dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Rahandusministeerium · 7. aprill 2022
Viit
12.5-5/3168-1
Registreeritud
7. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Erametsakeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-5 Osaluste valitseja ja asutaja õiguste teostaja ning liikmeõiguste teostaja aruanded ja VVle esitatav koondaruanne (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-5/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎90005449_2021.bdoc454 KB
  • 📎Aruanne rahandusministeerium ja riigikontroll 2021.asice266 KB
  • 📎SA Erametsakeskus aruanded .msg789 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS registrikood: 90005449 tänava/talu nimi, Tallinna mnt 22 maja ja korteri number: linn: Rapla linn vald: Rapla vald maakond: Rapla maakond postisihtnumber: 79512 telefon: +372 6525333 faks: +372 6807618 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.eramets.ee SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 31 Bilanss 31 Tulemiaruanne 32 Rahavoogude aruanne 33 Netovara muutuste aruanne 34 Raamatupidamise aastaaruande lisad 35 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 35 Lisa 2 Raha 37 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 38 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 38 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 39 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 40 Lisa 7 Kasutusrent 40 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 41 Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad 41 Lisa 10 Annetused ja toetused 42 Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused 42 Lisa 12 Tööjõukulud 42 Lisa 13 Muud kulud 43 Lisa 14 Seotud osapooled 43 Lisa 15 Sihtfinantseerimine 43 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 44 Aruande allkirjad 45 Vandeaudiitori aruanne 46 2 TEGEVUSARUANNE 1. Üldine info Sihtasutus Erametsakeskus (edaspidi EMK) on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud 1999.a. ja mille asutajaõigusi teostab alates 21.12.2006 Keskkonnaministeerium (KeM). Sihtasutuse tegevuse eesmärk on tagada säästliku ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele tugineva erametsanduse arendamine, sealhulgas seadustes ja riiklikes strateegilistes dokumentides ning välisabi programmides sätestatud erametsanduse arengusuundade elluviimine. EMK tegevust finantseeritakse peaasjalikult avaliku sektori finantsvahenditest: KeM ja EMK vahel iga-aastaselt sõlmitava eraldise lepingu alusel, Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames (EAFRD) antava tehnilise abi (edaspidi MAK TA) kaudu ning väliste projektide rahastamise kaudu. Lisaks siseriiklikele metsaseaduse alusel antavatele toetustele, kus toetusraha määratakse KeM eraldise lepingus ja mille maksab välja EMK (RTK kaudu), menetleb EMK ka Euroopa Liidu metsandustoetuseid (Natura 2000 erametsamaa toetus ja metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus). Viimaste toetuste toetusraha maksab välja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) EMK poolt tehtud ettepanekute alusel. Euroopa Liidu toetuste menetlemist finantseeritakse MAK TA vahenditest. 2021.a. menetles EMK kokku 5440 taotlust, millest 227 siseriiklikku toetuse taotlust, 4911 Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlust ja 302 metsameetme taotlust. Metsaühistute poolt esitati 178 taotlust, kus kasusaajatena oli kokku 14701 metsaomanikku. 2. Tegevuskeskkonna mõju majandustulemustele Arvestades, et EMK tegevust finantseeritakse peaasjalikult avaliku sektori finantsvahenditest, on EMK järginud eelarvevahendite konservatiivse kasutuse põhimõtet. Riigipoolne finantseerimine on püsinud samal tasemel. Varasematel aastatel on küll töömahu kohatise suurenemise ning töötasude konkurentsivõimelisena hoidmisega toime tuldud efektiivsuse suurendamise teel, kuid täna suurenenud inflatsiooni ja lahkunud töötajate tõttu on vajalik teha juhtimises muutusi. Enam mõjutas 2021.a. EMK tegevust augustis avaldatud info, et Keskkonnaministeerium on otsustanud EMK ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ühendada 01.01.2022.a. Selle info valguses enam uusi töötajaid tööle ei võetud, mistõttu aasta lõpuks vähenes töötajate koosseis ca 20% võrra. Aasta lõpus selgus, et ühinemine lükatakse edasi 01.01.2023.a. 2021.a. jätkusid koroonaviiruse pandeemiast tingitud liikumis- ja suhtlemispiirangud. Kontaktide vältimise nõuete tõttu ei olnud ka 2021.a. alguses ja II poolel võimalik korraldada metsaomanike vastuvõttu EMK kontoris. E-keskkonna (e-PRIA) teel taotluste esitamise võimaldamine aitab metsaomanikele tagada toetuste sujuva taotlemise ka koroonapiirangute tingimustes. 2021.a. detsembris läbiviidud Kaugtöö ja psühhosotsiaalsete ohutegurite riskianalüüsi hindamise tulemusena selgus, et EMK töötajad on kaugtööga kohanenud. Targa Töö Ühing kinnitas EMK 2021.a. Kaugtöö Tegija märgise saajaks. Kaugtöö Tegija märgisega tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes rakendavad edukalt kaugtöö tegemise võimalusi ning on loonud selleks töötajatele vajalikud tingimused. 2021-2022 jätkub Euroopa Liidu programmeerimisperioodi - Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 (edaspidi MAK) üleminekuperiood, mistõttu ei esinenud suuri muutusi eurotoetuste rakendamisel ega finantseerimisel. Vajalikud regulatsioonid olid perioodi algusaastal välja töötatud ning juba varasemalt praktikas rakendatud. 2022.a. lõpus tuleb asuda EMK protseduure kooskõlla viima uue programmeerimisperioodi õigusaktidega. Siseriiklike toetuste osas toimusid 2021.a. alguses toetuse määruses muudatused metsaühistu toetuse ja nõustamistoetuse osas, et tagada riiklike toetusvahendite efektiivsem kasutamine ja andmine jätkusuutlikele ühistutele. EMK-le esitatud toetustaotluste koguarv on püsinud üsna sarnane võrreldes eelnevate aastatega. 3. Organisatsioon ja juhtimine 2021.a. toimusid juhatuse ja nõukogu koosseisus suured muutused. Aastaid juhatuse liikmena EMKd juhtinud Jaanus Aun lahkus 15.09.2021 ning 16.09.2022 asus ametisse ajutiselt kuni EMK ja KIK ühinemiseni uus juhatuse liige Tiina Mitt. EMK nõukogu on varasemalt aastaid olnud neljaliikmeline, kuid alates 27.02.2021 oli 3- liikmeline kuni augustini, mil valiti uus 5-liikmeline nõukogu (sh uus nõukogu esimees). Alates novembrist jätkas nõukogu 6-liikmelisena. Nõukogus on muuhulgas esindatud Keskkonnaministeerium (2 liiget), Rahandusministeerium (1 liige) ja Maaeluministeerium (1 liige). Suurema muudatusena tuleb ka märkida, et alates 01.01.2021 korraldab EMK raamatupidamis- ja personaliteenust Riigi Tugiteenuste Keskus. Raamatupidamine toimub programmis SAP ja e-arved edastatakse Fitekisse ning personali töölepingud, palgad, puhkused ja puudumised, koolitused, majanduskulud ja vara haldus toimub Riigitöötajate Iseteenindusportaalis RTIP. Kuigi kokkuhoid on asutuse mastaabis marginaalne, on muudatus siiski positiivne, sest võimaldab personali arvestuse osas andmete ülevaatlikkust ja andmete kiiret muutmist. Seisuga 31.12.2021 töötas EMK-s 28 inimest (31.12.2020.a seisuga 32 inimest), neist üks töötaja oli lapsehoolduspuhkusel. Kuid juba seisuga 01.01.2022 lisandus veel kaks täitmata töökohta (haldusüksuse juhi ja arendusüksuse juhi töökoht). Palgakulu (sh puhkuse- ja lisatasud ning käsunduslepingute alusel makstud tasud) oli kokku 2021.a. 710 889 eurot (2020.a. 685 815 eurot). Aasta keskmine palgakulu ühe EMK töötaja kohta oli 25 388 eurot (2020.a. 21 431 eurot). Nimetatud arvud ei näita paraku adekvaatselt tegelikku seisu, sest 01.01.2022.a. seisuga oli täitmata juba 6,5 koosseisulist kohta. Aasta jooksul arvestati J.Aunale juhatuse liikmete tasusid kokku (koos tulemustasu, preemia ja hüvitisega) 52 417 ja T.Mittile 12 600 eurot, seega kokku 65 017 eurot (2020.a. kokku 53 200 eurot). Nõukogu liikmetele maksti tasu summas 15 567 eurot (2020.a. 15 090 eurot). Nagu eespool märgitud, oli aasta alguses mitmed kuud nõukogu vaid kolmeliikmeline, aasta lõpus aga juba 6-liikmeline. Tagamaks avaliku sektori vahendite tõhus ja säästlik kasutamine ning sihtrühma efektiivne teenindamine viidi EMK-s 2021.a. läbi mitmeid kontrollitoiminguid ja auditeid (vt osa 4.5). Tähelepanekuid ja puudusi EMK juhtimises ei tuvastatud. Dialoogi sihtrühmaga (metsaühistute kaudu esindatud metsaomanikud) on jätkatud EMK poolt korraldatud metsaühistute juhtide seminaride vormis. Arvestades koroonaviiruse leviku piiramiseks seatud kitsendusi on ühistute kohtumised olnud enamuses veebi teel, suvel korraldati siiski ka ühised seminarid metsaühistu ja RMK töötajatega. Panustamaks enam ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamisse ning metsasektori koostöösse on EMK jätkuvalt osalenud Eesti Metsaseltsi tegevuses. 4. 2021. a. tähtsamad sündmused ja tegevused 4.1. Asutuse tegevused EMK 2021. aasta tegevuseesmärgiks oli jätkuvalt erametsaomanike ja metsaühistute toetuste andmise korraldamine ning arengu suunamine. Erametsanduse jaoks olulised tulevikusuunad kehtestatakse Metsanduse arengukavas 2021-2030, kuid hetkel on arengukava veel kinnitamata. 2020. aastal otsustati, et kuna EMK tegevust puudutavate üleriiklike arengukavade tegemine on pooleli, ei ole otstarbekas hakata koostama ka uut EMK arengukava. Nõukogu otsustas, et EMK arengukava pikendatakse aastani 2022 ja seega jätkas EMK ka 2021. aastal varem kehtinud ja pikendatud arengukavaga. Eelnevast tulenevalt oli EMK 2021.a. tegevus jätkuvalt keskendunud toetuste administreerimisele ja erametsanduse tugisüsteemi arendamisele. Põhilised EMK-le seatud eesmärgid ja nende täitmise tulemused on näha allolevas tabelis (Kinnitatud EMK nõukogu poolt 27.01.2022). Tabel 1 EMK tegevuseesmärkide täitmine 2021.a. Algväärtus Eesmärk Tulemus Mõõdikud 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2021 Liikmete arv ühistutes 14 597 15 500 15 471 Ühistute kasv Ühistu liikmete metsamaa pindala 577 207 596 750 616 293 Metsauuendamine Ühistu liikmetele kuuluva 6 512 (FIE ühistutes uuendatud metsamaa pindala 7 561 8 500 557)* Ühistu liikmetele kuuluva Hooldusraie ühistutes hooldatud (VA ja HR) metsamaa pindala 10 000 10 000 12 519** EMK tööga rahulolu Rahulolu erametsanduse Kõrge Kõrge kõrge tugisüsteemi tegevusega rahulolu rahulolu rahulolu Toetuste menetluseks kasutatud raha suhe EMK tegevuskulud menetletud toetuste rahalisse mitte üle mahtu 9,9% 10% 0,088 Erieesmärk 2021 Füüsiliste isikute vähem Langus 5% võrreldes viie metsamaa müügi 6 457,8 vähemalt viimase aasta keskmisega (ha) pidurdumine 5% 2,5 *number kajastab vaid füüsiliste isikute ja FIEde metsauuendamise töid. Kokku taotlusi MU2020 oli 12519 ha FI 6512 ha ja FIE 557 ha ja juriidilised isikud 544 ha (unikaalsed andmed). ** MM2021 maht oli 10900 ha. Metsaühistutega liitunud metsaomanike arv kasvas endiselt: 2021.a. lõpu seisuga kuulus ühistutesse 15 471 (2020. a. 14 696) metsaomanikku, kes omavad kokku 616 293 (2020. a. 579 580) hektarit metsamaad (eesmärkidena oli fikseeritud vastavalt 15 500 liiget ja 596 750 ha). Seega on ca pool Eesti erametsamaast metsaühistute poolt esindatud. Metsauuendamise toetuse kaasmõjul on tehtud metsauuendustöid ligikaudu 11 tuhandel1 hektaril. Arvestades, et toetuse taotlemine toimub metsaühistute kaudu, on enamjaolt tegemist metsaühistute poolse positiivse mõju tulemusena tehtud uuendustöödega. 2021.a. lõppes metsa sertifitseerimise toetuse jagamine. Vääriselupaikade kaitseks sõlmiti 2021.a. 28 uut lepingut, mis hõlmavad kogupindalana 55,62 ha. 2021.a. alguses muudeti erametsanduse toetuse määrust2, millega muudeti oluliselt metsaühistute ja nõustamistoetuse andmise korda ning kutsuti ellu uus üraskikahjustuste ennetamise toetus. 2021.a. esitati EMK-le kokku 5440 toetusavaldust, neist metsaühistute poolt 178 (2020.a. olid vastavad näitajad 5504 ja 178). 01.06.2022 alustas EMK metsaomanikele juriidilise- ja maksunõustamise teenuse osutamist metsanduslikes küsimustes tasuta telefoni 6520002 teel (https://www.eramets.ee/metsaomanike-noustamine/). Samuti alustati EMK kodulehe kaudu kirjalikku küsimuste esitamise võimalust metsaühistutelt (https://www.eramets.ee/kusin-nou- metsauhistult/). 1 No unikaalsed numbrid, st ühel alal tehtud erinevaid uuendamise töid ei arvestata topelt 2 Keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ 4.2. Infosüsteemi EMKIS arendamine ja investeeringud 2021.a. jätkati EMKIS infosüsteemi hoolduse ja täiendustega ning EMKIS e-PRIA teenuste edasiarendustega. Esimese e-teenusena viidi uuele e-PRIA platvormile üle metsa inventeerimise toetus (teenus) nn pilootprojektina. 2022.a. jooksul loodetakse viia uuele e- PRIA platvormile ka üle teised toetusmeetmed. Alustati EMKIS 2.0 infosüsteemi eel- ja ärianalüüsi koostamisega. 2021.a. esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele uus toetustaotlus. Paraku 2021.a. läbiviidud hange nurjus. Eelanalüüs viiakse läbi 2022. aasta jooksul, kus selgitatakse välja võimalused EMKIS uuendamiseks. 2021.a. keskendus EMKIS hooldus- ja arenduse täiendustööde fookus peamiselt pisiparandustele, kasutusmugavuste täiendustele ning menetluse efektiivsuse tõstmisele. Peamised uued EMKIS arendustööd olid järgmised: • taotluse päise loomine, et põhiinfo oleks taotluse nr ja taotleja nimi igas vaates menetlejale kättesaadav; • metsaomandi kontrolli funktsionaalsuse täiendused, et paremini eristada metsamaaga kinnistuid; • taotlusvoorude halduse täiendused, et kuvada erinevate meetmete voorudel ainult asjassepuutuvaid väljasid; • metsameetme ja siseriikliku otsuse (käskkirja) lisa andmete täiendamine; • automaatküsimuse lisamine, kas toetuse saaja oli kinnistu omanik vooru tähtpäeva seisuga; • automaatküsimuse lisamine, kas nõustamistaotlusel on sama isik taotluses mitu korda; • siseriiklike taotluste paremusjärjestuse koostamisel osaliselt rahuldatud taotlustele automaatne kontroll-lehtede koostamine; • paremusjärjestuse rahastamise määra kontroll-lehtede automaatne loomine; • otsuse (käskkirja) lisade korrastamine; Valmis Pagi Konsult OÜ töö: „Analüüs- EMK toetusmeetmete sobivus PRIA infosüsteemidesse,“ mille kohaselt analüüsiti toetustaotluste menetlemise võimalust PRIA uuendavates süsteemides. Paraku puudub nendes PRIA süsteemides EMKIS-ga sarnasel kujul GIS kasutamise võimalus. 4.3. EMK efektiivsuse hindamine ja haldussuutlikkuse tõstmine EMK tegevuse efektiivsuse objektiivseks hindamiseks teostati vastavalt nõukogu poolt kinnitatud metoodikale efektiivsusanalüüs 2021.a. näitajate alusel. Nimetatud metoodika põhjal võetakse arvesse asjaolu, et Euroopa Liidu toetuste osas kannab EMK küll toetustaotluste menetlemise ja kohapealse kontrollimisega seotud kulud, kuid ei teosta ise väljamakseid (seda teeb PRIA). Samuti on metoodikas arvesse võetud, et EMK ei ole ainult toetusraha vahendamisega tegelev organisatsioon, vaid kannab ka erametsandussektori tugisüsteemi arenduse funktsioone. 2021.a. osas läbi viidud efektiivsuse hindamine andis järgmised tulemused. EMK 2021.a. tegevuskulud kokku olid 1 519 320 € (2020.a. 1 705 308 €), mis jagunesid järgmiselt: Siseriiklikud toetused Euroopa Liidu toetused Arendustegevused 320 625 € 814 742 € 383 953 € (2020.a. 328 104 €) (2020.a. 978 369 €) (2020.a. 398 835 €) 21,10% 53,63% 25,27% Väljamakstud toetuste maht 2021.a. kokku oli 8 041 380 € (2020.a. 10 384 045 €)3. Arvestades, et toetuste menetlemise kulu oli kokku 1 131 978 € (2020 a. 1 306 473 €), on ärikulude suhteks makstud toetustesse 14,1% (2020. a. 12,6%). Menetletud taotluste rahaline maht 2021.a. kokku oli 11 586 473 € 4(2020.a. 14 803 214 €), mis teeb ärikulude suhteks menetletud toetustesse 9,8% (2020.a. 8,8%). Siseriiklike toetuste puhul oli ärikulude suhe makstud toetustesse 10,8% (2020.a. 11,2%), menetletud toetustesse 5,4% (2020.a. 5,1%). Euroopa Liidu toetuste puhul oli ärikulude suhe makstud toetustesse 16,0% (2020.a. 13,1%), menetletud toetustesse 14,4% ( 2020.a. 11,7%). Menetletud taotluste keskmiseks rahaliseks suuruseks on siseriiklike toetuste puhul 8 860 € (2020.a. 11 103 €) ja Euroopa Liidu toetuste puhul 1 102 € (2020.a. 1 458 €). Nagu eelnevast nähtub, on siseriiklike toetuste administreerimine jätkuvalt oluliselt efektiivsem kui Euroopa Liidu toetuste menetlemine. Selline vahe tuleneb Euroopa Liidu toetustaotluste kontrollimisega kaasnevatest nõuetest, eriti kohapealse (s.o. metsas) läbiviidava kontrollitegevuse märkimisväärselt suuremast mahust ning kõrgendatud nõuetest. Võrreldes 3 Andmed kajastavad efektiivsuse hindamise metoodika alusel arvestatavaid summasid: metsameetme arvestatakse makstud summaks vooru taotlustele määratud summa + see summa, mille kohta oleme teinud väljamakse ettepanekuid. Kuna 2021. a metsameetme voor toimus sügisel ja otsused tehti 2021, siis vooru määratud summat ei saanud 2021.a väljamakstud summa sisse arvestada. Sellest summast on puudu VEP lepingute notaritasud (3 759,95 €). 4 Vt eelmine kommentaar 2020.a. on efektiivsusnäitaja on suurenenud. Kasv on tingitud metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse (edaspidi: metsameede) väljamakstud summa puudumisest ja menetletud taotluste arvust. Selle asjaolu tingis see, et metsameetme 2021 taotluste vastuvõtt (voor) toimus mitte nagu varasemalt veebruaris, vaid septembris ja seetõttu jäi taotluste rahuldamiste otsuste vastuvõtmine 2022.a. ja neid otsuseid ei saa arvestada efektiivsusnäitajate arvutamisel 2021.a. Vooru edasilükkamise tingisid EMKst sõltumatud asjaolud: MAK 2014-2020 programmeerimisperioodi lõpp ja ülemaailmsed koroonapiirangud ning EL üleminekuperioodi otsuste venimine. Arendusprojektide osas oli välisfinantseeringu suhe EMK arendusprojektide kogukulusse 7,14% (2020.a. 14,29% ) ning abikõlbmatute kulude suhe välisfinantseeringusse 0. EMK haldussuutlikkuse parandamiseks on jätkatud nii EMK töötajate kui metsaühistute personali koolitamist. Samalaadse tegevusega jätkatakse 2022.a., kuid koroonapiirangute tõttu on võimalik sellelaadset infovahetust korraldada peamiselt veebi teel. Metsas läbiviidava kontrolli efektiivsuse suurendamiseks võeti juba 2017.a. kasutusele droonid, millega saab teha kontrollitava objekti esmast vaatlust. See võimaldab kontrollispetsialistil teostada metsaeraldise kohapealset ülevaatust ainult juhul, kui drooni abil saadud andmed viitavad põhjalikuma kontrolli vajalikkusele. Nüüdseks on olemas piisavalt pikk ajaperiood kinnitamaks, et droonide kasutuselevõtt ja sellega seotud personali mõningane vähendamine on ennast kuluefektiivsuse eesmärgil õigustanud. Seetõttu droonide kasutamisega jätkatakse. 4.4. Riskide juhtimine Riskide juhtimist viiakse läbi EMKs iga-aastaselt mitmel tasandil: Euroopa Liidu metsandustoetuste riskide hindamine, infoturbe riskide hindamine ja asutuse riskide hindamine. Riskide hindamise tulemusena maandamistegevused genereeritakse EMK tööplaani ja jurist- kvaliteedinõunik teeb seiret nende täitmise üle. Iga-aastaselt kinnitab nõukogu EMK sisekontrolli tööplaani ja tööplaani täitmise aruande, kus sisekontrolle viib läbi vastavalt riskianalüüsile jurist-kvaliteedinõunik. Riskide maandamistegevuste täitmise kohta esitatakse ülevaade juhatusele ja nõukogule. 2021.a. lõpus viis Riskiekspert OÜ läbi EMKs Kaugtöö ja psühhosotsiaalsete ohutegurite riskianalüüsi hindamise ja Bioloogilise ohuteguri Covid-19 viiruse hindamise. Mõjud EMK töötajate osas on vähesed. 2021.a. viidi läbi järgmised auditeerimise- ja kontrollitoimingud: Teema Läbiviija 2020.a. majandusaasta aruande auditeerimine KPMG Baltics OÜ 2021.a. majandusaasta aruande vaheauditi läbiviimine KPMG Baltics OÜ PRIA superviseerimine meetmete 8.6. ja 8.3 osas. PRIA Toetustaotluste ja maksetaotluste kvaliteedikontroll PRIA superviseerimine Natura 2000 toetus PRIA erametsamaale osas. Kvaliteedikontroll PRIA sertifitseerimisaudit Maaeluministeerium ja KPMG Baltics OÜ Asutuse 2021.a riskide maandamistegevuste seire EMK Asutuse 2022.a riskide hindamine ja EMK maandamistegevuste kavandamine Infoturberiskide 2022.a hindamine ja EMK maandamistegevuste kavandamine Enesekontroll seoses metsameetme ja Natura toetuse EMK taotluse menetlemise vastavusega õigusaktidele (PRIA kokkuleppe kohaselt) Euroopa Liidu ja siseriiklike toetuste menetlemise ning EMK kohapealsete kontrollide superviseerimine Metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse tehtud EMK päringute kontroll Toetuse taotluste menetlemisel vähese tähtsusega abi EMK kontroll Infosüsteemidesse juurdepääsuõiguste ülevaatuse EMK kontroll Uksekiipide ja kasutajakoodide kasutamise kontroll EMK Andmete taastamise ja andmekandjatelt info EMK kättesaamise kontroll Serveriruumis paiknevate seadmete voolukatkestusele EMK vastupidavuse kontroll ISKE ohtude kataloogi ülevaatus EMK 4.5. Erametsakeskuse tegevuse üldine mõju Tuginedes EMK suuremamahuliste siseriiklike toetuste, so erametsaomanike metsa inventeerimise, metsa uuendamise ja metsaomanike nõustamise ning MAK meetme 8.6 (so metsameetme) 2020.5a. andmete baasil tehtud esialgsele mõjuanalüüsile, toodi nimetatud toetuste kogusumma 3,8 mln euro6 mõjul erametsaomanike poolt täiendavalt turule 2,18 mln tm puitu: • nõustamise toetust saanud 5052 metsaomanikust 2023 said nõu metsaraie teemadel ning nad kavandasid 2020-2021 aastal raiemahtu kokku 1,01 mln tm; • metsa inventeerimise toetust saanud füüsilised isikud inventeerisid kokku 18 7307 ha metsamaad ja kavandasid aastail 2020-2021 raiemahtu kokku 0,56 mln tm; • metsauuenduse toetuse tulemusel kasvab loodusliku uuenemisega võrreldes täiendavalt tulevikus puitu 0,39 mln tm; • hooldusraie toetuse tulemusel kasvab võrreldes hooldusraieta puistuga täiendavalt tulevikus puitu 0,22 mln tm. 2020.a. toetuste tulemusel genereeritud puidumahu mõju maksutulu laekumisele on 207,1 mln eurot ning täiendav lisandväärtus 536,3 mln eurot. Metsaomanike nõustamise toetust saanud metsaomanike kavandatud raiemahtu arvestamata on mõju maksutulu laekumisele 111,2 mln eurot ja täiendav lisandväärtus 287,8 mln eurot. 5 Arvestades toetuste mõju analüüsiks kuluvat suurt ajahulka ei ole võimalik 2021. a. majandusaasta aruandes esitleda andmeid toetuste mõju kohta 2021.a. väljamakstud toetuste alusel. Mõju hindamisel kasutatav alusinfo ja metoodika võimaldab anda hinnangu lähtudes 2020. aastal makstud toetustest. Tervikmahus avaldatakse toetuste mõju analüüs EMK veebilehel www.eramets.ee 6 Tegemist on nõustamistoetuse, inventeerimise toetuse, metsauuendamise toetuse ja metsameetme toetuse 2020 summa. MM toetuse puhul on arvestatud hooldusraie meetme osa, tormikahjustuste ning ulukitõrje summasid ei ole arvestatud. 7 Selgitus: see number kajastab INVENT2020 rahuldatud taotluste pindala kokku sh rahastamismäära ehk vähendatud toetusega alade üldpinda. Seetõttu on number suurem, kui 15 000ha, mille eest 2020 toetust saadi. Kuigi tegemist on 2021 tegevusaruandega, kasutatakse toetuse mõjude hindamiseks valdavalt 2020andmeid, sest toetuste mõju ei saa metsateatiste väljastamise järgi hinnata Toetustele kulutatud summa toob riigile puidu väärindamise kaudu puidutööstuse kaudu maksutuluna mitmekordselt tagasi. Ülalmärgitud info alusel saab jätkuvalt kinnitada, et EMK poolt läbiviidud tegevused aitavad kaasa metsamajanduslike tegevuste suurenemisele erametsades ning panustavad kogu Eesti majanduse arengusse. 2020.a. muutis Riigikogu tulumaksuseadust, tehes füüsilisest isikust metsaomanikele olulise maksusoodustuse metsade majandamisel. Muutuse mõjul loodeti, et väheneb metsakinnistute müük füüsiliste isikute poolt ning kasvab füüsilisest isikust metsaomanike aktiivsus metsade majandamisel. 2021.a EMK tegevuse erieesmärgiks oli vähendada füüsiliste isikute metsamaa müüki vähemalt 5% võrreldes viie viimase aasta keskmisega. Võrreldes 2016-2020 vähenes 2021.a metsakinnistute müük 2,5% võrra. 2022.a. võib siiski nimetatud eesmärk jääda kättesaamatuks tulenevalt Eesti majanduses süvenevale inflatsioonile ja metsamaade hinnatõusule ning looduskaitse survele, kuna metsaomanikud ei tea kas ja kuidas nad saavad oma metsa tulevikus majandada. Need asjaolud võivad kaasa tuua pigem metsakinnistute müügi. 2021.a. rakendas EMK metsaühistute toetamisel uut regulatsiooni, kus keskkonnaministri määruse muudatuse tulemusena kutsuti ellu metsaühistute kvalifitseerimine. Määruse muudatuse eesmärk oli toetada vaid neid metsaühistuid, kes on jätkusuutlikud ja võimekad pakkuma metsaomanikule võimalikult erinevaid metsa majandamise teenuseid. 2021.a. lisandus üraskikahjustute ennetamise toetus. Varasemalt toetatud tegevustest aga ei makstud enam toetust metsasertifitseerimise toetamiseks, kuna see toetus oli ellu kutsutud pigem sertifitseerimisprotsessi laialdasemaks käimalükkamiseks. Nimetatud asjaolude mõju on võimalik hinnata 2022.a. 5. EMK põhitegevuste ülevaade 2021.a. 5.1. Toetusmeetmete taotlemine ja toetusrahade maksmine 5.1.1. Siseriiklikud toetusmeetmed 2021. aastal jagati siseriiklikest vahenditest toetusi kokku 9 tegevuse jaoks, nii erametsaomanikele kui metsaühistutele. Toetused erametsaomanikele hõlmasid toetusi metsa uuendamiseks, metsamaal asuvate vanade kuivendussüsteemide kordategemiseks ning metsa inventeerimiseks. Samuti toetati pärandkultuuriobjektide korrastamist ja vääriselupaiga (VEP) säilitamiseks kaitselepingute sõlmimist. Lisandus uus toetus üraskikahjustuste ennetamiseks. Lisaks oli erametsaomanikel võimalus saada tasuta metsanduslikku nõuannet, kasutades nõustamise toetust ning täiendada oma teadmisi koolitustel, võttes osa erametsaomanike rühmanõustamistest. Jätkati metsaühistute toetamist järgmiste alategevuste kaudu: metsakasvatustööde korraldamine, koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamine, rühmanõustamiste läbiviimine ja metsaühistute tegevustoetus. Enam ei võetud vastu uusi taotlusi metsa sertifitseerimise toetamiseks (2021. aastal maksti välja 2020. aastal taotletud toetus). Esmakordselt eelnes nõustamistoetuse ja metsaühistu toetuse taotlemisele metsaühistute kvalifitseerimise protsess, mis annab õiguse taotleda toetust kolmel järjestikusel aastal. Järgnevates tabelites 2 ja 3 on toodud ülevaade siseriiklike toetuste mahtudest ja jagunemisest erinevate toetusliikide vahel 2021.a.. Tabel 2. Siseriiklike toetuste 2021.a. taotletud, menetletud ja välja makstud toetustaotlused TAOTLETUD ja MENETLETUD TAOTLUSED* MAKSTUD 2021 Ta Taotlet otl Taot Toetuse liik ud Sisuline kirjeldus või Makstud Sisuline kirjeldus või tegevuste ust luste (2021) summa tegevuste maht summa (€) maht e arv (€) arv Vääris- 28 24 504, Sõlmiti 28 uut lepingut, 284 259 223,94 2021. aastal maksti 283 elupaiga 72 mis hõlmas 32 VEP ala €+ vääriselupaiga lepingu eest iga- kaitse- kokku 55,62 hektaril. 3 759,95 aastaste osamaksetena hüvitist 259 lepingud (notaritasud 223,94 € eurot, sealhulgas 2021. ) ** aastal sõlmitud 28 uut VEP lepingut (55,62 ha). 2021. aastal on kehtivate VEP lepingute alune pindala 756,57 ha. Lisaks ühe lepingu osas ei olnud võimalik 2021. a eest makset teha, omanik muutus ning uue omanikuga ei ole EMK kontakti saanud. Erametsa- 25 940 500 Taotluses esitatud andmete 17 239 008 17 toetuse saajale tehti ettemaks omanike alusel plaanitakse nõustada summas 234 120 eurot. Esitatud nõustamise 11 756 metsaomanikku aruannete alusel maksti lisaks välja toetus (toetuse summa on 80 4 888 eurot. Väljamakstud summa eurot ühe nõustatud eest nõustati 2 988 metsaomanikku metsaomaniku kohta). (80 eurot ühe nõustatud metsaomaniku kohta). Aruanded tehtud nõustamiste kohta esitatakse hiljemalt 1.03.2022, nende alusel makstakse toetus välja pärast seda kuupäeva. Metsa 54 2 393 Taotlusi esitati 14 122 ha 26 830 479 Metsa uuendamise toetust maksti 3 uuendamis 851 metsa uuendamise tööde 843 ha metsauuendamise tööde eest e toetus kohta (sh istutamine 3 415 (sh taimede soetamine ja istutamine ha, maapinna 1 670 ha, maapinna ettevalmistamine 6 807 ha ettevalmistamine 1 420 ha ja ja hooldamine 3 899 ha). hooldamine 753 ha). 2021. a detsembris vastuvõetud taotlustele tehakse väljamakse 2022. a. Pärand- 4 9 893 Abikõlblikud olid neli 1 738 Toetati ühe eriotstarbel rajatud kultuuri taotlust summas 9 155 puistu taastamist. säilitamise eurot. toetus Metsa 28 564 322 Toetust küsiti 56 432 ha *** *** 2021. a esitatud metsa inventeeri- inventeeritud metsamaa inventeerimise toetuse taotlustele mise toetus kohta. samal aastal väljamakseid ei tehtud. Toetus makstakse välja 2022. a. Metsa- 19 403 040 Esitati 19 taotlust, nendest 15 195 700 15 metsaühistu toetuse saajale tehti ühistu 4 olid ühistaotlused ettemaks 50% heakskiidetud toetus esindades 25 metsaühistut. summast. Esmakordselt oli Tehtud tööde aruanded esitatakse metsaühistutel võimalus 2022. a jaanuaris ja nende alusel esitada ühistaotlus ühiselt tehakse toetuse väljamaksed 2022. koos kuni nelja a. metsaühistuga. Heaks kiideti 16 taotlust, milles on esindatud 17 metsaühistud. Heakskiidetud summa eest plaanitakse teha korraldada metsamajanduslikke töid, korraldada rühmanõustamisi ning koolimetsa projekte ja kasutada raha ühistu tegevuses. Metsamaa 54 284 506 Esitatud taotluste alusel 1 2 491 Toetuse abil uuendati 1149 m ja paranduse sooviti uuendada 25 km rajati 300 m voolunõva. toetus eesvoolu ja 125 km kuivenduskraave. Sooviti Tööde tegemiseks on aega üks aasta rajada 7 km voolunõvasid alates otsuse tegemisest. Enamik ja asendada 227 m truupe. toetusest makstakse välja 2022. ja 2023. aastal. Üraskikahj 37 44 920 Toetust taotleti 29 29 819 Toetuse abil kasutati püünispuid 26 ustuste püünispuude kasutamiseks katastriüksusel, likvideeriti ennetamise 29 katastriüksusel, tormikahjustus 12 katastriüksusel toetus tormikahjustuste ning soetati ja paigaldati 272 likvideerimiseks 29 feromoonpüüniste komplekti. katastriüksusel ning 398 feromoonpüüniste komplekti soetamiseks ja kasutamiseks. * 2021. aasta metsa uuendamise teise vooru ning metsa inventeerimise toetus makstakse välja 2022. aastal. Samuti menetletakse ja makstakse toetust välja 2022. aastal metsaühistu toetuse, erametsaomanike nõustamistoetuse ja metsamaaparandustööde toetuse aruannete alusel. ** VEP lepingute sõlmimisega kaasnevad kulud Tabel 3. Siseriiklikud 2020. a taotlused, mille kohta on toetus välja makstud 2021. a. MAKSTUD 2021 Makstud 2020. a vastuvõetud taotlused, Taotlu summa Sisuline kirjeldus või tegevuste maht mis on makstud 2021. a ste arv (€) Väljamakstud summa eest sai nõustatud 1 722 Erametsaomanike metsaomanikku (80 eurot ühe nõustatud nõustamistoetus (2020 vooru 19 137 742 metsaomaniku kohta). taotlused) Ettemaks 50% heakskiidetud summast ja osa summast aruannete alusel maksti välja 2020. a. Metsa uuendamise töid tehti 4 676 hektaril (sh taimede soetamine ja istutamine 812 ha, maapinna Metsa uuendamise toetus 27 636 557 ettevalmistamine 1349 ha ja metsauuenduse hooldamine 2516 ha). SiseriiMetsa inventeerimise toetus 27 149 909 Toetati 18 730 ha metsamaa inventeerimist. Kõikide 2020. a esitatud taotluste kohta esitati Pärandkultuuri säilitamise toetus 0 0 aruanded ja tehti toetuse väljamaksed 2020. a. Toetati 42 õppepäeva korraldamist, millest võttis osa 976 metsaomanikku. 20 metsaühistut korraldas metsamajanduslikke töid 1 361 metsaomanikule kuuluval 7075 hektaril metsamaal. 11 metsaühistut Metsaühistu toetus 22 223 654 korraldas noortele metsandusalaseid üritusi, millest võttis osa 1 105 õpilast ning Pala Põhikooli 1.-9. klass. Kõik metsaühistud kasutasid tegevustoetust metsaühistu tegevuskulude katmiseks. Toetuse abil korraldati 12 metsaomanikul 2 121 ha metsamaa sertifitseerimine. Metsa sertifitseerimise toetus 6 40 964 Ettemaks 50% heakskiidetud summast maksti välja 2020. a. Metsamaaparandustöödega uuendati 20 km eesvoolu Metsamaaparanduse toetus* 51 208 735 ja 93 km kuivenduskraave, rajati 4 km voolunõvasid ja asendati 306 m truupe. *sisaldab 2019. a taotlusvoorust 4 taotluse väljamakseid summas 7577 eurot. 5.1.2. Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse (MAK 2014-2020 meede 8) (edaspidi: metsameede) taotluste vastuvõtmine toimus ajavahemikul 22.09 – 6.10.2021. Selle metsameetme vooru eelarve oli 1,913 mln eurot. 2021.a. taotlusvoorus esitati 302 taotlust kogusummas 2 123 436 eurot. Esitatud taotluste osas tehakse taotluste rahuldamise otsused hiljemalt 25.02.2022. 2021. aastal esitati eelnevate metsameetme voorude osas kokku 203 maksetaotlust kogusummas 701 272 eurot. 2021. a maksti metsameetme toetust 881 353 eurot (sh on 2020. a esitatud maksetaotluste alusel makstud summad). Tabel 4. Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse taotlused aastatel 2015-2021 Taotlusvoor Esitatud taotluste arv Taotletud toetuse summa (tk) 2015 581 1 882 806 2016 447 1 483 152 2017 498 2 719 268 2018 390 1 617 516 2019 369 1 676 989 2020 383 2 178 385 2021 302 2 123 436 5.1.3. Natura 2000 toetus erametsamaale Natura 2000 erametsamaa toetuse (MAK 2014-2020 meede 12.2) taotlusi võeti vastu 04. – 22.04.2021 ning hilinenult 23.04 – 17.05.2021. Meetme eelarve oli 5 miljonit eurot. Kokku esitati 4911 taotlust kogusummas 4 995 849 eurot. Toetust taotleti 49 879 hektarile piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuvale erametsamaale ning 18 210 hektarile Natura 2000 alal ja väljaspool seda sihtkaitsevööndis asuvale erametsamaale. Selle vooru taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused teeb EMK hiljemalt 30.04.2022. Toetuse maksab välja PRIA hiljemalt 30.06.2022. Tabel 5. Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendamine aastatel 2015-2021 Taotlu Esitatud Taotletud Taotletud Toetust Toetust Toetust Määratud svoor taotluste arv pindala pindala saanud saanud saanud toetuse (tk) sihtkaitse- piirangu- taotluste arv pindala pindala summa(€) vööndis (ha) vööndis (ha) (tk) sihtkaitse- piirangu- vööndis (ha) vööndis (ha) 2015 4 788 10 993 48 524 4 651 10 697 47 286 3 984 474 2016 4 634 11 058 49 073 4 538 10 535 47 928 4 019 329 2017 5 237 15 730 50 612 5 110 15 202 49 144 4 305 958 2018 5 013 16 008 50 201 4 883 15 588 48 538 4 311 520 2019 5 035 16 610 50 702 4 931 16 308 49 430 4 381 806 2020 4 935 17 280 50 534 4 823 16 866 49 014 4 382 886 2021 4 911 18 210 49 879 - - - - 5.2. Toetuste kasutamise kohapealsed kontrollid 5.2.1. Siseriiklike toetusmeetmete kohapealne kontroll Siseriiklike toetusmeetmete kohapealsed kontrollkäigud 2021. aastal hõlmasid järgmiseid tegevusi: Kokku kontrolliti siseriiklike toetuste sihipärast kasutamist ja sellega kaasnevate nõuete täitmist 23 taotluse 988 taotlusobjekti (metsaeraldis, kraav vms) osas. Metsa uuendamise toetuse osas kontrolliti 13 taotluse 915 taotlusobjekti, mille pindala kokku moodustas 987,17 ha. Metsamaaparanduse 4 taotluse raames kontrolliti 47 objekti (kraav, voolunõva, truup jne), üraskikahjustuse ennetamise toetuse raames kontrolliti 2 taotlejat (tormikahjustuse likvideerimine 5 ja püünispuude kasutamist 1 juhul), erametsaomanike nõustamise toetuse raames kontrolliti 2 taotlejat (metsaühistut) ning metsaühistu toetuse osas 2 taotlejat. Kohapealsete kontrollide teostamise aluseks oli 7 kontrollvalimit (metsa uuendamise kolm vooru, metsamaaparanduse üks voor, metsaühistu toetuse üks voor, üraskikahjustuse ennetamise üks voor ja nõustamis toetuse üks voor) arvestusega, et valim hõlmaks vähemalt 5% taotlusvooru taotluste arvust. Toetuste üksuse sisendi alusel (käsitsi valim) teostati kohapealne kontroll 9 juhul metsa uuendamise taotluste osas. Puudusi fikseeriti 9 taotluse kontrollimisel (6 metsa uuendamise-, 1 metsa maaparanduse- ja 2 erametsaomanike nõustamistoetuse osas). Metsa uuendamise taotluste puuduseks oli tööde teostamine väiksemal pindalal kui taotluses märgitud (7 eraldist) ja tööde tegemata jätmine (19 eraldist pindalaga ca 15,4 ha). Metsamaaparanduse taotluse puhul olid tööd osaliselt tegemata (1 kraav ja 13 voolunõva rajamata). Nõustamistoetuse puuduseks olid juhud, kus nõustamine oli teostamata (6-l juhul) või oli toimunud nõustamine näidatust varajasemal ajaperioodil (ühel juhul). Rahaliselt mõõdetuna kontrolliti kohapeal taotlusi, mille toetuse otsusega rahuldatud summa oli ca 703 936 eurot. Kohapealses kontrollis ja samade taotluste erinevate kontrollide (loodud taotluskihi kaardipõhine kattumiste kontroll varasemate voorudega) tulemusel määratud toetuse summade vähendamised või tagasinõuded olid kokku ca 5 618 eurot. 5.2.2. Metsameetme kohapealne kontroll Metsameetme (MAK 2014-2020 meede 8) kohapealsed kontrollkäigud 2021. aastal hõlmasid järgmiseid tulemusi: Järelkontrolli valimi alusel kontrolliti 22 toetuse taotlejat (504 toetuse objekti, kontrollitud pindala 610 ha). Puuduseid avastati nelja taotluse osas (muutused omandisuhetes). Võrdluseks: 2020. aastal kontrolliti järelkontrolli valimi alusel 20 taotlejat (329 toetuse objekti, kontrollitud pindala 468 ha). Puuduseid tuvastati kahe taotluse osas. Eelkontrollis kontrolliti toetuste üksuse sisendi (käsitsi valim) alusel 8 toetuse taotlejat (48 toetuse objekti, kontrollitud pindala 46 ha). Puuduseid ei tuvastatud. Võrdluseks: 2020. aastal kontrolliti eelkontrolli käigus 4 taotlejat (12 toetuse objekti, kontrollitud pindala 11 ha). Puuduseid tuvastati ühe taotluse osas. Investeeringukontrolli paikvaatlus toimub jooksvalt pärast maksetaotluse esitamist. 2021. aastal viidi läbi investeeringu teostamise kontrollkäike 243 taotluse osas, kontrolliti 4 501 toetuse objekti ja kontrollitud pindala oli 5520 ha. Puuduseid tuvastati 40 taotluse osas. Peamised esinenud puudused olid: 1) kohapeal kindlaksmääratud tehtud tööde pindala ei vasta taotluses näidatud pindalale; 2) taotluses näidatud töö on osaliselt/tervikuna tegemata;3) tehtud töö ei vasta toetuse määruse nõuetele; 4) eksitud on tööde asukohaga. Võrdluseks: 2020. aastal viidi läbi investeeringukontrolli paikvaatlusi 330 taotluse osas (6352 toetuse objekti, kontrollitud pindala 7708 ha, puuduseid tuvastati 40 taotluse osas). Kohapealse kontrolli valimi alusel kontrolliti 22 taotlejat (352 toetuse objekti, kontrollitud pindala 442 ha). Puuduseid tuvastati 3 taotluse osas. Peamised esinenud puudused: kohapeal kindlaksmääratud tehtud tööde pindala ei vasta taotluses näidatud pindalale ja taotluses näidatud töö on osaliselt/tervikuna tegemata. Võrdluseks: 2020. aastal viidi läbi kohapealse kontrolli kontrollkäike 66 taotluse osas (1079 toetuse objekti, kontrollitud pindala 1462 ha) Puuduseid tuvastati 10 taotluse osas). Metsameetme erinevate kohapealsete kontrollide tulemusena vähendati maksetaotlustega taotlejate poolt esitatud toetuse summat ca 16 088 euro võrra ning lisaks määrati pindala vähendamise trahve ca 5 113 euro ulatuses (rakendatakse juhtudel, kui ei ole välistatud taotleja süü tegelikult tehtud töödest suurema pindala/summa esitamisel maksetaotluses). 5.2.3. Natura 2000 toetus erametsamaale kohapealne kontroll Natura 2000 toetus erametsamaale (MAK 2014-2020 meede 12.2) 2021. aastal vastuvõetud taotlustest oli kohapealses kontrollis 182 taotlust 708 metsaala kindlaksmääratud pindalaga kokku 3 765 ha. Kohapeal kontrolliti ca 3,8% toetuse taotlejatest, kellele kuulub ca 5,5% taotletud pindalast. Märgime siinkohal, et kontrollivalimit vähendati seoses Covid-19 pandeemiaga. Võrdluseks: Natura 2000 toetuse 2020. aastal vastuvõetud taotlustest oli kohapealses kontrollis 291 taotluse 1061 metsaala kindlaksmääratud pindalaga kokku 4 796 ha. 2021. aasta kontrolli tulemusena tuvastatud peamised rikkumised hõlmasid: 1) toetusõigusliku metsaala pindalad oli esitatud suuremana 26 taotluse 45 metsaala osas; 2) ühe või mitme metsaala piiripunkte ei olnud võimalik tuvastada 26 taotluse 38 metsaala osas (tuvastamata katastriüksuse piirimärkidega ühtivad metsaala piiripunktid). Kasutusel olevate leevendavate asjaolude arvestamise tõttu määratakse tuvastamata piirimärkide eest vähendamisi 22 taotluse osas; 3) metsaala pindala oli alla 0,3 ha (määruse nõue >0,3 ha) oli 4 taotluse 4 metsaala osas; 4) üle 4 meetri laiuseid teid, kraave või muid lagedaid alasid, mis pole toetusõiguslikud, polnud taotletud metsaalast välja arvatud, mistõttu vormistati kontrolli tulemusena 32 jagatud metsaala (üldjuhul kaasneb sellega ka mõningane toetusõigusliku pindala vähenemine). Rahaliselt mõõdetuna kontrolliti kohapeal metsaalade pindala, mille eest makstav toetus (taotletud pindala alusel) oli 238 278 eurot. Kohapealse kontrollide töö tulemusena määratavad toetuse vähendamised olid 793 eurot pindala vähenemise tõttu (koos pindala sanktsioonidega) ja 369 eurot tuvastamata piirimärkide eest arvestatava vähendamise tõttu. 5.3. Erametsandussektorile suunatud arendustegevused 5.3.1. Väliskoostöö projektid Baltic ForBio EMK osales partnerina Baltic ForBio projektis (kestus oktoober 2017 – märts 2021), mille eesmärgiks on suurendada Läänemere-äärsetes riikides puidu kasutust taastuvenergia allikana. COVID-19 pandeemia tõttu pikendati projekti poole aasta võrra, seega lõppes projekt 2020.a. septembri asemel 2021.a. märtsis. 2021. aasta põhiliseks tegevuses projektis oli koostada viimane vahearuanne projektis tehtud kulutuste kohta. Kõik planeeritud tegevused said projekti jooksul tehtud kontrollis heakskiidu, seega võib projekti eesmärgid lugeda täidetuks. Net4Forest EMK osales partnerina 2018.a. septembris käivitunud Erasmus+ rahvusvahelises projektis Net4Forest, mille eesmärk on koolitada metsandusnõustajaid ning metsaomanikke, et anda neile teadmisi metsade tulusama majandamise kohta. Projekti raames valmis ka ülevaade metsatulekahjudest Eestis. . 2021. aasta kevadel planeeriti sõita metsanduslikule õppereisile Katalooniasse, kuid koroonaleviku tõttu toimus e-õppereis virtuaalselt Zoom keskkonnas. Samal põhjusel korraldas EMK projekti raames 2021. aasta septembris virtuaalselt ka Eesti metsandusliku õppereisi. Projekti raames valmis 2021. aasta jooksul lisaks juhendmaterjal drooni ja miniharvesteri kasutamise kohta metsanduses ning filmiti kaks õppevideot, kus jagatakse näpunäiteid, kuidas metsanduses drooni ja miniharvesteri kasutada. Kõik projektiväljundid on leitavad erametsaportaalist https://www.eramets.ee/net4forest/ 2021. aastal augustis korraldati kahepäevane metsaühistute seminar - Net4Forest teavitusüritus, kus tutvustasime projekti tulemusi. Projekt lõppes 2021.a. Nordplus FOREXT võrgustiku Põhja-Euroopa riigid koostasid eduka projektitaotluse Nordplus programmi, mille eesmärgiks on rakendada e-õppe meetodeid metsanduskonsulentide koolitamisel. Igal projektis osaleval partnerriigil on ülesanne teha ülevaade enda riigis rakendatava metsandusalase e-õppe kohta. Projekti tulemusi plaaniti tutvustada 2021.a. sügisel Norras, kuid koroonaepideemia tõttu jäeti üritus ära. Projekti lõpptähtaega pikendati 2022. aastani. FOREXT projektid 2021.a. sügisel toimus virtuaalselt FOREXT võrgustiku aastakoosolek, kus muuhulgas arutati uusi projektiideid. EMK osaleb kahes uues projektiinitsiatiivis. FOREXT võrgustiku poolt esitati COST (Euroopa teaduse ja tehnoloogia valdkonna koostöö) programmi projektitaotlus. Rahastamisotsus selgub 2022. a mais. LIFE-IP ForEst&FarmLand projekt EMK osaleb partnerina Keskkonnaministeeriumi juhitud projektis LIFE-IP ForEst&FarmLand „Adaptive community based management of forest and farming landscapes to improve the conservation status of Natura 2000 habitats and species“. Projekt käivitus 01.01.2020 ja kestab 10 aastat. Projekti peamisteks eesmärkideks on: parendada Natura 2000 erametsa toetust ja luua üks uus erametsatoetus, kus metsaomanik teeb looduskaitselist tegevust oma metsas ja saab selle eest toetust. EMK viib ellu tegevused koostöös Eesti Erametsaliiduga : Natura 2000 toetuse uuendamine ja aktiivsete metsameetmete välja töötamine kaitsealade seisundi parandamiseks. 2021. aastal alguses koostati tegevuskavad Natura erametsa hüvitise andmise parendamise ja aktiivsete meetmete loomise jaoks. Esimeseks sisuliseks tegevuseks oli läbi viia Natura erametsaomanike seas lühike rahuloluküsitlus seoses Natura metsa toetusega. 2021. a maikuus korraldati Asko Lõhmuse juhtimisel mõttetalgud, kus koguti ideid, milliseid aktiivset looduskaitset edendavaid võtteid tasuks Eestis toetada. Esmalt kaardistati aktiivseid, loodushoidu edendavaid ja Eestis kohaseid tegevusi ning pärast kaardistatud materjali korrastamist valmis nimekiri 20 võttestikust. Kraavide sulgemine tervikmärgalaks, istutamise abil puistu mitmekesistamine, raietega maastikumosaiigi tekitamine, põlendike hoidmine ning ülevaate parandamine oma metsa loodusväärtustest on vaid veerandik mõttetalgutel sündinud ideedest. Hiljemalt 2022.a. sügisel on plaanis kogutud ideede hulgast välja valida need, millega erametsameetme töörühmas edasi minna. 5.3.2. Info vahendamine erametsandussektorile EMK kommunikatsioonialast tegevust on korraldatud tihedas koostöös teiste metsandusvaldkonna organisatsioonidega. 2017. a. said alguse igakuised kokkusaamised, et omavahelist ja sektoriülest kommunikatsiooni parandada. 2021. aastal toimus kampaania „Müü metsa targalt“, mille raames oli meedias kaks videoklippi põhisõnumiga „Ära müü oma metsa esimesele küsijale“. Kampaania suunas inimesed info ja abi saamiseks kohalikesse metsaühistutesse ja EMK kampaanialehele: https://www.eramets.ee/targadtehingud/ 2021. aasta kevadel ilmus trükis ja lühikesed videoklipid segametsade kasvatamise teemal. Nendega anti ülevaade sellest, mida pidada silmas, kui metsaomanik soovib oma metsa mitmekesisemaks muuta. 2021. aasta sügisel ilmus Metsaomaniku maksuteatmik 2021. Teatmiku eesmärk oli koondada info värskeimate maksumuudatuste, eriti 2020. aastal jõustunud metsa müügil rakendatava tulumaksuvabastuse osas. Üleriigilistes ajalehtedes ja digitaalsetes kanalites teavitati aasta jooksul erinevaid toetusvoorude tulemusi ja taotluste vastuvõtu voorusid. Koroonapandeemia tõttu oli 2021.a. füüsiliste ürituste läbi viimise võimalus piiratud – ära jäi näiteks Maamess, kus EMK on traditsiooniliselt osalenud. Siiski viidi läbi parimate metsamajandajate konkurss ja kogu pere metsapäev Pärnus, kus osales mitu tuhat inimest. EMK edastas sõnumeid olulisemate infokanalite kaudu: e-kirjade listid, erametsaportaal ja sotsiaalmeedia kanalid. Erametsaportaali www.eramets.ee on hoitud aktuaalse, erametsanduse jaoks kogu olulist informatsiooni koondava teabekeskkonnana. EMK tegemisi kajastati pidevalt ka sotsiaalmeedias, peamiselt EMK Facebooki lehel, mille jälgijate arv on pidevalt kasvanud ja on tänaseks juba üle 3000. 2021.a. jätkus õppelehe Sinu Mets välja andmine koostöös ajalehega Postimees. Ilmus neli õppelehe numbrit – aprillis, juunis, septembris ja detsembris. Sinu Metsa väljaandmine jätkub ka 2022.a. 2021.a. lõpus küsiti erametsanduse tugisüsteemi osalistelt tagasisidet rahulolu kohta EMK teenustega. Küsitlusele vastas 19 inimest, selgus, et üldine rahulolu EMK teenuste ja tegevusega on jätkuvalt kõrge. 5.3.3. Erametsanduse tugisüsteemi arendamine 2021.a. korraldati erametsanduse tugisüsteemi võtmeisikutele (metsaühistute juhid, konsulendid) kokku kaheksa koolitust või seminari, osalejaid oli kokku 585. Tulenevalt kehtivatest piirangutest korraldati kaheksast üritusest kuus interneti vahendusel. Veebruaris toimus veebis Zoom keskkonna vahendusel 2021.a. siseriiklike toetuste määruse muudatuse tutvustamine metsaühistute võtmeisikutele. Määruse muudatuste käigus muutusid enim metsaühistu toetuse ja nõustamistoetuse taotlemise põhimõtted. Kutsuti ellu 3.a. taotlemise kvalifitseerimise eelmenetlus. Ühistutele seati fikseeritud väärtused, mis nad peavad toetuse saamiseks täitma, sest senine tulemusmõõdikute süsteem ei taganud jätkusuutlikkuse hindamist. Kvalifitseerimise süsteem võimaldab ühistutel oma arenguid pikaajalisemalt planeerida ja annab pikema kindluse riigipoolse toetuse saamise osas. Lisaks kutsuti ellu ühistaotluse esitamise võimalus. Konsulentidele ja metsaühistute juhtidele korraldatud koolitustel olid peamisteks käsitletavateks teemadeks avalikkuse kaasamine, uued metsandustarkvarad, vääriselupaigad ning nende kaitseks lepingute sõlmimine, ülevaade metsaomaniku maksukäitumisest ning metsakasvatuslikud teemad. Koolituste ja seminaride korraldamisega jätkatakse ka 2022.a. 6. Tegevussuunad 2022.a. Arvestades, et EMK nõukogu pikendas Erametsakeskuse arengukava kehtimist kuni 2022.a. lõpuni, juhindub EMK edaspidigi nimetatud arengukava sihtidest. Uute eesmärkidena on määratletud, et 2022.a. lõpuks peab metsaühistute liikmete arv jõudma 17 000 metsaomanikuni ning ühistute liikmete omandis olev metsamaa pindala jõudma tasemeni 620 000 ha. Jätkuvalt peab arengukava tähtsaks metsakasvatustööde (metsauuendamine, hooldusraied) teostamist. Nii jätkab EMK metsaühistute kui metsaomanike koondatud organisatsioonide arendamist ning metsaomanike teadlikkuse kasvu tõstmist metsa majandamise vajalikkusest. 2022.a. tegevuseesmärgid kinnitas nõukogu 27.01.2022 koosolekul (vt tabel 6). Tabel 6. 2022 tegevuseesmärgid Eesmärk Mõõdikud 31.12.2022 Liikmete arv ühistutes 17 000 Ühistute kasv Ühistu liikmete metsamaa pindala 620 000 Metsauuendamine Ühistu liikmetele kuuluva uuendatud ühistutes metsamaa pindala 7 000* Hooldusraie ühistutes Ühistu liikmetele kuuluva hooldatud (VA ja HR) metsamaa pindala 10 000 EMK tööga rahulolu Rahulolu erametsanduse tugisüsteemi tegevusega kõrge rahulolu EMK tegevuskulud Toetuste menetluseks kasutatud raha suhe menetletud toetuste rahalisse mahtu mitte üle 10% Erieesmärk 2021 Füüsiliste isikute vähem vähemalt Langus 5% võrreldes viie viimase aasta 5% metsamaa müügi keskmisega (ha) pidurdumine *füüsilised isikud (sh FIE) 2022.a. alustati EMK ja KIK ühendamise ettevalmistamist, et tagada KIK võimekus ja akrediteerimistingimuste täitmine 2023.a. Selleks luuakse asutuste vahelised töögrupid, et tagada protseduuride ja infosüsteemide ühendamine. Ühendatavaks asutuseks on KIK ja ühendatavaks EMK, mille tõttu EMK tegevus lõppeb. 2022.a. eraldise lepinguga suureneb EMK eraldis uue toetusmeetme: väljaspool Natura 2000 asuvate erametsaalade piirangute hüvitamise toetuse administreerimiseks. Toetuse eesmärgiks on kompenseerida looduskaitseliste piirangute järgimist väljaspool Natura 2000 võrgustikku metsaaladel. 2022.a. on planeeritud eelarves suurendada investeeringuid EMKIS e-PRIA platvormile ülemineku töödeks. 2022.a. jätkub ka metsaomanike juriidiline ja maksualane nõustamine telefoni teel. SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 726 085 562 734 2 Nõuded ja ettemaksed 499 580 431 366 3 Kokku käibevarad 1 225 665 994 100 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 18 109 42 846 5 Immateriaalsed põhivarad 171 600 203 745 6 Kokku põhivarad 189 709 246 591 Kokku varad 1 415 374 1 240 691 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 182 986 141 558 8 Eraldised 17 024 17 024 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 46 336 Kokku lühiajalised kohustised 200 010 204 918 Kokku kohustised 200 010 204 918 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 11 464 11 464 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 024 309 2 163 427 Aruandeaasta tulem 179 591 -1 139 118 Kokku netovara 1 215 364 1 035 773 Kokku kohustised ja netovara 1 415 374 1 240 691 31 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 4 212 173 3 518 868 10 Tulu ettevõtlusest 304 310 0 Kokku tulud 4 516 483 3 518 868 Kulud Jagatud annetused ja toetused -2 817 572 -2 952 678 11 Mitmesugused tegevuskulud -346 953 -454 212 16 Tööjõukulud -1 009 677 -1 073 434 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -98 549 -86 466 Muud kulud -64 141 -91 196 13 Kokku kulud -4 336 892 -4 657 986 Põhitegevuse tulem 179 591 -1 139 118 Aruandeaasta tulem 179 591 -1 139 118 32 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 179 591 -1 139 118 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 56 882 86 467 Kokku korrigeerimised 56 882 86 467 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -68 213 286 375 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -47 531 -527 439 Kokku rahavood põhitegevusest 120 729 -1 293 715 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 42 622 -101 301 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest 42 622 -101 301 Kokku rahavood 163 351 -1 395 016 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 562 734 1 957 750 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 163 351 -1 395 016 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 726 085 562 734 2 33 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2019 11 464 2 163 427 2 174 891 Aruandeaasta tulem -1 139 118 -1 139 118 31.12.2020 11 464 1 024 309 1 035 773 Aruandeaasta tulem 179 591 179 591 31.12.2021 11 464 1 203 900 1 215 364 34 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused SA Erametsakeskus 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Sihtasutuse iseloomu tõttu on kasutatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas toodud põhimõtteid ja juhendeid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangakontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumus (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (saamata sihtfinantseerimine ja muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Alates 01.01.2017 on vastavalt "Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile" põhivara piirmääraks 5000 eur. Erandina võib põhivara võtta arvele kogumina, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta). Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda. Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse (käibemaks) ja lõive. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes eeldatavatest kasulikest eluigadest. Maad ei amortiseerita. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes järgmistest eeldatavatest kasulikest eluigadest. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 EUR 35 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle sihtasutusele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse kas juhtkonna või teiste ekspertide hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Kuna eraldiste mõõtmine tugineb hinnangutel, mis ei pruugi alati täpseiks osutuda, on oluline nende kajastamine ja avalikustamine aruannetes muudest kohustistest eraldi. Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustis, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul kui selle realiseerimise tõenäosus on suurem kui 50% (st. realiseerumine on tõenäolisem kui mitterealiseerumine). Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustis avalikustatakse lisades tingimusliku kohustisena. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Sihtfinantseerimine jaotatakse üldpõhimõtete järgi kolmeks: a) Sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus). b) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad saajad tuluna põhivara soetamise perioodis. Andjad kajastavad toetust kuluna sel momendil, kui toetuse saaja teeb kulud või soetab põhivara, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud. c) Tegevustoetused (varem nimetati neid mittesihtotstarbelised toetused). Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses "Avaliku sektori finantsaruandluse juhendi" paragrahviga 25 lõige 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustisi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustiste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010). Alates 31.12.2015 kajastatakse kõik seni bilansis arvestatud tegevustoetustega seotud nõuded ja kohustised tuluna või kuluna kontodel 352100 või 452100. Toetus eristatakse lähtudes sellest, kas toetus antakse konkreetse projekti tarbeks või üldise tegevustoetusena. Sihtfinantseerimise mõiste täpsustatakse projektipõhise finantseerimisena, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Ettemakstud toetused kajastatakse vahendaja raamatupidamises ettemaksetena kuni toetuse saaja on esitanud saadud toetuse kulutamise kohta kuluaruande. Toetuse andja kajastab selliseid toetusi pärast kuluaruande saamist vahendajalt ja sel hetkel kajastab vahendaja seda tuluna. Ettemakstud toetust ei kajastata otsuse tegemisel vahendaja raamatupidamises, vaid alles reaalselt raha väljamaksmisel toetuse saajale. Kui sihtfinantseerimiseks saadud rahalised vahendid laekuvad, kajastatakse seda kuni tulu ja kulu kajastamise perioodi saabumiseni saadud 36 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne ettemaksena. Kui toetuse andja aktsepteerib aruande tehtud kulutuste osas, kajastatakse see toetuse saaja kulutuste tegemisega samas perioodis tulu toetuse andjalt ja kulu toetuse saajale ning võtab arvele kas nõude toetuse andja vastu või vähendab toetuse andjalt saadud ettemakset ja võtab arvele kohustise toetuse saaja ees või vähendab toetuse saajale antud ettemakset. Kui vahendaja vastutab toetuse andja ees saaja-poolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, võtab ta lepingu rikkumise selgumisel arvele tagasinõude toetuse saaja vastu ja tagasimaksekohustise toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ning antud toetuste kulu. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Seotud osapooled SA Erametsakeskuse seotud osapoolteks on loetud: – sihtasutuse tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse alates 01.01.2015 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Erametsakeskus sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud üldeeskirja muutustest (§49). Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmuseid pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Arvelduskontod 726 085 562 734 Kokku raha 726 085 562 734 37 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 7 240 7 240 Ostjatelt laekumata 7 240 7 240 arved Maksude ettemaksed ja 63 566 63 566 4 tagasinõuded Ettemakstud toetused 426 114 426 114 Saamata sihtfinantseerimine 2 493 2 493 15 Saamata seadusandlusest 167 167 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 499 580 499 580 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 3 849 3 849 Ostjatelt laekumata 3 849 3 849 arved Maksude ettemaksed ja 68 260 68 260 4 tagasinõuded Ettemakstud toetused 284 619 284 619 Sihtfinantseerimise 19 299 19 299 tagasinõuded Saamata sihtfinantseerimine 54 791 54 791 15 Saamata seadusandlusest 548 548 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 431 366 431 366 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 25 874 27 003 Erisoodustuse tulumaks 695 680 Sotsiaalmaks 34 347 36 668 Kohustuslik kogumispension 1 319 1 755 Töötuskindlustusmaksed 2 198 2 402 Ettemaksukonto jääk 63 566 68 260 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 63 566 64 433 68 260 68 508 vt. ka lisa 3 38 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja seadmed 31.12.2019 Soetusmaksumus 132 092 132 092 Akumuleeritud kulum -64 509 -64 509 Jääkmaksumus 67 583 67 583 Amortisatsioonikulu -24 737 -24 737 31.12.2020 Soetusmaksumus 132 092 132 092 Akumuleeritud kulum -89 246 -89 246 Jääkmaksumus 42 846 42 846 Amortisatsioonikulu -24 737 -24 737 31.12.2021 Soetusmaksumus 132 092 132 092 Akumuleeritud kulum -113 983 -113 983 Jääkmaksumus 18 109 18 109 39 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2019 Soetusmaksumus 1 912 023 1 912 023 Akumuleeritud kulum -1 747 849 -1 747 849 Jääkmaksumus 164 174 164 174 Ostud ja parendused 101 301 101 301 Amortisatsioonikulu -61 730 -61 730 31.12.2020 Soetusmaksumus 2 013 323 2 013 323 Akumuleeritud kulum -1 809 578 -1 809 578 Jääkmaksumus 203 745 203 745 Ostud ja parendused 41 667 41 667 Amortisatsioonikulu -73 812 -73 812 31.12.2021 Soetusmaksumus 2 054 990 2 054 990 Akumuleeritud kulum -1 883 390 -1 883 390 Jääkmaksumus 171 600 171 600 Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2021 2020 Kasutusrendikulu 69 384 32 869 40 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 67 750 67 750 Võlad töövõtjatele 2 321 2 321 Maksuvõlad 64 433 64 433 4 Muud võlad 34 066 34 066 Muud viitvõlad 34 066 34 066 Saadud ettemaksed 14 416 14 416 15 Kokku võlad ja ettemaksed 182 986 182 986 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 32 622 32 622 Maksuvõlad 68 508 68 508 4 Muud võlad 40 428 40 428 Muud viitvõlad 40 428 40 428 Kokku võlad ja ettemaksed 141 558 141 558 Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2021 seisuga oli Tallinna Halduskohtus menetlemisel kolm kaebust: 1. Pärnumaa Metsaomanike Selts kaebus 2021.a. metsaühistu toetuse saamiseks (haldusasi nr 3-21-1379). Toetuse otsusega jäeti tema taotlus kvalifitseerimata, kuna tal polnud tähtaegselt esitatud majandusaasta aruannet. Ta soovib otsuse tühistamist ja toetuse maksmist. Toetuse summa nõuet pole, sest taotlus on toetuse suuruse osas lõpuni menetlemata. KOHTUOTSUS 13.01.2022, millega rahuldati Pärnumaa MOS kaebus ja mõisteti EMKlt välja õigusabikulud summas 1425 eurot. Hetkel kaalume kohtuotsuse edasikaebamist. 2. Eesti Metsaühistu kaebus nõustamistoetuse tagasimakse otsuse tühistamiseks (haldusasja nr 3-21-2249). Eesti Metsaühistult nõuti tagasi ettemaksuna tasutud 7 206,92 eurot. Hetkel vaidlus pooleli kaebuse esitamise tähtaja üle ja esialgse õiguskaitse taotluse üle. Kohtumenetlus seisab. 3. Siina Heinmaa kaebus kohtus Natura 2000 toetus erametsamaale saamiseks, kuna võüõrandas toetuskõlbliku maa kohustuseaasta 15.detsembril. Tegemist õigusaktide põhiseaduse nõuetele vastavuse kaebusega. Kohtuotsuse tegemise aeg 20.06.22. Toetussumma 138,60 eur. Nimetatud halduskohtumenetlustes pole esitatud sihtasutusele rahalisi nõudeid (v.a vaid Pärnumaa MOS osas summas 1425 eurot ), mistõttu olen seisukohal, et nimetatud kohtuasjad ei oma olulist mõju sihtasutuse tegevusele. 41 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes) 2021 2020 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 923 852 647 905 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 50 000 121 561 Tegevustoetus 1 211 256 2 380 000 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 27 065 369 402 Kokku annetused ja toetused 4 212 173 3 518 868 Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2021 2020 Erametsaomanike nõustamise toetus 267 958 394 037 Metsaühistute toetus 365 584 363 005 Metsamajandamiskavade koostamise toetus 149 909 251 172 Metsa uuendamise toetus 1 464 956 1 324 453 Pärandkultuuri säilitamise toetus 738 11 426 Metsaparandustoetus 211 226 245 474 Metsa sertifitseerimistoetus 68 158 161 800 Vääriselupaiga kaitse toetus 259 224 201 311 Üraskikahjude ennetamise toetus 29 819 0 Kokku jagatud annetused ja toetused 2 817 572 2 952 678 Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 710 889 753 557 Sotsiaalmaksud 236 956 251 092 Erisoodustused 35 547 38 933 Erisoodustuste maksud 26 285 29 852 Kokku tööjõukulud 1 009 677 1 073 434 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 29 30 Nõukogude ja juhatuse liikmed 1 Juhid 4 Tippspetsialistid 11,74 Keskastme spetsialistid 12,91 Nooremspetsialistid 0,04 42 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Muud kulud (eurodes) 2021 2020 Trahvid, viivised ja hüvitised 6 0 Käibemaks 64 030 90 718 Ettevõtte tulumaks 0 478 Riigilõivud 14 0 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest muudest nõuetest 91 0 Kokku muud kulud 64 141 91 196 Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 80 917 68 290 Lisa 15 Sihtfinantseerimine SA Erametsakeskus on saanud sihtfinantseerimise korras: 2021 2020 Lisa nr Sihtfinantseerimine vahendamiseks Kasutamata sihtfinantseerimise jääk perioodi alguses -8 455 0 Saadud sihtfinantseerimist kokku 57 405 542 597 s.h. KIK 0 200 990 s.h. PRIA 0 303 791 s.h.MUUD 57 405 37 816 Kajastatud sihtfinantseerimise tuluna 27 065 1 138 868 10 s.h. KIK 0 774 216 s.h. KKM 16 543 0 s.h. PRIA 0 307 641 s.h.MUUD 10 522 57 011 Sihtfinantseerimise jääk perioodi lõpus 16 910 -8 455 Kasutamata sihtfinantseerimine 14 417 46 336 s.h.KKM 0 9 961 s.h.MUUD 14 417 36 375 Saamata sihtfinantseerimine 2 493 -54 791 3 s.h. KKM 2 493 0 s.h.MUUD 0 -54 791 Tuluna kajastatud toetused kokku 27 065 1 138 868 10 43 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud Kulukirje nimetus 2021 2020 Administreerimiskulud 87 636 62 782 Uurimis- ja arendustööd 43 257 0 Lähetuskulud 876 7 258 Koolituskulud 11 414 6 424 Ruumide majandamiskulud 33 414 31 245 Sõidukite majandamiskulud 56 942 61 400 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 52 837 58 205 Inventari majandamiskulud 1 240 3 104 Meditsiini- ja hügieenitarbed 1 574 0 Info- ja PR teenused 0 102 347 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja 40 256 0 sisustamise kulud Mitmesugused majandamiskulud 17 507 45 427 Tugisüsteemi arendustegevused 0 76 020 Kokku 346 953 454 212 44 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Erametsakeskus SA nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud SA Erametsakeskus (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2021, tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab lehekülgedel 31 kuni 44 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei sisalda raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb ettevõtte likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks: • teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust; • teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 Siim Külasepp Vandeaudiitori number 698 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 17.02.2022 Ülevaade Sihtasutuse Erametsakeskus nõukogu tegevusest 2021. majandusaastal sihtasutuse tegevuse korraldamisel, juhtimisel ja järelevalve teostamisel 1. Üldine info Sihtasutus Erametsakeskus (edaspidi EMK) on Euroopa Liidu Phare-Interreg abiprogrammi raames asutatud eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kanti EMK 14.04.1999. aastal. Vabariigi Valitsuse otsusega 21.12.2006 on EMK asutajaõiguste teostaja Keskkonnaministeerium. EMK eesmärk on tagada säästlikule ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele tugineva jätkusuutliku erametsanduse arendamine, sealhulgas riigi metsapoliitikas, metsanduse arengukavas, metsaseaduses, Eesti maaelu arengukavas ja teistes riiklikes strateegilistes dokumentides ning välisabi programmides sätestatud erametsanduse arengusuundade elluviimine. 2017.a. otsustati asutajaõiguste teostaja poolt muuta SA Erametsakeskus asukohta, viies organisatsiooni kontori Tallinnast Raplasse. Kolimine teostati edukalt juba 2018.a. EMK liitub 01.01.2023 SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Koroonaviiruse pandeemiast tingituna on viimastel aastatel kasutatud tavapärasest oluliselt rohkem kaugtöö võimalusi. EMK tegevus on hoolimata olulisest muudatusest jätkunud tõrgeteta. 2. Nõukogu tegevus EMK nõukogu on varasemalt aastaid olnud neljaliikmeline, kuid alates 27.02.2021 oli 3- liikmeline kuni augustini, mil valiti uus 5-liikmeline nõukogu (sh uus nõukogu esimees). Alates novembrist jätkas nõukogu 6-liikmelisena. Nõukogus on esindatud Keskkonnaministeerium (4 liiget), Rahandusministeerium (1 liige) ja Maaeluministeerium (1 liige). 2.1. Strateegiliste eesmärkide määratlemine ja täitmine SA Erametsakeskus 2021. aasta tegevuse eesmärk oli tagada säästliku ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele tugineva erametsanduse arendamine, sealhulgas seadustes ja riiklikes strateegilistes dokumentides ning välisabi programmides sätestatud erametsanduse arengusuundade elluviimine. Metsanduse arengukavast ning Erametsakeskuse arengukava aastateks 2014 – 2022 tulenevalt oli EMK tegevus keskendunud: 1) toetuste administreerimise korraldamisele; 2) erametsanduse tugisüsteemi arendamisele. EMK arengukavas püstitatud eesmärgid hõlmavad erametsades metsakasvatustööde mahu ja metsaühistute võimekuse kasvu1. Juhindudes arengukavades seatud strateegilistest üldeesmärkidest kinnitab EMK nõukogu igaks aastaks EMK konkreetsemad eesmärgid. Püstitatud tegevuseesmärkide täitmisest 2021. aastal 2021.a. kinnitatud eesmärgid ning nende täitmise tulemused on järgmised: Algväärtus Eesmärk Tulemus Mõõdikud 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2021 Liikmete arv ühistutes 14597 15 500 15 471 Ühistute kasv Ühistu liikmete metsamaa pindala 577207 596 750 616 293 Metsauuendamine Ühistu liikmetele kuuluva 6512 (FIE ühistutes uuendatud metsamaa pindala 7561 8500 557) Ühistu liikmetele kuuluva Hooldusraie ühistutes hooldatud (VA ja HR) metsamaa pindala 10 000 10 000 12 519 Rahulolu erametsanduse Kõrge Kõrge kõrge EMK tööga rahulolu tugisüsteemi tegevusega rahulolu rahulolu rahulolu Toetuste menetluseks kasutatud raha suhe EMK tegevuskulud menetletud toetuste rahalisse mitte üle mahtu 9,9% 10% 8,8% Erieesmärk 2021 Füüsiliste isikute vähem Langus 5% võrreldes viie metsamaa müügi 6457,8 vähemalt viimase aasta keskmisega (ha) pidurdumine 5% 2,5 1 EMK arengukava on kättesaadav https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2020/12/Erametsakeskuse- arengukava-2014-2020-pikendatud.pdf 2021. aastal lisandus erametsaomanikele makstavate toetuste hulka üraskikahjustuste ennetamise toetus. 2021. aastal tehti viimased metsa sertifitseerimise toetuse väljamaksed ja uusi taotlusi enam vastu ei võetud. EMK tegevuseesmärgid on seotud Metsanduse Arengukava 2011-2020 eesmärkidega. Üldistatult on EMK aastaeesmärgid suunatud metsauuendus- ja hooldustööde mahu kasvule erametsades. Suurenenud on metsaomanike aktiivsus metsakasvatustööde läbiviimisel. Lisaks EMK eesmärkide täitmises kirjeldatud arvnäitajatele on selle kinnituseks kolmandat aastat järjest rekordiliselt kõrgel püsinud istutusmaht erametsades (istutati 16,8 mln metsataime, mis on ca 4,8 mln taime rohkem kui kolm aastat tagasi). Tuginedes EMK suuremamahuliste siseriiklike toetuste, so erametsaomanike metsa inventeerimine, metsauuendamine ja individuaalnõustamine ning Eesti maaelu arengukava meetme 8.6 2020.2a. andmete baasil tehtud esialgsele mõjuanalüüsile, toodi nimetatud toetuste kogusumma 3,8 mln euro mõjul erametsaomanike poolt täiendavalt turule 2,18 mln tm puitu. Toetuste tulemusel genereeritud puidumahu mõju maksutulu laekumisele on 207,1mln eurot ning täiendav lisandväärtus 536,3 mln eurot. 2.2. EMK tegevuse korraldamine ja juhtimine EMK nõukogu korraldab juhtimist ja järelevalvet nõukogu korraliste koosolekute kaudu. 2021.a. toimus 4 nõukogu koosolekut. Vähemalt neljal korral aastas esitatakse juhatuse poolt nõukogu koosolekutel ülevaade EMK tegevusest ja majanduslikust seisust. Vajadusel annab nõukogu suuniseid tegevuste korrigeerimiseks. Finantsvahendite kasutamine on korraldatud juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt kinnitatud eelarve kaudu. Dialoogi sihtrühmaga (metsaühistute kaudu esindatud metsaomanikud) on jätkatud EMK poolt korraldatud metsaühistute juhtide seminaride kaudu. Koroonapiirangutest tulenevalt asendusid mitmed infoseminarid veebi teel peetavatega. Vahetu kokkusaamisena korraldati suve jooksul kaks üritust, kus osalesid ka metsaühistud. Lisaks osaleb SA Erametsakeskus MTÜ Eesti Metsaselts töös. 2 Arvestades toetuste mõju analüüsiks kuluvat suurt ajahulka ning kasutatavat metoodikat ei ole võimalik 2021. a. aruandes esitleda andmeid toetuste mõju kohta 2021.a. väljamakstud toetuste alusel. Mõju hindamisel kasutatav alusinfo ja metoodika võimaldab anda hinnangu lähtudes 2020. aastal makstud toetustest. Tervikmahus avaldatakse toetuste mõju analüüs EMK veebilehel www.eramets.ee 2.3. Järelevalve EMK tegevuse üle Jooksvat sisekontrollitegevust korraldab juhatus nõukogu poolt kinnitatud sisekontrolli tööplaani alusel. Majandusaasta jooksul läbiviidud auditite, sh sisekontrollide, ja riskide hindamise tulemuste alusel koostatakse vastavad maandamisplaanid, mille elluviimist korraldab juhatus. Tagamaks avaliku sektori vahendite tõhus ja säästlik kasutamine ning sihtrühma efektiivne teenindamine viidi EMK-s 2021.a. läbi 17 kontrollitoimingut ja auditit. Tähelepanekuid ja puudusi EMK juhtimises ei tuvastatud. Järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab otse EMK nõukogu. 3. Nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa Aasta jooksul arvestati J.Aunale juhatuse liikmete tasusid kokku (koos tulemustasu, preemia ja hüvitisega) 52 417 ja T.Mittile 12 600 eurot, seega kokku 65 017 eurot (2020.a. kokku 53 200 eurot). Nõukogu liikmetele maksti tasu summas 15 567 eurot (2020.a. 15 090 eurot). Nagu eespool märgitud, oli aasta alguses mitmed kuud nõukogu vaid kolmeliikmeline, aasta lõpus aga juba 6- liikmeline. Ametiisiku andmed Töötasu liik Tasude kogusumma Ametikoht Ametiisiku nimi Liikme Lisatasud Muud KOKKU Periood (töötatud Teenistus- või tasu ja tasud: aja alg- ja töösuhte vorm hüvitised lõppkuupäev) Nõukogu 3080,00 01.01.21- KEM ministri esimees Kristel Järve 3080,00 10.08.21 k/k Nõukogu 1640,00 18.08.21- KEM ministri esimees Marku Lamp 1640,00 31.12.21 k/k 2200,00 01.01.21- KEM ministri Nõukogu liige Kalle Põld 2200,00 10.08.21 k/k 3600,00 01.01.21- KEM ministri Nõukogu liige Maret Parv 3600,00 31.12.21 k/k 600,00 01.01.21- KEM ministri Nõukogu liige Kristel Menning 600,00 26.02.21 k/k 1400,00 11.08.21- KEM ministri Nõukogu liige Artjom Suvorov 1400,00 31.12.21 k/k Nõukogu liige Kalle Toomet 1400,00 1400,00 11.08.21- KEM ministri 31.12.21 k/k 1400,00 11.08.21- KEM ministri Nõukogu liige Merike Saks 1400,00 31.12.21 k/k 580,00 03.11.21- KEM ministri Nõukogu liige Katrin Rannik 580,00 31.12.21 k/k 52417,42 01.01.21- Juhatuse liige Jaanus Aun 27395,07 20113,29 4909,06 15.09.21 Käsundusleping 12600,00 16.09.21- Juhatuse liige Tiina Mitt 12600,00 31.12.21 Käsundusleping Kokku 55895,07 20113,29 4909,06 80917,42 Lugupidamisega Marku Lamp Nõukogu esimees Nõukogu liikmed: Maret Parv Artjom Suvorov Kalle Toomet Merike Saks Katrin Rannik Saatja: Rain Ruus <[email protected]> Saaja: '[email protected]', [email protected] Teema: SA Erametsakeskus aruanded Tere! Edastan SA Erametsakeskus aruanded tulenevalt riigivaraseadusest: 1. Ülevaade Sihtasutuse Erametsakeskus nõukogu tegevusest 2021. majandusaastal sihtasutuse tegevuse korraldamisel, juhtimisel ja järelevalve teostamisel. 2. 2021.a. majandusaasta aruanne. Lugupidamisega Rain Ruus IT -ja finantsjuht SA Erametsakeskus Mob. 5683 1887 [email protected]<mailto:[email protected]> www.eramets.ee<http://www.eramets.ee>
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →