dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kohila valla üldplaneering

Rahandusministeerium · 8. aprill 2022
Viit
15-3/2589-2
Registreeritud
8. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))

Failid

  • 📎Kohila valla üldplaneering.asice447 KB

Sisu (failidest)

Allar Haljasorg Teie 16.03.2022 nr 7-1/20 Kohila Vallavalitsus [email protected] Meie 07.04.2022 nr 6-3/21/16689-6 Kohila valla üldplaneering Austatud Allar Haljasorg Edastasite 16.03.2022 kirjaga nr 7-1/20 Maa-ametile kooskõlastamiseks Kohila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Kohila valla üldplaneering ja KSH on algatatud Kohila Vallavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 11. Kohila valla üldplaneeringu eesmärgiks on ruumiliste eelduste loomine esteetilise miljöö ning tipptasemel kogukonnakultuuriga ning kodu, perekonda ja tervist väärtustava heade ühendustega turvalise elamispaiga loomiseks, kus pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid, soositakse ettevõtlikust, hoolitakse inimesest ja looduskeskkonnast. Üldplaneeringu materjalid ja KSH aruande eelnõu oli võimalik alla laadida kaaskirjas olnud lingilt. Lisaks oli maakasutust kajastatava joonisega võimalik tutvuda veebirakenduse kaudu aadressil: https://gis.skpk.ee/portal/apps/MapSeries/index.html?appid=9b6951a779d94690a44846d72f413 896. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval materjalidega, märgib järgmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 28.03.2022 asuvad Kohila valla territooriumil osaliselt või täielikult üheksa Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, üheksa kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on üks kaevandamisloa taotlus. Joonisel Väärtused ja piirangud on korrektselt kujutatud Kohila valla territooriumil asuvate maardlate piirid. 1. Veebikaardil ning joonisel Maakasutus on mäetööstuse maa-ala juhtotstarve määratud ainult Sutlema lubjakivimaardla (registrikaart 0832) alal asuvate mäeeraldiste teenindusmaade ulatuses (välja arvatud Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa). Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on selgitatud, et üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandusalade loomist Sutlema lubjakivikarjääri alale. Mujal üldplaneering lähtuvalt valla maakasutuse arengu suundadest uute kaevandusalade avamist ei toeta. Seletuskirja peatükis 2.5.16. Mäetööstuse maa-ala on selgitatud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine ja töötlemine on võimalik üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ja üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandusloaga aladel kuni loa kehtivuse lõpuni“. Tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume kõigile kehtiva loaga mäeeraldiste teenindusmaade aladele määrata planeeringus mäetööstuse maa-ala juhtotstarve. Olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa juhtotstarvet ei ole mäeeraldise teenindusmaa alal joonistel kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mis sätestab, et üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Lisaks selgitame, et vajadusel võidakse olemasolevaid kaevandamislubasid pikendada, näiteks kui maavaravaru ei jõuta kaevandamisloa kehtivuse lõppemise ajaks ammendada. Seetõttu on viide, et kaevandamine on võimalik kaevandamisloa kehtivuse lõpuni, maavarale juurdepääsu piirav ning on vastuolus MaaPS § 14. Täiendavalt märgime, et maavaravaru kaevandamisväärsus ning juurdepääs maavaravarule tuleb tagada kõikides keskkonnaregistris arvele võetud maardlates. Eesti keele seletava sõnaraamatu [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab „toetama“ muuhulgas „kellegi või millegi poolt olema“. Vastupidine seisukoht tähendab seega „kellegi või millegi vastu olema“. Eelnevast tulenevalt on peatükis 3.2.7. Maavarad toodud tingimus, mille kohaselt lähtuvalt valla maakasutuse arengusuundadest uute kaevandusalade avamist mujal üldplaneering ei toeta, kaevandamise võimalikkust oluliselt piirav. Tegemist on seadustest mittetuleneva tingimusega, mis halvendab maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume sõnastada seletuskiri selliselt, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene. Maa- amet nõustub üldplaneeringu seletuskirjas näiteks järgnevaga: „Kohila vald eelistab uute kaevandusalade loomist Sutlema lubjakivimaardla alale. Muudes valla piirkondades tuleb uute kaevandusalade loomist võimalusel vältida“. Selgitame täiendavalt, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on täiendavalt märgitud (tsiteerin): „Juhul kui riik ei arvesta kohaliku omavalituse ruumilise arengu (või maakasutuse arengu) nägemusega ja taotleb kaevandusluba Maapõuseadusest tuleneva õigusega väljaspool üldplaneeringuga kavandatud mäetööstusmaa ala, tuleb kaevandustegevuse taotlemisel ja kavandamisel arvestada üldplaneeringus toodud tingimustega.“ Selgitame, et ilmselt viitate olukorrale, mille kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, näeb MaaPS sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 2 Kaevandamisloa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Märgime, et tegemist on väga erakordse meetmega ning selline lahendus ei ole eesmärgipärane. Täiendavalt selgitame, et arvel olevates maardlates on arvel erineva kasutusalaga maavara, mida ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada. Kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile. Madalama kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise põhimõtteid arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Sutlema lubjakivimaardlas on arvel ehituslubjakivi ning täitekruus, ent nii era- kui avaliku sektori majandustegevuse jaoks on samaväärselt olulised ka näiteks ehituskruus ning ehitus- ja täiteliiv. Seega on ette näha, et karjääre on vajalik avada mitmes kohas valla territooriumil. Ehitusmaavaradest valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu, samuti on kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade korral keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja remontida. Vähese pakkumise tingimustes on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa väheneva võimaluse remontida teid või teede hoolduseks kuluva summa suurenemise. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene ja majandustegevuse ressursiga kaetus ei katkeks, palume üldplaneeringu seletuskirjas mitte kirjeldada uute karjääride avamise ja maardlate kasutuselevõtu lausalist keeldu. Kohaliku omavalitsuse seisukoht uue karjääri lubamise või mitte lubamise kohta peab olema langetatud igakordse põhjendatud kaalutlusotsuse tulemusena. Palume seletuskiri ümber sõnastada arvestades vajadusega tagada maavarale juurdepääs. 2. Veebikaardi ja üldplaneeringu joonise Väärtused ja Piirangud kohaselt kattuvad maardlatega rohevõrgustik ning väärtuslikud maastikud. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on selgitatud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul tuleb üldplaneeringu järgi vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel või rohevõrgustikus. Juhul kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt“. Palume täpsustada seletuskirja selliselt, et maardla kasutuselevõtul tuleb üldplaneeringu järgi võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel või rohevõrgustikus. Hetkel on seletuskirja laused vastuolulised, kuna esimese viidatud lausega seatakse kindlas kõneviisis piirang, mis välistab kaevandamise, ent teises lauses kirjeldatakse erisusi, mille kohaselt on kaevandamine siiski võimalik. Samalaadseid olukordi, kus seletuskirja erinevad osad ei ole omavahel kooskõlas, esineb seletuskirjas läbivalt. Palume olukorras, kui seletuskirjas on esitatud kindlas kõneviisis reeglid ja piiranguid, kuid tegelikult on lubatud ka erisused, need ümber sõnastada soovitusteks, et tingimused oleks üheselt mõistetavad. Samale probleemile on rohevõrgustiku osas tähelepanu juhtinud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma 23.12.2021 kirjas nr 1.10-17/21-0054/6199-2. Oma vastuskirjas olete vastanud, et kohaliku omavalitsuse huvist lähtuvalt ei ole rohelise võrgustiku alal kaevandustegevus lubatud, kuna see vähendab rohevõrgustiku toimivust. Täiendavalt olete oma kirjas selgitanud (tsiteerin): „Seletuskirja ptk 3.2.7 on täiendatud tingimusega, millega tuleb arvestada juhul, kui riik taotleb Maapõueseadusest tuleneva õigusega kaevandusluba sh rohevõrgustiku elementides. Selgitame veelkord, et üldplaneering väljendab kohaliku omavalitsuse huve ja kooskõla erinevate maakasutuste vahel. Üldplaneering ei saa keelata Maapõueseadusest tulenevat õigust taotleda 3 kaevandustegevust ka aladel, mida üldplaneering ei toeta. Selgitame, et üldplaneering kajastab kohaliku omavalitsuse nägemust ja soovi maakasutuse arengust. Kohalik omavalitsus ei toeta uute kaevandusalade loomist Kohila valla territooriumil, välja arvatud Sutlema karjäär, kuhu üldplaneeringuga kavandatud mäetööstusmaa sihtotstarve. Kehtivaid kaevanduslube üldplaneering ei reguleeri.“ Selgitame jätkuvalt, et Maa-amet ei nõustu üldplaneeringus selliste kaevandamisele seatavate piirangutega, mis ei tulene seadustest. Seadusest mittetulenevad piirangud on vajalik sõnastada soovitustena, et tagada maavaravarule juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimine. Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu olemasolev olukord ei halvene, palume kindlas kõneviisis kaevandamisele märgitud piirangud ümber sõnastada soovitusteks. 3. Veebikaardi ja üldplaneeringu jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad maardlad rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku alal kehtivate üldtingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama“ ning „metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud, va kui metsa raadamine on vajalik rohevõrgustiku kaitse-eesmärkide elluviimiseks või olemasolevate tehnovõrkude ja taristuobjektide hooldamiseks. Muul eesmärgil raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe säilimine.“ Samas peatükis on selgitatud (tsiteerin): „Maavarade kaevandamine rohevõrgustiku alal on kõikides rohevõrgustiku elementides keelatud, välja arvatud aladel, kuhu on väljastatud üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks kaevandusluba kuni selle kehtivuse lõpuni.“ Samalaadsed tingimused on toodud samas peatükis ka rohevõrgustiku tugialade kohta, kus on märgitud (tsiteerin): „Metsamaa kõlviku muutmine on keelatud“, „olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohealadeks“ ning „rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad (metsamaad metsaseaduse tähenduses), kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“ Palume seletuskirjas maardlate aladele mitte kehtestada piiranguid, mis ei tulene seadustest. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maakasutuse otstarbe muutmine ning metsamaa raadamine on lubatud aladel, kuhu on antud või tulevikus antakse luba maavara kaevandamiseks. Maavarade kaevandamise võimalikkus on vajalik tagada ka aladel, kuhu hetkeseisuga ei ole antud kaevandamisluba. Käesoleval hetkel viitab üldplaneeringu 4 sõnastus maakasutuse muutmise keelule, mis keelab maavara kaevandamiseks vajaliku mäetööstusmaa sihtotstarbe määramist, raadamist ning kõlviku muutmist. Maa-amet ei nõustu rohevõrgustiku alal maavara kaevandamise ja taimestiku eemaldamise keelamisega, kuna see halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14. Palume eelpool kirjeldatud nõuded vormistada üldplaneeringu seletuskirjas maardlate alal soovitusena. Samuti juhime tähelepanu, et karjääride sagedane korrastamissuund on veekogu, mistõttu ei pruugi olla võimalik kaevandatud ala taimestatud alaks ehk rohealaks korrastamine. Selgitame, et luba maavara kaevandamiseks antakse MaaPS alusel ning teatud tingimustel on ette nähtud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi, sealjuures maavara kaevandamise loa taotlemine ning menetlemine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist. KeHJS sätestab KMH tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse KMH vajalikkuse kohta kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusse kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha loa andjale ettepanek KMH algatamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks põhjusel, et ala asub rohevõrgustikul. Palume seletuskirjas mitte kirjeldada maavara kaevandamisele eelneva raadamise kohta eksperthinnangu igakordset nõudmist ilma kaalutlusotsuseta, kuna see oleks dubleeriv KMH või KMH eelhindamise läbiviimisele, mida teeb kaevandamisloa taotluse menetleja taotluse menetlemise raames. 4. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on esitatud tingimused toimimiseks rohevõrgustiku tugialal. Ühe tingimuse kohaselt ei tohi looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. Selgusetuks jääb, millest eeltoodud osakaalu arvutatakse. Palume täpsustada. 5. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on selgitatud, et maardla kasutuselevõtul või maardlas uue karjääri rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine, müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Maa-amet nõustub, et enne kaevandamistegevusega alustamist on vajalik välja selgitada võimaliku keskkonnamõju ulatus ning vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine, teostada täiendavaid uuringuid või viia läbi modelleerimisi. Palume täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Selgitame, et hetkel seletuskirjas esitatud sõnastuse kohaselt on asjakohaste leevendusmeetmete rakendamine kohustuslik igakordselt, kuna maavarade kaevandamisega kaasneb alati teatud keskkonnamõju, mida enamasti käsitletakse negatiivse mõjuna. Maavarade kaevandamisega seotud keskkonnamõju ei saa siiski igal juhtumil käsitleda olulise negatiivse keskkonnamõjuna, mis vajab leevendamist või vältimist. Eelnevast lähtuvalt peab asjakohaste meetmete rakendamine toimuma kaalutlusotsuse alusel ning vastavalt vajadusele. Kaalutlemata, igakordselt nõutavad, leevendusmeetmed ei ole eesmärgipärased ning takistavad juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. 5 6. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on selgitatud, et tähelepanu tuleb pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra) ning tagada, et tegevusega ei põhjustataks negatiivseid häiringuid tundlikele aladele (näiteks eelistada mustkatte rajamist kruusakattele). Palume täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et tegevusega ei tohi põhjustada olulisi negatiivseid häiringuid tundlikele aladele. Selgitasime oma 16.11.2021 kirjas nr 6-3/21/16689-3 ning selgitame jätkuvalt, et Keskkonnaamet ei käsitle kaevandamislubade andmise ja muutmise menetluses väljaspool mäeeraldist ja mäeeraldise teenindusmaad asuvate teede kandevõimet, liikluskoormust, avalikel teedel transpordiga kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Transpordiga kaasneva avalike teede kandevõime tõstmise ning keskkonnahäiringute vähendamise meetmeid ei lisata maavara kaevandamise keskkonnakaitseloa kõrvaltingimustesse. Keskkonnakaitseloa kõrvaltingimustes käsitletakse vaid mäeeraldise teenindusmaa piires toimuvat. Teede valdajad (riik, kohalik omavalitsus) peavad arvestama teede remondil karjääridest materjali veol kaasneva liikluskoormusega ning vajadusel sõlmima kaevandajaga eraldi kokkulepped teede kasutamise kohta. Seejuures tuleb kõiki raskevedudega seotud liiklejaid käsitleda võrdselt. 7. Veebikaardil ning joonisel Maakasutus on Alesti kruusamaardlale (registrikaart nr 0026), millel asuvad kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldised Alesti liivakarjäär (loa nr Rapm- 067; loa omaja OÜ Speedline Baltic; luba kehtib kuni 04.11.2024) ja Alesti II kruusakarjäär (loa nr Rapm-068; loa omaja OÜ Speedline Baltic; luba kehtib kuni 04.11.2024), määratud puhke- ja virgestuse maa-ala juhtotstarve. Seletuskirja peatükis 2.5.9. Puhke- ja virgestuse maa-ala on selgitatud, et puhke- ja virgestuse maa-ala juhtotstarbega alal on lubatud piirkonda sobivad puhkamise otstarvet teenindavad avalikud puhke- ja kultuurirajatised, sh tervise- ja matkarajad, külaplatsid, mänguväljak, discgolfi- ja suusarada jms ja neid teenindavad väikesemahulised hooned või piirkonda teenindavad tehnoehitised (nt vaakumpumpla vms). Täiendavalt on selgitatud, et Alesti liivakarjääri ja Alesti II kruusakarjääri alal on lubatud kaevandustegevus kuni loa kehtivuse lõpuni ja seejärel on alale ette nähtud puhke- ja virgestuse maa-ala juhtotstarve. Selgitame, et eelkõige Alesti liivakarjääris on arvel arvestatav kogus maavara ning lähiaastatel ei ole näha maavara ammendumist. Sellest tulenevalt võidakse kaevandamisluba pikendada, et väljata alles olev maavaravaru. Olukorrale juhitakse tähelepanu ka KSH aruande peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele, kus märgitakse, et kui maavara ei ole lubade kehtivuse lõppemise ajaks ammendunud, siis maardla alale muude tegevuste kavandamine on võimalik kas pärast maavaravaru ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Selgitame, et kehtiva maavara kaevandamise loaga aladel toimub maavara kaevandamine ning tööde ohutuse, maavara kaevandamisväärsuse säilimise ja maavarale juurdepääsu tagamiseks samaaegselt teisi tegevusi, rajatisi ning hooneid kaevandamisega samale alale ei ole võimalik lubada. Puhke- ja virgestuse maa- ala ning sellega seotud hooneid ja rajatisi saab kehtiva maavara kaevandamise keskkonnakaitseloaga aladele kavandada alles pärast maavara ammendumist. Kui maavara ei ole veel ammendunud, korrastamisega veel alustatud ei ole ning toimub aktiivne maavara väljamine, siis nimetatud rajatiste ja hoonete ehitamine mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele takistab maavara kaevandamist ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume üldplaneeringut täpsustada selliselt, et puhke- ja virgestuse maa-ala määramine maardlate aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist. Kuna lähiaastatel Alesti liivakarjääri ammendumist ei toimu ja puhkeala rajamine on võimalik alles kaugemas tulevikus, siis üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume anda planeeringus olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele mäetööstusmaa juhtotstarve. Maa-amet nõustub ka alternatiivse variandiga, kui Alesti maardla mäeeraldiste 6 teenindusmaade aladele antakse mitu alternatiivset juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused. Alternatiivse variandi rakendamisel palume kajastada üldplaneeringus Alesti liivakarjääri ning Alesti II kruusakarjääri ala kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstusmaa ja perspektiivne puhke- ja virgestuse maa-ala. Maa-ametil ei ole vastuväiteid, et Alesti liivakarjääri ning Alesti II kruusakarjääri ammendumise järgselt võetakse ala kasutusele puhke- ja virgestusalana, kuid kehtiva kaevandamisloa tõttu tuleb kajastada mäetööstusmaa juhtotstarve kaardil. 8. Veebikaardi ja üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad maardlatega väärtuslikud maastikud. Seletuskirja peatükis 2.3. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuna toodud (tsiteerin): „Väärtuslikel maastikel (vt jaotis 3.2.4) võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide jne) arendamise suunamiseks“. Märgime, et eeltoodud kriteeriumid võivad kohalduda ka maavara kaevandamisele, mille tarvis muudetakse maakasutus mäetööstusmaaks ning rajatakse kaevandamisega seotud taristu. Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne detailplaneeringu koostamise kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise igakordne kaalutlemata nõudmine üldplaneeringus oleva tingimuse tõttu halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kohaldu maavara kaevandamise korral. Maa-amet nõustub ka sellega, et üldplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse, et mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering. 9. Veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad väärtuslikud maastikud maardlatega. Seletuskirja peatükis 3.2.5. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks seatud üldtingimuste hulgas märgitud (tsiteerin): „Maakondliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ehk traditsiooniline külamaastik. Väärtusliku maastiku säilimise tagab selle sihipärane hooldamine“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel“. Palume üldplaneeringus mitte seada kaevandamisele tingimusi, mis ei tulene seadustest. Eelnimetatud tingimused piiravad olulisel määral juurdepääsu maavaravarule. Selgitame, et kaevandamisloa väljastamisel mäeeraldise teenindusmaa ulatuses antud piirkonna reljeef ja maastikumuster muutub. Maa-amet nõustub seletuskirja täpsustamisega selliselt, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Seletuskirjas olev sõnastus viitab keelule, mis halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14. 7 10. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Tiheasustatud aladel ja nende lähiümbruses peab säilima kvaliteetne elukeskkond.“ Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on täiendavalt selgitatud (tsiteerin): „Uusi karjääre ei rajata ja olemasolevad karjääre ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Täpne kaugus määratakse igakordselt eraldi asukoha põhiselt, arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust ja kohalike elanike seisukohti“. Selgitame, et asustatud aladest eemal on võimalik kaevandada maavara vaid juhul, kui see seal asub. Maa-amet nõustub, et uute ja laiendatavate karjääride kaugus elamu-, puhke- ja ühiskondlikust objektist ning potentsiaalsest turismipiirkonnast määratakse asukoha põhiselt, ent palume seejuures arvestada ka maavaradega ning maavarade säästva kasutamise põhimõtetega. Seletuskirja sõnastus viitab üldisele maavara kaevandamise keelule määratlemata alal ning maavaradega mittearvestamisele, mis halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et võimalusel vältida maavarade kaevandamist asustatud alade vahetus läheduses. Kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks seatav vahemaa karjääri ning tiheasustusala vahel peab selguma igakordse kaalutlusotsuse tulemusena, kuna see sõltub väga palju looduslikest oludest, kaevandatavast maavarast ning valitud kaevandamistehnoloogiast. Maa-amet ei kooskõlasta Kohila Vallavalitsuse 16.03.2022 kirjaga nr 7-1/20 edastatud Kohila valla üldplaneeringu lahendust. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Holger Ehrlich 675 0194 [email protected] 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel