Saatja: "Eesti Haiglate Liit" <
[email protected]>
Saaja: "Ingrid Põldsaar - SOM" <
[email protected]>
Teema: RE: Toitlustamise nõuded tervishoiuasutustes
Kuupäev: 2026-02-26 11:31
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Saadan Eesti Haiglate Liidu tagasiside seoses toitlustamise nõuetega
tervishoiuasutustes.
Lugupidamisega
Epp-Triin Võsu
Tegevjuht
50 46 398 |
[email protected] <mailto:
[email protected]>
From: Ingrid Põldsaar - SOM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, February 3, 2026 3:39 PM
To:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Subject: Toitlustamise nõuded tervishoiuasutustes
Tere, Epp-Triin!
Pöördun sinu ja muidugi liidu poole ühe küsimusega. Oleksin väga tänulik,
kui saaksite koondada ühtse tagasiside.
Soovime saada tervishoiuasutuste juhtkonna tagasisidet mõnele küsimusele,
mis puudutavad toitlustamise määruse kaotamist tervishoiuasutustes.
Hetkel reguleerib haiglate toitlustamise nõudeid vastav määrus
<https://www.riigiteataja.ee/akt/111072025023> . Erimenüüde sisu määrus ei
reguleeri. Arvestades seda, et haiglates pakutakse väga sageli tervislikel
põhjustel just erimenüüd (operatsiooni eel ja järel, traumade ja erinevate
haigusseisundite korral, tekstuurmodifitseeritud toit jms) ning inimesed
ei viibi haiglates üldjuhul pikaajaliselt, ei pruugi üldised toitlustamise
nõuded määruse tasandil olla proportsionaalsed. Toitlustamise põhimõtteid
ja norme on võimalik paindlikumalt sätestada ka tervishoiuasutuse enda
sisekorra reeglites või korralduslikes juhistes. Toitlustamise nõuete
integreerimine määruse tasandilt asutuse tasandile annab tulevikus
tervishoiuasutustele suurema paindlikkuse.
Selleks, et ka tervishoiuasutustes oleksid tasakaalustatud ja mitmekesise
toitlustamise põhimõtted integreeritud, tuleks koostöös vaadata üle, kuhu
need põhimõtted sobituksid.
Palume Teie hinnangut, millisesse kohta (nt korralduslik raamistik) oleks
mõistlik lisada toitlustamisega seotud normid ja põhimõtted, millest
igapäevases praktikas lähtuda.
Juba täna on Tervise Arengu Instituut koostanud tavamenüüde planeerimiseks
põhjalikud
<https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-01/tabelraamat_13.1.25.pdf>
juhendid ja soovitused, mis sisaldavad kogu vajalikku infot
tasakaalustatud ja mitmekesise menüü koostamiseks. Neid juhendeid
kasutavad mitmed tervishoiuasutused juba praegu. Lisaks on olemas
NutriData <https://tap.nutridata.ee/et/avaleht> andmebaas, mis võimaldab
lihtsasti arvutada ja hinnata, kas menüü vastab tasakaalustatud toitumise
põhimõtetele. Nendele juhenditele ja soovitustele saab samuti sisekorra
dokumentides viidata.
Koostöös Terviseametiga kaardistame hetkel peamisi kitsaskohti, mis
haiglate toitlustamisel esinevad. Selle tulemusel valmib praktiline
ülevaade, mis toob välja kohad, millele pöörata tähelepanu.
Tänaseks on teada peamised kohad, millele tervishoiuasutused peaksid
regulaarselt tähelepanu pöörama:
Välja on toodud üldised olulised punktid, kuid see ei tähenda, et nendes
punktides oleks täna tingimata probleemid, vaid mida on oluline mistahes
tervishoiuasutuses silmas pidada. Välja on jäetud toitumisega haakuvad
teised teemad (nt toitlustamisel nakkusohu ennetamine, toiduohutus jms),
kuna need on reguleeritud teiste õigusaktide või juhenditega.
Toiduvalik
* Tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Tervishoiuasutuses pakutav
toit peaks olema eakohane, toitainerikas, mitmekesine ja toetama patsiendi
üldtervist.
* Menüü valik. Tavamenüüs põhitoidukorral võiks valikus olla
vähemalt 2 täisväärtuslikku põhirooga, millest üks valik oleks
segatoidulistele ja teine võimaluse korral taimetoidulistele.
* Usk ja veendumused (nt veganlus). Võimaluse korral pakkuda ka
neile sobivaid toiduvalikuid.
Korralduslik pool
* Regulaarne toitlustamine. Toitlustamine peaks toimuma üldjuhul
kindlatel aegadel (hommik, lõuna, õhtu ja ooted).
* Toidukordade vahed. Päevasel ajal ei tohiks toidukordade vahe
ületada viit tundi ning öisel ajal 12 tundi, välja arvatud juhul, kui
tervishoiutöötaja soovitab/määrab teisiti.
* Menüü ligipääsetavus. Menüü peaks olema patsiendile kättesaadav ja
arusaadav ka erinevate terviseseisundite korral. Oluline on säilitada
patsiendi autonoomsus seal, kus see on võimalik. Näiteks: kui patsient ei
pääse menüüle füüsiliselt ligi, peaks keegi selle talle ulatama.
Palume Eesti Haiglate Liidu hinnangut, millises (nt korralduslikud
juhised) kohas näete võimalust tervishoiuasutuse siseselt sätestada
toitlustamisega seotud normid ja põhimõtted, millest igapäevases töös
lähtuda.
Oleksin väga tänulik, kui saadaksite oma tagasiside enne 27.02.2026.
Kui on täiendavaid küsimusi, siis hea meelega vastan.
Tervitades!
Ingrid Põldsaar
nõunik
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
<https://www.sm.ee/> www.sm.ee