tehniliste muudatustega ja õigusselguse loomisega vastavalt kehtivale praktikale. Muudatustega seotud laiemalt kaasnevad kulud on välja toodud eelmises punktis nimetatud määruste seletuskirjade kulude osas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Kiirabi Liidule ja Terviseametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Justiitsministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Haigekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Kiirabi Liit ja Terviseamet oma seisukohti ei esitanud. 3 arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, arsti juhendamisel ja vastutusel; ämmaemandaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, ämmaemanda või õe juhendamisel ja vastutusel; õeõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, õe või ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel 4 EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5976fca-d747-4ce2-9d40-9fbb06249917 5 Koostati kooskõlastustabel, milles on selgitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise põhjuseid (lisas). Sotsiaalministri ja tervise- ja tööministri määruste muutmise seletuskiri LISA Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus Tervise- ja tööministri 19. detsembri Mittearvestatud. Rahandusministeerium 2017. a määruse nr 57 „Eesti Haigekassa Selgitame, et 102 kiirabibrigaadi peavad olema haigekassa poolt rahastatud kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku põhimõttel, kuid käesolevas määruses ei ole arv“ muutmine sätestatud, kuidas ööpäevaringne valmisolek tuleb tagada. Täpsemad (a) Eelnõule lisatud seletuskirjast ei selgu rahastamise põhimõtted on kehtestatud tervise- ja tööministri 20. detsembri tervishoiukorralduslikku põhjust, mis on 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale tinginud vajaduse sätestada, et 102 makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kiirabibrigaadi rahastatakse kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle ööpäevaringselt. On selge, et kiirabi peab teenuse hind“ (nt ööpäevaringselt võib brigaade tagada, kas baasis valves või olema kättesaadav ööpäevaringselt, kuid koduvalve põhimõttel; viimase puhul moodustab tasu 30% tavahinnast) ning kas seetõttu peab töötama (e. täpsemalt haigekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahelises kiirabi rahastamise lepingus. öeldes, olema rahastatud) ööpäevaringselt ka ühesugune arv kiirabibrigaade? Ei ole selge, millisel TTKS sättel selline nõue (kõik kiirabibrigaadid peavad ööpäevaringselt töötama) põhineks. Seega me praeguse seisuga teeksime ettepaneku jätta määruse tekstist välja sõna „ööpäevaringset“. (b) Ei ole selge, miks on vaja määruses Selgitame, et laste reanimobiilibrigaadid ei ole ka täna välja saadetavad eraldi sätestada eraldi kahe laste jaoks Häirekeskuse kaudu, vaid nende väljasõidu osas lepivad haiglad omavahel ise kohandatud reanimobiilibrigaadi kokku ehk peamiselt tehakse plaanilisi transportkutseid. Seega ei ole tegemist rahastamine haiglatevahelise transpordi oma olemuselt tavakiirabibrigaadidega, mis reageerivad sündmustele jaoks. Kui tegemist on seni välja kujunenud Häirekeskusesse tulnud info põhjal. Lisaks on laste reanimobiilibrigaadide praktika kodifitseerimisega, siis palume valmisolek tagatud läbi n.ö koduse valve. See tähendab, et neile makstakse täpsustada, miks ka sellisel juhul ei peaks valmisoleku eest 30% tavabrigaadi hinnast ja personal on ka samal ajal haiglas väljakutsed toimuma läbi häirekeskuse – kas valves. Selline lahendus võimaldab tagada ressursside kasutamise laste reanimobiilibrigaade kasutatakse ainult optimaalsuse. Tegemist on kehtiva praktikaga ja muudatuse eesmärk on tuua haiglatevaheliseks transpordiks? ka õigusruumi tasandile õigusselgus. 7 Tulevikus on kaalumisel laste reanimobiilibrigaadide sidumine veelgi enam haiglatega ja nende rahastamine läbi tervishoiuteenuste loetelu hinnakirja (ka täna on seal kehtestatud hinnakiri transportteenusteks). Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a Arvestatud. määrus nr 23 muutmine. Määrust ja seletuskirja vastavalt täiendatud. Normitehniliselt oleks õigem ka selles määruses kasutada „kaheliikmelise kiirabibrigaadi“ asemel „vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi“ mõistet, kooskõlas määrusega „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend.“ Meie hinnangul ei ole pelgalt normitehniline Arvestatud. muudatus senise määruse tekstis toodud Määrust ja seletuskirja vastavalt tehtud ettepanekule täiendatud, kuid patsiendi „raske seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja seisundi kirjeldusi on ühtlustatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a eluohtliku seisundiga seotud kiirabi määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti väljakutse“ katkematu teenindamise kiirabialase koostöö kord“ lisas 1 kasutatavate seisundi kirjeldustega (mis kohustuse asendamine „C(charlie)- omakorda ühtivad erakorralise meditsiini osakondade triaaži juhendiga). prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga väljakutse“ katkematu teenindamise kohustusega väljaspool kriisipiirkonda. Palume seletuskirjas täpsustada, kas selline kiirabiteenus on võimalik piirkonnas tõepoolest tagada vaid 1/3 täiskoosseisus (e. kolmeliikmeliste) kiirabibrigaadide olemasolul, vastasel juhul aga jääda eelmise sõnastuse juurde või kaaluda sõnastuse täpsustamist selliselt, et määruses sätestatu oleks ka praktikas saavutatav ja kooskõlas TTKSiga. Meie hinnangul ei ole pelgalt normitehniline Arvestatud. muudatus sätestada määruses põhimõte, et Määrust ja seletuskirja vastavalt täiendatud. „kiirabi osutaja rakendab vajaduse korral kriisipiirkonnas C(charlie)-prioriteediga ja D(delta)prioriteediga väljakutsete 8 teenindamiseks kaheliikmelisi [e. siis vähendatud koosseisuga] kiirabibrigaade.“ Et nimetatud prioriteetidele vastavatel juhtudel tuleb sageli ka transpordi alal osutada tervishoiuteenuseid kahe brigaadiliikme poolt, siis vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi kasutamisel pikeneb sündmuskohal teenuseosutamise aeg ja patsiendi haiglasse toimetamise aeg. Palume seletuskirjas seega täpsustada, kas vähendatud koosseisuga brigaadide kasutamisel C- ja D-prioriteediga olukordades on võimalik tagada kiirabiteenus ette nähtud ulatuses, vastasel juhul aga jääda eelmise sõnastuse juurde või kaaluda sõnastuse täpsustamist selliselt, et määruses sätestatu oleks ka praktikas saavutatav ja kooskõlas TTKSiga. Lisaks näeb juba viidatud uus määrus ette, Arvestatud. et vähendatud koosseisuga brigaad Määrust ja seletuskirja vastavalt täiendatud. kasutab/tohib kasutada kannatanu transpordiks mitte ette nähtud autot. Seega tuleks sisulistel kaalutlustel sätestada, et vähendatud koosseisuga kiirabibrigaadi kasutamisega tuleb igal juhul kasutada patsientide transportimiseks sobivat kiirabiautot. MINISTRI MÄÄRUS 09.01.2019 nr 1 Sotsiaalministri ja tervise- ja tööministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 1, § 56 lõike 1 punkti 7, § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide arv“ muutmine Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide arv“ § 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Eesti Haigekassa kaudu rahastatakse vähemalt 102 kiirabibrigaadi ööpäevaringset pidamist. Nimetatud kiirabibrigaadidest 96 on õe- või arstibrigaadid ja kuus on reanimobiilibrigaadid, mille hulgas on kaks laste jaoks kohandatud reanimobiilibrigaadi, mis teostavad üksnes haiglatevahelist transporti.“. § 2. Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ muutmine Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruses nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) kiirabi osutaja aktiveerib lisabrigaadid, mis võivad olla vähendatud koosseisuga ja millel on tagatud patsiendi transportimise võimekus;“; 2) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) kriisipiirkonnast väljaspool asuvasse piirkonda jäetakse vähemalt üks kolmandik tavapärastest kiirabibrigaadidest, et tagada erakorralise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutsete katkematu teenindamine; 2 2) kiirabi osutaja teenindab kriisipiirkonnas ajutiselt eelkõige erakorralise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid ning isikud, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, suunatakse üldarstiabi osutaja juurde; 3) kiirabi osutaja rakendab vajaduse korral kriisipiirkonnas väljakutsete teenindamiseks vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade, millel on tagatud patsiendi transportimise võimekus;“; 3) paragrahvi 4 lõike 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) kiirabibrigaade suunatakse kõikidesse piirkondadesse vastavalt vajadusele ja nad teenindavad ainult erakorralise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid; 2) kiirabi osutaja rakendab vajaduse korral kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud kooseisuga kiirabibrigaade, millel on tagatud patsiendi transportimise võimekus;“. § 3. Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ § 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab kiirabibrigaadi pidaja tagama ööpäev läbi vähemalt ühe kolmandiku kiirabi rahastamise lepingus ette nähtud tegutsemisvalmis kiirabibrigaade selleks, et olla valmis teenindama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud korras C(charlie)- prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga väljakutseid. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral taastab kiirabibrigaadi pidaja 12 tunni jooksul vähemalt kahe kolmandiku ja 24 tunni jooksul kõikide kiirabi rahastamise lepingus ette nähtud kiirabibrigaadide tegutsemisvalmiduse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.“. § 4. Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ § 8 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Kiirabibrigaadi pidaja tagab erakorralise meditsiini tehniku, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud üliõpilase ja kiirabitehniku arendamiseks ning pädevuse suurendamiseks nende iga-aastase täiendkoolitamise vähemalt 40 tunni ulatuses.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel