dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 16. jaanuar 2026
Seotud ettevõtted
Tartu Meditsiiniline transport OÜ (adressaat)
Viit
4.2-3/143-1
Registreeritud
16. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Meditsiiniline Transport OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2026
Vastutaja
Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
2. veebruar 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml52 KB
  • 📎Pöördumine_invatranspordi_reguleerimine_Sotsiaalministeerium.pdf.asice23 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Med Transport" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Pöördumine_invatranspordi_reguleerimine_Sotsiaalministeerium Kuupäev: 2026-01-16 09:15 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastan manusena digiallkirjastatud pöördumise seoses invatranspordi teenuse reguleerimata korralduse ja sellest tulenevate patsiendiohutuse riskidega. Palun pöördumine registreerida ja edastada vastamiseks pädevale struktuuriüksusele. Lugupidamisega Tere Saadan Teile avaldamiseks arvamusloo, mis käsitleb invatranspordi reguleerimata korraldust Eestis ning sellest tulenevaid riske patsientide ohutusele ja väärikale kohtlemisele. Artikkel põhineb valdkonna igapäevasel praktikal ja dokumenteeritud tähelepanekutel. Tekstis ei nimetata konkreetseid isikuid ega ettevõtteid; fookus on süsteemsetel probleemidel – regulatsioonilüngal, järelevalve puudujääkidel ning haiglate juures tekkivatel ligipääsu- ja ohutusriskidel, mis mõjutavad eeskätt liikumisraskustega ja kanderaamil transporditavaid patsiente. Tegu ei ole üksikjuhtumite kirjeldusega ega ärikonfliktiga, vaid avaliku huvi teemaga, mis puudutab tervishoiu tugiteenuste toimimist ja patsiendiohutust. Vajadusel on võimalik esitada täiendavat taustainfot ja materjale toimetuse päringu alusel. Olen valmis vastama täpsustavatele küsimustele ja arvestama toimetuse ettepanekutega. Lugupidamisega Galina Raudsepp Tartu Meditsiiniline Transport OÜ juhatuse liige ettevõtte siseõiguslik esindamine <https://www.avast.com/sig-email?utm_medium=email&utm_source=link&utm_campaign=sig-email&utm_content=webmail> Viirusevabawww.avast.com <https://www.avast.com/sig-email?utm_medium=email&utm_source=link&utm_campaign=sig-email&utm_content=webmail> Tere ! Pöördume Sotsiaalministeeriumi poole seoses invatranspordi teenuse korraldusega Eestis ning sellega kaasnevate patsiendiohutuse ja õiguskindluse riskidega. Praktika näitab, et valdkond on sisuliselt reguleerimata, mis loob ebavõrdse olukorra teenusepakkujatele ning võib seada ohtu patsientide tervise ja väärika kohtlemise. Invatranspordi teenus ei ole Eestis hetkel eraldi reguleeritud teenusena määratletud. Puudub: eraldi tegevusluba invatranspordi osutamiseks; ühtsed miinimumnõuded personalile (väljaõpe, pädevus, koosseis); selged ohutus- ja teenusstandardid (nt mitme patsiendi vedu, kanderaamil transpordi nõuded); ühtne järelevalveraamistik. Sellise regulatsioonilünga tulemusel võib praktikas invatransporti osutada sisuliselt iga ettevõtja, sõltumata erialasest pädevusest või sobivast väljaõppest. Meile teadaolevalt on esinenud olukordi, kus: patsiente transporditakse 48 tundi järjest töötanud juhtide poolt, mis võib mõjutada töövõimet ja ohutut sõidukäsitlust; haiglatevahelisel transpordil veetakse korraga kuni viit patsienti (sh kanderaamil ja istekohtadel), ühe juhiga ja pikematel vahemaadel; invatranspordi sõite tehakse erisõiduki tunnuseid kasutades olukordades, kus sõidukis ei viibi tervishoiutöötaja; patsientidele ei pakuta alati valikuvõimalust teenusepakkuja osas; teenust osutavad ettevõtted, kelle põhitegevus ei ole registreeritud haigeteveona . Eeltoodud tähelepanekud ei ole esitatud süüdistustena üksikute teenusepakkujate suhtes, vaid süsteemse probleemi kirjeldusena, mis tuleneb regulatsiooni puudumisest. Palume Sotsiaalministeeriumil kaaluda: invatranspordi teenuse eraldi määratlemist ja reguleerimist õigusaktides; tegevusloa või registreerimiskohustuse kehtestamist invatranspordi teenuse osutajatele; miinimumnõuete kehtestamist personalile, sõidukitele ja teenuse osutamise korrale; ühtse järelevalvemudeli loomist patsiendiohutuse tagamiseks. Pöördume Ministeeriumi poole heas usus ning eesmärgiga panustada tervishoiu tugiteenuste kvaliteedi ja ohutuse parandamisse. Oleme valmis jagama täiendavat praktikal põhinevat infot ning osalema aruteludes, kui Ministeerium peab seda asjakohaseks. Soovituslik ajakava ja edasised sammud Lisaks eeltoodule teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku kaaluda järgmise ajakava alusel süsteemset lähenemist invatranspordi teenuse reguleerimisele: 0–2 kuud Luua Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel töörühm, kuhu kaasatakse: Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad; haiglate ja kiirabi teenuseosutajate esindajad; invatranspordi teenusepakkujate esindajad; vajadusel patsiendiorganisatsioonide esindajad. Töörühma eesmärk: kaardistada olemasolev praktika, riskikohad ja regulatsioonilüngad. 2–4 kuud Töörühma raames koostada: invatranspordi teenuse õigusliku määratluse ettepanek; miinimumnõuete esialgne raamistik (personal, sõidukid, teenuse osutamise kord); järelevalvemudeli võimalik lahendus (nt tegevusluba või registreerimiskohustus). 4–6 kuud Esitada töörühma ettepanekud: avalikule kooskõlastamisele; vajadusel Vabariigi Valitsusele või Riigikogu sotsiaalkomisjonile edasiseks menetlemiseks. Peame oluliseks, et invatranspordi teenus oleks käsitletud tervishoiu tugiteenusena, mille korraldus ja järelevalve tagavad patsientide ohutuse, teenuse kvaliteedi ning ausa ja läbipaistva konkurentsi. Täiendavad tähelepanekud patsientide ligipääsu ja transporditingimuste kohta Soovime täpsustada ja täiendada varasemat pöördumist järgmiste asjaoludega, mis on ilmnenud invatranspordi praktilisel osutamisel: piirdepostid on paigaldatud haigla peaukse juurde, mitte EMO sissepääsu ette, kuid nende mõju invatranspordi ligipääsule ja patsientide ohutule maha- ja pealevõtule on siiski märkimisväärne, eriti liikumisraskustega ja kanderaamil patsientide puhul; praktikas esineb olukordi, kus uste avamise kiibid võimaldatakse teenusepakkujatele ebavõrdsetel alustel. Kui invatranspordi teenusepakkujal puudub ligipääsukiip, on patsient sunnitud ootama öisel ajal välitingimustes, kuni valvepersonal ukse avab; öisel ajal ei pruugi valvepersonal pidevalt valvepunktis viibida, mistõttu võib ukse avamine viibida ning patsient viibib külmas ja ebasobivates tingimustes, kuni ligipääs lõpuks võimaldatakse; lisaks juhime tähelepanu, et osa invatranspordi sõidukeid ei ole varustatud lisasoojendusega, mistõttu transporditakse patsiente madalatel välistemperatuuridel külmades sõidukites, mis ei ole kooskõlas patsiendi heaolu ja ohutuse põhimõtetega. Kirjeldatud asjaolud ei ole üksikjuhtumid, vaid korduvad praktikad, mis osutavad vajadusele selgema regulatsiooni ja ühtsete miinimumnõuete järele invatranspordi teenuse korraldamisel. Lugupidamisega Galina Raudsepp Tartu Meditsiiniline Transport OÜ juhatuse liige ettevõtte siseõiguslik esindamine
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel