Sirje Simmo
Kääpa Hooldekeskus MTÜ Teie 14.12.2018 /
[email protected] Meie 09.01.2019 nr 1.5-1.1/3901-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Sirje Simmo
Olete pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole üldhooldusteenuse osutamisega seotud
tegevusloa osas. Täname kirja eest. Teie poolt esitatud küsimustele vastame küsimus-
vastus vormis alljärgnevalt:
1. Mis kuupäeval saavad hooldekodud teada täpsed nn kvaliteedinõuded, a.la kui suure
osa päevast peab olema kaetud teenuse osutamisel õppinud hooldajaga, mitu
hooldajat peab olema vahetuses? Mis dokumente ikkagi täpselt vaja on tegevusloa
saamiseks?
Üldhooldusteenuse sisu, eesmärk ja kvalifikatsiooninõuded teenuseosutajale ja teenust
osutatavatele inimestele on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §des 20-22.
Seaduses ei ole reguleeritud hooldustöötajate ja hooldatavate suhtarvu, sest see sõltub
konkreetsest asutusest ja seal teenust saavate inimeste individuaalsest hooldusvajadusest.
Mida suurem on hooldusel viibivate inimeste kõrvalabi vajadus, näiteks on paljud
hoolealused lamajad või järelevalvet ja individuaalset juhendamist vajavad dementsusega
inimesed, seda suurem on ilmselt hooldustoimingute maht ja hoolduspersonali koormus.
Sellest tulenevalt peaks olema ka suurem arv hoolduspersonali. Seega peab kvalifitseeritud
hooldustöötajate arv vastama teenuse sisule ja keerukusele aga ka näiteks asutuse
suurusele (sh füüsilisele hoone suurusele, korruste arvule jms) ja hooldusel olevate inimeste
tegelikele vajadustele. Seda saab aga kõige paremini hinnata teenuseosutaja ise, kes
igapäevaselt teenust ja hooldustöötajate tööd korraldab.
Lisame, et Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegevusloa väljastajana pakub nõustamist
teenuseosutajale. Teie kirjelduste põhjal saab SKA anda hinnangu hoolduspersonali arvule
tegevusloa taotlemise protsessile eelnevalt.
2. Mis dokumente on täpselt vaja tegevusloa saamiseks. Kes nõustavad meid
majandustegevuste registris toimingute tegemisel? Mis kuupäevast saab taotlust
tegevusloa saamiseks esitama hakata? Kuidas toimub tegevusloa taotlemise
protsess. Minul on eelnev kogemus erihoolekande osas, kus majandustegevuse
registrisse riputame üles viimased aktid päästeametilt, tervisekaitselt, vet- ja
toiduametilt ning töötajate tervisetõendid ja koolituse läbimist tõendavad dokumendid
ning peale seda tehakse otsus dokumentide põhjal. Kas üldhooldusteenuse puhul
saab asi toimima sama moodi?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Tegevuslubadega seonduvat infot jagab SKA jooksvalt terve käesoleva aasta vältel. Kindlasti
soovitame teil osaleda 20.03.2019 Valga Kutseõppekeskuses toimuval teabepäeval, mis
keskendub tegevusloa taotlemisega seonduvale. Majandustegevuse registris tehtavate
toimingute osas nõustavad teid nii SKA kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
siseturu toimimise talitus (MTRi registritalitus).
Tegevusloa taotluste esitamise kuupäev ei ole tänase seisuga veel kinnitatud. See saab
olema selle aasta IV kvartalis ning mõistagi teavitatakse teenuseosutajaid aegsasti. Hetkel
töötatakse välja üldhooldusteenuse tegevuslubade taotlemiseks vajalikke IT arendusi
majandustegevuse registris. Tegevusluba saab taotleda läbi e-teenuste, sarnaselt teiste
tegevuslubade taotlemisega. Seega suuri erinevusi üldhooldusteenuse ja
erihoolekandeteenuse tegevuslubade taotlemisel ette näha ei ole.
Tegevusloa nõue on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 151. Teenuseosutajal
tuleb tegevusloa saamiseks esitada taotlus SKAle läbi MTRi. Taotluses tuleb esitada
majandustegevuse teates esitatavad andmed, mis on reguleeritud majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduses § 15.
Lisaks eelnimetatud andmetele tuleb tegevusloa taotluse juurde esitada teenust saavate
inimeste arv, kellele tegevuskohas teenust osutatakse ja kirjalikud hooldustöötajate kirjalikud
nõusolekud, kellega taotleja kavatseb teenuse osutamist jätkata. Kui teenuse osutamist veel
ei ole alustatud (näiteks uus asutus), tuleb esitada hooldustöötajate kirjalikud nõusolekud
tõendamaks teenuseosutaja juurde tööle asumist. Nõusolekud kinnitavad, et teenuseosutajal
on vajalik personal olemas.
Tegevusloale on lisatud alljärgnevad tingimused (SHS 153), mille täitmist SKA tegevusloa
välja andmisel kontrollib:
- kas tegevusloa taotleja ja teenus, mida kavatsetakse osutama hakata ning
hoolduspersonal, vastavad SHS § 20-22 kehtestatud nõuetele;
- kas teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud
tervisekaitsenõuetele;
Terviseohutuse hinnangu, mis on vajalik tegevusloa saamiseks, väljastab Terviseamet
tegevusloa taotleja avalduse alusel. Hinnangu saamine on tasuta. Lisainfot hinnangu
taotlemise kohta saate lugeda siit:
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/teenusstandard_sotsiaalas
utustele_terviseohutuse_hinnangu_valjastamine.pdf.
Lisame, et 2019. aastal on Terviseametil kavas külastada kõiki üldhooldusteenuse pakkujaid,
mis annab teenuseosutajatele võimaluse taotleda vastavat hinnangut.
Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Terviseameti
[email protected] poole.
- kas teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele;
Täpsemat infot vastava hinnangu saamiseks palume küsida Päästeametilt
[email protected].
Tegevusloa andmisel kehtestatakse kõrvaltingimused (SHS § 154), mida tegevusloa taotleja
peab täitma. Kõrvaltingimus tähendab, et SKA määrab tegevusloa andmisel selle, kui
mitmele inimesele teenust on lubatud osutada, sõltuvalt teenuseosutaja poolt esitatud
ruumide ja personali infost.
Kõrvaltingimused on alljärgnevad:
- maksimaalne inimeste arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada
3
Teenuseosutaja esitab loa taotlemisel nende inimeste arvu, kellele soovib teenust osutama
hakata. Kui taotletakse teenuse osutamise õigust 30le inimesele ja SKA esitatud
dokumentidele tuginedes leiab põhjendatult, et see arv peaks olema väiksem, siis
määratakse inimeste arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada, SKA poolt.
- tegutsemiseks lubatud tegevuskoht
Teiseks määrab SKA tegevusloal ka tegevuskoha (tegevuskoha aadressi), taas sõltuvalt
sellest, millistes ruumides teenuseosutaja soovib teenust osutama hakata. Kui kõik vajalikud
nõuded on tegutsemiskohas täidetud, on tegevus selles kohas lubatud.
Majandustegevuse ja tegevusloa regulatsioonidega on teil täpsemalt võimalik tutvuda
lugedes majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 1- 43.
3. Kui hooldaja on läbinud 139 tunnise hooldaja koolituse kümme aastat tagasi ja meie
arust on kaetud sellega kutsestandardis kirjeldatu, kas siis loetakse ka ministeeriumi
arust isik hooldaja koolituse läbinuks? Kas on võimalik meil saata kellelegi
ministeeriumist need koolituse tunnistused, mis punktis 2 kirjas ja ministeerium annab
teada, kas nad kõlbavad hooldajaks või mitte.
Vastavalt SHS § 22 lõikele 4 peab hooldustöötajal olema täidetud vähemalt üks järgmistest
ettevalmistusnõuetest:
- läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele
suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava;
- läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele
suunatud täienduskoolituse õppekava;
- isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.
Haridusnõuetele vastavust hindab SKA kutseõppe tasemeõppe või täiendkoolituse õppekava
läbimist kinnitava dokumendi (tunnistuse) või kutsetunnistuse alusel. Vajadusel
konsulteeritakse selles küsimuses hooldustöötajatele kutsetunnistusi väljastava Eesti
Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga (ESTA). Käesoleval hetkel soovitame Teil antud küsimuses
võtta otse ühendust ESTA hooldustöötaja kutsete kutseandmise koordinaatoriga, kelleks on
Maarika Kärp, telefon 520 8631, e-post:
[email protected].
Täiendava infona lisame, et hooldustöötajale kehtivad kutsestandardid kahel tasemel:
- hooldustöötaja tase 3, kutsestandard asub siin:
https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10558953
- hooldustööaja tase 4, kutsestandard asub siin:
https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10559015
Heaolu õppesuuna kutseõppe õppekavad ja mahud tasemeõppes on järgmised:
- Hooldustöötaja tase 4, õppeaeg 2 aastat ja maht 120 EKAP-t;
- Hooldustöötaja tase 3, õppeaeg 1 aastat ja maht 60 EKAP-t;
- Hooldustöötaja (kutsekeskharidus), tase 4, õppeaeg 3 aastat ja maht 180 EKAP-t.
Alates 1. septembrist 2017 peavad kõik kutseõppe õppekavadel õppivad õpilased sooritama
kooli lõpetamiseks kutseeksami, mis tähendab, et õppe läbimisel saavad nad endale
hooldustöötaja kutsetunnistuse, mis täidab SHS § 22 lg 4 p 3 sätestatud nõuet.
Üks kutseõppe tasemeõppe vorme on töökohapõhine õpe, mille puhul toimub praktiline
väljaõpe töökohal (antud juhul hooldekodus), moodustades vähemalt 2/3 kogu õppe mahust.
Töökohapõhist õpet saavad korraldada kõik õppeasutused, kellel on vastavas
4
õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus (akrediteeritud). Kui hooldekodul on huvi
töökohapõhise õppe läbiviimiseks, tuleb asutuse juhil kontakteeruda kutseõppeasutuse
töökohapõhise õppe koordinaatoriga. Täiendavat infot leiab Eesti Tööandjate keskliidu
veebilehelt Töökohapõhisest õppest tööandjale (Ettevõtjate Keskliit) ja õppeasutuste
kodulehtedelt.
Hooldustöötajate kvalifikatsiooni osas ei ole SHSis ette antud ajalist perioodi, mis aja jooksul
hooldustöötaja haridus omandati, oluline on, et läbitud on ülaltoodud kutsestandardis toodud
õpiväljundid ja inimene on pädev hooldajana töötama. Samuti ei reguleeri SHS
täiendkoolituse õppemahtu. Täiendkoolitused võivad toimuda äärmiselt erinevas mahus,
vormis ja sisuga. Näiteks saab täienduskoolituseks lugeda lühikesi üksikute kompetentside
arendamiseks toimuvaid koolituskursusi, mille kestus võib olla mõni tund või päev. Samuti
saab täienduskoolituseks lugeda kursusi, mis võimaldavad süvitsi omandada mõne
valdkonna põhioskusi ja teadmisi, mis eeldatavalt on ajaliselt mahukamad. Lühikesi
infopäevi, seminare või infojagamise üritusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse
seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta. Seega on oluline täiendkoolituse läbimisel
saavutatav tulemus ehk pädevus töötada hooldustöötajana. Lõpliku hinnangu hooldustöötaja
pädevusele annab siinjuures teenuseosutaja/tööandja.
Praktikas saab täiendkoolituse läbinud inimene koolituse läbimisel tunnistuse või tõendi, mille
juurde väljastab täiendkoolituse pakkuja lisalehe, kus on kirjeldatud, milliseid kutsestandardis
kirjeldatud kompetentse ja millises mahus õppija täiendkoolituse käigus omandas.
Hooldustöötajat värvates peab sellisel juhul teenuseosutaja/tööandja hindama hooldaja poolt
läbitud täiendkoolituse põhjal, kas hooldustöötaja omab tema töö edukaks tegemiseks
vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Seega vastutab
lõppeks teenusesosutaja/tööandja kompetentse hooldustöötaja olemasolu eest. Vajadusel
võimaldab töötajale täiendõpet.
Kui tööandja vajab tuge sobivate oskustega uute töötajate värbamisel, töötajate koolitamisel
muutuste olukorras või töötajate eesti keele oskuse arendamisel, võib olla abiks ka
Töötukassa poolt pakutavad teenused ja toetused. Töötavatele inimestele suunatud
koolitusvõimalustega saate tutvuda Töötukassa portaalis: tööturukoolitus koolituskaardiga
https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/tooturukoolitus-koolituskaardiga.
Tasemeõppes osalemise toetuse kohta saate lähemalt lugeda siit:
https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/tasemeoppes-osalemise-toetus.
Hooldustöötaja, kes omab nõutud kompetentse ja haridust, saab taotleda ka hooldustöötaja
kutset eraldi ESTA kaudu, mis on ametlik hooldustöötajate kutse andja Eestis. Kutseeksami
nõuded http://www.eswa.ee/ewp/wp-
content/uploads/2018/04/HT_nouded_kutse_taotlejale_19.04.2018_o9.pdf ja taotlemiseks
vajalikud dokumendid on kirjeldatud ESTA kodulehel http://www.eswa.ee/kutse-
andmine/hooldustootaja/.
Kutsetunnistuse taotlemine maksab 100 eurot, kutseõppeasutuse lõpetajale 58 eurot ja
taastõendamine 50 eurot. Kutsetunnistus kehtib 10 aastat. Kutse taastõendamiseks peab
kõik vajalikud dokumendid kutsekomisjonile esitama hiljemalt aasta jooksul pärast
kutsetunnistuse kehtivuse lõppemist. Taotlus koos nõutavate dokumentidega tuleb esitada
digitaalselt allkirjastatuna ESTAle.
Hooldustöötajatel, kellel on valdkonnas teisel erialal töötamise töökogemus või ta on
omandanud näiteks meditsiiniõe kutse, on võimalus alternatiivina taotleda kutse andmist ka
varasema töökogemuse ja õpingute arvestamise kaudu VÕTA. Täpsemalt on võimalik
lugeda siit: https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus/varasemate-opingute-ja-
tookogemuse-arvestamine.
5
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ketri Kupper
peaspetsialist
Ketri Kupper 6269 193
[email protected]