dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 9. jaanuar 2019
Viit
1.5-1.1/3901-2
Registreeritud
9. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kääpa Hooldekeskus MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2018
Vastutaja
Ketri Kupper (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎1.5-1.13901-2 09.01.2019 Väljaminev kiri.bdoc458 KB

Sisu (failidest)

Sirje Simmo Kääpa Hooldekeskus MTÜ Teie 14.12.2018 / [email protected] Meie 09.01.2019 nr 1.5-1.1/3901-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud Sirje Simmo Olete pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole üldhooldusteenuse osutamisega seotud tegevusloa osas. Täname kirja eest. Teie poolt esitatud küsimustele vastame küsimus- vastus vormis alljärgnevalt: 1. Mis kuupäeval saavad hooldekodud teada täpsed nn kvaliteedinõuded, a.la kui suure osa päevast peab olema kaetud teenuse osutamisel õppinud hooldajaga, mitu hooldajat peab olema vahetuses? Mis dokumente ikkagi täpselt vaja on tegevusloa saamiseks? Üldhooldusteenuse sisu, eesmärk ja kvalifikatsiooninõuded teenuseosutajale ja teenust osutatavatele inimestele on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §des 20-22. Seaduses ei ole reguleeritud hooldustöötajate ja hooldatavate suhtarvu, sest see sõltub konkreetsest asutusest ja seal teenust saavate inimeste individuaalsest hooldusvajadusest. Mida suurem on hooldusel viibivate inimeste kõrvalabi vajadus, näiteks on paljud hoolealused lamajad või järelevalvet ja individuaalset juhendamist vajavad dementsusega inimesed, seda suurem on ilmselt hooldustoimingute maht ja hoolduspersonali koormus. Sellest tulenevalt peaks olema ka suurem arv hoolduspersonali. Seega peab kvalifitseeritud hooldustöötajate arv vastama teenuse sisule ja keerukusele aga ka näiteks asutuse suurusele (sh füüsilisele hoone suurusele, korruste arvule jms) ja hooldusel olevate inimeste tegelikele vajadustele. Seda saab aga kõige paremini hinnata teenuseosutaja ise, kes igapäevaselt teenust ja hooldustöötajate tööd korraldab. Lisame, et Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegevusloa väljastajana pakub nõustamist teenuseosutajale. Teie kirjelduste põhjal saab SKA anda hinnangu hoolduspersonali arvule tegevusloa taotlemise protsessile eelnevalt. 2. Mis dokumente on täpselt vaja tegevusloa saamiseks. Kes nõustavad meid majandustegevuste registris toimingute tegemisel? Mis kuupäevast saab taotlust tegevusloa saamiseks esitama hakata? Kuidas toimub tegevusloa taotlemise protsess. Minul on eelnev kogemus erihoolekande osas, kus majandustegevuse registrisse riputame üles viimased aktid päästeametilt, tervisekaitselt, vet- ja toiduametilt ning töötajate tervisetõendid ja koolituse läbimist tõendavad dokumendid ning peale seda tehakse otsus dokumentide põhjal. Kas üldhooldusteenuse puhul saab asi toimima sama moodi? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Tegevuslubadega seonduvat infot jagab SKA jooksvalt terve käesoleva aasta vältel. Kindlasti soovitame teil osaleda 20.03.2019 Valga Kutseõppekeskuses toimuval teabepäeval, mis keskendub tegevusloa taotlemisega seonduvale. Majandustegevuse registris tehtavate toimingute osas nõustavad teid nii SKA kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu toimimise talitus (MTRi registritalitus). Tegevusloa taotluste esitamise kuupäev ei ole tänase seisuga veel kinnitatud. See saab olema selle aasta IV kvartalis ning mõistagi teavitatakse teenuseosutajaid aegsasti. Hetkel töötatakse välja üldhooldusteenuse tegevuslubade taotlemiseks vajalikke IT arendusi majandustegevuse registris. Tegevusluba saab taotleda läbi e-teenuste, sarnaselt teiste tegevuslubade taotlemisega. Seega suuri erinevusi üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse tegevuslubade taotlemisel ette näha ei ole. Tegevusloa nõue on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 151. Teenuseosutajal tuleb tegevusloa saamiseks esitada taotlus SKAle läbi MTRi. Taotluses tuleb esitada majandustegevuse teates esitatavad andmed, mis on reguleeritud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses § 15. Lisaks eelnimetatud andmetele tuleb tegevusloa taotluse juurde esitada teenust saavate inimeste arv, kellele tegevuskohas teenust osutatakse ja kirjalikud hooldustöötajate kirjalikud nõusolekud, kellega taotleja kavatseb teenuse osutamist jätkata. Kui teenuse osutamist veel ei ole alustatud (näiteks uus asutus), tuleb esitada hooldustöötajate kirjalikud nõusolekud tõendamaks teenuseosutaja juurde tööle asumist. Nõusolekud kinnitavad, et teenuseosutajal on vajalik personal olemas. Tegevusloale on lisatud alljärgnevad tingimused (SHS 153), mille täitmist SKA tegevusloa välja andmisel kontrollib: - kas tegevusloa taotleja ja teenus, mida kavatsetakse osutama hakata ning hoolduspersonal, vastavad SHS § 20-22 kehtestatud nõuetele; - kas teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele; Terviseohutuse hinnangu, mis on vajalik tegevusloa saamiseks, väljastab Terviseamet tegevusloa taotleja avalduse alusel. Hinnangu saamine on tasuta. Lisainfot hinnangu taotlemise kohta saate lugeda siit: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/teenusstandard_sotsiaalas utustele_terviseohutuse_hinnangu_valjastamine.pdf. Lisame, et 2019. aastal on Terviseametil kavas külastada kõiki üldhooldusteenuse pakkujaid, mis annab teenuseosutajatele võimaluse taotleda vastavat hinnangut. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Terviseameti [email protected] poole. - kas teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele; Täpsemat infot vastava hinnangu saamiseks palume küsida Päästeametilt [email protected]. Tegevusloa andmisel kehtestatakse kõrvaltingimused (SHS § 154), mida tegevusloa taotleja peab täitma. Kõrvaltingimus tähendab, et SKA määrab tegevusloa andmisel selle, kui mitmele inimesele teenust on lubatud osutada, sõltuvalt teenuseosutaja poolt esitatud ruumide ja personali infost. Kõrvaltingimused on alljärgnevad: - maksimaalne inimeste arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada 3 Teenuseosutaja esitab loa taotlemisel nende inimeste arvu, kellele soovib teenust osutama hakata. Kui taotletakse teenuse osutamise õigust 30le inimesele ja SKA esitatud dokumentidele tuginedes leiab põhjendatult, et see arv peaks olema väiksem, siis määratakse inimeste arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada, SKA poolt. - tegutsemiseks lubatud tegevuskoht Teiseks määrab SKA tegevusloal ka tegevuskoha (tegevuskoha aadressi), taas sõltuvalt sellest, millistes ruumides teenuseosutaja soovib teenust osutama hakata. Kui kõik vajalikud nõuded on tegutsemiskohas täidetud, on tegevus selles kohas lubatud. Majandustegevuse ja tegevusloa regulatsioonidega on teil täpsemalt võimalik tutvuda lugedes majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 1- 43. 3. Kui hooldaja on läbinud 139 tunnise hooldaja koolituse kümme aastat tagasi ja meie arust on kaetud sellega kutsestandardis kirjeldatu, kas siis loetakse ka ministeeriumi arust isik hooldaja koolituse läbinuks? Kas on võimalik meil saata kellelegi ministeeriumist need koolituse tunnistused, mis punktis 2 kirjas ja ministeerium annab teada, kas nad kõlbavad hooldajaks või mitte. Vastavalt SHS § 22 lõikele 4 peab hooldustöötajal olema täidetud vähemalt üks järgmistest ettevalmistusnõuetest: - läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava; - läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava; - isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. Haridusnõuetele vastavust hindab SKA kutseõppe tasemeõppe või täiendkoolituse õppekava läbimist kinnitava dokumendi (tunnistuse) või kutsetunnistuse alusel. Vajadusel konsulteeritakse selles küsimuses hooldustöötajatele kutsetunnistusi väljastava Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga (ESTA). Käesoleval hetkel soovitame Teil antud küsimuses võtta otse ühendust ESTA hooldustöötaja kutsete kutseandmise koordinaatoriga, kelleks on Maarika Kärp, telefon 520 8631, e-post: [email protected]. Täiendava infona lisame, et hooldustöötajale kehtivad kutsestandardid kahel tasemel: - hooldustöötaja tase 3, kutsestandard asub siin: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10558953 - hooldustööaja tase 4, kutsestandard asub siin: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10559015 Heaolu õppesuuna kutseõppe õppekavad ja mahud tasemeõppes on järgmised: - Hooldustöötaja tase 4, õppeaeg 2 aastat ja maht 120 EKAP-t; - Hooldustöötaja tase 3, õppeaeg 1 aastat ja maht 60 EKAP-t; - Hooldustöötaja (kutsekeskharidus), tase 4, õppeaeg 3 aastat ja maht 180 EKAP-t. Alates 1. septembrist 2017 peavad kõik kutseõppe õppekavadel õppivad õpilased sooritama kooli lõpetamiseks kutseeksami, mis tähendab, et õppe läbimisel saavad nad endale hooldustöötaja kutsetunnistuse, mis täidab SHS § 22 lg 4 p 3 sätestatud nõuet. Üks kutseõppe tasemeõppe vorme on töökohapõhine õpe, mille puhul toimub praktiline väljaõpe töökohal (antud juhul hooldekodus), moodustades vähemalt 2/3 kogu õppe mahust. Töökohapõhist õpet saavad korraldada kõik õppeasutused, kellel on vastavas 4 õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus (akrediteeritud). Kui hooldekodul on huvi töökohapõhise õppe läbiviimiseks, tuleb asutuse juhil kontakteeruda kutseõppeasutuse töökohapõhise õppe koordinaatoriga. Täiendavat infot leiab Eesti Tööandjate keskliidu veebilehelt Töökohapõhisest õppest tööandjale (Ettevõtjate Keskliit) ja õppeasutuste kodulehtedelt. Hooldustöötajate kvalifikatsiooni osas ei ole SHSis ette antud ajalist perioodi, mis aja jooksul hooldustöötaja haridus omandati, oluline on, et läbitud on ülaltoodud kutsestandardis toodud õpiväljundid ja inimene on pädev hooldajana töötama. Samuti ei reguleeri SHS täiendkoolituse õppemahtu. Täiendkoolitused võivad toimuda äärmiselt erinevas mahus, vormis ja sisuga. Näiteks saab täienduskoolituseks lugeda lühikesi üksikute kompetentside arendamiseks toimuvaid koolituskursusi, mille kestus võib olla mõni tund või päev. Samuti saab täienduskoolituseks lugeda kursusi, mis võimaldavad süvitsi omandada mõne valdkonna põhioskusi ja teadmisi, mis eeldatavalt on ajaliselt mahukamad. Lühikesi infopäevi, seminare või infojagamise üritusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta. Seega on oluline täiendkoolituse läbimisel saavutatav tulemus ehk pädevus töötada hooldustöötajana. Lõpliku hinnangu hooldustöötaja pädevusele annab siinjuures teenuseosutaja/tööandja. Praktikas saab täiendkoolituse läbinud inimene koolituse läbimisel tunnistuse või tõendi, mille juurde väljastab täiendkoolituse pakkuja lisalehe, kus on kirjeldatud, milliseid kutsestandardis kirjeldatud kompetentse ja millises mahus õppija täiendkoolituse käigus omandas. Hooldustöötajat värvates peab sellisel juhul teenuseosutaja/tööandja hindama hooldaja poolt läbitud täiendkoolituse põhjal, kas hooldustöötaja omab tema töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Seega vastutab lõppeks teenusesosutaja/tööandja kompetentse hooldustöötaja olemasolu eest. Vajadusel võimaldab töötajale täiendõpet. Kui tööandja vajab tuge sobivate oskustega uute töötajate värbamisel, töötajate koolitamisel muutuste olukorras või töötajate eesti keele oskuse arendamisel, võib olla abiks ka Töötukassa poolt pakutavad teenused ja toetused. Töötavatele inimestele suunatud koolitusvõimalustega saate tutvuda Töötukassa portaalis: tööturukoolitus koolituskaardiga https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/tooturukoolitus-koolituskaardiga. Tasemeõppes osalemise toetuse kohta saate lähemalt lugeda siit: https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/tasemeoppes-osalemise-toetus. Hooldustöötaja, kes omab nõutud kompetentse ja haridust, saab taotleda ka hooldustöötaja kutset eraldi ESTA kaudu, mis on ametlik hooldustöötajate kutse andja Eestis. Kutseeksami nõuded http://www.eswa.ee/ewp/wp- content/uploads/2018/04/HT_nouded_kutse_taotlejale_19.04.2018_o9.pdf ja taotlemiseks vajalikud dokumendid on kirjeldatud ESTA kodulehel http://www.eswa.ee/kutse- andmine/hooldustootaja/. Kutsetunnistuse taotlemine maksab 100 eurot, kutseõppeasutuse lõpetajale 58 eurot ja taastõendamine 50 eurot. Kutsetunnistus kehtib 10 aastat. Kutse taastõendamiseks peab kõik vajalikud dokumendid kutsekomisjonile esitama hiljemalt aasta jooksul pärast kutsetunnistuse kehtivuse lõppemist. Taotlus koos nõutavate dokumentidega tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna ESTAle. Hooldustöötajatel, kellel on valdkonnas teisel erialal töötamise töökogemus või ta on omandanud näiteks meditsiiniõe kutse, on võimalus alternatiivina taotleda kutse andmist ka varasema töökogemuse ja õpingute arvestamise kaudu VÕTA. Täpsemalt on võimalik lugeda siit: https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus/varasemate-opingute-ja- tookogemuse-arvestamine. 5 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ketri Kupper peaspetsialist Ketri Kupper 6269 193 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel