Allar Haljasorg Teie 16.03.2022 nr 7-1/20
Kohila Vallavalitsus
[email protected] Meie 07.04.2022 nr 6-3/21/16689-6
Kohila valla üldplaneering
Austatud Allar Haljasorg
Edastasite 16.03.2022 kirjaga nr 7-1/20 Maa-ametile kooskõlastamiseks Kohila valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Kohila
valla üldplaneering ja KSH on algatatud Kohila Vallavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 11. Kohila
valla üldplaneeringu eesmärgiks on ruumiliste eelduste loomine esteetilise miljöö ning tipptasemel
kogukonnakultuuriga ning kodu, perekonda ja tervist väärtustava heade ühendustega turvalise
elamispaiga loomiseks, kus pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid, soositakse ettevõtlikust,
hoolitakse inimesest ja looduskeskkonnast. Üldplaneeringu materjalid ja KSH aruande eelnõu oli
võimalik alla laadida kaaskirjas olnud lingilt. Lisaks oli maakasutust kajastatava joonisega
võimalik tutvuda veebirakenduse kaudu aadressil:
https://gis.skpk.ee/portal/apps/MapSeries/index.html?appid=9b6951a779d94690a44846d72f413
896. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval materjalidega, märgib järgmist.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja
planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt
esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa,
kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna
eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras,
kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta.
Seisuga 28.03.2022 asuvad Kohila valla territooriumil osaliselt või täielikult üheksa
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, üheksa kehtiva kaevandamisloaga
mäeeraldist ning menetluses on üks kaevandamisloa taotlus. Joonisel Väärtused ja piirangud on
korrektselt kujutatud Kohila valla territooriumil asuvate maardlate piirid.
1. Veebikaardil ning joonisel Maakasutus on mäetööstuse maa-ala juhtotstarve määratud
ainult Sutlema lubjakivimaardla (registrikaart 0832) alal asuvate mäeeraldiste
teenindusmaade ulatuses (välja arvatud Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise
teenindusmaa). Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on selgitatud, et üldplaneeringu järgi
toetab Kohila vald uute kaevandusalade loomist Sutlema lubjakivikarjääri alale. Mujal
üldplaneering lähtuvalt valla maakasutuse arengu suundadest uute kaevandusalade avamist
ei toeta. Seletuskirja peatükis 2.5.16. Mäetööstuse maa-ala on selgitatud (tsiteerin):
„Maavara kaevandamine ja töötlemine on võimalik üldplaneeringuga kavandatud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ja üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks
väljastatud kaevandusloaga aladel kuni loa kehtivuse lõpuni“.
Tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale
juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume kõigile kehtiva loaga
mäeeraldiste teenindusmaade aladele määrata planeeringus mäetööstuse maa-ala
juhtotstarve. Olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid
mäetööstusmaa juhtotstarvet ei ole mäeeraldise teenindusmaa alal joonistel kujutatud, ei
ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mis sätestab, et üldplaneeringu
ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste
määramine. Lisaks selgitame, et vajadusel võidakse olemasolevaid kaevandamislubasid
pikendada, näiteks kui maavaravaru ei jõuta kaevandamisloa kehtivuse lõppemise ajaks
ammendada. Seetõttu on viide, et kaevandamine on võimalik kaevandamisloa kehtivuse
lõpuni, maavarale juurdepääsu piirav ning on vastuolus MaaPS § 14.
Täiendavalt märgime, et maavaravaru kaevandamisväärsus ning juurdepääs maavaravarule
tuleb tagada kõikides keskkonnaregistris arvele võetud maardlates. Eesti keele seletava
sõnaraamatu [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab
„toetama“ muuhulgas „kellegi või millegi poolt olema“. Vastupidine seisukoht tähendab
seega „kellegi või millegi vastu olema“. Eelnevast tulenevalt on peatükis 3.2.7. Maavarad
toodud tingimus, mille kohaselt lähtuvalt valla maakasutuse arengusuundadest uute
kaevandusalade avamist mujal üldplaneering ei toeta, kaevandamise võimalikkust oluliselt
piirav. Tegemist on seadustest mittetuleneva tingimusega, mis halvendab maavaravarule
juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume sõnastada
seletuskiri selliselt, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene. Maa-
amet nõustub üldplaneeringu seletuskirjas näiteks järgnevaga: „Kohila vald eelistab uute
kaevandusalade loomist Sutlema lubjakivimaardla alale. Muudes valla piirkondades tuleb
uute kaevandusalade loomist võimalusel vältida“.
Selgitame täiendavalt, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess
ning vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse
arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele.
MaaPS § 55 lõike 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul,
kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Seletuskirja
peatükis 3.2.7. Maavarad on täiendavalt märgitud (tsiteerin): „Juhul kui riik ei arvesta
kohaliku omavalituse ruumilise arengu (või maakasutuse arengu) nägemusega ja taotleb
kaevandusluba Maapõuseadusest tuleneva õigusega väljaspool üldplaneeringuga
kavandatud mäetööstusmaa ala, tuleb kaevandustegevuse taotlemisel ja kavandamisel
arvestada üldplaneeringus toodud tingimustega.“ Selgitame, et ilmselt viitate olukorrale,
mille kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega,
näeb MaaPS sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab
loa andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
2
Kaevandamisloa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui
valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub.
Märgime, et tegemist on väga erakordse meetmega ning selline lahendus ei ole
eesmärgipärane.
Täiendavalt selgitame, et arvel olevates maardlates on arvel erineva kasutusalaga maavara,
mida ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada. Kvaliteetsemat ja kallimat
materjali ei saa asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta
projektile. Madalama kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva
kasutamise põhimõtteid arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga
materjaliga. Sutlema lubjakivimaardlas on arvel ehituslubjakivi ning täitekruus, ent nii era-
kui avaliku sektori majandustegevuse jaoks on samaväärselt olulised ka näiteks ehituskruus
ning ehitus- ja täiteliiv. Seega on ette näha, et karjääre on vajalik avada mitmes kohas valla
territooriumil. Ehitusmaavaradest valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal
transpordikulu, samuti on kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade korral
keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad
rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja remontida. Vähese pakkumise tingimustes
on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa väheneva võimaluse remontida teid või teede
hoolduseks kuluva summa suurenemise. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas
olemasolev olukord ei halvene ja majandustegevuse ressursiga kaetus ei katkeks, palume
üldplaneeringu seletuskirjas mitte kirjeldada uute karjääride avamise ja maardlate
kasutuselevõtu lausalist keeldu. Kohaliku omavalitsuse seisukoht uue karjääri lubamise või
mitte lubamise kohta peab olema langetatud igakordse põhjendatud kaalutlusotsuse
tulemusena. Palume seletuskiri ümber sõnastada arvestades vajadusega tagada maavarale
juurdepääs.
2. Veebikaardi ja üldplaneeringu joonise Väärtused ja Piirangud kohaselt kattuvad
maardlatega rohevõrgustik ning väärtuslikud maastikud. Seletuskirja peatükis 3.2.7.
Maavarad on selgitatud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul tuleb üldplaneeringu järgi
vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel või
rohevõrgustikus. Juhul kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas,
tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi
viia keskkonnamõjude hindamine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt“. Palume
täpsustada seletuskirja selliselt, et maardla kasutuselevõtul tuleb üldplaneeringu järgi
võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel
maastikel või rohevõrgustikus.
Hetkel on seletuskirja laused vastuolulised, kuna esimese viidatud lausega seatakse kindlas
kõneviisis piirang, mis välistab kaevandamise, ent teises lauses kirjeldatakse erisusi, mille
kohaselt on kaevandamine siiski võimalik. Samalaadseid olukordi, kus seletuskirja
erinevad osad ei ole omavahel kooskõlas, esineb seletuskirjas läbivalt. Palume olukorras,
kui seletuskirjas on esitatud kindlas kõneviisis reeglid ja piiranguid, kuid tegelikult on
lubatud ka erisused, need ümber sõnastada soovitusteks, et tingimused oleks üheselt
mõistetavad.
Samale probleemile on rohevõrgustiku osas tähelepanu juhtinud ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium oma 23.12.2021 kirjas nr 1.10-17/21-0054/6199-2. Oma
vastuskirjas olete vastanud, et kohaliku omavalitsuse huvist lähtuvalt ei ole rohelise
võrgustiku alal kaevandustegevus lubatud, kuna see vähendab rohevõrgustiku toimivust.
Täiendavalt olete oma kirjas selgitanud (tsiteerin): „Seletuskirja ptk 3.2.7 on täiendatud
tingimusega, millega tuleb arvestada juhul, kui riik taotleb Maapõueseadusest tuleneva
õigusega kaevandusluba sh rohevõrgustiku elementides. Selgitame veelkord, et
üldplaneering väljendab kohaliku omavalitsuse huve ja kooskõla erinevate maakasutuste
vahel. Üldplaneering ei saa keelata Maapõueseadusest tulenevat õigust taotleda
3
kaevandustegevust ka aladel, mida üldplaneering ei toeta. Selgitame, et üldplaneering
kajastab kohaliku omavalitsuse nägemust ja soovi maakasutuse arengust. Kohalik
omavalitsus ei toeta uute kaevandusalade loomist Kohila valla territooriumil, välja arvatud
Sutlema karjäär, kuhu üldplaneeringuga kavandatud mäetööstusmaa sihtotstarve.
Kehtivaid kaevanduslube üldplaneering ei reguleeri.“
Selgitame jätkuvalt, et Maa-amet ei nõustu üldplaneeringus selliste kaevandamisele
seatavate piirangutega, mis ei tulene seadustest. Seadusest mittetulenevad piirangud on
vajalik sõnastada soovitustena, et tagada maavaravarule juurdepääsu osas olemasoleva
olukorra säilimine. Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud,
et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu
küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja
loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on
kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on
sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu
nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada
kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda
seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu
küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei
ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus.
Tagamaks, et maavarale juurdepääsu olemasolev olukord ei halvene, palume kindlas
kõneviisis kaevandamisele märgitud piirangud ümber sõnastada soovitusteks.
3. Veebikaardi ja üldplaneeringu jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud kohaselt
kattuvad maardlad rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on
rohevõrgustiku alal kehtivate üldtingimuste all märgitud (tsiteerin): „Rohevõrgustikul
paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei muudeta. Juhul
kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku ning
selle toimimist mitte kahjustama“ ning „metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole
lubatud, va kui metsa raadamine on vajalik rohevõrgustiku kaitse-eesmärkide elluviimiseks
või olemasolevate tehnovõrkude ja taristuobjektide hooldamiseks. Muul eesmärgil
raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos
leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe
säilimine.“ Samas peatükis on selgitatud (tsiteerin): „Maavarade kaevandamine
rohevõrgustiku alal on kõikides rohevõrgustiku elementides keelatud, välja arvatud aladel,
kuhu on väljastatud üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks kaevandusluba kuni selle
kehtivuse lõpuni.“ Samalaadsed tingimused on toodud samas peatükis ka rohevõrgustiku
tugialade kohta, kus on märgitud (tsiteerin): „Metsamaa kõlviku muutmine on keelatud“,
„olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni.
Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada
rohealadeks“ ning „rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad
metsaga kaetud alad (metsamaad metsaseaduse tähenduses), kuna metsaalad on olulise
tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“
Palume seletuskirjas maardlate aladele mitte kehtestada piiranguid, mis ei tulene
seadustest. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maakasutuse otstarbe muutmine ning
metsamaa raadamine on lubatud aladel, kuhu on antud või tulevikus antakse luba maavara
kaevandamiseks. Maavarade kaevandamise võimalikkus on vajalik tagada ka aladel, kuhu
hetkeseisuga ei ole antud kaevandamisluba. Käesoleval hetkel viitab üldplaneeringu
4
sõnastus maakasutuse muutmise keelule, mis keelab maavara kaevandamiseks vajaliku
mäetööstusmaa sihtotstarbe määramist, raadamist ning kõlviku muutmist. Maa-amet ei
nõustu rohevõrgustiku alal maavara kaevandamise ja taimestiku eemaldamise
keelamisega, kuna see halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on
vastuolus MaaPS § 14. Palume eelpool kirjeldatud nõuded vormistada üldplaneeringu
seletuskirjas maardlate alal soovitusena. Samuti juhime tähelepanu, et karjääride sagedane
korrastamissuund on veekogu, mistõttu ei pruugi olla võimalik kaevandatud ala
taimestatud alaks ehk rohealaks korrastamine.
Selgitame, et luba maavara kaevandamiseks antakse MaaPS alusel ning teatud tingimustel
on ette nähtud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) läbiviimine keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi, sealjuures
maavara kaevandamise loa taotlemine ning menetlemine ei nõua keskkonnamõju
strateegilist hindamist. KeHJS sätestab KMH tegemise kohustusena, kui kavandatav
tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari
suurusel alal, turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või
allmaakaevandamine. Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse
KMH vajalikkuse kohta kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi KMH vajalikkuse või
mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa
taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusse kaasatakse nii kohalik
omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning
taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha
kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha loa andjale ettepanek
KMH algatamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks põhjusel, et ala asub
rohevõrgustikul. Palume seletuskirjas mitte kirjeldada maavara kaevandamisele eelneva
raadamise kohta eksperthinnangu igakordset nõudmist ilma kaalutlusotsuseta, kuna see
oleks dubleeriv KMH või KMH eelhindamise läbiviimisele, mida teeb kaevandamisloa
taotluse menetleja taotluse menetlemise raames.
4. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on esitatud tingimused toimimiseks
rohevõrgustiku tugialal. Ühe tingimuse kohaselt ei tohi looduslike ja/või pool-looduslike
alade osatähtsus langeda alla 90%. Selgusetuks jääb, millest eeltoodud osakaalu
arvutatakse. Palume täpsustada.
5. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on selgitatud, et maardla kasutuselevõtul või
maardlas uue karjääri rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja
keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise
läbiviimine, müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine,
hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate
keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Maa-amet nõustub, et enne
kaevandamistegevusega alustamist on vajalik välja selgitada võimaliku keskkonnamõju
ulatus ning vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine, teostada täiendavaid
uuringuid või viia läbi modelleerimisi. Palume täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et
vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete
keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Selgitame, et hetkel seletuskirjas
esitatud sõnastuse kohaselt on asjakohaste leevendusmeetmete rakendamine kohustuslik
igakordselt, kuna maavarade kaevandamisega kaasneb alati teatud keskkonnamõju, mida
enamasti käsitletakse negatiivse mõjuna. Maavarade kaevandamisega seotud
keskkonnamõju ei saa siiski igal juhtumil käsitleda olulise negatiivse keskkonnamõjuna,
mis vajab leevendamist või vältimist. Eelnevast lähtuvalt peab asjakohaste meetmete
rakendamine toimuma kaalutlusotsuse alusel ning vastavalt vajadusele. Kaalutlemata,
igakordselt nõutavad, leevendusmeetmed ei ole eesmärgipärased ning takistavad
juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14.
5
6. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on selgitatud, et tähelepanu tuleb pöörata
kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete tööga kaasnevatele
keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra) ning tagada, et tegevusega ei põhjustataks
negatiivseid häiringuid tundlikele aladele (näiteks eelistada mustkatte rajamist
kruusakattele). Palume täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et tegevusega ei tohi
põhjustada olulisi negatiivseid häiringuid tundlikele aladele. Selgitasime oma 16.11.2021
kirjas nr 6-3/21/16689-3 ning selgitame jätkuvalt, et Keskkonnaamet ei käsitle
kaevandamislubade andmise ja muutmise menetluses väljaspool mäeeraldist ja
mäeeraldise teenindusmaad asuvate teede kandevõimet, liikluskoormust, avalikel teedel
transpordiga kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Transpordiga kaasneva avalike teede
kandevõime tõstmise ning keskkonnahäiringute vähendamise meetmeid ei lisata maavara
kaevandamise keskkonnakaitseloa kõrvaltingimustesse. Keskkonnakaitseloa
kõrvaltingimustes käsitletakse vaid mäeeraldise teenindusmaa piires toimuvat. Teede
valdajad (riik, kohalik omavalitsus) peavad arvestama teede remondil karjääridest materjali
veol kaasneva liikluskoormusega ning vajadusel sõlmima kaevandajaga eraldi
kokkulepped teede kasutamise kohta. Seejuures tuleb kõiki raskevedudega seotud liiklejaid
käsitleda võrdselt.
7. Veebikaardil ning joonisel Maakasutus on Alesti kruusamaardlale (registrikaart nr 0026),
millel asuvad kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldised Alesti liivakarjäär (loa nr Rapm-
067; loa omaja OÜ Speedline Baltic; luba kehtib kuni 04.11.2024) ja Alesti II
kruusakarjäär (loa nr Rapm-068; loa omaja OÜ Speedline Baltic; luba kehtib kuni
04.11.2024), määratud puhke- ja virgestuse maa-ala juhtotstarve. Seletuskirja peatükis
2.5.9. Puhke- ja virgestuse maa-ala on selgitatud, et puhke- ja virgestuse maa-ala
juhtotstarbega alal on lubatud piirkonda sobivad puhkamise otstarvet teenindavad avalikud
puhke- ja kultuurirajatised, sh tervise- ja matkarajad, külaplatsid, mänguväljak, discgolfi-
ja suusarada jms ja neid teenindavad väikesemahulised hooned või piirkonda teenindavad
tehnoehitised (nt vaakumpumpla vms). Täiendavalt on selgitatud, et Alesti liivakarjääri ja
Alesti II kruusakarjääri alal on lubatud kaevandustegevus kuni loa kehtivuse lõpuni ja
seejärel on alale ette nähtud puhke- ja virgestuse maa-ala juhtotstarve. Selgitame, et
eelkõige Alesti liivakarjääris on arvel arvestatav kogus maavara ning lähiaastatel ei ole
näha maavara ammendumist. Sellest tulenevalt võidakse kaevandamisluba pikendada, et
väljata alles olev maavaravaru. Olukorrale juhitakse tähelepanu ka KSH aruande peatükis
7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele, kus märgitakse, et kui maavara ei ole lubade
kehtivuse lõppemise ajaks ammendunud, siis maardla alale muude tegevuste kavandamine
on võimalik kas pärast maavaravaru ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel
muu sisuga kooskõlastus või luba. Selgitame, et kehtiva maavara kaevandamise loaga
aladel toimub maavara kaevandamine ning tööde ohutuse, maavara kaevandamisväärsuse
säilimise ja maavarale juurdepääsu tagamiseks samaaegselt teisi tegevusi, rajatisi ning
hooneid kaevandamisega samale alale ei ole võimalik lubada. Puhke- ja virgestuse maa-
ala ning sellega seotud hooneid ja rajatisi saab kehtiva maavara kaevandamise
keskkonnakaitseloaga aladele kavandada alles pärast maavara ammendumist. Kui maavara
ei ole veel ammendunud, korrastamisega veel alustatud ei ole ning toimub aktiivne
maavara väljamine, siis nimetatud rajatiste ja hoonete ehitamine mäeeraldistele ja nende
teenindusmaadele takistab maavara kaevandamist ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume
üldplaneeringut täpsustada selliselt, et puhke- ja virgestuse maa-ala määramine maardlate
aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist.
Kuna lähiaastatel Alesti liivakarjääri ammendumist ei toimu ja puhkeala rajamine on
võimalik alles kaugemas tulevikus, siis üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal
üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et
maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume anda planeeringus
olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele mäetööstusmaa juhtotstarve.
Maa-amet nõustub ka alternatiivse variandiga, kui Alesti maardla mäeeraldiste
6
teenindusmaade aladele antakse mitu alternatiivset juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse
vastavad selgitused. Alternatiivse variandi rakendamisel palume kajastada üldplaneeringus
Alesti liivakarjääri ning Alesti II kruusakarjääri ala kahe erineva viirutusega: kehtiv
mäetööstusmaa ja perspektiivne puhke- ja virgestuse maa-ala. Maa-ametil ei ole
vastuväiteid, et Alesti liivakarjääri ning Alesti II kruusakarjääri ammendumise järgselt
võetakse ala kasutusele puhke- ja virgestusalana, kuid kehtiva kaevandamisloa tõttu tuleb
kajastada mäetööstusmaa juhtotstarve kaardil.
8. Veebikaardi ja üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad
maardlatega väärtuslikud maastikud. Seletuskirja peatükis 2.3. Detailplaneeringu
koostamise kohustusega alad ja juhud on väljaspool detailplaneeringu koostamise
kohustusega alasid detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuna toodud (tsiteerin):
„Väärtuslikel maastikel (vt jaotis 3.2.4) võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade,
maakasutuse muutmise kavade, tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste
maastikul domineerima jäävate objektide jne) arendamise suunamiseks“. Märgime, et
eeltoodud kriteeriumid võivad kohalduda ka maavara kaevandamisele, mille tarvis
muudetakse maakasutus mäetööstusmaaks ning rajatakse kaevandamisega seotud taristu.
Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja
tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi
detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik
protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik
elanikkond. Igakordne detailplaneeringu koostamise kohustus oleks kaevandamisloa
taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa
taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava
kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata
kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha
vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu
koostamise igakordne kaalutlemata nõudmine üldplaneeringus oleva tingimuse tõttu
halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS §
14. Palume seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kohaldu
maavara kaevandamise korral. Maa-amet nõustub ka sellega, et üldplaneeringu
seletuskirjas täpsustatakse, et mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade
avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse
põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering.
9. Veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad väärtuslikud maastikud
maardlatega. Seletuskirja peatükis 3.2.5. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike
säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks seatud üldtingimuste hulgas märgitud (tsiteerin):
„Maakondliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline
asustusstruktuur ja maastikumuster ehk traditsiooniline külamaastik. Väärtusliku maastiku
säilimise tagab selle sihipärane hooldamine“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida
alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed.
Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale
tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti
koostamisel“. Palume üldplaneeringus mitte seada kaevandamisele tingimusi, mis ei tulene
seadustest. Eelnimetatud tingimused piiravad olulisel määral juurdepääsu maavaravarule.
Selgitame, et kaevandamisloa väljastamisel mäeeraldise teenindusmaa ulatuses antud
piirkonna reljeef ja maastikumuster muutub. Maa-amet nõustub seletuskirja
täpsustamisega selliselt, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad
väärtuslikel maastikel. Seletuskirjas olev sõnastus viitab keelule, mis halvendab maavarale
juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14.
7
10. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimuste seas toodud
(tsiteerin): „Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Tiheasustatud
aladel ja nende lähiümbruses peab säilima kvaliteetne elukeskkond.“ Seletuskirja peatükis
3.2.7. Maavarad on täiendavalt selgitatud (tsiteerin): „Uusi karjääre ei rajata ja
olemasolevad karjääre ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning
potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Täpne kaugus määratakse igakordselt
eraldi asukoha põhiselt, arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust ja
kohalike elanike seisukohti“. Selgitame, et asustatud aladest eemal on võimalik
kaevandada maavara vaid juhul, kui see seal asub. Maa-amet nõustub, et uute ja
laiendatavate karjääride kaugus elamu-, puhke- ja ühiskondlikust objektist ning
potentsiaalsest turismipiirkonnast määratakse asukoha põhiselt, ent palume seejuures
arvestada ka maavaradega ning maavarade säästva kasutamise põhimõtetega. Seletuskirja
sõnastus viitab üldisele maavara kaevandamise keelule määratlemata alal ning
maavaradega mittearvestamisele, mis halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat
olukorda ja on seega vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega
selliselt, et võimalusel vältida maavarade kaevandamist asustatud alade vahetus läheduses.
Kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks seatav vahemaa karjääri ning tiheasustusala vahel
peab selguma igakordse kaalutlusotsuse tulemusena, kuna see sõltub väga palju
looduslikest oludest, kaevandatavast maavarast ning valitud kaevandamistehnoloogiast.
Maa-amet ei kooskõlasta Kohila Vallavalitsuse 16.03.2022 kirjaga nr 7-1/20 edastatud Kohila
valla üldplaneeringu lahendust. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud
märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev
olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust
üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui
kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine
muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva
olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering
peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Holger Ehrlich
675 0194
[email protected]
8