dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
VäikehangeAvalik

KAIS koolitused 2022-2023

Rahandusministeerium · 5. aprill 2022
Viit
9.5-1/3085-1
Registreeritud
5. aprill 2022
Dokumendi liik
Väikehange
Funktsioon
9.5 TOETUSTE TAOTLEMINE JA KASUTAMINE
Sari
9.5-1 Toetuse saaja projektitoimikud
Toimik
9.5-1
Vastutaja
Teele Annus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Eelarvearenduste osakond)

Failid

  • 📎Lisa 2 KAIS koolituste lähteülesanne.pdf308 KB
  • 📎Lisa 3 CPM_koolitusmaterjalid_1.03 2022.pdf10307 KB
  • 📎Lisa 4 Hindamiskriteeriumid hange SAS koolitused.pdf608 KB
  • 📎Lisa 5 Hinnapakkumise vorm (SAS koolitused).pdf481 KB
  • 📎Lisa3 sas_va_koolitusmaterjalid_12.01.2021.pdf6880 KB
  • 📎Väikeost KAIS koolitused.pdf614 KB

Sisu (failidest)

LISA 2 Väikeost SAS tarkvara kasutajakoolitused- koolituste lähteülesanded ja tingimused 1. SAS CPM ja SAS EG tarkvarad- Kulumudeli koostamise ja haldamise tarkvarade baaskoolitus Koolituse eesmärk: Koolituse eesmärk on tutvustada alustavale modelleeijale SAS CPM võimalusi ja kasutusfunktisonaalsusi. Koolituse keskmes on kulumudeli koostamine ning haldamine. Koolituse tulemusena omab modellerija ülevaadet nii CPM tarkvarast kui ka Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarve- ja kuluarvestuse metoodikast. Klassikoolitusel lahendab osaleja koostöös koolitajaga erinevaid ülesandeid riigiasutuse näitel. Ülesandeid on soovitatav lahendada koolituse järgselt enda asutuse andmetele tuginedes. Koolituse sihtgrupp: Alustavad modelleerijad Koolitusel käsitletavad teemad: 1. CPM keskkonda sisenemine, ülevaade CPM koolitus- ja juhendmaterjalidest, koolituse ülesehitus ja ülesanded, ülevaade KAIS-i töövahenditest (EG, CPM, VA), eelarve- ja kuluarvestuse metoodika tutvustamine, töökeskkonna reeglite tutvustamine. 2. EG ja CPM Kasutajaliidese tundmaõppimine ja navigeerimine 3. Mudeli ülesehitus ja seadistamine, moodulid ja dimensioonid 4. Arvestusobjektide moodustamine ja kulude sisestamine 5. Käiturite tüübid ja seadistamine 6. Suunamiste ning arvutuste teostamine 7. Kuubi seadistamine ja koostamine 8. Planeerimistasandite lisamine Koolituse tüüp: 1-päevane praktiline klassikoolitus Eeldatav koolituse toimumise sagedus: 2 korda aastas 2. SAS VA tarkvara- Analüüsi ja aruandlustarkvara baaskoolitus Koolituse eesmärk: Koolituse eesmärk on tutvustada SAS Visual Analytics tarkvara võimalusi ja kasutusfunktsioone alustavale aruannete koostajale (sh modelleerijad). Koolituse keskmes on aruannete koostamine. Koolituse tulemusena omab koolituse läbinu ülevaadet nii SAS VA tarkvarast kui ka Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarve- ja kuluarvestuse metoodikast. Klassikoolitusel lahendab osaleja koostöös koolitajaga erinevaid ülesandeid riigiasutuse näitel. Ülesandeid on soovitatav lahendada koolituse järgselt enda asutuse andmetele tuginedes. Koolituse sihtgrupp: Alustavad aruannete koostajad (sh alustavad modelleerijad) Koolitusel käsitletavad teemad: 1. VA keskkonda sisenemine, ülevaade VA koolitus- ja juhendmaterjalidest, koolituse ülesehitus ja ülesanded, ülevaade KAIS-i töövahenditest (EG, CPM, VA), töökeskkonna reeglite tutvustamine, VA avalehe tutvustus ja seadistamine. 2. ARUANDE KOOSTAMINE I (sisend vs väljund)  Alusandmete, tabeli lisamine  Andmete dubleerimine, ümbernimetamine, vormindamine, lisamine ja eemaldamine tabelis  Aruande vaatajale nähtavate filtrite loomine ja kasutamine  Arvutusliku mõõdiku loomine 3. ARUANDE KOOSTAMINE II (planeerimistasandite hierarhia)  Risttabeli lisamine  Hierarhiate loomine ja kasutamine risttabelis  Uue muutuja loomine ja sorteerimine  Aruande vaatajale nähtavate filtrite loomine ja kasutamine 4. ARUANDE KOOSTAMINE III (teenuse maksumus ja mõõdikud)  Tulp- ja joondiagrammi lisamine  Sektordiagrammi lisamine  Dünaamilise teksti lisamine  Uue muutuja loomine ja rakendamine hierarhias  Aruande vaatajale mittenähtavate filtrite loomine ja kasutamine  Andmete lisamine graafilistele objektidele  Stiililine vormindamine  Interaktsiooni loomine ja kasutamine Koolituse tüüp: 1- päevane praktiline klassikoolitus Eeldatav koolituse toimumise sagedus: 1 kord kvartalis 3. SAS VA tarkvara- Riigi aruannete koostamise koolitus Eesmärk: Koolituste eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja täitmisega seotud peamisi töövahendeid ning õpetada ja juhendada töövahendite kasutamist. Koolituse läbinu omandab oskuse koostada iseseisvalt Rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud kohustuslikke aruandeid. Sihtrühm: eelõige modelleerijad, vabade kohtade olemasolul: aruannete koostajad Visual Analytics (VA) Koolitusel käsitletavad teemad:  REIS importtabeli koostamine  Kinnitatud eelarve täitmise aruande koostamine  Eelarve täitmine RETA aruande koostamine  Programmi lisa 1 koostamine Koolituse tüüp: 1- päevane praktiline klassikoolitus Eeldatav koolituse toimumise sagedus: 2 korda aastas Üldised tingimused koolituste läbiviimisel: 1. Aastal 2022 läbiviidavate koolituste eeldatav arv on 7. Aastal 2023 läbiviidavate koolituste eeldatav arv on 8. Hankijal on õigus juurde tellida vajaduspõhiselt veel maksimaalselt 8 koolitust kogu lepinguperioodi jooksul. 2. Koolituse mittetoimumisest või koolituse edasilükkamise vajadusest teavitab hankija koolitajat vähemalt 2 nädalat ette, näiteks kui hankija hinnangul on koolitusele registreerunute arv koolituse läbiviimiseks liiga vähene. 3. Koolitusel osalejate maksimaalne arv on 15. 4. Koolitused toimuvad Rahandusministeeriumi ruumides ja koolitusele registreerimise korraldab Rahandusministeerium. 5. Koolitusel osalejad kasutavad oma arvuteid. 6. Koolitusmaterjalides kasutatakse Struktuurifondide logo. Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 1 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Sisukord 1. Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad ja tegevuspõhine kuluarvestus .................................................. 5 1.1. Eesmärgid ja suunised ............................................................................................................. 5 1.2. Miks just tegevus-ja teenuspõhine juhtimisarvestus? ............................................................ 5 1.3. Toimiva juhtimissüsteemi tunnused ....................................................................................... 5 1.4. Planeerimistasandid, dokumentide hierarhia, vastutused ..................................................... 6 1.5. Strateegilise planeerimise raamistik ............................................................................................ 6 2. Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad .................................................................................................... 7 2.1. Uue kasutaja registreerimine ja õiguste lõpetamine .............................................................. 7 2.1.1. Kasutaja tellimine ning haldamine ja kasutaja õiguste lõpetamine ................................ 7 2.1.2. KAIS terminali keskkonda sisenemine ............................................................................. 7 2.2. Sisenemine andmetöötlusprogrammi SAS EG (Enterprise Guide). ....................................... 10 2.3. Kulumudeli tarkvarasse sisenemine ...................................................................................... 11 2.4. KAIS tarkvaradest väljumine .................................................................................................. 12 2.5. Terminali keskkonnast väljumine .......................................................................................... 13 3. Kulumudeli tarkvara ülesehitus ja tutvustus ................................................................................. 15 3.2. Tarkvara moodulite tutvustus .................................................................................................... 15 3.3. Töölaua haldusmoodul ............................................................................................................... 16 3.4. Mudeli moodul ........................................................................................................................... 17 3.5. Mudeli omaniku rolli muutmine................................................................................................. 18 3.6. Mudeli lukustamine ja avamine ................................................................................................. 19 3.7. Mudeli ja konfiguratsiooni jagamine .......................................................................................... 22 3.8. Kasutusjuhendid .................................................................................................................... 23 3.8.1. Tarkvara tootja poolsed kasutusjuhenid ....................................................................... 23 3.8.2. Rahandusministeeriumi poolsed lihtsustatud kasutusjuhendid ................................... 24 3.9. Rollid ...................................................................................................................................... 24 4. Kulumudeli raamistik ..................................................................................................................... 26 4.1. Tegevuspõhine kuluarvestus ................................................................................................. 26 4.1.2. Tegevuste tähendus juhtimises ja mudelis ................................................................... 28 4.2. Kulumudeli metoodika .......................................................................................................... 29 4.2.1. Mudeli moodulid ........................................................................................................... 29 4.2.2. Mudel ja selle paigaldustabelid ..................................................................................... 32 4.2.3. Perioodid ja stsenaariumid ............................................................................................ 36 2 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 4.2.4. Kohustuslikud dimensioonid mooduli arvestusobjektides............................................ 37 4.2.5. Arvestusobjektid............................................................................................................ 40 4.2.6. Seos raamatupidamisega .............................................................................................. 42 4.2.7. Seos teiste asutustega ................................................................................................... 42 4.2.8. Arvestusobjekti rollid..................................................................................................... 43 4.2.8.1. Kuidas arvestusobjekte luua? ................................................................................ 43 4.2.9. Kulude sisestamine ........................................................................................................ 44 4.2.9.1. Mis on arvestusobjekti kuluelement? ................................................................... 44 4.3. Käiturid .................................................................................................................................. 45 4.3.1. Mis on käiturid? ............................................................................................................. 45 4.3.1.1. Jaota võrdselt käitur .............................................................................................. 46 4.3.1.2. Protsendi käitur ..................................................................................................... 47 4.3.1.3. Standard käitur ...................................................................................................... 48 4.4. Kulude suunamine ................................................................................................................. 49 4.4.1. Mis on kulude suunamine? ........................................................................................... 49 Kinnitatud_eelarve stsenaariumis tuleb kajastada kõikide Riigikogus kinnitatud sama perioodi Plaan_kokku alamstsenaariumite summa. Sellest tulenevalt tuleks kõikides Plaan_kokku alamstsenaariumites kasutada ühesuguseid jagamisreegleid, et need kokkutõstetuna Kinnitatud_eelarve alamstsenaariumis annaksid sama lõpptulemuse nagu Plaan_kokku põhistsenaariumis. ........................................................................................................................... 50 5. Mudeli loomine ja haldamine........................................................................................................ 50 5.1. Modelleerija töövoog: ........................................................................................................... 50 5.1.1. Etapp 1 Algandmete kirjeldamine ................................................................................. 50 5.1.1.1. ECE_IMP tabel ....................................................................................................... 51 5.1.1.2. REEGLID tabel ........................................................................................................ 51 5.1.1.3. REEGLID_JRK tabel................................................................................................. 52 5.1.2. Etapp 2 Paigaldustabelite loomine CPM tarkvara tarbeks ............................................ 52 5.1.2.1. Andmete vastavuse kontrollimine kehtivate finantskontrolli reeglitele ............... 53 5.1.2.2. Paigaldustabelite moodustamine .......................................................................... 54 5.1.3. Etapp 3 Paigaldustabelite andmete importimine CPM tarvarasse ............................... 57 5.1.4. Etapp 4 Mudeli tulemuste arvutamine ......................................................................... 57 5.1.4.1. Mis on mudeli arvutamine?................................................................................... 57 5.1.4.2. Mis on mudeli lühikokkuvõte? .............................................................................. 58 5.1.5. Etapp 5 Mudeli arvutatud tulemuste aruandluskeskkonda SAS VA üles laadimine ..... 60 5.1.6. Etapp 6 Planeerimistasandite lisamine teenustele ....................................................... 60 5.1.7. Etapp 7 Mudeli tulemuste kontroll ............................................................................... 61 5.1.8. Etapp 8 Valitsemisala koondtabeli koostamine ............................................................ 61 3 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 5.1.9. Etapp 9 Valitsemisala koondtabeli andmete esitamine Rahandusministeeriumile ...... 61 6. Ülesanne. ....................................................................................................................................... 62 6.1. Algandmete kirjeldamine .......................................................................................................... 62 Finantsandmete kontroll kehtivate reeglite vastu ........................................................................ 63 CPM paigaldustabelite koostamine............................................................................................... 63 Mõistete maailma kokkupõrge ..................................................................................................... 64 Dimensiooni liikmed ja nende hierarhia ....................................................................................... 65 Kulude sisestamine ............................................................................................................................ 65 Arvestusobjektid ja kuluelemendid modelleerija töölaual ........................................................... 65 Käiturid .............................................................................................................................................. 66 Käiturid (Driver) ............................................................................................................................. 66 Jaota võrdselt käitur ...................................................................................................................... 66 Protsendi käitur ............................................................................................................................. 67 Standard käitur .............................................................................................................................. 67 Kulude suunamine ............................................................................................................................. 68 Kulude suunamine ......................................................................................................................... 68 Kulude suunamine ......................................................................................................................... 69 Atribuudid.......................................................................................................................................... 69 Planeerimistasandite atribuudid ................................................................................................... 69 Andmekuubi seadistamine ja koostamine ........................................................................................ 69 Kuup ja faktitabel .......................................................................................................................... 69 Kokkuvõte .......................................................................................................................................... 70 Mudeli koostamise üldpõhimõtted ja järjekord................................................................................ 70 4 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 1. Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad ja tegevuspõhine kuluarvestus 1.1. Eesmärgid ja suunised 1.2. Miks just tegevus-ja teenuspõhine juhtimisarvestus? Tõhus riik: kaasaegsed juhtimispõhimõtted  Keskendumine kulude asemel lõppeesmärgile  Ressursside põhiselt juhtimiselt tulemuste põhisele lähenemisele ehk sisenditest väljundite, tulemuste ja mõjude juhtimisele  Eelarve kulude integreerimine strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega  Tõenduspõhiste juhtimisotsuste tegemise julgustamine, seega tõesema informatsiooni kasutamine  Läbipaistvus (mida ja kellele tehakse ning mis kulud kaasnevad)  Usaldusväärsus ja vastutus 1.3. Toimiva juhtimissüsteemi tunnused 5 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 1.4. Planeerimistasandid, dokumentide hierarhia, vastutused 1.5. Strateegilise planeerimise raamistik 1.6. Kaasaegsete mudelite kasutuseesmärgid on väga avarad 6 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 2. Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad Tegevuspõhise riigieelarve koostamisega on seotud 3 peamist tarkvara, mida kasutatakse kulumudelite koostamisel, haldamisel, arvutuste tegemisel kui ka aruannete loomisel (Error! Reference source not found.): 1. Andmetöötluse tarkvara SAS Enterprise Guide (EG), mille peamine eesmärk on koguda ja töödelda andmeid kulude modelleerimiseks, konsolideerimiseks, andmete ühendamiseks eri andmebaasidest ning mitmeteks muudeks andmete töötlemise toiminguteks. 2. Kulumudeli tarkvara SAS Cost and Profitability Management (CPM), mille peamine eesmärk on pidada arvestust asutuste teenuste, tegevuste, ressursside ning muude väljundite maksumuse üle nii eelarvete koostamiseks kui nende täitmise jälgimiseks. 3. Analüüsi ja aruandluse tarkvara1 SAS Visual Analytics (VA), mille peamine eesmärk on koostada ning kujundada sobivad aruanded, millega toetada analüütilisi tegevusi ja otsustamist. 2.1. Uue kasutaja registreerimine ja õiguste lõpetamine 2.1.1. Kasutaja tellimine ning haldamine ja kasutaja õiguste lõpetamine Kulumudeli kasutaja ehk modelleerija omab litsentsi, millega tekib tal ligipääs kolmele peamisele tarkvara-rakendusele: EG, CPM ja VA (vt täpsemalt ptk Error! Reference source not found.). Kasutaja loomiseks tuleb esitada taotlus Rahandusministeeriumile aadressil [email protected], milles tuleb järgida juhendit: Uue_kasutaja_loomine_ning kasutaja_õiguste_lõpetamine. Parool on terminali ja kõikidesse programmidesse sisenemisel ühine. Kasutaja loomisel saadetakse RMITi poolt esialgne parool. Parooli on võimalik, aga ka vajalik muuta 180 päeva järel vastavalt KAIS_paroolide_muutmine juhendile. 2.1.2. KAIS terminali keskkonda sisenemine Terminali keskkonda sisenemiseks ava sobilik veebibrauser ning sisesta aadress: 1 Nimetatakse ka kui visualiseerimistarkvara. 7 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu https://kais-terminal.fin.ee Joonis 1. Terminali keskkonda sisenemine (1) Soovituslik on terminali aadress veebibrauseri lemmikutesse salvestada. Terminali keskkonna kaudu liigub kasutaja RMIT-i arvutisse, kuhu on tarkvara installeeritud. Tarkvara ei ole installeeritud modelleerija enda arvutisse. Seejärel sisesta oma kasutajatunnus kujul „teadus\eesnimi.perenimi“ ja parool ning vajuta Sisene. Joonis 2. Terminali keskkonda sisenemine (2) Sisenedes avaneb järgnev aken (vt Joonis 3). Keskkonda sisse logituna on võimalik näha, mitme päeva pärast aegub parool. 8 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 3. Terminali keskkonda sisenemine (3) Järgnevalt kliki üks kord „Terminal“ ikoonile. PS! Erinevatel veebibrauseritel võib ikoon paikneda erinevas kohas või näha välja teistmoodi. PS! Järgnev samm ei pruugi kohalduda kõikidele kasutajatele. Kui Terminali ikoonile klikkides ei ilmu uut akent (vt Joonis 5), vaid ekraani vasakusse nurka ilmub hüpikaken (vt Joonis 4), siis kliki vasakusse nurka tekkinud lingile. Joonis 4. Terminali keskkonda sisenemine (5) Avanenud aknas kliki Connect. Joonis 5. Terminali keskkonda sisenemine (6) PS! Järgnev samm ei pruugi kohalduda kõikidele kasutajatele. Sõltuvalt veebibrauseri valikust võib vahesammuna terminali keskkonda sisenemisel ilmuda järgnev lisaaken (vt Joonis 6). Sisesta enda parool ning kinnita valik klõpsates OK nupule. 9 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 6. Terminali keskkonda sisenemine (7) Järgnevas aknas toimub ühenduse loomine terminali keskkonnaga, mis asub RMIT-i serveril. Kujundlikult väljendades tähendab see seda, et kasutaja liigub enda arvutist teise asutuse hallatavasse arvutisse. See võib võtta veidi aega. Joonis 7. Terminali keskkonda sisenemine (8) Loodud ühenduse puhul avaneb keskkond, mis meenutab justkui uut arvutit, kuhu on installeeritud kuluanalüüsiga seotud kaks tarkvara kolmest: CPM ja EG. Pane tähele, et VA on veebipõhine platvorm, kuhu saab siseneda oma arvutist avades sobiva veebibrauseri, ega nõua terminali keskkonda sisenemist. Joonis 8. Terminali keskkonda sisenemine (9) 2.2. Sisenemine andmetöötlusprogrammi SAS EG (Enterprise Guide). Esmakordsel sisenemisel või parooli muutmisel seadista kasutaja vastavalt Kasutaja seadistamine_SAS_EG_programmis juhendile. 10 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 2.3. Kulumudeli tarkvarasse sisenemine Ava tarkvara klikkides SAS CPM ikoonile. Joonis 9. Kulumudeli tarkvarasse sisenemine (1) SAS CPM-i sisselogimiseks kasuta sama kasutajatunnust ning parooli, nagu terminali sisenemisel, ainsa erandina, et kasutajatunnuse puhul sõna „teadus“ ja tagurpidi kaldkriipsu „\“ vaja kasutada ei ole (vt Joonis 10). Kui kasutajatunnus ja parool on sisestatud, siis kliki Log On. Joonis 10. Kulumudeli tarkvarasse sisenemine (2) Eduka sisselogimise puhul avaneb SAS CPM tarkvararakenduse esileht (nn kulumudeli rakenduse töölaua haldusmoodul ehk Workspace Manager). 11 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 11. Kulumudeli tarkvarasse sisenemine (3) 2.4. KAIS tarkvaradest väljumine SAS CPM-st väljalogimiseks vali tarkvara ülemisest vasakust nurgast File -> Exit. Joonis 12. Kulumudeli tarkvarast väljumine SAS EG-st väljalogimiseks vali tarkvara ülemisest vasakust nurgast File -> Exit. 12 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 2.5. Terminali keskkonnast väljumine Terminali keskkonnast väljumiseks kliki vasakul all olevale arvuti operatsioonisüsteemi Windows ikoonile. Joonis 13. Terminali keskkonnast väljumine (1) Seejärel kliki kasutaja ikoonile. 13 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 14. Terminali keskkonnast väljumine (2)Vali Sign Out. Joonis 15. Terminali keskkonnast väljumine (3) Avaneb järgnev vaade. Aken sulgub iseseisvalt. 14 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 16. Terminali keskkonnast väljumine (4) Lõplikuks väljalogimiseks kliki „Väljumine (eesnimi perenimi)“ lingile. Joonis 17. Terminali keskkonnast väljumine (5) 3. Kulumudeli tarkvara ülesehitus ja tutvustus 3.2. Tarkvara moodulite tutvustus Kulumudeli tarkvara CPM koosneb kolmest moodulist (vt Joonis 18): 1. Töölaua haldusmoodul (Workspace Manager) 2. Mudel (Model) 3. Analüüsimoodul (Analysis) Ehkki analüüsimoodul on tarkvaras olemas, ei hakata seda Eestis kasutama. See tähendab, et sinna moodulisse ei siseneta, mistõttu ei kirjeldata selles dokumendis ka selle mooduli kasutusvõimalusi. Antud rakendus on mõeldud mudeli arvutustulemuste analüüsimiseks ja aruannete koostamiseks, kuid kuna tegemist on vananenud tehnoloogiaga, mida tarkvara tootja 15 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu enam edasi ei arenda, siis selle asemel võetakse kasutusele kaasaegne ning veebiplatvormil baseeruv rakendus SAS VA. Kirjeldatud moodulitesse saab navigeerida CPM töölaua vasakus nurgas olevas menüüs, sh näitab sinisel taustal värvitud ja rõhutatud moodul seda, kus kasutaja parasjagu tarkvaras asub. Tüüpiline olukord paiknemiseks on töölaua haldusmoodul või konkreetse asutuse mudel. Joonis 18. CPM moodulite menüü 3.3. Töölaua haldusmoodul Töölaua haldusmoodul on esmane moodul, mis avaneb CPM-i sisse logimisel (vt Joonis 19). Mooduli vasakul poolel olevas navigatsiooni paanis (Navigation Pane) on võimalik käivitada mitmeid toiminguid, nt uue mudeli ja kuubi konfiguratsiooni loomine ning mudeli andmete import ja eksport. Töölaua haldusmoodulis on loodud otseteed mitmetesse kataloogidesse, millest peamiselt on kasutusel mudelite (Models) ning kuubi konfiguratsioonide (Cube Configurations) kataloogid. Töölaua haldusmooduli parempoolsel alal on kirjeldatud valitud kataloogi sisu. Vaikimisi on avatud mudeli kataloog, mistõttu CPM-i sisse logimisel on töölaua haldusmoodulis näha kõiki mudeleid, millele kasutajal on ligipääs. Sobiliku mudeli avamiseks tuleb mudeli peal olles teha topelt hiireklõps või vajutada klahvile ENTER. 16 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 19. Töölaua haldusmoodul 3.4. Mudeli moodul Mudeli töökeskkond on mõeldud mudeli igapäevaseks haldamiseks, kus on võimalik käivitada mitmeid toiminguid ning jälgida kulude liikumist. Mudeli (Model) tööriistaribal asuvast rippmenüüst (vt Joonis 20) on võimalik valida sobilik mudel. Valiku kinnitamiseks tuleb valida ka kõrvalolevast rippmenüüst sobilik periood/stsenaarium seos ning klikata ringikujulisele ikoonile, mille sees on kolmnurk (nn play nupp). Mudel koosneb moodulitest (vt meenutamiseks ka Error! Reference source not found., lk Error! Bookmark not defined.), mille iga mooduli jaoks on loodud eraldi lehekülg. Sobiliku mooduli lehekülje saab valida navigatsiooni paanil moodulite (Modules) jaotisest. Mudelisse sisenemisel on vaikimisi avatud mudeli esimese mooduli lehekülg, mille nimi riigiasutuste mudelis on Välised. Kulude suunamiste ja seonduvate käiturite loomiseks ja jälgimiseks on võimalik kasutada mitme aknaga vaateid (Panes). Vaikimisi kuvatakse mudeli mooduli andmed ühes aknas (Single Pane), kuid on võimalus korraga kuvada ka vasak ja/või parem paan (Left and/or Right Pane). Valides nii vasaku kui ka parema akna, on võimalik jälgida põhivaates (Primary Pane) olevate arvestusobjektide liikumist – lähtekohta ehk sisendit (vasak) ning sihtkohta ehk väljundit (parem). Kulude liikumine on mudelis seetõttu iseloomustatav justkui vasakult paremale liikumine, mille puhul kasutatakse kuluarvestuses ka terminit horisontaalne ehk moodulite vaheline kulude kajastamine. 17 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Mudeli veergude vaadete (Column Layout) loendist on võimalik valida meelepärane andmete kuva ehk veergude paigutus, mis toetab moodulis tehtavaid toiminguid. Näiteks kulude suunamiseks sobib kasutada Assignment veergude paigutust. PS! Valiku kinnitamiseks tuleb klikkida rippmenüü kõrval olevat ikooni. Tööriistaribal on lai valik võimalikest toimingutest, millest on lähemalt juttu tulevastes peatükkides. Joonis 20. Mudeli haldamise keskkond 3.5. Mudeli omaniku rolli muutmine Põhjusel, et mudeli omaniku, kuubi konfiguratsiooni, ekspordi või imporditee omaniku rolli muutmine on alates Item Properties valiku sammust samad, käsitleme neid mudeli omaniku rolli muutuse näitel koos. a. Navigeeri kulumudeli tarkvaras (CPM) töölaua haldusmoodulis mudeli kataloogi ning leia mudel, mille õiguseid muuta tuleb; 18 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 21. Omaniku rolli muutmine (1) b. kliki parema hiireklahviga vastaval mudelil ning vali täiendavate sätete loendist Item Properties; Muudel juhtudel siis vastavalt soovile üle anda kuubi konfiguratsiooni, otsida sobiv Cube Configurations kataloogist, ekspordi ja impordi tee puhul Data Exports või Data Importskataloogidest. c. avanevas aknas vali teine sakk Permissions (s.t õigused); Joonis 22. Omaniku rolli muutmine (3) d. samal lehel jätkates vali omaniku (Owner) lahtris olevast rippmenüüst uus kasutaja, kellele omaniku õigused üle antakse (pane tähele, et uue omaniku õigused ehk litsents peab olema enne seda toimingut tellitud) ning kinnita valik OK nupule vajutamisega e. kontrollida (kontrollida saab ainult uus kasutaja), et uuel vastutaval kasutajal, kellele roll üle anti, ilmus mudel mudelite kataloogi. 3.6. Mudeli lukustamine ja avamine Mudeli andmetele võib olla ligipääs enam kui ühel modelleerijal, kuid mudelis saab muudatusi/täiendusi teha korraga vaid üks modelleerija. Kui mudelis on samaaegselt korraga mitu modelleerijat, siis keegi neist on seal vaataja rollis. 19 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Kui üks modelleerijatest on mudelisse sisenenud, siis teiste modelleerijate jaoks läheb mudel lukku. Mudel lukustub seetõttu, et mitte katkestada juba sisenenud modelleerija tehtavaid tegevusi. Tegevuste katkestamisel võivad olla soovimatud tagajärjed, nt mudelite „katki minemine“ või tehtud töö kadumine. Mudel jääb lukku, kui programmist väljumine ei ole õnnestunud korrektselt. Mudel on teise modelleerija poolt lukustatud, kui mudelisse sisenemisel ilmneb järgnev teade (vt Error! Reference source not found.). Kui klõpsata teate Yes nupule, siis sisenetakse mudelisse vaatajana, et mitte takistada juba mudelis sees tegutseva modelleerija tööd. Sellest tulenevalt on vaataja vaates teatud funktsioonid mitteaktiivsed. Kui klõpsatada teate No nupule, siis mudelisse sisenemist ei toimu. Selleks, et näha, kes on mudeli lukustanud, vali ülevalt menüürealt Tools -> Model Locking Status. Palu mudeli lukustanud modelleerijal mudeliga töö lõpetada ja lukk maha võtta. Iseenda luku maha võtmiseks on mitu varianti: f. Mudelis olles vali menüürealt Model -> Close Model and Release Lock 20 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 23. Iseenda luku eemaldamine (a) Töölaua haldusmoodulis tee lukustatud mudelil parem hiireklõps ja vali Release Write Lock. Joonis 24. Iseenda luku eemaldamine (b) Kui mudeli lukustanud modelleerija ei saa mingil põhjusel ise lukku eemaldada, siis on võimalus teisel modelleerijal see maha võtta. NB! Sellises olukorras peab kindlasti veenduma, et mudeli lukustanud modelleerija tegevused mudelis on lõpetatud. Vastasel juhul võivad mudeli lukustanud modelleerija toimingud jääda pooleli ning tehtud töö ei pruugi salvestuda. Mudeli lukustanud modelleerija luku maha võtmiseks toimi järgnevalt: 21 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 4. Vaata, kes on mudeli lukustanud (vt Error! Reference source not found., lk Error! Bookmark not defined.). Selle tarbeks vali ülevalt menüürealt Tools -> Model Locking Status. 5. Avanevas aknas vali Select Model rippmenüüst lukustatud mudel. Vali aktiivseks mudeli lukustanud modelleerija klikkides tema ees oleva Select kastikesse. Luku eemaldamiseks kliki Terminate Locks. Joonis 25. Mudeli lukustanud modelleerija luku eemaldamine 3.7. Mudeli ja konfiguratsiooni jagamine Põhjusel, et mudeli omaniku, kuubi konfiguratsiooni, ekspordi või imporditee jagamine on alates Item Properties valiku sammust samad, käsitleme neid mudeli jagamise näitel koos. g. Navigeeri kulumudeli tarkvaras (CPM) töölaua haldusmoodulis mudeli kataloogi ning leia mudel, mida soovid jagada teiste kasutajatega/kasutajagruppidega (vt joonis 36); Muudel juhtudel siis vastavalt soovile jagada kuubi konfiguratsiooni, otsida sobiv Cube Configurations kataloogist, ekspordi ja impordi tee puhul Data Exports või Data Imports kataloogidest. h. kliki parema hiireklahviga vastaval mudelil ning vali täiendavate sätete loendist Item Properties; i. nagu mudeli omanikku muutes vali ka nüüd avanevas aknas teine sakk Permissions (s.t õigused); j. samal lehel jätkates vali õiguste (Privileges) jaotisest sobilik grupp või grupid, kellega soovid oma mudelit jagada ning anna valitud grupile sobilikud/vajalikud õigused: read – vaatamine, read/write – vaatamine ja redigeerimine; 22 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu k. kinnita valik OK nupule vajutamisega; l. kontrollige, kas gruppi kuuluvatel liikmete mudeli kataloogi ilmus jagatud mudel. Kasutajatugi on iga riigiasutuse mudeli vaatamise ja redigeerimise õigused andnud SAS_CPM Peakasutajad ja CPM Peakasutajad gruppidele. See võimaldab kasutajatoel kiiresti tuvastada tarkvaras olevad katkised/vigased mudelid, mis võivad tekitada häireid tarkvaras ning takistada seetõttu teiste modelleerijate tööd. Et tagada kasutajatoe kiire reageerimine ei tohi nende lisatud õiguseid muuta ega maha võtta. 3.8. Kasutusjuhendid 3.8.1. Tarkvara tootja poolsed kasutusjuhenid Getting Started ja User’s Guide SAS kasutajajuhendid on leitavad menüürea Help funktsiooni alt, mis avanevad SAS veebilehel. Veebilehe aadress on soovitatav avada modelleerija enda arvutis, mitte terminalis. 23 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 26. SAS kasutajajuhendid CPM-is Alustavatel kasutajatel on soovitatav tutvuda ennekõike Getting Started juhendiga, mis selgitab tarkvara funktsionaalsusi. Põhjalikuma ülevaate saamiseks ning keerulisemate toimingute tegemiseks on soovitatav tutvuda User’s Guide juhendiga, mis annab lugejale edasi sügavust ning näiteid edasijõudnutele. Eelnimetatud juhendite kõik osised ei pruugi olla relevantsed, mistõttu peab lugeja ise tegema kaalutletud otsuseid kui palju aega ja tähelepanu juhendite eri osadele pühendada. 3.8.2. Rahandusministeeriumi poolsed lihtsustatud kasutusjuhendid Rahandusministeerium on koostanud erinevad nn lihtsustatud kasutusjuhendid. Need aitavad alustaval kasutajal kiiremini orienteeruda kesksete nõuetega ja kasutuses olevate tarkvara versioonide funktsionaalsustega. Nimetaud juhendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/tegevuspohise- eelarvestamise-kasiraamat/93-kais-juhendid 3.9. Rollid Järgnevalt on kirjeldatud peamisi rolle KAIS tarkvara kasutamisel, mis on üldiselt liigitatavad koostajateks ja kasutajateks. See tähendab, et teatud rollid vastutavad eelarve- ja kuluarvestuse ning seonduvate aruannete ettevalmistamise ning pideva haldamise eest ja osad rollid peaasjalikult olulise teabe analüüsimise ja otsuse tegemise eest. Järgnev tabel ning rollide lühikirjeldused annavad põhjalikuma ülevaate 24 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Modelleerija Modelleerija ehk eelarve- ja kuluarvestuse vastutav kasutaja (nn kulumudeli haldur), kes omab ligipääsu kõigile KAIS-ga seotud rakendustele ning saab kasutada CPM-i, EG-d ja VA-d täies mahus. See tähendab, et selline roll vastutab kulumudelitega töötamise eest CPM-is, moodustab ja värskendab faktitabeleid, koostab, kujundab ja vaatab aruandeid VA-s ning ehitab projekte EG-s, et automatiseerida ning tõhustada igapäevast arvestuse pidamist ja süsteemset haldamist. Tüüpiliselt täidavad seda rolli riigiasutuste finantsfunktsiooni (tipp)spetsialistid ja analüütikud, aga erandlikel juhtudel ka osakonnajuhid või finantsjuhid. Modelleerija kannab lõppvastutust riigiasutuse arvestuse pidamise õigete tulemuste eest (on järgitud riigis kehtestatud metoodikat ning kinnipeetud kehtivast seadusandlusest) ning kogub ja kasutab vajadusel täiendavat informatsiooni oma asutuse juhtidelt. Modelleerija peab tagama sisestatud andmete õigsuse asutusele ette antud eelarveliste piirmäärade osas, nõustama juhte ning oskama selgitada, kuidas arvestuse pidamine on konkreetses riigiasutuses üles ehitatud. Kuna modelleerija valdab metoodikat ja töövahendeid, siis lasub temal rollist tulenev kohustus õpetada kasutajaid asutuse tasandil, teha ettepanekuid nii tehniliste kui metoodiliste muudatuste sisseviimiseks ning pidevalt otsida võimalusi arvestuse tõhusaks korraldamiseks, läbipaistvuse, selguse ja usaldusväärsuse kindlustamiseks. Modelleerija rolli valiku teeb iga riigiasutus eraldi oma võimalusi ja koosseisu arvesse võttes. Erandlikel juhtudel võib modelleerija rolli delegeerida valitsemisala ministeeriumisse. Aruande koostaja Aruande koostaja, nimetatud ka kui aruannete kujundaja, omab ligipääsu analüüsi- ja aruandluskeskkonnas VA, mis võimaldab tal asutuste andmete alusel vajaminevaid aruandeid koostada ning kasutajatele vaatamiseks kättesaadavaks teha. Omades parimaid teadmisi töövahendi funktsionaalsetest võimalustest vastutav roll ka asutusesisese koolituse ja juhendava tegevuse eest. Tegevuspõhisele riigieelarvele ülemineku esimestel aastatel (eeldatav periood 2020–2022), kus rollid pole veel terviklikult välja kujunenud, täidab aruande koostamise rolli peaasjalikult modelleerija. Seda seetõttu, et eelnimetatud riigireformi rakendumise algaastatel on põhirõhk ennekõike finantsaruannete koostamisel ja on mõistlik eeldada, et kulumudeli andmeid hästi tundvad modelleerijad koostavad nii riigiüleseid kohustuslikke kui asutusespetsiifilisi aruandeid. Ajal, mil hakatakse koostama ka muid kui finantsaruandeid, on mõistlik kaaluda asutuses vastutuse sobivat ümberkorraldamist. 25 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Aruande koostaja vastutus seisneb ka aruande kasutajate aktiivses kaasamises ning vajaduste kaardistamises ja esmaste aruande prototüüpide väljatöötamises. Juhul, kui aruannete võimalikud kasutajad ei ole suutelised oma vajadusi aruandluse osas täpselt ja terviklikult sõnastama, lasub aruande koostajal proaktiivne ülesanne eri võimalusi tutvustada ja aruandeid parima lõpptulemuse nimel iteratiivselt arendada. Aruande vaataja Aruande vaataja omab ligipääsu ainult VA rakenduse vaataja mooduli (Report Viewer) kaudu tema jaoks ettevalmistatud aruannetele. Ühtlasi võimaldab see moodul lisada ja vaadata kommentaare, eksportida ja printida aruandeid (PDF) ning jagada aruandeid e-posti teel teiste VA kasutajatega, kuid puuduvad õigused aruandeid ise koostada, sh muuta. Aruande vaataja võib esitada taotluse enda õiguste laiendamiseks, võimaldamaks ka aruandeid ise koostada. Rollimuudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuid tarkvara kasutamiseks on soovituslik osa võtta Rahandusministeeriumi poolt läbiviidava või sisseostetava VA sissejuhataval klassiruumi koolitusel, mille eesmärk on töövahendit ja selle võimalusi tutvustada ning ülesandeid lahendada. 4. Kulumudeli raamistik 4.1. Tegevuspõhine kuluarvestus Kulumudel või lihtsalt mudel on instrument, mille kaudu kirjeldada ja analüüsida organisatsiooni tegevusi ja olulist teavet. Mudel kirjeldab, kuidas sisendeid tegevustes kasutades väljundeid luuakse (Joonis ). See võimaldab analüüsida organisatsiooni tulemuslikkust ja juhtida ning muuta enda sooritust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuigi peamiselt kasutatakse kulumudelit kulude ja maksumuse arvutamiseks, võimaldavad kaasaegsed mudelid teha palju enamat, näiteks jälgida töötajate hõivatust, ressursside kasutust või klientide kasumlikkust. Joonis 27. Mudeli raamistik Tegevuspõhise riigieelarve kui juhtimisalase arvestuspõhimõtte eesmärk on mudeli abil planeerida riigiasutuste eelarvet ning jälgida eelarve täitmist väga mitmetes dimensioonides. Peamine eesmärk on tulemusjuhtimise juurutamine, mis seab keskmesse asutuse väljundite 26 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu juhtimise ja hinnastamise nagu avalikud teenused ja kliendid. Järgnev skeem annab teise nurga alt võimaluse selgitada kulumudeli olemust ja selle kasutuseesmärke. Joonis 28. Tegevuspõhine kuluarvestus Riik on mingil määral iseloomustatav kui teenust osutav organisatsioon. Seetõttu on riigile kui avalik-õiguslikule isikule omane pakkuda tema kodanikele ja ettevõtjatele teenuseid (luua väärtust), vähem on talle omistatud ülesandeid toota tooteid ja kaupa, ehkki eksisteerib ka selliseid valdkondi. Seetõttu võib öelda, et tegevuspõhise juhtimisarvestuse laiendatud eesmärgiks on ka teenus- ja kliendikeskse juhtimise tutvustamine, arendamine ja pidev täiustamine. Selleks on loomulik kavatsus teada, milliseid teenuseid riigiasutused osutavad ning kellele neid teenuseid pakutakse. Kuna teenuste osutamine on valdavalt rahastatud riigieelarvest, siis tõstatub ootuspärane vajadus omada teavet teenuse maksumuse ja selle kujunemise kohta. Kulumudel on üks tööriist teenuste juhtimisel ja analüüsimisel, et suurendada nende efektiivsust ja mõjusust. Järgnevad küsimused iseloomustavad neid teemasid, millele tegevuspõhine kuluarvestus suvalisel ajahetkel juhtidele vastuseid peaks pakkuma: Mis on minu asutuse teenused ja millest need koosnevad? Kes vastutab teenuse osutamise eest? Kes osalevad teenuse pakkumisel? Mida teenuse raames tehakse? Kui palju neid tegevusi tehakse? Miks nii palju? Kui palju teenused maksavad? Miks nad nii palju maksavad? Kes neid teenuseid kasutab? 27 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Kas nad on sellega rahul? Mille jaoks neid teenuseid osutatakse? Kas saab midagi teisiti teha? Efektiivsemalt? Mõjusamalt? Eelnevalt nimetatud küsimustele vastamine pole traditsiooniliste finantsarvestuse põhimõtete alusel nagu kassa- ja tekkepõhine arvestuspõhimõte võimalik, kuna traditsioonilise meetodi alusel ei koguta vajaminevat teavet oma tegevuste ja tulemuste kohta. Kaasajal ning tulevikus on suurenemas vajadus oma tegevuste mõjusid vahetumalt ning teadlikumalt analüüsida, kuna teenuse kasutajate ning ühiskonna teadlikkus ning osalemine riigivalitsemises on aktiivsem ja nõudlikum. Samuti vajavad valitsejad ja otsustajad täiendavat teavet õigete rahastamisotsuste tegemiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks. Piiratud ressursside tingimuses muutub ülioluliseks oskus oma tegevusi analüüsida ning optimeerida. 4.1.2. Tegevuste tähendus juhtimises ja mudelis Tegevused on tööd, mida organisatsioon teeb, et konverteerida ressursid toodeteks ja teenusteks. Loogiliselt omavahel seotud tegevusi, mis toetavad ühise eesmärgi saavutamist, nimetatakse protsessiks. Tegevused on organisatsioonides tüüpiliselt hierarhias. Protsessid koosnevad tegevustest, mis võivad omakorda sisaldada kitsamaid toiminguid ja need omakorda veelgi detailsemaid ülesandeid. Eri asutustes võib semantika küll erineda, kuid tegevused leiavad alati organisatsioonides aset, need on alati tehtud organisatsiooni töötajate poolt, tegevuste käigus kasutatakse organisatsiooni ressursse, need võivad hõlmata mitmeid funktsioone, on tüüpiliselt järgnevuses (võib esineda ka tagasipöördumisi) ning peaksid oma olemuselt kõik looma lisandväärtust teenuste osutamisel klientidele. Analüüside alusel on isegi leitud, et mõningates organisatsioonides kulutatakse 80% rahast ainult 20% tegevuste poolt. Tegevuspõhine kuluarvestus peab sisaldama tegevusi, muul juhul võib öelda, et tegemist on pigem lihtsama ning traditsioonilise mudeliga (arvestusega), mis ei paku sügavust ega võimalda tegelikult näha, mis tegevused organisatsiooni ressursse tarbivad ning kui tõhusalt on töö korraldatud. Üks põhireegel (5–50) soovitab. Kui tegevus nõuab vähem kui 5% kellegi ajast, siis on see mudeli jaoks tõenäoliselt liiga detailne. Kui aga tegevus tarbib enam kui 50% ajast, siis on see tõenäoliselt liiga agregeeritud ning tuleks laiali harutada. Sobivate tegevuste määratlemiseks peaks iga organisatsioon tegema läbi protsesside kaardistamise ning leppima kokku talle sel ajahetkel asjakohases detailsuses. Üldiselt on soovitatav alustada üldisemalt määratletud ning pigem mitmeid detailsemaid tegevusi hõlmavate tegevuste koondamisega ja aja möödudes, valmisoleku, küpsuse ning kogemuse suurenemisel juhtimisarvestusse detailsust juurde tooma. 28 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu *Tasakaalu leidmine täpsuse ja keerukuse vahel on võtmesõna Tegevuspõhine kuluarvestus ei asenda tavapärast raamatupidamislikku arvestust, kuna selle alusel tuleb endiselt korraldada vajaminevat ning kohustuslikku finantsaruandlust eri huvigruppidele nagu Riigikogu, Vabariigi Valitsus, otsustajad, kliendid või kulujuhid. 4.2. Kulumudeli metoodika 4.2.1. Mudeli moodulid Kulumudel koosneb 10 moodulist. Ajalooliselt on tegevuspõhise kuluarvestuse mudelid sisaldanud 3 moodulit ressursid (sisendid), tegevused ja hinnastavad objektid (väljundid). SISENDID TEGEVUSED VÄLJUNDID Aja jooksul on mudelid muutunud väga mahukaks, keeruliseks ning kohati raskesti jälgitavaks, mistõttu on eri eesmärkidel metoodikat ning tarkvara arendatud. Selle peamine eesmärk on lihtsustada arusaamist ning luua võimalusi erinevate arvutuste teostamiseks. Vastavalt riigi kuluarvestuse ja eelarvemetoodikale sisaldabki mudel 10 moodulit. 29 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Võib ka öelda, et kui mudel on terviklik raamistik, siis järgmine alakomponent, millest mudel koosneb, on moodulid. Kujundlikult on moodulid mudeli tugisambad, mille kaudu liigutatakse informatsiooni sisendeid haldavatest moodulitest väljundeid arvestavate moodulite suunas. *Tarkvara peab hakkama saama väga mahukate andmete nobeda ning täpse töötlemisega. Tabel 1. Moodulite seletused Jrk Mooduli Mooduli Mooduli Selgitus nimetus lühend eesmärk 1 Välised Module1 Asutuseväliste Esimeses moodulis kajastatakse teiste riigiasutuste kulude arvestuslik kulu, sh investeeringud, mis mõjutavad arvestus olulisel määral teenuste tõest maksumust, kuid mida eri põhjustel ei kajastata asutuse enda raamatupidamises. Sellised kulud on näiteks 30 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu seotud IT-asutuste poolt osutatavate IT-teenustega. Kulud suunatakse edasi 3., 4. ja/või 5. moodulisse. 2 Sisemised Module2 Kulude Teises moodulis kajastatakse asutuse eelarve ning sisestamine eelarve täitmise jälgimiseks raamatupidamisest mudelisse tulenevad finantsandmed: tulud, kulud, investeeringud ning finantseerimistehingud. 3 Ress3 Module3 Vahearvestus Kolmandat moodulit kasutatakse vahearvestuse pidamiseks eri otstarvetel. Mooduli kasutamine pole kohustuslik. Kulud suunatakse edasi 4. ja/või 5. moodulisse. 4 Ress2 Module4 Vahearvestus Neljandat moodulit kasutatakse vahearvestuse pidamiseks eri otstarvetel. Mooduli kasutamine pole kohustuslik. Kulud suunatakse edasi 5. moodulisse. 5 Ress1 Module5 Ressursside Viiendas moodulis kajastatakse asutuse maksumuse ressurssidega seonduvad kulud. Juhul, kui asutuse arvestus raamatupidamises pole tehingute konteerimisel ressursi tunnuseid määratud, siis kulumudelis tuleb kõik sellised tehingud ressurssidele suunata. Vajadusel tohib luua uusi ressursi tunnuseid. Kulud suunatakse edasi vastavalt asutuse kehtestatud metoodikale kas tegevustele või teenustele. 6 Tugiteenuse Module6 Tugiteenuse Kuuendas moodulis kajastatakse asutuse tegevus tegevuste tugiteenuse tegevustega seotud kulud, mille maksumuse eelduseks on tugiteenuste ja nende tegevuste arvestus kaardistamine. Mooduli kasutamine pole kohustuslik. Kulud suunatakse edasi tugiteenustele. 7 Tugiteenus Module7 Tugiteenuse Seitsmendas moodulis kajastatakse asutuse maksumuse tugiteenustega seotud kulud vastavalt kaardistatud arvestus ja kinnitatud tugiteenuste nimekirjale. Kulud suunatakse edasi põhiteenuse tegevustele ja/või põhiteenustele. 8 Põhiteenuse Module8 Põhiteenuste Kaheksandas moodulis kajastatakse asutuse tegevus maksumuse põhiteenuse tegevustega seotud kulud, mille arvestus eelduseks on tegevuste kaardistamine. Mooduli kasutamine pole kohustuslik. Kulud suunatakse edasi põhiteenustele. 31 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 9 Põhiteenus Module9 Põhiteenuste Üheksandas moodulis kajastatakse asutuse maksumuse põhiteenustega seotud andmed. Põhiteenustele arvestus lisatakse atribuutidena strateegilise planeerimise tasandid. Kulud suunatakse edasi klientidele. 10 Klient Module10 Klientide Kümnendas moodulis kajastatakse asutuse hinnastus klientidega seotud kulud, mille eelduseks on kliendipõhise juhtimissüsteemi olemasolu. Selle mooduliga mudeli arvestus lõpeb. Moodulid omakorda koosnevad dimensioonidest ning dimensioonide abil moodustatakse arvestusobjektid (vt ptk Error! Reference source not found. ja Error! Reference source not found.). Kõige olulisemad on seega 3 peamist mõistet: moodulid, dimensioonid ja arvestusobjektid. 4.2.2. Mudel ja selle paigaldustabelid Mudel koosneb andmetest, mis on kõik omavahel seotud, ning allub seetõttu kindlatele reeglitele ja vorminõuetele. Mudel ei peaks sisaldama üleliigseid andmeid, vaid sisaldama ainult ja ainult neid andmeid, mida konkreetne asutus või riik keskselt arvestuse pidamiseks vajab. Mudel koosneb omakorda struktuursetest ning perioodilistest andmetest. Struktuursed mudeli andmed on sellised, mida perioodiliselt ei muudeta, kuid mida vajaduse korral on siiski võimalik muuta. Neid võib nimetada ka mudeli disaini ehk mudeli ülesehitust määravateks andmeteks. Perioodilised andmed on sellised, mida uuendatakse iga arvestusperioodi kohta mudelis. Mudeli andmed on vaadeldavad ja menetletavad nii tarkvararakenduses selle kasutajaliidese kaudu kui ka eksporditavad näiteks Exceli faili kaudu. Ühtlasi on võimalik kogu mudel ehitada Exceli faili kaudu ning importida andmed rakendusse, et seal vajalikud kontrolltoimingud ja arvutused teostada ning aruanded kujundada. See, kus ja kuidas mudelit ette valmistatakse ning muudatusi kajastatakse, sõltub suures ulatuses modelleerija valikutest, kogemustest, riiklikest juhistest ning toimingute iseloomust. Modeleerijate käsitöö vähendamise ja tegevuste optimeerimise nõudest tulenevalt peavad kõik riigiasutused kasutama paigaldustabelite koostamiseks SAS EG andmetöötluse tarkvara ja Rahandusministeeriumi poolt loodud ning keskselt hallatavat „CPM_paigaldustabelid“ jubinat. Mudeli andmed on korrapäraselt organiseeritud nn paigaldustabelite (Staging Tables) kaudu, mis Exceli abil vaadatuna tähistavad töölehti (Sheets) või Serverile salvestatuna kindlate nimede ja sisuga tabeleid. Mudel koosneb tervikuna 22 paigaldustabelist, millest kõik ei pruugi andmeid sisaldada ja seetõttu aktiivses kasutuses olla. Aja jooksul, kui kuluarvestust rikastatakse erinevate andmete ja ülesannetega, s.t võetakse kasutusele enamaid funktsionaalsusi, võivad algselt kasutamata jäänud paigaldustabelid sisu saada. 32 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Ühtlasi on paigaldustabelid selleks, et andmeid korrastatud, ühtsetel alustel ja organiseeritult kulumudeli tarkvaras kajastada. SAS CPM on universaalne töövahend, mis peab olema suuteline koguma ja kajastama sisendandmeid majandustarkvarast või teistest asjakohastest tarkvaradest sõltumata. Kuna vajalikud algandmed võivad pärineda erinevatest allikatest ning paigutatud andmebaasides väga erineval kujul, siis tuleb need töödelda ümber kindlate nõuete ehk kulumudeli metoodika ning tarkvara funktsionaalsusi arvesse võttes. Selliseid ettevalmistavaid toimingud saab teha manuaalselt või automaatselt. Nende valik sõltub mitmetest teguritest, kuid perioodiliste andmete regulaarseks kajastamiseks on mõistlik andmete kogumise ja töötlemise protsessid automatiseerida. Abistav töövahend on SAS Enterprise Guide. Paigaldustabelite nimekiri koos lühiseletustega on esitatud järgmise tabelina, milles on välja toodud määratlus, mille alusel liigituvad andmed struktuurseteks või perioodilisteks. Valdav osa andmeid kuulub modelleerija vastutusse, kuid 4 paigaldustabelit seadistatakse tarkvaras keskselt administraatori poolt. Neid andmeid pole modelleerijal lubatud ise täita. Tabel 3. Paigaldustabelid 33 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu # Paigaldustabel Tüüp Kasutus Lühiseletus 1 Model Struktuurne Modelleerija Kajastab mudeli nimetust ja lühendit, sh vaikimisi valuutat ning käituri kasutust moodulites. 2 Dimension Struktuurne Modelleerija Kajastab mudelis kasutatavate struktuursete dimensioonide ning atribuudi dimensioonide nimetusi ja lühendeid. 3 Module Struktuurne Modelleerija Kajastab moodulite nimetusi ja lühendeid ning järjekorda mudelis. 4 Dimension Order Struktuurne Modelleerija Määratleb struktuursete dimensioonide kasutamise ja järjekorra mudeli moodulites, nn mudeli disain. 5 Dimension Level Struktuurne Modelleerija Määratleb struktuurse dimensiooni ja atribuudi dimensiooni tasandite ehk hierarhia kasutuse ja sügavuse ning mõjutab ennekõike aruannete koostamist. 6 Dimension Struktuurne Modelleerija Kajastab struktuursete dimensioonide ja Member atribuudi dimensioonide liikmete nimekirja. 7 Account Perioodiline Modelleerija Sisaldab mudelis kasutatavate arvestusobjektide nimekirja koos käituri informatsiooniga. 8 Rollup Account Perioodiline Modelleerija Rulluv ehk summeeruv arvestusobjekt, mis moodustub arvestusobjektide kaudu automaatselt; informeeriva tähendusega. 9 Assignment Perioodiline Modelleerija Sisaldab mudeli moodulite arvestusobjektide vahelisi seoseid ja käituri koguseid. 10 Entered Cost Perioodiline Modelleerija Kajastab arvestusobjekti perioodilisi rahalisi Element väärtuseid nagu kulud, tulud, investeeringud ja/või finantseerimistehingud. 11 Value Attribute Struktuurne Modelleerija Sisaldab atribuutide loendit, mis on tüübilt numbrilised, sh valemitega seotud või tekstilised. 12 Value Attribute Perioodiline Modelleerija Sisaldab numbriliste atribuutide valemite Periodic Default infot. 13 Value Attribute Perioodiline Modelleerija Sisaldab arvestusobjekti seoseid numbriliste Association või tekstilist tüüpi atribuutidega. 14 Dimension Perioodiline Modelleerija Sisaldab numbriliste atribuutide väärtuseid, Member and mis on seotud dimensiooni liikmetega. Value Attribute Association 15 Dimension Perioodiline Modelleerija Sisaldab arvestusobjekti seoseid Attribute dimensionaalset tüüpi atribuutidega. Association 16 Dimension Perioodiline Modelleerija Sisaldab atribuute, mis on seotud dimensiooni Member and liikmetega. Dimension 34 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu # Paigaldustabel Tüüp Kasutus Lühiseletus Attribute Association 17 Driver Struktuurne Modelleerija Kajastab mudelis kasutatavate käiturite loendit ja seadistust. 18 CurrencyRate Perioodiline Modelleerija Kajastab valuutakursse perioodilise arvestuse pidamiseks, kuid ei kohaldu Eesti oludes, mistõttu paigaldustabelit andmetega ei sisustata. 19 Period Struktuurne Administraator Kajastab mudelis kasutatavaid perioode, sh nende algus- ja lõpukuupäevasid. 20 PeriodLevel Struktuurne Administraator Määratleb perioodide tasandite ehk hierarhia kasutuse ja sügavuse ning mõjutab ennekõike aruannete koostamist. 21 Scenario Struktuurne Administraator Kajastab mudelis kasutatavaid stsenaariume ja nende selgitusi. Riigiasutuste kulumudeli paigaldustabelites on stsenaariumite nimed kajastatud nii nime kui ka selgituse veerus. Stsenaariumite selgitused on kättesaadavad riiklikust eelarve- ja kuluarvestuse juhendi .2 22 ScenarioLevel Struktuurne Administraator Määratleb stsenaariumite tasandite ehk hierarhia kasutuse ja sügavuse. Rahandusministeerimi poolt hallatav „CPM_paigaldustabelid_v1“ jubin asub kaustas SAS Folders – Shared Data – CPMdata – AAA – CPM_paigaldustabelid_v1 2 Rahandusministeerium, Paigaldustabeli leht Scenario [https://www.rahandusministeerium.ee/et/paigaldustabeli-leht- scenario]. 35 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 4.2.3. Perioodid ja stsenaariumid Mudel sisaldab andmeid erinevatest perioodidest ja stsenaariumitest. See tähendab, et eri perioodide (nt aastad) jaoks ei looda eraldi mudelit, vaid ühe mudeli koosseisus hallatakse kõiki perioode. Samuti tähendab see seda, et nii stsenaarium „EELARVE“ kui stsenaarium „Tegelik“ asuvad ühes mudelis. See on oluline selleks, et luua võimalused kõiki perioode ja stsenaariumeid hõlmavate aruannete koostamiseks. Mudeli andmed moodustavad nn ühe tervikliku andmebaasi, mille alusel hakatakse analüüsi ja aruandeid koostama. Juhul, kui asutuse perioodilised andmed paikneksid hajali erinevates mudelites, tuleks nendega seonduvad andmebaasid uuesti ühendada, mis suurendaks keerukust ning ajakulu. Ühes mudelis hoitakse ühe riigieelarve strateegia perioodi (edaspidi RES aasta) andmeid. Perioodid ja stsenaariumid paiknevad omakorda hierarhias ning on Rahandusministeeriumi poolt kulumudeli tarkvarasse ette seadistatud. Juhendi alusel on kehtestatud järgmised stsenaariumid, mille kasutamise selgitused on täpsemalt kirjeldatud mudeli juhendis: 36 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Scenario name Reference (kasutatakse Level name (kasutatakse kõikides kõikides alusandmetes enne andmetes mis CPMi) kajastatakse VA poolel nt LINE ja RIIK tabelid) Plaan_kokku PLAAN_KOKKU Top Scenario Eelarve_plaan PLAAN Scenario2 Lisataotlus LISATAOTLUS Scenario2 Prognoos_1 PROGNOOS_1 Scenario2 RES_Rahastamiskava RES_RAHASTAMISKAVA Scenario2 Prognoos_2 PROGNOOS_2 Scenario2 RE_1_eelnõu_etapp RE_EELNOU Scenario2 RE_2_eelnõu_etapp RE_EELNOU2 Scenario2 RE_3_eelnõu_etapp RE_EELNOU3 Scenario2 Eelarve_kokku EELARVE_KOKKU Top Scenario Kinnitaud_eelarve EELARVE Scenario2 Eelarve_ule EELARVE_ULE Scenario2 Lisaeelarve LISAEELARVE Scenario2 Reserv RESERV Scenario2 Jooksev_muudatus JOOKSEV_MUUDATUS Scenario2 Eelarve_liigendus EELARVE_LIIGENDUS Scenario2 Ministri_liigendus MINISTRI_LIIGENDUS Scenario2 Seaduse_muudatus SEADUSE_MUUDATUS Scenario2 RIB RIB Top Scenario Tegelik Tegelik Top Scenario Tegelik_plaan TEGELIK_PLAAN Top Scenario L_LISATAOTLUS L_LISATAOTLUS Top Scenario Asutused ei tohi ise uusi perioode ega stsenaariumeid luua. 4.2.4. Kohustuslikud dimensioonid mooduli arvestusobjektides Dimensioon on mudeli ja selle moodulite kõrval järgmine oluline mõiste ning komponent. Oma olemuses on dimensioonid kategooriad kuluanalüüsi teostamiseks. Näiteks raamatupidamislik konto on finantsarvestuses ja seega ka mudelis üks dimensioon, kuid üks dimensioon ei paku piisavat informatsiooni. Seega on nii finantsarvestus kui kulumudel mitmedimensiooniline ehk mitmemõõtmeline. 37 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Dimensioonid pakuvad võimalusi organisatsiooni erinevaid osiseid kirjeldada. Näiteks on levinud dimensioon organisatsiooni struktuurist tulenevad osakonnad ning vajadusel ka osakondade talitused. Kui raamatupidamislik konto (majandamise kulud või palgakulud) on liigendatud organisatsiooni osakondade kaupa, siis annab see edasi märksa enam teavet kui selle puudumine. Nii ongi ajas eri dimensioone finantsarvestusse juurde lisatud, et koguda ja analüüsida organisatsiooni kulusid erinevatel eesmärkidel. Eri dimensioonide ristumised pakuvad seega mitmekesiseid võimalusi analüüsimiseks. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi (varasemalt riigi raamatupidamise üldeeskiri) alusel nimetatakse sellist eri dimensioonide lõikumist kontokombinatsiooniks. Riigi raamatupidamises on nii kohustuslikud dimensioonid, aga ka vabatahtlikud dimensioonid, mida eri otstarvetel kasutada. Need on esitatud määruses nimega Eelarveklassifikaator3, kusjuures § 4. Arvestusobjektide liigitus punktis 3 tuuakse välja kuluarvestuses kasutatavad kohustuslikud dimensioonid (vt Tabel ). Eelarveklassifikaatori termin arvestusobjekt tähistab kulumudelis dimensiooni ning kulumudelis kasutatav termin arvestusobjekt on eelarveklassifikaatoris määratlemata. Tabel 4. Eelarveklassifikaatori ja kulumudeli mõistete vastavustabel Jrk Eelarveklassifikaatori Kulumudeli Kulumudeli Kulumudeli täpsustus nr kuluarvestuse dimensiooni nimi dimensiooni lühend arvestusobjekti nimi 1 Organisatsioon Asutus ASUTUS Struktuurne dimensioon 2 Eelarve liik Liik LIIK Struktuurne dimensioon 3 Eelarve konto Konto KONTO Struktuurne dimensioon 4 Eelarve objekt Objekt OBJ Struktuurne dimensioon 5 Toetus Grant GRANT Struktuurne dimensioon 6 Tegevusala COFOG4 COFOG Struktuurne dimensioon 7 Planeerimistasand5 Tulemusvaldkond TUV Kulumudeli väline dimensioon Programm PR Kulumudeli väline dimensioon Meede ME Kulumudeli väline dimensioon PR tegevus PR_TEG Kulumudeli väline dimensioon Teenus TEENUS Kulumudeli väline dimensioon 3 Riigi Teataja, Eelarveklassifikaator [https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021030]. 4 Eurostat, Classification of the functions of government [https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php/Glossary:Classification_of_the_functions_of_government_(COFOG)]. 38 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 8 Tehingupartneri kood Tehingupartneri TP Struktuurne dimensioon kood 9 Tugiteenus Tugiteenus TTEEN Struktuurne dimensioon 10 Teenuse tegevus Põhitegevus PTEG Struktuurne dimensioon 11 Klient Klient KLIENT Struktuurne dimensioon 12 Tulu-/kuluüksus Kuluüksus ORG Struktuurne dimensioon 13 Projekt WBS WBS Struktuurne dimensioon 14 Ressurss/kulukoht Ressurss RESS Struktuurne dimensioon Kulumudelis kajastatakse veel täiendavad struktuurseid dimensioone, nt: Põhiteenus (PTEEN) Tugiteenuse tegevus (TTEG) Eelarveprogramm (EAP) (alates 01.01.2022 kehtetud ning mudelis tuleb kajastada dimensiooni väärtust „None“) Mitmete dimensioonide kohta ei koguta aga teavet kulude tegemise ja kajastamise hetkel raamatupidamises, nagu näiteks teenused (teenus on kajastatud eelnevas loendis planeerimistasandi dimensiooni koosseisus), tugiteenused, teenuse tegevused ja klient. Nende dimensioonidega seotud kulude määratlemiseks tuleb kasutada kombineeritud andmeid ja käitureid (vt käiturite kohta pikemalt peatükk Error! Reference source not found., lk Error! Bookmark not defined.) ning seosed (vt suunamised peatükk 4.4, lk 49) ja reeglid kajastada kulumudelis. Ehkki alati võiks kaalutleda sellise teabe kogumise korraldamist juba raamatupidamislike tehingute konteerimise hetkel, siis praktikas pole see tihtipeale võimalik ega mõistlik. Näiteks töötajate seos tegevuste, teenuste ja klientidega tuleneb tööajaarvestusest või tööaja hinnangutest, mille kajastamiseks raamatupidamises mõistlikud võimalused puuduvad (või on komplitseeritud) ning milleks kulumudel loodud ongi. Teades töötajate hõivatust eri tegevustega, saab nende andmete alusel kajastada ka töötajatega seotud kulud nagu tööjõukulud, koolitus-, lähetus- või töökohakulud. Kuna töötajad on seotud tihti erinevate ülesannetega (s.t tegevused ja teenused), siis on vaja koguda usaldusväärset ning asjakohast informatsiooni teenuste tõese maksumuse arvestamiseks. Mudeli erinevates moodulites on erinevad reeglid dimensioonide kohustuslikkuse kohta. Järgmisel joonisel viirutatud väli näitab ära millised dimensioonid, millises moodulis on kohustuslikud täita. Kusjuures kui nt eelarve planeerimisel ja täitmisel on erinevad reeglid dimensiooni liikmete kajastamisele, siis mudelis antud dimensiooni väljal tuleb väli ikkagi täita. Kui dimensiooni väärtus puudub tuleb antud väljale kirjutada „None“. Seega on tühjal väärtusel ja mittekohaldumisel oluline erinevus. 39 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Nt dimensiooni väärtus perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 peab olema täidetud nt jaotatavate kulude korral AAR10 (Rahandusministeeriumi kui asutuse mudelis). Alates 01.01.2022 on EAP dimensiooni väärtusena mudelis kajastatud „None“ Erinevate dimensioonide hierarhiaid mudelisse ei looda vaid need lisatakse väljundtabelile vastavustabelitega juurde kasutades EG tarkvara (vt PIPE tabel). 4.2.5. Arvestusobjektid Arvestusobjekt (Account) on mudeli komponent, mille kaudu on korraldatud kulude liikumine sisendist väljundini. Arvestusobjekt moodustub alati kahest või enamast moodulis kasutatavast dimensioonist, mistõttu nimetatakse seda ka dimensioonide kombinatsiooniks ehk lõikumiskohaks (Dimension Intersection). Arvestusobjektide kaudu liiguvad kulud ühelt arvestusobjektilt teisele arvestusobjektile, seega tüüpiliselt ühest moodulist teise moodulisse. Rahaliste väärtuste suunamiseks on vajalik täpsustada käitur ehk jaotusreegel, mistõttu paigutatakse käitur alati arvestusobjekti külge. Kui mudel koosneb moodulitest ja moodulid dimensioonidest ning nende liikmetest, siis arvestusobjekt tuletatakse igas moodulis selle dimensioonide lõikumisena (vt Error! Reference source not found.). Rakenduse kasutajaliideses on arvestusobjekt tähistatud sinise kihilise rombi kujutisena, kusjuures number näitab, millise mooduli arvestusobjektiga on tegemist. Ühtlasi nähtub, et rakenduses kajastub arvestusobjekti nimetus järjekorras viimase dimensiooni liikme kaudu. Seega tulenevalt dimensioonide järjekorrast mudeli moodulites, paistavad ka andmed modelleerija töölaual sellisena. Järjekord iseenesest ei muuda andmeid, kuid mõjutab seda, kuidas andmeid näeme ja tõlgendame. Dimensioonide järjekorra moodustumisel tuleb juhinduda riiklikust eelarve- ja kuluarvestuse juhendist ning seda hallatakse Rahandusministeeriumi poolt keskselt. 40 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 29. Arvestusobjekt kulumudeli rakenduses Arvestusobjektid on perioodilised mudeli elemendid (vt ka Tabel 3, lk 33), kuna arvestusobjekt ühes perioodis ei pruugi järgmises enam esineda. Tüüpilised näited, mis arvestusobjektide moodustamist mõjutavad on järgnevad: organisatsiooni struktuuri muutmine (nt osakonna tunnuste lisandumine); investeeringute tegemine; uute töötajate värbamine ja ametikohtade moodustamine; välistoetuste ehk grantide sõlmimine; teenuste portfelli muutmine (nt uute teenuste osutamine, teenuste sulgemine või ümberkujundamine); tegevuste muutmine; ressursside lisandumine. Sisult samad arvestusobjektid võivad korduda mitmetes perioodides, kuid on sõltumatud kulude osas. See tähendab seda, et näiteks liisingulepinguga kasutusel olev sõiduauto Toyota, mida konteeritakse raamatupidamises perioodiliselt eeldatavalt samadel aluselt (kontol 5513, rahastatud riigieelarvelistest vahenditest liigiga 20, kajastatud üldosakonnas), võib kanda perioodiliselt erinevaid kulusid. Kulude varieeruvus võib tuleneda ressursside kasutuse intensiivsusest (nt kütusekulu) ning muudest teguritest (nt erakorraline remont). Arvestusobjekt seondub ja tuleneb dimensiooni liikmetest. Uue arvestusobjekti moodustamiseks tuleb luua enne dimensiooni liige. Arvestusobjekti võib ka kustutada, kuid see toiming ei kustuta sellega seonduvaid dimensiooni liikmeid. Dimensiooni liikmete kustutamiseks tuleb vastav toiming teha dimensioonide menüüs. Kuna dimensiooni liikmed on mudeli struktuursed elemendid, siis nende kustutamisel eemaldatakse automaatselt kõik sellega seotud arvestusobjektid kõigis mudeli perioodides ja stsenaariumites. Seetõttu peab dimensiooni liikme kustutamisega olema äärmiselt ettevaatlik. 41 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 4.2.6. Seos raamatupidamisega Eelarve täitmise jälgimiseks tuleb alusandmed ehk rahaliste tehingute detailne nimekiri võtta raamatupidamisest. Seega tulenevad mudeli 2. mooduli arvestusobjektid asutuse raamatupidamisest. Sel põhjusel nimetatakse mudeli 2. moodulit ka sisendiks ehk sisendmooduliks. Sisuliselt tähendab see seda, et arvestusobjektid moodustuvad juba kulude konteerimise käigus ning raamatupidamisreeglite alusel. Kui ilmneb, et andmetes on vead, siis tuleb muudatus viia sisse korrigeerimiskandena raamatupidamises. Tehes muudatusi ainult kulumudelis, tekivad mittevastavused mudeli ja raamatupidamise vahel, mis ei ole lubatud. Seetõttu on tarvilik regulaarselt kontrollida, et mudelisse on kantud õiged andmed. Modelleerija peab tundma asutuse raamatupidamisarvestust ning tegema koostööd Riigi Tugiteenuste Keskusega, mis riigiasutustele keskset finantsarvestusalast teenust osutab. Mõistlik on pidevalt analüüsida kui tõhusalt raamatupidamine kuluarvestust toetab ning vastupidi. Vajadusel tuleb olla valmis raamatupidamises ja/või kulumudelis asjakohaseid muudatusi tegema, et arvestus sujuva terviku moodustaks. Rahandusministeerium haldab raamatupidamise andmete eelarve andmetele vastavaks teisendamist keskselt. Samuti teostab Rahandusministeerium kõik raamatupidamise andmete konsolideerimistegevused keskselt nt riigisiseste tehingute elimineerimised, sellised kulud mida ei eelarvestata tekkepõhiselt nende elimineerimised, eelarve ja raamatupidamisekontode ühtlustamine jne. Rahandusministeeriumi poolt töödeldud andmed on igapäevaselt kättesaadavad SASApp serveril asutuse DATA kasutas. See annab kindluse, et raamatupidamise ja kuluarvestuse vahel ei ole erisusi. Eelarve planeerimine kui mudeli eraldiseisev stsenaarium ei tulene raamatupidamisest, kuna eelarve koostamiseks kasutatakse muid töövahendeid (nt Excel). Kulumudel ühendab nii eelarve kui selle täitmise andmed üheks tervikuks. 4.2.7. Seos teiste asutustega Tegevuspõhisele riigieelarvele üleminek tähendab peaasjalikult tulemusjuhtimise ning teenus- ja kliendikeskse juhtimisarvestuse juurutamist. Selle muudatuse alusel soovitakse kujundada asutuste väljunditest ehk avalikest teenustest peamine juhtimisinstrument asutuse tulemusliku töö hindamisel. Ühtlasi eeldab see maksumuse arvestamist asjakohase mudeli alusel. Tõese ning tegeliku maksumuse arvutamiseks tuleb arvesse võtta kõik kulud. Mitmete organisatoorsete muudatuste tõttu on aga kujunenud välja nii, et osa avaliku teenuse osutamisest tehakse ühes juriidilises üksuses ning osa teises juriidilises üksuses. Kuna riigieelarve on juriidiliste üksuste põhine, siis on ühe avaliku teenusega seotud kulud kajastatud erinevates üksustes. Teenuspõhise juhtimise korral on tüüpiline olukord, et selles osalevad ühe asutuse erinevad funktsioonid, aga ka teised asutused. Teenuse juhtimine võib olla seega funktsioonide ja asutuste ülene ning teenuse tegelik omanik peab kaas- ja koostöö alusel seda tõhusalt ning tulemuslikult juhtima ja tõest maksumust arvestama. See on oluline selleks, et riigieelarve kaudu teenuse osutamist mõistlikult rahastada ja rahastamise kaudu ka läbi arenduste ning investeeringute tõhustada. Kulumudelis on teiste asutuste osutatud teenuste arvestamiseks loodud mudeli 1. moodul ning 1. mooduli arvestusobjektide kaudu kajastatakse avalikku teenust osutava asutuse mudelis teise asutuse teenuste maksumus. Ühtlasi nimetatakse seda ka välisteks tugiteenuseks. Välist tugiteenust osutava asutuse jaoks on see tema põhiteenus, kuid 42 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu lõppkliendi vaatest on see osa avalikust teenusest. 1. mooduli arvestusobjektid tulenevad seega välist tugiteenust osutava asutuse kulumudelist ning kajastatakse riigieelarves avalikku teenust osutava asutuse kaudu. Sellised asutused on näiteks ministeeriumid, IT- asutused ning ka Riigi Tugiteenuste Keskus jne. 4.2.8. Arvestusobjekti rollid Arvestusobjektid jagunevad mudelis lähtekoha (Source) ja sihtkoha (Destination) arvestusobjektideks. Kuna andmed mudelis liiguvad sisendist väljundi poole (kujundlikult vasakult paremale, vt Error! Reference source not found.) ning mudel koosneb kümnest moodulist, siis kannavad osad arvestusobjektid nii kulude saatja (lähtekoht) kui kulude saaja (sihtkoht) rolli. Joonis 30. Arvestusobjektide rollid mudelis Kulusid ainult saatvad arvestusobjektid saavad olla 1. ja 2. mooduli arvestusobjektid, kuna nende arvestusobjektide kulud sisestatakse (Entered Cost) mudelisse. Andmete (nt rahalised väärtused) sisestamine kui toiming mudelis ei tähenda ilmtingimata manuaalset ehk käsitsi sisestamist, vaid andmeid saab sisestada ka laadimise ehk importimise teel. Importimiseks on suuremate andmemahtude korral praktikas mõistlik andmeid asjakohaste töövahendite abil automaatselt koguda, töödelda ja importtabelitena ette valmistada. Arvestusobjektid, mis paiknevad mudeli sisemistes osades, 3. kuni 8. moodulis, täidavad mitut rolli. Nad on korraga nii kulude saajad ehk sihtkoha arvestusobjektid, aga ka saatjad ehk lähtekoha arvestusobjektid. Seda võib olla alustavatel modelleerijatel keeruline mõista, kuid selle asjaolu omandamine on oluline. Arvestusobjektid, millega kulumudeli arvestamine lõpeb ehk lõplikult hinnastavad arvestusobjektid (peamiselt teenus ja/või klient), on alati saajad arvestusobjektid. Neile kulusid ei sisestata ning nemad kulusid enam edasi ka ei saada. Seega 9. ja 10. mooduli arvestusobjektide kaudu arvestus mudelites lõpeb. 4.2.8.1. Kuidas arvestusobjekte luua? Uue arvestusobjekti loomise vajadus võib ilmneda olukorras, kus suunamistel sihtkohaks valitavate arvestusobjektide seas pole sobilikku arvestusobjekti. Järgneva näite alusel koostatakse uus mudeli 5. mooduli (Ress1) arvestusobjekt. Selle tegemiseks tuleb reeglite kirjeldamise tabelisse (Excelis) lisada rida (vt joonist). 43 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Olenemata asjaolust, et CPM võimaldab ka käsitsi lisada otse tarkvarasse uusi arvestusobjekte, siis kehtivate reeglite kohaselt seda riigiasutustes ei tehta kuna selline tegevus toob kaasa halduskoormust andmetöötlusel ning suurendab vigade tekkimise ohtu. Seetõttu ei käsitleta ka seda tegevust käesolevas juhendis. Huvi korral on vastava tegevuse juhendid kättesaadavad CPM tarkvara tootja poolses juhendis. Joonis 31. 2. moodulist suunatakse toetus (GRANT) 5.moodulisse ressursi ja struktuuriüksuse kombinatsioonile 100% otsekuluna. 4.2.9. Kulude sisestamine 4.2.9.1. Mis on arvestusobjekti kuluelement? Kuluelemendid (Cost Element) on tähistatud rakenduses CPM kuldmündi ikooniga ning seotud kindla arvestusobjektiga (vt Joonis 32). Kuluelemendid on mudeli komponendid, mis kannavad, nagu nimetuski väljendab, kulusid. Joonis 32. Arvestusobjekti kuluelemendid Kuluelemendid jagunevad omakorda sisestatavateks (Entered Cost Element) ning saajateks elementideks (Received Cost Elements). Sisendeid ehk sisestatavaid kuluelemente sisaldavad moodulid on mudeli 1. ja 2. moodul, ülejäänud moodulite arvestusobjektid on alati seotud teiste kuluelementidega ning nimetatakse seetõttu saavateks. Kuluelemendid on perioodilised ning stsenaariumi põhised andmed, mistõttu rahaline väärtus võib periooditi ja/või erinevates stsenaariumites muutuda. Sisestatavad kuluelemendid on kajastatud Entered Cost Element (edaspidi ECE) nimelises paigaldustabelis ja on võtmetähtsusega andmestik, kuna selle tabeli kaudu laetakse rahalised väärtused mudelisse. Seetõttu on selle tabeli täpne ning korrektne ettevalmistamine tähtis. 44 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Rahalised väärtused esitatakse järgmisel tabeli kujul (Error! Reference source not found.) rakenduses Excel või EG. Pärast „CPM_paigaldustabelid_v1“ jubina kasutamist tekib CPMi tarbeks vajalik paigaldustabel vajalikus vormingus vt alljärgnev tabel Tehniliselt on võimalik ühele arvestusobjektile registreerida ka mitu kuluelementi, kuid riikliku eelarve- ja kuluarvestuse juhendi alusel seda võimalust loodud pole. Seega lihtsuse huvides saab ühel arvestusobjektil olla ainult üks kuluelement. Modelleerija poolt hallatavas tabelis on kokku 16 dimensiooni kirjeldamiseks kokku 16 erinevat veergu. CPM rakendus vajab andmete importimiseks kokku 40 erinevat veergu. 45 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 4.3. Käiturid 4.3.1. Mis on käiturid? Käitur (Driver) määrab, kuidas kulusid mudelis ühelt arvestusobjektilt teisele kajastatakse. Kokku moodustavad käiturid mudeli reeglistiku, mis on olulised mõistmaks, mille alusel avalike teenuste ning riiklike programmide maksumus on leitud. Käiturid pole riikliku eelarve- ja kuluarvestuse juhendi alusel reguleeritud ning on seetõttu vabalt seadistatavad. Kuna käiturid pole riikliku eelarve- ja kuluarvestuse juhendi alusel reguleeritud, siis lasub vastutus usaldus-väärsete arvutustulemuste eest arvestust pidaval asutusel. Seetõttu on äärmiselt oluline teada, millised käiturite tüübid eksisteerivad ning mille alusel neid valida. Käesolevas peatükis on eri tüüpi käiturite osas antud soovitusi käituri tüüpide valikul, nimetamisel ja seadistamisel. Käiturid on mudeli struktuursed andmed ning need on kasutamiseks saadaval mudeli kõigis perioodides ja stsenaariumites. Käituritel on kaks väga olulist tunnust: (1) nimi ja (2) kogus. Eksisteerib 3 tüüpi käitureid: 6. jaota võrdselt käitur (Evenly Assigned Driver); 7. protsendi käitur (Percentage Driver); 8. standard käitur (Standard Driver). Käitureid mudelisse õigesti seadistades ning kasutades on võimalik erinevatest mudeli välistest abitabelitest loobuda ja kõik olulised arvutused mudelis teostada. See on ka mudeli mõte, et kõik olulised kuluarvestusega seotud toimingud keskselt koondada. Seega, kui tuvastatakse, et kulumudeli jaoks tehakse arvutusi mujal kui mudelis, siis tuleks otsida võimalusi, kuidas need mudeli kaudu teostada. Rakendus sisaldab eri keerukusega seotud käiturite kasutamise funktsionaalsusi, millest selles dokumendis kajastatakse ainult peamisi ning pigem lihtsamaid. Keerukamate reeglite seadistamiseks on soovitatav pöörduda kasutajatoe poole. Käiturid peavad alati kandma nime ning sisaldama arvulisi väärtuseid ehk käituri kogust. Käituri nimetus peaks olema selline, mis annab kasutajatele võimalikult hästi teada, mis on selle sisu. Käitur tuleks nimetada eesti-keelsena, kuid kuna käituri tüüp on tarkvaras ingliskeelse koodina, siis tüübi nimetusi muuta ei saa. 4.3.1.1. Jaota võrdselt käitur Jaota võrdselt käitur jagab kulud võrdses ulatuses ega nõua seetõttu protsendi eraldi välja arvutamist. Selle käituri puhul ei tule kogust eraldi märkida, vaid piisab sihtkoha arvestusobjektidega seose loomisest ning kogus tuletatakse sihtkohtade arvust. Kui arvestusobjektilt, mille kulusid soovitakse edasi suunata, on 2 sihtkohta, siis kulud jaotuvad ½ (vt nt Error! Reference source not found.). Kui sihtkohti oleks 3, siis 1/3 ning nii edasi. 46 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 33. Jaota võrdselt käitur Soovitus Juhul, kui kulude suunamine on tehtud ainult 2 arvestusobjekti vahel ehk lähtekoha arvestusobjekt on seotud ühe kindla sihtkoha arvestusobjektiga, siis soovitatakse kasutada jaota võrdselt käituri tüüpi ning nimetada see „Üheselt seotud“ käituriks. Juhul, kui lähtekoha arvestusobjekt on seotud enam kui ühe sihtkoha arvestusobjektiga (vähemalt kaks), siis soovitatakse kasutada samuti jaota võrdselt käituri tüüpi, kuid nimetada see „Jaota võrdselt“ käituriks. Kuigi tegemist on sama jaota võrdselt tüübiga on käituri nimetused ning kasutuseesmärgid erinevad. See võimaldab mudelist paremini aru saada. 4.3.1.2. Protsendi käitur Protsendi käitur jagab kulud protsentuaalselt. Protsent arvulise väärtusena tuleb alati sisestada sihtkoha arvestusobjektile, millega väljendatakse selle sihtkoha arvestusobjekti protsentuaalset osa lähtekoha arvestusobjekti kogukulust. Järgneval skeemil on näitlikustatud reeglit, kus 5. mooduli arvestusobjekti kulu on 25% ja 75% osas suunatud 9. mooduli arvestusobjektidele. Joonis 34. Protsendi käitur 47 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Protsent on paljudel asutustel seadistatud ka kui vaikimisi käitur, mis tähendab seda, et kui arvestusobjektide vahelised seosed on tehtud, kuid käitur on unustatud, siis kasutab tarkvara kulude suunamiseks protsendi käiturit. Käituri kogus tuleb modelleerijal täiendavalt sisestada, muul juhul jääb protsendi käituri koguseks null. Üldiselt viitavad protsendi käiturid sellele, et nende proportsioonide tuletamiseks on arvutused tehtud mudeli väliselt, kui tegemist pole professionaalsete hinnangutega. Juhul, kui protsendi arvutamiseks on tõesti kasutatud alusandmeid, siis tuleks kaaluda hoopis standard tüüpi käituri kasutamist, kuna mudeli väliste abi- ja arvutustabelite hulka võiks pigem vähendada ning kõiki kuluarvestusega seotud arvutusi mudelis teha. Soovitus Juhul, kui kulude suunamisel kasutatakse professionaalset hinnangut, siis soovitatakse käitur nimetada „Hinnang“. Käituri nimetust võib omakorda täpsustada hinnangu liigina, nt töötajatega seotud kulude kajastamise puhul „Tööaja hinnang“. Nii on käituri nimi täpsem ja annab ainuüksi nimetuse kaudu edasi oluliselt enam informatsiooni. Juhul, kui kulude suunamisel kasutatakse protsendi arvutamiseks alusandmeid, siis ei soovitata protsendi käiturit kasutada, vaid kasutada standard käiturit. 4.3.1.3. Standard käitur Standard (Standard) käitur jagab kulud samuti protsentuaalselt, kuid protsendi sisestamise asemel kasutatakse alus- ehk naturaalandmeid. Protsent arvutatakse rakenduses arvutustoimingu käigus. Seetõttu on standard käitur kõige paindlikum, kuna võimaldab igasuguseid naturaalandmeid mudelisse kaasata, sh valemeid rakendada. Joonisel (Error! Reference source not found.) on näidatud töötaja tööaja jagunemine teenuste vahel. Joonis 35. Standard käitur Sellist valikut kulude kajastamiseks nimetatakse ka suunamise ehk push meetodiks, kuna kulude kajastamine ei sõltu sihtkoha nõudlusest, vaid fikseeritud käituri (Driver Quantity Fixed) ehk ülal oleva skeemi näitel kulutatud tööajast teenustele. Kuna suunamise tehnika on 48 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu levinuim viis kulude kajastamiseks mudelis, siis nõudlusest tuletatud ehk pull meetodit käesolevas dokumendis ei käsitleta. 4.4. Kulude suunamine 4.4.1. Mis on kulude suunamine? Kulude suunamine (Assignment) ehk kulude kajastamine tähendab kulude jaotamist arvestusobjektide vahel käitureid kasutades. Kulude osakaal, mida jaotatakse, on kontrollitud käituri poolt. Lähtekoha- ehk kulusid suunav arvestusobjekt võib kulusid edasi suunata piiramatu arvu sihtkoha arvestusobjektidele. Kulusid suunaval arvestusobjektil saab korraga olla ainult üks käitur. Seega ei saa kulude suunamiseks korraga kasutada erinevaid reegleid, vaid alati tuleb metoodiliselt teha otsus, millise reegli ehk käituri alusel kulusid mudelis kajastatakse. Reegleid ehk mudeli arvestuspõhimõtteid võib muuta, kuid need peavad olema kooskõlas riikliku eelarve- ja kuluarvestuse juhend ja/või asutusesiseselt kehtestatud nõuetega. Kulusid, mida jagatakse sama mooduli siseste arvestusobjektide vahel, nimetatakse moodulisiseseks suunamiseks. Kulusid, mida jagatakse moodulite vaheliste arvestusobjektide vahel, nimetatakse moodulivaheliseks suunamiseks. Vastavalt juhendile tuleb kasutada moodulivahelisi suunamisi, mis on lihtsamini jälgitavad (vt Error! Reference source not found.). Joonis 36. Näited moodulivahelisest suunamisest Vastavalt riiklikule metoodikale võib moodulist 2 suunata otse moodulusse 9 ainult tulud, finantseerimistehingud, käibemaksu ja investeeringud (kontogrupp 15). Kõik kulud peavad olema põhiteenustele (Module9) suunatud läbi ressursi mooduli (Module5). CPM tarkvaras on suunamised nähtavad ühendatud noolekestega ning korraga on võimalik vaadata kolme moodulit: vasak, põhimoodul (Primary Pane) ning parem. Avada on võimalik ka kahe mooduli vaheline vaade, valides kas põhimooduli arvestusobjekti kulude päritolu (lähtekoha arvestusobjekt) vasakult või selle sihtkoha paremalt (sihtkoha arvestusobjekt). 49 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 37. Moodulite vaheline suunamine tarkvaras Kõik riigiasutused on üle läinud halduskoormuse vähendamise eesmärgil üle uuele nn automatiseeritud andmetöötluse lahendusele ja kasutavad reeglite haldamiseks lihtsustatud lähenemist. See tähendab, et CPM tarkvaras otse ei tehta mitte ühtegi suunamisreeglit vaid need imporditakse Excelist lihtsustatud andmetabelist, mis on modelleerijale oluliselt kasutajasõbralikum. Suunamisreegleid hallatakse Excelis järgmisel tabeli kujul: Suunamised võivad olla perioodilised ja stsenaariumipõhised kui ka perioodide ja stsenaariumite ülesed andmed. Näiteks töötaja, kes ühel perioodil oli hõivatud mingite avalike teenuste osutamisega, ei pruugi järgmisel perioodil enam töötada või olla seotud samade avalike teenustega. Selliseid muudatusi tuleb seega regulaarselt jälgida ning mudelis uuendada. Samas tulude, käibemaksu ja finantseerimistehingute kulud suunatakse sõltumata perioodist ja stsenaariumist reegleid muutmata alati ühtemoodi. Need on vaid üksikud näited, sest vajadust kulusid erinevalt suunata on võib olla väga palju. Kinnitatud_eelarve stsenaariumis tuleb kajastada kõikide Riigikogus kinnitatud sama perioodi Plaan_kokku alamstsenaariumite summa. Sellest tulenevalt tuleks kõikides Plaan_kokku alamstsenaariumites kasutada ühesuguseid jagamisreegleid, et need kokkutõstetuna Kinnitatud_eelarve alamstsenaariumis annaksid sama lõpptulemuse nagu Plaan_kokku põhistsenaariumis. 5. Mudeli loomine ja haldamine 5.1. Modelleerija töövoog: Mudeli loomisel ja haldamisel peab modelleerija läbima oma tegevustes kokku 7 etappi (https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/tegevuspohise- eelarvestamise-kasiraamat/93-kais-juhendid). 5.1.1. Etapp 1 Algandmete kirjeldamine Modelleerija alustab tööd programmis Excel, luues paigaldustabelite genereerimiseks (SAS CPM tarbeks) vajalikud tabelid ECE_IMP, REEGLID ja REEGLID_JRK. Tabelite etteantud struktuuri muuta ei tohi. 50 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 5.1.1.1. ECE_IMP tabel Mudeli loomist alustatakse eelarvestrateegia koostamisega ning üheaastase riigieelarve menetlemisega, mille alla kuuluvad kõik PLAAN_KOKKU ülemstsenaariumi alla kuuluvad alamstsenaariumid. Sellele järgneb Riigikogus vastuvõetud eelarve kasutamine, mille alla kuuluvad kõik EELARVE_KOKKU ülemstsenaariumi alla kuuluvad alamstsenaariumid. Eelarve algandmed koondatakse täna enamjaolt Excelis, seetõttu on loodud lihtsustatud Exceli tabel, millele on antud nimetus ECE_IMP Eelarve kasutamisel kasutatakse stsenaariumit „Tegelik“ ning need andmed on kõigi riigiasutuste tarbeks loodud Rahandusministeeriumi poolt raamatupidamise andmete pinnalt SASApp serveril iga asutuse oma DATA kaustas. Väljundtabeli struktuur on täpselt samasugune nagu eelarve stsenaariumite andmete kasutamisel. Ainus erinevus on selles, et need andmed võetakse otse andmebaasist ja Exceli rakendust vahel ei kasutata. 5.1.1.2. REEGLID tabel Kui ECE_IMP tabel on loodud, siis luuakse selles tabelis olevatele dimensiooni liikmetele jagamisreeglid kuidas sisestatud väärtus jõuab lõpuks väljundile ehk põhiteenusele või kliendile läbides kohustuslikke/vajalikke mooduleid. Reeglite tabeli lihtsustatud struktuur mida täidab modelleerija on järgmine Veerus Moodulid kirjeldatakse kulude suunamised millisest moodulist millisesse moodulisse soovitakse väärtuseid suunata nt S2-S5 (2.moodulist 5.moodulisse) või S5-S9 (5.moodulist 9. moodulisse jne). Veerus SOURCE_DIMs kirjeldatakse dimensioonide kombinatsioonid mille alusel reegleid suunatakse edasi nt KONTO või KONTO/GRANT jne. Veergus Scenario kirjeldatakse stsenaarium mille alusel reegleid luuakse reeglites erisused kui seda on vaja. Üldine reegel peaks siiski olema selline, et eelarves ja selle täitmises kasutatakse ühtseid jaotusreegleid ning sellisel juhul seda andmevälja ei täideta (jäetakse tühjaks). Veergudes KOOD1, KOOD2, KOOD3, KOOD4 kirjeldatakse dimensioonide liikmed mille alusel väärtuseid suunatakse nt kui veerus SOURCE_DIMs on dimensioon KONTO ja KOOD1 51 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu dimensiooni liige 50# siis jaotatakse kõik kulud mis on kajastatud kontol algusega 50 alati ühte moodi kuid kõik tähemärgid alates 3-ndast kohast lõigatakse tagant ära nt kui raamatupidamises kasutakse 8 kohalist kontot 50000001 ja 50000002 siis olenemata sellest, et algandmetes on detailne konto võtab loodud reegel 50# edaspidiseks mudelisse info kajastamiseks konto ainult konto 50. Reeglites kasutatavad „shortcutid“ mis lihtsustavad reeglite loomist on täpsemalt kirjeldatud eraldi lühijuhendis, mis asub käsiraamatus punkti 9.3.3 all Paigaldustabelite ettevalmistus - REEGLID tabelis kasutatavad shortcutid.pdf | 323.54 KB | pdf. Veergudes kulude_kaitur ja DriverName kirjeldatakse käitur ja käituri nimetus, mille alusel toimub väärtuste jaotamine nt 100 Percentage tähendab, et väärtus suunatakse 100% otse soovitud dimensiooni liikmele. Veerus DEST_DIMs kirjeldatakse dimensioonide kombinatsioonid millele SOURCE_DIMs dimensioonilt väärtuseid suunatakse edasi nt RESS või RESS/ORG jne. Veergudes KOOD5, KOOD6, KOOD7, KOOD8 kirjeldatakse dimensioonide liikmed millele SOURCE_DIMs dimensiooni liikmete väärtused suunatakse. Veergudes Alates_periood ja Kuni_periood kirjeldatakse loodud reegli kehtivuseag. Kui pole täidetud Veeru Kuni_periood väärtust, siis kehtib reegel tähtajatult. 5.1.1.3. REEGLID_JRK tabel Reeglite järjekorra tabeli loomisel tuleb läbi mõelda millises järgekorras kirjeldatud reegleid kohaldatakse ning selle alusel reeglite rakendamisele anda ette järjekord. Tabeli struktuur on järgmine: 5.1.2. Etapp 2 Paigaldustabelite loomine CPM tarkvara tarbeks Modelleerija impordib SAS EG projektiga paigaldustabelite loomiseks algtabelid, kontrollib rahanumbritele lisatud tunnuste finantsreeglitele vastavust ja loob SAS CPMi tarbeks paigaldustabelid. Kõige lihtsam on oma asutuse projekti loomisel võtta aluseks eelpoolnimetatud kaustas SAS EG fail CPM_paigaldustabelite_loomine, salvestada see endale uue nimega enda võrgukettale ja seejärel alustada kohandamist. o Kasuta SAS EG programmi salvestatud protsessi „ECE_kontroll“ sisendandmete (nii eelarve stsenaariumid kui täitmine) kontrollimiseks. 52 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu o Kasuta SAS EG programmi salvestatud protsessi CPM_paigaldustabelid kulumudeli loomiseks. Salvestatud protsess loob SAS CPM-i importimiseks kõik vajalikud paigaldustabelid. 5.1.2.1. Andmete vastavuse kontrollimine kehtivate finantskontrolli reeglitele Rahandusministeerium on kehtestanud erinevate õigusaktide ja juhenditega kokku 33 reeglit erinevate dimensioonide kombinatsioonide kasutamise kohta, millest peavad kõik asutused lähtuma sõltumata sellest kas peetakse tegevuspõhist kuluarvestust või ainult tekkepõhist finantsarvestust. Kirjeldatud reeglid on kättesaadavad käsiraamatus https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/book_files/kehtivad_finantskontrolli_ reeglid_20210923.pdf Selleks, et modelleerija ei peaks kõiki neid reegleid peast teadma ja andmete kontrollimine oleks kiirem ning vigu oleks vähem on loodud Rahandusministeerimi poolt hallatav „ECE_kontroll_v1“ jubin, mis asub kaustas SAS Folders – Shared Data – CPMdata – AAA – ECE_kontroll_v1. 53 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Pärast andmekontrolli käivitamist kuvatakse raport kontrolli tulemuste kohta. Kui andmetes on viga siis värvitakse vea põhjus raportis punaseks ning kirjeldatakse ära viga. Kui andmetes viga ei esine kuvatakse raporti tulemusena Vigaseid andmeid järgmisesse etappi kaasa ei võeta enne, kui vead on algtabelites parandatud. EG tarkvaras kuvatav vaade on järgmine 5.1.2.2. Paigaldustabelite moodustamine Kui finantsandmed on kirjeldatud ECE_IMP tabelis, väärtustele jaotusreeglid kirjeldatud REEGLID tabelis, REEGLID_JRK tabel kirjeldatud ning finantsandmete vastavus on kehtivate kontrollireeglitele kontrollitud on järgmiseks sammuks CPM tarkvara tarbeks paigaldustabelite koostamine. Selleks tuleb kasutada Rahandusministeerimi poolt hallatavat 54 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu „CPM_paigaldustabelid_v1“ jubinat, mis asub kaustas SAS Folders – Shared Data – CPMdata – AAA – CPM_paigaldustabelid_v1 vt punkti 4.2.2 Mudel ja selle paigaldustabelid. EG tarkvaras kuvatav vaade on järgmine CPM_paigaldustabelid_v1 käivitamisel tuleb määrata asukoht kuhu soovitakse tabelit serverile kirjutada. Selleks on alati asutuse enda IMP katakoog mistõttu tuleb valida oma asutuse tunnus nt Rahandusministeerium on R10IMP. Järgmisena tuleb valida kas soovitakse näha 9. moodulist jäänud jagamata ridasid väljundraportis või mitte (vali kas „Näita“ või „Peida“). Need asutused kes kasutavad 10. moodulit väärtuste klientidele jagamist peavad valima „Näita“ funktsiooni sest see annab neile infot kas kõik vajalikud kulud on klientidele jagatud. 55 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Järgmine väli annab raporti uute lisandunud dimensioonide liikmete ja nende kombinatsioonide kohta. Siin on kaks valikut „Eralda“ või „Kaasa“. Esmakordsel andmete loomisel või muutmisel vali alati „Eralda“, siis kuvatakse raportis kõik uued arvestusobjektide või nende kombinatsioonide read. Kui oled kontrollinud uued lisandunud arvestusobjektide reeglid või loonud uued reeglid siis vali „Kaasa“. Raportid mis kuvatakse paigaldustabelite koostamise kontrollimiseks 56 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 5.1.3. Etapp 3 Paigaldustabelite andmete importimine CPM tarvarasse Modelleerija alustab tööd SAS CPM programmis paigaldustabelite importimisega vastavalt Paigaldustabelite_import_andmebaasist_ja_eksport_andmebaasi juhendile. 5.1.4. Etapp 4 Mudeli tulemuste arvutamine Pärast paigaldustabelite importimist tuleb mudel kalkuleerida ja laadida üles aruandluskeskkonna tarbeks. 5.1.4.1. Mis on mudeli arvutamine? Andmete importimise järgselt on vaja mudel alati arvutama panna. Arvutamine on toiming, mille kaudu kõik mudelisse sisestatud kulud nendega seonduvate arvestusobjektide kaudu käitureid ja suunamisi arvesse võttes väljundini suunatakse. Selle tulemusena selgub, kas kõik seosed on korrektselt kajastatud ehk sisestatud kulud jõuavad lõplike väljunditeni. Arvutamise järel publitseerib tarkvara toimingu aruande (Operation Summary) ning korrektse ettevalmistuse korral ei tohiks see vigu sisaldada (vt detailsemalt peatükk 5.1.4.2). On võimalik, et aruanne sisaldab ülevaadet mudelis olevatest vigadest (Error) ja hoiatustest (Warning), mis tuleks sõltuvalt sisukirjeldusest korrigeerida, et mudel uuesti arvutama panna. Olukorrad, mil lisaks kulude importimisele ehk sisestamisele mudel arvutama panna, on järgmised: Arvestusobjekti kuluelementide muutmine ja kustutamine Arvestusobjektide muutmine ja kustutamine Käiturite ja käituri koguste muutmine Numbriliste atribuutide sisestamine ja muutmine Uute suunamiste tegemine või olemasolevate kustutamine. Mudeli arvutamiseks toimi järgnevalt: Mudeli arvutamiseks kliki tööriistareal sinist värvi kalkulaatori ikoonile (Calculate Costs). 57 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Joonis 38. Arvutamine (1) Avanevas aknas vali arvutamiseks sobilikud periood/stsenaariumid. Arvutuse käivitamiseks vali OK. Joonis 39. Arvutamine (2) Arvutamine lõpeb toimingu aruandega. 5.1.4.2. Mis on mudeli lühikokkuvõte? Mudeli kokkuvõte (Model Summary) annab kiire ülevaate sisestatud, suunatud ja suunamata kuludest mudeli moodulite lõikes. Mudeli kokkuvõtet saab genereerida ühe periood/stsenaariumi kohta. Perioodi ja stsenaariumi saab valida rippmenüüst ning valik tuleb kinnitada kõrvaloleva nupuga (Joonis 40). Aruanne sisaldab muuhulgas ka statistilist ülevaadet arvestusobjektide, käiturite ning kuluelementide mahu osas. Antud näites valitakse perioodiks 2019. a. aprill (2019_04) ja stsenaariumiks tegelikud kulud (Tegelik), mille kohta lühikokkuvõtet vaadata. Joonis 40. Periood/stsenaarium kokkuvõte (1) 58 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Periood/stsenaariumi kokkuvõtte vaatamiseks vali Model -> Summary. Joonis 41. Periood/stsenaarium kokkuvõte (2) Alumisel joonisel on tegemist näidisasutuse kokkuvõttega, mis välist sisendit (Välised – Module1) ei kajasta ning kelle arvestus lõpeb põhiteenuste hinnastamisega (Põhiteenus – Module9). Asutuse sisend peab võrduma väljundiga, kuid antud juhul ei ole sisestatud kulud täies ulatuses suunatud põhiteenuse moodulisse. Suunamata kulu (Unassigned Cost) veerus on näha, et osa sisestatud kuludest (Sisemised – Module2) ei ole edasi suunatud (markeeritud punaseks). Kulud saab suunata sobilikku sihtkohta arvestusobjektide vaheliste seoste loomisega. Joonis 42. Periood/stsenaarium kokkuvõte (3) 59 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 5.1.5. Etapp 5 Mudeli arvutatud tulemuste aruandluskeskkonda SAS VA üles laadimine Juhul, kui otse SAS CPM-st üles laadimine ei õnnestu või on ebamõistlikult pikk laadimise aeg, lae mudel üles vastavalt Suurte_mudelite_faktitabelite_(STAR)_laadimine_CPM-st_VA-sse juhendile. 5.1.6. Etapp 6 Planeerimistasandite lisamine teenustele Modelleerija loob SAS EG programmis nn PIPE tabeli, kuhu lisatakse kulumudelist tulnud andmetele teenuse tunnuse järgi strateegilise juhtimise kõrgemad planeerimistasandid programmi tegevus, meede, programm ja tulemusvaldkond. Eelpool kirjutatud terminalis asuvas koolituse kaustas leiad PIPE_Naidis_2021 projekti, mille võid võtta endale aluseks projekti loomisel. Näidisprojekti kasutamisel on vajalik luua nn PIPE_teenus_kood_vastavustabel. Väärtused on vaja luua sinna juhul, kui moodulis 9 põhiteenuse arvestusobjektis on kasutusel mingi muu tunnus kui strateegilise juhtimise teenuse kood. Selles sammus saad lisada ka kõik enda asutuse jaoks vajalikud hierarhiate tunnused ja nimetused. Lae PIPE tabel aruandluskeskkonna tarbeks üles. 60 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 5.1.7. Etapp 7 Mudeli tulemuste kontroll Modelleerija ja/või kujundaja loob ja/või kasutab teiste loodud aruandeid SAS VA keskkonnas. 5.1.8. Etapp 8 Valitsemisala koondtabeli koostamine Valitsemisala modelleerijad jätkavad tööd koondades kõikide oma valitsemisala asutuste andmed nn LINE tabelitesse. 5.1.9. Etapp 9 Valitsemisala koondtabeli andmete esitamine Rahandusministeeriumile Valitsemisala modelleerijad annavad teada kasutajatoele [email protected], milline tabel (tabeli nimi ja asukoht) on vaja liita riigi koondandmetesse. 61 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu 6. Ülesanne. 6.1. Algandmete kirjeldamine Salvesta oma arvutisse algandmete kirjeldamiseks etteantud tabelite vormid. Tabelite vormid on kätte saadavad terminalis. Koolituse kaustas SAS EG alamkaustas tabelis CPM_paigaldustabelite_algandmed. X:\Koolitus\SAS EG Tabel ECE_IMP 62 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Tabeli vormi muuta ei tohi ning täidetud peavad olema kõik veerud välja arvatud veerg „PTEEN“. Kui eelarvestamises või eelarve kasutamisel mõnda kohustuslikku dimensiooni ei kasutada peab vastavasse kohustuslikku lahtrisse kirjutama „None“. ECE lehele ei teki neid ridu mille kohta ei ole tehtud reegleid. „Eralda“ Joonis 43. Entered Cost Element paigaldustabel Rahandusministeeriumi poolt hallatav „CPM_paigaldustabelid_v1“ jubin loob CPM tarbeks sobiliku importtabeli serverile asutuse IMP kausta. ECE lehel peavad andmed olemas olema. Kui tabel on tühi siis tuleb uuendada ECE lehte, et tekiks ENTERADCOSTELEMENT tabelisse andmed ning alles pärast seda saab käivuitada CPM_paigaldustabelid_v1 jubinat. Finantsandmete kontroll kehtivate reeglite vastu Kokku on kehtestatud 33 reeglit erinevate dimensioonide kombinatsioonide kasutamisele Siia tuua link kehtivatele reeglitele. Kui andmetes on viga siis värvitakse see punaseks ning kirjeldatakse ära vea kirjeldus. Kui andmed on korras siis raportis kuvatakse teade: CPM paigaldustabelite koostamine 63 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Mõistete maailma kokkupõrge Arvestusobjekt vs dimensioon 64 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Dimensiooni liikmed ja nende hierarhia Dimension member Selleks, et vähendada modelleerija käsitööd, standartiseerida ja automatiseerida mudelite haldus kasutatakse CPMis loodud mudelis ainult ühetasandilist dimensioonide arvestus st, et hiearahiaid ei kasutata. Need listakse juurde EG-s PIPE tabelis. Kulude sisestamine Arvestusobjektid ja kuluelemendid modelleerija töölaual Siia tuua ECE lehe vorm ja selgitada EGs projekti seda etappi nii eelarve kui täitmise vaates ning põgusalt lihtsalt näidata milline on pärast andmete importimist vaade CPMis 65 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Käiturid Käiturid (Driver) Käiturid pole riikliku eelarve- ja kuluarvestuse juhendi alusel reguleeritud ning on seetõttu vabalt seadistatavad. Käituritel on 2 väga olulist tunnust: (1) nimi ja (2) kogus. Jaota võrdselt käitur (Evenly Assigned Driver) Standard käitur (Standard Driver) Protsendi käitur (Percentage Driver) Käituri nimetus peaks olema selline, mis annab kasutajatele võimalikult hästi teada, mis on selle sisu. Jaota võrdselt käitur Evenly Assigned Driver 66 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Protsendi käitur Percentage Driver Standard käitur Standard Driver 67 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Kulude suunamine Kulude suunamine Assignment Kulusid suunaval arvestusobjektil saab korraga olla ainult üks käitur Reegleid ehk mudeli arvestuspõhimõtteid võib ajas muuta 68 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Kulude suunamine Atribuudid Planeerimistasandite atribuudid Siia tuua kirjeldus kuidas planeerimistasandeid PPIPE tabelit luuakse. CPMi vaates seda osa ei kajastu sest CPMi neid tunniseid enam külge ei panda Andmekuubi seadistamine ja koostamine Kuup ja faktitabel Andmekuup on kulumudeli arvutustulemuste analüüsimise jaoks andmete esituse viis, mis on moodustatud OLAP tehnoloogial Andmekuupi kirjeldavas mudelis kogutakse kõik mõõdud ühte faktitabelisse Andmekuup tuleb iga mudeli kohta seadistada, et täpsustada selle moodulite, dimensioonide ja atribuutide kasutus 69 Versioon seisuga 10.03.2022 | Terje Tiitsu Kokkuvõte Mudeli koostamise üldpõhimõtted ja järjekord Varunda mudelit eksportides mudeli andmed Exceli või XML failina, salvesta oma asutuse võrgukettale • Tüüpilised vead seonduvad järgmiste tähelepanekutega: – dimensiooni liikmed on mudelisse registreerimata – mooduli arvestusobjektide vahelised seosed on puudulikud või üldse tegemata – arvestusobjekti kuluelementide kodeerimine on ebatäpne või dubleeriv – nimetused (koodid) on liiga pikad või sisaldavad ebasobivaid sümboleid • Käiturid on arvestusobjektidele määramata – käituri kogused on ebatäpsed – käiturite valik ja rakendamine pole usutav • Arendustegevuseks ja muudatuste katsetamiseks registreerige testmudel, ärge viige muudatusi sisse õigesse mudelisse kui pole kindel • Kasutajatugi: [email protected] • Tegelege iseõppega (10-20-70 mudel) 70 Lisa 4 Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad Hankija: Rahandusministeerium Hange: „SAS VA ja CPM koolitus Rahandusministeeriumi kuluarvestuse süsteemi (KAIS) kasutajatele“. Jrk Nimetus Tüüp / Osakaal/max Ühik nr hindamismeetod punktide arv 1 SAS CPM kulumudeli koolituse Kulu - 20 EUR/tk maksumus (ilma km-ta) vähim on parim 2 SAS VA analüüsi- ja Kulu - 20 EUR/tk aruandlustarkvara baaskoolituse vähim on parim maksumus 3 SAS VA riigi aruannete Kulu - 20 EUR/tk koostamise koolituse maksumus vähim on parim 4 Teenuse kirjeldus, kuidas Kvaliteet - hankija 20 saavutatakse koolituse eesmärgid, hinnatav detailne päevakava 5 Meeskonna kogemus ja pädevus Kvaliteet - hankija 20 hinnatav Kokku: 100 - Kui pakkuja saab kriteeriumis „Teenuse kirjeldus, kuidas saavutatakse koolituse eesmärgid, detailne päevakava“ vähem kui 10 punkti, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata. - Kui vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus, siis ei ole hankijal kohustust sisulist hindamist läbi viia, vaid pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid. 1-3.kriteerium: ühe koolituse maksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". 4.kriteerium: teenuse kirjeldus - koolituse eesmärkide saavutamine ja päevakava Hinnatakse pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 20, 10, 1. 20 punkti saab pakkumus, milles: Koolituse läbiviimise kirjeldus ja detailne päevakava on realistlik eesmärgi saavutamiseks (iga koolituse lõikes). Juhul, kui on kirjeldatud erinevusi Lisades 2 ja Lisas 3 toodud juhistest, siis on need põhjendatud ja aitavad püstitatud eesmärke paremini saavutada. 10 punkti saab pakkumus, milles: Koolituse läbiviimise kirjeldus erineb Hankija poolt antud Lisas 2 ja Lisas 3 toodud juhistest, kuid erisused ei ole pakkuja poolt piisavalt põhjendatud ja/või mille kohta pakkuja ei ole selgitanud, kuidas need aitavad püstitatud eesmärke paremini saavutada. Kirjelduses esitatud realiseerimise raames loodavate täienduste, nende seoste ning olemasolevate komponentide muudatuste juures leidub erinevusi, mis halvendavad nõudeid koolituse ülesehituseks, kuid pakutud lahendus üldiselt sobitub hankija vajadustega. Koolituse detailne päevakava on realistlik ja läbiviimise kirjelduses toodu aitab siiski koolituse eesmärki saavutada. 1 punkti saab pakkumus, milles: Koolituse läbiviimise kirjelduses esineb hulgaliselt kõrvalekaldeid Lisas 2 ja Lisas 3 toodud juhistest, mida ei ole pakkuja poolt põhjendatud või mille põhjendus ei tekita hankijas kindlustunnet, et välja pakutud muudatused aitavad püstitatud eesmärke saavutada. Pakutud lahendus ei sobitu hankija vajadustega. Koolituse detailne päevakava on ebarealistlik ja/või koolituse kirjeldus ei tekita kindlustunnet, et saavutatakse koolitusele seatud eesmärgid. 5. Kriteerium: meeskonna kogemus SAS tarkvara kasutamisel ja koolitamisel. Hinnatakse pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 20 ja 10. 20 punkti saab pakkumus, mille vähemalt ühel meeskonnaliikmel on vähemalt kaks sarnast hanke objektiks oleva tarkvara koolituse läbiviimise kogemust viimase kahe aasta jooksul (2020-2021), millest vähemalt üks on seotud avalikus sektoris Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarve- ja kuluarvestuse metoodikaga; 10 punkti saab pakkumus, mille vähemalt ühel meeskonnaliikmel on vähemalt kaks sarnast hanke objektiks oleva tarkvara koolituse läbiviimise kogemust viimase kahe aasta jooksul (2020-2021). Lisa 5 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Ühiku hind ilma km-ta Kuluartikkel Ühik (EUR) *SAS CPM kulumudeli koolitus tk *SAS VA analüüsi- ja aruandlustarkvara baaskoolitus tk *SAS VA riigi aruannete koostamise koolitus tk Koolituse tunnihind (hankijapoolsete muudatuste korral koolituste sisus ja/või metoodikas). Vajadus h kooskõlastatakse enne hankijaga * 1 koolitus kestab 8 tundi, läbi viivad 2 koolitajat Palume tuua välja koolituste hinna komponendid, mis ja millises mahus on arvestatud koolituse hinna sees 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Ühiku hind km-ga (EUR) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Click here to enter text. Versioon seisuga 12.01.2021 Autorid Aruande koostamise ning riigi aruannetega seotud koolitusmaterjalide autorid on Terje Tiitsu (Rahandus- ministeerium) ja Anneli Terep (Rahandusministeerium). Versioon Koolitusmaterjalide koostamisel on kasutatud SAS Visual Analytics tarkvara 7.5 versiooni ning materjalid on esitatud 23. juuli 2020 seisuga. Piirang Käesolevas koolitusmaterjalis käsitletud mõisted ja seletused on ennekõike suunatud tarkvara kasutusoskuste õpetamisele, mitte riikliku eelarve- ja kuluarvestuse juhendi seletamisele. Tegemist ei ole riikliku juhendiga, mistõttu võib koolitusmaterjalis esineda mõistete seletusi ja ülesandeid, mis ei pruugi olla kooskõlas hetkel kehtiva juhendiga, õigusaktiga või juhendi rakendamiseks antud täiendavate suunistega ning jäänud eri põhjustel ajakohastamata. Täpse juhise ja kohustuslike nõuete järgimiseks palume alati tugineda riiklikule juhendile. Riiklik eelarve- ja kuluarvestuse juhend Riikliku eelarve- ja kuluarvestuse koostamise juhendi vastutav omanik ning toimetaja on Rahandus- ministeerium ning juhend asub ministeeriumi veebilehel „Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat“ punkti 5 all järgmisel aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kulumudeli-koostamise-juhend-tegevuspohise-eelarve-korral. Riikliku eelarve- ja kuluarvestuse koostamise juhend selgitab kasutatavaid mõisteid, mudelite koostamiseks seatud piiranguid, annab ette metoodilise raamistiku ning esitab mudelite detailsusele miinimumnõuded. Käsiraamatu punkti 12 all on toodud ära kõikide eelarve- ja kuluanalüüsi pidamiseks kasutatavate tarkvarade kasutusjuhendid. 2 Versioon seisuga 12.01.2021 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 5 1.1. Koolituste eesmärk ...................................................................................................................................... 5 1.2. Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad .............................................................................................................. 5 1.3. Rollid............................................................................................................................................................ 6 1.4. Koolituste kava ............................................................................................................................................ 7 2. Aruande koostamine ............................................................................................................. 8 2.1. Olulisemad lisatud uuendused tarkvaras SAS VA 7.5 ............................................................................... 8 2.2. Olulisemad muudatused tarkvaras SAS VA 7.5 ........................................................................................ 9 2.3. Analüüsi ning aruandluse tarkvara ......................................................................................................... 10 2.3.1. Tarkvarasse sisenemine ja väljumine ............................................................................................ 10 2.3.2. Analüüsi ning aruandluse tarkvara ülesehitus ja tutvustus ..........................................................12 2.3.3. Aruande koostamise mooduli tutvustus .........................................................................................14 2.4. Alusandmete lisamine ja importimine .....................................................................................................19 2.4.1. Alusandmete lisamise ja importimise võimalused.........................................................................19 2.4.2. Kulumudeli faktitabeli lisamine .....................................................................................................19 2.5. Alusandmete struktuur ............................................................................................................................ 20 2.5.1. Alusandmete tüübid ........................................................................................................................ 20 2.5.2. Kulumudeli andmete struktuur ......................................................................................................21 2.5.3. Ülesanne: Uue aruande loomine ning alusandmete lisamine ..................................................... 23 2.6. Aruande objektid ...................................................................................................................................... 27 2.6.1. Mis on aruande objektid? ............................................................................................................... 27 2.6.2. Aruande objektide lisamine ........................................................................................................... 34 2.6.3. Aruande objekti rollid .................................................................................................................... 34 2.6.4. Arvutuslikud muutujad ja mõõdikud ............................................................................................ 34 2.6.5. Agregeeritud mõõdikud.................................................................................................................. 37 2.7. Filtrid ......................................................................................................................................................... 39 2.7.1. Filtrite tüübid .................................................................................................................................. 39 2.7.2. Ülesanne: Kulumudeli sisend ja väljund tabelites ........................................................................ 42 2.8. Hierarhiad .................................................................................................................................................. 51 2.8.1. Mis on hierarhia? ............................................................................................................................. 51 2.9. Kohandatud muutujad ja kohandatud järjekord .................................................................................... 53 2.9.1. Mis on kohandatud muutuja? ........................................................................................................ 53 2.9.2. Mis on kohandatud järjekord? ....................................................................................................... 55 2.9.3. Ülesanne: Planeerimistasandite hierarhia risttabelis .................................................................. 57 2.10. Interaktsioonid ....................................................................................................................................... 67 2.10.1. Mis on interaktsioon? ................................................................................................................... 67 2.11. Tingimusvormingud ................................................................................................................................ 68 2.11.1. Mis on tingimusvorming? ............................................................................................................. 68 2.11.2. Ülesanne: Teenuse maksumus ja mõõdikud ............................................................................... 70 3 Versioon seisuga 12.01.2021 2.12. Aruande koostamise soovitused............................................................................................................. 84 2.13. Aruande jagamine ................................................................................................................................... 86 3. Riigi aruannete koostamine ................................................................................................ 87 3.1. Riigi aruanded ........................................................................................................................................... 87 3.2. Riigieelarve täitmise aruanne .................................................................................................................. 87 3.2.1. Riigieelarve täitmise aruande tutvustus ........................................................................................ 87 3.2.2. Ülesanne: Riigieelarve täitmise aruande koostamine .................................................................. 90 3.3. Majandusaasta eelarve täitmise aruanne ...............................................................................................125 3.3.1. Majandusaasta eelarve täitmise aruande tutvustus .....................................................................125 3.3.2. Ülesanne: Majandusaasta eelarve täitmise aruande koostamine ............................................... 127 3.4. Programmi lisa 1 ..................................................................................................................................... 142 3.4.1. Programmi lisa 1 tutvustus ........................................................................................................... 142 3.4.2. Ülesanne: Programmi lisa 1 koostamine ..................................................................................... 143 3.5. Riigieelarve infosüsteemi importtabel .................................................................................................. 163 3.5.1. Riigieelarve infosüsteemi importtabeli tutvustus ....................................................................... 163 3.5.2. Ülesanne: Riigieelarve infosüsteemi importtabeli koostamine ................................................. 164 Lisad ..................................................................................................................................... 180 Ülesande 3.5.2. Konto valem ........................................................................................................................ 180 4 Versioon seisuga 12.01.2021 1. Sissejuhatus 1.1. Koolituste eesmärk Koolituste eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja täitmisega seotud peamisi töövahendeid ning õpetada ja juhendada töövahendite kasutamist. Käesolev materjal on mõeldud riigiasutuste kuluanalüüsi tarkvara KAIS aruandluskeskkonna SAS Visual Analytics analüüsi- ja aruannete koostaja kasutuslitsentsi omavatele kasutajatele. 1.2. Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad Ülevaade tegevuspõhise riigieelarvega seotud peamistest töövahenditest Tegevuspõhise riigieelarve koostamisega on seotud kolm peamist tarkvara, mida kasutatakse nii kulumudelite koostamisel, haldamisel, arvutuste tegemisel kui ka aruannete loomisel (Joonis 1): 1. andmetöötluse tarkvara SAS Enterprise Guide (EG), mille peamine eesmärk on koguda ja töödelda andmeid kulude modelleerimiseks, konsolideerimiseks, andmete ühendamiseks eri andmebaasidest ning mitmeteks muudeks andmete töötlemise toiminguteks. 2. kulumudeli tarkvara SAS Cost and Profitability Management (CPM), mille peamine eesmärk on pidada arvestust asutuste teenuste, tegevuste, ressursside ning muude väljundite maksumuse üle nii eelarvete koostamiseks kui nende täitmise jälgimiseks. 3. analüüsi ja aruandluse tarkvara1 SAS Visual Analytics (VA), mille peamine eesmärk on koostada ning kujundada sobivad aruanded, millega analüütilisi tegevusi ja otsustamist toetada. Joonis 1. KAIS tarkvara skeem 1 Nimetatakse ka kui visualiseerimistarkvara. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 5 Versioon seisuga 12.01.2021 Sihtgrupp Käesolev koolitusmaterjalide dokument, mis tutvustab töövahendite võimalusi ning kasutusfunktsionaalsusi, on suunatud peamiselt alustavale kasutajale. Fookus on aruannete koostamisel. Ülesandeid on soovitatav lahendada koolituste järgselt ka iseseisvalt. 1.3. Rollid Järgnevalt on kirjeldatud peamisi rolle KAIS tarkvara kasutamisel, mis on üldiselt liigitatavad koostajateks ja kasutajateks. See tähendab, et teatud rollid vastutavad eelarve- ja kuluarvestuse ning seonduvate aruannete ettevalmistamise ning pideva haldamise eest ja osad rollid peaasjalikult olulise teabe analüüsimise ja otsuse tegemise eest. Järgnev tabel ning rollide lühikirjeldused annavad põhjalikuma ülevaate. Tabel 1. Rollide kirjeldus Roll Litsents Tüüpiline ametikoht Kommentaar Riigiasutuse finantsfunktsiooni Omab ligipääsu kõikidele Modelleerija CPM, EG, VA (tipp)spetsialist KAIS rakendustele Riigiasutuse finantsfunktsiooni Omab ligipääsu ainult VA VA koostaja ja Aruande koostaja (tipp)spetsialist või rakendusele, sh nii koostaja vaataja arendusosakonna (tipp)spetsialist kui vaataja moodul Omab ligipääsu ainult VA Tipp- ja keskastmejuhid ning riigi Aruande vaataja VA vaataja vaataja moodulile, ise teenistujad aruandeid koostada ei saa Kasutajatugi [email protected], vastutab kasutajatoe ja juhendmaterjalide Peakasutaja CPM, EG, VA KAIS peakasutaja RAM-is ettevalmistamise ning tarkvara kasutamise arenduste eest CPM, EG, VA, Vastutab KAIS tarkvara Administraator Management KAIS administraator RMIT-is toimimise ja pideva Console arendamise eest Modelleerija Modelleerija ehk eelarve- ja kuluarvestuse vastutav kasutaja (nn kulumudeli haldur), kellel on ligipääs kõigile KAIS-iga seotud rakendustele (vt ptk 1.2) ning saab kasutada CPM-i, EG-d ja VA-d täies mahus. See tähendab, et selline roll vastutab kulumudelitega töötamise eest CPM-is, moodustab ja värskendab faktitabeleid, koostab, kujundab ja vaatab aruandeid VA-s ning ehitab projekte EG-s, et automatiseerida ning tõhustada igapäevast arvestuse pidamist ja süsteemset haldamist. Tüüpiliselt täidavad seda rolli riigiasutuste finantsfunktsiooni (tipp)spetsialistid ja analüütikud, aga erandlikel juhtudel ka osakonnajuhid või finantsjuhid. Modelleerija kannab lõppvastutust riigiasutuse arvestuse pidamise õigete tulemuste eest (on järgitud riigis kehtestatud metoodikat ning kinnipeetud kehtivast seadusandlusest) ning kogub ja kasutab vajadusel täiendavat informatsiooni oma asutuse juhtidelt. Modelleerija peab tagama sisestatud andmete õigsuse asutusele ette antud eelarveliste piirmäärade osas, nõustama juhte ning oskama selgitada, kuidas arvestuse pidamine on konkreetses riigiasutuses üles ehitatud. Kuna modelleerija valdab metoodikat ja töövahendeid, siis lasub temal rollist tulenev kohustus õpetada kasutajaid asutuse tasandil, teha ettepanekuid nii tehniliste kui metoodiliste muudatuste sisseviimiseks ning pidevalt otsida võimalusi arvestuse tõhusaks korraldamiseks, läbipaistvuse, selguse ja usaldusväärsuse kindlustamiseks. Modelleerija rolli valiku teeb iga riigiasutus eraldi oma võimalusi ja koosseisu arvesse võttes. Erandlikel juhtudel võib modelleerija rolli delegeerida valitsemisala ministeeriumisse. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 6 Versioon seisuga 12.01.2021 Aruande koostaja Aruande koostaja, nimetatud ka kui aruannete kujundaja, omab ligipääsu analüüsi- ja aruandluskeskkonnas VA, mis võimaldab tal asutuste andmete alusel vajaminevaid aruandeid koostada ning kasutajatele vaatamiseks kättesaadavaks teha. Omades parimaid teadmisi töövahendi funktsionaalsetest võimalustest vastutav roll ka asutusesisese koolituse ja juhendava tegevuse eest. Tegevuspõhisele riigieelarvele ülemineku esimestel aastatel (eeldatav periood 2020–2022), kus rollid pole veel terviklikult välja kujunenud, täidab aruande koostamise rolli peaasjalikult modelleerija. Seda seetõttu, et eelnimetatud riigireformi rakendumise algaastatel on põhirõhk ennekõike finantsaruannete koostamisel ja on mõistlik eeldada, et kulumudeli andmeid hästi tundvad modelleerijad koostavad nii riigiüleseid kohustuslikke kui asutusespetsiifilisi aruandeid. Ajal, mil hakatakse koostama ka muid kui finantsaruandeid, on mõistlik kaaluda vastutuse sobivat ümberkorraldamist. Aruande koostaja vastutus seisneb ka aruande kasutajate aktiivses kaasamises ning vajaduste kaardistamises ja esmaste aruande prototüüpide väljatöötamises. Juhul, kui aruannete võimalikud kasutajad ei ole suutelised oma vajadusi aruandluse osas täpselt ja terviklikult sõnastama, lasub aruande koostajal proaktiivne ülesanne eri võimalusi tutvustada ja aruandeid parima lõpptulemuse nimel iteratiivselt arendada. Aruande vaataja Aruande vaataja omab ligipääsu ainult VA rakenduse vaataja mooduli (Report Viewer) kaudu tema jaoks ettevalmistatud aruannetele. Ühtlasi võimaldab see moodul lisada ja vaadata kommentaare, eksportida ja printida aruandeid (PDF)2 ning jagada aruandeid e-posti teel teiste VA kasutajatega, kuid puuduvad õigused aruandeid ise koostada, sh muuta. Aruande vaataja võib esitada taotluse enda õiguste laiendamiseks võimaldamaks ka aruandeid ise koostada. Juhis õiguste tellimiseks on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt.3 Rollimuudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuid tarkvara kasutamiseks on soovituslik osa võtta VA sissejuhataval baaskoolitusel (vt koolituskava ptk 1.4), mille eesmärk on töövahendit ja selle võimalusi tutvustada ning ülesandeid lahendada. 1.4. Koolituste kava Üldine koolituste kava Rahandusministeerium on kavandamas mitmeid teineteisega seonduvaid koolitusi ja infopäevi, mille üldine nimekiri on esitatud all tabelis. Käesolev materjal kajastab analüüsi- ja aruandluse tarkvara koostamisega seotud ülesandeid (tabelis poolpaksu tekstina). Tabel 2. Koolituste kava Jrk Koolituse nimi Kestus Sihtgrupp Vorm Koolitaja Kulumudeli haldamine ning Edasijõudnud 1 1 päev Klassiruum RAM automatiseerimine (SAS EG) modelleerijad 2 Enne PDF genereerimist tutvu peatükis 2.13 Aruande jagamine lk 86 PDF genereerimise tehniliste piirangutega. 3 Rahandusministeerium, KAIS uue kasutaja loomine ning kasutaja õiguste lõpetamine [https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/book_files/kais_uue_kasutaja_loomine_ning_kasutaja_oigust e_lopetamine.pdf]. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 7 Versioon seisuga 12.01.2021 2. Aruande koostamine 2.1. Olulisemad lisatud uuendused tarkvaras SAS VA 7.5 1. SUUREM NIMEKIRI UUENDUSTEST INGLISE KEELES 2. Võimalik on kasutada edasi ja tagasi liikumist tehtud tegevuste vahel. Ehk tühistada tegevusi ja vajadusel ka tagasi tekitada üleval paremal pool asuval menüül: Joonis 2. Undo ja Redo 3. Veebilingi kaudu saab lisada pilte (gif, jpg, png, bmp formaadis) . Objektide alt tuleb valida image ja seejärel lisada URL pildile. Joonis 3. Veebis salvestatud pildi lisamine 4. Veeru peal parema hiirenupu alt tuleb valik, mille kaudu on andmete ühendamiseks võimalik peita veergu. Peidetud andmeid saab kasutada sortimiseks, filtreerimiseks jne. Joonis 4. Peida veerg 5. Üksikute sõnede või numbrite, kuupäevade visuaalne reglementeerimine Joonis 5. Sõne visualiseering Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 8 Versioon seisuga 12.01.2021 2.2. Olulisemad muudatused tarkvaras SAS VA 7.5 1. tähistab „drag ja drop“ asukohta objektil, millega saab nihutada objekte lõuendil. Joonis 6. Sõne visualiseering 2. menüü dokkimine Joonis 7. Menüü dokkimine 3. Andmete laadimine objekti (listtab, crosstab jne.). Hoiad objektist kinni ja lohistad objekti keskele ja ootad kuniks pakutakse lisamise võimalust. Esimesel korral pakutakse Add (list tabeli puhul) või nimekirja objekti elementidest kuhu andmed laadida (graafiku puhul x telg, y telg, aegrida jne.) ja järgmistel kordadel nimekirja elementidest kuhu laadida või mille vahele laadida (veerud read). Joonis 8. Andmete laadimine listtabelisse Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 9 Versioon seisuga 12.01.2021 2.3. Analüüsi ning aruandluse tarkvara 2.3.1. Tarkvarasse sisenemine ja väljumine Tarkvarasse sisenemine Analüüsi ja aruandluse tarkvarasse sisenemiseks ava sobilik veebibrauser ning sisesta aadress: https://kais.fin.ee Soovituslik on SAS VA aadress veebibrauseri lemmikutesse (Favourites) salvestada. SAS VA-sse sisselogimiseks saavad modelleerijad kasutada sama kasutajatunnust ja parooli nagu teistes KAIS-i tarkvarades (CPM ja EG) sh KAIS terminalis. Sisselogimiseks sisesta oma kasutajatunnus kujul „eesnimi.perenimi“ ja parool ning klõpsa Sign In. Joonis 9. Analüüsi ja aruandluse tarkvarasse sisenemine Sisse logides avaneb kasutajale SAS VA avaleht, mida saab muuta vastavalt kasutaja eelistustele. Esmakordsel sisselogimisel avaneb aruande koostajale järgnev vaade: Joonis 10. Analüüsi ja aruandluse tarkvara avaleht aruande koostajale Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 10 Versioon seisuga 12.01.2021 Esmakordsel sisselogimisel avaneb aruande vaatajale järgnev vaade: Joonis 11. Analüüsi ja aruandluse tarkvara avaleht aruande vaatajale Aruande vaatajal puudub ligipääs SAS VA Report Designer, Data Explorer ning Data Preparation moodulitesse, mistõttu ei kajastu avalehe otseteede real võimalust eelnimetatud moodulitesse sisenemiseks. Analüüsi ja aruandluse tarkvarast väljumine SAS VA-st on võimalik väljuda mistahes tarkvara moodulis asudes. Avalehelt välja logimiseks klõpsa üleval paremas nurgas oma nime peale ning vali Sign out. Joonis 12. Analüüsi ja aruandluse tarkvarast väljumine Aruande koostamise ja vaatamise moodulist väljumiseks vali lehe ülemisest paremast nurgast Sign Out. Enne väljalogimist veendu, et oled aruande koostamise moodulis tehtud toimingud salvestanud. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 11 Versioon seisuga 12.01.2021 2.3.2. Analüüsi ning aruandluse tarkvara ülesehitus ja tutvustus Tarkvara avalehe tutvustus SAS VA-sse sisselogimisel avaneb kasutajale tarkvara avaleht (Home). Sõltuvalt rollidest võib tarkvara avaleht kasutajatel esmakordsel sisselogimisel erineda. Näiteks aruande vaatajal puudub otsetee aruande koostamise moodulisse (Report Designer). Tarkvara avalehte on kasutajal võimalik modifitseerida. Kasutaja seadistatud avaleht on personaalne ning ei rakendu näiteks teistele samas asutuses olevatele kasutajatele. Avalehe menüürealt on võimalik navigeerida tarkvara moodulitesse, näha teavitusi, muuta avalehe seadeid ning logida tarkvarast välja. Avalehel on võimalik sirvida aruandeid (Browse), sealhulgas avada aruandeid aruannete koostamise (Report Designer) või aruannete vaatamise moodulis (Report Viewer). Avalehele on võimalik luua otseteed (Shortcut) enimkasutatavatesse moodulitesse. Otsetee nupule on võimalik anda soovipärane nimetus ning värvus. Vaikimisi kasutajale lisatud otseteed, näiteks andmeanalüüsi moodul (Data Explorer) ja andme- töötluse moodul (Data Preparation), mida ei kasutata, võib otseteede loendist eemaldada. Kasutajal on võimalus luua aruannete kogumikud (Collection), mis loob kiire juurdepääsu kogumikku kuuluvatele aruannetele, mis võivad muidu paikneda erinevates kataloogides. Kasutajal on võimalik avalehele lisada lemmikaruanded (Favorites) ning lingid (Links) välistele veebilehekülgedele. Avalehel on loend hiljuti (Recent) vaadatud, koostatud ja täiendatud aruannetest. ARUANDED, OTSETEEDE MENÜÜRIBA LOOMINE JA ARUANNETE GRUPEERIMINE OTSETEED MOODULITESSE NIMEKIRI HILJUTI AVATUD ARUANNETEST LEMMIKUNA SALVESTATUD ARUANDED TERVITUSKAART Joonis 13. Analüüsi ja aruandluse tarkvara avaleht Tarkvara moodulite üldine tutvustus Visualiseerimistarkvara VA koosneb viiest moodulist, millest kasutust leiavad rõhutatuna märgitud: 1. aruande koostamine (Report Builder) 2. aruande vaatamine (Report Viewer) 3. andmetöötlus (Data Preparation) 4. aruande objektide koostamine (Custom Graph Builder) Lisaks on olemas täiendav veebipõhine aruandluskeskkond SAS Web Report Studio. Viimane on varasemal tehnoloogial baseeruv aruandluskeskkond, mis on asendatud Visual Analytics-iga ning ei leia seetõttu kasutust. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 12 Versioon seisuga 12.01.2021 Kuivõrd käesoleva dokumendi eesmärk on tutvustada aruannete koostamist, siis järgnevalt käsitletakse vaid aruande koostamise ja aruande vaatamise mooduli funktsionaalsuseid. Teiste moodulite ning veebipõhiste tarkvararakenduste kasutusvõimalusi ei kirjeldata. VA moodulite loendisse saab navigeerida klõpsates avalehel menüürea paremas nurgas olevale külg-menüü ikoonile . Loendist moodulisse navigeerimiseks klõpsa sobiliku mooduli peal. Joonis 14. VA moodulite menüü Teine võimalus moodulitesse sisenemiseks on läbi loodud otse- ehk kiirteede. Soovi korral on kasutajal võimalus anda otseteedele eestikeelsed nimetused. Tõrge! Ei leia viiteallikat. näitel saab luua või muuta kiirvalikut. MUUDA LOO UUS Joonis 15. Näide otsetee loomisest Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 13 Versioon seisuga 12.01.2021 2.3.3. Aruande koostamise mooduli tutvustus Aruande koostamise moodul Aruande koostamise mooduli vaate võib jagada kolmeks osaks: vasakpoolne manüüriba, lõuend ja parempoolne menüüriba. Vertikaalseid menüüribasid saab nihutada ja dokkida vasakule või paremale äärele hoides vasaku hiirenupuga ülevalt nelja punktiga tähistatud asukohast. Menüüribadest avanevad erinevad paanid. Joonis 16. Aruande koostamise moodul Joonis 17. Menüüriba nihutamine ja paani vaade Menüüriba asukohta saab probleemide korral taastada. Peamiselt võib vaja minna erinevate veebilehitsejate kasutamisel (erinevate lehtede erinev tugi). Selleks tuleb teha vertikaalsel menüül paremema hiirenupuga vajutus ja vajutada „Restore pane location“. Joonis 18. Menüüriba asukoha taastamine Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 14 Versioon seisuga 12.01.2021 Aruande visuaalse komplekti valimine Esmakordselt aruannet luues võib aruande taust olla must ja tekst valge. Selleks et muuta korraga omavahel seonduvate objektide visuaali (tekst, taustavärv jne.), tuleb võtta paremalt ülevalt äärest nime alt Settings. Joonis 19. Aruande visuaali muutmine General alt tuleb muuta oma visuaal ära „Report theme for new reports“ alt valides omale meelpärane disainkomplekt. Selleks, et visuaal saaks muutuda raportis eneses, tuleb raport salvestada ja sulgeda. Joonis 20. Raporti visuaali muutmine Aruandele antakse salvestamise nimi. Uue nime jaoks tuleb valida Save As ning anda aruandele uus nimi paremal pool üleval asuvatest nuppudest Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 15 Versioon seisuga 12.01.2021 Muuta on võimalik stiili ka raporti taseme seadistuste alt: Joonis 21. Aruande visuaali muutmine Lõuend Lõuend on aruande koostaja töölaud, kuhu saab lisada erinevaid objekte (sisuvaated, filtreerivad nupud). 1. Sisu (Body) hõlmab endas mistahes tüüpi aruande objekte, mis on sisustatud reaalsete andmetega. 2. Lehekülje filtririba (Section Prompt) filtreerib konkreetsel leheküljel paiknevat sisu. Siia tasandile on võimalik lisada vaid filtri tüüpi aruande objektid (v.a. loend) 4. 3. Aruande leheküljed (Sections) tasandil paiknevad aruandes sisalduvad leheküljed sakkidena. Aruandes võib olla enam kui üks lehekülg ning igal lehel on oma iseseisev sisu ja filtririba. 4. Aruande filtririba (Report Promt) on sarnane lehekülje filtrireale ainult, et antud tasand on suuteline filtreerima andmeid terve aruande ulatuses (s.t rakendub kõigile lehekülgedele korraga). Joonis 22. Filtrite asukoht Joonis 23. Filtriribade kuvamine 4 Aruande objektidest on lähemalt räägitud peatükis 2.6. Aruande objektid. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 16 Versioon seisuga 12.01.2021 Vasakpaan Mooduli vasakpaanist tehakse algust aruande kujundamisega. Aruande koostamiseks on tarvis andmeid ning aruande objekte. Aruande objektiks võib olla tabel, diagramm või isegi filter. Aruande objekt peab olema seotud andmetega selleks, et kuvada vajalikku informatsiooni. Vastasel juhul kuvab aruanne tühja aruande objekti põhja. Mooduli vasakpaanis hoiustatakse aruande objekte, andmeid ning vajadusel saab vasakust paanist tuua aruandesse ka mõne teise aruande osi. Vasakpaan koosneb neljast sakist, mille iga sakk täidab eelnevalt kirjeldatud funktsioone. Aruande koostaja saab valida, millised sakid jäävad tema jaoks nähtavale klõpsates rippmenüüle sakkide kõrval. Data paanist algab raporti valmistamine, kust saab valida andmekogu, mille alusel hakatakse valmistama aruannet. Joonis 24. Data sakk Aruande objektide (Objects) saki all on kättesaadavad suurel hulgal erinevat tüüpi andmete visualiseerimise objektid, mida saab aruande lõuendile tirida. Aruande objektid on kategoriseeritud gruppidesse, mis võimaldab aruande koostajal leida üles sobilikud objektid. Andmete saki alla kuuluv rippmenüü sisaldab olulisi toiminguid, mis võimaldavad andmetega manipuleerida, et luua paremaid ning loetavamaid aruandeid. Joonis 25. Objekti vaade Objektide soovitused (Suggest) pakub peale andmete valimist ise võimalikke raporti objekte, mida saab lohistada lõuendile. Raporti leheküljed (Outline) saki all on võimalik luua aruandesse lehekülgi. Sama on võimalik teha ka olemasoleva(te) lehekülgede taga olevale pluss märgiga ikoonile vajutades. Parempaan Mooduli parempaanis saab aruande koostaja jälgida ja seadistada aruande, lehekülgede ning objektide atribuute. Atribuutide alla kuuluvad näiteks pealkirjad, disainelemendid, andmete filtreerimine jmt seadistused. Kõiki parempaani sakke saab kasutada aruande objektide modifitseerimiseks, kuid ainult mõned neist on rakendatavad tervele leheküljele ning aruandele. Sakkide sisu võib aruande objekti, lehekülje ning aruande tasandi lõikes erineda. Seadistused (Options) on ainus sakk paremas paanis, milles on võimalik rakendada toiminguid nii aruande objektidele, lehekülgedele kui aruandele tervikuna. Sõltuvalt valikust võib seadistuste sakk kuvada erinevaid vaateid, kuna kõik toimingud pole rakendatavad kõikidele aruande osadele. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 17 Versioon seisuga 12.01.2021 Aruande tasandil on seadistuste saki all võimalik anda aruandele pealkiri ja kirjeldus. Ühtlasi saab antud saki all hallata aruande lehekülgi ning filtreid aruande filtriribal. Aruande lehekülje tasandil on seadistuste saki all võimalik anda leheküljele nimetus, hallata lehekülje filtririba ning valida objektide paigutus lõuendil. Erinevate seadistuste tasandite valimiseks tuleb seadistuste (Options) alt selekteerida muutmist vajav vaade (raporti, lehekülje, objekti vaated). 1. Aruande tase Joonis 26. Seadistuse tasandi valik Aruande tasemel kuvatakse aruande metaandmeid, saab valida aruande stiili ja käsitsi ülelaadida üldise visuaali stiilisätteid ja fikseerida raporti vaate mõõtmed. 2. Lehekülje tase Joonis 27. Seadistuse tasandi valik 3. Objekti tase Saab muuta värvuseid, formaate, lisada filtreid ja agregeeritud välju Tingimusvorming (Rules) saki all on võimalik rakendada objektile tingimusi, mille esinemisel muutuvad näiteks objekti elemendi värvid (nt tulbad muutuvad punaseks). Rollide (Roles) saki all hallatakse aruande objektiga seotud andmeväljasid. Andmeväljasid on võimalik tirida lõuendil aruande objekti peale või seadistada rollide saki alt. Filtrite (Filters) saki all on võimalik filtreerida andmeid sarnasel kujul nagu filtri tüüpi aruande objektid. Erinevuseks on see, et filtri saki alt on võimalik lisada filtreid vaid ühele aruande objektile korraga ning lisatud filter ei ole nähtav aruande vaatamise moodulis. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 18 Versioon seisuga 12.01.2021 Interaktsioonide (Actions) saki all on võimalik luua seosed kahe või enama aruande objekti ja/või lehekülgede vahel. Pingeridade (Ranks) saki all on võimalik näha aruande objekti muutujaid objektile lisatud mõõdiku järgi valitud järjestuses. Näiteks kümme esimest teenust maksumuse järgi. 2.4. Alusandmete lisamine ja importimine 2.4.1. Alusandmete lisamise ja importimise võimalused Aruande koostamiseks on tarvis andmeid, et kombinatsioonis aruande objektidega luua sobilikke visuaale. Andmed võivad pärineda mistahes andmeallikast eeldusel, et selles sisalduvad andmed on struktureeritud. Andmeallikaks võivad olla andmebaasi tabelid, arvutuslikud tabelid, eraldajaga tekstifailid (nt komaga eraldatud väärtuste tekstifail (.csv)) jt allikad, mille puhul tarkvara saab aru, kuidas selles sisalduvaid andmeid tuleb importida. Andmeid saab VA-sse laadida mitmel moel. Üks võimalus on lokaalne import, mis tähendab, et andmeallikas lisatakse aruande koostaja enda arvutist. Teine võimalus on andmete lisamine serverilt. SAS serverilt on võimalik lisada aruandesse SAS andmehulk, milleks on näiteks kulumudeli faktitabel (faktitabel moodustub kulumudeli tarkvaras kuubi käivitamise tulemusel). Andmeid on võimalik lisada ka teistelt andmebaasi serveritelt, kuid selle tarbeks peab olema litsents ning süsteemi administraator peab andma loa. Välistest andmebaasidest laetavate andmete eest vastutab andmete laadija. Kuluanalüüsi tarkvarasse võib laadida ainult kuluanalüüsi tarbeks kasutatavat andmestikku ja kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. 2.4.2. Kulumudeli faktitabeli lisamine Selleks, et kulumudeli andmete pealt luua aruanne või aruanded, on tarvis SAS CPM-s luua andmekuubi5 konfiguratsioon ning genereerida faktitabel 6. Genereeritud faktitabel salvestub SAS LASR analüütilisele serverile (Analytic Server), millelt on võimalik VA-s kulumudeliga seotud andmed aruandesse laadida. Andmete lisamine/importimine käivitatakse mistahes alusandme allika puhul ühetaoliselt. Seega järgnevad kolm sammu on rakendatavad nii alusandmete lisamisel kui ka importimisel aruandesse. Ava aruande koostamise mooduli vasakpaanis Data sakk. Esmasel andmete lisamisel Andmete muutmiseks, lisamiseks, eemaldamiseks, filtrreerimiseks, värskendamiseks Joonis 28. Alusandmete lisamine (1) Avanevas aknas on loetelu kõikidest alustabelitest, mis on laetud SAS LASR analüütilisele serverile. Kuigi aruande koostaja näeb loetelus kõikide asutuste, koolitajate ning administraatorite koostatud andmeallikaid7, näeb ta vaid nende genereeritud alustabeli(te) sisu, mis on salvestatud temale 5 Andmekuup on andmete esituse viis kulumudeli arvutustulemuste analüüsimise jaoks, mis on moodustatud OLAP (On-line Analytic Processing) tehnoloogial. OLAP tehnoloogia võimaldab kasutajal kiiresti (reaalajas) analüüsida mitmemõõtmeliste vaadete ja hierarhiatena organiseeritud informatsiooni. 6 Faktitabel on andmeaida keskne tabel, mis koondab endas arvulisi mõõdikuid ning viiteid temaga seonduvatesse dimensioonitabelitesse. 7 Andmeallikaid võidakse nimetada ka kui andmetabelid, tabelid, alustabelid. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 19 Versioon seisuga 12.01.2021 ligipääsetavasse asutuse/valitsemisala kataloogi. Teiste asutuste/valitsemisalade kataloogidesse salvestatud tabelite sisu ei avane kasutajale, kel puudub seal ligipääs. Joonis 29. Alusandmete lisamine (2) Oma asutuse kulumudeli faktitabeli leidmiseks peab teadma oma asutuse kulumudeli ning andmekuubi lühendit, mis on CPM-s seadistatud. Kulumudeli faktitabeli nimi kujuneb järgnevalt: kulumudeli lühend_andmekuubi lühend STAR. Enamasti kasutatakse mudeli ja andmekuubi lühendina asutuse administratiivset tunnust (nt Keeleinspektsiooni administratiivne tunnus on „G60“). Kuna andmetabelite nimekiri on pikk, siis faktitabeli kiiremaks leidmiseks on soovituslik kasutada otsingumootorit. Kirjuta otsingumootorisse oma asutuse kulumudeli lühend CPM-s: Joonis 30. Alusandmete lisamine (3) Kirjutades oma asutuse kulumudeli kood otsingumootorisse, näitab allolev loend vasteid otsingule. Leia üles faktitabel, mis on kirjeldatud kujul kulumudeli lühend_andmekuubi lühend_STAR (nt „G60_G60STAR“). Vali sobilik faktitabel aktiivseks ning klõpsa akna all asuval nupule. Andmete edukal lisamisel on alustabeli andmed nähtavad vasakpaani Data saki all. 2.5. Alusandmete struktuur 2.5.1. Alusandmete tüübid Aruande koostamisel kasutatavad alusandmed jaotatakse peaasjalikult kahte gruppi: 1. muutujad (Category) ja 2. mõõdikud (Measure). Muutuja on mistahes andmekogum, milles sisalduvad väärtused on unikaalsed ning mida on võimalik grupeerida. Muutuja väärtused on enamasti teksti tüüpi. Muutujate gruppi kuuluvad ka näiteks kuupäeva vormindusega perioodid ning numbrilisel kujul esitatud tekstid (nt konto või dokumendi number, mis on alustabelis vormindatud tekstina). Mõõdik on arvuliste väärtuste kogum, mida pole võimalik grupeerida. Mõõdikuks võib olla näiteks rahaline väärtus, tükkide arv, sagedusnäitaja jmt. Mõõdiku arvulisi väärtuseid saab vormindada näiteks valuutaks (€), protsendiks, samuti on võimalus lisada ja eemaldada komakohti. Valemite koosmõjul on võimalik mõõdikutest luua arvutuslikke mõõdikuid. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 20 Versioon seisuga 12.01.2021 Mistahes alusandmete lisamisel või importimisel ilmuvad aruande koostamise mooduli andmete (Data) saki alla alati kaks andmevälja – sagedusnäitaja (Frequency) ning sagedusnäitaja protsent (Frequency percent). Sagedusnäitaja on mõõdik, mis sisaldab arvväärtuseid. Sagedusnäitaja väärtus 1 tähistab ühte rida muutuja väärtuse kohta. Seega, kui sagedusnäitaja on muutuja ühe väärtuse kohta 100, siis järelikult on alustabelis sama muutuja väärtust kirjeldatud 100 real. Sagedusnäitaja protsent on agregeeritud mõõdik, mis sisaldab samuti arvulisi väärtuseid. Sagedusnäitaja protsent on arvutatud sagedusnäitaja mõõdiku alusel ning võib erinevate muutujate lõikes varieeruda. Tabel 3. Alusandmete tüübid Tüüp (inglise Tüüp (eesti Ikoon Lühiseletus k) k) Muutujad / Categories Mõõdikud/ Measures Muutuja, mille väärtused võivad olla ainult teksti tüüpi, sh numbrilisel Category Muutuja kujul esitatud tekst (nt konto 5500) või kombinatsioon mõlemast (nt objekti kood SE000028). Muutuja, mis on saadud arvutuslikul teel olemasolevate muutujate Arvutuslik ning valemite abil. Muutuja väärtused võivad olla ainult teksti tüüpi, sh Calculated Item muutuja numbrilisel kujul esitatud tekst või kombinatsioon mõlemast. Sh. numbrilised, kuupäevalased, tekstilised ja agregeeritud väärtused. Geograafilist tüüpi muutuja, mille väärtused võivad olla regioonid ja/või asukoha koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid). Geograafiliste muutujate väärtuste visualiseerimiseks sobib kõige paremini Geography Geograafia kartodiagramm aruande objekt (vt lähemalt Tabel 4 lk 28). Geograafilistest muutujatest loodud hierarhia tähis on sama nagu geograafilise muutuja tähis eraldiseisvalt. Mõõdik, mille väärtused on arvulised, ning millest on võimalik luua Measure Mõõdik arvutuslikke mõõdikuid valemite abil. Mõõdikuna võib käsitleda näiteks summat. Hierarhia on kogum muutujatest, mis on paigutatud erinevatele tasanditele. Tavaliselt paigutatakse hierarhia ülemisele tasandile muutuja väärtused, mis on üldisemad, ning alumisele tasandile muutuja väärtused, mis on detailsemad. Näiteks levinuim on perioodi muutujatest loodud hierarhia, mille esimesel tasandil on aastad, teisel poolaastad, kolmandal kvartalid ning neljandal tasandil kuud. Võimalik on luua ka geograafilisi hierarhiaid (riik ja maakond). Hierarchy Hierarhia Hierarhia on võimalik luua ka erinevat tüüpi muutujate väärtustest, millel muidu puudub hierarhiline seos üldisemalt detailsemale. Näiteks võib hierarhia esimesel tasandil olla konto, teisel tasandil ressurss ja kolmandal eelarve liik. 2.5.2. Kulumudeli andmete struktuur Kulumudeli faktitabeli alusandmed paigutuvad aruande koostamise moodulis andmete (Data) saki all vastavalt andmetüübile muutujate (category), mõõdikute (measure) ja agregeeritud mõõdikute (aggregated measure) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 21 Versioon seisuga 12.01.2021 kataloogidesse. Andmeväljad on üldjoontes eristatavad kataloogide lõikes, detailsemalt nende ette lisatud tähiste alusel. Muutujate kataloogi lisanduvad kulumudelis kasutatud dimensioonide liikmed kindla struktuuri alusel (vt Joonis 31). Iga dimensiooni liikmetega seotud andmevälja kirjeldatakse järgnevalt: moodul + dimensioon + dimensiooni tasand. Seega, dimensiooni liikmed on eristatud moodulite, dimensioonide ja dimensioonide tasandite lõikes. Samasuguse mooduli, dimensiooni ja dimensiooni tasandiga liikmed koonduvad ühte andmevälja, mille iga liiget käsitletakse unikaalse väärtusena. Iga andmevälja kõrval olev number tähistab unikaalsete väärtuste arvu kogu mudeli faktitabeli andmete ulatuses. Järgneval joonisel (vt Joonis 31) on näha, et „S2RESS ressurss_grupp“ sisaldab 3 unikaalset liiget ning „S2RESS ressurss“ 21 liiget. Andmevälja nime alguses olev S ja sellele järgnev number (nt S2) tähistab mudeli kulude kajastamise etappi (inglise k stage). Etapiks loetakse nii moodulivahelisi kui ka moodulisiseseid suunamisi, mistõttu tehniliselt võib etappe olla rohkem kui mudeli mooduleid juhul kui on kasutatud moodulisiseseid suunamisi. Riiklikust eelarve- ja kuluarvestuse juhendist tulenevalt kasutatakse ainult moodulivahelisi suunamisi, mistõttu etappide arv võrdub moodulite arvuga ja andmevälja nimes olev etapi lühend tähistab mudeli moodulit. Joonisel olevate dimensiooni liikmete andmeväljad on pärit mudeli 2. moodulist (S2). Mooduli lühendile järgnev osa andmevälja nimes on dimensiooni lühend 8. Dimensiooni lühend annab märku, millise dimensiooni andmeid vastav andmeväli sisaldab. Joonisel olevate dimensiooni liikmete andmeväljad on pärit mudeli 2. mooduli (S2) ressursi9 dimensioonist (RESS). Dimensiooni lühendile järgnev osa andmevälja nimes on dimensiooni tasandi nimi10. Dimensioonis sisalduvad liikmed võivad paikneda dimensiooni erinevatel tasanditel, mistõttu grupeeruvad kulumudelis kasutavad liikmed dimensiooni tasandite lõikes erinevatesse andmeväljadesse. Joonisel olevate dimensiooni liikmete andmeväljad on pärit mudeli 2. mooduli (S2) ressursi dimensioonist (RESS), mis jagunevad kahte andmevälja: ressurss_grupp (1. tasandi liikmed) ja ressurss (2. tasandi liikmed). Joonis 31. Kulumudeli andmete struktuur Iga mooduli dimensiooni kohta tekib loendisse dimensiooni kogum, mida üldiselt aruande koostamisel ei kasutata. Dimensiooni kogum ei sisalda unikaalseid väärtuseid, mistõttu pole võimalik antud andmevälja kasutades näha, millised dimensiooni liikmed sama mooduli dimensiooni alla kuuluvad. Dimensiooni kogumi unikaalne väärtus on alati 1, sest tema alla kuulub 1 liige nimega All (all inglise k kõik, kogu), ning tema kirjapilt dimensiooni tasandi osas on all_dimensiooni nimi (vt Joonis 31). 8 Dimensioonide lühendid (Dimension Reference) on kättesaadavad riiklikus eelarve- ja kuluarvestuse juhendis: Rahandusministeerium, Paigaldustabeli leht Dimension [https://www.rahandusministeerium.ee/et/paigaldustabeli-leht-dimension]. 9 SAP majandustarkvaras nimetatud ka kui ressurss/kulukoht või Internal Order. 10 Dimensioonide tasandite nimed (Dimension Level Name) on kättesaadavad riiklikus eelarve- ja kuluarvestuse juhendis: Rahandusministeerium, Paigaldustabeli leht Dimension Level [https://www.rahandusministeerium.ee/et/paigaldustabeli-leht-dimension- level]. Asutusel võivad olla dimensiooni tasandid erinevalt struktureeritud, sh ka teisiti nimetatud, mistõttu kõige adekvaatsem informatsioon on kättesaadav asutuse enda kulumudeli Dimension Level paigaldustabelist. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 22 Versioon seisuga 12.01.2021 2.5.3. Ülesanne: Uue aruande loomine ning alusandmete lisamine 1. Loo uus aruanne navigeerides aruande koostamise (Report Builder) moodulisse Joonis 32. Aruande valmistamine 2. Lisa aruandesse näidisasutuse kulumudeli alusandmed a) Ava vasakpaanis Data sakk b) Alustabeli valimiseks klõpsa Select to add data lahtrile Joonis 33. Alustabeli lisamine aruandesse c) Avaneb uus aken d) Kirjuta otsingumootorisse G99_1 e) Vali aktiivseks alustabel, mille nimi on G99_1_G99_1STAR f) Klõpsa OK või topelt klikk andmekogu peal. Topelt klikk Või vali OK Joonis 34. Alustabeli valimine serverilt 3. Loo aruande salvestamiseks oma asutuse aruande kataloogi koolituse kaust ning omista aruandele nimi Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 23 Versioon seisuga 12.01.2021 Kui Sinu asutuse aruannete kaustas on koolituse kaust juba loodud, siis sammud c ja d võid vahele jätta. a) Vali üleval paremal menüüreast -> Save as Joonis 35. Aruande salvestamine b) Ava oma asutuse aruannete (reports) kataloog järgnevalt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> oma valitsemisala täht -> oma asutuse kood -> reports • Nt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> G -> G60 -> reports c) Oma asutuse reports kaustas klõpsa akna ülemisel tööriistareal New Folder ikoonile Joonis 36. Uue kausta loomine d) Omista uue kausta nimeks Koolitus ja vajuta kinnituseks Enter klahvi e) Ava Koolitus kaust, et salvestada sinna uue aruande põhi f) Omista aruandele Name lahtrisse nimi, mis sisaldab järgnevaid tunnuseid: • asutuse kood, • aruande nimi (Sisend ja väljund ning planeerimistasandid), • periood (2019-2023), • oma initsiaalid (kasutada juhul, kui ühest asutusest koostavad sama aruannet mitu kujundajat)  Nt: G60 Sisend ja väljund ning planeerimistasandid 2019-2023 AA g) Klõpsa Save 4. Peida andmeväljad, mida järgnevate ülesannete käigus aruande koostamisel ei kasuta a) Ava Data sakk Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 24 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Klõpsa Options ikoonile ning vali Show or Hide Items Joonis 37. Andmeväljade peitmine andmete loendist (1) Andmete peitmiseks liigutatakse andmeid parempoolse (peitmata andmed) ja vasakpoolse (peidetud andmed) kasti vahel. Joonis 38. Andmeväljade peitmine andmete loendist (2) c) Aktiveeri parempoolne aken ja vajuta Joonis 39. Andmeväljade peitmine andmete loendist (3) d) Aktiveeri vasakpoolne aken ja vajuta või topelt klikk atribuudil. • PeriodId aasta • S9PRTEG programmi_tegevus • PeriodId kuu • S9PTEEN pohiteenus • PeriodId kvartal • S9TEENUS teenus • PeriodId poolaasta • S9TUV tulemusvaldkond • S2KONTO kahekohaline • ScenarioId scenario2 • S9ME meede • ScenarioId top_scenario • S9PR programm • cost e) Klõpsa OK Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 25 Versioon seisuga 12.01.2021 f) Peaks tekkima Data saki alla järgnev vaade: Joonis 40. Nähtavale jäetud andmeväljad g) Tehtud töö salvestamiseks klõpsa üleval paremas nurgas tööriistareal Save report ikoonile Joonis 41. Aruande salvestamine Ülesande lõpp Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 26 Versioon seisuga 12.01.2021 2.6. Aruande objektid 2.6.1. Mis on aruande objektid? Aruande objektid Aruande objektid (Report Objects) võimaldavad kuvada andmeid aruande koostaja valitud viisil. SAS VA aruande koostamise moodulis on valik erinevat tüüpi aruande objekte, mis võimaldavad visualiseerida mistahes struktureeritud andmekogumeid. Aruande objekt tuleks valida vastavalt andme(te) tüübile ning andme(te) kuvamise eesmärgile – millisel viisil soovitakse aruande vaatajale informatsiooni esitleda. Tulenevalt kasutamise eesmärgist võib sama informatsiooni esitada erineval viisil. Aruande objektid asuvad aruande koostamise mooduli vasakpaanis objektide (Objects) saki all. Aruande koostamisel valitakse esmalt lõuendile sobilik aruande objekt ning seejärel paigutatakse andmed (Data) aruande objektile. Aruande objektide grupid Aruande koostamise moodulis on aruande objektid grupeeritud järgnevalt (vt lähemalt Tabel 4): 1. tabelid (Tables), 2. diagrammid (Graphs), 3. filtrid (Controls), 4. analüütika (Analytics), 5. konteinerid (Containers) ja 6. muud objektid (Content). Objektide nimetused ja seletused on kirjeldatud järgnevas tabelis. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 27 Versioon seisuga 12.01.2021 Tabel 4. Aruande objektid Ikoon Objekt (inglise k) Objekt (eesti k) Lühiseletus Tables / Tabelid Risttabelis saab kirjeldada mitme muutuja väärtuste lõikumist läbi ühe või mitme mõõdiku. Nt saab risttabeli veergudes kajastada aastaid (muutuja 1 väärtused), ridades teenuseid (muutuja 2 väärtused) ning lahtrites Crosstab Risttabel maksumust eurodes (mõõdik 1). Risttabelis on võimalik muutujatena kasutada ka hierarhiaid (nt kontogrupi või planeerimistasandite hierarhia). Tabelisse saab lisada mistahes tüüpi andmeid (nii muutujad kui ka mõõdikud), mis paigutuvad aruande objektil List Table Tabel veergudesse. Mahukate andmete puhul suudab tabel kajastada maksimum 40 tuhat rida.11 Tabelisse pole võimalik hierarhiaid lisada. Graphs / Diagrammid Tulpdiagrammis saab visualiseerida muutujaga seotud kvantitatiivseid andmeid (mõõdikud), mis paigutuvad tulpadesse. Tulbad on võimalik paigutada vertikaalselt või horisontaalselt. Tulpdiagrammist saab luua kobar- ja Bar Chart Tulpdiagramm virntulpdiagramme, mis võimaldab grupeerida ühe muutuja väärtuseid teise muutuja väärtuste lõikes (nt asutuse (muutuja 1) osutatavate teenuste hinnad (mõõdik 1) kuude (muutuja 2) lõikes). Box Plot TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Bubble Change Plot TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Variatsioon hajuvusdiagrammist, kus andmepunktid märgitakse mullidega. Mulldiagrammis saab rakendada ka Bubble Plot Mulldiagramm kolmandat mõõdikut, mis määrab mulli suuruse. Butterfly Chart TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL 11 SAS, SAS Visual Analytics 7.5: User’s Guide [https://documentation.sas.com/?cdcId=vacdc&cdcVersion=7.5&docsetId=varef&docsetTarget=p07uif0jfvtijon0zgbm5hiaqip4.htm&locale=en] Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 28 Versioon seisuga 12.01.2021 Ikoon Objekt (inglise k) Objekt (eesti k) Lühiseletus Comparative Time TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Series Plot Correlation Matrix TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Dot Plot TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Sekundaarteljega Dual Axis Bar Chart Variatsioon tulpdiagrammist, millel on kaks mõõdikut: üks vasakpoolsel y-teljel ning teine parempoolsel y-teljel. tulpdiagramm Sekundaarteljega Dual Axis Bar-Line Variatsioon tulpdiagrammist ja joondiagrammist, mille üks mõõdik kajastub tulpadena ning teine mõõdik tulp- ja Chart joonena. Kasutusel on nii vasak- kui ka parempoolne y-telg. joondiagramm Sekundaarteljega Dual Axis Line Chart Variatsioon joondiagrammist, millel on kaks mõõdikut: üks vasakpoolsel y-teljel ning teine parempoolsel y-teljel. joondiagramm Dual Axis Time Sekundaarteljega Variatsioon aegtelgdiagrammist, millel on kaks mõõdikut: üks vasakpoolsel y-teljel ning teine parempoolsel y- Series Plot aegtelgdiagramm teljel. Mõõdupuu objekt võimaldab omavahel võrrelda tegelikke andmeid (mõõdik 1) eesmärkidega (mõõdik 2). Mõõdupuu pikkuse/laiuse määrab eesmärgiks seatud mõõdiku väärtus ning tegelik väärtus paigutub eesmärgiga võrreldavale joonele. Mõõdupuu alt on võimalik valida veel omakorda sobilik visuaal andmete kuvamiseks: • Täpp (Bullet) Gauge Mõõdupuu • Liugur (Slider) • Termomeeter (Thermometer) • Osutinäidik (Dial) • Spidomeeter (Speedometer) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 29 Versioon seisuga 12.01.2021 Ikoon Objekt (inglise k) Objekt (eesti k) Lühiseletus Võimaldab andmeid visualiseerida kaardil piirkonniti. Muutuja peab sisaldama geograafilist informatsiooni Mull- (Eesti suurim detailsusaste on maakond). Mull paigutub geograafilise piirkonna keskmesse. Mulli värvuse Geo Map kartodiagramm määrab üks lisatud mõõdik ning mulli suuruse teine lisatud mõõdik. Aruande koostajal on võimalik valida, milline mõõdik määrab värvi ning milline suuruse. Heat Map TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Histogram TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Key Value TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Joondiagramm võimaldab visualiseerida ühe või mitme mõõdiku dünaamikat lisatud muutuja väärtuste vahel. Line Chart Joondiagramm Muutujana on sobilik joondiagrammis kasutada perioode (nt kuud, kvartalid, aastad jmt), mis on ühtlaste intervallidega. Kasutades muutujana perioodi, on võimalik analüüsida lisatud mõõdikute trende/sesoonsust. Needle Plot TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Numeric Series Plot TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Sektordiagramm kirjeldab muutuja väärtuste osakaalu tervikust. Muutuja väärtuste osakaalu arvutamiseks on Pie Chart Sektordiagramm tarvis rakendada sobilikku mõõdikut. Praktikas ei soovitata sektordiagrammi enama kui 5–7 muutuja korral, kuna muutujad võivad moodustada eraldiseisvalt ebaolulise väärtuse ning diagrammi loetavus väheneb. Hajuvusdiagrammi võib teisti nimetada xy-diagrammiks ja punktdiagrammiks. Hajuvusdiagrammil on kaks Scatter Plot Hajuvusdiagramm mõõdiku telge: horisontaaltelg (x-telg) ja vertikaaltelg (y-telg). Mõlema telje väärtused kombineeritakse üheks andmepunktiks diagrammis. Schedule Chart TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 30 Versioon seisuga 12.01.2021 Ikoon Objekt (inglise k) Objekt (eesti k) Lühiseletus Step Plot TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Variatsioon tulpdiagrammist, kus ühe muutuja kohta saab sisestada kaks mõõdikut: näiteks tegelikud näitajad Sihtidega Targeted Bar Chart ning eesmärgid. Tegelikud andmed paigutuvad tulpadesse ning eesmärgid tulpade kohale joonena (võivad tulpdiagramm sõltuvalt andmetest paigutuda ka tulba sisse või isegi alla). Aegteljega diagramm on üsna sarnane joondiagrammile. Oluliseks erinevuseks kahe diagrammi vahel on see, et aegtelje diagrammi x-teljel peab kasutama kuupäeva (Date) formaadiga andmeid. Tavalise joondiagrammi puhul Time Series Plot Aegtelgdiagramm on võimalik kasutada nii periood tüüpi andmeid kui teisi muutujaid. Objekt võimaldab aegtelge nihutada ning esile tuua kitsama perioodi. Puukaart visualiseerib andmeid nelinurksete kastidena. Iga kast esindab üht muutuja väärtust. Kasti värvuse Treemap Puukaartdiagramm määrab üks lisatud mõõdik ning kasti suuruse teine lisatud mõõdik. Aruande koostajal saab valida, milline mõõdik määrab värvi ning milline kasti suuruse. Vector Plot TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Kaskaaddiagramm on teisisõnu progressiivne tulpdiagramm, mis näitab, kuidas mõõdiku algne väärtus erinevate Waterfall Chart Kaskaaddiagramm muutujate lõikes suureneb või väheneb. Esimene tulp on algväärtus ning iga järgnev tulp algab sealt, kus eelnev on lõppenud. Tulba pikkus ning suund viitab muutuse suurusele ning tüübile (positiivne või negatiivne muutus). Word Cloud TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Controls / Filtrid Nupuriba sisaldab kõiki muutuja väärtuseid nuppudena, milles korraga on võimalik langetada üks valik. Sobib Button Bar Nupuriba kasutamiseks andmete puhul, millel on väike hulk erinevaid väärtuseid (nt asutuse tunnused). Vältida andmeid, millel on pikad nimetused. Rippmenüü sisaldab kõiki muutuja väärtuseid loendis, milles korraga on võimalik langeta üks valik. Loend Drop-down List Rippmenüü avaneb rippmenüüle klõpsates. Sobib kasutamiseks, kui on suur hulk erinevaid väärtuseid. Sobib kasutamiseks nii aruande sisus kui ka filtriribadel. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 31 Versioon seisuga 12.01.2021 Ikoon Objekt (inglise k) Objekt (eesti k) Lühiseletus Loend kuvab kõiki muutuja väärtuseid loendina, milles korraga on võimalik langetada mitu valikut. Väärtuse valimiseks tuleb lisada väärtuse ees oleva kasti sisse linnuke. Sobib kasutamiseks andmete puhul, millel on väike List Loend hulk erinevaid väärtuseid. Sobib kasutamiseks enamasti vaid aruande sisus. Filterkonteinerisse lisatud loendit saab kasutada filterribadel. Liugur võimaldab joonel sobilikke vahemikke libistada. Valitud vahemik filtreerib seotud objektide/lehekülgede Slider Liugur andmeid. Sobib kasutamiseks nii aruande sisus kui ka filtriribadel. Sobib kõige paremini perioodide puhul. Tekstiväljaga otsinguriba, mis kuvab vaid otsingu märksõna vasteid ning milles korraga on võimalik langetada Text Input Otsingumootor üks valik. Sobib muutujate puhul, kus kasutaja võib soovida otsida väärtuseid märksõna järgi. Analytics / Analüütika Decision Tree TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Forecasting TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Network Analysis TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Path Analysis TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Text Topics TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Containers / Konteinerid Presision Container TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 32 Versioon seisuga 12.01.2021 Ikoon Objekt (inglise k) Objekt (eesti k) Lühiseletus Konteinerisse on võimalik lisada vaid filter tüübi aruande objekte (sh ka loendit). Konteinerit saab rakendada Prompt Container Filterkonteiner aruande kõikidel tasanditel. Konteinerisse lisatud objektid on võimalik paigutada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Konteiner, millesse lisatud aruande objektid paigutuvad vertikaalselt üksteise alla. Kõik lisatud objektid on Scrolling Container Vertikaalkonteiner korraga nähtavad. Kui konteineris on palju objekte, siis konteineri paremale küljele tekib kerimisriba, et liikuda konteineris üles ja alla. Konteiner, millesse lisatud aruande objektid paigutuvad üksteise taha. Korraga kuvatakse ühte aruande objekti. Stacking Container Virnkonteiner Teis(t)e konteineris oleva(te) objekti(de) nägemiseks on võimalik rakendada konteinerisisest nupuriba, mis võimaldab liikuda erinevate objektide vahel. Konteiner, millesse lisatud aruande objektid paigutuvad horisontaalselt teineteise kõrvale. Kõik lisatud objektid Horisontaal- Standard Container on korraga nähtavad. Kui konteineris on palju objekte, siis konteineri alumisele küljele tekib kerimisriba, et konteiner liikuda konteineris paremale ja vasakule. Other / Muu Image Pilt Võimaldab laadida aruandesse pilte (nt asutuse logo). Talletatud Stored Process Võimaldab laadida aruandesse SAS-i manuskoode, mida hoiustatakse SAS-i serveril. protseduur Tekstivälja saab kasutada vabas vormis teksti kirjutamisel (nt aruande sissejuhatav tekst, aruande koostaja Text Tekstiväli kontakt). Tekstivälja saab lisada dünaamilise teksti, mis muutub dünaamiliselt filtrite rakendamisel või aruande värskendamisel. Web Content TÄIENDAMISEL TÄIENDAMISEL Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 33 Versioon seisuga 12.01.2021 2.6.2. Aruande objektide lisamine Aruande objekti saab aruande lõuendile lisada mitmel viisil: a) Aktiveeri aruande objektide loendis sobilik objekt, tiri ta lõuendile ning lase lahti (drag-and-drop). b) Tee arvutihiirega sobiliku objekti peal objektide loendis topeltklõps. Aruande objekt paigutub lõuendile automaatselt. Vajadusel saab tirides lõuendile lisatud objekti ümber paigutada. c) Sobiva objekti peal parema hiirenupu alt saab valida, kas objekt läheb uuele leheküljele (Add to new page) või töölehele (Add to current page) Osa aruande objekte vajavad täiendavaid lisaliigutusi: • Konteineri (container) kasutamisel tuleb konteinerisse tirida sobilikud aruande objektid. • Pilt (image) aruande objekti lisamisel on tarvis laadida aruandesse sobilik pilt, seadistada pildi suurus ning kohtspikri12 (tooltip) sisu. • Talletatud protseduuri (stored process) lisamisel on tarvis laadida aruandesse sobilik SAS Stored Process, mis asub kas Workpace või Stored Process serveril. 2.6.3. Aruande objekti rollid Selleks, et aruande lõuendil visualiseerida andmeid on tarvis nii aruande objekte kui ka andmeid. Aruande objekt määrab andmete esitlusviisi ning andmed annavad aruande objektile sisu. Aruannet kujundades tuuakse lõuendile esmalt sobilik aruande objekt ning seejärel lisatakse objektile andmed. SAS VA pakub andmete visualiseerimiseks mitmeid erinevaid aruande objekte (vt meenutuseks Tabel 4). Selleks, et valitud aruande objekt kuvaks andmeid on tarvis ta sobilike andmeväljadega sisustada. Iga aruande objekt on enda jaoks sobilikud andmetüübid (muutujad ja mõõdikud) kirjeldanud rollidena, mis paiknevad objekti parempaani rollide (Roles) saki all. Roll määrab, kuidas kindlat andmevälja aruande objektis kasutatakse. Osa rolle on kohustuslikud ning osa vabatahtlikud. Sõltuvalt aruande objektist võib kohustuslike muutujate ja mõõdikute arv erineda. Samuti on tarvis mõningate objektide puhul kasutada kindlat tüüpi muutujat, näiteks kartodiagrammide puhul on vajalik kasutada geograafilist muutujat ning aegtelgdiagrammis perioodilist (kuupäev ja kellaaeg tüüp) muutujat. Aruande objekt kuvab andmeid alles siis, kui kõik tema kohustuslikud rollid on täidetud. Risttabeli rollidesse on lisatud kaks muutujat ja üks mõõdik. Muutujad on paigutatud veergudesse (columns) ja ridadesse (rows). Pane tähele, et risttabelis on kasutatud muutujaid hierarhiana. Täpsemalt on hierarhiatest kirjas peatükis 2.8 lk 51. 2.6.4. Arvutuslikud muutujad ja mõõdikud Arvutuslikud mõõdikud ja muutujad on aruande koostaja poolt loodud andmeväljad, mille väärtused baseeruvad valemil. Valem koosneb ühest või mitmest funktsioonist ning alusandmetest. Arvutuslik andmevälja tüüp võib olla muutuja, perioodiline muutuja või mõõdik (vt meenutuseks Tabel 3. Alusandmete tüübid lk 21). Arvutuslike andmeväljade loomine võib tekkida olukorras, kus ühes andmeväljas on soov kuvada andmeid kujul, mis on võimalik tuletada olemasolevate andmete ning funktsioonide koosmõjul. Arvutusliku andmevälja valemi loomine on tavakasutajale võrdlemisi kasutajasõbralikuks loodud (visualiseerimismeetod). Aruande koostaja saab tirida valemi koostamise lõuendile sobilikud funktsioonid ning paigutada neisse vajalikud andmed tiri ja langeta (drag and drop) tehnikat kasutades. Sel viisil loodud valem on kujutatud järgneval joonisel. 12 Kohtspikker ilmub nähtavale, kui liikuda kursoriga aruande objekti peale. Kohtspikker kuvab lisainformatsiooni aruande objektis paiknevate andmete kohta, mis ei pruugi objekti tavavaates nähtavad olla. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 34 Versioon seisuga 12.01.2021 Joonis 42. Arvutusliku andmevälja valem visuaalsel kujul Arvutuslik andmevälja valem on võimalik luua ka koodina. Sellisel juhul peab aruande koostaja tundma SAS-i programmeerimise keelenõudeid. Siin dokumendis programmeerimist koodi kirjutamise teel ei kirjeldata, peamiselt kasutatakse visualiseerimismeetodit kuna viimane on eriväljaõppeta kasutajatele lihtsamini omandatav. Küll aga koolitusülesandes kirjeldatakse, kuidas kopeeritud valemi koodi rakendada uue arvutusliku andmevälja loomiseks. Joonis 43. Arvutusliku andmevälja valem koodi kujul Iga visuaalsel kujul loodud valemi puhul loob tarkvara taustal valemi ka koodi kujul ning vastupidi. Valemi koodi on võimalik kopeerida ning rakendada teiste arvutuslike valemite loomisel. Arvutusliku andmevälja loomine Ava vasakpaanis andmete (Data) sakk -> New Data Item -> Calculated Item. Joonis 44. Arvutusliku andmevälja loomine (1) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 35 Versioon seisuga 12.01.2021 Lisa avanenud aknas uuele arvustuslikule andmeväljale sobilik nimetus Name lahtrisse. Joonis 45. Arvutusliku andmevälja loomine (2) Vali Result type rippmenüüst arvutusliku muutuja andmevälja tüüp a. Character – tekstiline, muutuja b. Date – kuupäev c. Datetime – kuupäev ja kellaaeg d. Numeric – numbriline, mõõdik e. Aggregated Measure – arvutuslik muutuja Joonis 46. Arvutusliku andmevälja loomine (3) Arvutusliku andmevälja loomiseks tiri valemi lõuendile (hall ala) sobilikud funktsioonid (Operators) ning seejärel andmed (Data Itsems). Koodiga valemi loomiseks klõpsa Text sakile. Kui sobilik valem on valmis, siis klõpsa OK nupule. Valemi koostamisel pööra tähelepanu valemi teadetele, mis annavad märku võimalikest puudustest. Nt kui valemi kopeerimisel jäetakse sulg välja, siis ilmub selle kohta valemi teade ning sulg tuleb kas käsitsi ise juurde lisada või kopeerida valem täies ulatuses uuesti. Korrektse valemi puhul valemi teated puuduvad ning valemi salvestamiseks aktiveerub OK nupp. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 36 Versioon seisuga 12.01.2021 Joonis 47. Arvutusliku andmevälja loomine (4) 2.6.5. Agregeeritud mõõdikud Agregeeritud mõõdik on sarnaselt arvutuslikule mõõdikule samamoodi aruande koostaja poolt loodud andmeväli, mis baseerub valemil. Mõõdikute erinevuseks on see, et arvutuslik mõõdik arvutab alustabeli väärtuseid ridade lõikes ning agregeeritud mõõdik veergude lõikes. Järgneval joonisel on ühe teenuse esma- ja järelkontrollide arv kokku liidetud nii arvutusliku mõõdiku kui ka agregeeritud mõõdikuna. Agregeeritud mõõdik sisaldab läbivalt perioodide (antud näitel kalendrikuud) ülest kontrollide arvu summeerituna. Joonis 48. Arvutusliku ja agregeeritud mõõdiku võrdlus Agregeerituid mõõdikuid on võimalik arvutada kahel viisil: 1. Grupi lõikes (by group ) – arvutab agregeeritud väärtuse igale andmeväljale (n-ö grupi ulatuses). 2. Kogu aruande objekti ulatuses (for all) – arvutab agregeeritud mõõdiku kogu aruande objekti ulatuses. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 37 Versioon seisuga 12.01.2021 Järgneval joonisel on näha, et grupi lõikes arvutatud agregeeritud mõõdik arvutab väärtused kuude lõikes, nii nagu seda teeb ka arvutuslik mõõdik. Joonis 49. Agregeeritud mõõdikute erinevad arvutusviisid Agregeeritud mõõdikut on soovituslik rakendada siis, kui aruande objektil soovitakse presenteerida üldiseid andmeid. Agregeeritud mõõdik on vajalik luua olukorras, kus omavahel soovitakse arvutada varasemalt loodud arvutuslikke mõõdikuid, mis sisaldavad tingimuslikke valemeid (nt IF…ELSE). Agregeeritud mõõdiku loomine Ava vasakpaanis andmete (Data) sakk -> New Data Item -> Calculated Item-> Result Type-> Aggregated measure. Joonis 50. Agregeeritud mõõdiku loomine (1) Lisa avanenud aknas uuele agregeeritud mõõdikule sobilik nimetus Name lahtrisse. Joonis 51. Agregeeritrud mõõdiku loomine (2) Sarnaselt arvutusliku andmevälja puhul tiri valemi lõuendile (hall ala) agregeeritud mõõdiku loomiseks sobilikud funktsioonid ning seejärel andmed. Koodiga valemi loomiseks klõpsa Text sakile. Valemisse Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 38 Versioon seisuga 12.01.2021 lisatud andmeväljade puhul vali, kas väärtused arvutatakse gruppide lõikes (_ByGroup_) või kogu aruande objekti ulatuses (_ForAll_). Kui sobilik valem on valmis, siis klõpsa OK nupule. Joonis 52. Agregeeritud mõõdiku loomine (3) 2.7. Filtrid 2.7.1. Filtrite tüübid Filtrite üldine tutvustus Andmete filtreerimise vajadus võib tuleneda mitmest tegurist, mille peamine eesmärk on muuta aruandes kuvatav informatsioon aruande vaatajale lihtsamini kasutatavaks. Aruanne on hästi loetav siis, kui ta sisaldab vaid vajalikku informatsiooni, kuid loob võimalusi aruande vaatajal näha andmeid mitmes erinevas vaates ning seoses teiste andmetega. Andmete filtreerimiseks aruandes on neli võimalust: 1. Filter tüüpi aruande objektide rakendamine lõuendi filtriribadel (nähtav filter). 2. Aruande objektidel peidetud filtrite rakendamine (peidetud filter). 3. Interaktsioonide loomine (osaliselt nähtav filter). Järgnevas peatükis käsitletakse esimest kolme võimalust. Interaktsioonide loomisest on lähemalt juttu eraldi peatükis (vt Interaktsioonid ptk 2.10 lk 67). Filter tüüpi aruande objektide rakendamine lõuendi filtriribadel Aruandes on kaks tasandit, millele lisatud filter tüüpi aruande objektid filtreerivad nende alla kuuluvaid aruande tasandeid (vt meenutuseks Aruande koostamise mooduli tutvustus ptk 2.3.3 lk 14). Lehekülje ja aruande filtriribale on võimalik lisada mistahes erinevaid filtri tüüpe v.a. loend filter. Lisaks filtritele on filtriribale võimalik tuua filtrikonteiner, millesse on võimalik lisada vähemalt üks filter sh ka loend tüüpi filter. Filtriribadele lisatud filtrid on nähtavad aruande vaatajale ja ta saab neid vastavalt vajadusele rakendada. Enne filtri lisamist mõtle hoolikalt läbi, mis on antud filtri eesmärk ning kas see tuleks lisada lehekülje või aruande filtriribale. Vali sobilik filtri tüüp vastavalt kasutamise eesmärgile, mugavusele ja võimalustele (vt lähemalt erinevate filtrite kirjeldusi ning soovitusi kasumiseks Tabel 4 lk 28). Täiendavalt on filtreid võimalik paigutada ka lõuendi sisuosale, kuid sellisel juhul tuleb filter aktiviseerida interaktsioonide (linkimine) abil. Aruande objektidel peidetud filtrite rakendamine Peidetud filtrite rakendamine võimaldab aruande vaatamise moodulis näha aruande objektil juba filtreerituid andmeid. Selline vajadus võib ilmneda olukorras, mil aruande objektil kuvatavad andmeväljad sisaldavad väärtuseid ei soovita või pole sobilik aruande vaatajale kuvada. Peidetud filtreid on võimalik lisada vaid ühele aruande objektile korraga, ent ühele objektile on võimalik rakendada korraga mitu erinevat filtrit. Aruande objektile lisatud peidetud filtreid saab hallata aruande koostamise moodulis. Peidetud filtreid saab lisada aruande objektile aruande koostamise mooduli parempaanis filtrite (Filters) saki all. Peidetud filtri lisamiseks toimi järgnevalt: Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 39 Versioon seisuga 12.01.2021 Vali lõuendil aktiivseks aruande objekt, millele soovid lisada peidetud filtri. Ava paremal menüüribal Filters sakk. Joonis 53. Peidetud filtri lisamine (1) Vali New Filter ning vali rippmenüüst andmeväli, mida soovid filtreerida. Vastavalt andmetüübile tekib automaatselt filter. Joonis 54. Peidetud filtri lisamine (2) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 40 Versioon seisuga 12.01.2021 Filtri muutmiseks või mugandamiseks Joonis 55. Peidetud filtri täiendamine(1) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 41 Versioon seisuga 12.01.2021 2.7.2. Ülesanne: Kulumudeli sisend ja väljund tabelites 1. Jätkame ülesande 2.4.3. järgselt aruande valmistamist 2. Lisa lõuendile 2 tabelit ning omista neile nimetused a) Ava vasakpaanis Objects sakk b) Vali aktiivseks List Table (tabel) ning tiri see lõuendile c) Teise tabeli lisamiseks aktiveeri vasakust paanist uuesti List Table ning tiri see lõuendile varasemalt lisatud tabeli kõrvale järgmiselt (sinised ribad üleval, vasakul, paremal ja all ääres): Joonis 56. Objektide paigutamine aruande koostamise lõuendil d) Hoia lõuendil aktiivsena vasakpoolset tabelit e) Ava menüül Options sakk f) Kirjuta Object jaotises Name lahtrisse Tabel (sisend) g) Vali Title sektsioonist Custom Title ning kirjuta tekkinud lahtrisse Sisend h) Sulge klikkides Options sakil i) Tee topelt klikk Sisend nimele tabelis ja tee meelepärased vormingud Joonis 57. Objektile nime ja pealkirja omistamine ning vormindamine Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 42 Versioon seisuga 12.01.2021 j) Omista parempoolsele tabelile järgnevad tunnused: • Name: Tabel (väljund) • Title: Väljund • Kirjalaadiks poolpaks kiri k) Salvesta 3. Lisa andmed Sisend tabelisse a) Ava vasakpaanist Data sakk b) Tiri Sisend tabelisse järgnevad andmeväljad: • S2KONTO kahekohaline • cost c) Salvesta 4. Tee cost mõõdikust duplikaat ning anna duplikaadile nimeks Summa a) Vali vasakpaani Data saki alt cost aktiivseks b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (cost(1)) d) Vajuta paremale äärele tekkivaid noolekesi Joonis 58. Duplikaadi andmete muutmine e) Andmevälja omaduste jaotises all vasakus nurgas kirjuta Name rea lahtrisse Summa f) Vajuta Enter klahvi g) Tiri Summa andmeväli Sisend cost veeru kõrvale h) Salvesta 5. Muuda Summa andmevälja vormindust a) Aktiveeri vasaku paani Data saki alt Summa mõõdik b) Vajuta Edit properties Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 43 Versioon seisuga 12.01.2021 c) Andmevälja omaduste jaotises (asub all vasakus nurgas) klõpsa Format rea lahtri peale (mis kannab antud hetkel tunnust Numeric) Joonis 59. Summa mõõdiku vorminduse muutmine d) Vali avanenud aknas vorminduseks Euro ning veendu, et komakohtade arvuks Decimals menüüs oleks 0 (null) Joonis 60. Komakohtade arvu muutmine e) Klõpsa OK f) Salvesta 6. Eemalda Sisend tabelist cost veerg a) Navigeeri hiirega Sisend tabeli cost veeru päisele Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 44 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Tee parem hiireklõps ja vali Remove cost 7. Lisa andmed Väljund tabelisse a) Tiri Väljund tabelisse järgnevad andmeväljad: • S9PTEEN pohiteenus • Summa b) Salvesta 8. Lisa Sisend ja Väljund tabelile summa kokku rida a) Aktiveeri Sisend tabel b) Ava Options sakk c) Total jaotises lisa linnuke Totals kasti sisse d) Eemalda linnuke Show labels for totals kastist e) Aktiveeri Väljund tabel f) Lisa linnuke Show totals kasti sisse g) Eemalda linnuke Show labels for totals kastist h) Salvesta 9. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Vali ülevalt vasakust nurgast -> View report b) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 61. Kulumudeli sisend ja väljund aruande vaatamise moodulis (1) 10. Jätka aruande täiendamist aruande koostamise moodulis a) Aruande koostamise moodulisse navigeerimiseks klõpsa aruande paremal üleval More options ikoonile (3 täppi) b) Vali Edit report 11. Töötle ja lisa täiendavad andmed Sisend ja Väljund tabelisse a) Aktiveeri vasaku paani Data jaotisest PeriodId aasta b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate Data Item c) Aktiveeri duplikaat (PeriodId aasta (1)) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 45 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Andmevälja omaduste jaotises kirjuta Name rea Value lahtrisse Aasta e) Vajuta Enter klahvi f) Loo järgnevad duplikaadid: Tabel 5. Andmete dubleerimine ja ümbernimetamine (1) Originaal andmevälja nimetus Duplikaat andmevälja nimetus PeriodId kuu Kuu PeriodId kvartal Kvartal PeriodId poolaasta Poolaasta ScenarioId scenario2 Alamstsenaarium ScenarioId top_scenario Põhistsenaarium g) Lisa Aasta andmeväli Sisend ja Väljund tabeli esimeseks veeruks h) Lisa Põhistsenaarium andmeväli Sisend ja Väljund tabeli teiseks veeruks i) Salvesta 12. Lisa lehekülje filtriribale rippmenüü ning sisusta filter Aasta andmevälja väärtustega a) Ava vasakpaanist Objects sakk b) Controls jaotisest vali aktiivseks Drop-Down List (rippmenüü) ning tiri ta lehekülje filtririba tasandile järgnevalt (sinine riba üleval ääres). Vajadusel aktiveeri lehe sakil Expand page controls: Joonis 62. Rippmenüü filtri lisamine aruande lehekülje filtririba tasandile c) Tiri vasakpaani Data saki alt Aasta andmeväli rippmenüü filtrisse d) Salvesta 13. Lisa lehekülje filtriribale nupuriba ning sisusta filter Põhistsenaariumi andmevälja väärtustega a) Ava vasakust paanist Objects sakk b) Controls jaotisest aktiveeri Button Bar (nupuriba) ning tiri see lehekülje filtririba tasandile Aasta rippmenüü kõrvale c) Ava Data sakk d) Tiri Põhistsenaarium andmeväli nupuribale Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 46 Versioon seisuga 12.01.2021 e) Salvesta 14. Eemalda sagedusnäitajad lisatud filtritest a) Vali aktiivseks Aasta filter b) Ava Roles sakk c) Klõpsa Frequency lahtrile d) Vali Remove Frequency e) Vali aktiivseks Põhistsenaarium filter f) Klõpsa Roles saki all Frequency g) Vali Remove Frequency h) Salvesta 15. Muuda aruande lehekülje nimi a) Klõpsa aruande lehekülje Page 1 saki peale b) Ava paremas paanis Options sakk c) General jaotises kirjuta Name lahtrisse Kulumudeli sisend ja väljund d) Vajuta Enter klahvi e) Salvesta 16. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis 17. Jätka aruande koostamisega 18. Kustuta Summa mõõdik a) Vali vasaku paani Data saki alt aktiivseks Summa b) Tee parem hiireklõps ja vali Delete Data Item c) Klõpsa Yes d) Salvesta 19. Loo uus arvutuslik mõõdik, mis kajastab täitmise kulusid vastandmärgiga Kui põhistsenaarium on Tegelik, siis „cost“ on miinusmärgiga, teiste stsenaariumide puhul on „cost“ plussmärgiga13 a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item -> Calculated item b) Avaneb aken c) Kirjuta Name lahtrisse Summa d) Veendu, et Result type oleks Numeric Joonis 63. Valemi väljundiks on numbriline andmeväli e) Operators sakist ava Boolean jaotis klõpsates selle ees olevale noolele f) Vali aktiivseks IF ELSE valem ning tiri see lõuendile g) Ava Operators sakist Comparison jaotis 13 Mõõdikut täiendatakse lisatingimustega järgnevate ülesannete käigus. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 47 Versioon seisuga 12.01.2021 h) Vali aktiivseks x=y võrdus ning tiri see lõuendil oleva valemi IF rea condition lahtrisse järgnevalt: Joonis 64. IF valemi loomine (1) i) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 65. IF valemi loomine (2) j) Kirjuta Data Items otsingumootorisse Põhistsenaarium k) Vali Põhistsenaarium muutuja aktiivseks ning tiri see IF rea esimesse number lahtrisse järgnevalt: Joonis 66. IF valemi loomine (3) l) Peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 67. IF valemi loomine (4) m) Kirjuta IF real text string lahtrisse Tegelik ning vajuta Enter klahvi n) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 686. IF valemi loomine (5) o) Ava Operators jaotisest Numeric (simple) kataloog Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 48 Versioon seisuga 12.01.2021 p) Vali aktiivseks -x valem ning tiri see lõuendil oleva valemi RETURN rea number lahtrisse järgnevalt: Joonis 69. IF valemi loomine (6) q) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 70. IF valemi loomine (7) r) Kirjuta Data Items otsingumootorisse cost s) Vali cost mõõdik aktiivseks ning tiri see RETURN rea number lahtrisse t) Tiri cost mõõdik ka ELSE rea number lahtrisse u) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 71. IF valemi loomine (8) v) Klõpsa OK w) Salvesta 20. Muuda uue arvustusliku mõõdiku formaati ning lisa see Sisend ja Väljund tabeli viimaseks veeruks a) Vali vasakpaani Data saki alt aktiivseks Summa -> Edit properties b) Andmevälja omaduste jaotises klõpsa Format rea pliiatsi ikooni peale (lahtri väärtus on hetkel Comma) c) Vali vorminduseks Euro d) Vali Decimals lahtris komakohtade arvuks 0 e) Klõpsa OK f) Tiri Summa mõõdik Sisend ja Väljund tabeli viimaseks veeruks g) Salvesta 21. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 49 Versioon seisuga 12.01.2021 22. Peaks avanema järgnev vaade: Joonis 72. Kulumudeli sisend ja väljund aruande vaatamise moodulis (2) 23. Vaata lahendust Sisend ja väljund ning planeerimistasandid aruanne Joonis 73. G99 Sisend ja väljund ning planeerimistasandite aruanne lahendus Ülesande lõpp Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 50 Versioon seisuga 12.01.2021 2.8. Hierarhiad 2.8.1. Mis on hierarhia? Hierarhia on kogum muutujatest, mis on paigutatud erinevatele tasanditele. Tavaliselt paigutatakse hierarhia ülemisele tasandile muutuja väärtused, mis on üldisemad, ning alumisele tasandile muutuja väärtused, mis on detailsemad. Hierarhia on võimalik luua ka erinevat tüüpi muutujate väärtustest, millel muidu puudub hierarhiline seos üldisemalt detailsemale. Aruande koostaja võib luua hierarhia mistahes muutujatest ning järjestada nad sobilikul/vajalikul viisil. Hierarhia annab kasutajale võimaluse aruande objektil n.-ö. puurida sisse (drill-down), et näha detailsemaid andmeid (sobib näiteks hästi teenuste omahinna analüüsiks). Hierarhia käitub aruande objektil muutujana ning teda võib kasutada mitmetel erinevatel aruande objektidel, kuid mitte kõigil. Näiteks tabelis ning filter tüüpi aruande objektis sisse puurimise funktsioon puudub ning see välistab ka hierarhiate kasutamise neis. Hierarhia loomine Enne hierarhia loomist mõtle, millised muutujad soovid hierarhiasse lisada ning milline on nende järjekord hierarhias – milline muutuja on esimesel tasandil ning milline viimasel. Jäta meelde, et hierarhiaid saab muuta, sh muutujaid lisada, eemaldada ning hierarhias ümber paigutada. Ava vasakpaanis andmete (Data) sakk -> New data item-> Hierarchy. Joonis 74. Hierarhia loomine (1) Avanenud aknas omista uuele hierarhiale sobilik nimetus Name lahtris. Hea nimetus viitab hierarhia sisule. Joonis 75. Hierarhia loomine (2) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 51 Versioon seisuga 12.01.2021 Vali Available items jaotisest sobilikud muutujad, mida soovid kasutada hierarhias. Muutuja lisamiseks hierarhiasse hoia muutuja aktiivsena ja klõpsa kahe jaotise vahel olevale noolele. Joonis 76. Hierarhia loomine (3) Hierarhiasse (Selected items) lisatud muutujate järjekorda on võimalik muuta jaotise kõrval olevate nooltega. Hoia muutuja aktiivsena ning klõpsa kõrval olevale noolele, et liikuda hierarhias üles või alla. Joonis 77. Hierarhia loomine (4) Kui hierarhias sisalduvad muutujad ja nende järjekord ning hierarhia nimi on sobilik, siis klõpsa OK. Joonis 78. Hierarhia loomine (5) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 52 Versioon seisuga 12.01.2021 Loodud hierarhia lisandub Data saki alla Hierarchy kataloogi Joonis 79. Hierarhia loomine (6) 2.9. Kohandatud muutujad ja kohandatud järjekord 2.9.1. Mis on kohandatud muutuja? Aruande koostamise moodulis on võimalik luua muutujast uus kohandatud muutuja, mis kirjeldab originaal muutujas olevaid väärtuseid sobilikul viisil. Kohandatud muutuja sobib luua olukorras, kus olemasoleva muutuja väärtuseid on tarvis mingil moel grupeerida (nt töötajate grupeerimine ametikoha gruppidesse). Samuti sobib luua kohandatud muutuja olukorras, mil olemasoleva muutuja väärtustele soovitakse anda teistsugused nimetused (nt töötajate ametikoha koodide nimetamine ametikoha nimetusteks) ehk andmeid teisendada. Kohandatud muutuja loomisel peab aruande koostaja mõtlema välja sobilikud väärtused, mida kohandatud muutuja peab endas sisaldama. Aruande koostaja poolt loodud kohandatud muutuja väärtuseid kutsutakse teisisõnu ka siltideks (labels), kuna uute väärtustega sildistatakse mõne olemasoleva muutuja väärtuseid. Kohandatud muutuja loomine Ava vasakpaanis andmete (Data) sakk -> New data item-> Custom Category. Joonis 80. Kohandatud muutuja loomine (1) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 53 Versioon seisuga 12.01.2021 Vali avanenud akna rippmenüüst sobilik muutuja, mille väärtuste najalt soovid luua uue kohandatud muutuja. Joonis 81. Kohandatud muutuja loomine (2) Omista uuele kohandatud muutujale sobilik nimetus Name lahtris. Joonis 82. Kohandatud muutuja loomine (3) Tee topeltklõps parempoolses jaotises oleva „Value Group 1“ sildi peale nii, et tekstiväli muutuks aktiivseks. Kustuta nimi „Value Group 1“ ning kirjuta asemele soovitud sildi/väärtuse nimi. Joonis 83. Kohandatud muutuja loomine (4) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 54 Versioon seisuga 12.01.2021 Lisa uue loodud sildi alla sobilik(ud) väärtus(ed) vasakpoolsest jaotisest. Väärtuse lisamiseks sildi alla hoia silt paremas jaotises aktiivsena ning tee vasakpoolses jaotises olevale sobilikule väärtusele topeltklõps. Teine võimalus on väärtuse tirimine ja langetamine sildi alla. Joonis 84. Kohandatud muutuja loomine (5) Uue sildi lisamiseks klõpsa Add nupule ning omista sildile sobilik nimetus. Korda toimingut kuniks kõik vajalikud sildid on loodud ning väärtused nende alla lisatud. Joonis 85. Kohandatud muutuja loomine (6) Kui vasakusse jaotisesse jäävad väärtused, mida ei saa või ei soovita uue kohandatud muutuja jaoks sildistada, siis akna alumises jaotises on võimalik valida, kuidas käituda järelejäänud väärtustega: a. Group as … - järelejäänud väärtused grupeeritakse ühte gruppi, mille nimeks saab Other (inglise keeles „muud“). Grupi nime on võimalik muuta. Antud variant on vaikimisi seadistatud. b. Show as missing – näitab sildistamata väärtuseid uue kohandatud muutuja puuduvate väärtustena c. Show as is – näitab järelejäänud andmeid sellina, nagu nad on. Soovituslik valida. Kui kõik vajalikud seadistused on tehtud, siis kliki OK. Joonis 86. Kohandatud muutuja loomine (7) 2.9.2. Mis on kohandatud järjekord? Muutujas sisalduvate väärtuste järjekord aruande objektil on võimalik seadistada vastavalt muutuja või temaga seotud mõõdiku väärtuste järgi kasvavalt (ascending) või kahanevalt (decending). Muutuja väärtused kasvavalt on tähestikulises järjekorras (A-Y), kahanevalt on tähestikule vastand järjekorras (Y-A). Kui muutuja väärtuseid järjekorrastada läbi mõõdiku väärtuste, siis mõõdiku väärtused kasvavalt on väiksemast suuremani, kahanevalt suuremast väiksemani. Kui eelpool mainitud andmete kuvamise järjekord pole sobilik, siis on võimalus luua muutuja väärtustele uus kohandatud järjekord, mis paigutab muutujas olevad väärtused aruande koostajale sobilikku järjekorda. Kohandatud järjekord on võimalik luua mitmele erinevale muutujale. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 55 Versioon seisuga 12.01.2021 Kui muutujale luua uus kohandatud järjekord, siis pole võimalik sama andmevälja peal rakendada teist järjekorda. Kui tekib vajadus kasutada ühes muutujas mitut erinevat järjekorda väärtuste kuvamiseks (nt erinevates aruannetes), siis on võimalus luua muutujast duplikaat/duplikaadid, millele saab rakendada erinevaid kohandatud järjekordi. Kohandatud järjekorra loomine Vali vasakpaani Data saki alt aktiivseks muutuja, millele soovid luua uue kohandatud järjekorra. Tee tema peal parem hiireklõps ning vali Custom Sort. Joonis 87. Kohandatud järjekorra loomine (1) Lisa Category Data jaotises olevad muutuja väärtused sobilikus järjekorras kõrval olevasse Sorted Items jaotisesse. Väärtuste lisamiseks uude järjekorda hoia vasakpoolses jaotises sobilik väärtus aktiivsena ja klõpsa kahe jaotise vahel olevale noolele või tee topeltklikk. Joonis 88. Kohandatud järjekorra loomine (2) Parempoolses jaotises on võimalik lisatud väärtuste järjekorda muuta jaotise kõrval olevate nooltega. Hoia sobilik väärtus aktiivsena ning klõpsa kõrval olevale noolele, et liikuda kohandatud järjekorras üles või alla. Joonis 89. Kohandatud järjekorra loomine (3) Kui uus kohandatud järjekord on sobilik, siis kliki OK. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 56 Versioon seisuga 12.01.2021 2.9.3. Ülesanne: Planeerimistasandite hierarhia risttabelis 1. Ava Sisend ja väljund ning planeerimistasandite aruanne aruande koostamise moodulis 2. Lisa aruandele uus lehekülg a) Klõpsa lehekülgede saki real olevale plussmärgile Joonis 90. Aruandele uue lehekülje lisamine b) Navigeeri hiirega uue lehekülje saki peale c) Tee parem hiireklõps ja vali Rename page d) Kirjuta sakile Planeerimistasandite hierarhia e) Vajuta Enter klahvi f) Salvesta 3. Lisa lõuendile risttabel ja omista talle nimi a) Ava vasakpaanis Objects sakk b) Vali aktiivseks Crosstab (risttabel) ning tiri see lõuendile c) Hoia risttabel aktiivsena d) Ava parempaanis Options sakk e) Lisa objekti nimeks Risttabel (planeerimistasandid) Joonis 91. Aruande nime muutmine f) Lisa risttabeli pealkirjaks poolpaksus kirjas Planeerimistasandid g) Salvesta 4. Loo perioodide ja stsenaariumide hierarhia a) Ava vasakus paanis Data sakk b) Klõpsa New data item ikoonile ning vali Hierarchy c) Kirjuta Name lahtrisse Perioodid ja stsenaariumid d) Tee Available items jaotisest aktiivseks Aasta e) Klõpsa kahe jaotise vahel olevale noolele f) Tee Available items jaotisest aktiivseks Põhistsenaarium Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 57 Versioon seisuga 12.01.2021 g) Klõpsa noolele h) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 92. Perioodide ja stsenaariumide hierarhia loomine i) Valiku kinnitamiseks klõpsa OK 5. Lisa Perioodid ja stsenaariumid hierarhia ning Summa mõõdik risttabeli veergudesse a) Ava Data sakk b) Vali aktiivseks Perioodid ja stsenaariumid ning tiri hierarhia risttabeli veergudesse järgnevalt: Joonis 93. Perioodide ja stsenaariumide hierarhia lisamine risttabeli veergudesse Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 58 Versioon seisuga 12.01.2021 c) Lisa risttabelisse Summa mõõdik d) Salvesta 6. Loo planeerimistasandite duplikaadid a) Vali vasakpaani Data saki all aktiivseks S9TUV tulemusvaldkond b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate Data Item c) Aktiveeri duplikaat (S9TUV tulemusvaldkond (1)) d) Tee parem hiireklõps ja vali Rename Data Item e) Kirjuta New name lahtrisse Tulemusvaldkond f) Klõpsa OK g) Loo järgnevad duplikaadid: Tabel 6. Andmete dubleerimine ja ümbernimetamine (2) Originaal andmevälja nimetus Duplikaat andmevälja nimetus S9PR programm Programm S9ME meede Meede S9PRTEG programmi_tegevus Programmi tegevus S9TEENUS teenus Teenus h) Salvesta 7. Loo planeerimistasandite hierarhia a) Klõpsa vasakpaani Data saki alla kuuluva New data item ikooni peale ning vali Hierarchy b) Kirjuta Name lahtrisse Planeerimistasandid c) Lisa Available items jaotisest Selected items jaotisesse liikmed etteantud järjekorras: • Meede • Programm • Programmi tegevus • Teenus • Tulemusvaldkond d) Hoia Hierarchy jaotises Tulemusvaldkonda aktiivsena e) Klõpsa jaotise kõrval olevale Move to the top f) Liiguta Programm hierarhias ühe astme võrra kõrgemale Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 59 Versioon seisuga 12.01.2021 g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 94. Planeerimistasandite hierarhia loomine h) Klõpsa OK i) Salvesta 8. Lisa Planeerimistasandid hierarhia risttabeli ridadesse a) Aktiveeri Planeerimistasandid ning tiri hierarhia risttabeli ridadesse järgnevalt: Joonis 95. Planeerimistasandite hierarhia lisamine risttabeli ridadesse b) Salvesta Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 60 Versioon seisuga 12.01.2021 9. Eemalda vajadusel frequency crosstabelist (parem klikk veerul ja remove frequency) 10. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis 11. Jätka aruande koostamisega 12. Loo uus muutuja Majanduslik sisu, mis baseerub S2KONTO kahekohaline andmevälja väärtustel a) Klõpsa Data saki all olevale New data item ikoonile ja vali Custom Category b) Vali Based on rippmenüüst S2KONTO kahekohaline c) Name lahtrisse kirjuta Majanduslik sisu d) Klõpsa paremas jaotises oleva sildi Value Group 1 peale, et tekst muutuks aktiivseks e) Kustuta lahtri sisu ning kirjuta tasemele Tulud f) Vajuta Enter klahvi g) Vali vasakul Values jaotises aktiivseks konto 35 ning tiri see paremasse jaotisesse Tulud väärtuse alla h) Korda toimingut kontoga 38 i) Uue väärtuse lisamiseks klõpsa nupule j) Omista väärtusele nimetuseks Kulud k) Sulge Tulud jaotis Joonis 96. Jaotise sulgemine l) Klõpsa 2 korda konto 50 peal m) Korda toimingut konto 55 ja 60-ga n) Loo uus väärtus nimega Investeeringud o) Lisa Investeeringute alla konto 15 p) Options for remaining values jaotises vali Show as is q) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 97. Majanduslik sisu andmevälja loomine 2-kohaliste kontode andmevälja väärtustest r) Klõpsa OK ja salvesta Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 61 Versioon seisuga 12.01.2021 13. Lisa lehekülje filtririba tasandile nupuriba ning sisusta filter Majanduslik sisu andmevälja väärtustega a) Ava vasakpaanist Objects sakk b) Controls jaotisest aktiveeri Button Bar ning tiri ta lehekülje filtriribale c) Ava vasakust paanist Data sakk ning tiri Majanduslik sisu andmeväli nupufiltrisse Joonis 98. Nupu lisamine 14. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis 15. Jätka aruande koostamisega 16. Loo Majanduslik sisu muutuja väärtustele uus kohandatud järjestus a) Vali vasakpaanist Data saki all aktiivseks Majanduslik sisu b) Tee parem hiireklõps ja vali Custom Sort c) Aktiveeri Tulud ning klõpsa kahe jaotise vahel olevale noolele d) Lisa Kulud e) Lisa Investeeringud f) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 99. Kohandatud järjestuse loomine Majanduslik sisu andmeväljas g) Klõpsa OK ja salvesta Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 62 Versioon seisuga 12.01.2021 17. Lisa Majanduslik sisu muutuja Planeerimistasandid hierarhiasse a) Vali vasaku paani Data saki all aktiivseks Planeerimistasandid hierarhia b) Tee parem hiireklõps ja vali Edit c) Aktiveeri Available items jaotisest Majanduslik sisu ning klõpsa kahe jaotise vahel olevale noolele d) Paiguta Majanduslik sisu Hierarchy jaotises esimeseks e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 100. Planeerimistasandite hierarhia täiendamine f) Klõpsa OK ja salvesta 18. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis 19. Jätka aruande koostamisega 20. Lisa Summa mõõdiku valemisse juurde täiendav tingimus nii, et valemi sisu oleks järgnev: Kui põhistsenaarium on Tegelik ja majanduslik sisu on Kulud, siis „cost“ on miinusmärgiga, teiste stsenaariumite ja majandusliku sisu puhul on „cost“ plussmärgiga14 a) Aktiveeri vasakust paanist Data saki all Summa b) Tee parem hiireklõps ja vali Edit c) Avanenud aknas ava Operators jaotisest Boolean kataloog 14 Pööra tähelepanu oma asutuse tegelikele andmetele, mis võivad vajada kohandatud lähenemist. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 63 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Vali aktiivseks AND valem ning tiri ta lõuendil oleva valemi IF rea condition lahtri ette järgnevalt: Joonis 101. IF valemi täiendamine (1) e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 102. IF valemi täiendamine (2) f) Ava Operators jaotisest Comparison kataloog g) Vali aktiivseks x=y võrdus ning tiri see lõuendil oleva valemi AND condition lahtrisse järgnevalt: Joonis 103. IF valemi täiendamine (3) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 64 Versioon seisuga 12.01.2021 h) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 104. IF valemi täiendamine (4) i) Kirjuta Data Items otsingumootorisse Majanduslik sisu j) Aktiveeri Majanduslik sisu muutuja ning tiri see AND esimesse number lahtrisse järgnevalt: Joonis 105. IF valemi täiendamine (5) k) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 106. IF valemi täiendamine (6) l) Kirjuta Majanduslik sisu text string lahtrisse Kulud ning vajuta Enter klahvi m) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 107. IF valemi täiendamine (7) n) Klõpsa OK ja salvesta 21. Lisa risttabelisse veergude vahesummad a) Hoia risttabel aktiivsena Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 65 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Ava paremas paanis Options sakk c) Lisa Totals and Subtotals jaotises linnuke Subtotals tunnusele ja vali jaotisest Columns Joonis 108. Total jaotise määratlemine d) Totals Placement jaotises vali After ning salvesta 22. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis 23. Peaks avanema järgnev vaade: Joonis 109. Majandusliku sisu ja planeerimistasandite hierarhiat sisaldav risttabel aruande vaatamise moodulis Ülesande lõpp Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 66 Versioon seisuga 12.01.2021 2.10. Interaktsioonid 2.10.1. Mis on interaktsioon? Interaktsioon on seos kahe või enama aruande objekti vahel, mis võimaldab näha neis sisalduvate andmete omavahelist suhet. Näiteks klikkides sektordiagrammis ühele sektorile muutuvad interaktsioonis olevate aruande objektide sisu. Interaktsioon on üks andmete filtreerimise viis, mis suunab aruande vaataja konkreetsele tulemusele ning mis aitab vaatajal konteksti, andmete omavahelist seost, paremini mõista. Interaktsiooni tüübid: 1. Filter (filter) – Kui aruande objektil valida aktiivseks ühe väärtusega seotud objekti osa, siis rakendub see interaktsioonis olevatele objektidele filtrina, mis filtreerib neis välja valitud väärtusega seotud andmed. 2. Linked selection – Kui aruande objektil valida aktiivseks ühe väärtusega seotud objekti osa, siis rakendub see interaktsioonis olevatele objektidele viitena ehk tuuakse esile seotud osad. Joonis 110. Interaktsiooni tüübid Interaktsiooni on võimalik luua aruande objektide vahel, mis paiknevad ühel leheküljel. Samuti on võimalik luua interaktsioon aruande objekti ja leheküljega, teiste aruannetega ning teiste veebilehtehtedega. Interaktsiooni lisamine Vali aktiivseks aruande objekt, millelt interaktsiooni luua. Ava parempaanis Actions sakk ning klõpsa View Diagram nupule. Joonis 111. Interaktsiooni loomine (1) Vali, milline objekt hakkab teisi filtreerima ning liigu kursoriga tema peale (tekib tekst). Ära vajuta objekti peale (objekt ei tohi olla aktiivne). Aktiivset objekti saab vaates liigutada. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 67 Versioon seisuga 12.01.2021 Hoia all vasakut hiireklahvi ning tiri pliitsiga joon filtreeritava(te) objekti(de) peale. Joonis 112. Interaktsiooni loomine (2) Sulge interaktsiooni vaade klõpsates Close nupule. Teine võimalus on lisada soovitud seos tehes linnuke seostatava objekti juurde alljärgnevalt: Joonis 113. Interaktsiooni loomine (3) 2.11. Tingimusvormingud 2.11.1. Mis on tingimusvorming? Tingimusvorming on aruande koostaja poolt loodud reegel andmete kuvamiseks olukorras, kus etteantud tingimus on täidetud. Tingimusvorming on hea töövahend andmete visuaalseks avastamiseks, analüüsimiseks, kriitiliste probleemide tuvastamiseks ning mustrite ja trendide jälgimiseks. Näiteks, kui eelarve täitmise aruandes on eelarve jääk 0, siis vastav rida või summa värvub punaseks. Tingimusvormingut saab seadistada erinevatele aruande objektidele ning samuti on võimalus luua aruande ülene tingimusvorming. Lisaks on aruande koostajal võimalus seadistada hoiatusteated (alerts), mis teavitavad automaatselt valitud adressaate reeglis seadistatud tingimuse esinemisest aruandes. Tingimusvormingu loomine Vali aktiivseks aruande objekt, millele soovid luua tingimusvormingu. Ava Rules sakk ning klõpsa New rule nupule. Joonis 114. Tingimusvormingu loomine (1) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 68 Versioon seisuga 12.01.2021 Sõltuvalt aruande objektist pakutakse Data andmeid, mille kohta saab antud objekti piires teha tingimusi. Joonis 115. Tingimusvormingu loomine (2) Valitud andmepõhjale väärtust sisestades hakatakse pakkuma olemasolevaid andmeid. Joonis 116. Tingimusvormingu loomine (4) Valitud andme põhjal hakkab toimuma filtreering. Avaneb aken, kus saab valida , millise andme väärtus muutub vastavalt valitud filtreerimise põhjale (terve rida, kindla veeru väärtus jne.) Joonis 117. Tingimusvormingu loomine (3) Placement töötab kõikide sellesse filtrisse lisatud andmete üleselt. Joonis 118. Tingimusvormingu loomine (4) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 69 Versioon seisuga 12.01.2021 Kui OK ei tööta, on mingid välja jäänud täitmata või ei too reegel aruandesse mingit muudatust. Näiteks värvuse valimine: Joonis 119. Tingimusvormingu loomine (5) 2.11.2. Ülesanne: Teenuse maksumus ja mõõdikud 1. Navigeeri aruande koostamise moodulisse (Report Builder) 2. Kopeeri VA baaskoolituse kaustast Teenuse maksumus ja mõõdikud nimeline aruande põhi oma asutuse koolituse kausta a) Vali ülevalt paremalt -> Open b) Navigeeri VA baaskoolituse kausta järgnevalt: SAS Folders ->Shared Data -> CPMdata -> AAA -> reports -> VA BAASKOOLITUS -> Aruannete põhjad Joonis 120. Aruande asukoht c) Tee Teenuse maksumus ja mõõdikud aruande põhjal parem hiireklõps ja vali Open d) Vali Save as Joonis 121. Salvesta nimega Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 70 Versioon seisuga 12.01.2021 e) Navigeeri oma asutuse koolitusaruande kausta: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> oma valitsemisala täht -> oma asutuse kood -> reports -> Koolitus. Nt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> G -> G60 -> reports -> Koolitus Joonis 122. Salvestamise valimine f) Täienda aruande nime lisades sinna juurde järgnevad tunnused: • asutuse kood (lisa aruande nime ette), • periood (2019) (lisa aruande nime järele), • oma initsiaalid (kasutada juhul, kui ühest asutusest koostavad sama aruannet mitu kujundajat) (lisa aruande nime järele)  Nt: G60 Teenuse maksumus ja mõõdikud 2019 AA g) Vajuta Save klahvi 3. Muuda aruande lehekülje nimetus a) Navigeeri hiirega lehekülje saki peale (nimega Section 1) b) Tee parem hiireklõps ja vali Rename page c) Kirjuta sakile Keeleoskuse teenuse maksumus ja mõõdikud 2019. aastal d) Vajuta Enter klahvi e) Salvesta 4. Lisa lõuendile sekundaarteljega tulp- ja joondiagramm (1 objekt) ning omista talle nimetus a) Ava vasakus paanis Objects sakk b) Aktiveeri Dual Axis Bar-Line Chart (sekundaarteljega tulp- ja joondiagramm) ja tiri see lõuendile c) Hoia objekt aktiivsena ja ava Objects sakk d) Lisa Object valiku all objekti nimeks (Name) Tulp- ja joondiagramm (kontrollide arv ja hind) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 71 Versioon seisuga 12.01.2021 e) Valida Title alt Custom title ja lisa risttabeli pealkirjaks (Title) poolpaksus kirjas Keeleoskuse kontrollide arv ja ühe kontrolli hind kuude lõikes Joonis 123. Nimede muutmine f) Salvesta 5. Loo PeriodId startdate muutujast duplikaat ning vorminda duplikaat kuu x aasta (MMYYYY) formaati a) Aktiveeri vasakpaani Data saki all PeriodId startdate b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Anna duplikaadile nimeks Kuu d) Hoia Kuu aktiivsena e) Andmevälja omaduste jaotises klõpsa Format lahtri peale (lahtri väärtus on hetkel Date with Month Name) PeriodId startdate (1) Joonis 124. Formaadi muutmine kategooria valikus f) Vajuta ja vali vorminduseks MMMYYYY (3M, 4Y), mis kuvab üheaegselt kalendrikuu nime ning aastat g) Klõpsa OK 6. Lisa andmed tulp- ja joondiagrammi (1 muutuja ja 2 mõõdikut) a) Tiri vasakust paanist Data saki alt Kuu muutujaks (Category) järgnevalt: Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 72 Versioon seisuga 12.01.2021 Tiri lõuendile ja oota kuni pakutakse asukohta. Kui pakutakse autochart-i, siis nihuta õigesse kohta lõuandil kuniks pakutakse muud. Joonis 125. Muutuja lisamine tulp- ja joondiagrammi b) Tiri vasakust paanist Data saki alt Kontrolli hind mõõdikuks tulpadesse (Measure bar) järgnevalt: Joonis 126. Mõõdiku lisamine tulp- ja joondiagrammi tulpadesse Tiri vasakust paanist Data saki alt Kontrollide arv mõõdikuks joonele (Measure line) järgnevalt: Joonis 127. Mõõdiku lisamine tulp- ja joondiagrammi joonele Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 73 Versioon seisuga 12.01.2021 c) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 128. Teenuse mõõdikud tulp- ja joondiagrammis (1) d) Salvesta 7. Lisa tulp- ja joondiagrammile nö peidetud filter (nähtav ainult aruande koostamise moodulis), mis filtreerib välja eelarve ja plaani stsenaariumiga seotud muutuja väärtused a) Ava paremas Filters sakk b) Vali Põhistsenaarium Joonis 129. Põhiteenuse filtreerimise tekitamine c) Eemalda linnukesed järgnevatelt tunnustelt: • Eelarve_kokku • Plaan_kokku • Include missing values Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 74 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 130. Teenuse mõõdikud tulp- ja joon diagrammis (2) 8. Muuda tulp- ja joondiagrammis olevate kuude järjekorda a) Paremklõpsa x-telje nimele (Kuu) b) Vali Sort -> Ascending c) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 131. Teenuse mõõdikud tulp- ja joon diagrammis (3) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 75 Versioon seisuga 12.01.2021 9. Lisa tulp- ja joondiagrammi tulpadele väärtuste sildid ning muuda siltide teksti suurust a) Vali tulp- ja joondiagramm aktiivseks b) Ava Options sakk c) Bar jaotises lisa linnuke Data labels kasti sisse d) Vali Text style lahtris kirja suuruseks 10 pt e) Salvesta 10. Muuda tulpade stiili a) Ava Options sakk b) Style jaotises vali Data skin rippmenüüst Pressed c) Salvesta 11. Lisa objektile tingimusvormindus: Kui kontrolli hind on kõrgem kui 100€, siis värvi tulp punaseks a) Hoia tulp- ja joondiagramm aktiivsena b) Ava paremas paanis Rules sakk c) Klõpsa New rule nupule -> Kontrolli hind d) Veendu, et avanenud aknas oleks avatud Expression Details sakk e) Lisa järgnevad tunnused: • Column: Kontrolli hind • Operator: > • Value: 100 f) Vali Style’i alt punane värv g) Style Area jaotisest vali Graph h) Klõpsa OK Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 76 Versioon seisuga 12.01.2021 i) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 132. Teenuse mõõdikud tulp- ja joon diagrammis (4) j) Salvesta 12. Lisa lõuendile sektordiagramm ning omista talle nimetus a) Aktiveeri vasakpaani Objects saki alt Pie Chart (sektordiagramm) ning tiri see lõuendile tulp- ja joondiagrammi paremale poolele b) Ava Options sakk ja kirjuta Name lahtrisse Sektordiagramm (majanduslik sisu) c) Kirjuta Title lahtrisse Keeleoskuse majanduslik sisu ja vorminda pealkiri poolpaksu kirja d) Salvesta 13. Loo uus muutuja a) Aktiveeri vasakus paanis Data saki alt S2KONTO kahekohaline b) Tee parem hiireklõps ja vali New Custom Category c) Omista uue muutuja nimeks Konto (2-kohaline) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 77 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Loo paremas jaotises valmis 2-kohaliste kontode nimetuste sildid ning lisa vasakus paanis loetletud konto koodid järgnevalt: Joonis 133. Uue tekstilise sisuga 2-kohaliste kontode andmevälja loomine (1) Joonis 134. Uue tekstilise sisuga 2-kohaliste kontode andmevälja loomine (2) e) Options for remaining values jaotises vali Show as is None tunnus vasakus väärtuste jaotises jääb kaardistamata. Kui Options for remaining values jaotises on valitud Show as is, siis järele jäänud väärtuseid kuvatakse sellisena nagu nad on ehk käesoleva ülesande puhul kuvatakse None väärtust None-ina. f) Klõpsa OK g) Salvesta 14. Loo S2KONTO neljakohaline andmeväljast duplikaat ning anna duplikaadile nimetuseks Konto (4-kohaline) a) Vali vasakpaani Data saki all aktiivseks S2KONTO neljakohaline b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate Data Item c) Aktiveeri duplikaat (S2KONTO neljakohaline (1)) ja vajuta Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 78 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Kirjuta Name lahtrisse Konto (4-kohaline) e) Klõpsa Enter 15. Loo kontode hierarhia a) Klõpsa vasakus paanis Data saki all olevale New data item nupule ja vali Hierarchy b) Anna hierarhiale nimetuseks Kontod c) Lisa hierarhia esimeseks tasandiks Konto (2-kohaline) d) Lisa hierarhia teiseks tasandiks Konto (4-kohaline) e) Klõpsa OK 16. Lisa sektordiagrammi andmed a) Hoia sektordiagramm aktiivsena b) Ava paremas paanis Roles sakk c) Lisa muutuja (category) • Klõpsa Category all olevale Add nupule vali Kontod hierarhia d) Lisa mõõdik (measure) • Klõpsa Measures lahtrile ning vali Replace Data Item-> Summa e) Salvesta 17. Lisa sektordiagrammile nö peidetud filtrid (3 tk) a) Ava paremas paanis Filters sakk b) Vali New fiter alt Põhistsenaarium c) Klõpsa Add Filter d) Eemalda linnukesed järgnevatelt tunnustelt: • Eelarve_kokku • Plaan_kokku • Include missing values e) Vali New filter alt Majanduslik sisu f) Jäta linnuke vaid Kulud kasti sisse g) Vali New filter alt S9PTEEN pohiteenus h) Jäta linnuke vaid G60_KEELEOSKUS kasti sisse 18. Lisa sektordiagrammile väärtuste sildid a) Ava paremas paanis Options sakk b) Lisa linnukesed järgnevatele tunnustele Pie jaotises: • Actual values • Present of total values c) Vali Data label location rippmenüüst Outside d) Salvesta 19. Muuda sektordiagrammi stiililist väljanägemist a) Ava paremas paanis Styles sakk b) Data styling jaotises vali Data skin rippmenüüst Sheen Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 79 Versioon seisuga 12.01.2021 c) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 135. Teenuse majanduslik sisu sektordiagrammis d) Salvesta 20. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis 21. Jätka aruande koostamisega 22. Lisa lõuendile tekstiväli a) Aktiveeri vasakpaani Objects saki Content jaotise alt Text ning paiguta see lõuendil olevate objektide kohale järgnevalt (sinine joon lehekülje üleval ääres): Joonis 136. Tekst objekti paigutamine aruandes b) Vajadusel tiri tekstiväli kitsamaks või laiemaks, et jätta rohkem ruumi teistele lõuendil olevatele aruande objektidele 23. Kirjuta tekstivälja sisse struktuurne teksti osa a) Tee topelt klikk teksti osale ja avaneb teksti vaade. b) Kirjuta tekstivälja sisse „Keeleoskuse teenuse maksumus:“ c) Vajuta Enter klahvi (et kursor liiguks alumisele reale) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 80 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Aktiveeri tekst ning muuda teksti vormindust: • Kirjasuurus 16 pt • Poolpaks kiri • Keskele joondatud 24. Lisa tekstivälja sisse dünaamiline tekst a) Hoia tekstiväli aktiivsena b) Aktiveeri vasaku paani Data saki alt Summa mõõdik ning tiri see tekstivälja sisse struktuurse teksti järele järgnevalt: Joonis 137. Data item lisamine teksit c) Joonda lisatud mõõdik keskele (kui ta seda pole) d) Klõpsa korraks tekstivälja kõrvale, et näha tulemust e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 138. Teenuse maksumus dünaamilise tekstina lõuendil f) Aktiveeri teksti objektil Summa (dünaamiline tekst) ning muuda selle kirjasuurus 24 pt-le 25. Muuda tekstivälja stiililist väljanägemist a) Ava paremas paanis Options sakk ja Style jaotisest b) Vali Background menüüst sobilik taustavärv ning liiguta kõrval olevat liugurit, et määrata värvi eredus (eelista heledamat värvitooni) c) Salvesta 26. Lisa tekstiväljale nö peidetud filtrid (3 tk) a) Ava paremas paanis Filters sakk b) Lisa järgnevad filtrid: • Põhistsenaarium (Tegelik) • Majanduslik sisu (Kulud) • S9PTEEN pohiteenus (G60_KEELEOSKUS) c) Salvesta 27. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis 28. Jätka aruande koostamisega Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 81 Versioon seisuga 12.01.2021 29. Lisa interaktsioonid a) Ava paremas paanis Actions sakk b) Klõpsa View Diagram nupule c) Liigu kursoriga tulp- ja joondiagrammi peale (kursor muutub pliiatsiks) d) Hoia all vasakut hiireklahvi all ning tiri pliitsiga joon teksti objekti peale järgnevalt: Joonis 139. Interaktsioonide loomine (1) e) Vabasta hiireklahv 30. Loo lisaks interaktsioon tulp- ja joondiagrammi ning sektordiagrammi vahel a) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 140. Interaktsioonide loomine (2) b) Klõpsa Close c) Salvesta 31. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 82 Versioon seisuga 12.01.2021 32. Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 141. Teenuse maksumus ja mõõdikud aruande vaatamise moodulis Ülesande lõpp Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 83 Versioon seisuga 12.01.2021 2.12. Aruande koostamise soovitused Soovitused aruande koostamiseks Peatükis antakse mõningad praktilised soovitused abiküsimustega, mida aruannete koostamisel meeles pidada. Tunne aruande kasutajaid • Kes on su sihtgrupp? • Millised on nende vajadused? Mõtle järgmiste tegurite peale • Millist väärtust sinu aruanne pakub? • Kas kasutajad otsivad mingeid spetsiifilisi andmeid ja muutusi andmetes või jälgivad nad hoopis üldist mustrit? • Kui tihti sinu aruannet vajatakse? • Kui kaua sinu aruannet analüüsitakse? • Milline on sihtgrupi teadlikkus aruandes kajastatud andmetest? • Kas andmed võivad vajada seletusi ja juhiseid? • Kuidas aruande vaatajad aruannet kasutada soovivad? Milliste visuaalide kaudu? • Milliseid tegevusi kasutajad aruande analüüsi alusel ette võtavad ning mida otsustavad? Tööta aruande sõnumi kallal • Mis on aruande peamine sõnum? ◦ Kas sa soovid veenda või suunata aruande kasutajaid mingis konkreetses suunas? ◦ Kas sa esitad fakte? ◦ Kas see on uuenev aruanne, mida regulaarselt tarbida? ◦ Kas sa soovid, et kasutajad teeksid saadud teadmistega midagi? • Organiseeri oma ideed • Räägi lugu • Kontrolli teekonda ◦ Kas on mingi kindel järjekord, kuidas kasutajad peaksid aruannet analüüsima? ◦ Kas sa soovid lisada sissejuhatuse, järeldused ja kokkuvõtte? ◦ Kas sa soovid mingit infot, fakte, tausta lisada? Kavanda ja piloteeri • Kogu infot ja kaardista vajadused • Skitseeri kavandid paberile, arenda kavandeid • Vali sobivad visuaalid (aruande objektid) ning testi • Arenda esmane kavand ning tutvusta • Arenda kavandeid edasi ja tagasisidesta Hoia oma sõnum lihtsana • Ära kavanda aruannet SAS VA-s üle 7 lehekülje • Limiteeri objektide arvu ühel leheküljel (2–6 objekti lehekülje kohta) • Vajadusel kasuta konteinereid Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 84 Versioon seisuga 12.01.2021 • Olulisemad objektid too suuremalt esile • Anna aruandele ruumilisust ja kasuta „valget osa“, vajadusel kasuta raame ning taustavärve • Lisa toetavaid juhiseid, abisõnumeid • Kasuta silte ning linke • Arvesta kasutajate võimetega • Jaga aruannet teistega, tutvusta seda • Võimalusel paku samu andmeid eri viisil kasutamiseks (visuaal ning tabel) • Kasuta värve ettevaatlikult (üle 5 erineva värvi on liiga palju). • Eelista pastelseid toone, kontrolli nähtavust eri ekraanidel • Kasuta võimalusel sisseehitatud värvipalette • Arvesta värvide tähendusega (punane hoiatus, roheline sobiv või valmis jne) • Ära koorma aruannet liigse detailsusega • Arvesta mobiilvaate võimalustega Kasulikud veebilingid SAS veebilingid 1. SAS VA koduleht https://www.sas.com/en_us/software/visual-analytics.html 2. SAS VA kommuun https://communities.sas.com/t5/SAS-Visual-Analytics/bd-p/sas_va 3. SAS VA kasutajatugi https://support.sas.com/en/software/visual-analytics-support.html 4. SAS VA aruannete galerii https://communities.sas.com/t5/SAS-Visual-Analytics-Gallery/tkb-p/vagallery 5. Ilusa aruande koostamise soovitused https://communities.sas.com/html/assets/breports/index.html Rahandusministeeriumi veebilingid 1. SAS VA kasutajakoolituse (2019.a.) õppevideod ja harjutused; SAS VA lühijuhendid https://www.rahandusministeerium.ee/et/sas-va-aruandluskeskkond Näidisaruanded SAS VA-s 1. Näidisaruannete kataloog koolitaja kaustas Shared Data -> CPMdata -> AAA -> reports -> NÄIDISARUANDED Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 85 Versioon seisuga 12.01.2021 2.13. Aruande jagamine Valmis aruannet on võimalik jagada kasutajatega mitmel moel. Kuna SAS VA on veebipõhine tarkvara, siis piisab vaid aruande veebilingi jagamisest kasutajatega, et nad pääseksid lihtsasti ja mugavalt aruannet vaatama. Jagamine eeldab, et kasutajatel on olemas SAS VA kasutajaõigus (koostaja või vaataja litsents) ja õigus vastava aruande algandmeid näha. Aruannet ning aruande osasid on võimalik jagada kasutajatega ka muul viisil, ent veebipõhine vaade aruandele on kõige kasutajasõbralikum. Aruande vaatamise moodulis on võimalik aruande veebilinki jagada läbi E-maili. Klõpsates antud moodulis More options nupule ning valides E-mail (vt Joonis 142) avaneb uue E-maili aken, mille sisusse on lisatud vastava aruande veebilink. Kirjale on võimalik lisada sobilik pealkiri ning tekst ja aruande adressaadid. Lisaks on võimalik sama funktsiooni alt salvestada aruanne PDF-na. Siinkohal tuleb arvestada, et PDF on staatiline aruanne, milles pole võimalik rakendada lisatud filtreid või interaktsioone. Samuti ei saa PDF-i genereerida suuri tabeleid, mis ei mahu ühele leheküljele. Aruande vaatamise moodulis on suurtele tabelitele lisatud kerimisribad, mis võimaldad kerides näha kogu tabeli sisu, aga PDF-i genereerides tehakse väljatrükk ekraani ulatuses. Enne PDF genereerimist veendu, et aruande tabelid ei oleks liialt suured, vastasel juhul ei pruugi kogu tabeli informatsioon väljatrükis kajastuda. PDF genereerimiseks vali More options funktsiooni alt Print (vt Joonis 142). PDF-i genereerimisel on võimalik seadistada lehekülje suurus, ääred ning konfigureerida väljatrükki mitmel muul täiendaval viisil (nt printida ainult mõned leheküljed, mitte terve aruanne). PDF väljatrüki lisasse lisatakse kõik kasutatud filtrid (sh ka peidetud filtrid) ja tingimusvormingud. Joonis 142. Aruande jagamine E-maili teel ning salvestamine PDF-ks Aruandes sisalduvaid aruande objekte on võimalik salvestada piltidena ning neis sisalduvaid andmeid on võimalik eksportida Excelisse. Navigeeri aruande vaatamise moodulis sobiliku objekti peale ning kliki objekti üleval paremas nurgas olevale nupule ning vali, kas soovid andmeid eksportida Excelisse või salvestada aruande objekt pildina (vt Joonis 143). Excelisse andmete eksportimisel tuleb meeles pidada, et üle tuuakse algandmed algandmeformaadis. Kujundatud valmisaruandeid Excelisse tuua ei saa. Joonis 143. Aruande objekti salvestamine pildina ning andmete eksport Excelisse Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 86 Versioon seisuga 12.01.2021 3. Riigi aruannete koostamine 3.1. Riigi aruanded Järgneva peatüki eesmärk on tutvustada riigi aruannete kasutusvajadust ning juhendada nende koostamist näidisasutuse kulumudeli andmete alusel. Aruande koostaja, kes käesoleva peatüki harjutused riigi aruannete koolituse või iseseisva õppimise raames läbi teeb, omandab algtasemel SAS VA kasutusoskuse, et koostada Rahandusministeeriumile esitamiseks vajalikud aruanded. Kasutusoskuste edendamiseks on soovitatav tegeleda iseseisva õppe ja muude täiendavate koolituste läbimisega. Ülesannetes käsitletakse järgnevaid riigi aruandeid: 1. Riigieelarve täitmise aruanne, 2. Majandusaasta eelarve täitmise aruanne, 3. Programmi lisa 1, 4. Riigieelarve infosüsteemi importtabel. Nimetatud aruanded on kasutatavad kõikidel tasanditel (asutuse tasand, valitsemisala tasand ja riigi tasand). 3.2. Riigieelarve täitmise aruanne 3.2.1. Riigieelarve täitmise aruande tutvustus Riigieelarve seaduse 7 peatüki „Riigiasutuste finantsdistsipliini tagamine“ §75 „Riigieelarve täitmise jälgimine“ kohaselt jälgib Rahandusministeerium riigiasutuste eelarvete täitmist (soovituslik vähemalt kord kvartalis) ja annab Vabariigi Valitsusele sellest aru vähemalt kaks korda aastas. Asutuse tasandil tuleb juhinduda valitsemisalas tehtud kokkulepetest (sh vajadusest) eelarve kasutamise jälgimisel valdavalt üks kord kvartalis. Valdava praktika kohaselt jälgitakse asutuse eelarve täitmist minimaalselt üks kord kuus. Andmed aruandes esitatakse jooksva aasta kohta. Kinnitatud eelarve täitmise aruande koostamise ülesandes luuakse aruanne 2019. a eelarve täitmise kohta. Aruande koostamisel on võetud arvesse järgnevaid asjaolusid: 1. Eelarve täitmise (põhistsenaariumiga „Tegelik“) kulud korrutatakse läbi miinus ühega, kuna kulumudeli faktitabelis kajastuvad kulud miinusmärgiga tulenevalt andmete töötlemise nõuetest. 2. „Eelarve kokku“ põhistsenaariumis kajastatakse järgnevaid alamstsenaariumeid: a) Kinnitatud_eelarve b) Lisaeelarve c) Reserv d) Jooksev_muudatus e) Ministri_liigendus f) Eelarve_liigendus g) Seaduse_muudatus h) Eelarve_ule Riigieelarve täitmise aruande veerus „Eelarve kokku“ veerus ei arvestata nn ülekantavaid vahendeid (alamstsenaariumi nimetus „Eelarve_ule“). Ülekantavad vahendid eelmistest perioodidest kajastatakse aruandes eraldi veeruna („Eelmisest aastast ülekantud vahendid“). 3. Eelarve jäägis (veerg Jääk) ei võeta arvesse ülekantavaid vahendeid. 4. Eelarve täitmise osakaalus (veerg Täitmise%) ei võeta arvesse ülekantavaid vahendeid. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 87 Versioon seisuga 12.01.2021 5. Majandusliku sisu avamiseks kajastatakse eelarve täitmisel neljakohalist konto detailsust, v.a. juhul kui eelarveklassifikaatori lisas 4 pole nõutud detailsemat vaadet. 6. Kontod grupeeritakse majandusliku sisu alusel järgnevalt: a) Tulud (eelarveklassifikaatori lisa 4 järgi) b) Kulud (eelarveklassifikaatori lisa 4 järgi v.a. käibemaks, mida kajastatakse eraldi) c) Investeeringud (eelarveklassifikaatori lisa 4 järgi v.a. käibemaks, mida kajastatakse eraldi) d) Finantseerimistehingud (eelarveklassifikaatori lisa 4 järgi v.a. käibemaks, mida kajastatakse eraldi) e) Käibemaks (teistest gruppidest väljajäänud käibemaksu kontod, mis grupeeritakse eraldiseisva kogumina) 7. Piirmääraga vahendite grupeerimisel kasutatakse eelarve liike 20, 21, 30 ja 33. Kõik ülejäänud eelarve liigid, mis on kasutusel, on kajastatud piirmäärata vahenditena. 8. Aruandes kajastatakse andmed risttabelis (Crosstab), mida võimaldab andmeid kuvada erinevatel planeerimistasanditel. Andmete eksportimisel Excelisse muutub andmete kuvamise struktuur algandmete formaati, mida saab vajadusel Exceliga ümber töödelda. Aruande leheküljed Kinnitatud eelarve täitmise aruanne esitatakse kokku neljal leheküljel: 1. Riigieelarve seadus Aruande leheküljel kasutatakse Riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 1 RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2020- 2023 RAHASTAMISKAVA vormi. Aruande vorm on kasutatav nii eelarve strateegia esitamiseks Riigikogule (4-aastane stsenaarium Plaan_kokku) kui ka kinnitatud Riigieelarve seaduse täitmise jälgimiseks. Aruande leheküljel olev risttabel sisaldab järgnevaid veerge: a) Tulemusvaldkond b) Programm c) Majanduslik sisu d) Piirmääraga / Piirmäärata vahendid e) Eelarve kokku f) Eelmisest aastast ülekantud vahendid (näidisülesande puhul 2018. aastast) g) Täitmine h) Jääk i) Täitmise % 2. Riigieelarve detailne täitmine Aruande leheküljel kirjeldatakse samasuguseid andmeid nagu esimesel leheküljel, täiendavalt lisatud planeerimistasandid – meede, programmi tegevus ja teenus. Riigieelarve täitmise detailne aruanne planeerimistasandite lõikes võimaldab jälgida eelarveliste vahendite eesmärgipõhist kasutamist ning Vabariigi Valitsusele täiendavate selgituste andmist. Kokkuvõtlikult sisaldab aruande leheküljel olev risttabel järgnevaid veerge: a) Majanduslik sisu b) Tulemusvaldkond c) Programm d) Meede e) Programmi tegevus f) Teenus g) Piirmääraga / Piirmäärata vahendid h) Eelarve kokku Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 88 Versioon seisuga 12.01.2021 i) Eelmisest aastast ülekantud vahendid j) Täitmine k) Jääk l) Täitmise % Aruande leheküljele lisatakse täiendavalt filtrid, mis võimaldad tabelis olevaid andmeid filtreerida majandusliku sisu, 2-kohalise konto ning eelarve liigi alusel. 3. Riigieelarve detailne täitmine kuude ja kontode lõikes (infoaken) Aruande lehekülg koostatakse infoaknana (Info Window), mis seotakse aruande teise leheküljega (Riigieelarve detailne täitmine). Antud aruande lehekülg ilmub nähtavale vaid siis, kui aruande teisel leheküljel klikkida ühele eelarve täitmise numbrite reale. Aruande lehekülg sisaldab 5 aruande objekti: a) Eelarve täitmine (tabel) b) Eelarve kokku alamstsenaariumid (tabel) c) Täitmine kontode lõikes (tabel) d) Täitmine kuude lõikes (tabel) e) Interaktiivsete filtrite informatsioon (tekstiväli) 4. Riigieelarve detailne täitmine objektidega Aruande leheküljel kirjeldatakse samasuguseid andmeid nagu aruande teisel leheküljel. Erisuseks on aruande leheküljel olevad filtrid. Aruande leheküljele lisatakse täiendavalt filtrid, mis võimaldad tabelis olevaid andmeid filtreerida majandusliku sisu, 2-kohalise konto, eelarve liigi ning eelarve objekti alusel. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 89 Versioon seisuga 12.01.2021 3.2.2. Ülesanne: Riigieelarve täitmise aruande koostamine 3.2.2.1. Riigieelarve seadus 1. Loo uus aruanne navigeerides aruande koostamise (Report Builder) moodulisse 2. Lisa aruandesse näidisasutuse kulumudeli alusandmed a) Ava vasakpaanis Data sakk b) Alustabeli valimiseks klõpsa Select a data source lahtrile • Sama toimingu saad teha siis, kui klõpsad Add data source ikoonile: Joonis 144. Alustabeli lisamine aruandesse c) Avaneb uus aken d) Kirjuta otsingumootorisse G99_4 e) Vali aktiivseks alustabel, mille nimi on G99_4_G99_4STAR f) Klõpsa Ok 3. Loo aruande salvestamiseks oma asutuse aruande kataloogi koolituse kaust ning omista aruandele nimi Kui Sinu asutuse aruannete kaustas on koolituse kaust juba loodud, siis sammud c ja d võid vahele jätta. a) Vali üleval vasakul menüüreast Save as b) Ava oma asutuse aruannete (reports) kataloog järgnevalt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> oma valitsemisala täht -> oma asutuse kood -> reports • Nt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> G -> G60 -> reports c) Omista uue kausta nimeks Koolitus ja vajuta kinnituseks Enter klahvi d) Ava Koolitus kaust, et salvestada sinna uue aruande põhi e) Omista aruandele Name lahtrisse nimi, mis sisaldab järgnevaid tunnuseid: • asutuse kood, • aruande nimi (Riigieelarve täitmise aruanne), • periood (2019), • oma initsiaalid (kasutada juhul, kui ühest asutusest koostavad sama aruannet mitu kujundajat)  Nt: G60 Riigieelarve täitmise aruanne 2019 AA f) Klõpsa Save 4. Peida andmeväljad, mida järgnevate ülesannete käigus aruande koostamisel ei kasutata a) Ava Data sakk Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 90 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Klõpsa Options ikoonile ning vali Show or Hide Items Joonis 145. Andmeväljade peitmine andmete loendist c) Liiguta kõik eemaldatuteks d) Kaasa järgnevad andmeväljad : • PeriodId aasta • S9PR programm • PeriodId kuu • S9PRTEG programmi_tegevus • S2KONTO kahekohaline • S9TEENUS teenus • S2KONTO kuuekohaline • S9TUV tulemusvaldkond • S2LIIK liik • ScenarioId scenario2 • S2OBJ objekt • ScenarioId top_scenario • S9ME meede • cost e) Klõpsa OK f) Salvesta 5. Loo andmeväljade duplikaadid ning anna neile uued nimetused a) Vali vasakpaani Data saki all aktiivseks S9TUV tulemusvaldkond b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate Data Item c) Aktiveeri duplikaat (S9TUV tulemusvaldkond (1)) d) Vajuta nooltele e) Kirjuta Name lahtrisse Tulemusvaldkond f) Vajuta Enter g) Loo järgnevad duplikaadid: Tabel 7. Andmete dubleerimine ja ümbernimetamine Originaal andmevälja nimetus Duplikaat andmevälja nimetus S9PR programm Programm S9ME meede Meede S9PRTEG programmi_tegevus Programmi tegevus S9TEENUS teenus Teenus ScenarioId top_scenario Põhistsenaarium ScenarioId scenario2 Alamstsenaarium S2KONTO kahekohaline 2-kohaline konto S2LIIK liik Eelarve liik S2OBJ objekt Eelarve objekt Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 91 Versioon seisuga 12.01.2021 PeriodId aasta Aasta PeriodId kuu Kuu cost Summa h) Salvesta 6. Peida loodud duplikaatide algsed andmeväljad a) Klõpsa vasakpaani Data saki all olevale Options ikoonile ning vali Show or Hide Items b) Eemalda linnukesed järgnevatelt andmeväljadelt: • PeriodId aasta • S9PRTEG programmi_tegevus • PeriodId kuu • S9TEENUS teenus • S2KONTO kahekohaline • S9TUV tulemusvaldkond • S2LIIK liik • ScenarioId scenario2 • S2OBJ objekt • ScenarioId top_scenario • S9ME meede • cost • S9PR programm S2KONTO kuuekohaline andmeväli jäta nähtavale, st ära tema juurest linnukest eemalda. Antud andmevälja kasutatakse hiljem valemi koostamisel. c) Salvesta 7. Lisa lõuendile risttabel a) Ava vasakpaanis Objects sakk b) Vali aktiivseks Crosstab (risttabel) ning tiri see lõuendile c) Salvesta 8. Muuda aruande lehekülje nimi a) Topeltklõpsa aruande lehekülje Section 1 saki peale b) Kirjuta Riigieelarve seadus c) Vajuta Enter klahvi d) Salvesta 9. Lisa Tulemusvaldkond ja Programm andmeväljad risttabeli ridadesse a) Aktiveeri vasakpaani Data saki alt Tulemusvaldkond ning tiri ta risttabeli ridadesse järgnevalt: Joonis 146. Tulemusvaldkond andmevälja lisamine risttabeli ridadesse (1) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 92 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 147. Tulemusvaldkond andmevälja lisamine risttabeli ridadesse (2) c) Aktiveeri vasakpaani Data saki alt Programm ning tiri ta risttabeli ridadesse Tulemusvaldkond andmevälja kõrvale järgnevalt: Joonis 148. Programm andmevälja lisamine risttabeli ridadesse (1) d) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 149. Programm lisamine risttabeli ridadesse (2) e) Salvesta 10. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega Konto, mis baseerub S2KONTO kuuekohaline andmeväljal Näidisasutuse kulumudelis on konto dimensioon hierarhias ning selle kõige madalam tasand kajastab kuuekohalisi kontosid (tasandi nimi „kuuekohaline“). Kuigi näidis- asutusel on osa kontosid kirjeldatud kuuekohalistena (nt käibemaks), siis peamiselt peetakse arvestust täitmisel neljakohaliste ning eelarves kohati kahekohaliste kontode lõikes. S2KONTO kuuekohaline andmeväljas kajastatakse selliseid kahe- ja neljakohalisi kontosid lisatunnusega (direct), mis viitab, et tegemist on kõrgema tasandi liikmetega. Järgnevas punktis luuakse arvutuslik andmeväli, milles tunnus (direct) eemaldatakse. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 93 Versioon seisuga 12.01.2021 a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale Options ikoonile ning vali New Calculated Item Joonis 150. Uue arvutusliku andmevälja loomine b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse Konto c) Leia Operators sakk alt Text (advanced) kataloogist RemoveChars valem ning tiri see lõuendile d) Leia Data Items otsingumootorist S2KONTO kuuekohaline muutuja ning tiri see valemi esimesse text string lahtrisse e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 151. Konto andmevälja loomine RemoveChars valemiga (1) f) Kirjuta teise text string lahtrisse (direct) (koos sulgudega) ning vajuta Enter klahvi g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 152. Konto andmevälja loomine RemoveChars valemiga (2) h) Klõpsa OK i) Salvesta 11. Loo uus kohandatud muutuja nimega Majanduslik sisu a) Vali Data saki alt aktiivseks arvutuslik muutuja Konto b) Tee tema peal parem hiireklõps ja vali New Custom Category c) Kirjuta Name lahtrisse uue muutuja nimeks Majanduslik sisu d) Klõpsa paremas jaotises oleva sildi Valua Group 1 peale, et tekst muutuks aktiivseks e) Kustuta lahtri sisu ning kirjuta asemele Tulud f) Vajuta Enter klahvi Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 94 Versioon seisuga 12.01.2021 g) Tiri järgenvad väärtused vasakust jaotisest paremasse jaotisesse Tulud väärtuse alla liikmed 3220, 358 ja 3888 h) Uue väärtuse lisamiseks paremasse jaotisesse klõpsa nupule i) Omista väärtusele nimetuseks Kulud j) Hoia paremas jaotises Kulud aktiivsena ning tee topeltklõps järgnevatele vasakus jaotises olevatele väärtustele (see on teine viis andmete lisamiseks kõrvaljaotisesse): • 50 • 5050 • 5504 • 5515 • 5001 • 5060 • 5511 • 5522 • 5002 • 5500 • 5513 • 5540 • 5005 • 5503 • 5514 k) Loo uus väärtus nimega Investeeringud l) Lisa Investeeringute alla konto 15 m) Loo uus väärtus nimega Käibemaks n) Lisa Käibemaksu alla järgnevad liikmed 601000 ja 601000 o) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 153. Majanduslik sisu andmevälja loomine p) Options for remaining values jaotises vali Show as is q) Klõpsa OK r) Aktiveeri vasakpaani Data saki alt Majanduslik sisu ning tiri ta risttabeli ridadesse Programm andmevälja kõrvale s) Salvesta 12. Loo Majanduslik sisu muutuja väärtustele uus kohandatud järjestus a) Vali vasakpaanist Data saki all aktiivseks Majanduslik sisu b) Tee parem hiireklõps ja vali Custom Sort c) Aktiveeri Tulud ning klõpsa kahe jaotise vahel olevale noolele või topelt klikk Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 95 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Lisa Kulud e) Lisa Investeeringud f) Lisa Käibemaks g) Klõpsa OK h) Salvesta 13. Loo uus kohandatud muutuja nimega Piirmääraga / piirmäärata vahendid Piirmääraga vahendid on eelarve liigiga 20, 21, 30, 33, muul juhul on tegemist piirmäärata vahenditega. a) Vali vasakpaani Data saki alt aktiivseks muutuja Eelarve liik b) Tee tema peal parem hiireklõps ja vali New Custom Category c) Kirjuta Name lahtrisse uue muutuja nimeks Piirmääraga / piirmäärata vahendid d) Klõpsa paremas jaotises oleva sildi Value Group 1, et tekst muutuks aktiivseks e) Kustuta lahtri sisu ning kirjuta asemele sh piirmääraga vahendid f) Vajuta Enter klahvi g) Klõpsa sh piirmääraga vahendite alla vasakust paanist järgnevad liikmed: 20 ja 30. h) Uue sildi lisamiseks klõpsa nupule anna talle nimeks sh piirmäärata i) Klõpsa sh piirmäärata vahendite alla vasakust paanist järgnevad liikmed: 10, 42 ja 44. j) Options for remaining values jaotises vali Show as is k) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 154. Piirmääraga / piirmäärata vahendid andmevälja loomine l) Klõpsa OK m) Aktiveeri vasakpaani Data saki alt Piirmääraga /piirmäärata vahendid ning tiri ta risttabeli ridadesse Majanduslik sisu andmevälja kõrvale Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 96 Versioon seisuga 12.01.2021 n) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 155. Riigieelarve seaduse lehekülje koostamine o) Salvesta 14. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega Eelarve kokku Eelarve kokku andmeväli luuakse valemiga, mis võtab arvesse kõik „Eelarve_kokku“ põhistsenaariumi summad v.a. tema alamstsenaariumi „Eelarve_ule“ summad. Valem baseerub kahel tingimusel – kui põhistsenaarium on „Eelarve_kokku“ ning alamstsenaarium ei ole „Eelarve_ule“, siis kajastatakse andmeväljas neile tingimustele vastavad summad, muul juhul summasid ei kajastata. a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Avanenud akna Name lahtrisse kirjuta Eelarve kokku c) Vali Operators jaotise Boolean jaotisest IF ELSE valem ning tiri see lõuendile d) Vali samas kataloogis aktiivseks AND funktsioon ning tiri ta IF rea condition lahtrisse järgnevalt: Joonis 156. Eelarve kokku andmevälja loomine IF valemiga (1) e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 157. Eelarve kokku andmevälja loomine IF valemiga (2) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 97 Versioon seisuga 12.01.2021 f) Vali Operators jaotise Comparison kataloogist aktiivseks x=y võrdus ning tiri ta AND valemi esimesse condition lahtrisse: Joonis 158. Eelarve kokku andmevälja loomine IF valemiga (4) g) Korda toimingut tirides x=y ka AND valemi NOT rea condition lahtrisse h) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 159. Eelarve kokku andmevälja loomine IF valemiga (5) i) Kirjuta Data Items saki otsingumootorisse stsenaarium j) Vali Põhistsenaarium muutuja aktiivseks ning tiri ta AND esimese rea esimesse number lahtrisse k) Kirjuta valemi AND esimese rea text string lahtrisse Eelarve_kokku ja vajuta Enter klahvi l) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 160. Eelarve kokku andmevälja loomine IF valemiga (6) m) Vali Data Items jaotisest aktiivseks Alamstsenaarium ning tiri ta AND NOT rea esimesse number lahtrisse n) Kirjuta valemi AND teise rea text string lahtrisse Eelarve_ule ja vajuta Enter klahvi o) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 161. Eelarve kokku andmevälja loomine IF valemiga (7) p) Leia Data Items jaotisest mõõdik nimega Summa ning tiri ta RETURN rea number lahtrisse q) Kirjuta ELSE rea number lahtrisse 0 (null) ning vajuta Enter klahvi Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 98 Versioon seisuga 12.01.2021 r) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 162. Eelarve kokku andmevälja loomine IF valemiga (8) s) Klõpsa OK t) Aktiveeri vasakpaani Data saki alla lisandunud Eelarve kokku andmeväli ning tiri ta risttabeli veergudesse järgnevalt: Joonis 163. Eelarve kokku andmevälja lisamine risttabeli veergudesse (1) u) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 164. Eelarve kokku andmevälja lisamine risttabeli veergudesse (2) v) Salvesta 15. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Eelmisest aastast ülekantud vahendid Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 99 Versioon seisuga 12.01.2021 Eelmisest aastast ülekantud vahendid andmeväli luuakse valemiga, mis baseerub tingimusel – kui alamstsenaarium on „Eelarve_ule“, siis kajastatakse andmeväljas tingimusele vastavad summad, muul juhul summasid ei kajastata. a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Avanenud akna Name lahtrisse kirjuta Eelmisest aastast ülekantud vahendid c) Vali Operators jaotise Boolean kataloogist aktiivseks IF ELSE valem ning tiri see lõuendile d) Vali Operators jaotise Comparison kataloogist aktiivseks x=y võrdus ning tiri ta IF rea condition lahtrisse e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 165. Eelmisest aastast ülekantud vahendid andmevälja loomine IF valemiga (1) f) Leia Data Items jaotise otsingumootorist Alamstsenaarium g) Vali Alamstsenaarium muutuja aktiivseks ning tiri ta IF rea esimesse number lahtrisse h) Kirjuta samal real text string lahtrisse Eelarve_ule ja vajuta Enter klahvi i) Leia Data Items jaotise otsingumootorist Summa mõõdik ning tiri ta RETURN rea number lahtrisse j) Kirjuta ELSE lahtrisse 0 (null) ja vajuta Enter klahvi k) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 166. Eelmisest aastast ülekantud vahendid andmevälja loomine IF valemiga (2) l) Klõpsa OK m) Aktiveeri vasakpaani Data saki alla lisandunud Eelmisest aastast ülekantud vahendid andmeväli ning tiri ta risttabelisse Eelarve kokku veeru kõrvale n) Salvesta 16. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega Täitmine Täitmine andmeväli luuakse valemiga, mis võtab arvesse kõik „Tegelik“ põhi- stsenaariumi summad ning kajastab neid plussmärgiga (pane tähele, et kulumudeli faktitabelis on täitmisel kulud miinusmärgiga). Valem baseerub järgnevatel tingimustel – kui põhistsenaarium on „Tegelik“ ning majanduslik sisu ei ole „Tulud“, siis andmeväljas neile tingimustele vastavad summad korrutatakse läbi miinus ühega; juhul kui põhistsenaarium on „Tegelik“ ning majanduslik sisu on „Tulud“, siis kajastatakse summad, mis pole miinus ühega läbi korrutatud; muul juhul summasid ei kajastata. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 100 Versioon seisuga 12.01.2021 a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Avanenud akna Name lahtrisse kirjuta Täitmine c) Vali Operators saki Boolean jaotisest IF ELSE valem ning tiri see lõuendile d) Vali Boolean jaotisest uuesti aktiivseks IF ELSE valem ning tiri ta lõuendil oleva valemi ELSE lahtrisse e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 167. Täitmine andmevälja koostamine IF valemiga (1) f) Vali Boolean jaotisest AND funktsioon ning tiri ta mõlema IF rea condition lahtrisse g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 168. Täitmine andmevälja koostamine IF valemiga (2) h) Vali Boolean jaotisest aktiivseks NOT ning tiri ta valemi esimese IF AND funktsiooni teise condition lahtrisse. i) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 169. Täitmine andmevälja koostamine IF valemiga (3) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 101 Versioon seisuga 12.01.2021 j) Vali Operators saki Comparison jaotisest x=y võrdus ning tiri ta kõikidesse AND condition lahtritesse (sh ka AND NOT) k) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 170. Täitmine andmevälja koostamine IF valemiga (4) l) Ava Operators sakist Numeric (simple) jaotis m) Vali aktiivseks -x valem ning tiri see lõuendil oleva valemi esimese RETURN rea number lahtrisse n) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 171. Täitmine andmevälja koostamine IF valemiga (6) o) Kirjuta Data Items saki otsingumootorisse Põhistsenaarium p) Vali Põhistsenaarium muutuja aktiivseks ning tiri ta valemi esimese osa AND esimese rea esimesse number lahtrisse q) Kirjuta samal real text string lahtrisse Tegelik ja vajuta Enter klahvi r) Kirjuta Data Items saki otsingumootorisse Majanduslik sisu s) Vali Majanduslik sisu muutuja aktiivseks ning tiri ta valemi esimese osa AND NOT rea esimesse number lahtrisse t) Kirjuta samal real text string lahtrisse Tulud ja vajuta Enter klahvi u) Kirjuta Data Items saki otsingumootorisse Summa v) Vali Summa aktiivseks ning tiri ta valemi esimese osa RETURN number lahtrisse w) Leia Data Items sakist muutuja nimega Põhistsenaarium ning tiri ta valemi teise osa AND esimese rea esimesse number lahtrisse x) Kirjuta samal real text string lahtrisse Tegelik ja vajuta Enter klahvi y) Leia Data Items jaotisest muutuja nimega Majanduslik sisu ning tiri ta valemi teise osa AND teise rea esimesse number lahtrisse Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 102 Versioon seisuga 12.01.2021 z) Kirjuta samal real text string lahtrisse Tulud ja vajuta Enter klahvi aa) Leia Data Items jaotises Summa ning tiri ta valemi teise osa RETURN number lahtrisse bb) Kirjuta ELSE rea number lahtrisse 0 (null) ning vajuta Enter klahvi cc) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 172. Täitmine andmevälja koostamine IF valemiga (10) dd) Klõpsa OK ee) Aktiveeri vasakpaani Data saki alla lisandunud Täitmine andmeväli ning tiri ta risttabeli veergudesse Eelmisest aastast ülekantud vahendid andmevälja kõrvale ff) Salvesta 17. Loo uus agregeeritud mõõdik nimega Jääk Jääk andmeväli luuakse valemiga, milles Eelarve kokku arvutuslikust mõõdikust lahutatakse Täitmine arvutuslik mõõdik. a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated item b) Avanenud akna Name lahtrisse kirjuta Jääk c) Vali Result Type jaotisest Aggregated Measure järgnevalt: Joonis 173. Aggregated measure valmistamine d) Vali Operators saki Numeric (simple) jaotisest x-y valem ning tiri see lõuendile Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 103 Versioon seisuga 12.01.2021 e) Leia Aggregated (simple) jaotisest Sum ning tiri mõlemasse lahtrisse f) Leia Data Items sakist arvutuslik mõõdik nimega Eelarve kokku ning tiri ta valemi esimesse result lahtrisse g) Leia Data Items jaotisest arvutuslik mõõdik nimega Täitmine ning tiri ta valemi teise result lahtrisse h) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 174. Jääk andmevälja loomine x-y valemiga i) Klõpsa OK j) Aktiveeri vasakpaani Data saki alla lisandunud Jääk andmeväli ning tiri ta risttabeli veergudesse Täitmine andmevälja kõrvale k) Salvesta 18. Loo uus agregeeritud mõõdik nimega Täitmise % Täitmise % andmeväli luuakse valemiga, milles Täitmine arvutuslikus mõõdik jagatakse Eelarve kokku arvutusliku mõõdikuga. a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated item b) Avanenud akna Name lahtrisse kirjuta Täitmise % c) Vali Result Type jaotisest Aggregated Measure: d) Vali Operators saki Numeric (simple) jaotoisest x/y valem ning tiri see lõuendile e) Leia Aggregated (simple) jaotisest Sum ning tiri mõlemasse lahtrisse f) Leia Data Items sakist arvutuslik mõõdik nimega Täitmine ning tiri ta valemi esimesse result lahtrisse g) Leia Data Items sakist arvutuslik mõõdik nimega Eelarve kokku ning tiri ta valemi teise result lahtrisse h) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 175. Täitmise % andmevälja loomine x/y valemiga a) Klõpsa OK b) Aktiveeri vasakpaani Data saki alla lisandunud Täitmise % andmeväli ning tiri ta risttabeli veergudesse Jääk andmevälja kõrvale c) Salvesta 19. Muuda risttabelisse lisatud mõõdikute vormindust a) Aktiveeri vasaku paani Data saki alt Eelarve kokku mõõdik Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 104 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Klõpsa alla suunavatele nooltele ja seal vajuta pliiatsi kujulisele ikoonile Joonis 176. Eelarve kokku vorminduse muutmine c) Vali avanenud aknas komakohtade arvuks Decimals menüüs 0 (null) Joonis 177. Komakohtade arvu muutmine d) Klõpsa OK e) Aktiveeri vasaku paani Data saki alt Eelmisest aastast ülekantud vahendid f) Andmevälja omaduste jaotises klõpsa Format rea Value veeru lahtri peale g) Vali avanenud aknas komakohtade arvuks Decimals menüüs 0 (null) h) Klõpsa OK i) Korda sama toimingut ka Täitmine ning Jääk andmevälja puhul j) Korda sama toimingut ka Täitmise % andmevälja puhul (komakohtade arv 0), kuid täiendavalt muuda tema vorminduse tüüp protsendiks (Percent) k) Salvesta 20. Muuda risttabeli paigutust a) Hoia risttabel aktiivsena ja ava Options sakk b) Lisa linnuke Crosstab jaotise Intended kasti sisse (2 variant on parema hiirenupu vajtuse alt valida Indent) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 105 Versioon seisuga 12.01.2021 c) Salvesta 21. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Eemalda vajadusel frequency b) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 178. Riigieelarve seaduse lehekülg 22. Jätka aruande täiendamist aruande koostamise moodulis a) Aruande koostamise moodulisse navigeerimiseks klõpsa aruande paremal üleval More options ikoonile (3 täppi) b) Vali Edit report 23. Lisa aruande filtririba tasandile rippmenüü ning sisusta filter Aasta andmevälja väärtustega a) Veendu, et Sul oleks lõuendil avatud aruande filtririba (vt Joonis 179) b) Kui Sul filtririba puudub, siis lisa linnuke lõuendi ülemises osas olevale Expand report controls kasti sisse (vt Joonis 179) Joonis 179. Aruande filtririba ning aruande filtririba näitamine aruande koostamise moodulis c) Ava vasakpaanist Objects sakk Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 106 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Controls jaotisest aktiveeri Drop-Down List ning tiri ta aruande filtriribale järgnevalt: Joonis 180. Rippmenüü lisamine aruande filtriribale e) Ava Data sakk f) Tiri Aasta andmeväli aruande filtriribal olevale rippmenüüle ja oota Add nupu kuvamist, seejärel vali Add g) Salvesta 24. Lisa aruande filtriribal olevale rippmenüüle nö peidetud filter (nähtav ainult aruande koostamise moodulis), et peita aruandest teiste perioodidega seotud andmed a) Hoia rippmenüü aktiivsena b) Ava Filters sakk c) Vajadusel vali rippmenüüst Aasta d) Klõpsa New Filter, vali Aasta e) Jäta linnuke ainsana 2019. aastale 25. Lisa Aasta filtrile tingimus, mis ei lase filtrit tühjendada (Clear Filter valiku eemaldamine) a) Hoia rippmenüü aktiivsena b) Ava paremas paanis Options sakk c) Drop-down listis jaotises lisa linnuke Required tunnuse juurde d) Salvesta 26. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 181. Riigieelarve seaduse lehekülg Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 107 Versioon seisuga 12.01.2021 27. Jätka aruande koostamisega 3.2.2.2. Riigieelarve detailne täitmine 1. Lisa aruandele uus lehekülg kopeerides tema põhjaks esimese lehekülje sisu a) Navigeeri Riigieelarve seadus lehekülje saki peale b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate page 2. Muuda uue lehekülje nimi a) Navigeeri hiirega uue lehekülje saki peale b) Tee parem hiireklõps ja vali Rename page c) Kirjuta sakile Riigieelarve detailne täitmine d) Vajuta Enter klahvi 3. Muuda risttabeli andmete paigutust a) Hoia risttabel aktiivsena b) Parema hiirenupu alt eemalda Intent juurest linnuke 4. Eemalda risttabelist muutujad a) Hoia risttabel aktiivsena b) Ava Roles sakk c) Vali Rows jaotises aktiivseks Tulemusvaldkond d) Tee parem hiireklõps ning vali Remove Tulemusvaldkond e) Eemalda ka järgnevad muutujad: • Programm • Majanduslik sisu • Piirmääraga / Piirmäärata vahendid f) Salvesta 5. Loo uus hierarhia nimega Planeerimistasandite majanduslik sisu a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Hierarchy b) Avanenud akna Name lahtrisse kirjuta Planeerimistasandite majanduslik sisu c) Vali Categories jaotisest aktiivseks Majanduslik sisu d) Klõpsa kahe jaotise vahel olevale noolele (muutuja liigub kõrvalolevasse jaotisesse) e) Toimi samamoodi ka järgnevate muutujatega lisades nad etteantud järjekorras parempoolse jaotise hierarhiasse: • Tulemusvaldkond • Programm • Meede • Programmi tegevus • Teenus • Piirmääraga / piirmäärata vahendid Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 108 Versioon seisuga 12.01.2021 f) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 182. Planeerimistasandite majanduslik sisu hierarhia loomine g) Valiku kinnitamiseks klõpsa OK h) Lisa loodud hierarhia vasakpaani Data saki alt lõuendil oleva risttabeli ridadesse i) Salvesta 6. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Ava Riigieelarve detailne täitmine lehekülg b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 183. Riigieelarve detailse täitmise lehekülg (koondvaade) 7. Jätka aruande koostamisega a) Ava aruande Riigieelarve detailne täitmine lehekülg 8. Lisa lõuendile risttabeli kõrvale (vasakule) vertikaalkonteiner a) Ava vasakpaanis Objects sakk Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 109 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Vali Containers jaotisest aktiivseks Scrolling Container (vertikaalkonteiner) ning tiri ta risttabeli kõrvale nii, et vasak äär muutub siniseks: Joonis 184. Vertikaalkonteineri lisamine risttabeli kõrvale (1) c) Tiri vertikaalkonteiner kitsamaks (klõpsa konteineril, et aktiveerida objekti äärejooned), et jätta rohkem ruumi kõrvalolevale risttabelile d) Salvesta 9. Lisa vertikaalkonteinerisse 3 loend tüüpi filtrit a) Ava vasakpaanis Objects sakk b) Vali Controls jaotisest aktiivseks List (loend) ning tiri ta vertikaalkonteinerisse c) Korda toimingut veel 2 korda nii, et vertikaalkonteineris oleks kokku 3 loendit üksteise all d) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 185. Loendite lisamine vertikaalkonteinerisse e) Salvesta 10. Lisa loenditesse andmed ning anna neile nimed ja pealkirjad a) Vali vasakpaani Data saki alt aktiivseks Majanduslik sisu ning tiri ta esimesse loendisse Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 110 Versioon seisuga 12.01.2021 Kui loendi elemendid pole nähtavad, aktiveeri loend (hiireklõps), et tekiks äärejooned ja venita joonel olles lahtrit omale meelepäraseks b) Hoia sama loend aktiivsena ning ava parempaanis Options sakk c) Kirjuta Object jaotises Name ja Title -> Custom title lahtrisse Majanduslik sisu d) Vali pealkirja vorminguks poolpaks kiri klõpsates pealkirjale ja valides Bold ikoon Joonis 186. Objektile nime ja pealkirja omistamine ning vormindamine e) Vali vasakpaani Data saki alt aktiivseks Eelarve liik ning tiri ta teise loendisse f) Hoia sama loend aktiivsena ning ava parempaanis Options sakk g) Kirjuta Object jaotises Name ja Title lahtrisse Eelarve liik ning vajuta Enter klahvi h) Vali pealkirja vorminguks poolpaks kiri i) Vali vasakpaani Data saki alt aktiivseks 2-kohaline konto ning tiri ta kolmandasse loendisse j) Hoia sama loend aktiivsena ning ava parempaanis Options sakk k) Kirjuta Object jaotises Name ja Title lahtrisse 2-kohaline konto ning vajuta Enter klahvi l) Vali pealkirja vorminguks poolpaks kiri m) Salvesta 11. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Ava „Riigieelarve detailne täitmine“ lehekülg Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 111 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 187. Riigieelarve detailse täitmise lehekülg (koondvaade) Kui aruande vaatamismoodulis ei ole aruandeobjektid piisavate vahedega, siis navigeeri aruande koostamise moodulisse ning muuda objektide paigutust tirides neid äärtest. Seejärel salvesta ning vaata tulemust uuesti aruande koostamise moodulis. Vajadusel korda toimingut. Kuna aruandes kuvatavate andmete ning aruandeobjektide suurus sõltub veebibrauseri sisu kuvamise suurusest (suum inglise k zoom), siis teine võimalus on veebilehitseja suuruse muutmine tema seadetes. 12. Jätka aruande koostamisega a) Ava aruande Riigieelarve detailne täitmine lehekülg 13. Lisa interaktsioonid a) Ava Actions sakk b) Klõpsa View Diagram nupule c) Liigu kursoriga Majanduslik sisu loendi peale Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 112 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Hoia all vasakut hiireklahvi all ning tiri pliitsiga joon risttabeli peale järgnevalt: Joonis 188. Interaktsioonide loomine (1) e) Vabasta hiireklahv f) Loo lisaks järgnevad interaktsioonid: • Eelarve liik loend filtreerib risttabelit • 2-kohaline konto loend filtreerib risttabelit • Majanduslik sisu loend filtreerib Eelarve liik loendit • Eelarve liik loend filtreerib 2-kohaline konto loend Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 113 Versioon seisuga 12.01.2021 • Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 189. Interaktsioonide loomine (2) g) Klõpsa Close h) Salvesta 3.2.2.3. Riigieelarve detailne täitmine kuude lõikes (infoaken) 1. Lisa aruandele uus lehekülg a) Klõpsa lehekülgede saki real olevale plussmärgile Joonis 190. Aruandele uue lehekülje lisamine b) Kliki uue lehekülje saki paremal pool olevale punktidele c) Vali Hide page Peidetud aken on aruande osa, mis pakub aruande vaatajale täiendavat informatsiooni aruandes kuvatavate andmete osas. Käesolevaga luuakse infoaken, mis kuvab eelarve täitmise detailset informatsiooni kalendrikuude ning kontode lõikes. Infoaken seotakse aruande 2. leheküljega ning kui aruande vaataja klõpsab 2. lehekülje summadele, siis avaneb talle infoaken. Aruande vaatajale tavavaates infoakent ei kuvata. d) Tee peidetud akna saki peal parem hiireklõps ja vali Rename Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 114 Versioon seisuga 12.01.2021 e) Kirjuta sakile Riigieelarve detailne täitmine kuude lõikes f) Vali Options sakk ja hoia aktiivsena lehekülg. General jaotise alt vali omale meelpärane avatava akna suurus Window width ja Window height. g) Vajuta Enter klahvi h) Salvesta 2. Lisa lõuendile tabel ning omista talle nimi ja pealkiri a) Ava Objects sakk b) Vali Tables jaotisest aktiivseks List Table (tabel) ning tiri ta lõuendile c) Hoia tabel aktiivsena ning ava Options sakk d) Kirjuta General jaotises Name ja Title lahtrisse Eelarve täitmine ning vajuta Enter klahvi e) Vali pealkirja vorminguks poolpaks kiri f) Salvesta 3. Lisa Eelarve täitmine tabelisse andmed a) Ava Data sakk b) Vali aktiivseks Eelarve kokku andmeväli ning tiri ta tabelisse c) Lisa tabelisse ka järgnevad andmeväljad etteantud järjekorras: • Eelmisest aastast ülekantud vahendid • Täitmine • Jääk • Täitmise % d) Salvesta 4. Murra Eelarve täitmine tabeli tekstiridu a) Aktiveeri Eelarve täitmine tabel b) Ava parempaanis Options sakk c) Table jaotises lisa linnuke Wrap text kasti sisse d) Vajadusel muuda täiendavalt veergude laiust tabelis e) Salvesta 5. Lisa lõuendile teine tabel ning omista talle nimi ja pealkiri a) Ava Objects sakk b) Vali Tables jaotisest aktiivseks List Table (tabel) ning tiri ta lõuendile Eelarve täitmine tabeli alla c) Hoia tabel aktiivsena ning ava parempaanis Options sakk d) Kirjuta General jaotises Name ja Title lahtrisse Eelarve kokku alamstsenaariumid ning vajuta Enter klahvi e) Vali pealkirja vorminguks poolpaks kiri f) Salvesta 6. Lisa Eelarve kokku alamstsenaariumid tabelisse andmed a) Ava vasakpaani Data sakk b) Lisa tabelisse järgnevad andmeväljad etteantud järjekorras: • Alamstsenaarium • Eelarve kokku Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 115 Versioon seisuga 12.01.2021 c) Salvesta 7. Lisa Eelarve kokku alamstsenaariumid tabelile summa kokku rida a) Aktiveeri Eelarve kokku alamstsenaariumid tabel b) Ava parempaanis Options sakk c) Totals jaotises lisa linnuke Totals kasti sisse d) Eemalda linnuke Show labels for totals kastist e) Salvesta 8. Lisa Eelarve kokku alamstsenaariumid tabelile nö peidetud filter a) Aktiveeri Eelarve kokku alamstsenaariumid tabel b) Ava Filters sakk c) Vali New filter -> Alamstsenaarium d) Eemalda linnukesed järgnevatelt tunnustelt: • Eelarve_plaan • Eelarve_ule • Tegelik(direct) • RIB (direct) • Include missing values e) Salvesta f) Sulle peaks aruande koostamise moodulis avanema järgnev vaade: Joonis 191. Aruande objektide paigutus lõuendil 9. Lisa lõuendile kolmas tabel ning omista talle nimi ja pealkiri a) Ava Objects sakk Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 116 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Vali Tables jaotisest aktiivseks List Table (tabel) ning tiri ta lõuendil olevate tabelite paremale küljele järgnevalt (sinine joon): Joonis 192. Aruande objektide paigutus lõuendil c) Hoia tabel aktiivsena ning ava Options sakk d) Kirjuta Object jaotises Name ja Title lahtrisse Täitmine kontode lõikes ning vajuta Enter klahvi e) Vali pealkirja vorminguks poolpaks kiri f) Salvesta 10. Lisa Täitmine kontode lõikes tabelisse andmed a) Ava vasakpaani Data sakk b) Lisa tabelisse järgnevad andmeväljad etteantud järjekorras: • Konto • Eelarve kokku • Täitmine • Jääk • Täitmise % c) Salvesta 11. Lisa Täitmine kontode lõikes tabelile summa kokku rida a) Aktiveeri Täitmine kontode lõikes tabel b) Ava Options sakk c) Totals jaotises lisa linnuke Totals kasti sisse d) Eemalda linnuke Show labels for totals kastist e) Salvesta 12. Murra Täitmine kontode lõikes tabeli tekstiridu Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 117 Versioon seisuga 12.01.2021 a) Aktiveeri Täitmine kontode lõikes tabel b) Ava parempaanis Options sakk c) Table jaotises lisa linnuke Wrap text kasti sisse d) Vajadusel muuda täiendavalt veergude laiust tabelis e) Salvesta f) Sulle peaks aruande koostamise moodulis avanema järgnev vaade: Joonis 193. Aruande objektide paigutus lõuendil 13. Lisa lõuendile neljas tabel ning omista talle nimi ja pealkiri Lõuendil saab omale rohkem ruumi tekitada kui sulged korraks parema ja/või vasaku menüü. Saki saad sulgeda klikates avatud sakile. a) Ava Objects sakk b) Vali Tables jaotisest aktiivseks List Table (tabel) ning tiri ta lõuendil oleva Täitmine kontode lõikes tabeli paremale küljele c) Hoia tabel aktiivsena ning ava Options sakk d) Kirjuta Object jaotises Name ja Title lahtrisse Täitmine kuude lõikes ning vajuta Enter klahvi e) Vali pealkirja vorminguks poolpaks kiri f) Salvesta Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 118 Versioon seisuga 12.01.2021 14. Lisa Täitmine kuude lõikes tabelisse andmed a) Ava Data sakk b) Lisa tabelisse järgnevad andmeväljad etteantud järjekorras: • Kuu • Täitmine c) Salvesta 15. Lisa Täitmine kuude lõikes tabelile summa kokku rida a) Aktiveeri Täitmine kuude lõikes tabel b) Ava parempaanis Options sakk c) Totals jaotises lisa linnuke Totals kasti sisse d) Eemalda linnuke Show labels for totals kastist e) Sulle peaks aruande koostamise moodulis avanema järgnev vaade: Joonis 194. Aruande objektide paigutus lõuendil 16. Lisa lõuendile tekstiväli a) Aktiveeri vasakpaani Objects saki Content jaotise alt Text ning paiguta see lõuendil olevate objektide kohale järgnevalt: Joonis 195. Aruande objektide paigutus lõuendil Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 119 Versioon seisuga 12.01.2021 b) Salvesta 17. Lisa tekstivälja interaktiivsed filtrid (Interactive Filters), mis näitavad, milliseid filtreid on andmetele samal leheküljel rakendatud a) Klõpsa tekstivälja sisse b) Klõpsa Add Interactive Filters: Joonis 196. Interaktiivsete filtrite info lisamine c) Vali Interactive Filters d) Tekstivälja sees olles peaks avanema Sulle järgnev vaade: Joonis 197. Interaktiivsed filtrid tekstiväljas 18. Muuda tekstivälja stiililist väljanägemist, et teda paremini esile tõsta a) Hoia aruande objekt aktiivsena b) Ava Options sakk c) Lisa linnuke Style jaotisest Background valikule ja leia menüüst sobilik taustavärv ning liiguta kõrval olevat liugurit, et määrata värvi eredus (eelista heledamat värvitooni, nt helehall või helesinine) d) Salvesta 19. Loo seos Riigieelarve detailne täitmine lehekülje ning Riigieelarve detailne täitmine kuude lõikes infoakna vahel a) Navigeeri Riigieelarve detailne täitmine leheküljele b) Ava parempaanis Actions c) Klõpsa View Diagram nupule Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 120 Versioon seisuga 12.01.2021 d) Loo seos Riigieelarve detailne täitmine lehekülje ning infoakna vahel (tõstetud esile punase kastiga) Joonis 198. Interaktsioonide loomine (2) a) Klõpsa Close b) Salvesta 20. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Ava Riigieelarve detailne täitmine lehekülg b) Tee topelt hiireklõps tabeli ühe rea numbritel (nt Kulud), et testida infoakent c) Laiendatud infoaken peaks nägema välja järgnev: Joonis 199. Infoaken laiendatud vaates Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 121 Versioon seisuga 12.01.2021 Pane tähele infoakna tekstiväljas olevat informatsiooni filtreeritud andmeväljade osas. Aasta 2019 tuleneb aruandeülesest aasta filtrist ning majanduslik sisu „Tulud“ tuleneb sellest, et näites valisime aktiivseks tabeli Tulude rea. d) Sulge infoaken klõpsates all paremas nurgas olevale Close nupule ning jätka aruande koostamisega 3.2.2.4. Riigieelarve detailne täitmine objektidega 1. Lisa aruandele uus lehekülg kopeerides tema põhjaks Riigi eelarve detailne täitmine lehekülje sisu a) Navigeeri Riigieelarve detailne täitmine lehekülje saki peale b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate page 2. Muuda uue lehekülje nimi a) Navigeeri hiirega uue lehekülje saki peale b) Tee parem hiireklõps ja vali Rename page c) Kirjuta sakile Riigieelarve detailne täitmine objektidega d) Vajuta Enter klahvi e) Salvesta 3. Lisa vertikaalkonteinerisse täiendav loend tüüpi filter a) Aktiveeri lõuendil Scrolling Container (eelmised filtrid on sees) b) Ava Objects sakk c) Vali Controls jaotisest aktiivseks List (loend) ning tiri ta vertikaalkonteinerisse Eelarve liigi ja 2-kohalise konto loendi vahele d) Salvesta 4. Lisa loendisse andmed ning omista talle nimi ja pealkiri a) Vali vasakpaani Data saki alt aktiivseks Eelarve objekt ning tiri ta uude loendisse b) Hoia sama loend aktiivsena ning ava Options sakk c) Kirjuta Object jaotises Name ja Title lahtrisse Eelarve objekt ning vajuta Enter klahvi d) Vali pealkirja vorminguks poolpaks kiri e) Salvesta 5. Täienda interaktsioonide vaadet a) Ava Actions sakk b) Klõpsa View Diagram nupule c) Kustuta Eelarve liigi ja 2-kohalise konto vaheline seos • Tee nende seose keskel oleva filtri märgi peal vasak hiireklõps • Vali Delete Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 122 Versioon seisuga 12.01.2021 Joonis 200. Interaktsiooni kustutamine d) Loo järgnevad seosed: • Eelarve objekt loend filtreerib risttabelit • Eelarve liik loend filtreerib Eelarve objekt loendit • Eelarve objekt loend filtreerib 2-kohaline konto loendit e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 201. Interaktsioonide vaade f) Klõpsa Close Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 123 Versioon seisuga 12.01.2021 g) Salvesta 6. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Ava Riigieelarve detailne täitmine objektidega lehekülg b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 202. Riigieelarve detailne täitmine objektidega lehekülg Ülesande lõpp Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 124 Versioon seisuga 12.01.2021 3.3. Majandusaasta eelarve täitmise aruanne 3.3.1. Majandusaasta eelarve täitmise aruande tutvustus Iga aasta 1. aprilliks esitatakse Riigi raamatupidamise majandusaasta aruanne Riigikontrollile auditeerimiseks ja pärast auditeerimise lõppu kinnitatakse majandusaasta aruanne, mille ühe lisana tuleb esitada ka majandusaasta eelarve täitmise aruanne. Aruandes kajastatakse majandusaastal tegelikult kasutada olevad vahendid, mis võib kaasa tuua kinnitatud riigieelarves planeeritud tulude muutust ning muid eelarve muudatusi, mida riigieelarve seadusega ei kinnitata. Aruanne esitatakse tuhandetes eurodes valitsemisalade ja asutuste lõikes. Kontrollaruandeks on SAP BO majandustarkvara aruanne EA000 „Eelarve täitmise aruanne“. Aruande koostamiseks kasutatakse alustabelit, mille sisu tuleneb kuluarvestuse infosüsteemist (KAIS), strateegilise juhtimise infosüsteemist (SJIS) ja riigieelarve infosüsteemist (REIS). Alustabel luuakse Rahandusministeeriumi poolt ning tema nimi sisaldab asutuse tunnust, kuluarvestuse infosüstemmi lühendit „KAIS“ ning nelja aastase rahastamiskava esimest aastat (nt G60_KAIS_2020). Majandusaasta eelarve täitmise aruande koostamise ülesandes luuakse aruanne 2019. a eelarve täitmise kohta. Aruanne koostatakse tabelkujul (List Table), et andmete Excelisse importimisel ei muutuks andmete kuvamise struktuur. Aruanne sisaldab järgnevaid veerge: 1. Tulemusvaldkond 2. Programm 3. Eelarve liik 4. Eelarve konto 5. Eelarve objekt 6. Kirje nimetus 7. 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve 8. 2018. aastast üle toodud vahendid 9. 2019. aasta lõplik eelarve 10. 2019. aasta täitmine 11. 2018. aasta täitmine 12. 2019. aasta jääk 13. 2020. aastasse üle viidavad vahendid Aruandes võetakse arvesse järgmised lõpliku eelarve kujunemise tehingud. Kontrollaruandeks on SAP BO majandustarkvara aruanne EA009 „Eelarve kujunemine“: • Esialgne kinnitatud eelarve  Üle toodud eelmisest aastast  Muudatused riigieelarve seaduse muutmise seaduse alusel  Muudatused Vabariigi Valitsuse korraldused  Sihtotstarbeliste vahendite reservist  Eelarves kavandatud toetused  Tegelikult saadud toetused ja avatud sildfinantseerimine  Rahandusministeeriumi eelarve kaudu planeeritud välistoetuste kaasrahastamine  Eelarves kavandatud saastekvootide müügist  Tegelikult saadud saastekvootide müügist Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 125 Versioon seisuga 12.01.2021  Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu  Tegelikult saadud majandustegevusest saadud tulu  Eelarves kavandatud muud tuludest sõltuvad kulud  Muud tuludest sõltuvad kulud  Eelarves kavandatud edasiantavad maksud  Tegelikud edasiantavad maksud  Saadud Vabariigi valitsuse reservfondi  Antud Vabariigi valitsuse reservfondi  Saadud omandireformireservfondi • Kokku lõplik eelarve Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 126 Versioon seisuga 12.01.2021 3.3.2. Ülesanne: Majandusaasta eelarve täitmise aruande koostamine 1. Loo uus aruanne navigeerides aruande koostamise (Report Builder) moodulisse 2. Lisa aruandesse näidisasutuse alusandmed a) Ava vasakpaanis Data sakk b) Alustabeli valimiseks klõpsa Select to add data lahtrile c) Kirjuta avanenud akna otsingumootorisse G99_KAIS_2020 d) Vali samanimeline alustabel aktiivseks e) Klõpsa OK 3. Salvesta aruanne oma asutuse koolitusaruannete kausta a) Vali üleval vasakul menüüreast File -> Save as b) Ava oma asutuse koolituse kataloog järgnevalt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> oma valitsemisala täht -> oma asutuse kood -> reports -> Koolitus • Nt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> G -> G60 -> reports -> Koolitus c) Omista aruandele Name lahtrisse nimi, mis sisaldab järgnevaid tunnuseid: • asutuse kood, • aruande nimi (Majandusaasta eelarve täitmise aruanne), • periood (2019), • oma initsiaalid (kasutada juhul, kui ühest asutusest koostavad sama aruannet mitu kujundajat)  Nt: G60 Majandusaasta eelarve täitmise aruanne 2019 AA d) Klõpsa Save 4. Muuda aruande lehekülje nimi a) Klõpsa aruande lehekülje Page 1 saki peale b) Ava paremas paanis Options sakk c) General jaotises kirjuta Name lahtrisse Majandusaasta eelarve täitmine ning vajuta kinnituseks Enter klahvi d) Salvesta 5. Peida andmeväljad, mida järgnevate ülesannete käigus aruande koostamisel ei kasutata a) Ava Data sakk → kolm vertikaalset punkti b) Klõpsa Show or hide data items c) Vii kõik vasakpoolsesse kasti d) Too parempoolsesse kasti järgnevad andmeväljad: • Aasta • ScenarioId_scenario2 • EELARVE_KONTO_KOOD • ScenarioId_top_scenario • EELARVE_KONTO_NIMI • TKIFKM_NIMI • Eelarve_liik_kood • TUVkood • Eelarve_objekt_kood • YLD_KONTO_KOOD • PRkood • K_Summa • SAP_OBJ_KIRJELDUS • R_Summa Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 127 Versioon seisuga 12.01.2021 e) Klõpsa OK f) Salvesta 6. Lisa lõuendile tabel a) Ava Objects sakk b) Vali aktiivseks List Table (tabel) ning tiri see lõuendile c) Salvesta 7. Tee TUVkood mõõdikust duplikaat ning anna duplikaadile nimeks Tulemusvaldkond a) Vali vasakpaani Data saki alt TUVkood aktiivseks b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (TUVkood (1)) ning ava paremal alla suunavatest nooltest d) Kirjuta andmeväljale nimeks Tulemusvaldkond ning klõpsa Enter e) Tiri vasakpaani Data saki alt Tulemusvaldkond nimeline andmeväli lõuendil olevasse tabelisse f) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 203. Majandusaasta eelarve täitmise aruande Tulemusvaldkonna veerg g) Salvesta 8. Sarnaselt Tulemusvaldkond andmeväljale lisa mudelisse Programm, Eelarve liik ning Eelarve konto veerud a) Loo järgneva tabeli alusel duplikaadid, omista neile uued nimed Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 128 Versioon seisuga 12.01.2021 Tabel 8. Andmete dubleerimine ja ümbernimetamine Originaal andmevälja nimetus Duplikaat andmevälja nimetus PRkood Programm Eelarve_liik_kood Eelarve liik EELARVE_KONTO_KOOD Eelarve konto b) Tee kõik kolm aktiivseks üleval kirjeldatud järjekorras ja tõsta tabelisse Joonis 204. Andmete lohistamine lõuendile c) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 205. Majandusaasta eelarve täitmise aruande veerud d) Salvesta 9. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Eelarve objekt, mis baseerub Eelarve_objekt_kood andmeväljal ning mis eelarve objekti tunnuse puudumisel tähistatakse sidekriipsuga (-) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 129 Versioon seisuga 12.01.2021 Eelarve_objekt_kood andmeväljas kannab tühi väärtus tunnust “None”. Seega tuleks luua valem kujul, et kui Eelarve_objekt_kood andmeväljas on väärtus “None”, siis asenda ta sidekriipsuga, muul juhul kuvada eelarve objekti kood. a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item Joonis 206. Uue arvutusliku andmevälja loomine b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse Eelarve objekt c) Vali Result type rippmenüüst Character Joonis 207. Valemi väljundiks on tekstiline andmeväli d) Ava Operators sakist Boolean jaotisest klõpsates tema ees olevale kolmnurgale e) Vali aktiivseks IF ELSE valem ning tiri see lõuendile f) Ava Operators sakist Comparison jaotis g) Vali aktiivseks x=y võrdus ning tiri see lõuendil oleva valemi IF rea condition lahtrisse h) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 208. Eelarve objekt andmevälja loomine IF valemiga (1) i) Kirjuta Data Items saki otsingumootorisse objekt j) Vali Eelarve_objekt_kood muutuja aktiivseks ning tiri see IF rea esimesse number lahtrisse k) Kirjuta IF rea text string lahtrisse None ning vajuta Enter klahvi Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 130 Versioon seisuga 12.01.2021 l) Kirjuta RETURN rea text string lahtrisse – (sidekriips) ning vajuta Enter klahvi m) Vali Data Items jaotises aktiivseks Eelarve_objekt_kood ning tiri ta ELSE rea text string lahtrisse n) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 209. Eelarve objekt andmevälja loomine IF valemiga (2) o) Klõpsa OK p) Vali vasakpaanis Data saki alt Eelarve objekt andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse Eelarve konto veeru kõrvale q) Salvesta 10. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Kirje nimetus, mis sisaldab eelarve objekti olemasolul eelarve objekti nimetust, muul juhul konto nimetust Kirje nimetus koosneb kahest andmeväljast – SAP_OBJ_KIRJELDUS (eelarve objektide nimetused) ning EELARVE_KONTO_NIMI (kontode nimetused). Valem luuakse järgneval kujul - kui SAP_OBJ_KIRJELDUS andmeväljas puuduvad väärtused, siis asendada nad KONTO_NIMI andmevälja väärtustega, muul juhul jäävad SAP_OBJ_KIRJELDUS väärtused. a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse Kirje nimetus c) Ava Operators sakist Boolean jaotisele, klõpsates tema ees olevale kolmnurgale d) Vali aktiivseks IF ELSE valem ning tiri see lõuendile e) Ava Operators sakist Comparison jaotis f) Vali aktiivseks Missing võrdus ning tiri see lõuendil oleva valemi IF condition lahtrisse g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 210. Kirje nimetus andmevälja loomine IF valemiga (1) h) Kirjuta Data Items saki otsingumootorisse OBJ i) Vali SAP_OBJ_KIRJELDUS muutuja aktiivseks ning tiri see IF rea number lahtrisse j) Tiri sama liige valemi ELSE rea number lahtrisse k) Leia Data Items sakist muutuja nimega EELARVE_KONTO_NIMI l) Vali EELARVE_KONTO_NIMI muutuja aktiivseks ning tiri ta valemi RETURN rea text string lahtrisse Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 131 Versioon seisuga 12.01.2021 m) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 211. Kirje nimetus andmevälja loomine IF valemiga (2) n) Klõpsa OK o) Vali vasakpaanis Data saki alt Kirje nimetus andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse Eelarve objekt veeru kõrvale p) Salvesta 11. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve Pane tähele, et järgnevate andmeväljade loomisel peavad väärtused olema tuhandetes eurodes. Sellest tulenevalt jagatakse valemites summad tuhandega. 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve andmeväli luuakse valemiga, mis baseerub kahel tingimusel – kui alamstsenaarium (ScenarioId_scenario2) on „Kinnitatud_eelarve“ ning aasta on 2019, siis kajastatakse andmeväljas neile tingimustele vastavad summad, muul juhul summasid ei kajastata. a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve c) Ava Operators sakist Boolean jaotis klõpsates tema ees olevale kolmnurgale d) Vali aktiivseks IF ELSE valem ning tiri see lõuendile e) Vali samas jaotises aktiivseks AND funktsioon ning tiri ta IF rea condition lahtrisse f) Vali Operators jaotise Comparison kataloogist aktiivseks x=y võrdus ning tiri ta AND valemi esimesse condition lahtrisse g) Korda toimingut lisades x=y võrduse ka AND valemi teise condition lahtrisse h) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 212. 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve andmevälja loomine IF valemiga (1) i) Kirjuta Data Items saki otsingumootorisse Aasta j) Vali Aasta muutuja aktiivseks ning tiri ta AND esimese rea esimesse number lahtrisse Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 132 Versioon seisuga 12.01.2021 k) Kirjuta valemi AND esimese rea text string lahtrisse 2019 ja vajuta Enter klahvi l) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 213. 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve andmevälja loomine IF valemiga (2) m) Kirjuta Data Items jaotise otsingumootorisse Scenario n) Vali ScenarioId_scenario2 muutuja aktiivseks ning tiri ta AND teise rea esimesse number lahtrisse o) Kirjuta valemi AND teise rea text string lahtrisse Kinnitatud_eelarve ja vajuta Enter klahvi p) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 214. 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve andmevälja loomine IF valemiga (3) q) Ava Operators sakist Numeric (simple) jaotis r) Vali aktiivseks x/y funktsioon ning tiri ta RETURN rea number lahtrisse s) Leia Data Items sakist mõõdik nimega K_Summa t) Vali K_Summa muutuja aktiivseks ning tiri ta valemi RETURN rea esimesse number lahtrisse u) Kirjuta RETURN rea teise number lahtrisse 1 000 (tuhat) ning vajuta Enter klahvi v) Kirjuta ELSE rea number lahtrisse 0 (null) ning vajuta Enter klahvi w) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 215. 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve andmevälja loomine IF valemiga (4) Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 133 Versioon seisuga 12.01.2021 x) Klõpsa OK y) Vali vasakpaanis Data saki alt 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse Kirje nimetus veeru kõrvale z) Salvesta 12. Muuda 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve andmevälja vormindust a) Aktiveeri vasaku paani Data saki alt 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve b) Andmevälja omaduste jaotises (asub alla suunavate noolte valiku juures) klõpsa Format rea Pliiats ikooni peale (lahtri väärtus on Comma) c) Vali Decimals menüüst komakohtade arvuks 0 (null) d) Klõpsa OK e) Salvesta 13. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2018. aastast üle toodud vahendid (võta aluseks 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve valemi põhi) 2018. aastast üle toodud vahendid andmeväli luuakse valemiga, mis baseerub kahel tingimusel – kui alamstsenaarium (ScenarioId_scenario2) on „Eelarve_ule“ ning aasta on 2019, siis kajastatakse andmeväljas neile tingimustele vastavad summad, muul juhul summasid ei kajastata. a) Vali Data saki alt 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve mõõdik aktiivseks b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve (1)) d) Tee parem hiireklõps ning vali Edit e) Name lahtris anna mõõdikule nimeks 2018. aastast üle toodud vahendid f) Asenda valemis olev alamstsenaariumi (ScenarioId_scenario2) väärtus Kinnitatud_eelarve väärtusega Eelarve_ule g) Vajuta Enter klahvi h) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 216. 2018. aastast üle toodud vahendid andmevälja loomine IF valemiga i) Klõpsa OK j) Vali vasakpaanis Data saki alt 2018. aastast üle toodud vahendid andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse 2019. aasta riigikogus kinnitatud eelarve veeru kõrvale k) Salvesta Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 134 Versioon seisuga 12.01.2021 14. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2019. aasta lõplik eelarve Lõplik eelarve võtab arvesse kõik eelarveaasta jooksul eelarves tehtud muudatused ning tegelikult laekunud tulud, mis on kajastatud RIB stsenaariumis. Näidisasutuse 2019. aasta lõplik eelarve andmeväli luuakse valemiga. Kui aasta on 2019 ja kui stsenaarium on Eelarve_kokku, siis kui ta pole Konto 50 või 3220 ja liik 44, siis tagasta väärtus või kui on stsenaarium RIB, siis tagasta ka väärtus. a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse 2019. aasta lõplik eelarve c) Kliki Text sakile Joonis 217. 2019. aasta lõplik eelarve andmevälja loomine koodina (1) d) Kustuta Text väljas olev {Number} e) Kopeeri järgnev valem: IF ('Aasta'n = '2019') AND ( ( ('ScenarioId_top_scenario'n = 'Eelarve_kokku') AND NOT( ('Eelarve konto'n In ('50', '3220')) AND ('Eelarve liik'n = '44') ) ) OR ('ScenarioId_top_scenario'n = 'RIB') ) RETURN ('K_Summa'n / 1000) ELSE 0 Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 135 Versioon seisuga 12.01.2021 f) Kleebi kas e või f valem Text välja15 g) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 218. 2019. aasta lõplik eelarve andmevälja loomine koodina (2) h) Muuda 2019. aasta lõplik eelarve andmevälja vormindust ja vali Format (pliiats) komakohtade arvuks 0 (null) i) Klõpsa OK j) Vali vasakpaanis Data saki alt 2019. aasta lõplik eelarve andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse 2018. aastast üle toodud vahendid veeru kõrvale k) Salvesta 15. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2019. aasta täitmine 2019. aasta täitmine andmeväli luuakse valemiga. Kui aasta on 2019 ja stsenaarium on Tegelik, siis tagasta positiivne väärtus kui YLD_KONTO_KOOD on T ja vastupidisel juhul negatiivne. Vastupidisel juhul tagasta 0 a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse 2019. aasta täitmine c) Kliki Text sakile d) Kustuta Text väljas olev {Number} e) Kopeeri järgnev valem: IF ('Aasta'n = '2019') AND ('ScenarioId_top_scenario'n = 'Tegelik') RETURN (IF ('YLD_KONTO_KOOD'n = 'T') RETURN ( 'K_Summa'n / 1000 ) ELSE -( 'K_Summa'n / 1000 )) ELSE 0 f) Kleebi valem e või f Text välja 15 Kasuta kleepimiseks klahvikombinatsiooni Ctrl + V Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 136 Versioon seisuga 12.01.2021 g) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 219. 2019. aasta täitmine andmevälja loomine koodina (2) h) Vali Format (pliiats) ja muuda komakohtadeks 0 ning klõpsa OK. i) Klõpsa OK j) Vali vasakpaanis Data saki alt 2019. aasta täitmine andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse 2019. aasta lõplik eelarve veeru kõrvale k) Salvesta 16. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2018. aasta täitmine (võta aluseks 2019. aasta täitmise valemi põhi ning muuda valemis vaid aastad ära) a) Vali vasakpaani Data saki alt 2019. aasta täitmine mõõdik aktiivseks b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (2019. aasta täitmine (1)) d) Tee parem hiireklõps ning vali Edit e) Name lahtris anna mõõdikule nimeks 2018. aasta täitmine f) Asenda valemis olev Aasta andmevälja väärtus 2019 väärtusega 2018 g) Vajuta Enter klahvi h) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 220. 2018. aasta täitmine andmevälja loomine IF valemiga i) Klõpsa OK Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 137 Versioon seisuga 12.01.2021 j) Vali vasakpaanis Data saki alt 2018. aasta täitmine andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse 2019. aasta täitmine veeru kõrvale järgnevalt: k) Salvesta 17. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2019. aasta jääk a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse 2019. aasta jääk c) Ava Operators sakist Numeric (simple) jaotis d) Vali aktiivseks x-y valem ning tiri see lõuendile e) Leia Data Items jaotisest mõõdik nimega 2019. aasta lõplik eelarve ning tiri see valemi esimesse number lahtrisse f) Leia Data Items jaotisest mõõdik nimega 2019. aasta täitmine ning tiri see valemi teise number lahtrisse g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 221. 2019. aasta jääk andmevälja valem h) Format alt vajuta pliiatsi märgile i) Vali Decimals menüüst komakohtade arvuks 0 (null) ja klõpsa OK j) Klõpsa OK k) Vali vasakpaanis Data saki alt 2019. aasta jääk andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse 2018. aasta täitmine veeru kõrvale l) Salvesta 18. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2019. aasta tulude jääk 2019. aasta tulude jääk andmevälja kasutatakse ülesandes 2020. aastasse üle viidavad vahendid andmevälja koostamisel tulude elimineerimiseks. 2019. aasta tulude jääk andmeväli luuakse valemiga, mis koosneb kahest osast – 2019. aasta tulude eelarve ning 2019. aasta tulude täitmine (täitmine miinus märgiga). Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 138 Versioon seisuga 12.01.2021 a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data itemikoonile ning vali Calculated Item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse 2019. aasta tulude jääk c) Kliki Text sakile d) Kustuta Text väljas olev {Number} e) Kopeeri järgnev valem: IF (( 'Aasta'n = '2019' ) AND ( 'YLD_KONTO_KOOD'n = 'T' )) RETURN (IF ( 'ScenarioId_top_scenario'n = 'Eelarve_kokku' ) RETURN ( 'K_Summa'n / 1000 ) ELSE (IF ( 'ScenarioId_top_scenario'n = 'Tegelik' ) RETURN -( 'K_Summa'n / 1000 ) ELSE 0)) ELSE 0 f) Kleebi valem e või f Text välja g) Klõpsa OK h) Salvesta 19. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2020. aastasse üle viidavad vahendid Kuigi ülesandes kasutatakse näidisasutuse 2019. aasta andmeid, siis 2020. aastasse üle viidavate vahendite andmevälja arvutamiseks kasutatakse 2020. aasta reeglit, st kõik vahendid on 100% ülekantavad. Oma asutuse 2020. aasta majandusaasta eelarve koostamisel saab kasutada ülesandes loodavat valemit. Juhul kui asutus soovib luua aruande ka oma 2019. aasta andmete kohta, siis tuleks kasutada järgmisesse aastasse ülekantavate vahendite puhul järgnevat reeglit: eelarve liik 30 kantakse üle 100% ja eelarve liik 20% kantakse üle 3%. 2020. aastasse üle viidavad vahendid andmeväli luuakse valemiga, mis koosneb kahest osast. Valemi esimene osa baseerub tingimusel - kui 2019. aasta jääk on suurem kui null, siis kajastatakse 2019. aasta jääk summasid, muul juhul summasid ei kajastata. Valemi teine osa baseerub tingimusel – kui 2019. aasta jääk on null, siis summasid ei kajastata, muul juhul kajastatakse 2019. aasta tulude jääki. Valemi esimesest osast lahutatakse valemi teine osa. a) Klõpsa vasakpaanis Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse 2020. aastasse üle viidavad vahendid c) Result Type vali Aggregated Measure d) Kliki Text sakile e) Kustuta Text väljas olev {Number} f) Kopeeri järgnev valem: IF (Sum [_ByGroup_] ('2019. aasta jääk'n) > 0) RETURN (Sum [_ByGroup_] ('2019. aasta jääk'n) - (Sum [_ByGroup_] ('2019. aasta tulude jääk'n))) ELSE 0 g) Kleebi valem f või g Text välja h) Muuda Format puhul komakohtade arv(decimals) nulliks. Klõpsa OK i) Klõpsa OK j) Vali vasakpaanis Data saki alt 2020. aastasse üle viidavad vahendid andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse 2019. aasta jääk veeru kõrvale Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 139 Versioon seisuga 12.01.2021 k) Salvesta 20. Eemalda tühjad väärtused rakendades nö peidetud filtrit a) Aktiveeri tabel b) Ava Filters sakk c) Vali New filter paanist K_Summa d) Lisa linnuke Filter aggregated values e) Eemalda linnuke Include missing values juurest Joonis 222. Puuduvate väärtuste väljafiltreerimine (1) f) Salvesta g) Järgnevalt vali New filter rippmenüüst R_Summa h) Tiri R_Summa liuguri punkt nulli (0) Joonis 223. Puuduvate väärtuste väljafiltreerimine (2) i) Salvesta 21. Sorteeri tabelis olevaid andmeid Eelarve konto järgi a) Klõpsa tabeli Eelarve konto veeru päisele, et konto järgi kasvavalt (nool suunaga üles) andmeid sorteerida Joonis 224. Andmete sorteerimine tabelis Eelarve konto andmevälja järgi kasvavalt b) Salvesta Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 140 Versioon seisuga 12.01.2021 22. Murra tabeli tekstiridu ning lisa tabelile horisontaalsed piirjooned a) Aktiveeri tabel b) Ava parempaanis Options sakk c) Tables jaotises lisa linnuke Wrap text valiku juurde (tekstiridade murdmine) d) Cells jaotises lisa vajadusel linnuke Show horizontal lines juurde (horisontaalsete joonte lisamine) e) Vajadusel laienda tabelis veerge (nt Kirje nimetus veerg) f) Salvesta 23. Lisa aruandele majandusliku sisu filter, mis võimaldab tabelis olevaid andmeid filtreerida tulude, kulude, investeeringute ja käibemaksu alusel a) Vali vasakpaani Data saki all aktiivseks TKIFKM_NIMI b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (TKIFKM_NIMI (1)) d) Kirjuta Name lahtrisse Majanduslik sisu e) Klõpsa Enter f) Ava vasakpaani Objects sakk g) Vali Controls jaotisest aktiivseks Drop-Down List (rippmenüü) aruande objekt ja tiri ta lehekülje filtriribale h) Vali Data saki alt aktiivseks Majanduslik sisu ning tiri ta lehekülje filtririba tasandil olevale rippmenüüle i) Salvesta 24. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Sul peaks avanema järgnev vaade: Joonis 225. Majandusaasta eelarve täitmise aruanne Ülesande lõpp Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 141 Versioon seisuga 12.01.2021 3.4. Programmi lisa 1 3.4.1. Programmi lisa 1 tutvustus Ministeerium (või valitsemisala) esitab eelarvestrateegia koostamiseks igal aastal Rahandusministeeriumile programmide eelnõud, mis on sisend riigi eelarvestrateegia koostamiseprotsessi (Vabariigi Valitsuse määruse „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 7 lõige 3, Vabariigi Valitsuse määrus „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 5 lõige 2). Programmide eelnõud esitatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhistes toodud tähtajaks (Vabariigi Valitsuse määrus „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 18), enamasti 1. märtsiks. Programmis tuleb muuhulgas esitada planeerimistasandite eesmärgid ning mõõdikud alg- ja sihttasemetega ning rahastamiskava (eelarve) planeerimistasandite kaupa (Vabariigi Valitsuse määrus „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §8 lõike 1 punkt 4 ning punkt 7). Vastavate andmete kuvamiseks on luuakse aruanne Programmi lisa 1. Rahandusministeerium avalikustab programmide eelnõud koos aruandlussüsteemist genereeritud programmi lisa 1 aruandega (v.a. teenused) hiljemalt 1. oktoobril (Vabariigi Valitsuse määrus „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §10 lg 1). Ministeerium avalikustab ministri kinnitatud programmid koos programmi rahastamiskavaga oma veebilehel pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on RES § 31 lõike 1 alusel riigieelarve vahendid täiendavalt liigendanud (Vabariigi Valitsuse määrus „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §10 lg 1). Programmi planeerimistasandite eesmärgid, mõõdikud nende alg- ja sihttasemed sisestatakse strateegilise juhtimise infosüsteemis (SJIS). Rahandusministeerium teeb andmed kättesaadavaks kuluanalüüsi tarkvara andmetöötlustarkvaras SAS EG ning aruandluskeskkonnas SAS VA. Teenuste kohta andmete (mõõdikud, alg- ja sihttasemed, eelarve) kogumine on kohustuslik (Eelarveklassifikaator §11), avalikustamine ja programmdokumendis esitamine vabatahtlik (Vabariigi Valitsuse määrus „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §8 lg 2). Programmdokumenti aasta jooksul ei muudeta (Vabariigi Valitsuse määrus „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §7 lõige 3). Eelarve-muudatused kajastatakse eelarve täitmise aruandes või tulemusaruandes, milles andmete esitamise ülesehitus on Programmi lisa 1 vormiga sarnane. Programmi lisa 1 toodud andmed on programmi eelnõus esitatud aastate kohta (koostatav eelarvestrateegia). Tulemusaruande kajastatakse rohkemate aastate kohta ehk sh ka möödunud perioode ning eelarve ning siht- tasemete muudatusi). Mõõdikute algtaset ei kuvata ning mõõdikud peavad olema numbrilised. Aruandes kajastatakse kulud ja amortisatsioon (ei kajastata investeeringuid, tulusid, käibemaksu ehk kajastatakse summasid, millel on küljes planeerimistasandi kood/arvestusobjekti tunnus), välisvahendeid eraldi välja ei tooda. Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 142 Versioon seisuga 12.01.2021 3.4.2. Ülesanne: Programmi lisa 1 koostamine 1. Loo uus aruanne navigeerides aruande koostamise (Report Builder) moodulisse Joonis 226. Aruande koostamise moodulisse minek 2. Lisa aruandesse näidisasutuse alusandmed a) Ava vasakpaanis Data sakk b) Alustabeli valimiseks klõpsa Select to add data lahtrile Joonis 227. Aruandele alusandmete lisamine 1 c) Avaneb uus aken d) Kirjuta avanenud akna otsingumootorisse G99_KAIS_2020 e) Vali samanimeline alustabel aktiivseks f) Klõpsa OK või topelt klikk andmekogu peal. Joonis 228. Aruandele alusandmete lisamine 2 3. Salvesta aruanne oma asutuse koolitusaruannete kausta a) Vali üleval vasakul menüüreast -> Save as Joonis 229. Aruandele salvestamine 1 b) Ava oma asutuse koolituse kataloog järgnevalt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> oma valitsemisala täht -> oma asutuse kood - Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 143 Versioon seisuga 12.01.2021 > reports -> Koolitus Nt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> G -> G60 -> reports -> Koolitus c) Omista aruandele Name lahtrisse nimi, mis sisaldab järgnevaid tunnuseid: • asutuse kood, • aruande nimi (Programmi lisa 1) • periood (2020-2023), • oma initsiaalid (kasutada juhul, kui ühest asutusest koostavad sama aruannet mitu kujundajat)  Nt: G60 Programmi lisa 1 2020-2023 AA d) Klõpsa Save Joonis 230. Aruandele salvestamine 2 4. Peida andmeväljad, mida järgnevate ülesannete käigus aruande koostamisel ei kasutata a) Ava Data sakk b) Klõpsa kolme punktiga ikoonile ning vali Show or hide data items Joonis 231. Andmeväljade peitmine 1 c) Avaneb uus aken, kus akna parem paan näitab neid andmevälju mis on peidetud ja vasak neid mis on nähtaval. d) Andmeväljade peitmiseks on kaks võimalust: • viia kõik andmeväljad paremalt paanilt vasakule (vajutades paanide vahel olevale topeltnoole ikoonile ) ja siis viia soovitud väljad paremale (märkides aktiivseks soovitud anemeväli ja vajutades paanide vahel olevale ikoonile või tee hiirega topeltklikk soovitud andmeväljal). • viia andmeväljad mida soovitakse peita paremale (märkides aktiivseks soovitud anemeväli ja vajutades paanide vahel olevale ikoonile või tee hiirega topeltklikk soovitud andmeväljal) e) Jäta nähtavaks alljärgnevad andmeväljad: • Aasta • MOODIK_VASTUTAJA • MEkood • Moodiku_tuup_nimi • MEnimi • PRkood • MOODIK_KOOD • PRnimi • Moodik_nimi • PRTEGkood Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 144 Versioon seisuga 12.01.2021 • PRTEGnimi • ScenarioId_top_scenario • TEENUSkood • TEENUSNIMI • TKIFKM_KOOD • TUVkood • TUVnimi • K_Summa • MOODIK_SIHT_ARV Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid Rahandusministeerium 145 f) Klõpsa OK Joonis 232. Andmeväljade peitmine 2 g) Salvesta 5. Muuda aruande lehekülje nimi a) Klõpsa aruande lehekülje Page 1 saki peale Joonis 233. Aruande lehe nime muutmine 1 b) Ava paremas paanis Options sakk c) General jaotises kirjuta Name lahtrisse Programmi lisa 1 ning vajuta kinnituseks Enter klahvi Joonis 234. Aruande lehe nime muutmine 2 d) Salvesta 6. Lisa lõuendile risttabel a) Ava vasakpaanis Objects sakk © 2020 Rahandusministeerium b) Vali aktiivseks Crosstab (risttabel) ning tiri see lõuendile Joonis 235. Risttabeli lisamine aruandesse c) Salvesta 7. Loo arvutuslik andmeväli nimega Tulemusvaldkond, mis sisaldab tulemusvaldkonna nime, koodi ning tunnust TUV a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale nupule New data item ning vali Calculated Item Joonis 236. Uue arvutusliku andmevälja loomine b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse Tulemusvaldkond c) Ava Operators jaotisest Text (simple) kataloog klõpsates tema ees olevale kolmnurgale d) Vali aktiivseks Concatenate valem ning tiri see lõuendile e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 237. Tulemusvaldkond andmevälja loomine Concatenate valemiga (1) f) Vali Operators jaotisest taaskord Concatenate valem aktiivseks ning tiri ta lõuendil oleva valemi esimesse string lahtrisse g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 238. Tulemusvaldkond andmevälja loomine Concatenate valemiga (2) h) Kirjuta Data Items jaotise otsingumootorisse TUV i) Vali TUVkood muutuja aktiivseks ning see valemi esimesse string lahtrisse © 2020 Rahandusministeerium j) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 239. Tulemusvaldkond andmevälja loomine Concatenate valemiga (3) k) Kirjuta valemi teise string lahtrisse käsitsi (TUV) – (sulg, planeerimistasandi lühend, sulg, tühik, sidekriips, tühik) l) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 240. Tulemusvaldkond andmevälja loomine Concatenate valemiga (4) m) Vali Data Items jaotisest aktiivseks TUVnimi muutuja ning tiri ta valemi viimasesse string lahtrisse n) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 241. Tulemusvaldkond andmevälja loomine Concatenate valemiga (5) © 2020 Rahandusministeerium o) Klõpsa OK Joonis 242. Tulemusvaldkond andmevälja loomine Concatenate valemiga (6) p) Salvesta q) Vali vasakpaani Data loendisse lisandunud Tulemusvaldkond muutuja aktiivseks ning tiri ta risttabeli ridadesse (ROWS) järgnevalt: Joonis 243. Tulemusvaldkond andmevälja lisamine risttabeli ridadesse r) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 244. Tulemusvaldkond andmeväli risttabeli ridades © 2020 Rahandusministeerium s) Salvesta 8. Loo arvutuslik andmeväli nimega Programm, mis sisaldab programmi nime, koodi ning tunnust PR (võta aluseks Tulemusvaldkond andmevälja valemi põhi) a) Vali vasakpaani Data saki alt Tulemusvaldkond aktiivseks b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (Tulemusvaldkond (1)) d) Tee parem hiireklõps ning vali Edit e) Anna duplikaadile nimi Programm f) Kirjuta Data Items jaotise otsingumootorisse PR g) Vali PRkood muutuja aktiivseks ning see valemi esimesse TUVkood lahtrisse h) Kirjuta valemi teise (TUV) - lahtrisse käsitsi (PR) - (sulg, planeerimistasandi lühend, sulg, tühik, sidekriips, tühik) i) Vali Data Items jaotisest aktiivseks PRnimi muutuja ning tiri ta valemi viimasesse TUVnimi lahtrisse j) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 245. Programm andmevälja valem k) Klõpsa OK l) Salvesta m) Vali vasakpaani Data loendisse lisandunud Programm muutuja aktiivseks ning tiri ta risttabeli ridadesse Tulemusvaldkond andmevälja kõrvale järgnevalt: Joonis 246. Programm andmevälja lisamine risttabeli ridadesse n) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 247. Tulemusvaldkond ja Programm andmeväljad risttabeli ridades o) Salvesta © 2020 Rahandusministeerium 9. Loo arvutuslik andmeväli nimega Meede, mis sisaldab meetme nime, koodi ning tunnust ME (võta aluseks Tulemusvaldkond andmevälja valemi põhi) a) Korda eelmise punkti (8) samme järgnevate kohandustega • Andmevälja nimi: Meede • Valemi 1. string lahter: MEkood • Valemi 2. string lahter: (ME) - (sulg, planeerimistasandi lühend, sulg, tühik, sidekriips, tühik) • Valemi 3. string lahter: MEnimi b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 248. Meede andmevälja valem c) Klõpsa OK d) Tiri Meede andmeväli lõuendil olevasse risttabelisse Programm veeru kõrvale e) Salvesta 10. Loo arvutuslik andmeväli nimega Programmi tegevus, mis sisaldab programmi tegevuse nime, koodi ning tunnust PRTEG (võta aluseks Tulemusvaldkond andmevälja valemi põhi) a) Korda üle-eelmise punkti (9) samme järgnevate kohandustega • Andmevälja nimi: Programmi tegevus • Valemi 1. string lahter: PRTEGkood • Valemi 2. string lahter: (PRTEG) - (sulg, planeerimistasandi lühend, sulg, tühik, sidekriips, tühik) • Valemi 3. string lahter: PRTEGnimi b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 249. Programmi tegevus andmevälja valem c) Klõpsa OK d) Tiri Programmi tegevus andmeväli lõuendil olevasse risttabelisse Meede veeru kõrvale e) Salvesta 11. Loo arvutuslik andmeväli nimega Teenus, mis sisaldab teenuse nime, koodi ning tunnust TEENUS (võta aluseks Tulemusvaldkond andmevälja valemi põhi) a) Korda sama ülesande 9. punkti samme järgnevate kohandustega • Andmevälja nimi: Teenus • Valemi 1. string lahter: TEENUSkood • Valemi 2. string lahter: (TEENUS) - (sulg, planeerimistasandi lühend, sulg, tühik, sidekriips, tühik) • Valemi 3. string lahter: TEENUSNIMI © 2020 Rahandusministeerium b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 250. Teenus andmevälja valem c) Klõpsa OK d) Tiri Teenus andmeväli lõuendil olevasse risttabelisse Programmi tegevus veeru kõrvale e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 251. Programmi lisa 1 aruande planeerimistasandid f) Salvesta 12. Lisa risttabeli veergudesse Aasta andmeväli a) Ava vasakpaani Data sakk b) Vali aktiivseks Aasta ning tiri andmeväli risttabeli veergudesse järgnevalt: Joonis 252. Aasta andmevälja lisamine risttabeli veergudesse © 2020 Rahandusministeerium c) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 253. Programmi lisa 1 aruande planeerimistasandite risttabeli täiendamine Aasta andmeväljaga d) Salvesta 13. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega Eelarve a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse Eelarve c) Ava Operators jaotisest Boolean kataloog klõpsates tema ees olevale kolmnurgale d) Vali aktiivseks IF…ELSE valem ning tiri see lõuendile e) Ava Operators jaotisest Comparison kataloog f) Vali aktiivseks x=y võrdus ning tiri see lõuendil oleva valemi IF condition lahtrisse g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 254. Eelarve andmevälja loomine IF valemiga (1) h) Leia Data Items jaotisest muutuja nimega ScenarioId_top_scenario i) Vali muutuja aktiivseks ning tiri ta valemi IF rea esimesse number lahtrisse j) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 255. Eelarve andmevälja loomine IF valemiga (2) k) Kirjuta valemi IF rea text string lahtrisse Plaan_kokku ning vajuta Enter klahvi l) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 256. Eelarve andmevälja loomine IF valemiga (3) © 2020 Rahandusministeerium m) Leia Data Items jaotisest mõõdik nimega K_Summa ning tiri ta valemi RETURN rea number lahtrisse n) Kirjuta valemi ELSE rea number lahtrisse 0 (null) ning vajuta Enter klahvi o) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 257. Eelarve andmevälja loomine IF valemiga (4) p) Klõpsa OK q) Salvesta r) Leia vasakpaani Data loendisse lisandunud Eelarve, vali ta aktiivseks ning lisa ta risttabelisse järgnevalt: Joonis 258. Programmi lisa 1 aruande planeerimistasandite risttabeli täiendamine Eelarve mõõdikuga (1) s) Eemalda väärtus Frequency, vajutades päises parema hiireklahviga selle peale ja valides Remove Frequency Joonis 259. Programmi lisa 1 aruande planeerimistasandite risttabeli täiendamine Eelarve mõõdikuga (2) t) Salvesta 14. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Vali ülevalt vasakult File -> View Report © 2020 Rahandusministeerium b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 260. Programmi lisa 1 aruande planeerimistasandite eelarve risttabel 15. Jätka aruande koostamisega Designer moodulis 16. Lisa risttabelile nö peidetud filtrid a) Ava paremas paanis Filters sakk b) Klõpsa New filter c) Vali Aasta d) Jäta linnukesed juurde vaid järgnevatele väärtustele • 2020 • 2021 • 2022 • 2023 e) Klõpsa New filter f) Vali TKIFKM_KOOD g) Jäta linnuke vaid K (kulud) kasti sisse h) Klõpsa New filter i) Vaki ScenarioId_top_scenari j) Jäta linnuke vaid Plaan_kokku kasti sisse ning veendu, et sama filtri Include missing values jääks valimata (st linnuke lisamata) k) Salvesta 17. Muuda risttabelisse lisatud Eelarve andmevälja vormindust a) Aktiveeri vasaku paani Data saki alt Eelarve mõõdik ja vajuta selle taha tekkivale ikoonile b) Avanenud valikus klõpsa Format rea järel olevale pillatsi ikoonile ( ) c) Vali avanenud aknas komakohtade arvuks Decimals menüüs 0 (null) d) Klõpsa OK e) Salvesta 18. Muuda risttabeli paigutust ning veergude laiust a) Hoia risttabel aktiivsena b) Ava parempaanis Options sakk © 2020 Rahandusministeerium c) Lisa linnuke Crosstab jaotise Intended kasti sisse d) Laienda veergude vaadet nii, et risttabeli ridades olevad väärtused mahuksid ühele reale. Veergude ja ridade laiuse muutmiseks risttabelis peab kursor muutuma järgnevalt: Joonis 261. Ridade laiendamine risttabelis e) Salvesta 19. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis 20. Jätka aruande koostamisega 21. Lisa lõuendile tabel (List Table) a) Ava vasakpaanis Objects sakk b) Vali aktiivseks List Table (tabel) ning tiri see lõuendile risttabeli alla järgnevalt: Joonis 262. Tabel aruande objekti lisamine Programmi lisa 1 aruandesse c) Salvesta 22. Lisa aruande objektidele nimed a) Vali uus lisatud tabel aktiivseks b) Ava parempaanis Options sakk c) Kirjuta Object jaotises Name lahtrisse Mõõdikud d) Vali lõuendil aktiivseks risttabel ning parempaani Options saki all Objects jaotises Name lahtrisse kirjuta Planeerimistasandid © 2020 Rahandusministeerium e) Salvesta 23. Loo andmeväljade duplikaadid ning anna neile uued nimed a) Vali vasakpaani Data saki all aktiivseks MOODIK_VASTUTAJA b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (MOODIK_VASTUTAJA (1)) d) Vajuta nimetuse taga olevale ikoonile e) Kirjuta Name: lahtrisse Vastutaja asutus f) Vajuta Enter g) Loo järgnevad duplikaadid: Tabel 9. Andmete dubleerimine ja ümbernimetamine Originaal andmevälja nimetus Duplikaat andmevälja nimetus MOODIK_KOOD Mõõdiku kood Moodik_nimi Mõõdiku nimi h) Salvesta 24. Lisa mõõdikute tabelisse muutujad a) Leia vasakpaani Data saki alt muutuja nimega Vastutaja asutus ning tiri ta uude tabelisse b) Lisa Mõõdiku kood andmeväli Vastutaja asutus kõrvale c) Lisa Mõõdiku nimi andmeväli Mõõdiku kood kõrvale d) Salvesta 25. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2020.a. sihttase a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale ikoonile New data item ja vali Calculated item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse 2020.a. sihttase c) Ava Operators jaotisest Boolean kataloog klõpsates tema ees olevale kolmnurgale d) Vali aktiivseks IF…ELSE valem ning tiri see lõuendile e) Ava Operators jaotisest Comparison kataloog f) Vali aktiivseks x=y võrdus ning tiri see lõuendil oleva valemi IF condition lahtrisse g) Leia Data Items jaotisest Aasta andmeväli ning tiri ta valemi IF rea esimesse number lahtrisse h) Kirjuta valemi IF rea string lahtrisse 2020 ning vajuta Enter klahvi i) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 263. 2020.a. sihttase andmevälja loomine IF valemiga (1) j) Leia Data Items jaotisest MOODIK_SIHT_ARV ning lisa ta valemi RETURN rea number lahtrisse k) Kirjuta valemi ELSE rea number lahtrisse . (punkt) ning vajuta Enter klahvi © 2020 Rahandusministeerium Punkt tähistab SAS VA-s tühja/puuduolevat väärtust (inglise k missing). Lisades valemisse väärtusena punkti ning klõpates Enter klahvi kuvatakse samas lahtris punkti asemel tunnust “Missing”. l) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 264. 2020.a. sihttase andmevälja loomine IF valemiga (2) m) Klõpsa OK n) Lisa loodud arvutuslik mõõdik lõuendil olevasse alumisse tabelisse Mõõdiku nimi veeru kõrvale o) Salvesta 26. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2021.a. sihttase, mis kajastab 2021. aasta sihttasemeid (võta aluseks 2020.a. sihttase andmevälja valemi põhi) a) Vali vasakpaani Data saki alt 2020.a. sihttase aktiivseks b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (2020.a. sihttase (1)) d) Tee parem hiireklõps ning vali Edit e) Name lahtris anna mõõdikule nimeks 2021.a. sihttase f) Kustuta valemis aasta 2020 ning kirjuta asemele 2021 ning vajuta Enter klahvi g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 265. 2021.a. sihttase andmevälja valem h) Klõpsa OK i) Tiri 2021.a. sihttase andmeväli lõuendil olevasse tabelisse 2020.a. sihttase veeru kõrvale j) Salvesta 27. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2022.a. sihttase, mis kajastab vaid 2022. aasta sihttasemeid (võta aluseks 2020.a. sihttase andmevälja valemi põhi) a) Korda eelmise punkti (26) samme järgnevate kohandustega • Mõõdiku nimi: 2022.a. sihttase • Valemis kasutatav aasta: 2022 b) Klõpsa OK c) Tiri 2022.a. sihttase andmeväli lõuendil olevasse tabelisse 2021.a. sihttase veeru kõrvale d) Salvesta 28. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2023.a. sihttase, mis kajastab vaid 2023. aasta sihttasemeid (võta aluseks 2020.a. sihttase andmevälja valemi põhi) a) Korda üle-eelmise punkti (18) samme järgnevate kohandustega © 2020 Rahandusministeerium • Mõõdiku nimi: 2023.a. sihttase • Valemis kasutatav aasta: 2023 b) Klõpsa OK c) Tiri 2023.a. sihttase andmeväli lõuendil olevasse tabelisse 2022.a. sihttase veeru kõrvale d) Salvesta 29. Sorteeri mõõdikute tabelis olevaid andmeid a) Klõpsa tabeli Mõõdiku kood päisele, et mõõdiku koodi järgi kasvavalt (nool suunaga üles) andmeid sorteerida Joonis 266. Andmete sorteerimine tabelis Mõõdiku kood andmevälja järgi kasvavalt b) Salvesta 30. Lisa tabelile nö peidetud filtrid a) Hoia lõuendil olev alumine tabel aktiivsena b) Ava paremas paanis Filters sakk c) Vajuta nupule New filter d) Vali rippmenüüst Moodiku_tuup_nimi e) Jäta linnuke vaid arvuline kasti sisse ning veendu, et sama filtri Include missing values jääks valimata (st linnuke lisamata) f) Salvesta 31. Loo planeerimistasandite risttabeli ja mõõdikute tabeli vahel interaktsioon a) Vali aktiivseks ülemine aruanne (crosstab Planeerimistasandid) b) Ava paremas paanis Actions sakk c) Valiku Objects Links all pane linnuke Mõõdikud ette d) Vajuta Mõõdikud taga olevale mustale noolekesele ja vali Linked selection Joonis 267. Aruannete vahel interaktsiooni loomine (1) e) Salvesta 32. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis © 2020 Rahandusministeerium a) Kui klõpsata planeerimistasandite risttabelis eelarve numbritele, siis tõstetakse mõõdikute tabelis esile sama planeerimistasandi mõõdikutega seonduv informatsioon Joonis 268. Aruannete vahel interaktsiooni loomine (2) 33. Jätka aruande koostamisega 34. Lisa aruande filtriribale 6 rippmenüü tüüpi filtrit a) Ava vasakpaani Objects sakk b) Vali aktiivseks Controls jaotisest aktiivseks Drop-Down List (rippmenüü) aruande objekt ja tiri ta lehekülje üles (esimese aruande peale) järgnevalt: Joonis 269. Rippmenüü filtri lisamine aruandele c) Korda sama toimingut 5 korda (tarvis on 6 rippmenüüd) d) Salvesta 35. Lisa rippmenüüdesse andmed a) Ava vasakpaani Data sakk b) Vali Data saki alt aktiivseks Aasta andmeväli ning tiri ta esimese (kõige vasakpoolsema) rippmenüü filtri peale c) Vali Data saki alt aktiivseks Tulemusvaldkond andmeväli ning tiri ta teise rippmenüü filtri peale d) Lisa Programm andmeväli kolmandasse rippmenüü filtrisse e) Lisa Meede andmeväli neljandasse rippmenüü filtrisse f) Lisa Programmi tegevus andmeväli viiendasse rippmenüü filtrisse g) Lisa Teenus andmeväli kuuendasse rippmenüü filtrisse © 2020 Rahandusministeerium h) Salvesta 36. Loo rippmenüüdele seosed aruandega a) Tee aktiivseks esimene rippmenüü (Aasta) b) Vali parempaanis Actions sakk c) Valiku Object Links all pane linnukesed Planeerimistasand ja Mõõdikud ridade ette d) Korda samu tegevusi kõigi rippmenüüdega e) Salvesta 37. Lisa filter objektidele nimed a) Vali aktiivseks Aasta filter b) Ava parempaanis Options sakk c) Kirjuta Name lahtrisse Aasta d) Vali aktiivseks Tulemusvaldkond filter e) Kirjuta parempaani Options saki alla kuuluvasse Name lahtrisse Tulemusvaldkond f) Korda toimingut kuni kõikidel filtritele on omistatud neis sisalduva andmevälja nimed g) Salvesta 38. Loo filtrite vahelised interaktsioonid a) Vali aktiivseks Tulemusvaldkond filter b) Ava parempaanis Actions sakk c) Valiku Object Links all pane linnuke Programm rea ette d) Loo samamoodi seosed: • Programm->Meede • Meede -> Programmi tegevus • Programmi tegevus -> Teenus e) Salvesta 39. Lisa filtritele nö peidetud filtrid a) Vali lõuendil Aasta filter aktiivseks b) Ava parempaanis Filters sakk c) Vajuta nupule New filter d) Vali rippmenüüst Aasta e) Jäta linnukesed vaid järgnevatele väärtustele: • 2020 • 2021 • 2022 • 2023 f) Vali aktiivseks Programm filter g) Ava parempaanis Filters sakk h) Vajuta nupule New filter i) Vali rippmenüüst Programm j) Eemalda linnuke None(PR) – tunnuselt k) Korda toimingut ka järgnevate planeerimistasandite filtritel peites neis None tunnused © 2020 Rahandusministeerium l) SalvestaVaata aruannet aruande vaatamise moodulis m) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 270. Programmi lisa 1 aruanne © 2020 Rahandusministeerium 3.5. Riigieelarve infosüsteemi importtabel 3.5.1. Riigieelarve infosüsteemi importtabeli tutvustus Riigieelarve infosüsteem (REIS) on riigieelarve korje- ja planeerimise süsteem, mille kaudu esitatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks vajalikud materjalid Rahandusministeeriumile. Ministeeriumi valitsemisala rahastamiskava (edaspidi rahastamiskava) on üks kohustuslikest materjalidest, mis ministeeriumidel esitada tuleb. Rahastamiskava on järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta rahaliste vahendite kava sama perioodi eelarvestrateegia eesmärkide elluviimiseks. Ministeeriumid esitavad rahastamiskava iga aasta vastavalt Rahandusministeeriumi poolsetele suunistele. SAS VA-s koostatakse rahastamiskava vastavalt REIS andmesisestusvormi nõuetele, et andmeid saaks samas vormis ühest keskkonnast teise kanda. Sellest tuleneb ka aruande nimetus riigieelarve infosüsteemi importtabel, lühemalt REIS importtabel . Andmete ülekandmise eest vastutab Rahandusministeerium, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kuid andmete õigsuse eest valitsemisala ministeerium (sh valitsemisala asutused). Et tagada andmete õigsus on tarvis, et igal ministeeriumil ja asutusel oleksid samas formaadis aruanded, mida omavahel võrrelda. Aruanne koostatakse kulumudeli faktitabeli andmete (nn „STAR“) alusel tabelkujul (List Table), et andmete Excelisse importimisel ei muutuks andmete kuvamise struktuur. Aruanne sisaldab järgnevaid veerge: 1. Asutuse_kood – siin veerus kajastatakse asutus(t)e tunnus(ed), kelle eelarves olevaid vahendeid arvestatakse oma asutuse teenuste maksumuses. Asutuse kood on eelarveklassifikaatori 16 alusel seatud asutuse administratiivne tunnus17. Kulumudeli faktitabelist leiab asutuse koodi (esimese 18 ja) teise mooduli ASUTUS dimensiooni andmeväljalt. 2. Fund Center – siin veerus kajastatakse asutus(t)e eelarveüksus(t)e tunnus(ed). Enamjaolt sisaldab eelarveüksuse tunnus tähist „E“ ning asutuse koodi, kelle eelarvevahendeid arvestatakse (nt Rahandusministeeriumi eelarveüksuse tunnus on ER10). Ühe eelarveüksusega asutuste kulumudeli faktitabelis Fund Center andmeväli puudub, aga selle saab luua valemiga liites tähise „E“ faktitabelist tuleneva asutuse koodiga. Asutustel, kellel on enam kui üks eelarveüksus (nt Päästeamet, Rahandusministeerium), on Fund Center andmeväli kättesaadav kulumudeli faktitabelist. 3. Planeerimistasand – siin veerus kajastatakse programmi(de) meetme(te) tasand(id). Meetme tunnus on 10-kohaline kood (nt RV01010000), mille 6 esimest kohta väljendavad meetme tasandit. Meede on kajastatud kulumudeli faktitabelis üheksanda mooduli ME (meetme) andmeväljal atribuudina, mille 4 viimast kohta (neli nulli) lisatakse valemiga juurde. See on vajalik tehniliste nõuete täitmiseks eri infosüsteemides. Planeerimistasandi detailsus sõltub riigieelarve seletuskirja detailsuse nõudest, mille kohta annab Rahandusministeerium suunised. Juhul kui suunistest tulenevalt on vaja detailse taset muuta tuleb kasutada vastava planeerimistasandi tunnust nt programmi tegevus. 4. Grant – siin veerus kajastatakse välisvahendi(te)ga seotud projekti(de) tunnus(ed). Kulumudeli faktitabelist leiab välisvahendiga seotud toetuse koodi (esimese ja) teise mooduli GRANT dimensiooni andmeväljalt. 5. Eelarve konto – siin veerus kajastatakse raamatupidamise kontod vähemalt 2-kohalise konto detailsusega, kui eelarveklassifikaatoris pole nõutud teisiti. Kulumudeli faktitabelist leiab kontod (esimese ja) teise mooduli KONTO dimensiooni andmeväljalt. 6. Eelarve liik – siin veerus kajastatakse eelarveklassifikaatori alusel seatud eelarve liigi koodid. Kulumudeli faktitabelist leiab eelarve liigi koodid (esimese ja) teise mooduli LIIK dimensiooni andmeväljalt. 7. Eelarve objekt – siin veerus kajastatakse eelarveklassifikaatori alusel seatud eelarve objekti koodid. Kulumudeli faktitabelist leiab eelarve objekti koodid (esimese ja) teise mooduli OBJ dimensiooni andmeväljalt. 8. Tehingupartneri kood – siin veerus kajastatakse riigiasutuste tehingutes osalenud tehingupartnerite koodid konsolideerimise eesmärgil. Kulumudeli faktitabelist leiab tehingupartneri koodid (esimese ja) teise mooduli REIS dimensiooni andmeväljalt. 9. Viimased neli veergu kirjeldavad nelja aasta eelarvet riigieelarve strateegia esitamiseks. 16 Eelarveklassifikaator [https://www.riigiteataja.ee/akt/107062019006]. 17 SAP-is asutusele omistatud kolmekohaline kood. 18 Mudeli esimeses moodulis kajastatakse teiste riigiasutuste arvestuslik kulu ehk väline tugiteenus, mis mõjutab teenuste maksumust. © 2020 Rahandusministeerium Aruandesse lisatakse täiendavalt filtrid, mis võimaldad tabelis olevaid andmeid filtreerida majandusliku sisu ja eelarve liigi alusel. Riigieelarve infosüsteemi importtabeli koostamise ülesandes käsitletakse näidisasutuse kulumudeli andmeid, milles peetakse arvestust ka välise sisendi osas ehk näidisasutuse teenuse maksumuses kajastatakse ka teise riigiasutuse arvutuslik kulu ehk väline tugiteenus (s.o IT teenused), mis on vajalik teenuse osutamiseks. Riiklikust eelarve- ja kuluarvestuse juhendist tulenevalt kajastuvad andmed mudeli erinevates moodulites. Kulumudeli faktitabeli andmevälja nimes olev „S“ ning sellele järgnev number tähistab mudeli moodulit ehk „S1“ võrdub esimese mooduliga, „S2“ teise mooduliga jne. Näidisasutuse mudeli esimeses moodulis on kajastatud IT-asutuse teenuste kulud ning teises moodulis on kajastatud näidisasutuse enda kulud. Kuna IT-asutuse kulud suunatakse esimesest moodulist otse viiendasse, siis kulumudeli faktitabeli teise, kolmanda ja neljanda mooduli dimensioonide ridadel kajastatakse mudelis oleva IT-asutuse kulusid „None“ dimensiooni liikme tunnusega. Täpselt samamoodi, ent vastupidises suunas, kajastub ka esimeses moodulis “None” tähisega esimese mooduli kulud (vt Joonis 271 ASUTUS dimensiooni näide). Joonis 271. Esimese ja teise mooduli ASUTUS dimensiooni andmeväljade võrdlus Selleks, et esimese ja teise mooduli samad dimensioonid ühendada, tuleb luua uus arvutuslik muutuja, mis kahes andmeväljas olevad andmed koondab ühte andmevälja. Selle jaoks tuleb rakendada IF valemit. Nt Asutuse_kood andmevälja IF valemi sisu saab sõnastada järgnevalt: „Kui teise mooduli asutuse tunnus on None, siis kuva muutujas esimese mooduli asutuse tunnus, muul juhul kuva teise mooduli asutuse tunnus.“ Vt lähemalt ptk 3.5.2, kus on ära kirjeldatud kõik vajalikud tegevused. Valemi tulemina õnnestub antud näites esimese ja teise mooduli asutuse tunnused koondada ühte andmevälja (muutujasse) (vt Joonis 272). Joonis 272. Esimese ja teise mooduli ASUTUS dimensiooni andmeväljade koondamine ühte andmevälja 3.5.2. Ülesanne: Riigieelarve infosüsteemi importtabeli koostamine 1. Loo uus aruanne navigeerides aruande koostamise (Report Designer) moodulisse 2. Lisa aruandesse näidisasutuse kulumudeli alusandmed a) Ava vasakpaanis Data sakk b) Avaneb uus aken c) Kirjuta otsingumootorisse G99_5 d) Vali aktiivseks alustabel, mille nimi on G99_5_G99_5STAR e) Klõpsa OK 3. Loo aruande salvestamiseks oma asutuse aruande kataloogi koolituse kaust ning omista aruandele nimi Kui Sinu asutuse aruannete kaustas on koolituse kaust juba loodud, siis sammud c ja d võid vahele jätta. a) Vajuta üleval paremal menüüreal kolme punktiga ikoonile ( ) ja vali Save as © 2020 Rahandusministeerium b) Ava oma asutuse aruannete (reports) kataloog järgnevalt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> oma valitsemisala täht -> oma asutuse kood -> reports Nt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> G -> G60 -> reports c) Oma asutuse reports kaustas klõpsa akna ülemisel tööriistareal New folder ikoonile Joonis 273. Uue kausta loomine d) Omista uue kausta nimeks Koolitus ja vajuta kinnituseks Enter klahvi e) Ava Koolitus kaust, et salvestada sinna uue aruande põhi f) Omista aruandele Name lahtrisse nimi, mis sisaldab järgnevaid tunnuseid: • asutuse kood, • aruande nimi (Riigieelarve infosüsteemi importtabel), • periood (2020-2023), • oma initsiaalid (kasutada juhul, kui ühest asutusest koostavad sama aruannet mitu kujundajat)  Nt: G60 Riigieelarve infosüsteemi importtabel 2020-2023 AA g) Klõpsa Save 4. Peida andmeväljad, mida järgnevate ülesannete käigus aruande koostamisel ei kasutata a) Ava Data sakk b) Klõpsa kolme punktiga ikoonile ning vali Show or hide data items Joonis 274. Andmeväljade peitmine andmete loendist c) Avaneb uus aken, kus akna parem paan näitab neid andmevälju mis on peidetud ja vasak neid mis on nähtaval d) Andmeväljade peitmiseks on kaks võimalust: • viia kõik andmeväljad paremalt paanilt vasakule (vajutades paanide vahel olevale topeltnoole ikoonile ) ja siis viia soovitud väljad paremale (märkides aktiivseks soovitud anemeväli ja vajutades paanide vahel olevale ikoonile või tee hiirega topeltklikk soovitud andmeväljal). • viia andmeväljad mida soovitakse peita paremale (märkides aktiivseks soovitud anemeväli ja vajutades paanide vahel olevale ikoonile või tee hiirega topeltklikk soovitud andmeväljal) e) Jäta nähtavaks alljärgnevad andmeväljad: • PeriodId aasta • S2KONTO kuuekohaline • S1ASUTUS asutus • S2LIIK liik • S1GRANT grant • S2OBJ objekt • S1KONTO kuuekohaline • S2REIS reis_selgitus • S1LIIK liik • S9ME meede • S1OBJ objekt • ScenarioId scenario2 • S1REIS reis_selgitus • ScenarioId top_scenario • S2ASUTUS asutus • cost • S2GRANT grant © 2020 Rahandusministeerium f) Klõpsa OK g) Tehtud töö salvestamiseks klõpsa üleval paremal nurgas Save ikoonile Joonis 275. Aruande salvestamine 5. Loo andmeväljade duplikaadid ning anna neile uued nimed a) Vali vasakpaani Data saki all aktiivseks PeriodId aasta b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (PeriodId aasta (1)) d) Vajuta duplikaadi taga olevale ikoonile e) Kirjuta Name lahtrisse Aasta f) Vajuta Enter g) Loo järgnevad duplikaadid: Tabel 10. Andmete dubleerimine ja ümbernimetamine Originaal andmevälja nimetus Duplikaat andmevälja nimetus ScenarioId scenario2 Alamstsenaarium ScenarioId top_scenario Põhistsenaarium Cost Summa h) Salvesta 6. Lisa lõuendile tabel a) Ava vasakpaanis Objects sakk b) Vali aktiivseks List Table (tabel) ning tiri see lõuendile c) Salvesta 7. Muuda aruande lehekülje nimi a) Klõpsa aruande lehekülje Page 1 saki peale b) Ava paremas paanis Options c) General jaotises kirjuta Name lahtrisse Riigieelarve infosüsteemi importtabel d) Vajuta Enter klahvi e) Salvesta 8. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Asutuse_kood, mis kajastab nii mudeli esimese kui ka teise mooduli asutuse dimensiooni tunnuseid a) Ava vasakpaanis Data sakk b) Vajuta ikoonile New data item © 2020 Rahandusministeerium c) Vali Calculated item Joonis 276. Uue arvutusliku andmevälja loomine d) Avaneb aken e) Kirjuta Name lahtrisse Asutuse_kood f) Vali Result type rippmenüüst Character Joonis 277. Valemi väljundiks on tekstiline andmeväli g) Ava Operators jaotisest Boolean kataloog klõpsates tema ees olevale kolmnurgale h) Vali aktiivseks IF…ELSE valem ning tiri see lõuendile i) Ava Operators jaotisest Comparison kataloog j) Vali aktiivseks x=y võrdus ning tiri see lõuendil oleva valemi IF condition lahtrisse järgnevalt: Joonis 278. Asutuse_kood andmevälja loomine IF valemiga (1) k) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 279. Asutuse_kood andmevälja loomine IF valemiga (2) l) Kirjuta Data Items jaotise otsingumootorisse ASUTUS m) Vali S2ASUTUS asutus muutuja aktiivseks ning tiri see IF rea esimesse number lahtrisse järgnevalt: Joonis 280. Asutuse_kood andmevälja loomine IF valemiga (3) © 2020 Rahandusministeerium n) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 281. Asutuse_kood andmevälja loomine IF valemiga (4) o) Kirjuta IF rea string lahtrisse None ning vajuta Enter klahvi p) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 282. Asutuse_kood andmevälja loomine IF valemiga (5) q) Vali Data Items jaotises aktiivseks S1ASUTUS asutus ning tiri ta RETURN rea string lahtrisse r) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 283. Asutuse_kood andmevälja loomine IF valemiga (6) s) Vali Data Items jaotises aktiivseks S2ASUTUS asutus ning tiri ta ELSE rea string lahtrisse t) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 284. Asutuse_kood andmevälja loomine IF valemiga (7) u) Klõpsa OK v) Vali vasakpaanis Data saki alt Asutuse_kood andmeväli aktiivseks ning tiri ta lõuendil olevasse tabelisse w) Salvesta 9. Loo uus kohandatud muutuja nimega Fund Center © 2020 Rahandusministeerium a) Klõpsa Data saki all olevale New data item ikoonile ja vali Custom Category Joonis 285. Uue kohandatud muutuja loomine b) Vali avanenud akna Based on: rippmenüüst Asutuse_kood c) Kirjuta Name: lahtrisse Fund Center d) Klõpsa paremas jaotises oleva sildi Value Group 1 peale, et tekst muutuks aktiivseks e) Kustuta lahtri sisu ja kirjuta tasemele EG60 f) Vali vasakul Values of Asutuse_kood jaotises aktiivseks asutuse kood G60 ning tiri see paremasse jaotisesse EG60 alla g) Uue Fund Center väärtuse lisamiseks klõpsa paremal pluss märgiga ( )nupule ja anna talle nimeks EG40 h) Vali vasakul Values of Asutuse_kood jaotises aktiivseks asutuse kood G40 ning tiri see paremasse jaotisesse EG40 alla i) Remaining Values jaotises vali Show as is j) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 286. Fund Center andmevälja loomine Asutuse_kood andmevälja väärtustest k) Klõpsa OK l) Tiri Fund Center andmeväli lõuendil olevasse tabelisse Asutuse_kood veeru kõrvale m) Salvesta 10. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Planeerimistasand a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse Planeerimistasand © 2020 Rahandusministeerium c) Ava Operators jaotisest Text (simple) kataloog d) Vali aktiivseks Concatenate valem ning tiri see lõuendile e) Kirjuta Data Items otsingumootorisse ME f) Vali S9 ME meede muutuja aktiivseks ning tiri see valemi esimesse string lahtrisse g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 287. Planeerimistasand andmevälja loomine Concatenate valemiga (1) h) Kirjuta teise text string lahtrisse 0000 (neli nulli) ja vajuta Enter klahvi Planeerimistasandi väli on REIS-is 10-kohaline. Vastavalt kasutatud planeerimis- tasandile on vaja lisada lõppu vastav arv nulle, et väli jääks kokku 10-kohta. Nt meetme kood on 6 kohta ning seetõttu on vaja lisada lõppu 4 nulli. i) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 288. Planeerimistasand andmevälja loomine Concatenate valemiga (2) j) Klõpsa OK k) Tiri Planeerimistasand andmeväli lõuendil olevasse tabelisse Fund Center veeru kõrvale l) Salvesta 11. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Grant, mis kajastab nii mudeli esimese kui ka teise mooduli grant dimensiooni tunnuseid a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse Grant c) Vali Result type rippmenüüst Character d) Ava Operators jaotisest Boolean kataloog e) Vali aktiivseks IF…ELSE valem ning tiri see lõuendile f) Ava Operators jaotisest Comparison kataloog g) Vali aktiivseks x=y võrdus ning tiri see lõuendil oleva valemi IF rea condition lahtrisse h) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 289. Grant andmevälja loomine IF valemiga (1) i) Kirjuta Data Items jaotise otsingumootorisse GRANT j) Vali S2GRANT grant muutuja aktiivseks ning tiri see IF rea esimesse number lahtrisse © 2020 Rahandusministeerium k) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 290. Grant andmevälja loomine IF valemiga (2) l) Kirjuta IF real string lahtrisse None ning vajuta Enter klahvi m) Vali Data Items jaotises aktiivseks S1GRANT grant ning tiri ta RETURN rea string lahtrisse n) Vali Data Items jaotises aktiivseks S2GRANT grant ning tiri ta ELSE rea string lahtrisse o) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 291. Grant andmevälja loomine IF valemiga (3) p) Klõpsa OK q) Tiri Grant andmeväli lõuendil olevasse tabelisse Planeerimistasand veeru kõrvale r) Salvesta 12. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Konto, mis kajastab nii mudeli esimese kui ka teise mooduli konto dimensiooni tunnuseid vastavalt Eelarveklassifikaatori Lisa 4 nõuetele. a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated item b) Kirjuta avanenud akna Name lahtrisse Konto c) Klõpsa Text sakile Joonis 292. Konto andmevälja valemi loomine koodina d) Kustuta Text väljas olev {Number} e) Kopeeri konto valem koolitusmaterjali Lisadest (Ülesande 3.5.2. Konto valem) f) Kleebi valem Text välja © 2020 Rahandusministeerium g) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 293. Osa konto valemi koodist h) Klõpsa OK i) Tiri Konto andmeväli lõuendil olevasse tabelisse Grant veeru kõrvale j) Salvesta 13. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Eelarve liik, mis kajastab nii esimese kui ka teise mooduli eelarve liigi tunnuseid (võta aluseks Asutuse_kood andmevälja valemi põhi) a) Vali vasakpaanil Data saki alt Asutuse_kood aktiivseks b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (Asutuse_kood (1)) d) Tee parem hiireklõps ning vali Edit e) Anna duplikaadile nimi Eelarve liik f) Kirjuta Data Items otsingumootorisse LIIK g) Tiri S2LIIK liik IF rea S2ASUTUS asutus asemele h) Tiri S1LIIK liik RETURN rea S1ASUTUS asutus asemele i) Tiri S2LIIK liik ELSE rea S2ASUTUS asutus asemele j) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 294. Eelarve liik andmevälja loomine IF valemiga (2) k) Klõpsa OK l) Tiri Eelarve liik andmeväli lõuendil olevasse tabelisse Konto veeru kõrvale m) Salvesta 14. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Eelarve objekt, mis kajastab nii esimese kui ka teise mooduli eelarve objekti tunnuseid (võta aluseks Asutuse_kood andmevälja valemi põhi) a) Korda eelmise punkti (13) samme järgnevate kohandustega: • Uue andmevälja nimi: Eelarve objekt © 2020 Rahandusministeerium • IF [S2ASUTUS asutus]: S2OBJ objekt • RETURN [S1ASUTUS asutus]: S1OBJ objekt • ELSE: [S2ASUTUS asutus]: S2OBJ objekt b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 295. Eelarve objekt andmevälja loomine IF valemiga c) Klõpsa OK d) Tiri Eelarve objekt andmeväli lõuendil olevasse tabelisse Eelarve liik veeru kõrvale e) Salvesta 15. Loo uus arvutuslik muutuja nimega Tehingupartneri kood, mis kajastab nii esimese kui ka teise mooduli tehingupartneri tunnuseid (võta aluseks Asutuse_kood andmevälja valemi põhi) a) Korda üle-eelmise punkti (13) samme järgnevate kohandustega: • Uue andmevälja nimi: Tehingupartneri kood • IF [S2ASUTUS asutus]: S2REIS reis_selgitus • RETURN [S1ASUTUS asutus]: S1REIS reis_selgitus • ELSE: [S2ASUTUS asutus]: S2REIS reis_selgitus b) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 296. Tehingupartneri kood andmevälja loomine IF valemiga a) Klõpsa OK b) Tiri Tehingupartneri kood andmeväli lõuendil olevasse tabelisse Eelarve objekt veeru kõrvale c) Salvesta 16. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2020, mis kajastab vaid 2020. aasta põhistsenaariumi Plaan_kokku summasid Kui aruandes kasutatakse List Table aruande objekti ning eraldi veergudes on vaja kajastada summasid aastate kaupa, siis tuleb luua iga aasta kohta eraldi mõõdik. a) Klõpsa vasakpaanil Data saki all olevale New data item ikoonile ning vali Calculated Item b) Avanenud akna Name lahtrisse kirjuta 2020 c) Vali Operators jaotise Boolean kataloogist aktiivseks IF…ELSE valem ning tiri see lõuendile © 2020 Rahandusministeerium d) Vali samas kataloogis aktiivseks AND funktsioon ning tiri ta IF rea condition lahtrisse e) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 297. 2020.a. eelarve plaani andmevälja loomine IF valemiga (2) f) Vali Operators jaotise Comparison kataloogist aktiivseks x=y võrdus ning tiri ta AND valemi esimesse condition lahtrisse g) Korda toimingut tirides x=y ka AND valemi teise condition lahtrisse h) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 298. 2020.a. eelarve plaani andmevälja loomine IF valemiga (4) i) Kirjuta Data Items jaotise otsingumootorisse Aasta j) Vali Aasta muutuja aktiivseks ning tiri ta AND esimese rea esimesse number lahtrisse k) Kirjuta valemi AND esimese rea string lahtrisse 2020 ja vajuta Enter klahvi l) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 299. 2020.a. eelarve plaani andmevälja loomine IF valemiga (6) m) Kirjuta Data Items jaotise otsingumootorisse Põhistsenaarium n) Vali Põhistsenaarium muutuja aktiivseks ning tiri ta AND teise rea esimesse number lahtrisse o) Kirjuta valemi AND teise rea string lahtrisse Plaan_kokku ja vajuta Enter klahvi © 2020 Rahandusministeerium p) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 300. 2020.a. eelarve plaani andmevälja loomine IF valemiga (7) q) Leia Data Items jaotisest mõõdik nimega Summa ning tiri ta RETURN rea number lahtrisse r) Kirjuta ELSE rea number lahtrisse 0 (null) ning vajuta Enter klahvi s) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 301. 2020.a. eelarve plaani andmevälja loomine IF valemiga (8) t) Klõpsa OK u) Tiri 2020 andmeväli lõuendil olevasse tabelisse Tehingupartneri kood veeru kõrvale v) Salvesta 17. Muuda 2020 andmevälja vormindust a) Aktiveeri vasaku paani Data saki alt 2020 b) Vajuta nime taga ikoonile c) d) Klõpsa Format rea taga olevale pliiatsiga ikoonile ( ) e) Vali Decimals menüüst komakohtade arvuks 0 (null) f) Klõpsa OK g) Salvesta 18. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2021, mis kajastab vaid 2021. aasta põhistsenaariumi Plaan_kokku summasid (võta aluseks 2020 andmevälja valemi põhi) a) Vali vasakpaani Data saki alt 2020 aktiivseks b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate c) Aktiveeri duplikaat (2020(1)) d) Tee parem hiireklõps ning vali Edit e) Name lahtris anna mõõdikule nimeks 2021 f) Kustuta valemis aasta 2020 ning kirjuta asemele 2021 ning vajuta Enter klahvi © 2020 Rahandusministeerium g) Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 302. 2021. a. eelarve plaani andmevälja loomine IF valemiga h) Klõpsa OK i) Tiri 2021 andmeväli lõuendil olevasse tabelisse 2020 veeru kõrvale j) Salvesta 19. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2022, mis kajastab vaid 2022. aasta põhistsenaariumi Plaan_kokku summasid (võta aluseks 2020 andmevälja valemi põhi) a) Korda eelmise punkti (18) samme järgnevate kohandustega • Mõõdiku nimi: 2022 • Valemis kasutatav aasta: 2022 b) Klõpsa OK c) Tiri 2022 andmeväli lõuendil olevasse tabelisse 2021 veeru kõrvale d) Salvesta 20. Loo uus arvutuslik mõõdik nimega 2023, mis kajastab vaid 2023. aasta põhistsenaariumi Plaan_kokku summasid (võta aluseks 2020 andmevälja valemi põhi) a) Korda üle-eelmise punkti (18) samme järgnevate kohandustega • Mõõdiku nimi: 2023 • Valemis kasutatav aasta: 2023 b) Klõpsa OK c) Tiri 2023 andmeväli lõuendil olevasse tabelisse 2022 veeru kõrvale d) Salvesta 21. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis a) Vajuta üleval paremal nurgas kolme punktiga ikoonile ( ) ja sealt View Report © 2020 Rahandusministeerium 22. Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 303. Riigieelarve infosüsteemi importtabeli koostamine 23. Jätka aruande koostamisega a) Aruande koostamise moodulisse navigeerimiseks vajuta üleval paremal nurgas kolme punktiga ikoonile ja sealt Edit Report Joonis 304. Aruande koostamise moodulisse minemine 24. Loo uus kohandatud muutuja nimega Majanduslik sisu a) Vali vasakpaani Data saki alt New data item b) Vali Custom Category c) Kirjuta Name lahtrisse uue muutuja nimeks Majanduslik sisu d) Vali Based on rippmenüüst Konto e) Loo järgnevad grupid (Value Group): • Tulud • Kulud • Investeeringud • Käibemaks © 2020 Rahandusministeerium f) Lisa loodud gruppide alla konto andmevälja väärtused järgnevalt: Joonis 305. Majanduslik sisu andmevälja loomine g) Options for remaining values jaotises vali Show as is h) Klõpsa OK i) Salvesta 25. Lisa lehekülje algusesse nupuriba ning sisusta filter Majanduslik sisu andmevälja väärtustega a) Ava vasakpaanist Objects sakk b) Controls jaotisest aktiveeri Button Bar ning tiri ta lehekülje algusesse c) Ava vasakust paanist Data sakk d) Tiri Majanduslik sisu andmeväli nupufiltrisse e) Loo seos nupuriba ja aruande vahel, vajutades parempaanil Actions nupule ja pannes linnuke aruande nimetuse ette 26. Lisa nupuriba kõrvale (esimeseks) rippmenüü ning sisusta filter Eelarve liik andmevälja väärtustega a) Ava vasakpaanist Objects sakk b) Controls jaotisest aktiveeri Drop-Down List ning tiri ta nupuriba ette c) Ava vasakust paanist Data sakk d) Tiri Eelarve liik andmeväli rippmenüü filtrisse e) Loo seos rippmenüü ja aruande vahel, vajutades parempaanil Actions nupule ja pannes linnuke aruande nimetuse ette f) Salvesta 27. Loo Majanduslik sisu muutuja väärtustele uus kohandatud järjestus a) Vali vasakpaanist Data saki all aktiivseks Majanduslik sisu b) Tee parem hiireklõps ja vali Custom Sort c) Aktiveeri Tulud ning klõpsa kahe jaotise vahel olevale noolele paremale poole või tee topeltklikk hiirega d) Lisa Kulud e) Lisa Investeeringud f) Lisa Käibemaks © 2020 Rahandusministeerium g) Sulle peaks tekkima järgnev vaade: Joonis 306. Kohandatud järjestuse loomine Majanduslik sisu andmeväljas h) Klõpsa OK i) Salvesta 28. Lisa tabelile nö peidetud filter (nähtav ainult aruande koostamise moodulis), mis filtreerib välja jooksva aasta eelarve ja tegeliku täitmise stsenaariumiga seotud muutuja väärtused a) Hoia tabel aktiivsena b) Ava paremas paanis Filters sakk c) Vajuta nupule New filter d) Vali rippmenüüst Põhistsenaarium e) Eemalda linnukesed järgnevatelt tunnustelt: • Eelarve_kokku • Tegelik f) Salvesta 29. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis 30. Sulle peaks avanema järgnev vaade: Joonis 307. Riigieelarve infosüsteemi importtabel Ülesande lõpp © 2020 Rahandusministeerium Lisad Ülesande 3.5.2. Konto valem IF (Substring('S2KONTO kuuekohaline'n, 1, 5) In ('60100')) RETURN 'S2KONTO kuuekohaline'n ELSE (IF (Substring('S2KONTO kuuekohaline'n, 1, 4) In ('1032','1532','1537','3000','3001','3020','3025','3026','3040','3042','3043 ','3233','3237','3238','None')) RETURN Substring('S2KONTO kuuekohaline'n, 1, 4) ELSE (IF (Substring('S2KONTO kuuekohaline'n, 1, 3) In ('101','150','151','208','258','303','305','320','322','358','359','381','38 2','388','600')) RETURN Substring('S2KONTO kuuekohaline'n, 1, 3) ELSE Substring('S2KONTO kuuekohaline'n, 1, 2))) © 2020 Rahandusministeerium Väikeost „SAS CPM ja VA koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse süsteemi (KAIS) kasutajatele“ Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Rahandusministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Teele Annus, telefon 611 3955, e-post: [email protected] Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetne suund „Haldusvõimekus“ Meede „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ Tegevus „Strateegilise juhtimise arendamine“. SFOS kood 1R10-POLKA2. Teenuse CPV kood: 80500000-9 ja 80511000-9 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus / olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objektiks on järgmiste SAS tarkvara kasutajakoolituste tellimine raamlepingu alusel: 1) SAS CPM - kulumudeli tarkvara baaskoolitus; 2) SAS VA - analüüsi ja aruandlustarkvara baaskoolitus; 3) SAS VA - riigi aruannete koostamise koolitus. Koolituste eesmärk, sihtrühm, teemad ja tüüp on toodud käesoleva dokumendi lisas Error! Reference source not found. Koolituse juhend, millest tuleb lähtuda, on toodud käesoleva dokumendi lisas Lisa 3. 2.2.1 Koolituse korraldus Pooled lepivad kokku, et projektijuhtimise eest vastutab hankija, sh korraldab koolituse turunduse ja ruumide broneerimise. Hankija koondab koolitusel osalejate nimekirja ja tagab SAS tarkvarade ligipääsud osalejatele. Hankija edastab osalejatele teavitused ja koondab tagasiside koolituse järgselt. Hankija teeb koolitajale kättesaadavaks SAS VA ja SAS CPM keskkonnad ning koolituse tarbeks loodud (näidismudelid) andmetabelid ja aruanded. Kõik koolitused viiakse läbi eesti keeles (sh peavad juhendmaterjalid olema eestikeelsed). Videokoolituste korral edastab pakkuja koolituse lingi vähemalt üks nädal enne koolituse kuupäeva. Osalejate loal koolitus salvestatakse ja salvestus tehakse koolitusele kinnitatud osalejatele järele vaatamiseks kättesaadavaks. Videokoolituse salvestusfaili ei monteerita ega optimeerita. 2.3. Täitmise koht: koolitus toimub Tallinnas, Suur-Ameerika 1 või virtuaalselt. Koolitused viiakse läbi eelistatuna füüsilise kohaloleku kaudu klassiruumi koolitustena, kuid mõjuvatel põhjustel ning mõistliku etteteatamise alusel asendusena videokoolitustena või kombineeritud võimalusena. 2.4. Tähtaeg ja/või ajakava: Raamlepingut täidetakse vastavalt hankija poolt esitatud tellimustele. Pooled lepivad kokku eeldatava koolituste ajakava, sealjuures on hankijal võimalik mõjuvatel põhjustel ja/või koolitusnimekirja mitte-täitumisel kahe (2) nädalase etteteatamisajaga koolitus ära jätta või koolituse toimumise aega kokkuleppel pakkujaga muuta. Osapoolte kokkuleppel on võimalik koolitusi ajakavasse lisada vastavalt vajadusele. Lepingu täitmise lõpptähtaeg on 31.12.2023. Lepingu täitmine algab lepingu sõlmimisest. Eeldatav koolituste toimumiste sagedus on toodud käesoleva dokumendi Lisas 2. 2.5. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi käsunduslepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/et/ministeeriumi-tutvustus#lepinguteuldtingimused. Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (Lisa 1). 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab teenuse osutamiseks moodustama meeskonna, mille nõuded on järgmised: a) meeskonda kuulub vähemalt kaks liiget; b) mõlemal meeskonnaliikmel peab olema hanke objektiks oleva tarkvara kasutamise kogemus vähemalt 2 aastat; c) vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema hanke objektiks oleva tarkvara kasutajakoolituste läbiviimise kogemus (sealjuures kogemuse omandamise aeg ei ole oluline, kuid hindamiskriteeriumite järgi on võimalik saada lisapunkte, kui kogemus on lähiminevikust – vt täpsemalt lisa 4 – Hindamiskriteeriumid). 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. hinnapakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele Lisa 5); 4.2.2. teenuse kirjelduse, tuginedes lähteülesandes (Lisa 2) ja koolituse juhendis (Lisa 3) toodud tingimustele, tuues välja koolituse läbiviimise kontseptsiooni ja iga koolituse detailse päevakava koolituse eesmärgi saavutamiseks. Juhul, kui on erisusi Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhenditest või lähteülesandest, tuua need kirjelduses välja. 4.2.3.Pakutavate meeskonnaliikmete CVd ja kogemused; varasemalt läbiviidud SAS tarkvara kasutajakoolituste info, mis võimaldab hinnata pakkumuse vastavust väikeostu punktile 3.1; 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 5. Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil [email protected] hiljemalt [kuupäev] kell [kellaaeg]. 5.1. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 5.3. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 6. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 6.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 6.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis ja selle lisades esitatud tingimustele, on Hankijal õigus pakkumus tagasi lükata. 6.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. 6.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 6.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 6.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 6.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 6.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 6.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus, mis saab enim punkte vastavalt Lisas 4 esitatud hindamiskriteeriumitele. 7. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 7.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 7.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Lisad: Lisa 1. Raamlepingu projekt Lisa 2. Koolituste lähteülesanne Lisa 3. Koolituste juhend Lisa 4. Hindamiskriteeriumid Lisa 5. Pakkumuse maksumuse vorm Lisa 1. Raamlepingu projekt RAAMLEPING NR 9.5-1/3085-1 Rahandusministeerium, registrikood 7000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn (edaspidi käsundiandja), mida esindab Merike Saks, ja (pakkuja nimi), registrikood (…), asukoht (…), (edaspidi käsundisaaja/raamlepingu partner), mida esindab (…), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Raamleping on sõlmitud väikeostu „SAS CPM ja VA koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse süsteemi (KAIS) kasutajatele“ tulemusena. 1.2. Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses. 1.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu dokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.4.Osapoolte kokkuleppel võib osutatud Teenuste eest tasuda ka kolmas isik (Maksja). Sellisel juhul sõlmitakse hankeleping kolmepoolselt Käsundiandja, Käsundisaaja ja Maksja vahel ning selles sätestatakse tasustamise täpsemad tingimused ning kord. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Leping jõustub selle allkirjastamisest ja lõppeb olenevalt sellest, milline punktides 2.1.1–2.1.2 sätestatud sündmusest saabub varem. Leping kehtib kas: 2.1.1. kuni 31.12.2023; või 2.1.2. kuni lepingu alusel tellitavate tööde lõppemiseni. 2.2. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 3. Raamlepingu objekt 3.1. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks olevate SAS tarkvara kasutajakoolituste tellimise ja teenuse osutamise (edaspidi teenused) tingimused raamlepingu kehtivuse ajal. Koolituste eesmärk, sihtrühm, teemad ja tüüp on toodud raamlepingu lisas 2. Koolituse juhend on toodud raamlepingu lisas 3. 3.2.Väikeostu dokumentides toodud tellitavate teenuste maht on indikatiivne ja selgub lepingu täitmise käigus. 3.2.1. Lepingule allakirjutamisega kinnitab käsundisaaja, et ta on võimeline tähtaegselt osutama väikeostu dokumentides määratud teenuseid vastava tellimuse saamisel. 3.2.2. Lepingule allakirjutamisega kinnitab käsundisaaja, et ta on arvestanud ka muude tööde teostamisega või teenuste osutamisega, mida ei ole väikeostu dokumentides nimetatud, kuid mis on vajalikud lepingu esemeks olevate tööde teostamiseks ja käsundisaajale lepinguga pandud ülesannete täitmiseks. 4. Lepingu täitmise tingimused 4.1.Hankijal ei ole kohustust tellida teenuseid koolituste mahu maksimaalse piirmäära ulatuses. 4.2. Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi ja nende sõlmimise õigus on Käsundiandja volitatud esindajal. Kui tellimuses on vaja teha muudatusi, tehakse need tellimusega samas vormis. 4.3.Koolitused toimuvad raamlepingu alusel käsundiandja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse esitamisel. Pooled lepivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku eeldatava koolituste ajakava, sealjuures on hankijal õigus 2-nädalase etteteatamisega koolituskavas olev koolitus ära jätta või toimumise aega koolitajaga kokkuleppel muuta. Hankijal on õigus koolitajaga kokkuleppel ajakavasse koolitusi lisada kuni koolituste maksimaalse piirmäärani. 4.4. Käsundiandja esitab tellimusi vajaduspõhiselt. Tellimus esitatakse vähemalt üks kuu enne soovitavat koolituse toimumist. 4.5. Tellimuses (hinnapäringus) märgitakse teenuste osutamiseks vajalikud andmed: tellitava koolituse nimetus kogus, tingimused, teenuse osutamise aeg ja koht või täitmise kuupäev jms. 4.6. Tellimus ja tellimuse kinnitus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis poolte volitatud esindajate e-posti aadressidele. 4.7.Tellimuse (hinnapäringu) saamisel: 4.7.1. esitab käsundisaaja tellimuses määratud tähtaja jooksul hinnapakkumuse tellitava teenuse maksumuse kohta käsundiandja volitatud esindaja e-posti aadressile, seejuures peab käsundisaaja hinnapakkumist esitades arvestama pakkumuses määratud hindadega, mis on fikseeritud kogu lepinguperioodiks (lepingu punkt 6.1). Käsundisaaja võib pakkuda fikseeritust soodsamat hinda; 4.7.2. juhul, kui käsundiandja algatusel tekib vajadus teha muudatusi lähteülesandes (muudatused koolituse sisus, metoodikas vm) ja selleks on käsundisaajal vaja koolitusmaterjale täiendada, siis tasub käsundiandja selle eest käsundisaaja pakkumuses fikseeritud tunnihinna alusel. Vajadus lepitakse eelnevalt käsundiandja ja käsundisaaja vahel kokku; 4.7.3. kohustub käsundiandja volitatud esindaja esitatud hinnapakkumise kinnitama või tagasi lükkama 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 4.7.4. võivad käsundiandja ja käsundisaaja pidada läbirääkimisi tellitava töö sisu, mahu ja maksumuse osas. 4.8.Käsundisaaja on kohustatud koguma kontaktõppe koolituse korral iga koolituspäeva kohta osalejate allkirjad registreerimislehele ja selle originaalkujul käsundiandjale edastama. Virtuaalselt toimuva koolituse puhul korraldab käsundisaaja samade andmete korje käsundiandjaga kooskõlastatud viisil. Kui teenuste rahastaja seda nõuab, koostab käsundisaaja lepingu täitmise kohta aruanded käsundiandja etteantud vormil. 4.9.Käsundisaaja on kohustatud teenuste osutamisel järgima teenuste rahastaja tingimusi, sh vormistamisele ja sümboolikale, näiteks teavitustegevuste läbiviimisel, koolitusmaterjalidel ja koolitusruumis (Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 määrus nr 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017019)). 4.10.Kui käsundisaaja ei täida lepingu punkti 4.9 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on käsundiandjal õigus käsundisaajalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.11.Käsundisaaja kohustub täitma lepingu ja osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas väikeostu dokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega. Väikeostu dokumentides ja/või tellimuses määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Käsundisaaja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole väikeostu dokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.12.Käsundisaaja kohustub tagama, et teenuseid osutavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui teenuste osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundandjaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenuseid osutavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud käsundisaaja pakkumuses. 4.13.Käsundiandjal on õigus pärast koolitusi teha tagasisideküsitlusi. Juhul, kui tagasiside on valdavalt negatiivne (st vähemalt 50% koolitusel osalejatest annab hinnangu koolituse eesmärkide saavutamisele kas „vähe eesmärgipärane“ või „ei ole eesmärgipärane“), fikseerib käsundiandja puudused kirjalikult ja teeb ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Käsundiandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda ilma kohustuse rikkumise lõpetamiseks mõistlikku tähtaega andmata, kui puudusi teenuste kvaliteedis on esinenud vähemalt kaks korda lepingu kehtivusaja jooksul ja kohustuse rikkumine annab käsundiandjale mõistliku põhjuse eeldada, et käsundisaaja ei täida kohustusi ka edaspidi. 5. Üleandmine 5.1. Teenuse üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis sisaldab koolitusel osalejate nimekirja ja koolitusmaterjale (slaidid). Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.2. Kui üleantavas teenuses on puuduseid, esitab käsundiandja pretensiooni 5 (viie) tööpäeva jooksul teenuse üleandmisest arvates. 5.2.1. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Käsundiandja võib nõuda puudustega teenuse parandamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata käsundisaajale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.2.2. Käsundiandjal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse/töö kvaliteedis olid tingitud käsundiandja poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning käsundisaaja oli käsundiandjat sellest teavitanud. 5.3 Käsundiandjal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta olulises osas väikeostu dokumentides, tellimuses ja pakkumuses sätestatule. 6. Lepingu hind 6.1.Käsundiandja tasub käsundisaajale tehtud tööde eest vastavalt käsundisaaja pakkumuses fikseeritud hindadele (edaspidi tellimuse maksumus). 6.2.Käsundisaajale makstav tasu sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud tööde teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 6.3.Lepingu hind tasutakse käsundiandja volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel. Käsundisaaja esitab arve vastavalt esitatud tellimustele. 6.4.Käsundisaaja esitab käsundiandjale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 7. Volitatud esindajad 7.1.Käsundiandja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Teele Annus, tel 611 3955, e-post [email protected] või teda asendav isik. 7.2.Käsundisaaja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 8. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 8.1. Lisa 1 – koolituste lähteülesanne 8.2. Lisa 2 – koolituste juhend 8.3. Lisa 3 – käsundisaaja pakkumus 9. Muud sätted 9.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele käsunduslepingute üldtingimused. Käsundisaaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/kasunduslepingute_uldtin gimused.pdf?download=1. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 9.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik käsundisaaja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 9.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Käsundiandja Käsundisaaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: E-post: [email protected] E-post: Lisa 1 raamlepingule KOOLITUSTE LÄHTEÜLESANNE (praegune väikeostu lisa 2, lisatakse lepingu sõlmimisel)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel