dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Konkurentsiameti kiri Jusiitsministeeriumile (ECN+)

Konkurentsiamet · 24. august 2018
Viit
5-4/2018-119-1
Registreeritud
24. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium, U. R., T. S.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-4 Konkurentsialane kirjavahetus
Toimik
5-4/2018
Vastutaja
Kristel Rõõmusaar (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus)

Failid

  • 📎5-42018-119-1 24.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc236 KB

Sisu (failidest)

Hr Urmas Reinsalu Hr Tõnis Saar Justiitsministeerium 24.08.2018 nr 5-4/2018-119-1 Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele [email protected]; [email protected] ECN+ direktiivi ülevõtmisest Austatud justiitsminister ja kantsler Pöördume Teie poole seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ECN+ direktiivi), ettepanekuga, mille teksti osas on Euroopa Liidu tasandil saavutatud poliitiline kokkulepe. Kõnealune direktiiv võetakse tõenäoliselt vastu käesoleva aasta hilissügisel ning selles ettenähtud kaheaastane ülevõtmisperiood lõppeb vastavalt 2020. aasta sügisel. Kuivõrd ECN+ direktiivis on ette nähtud mitmeid olulisi nõudeid liikmesriikide õigusele, leiame, et ettevalmistusi direktiivi ülevõtmiseks tuleb alustada võimalikult kiiresti. Eestis kehtib, võrreldes teiste liikmesriikidega, konkurentsiõiguslike eeskirjade rakendamiseks ainulaadne regulatsioon, mille kohaselt täitmise tagamine ja meetmete rakendamine toimub haldusmenetluses ning õigusrikkumise eest karistamine aga sõltuvalt rikkumise liigist kriminaal- või väärteomenetluses. Eelnimetatud kolme menetlusliigi kasutamine on väga ressursimahukas, koormav ja ebatõhus ning ei vasta paljudes aspektides direktiivi nõuetele. Eelnimetatud põhjustel on Eestis vajalik direktiivi ülevõtmiseks igal juhul teha olulise tähtsusega muudatusi siseriiklikusse õigusesse. Konkurentsiamet on seisukohal, et direktiivi nõuete rakendamiseks on eelistatult parimaks lahenduseks võimaluse loomine konkurentsialaste rikkumiste eest tõhusate karistuste määramiseks haldusmenetluses ehk niinimetatud halduskaristuste kasutusele võtmine. Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleks karistuse kohaldamiseks kasutada eelkõige haldusmenetlusõiguslikke võimalusi ning trahvid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Konkurentsialaste õigusrikkumiste karistamine kuritegudena kriminaalmenetluses ei ole küll täiesti välistatud, kuid kõnealuse õigusakti kohaselt see lubatud väga piiratud tingimustel. Arvestades direktiivist tulenevaid menetlusõiguslikke ja muid nõudeid, oleks liikmesriikidel siiski otstarbekas loobuda karistuse kohaldamisest kriminaal- või sellega sarnanevas menetluses (väärteomenetluses). Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud mõjuanalüüsile on ülekaalukalt suurema osa liikmesriikide praktiline kogemus tõestanud, et haldusmenetluse raames trahvimine on konkurentsieeskirjade efektiivseks rakendamiseks kõige mõistlikum lahendus. Mitmed direktiivi nõuded puudutavad Eestis karistusseadustiku üldosas reguleeritud olulisi Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 aspekte1, mis kohalduvad nii kuritegudele kui ka väärtegudele. Seetõttu ei saa Konkurentsiameti hinnangul direktiivist tulenevaid nõudeid võtta üle selliselt, et kõik konkurentsialased õigusrikkumised oleks karistatavad väärtegudena, kohandades selleks üksnes väärteomenetlusõigust. Samuti juhul, kui Eesti piirduks direktiivi ülevõtmisel ainult kriminaalmenetluse asendamisega väärteomenetlusega, ei oleks selline lahendus kooskõlas ka kõnealuse direktiivi eesmärkidega, sest see ei tagaks konkurentsiõiguse tõhusat täitmist ja säiliksid paljud kehtivast õiguslikust regulatsioonist tulenevad probleemid. Lisaks ei sobi väärteomenetlus oma olemuselt selliste keeruliste majandusalaste õigusrikkumiste, nagu seda on konkurentsialased õigusrikkumised, menetlemiseks, kuna see menetlusliik on algselt ette nähtud oluliselt väiksemate ja lihtsamate tegevuste sanktsioneerimiseks. Konkurentsiamet on viimaste aastate jooksul väärteomenetlusega seonduvaid probleeme korduvalt selgitanud, sealhulgas näiteks asjaolu, et väärteomenetluse tõendamiskoormus on omane kriminaalmenetlusele ja menetlusalusel ettevõtjal puudub igasugune kaasaaitamiskohustus, menetluslikud tähtajad ja -dokumendid on optimeeritud väiksemate ja kergemate rikkumiste jaoks, juriidilise isiku vastutusele võtmiseks füüsilise isiku tuvastamise nõue. Seejuures kaasneb väärteomenetluse kasutamisega täiesti tarbetu ressursikulu riigile, arvestades nii Konkurentsiameti tööd kui ka kohtumenetluseks kuluvat aega. Erinevalt paljudest teistest liikmesriikidest, kus ettevõtjatele saab kohaldada haldusmeetmeid (nt nõuda õigusrikkumise lõpetamist) ja määrata karistust ühe menetluse raames sama otsusega, on Eesti konkurentsiõiguse rakendusmudel äärmiselt ebatõhus, sest sama tulemuse saavutamiseks peab Konkurentsiamet läbi viima kaks eraldiseisvat menetlust ning otsuste vaidlustamise korral tuleb lisaks pidada 2 kohtumenetlust. Konkurentsiametile teadaolevalt on oma rakenduspraktikas samade probleemidega kokku puutunud ka Andmekaitse Inspektsioon ja Finantsinspektsioon, kes on samuti lahendusena näinud väärteomenetluse asendamist haldusmenetluses trahvide rakendamise võimalusega. Seega vaatamata asjaolule, et väärteomenetluse kasutamine võib näiliselt sobida artikli 13 tekstiga (konkurentsiasutus peab saama trahve määrata oma menetluses), sisaldab direktiiv palju täiendavaid, sh karistusseadustiku üldosa nõudeid, mis Konkurentsiameti hinnangul teevad väärteomenetluse kohandamise direktiivi nõuetele vastavaks ülimalt keeruliseks. Kokkuvõtvalt on Konkurentsiameti hinnangul Eestis otstarbekas sarnaselt enamikule teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele konkurentsiõiguse rakendamise tõhustamiseks välja töötada haldustrahvide süsteem. Konkurentsiamet leiab, et enne direktiivi nõuete rakendamise lahenduste valiku tegemist tuleks põhjalikult konsulteerida Euroopa Komisjoniga, kes hakkab jälgima direktiivi ülevõtmise protsessi liikmesriikides. Nagu konkurentsivolinik Margarethe Vestager on oma 25.07.2018 kirjas Teile ka märkinud, pakub komisjoni konkurentsipeadirektoraat liikmesriikidele vajadusel selles protsessis abi. Väärib märkimist, et praeguse ajani on konkurentsirikkumised väärtegudena karistatavad üksnes Eestis ja Sloveenias. Nagu eelnevalt öeldud, siis isegi juhul, kui väärteomenetlust olulisel määral muuta, jääb see ikkagi paljuski kriminaalmenetluse põhimõtteid järgivaks menetluseks ning väärtegudele laienevad ikkagi karistusseadustiku üldosa põhimõtted, mis koosmõjus ei ole vastavuses direktiivi mõttega. Kokkuvõttes ei pea Konkurentsiamet realistlikuks, et väärteomenetlust oleks võimalik direktiivi nõutele sedavõrd vastavaks kohandada, et tulemuseks oleks konkurentsieeskirjade täitmise tagamiseks sobiv, tõhus ja toimiv menetlusliik. 1 Näiteks nõue, et karistust tuleb kohaldada ettevõtjale kui majandusüksusele (emaühingule koos tütarühingutega); vastutuse ülekandmise võimalus ettevõtja puhul; tahtluse ja ettevaatamatuse sisustamine vastavalt Euroopa kohtute praktikale. 2 (3) Juhime tähelepanu, et ECN+ direktiivi ülevõtmisel tuleb arvestada, et tegemist on kiireloomulise küsimusega, mis võib kaasa tuua ulatuslikke muutusi Eesti õiguses. Konkurentsialaste õigusrikkumiste eest vastutust sätestavate normide muutmisel, on oluline kaaluda ka vajalikke üleminekusätteid, et vältida olukorda, kus teatud perioodi jooksul ei oleks kõnealused õigusrikkumised sisuliselt karistatavad. Sealhulgas näiteks ei tohiks kartellide dekriminaliseerimise kava põhjustada olukorda, et teatud perioodil poleks enam otstarbekas alustada vastava süüteo osas kriminaalmenetlusi ja ka pooleliolevad menetlused tuleks lõpetada ilma süüdlastele karistust kohaldamata. Konkurentsiamet on valmis Teile sobival ajal kohtuma ja direktiivi ülevõtmisega seonduvat arutama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor 3 (3)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel