dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine

Rahandusministeerium · 8. aprill 2022
Viit
1.1-11/3215-1
Registreeritud
8. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Rando Kängsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
18. aprill 2022

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, t.asice1289 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Rahandusministeerium 08.04.2022 nr 8-1/22/2 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastada viie tööpäeva jooskul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Eelnõu lisad 1 ja 2 Eleri Pulk, 626 2872 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 22.03.22 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 18 lõike 3 alusel. Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruses nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Pärandniidu taastamine (1) Pärandniidu taastamise eesmärk on luua tingimused niidutaimestiku kujunemiseks. Selleks raiutakse puittaimestikku, tõrjutakse roostikku, purustatakse mättaid ja peenemat puittaimestikku ning kuluheina, freesitakse kände ja suuremaid mättaid ning karjatatakse. (2) Jätkutaastamise eesmärk on aidata kaasa elupaiga taastumisele. Selleks on vaja ala nii niita, karjatada kui ka hekseldada. Jätkutaastamine on osa taastamisest.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses: „§ 12. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõistet „pärandniit“ looduskaitseseaduse § 17 lõikes 2 sätestatud poolloodusliku koosluse esinemisalaga samas tähenduses.“; 3) määruses asendatakse läbivalt sõnad „poollooduslik kooslus“ sõnaga „pärandniit“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 2 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate pärandniitude taastamiseks antavate toetuste määrad on: 1) mätaste, kuluheina ja puittaimestiku purustamine või hekseldamine, kui puittaimestik on kuni 1,5 m kõrgune, 350 eurot hektari kohta; 2) võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1000 eurot hektari kohta või puisniidu võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1100 eurot hektari kohta; 3) puude eemaldamine 1250 eurot hektari kohta, puisniidul puude eemaldamine 1500 eurot hektari kohta; 4) tiheda pilliroo eemaldamine (niitmine, karjatamine, purustamine) 250 eurot hektari kohta; 5) freesimine 1300 eurot hektari kohta, puisniidul freesimine 1450 eurot hektari kohta; 6) pärandniidul käesoleva määruse kohaseks karjatamiseks või taastatava ala edaspidiseks hooldamiseks vajalike tarade ehitamine kogu taastamisperioodi jooksul üks kord 1,25 eurot meetri kohta; 7) jätkutaastamine 250 eurot hektari kohta, puisniidu jätkutaastamine 300 eurot hektari kohta.“; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui korraldaja on taotlemise võimaluse oma kodulehel ette näinud, esitab taotleja määruse lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse sama aasta 10. septembriks.“; 6) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ lepingu kehtivuse ajal ega aasta jooksul pärast selle lõppemist“; 7) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) pärandniidu tihedast pilliroost puhastamiseks tuleb pilliroogu niita või hekseldada või karjatada. Niidetud pilliroog tuleb alalt koristada. Pärast niitmist või hekseldamist tuleb ala karjatada. Karjatamiskoormus peab olema vähemalt 1,5 lü/ha. Karjatamise järel ei tohi pilliroog ega muu rohttaimestu olla kõrgem kui 0,5 m, vajaduse korral tuleb pilliroog hekseldada või üle niita;“; 8) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15) pärandniitude puittaimetikust puhastamisel ning puiskarjamaal ja puisniidul puurinde liituvuse vähendamisel puistu grupilise struktuuri taastamiseks tuleb raiutud puittaimestik koristada, põletada või peenestada;“; 9) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 19 asendatakse tekstiosa „0,2–0,4 ja põõsarinde liituvuse kuni 0,1“ tekstiosaga „0,4–0,6, sealhulgas põõsarinde liituvuse kuni 0,2“; 11) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Keskkonnaamet võib määrata kaitsekorralduskava ja liigi kaitse või elupaiga tegevuskava või eksperthinnangu alusel taastamisnõudeid, mis erinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustest.“; 12) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kontrollimise tulemusi, toetuseks määratud rahasumma suurust ja alade eelisjärjestust arvestades otsustab korraldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud juhul hiljemalt sama aasta 10. juuliks ning § 4 lõikes 11 sätestatud juhul hiljemalt 10. novembriks.“; 13) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Alade eelisjärjestus koostatakse järgmiselt: 1) alad, kus eelneval aastal on käesoleva määruse järgsed taastamistegevused tehtud ning on vaja jätkata taastamistegevusi; 2) alad, kus taastamistöid tehakse Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti projektide alusel, mille kaas- või omafinantseering kaetakse loodushoiutoetuse eelarvest; 3) ülejäänud alad, arvestades pärandniitude tegevuskavas sätestatud elupaigatüüpide prioriteetsusklassi.“; 14) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kui taastataval alal esineb mitu niiduelupaika, kasutatakse lõike 3 kohase eelisjärjestuse koostamisel alal esinevat niiduelupaika, mille pindala on suurim.“; 15) paragrahvi 9 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „kuid mitte hiljem kui järgneva kalendriaasta 1. aprilliks“; 16) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1 Loodushoiutoetuse taotlus Lisa 2 Loodushoiutoetuse leping Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ olulisim muudatus on toetusmäärade gruppide vähendamine ja toetuste ühikuhindade suurendamine. Lisaks tuuakse määrusesse poolloodusliku koosluse mõiste asemel sisse sünonüüm pärandniit. Samuti antakse taotlejatele võimalus taotleda loodushoiutoetust kaks korda aastas, kuid seda juhul, kui selleks on eelarvelisi võimalusi ning täpsustatakse nõudeid toetuse maksmiseks. Määruse muutmise eelnõu koostas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Eleri Pulk ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre ([email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud nõustajatena Keskkonnaameti (edaspidi KeA) spetsialistid. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ 24. aprillil 2017. a jõustunud redaktsiooni (RT I 21.04.2017, 1). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 täpsustatakse pärandniidu taastamise mõistet ning lisatakse taastamise hulka kuuluva jätkutaastamise mõiste. Poollooduslike koosluste taastamise tegevuste loetellu lisatakse kändude ja suuremate mätaste freesimine ning karjatamine. Freesimine on vajalik tegevus, et taastatud poollooduslikke kooslusi saaks hooldada, neid niites ja neil karjatades. Karjatamist kasutatakse taastamise käigus ebasoovitava taimestiku, sh noore lehtpuuvõsa tõrjumiseks. Määrusesse tuuakse eraldi sisse mõiste jätkutaastamine, mida käsitletakse taastamise osana. Kui pärast taastamist on ebasoovitava taimestiku, st vegetatsiooniperioodi jooksul kasvava lehtpuu kasv niivõrd produktiivne, et pärandniitu ei ole võimalik vaid niitmise ja karjatamise teel hoida heas seisundis, nähakse määruses ette võimalus rahastada jätkutaastamist. Punktidega 2 ja 3 lisatakse määrusesse mõiste pärandniit ning asendatakse seni kasutusel olev mõiste poollooduslik kooslus mõistega pärandniit. Punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 11, milles määratletakse mõiste pärandniit. Looduskaitseseaduse § 17 lõikes 2 on sätestatud poolloodusliku koosluse mõiste, kuid eelnõus kasutatakse poolloodusliku koosluse asemel selle sünonüümi pärandniit. Punktiga 4 muudetakse § 2 lõiget 11, mis sätestab kaitstavatel aladel taastamistoetuse grupid ja määrad. Toetuse andmise eesmärk on parandada või säilitada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (edaspidi loodusdirektiiv) eesmärk on saavutada kogu Euroopa Liidus ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Ülevaate saamiseks peavad liikmesriigid esitama loodusdirektiivi artikli 17 kohaselt aruande kõigi elupaigatüüpide seisundi kohta Euroopa Komisjonile iga kuue aasta järel. 2019. aastal esitatud aruande1 järgi on Eesti pärandniitudest halvas seisundis puisniidud ja soostunud niidud. Rannaniitude, aruniitude, loopealsete ja lammniitude seisund on hinnatud ebapiisavaks. Ebasoodsa seisundi peamine põhjus on niitude majandamise lakkamine, mis muudab omakorda koosluste liigilist koosseisu. Elupaikade seisundi paranemine on aeganõudev protsess. Kuid investeeringud elupaikade taastamisse on elupaikade seisundihinnangutes näha tugeva positiivse trendina. Ajaloolised niidualad on ökoloogiliselt äärmiselt olulised, kuna seal on säilinud seemnepank ning selliste alade taastumise potentsiaal on sobiva taastamise korral väga suur ja seepärast tuleb seniseid taastamistegevusi soodustada. Selleks ongi ajakohastatud taastamisgruppe, lähtudes tänasest taastamispraktikast, ning ajakohastatud ühikumäärasid. Senise 27 tasumäära grupi asemel eristatakse taastamistoetuse määrad 11 gruppi. Võrreldes ajaga, millal kehtiva määruse tasumäärade struktuur välja töötati, on tänaseks taastamise praktika muutunud. Kui 15 ja enam aastat tagasi tehti taastamistööd, sh raietööd, valdavalt käsitsi, siis nüüd tehakse need suuresti masinatega. Masinatega eemaldatakse puittaimestikku kolmes etapis: 1) võsa, mida eemaldatakse purustajaga, 2) suur võsa, mida eemaldatakse giljotiiniga, 3) suurte puude raie harvesteriga. Erinevalt varasemast pärandniitude taastamise praktikast on praegu taastamise oluline osa jätkutaastamine koos raiejäätmete peenestamisega ning võsatüügaste, kändude ja mätaste freesimine, et alad oleksid pärast taastamist karjatamise ja niitmise teel hooldatavad ning ala taastuks kiiremini. Pärandniitude taastamise hüvitamine on praegu jäänud tegelike kuludega võrreldes proportsionaalselt liiga väheseks. Arvestades taastamistööde reaalset maksumust, moodustavad kehtivad ühikumäärad nendest 35–60%. Ühikumäärade suurendamine tagab tänaste hindade juures tööde maksumuse katmise vahemikus 75–90%. Ühikumäärade kujundamisel arvestati teenuste pakkujate turuhinnaga. Toetuste eesmärk ei ole olnud seni ega tulevikus hüvitada kogu kulu, kuid püüdleme sinnani, et võimalikult palju kulusid oleksid toetusega kaetud. Pärandniitude taastamise toetamist on vaja ajakohastada, et saavutada pärandniitude tegevuskavas seatud eesmärke, mis on välja töötatud kaitstavate aladel püstitatud eesmärkide täitmiseks ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 (väljatöötamisel) pärandniitude hooldamise meetme eesmärke. Selgitame järgnevalt pärandniitude taastamiseks antavate toetuste määrade rakendamist. Esiteks, puittaimestik on kuni 1,5 m kõrgune, purustatakse mättaid, kuluheina ja puittaimestikku kas kettidega või hekseldatakse jäätmeniidukiga, sealjuures biomass võib jääda maha. Selle tegevuse toetuse määr on 350 eurot hektari kohta. Mätaste eemaldamise teine võimalus on freesimine, seda juhul, kui mättad on väga kõrged. Freesimise toetuse määr on 1300 eurot hektari kohta. Otsuse toetuse kohta teeb Keskkonnaamet, arvestades mätastega ala ulatust ja mätaste suurust. 1 Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 17 aruanne: http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports20190725 -083848.xml&conv=589&source=remote. Teiseks, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, eemaldatakse võsa giljotiiniga. Puitmaterjal tuleb eemaldada – vedada välja või põletada. Toetuse määr on 1000 eurot hektari kohta või puisniidu puhul 1100 eurot hektari kohta. Toetust rakendatakse puude eemaldamisel vaid juhul, kui harvesteriga raiutavad puud moodustavad tervikala, mida on võimalik piiritleda. Puude eemaldamise toetusemäär on 1250 eurot hektari kohta, puisniidul 1500 eurot hektari kohta. Kui puudega ala ei ole võimalik piiritleda – üksikud puud on hajusalt üle ala, siis tuleb puud alalt eemaldada tasumääraga, mis on mõeldud võsa eemaldamiseks, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune. Selle tegevuse toetuse määraks on 1000 eurot hektari kohta või puisniidu puhul 1100 eurot hektari kohta. Ühel ja samal alal võib olla vajalik teha mitut liiki tööd, millele rakendatakse erineva määraga toetust. Näiteks puisniitudel raiutakse harvesteriga puud ja giljotiiniga ülejäänud puittaimestik. Loopealsetel raiutakse suuremad männid harvesteriga ja madalamad kadakad giljotiini ja/või purustajaga. Pärandniidu tihedast pilliroost puhastamisel tuleb pilliroogu niita, hekseldada või karjatada. Kui pilliroogu niidetakse, siis tuleb see alalt koristada; hekseldatud pilliroog võib maha jääda. Pärast niitmist või hekseldamist tuleb ala karjatada. Karjatamiskoormus peab olema vähemalt 1,5 lü/ha. Karjatamise järel ei tohi pilliroog ja muu rohttaimestu olla kõrgem kui 0,5 m. Kui rohttaimestu on siiski kõrgem kui 0,5 meetrit, roog on söömata või vähesel määral söödud, siis tuleb selline ala või selle osad üle hekseldada või niita. Biomass võib maha jääda. Kõige parema tulemuse annab taastamisviis, kui pilliroog hekseldada või üle niita juuli keskpaigas ja karjatamisega alustada kohe pärast seda. Võimalikud ka olukorrad, kus enne karjatamist ei ole vaja pilliroogu hekseldada/niita – näiteks kui loomad saavad pilliroogu kohe süüa. Puitunud pilliroogu soovitatakse hekseldada või niita looduskaitselistel põhjustel talveperioodil ning kevadel alustada kohe sama ala karjatamist suurendatud karjatamiskoormusega. Kui loodushoiutoetuse abil taastatakse pärandniitu, on võimalik taastamise või edaspidiseks hooldamiseks taotleda tara ehitamise toetust, mille määr on 1,25 eurot meetri kohta. Toetust võib taotleda ühele alale üks kord kogu taastamisperioodi jooksul. Jätkutaastamise toetuse määr on 250 eurot hektari kohta, puisniidu puhul 300 eurot hektari kohta. Jätkutaastamise tegevused on nii hekseldamine, niitmine kui ka karjatamine. Niitmisel ja hekseldamisel ei pea biomassi kokku koguma, kui biomass on niivõrd hõre, et seda ei ole võimalik kokku koguda. Samuti tuleb jätkutaastamisel arvestada, et on alasid, mida pärast taastamisprotsessi saab hooldada ainult karjatamise teel, näiteks puiskarjamaad ja kivised loopealsed. Sellistel juhtudel on jätkutaastamise põhitegevusena lubatud üksnes karjatamine. Vajaduse korral tuleb karjatamise tulemust (loomade poolt söömata võsa või taimestik) veel parandada hekseldamise/niitmisega. Tasumäärade puhul, mis kohalduvad puisniitude taastamiseks, on eraldi välja toodud ning kohaldatakse teistest elupaikadest suuremat tasumäära. Kõigi elupaigatüüpide seisundi kohta peavad liikmesriigid vastavalt loodusdirektiivi artiklile 17 esitama Euroopa Komisjonile iga kuue aasta järel aruande. 2019. aastal esitatud aruande2 järgi on pärandniitudest puisniidud halvas seisundis. Puisniitude kinnikasvamisel hävivad paljudele liigirühmadele sobivad makro- ja mikroelupaigad. Ohustatud on näiteks kõige paremini uuritud soontaimede floora, 2 Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 17 aruanne: http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports20190725 -083848.xml&conv=589&source=remote. mida võib hinnata ca 600 liigile. Kuna puisniidud on paljude elustikurühmade poolest väga kõrge elurikkusega, on nende kinnikasvamisel suur mõju Eesti elustikule. Praegu on taastamises ja hooldamises Eestis ligikaudu 1200 ha puisniite. Lähtudes pärandniitude tegevuskavast, on tegemist I prioriteedi niidutüüpidega, mida on hoolduses liiga vähe, et tagada nende säilimine. Aastaks 2027 on eesmärgiks võetud taastada veel 800 ha puisniite. Puisniitude taastamiseesmärkide täitmiseks on Euroopa Komisjoni heakskiidu andud puisniitude LIFE’i programmi projektile, mille abil plaanitakse Eestis taastada järgmise viie aasta jooksul 500 hektarit puisniite ning LIFE projekti plaanitakse taastamise osas ellu viia läbi loodushoiutoetuse rakendamise. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 4 lõikega 11, millega antakse Keskkonnaametile võimalus pärast 22. maiks toimunud loodushoiutoetuse vooru veel samal aastal välja kuulutada teine loodushoiutoetuse taotluste esitamise aeg, kui korraldaja näeb selle ette oma kodulehel. Kui korraldaja teist vooru kodulehel välja ei kuuluta, siis seda ei toimu. Eesmärk on loodushoiutoetust rakendada eelarve võimaluste ja vajaduse põhjal. Eesmärk on taastamisprotsessis teha kõik vajalikud tööetapid võimalikult lähestikku, et ala jõuaks esimesel võimalusel hooldusesse. Seega sügisene loodushoiutoetuse taotlemise avamine võimaldab varem alustatud taastamistöödega jätkata, et ala oleks järgmiseks kevadeks hoolduskõlblik. Kõikide tööde mahtusid ei ole võimalik taotlemise ajal ette näha, näiteks kändude freesimist, seega on mõistlik jätta taoliste tööde toetuse taotlemine järgmisesse taotlusvooru. Punktidega 6 kuni 10 muudetakse ja täiendatakse § 5 lõiget 1. Punktis 6 täpsustatakse § 5 lõike 1 punkti 4 mõtet. Sättest jäetakse välja pestitsiidide ja väetiste kasutamise keeluperiood. Looduskaitseseaduses alusel kaitstava ala kaitse eesmärgiks olevat pärandniitu ei tohi kahjustada. Seega ka siis, kui päraniitu ei taastata loodushoiutoetuse abil, on pestitsiidide ja väetiste kasutamine seal keelatud. Punktidega 7 ja 8 muudetakse § 5 lõike 1 punkti 13 ja punkti 15. Punkti 13 täpsustatakse nõuded, mis on seotud pärandniidult pilliroo puhastamisega, ning punktis 15 jäetakse nõuded, mis puudutavad pärandniidult puittaimestiku eemaldamist. Varem punktis 15 pilliroo eemaldamist käsitlenud nõuded viidi sama lõike punkti 13. Punktiga 9 tunnistatakse § 5 lõike 1 punkt 17 kehtetuks. Kehtiva määruse kohaselt toimub puisniidul ja puiskarjamaa puurinde liituvuse vähendamine 4 astme võrra. Võrreldes ajaga, millal kehtiva määruse säte välja töötati, on praeguseks taastamise praktika muutunud. Kui 15 ja enam aastat tagasi tehti taastamistööd, sh raietööd, valdavalt käsitsi, siis nüüd tehakse seda masinatega, seetõttu puurinde liituvuse vähendamist astmeti ei rakendata. Punktiga 10 muudetakse § 5 lõike 1 punkti 19. Täpsustatakse, kui suur peab pärast taastamist olema puisniidu ja puiskarjamaa minimaalne ja maksimaalne puistu liituvus. Senine puistu liituvus 0,2–0,4 asendatakse puistu liituvusega 0,4–0,6 ja põõsarinde liituvus kuni 0,1 kuni 0,2-ga. Muudatuse alus on 2019. a valminud puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Punktiga 11 lisatakse § 5 lõige 11, milles antakse Keskkonnaametile võimalus määrata kaitsekorralduskava, liigi kaitse või elupaiga tegevuskava või eksperthinnangule tuginedes taastamisnõudeid, mida ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud. Eesmärk on anda ala taastamiseks tingimusi, mis aitavad parimal viisil saavutada elupaiga taastumise. Punktiga 12 muudetakse § 6 lõiget 2. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 3, millega antakse Keskkonnaametile võimalus pärast 22. maid toimunud loodushoiutoetuse esitamist veel samal aastal välja kuulutada teine loodushoiutoetuste taotluste esitamise aeg. Kuna loodushoiutoetuse taotlusi võetakse vastu aastas võimaluse korral kaks korda, tuleb määrata ka korraldaja jaoks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamiseks eraldi aeg. Punktiga 13 muudetakse § 7 lõiget 3. Loodushoiutoetuse taotlusi hinnates määrab Keskkonnaamet taotlustes esitatud andmete alusel taastatavate alade eelisjärjestuse. Lähtuvalt eelarvelistest võimalustest tuleb esimesena tagada, et need maaüksused, kus eelneval aastal on loodushoiutoetuse abil ala taastatud, saaksid vajaduse korral jätkata taastamistöid. Teiseks eelistatakse alasid, kus taastamistöid tehakse Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti projektide raames, mille kaas- või omafinantseering kaetakse kõnealuse toetusmeetme eelarvest. Näiteks on selleks LIFE-IP projekti „Loodusrikas Eesti“ (LIFE18 IPE/EE/000007) ning „Puisniidu“ LIFE (LIFE20 NAT/EE/000074) projekti kaasfinantseering. Kolmandaks arvestatakse Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 24.03.2021. a käskkirjaga nr 1-1/21/60 kinnitatud pärandniitude tegevuskavas toodud elupaigatüüpide prioriteetsusklassi. Pärandniitude prioriteetsusklassid: I elupaiga prioriteetsuga on aruniidud, loopealsed, puisniidud ja liigikaitseliselt olulised rannaalad; II elupaiga prioriteetsuga on puiskarjamaad, soostunud niidud, lamminiidud ja rannaniidud; III elupaiga prioriteetsuga on kadastikud, aas-rebasesaba, sinihelmikakooslused ja ürt-punanupuga niidud ja niiskuslembelised kõrgrohustud. Punktiga 14 lisatakse § 7 lõige 32. Taastatavate alade eelisjärjestuse koostamisel tuleb arvestada asjaoluga, et taastataval alal võib olla mitu niiduelupaika. Selleks, et alasid taastada tervikuna, lisatakse tingimus, et seal, kus esineb mitu niiduelupaika, kasutatakse eelisjärjestuse koostamisel alal paiknevat niiduelupaika, mille pindala on suurim. Punktiga 15 muudetakse § 9 lõiget 1, millest jäetakse välja tekstiosa „kuid mitte hiljem kui järgneva kalendriaasta 1. aprilliks“. Toetust makstakse toetuse saajale proportsionaalselt valmis tööde mahuga igal aastal pärast seda, kui Keskkonnaamet on töö tulemused üle vaadanud ja vormistanud määruse lisas 3 esitatud vormi kohase akti. Väljakujunenud praktika kohaselt vormistab Keskkonnaamet toetuse saajale pärast tööde või konkreetse tööetapi valmimist kuu aja jooksul lisas 3 esitatud vormi kohase akti. Mitmeaastaste lepingute korral tehakse töid ning väljamakseid korduvalt. Seega, sättes olevat järgneva aasta 1. aprilli tähtaega, ei kasutata. Punktiga 16 kehtestatakse määruse lisad 1 ja 2 uues sõnastuses. Muudatused tulenevad määruses muudetud nõuetest ja taastamistoetuse gruppidest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse muutmisel, sh toetusmäärade hektaripõhise tasumäära tõstmisel, on arvestatud olemasolevate riigieelarve vahenditega. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 1 LOODUSHOIUTOETUSE TAOTLUS 1. Taotleja andmed: Füüsiline isik Nimi: Isikukood: Juriidiline isik Ärinimi Esindaja nimi: Äriregistrikood: Elukoht: Telefon: E-post: Arvelduskonto: Pank: 2. Loodushoiutöödega maatüki asukoht: Kaitstav loodusobjekt: Katastritunnus: Maaüksuse nimi: 3. Taotlen loodushoiutoetust järgmisteks loodushoiutöödeks: Taastatav pindala (ha)/ Toetussumma Loodushoiutöö rajatav tara (m) (eur) 1. 2. 3. KOKKU: 4. Loodushoiutööde teostamise periood: Lisad: 1) kinnisasja valdamise õiguslikku alust tõendav dokument, kui taotleja ei ole maaomanik; 2) loodushoiutööde asukohakaart. KINNITAN, et taastatava maatüki kohta ei ole taotletud ega taotleta kuni taastamistööde lõpetamiseni Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel ühtset pindalatoetust või toetust sama tegevuse eest muudest vahenditest või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. KINNITAN, et tagan loodushoiutööde lõppemisel alal hooldustegevuse viie aasta jooksul. Allkiri .............................. Kuupäev ........................... Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad” (keskkonnaministri 13.04. 2017. a määruse nr 13 sõnastuses) Lisa 2 LOODUSHOIUTOETUSE LEPING nr ................ ................................................, ............................... 20..... a Lähtudes looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-st 17, mis näeb ette kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalike tööde tegemise, ja tulenevalt LKSi § 18 lõikest 1, mille järgi poolloodusliku koosluse säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud tööde toetamiseks makstakse loodushoiutoetust, on Keskkonnaamet (edaspidi korraldaja), keda looduskaitse osakonna põhimääruse alusel esindab maahoolduse büroo juhataja _______________________________ , ja maaomanik/maakasutaja ________________________________________ ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontakttelefon (______________________) ____________________________________________ registreerimisnumber aadress _______________________________________ arvelduskonto number ja panga nimetus (edaspidi valdaja), sõlminud järgmise lepingu (edaspidi leping). 1. Taastatav maatükk 1.1. Taastatav maatükk ja maatükile rajatav tara paikneb _____________________________________________________________________ kaitseala, hoiuala või püsielupaiga nimetus _____________________________________________________ ning katastriüksusel tunnusega ________________________. Loodushoiutöödeks kasutatava ala (edaspidi maatükk) pindala on _________________ ha ja sellele rajatava tara pikkus on ning nende piirid on määratud lepingu lahutamatu lisaga. 1.2. Valdaja kinnitab, et: 1.2.1. tal on õigus maatükil lepingus kirjeldatud loodushoiutöö tegemiseks; 1.2.2. kui ta ei ole maatüki (ainu)omanik, on ta kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt puidu, heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses; 1.2.3. ta on omaniku(e)ga kokku leppinud tingimuses, et kinnistu võõrandamisel kohustub omanik enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku maatükil tehtavast loodushoiutööst; 1.2.4. lepingu kehtivuse ajal ei taotleta maatükile enne maa hoolduskõlblikuks taastamist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel pärandniidu hooldamise toetust ega § 11 lõike 1 punkti 1 alusel ühtset pindalatoetust ega toetust sama tegevuse eest muudest vahenditest. 1.3. Kui valdaja on maatüki omanik, kohustub ta enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku käesolevast lepingust. 2. Valdaja kohustused 2.1. Valdaja võtab endale kohustuse teha maatükil järgmisi loodushoiutöid (lepingu sõlmimisel mittevajalik tekstist välja jätta, lisada vajadusel õige elupaigatüüp, vajadusel muuta sõnastus sobivamaks): x) __ ha suurusel pärandniidul mätaste, kuluheina ja/või puittaimestiku purustamine/hekseldamine, kui puittaimestik on kuni 1,5 m kõrgune; x) __ha suurusel pärandniidul/puisniidul üle 1,5 m kõrguse puittaimestiku eemaldamine; x) __ha suurusel pärandniidul/puisniidul puude eemaldamine/harvendamine; x) __ha suurusel pärandniidul tiheda pilliroo eemaldamine; x) __ha suurusel pärandniidul/puisniidul kändude/mätaste freesimine; x) __ha suuruse pärandniidu jätkutaastamine; x) __m pikkuse tara rajamine; 2.1.1. Valdaja võtab endale kohustuse järgida punktis 2.1. nimetatud tööde teostamisel järgnevaid tingimusi: (mittevajalik tekstist välja jätta, vajadusel täiendada tingimusi, vajadusel koondada ühte ala või elupaika puudutavad nõuded ühe punkti alla) x) pärandniidu tihedast pilliroost puhastamisel tuleb pilliroogu niita, hekseldada või karjatada. Niidetud pilliroog tuleb alalt koristada. Peale niitmist või hekseldamist tuleb ala karjatada. Karjatamiskoormus peab olema vähemalt 1,5 lü/ha. Karjatamise järgselt ei tohi pilliroog ja muu rohttaimestu olla kõrgem kui 0,5 m, vajadusel tuleb ala hekseldada või üle niita. x) niidetud või purustatud kuni 1,5 m kõrguse hõreda puittaimestiku võib jätta koristamata; x) eemaldatud puittaimestik tuleb koristada, põletada või peenestada; x) tagada puisniidu ja puiskarjamaa taastamistööde lõppemisel puistu liituvus 0,4–0,6 sealhulgas põõsarinde liituvuse kuni 0,2; x) tagada loopealsete taastamistööde lõppemisel kadakate ja muu puittaimestiku liituvus kuni 0,3; x) koristada raiejäätmed, mille diameeter on üle 5 cm või pikkus üle 50 cm ning kännud on lõigata võimalikult madalalt, mitte kõrgemalt kui 15 cm maapinnast; x) tara rajada võrkaiana, okastraataiana, elektritarana või mõnest muust kohalikust traditsioonilisest materjalist; x) puittaimestiku eemaldamisel esitada vajadusel metsateatis; x) kallasraja tõkestamiseks taraga tuleb küsida kirjalik nõusolek kohalikult omavalitsuselt või Põllumajandus- ja Toiduametilt. 2.1.2. Valdaja kohustub punktis 2.1 nimetatud tööd lõpetama hiljemalt___ (kui tööde tähtaegu on mitu, siis vastavalt sellele muuta punkti sõnastus sobivaks). 2.1.3. Valdaja kohustub teavitama korraldajat tööde lõppemisest. 2.2. Loodushoiutööde tegemisel kohustub valdaja arvestama looduskaitseseaduse, kaitse-eeskirja, metsaseaduse ja muude õigusaktide nõudeid. 2.3. Valdaja kohustub maatükil: x) mitte kasutama kasvuregulaatoreid; x) mitte rikkuma ega hävitama pärandniitu, sealhulgas kündma ega külvama; x) mitte rajama kuivendussüsteeme; x) mitte kasutama pestitsiide ega väetisi; x) mitte kasutama lindude peletamise vahendeid; x) taastamistööde lõppemisel tagama alal hooldustegevuse viie aasta jooksul. 2.4. Valdaja kohustub teavitama korraldajat oma kontaktandmete, elukoha või pangarekvisiitide muutumisest hiljemalt ühe nädala jooksul muudatuste toimumisest arvates. 2.5. Valdaja kohustub teavitama korraldajat kohe kõikidest asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada loodushoiutööde eesmärgi saavutamist. 2.6. Valdaja teeb loodushoiutööd omal vastutusel ja tagab loodushoiutöödel enda ja teiste inimeste, samuti karjatatavate loomade ohutuse ja karjatatavate loomade nõuetekohased pidamistingimused. 2.7. Valdaja kohustub järgima loodushoiutööde tegemisel korraldaja juhiseid ja soovitusi, samuti kehtestatud kaitse-eeskirju. 3. Korraldaja kohustused 3.1. Korraldaja kohustub valdaja nõudmisel andma juhiseid taastamistööde tegemiseks. 3.2. Kui valdaja informeerib korraldajat loodushoiutööde lõppemisest, kohustub korraldaja kuu aja jooksul koos valdajaga maatüki üle vaatama ja koostama loodushoiutööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, milles märgitakse tehtud tööde maht ja korraldaja hinnang, kas loodushoiutööd on nõuetekohaselt tehtud. Kui ilmnenud puuduste kõrvaldamine on 15 päeva kestel võimalik, annab korraldaja valdajale võimaluse puudused kõrvaldada. 3.3. Korraldaja kohustub tasuma valdajale punktis 2.1. märgitud loodushoiutööde tegemise eest kokku _____________eurot vastavalt loodushoiutööde üleandmise ja vastuvõtmise akti(de)le. 4. Loodushoiutoetuse maksmata jätmine 4.1. Korraldajal on õigus loodushoiutoetuse maksmisest keelduda, taganeda lepingust ning sõlmida kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva maatüki loodushoiutööde tegemiseks uus leping teise isikuga juhul, kui valdaja ei täida oma kohustusi, loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, valdaja ei võimalda tutvuda lepingu alusel tehtavaga, viibida kinnisasjal ning samuti juhul, kui pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et valdaja on esitanud valeandmeid ning tegelikult tal ei ole õigust toetusele. 4.2. Kui valdaja teeb loodushoiutööd kokkulepitust väiksemas mahus või halvema kvaliteediga, kuid korraldaja ei pea vajalikuks rakendada lepingu punkti 4.1, makstakse loodushoiutoetust proportsionaalselt loodushoiutööde tulemusele. Kui pilliroost puhastamisel ei ole pärandniitu karjatatud või kui pilliroog on koristamata, põletamata või peenestamata, vähendatakse taastamise eest makstavat toetust 50% võrra toetuse määrast. 4.3. Kui korraldaja taganeb lepingust punkti 4.1 alusel, kohustub valdaja tasuma riigi tuludesse korraldaja nimetatud arvelduskontole leppetrahvi, mille suurus on 10% lepingus märgitud summast. 5. Makstud loodushoiutoetuse tagasinõudmine 5.1. Keskkonnaametil on õigus makstud loodushoiutoetus tagasi nõuda, kui pärast loodushoiutoetuse väljamaksmist selgub, et toetust ei kasutatud sihipäraselt, või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, või pärast loodushoiutoetuse väljamaksmist ei ole toetuse saaja taganud ala hooldamist viie aasta jooksul. 5.2. Loodushoiutoetuse tagasimaksmist ei nõuta, kui: 5.2.1. hooldamiskohustuse kehtivuse ajal katkestab maaomanik maatüki rendilepingu; 5.2.2. looduslike tingimuste tõttu ei ole taastatud ala hooldatav, kuid valdaja tagab ala seisundi säilimise viie aasta jooksul pärast taastamise lõppemist. 5.3. Toetuse tagasinõudmise korral peab valdaja saadud toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul Keskkonnaametilt sellesisulise nõude saamisest arvates. 5.4. Keskkonnaamet võib kokkuleppel valdajaga tagasinõutava toetusraha tasaarvestada. 6. Vääramatu jõud 6.1. Pool ei vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise või nende osalise või täieliku täitmata jäämise eest, kui lepingu täitmise teevad võimatuks vääramatud asjaolud (force majeure), nagu tulekahju, loodusõnnetus ja muud sarnased pooltest sõltumatud põhjused, mis tulevad ilmsiks pärast lepingu sõlmimist. 6.2. Poolel lasub kohustus teatada kohe teisele poolele vääramatu jõu ilmnemisest ja lakkamisest ning võtta tarvitusele kõik abinõud selle mõju vältimiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks. 6.3. Kui maatükil lepinguga kavandatud taastamistööd jäävad lepingu kehtivusajal tegemata vääramatu jõu tõttu, makstakse valdajale tasu proportsionaalselt tegelikult tehtud loodushoiutööde mahule, arvestades lepingu punktis 4.2 esitatud tingimust. 7. Muud sätted 7.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ja kehtib, kuni lepingukohustused on täidetud. 7.2. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega sätestatud korras. 7.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad, kui mõlemad pooled on nendele alla kirjutanud või poolte kirjalikult määratud tähtpäeval. 7.4. Leping on koostatud elektroonselt ja allkirjastatud digitaalselt. (Paberlepingu puhul kasutada: Leping on vormistatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb valdajale ja teine korraldajale.) 8. Lepingu lisad 8.1. Kõik lepingu lisad ning lepingu muudatused ja täiendused on nende allakirjutamise hetkest alates lepingu lahutamatud osad. 8.2. Allakirjutamise hetkel on lepingu lisa: a) taastatava ala asukohakaart. 9. Poolte allkirjad .......................................... .......................................... Korraldaja Valdaja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0410 - Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c05a7692-2acb-44a1-b37c-03dd846c3159 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c05a7692-2acb-44a1-b37c-03dd846c3159?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel