dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 8. august 2018
Viit
1-6/2018-034-1
Registreeritud
8. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/2018
Vastutaja
Kiur Põld (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1-62018-034-1 08.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc382 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Meie: 08.08.2018 nr 1-6/2018-034-1 Narva mnt 7a 10117, Tallinn Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected] Konkurentsiameti arvamus ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse eelnõu kohta Austatud härra Kiisler Keskkonnaministeerium esitas 26. juuli 2018. a kirjaga nr 17-12/18/4921 ministeeriumidele kooskõlastamiseks ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Eelnõukohase seaduse eesmärk on kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel luua struktuurilt ja sisult ühtlustatud õigusakt, mis arvestab enam keskkonnakaitse üldpõhimõtteid ja printsiipe ning mille tulemusena on õigusnormid paremini süstematiseeritud ja adressaatidele paremini arusaadavad. Eelnõukohane seadus sätestab muuhulgas ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna moodustamise alused ning vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja vastutuse eelnõukohases seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest. Konkurentsiamet teeb eelnõu kohta järgmised ettepanekud: 1. Kehtiva ÜVVKS-i § 16 lg 9 järgi võib Konkurentsiamet kehtestada vee-ettevõtjale ajutise veeteenuse hinna, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta seaduses sätestatud tingimustele ning on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. Ajutise veeteenuse hinna kehtestamise kord ja tingimused on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02. novembri 2010. a määrusega nr 95. Eelnõus ei nähta ette võimalust ajutise veeteenuse hinna kehtestamiseks. Seega, kui vee- ettevõtja osutab teenust seadusega vastuolus oleva kõrgema hinnaga, saab Konkurentsiamet teha vee-ettevõtjale vaid ettekirjutuse esitada seadusega kooskõlas olev hinnataotlus, kuid Konkurentsiamet ise teenuse hinda kehtestada ei saa. Tulemuseks võib-olla kauakestev vaidlus vee-ettevõtja ja Konkurentsiameti vahel ettekirjutuse õiguspärasuse osas, kuid tarbijad on kohustatud tasuma vaidluse ajal teenuse eest ebaõiglast hinda. Ka hinnataotluse esitamise fakt ei garanteeri veel seadusekohast hinda, sest Konkurentsiamet vaid kooskõlastab taotluse, kui hind on põhjendatud, aga ei kujunda menetluse käigus vee- ettevõtjale hinda, kui asub teisele seisukohale (nt hind on põhjendamatult kõrge). Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Eelnõu seletuskirjast ajutise vee hinna kehtestamisest loobumise põhjendusi ei tulene. Peame siiski vajalikuks, et veelkord kaalutakse sellise muudatuse põhjendatust, eelkõige tarbija huvidest lähtuvalt. Konkurentsiameti hinnangul tagab ajutise vee-teenuse hinna kehtestamise võimalus paremini tarbijate huvisid ning omab vee-ettevõtja tegevusele teenuste hinna kujundamisel ka preventiivset mõju. 2. Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt võivad vee-ettevõtja ning tööstus- ja tootmisettevõte kokkuleppel ÜVVKS-i regulatsioonile mitte alluda. Tegemist on Eesti õiguses tavapäratu regulatsiooniga, kus monopolil lubatakse tarbijatega valikuliselt seaduse rakendamises kokku leppida. Tööstus- ja tootmisettevõtetele igakordselt eraldi tingimuste kokkuleppimise lubamine on vastuolus EL asutamislepingu1 artikliga 102. Artikli 102 kohaselt on turguvalitseval ettevõttel ehk monopolil keelatud ebaõiglaste müügihindade rakendamine ning samuti võrdväärsete tehingute puhul erinevate hindade rakendamine. Eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud ega analüüsitud, miks kokkuleppel teenuse osutajaga ei pea tootmis- ja tööstusettevõtetele kohaldama ÜVVKS-i. Konkurentsiõiguse normid on enamjaolt imperatiivsed. Seetõttu on uudne olukord, kus kokkuleppel võivad pooled konkurentsiõigusega seotud seadust mitte kohaldada. Sellist regulatsiooni ei ole rakendatud Eestis teiste monopoolsete sektorite reguleerimisel ega kasutata ka üldise regulatsiooni praktikana EL ja OECD riikides. Puudub õigusselgus, millised ettevõtted on eelnõu tähenduses tööstus- ja tootmisettevõtted. Puudub ka hinnang, millist mõju avaldab senise regulatsiooni muutus tööstus- ja tootmisettevõtetele. Ebaõige on seletuskirjas toodud väide, et § 2 lõike 2 alusel sõlmitud teenusleping ei allu ÜVVK teenuse hinna osas Konkurentsiameti kontrollile – vee-ettevõtja tegevus allub ka sellisel juhul Konkurentsiameti kontrollile, kuid lähtuvalt juba konkurentsiseadusest. Kuna tööstus- ja tootmisettevõtetel üldjuhul puudub mõistlik alternatiiv vee-ettevõtja valikuks, jääb kokkuleppe korral suur risk vee-ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks. Konkurentsiamet tööstus- ja tootmisettevõtetele erandit tegeva regulatsiooni kehtestamist ei poolda. 3. Eelnõu § 12 lõige 4 sätestab vee-ettevõtja kohustuse investeerida teenuse hinna arvelt kogutud rahalisi vahendeid. Konkurentsiamet peab sätet dubleerivaks ja mittevajalikuks. Eelnõu sätestab regulatsiooni, et teenuse hindade kooskõlastamisel peab Konkurentsiamet lähtuma KOV poolt kinnitatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavast, mis sisaldab investeeringuid olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks kui ka ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamiseks. Seega on seadusega tagatud, et ühisveevärki ja kanalisatsiooni teostatavad investeeringud on KOV koordineerimise all (reguleeritud muuhulgas eelnõu § 12 lõigetes 1, 2 ja 3). Eelnõusse täiendava regulatsiooni lisamine ei ole Konkurentsiameti hinnangul vajalik. Juhul, kui siiski peetakse vajalikuks reguleerida teenuse hinna arvelt kogutud rahaliste vahendite investeerimist, siis vajab sätte sõnastus kohendamist. Sätte eesmärk seisneb selles, et kui veeteenuse hinda on lülitatud planeeritavate investeeringute summad, siis see veeteenuse hinnas kogutav raha tuleb ka suunata investeeringute tegemiseks ega ei kasutata muuks otstarbeks (see peaks üldiselt olema ettevõtja poolt majanduslikult loogiline käitumine ka siis, 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN 2 (4) kui see ei ole seaduses kirjas, nt kehtivas ÜVVKS-s). On oluline, et veeteenuse hinda planeeritud sihtotstarbelised investeeringud ka tegelikkuses tehakse, mitte ei kasutata muudeks otstarveteks.. Seletuskirja sõnastusest (lk 12) jääb kõlama mõte, et kõik ÜVVK teenuse arvelt kogutud rahalised vahendid tuleb suunata ainult ÜVVK jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seletuskirja sisu peaks kooskõlla viima sätte mõttega. 4. Eelnõu § 37 lõike 8 kohaselt tuleb arvestada reostusgruppide määramisel reo- ja sademevee mõju ulatust puhastusprotsessile, puhasti tehnoloogilist lahendust ning puhasti projekteeritud ja tegelikku reostuskoormust. Konkurentsiamet soovitab lisada kriteeriumi reostusgruppide sagedase muutmise vältimiseks. Reoveegruppide muutmisel võiks see sõltuda nt KOV heakskiidust, kui muutub reovee puhastamise tehnoloogia, uus olulise tarbimismahu või reostuskoormusega tarbija jms. 5. Eelnõu § 39 lõike 6 teise lause järgi, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata nimetatud vara soetamiseks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi (laenu põhiosa ja intressimaksed) laenuandja nõuete kohaselt, lülitatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Konkurentsiamet teeb ettepaneku eelnõu § 39 lõike 6 teises lauses sisalduv regulatsioon teenuse hinna kujundamise kohta sättest välja jätta. Sellises sõnastuses annab sätte teine lause väga laia tõlgendusruumi, mis võib põhjustada nii pikaajalisi hinnavaidlusi kui ka tekitada olukorra, kus teenuse hind kujuneb tarbijatele põhjendamatult kõrgeks. Sätte fraasi „…lülitatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa“ võib tõlgendada kui igasugust rahalist lisa, mis ei pruugi baseeruda kulumi ja tulukuse arvestusel. Vaidlused teenuse hinna põhjendatuse üle oleksid sellisel juhul kauakestvad. Eelnõus sätestatud § 39 lõike 6 teine lause muudaks ka oluliselt senist Konkurentsiameti praktikat teenuse hinna kooskõlastamisel. Konkurentsiamet ei ole nõustunud taoliste summade teenuse hinda lülitamisega, va erijuhtudel arvestades olulisi asjaolusid. Konkurentsiamet saab jätkata senist praktikat teenuse hinna kooskõlastamisel ning selgemalt ka väljatöötatud metoodikas kajastada erandjuhud (nt kuluminormide korrigeerimine, et laenusumma saaks kaetud). Eelnõus § 39 lõike 6 teises lauses sätestatut ei rakendata ka teistes sektorites, millede teenuste hinda Konkurentsiamet kooskõlastab. Eelnõus § 39 lõike 6 teises lauses sätestatu rakendamine vee-teenuse hinna arvutamisel võib kaasa tuua erinevate vee-ettevõtjate tarbijate ebavõrdse kohtlemise, kus hind ei ole osade vee- ettevõtjate puhul kulupõhine. Võib tekkida olukord, kus tarbija maksab tehtud investeeringud kinni kaks korda: kõigepealt hinda lülitatud põhivara kulumi ja põhjendatud tulukuse kaudu, millised rahalised vahendid ongi mõeldud investeeringuteks võetud laenu ja laenuintresside tasumiseks ning lisaks veel laenu põhiosa ja intressi maksete kaudu, kui need lülitatakse eraldi komponendina veeteenuse hinda (sisaldub hinnas seega topelt). Konkurentsiamet teeb ettepaneku eelnõu § 39 lõike 6 teises lauses sisalduv regulatsioon teenuse hinna kujundamise kohta sättest välja jätta, kuna võimaldab lülitada tehtud investeeringud hinda kahekordselt ning kahjustab oluliselt tarbijate õigust mõistlikule teenuse hinnale. 6. Eelnõu § 43 lõike 3 kohaselt peab vee-ettevõtja avalikustama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad ja hinna kehtima hakkamise kuupäeva 60 päeva jooksul pärast eelnõu §-s 42 sätestatud hinnaotsuse saamist. 3 (4) Eelnõu § 42 kohaselt teeb hinnaotsuse Konkurentsiamet või KOV, kuid eelnõu § 43 lõike 1 kohaselt kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad kohaliku omavalitsuse üksus oma otsusega. Seega vee-ettevõtja kohustus lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hindade ja hinna kehtima hakkamise kuupäeva avalikustamisel hinnaotsuse tegemisest on problemaatiline, kuna pole teada millal KOV teenuse hinnad kehtestab. Konkurentsiamet teeb ettepaneku siduda vee-ettevõtja teenuste hindade avalikustamise kohustuse tähtaeg teenuste hindade kehtestamisega. 7. Eelnõu § 55 lõike 2 kohaselt kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-ettevõtja ning tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus eelnõuga. Lepingud tuleb viia kooskõlla eelnõuga 2025. aasta 31. detsembriks. Leiame, et sellise pika üleminekuperioodi andmine ei ole põhjendatud. Kui lepingud on kehtiva seadusega vastuolus, peab vee-ettevõtja tegema koheselt mõistlikke pingutusi, et viia lepingu tekstid seadusega kooskõlla. Kuna eelnõu jõustumiseks on ettenähtud 2020. aasta 1. jaanuar, kestaks ebaselgus, milline lepingu osa on seadusega kooskõlas ja milline mitte, vähemalt kuus aastat. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vee teenuse hind kujuneb seadusest tulenevatel alustel, mitte lepingust tulenevatel alustel.2 Konkurentsiamet teeb ettepaneku jätta välja eelnõu § 55 lõike 2 teises lauses sätestatud regulatsioon. Vajadusel on Konkurentsiamet valmis esitatud ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kasepalu osakonnajuhataja Koopia: Justiitsministeerium Kiur Põld 667 2590 [email protected] 2 Vt RK Halduskolleegiumi 12. detsembri 2017.a otsus haldusasjas nr 3-11-1355, p 22 jj. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-11-1355/319 4 (4)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel