Saatja: "Keiu Käära" <
[email protected]>
Saaja: "Ülle Harak - SOM" <
[email protected]>, "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: [DKIM katki]Vastus Teie 30.01.2026 kirjale nr 1.2-1/289-1
Kuupäev: 2026-02-25 18:25
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
HOIATUS! See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on
saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud.
Rohkem infot: KKK | teenusveeb <https://teenused.rit.ee/et/kkk> -> E-post
ja kalender.
Tere!
Vastuseks Teie 30.01.2026 kirjale nr 1.2-1/289-1 tervishoiuteenuse
osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete säilitustähtaegade kohta oleme
kogunud tagasiside järgmistelt asutustelt: Dermtest OÜ, Tartu Ülikool
(terviseinformaatika uurimisrühm), Tartu Teaduspark ning Tartu Ülikooli
Kliinikumi Teadus- ja Arenduskeskus. Detailne tagasiside asutuste lõikes on
esitatud siin
<https://healthfounders-my.sharepoint.com/:x:/g/personal/keiu_kaara_healthfounders_ee/IQDvMQte1A3STY39KAYaE7kdAdeZaSeEiJsRHbbv7Rjt7EA?e=GdroJE>
failis. Siinkohal toome välja olulisima.
Läbiv sõnum on, et säilitustähtaegade määramisel tuleb leida tasakaal
kliinilise vajaduse, andmete kvaliteedi, õigusliku ja raamatupidamisliku
vajaduse ning ressursikulu vahel. Ühte universaalset aastanumbrit on väga
raske määrata ning andmete permanentne kustutamine on valdava enamuse
hinnangul karuteene. Selle asemel tuleks andmed aktiivsüsteemist
arhiveerida, mitte hävitada.
Priit Kruus (Dermtest OÜ) toob välja, et 30 aasta tagune foto võib olla
kriitilise tähtsusega ühe patsiendi raviplaani koostamisel, samas kui paari
kuu vanune foto võib olla juba ebavajalik. Iga juhtumi puhul tuleb kaaluda
vajadust, kvaliteeti ja ressursikulu ning analüüsida haigusrühmade kaupa
eraldi. Sarnane keerukus ühe aastanumbri leidmisel on ilmselt paljudel.
Jaak Vilo (Tartu Ülikool, terviseinformaatika uurimisrühm) rõhutab
teaduslikust ja süsteemiparendamise perspektiivist, et kõik andmete
kustutamised võivad pikas perspektiivis kaasa tuua olulisi tagasilööke.
Praegu on näiteks digiretsepti säilitustähtaeg liiga lühike ning
Geenivaramul on tekkinud raskusi andmete kättesaamisega. Tervise mõjurid
ulatuvad kaugemale kui 5, 10 või 20 aastat – ükskõik millise arvu kehtestab,
tekib probleem. Elus inimeste andmeid ei tohiks kindlasti kustutada, sest
vana info võib olla ootamatutel juhtudel oluline, ning surnud inimeste
andmed on vajalikud kogu tervishoiusüsteemi analüüsiks ja parendamiseks.
Lihtsam on andmed arhiveerida valiidsete uuringute tegemiseks, kui hakata
neid jupi kaupa kustutama.
Natalia Pervjakova (Tartu Teaduspark) lähtub TTKS-i ja IGUS-i kontekstist,
mille seletuskirjad seavad juba eesmärgiks andmete topeltsäilitamise
kaotamise ja TIS-i rolli suurendamise tsentraalse arhiivina. Ta pakub välja
kolm konkreetset sammu: 1) tervishoiuteenuse osutaja vabaneb pikaajalise
säilitamise kohustusest kohe, kui andmed on TIS-is turvaliselt olemas, mis
vabastab haiglate ressursi; 2) teadusarhiivi loomine – selle asemel, et
andmeid 10 või 30 aasta pärast hävitada, liigutada need teadusarhiivi, mis
säilitab info teadusele, kuid vähendab kulu aktiivsüsteemides; 3)
toorandmete (nt MRI-failid) ja järelduste (raportid) säilitusaegade selge
eristamine aktiivsüsteemis.
Palume kindlasti kaasata tagasiside andnud asutused edaspidisesse
aktiivrühma, kes säilitustähtaegade reformiga edasi töötavad.
Palun andke märku, kui vajate digiallkirjastatud vastuskirja.
Lugupidamisega,
Keiu Käära
Health Founders Estonia Project Lead
+ 372 522 1392