Hr Urmas Reinsalu
Hr Tõnis Saar
Justiitsministeerium 24.08.2018 nr 5-4/2018-119-1
Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele
[email protected];
[email protected]
ECN+ direktiivi ülevõtmisest
Austatud justiitsminister ja kantsler
Pöördume Teie poole seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, mille eesmärk on
anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise
tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ECN+ direktiivi), ettepanekuga,
mille teksti osas on Euroopa Liidu tasandil saavutatud poliitiline kokkulepe. Kõnealune
direktiiv võetakse tõenäoliselt vastu käesoleva aasta hilissügisel ning selles ettenähtud
kaheaastane ülevõtmisperiood lõppeb vastavalt 2020. aasta sügisel. Kuivõrd ECN+ direktiivis
on ette nähtud mitmeid olulisi nõudeid liikmesriikide õigusele, leiame, et ettevalmistusi
direktiivi ülevõtmiseks tuleb alustada võimalikult kiiresti.
Eestis kehtib, võrreldes teiste liikmesriikidega, konkurentsiõiguslike eeskirjade
rakendamiseks ainulaadne regulatsioon, mille kohaselt täitmise tagamine ja meetmete
rakendamine toimub haldusmenetluses ning õigusrikkumise eest karistamine aga sõltuvalt
rikkumise liigist kriminaal- või väärteomenetluses. Eelnimetatud kolme menetlusliigi
kasutamine on väga ressursimahukas, koormav ja ebatõhus ning ei vasta paljudes aspektides
direktiivi nõuetele. Eelnimetatud põhjustel on Eestis vajalik direktiivi ülevõtmiseks igal juhul
teha olulise tähtsusega muudatusi siseriiklikusse õigusesse.
Konkurentsiamet on seisukohal, et direktiivi nõuete rakendamiseks on eelistatult
parimaks lahenduseks võimaluse loomine konkurentsialaste rikkumiste eest tõhusate
karistuste määramiseks haldusmenetluses ehk niinimetatud halduskaristuste kasutusele
võtmine. Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleks karistuse kohaldamiseks kasutada eelkõige
haldusmenetlusõiguslikke võimalusi ning trahvid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad. Konkurentsialaste õigusrikkumiste karistamine kuritegudena kriminaalmenetluses
ei ole küll täiesti välistatud, kuid kõnealuse õigusakti kohaselt see lubatud väga piiratud
tingimustel. Arvestades direktiivist tulenevaid menetlusõiguslikke ja muid nõudeid, oleks
liikmesriikidel siiski otstarbekas loobuda karistuse kohaldamisest kriminaal- või sellega
sarnanevas menetluses (väärteomenetluses). Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud
mõjuanalüüsile on ülekaalukalt suurema osa liikmesriikide praktiline kogemus tõestanud, et
haldusmenetluse raames trahvimine on konkurentsieeskirjade efektiivseks rakendamiseks
kõige mõistlikum lahendus.
Mitmed direktiivi nõuded puudutavad Eestis karistusseadustiku üldosas reguleeritud olulisi
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
aspekte1, mis kohalduvad nii kuritegudele kui ka väärtegudele. Seetõttu ei saa
Konkurentsiameti hinnangul direktiivist tulenevaid nõudeid võtta üle selliselt, et kõik
konkurentsialased õigusrikkumised oleks karistatavad väärtegudena, kohandades selleks
üksnes väärteomenetlusõigust. Samuti juhul, kui Eesti piirduks direktiivi ülevõtmisel ainult
kriminaalmenetluse asendamisega väärteomenetlusega, ei oleks selline lahendus kooskõlas ka
kõnealuse direktiivi eesmärkidega, sest see ei tagaks konkurentsiõiguse tõhusat täitmist ja
säiliksid paljud kehtivast õiguslikust regulatsioonist tulenevad probleemid. Lisaks ei sobi
väärteomenetlus oma olemuselt selliste keeruliste majandusalaste õigusrikkumiste, nagu seda
on konkurentsialased õigusrikkumised, menetlemiseks, kuna see menetlusliik on algselt ette
nähtud oluliselt väiksemate ja lihtsamate tegevuste sanktsioneerimiseks. Konkurentsiamet on
viimaste aastate jooksul väärteomenetlusega seonduvaid probleeme korduvalt selgitanud,
sealhulgas näiteks asjaolu, et väärteomenetluse tõendamiskoormus on omane
kriminaalmenetlusele ja menetlusalusel ettevõtjal puudub igasugune kaasaaitamiskohustus,
menetluslikud tähtajad ja -dokumendid on optimeeritud väiksemate ja kergemate rikkumiste
jaoks, juriidilise isiku vastutusele võtmiseks füüsilise isiku tuvastamise nõue. Seejuures
kaasneb väärteomenetluse kasutamisega täiesti tarbetu ressursikulu riigile, arvestades nii
Konkurentsiameti tööd kui ka kohtumenetluseks kuluvat aega. Erinevalt paljudest teistest
liikmesriikidest, kus ettevõtjatele saab kohaldada haldusmeetmeid (nt nõuda õigusrikkumise
lõpetamist) ja määrata karistust ühe menetluse raames sama otsusega, on Eesti
konkurentsiõiguse rakendusmudel äärmiselt ebatõhus, sest sama tulemuse saavutamiseks peab
Konkurentsiamet läbi viima kaks eraldiseisvat menetlust ning otsuste vaidlustamise korral
tuleb lisaks pidada 2 kohtumenetlust. Konkurentsiametile teadaolevalt on oma
rakenduspraktikas samade probleemidega kokku puutunud ka Andmekaitse Inspektsioon ja
Finantsinspektsioon, kes on samuti lahendusena näinud väärteomenetluse asendamist
haldusmenetluses trahvide rakendamise võimalusega. Seega vaatamata asjaolule, et
väärteomenetluse kasutamine võib näiliselt sobida artikli 13 tekstiga (konkurentsiasutus peab
saama trahve määrata oma menetluses), sisaldab direktiiv palju täiendavaid, sh
karistusseadustiku üldosa nõudeid, mis Konkurentsiameti hinnangul teevad väärteomenetluse
kohandamise direktiivi nõuetele vastavaks ülimalt keeruliseks. Kokkuvõtvalt on
Konkurentsiameti hinnangul Eestis otstarbekas sarnaselt enamikule teistele Euroopa Liidu
liikmesriikidele konkurentsiõiguse rakendamise tõhustamiseks välja töötada haldustrahvide
süsteem.
Konkurentsiamet leiab, et enne direktiivi nõuete rakendamise lahenduste valiku tegemist
tuleks põhjalikult konsulteerida Euroopa Komisjoniga, kes hakkab jälgima direktiivi
ülevõtmise protsessi liikmesriikides. Nagu konkurentsivolinik Margarethe Vestager on oma
25.07.2018 kirjas Teile ka märkinud, pakub komisjoni konkurentsipeadirektoraat
liikmesriikidele vajadusel selles protsessis abi. Väärib märkimist, et praeguse ajani on
konkurentsirikkumised väärtegudena karistatavad üksnes Eestis ja Sloveenias. Nagu eelnevalt
öeldud, siis isegi juhul, kui väärteomenetlust olulisel määral muuta, jääb see ikkagi paljuski
kriminaalmenetluse põhimõtteid järgivaks menetluseks ning väärtegudele laienevad ikkagi
karistusseadustiku üldosa põhimõtted, mis koosmõjus ei ole vastavuses direktiivi mõttega.
Kokkuvõttes ei pea Konkurentsiamet realistlikuks, et väärteomenetlust oleks võimalik
direktiivi nõutele sedavõrd vastavaks kohandada, et tulemuseks oleks
konkurentsieeskirjade täitmise tagamiseks sobiv, tõhus ja toimiv menetlusliik.
1
Näiteks nõue, et karistust tuleb kohaldada ettevõtjale kui majandusüksusele (emaühingule koos
tütarühingutega); vastutuse ülekandmise võimalus ettevõtja puhul; tahtluse ja ettevaatamatuse sisustamine
vastavalt Euroopa kohtute praktikale.
2 (3)
Juhime tähelepanu, et ECN+ direktiivi ülevõtmisel tuleb arvestada, et tegemist on
kiireloomulise küsimusega, mis võib kaasa tuua ulatuslikke muutusi Eesti õiguses.
Konkurentsialaste õigusrikkumiste eest vastutust sätestavate normide muutmisel, on oluline
kaaluda ka vajalikke üleminekusätteid, et vältida olukorda, kus teatud perioodi jooksul ei
oleks kõnealused õigusrikkumised sisuliselt karistatavad. Sealhulgas näiteks ei tohiks
kartellide dekriminaliseerimise kava põhjustada olukorda, et teatud perioodil poleks enam
otstarbekas alustada vastava süüteo osas kriminaalmenetlusi ja ka pooleliolevad menetlused
tuleks lõpetada ilma süüdlastele karistust kohaldamata.
Konkurentsiamet on valmis Teile sobival ajal kohtuma ja direktiivi ülevõtmisega seonduvat
arutama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
3 (3)