Keskkonnaministeerium Meie: 08.08.2018 nr 1-6/2018-034-1
Narva mnt 7a
10117, Tallinn
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected],
[email protected]
Konkurentsiameti arvamus ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse eelnõu kohta
Austatud härra Kiisler
Keskkonnaministeerium esitas 26. juuli 2018. a kirjaga nr 17-12/18/4921 ministeeriumidele
kooskõlastamiseks ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).
Eelnõukohase seaduse eesmärk on kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel luua
struktuurilt ja sisult ühtlustatud õigusakt, mis arvestab enam keskkonnakaitse üldpõhimõtteid
ja printsiipe ning mille tulemusena on õigusnormid paremini süstematiseeritud ja adressaatidele
paremini arusaadavad.
Eelnõukohane seadus sätestab muuhulgas ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna
moodustamise alused ning vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja
kohustused, riikliku järelevalve ja vastutuse eelnõukohases seaduses sätestatud nõuete
rikkumise eest.
Konkurentsiamet teeb eelnõu kohta järgmised ettepanekud:
1. Kehtiva ÜVVKS-i § 16 lg 9 järgi võib Konkurentsiamet kehtestada vee-ettevõtjale ajutise
veeteenuse hinna, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta seaduses sätestatud
tingimustele ning on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. Ajutise veeteenuse hinna
kehtestamise kord ja tingimused on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.
novembri 2010. a määrusega nr 95.
Eelnõus ei nähta ette võimalust ajutise veeteenuse hinna kehtestamiseks. Seega, kui vee-
ettevõtja osutab teenust seadusega vastuolus oleva kõrgema hinnaga, saab Konkurentsiamet
teha vee-ettevõtjale vaid ettekirjutuse esitada seadusega kooskõlas olev hinnataotlus, kuid
Konkurentsiamet ise teenuse hinda kehtestada ei saa. Tulemuseks võib-olla kauakestev vaidlus
vee-ettevõtja ja Konkurentsiameti vahel ettekirjutuse õiguspärasuse osas, kuid tarbijad on
kohustatud tasuma vaidluse ajal teenuse eest ebaõiglast hinda.
Ka hinnataotluse esitamise fakt ei garanteeri veel seadusekohast hinda, sest Konkurentsiamet
vaid kooskõlastab taotluse, kui hind on põhjendatud, aga ei kujunda menetluse käigus vee-
ettevõtjale hinda, kui asub teisele seisukohale (nt hind on põhjendamatult kõrge).
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Eelnõu seletuskirjast ajutise vee hinna kehtestamisest loobumise põhjendusi ei tulene. Peame
siiski vajalikuks, et veelkord kaalutakse sellise muudatuse põhjendatust, eelkõige tarbija
huvidest lähtuvalt.
Konkurentsiameti hinnangul tagab ajutise vee-teenuse hinna kehtestamise võimalus paremini
tarbijate huvisid ning omab vee-ettevõtja tegevusele teenuste hinna kujundamisel ka
preventiivset mõju.
2. Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt võivad vee-ettevõtja ning tööstus- ja tootmisettevõte kokkuleppel
ÜVVKS-i regulatsioonile mitte alluda. Tegemist on Eesti õiguses tavapäratu regulatsiooniga,
kus monopolil lubatakse tarbijatega valikuliselt seaduse rakendamises kokku leppida.
Tööstus- ja tootmisettevõtetele igakordselt eraldi tingimuste kokkuleppimise lubamine on
vastuolus EL asutamislepingu1 artikliga 102. Artikli 102 kohaselt on turguvalitseval ettevõttel
ehk monopolil keelatud ebaõiglaste müügihindade rakendamine ning samuti võrdväärsete
tehingute puhul erinevate hindade rakendamine.
Eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud ega analüüsitud, miks kokkuleppel teenuse osutajaga ei
pea tootmis- ja tööstusettevõtetele kohaldama ÜVVKS-i. Konkurentsiõiguse normid on
enamjaolt imperatiivsed. Seetõttu on uudne olukord, kus kokkuleppel võivad pooled
konkurentsiõigusega seotud seadust mitte kohaldada. Sellist regulatsiooni ei ole rakendatud
Eestis teiste monopoolsete sektorite reguleerimisel ega kasutata ka üldise regulatsiooni
praktikana EL ja OECD riikides.
Puudub õigusselgus, millised ettevõtted on eelnõu tähenduses tööstus- ja tootmisettevõtted.
Puudub ka hinnang, millist mõju avaldab senise regulatsiooni muutus tööstus- ja
tootmisettevõtetele. Ebaõige on seletuskirjas toodud väide, et § 2 lõike 2 alusel sõlmitud
teenusleping ei allu ÜVVK teenuse hinna osas Konkurentsiameti kontrollile – vee-ettevõtja
tegevus allub ka sellisel juhul Konkurentsiameti kontrollile, kuid lähtuvalt juba
konkurentsiseadusest.
Kuna tööstus- ja tootmisettevõtetel üldjuhul puudub mõistlik alternatiiv vee-ettevõtja valikuks,
jääb kokkuleppe korral suur risk vee-ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks.
Konkurentsiamet tööstus- ja tootmisettevõtetele erandit tegeva regulatsiooni kehtestamist ei
poolda.
3. Eelnõu § 12 lõige 4 sätestab vee-ettevõtja kohustuse investeerida teenuse hinna arvelt
kogutud rahalisi vahendeid.
Konkurentsiamet peab sätet dubleerivaks ja mittevajalikuks. Eelnõu sätestab regulatsiooni, et
teenuse hindade kooskõlastamisel peab Konkurentsiamet lähtuma KOV poolt kinnitatud
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavast, mis sisaldab investeeringuid olemasoleva
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks kui ka ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamiseks. Seega on seadusega tagatud, et ühisveevärki ja kanalisatsiooni
teostatavad investeeringud on KOV koordineerimise all (reguleeritud muuhulgas eelnõu § 12
lõigetes 1, 2 ja 3). Eelnõusse täiendava regulatsiooni lisamine ei ole Konkurentsiameti
hinnangul vajalik.
Juhul, kui siiski peetakse vajalikuks reguleerida teenuse hinna arvelt kogutud rahaliste
vahendite investeerimist, siis vajab sätte sõnastus kohendamist. Sätte eesmärk seisneb selles, et
kui veeteenuse hinda on lülitatud planeeritavate investeeringute summad, siis see veeteenuse
hinnas kogutav raha tuleb ka suunata investeeringute tegemiseks ega ei kasutata muuks
otstarbeks (see peaks üldiselt olema ettevõtja poolt majanduslikult loogiline käitumine ka siis,
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN
2 (4)
kui see ei ole seaduses kirjas, nt kehtivas ÜVVKS-s). On oluline, et veeteenuse hinda
planeeritud sihtotstarbelised investeeringud ka tegelikkuses tehakse, mitte ei kasutata muudeks
otstarveteks..
Seletuskirja sõnastusest (lk 12) jääb kõlama mõte, et kõik ÜVVK teenuse arvelt kogutud
rahalised vahendid tuleb suunata ainult ÜVVK jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seletuskirja sisu
peaks kooskõlla viima sätte mõttega.
4. Eelnõu § 37 lõike 8 kohaselt tuleb arvestada reostusgruppide määramisel reo- ja sademevee
mõju ulatust puhastusprotsessile, puhasti tehnoloogilist lahendust ning puhasti projekteeritud
ja tegelikku reostuskoormust.
Konkurentsiamet soovitab lisada kriteeriumi reostusgruppide sagedase muutmise vältimiseks.
Reoveegruppide muutmisel võiks see sõltuda nt KOV heakskiidust, kui muutub reovee
puhastamise tehnoloogia, uus olulise tarbimismahu või reostuskoormusega tarbija jms.
5. Eelnõu § 39 lõike 6 teise lause järgi, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda
lülitatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata nimetatud vara soetamiseks mõistlikel
tingimustel võetud laenukohustusi (laenu põhiosa ja intressimaksed) laenuandja nõuete
kohaselt, lülitatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku eelnõu § 39 lõike 6 teises lauses sisalduv regulatsioon teenuse
hinna kujundamise kohta sättest välja jätta. Sellises sõnastuses annab sätte teine lause väga laia
tõlgendusruumi, mis võib põhjustada nii pikaajalisi hinnavaidlusi kui ka tekitada olukorra, kus
teenuse hind kujuneb tarbijatele põhjendamatult kõrgeks.
Sätte fraasi „…lülitatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa“ võib tõlgendada kui igasugust
rahalist lisa, mis ei pruugi baseeruda kulumi ja tulukuse arvestusel. Vaidlused teenuse hinna
põhjendatuse üle oleksid sellisel juhul kauakestvad.
Eelnõus sätestatud § 39 lõike 6 teine lause muudaks ka oluliselt senist Konkurentsiameti
praktikat teenuse hinna kooskõlastamisel. Konkurentsiamet ei ole nõustunud taoliste summade
teenuse hinda lülitamisega, va erijuhtudel arvestades olulisi asjaolusid.
Konkurentsiamet saab jätkata senist praktikat teenuse hinna kooskõlastamisel ning selgemalt
ka väljatöötatud metoodikas kajastada erandjuhud (nt kuluminormide korrigeerimine, et
laenusumma saaks kaetud).
Eelnõus § 39 lõike 6 teises lauses sätestatut ei rakendata ka teistes sektorites, millede teenuste
hinda Konkurentsiamet kooskõlastab.
Eelnõus § 39 lõike 6 teises lauses sätestatu rakendamine vee-teenuse hinna arvutamisel võib
kaasa tuua erinevate vee-ettevõtjate tarbijate ebavõrdse kohtlemise, kus hind ei ole osade vee-
ettevõtjate puhul kulupõhine. Võib tekkida olukord, kus tarbija maksab tehtud investeeringud
kinni kaks korda: kõigepealt hinda lülitatud põhivara kulumi ja põhjendatud tulukuse kaudu,
millised rahalised vahendid ongi mõeldud investeeringuteks võetud laenu ja laenuintresside
tasumiseks ning lisaks veel laenu põhiosa ja intressi maksete kaudu, kui need lülitatakse eraldi
komponendina veeteenuse hinda (sisaldub hinnas seega topelt).
Konkurentsiamet teeb ettepaneku eelnõu § 39 lõike 6 teises lauses sisalduv regulatsioon teenuse
hinna kujundamise kohta sättest välja jätta, kuna võimaldab lülitada tehtud investeeringud
hinda kahekordselt ning kahjustab oluliselt tarbijate õigust mõistlikule teenuse hinnale.
6. Eelnõu § 43 lõike 3 kohaselt peab vee-ettevõtja avalikustama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenuse hinnad ja hinna kehtima hakkamise kuupäeva 60 päeva jooksul pärast eelnõu §-s 42
sätestatud hinnaotsuse saamist.
3 (4)
Eelnõu § 42 kohaselt teeb hinnaotsuse Konkurentsiamet või KOV, kuid eelnõu § 43 lõike 1
kohaselt kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad kohaliku omavalitsuse üksus
oma otsusega.
Seega vee-ettevõtja kohustus lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hindade ja hinna
kehtima hakkamise kuupäeva avalikustamisel hinnaotsuse tegemisest on problemaatiline, kuna
pole teada millal KOV teenuse hinnad kehtestab.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku siduda vee-ettevõtja teenuste hindade avalikustamise
kohustuse tähtaeg teenuste hindade kehtestamisega.
7. Eelnõu § 55 lõike 2 kohaselt kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku
omavalitsuse üksuse ja vee-ettevõtja ning tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud
niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus eelnõuga. Lepingud tuleb viia kooskõlla eelnõuga 2025.
aasta 31. detsembriks.
Leiame, et sellise pika üleminekuperioodi andmine ei ole põhjendatud. Kui lepingud on kehtiva
seadusega vastuolus, peab vee-ettevõtja tegema koheselt mõistlikke pingutusi, et viia lepingu
tekstid seadusega kooskõlla. Kuna eelnõu jõustumiseks on ettenähtud 2020. aasta 1. jaanuar,
kestaks ebaselgus, milline lepingu osa on seadusega kooskõlas ja milline mitte, vähemalt kuus
aastat. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vee teenuse hind kujuneb seadusest
tulenevatel alustel, mitte lepingust tulenevatel alustel.2
Konkurentsiamet teeb ettepaneku jätta välja eelnõu § 55 lõike 2 teises lauses sätestatud
regulatsioon.
Vajadusel on Konkurentsiamet valmis esitatud ettepanekuid täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Kasepalu
osakonnajuhataja
Koopia: Justiitsministeerium
Kiur Põld
667 2590
[email protected]
2
Vt RK Halduskolleegiumi 12. detsembri 2017.a otsus haldusasjas nr 3-11-1355, p 22 jj.
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-11-1355/319
4 (4)