Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
08.04.2022 nr 8-1/22/2
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri
1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse
taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse
maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks,
toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“
muutmine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri
1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse
maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“
muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastada viie tööpäeva jooskul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Eelnõu lisad 1 ja 2
Eleri Pulk, 626 2872
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
22.03.22
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62
„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise
ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks,
toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 18 lõike 3 alusel.
Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruses nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse
läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning
toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Pärandniidu taastamine
(1) Pärandniidu taastamise eesmärk on luua tingimused niidutaimestiku kujunemiseks. Selleks
raiutakse puittaimestikku, tõrjutakse roostikku, purustatakse mättaid ja peenemat
puittaimestikku ning kuluheina, freesitakse kände ja suuremaid mättaid ning karjatatakse.
(2) Jätkutaastamise eesmärk on aidata kaasa elupaiga taastumisele. Selleks on vaja ala nii niita,
karjatada kui ka hekseldada. Jätkutaastamine on osa taastamisest.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses:
„§ 12. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõistet „pärandniit“ looduskaitseseaduse § 17 lõikes 2
sätestatud poolloodusliku koosluse esinemisalaga samas tähenduses.“;
3) määruses asendatakse läbivalt sõnad „poollooduslik kooslus“ sõnaga „pärandniit“ vastavas
käändes;
4) paragrahvi 2 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate pärandniitude taastamiseks antavate
toetuste määrad on:
1) mätaste, kuluheina ja puittaimestiku purustamine või hekseldamine, kui puittaimestik on
kuni 1,5 m kõrgune, 350 eurot hektari kohta;
2) võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1000 eurot hektari kohta või
puisniidu võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1100 eurot hektari kohta;
3) puude eemaldamine 1250 eurot hektari kohta, puisniidul puude eemaldamine 1500 eurot
hektari kohta;
4) tiheda pilliroo eemaldamine (niitmine, karjatamine, purustamine) 250 eurot hektari kohta;
5) freesimine 1300 eurot hektari kohta, puisniidul freesimine 1450 eurot hektari kohta;
6) pärandniidul käesoleva määruse kohaseks karjatamiseks või taastatava ala edaspidiseks
hooldamiseks vajalike tarade ehitamine kogu taastamisperioodi jooksul üks kord 1,25 eurot
meetri kohta;
7) jätkutaastamine 250 eurot hektari kohta, puisniidu jätkutaastamine 300 eurot hektari kohta.“;
5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui korraldaja on taotlemise võimaluse oma kodulehel ette näinud, esitab taotleja määruse
lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse sama aasta 10. septembriks.“;
6) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ lepingu kehtivuse ajal ega aasta
jooksul pärast selle lõppemist“;
7) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) pärandniidu tihedast pilliroost puhastamiseks tuleb pilliroogu niita või hekseldada või
karjatada. Niidetud pilliroog tuleb alalt koristada. Pärast niitmist või hekseldamist tuleb ala
karjatada. Karjatamiskoormus peab olema vähemalt 1,5 lü/ha. Karjatamise järel ei tohi pilliroog
ega muu rohttaimestu olla kõrgem kui 0,5 m, vajaduse korral tuleb pilliroog hekseldada või üle
niita;“;
8) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„15) pärandniitude puittaimetikust puhastamisel ning puiskarjamaal ja puisniidul puurinde
liituvuse vähendamisel puistu grupilise struktuuri taastamiseks tuleb raiutud puittaimestik
koristada, põletada või peenestada;“;
9) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 19 asendatakse tekstiosa „0,2–0,4 ja põõsarinde liituvuse
kuni 0,1“ tekstiosaga „0,4–0,6, sealhulgas põõsarinde liituvuse kuni 0,2“;
11) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Keskkonnaamet võib määrata kaitsekorralduskava ja liigi kaitse või elupaiga tegevuskava
või eksperthinnangu alusel taastamisnõudeid, mis erinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tingimustest.“;
12) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kontrollimise tulemusi, toetuseks määratud rahasumma suurust ja alade eelisjärjestust
arvestades otsustab korraldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise käesoleva määruse
§ 4 lõikes 1 sätestatud juhul hiljemalt sama aasta 10. juuliks ning § 4 lõikes 11 sätestatud juhul
hiljemalt 10. novembriks.“;
13) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Alade eelisjärjestus koostatakse järgmiselt:
1) alad, kus eelneval aastal on käesoleva määruse järgsed taastamistegevused tehtud ning on
vaja jätkata taastamistegevusi;
2) alad, kus taastamistöid tehakse Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti projektide
alusel, mille kaas- või omafinantseering kaetakse loodushoiutoetuse eelarvest;
3) ülejäänud alad, arvestades pärandniitude tegevuskavas sätestatud elupaigatüüpide
prioriteetsusklassi.“;
14) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Kui taastataval alal esineb mitu niiduelupaika, kasutatakse lõike 3 kohase eelisjärjestuse
koostamisel alal esinevat niiduelupaika, mille pindala on suurim.“;
15) paragrahvi 9 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „kuid mitte hiljem kui järgneva kalendriaasta
1. aprilliks“;
16) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Meelis Münt
Kantsler
Lisa 1 Loodushoiutoetuse taotlus
Lisa 2 Loodushoiutoetuse leping
Keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62
„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise
ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks,
toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse
läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning
toetuse tagasinõudmise kord“ olulisim muudatus on toetusmäärade gruppide vähendamine ja
toetuste ühikuhindade suurendamine. Lisaks tuuakse määrusesse poolloodusliku koosluse
mõiste asemel sisse sünonüüm pärandniit. Samuti antakse taotlejatele võimalus taotleda
loodushoiutoetust kaks korda aastas, kuid seda juhul, kui selleks on eelarvelisi võimalusi ning
täpsustatakse nõudeid toetuse maksmiseks.
Määruse muutmise eelnõu koostas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna
peaspetsialist Eleri Pulk (
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna nõunik Džein Aunre (
[email protected]), eelnõu ja seletuskirja
keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud nõustajatena Keskkonnaameti
(edaspidi KeA) spetsialistid.
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega
muudetakse keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise,
taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad
ning toetuse tagasinõudmise kord“ 24. aprillil 2017. a jõustunud redaktsiooni (RT I 21.04.2017,
1).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 täpsustatakse pärandniidu taastamise mõistet ning lisatakse taastamise hulka
kuuluva jätkutaastamise mõiste. Poollooduslike koosluste taastamise tegevuste loetellu
lisatakse kändude ja suuremate mätaste freesimine ning karjatamine. Freesimine on vajalik
tegevus, et taastatud poollooduslikke kooslusi saaks hooldada, neid niites ja neil karjatades.
Karjatamist kasutatakse taastamise käigus ebasoovitava taimestiku, sh noore lehtpuuvõsa
tõrjumiseks.
Määrusesse tuuakse eraldi sisse mõiste jätkutaastamine, mida käsitletakse taastamise osana.
Kui pärast taastamist on ebasoovitava taimestiku, st vegetatsiooniperioodi jooksul kasvava
lehtpuu kasv niivõrd produktiivne, et pärandniitu ei ole võimalik vaid niitmise ja karjatamise
teel hoida heas seisundis, nähakse määruses ette võimalus rahastada jätkutaastamist.
Punktidega 2 ja 3 lisatakse määrusesse mõiste pärandniit ning asendatakse seni kasutusel olev
mõiste poollooduslik kooslus mõistega pärandniit.
Punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 11, milles määratletakse mõiste pärandniit.
Looduskaitseseaduse § 17 lõikes 2 on sätestatud poolloodusliku koosluse mõiste, kuid eelnõus
kasutatakse poolloodusliku koosluse asemel selle sünonüümi pärandniit.
Punktiga 4 muudetakse § 2 lõiget 11, mis sätestab kaitstavatel aladel taastamistoetuse grupid
ja määrad.
Toetuse andmise eesmärk on parandada või säilitada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit.
Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku
kaitsest (edaspidi loodusdirektiiv) eesmärk on saavutada kogu Euroopa Liidus ohustatud liikide
ja elupaikade soodne seisund. Ülevaate saamiseks peavad liikmesriigid esitama loodusdirektiivi
artikli 17 kohaselt aruande kõigi elupaigatüüpide seisundi kohta Euroopa Komisjonile iga kuue
aasta järel. 2019. aastal esitatud aruande1 järgi on Eesti pärandniitudest halvas seisundis
puisniidud ja soostunud niidud. Rannaniitude, aruniitude, loopealsete ja lammniitude seisund
on hinnatud ebapiisavaks.
Ebasoodsa seisundi peamine põhjus on niitude majandamise lakkamine, mis muudab omakorda
koosluste liigilist koosseisu. Elupaikade seisundi paranemine on aeganõudev protsess. Kuid
investeeringud elupaikade taastamisse on elupaikade seisundihinnangutes näha tugeva
positiivse trendina. Ajaloolised niidualad on ökoloogiliselt äärmiselt olulised, kuna seal on
säilinud seemnepank ning selliste alade taastumise potentsiaal on sobiva taastamise korral väga
suur ja seepärast tuleb seniseid taastamistegevusi soodustada. Selleks ongi ajakohastatud
taastamisgruppe, lähtudes tänasest taastamispraktikast, ning ajakohastatud ühikumäärasid.
Senise 27 tasumäära grupi asemel eristatakse taastamistoetuse määrad 11 gruppi. Võrreldes
ajaga, millal kehtiva määruse tasumäärade struktuur välja töötati, on tänaseks taastamise
praktika muutunud. Kui 15 ja enam aastat tagasi tehti taastamistööd, sh raietööd, valdavalt
käsitsi, siis nüüd tehakse need suuresti masinatega. Masinatega eemaldatakse puittaimestikku
kolmes etapis: 1) võsa, mida eemaldatakse purustajaga, 2) suur võsa, mida eemaldatakse
giljotiiniga, 3) suurte puude raie harvesteriga. Erinevalt varasemast pärandniitude taastamise
praktikast on praegu taastamise oluline osa jätkutaastamine koos raiejäätmete peenestamisega
ning võsatüügaste, kändude ja mätaste freesimine, et alad oleksid pärast taastamist karjatamise
ja niitmise teel hooldatavad ning ala taastuks kiiremini.
Pärandniitude taastamise hüvitamine on praegu jäänud tegelike kuludega võrreldes
proportsionaalselt liiga väheseks. Arvestades taastamistööde reaalset maksumust, moodustavad
kehtivad ühikumäärad nendest 35–60%. Ühikumäärade suurendamine tagab tänaste hindade
juures tööde maksumuse katmise vahemikus 75–90%. Ühikumäärade kujundamisel arvestati
teenuste pakkujate turuhinnaga. Toetuste eesmärk ei ole olnud seni ega tulevikus hüvitada kogu
kulu, kuid püüdleme sinnani, et võimalikult palju kulusid oleksid toetusega kaetud.
Pärandniitude taastamise toetamist on vaja ajakohastada, et saavutada pärandniitude
tegevuskavas seatud eesmärke, mis on välja töötatud kaitstavate aladel püstitatud eesmärkide
täitmiseks ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027
(väljatöötamisel) pärandniitude hooldamise meetme eesmärke.
Selgitame järgnevalt pärandniitude taastamiseks antavate toetuste määrade rakendamist.
Esiteks, puittaimestik on kuni 1,5 m kõrgune, purustatakse mättaid, kuluheina ja
puittaimestikku kas kettidega või hekseldatakse jäätmeniidukiga, sealjuures biomass võib jääda
maha. Selle tegevuse toetuse määr on 350 eurot hektari kohta. Mätaste eemaldamise teine
võimalus on freesimine, seda juhul, kui mättad on väga kõrged. Freesimise toetuse määr on
1300 eurot hektari kohta. Otsuse toetuse kohta teeb Keskkonnaamet, arvestades mätastega ala
ulatust ja mätaste suurust.
1
Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 17 aruanne:
http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports20190725
-083848.xml&conv=589&source=remote.
Teiseks, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, eemaldatakse võsa giljotiiniga. Puitmaterjal
tuleb eemaldada – vedada välja või põletada. Toetuse määr on 1000 eurot hektari kohta või
puisniidu puhul 1100 eurot hektari kohta.
Toetust rakendatakse puude eemaldamisel vaid juhul, kui harvesteriga raiutavad puud
moodustavad tervikala, mida on võimalik piiritleda. Puude eemaldamise toetusemäär on
1250 eurot hektari kohta, puisniidul 1500 eurot hektari kohta. Kui puudega ala ei ole võimalik
piiritleda – üksikud puud on hajusalt üle ala, siis tuleb puud alalt eemaldada tasumääraga, mis
on mõeldud võsa eemaldamiseks, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune. Selle tegevuse toetuse
määraks on 1000 eurot hektari kohta või puisniidu puhul 1100 eurot hektari kohta.
Ühel ja samal alal võib olla vajalik teha mitut liiki tööd, millele rakendatakse erineva määraga
toetust. Näiteks puisniitudel raiutakse harvesteriga puud ja giljotiiniga ülejäänud puittaimestik.
Loopealsetel raiutakse suuremad männid harvesteriga ja madalamad kadakad giljotiini ja/või
purustajaga.
Pärandniidu tihedast pilliroost puhastamisel tuleb pilliroogu niita, hekseldada või karjatada. Kui
pilliroogu niidetakse, siis tuleb see alalt koristada; hekseldatud pilliroog võib maha jääda. Pärast
niitmist või hekseldamist tuleb ala karjatada. Karjatamiskoormus peab olema vähemalt
1,5 lü/ha. Karjatamise järel ei tohi pilliroog ja muu rohttaimestu olla kõrgem kui 0,5 m. Kui
rohttaimestu on siiski kõrgem kui 0,5 meetrit, roog on söömata või vähesel määral söödud, siis
tuleb selline ala või selle osad üle hekseldada või niita. Biomass võib maha jääda.
Kõige parema tulemuse annab taastamisviis, kui pilliroog hekseldada või üle niita juuli
keskpaigas ja karjatamisega alustada kohe pärast seda. Võimalikud ka olukorrad, kus enne
karjatamist ei ole vaja pilliroogu hekseldada/niita – näiteks kui loomad saavad pilliroogu kohe
süüa. Puitunud pilliroogu soovitatakse hekseldada või niita looduskaitselistel põhjustel
talveperioodil ning kevadel alustada kohe sama ala karjatamist suurendatud
karjatamiskoormusega.
Kui loodushoiutoetuse abil taastatakse pärandniitu, on võimalik taastamise või edaspidiseks
hooldamiseks taotleda tara ehitamise toetust, mille määr on 1,25 eurot meetri kohta. Toetust
võib taotleda ühele alale üks kord kogu taastamisperioodi jooksul.
Jätkutaastamise toetuse määr on 250 eurot hektari kohta, puisniidu puhul 300 eurot hektari
kohta. Jätkutaastamise tegevused on nii hekseldamine, niitmine kui ka karjatamine. Niitmisel
ja hekseldamisel ei pea biomassi kokku koguma, kui biomass on niivõrd hõre, et seda ei ole
võimalik kokku koguda. Samuti tuleb jätkutaastamisel arvestada, et on alasid, mida pärast
taastamisprotsessi saab hooldada ainult karjatamise teel, näiteks puiskarjamaad ja kivised
loopealsed. Sellistel juhtudel on jätkutaastamise põhitegevusena lubatud üksnes karjatamine.
Vajaduse korral tuleb karjatamise tulemust (loomade poolt söömata võsa või taimestik) veel
parandada hekseldamise/niitmisega.
Tasumäärade puhul, mis kohalduvad puisniitude taastamiseks, on eraldi välja toodud ning
kohaldatakse teistest elupaikadest suuremat tasumäära. Kõigi elupaigatüüpide seisundi kohta
peavad liikmesriigid vastavalt loodusdirektiivi artiklile 17 esitama Euroopa Komisjonile iga
kuue aasta järel aruande. 2019. aastal esitatud aruande2 järgi on pärandniitudest puisniidud
halvas seisundis. Puisniitude kinnikasvamisel hävivad paljudele liigirühmadele sobivad
makro- ja mikroelupaigad. Ohustatud on näiteks kõige paremini uuritud soontaimede floora,
2
Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 17 aruanne:
http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports20190725
-083848.xml&conv=589&source=remote.
mida võib hinnata ca 600 liigile. Kuna puisniidud on paljude elustikurühmade poolest väga
kõrge elurikkusega, on nende kinnikasvamisel suur mõju Eesti elustikule.
Praegu on taastamises ja hooldamises Eestis ligikaudu 1200 ha puisniite. Lähtudes
pärandniitude tegevuskavast, on tegemist I prioriteedi niidutüüpidega, mida on hoolduses liiga
vähe, et tagada nende säilimine. Aastaks 2027 on eesmärgiks võetud taastada veel 800 ha
puisniite. Puisniitude taastamiseesmärkide täitmiseks on Euroopa Komisjoni heakskiidu andud
puisniitude LIFE’i programmi projektile, mille abil plaanitakse Eestis taastada järgmise viie
aasta jooksul 500 hektarit puisniite ning LIFE projekti plaanitakse taastamise osas ellu viia läbi
loodushoiutoetuse rakendamise.
Punktiga 5 täiendatakse määruse § 4 lõikega 11, millega antakse Keskkonnaametile võimalus
pärast 22. maiks toimunud loodushoiutoetuse vooru veel samal aastal välja kuulutada teine
loodushoiutoetuse taotluste esitamise aeg, kui korraldaja näeb selle ette oma kodulehel. Kui
korraldaja teist vooru kodulehel välja ei kuuluta, siis seda ei toimu.
Eesmärk on loodushoiutoetust rakendada eelarve võimaluste ja vajaduse põhjal. Eesmärk on
taastamisprotsessis teha kõik vajalikud tööetapid võimalikult lähestikku, et ala jõuaks esimesel
võimalusel hooldusesse. Seega sügisene loodushoiutoetuse taotlemise avamine võimaldab
varem alustatud taastamistöödega jätkata, et ala oleks järgmiseks kevadeks hoolduskõlblik.
Kõikide tööde mahtusid ei ole võimalik taotlemise ajal ette näha, näiteks kändude freesimist,
seega on mõistlik jätta taoliste tööde toetuse taotlemine järgmisesse taotlusvooru.
Punktidega 6 kuni 10 muudetakse ja täiendatakse § 5 lõiget 1.
Punktis 6 täpsustatakse § 5 lõike 1 punkti 4 mõtet. Sättest jäetakse välja pestitsiidide ja väetiste
kasutamise keeluperiood. Looduskaitseseaduses alusel kaitstava ala kaitse eesmärgiks olevat
pärandniitu ei tohi kahjustada. Seega ka siis, kui päraniitu ei taastata loodushoiutoetuse abil, on
pestitsiidide ja väetiste kasutamine seal keelatud.
Punktidega 7 ja 8 muudetakse § 5 lõike 1 punkti 13 ja punkti 15. Punkti 13 täpsustatakse
nõuded, mis on seotud pärandniidult pilliroo puhastamisega, ning punktis 15 jäetakse nõuded,
mis puudutavad pärandniidult puittaimestiku eemaldamist. Varem punktis 15 pilliroo
eemaldamist käsitlenud nõuded viidi sama lõike punkti 13.
Punktiga 9 tunnistatakse § 5 lõike 1 punkt 17 kehtetuks. Kehtiva määruse kohaselt toimub
puisniidul ja puiskarjamaa puurinde liituvuse vähendamine 4 astme võrra. Võrreldes ajaga,
millal kehtiva määruse säte välja töötati, on praeguseks taastamise praktika muutunud. Kui 15
ja enam aastat tagasi tehti taastamistööd, sh raietööd, valdavalt käsitsi, siis nüüd tehakse seda
masinatega, seetõttu puurinde liituvuse vähendamist astmeti ei rakendata.
Punktiga 10 muudetakse § 5 lõike 1 punkti 19. Täpsustatakse, kui suur peab pärast taastamist
olema puisniidu ja puiskarjamaa minimaalne ja maksimaalne puistu liituvus. Senine puistu
liituvus 0,2–0,4 asendatakse puistu liituvusega 0,4–0,6 ja põõsarinde liituvus kuni 0,1
kuni 0,2-ga. Muudatuse alus on 2019. a valminud puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava.
Punktiga 11 lisatakse § 5 lõige 11, milles antakse Keskkonnaametile võimalus määrata
kaitsekorralduskava, liigi kaitse või elupaiga tegevuskava või eksperthinnangule tuginedes
taastamisnõudeid, mida ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud. Eesmärk on anda ala
taastamiseks tingimusi, mis aitavad parimal viisil saavutada elupaiga taastumise.
Punktiga 12 muudetakse § 6 lõiget 2. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 3, millega antakse
Keskkonnaametile võimalus pärast 22. maid toimunud loodushoiutoetuse esitamist veel samal
aastal välja kuulutada teine loodushoiutoetuste taotluste esitamise aeg. Kuna loodushoiutoetuse
taotlusi võetakse vastu aastas võimaluse korral kaks korda, tuleb määrata ka korraldaja jaoks
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamiseks eraldi aeg.
Punktiga 13 muudetakse § 7 lõiget 3. Loodushoiutoetuse taotlusi hinnates määrab
Keskkonnaamet taotlustes esitatud andmete alusel taastatavate alade eelisjärjestuse.
Lähtuvalt eelarvelistest võimalustest tuleb esimesena tagada, et need maaüksused, kus eelneval
aastal on loodushoiutoetuse abil ala taastatud, saaksid vajaduse korral jätkata taastamistöid.
Teiseks eelistatakse alasid, kus taastamistöid tehakse Keskkonnaministeeriumi ja
Keskkonnaameti projektide raames, mille kaas- või omafinantseering kaetakse kõnealuse
toetusmeetme eelarvest. Näiteks on selleks LIFE-IP projekti „Loodusrikas Eesti“ (LIFE18
IPE/EE/000007) ning „Puisniidu“ LIFE (LIFE20 NAT/EE/000074) projekti kaasfinantseering.
Kolmandaks arvestatakse Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 24.03.2021. a käskkirjaga
nr 1-1/21/60 kinnitatud pärandniitude tegevuskavas toodud elupaigatüüpide prioriteetsusklassi.
Pärandniitude prioriteetsusklassid:
I elupaiga prioriteetsuga on aruniidud, loopealsed, puisniidud ja liigikaitseliselt olulised
rannaalad;
II elupaiga prioriteetsuga on puiskarjamaad, soostunud niidud, lamminiidud ja rannaniidud;
III elupaiga prioriteetsuga on kadastikud, aas-rebasesaba, sinihelmikakooslused ja
ürt-punanupuga niidud ja niiskuslembelised kõrgrohustud.
Punktiga 14 lisatakse § 7 lõige 32. Taastatavate alade eelisjärjestuse koostamisel tuleb
arvestada asjaoluga, et taastataval alal võib olla mitu niiduelupaika. Selleks, et alasid taastada
tervikuna, lisatakse tingimus, et seal, kus esineb mitu niiduelupaika, kasutatakse eelisjärjestuse
koostamisel alal paiknevat niiduelupaika, mille pindala on suurim.
Punktiga 15 muudetakse § 9 lõiget 1, millest jäetakse välja tekstiosa „kuid mitte hiljem kui
järgneva kalendriaasta 1. aprilliks“. Toetust makstakse toetuse saajale proportsionaalselt valmis
tööde mahuga igal aastal pärast seda, kui Keskkonnaamet on töö tulemused üle vaadanud ja
vormistanud määruse lisas 3 esitatud vormi kohase akti. Väljakujunenud praktika kohaselt
vormistab Keskkonnaamet toetuse saajale pärast tööde või konkreetse tööetapi valmimist kuu
aja jooksul lisas 3 esitatud vormi kohase akti. Mitmeaastaste lepingute korral tehakse töid ning
väljamakseid korduvalt. Seega, sättes olevat järgneva aasta 1. aprilli tähtaega, ei kasutata.
Punktiga 16 kehtestatakse määruse lisad 1 ja 2 uues sõnastuses. Muudatused tulenevad
määruses muudetud nõuetest ja taastamistoetuse gruppidest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse muutmisel, sh toetusmäärade hektaripõhise tasumäära tõstmisel, on arvestatud
olemasolevate riigieelarve vahenditega.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile
eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrus nr 62
„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse
maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad
ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 1
LOODUSHOIUTOETUSE TAOTLUS
1. Taotleja andmed:
Füüsiline isik
Nimi:
Isikukood:
Juriidiline isik
Ärinimi
Esindaja nimi:
Äriregistrikood:
Elukoht:
Telefon:
E-post:
Arvelduskonto:
Pank:
2. Loodushoiutöödega maatüki asukoht:
Kaitstav loodusobjekt:
Katastritunnus:
Maaüksuse nimi:
3. Taotlen loodushoiutoetust järgmisteks loodushoiutöödeks:
Taastatav pindala (ha)/ Toetussumma
Loodushoiutöö
rajatav tara (m) (eur)
1.
2.
3.
KOKKU:
4. Loodushoiutööde teostamise periood:
Lisad: 1) kinnisasja valdamise õiguslikku alust tõendav dokument, kui taotleja ei ole maaomanik;
2) loodushoiutööde asukohakaart.
KINNITAN, et taastatava maatüki kohta ei ole taotletud ega taotleta kuni taastamistööde lõpetamiseni
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel ühtset
pindalatoetust või toetust sama tegevuse eest muudest vahenditest või Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel poolloodusliku koosluse hooldamise
toetust.
KINNITAN, et tagan loodushoiutööde lõppemisel alal hooldustegevuse viie aasta jooksul.
Allkiri .............................. Kuupäev ...........................
Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrus nr 62
„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse
maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad”
(keskkonnaministri 13.04. 2017. a määruse nr 13 sõnastuses)
Lisa 2
LOODUSHOIUTOETUSE LEPING nr ................
................................................, ............................... 20..... a
Lähtudes looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-st 17, mis näeb ette kaitseala, hoiuala või püsielupaiga
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalike tööde tegemise, ja tulenevalt
LKSi § 18 lõikest 1, mille järgi poolloodusliku koosluse säilimiseks kaitse-eeskirjaga või
kaitsekorralduskavaga määratud tööde toetamiseks makstakse loodushoiutoetust, on
Keskkonnaamet (edaspidi korraldaja), keda
looduskaitse osakonna põhimääruse alusel esindab maahoolduse büroo juhataja
_______________________________ , ja
maaomanik/maakasutaja ________________________________________
ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontakttelefon
(______________________) ____________________________________________
registreerimisnumber aadress
_______________________________________
arvelduskonto number ja panga nimetus
(edaspidi valdaja), sõlminud järgmise lepingu (edaspidi leping).
1. Taastatav maatükk
1.1. Taastatav maatükk ja maatükile rajatav tara paikneb
_____________________________________________________________________
kaitseala, hoiuala või püsielupaiga nimetus
_____________________________________________________ ning katastriüksusel tunnusega
________________________. Loodushoiutöödeks kasutatava ala (edaspidi maatükk) pindala on
_________________ ha ja sellele rajatava tara pikkus on ning nende piirid on määratud lepingu
lahutamatu lisaga.
1.2. Valdaja kinnitab, et:
1.2.1. tal on õigus maatükil lepingus kirjeldatud loodushoiutöö tegemiseks;
1.2.2. kui ta ei ole maatüki (ainu)omanik, on ta kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega
loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt puidu, heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses;
1.2.3. ta on omaniku(e)ga kokku leppinud tingimuses, et kinnistu võõrandamisel kohustub omanik enne
võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku maatükil tehtavast loodushoiutööst;
1.2.4. lepingu kehtivuse ajal ei taotleta maatükile enne maa hoolduskõlblikuks taastamist Euroopa Liidu
ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel pärandniidu hooldamise toetust
ega § 11 lõike 1 punkti 1 alusel ühtset pindalatoetust ega toetust sama tegevuse eest muudest vahenditest.
1.3. Kui valdaja on maatüki omanik, kohustub ta enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima
uut omanikku käesolevast lepingust.
2. Valdaja kohustused
2.1. Valdaja võtab endale kohustuse teha maatükil järgmisi loodushoiutöid (lepingu sõlmimisel
mittevajalik tekstist välja jätta, lisada vajadusel õige elupaigatüüp, vajadusel muuta sõnastus
sobivamaks):
x) __ ha suurusel pärandniidul mätaste, kuluheina ja/või puittaimestiku purustamine/hekseldamine, kui
puittaimestik on kuni 1,5 m kõrgune;
x) __ha suurusel pärandniidul/puisniidul üle 1,5 m kõrguse puittaimestiku eemaldamine;
x) __ha suurusel pärandniidul/puisniidul puude eemaldamine/harvendamine;
x) __ha suurusel pärandniidul tiheda pilliroo eemaldamine;
x) __ha suurusel pärandniidul/puisniidul kändude/mätaste freesimine;
x) __ha suuruse pärandniidu jätkutaastamine;
x) __m pikkuse tara rajamine;
2.1.1. Valdaja võtab endale kohustuse järgida punktis 2.1. nimetatud tööde teostamisel järgnevaid
tingimusi: (mittevajalik tekstist välja jätta, vajadusel täiendada tingimusi, vajadusel koondada ühte ala
või elupaika puudutavad nõuded ühe punkti alla)
x) pärandniidu tihedast pilliroost puhastamisel tuleb pilliroogu niita, hekseldada või karjatada. Niidetud
pilliroog tuleb alalt koristada. Peale niitmist või hekseldamist tuleb ala karjatada. Karjatamiskoormus
peab olema vähemalt 1,5 lü/ha. Karjatamise järgselt ei tohi pilliroog ja muu rohttaimestu olla kõrgem
kui 0,5 m, vajadusel tuleb ala hekseldada või üle niita.
x) niidetud või purustatud kuni 1,5 m kõrguse hõreda puittaimestiku võib jätta koristamata;
x) eemaldatud puittaimestik tuleb koristada, põletada või peenestada;
x) tagada puisniidu ja puiskarjamaa taastamistööde lõppemisel puistu liituvus 0,4–0,6 sealhulgas
põõsarinde liituvuse kuni 0,2;
x) tagada loopealsete taastamistööde lõppemisel kadakate ja muu puittaimestiku liituvus kuni 0,3;
x) koristada raiejäätmed, mille diameeter on üle 5 cm või pikkus üle 50 cm ning kännud on lõigata
võimalikult madalalt, mitte kõrgemalt kui 15 cm maapinnast;
x) tara rajada võrkaiana, okastraataiana, elektritarana või mõnest muust kohalikust traditsioonilisest
materjalist;
x) puittaimestiku eemaldamisel esitada vajadusel metsateatis;
x) kallasraja tõkestamiseks taraga tuleb küsida kirjalik nõusolek kohalikult omavalitsuselt või
Põllumajandus- ja Toiduametilt.
2.1.2. Valdaja kohustub punktis 2.1 nimetatud tööd lõpetama hiljemalt___ (kui tööde tähtaegu on mitu,
siis vastavalt sellele muuta punkti sõnastus sobivaks).
2.1.3. Valdaja kohustub teavitama korraldajat tööde lõppemisest.
2.2. Loodushoiutööde tegemisel kohustub valdaja arvestama looduskaitseseaduse, kaitse-eeskirja,
metsaseaduse ja muude õigusaktide nõudeid.
2.3. Valdaja kohustub maatükil:
x) mitte kasutama kasvuregulaatoreid;
x) mitte rikkuma ega hävitama pärandniitu, sealhulgas kündma ega külvama;
x) mitte rajama kuivendussüsteeme;
x) mitte kasutama pestitsiide ega väetisi;
x) mitte kasutama lindude peletamise vahendeid;
x) taastamistööde lõppemisel tagama alal hooldustegevuse viie aasta jooksul.
2.4. Valdaja kohustub teavitama korraldajat oma kontaktandmete, elukoha või pangarekvisiitide
muutumisest hiljemalt ühe nädala jooksul muudatuste toimumisest arvates.
2.5. Valdaja kohustub teavitama korraldajat kohe kõikidest asjaoludest, mis takistavad või võivad
takistada loodushoiutööde eesmärgi saavutamist.
2.6. Valdaja teeb loodushoiutööd omal vastutusel ja tagab loodushoiutöödel enda ja teiste inimeste,
samuti karjatatavate loomade ohutuse ja karjatatavate loomade nõuetekohased pidamistingimused.
2.7. Valdaja kohustub järgima loodushoiutööde tegemisel korraldaja juhiseid ja soovitusi, samuti
kehtestatud kaitse-eeskirju.
3. Korraldaja kohustused
3.1. Korraldaja kohustub valdaja nõudmisel andma juhiseid taastamistööde tegemiseks.
3.2. Kui valdaja informeerib korraldajat loodushoiutööde lõppemisest, kohustub korraldaja kuu aja
jooksul koos valdajaga maatüki üle vaatama ja koostama loodushoiutööde üleandmise ja vastuvõtmise
akti, milles märgitakse tehtud tööde maht ja korraldaja hinnang, kas loodushoiutööd on nõuetekohaselt
tehtud. Kui ilmnenud puuduste kõrvaldamine on 15 päeva kestel võimalik, annab korraldaja valdajale
võimaluse puudused kõrvaldada.
3.3. Korraldaja kohustub tasuma valdajale punktis 2.1. märgitud loodushoiutööde tegemise eest kokku
_____________eurot vastavalt loodushoiutööde üleandmise ja vastuvõtmise akti(de)le.
4. Loodushoiutoetuse maksmata jätmine
4.1. Korraldajal on õigus loodushoiutoetuse maksmisest keelduda, taganeda lepingust ning sõlmida
kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva maatüki loodushoiutööde tegemiseks uus leping teise
isikuga juhul, kui valdaja ei täida oma kohustusi, loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või
õigusaktiga kehtestatud nõuetele, valdaja ei võimalda tutvuda lepingu alusel tehtavaga, viibida
kinnisasjal ning samuti juhul, kui pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et valdaja on esitanud valeandmeid
ning tegelikult tal ei ole õigust toetusele.
4.2. Kui valdaja teeb loodushoiutööd kokkulepitust väiksemas mahus või halvema kvaliteediga, kuid
korraldaja ei pea vajalikuks rakendada lepingu punkti 4.1, makstakse loodushoiutoetust
proportsionaalselt loodushoiutööde tulemusele. Kui pilliroost puhastamisel ei ole pärandniitu
karjatatud või kui pilliroog on koristamata, põletamata või peenestamata, vähendatakse taastamise eest
makstavat toetust 50% võrra toetuse määrast.
4.3. Kui korraldaja taganeb lepingust punkti 4.1 alusel, kohustub valdaja tasuma riigi tuludesse
korraldaja nimetatud arvelduskontole leppetrahvi, mille suurus on 10% lepingus märgitud summast.
5. Makstud loodushoiutoetuse tagasinõudmine
5.1. Keskkonnaametil on õigus makstud loodushoiutoetus tagasi nõuda, kui pärast loodushoiutoetuse
väljamaksmist selgub, et toetust ei kasutatud sihipäraselt, või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud
taotluse rahuldamata jätmise, või pärast loodushoiutoetuse väljamaksmist ei ole toetuse saaja taganud
ala hooldamist viie aasta jooksul.
5.2. Loodushoiutoetuse tagasimaksmist ei nõuta, kui:
5.2.1. hooldamiskohustuse kehtivuse ajal katkestab maaomanik maatüki rendilepingu;
5.2.2. looduslike tingimuste tõttu ei ole taastatud ala hooldatav, kuid valdaja tagab ala seisundi säilimise
viie aasta jooksul pärast taastamise lõppemist.
5.3. Toetuse tagasinõudmise korral peab valdaja saadud toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul
Keskkonnaametilt sellesisulise nõude saamisest arvates.
5.4. Keskkonnaamet võib kokkuleppel valdajaga tagasinõutava toetusraha tasaarvestada.
6. Vääramatu jõud
6.1. Pool ei vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise või nende osalise või täieliku
täitmata jäämise eest, kui lepingu täitmise teevad võimatuks vääramatud asjaolud (force majeure), nagu
tulekahju, loodusõnnetus ja muud sarnased pooltest sõltumatud põhjused, mis tulevad ilmsiks pärast
lepingu sõlmimist.
6.2. Poolel lasub kohustus teatada kohe teisele poolele vääramatu jõu ilmnemisest ja lakkamisest ning
võtta tarvitusele kõik abinõud selle mõju vältimiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks.
6.3. Kui maatükil lepinguga kavandatud taastamistööd jäävad lepingu kehtivusajal tegemata vääramatu
jõu tõttu, makstakse valdajale tasu proportsionaalselt tegelikult tehtud loodushoiutööde mahule,
arvestades lepingu punktis 4.2 esitatud tingimust.
7. Muud sätted
7.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ja kehtib, kuni lepingukohustused on täidetud.
7.2. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata,
lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega sätestatud korras.
7.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad, kui mõlemad pooled on nendele alla kirjutanud või poolte
kirjalikult määratud tähtpäeval.
7.4. Leping on koostatud elektroonselt ja allkirjastatud digitaalselt. (Paberlepingu puhul kasutada:
Leping on vormistatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb
valdajale ja teine korraldajale.)
8. Lepingu lisad
8.1. Kõik lepingu lisad ning lepingu muudatused ja täiendused on nende allakirjutamise hetkest alates
lepingu lahutamatud osad.
8.2. Allakirjutamise hetkel on lepingu lisa:
a) taastatava ala asukohakaart.
9. Poolte allkirjad
.......................................... ..........................................
Korraldaja Valdaja
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-0410 - Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks,
toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c05a7692-2acb-44a1-b37c-03dd846c3159
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c05a7692-2acb-44a1-b37c-03dd846c3159?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main