dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lõpparuande edastamine

Sotsiaalministeerium · 9. jaanuar 2019
Viit
1.3-4/100-1
Registreeritud
9. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2019
Vastutaja
Evelin Pungas (Sotsiaalministeerium, Siseauditi osakond)

Failid

  • 📎10-583-2 09.01.2019 Väljaminev kiri.bdoc637 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti nr 2014-2020.2.04.16-0031 “Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: AS Lääne-Tallinna Keskhaigla rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõpparuanne ERF-283/2018 8.01.2019 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines riigihangete läbiviimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2: märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 4.1 - Lihthankes nr 169558 seatud kvalifitseerimise tingimus ei ole proportsionaalne ja põhjendatud riigihanke esemega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 664,58 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 120,83 eurot. Tähelepanek 4.2 - Rahvusvahelise riigihanke (nr 173585) hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimus on põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 369 570,45 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 185 116,14 eurot. Olulised tähelepanekud rakendusüksusele: Tähelepanek 7.1 - Rakendusüksuse teostatud hangete läbiviimise ja muudatuste hindamise kontrollid ei ole piisavalt põhjalikud ja kvaliteetsed. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine Meede 2.4 Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamine Meetme tegevus 2.4.2 Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused Projekti number 2014-2020.2.04.16-0031 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele Toetuse saaja ja partner(id): AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Taotluse rahuldamise otsuse 23.02.2017. a otsus nr 9.2-4/14-20/11/007 (otsuse muutmise) number ja Muutmine: 16.10.2017. a otsus nr 9.2-4.3/14-20/11/1131 kuupäev Muutmine: 27.12.2017. a otsus nr 9.2-4.3/14-20/13/3374-1 Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ) Projekti kulude abikõlblikkuse 01.09.2015 – 31.01.2018 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2018. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Ingrid Kuld, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi juht); Kai Paalberg, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Auditi läbiviimise aeg 02.07.2018 – 8.01.2019, sh kohapealsed toimingud 25.09.2018. Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Toimingud toetuse saaja Kohapealsete toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute juures intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 47757; 10.05.2018. a., 1 996 934,51 eurot olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 71,81% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 28,19% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 1 996 934,51 eurot, 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 370 235,03 eurot (tähelepanekud 4.1 ja 4.2). TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse number: KOKKU riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 133 018,67 133 018,67 0,00 52 218,30 185 236,97 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 133 786,13 133 786,13 0,00 51 211,93 184 998,06 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 9,28% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltoimingud Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja ei ole hangete läbi viimisel järginud kehtivaid õigusakte. Puudusi esines hangete läbiviimisel hanketeadetes esitatud kvalifitseerimistingimustes, tehti kaks olulist tähelepanekut. Oluline tähelepanek 4.1 – Lihthankes nr 169558 seatud kvalifitseerimise tingimus ei ole proportsionaalne ja põhjendatud riigihanke esemega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 664,58 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 120,83 eurot. Pakkuja tehnilise pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankija hanketeates nõudnud pakkujalt, et ta peab viimase kolme aasta jooksul olema korraldanud rahvusvahelisi hankemenetlusi, avatud ja läbirääkimistega hankemenetlusi ja lihthanke menetlusi, mis on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse järgi tuleb hanke raames konsultandil ette valmistada ja korraldada kahe esmatasandi terviskeskuse (Mustamäe ja Kopli tervisekeskused) rekonstrueerimiseks ja ehituseks hankemenetlused ning nõustada hankijat hangete tulemusena sõlmitavate hankelepingute täitmisel kerkivates küsimustes ja vaidlustes. Kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Audiitori hinnangul Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega seotud hankemenetluste ettevalmistamine ja korraldamine ning hankija nõustamine hangete tulemusena sõlmitavate hankelepingute täitmisel ei erine mingil moel hankenõustamisest, mis ei ole seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega. Seega pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks seatav piirang ei ole põhjendatud ja asjakohane. Kvalifitseerimise tingimusena oleks piisanud üksnes erinevate hankemenetluste korraldamise kogemuse nõudest. Audiitorite hinnangul esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 1436 § 22 (edaspidi ühendmäärus) lõikes 11 punktis 6 toodud asjaolud, mille alusel hankelepingutele eraldatavat 6 “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143. 6 toetust vähendatakse 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Kuna hanke läbiviimine oli läbipaistev (lihthange, e-menetlus, pakkumuste esitamise aeg 7 päeva), hankes oli olemas teatav konkurentsi tase (hankesse oli registreerunud 6 huvitatud isikut, pakkumuse esitas 3 pakkujat) ning audiitorid ei tuvastanud nimetatud hanke raames ühegi muu eeskirja eiramist, mille eest on suurem korrektsioon ette nähtud, siis loeme asjakohaseks kohaldada 10% finantskorrektsiooni määra lähtudes tagasimaksete määruse § 22 lõikest 127. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kulusse kantud hankelepingu maksumusest 6645,768 eurost 10% ehk 664,58 eurot mitteabikõlblik. Risk toetuse saajale: Esineb oht, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimus on liialt piirav, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 412,159 eurot ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 252,43 eurot projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja ei nõustu audiitori seisukohaga. Meie hinnangul erineb hankemenetluste ettevalmistamine ja korraldamine olulisel määral, kuna Hankija peab Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide ja/või programmidega seotud hankedokumendid eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega ning põhjendama oma vastuvõetud otsuseid. Lisaks peab Hankija vastama rakendusasutuse küsimustele ja päringutele ning esitama täiendavaid selgitusi hankemenetluse kohta ehk kokkuvõtvalt peab Hankija arvestama lisategevustega, mis tava hankemenetluses ei ole vajalikud. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Siim Kallast, 9.04.2019. Risk rakendusüksusele: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 412,15 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 252,43 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Hanke 169558 hankedokumendid ja hankeleping viitavad ka projektile 2014-2020.2.04.16-0033 „Kopli esmatasandi tervisekeskuse rajamine” (edaspidi Kopli tervisekeskus). Seega ka nimetatud projekti hanke 169558 abikõlblikest kuludest 10% on mitteabikõlblikud. Seisuga 22.10.2018 ei ole Kopli tervisekeskuse projekti raames ühtegi maksetaotlust esitatud. Seetõttu soovitame RÜ-l edaspidi projekti 2014-2020.2.04.16-0033 raames esitatud maksetaotlustes hankega 169558 seotud abikõlblikest kuludest 10% maha arvata. 7 § 22 lg 12 – Lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendiliost finantskorrektsiooni määra. 8 Hankeleping nr 3-5/100, 7 733,26 eurot (väljamakstud abikõlblik summa), millest on maha arvatud vabatahtlik tagastus summas 1087,50 eurot. 9 Maksetaotluse (MT) nr 44358 toetuse määr oli 59,84% ja MT 47757 toetuse määr oli 71,81% 7 Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksus ei nõustu esitatud seisukohaga. Auditeeriv asutus on märkinud, et kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS § 3 punkt 3 kohustas hankijat kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Pakkujate võrdne kohtlemine tähendab sisuliselt seda, et hankija kohustub kohtlema kõiki eelmises lõigus loetletud riikidest pärit pakkujaid igas riigihanke menetlusetapis võrdselt. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut. See tähendab seda, et kõigile pakkujatele peavad pakkumuse koostamisel olema tagatud võrdsed võimalused ning et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused. Käesoleval juhul ei ole hanketeate ja hankedokumentide koostamisel hankija kehtestanud kriteeriume, mis takistaksid RHS § 3 punktis 3 loetletud riikidest pärit pakkujatel nende asu- või tegevuskoha tõttu riigihankel osalemast. Euroopa Kohus on oma praktikas võrdse kohtlemise põhimõtet tõlgendanud ka selliselt, et riigihankele esitatavad nõuded ei tohi olla lokaalsed, st teatud piirkonna pakkujaid soosivad ega diskrimineerivad. Käesoleva hanke puhul ei ole hankija nimetatud tingimusena, et pakkuja peab olema läbi viinud Eestis Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide hankeid. Pakkujate võrdne kohtlemine tähendab seda, et hankija peab kohtlema pakkujaid samade tingimuste esinemisel samamoodi. Pakkujatele peavad olema ühtmoodi kättesaadavad hankedokumendid ning hankija otsused ja selgitused tuleb edastada kõigile pakkujatele samaaegselt. Pakkujate kvalifitseerimisel ja pakkumuste vastavuse kontrollimisel tuleb kõiki hankija poolt sätestatud kriteeriume kohaldada kõigi pakkujate suhtes ühtemoodi. Euroopa Kohus on rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni. Viimast on kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 12.10.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-31-11 punktis 16. Auditeeriv asutus märgib, et pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks seatav piirang ei ole proportsionaalne riigihanke eesmärgiga. VAKO on 02.11.2017 otsuses nr 159-17/190916 leidnud, et kvalifitseerimise eesmärgiks on välja selgitada pakkujad, kes eeldatavasti on suutelised sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma ning kvalifitseerimise tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja olema sellega (esemega) proportsionaalsed, s.t kohased ja vajalikud. Kvalifitseerimise tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Kvalifitseerimise tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada mõne teise, näiteks teistsuguse, kergema tingimuse kaudu. Vastavalt riigihanke 169558 hankedokumendi punktile 6.1 on hanke raames otsitava hankejuhi ülesanneteks muuhulgas nõustada hankijat hangete tulemusena sõlmitavate hankelepingute täitmisel kerkivates küsimustes. Tulenevalt nõuetest, mis tulenevad struktuuritoetuste seadusest ning vastava valdkonna määrusest on oluline, et hankeid viiks läbi teenusepakkuja, kes on antud valdkonna erisustega kursis. Ettevõtetel, kes pole varasemalt struktuurtoetustest rahastatavaid projekte läbi viinud puudub reeglina eriliigiliste riigihangete korraldamise kogemus ning seega teave nendega kaasnevate süstemaatiliste vigade kohta. Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide ja/või programmidega seotud hankedokumendid ning otsused tuleb kõik kooskõlastada rakendusüksusega. Lisaks on kohustus vastata rakendusüksuse päringutele, mida ei ole tavalises hankemenetluses. Selliste nõuete täitmine nõuab eelnevat kogemust ning nõuetega kursis olemist, sest nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua finantskorrektsiooni. Samuti puudub enamikel väiksematest asutustest ka valdkondlik ehitusspetsialist. Antud juhul on tegemist töödega, mille teostamiseks on vajalik eelnev kogemus riigihangete läbiviimisega, mis on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmiga. Seega eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et hankija ei ole kehtestanud selliseid kvalifitseerimise tingimusi, mis oleks piiravad mõne pakkuja 8 suhtes ning seetõttu ei saaks osaleda pakkujana hankes. Veel enam, käesolevale hankele registreerus 6 huvitatud isikut ning pakkumuse esitas 3 pakkujat, siis ei saa väita, et nimetatud kriteerium oleks piirav ja ei annaks võimalust pakkumust selle tõttu esitada. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Marek Atonen, 9.04.2019. Audiitori täiendav selgitus: Audiitorid on tutvunud toetuse saaja ja RÜ kommentaaridega. Siiski jäävad audiitorid tähelepanekus esitatud hinnangu juurde ning esitavad oma täiendavad selgitused tähelepaneku 4.1 kohta: 1. Hankedokumentide eelnev kooskõlastamine, vastuvõetud otsuste põhjendamine, küsimustele ja päringutele vastamine ning täiendavate selgituste esitamine hankemenetluse kohta ei ole ülesanded, mille täitmiseks on tingimata vajalik varasem EL vahenditest toetatud projektide kogemus. Audiitorite hinnangul oleks samasid ülesandeid olnud võimeline täitma ka mõni teine hangete valdkonnas kogenud isik, kellel puudus varasem kogemus EL vahenditest toetatud projektidega. Eespool nimetatud ülesannete täitmise võime tõendamist oleks saanud nõuda kergema, vähem piiravama, tingimuse kaudu. 2. Pöörame rakendusüksuse tähelepanu asjaolule, et tähelepaneku sisuks ei ole RHS § 3 punktis 3 loetletud riikidest pärit pakkujate nende asu- või tegevuskoha tõttu riigihankel osalemise piiramine, mistõttu ei ole RÜ kommentaarid selles osas asjakohased. 3. RÜ on oma kommentaaris öelnud, et kvalifitseerimise eesmärgiks on välja selgitada pakkujad, kes eeldatavasti on suutelised sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma ning kvalifitseerimise tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja olema sellega (esemega) proportsionaalsed, s.t kohased ja vajalikud. Audiitorid nõustuvad RÜ ütlustega, kuid just nimetatud põhimõttega on vastuolus tähelepanekus nimetatud kvalifitseerimise tingimus. Nimetatud tingimus ei ole vastavuses lihthanke tulemusel sõlmitava hankelepingu esemega ega ole sellega proportsionaalne, st kohane ega vajalik, sest hankelepingut oleks olnud suuteline täitma ka pakkuja, kellel nõutud spetsiifiline kogemus puudus. 4. RÜ on oma kommentaaris öelnud, et tulenevalt struktuuritoetuste seadusest ning vastava valdkonna määrusest on oluline, et hankeid viiks läbi teenusepakkuja, kes on antud valdkonna erisustega kursis. Ettevõtetel, kes pole varasemalt struktuurtoetustest rahastatavaid projekte läbi viinud puudub reeglina eriliigiliste riigihangete korraldamise kogemus ning seega teave nendega kaasnevate süstemaatiliste vigade kohta. Audiitori hinnangul on igal ettevõtjal võimalik end nii struktuuritoetuse seaduse, vastava valdkonna määruste ja süstemaatiliste vigade näidetega kurssi viia hankelepingu täitmise ajal (kõik info on avalikult kättesaadav). Kvalifitseerimise tingimusena oleks piisanud üksnes nii tava- kui ka eriliigiste hankemenetluste korraldamise kogemuse nõudest. 5. Audiitorid jäävad oma esialgsete ütluste juurde, Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega seotud hankemenetluste ettevalmistamine ja korraldamine ning hankija nõustamine hangete tulemusena sõlmitavate hankelepingute täitmisel ei erine olulisel määral hankenõustamisest, mis ei ole seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projekti ja/või programmidega. Lepingu täitmisega saaks nõuetekohaselt hakkama ka ilma Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide kogemuseta isik, kellel on piisav kogemus riigihangete korraldamisega. Oluline tähelepanek 4.2 – Rahvusvahelise riigihanke (nr 173585) hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimus on põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 369 570,45 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 185 116,14 eurot. Pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankija rahvusvahelise riigihanke (viitenumber 173585) hanketeates nõudnud pakkujalt, et pakkuja peab olema võimeline hüvitama hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju. Pakkuja, kelle esitatud pakkumus on tunnistatud edukaks, on kohustatud esitama garantiikirja või deponeerima rahalised vahendid pärast hankelepingu allkirjastamist, vastavalt hankelepingus sätestatule. Pakkujal tuleb esitada koos pakkumusega üks alljärgnevatest dokumentidest (pakkuja valikul): 9 1. kinnituskiri, mille kohaselt on nimetatud asutus nõus väljastama pakkujale (sh peavad kinnituskirjaga olema hõlmatud ka pakkujaga ühispakkumuses osalevad pakkujad), kelle pakkumus tunnistatakse edukaks, hankelepingu lisas toodud vormi kohase täitmisaegse tagatise (garantiikirja) summas 500 000 eurot, hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul pärast hankelepingu allkirjastamist. Kinnituskiri ei pea olema väljastajale siduv ja võib olla tingimuslik (väljastaja ei pea kinnituskirja andmisega võtma kohustusi), kuid kinnituskirjast peab nähtuma, et pakkujal (sh ühispakkujad) on võimalik eelnimetatud garantiikiri saada enne hankelepingu allkirjastamist. 2. kinnituskiri, mille kohaselt on pakkujal (või ükskõik millisel ühispakkumuses osaleval pakkujal) olemas vabad rahalised vahendid 500 000 eurot. Kinnituskiri ei pea olema väljastajale siduv (väljastaja ei pea kinnituskirja andmisega võtma kohustusi). Kinnituskirja peab olema väljastanud hanketeate avaldamise või hilisema kuupäevaga Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaal. Hankija seatud tingimus, et välismaine pakkuja peab esitama Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali kinnituskirja, piirab põhjendamatult konkurentsi, sest sellise tingimuse seadmisega kohtleb hankija võimalikke pakkujaid ebavõrdselt. Hankija ei ole andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi krediidiasutuse kinnituskiri või seadnud muud võimalust, mis võimaldaks pakkujal tõlgendada tingimust vähem piiraval moel. Näiteks on audiitor kohanud kvalifitseerimise tingimusena eespool kirjeldatuga sarnast nõuet, mis aga ei piira välispakkujaid. Kvalifitseerimise tingimusena nõuti, et pakkujal pidid hankelepingu täitmise tagamiseks olemas olema vajalikud rahalised vahendid või võimalus hankelepingu rahastamiseks krediidiasutuse krediidilimiidina. Esitada tuli pangaõiend rahaliste omavahendite olemasolu kohta koos taotleja kinnitusega summa sihtotstarbelisest deponeerimise võimalusest antud objektile või krediidiasutuse kinnitus pakkujale krediidilimiidi võimaldamise kohta krediidiasutustest. Kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS § 3 p 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist keelata eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele riigihangetes seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased. Audiitorite hinnangul esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas ühendmäärus lõikes 11 punktis 6 toodud asjaolud, mille tõttu hankelepingutele eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Kuna hange viidi läbi e-hankena riigihangete registris ning avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal – hanketeade on avaldatud riigihangete registris ja TEDis. Hankes oli olemas teatav konkurentsi tase (hankesse oli registreerunud 14 huvitatud isikut, pakkumuse esitas 6 pakkujat) ning audiitorid ei tuvastanud ühegi muu eeskirja eiramist, mille eest on suurem korrektsioon ette nähtud, siis loeme asjakohaseks kohaldada 10% finantskorrektsiooni määra lähtudes tagasimaksete määruse § 22 lõikest 1210. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kulusse kantud hankelepingu maksumusest 3 695 704,4511 eurost 10% ehk 369 570,45 eurot mitteabikõlblik. Risk toetuse saajale: Esineb oht, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused on piiravad isikute suhtes, kes tegutsevad mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud 10 § 22 lg 12 – Lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendiliost finantskorrektsiooni määra. 11 Töövõtulepingu nr 3-1/95 abikõlblik maksumus oli 3 754 770,22 eurot, millest on maha arvatud vabatahtlik tagastus summas 59 065,77 eurot 10 parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 266 392,6512 eurot ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 103 177,80 eurot projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja ei nõustu audiitori seisukohaga, mille kohaselt Hankija ei ole andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi krediidiasutuse kinnituskiri või seadnud muud võimalust, mis võimaldaks pakkujal tõlgendada tingimust vähem piiraval moel. Kuna kinnituskiri ei pea olema väljastajale siduv ehk kinnituskirja väljastanud krediidiasutus ei pea kinnituskirja andmisega võtma mingeid kohustusi, siis me ei näe piiravaid tingimusi. Audiitori poolt väljatoodud hüpoteetiline välispakkuja oleks võinud tellida oma koduriigis tegutseva usaldusväärse krediidiasutuse kaudu vajaliku Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse kinnituskirja. Kui pakkumus oleks osutunud edukaks, siis sarnaselt oleks toimitud ka garantiikirjade väljastamisel: välispank garanteerib oma (välis)kliendi kohustusi Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse ees, kes siis omakorda garanteerib Eestis asuvat tellijat ehk Hankijat. Nagu teame, siis Euroopa pangad suhtlevad üksteisega pidevalt ja taolised vastastikused tehingud on panganduses igapäevased. Hankija nõue hanketingimustes, et kinnituskirja väljastaja oleks Eestis tegutsev krediidiasutus tuleneb sellest, et välisriikide krediidiasutused on Hankijale tundmatud (Hankijal ei ole kogemusi välisriikide garantiikirjadega ja nende realiseerimisega seotud ohtudega, näiteks garanteeritav krediidiasutus ei suuda täita kohustusi või garantiikirjas on meile arusaamatud punktid, mis võimaldavad selle realiseerimist raskendada või piirata). Kuna Hankija jaoks on hankeleping tavapärase äritegevuse raames väga olulises summas, siis kinnituskiri, garantiikiri ja selle täitmise tingimused on samuti väga olulised. Lisaks juhib Hankija tähelepanu asjaolule, et audiitori hinnang on hüpoteetiline, kuna välismaised pakkujad ei osale sellise klassi ehitushangetel. Riigihangete korraldamine eeldab, et Hankija tunneks olemasolevat olukorda ja turgu. Hankija uuris eelnevalt turgu ja koostas selle põhjal ka hanke tingimused. Sarnast tingimust kasutas mitu juhtivat riigihankeid korraldavat riigiasutust, nagu Eesti Energia, Riigi Kinnisvara jt. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Siim Kallast, 9.04.2019. Risk rakendusüksusele: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 266 392,65 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 103 177,80 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame edaspidi RÜ-l jälgida, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused oleksid mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning võimaldavad hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal. Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksus ei nõustu esitatud seisukohaga. Auditeeriv asutus märgib, et kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS § 3 p 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, 12 VMT 44358 toetuse määr 59,84%, VMT 44677 toetuse määr 74,74% ja VMT 47757 toetuse määr 71,81%. VMT nr 44358 abikõlblikust summast on enne toetuse määra arvutust maha arvatud vabatahtlik tagastus summas 59 065,77 eurot. 11 muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist keelata eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele riigihangetes seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased. Rakendusüksus möönab, et võib tekkida võimalus, et iga Eestis korraldatav riigihange võib tekitada piiriülest huvi näiteks Soome või Läti pakkujates. Samas on hankija nõudnud, et välismaine pakkuja peab esitama Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali kinnituskirja. Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalid on: AS Citadele banka Eesti filiaal (Läti Vabariik), Danske Bank A/S Eesti filiaal (Taani), Folkefinans AS Eesti filiaal (Norra), Nordea Bank Abp Eesti filiaal (Soome), OP Corporate Bank plc Eesti filiaal (Soome), Scania Finans AB Eesti filiaal (Rootsi), Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal (Rootsi), TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (Rootsi). Samuti on Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutustel olemas piiriülese teenuse osutamise õigus. Pangad teevad koostööd pidevalt ning nõutud kinnituskirja esitamine on võimalik ka välispakkujal. Hankija on kehtestanud nõude tulenevalt sellest, et hankijal ei ole kogemusi välisriikide garantiikirjadega ja nende realiseerimisega seotud ohtudega. Hankija ei saa olla kindel, et välisriigi pank suudab täita kohustusi ning samuti võivad garantiikirjas olla hankija jaoks arusaamatud punktid, mis raskendavad garantiikirja realiseerimist või piiravad seda. Seega rakendusüksus leiab, et hankija ei ole riigihankes osalemist keelanud mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis pärinevatel isikutel osalemast ning hankija ei ole seadnud selliseid piiranguid, mis oleks ebaproportsionaalsed. RHS § 40 lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus nõuda asjakohast pangaõiendit või muu asjakohast ja hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumenti, mis näitab, et pakkuja või taotleja käsutuses on hankelepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid või tal on võimalus neid saada. Hankija küsitud garantiikiri näitab, et pakkuja käsituses on hankelepingu täitmise tagamiseks rahalised vahendid või tal on võimalus neid saada. Seega leiab rakendusüksus, et antud on kinnituse küsimine õiguspärane. Auditeeriv asutus on märkinud, et kvalifitseerimise tingimusena oleks võinud ka nõuda, et pakkujal on hankelepingu täitmise tagamiseks olemas olema vajalikud rahalised vahendid või võimalus hankelepingu rahastamiseks krediidiasutuse krediidilimiidina. Sellisel juhul tuleks esitada pangaõiend rahaliste omavahendite olemasolu kohta koos taotleja kinnitusega summa sihtotstarbelisest deponeerimise võimalusest antud objektile või krediidiasutuse kinnitus pakkujale krediidilimiidi võimaldamise kohta krediidiasutustest. Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et hankija võib kehtestada üksnes selliseid kvalifitseerimise tingimusi, millele vastavust on tal sisuliselt võimalik kontrollida, vastasel juhul on kvalifitseerimise tingimus õigusvastane. Rahaliste vahendite olemasolu või vahendite saamise võimaluse tõendamiseks võib hankija küsida pakkujalt pangaõiendit (või garantiid), pakkuja kinnitust või muud hankija jaoks sobivat dokumenti. Pakkuja võib küll esitada formaalse kinnituse, kuid hankijal ei ole mõistlikult võimalik seda reaalselt ja sisuliselt kontrollida ning pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimusele üheselt tuvastada. Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine kõikide kvalifitseerimise tingimuste osas peab olema sisuline ja põhjalik, mitte üksnes formaalne dokumentide kontrollimine. Kontrolli sisulisuse nõue seab hankijale kohustuse selgitada piisava hoolsuse ja põhjalikkusega välja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete õigsus, et hankijal oleks võimalik nende alusel veenduda pakkuja sisulises vastavuses või mittevastavuses hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Seega peab hankija kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel lähtuma sisulistest asjaoludest. Hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutel on hankemenetluses enne pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja saabumist õigus esitada hankijale riigihanke ja selle alusdokumentide (hanketeate ja hankedokumentide) kohta küsimusi. Samuti on huvitatud isiku võimalik vaidlustada riigihanke alusdokumente, kui nendes sätestatud tingimused rikuvad tema õigusi. Sellisel juhul peab hankija olema valmis iga kvalifitseerimise tingimuse vastavust, sobivust ja proportsionaalsust põhjendama. See tähendab, et kui 12 kvalifitseerimise tingimuste kehtestamine on sisuliselt hankija diskretsiooniotsus ja tingimuste vastavust või proportsionaalsust on vaidlustatud, lasub vaidlustatud kvalifitseerimise tingimuse põhjendamise kohustus hankijal. Käesoleval juhul ei ole ükski huvitatud isik/pakkuja pidanud nimetatud tingimust kuidagi piiravaks ning ei ole seda ka vaidlustanud. Samuti ei ole selle kohta küsitud ka täiendavat informatsiooni teabevahetuse käigus. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Marek Atonen, 9.04.2019. Audiitori täiendav selgitus: Tutvusime toetuse saaja ja RÜ kommentaaridega ning konsulteerisime täiendavalt nii Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna kui ka finantsturgude poliitika osakonnaga. Jääme tähelepanekus esitatud hinnangu juurde – hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimus „Kinnituskirja peab olema väljastanud hanketeate avaldamise või hilisema kuupäevaga Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaal“ on välispakkujatele piirav, sest välispakkujal puudus võimalus esitada oma asukohariigi krediidiasutuse kinnituskiri. RHS § 34 lg 413 ei piiritle, kas hankija nõutud pakkumuse tagatiseks oleva garantiikirja peab väljastama Eesti, EL-i, EMÜ või kolmanda riigi krediidi- või finantseerimisasutus või kindlustusandja. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna ja finantsturgude poliitika osakonnalt saadud hinnangu järgi ei saa tulenevalt ELTL kapitali- ja teenuste vaba liikumise põhimõttest kehtestada hanketingimustega nõuet, et kinnituskiri (või hilisem garantiikiri) peab olema väljastatud Eesti krediidiasutuse või lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali poolt. Tulenevalt nn EL "ühtse passi" põhimõttest peaksid EL-is tegevusluba omavad krediidiasutused vastama samadele nõuetele. Kõik krediidiasutused peavad täitma EL määrust (EL) 575/2013 krediidiasutuste kapitalinõuete kohta ja seega krediidiasutuste maksevõimelisus printsiibis ei tohiks väga kardinaalselt erineda. Toimib ühtne pangajärelevalve mehhanism (nn SSM - (EL) 1024/2013), mille kohaselt krediidiasutuste järelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank suurpankade otsese järelevalve eest ja ka väiksemate pankade kaudse järelevalve eest. Ka kolmandate riikide krediidiasutusi loetakse EL-is asuvate ja tegevusloa saanud krediidiasutustega ekvivalentseteks, kui selle riigi regulatsioone ja järelevalvet loetakse ekvivalentseks EL-i omadega (näiteks Šveits). Eeltoodust tulenevalt oleks kvalifitseerimistingimuse saanud sõnastada vähem piiraval viisil. Esitame siinkohal ka audiitori täiendavad selgitused mõnedele toetuse saaja ja rakendusüksuse kommentaarides esitatud väidetele. 1. Audiitorid tõid tähelepanekus näite sarnase eesmärgiga vähem piiravamal moel sõnastatud tingimusest. Näide on pärit auditeeritava hankega sarnasest esmatasandi tervisekeskuse ehitustööde hankest, mida samuti rahastatakse struktuuritoetusest: kvalifitseerimise tingimusena nõuti, et pakkujal pidi hankelepingu täitmise tagamiseks olemas olema vajalikud rahalised vahendid või võimalus hankelepingu rahastamiseks krediidiasutuse krediidilimiidina. Esitada tuli pangaõiend rahaliste omavahendite olemasolu kohta koos taotleja kinnitusega summa sihtotstarbelisest deponeerimise võimalusest antud objektile või krediidiasutuse kinnitus pakkujale krediidilimiidi võimaldamise kohta krediidiasutustest. Seejuures ei olnud piiratud krediidiasutuse tegevuse asukoht. RÜ oma kommentaaris ütleb, et rahaliste vahendite olemasolu või vahendite saamise võimaluse tõendamiseks võib hankija küsida pakkujalt pangaõiendit (või garantiid), pakkuja kinnitust või muud hankija jaoks sobivat dokumenti. Pakkuja võib küll esitada formaalse kinnituse, kuid hankijal ei ole mõistlikult võimalik seda reaalselt ja sisuliselt kontrollida ning pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimusele üheselt tuvastada. RÜ on kontrollinud eespool nimetatud auditeeritava hankega sarnast ehitustööde hanget ja rikkumisi ei tuvastanud. Seega on sarnase eesmärgiga seatud vähem piiravamal moel sõnastatud tingimusi, mida ka RÜ on aktsepteerinud. 13 Kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS 13 Sarnast vähem piiravamal moel esitatud kvalifitseerimise tingimust oleme täheldanud ka teiste Eestis asuvate hankijate ehitustööde või ostude hanketeadetes. 2. Toetuse saaja ütlus, et välismaised pakkujad ei osale sellise klassi ehitushangetel on hüpoteetiline. Piiriülese huvi olemasolu üks olulisi aspekte on ostetavate tööde/teenuste hind. Antud juhul on tegemist hankega, mille eeldatav maksumus oli üle rahvusvahelise piirmäära ja hankija on korraldanud rahvusvahelise avatud hanke. 3. Oleme RÜ-ga nõus, et huvitatud isikutel on hankemenetluses enne pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja saabumist võimalik vaidlustada riigihanke alusdokumente, kui nendes sätestatud tingimused rikuvad tema õigusi. Samas märgivad audiitorid, et vaidlustuste mitteesitamine ei vähenda rikkumise olemust ega selle mõju. 5. Riigiabi andmine Projekt ei sisaldanud riigiabi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 7. Rakendusüksusele suunatud tähelepanekud Oluline tähelepanek 7.1 – Rakendusüksuse teostatud hangete läbiviimise ja muudatuste hindamise kontrollid ei ole piisavalt põhjalikud ja kvaliteetsed. Auditi toimingute käigus audiitor teostas muuhulgas hangete läbiviimise kontrollid järgmiste hangete osas: • RH 169558 Hankenõustamisteenused kahe esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks; • RH 173585 Mustamäe Tervisekeskuse projekteerimine ja ehitamine (hanke läbiviimise kontroll ja hankelepingu reservist tehtud muudatuste kontroll); • RH 193536 Mustamäe Tervisekeskuse projekteerimise ja ehitamise lisatööd. Ka RÜ on eespool nimetatud hankeid enne maksetaotluste kinnitamist hinnanud ja öelnud, et hanked on läbiviidud vastavalt riigihangete seadusele. Audiitorid aga tuvastasid RÜ hangete läbiviimise ja muudatuste hindamise kontrollimises järgmised vead: 1) RÜ ei ole tuvastanud hangete alusdokumentides esitatud piiravaid tingimusi (RH-d 169558, 173585) Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud, vt tähelepanekud 4.1 ja 4.2; 2) RÜ ei ole piisavalt põhjalikult kontrollinud tellija reservi kasutamist vastavalt riigihangete seadusele sh tellija reservi arvelt tehtud tööde/materjalide asendamisi ja/või ära jäämisi: RH 173585 hankelepingu14 muudatuste koondtabel (koostatud detsembris 2017) sisaldab tellija reservi arvelt tehtud töid summas 236 094,35 eurot. Tellija reserv oli riigihanke alusdokumentides küll ette nähtud, kuid kuna lepingus ei olnud reservi kasutamine detailselt reguleeritud, on muudatuste koondtabelis esitatud tööde puhul tegemist lepingu muutmisega. Sellest tulenevalt oleks RÜ pidanud hindama tellija reservist tehtud töid vastavalt RHS- ile § 123. RÜ on nimetatud reservi kasutamise hindamisel (24.04.2018) öelnud vaid, et tellija reservi mahtu ei ole ületatud. Kuna tellija reservi arvelt tehtud tööd sisaldasid ka tööde asendamisi ja ära jäämisi, oleks RÜ pidanud alustuseks hindama, kas asendustööd olid samaväärsed ja mittesamaväärsete asendamiste korral nende muudatuse väärtuse leidmiseks ära jäänud töö ja lisandunud töö maksumused kokku liitma ning alles seejärel hindama, kas on tegemist olulise lepingu muutmisega; 3) RÜ ei ole piisavalt analüüsinud toetuse saaja valitud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi põhjendatust: RH 173585 tulemusel sõlmitud hankelepingu lõppemise faasis (20.12.2017. a), viis 14 Töövõtuleping nr 3-1/95 14 toetuse saaja RÜ soovitusel läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, RH 19353615, mille tulemusel sõlmiti töövõtulepingu nr 3-1/95 muutmise kokkuleppe. RÜ kontroll-lehe järgi oli hankemenetluse korraldamise aluseks kehtiv RHS § 49 lõige 5. Audiitorite hinnangul nii vana RHS § 28 lg 5 p 1 kui ka kehtiva RHS § 49 lg 5 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tingimused ei olnud täidetud. Seega toetuse saaja poolt valitud hankemenetluse liik ei olnud põhjendatud. Risk: RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemis eksisteerib risk, et RÜ ei tuvasta hangete puhul õigeaegselt võimalikke vigu, sh ei hinda ära jäävaid ja asendatud töid, ei ole kontrollinud piisava põhjalikkusega väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusliigi valikut ega hangete alusdokumentides seatud kvalifitseerimise tingimusi, mistõttu makstakse toetuse saajatele välja toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Soovitus: Soovitame RÜl tõhusamalt kontrollida riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmist. Jälgida, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused oleksid mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning võimaldavad hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal. Ning kontrollida kvaliteetsemalt ja põhjalikumalt tellija reservi kasutamist ja hankelepingu muutmist. Rakendusüksuse kommentaar: Kui hankedokumentides on olemas selge viide ehitustööde reservile, selle mahule ja rakendamise tingimustele ning kui esinevad põhjendatud asjaolud reservi kasutamiseks, on hankija reserv hankes võimalik ning selle tegelikkuses kasutusele võtmisel ei ole tegemist hankelepingu muutmise juhtumiga RHS § 69 lg-te 3 ja 4 tähenduses. Rakendusüksus hindab alati seda, kas reservi on kasutatud korrektselt. Esines põhjendatud asjaolu reservi kasutamiseks. Antud hankelepingut arvesse võttes ning tuginedes RHS § 69 lg-tele 3 ja 4 leidis rakendusüksus, et tegemist ei ole olulise lepingumuudatusega ning reservi kasutamine on õiguspärane. Audit on märkinud, et rakendusüksus on reservi kasutamise hindamisel (24.04.2018) öelnud vaid, et tellija reservi mahtu ei ole ületatud ja sellest järeldanud, et rakendusüksus ei ole piisavalt põhjalikult kontrollinud tellija reservi kasutamist. Rakendusüksus küsis väljamaksetaotluse raames täiendav informatsioon (aktid, protokollid, selgitused) reservi kasutamise vajalikkuse kohta. Kontrolli käigus selgus, et tegemist ei ole ära jäänud tööde asendustöödega, vaid lisa- ja muudatustöödega (edastatud ehitusaktist selgub, et kõik planeeritud tööd on teostatud 100% ulatuses). Tulenevalt sellest hindas rakendusüksus, kas on tegemist olulise lepingu muutmisega või mitte. Olukorras, kui kõik planeeritud tööd on teostatud 100% ulatuses ning tegemist on lisatöödega mitte aga ära jäänud tööde asendustöödega, ei saagi hinnata asendustööde samaväärsust. Hankijal tekkis vajadus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks, sest avatud hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisel selgus, et Mustamäe Tervisekeskuse hoone 0.korruse kõrgusmärki on vaja muuta. Projekteerimistööde käigus tõsteti hoone 1.korrus +/. 0.00 kõrgusmärki 1m ja nihutati hoonet ca 2m lõuna poole, kuna hankedokumentide järgi ei oleks võimalik tagada ehitusnormide kohast sissepääsu 0.k parklasse. Seetõttu muutusid väljakaeve mahud, tagasitäite mahud, lisandusid peasissepääsu piirkonda kaldteede ja treppide konstruktsioonid ning välispiirded Kuivõrd ei ole antud töid mõistlik tellida teiselt ehitusfirmalt, siis rakendas hankija RHS § 28 lg 5 p 1, mille kohaselt on õigus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust läbi viia kui tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, kusjuures selliseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud. Antud tööd on 15 hanke alusena on hankija märkinud vana RHS § 28 lg 5 p 1 15 esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud. Ilma tööde teostamiseta ei ole võimalik tagada ehitusnormide kohast sissepääsu 0 korruse parklasse. Sellest tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et lisahanke läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena on kooskõlas RHS § 28 lg 5 p 1. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Marek Atonen, 9.04.2019. Audiitori täiendav selgitus: Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud hinnangu juurde ning esitavad oma täiendavad selgitused tähelepaneku 7.1 kohta: 1. RRO on oma korduma kippuvates küsimustes öelnud, et hankelepingu reservi puhul on sisuliselt tegemist olukorraga, mida on kirjeldatud Euroopa Kohtu otsuses nr C-496/99 Succhi di Frutta, mille kohaselt võib hankija muuta hankelepingut RHS § 69 lg 3 ja 4 järgimata juhul, kui ta on hankelepingu muutmise, s.h reservi kasutamise võimaluse hankedokumentides ette näinud ning lisanud sinna detailsed reeglid, mille alusel reservi kasutamine toimub ning millistel juhtudel reservi kasutatakse. Riigihanke 173585 hankedokumentides viitab üksnes hinnajaotustabel tellija reservile, suurusega 5%. Hankedokumentides sh hankelepingu projektis puuduvad muud detailsed reeglid, mille alusel reservi kasutamine toimub ning millistel juhtudel reservi kasutatakse. Seega on tegemist hankelepingu muutmisega RHS § 69 lg 3 ja 4 tähenduses. Kuna muudatustööd viidi ellu peale 01.09.2017. a ja muudatustööde koondakt kooskõlastati detsembris 2017. a, siis muudatuste sõlmimise ajal kehtinud RHS § 219 järgi enne 01.09.2017. a sõlmitud hankelepingute muutmisel ei kohaldata vana RHSi § 69 lõikeid 3 ja 4, vaid uue RHSi §-i 123 ja seetõttu oleks RÜ pidanud hankelepingu muudatusi hindama RHS § 123 alustel. 2. RÜ oma kommentaaris ütleb, et reservi kasutamise hindamisel selgus, et tegemist ei ole ära jäänud tööde asendustöödega, vaid lisa- ja muudatustöödega. Audiitor ei nõustu RÜ ütlustega. Toetuse saaja on RÜ-le 13.04.2018. a esitanud reservi kasutamise hindamiseks lisa- ja muudatustööde koondtabeli. Auditi toimingute käigus selgus, et lisaks nimetatud koondtabelile olid toetuse saajal olemas koondtabeli iga rea/muudatustöö osas eraldi hinnakalkulatsioonid, mis sisaldasid lisaks uutele ja lisandunud töödele ka esialgsete tööde ärajäämisi ja asendamisi. Toetuse saaja ütluste kohaselt ei ole RÜ nimetatud hinnakalkulatsioone neilt küsinud, seega ei ole RÜ reservi arvelt tehtud tööde asendamisi ja ära jäämisi hinnanud. Audiitorite hinnangul RÜ peab omama ülevaadet, et hankelepingute muutmised (sh hankelepingu reservis määratud täiendavate rahaliste vahendite kasutamine), tööde ärajäämised ja asendamised ei ületaks seaduses lubatud piirmäärasid. 3. RÜ oma kommentaaris on öelnud, et RH 193536 puhul ei olnud hankijal mõistlik ehitustöid tellida teiselt ehitusfirmalt ja seega rakendas hankija RHS § 28 lg 5 p 1. RH 193536 kuulutati välja 20.12.2017. a, 01.09.2017. a hakkas kehtima uus RHS, seetõttu ei saanud hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alusena kasutada § 28 lg 5 p 1. Audiitorite hinnangul, RÜ seisukoht, et lisahanke läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena on kooskõlas RHS § 28 lg 5 p 1, ei ole korrektne. Kinnitame lõpparuande 16 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kai Paalberg Ingrid Kuld I auditi talituse juhataja audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 8.01.2019. a. 16 Meie 09.01.2019 nr 10-5/83-2 Pr Imbi Moks AS Lääne-Tallinna Keskhaigla [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud proua juhatuse esimees Edastame Teile uuesti projekti nr 2014-2020.2.04.16-0031 „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ auditi lõpparuande nr ERF-283/2018, kuna ekslikult olid tähelepanekusse nr 4.2 jäänud riigihankega nr 193536 seotud kulud. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (16 lehel) Sama: Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Teadmiseks: Pr Riina Sikkut, Sotsiaalministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Ingrid Kuld 611 3294 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel