MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS
registrikood: 90005449
tänava/talu nimi, Tallinna mnt 22
maja ja korteri number:
linn: Rapla linn
vald: Rapla vald
maakond: Rapla maakond
postisihtnumber: 79512
telefon: +372 6525333
faks: +372 6807618
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.eramets.ee
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 31
Bilanss 31
Tulemiaruanne 32
Rahavoogude aruanne 33
Netovara muutuste aruanne 34
Raamatupidamise aastaaruande lisad 35
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 35
Lisa 2 Raha 37
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 38
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 38
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 39
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 40
Lisa 7 Kasutusrent 40
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 41
Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad 41
Lisa 10 Annetused ja toetused 42
Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused 42
Lisa 12 Tööjõukulud 42
Lisa 13 Muud kulud 43
Lisa 14 Seotud osapooled 43
Lisa 15 Sihtfinantseerimine 43
Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 44
Aruande allkirjad 45
Vandeaudiitori aruanne 46
2
TEGEVUSARUANNE
1. Üldine info
Sihtasutus Erametsakeskus (edaspidi EMK) on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud
1999.a. ja mille asutajaõigusi teostab alates 21.12.2006 Keskkonnaministeerium (KeM).
Sihtasutuse tegevuse eesmärk on tagada säästliku ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele
tugineva erametsanduse arendamine, sealhulgas seadustes ja riiklikes strateegilistes
dokumentides ning välisabi programmides sätestatud erametsanduse arengusuundade
elluviimine.
EMK tegevust finantseeritakse peaasjalikult avaliku sektori finantsvahenditest: KeM ja EMK
vahel iga-aastaselt sõlmitava eraldise lepingu alusel, Eesti maaelu arengukava 2014–2020
raames (EAFRD) antava tehnilise abi (edaspidi MAK TA) kaudu ning väliste projektide
rahastamise kaudu.
Lisaks siseriiklikele metsaseaduse alusel antavatele toetustele, kus toetusraha määratakse KeM
eraldise lepingus ja mille maksab välja EMK (RTK kaudu), menetleb EMK ka Euroopa Liidu
metsandustoetuseid (Natura 2000 erametsamaa toetus ja metsaala arengu ja metsade
elujõulisuse parandamise investeeringutoetus). Viimaste toetuste toetusraha maksab välja
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) EMK poolt tehtud ettepanekute
alusel. Euroopa Liidu toetuste menetlemist finantseeritakse MAK TA vahenditest.
2021.a. menetles EMK kokku 5440 taotlust, millest 227 siseriiklikku toetuse taotlust, 4911
Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlust ja 302 metsameetme taotlust. Metsaühistute poolt
esitati 178 taotlust, kus kasusaajatena oli kokku 14701 metsaomanikku.
2. Tegevuskeskkonna mõju majandustulemustele
Arvestades, et EMK tegevust finantseeritakse peaasjalikult avaliku sektori finantsvahenditest,
on EMK järginud eelarvevahendite konservatiivse kasutuse põhimõtet. Riigipoolne
finantseerimine on püsinud samal tasemel. Varasematel aastatel on küll töömahu kohatise
suurenemise ning töötasude konkurentsivõimelisena hoidmisega toime tuldud efektiivsuse
suurendamise teel, kuid täna suurenenud inflatsiooni ja lahkunud töötajate tõttu on vajalik teha
juhtimises muutusi.
Enam mõjutas 2021.a. EMK tegevust augustis avaldatud info, et Keskkonnaministeerium on
otsustanud EMK ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ühendada 01.01.2022.a. Selle
info valguses enam uusi töötajaid tööle ei võetud, mistõttu aasta lõpuks vähenes töötajate
koosseis ca 20% võrra. Aasta lõpus selgus, et ühinemine lükatakse edasi 01.01.2023.a.
2021.a. jätkusid koroonaviiruse pandeemiast tingitud liikumis- ja suhtlemispiirangud.
Kontaktide vältimise nõuete tõttu ei olnud ka 2021.a. alguses ja II poolel võimalik korraldada
metsaomanike vastuvõttu EMK kontoris. E-keskkonna (e-PRIA) teel taotluste esitamise
võimaldamine aitab metsaomanikele tagada toetuste sujuva taotlemise ka koroonapiirangute
tingimustes.
2021.a. detsembris läbiviidud Kaugtöö ja psühhosotsiaalsete ohutegurite riskianalüüsi
hindamise tulemusena selgus, et EMK töötajad on kaugtööga kohanenud. Targa Töö Ühing
kinnitas EMK 2021.a. Kaugtöö Tegija märgise saajaks. Kaugtöö Tegija märgisega
tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes rakendavad edukalt kaugtöö tegemise
võimalusi ning on loonud selleks töötajatele vajalikud tingimused.
2021-2022 jätkub Euroopa Liidu programmeerimisperioodi - Eesti maaelu arengukava 2014–
2020 (edaspidi MAK) üleminekuperiood, mistõttu ei esinenud suuri muutusi eurotoetuste
rakendamisel ega finantseerimisel. Vajalikud regulatsioonid olid perioodi algusaastal välja
töötatud ning juba varasemalt praktikas rakendatud. 2022.a. lõpus tuleb asuda EMK
protseduure kooskõlla viima uue programmeerimisperioodi õigusaktidega.
Siseriiklike toetuste osas toimusid 2021.a. alguses toetuse määruses muudatused metsaühistu
toetuse ja nõustamistoetuse osas, et tagada riiklike toetusvahendite efektiivsem kasutamine ja
andmine jätkusuutlikele ühistutele.
EMK-le esitatud toetustaotluste koguarv on püsinud üsna sarnane võrreldes eelnevate aastatega.
3. Organisatsioon ja juhtimine
2021.a. toimusid juhatuse ja nõukogu koosseisus suured muutused.
Aastaid juhatuse liikmena EMKd juhtinud Jaanus Aun lahkus 15.09.2021 ning 16.09.2022 asus
ametisse ajutiselt kuni EMK ja KIK ühinemiseni uus juhatuse liige Tiina Mitt.
EMK nõukogu on varasemalt aastaid olnud neljaliikmeline, kuid alates 27.02.2021 oli 3-
liikmeline kuni augustini, mil valiti uus 5-liikmeline nõukogu (sh uus nõukogu esimees). Alates
novembrist jätkas nõukogu 6-liikmelisena. Nõukogus on muuhulgas esindatud
Keskkonnaministeerium (2 liiget), Rahandusministeerium (1 liige) ja Maaeluministeerium (1
liige).
Suurema muudatusena tuleb ka märkida, et alates 01.01.2021 korraldab EMK raamatupidamis-
ja personaliteenust Riigi Tugiteenuste Keskus. Raamatupidamine toimub programmis SAP ja
e-arved edastatakse Fitekisse ning personali töölepingud, palgad, puhkused ja puudumised,
koolitused, majanduskulud ja vara haldus toimub Riigitöötajate Iseteenindusportaalis RTIP.
Kuigi kokkuhoid on asutuse mastaabis marginaalne, on muudatus siiski positiivne, sest
võimaldab personali arvestuse osas andmete ülevaatlikkust ja andmete kiiret muutmist.
Seisuga 31.12.2021 töötas EMK-s 28 inimest (31.12.2020.a seisuga 32 inimest), neist üks
töötaja oli lapsehoolduspuhkusel. Kuid juba seisuga 01.01.2022 lisandus veel kaks täitmata
töökohta (haldusüksuse juhi ja arendusüksuse juhi töökoht).
Palgakulu (sh puhkuse- ja lisatasud ning käsunduslepingute alusel makstud tasud) oli kokku
2021.a. 710 889 eurot (2020.a. 685 815 eurot). Aasta keskmine palgakulu ühe EMK töötaja
kohta oli 25 388 eurot (2020.a. 21 431 eurot). Nimetatud arvud ei näita paraku adekvaatselt
tegelikku seisu, sest 01.01.2022.a. seisuga oli täitmata juba 6,5 koosseisulist kohta.
Aasta jooksul arvestati J.Aunale juhatuse liikmete tasusid kokku (koos tulemustasu, preemia
ja hüvitisega) 52 417 ja T.Mittile 12 600 eurot, seega kokku 65 017 eurot (2020.a. kokku 53
200 eurot).
Nõukogu liikmetele maksti tasu summas 15 567 eurot (2020.a. 15 090 eurot). Nagu eespool
märgitud, oli aasta alguses mitmed kuud nõukogu vaid kolmeliikmeline, aasta lõpus aga juba
6-liikmeline.
Tagamaks avaliku sektori vahendite tõhus ja säästlik kasutamine ning sihtrühma efektiivne
teenindamine viidi EMK-s 2021.a. läbi mitmeid kontrollitoiminguid ja auditeid (vt osa 4.5).
Tähelepanekuid ja puudusi EMK juhtimises ei tuvastatud.
Dialoogi sihtrühmaga (metsaühistute kaudu esindatud metsaomanikud) on jätkatud EMK poolt
korraldatud metsaühistute juhtide seminaride vormis. Arvestades koroonaviiruse leviku
piiramiseks seatud kitsendusi on ühistute kohtumised olnud enamuses veebi teel, suvel
korraldati siiski ka ühised seminarid metsaühistu ja RMK töötajatega.
Panustamaks enam ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamisse ning metsasektori
koostöösse on EMK jätkuvalt osalenud Eesti Metsaseltsi tegevuses.
4. 2021. a. tähtsamad sündmused ja tegevused
4.1. Asutuse tegevused
EMK 2021. aasta tegevuseesmärgiks oli jätkuvalt erametsaomanike ja metsaühistute toetuste
andmise korraldamine ning arengu suunamine. Erametsanduse jaoks olulised tulevikusuunad
kehtestatakse Metsanduse arengukavas 2021-2030, kuid hetkel on arengukava veel
kinnitamata.
2020. aastal otsustati, et kuna EMK tegevust puudutavate üleriiklike arengukavade tegemine
on pooleli, ei ole otstarbekas hakata koostama ka uut EMK arengukava. Nõukogu otsustas, et
EMK arengukava pikendatakse aastani 2022 ja seega jätkas EMK ka 2021. aastal varem
kehtinud ja pikendatud arengukavaga.
Eelnevast tulenevalt oli EMK 2021.a. tegevus jätkuvalt keskendunud toetuste
administreerimisele ja erametsanduse tugisüsteemi arendamisele.
Põhilised EMK-le seatud eesmärgid ja nende täitmise tulemused on näha allolevas tabelis
(Kinnitatud EMK nõukogu poolt 27.01.2022).
Tabel 1 EMK tegevuseesmärkide täitmine 2021.a.
Algväärtus Eesmärk Tulemus
Mõõdikud
31.12.2020 31.12.2021 31.12.2021
Liikmete arv ühistutes 14 597 15 500 15 471
Ühistute kasv Ühistu liikmete metsamaa
pindala 577 207 596 750 616 293
Metsauuendamine Ühistu liikmetele kuuluva 6 512 (FIE
ühistutes uuendatud metsamaa pindala 7 561 8 500 557)*
Ühistu liikmetele kuuluva
Hooldusraie ühistutes hooldatud (VA ja HR) metsamaa
pindala 10 000 10 000 12 519**
EMK tööga rahulolu Rahulolu erametsanduse Kõrge Kõrge kõrge
tugisüsteemi tegevusega rahulolu rahulolu rahulolu
Toetuste menetluseks
kasutatud raha suhe
EMK tegevuskulud
menetletud toetuste rahalisse mitte üle
mahtu 9,9% 10% 0,088
Erieesmärk 2021
Füüsiliste isikute vähem
Langus 5% võrreldes viie
metsamaa müügi 6 457,8 vähemalt
viimase aasta keskmisega (ha)
pidurdumine 5% 2,5
*number kajastab vaid füüsiliste isikute ja FIEde metsauuendamise töid. Kokku taotlusi MU2020 oli
12519 ha FI 6512 ha ja FIE 557 ha ja juriidilised isikud 544 ha (unikaalsed andmed).
** MM2021 maht oli 10900 ha.
Metsaühistutega liitunud metsaomanike arv kasvas endiselt: 2021.a. lõpu seisuga kuulus
ühistutesse 15 471 (2020. a. 14 696) metsaomanikku, kes omavad kokku 616 293 (2020. a.
579 580) hektarit metsamaad (eesmärkidena oli fikseeritud vastavalt 15 500 liiget ja 596 750
ha). Seega on ca pool Eesti erametsamaast metsaühistute poolt esindatud.
Metsauuendamise toetuse kaasmõjul on tehtud metsauuendustöid ligikaudu 11 tuhandel1
hektaril. Arvestades, et toetuse taotlemine toimub metsaühistute kaudu, on enamjaolt tegemist
metsaühistute poolse positiivse mõju tulemusena tehtud uuendustöödega.
2021.a. lõppes metsa sertifitseerimise toetuse jagamine. Vääriselupaikade kaitseks sõlmiti
2021.a. 28 uut lepingut, mis hõlmavad kogupindalana 55,62 ha.
2021.a. alguses muudeti erametsanduse toetuse määrust2, millega muudeti oluliselt
metsaühistute ja nõustamistoetuse andmise korda ning kutsuti ellu uus üraskikahjustuste
ennetamise toetus.
2021.a. esitati EMK-le kokku 5440 toetusavaldust, neist metsaühistute poolt 178 (2020.a. olid
vastavad näitajad 5504 ja 178).
01.06.2022 alustas EMK metsaomanikele juriidilise- ja maksunõustamise teenuse osutamist
metsanduslikes küsimustes tasuta telefoni 6520002 teel
(https://www.eramets.ee/metsaomanike-noustamine/). Samuti alustati EMK kodulehe kaudu
kirjalikku küsimuste esitamise võimalust metsaühistutelt (https://www.eramets.ee/kusin-nou-
metsauhistult/).
1
No unikaalsed numbrid, st ühel alal tehtud erinevaid uuendamise töid ei arvestata topelt
2
Keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad
nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise
kord“
4.2. Infosüsteemi EMKIS arendamine ja investeeringud
2021.a. jätkati EMKIS infosüsteemi hoolduse ja täiendustega ning EMKIS e-PRIA teenuste
edasiarendustega. Esimese e-teenusena viidi uuele e-PRIA platvormile üle metsa
inventeerimise toetus (teenus) nn pilootprojektina. 2022.a. jooksul loodetakse viia uuele e-
PRIA platvormile ka üle teised toetusmeetmed.
Alustati EMKIS 2.0 infosüsteemi eel- ja ärianalüüsi koostamisega. 2021.a. esitati Riigi
Tugiteenuste Keskusele uus toetustaotlus. Paraku 2021.a. läbiviidud hange nurjus. Eelanalüüs
viiakse läbi 2022. aasta jooksul, kus selgitatakse välja võimalused EMKIS uuendamiseks.
2021.a. keskendus EMKIS hooldus- ja arenduse täiendustööde fookus peamiselt
pisiparandustele, kasutusmugavuste täiendustele ning menetluse efektiivsuse tõstmisele.
Peamised uued EMKIS arendustööd olid järgmised:
• taotluse päise loomine, et põhiinfo oleks taotluse nr ja taotleja nimi igas vaates menetlejale
kättesaadav;
• metsaomandi kontrolli funktsionaalsuse täiendused, et paremini eristada metsamaaga
kinnistuid;
• taotlusvoorude halduse täiendused, et kuvada erinevate meetmete voorudel ainult
asjassepuutuvaid väljasid;
• metsameetme ja siseriikliku otsuse (käskkirja) lisa andmete täiendamine;
• automaatküsimuse lisamine, kas toetuse saaja oli kinnistu omanik vooru tähtpäeva seisuga;
• automaatküsimuse lisamine, kas nõustamistaotlusel on sama isik taotluses mitu korda;
• siseriiklike taotluste paremusjärjestuse koostamisel osaliselt rahuldatud taotlustele automaatne
kontroll-lehtede koostamine;
• paremusjärjestuse rahastamise määra kontroll-lehtede automaatne loomine;
• otsuse (käskkirja) lisade korrastamine;
Valmis Pagi Konsult OÜ töö: „Analüüs- EMK toetusmeetmete sobivus PRIA
infosüsteemidesse,“ mille kohaselt analüüsiti toetustaotluste menetlemise võimalust PRIA
uuendavates süsteemides. Paraku puudub nendes PRIA süsteemides EMKIS-ga sarnasel kujul
GIS kasutamise võimalus.
4.3. EMK efektiivsuse hindamine ja haldussuutlikkuse tõstmine
EMK tegevuse efektiivsuse objektiivseks hindamiseks teostati vastavalt nõukogu poolt
kinnitatud metoodikale efektiivsusanalüüs 2021.a. näitajate alusel. Nimetatud metoodika põhjal
võetakse arvesse asjaolu, et Euroopa Liidu toetuste osas kannab EMK küll toetustaotluste
menetlemise ja kohapealse kontrollimisega seotud kulud, kuid ei teosta ise väljamakseid (seda
teeb PRIA). Samuti on metoodikas arvesse võetud, et EMK ei ole ainult toetusraha
vahendamisega tegelev organisatsioon, vaid kannab ka erametsandussektori tugisüsteemi
arenduse funktsioone. 2021.a. osas läbi viidud efektiivsuse hindamine andis järgmised
tulemused.
EMK 2021.a. tegevuskulud kokku olid 1 519 320 € (2020.a. 1 705 308 €), mis jagunesid
järgmiselt:
Siseriiklikud toetused Euroopa Liidu toetused Arendustegevused
320 625 € 814 742 € 383 953 €
(2020.a. 328 104 €) (2020.a. 978 369 €) (2020.a. 398 835 €)
21,10% 53,63% 25,27%
Väljamakstud toetuste maht 2021.a. kokku oli 8 041 380 € (2020.a. 10 384 045 €)3. Arvestades,
et toetuste menetlemise kulu oli kokku 1 131 978 € (2020 a. 1 306 473 €), on ärikulude suhteks
makstud toetustesse 14,1% (2020. a. 12,6%).
Menetletud taotluste rahaline maht 2021.a. kokku oli 11 586 473 € 4(2020.a. 14 803 214 €),
mis teeb ärikulude suhteks menetletud toetustesse 9,8% (2020.a. 8,8%).
Siseriiklike toetuste puhul oli ärikulude suhe makstud toetustesse 10,8% (2020.a. 11,2%),
menetletud toetustesse 5,4% (2020.a. 5,1%). Euroopa Liidu toetuste puhul oli ärikulude suhe
makstud toetustesse 16,0% (2020.a. 13,1%), menetletud toetustesse 14,4% ( 2020.a. 11,7%).
Menetletud taotluste keskmiseks rahaliseks suuruseks on siseriiklike toetuste puhul 8 860 €
(2020.a. 11 103 €) ja Euroopa Liidu toetuste puhul 1 102 € (2020.a. 1 458 €).
Nagu eelnevast nähtub, on siseriiklike toetuste administreerimine jätkuvalt oluliselt efektiivsem
kui Euroopa Liidu toetuste menetlemine. Selline vahe tuleneb Euroopa Liidu toetustaotluste
kontrollimisega kaasnevatest nõuetest, eriti kohapealse (s.o. metsas) läbiviidava
kontrollitegevuse märkimisväärselt suuremast mahust ning kõrgendatud nõuetest. Võrreldes
3
Andmed kajastavad efektiivsuse hindamise metoodika alusel arvestatavaid summasid: metsameetme
arvestatakse makstud summaks vooru taotlustele määratud summa + see summa, mille kohta oleme teinud
väljamakse ettepanekuid. Kuna 2021. a metsameetme voor toimus sügisel ja otsused tehti 2021, siis vooru
määratud summat ei saanud 2021.a väljamakstud summa sisse arvestada. Sellest summast on puudu VEP
lepingute notaritasud (3 759,95 €).
4
Vt eelmine kommentaar
2020.a. on efektiivsusnäitaja on suurenenud. Kasv on tingitud metsaala arengu ja metsade
elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse (edaspidi: metsameede) väljamakstud summa
puudumisest ja menetletud taotluste arvust. Selle asjaolu tingis see, et metsameetme 2021
taotluste vastuvõtt (voor) toimus mitte nagu varasemalt veebruaris, vaid septembris ja seetõttu
jäi taotluste rahuldamiste otsuste vastuvõtmine 2022.a. ja neid otsuseid ei saa arvestada
efektiivsusnäitajate arvutamisel 2021.a. Vooru edasilükkamise tingisid EMKst sõltumatud
asjaolud: MAK 2014-2020 programmeerimisperioodi lõpp ja ülemaailmsed koroonapiirangud
ning EL üleminekuperioodi otsuste venimine.
Arendusprojektide osas oli välisfinantseeringu suhe EMK arendusprojektide kogukulusse
7,14% (2020.a. 14,29% ) ning abikõlbmatute kulude suhe välisfinantseeringusse 0.
EMK haldussuutlikkuse parandamiseks on jätkatud nii EMK töötajate kui metsaühistute
personali koolitamist. Samalaadse tegevusega jätkatakse 2022.a., kuid koroonapiirangute tõttu
on võimalik sellelaadset infovahetust korraldada peamiselt veebi teel.
Metsas läbiviidava kontrolli efektiivsuse suurendamiseks võeti juba 2017.a. kasutusele droonid,
millega saab teha kontrollitava objekti esmast vaatlust. See võimaldab kontrollispetsialistil
teostada metsaeraldise kohapealset ülevaatust ainult juhul, kui drooni abil saadud andmed
viitavad põhjalikuma kontrolli vajalikkusele. Nüüdseks on olemas piisavalt pikk ajaperiood
kinnitamaks, et droonide kasutuselevõtt ja sellega seotud personali mõningane vähendamine on
ennast kuluefektiivsuse eesmärgil õigustanud. Seetõttu droonide kasutamisega jätkatakse.
4.4. Riskide juhtimine
Riskide juhtimist viiakse läbi EMKs iga-aastaselt mitmel tasandil: Euroopa Liidu
metsandustoetuste riskide hindamine, infoturbe riskide hindamine ja asutuse riskide hindamine.
Riskide hindamise tulemusena maandamistegevused genereeritakse EMK tööplaani ja jurist-
kvaliteedinõunik teeb seiret nende täitmise üle.
Iga-aastaselt kinnitab nõukogu EMK sisekontrolli tööplaani ja tööplaani täitmise aruande, kus
sisekontrolle viib läbi vastavalt riskianalüüsile jurist-kvaliteedinõunik.
Riskide maandamistegevuste täitmise kohta esitatakse ülevaade juhatusele ja nõukogule.
2021.a. lõpus viis Riskiekspert OÜ läbi EMKs Kaugtöö ja psühhosotsiaalsete ohutegurite
riskianalüüsi hindamise ja Bioloogilise ohuteguri Covid-19 viiruse hindamise. Mõjud EMK
töötajate osas on vähesed.
2021.a. viidi läbi järgmised auditeerimise- ja kontrollitoimingud:
Teema Läbiviija
2020.a. majandusaasta aruande auditeerimine KPMG Baltics OÜ
2021.a. majandusaasta aruande vaheauditi läbiviimine KPMG Baltics OÜ
PRIA superviseerimine meetmete 8.6. ja 8.3 osas. PRIA
Toetustaotluste ja maksetaotluste kvaliteedikontroll
PRIA superviseerimine Natura 2000 toetus PRIA
erametsamaale osas. Kvaliteedikontroll
PRIA sertifitseerimisaudit Maaeluministeerium ja KPMG
Baltics OÜ
Asutuse 2021.a riskide maandamistegevuste seire EMK
Asutuse 2022.a riskide hindamine ja EMK
maandamistegevuste kavandamine
Infoturberiskide 2022.a hindamine ja EMK
maandamistegevuste kavandamine
Enesekontroll seoses metsameetme ja Natura toetuse EMK
taotluse menetlemise vastavusega õigusaktidele (PRIA
kokkuleppe kohaselt)
Euroopa Liidu ja siseriiklike toetuste menetlemise ning EMK
kohapealsete kontrollide superviseerimine
Metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse tehtud EMK
päringute kontroll
Toetuse taotluste menetlemisel vähese tähtsusega abi EMK
kontroll
Infosüsteemidesse juurdepääsuõiguste ülevaatuse EMK
kontroll
Uksekiipide ja kasutajakoodide kasutamise kontroll EMK
Andmete taastamise ja andmekandjatelt info EMK
kättesaamise kontroll
Serveriruumis paiknevate seadmete voolukatkestusele EMK
vastupidavuse kontroll
ISKE ohtude kataloogi ülevaatus EMK
4.5. Erametsakeskuse tegevuse üldine mõju
Tuginedes EMK suuremamahuliste siseriiklike toetuste, so erametsaomanike metsa
inventeerimise, metsa uuendamise ja metsaomanike nõustamise ning MAK meetme 8.6 (so
metsameetme) 2020.5a. andmete baasil tehtud esialgsele mõjuanalüüsile, toodi nimetatud
toetuste kogusumma 3,8 mln euro6 mõjul erametsaomanike poolt täiendavalt turule 2,18 mln
tm puitu:
• nõustamise toetust saanud 5052 metsaomanikust 2023 said nõu metsaraie teemadel ning
nad kavandasid 2020-2021 aastal raiemahtu kokku 1,01 mln tm;
• metsa inventeerimise toetust saanud füüsilised isikud inventeerisid kokku 18 7307 ha
metsamaad ja kavandasid aastail 2020-2021 raiemahtu kokku 0,56 mln tm;
• metsauuenduse toetuse tulemusel kasvab loodusliku uuenemisega võrreldes täiendavalt
tulevikus puitu 0,39 mln tm;
• hooldusraie toetuse tulemusel kasvab võrreldes hooldusraieta puistuga täiendavalt
tulevikus puitu 0,22 mln tm.
2020.a. toetuste tulemusel genereeritud puidumahu mõju maksutulu laekumisele on 207,1 mln
eurot ning täiendav lisandväärtus 536,3 mln eurot. Metsaomanike nõustamise toetust saanud
metsaomanike kavandatud raiemahtu arvestamata on mõju maksutulu laekumisele 111,2 mln
eurot ja täiendav lisandväärtus 287,8 mln eurot.
5
Arvestades toetuste mõju analüüsiks kuluvat suurt ajahulka ei ole võimalik 2021. a. majandusaasta aruandes esitleda andmeid toetuste mõju
kohta 2021.a. väljamakstud toetuste alusel. Mõju hindamisel kasutatav alusinfo ja metoodika võimaldab anda hinnangu lähtudes 2020. aastal
makstud toetustest. Tervikmahus avaldatakse toetuste mõju analüüs EMK veebilehel www.eramets.ee
6
Tegemist on nõustamistoetuse, inventeerimise toetuse, metsauuendamise toetuse ja metsameetme toetuse 2020 summa. MM toetuse puhul
on arvestatud hooldusraie meetme osa, tormikahjustuste ning ulukitõrje summasid ei ole arvestatud.
7
Selgitus: see number kajastab INVENT2020 rahuldatud taotluste pindala kokku sh rahastamismäära ehk vähendatud toetusega alade
üldpinda. Seetõttu on number suurem, kui 15 000ha, mille eest 2020 toetust saadi. Kuigi tegemist on 2021 tegevusaruandega, kasutatakse
toetuse mõjude hindamiseks valdavalt 2020andmeid, sest toetuste mõju ei saa metsateatiste väljastamise järgi hinnata
Toetustele kulutatud summa toob riigile puidu väärindamise kaudu puidutööstuse kaudu
maksutuluna mitmekordselt tagasi.
Ülalmärgitud info alusel saab jätkuvalt kinnitada, et EMK poolt läbiviidud tegevused aitavad
kaasa metsamajanduslike tegevuste suurenemisele erametsades ning panustavad kogu Eesti
majanduse arengusse.
2020.a. muutis Riigikogu tulumaksuseadust, tehes füüsilisest isikust metsaomanikele olulise
maksusoodustuse metsade majandamisel. Muutuse mõjul loodeti, et väheneb metsakinnistute
müük füüsiliste isikute poolt ning kasvab füüsilisest isikust metsaomanike aktiivsus metsade
majandamisel.
2021.a EMK tegevuse erieesmärgiks oli vähendada füüsiliste isikute metsamaa müüki vähemalt
5% võrreldes viie viimase aasta keskmisega. Võrreldes 2016-2020 vähenes 2021.a
metsakinnistute müük 2,5% võrra.
2022.a. võib siiski nimetatud eesmärk jääda kättesaamatuks tulenevalt Eesti majanduses
süvenevale inflatsioonile ja metsamaade hinnatõusule ning looduskaitse survele, kuna
metsaomanikud ei tea kas ja kuidas nad saavad oma metsa tulevikus majandada. Need asjaolud
võivad kaasa tuua pigem metsakinnistute müügi.
2021.a. rakendas EMK metsaühistute toetamisel uut regulatsiooni, kus keskkonnaministri
määruse muudatuse tulemusena kutsuti ellu metsaühistute kvalifitseerimine. Määruse
muudatuse eesmärk oli toetada vaid neid metsaühistuid, kes on jätkusuutlikud ja võimekad
pakkuma metsaomanikule võimalikult erinevaid metsa majandamise teenuseid.
2021.a. lisandus üraskikahjustute ennetamise toetus. Varasemalt toetatud tegevustest aga ei
makstud enam toetust metsasertifitseerimise toetamiseks, kuna see toetus oli ellu kutsutud
pigem sertifitseerimisprotsessi laialdasemaks käimalükkamiseks. Nimetatud asjaolude mõju
on võimalik hinnata 2022.a.
5. EMK põhitegevuste ülevaade 2021.a.
5.1. Toetusmeetmete taotlemine ja toetusrahade maksmine
5.1.1. Siseriiklikud toetusmeetmed
2021. aastal jagati siseriiklikest vahenditest toetusi kokku 9 tegevuse jaoks, nii
erametsaomanikele kui metsaühistutele. Toetused erametsaomanikele hõlmasid toetusi metsa
uuendamiseks, metsamaal asuvate vanade kuivendussüsteemide kordategemiseks ning metsa
inventeerimiseks. Samuti toetati pärandkultuuriobjektide korrastamist ja vääriselupaiga (VEP)
säilitamiseks kaitselepingute sõlmimist. Lisandus uus toetus üraskikahjustuste ennetamiseks.
Lisaks oli erametsaomanikel võimalus saada tasuta metsanduslikku nõuannet, kasutades
nõustamise toetust ning täiendada oma teadmisi koolitustel, võttes osa erametsaomanike
rühmanõustamistest.
Jätkati metsaühistute toetamist järgmiste alategevuste kaudu: metsakasvatustööde
korraldamine, koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamine, rühmanõustamiste läbiviimine
ja metsaühistute tegevustoetus. Enam ei võetud vastu uusi taotlusi metsa sertifitseerimise
toetamiseks (2021. aastal maksti välja 2020. aastal taotletud toetus). Esmakordselt eelnes
nõustamistoetuse ja metsaühistu toetuse taotlemisele metsaühistute kvalifitseerimise protsess,
mis annab õiguse taotleda toetust kolmel järjestikusel aastal.
Järgnevates tabelites 2 ja 3 on toodud ülevaade siseriiklike toetuste mahtudest ja jagunemisest
erinevate toetusliikide vahel 2021.a..
Tabel 2. Siseriiklike toetuste 2021.a. taotletud, menetletud ja välja makstud
toetustaotlused
TAOTLETUD ja
MENETLETUD TAOTLUSED* MAKSTUD 2021
Ta
Taotlet
otl Taot
Toetuse liik ud Sisuline kirjeldus või Makstud Sisuline kirjeldus või tegevuste
ust luste
(2021) summa tegevuste maht summa (€) maht
e arv
(€)
arv
Vääris- 28 24 504, Sõlmiti 28 uut lepingut, 284 259 223,94 2021. aastal maksti 283
elupaiga 72 mis hõlmas 32 VEP ala €+ vääriselupaiga lepingu eest iga-
kaitse- kokku 55,62 hektaril. 3 759,95 aastaste osamaksetena hüvitist 259
lepingud (notaritasud 223,94 € eurot, sealhulgas 2021.
) ** aastal sõlmitud 28 uut VEP lepingut
(55,62 ha). 2021. aastal on kehtivate
VEP lepingute alune pindala 756,57
ha.
Lisaks ühe lepingu osas ei olnud
võimalik 2021. a eest makset teha,
omanik muutus ning uue omanikuga
ei ole EMK kontakti saanud.
Erametsa- 25 940 500 Taotluses esitatud andmete 17 239 008 17 toetuse saajale tehti ettemaks
omanike alusel plaanitakse nõustada summas 234 120 eurot. Esitatud
nõustamise 11 756 metsaomanikku aruannete alusel maksti lisaks välja
toetus (toetuse summa on 80 4 888 eurot. Väljamakstud summa
eurot ühe nõustatud eest nõustati 2 988 metsaomanikku
metsaomaniku kohta). (80 eurot ühe nõustatud
metsaomaniku kohta).
Aruanded tehtud nõustamiste kohta
esitatakse hiljemalt 1.03.2022,
nende alusel makstakse toetus välja
pärast seda kuupäeva.
Metsa 54 2 393 Taotlusi esitati 14 122 ha 26 830 479 Metsa uuendamise toetust maksti 3
uuendamis 851 metsa uuendamise tööde 843 ha metsauuendamise tööde eest
e toetus kohta (sh istutamine 3 415 (sh taimede soetamine ja istutamine
ha, maapinna 1 670 ha, maapinna
ettevalmistamine 6 807 ha ettevalmistamine 1 420 ha ja
ja hooldamine 3 899 ha). hooldamine 753 ha).
2021. a detsembris vastuvõetud
taotlustele tehakse väljamakse 2022.
a.
Pärand- 4 9 893 Abikõlblikud olid neli 1 738 Toetati ühe eriotstarbel rajatud
kultuuri taotlust summas 9 155 puistu taastamist.
säilitamise eurot.
toetus
Metsa 28 564 322 Toetust küsiti 56 432 ha *** *** 2021. a esitatud metsa
inventeeri- inventeeritud metsamaa inventeerimise toetuse taotlustele
mise toetus kohta. samal aastal väljamakseid ei tehtud.
Toetus makstakse välja 2022. a.
Metsa- 19 403 040 Esitati 19 taotlust, nendest 15 195 700 15 metsaühistu toetuse saajale tehti
ühistu 4 olid ühistaotlused ettemaks 50% heakskiidetud
toetus esindades 25 metsaühistut. summast.
Esmakordselt oli Tehtud tööde aruanded esitatakse
metsaühistutel võimalus 2022. a jaanuaris ja nende alusel
esitada ühistaotlus ühiselt tehakse toetuse väljamaksed 2022.
koos kuni nelja a.
metsaühistuga. Heaks
kiideti 16 taotlust, milles
on esindatud 17
metsaühistud.
Heakskiidetud summa eest
plaanitakse teha
korraldada
metsamajanduslikke töid,
korraldada
rühmanõustamisi ning
koolimetsa projekte ja
kasutada raha ühistu
tegevuses.
Metsamaa 54 284 506 Esitatud taotluste alusel 1 2 491 Toetuse abil uuendati 1149 m ja
paranduse sooviti uuendada 25 km rajati 300 m voolunõva.
toetus eesvoolu ja 125 km
kuivenduskraave. Sooviti Tööde tegemiseks on aega üks aasta
rajada 7 km voolunõvasid alates otsuse tegemisest. Enamik
ja asendada 227 m truupe. toetusest makstakse välja 2022. ja
2023. aastal.
Üraskikahj 37 44 920 Toetust taotleti 29 29 819 Toetuse abil kasutati püünispuid 26
ustuste püünispuude kasutamiseks katastriüksusel, likvideeriti
ennetamise 29 katastriüksusel, tormikahjustus 12 katastriüksusel
toetus tormikahjustuste ning soetati ja paigaldati 272
likvideerimiseks 29 feromoonpüüniste komplekti.
katastriüksusel ning 398
feromoonpüüniste
komplekti soetamiseks ja
kasutamiseks.
* 2021. aasta metsa uuendamise teise vooru ning metsa inventeerimise toetus makstakse välja 2022. aastal. Samuti
menetletakse ja makstakse toetust välja 2022. aastal metsaühistu toetuse, erametsaomanike nõustamistoetuse ja
metsamaaparandustööde toetuse aruannete alusel.
** VEP lepingute sõlmimisega kaasnevad kulud
Tabel 3. Siseriiklikud 2020. a taotlused, mille kohta on toetus välja makstud 2021. a.
MAKSTUD 2021
Makstud
2020. a vastuvõetud taotlused, Taotlu
summa Sisuline kirjeldus või tegevuste maht
mis on makstud 2021. a ste arv
(€)
Väljamakstud summa eest sai nõustatud 1 722
Erametsaomanike metsaomanikku (80 eurot ühe nõustatud
nõustamistoetus (2020 vooru 19 137 742 metsaomaniku kohta).
taotlused) Ettemaks 50% heakskiidetud summast ja osa summast
aruannete alusel maksti välja 2020. a.
Metsa uuendamise töid tehti 4 676 hektaril (sh taimede
soetamine ja istutamine 812 ha, maapinna
Metsa uuendamise toetus 27 636 557
ettevalmistamine 1349 ha ja metsauuenduse
hooldamine 2516 ha).
SiseriiMetsa inventeerimise toetus 27 149 909 Toetati 18 730 ha metsamaa inventeerimist.
Kõikide 2020. a esitatud taotluste kohta esitati
Pärandkultuuri säilitamise toetus 0 0
aruanded ja tehti toetuse väljamaksed 2020. a.
Toetati 42 õppepäeva korraldamist, millest võttis osa
976 metsaomanikku. 20 metsaühistut korraldas
metsamajanduslikke töid 1 361 metsaomanikule
kuuluval 7075 hektaril metsamaal. 11 metsaühistut
Metsaühistu toetus 22 223 654
korraldas noortele metsandusalaseid üritusi, millest
võttis osa 1 105 õpilast ning Pala Põhikooli 1.-9. klass.
Kõik metsaühistud kasutasid tegevustoetust
metsaühistu tegevuskulude katmiseks.
Toetuse abil korraldati 12 metsaomanikul 2 121 ha
metsamaa sertifitseerimine.
Metsa sertifitseerimise toetus 6 40 964
Ettemaks 50% heakskiidetud summast maksti välja
2020. a.
Metsamaaparandustöödega uuendati 20 km eesvoolu
Metsamaaparanduse toetus* 51 208 735 ja 93 km kuivenduskraave, rajati 4 km voolunõvasid ja
asendati 306 m truupe.
*sisaldab 2019. a taotlusvoorust 4 taotluse väljamakseid summas 7577 eurot.
5.1.2. Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse (MAK 2014-2020
meede 8) (edaspidi: metsameede) taotluste vastuvõtmine toimus ajavahemikul 22.09 –
6.10.2021. Selle metsameetme vooru eelarve oli 1,913 mln eurot. 2021.a. taotlusvoorus esitati
302 taotlust kogusummas 2 123 436 eurot. Esitatud taotluste osas tehakse taotluste rahuldamise
otsused hiljemalt 25.02.2022.
2021. aastal esitati eelnevate metsameetme voorude osas kokku 203 maksetaotlust
kogusummas 701 272 eurot.
2021. a maksti metsameetme toetust 881 353 eurot (sh on 2020. a esitatud maksetaotluste alusel
makstud summad).
Tabel 4. Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse
taotlused aastatel 2015-2021
Taotlusvoor Esitatud taotluste arv Taotletud toetuse summa
(tk)
2015 581 1 882 806
2016 447 1 483 152
2017 498 2 719 268
2018 390 1 617 516
2019 369 1 676 989
2020 383 2 178 385
2021 302 2 123 436
5.1.3. Natura 2000 toetus erametsamaale
Natura 2000 erametsamaa toetuse (MAK 2014-2020 meede 12.2) taotlusi võeti vastu 04. –
22.04.2021 ning hilinenult 23.04 – 17.05.2021. Meetme eelarve oli 5 miljonit eurot.
Kokku esitati 4911 taotlust kogusummas 4 995 849 eurot. Toetust taotleti 49 879 hektarile
piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuvale erametsamaale ning 18 210 hektarile
Natura 2000 alal ja väljaspool seda sihtkaitsevööndis asuvale erametsamaale. Selle vooru
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused teeb EMK hiljemalt 30.04.2022. Toetuse
maksab välja PRIA hiljemalt 30.06.2022.
Tabel 5. Natura 2000 erametsamaa toetuse rakendamine aastatel 2015-2021
Taotlu Esitatud Taotletud Taotletud Toetust Toetust Toetust Määratud
svoor taotluste arv pindala pindala saanud saanud saanud toetuse
(tk) sihtkaitse- piirangu- taotluste arv pindala pindala summa(€)
vööndis (ha) vööndis (ha) (tk) sihtkaitse- piirangu-
vööndis (ha) vööndis (ha)
2015 4 788 10 993 48 524 4 651 10 697 47 286 3 984 474
2016 4 634 11 058 49 073 4 538 10 535 47 928 4 019 329
2017 5 237 15 730 50 612 5 110 15 202 49 144 4 305 958
2018 5 013 16 008 50 201 4 883 15 588 48 538 4 311 520
2019 5 035 16 610 50 702 4 931 16 308 49 430 4 381 806
2020 4 935 17 280 50 534 4 823 16 866 49 014 4 382 886
2021 4 911 18 210 49 879 - - - -
5.2. Toetuste kasutamise kohapealsed kontrollid
5.2.1. Siseriiklike toetusmeetmete kohapealne kontroll
Siseriiklike toetusmeetmete kohapealsed kontrollkäigud 2021. aastal hõlmasid järgmiseid
tegevusi:
Kokku kontrolliti siseriiklike toetuste sihipärast kasutamist ja sellega kaasnevate nõuete täitmist
23 taotluse 988 taotlusobjekti (metsaeraldis, kraav vms) osas. Metsa uuendamise toetuse osas
kontrolliti 13 taotluse 915 taotlusobjekti, mille pindala kokku moodustas 987,17 ha.
Metsamaaparanduse 4 taotluse raames kontrolliti 47 objekti (kraav, voolunõva, truup jne),
üraskikahjustuse ennetamise toetuse raames kontrolliti 2 taotlejat (tormikahjustuse
likvideerimine 5 ja püünispuude kasutamist 1 juhul), erametsaomanike nõustamise toetuse
raames kontrolliti 2 taotlejat (metsaühistut) ning metsaühistu toetuse osas 2 taotlejat.
Kohapealsete kontrollide teostamise aluseks oli 7 kontrollvalimit (metsa uuendamise kolm
vooru, metsamaaparanduse üks voor, metsaühistu toetuse üks voor, üraskikahjustuse
ennetamise üks voor ja nõustamis toetuse üks voor) arvestusega, et valim hõlmaks vähemalt
5% taotlusvooru taotluste arvust. Toetuste üksuse sisendi alusel (käsitsi valim) teostati
kohapealne kontroll 9 juhul metsa uuendamise taotluste osas.
Puudusi fikseeriti 9 taotluse kontrollimisel (6 metsa uuendamise-, 1 metsa maaparanduse- ja 2
erametsaomanike nõustamistoetuse osas).
Metsa uuendamise taotluste puuduseks oli tööde teostamine väiksemal pindalal kui taotluses
märgitud (7 eraldist) ja tööde tegemata jätmine (19 eraldist pindalaga ca 15,4 ha).
Metsamaaparanduse taotluse puhul olid tööd osaliselt tegemata (1 kraav ja 13 voolunõva
rajamata). Nõustamistoetuse puuduseks olid juhud, kus nõustamine oli teostamata (6-l juhul)
või oli toimunud nõustamine näidatust varajasemal ajaperioodil (ühel juhul).
Rahaliselt mõõdetuna kontrolliti kohapeal taotlusi, mille toetuse otsusega rahuldatud summa
oli ca 703 936 eurot. Kohapealses kontrollis ja samade taotluste erinevate kontrollide (loodud
taotluskihi kaardipõhine kattumiste kontroll varasemate voorudega) tulemusel määratud toetuse
summade vähendamised või tagasinõuded olid kokku ca 5 618 eurot.
5.2.2. Metsameetme kohapealne kontroll
Metsameetme (MAK 2014-2020 meede 8) kohapealsed kontrollkäigud 2021. aastal hõlmasid
järgmiseid tulemusi:
Järelkontrolli valimi alusel kontrolliti 22 toetuse taotlejat (504 toetuse objekti, kontrollitud
pindala 610 ha). Puuduseid avastati nelja taotluse osas (muutused omandisuhetes). Võrdluseks:
2020. aastal kontrolliti järelkontrolli valimi alusel 20 taotlejat (329 toetuse objekti, kontrollitud
pindala 468 ha). Puuduseid tuvastati kahe taotluse osas.
Eelkontrollis kontrolliti toetuste üksuse sisendi (käsitsi valim) alusel 8 toetuse taotlejat (48
toetuse objekti, kontrollitud pindala 46 ha). Puuduseid ei tuvastatud. Võrdluseks: 2020. aastal
kontrolliti eelkontrolli käigus 4 taotlejat (12 toetuse objekti, kontrollitud pindala 11 ha).
Puuduseid tuvastati ühe taotluse osas.
Investeeringukontrolli paikvaatlus toimub jooksvalt pärast maksetaotluse esitamist. 2021.
aastal viidi läbi investeeringu teostamise kontrollkäike 243 taotluse osas, kontrolliti 4 501
toetuse objekti ja kontrollitud pindala oli 5520 ha. Puuduseid tuvastati 40 taotluse osas.
Peamised esinenud puudused olid: 1) kohapeal kindlaksmääratud tehtud tööde pindala ei vasta
taotluses näidatud pindalale; 2) taotluses näidatud töö on osaliselt/tervikuna tegemata;3) tehtud
töö ei vasta toetuse määruse nõuetele; 4) eksitud on tööde asukohaga. Võrdluseks: 2020. aastal
viidi läbi investeeringukontrolli paikvaatlusi 330 taotluse osas (6352 toetuse objekti,
kontrollitud pindala 7708 ha, puuduseid tuvastati 40 taotluse osas).
Kohapealse kontrolli valimi alusel kontrolliti 22 taotlejat (352 toetuse objekti, kontrollitud
pindala 442 ha). Puuduseid tuvastati 3 taotluse osas. Peamised esinenud puudused: kohapeal
kindlaksmääratud tehtud tööde pindala ei vasta taotluses näidatud pindalale ja taotluses
näidatud töö on osaliselt/tervikuna tegemata. Võrdluseks: 2020. aastal viidi läbi kohapealse
kontrolli kontrollkäike 66 taotluse osas (1079 toetuse objekti, kontrollitud pindala 1462 ha)
Puuduseid tuvastati 10 taotluse osas). Metsameetme erinevate kohapealsete kontrollide
tulemusena vähendati maksetaotlustega taotlejate poolt esitatud toetuse summat ca 16 088 euro
võrra ning lisaks määrati pindala vähendamise trahve ca 5 113 euro ulatuses (rakendatakse
juhtudel, kui ei ole välistatud taotleja süü tegelikult tehtud töödest suurema pindala/summa
esitamisel maksetaotluses).
5.2.3. Natura 2000 toetus erametsamaale kohapealne kontroll
Natura 2000 toetus erametsamaale (MAK 2014-2020 meede 12.2) 2021. aastal vastuvõetud
taotlustest oli kohapealses kontrollis 182 taotlust 708 metsaala kindlaksmääratud pindalaga
kokku 3 765 ha. Kohapeal kontrolliti ca 3,8% toetuse taotlejatest, kellele kuulub ca 5,5%
taotletud pindalast. Märgime siinkohal, et kontrollivalimit vähendati seoses Covid-19
pandeemiaga.
Võrdluseks: Natura 2000 toetuse 2020. aastal vastuvõetud taotlustest oli kohapealses kontrollis
291 taotluse 1061 metsaala kindlaksmääratud pindalaga kokku 4 796 ha.
2021. aasta kontrolli tulemusena tuvastatud peamised rikkumised hõlmasid: 1) toetusõigusliku
metsaala pindalad oli esitatud suuremana 26 taotluse 45 metsaala osas; 2) ühe või mitme
metsaala piiripunkte ei olnud võimalik tuvastada 26 taotluse 38 metsaala osas (tuvastamata
katastriüksuse piirimärkidega ühtivad metsaala piiripunktid). Kasutusel olevate leevendavate
asjaolude arvestamise tõttu määratakse tuvastamata piirimärkide eest vähendamisi 22 taotluse
osas; 3) metsaala pindala oli alla 0,3 ha (määruse nõue >0,3 ha) oli 4 taotluse 4 metsaala osas;
4) üle 4 meetri laiuseid teid, kraave või muid lagedaid alasid, mis pole toetusõiguslikud, polnud
taotletud metsaalast välja arvatud, mistõttu vormistati kontrolli tulemusena 32 jagatud metsaala
(üldjuhul kaasneb sellega ka mõningane toetusõigusliku pindala vähenemine).
Rahaliselt mõõdetuna kontrolliti kohapeal metsaalade pindala, mille eest makstav toetus
(taotletud pindala alusel) oli 238 278 eurot. Kohapealse kontrollide töö tulemusena määratavad
toetuse vähendamised olid 793 eurot pindala vähenemise tõttu (koos pindala sanktsioonidega)
ja 369 eurot tuvastamata piirimärkide eest arvestatava vähendamise tõttu.
5.3. Erametsandussektorile suunatud arendustegevused
5.3.1. Väliskoostöö projektid
Baltic ForBio
EMK osales partnerina Baltic ForBio projektis (kestus oktoober 2017 – märts 2021), mille
eesmärgiks on suurendada Läänemere-äärsetes riikides puidu kasutust taastuvenergia allikana.
COVID-19 pandeemia tõttu pikendati projekti poole aasta võrra, seega lõppes projekt 2020.a.
septembri asemel 2021.a. märtsis. 2021. aasta põhiliseks tegevuses projektis oli koostada
viimane vahearuanne projektis tehtud kulutuste kohta. Kõik planeeritud tegevused said projekti
jooksul tehtud kontrollis heakskiidu, seega võib projekti eesmärgid lugeda täidetuks.
Net4Forest
EMK osales partnerina 2018.a. septembris käivitunud Erasmus+ rahvusvahelises projektis
Net4Forest, mille eesmärk on koolitada metsandusnõustajaid ning metsaomanikke, et anda
neile teadmisi metsade tulusama majandamise kohta. Projekti raames valmis ka ülevaade
metsatulekahjudest Eestis. .
2021. aasta kevadel planeeriti sõita metsanduslikule õppereisile Katalooniasse, kuid
koroonaleviku tõttu toimus e-õppereis virtuaalselt Zoom keskkonnas. Samal põhjusel korraldas
EMK projekti raames 2021. aasta septembris virtuaalselt ka Eesti metsandusliku õppereisi.
Projekti raames valmis 2021. aasta jooksul lisaks juhendmaterjal drooni ja miniharvesteri
kasutamise kohta metsanduses ning filmiti kaks õppevideot, kus jagatakse näpunäiteid, kuidas
metsanduses drooni ja miniharvesteri kasutada. Kõik projektiväljundid on leitavad
erametsaportaalist https://www.eramets.ee/net4forest/
2021. aastal augustis korraldati kahepäevane metsaühistute seminar - Net4Forest teavitusüritus,
kus tutvustasime projekti tulemusi. Projekt lõppes 2021.a.
Nordplus
FOREXT võrgustiku Põhja-Euroopa riigid koostasid eduka projektitaotluse Nordplus
programmi, mille eesmärgiks on rakendada e-õppe meetodeid metsanduskonsulentide
koolitamisel. Igal projektis osaleval partnerriigil on ülesanne teha ülevaade enda riigis
rakendatava metsandusalase e-õppe kohta. Projekti tulemusi plaaniti tutvustada 2021.a. sügisel
Norras, kuid koroonaepideemia tõttu jäeti üritus ära. Projekti lõpptähtaega pikendati 2022.
aastani.
FOREXT projektid
2021.a. sügisel toimus virtuaalselt FOREXT võrgustiku aastakoosolek, kus muuhulgas arutati
uusi projektiideid. EMK osaleb kahes uues projektiinitsiatiivis. FOREXT võrgustiku poolt
esitati COST (Euroopa teaduse ja tehnoloogia valdkonna koostöö) programmi projektitaotlus.
Rahastamisotsus selgub 2022. a mais.
LIFE-IP ForEst&FarmLand projekt
EMK osaleb partnerina Keskkonnaministeeriumi juhitud projektis LIFE-IP ForEst&FarmLand
„Adaptive community based management of forest and farming landscapes to improve the
conservation status of Natura 2000 habitats and species“. Projekt käivitus 01.01.2020 ja kestab
10 aastat. Projekti peamisteks eesmärkideks on: parendada Natura 2000 erametsa toetust ja
luua üks uus erametsatoetus, kus metsaomanik teeb looduskaitselist tegevust oma metsas ja
saab selle eest toetust.
EMK viib ellu tegevused koostöös Eesti Erametsaliiduga : Natura 2000 toetuse uuendamine
ja aktiivsete metsameetmete välja töötamine kaitsealade seisundi parandamiseks.
2021. aastal alguses koostati tegevuskavad Natura erametsa hüvitise andmise parendamise ja
aktiivsete meetmete loomise jaoks. Esimeseks sisuliseks tegevuseks oli läbi viia Natura
erametsaomanike seas lühike rahuloluküsitlus seoses Natura metsa toetusega.
2021. a maikuus korraldati Asko Lõhmuse juhtimisel mõttetalgud, kus koguti ideid, milliseid
aktiivset looduskaitset edendavaid võtteid tasuks Eestis toetada. Esmalt kaardistati aktiivseid,
loodushoidu edendavaid ja Eestis kohaseid tegevusi ning pärast kaardistatud materjali
korrastamist valmis nimekiri 20 võttestikust. Kraavide sulgemine tervikmärgalaks, istutamise
abil puistu mitmekesistamine, raietega maastikumosaiigi tekitamine, põlendike hoidmine ning
ülevaate parandamine oma metsa loodusväärtustest on vaid veerandik mõttetalgutel sündinud
ideedest. Hiljemalt 2022.a. sügisel on plaanis kogutud ideede hulgast välja valida need, millega
erametsameetme töörühmas edasi minna.
5.3.2. Info vahendamine erametsandussektorile
EMK kommunikatsioonialast tegevust on korraldatud tihedas koostöös teiste
metsandusvaldkonna organisatsioonidega. 2017. a. said alguse igakuised kokkusaamised, et
omavahelist ja sektoriülest kommunikatsiooni parandada.
2021. aastal toimus kampaania „Müü metsa targalt“, mille raames oli meedias kaks videoklippi
põhisõnumiga „Ära müü oma metsa esimesele küsijale“. Kampaania suunas inimesed info ja
abi saamiseks kohalikesse metsaühistutesse ja EMK kampaanialehele:
https://www.eramets.ee/targadtehingud/
2021. aasta kevadel ilmus trükis ja lühikesed videoklipid segametsade kasvatamise teemal.
Nendega anti ülevaade sellest, mida pidada silmas, kui metsaomanik soovib oma metsa
mitmekesisemaks muuta.
2021. aasta sügisel ilmus Metsaomaniku maksuteatmik 2021. Teatmiku eesmärk oli koondada
info värskeimate maksumuudatuste, eriti 2020. aastal jõustunud metsa müügil rakendatava
tulumaksuvabastuse osas.
Üleriigilistes ajalehtedes ja digitaalsetes kanalites teavitati aasta jooksul erinevaid
toetusvoorude tulemusi ja taotluste vastuvõtu voorusid.
Koroonapandeemia tõttu oli 2021.a. füüsiliste ürituste läbi viimise võimalus piiratud – ära jäi
näiteks Maamess, kus EMK on traditsiooniliselt osalenud. Siiski viidi läbi parimate
metsamajandajate konkurss ja kogu pere metsapäev Pärnus, kus osales mitu tuhat inimest.
EMK edastas sõnumeid olulisemate infokanalite kaudu: e-kirjade listid, erametsaportaal ja
sotsiaalmeedia kanalid. Erametsaportaali www.eramets.ee on hoitud aktuaalse, erametsanduse
jaoks kogu olulist informatsiooni koondava teabekeskkonnana.
EMK tegemisi kajastati pidevalt ka sotsiaalmeedias, peamiselt EMK Facebooki lehel, mille
jälgijate arv on pidevalt kasvanud ja on tänaseks juba üle 3000.
2021.a. jätkus õppelehe Sinu Mets välja andmine koostöös ajalehega Postimees. Ilmus neli
õppelehe numbrit – aprillis, juunis, septembris ja detsembris. Sinu Metsa väljaandmine jätkub
ka 2022.a.
2021.a. lõpus küsiti erametsanduse tugisüsteemi osalistelt tagasisidet rahulolu kohta EMK
teenustega. Küsitlusele vastas 19 inimest, selgus, et üldine rahulolu EMK teenuste ja
tegevusega on jätkuvalt kõrge.
5.3.3. Erametsanduse tugisüsteemi arendamine
2021.a. korraldati erametsanduse tugisüsteemi võtmeisikutele (metsaühistute juhid,
konsulendid) kokku kaheksa koolitust või seminari, osalejaid oli kokku 585. Tulenevalt
kehtivatest piirangutest korraldati kaheksast üritusest kuus interneti vahendusel.
Veebruaris toimus veebis Zoom keskkonna vahendusel 2021.a. siseriiklike toetuste määruse
muudatuse tutvustamine metsaühistute võtmeisikutele. Määruse muudatuste käigus muutusid
enim metsaühistu toetuse ja nõustamistoetuse taotlemise põhimõtted. Kutsuti ellu 3.a.
taotlemise kvalifitseerimise eelmenetlus. Ühistutele seati fikseeritud väärtused, mis nad peavad
toetuse saamiseks täitma, sest senine tulemusmõõdikute süsteem ei taganud jätkusuutlikkuse
hindamist. Kvalifitseerimise süsteem võimaldab ühistutel oma arenguid pikaajalisemalt
planeerida ja annab pikema kindluse riigipoolse toetuse saamise osas. Lisaks kutsuti ellu
ühistaotluse esitamise võimalus.
Konsulentidele ja metsaühistute juhtidele korraldatud koolitustel olid peamisteks
käsitletavateks teemadeks avalikkuse kaasamine, uued metsandustarkvarad, vääriselupaigad
ning nende kaitseks lepingute sõlmimine, ülevaade metsaomaniku maksukäitumisest ning
metsakasvatuslikud teemad.
Koolituste ja seminaride korraldamisega jätkatakse ka 2022.a.
6. Tegevussuunad 2022.a.
Arvestades, et EMK nõukogu pikendas Erametsakeskuse arengukava kehtimist kuni 2022.a.
lõpuni, juhindub EMK edaspidigi nimetatud arengukava sihtidest. Uute eesmärkidena on
määratletud, et 2022.a. lõpuks peab metsaühistute liikmete arv jõudma 17 000 metsaomanikuni
ning ühistute liikmete omandis olev metsamaa pindala jõudma tasemeni 620 000 ha. Jätkuvalt
peab arengukava tähtsaks metsakasvatustööde (metsauuendamine, hooldusraied) teostamist.
Nii jätkab EMK metsaühistute kui metsaomanike koondatud organisatsioonide arendamist ning
metsaomanike teadlikkuse kasvu tõstmist metsa majandamise vajalikkusest.
2022.a. tegevuseesmärgid kinnitas nõukogu 27.01.2022 koosolekul (vt tabel 6).
Tabel 6. 2022 tegevuseesmärgid
Eesmärk
Mõõdikud
31.12.2022
Liikmete arv ühistutes 17 000
Ühistute kasv
Ühistu liikmete metsamaa pindala 620 000
Metsauuendamine Ühistu liikmetele kuuluva uuendatud
ühistutes metsamaa pindala 7 000*
Hooldusraie ühistutes Ühistu liikmetele kuuluva hooldatud (VA ja
HR) metsamaa pindala 10 000
EMK tööga rahulolu Rahulolu erametsanduse tugisüsteemi
tegevusega kõrge rahulolu
EMK tegevuskulud Toetuste menetluseks kasutatud raha suhe
menetletud toetuste rahalisse mahtu mitte üle 10%
Erieesmärk 2021
Füüsiliste isikute vähem vähemalt
Langus 5% võrreldes viie viimase aasta 5%
metsamaa müügi
keskmisega (ha)
pidurdumine
*füüsilised isikud (sh FIE)
2022.a. alustati EMK ja KIK ühendamise ettevalmistamist, et tagada KIK võimekus ja
akrediteerimistingimuste täitmine 2023.a. Selleks luuakse asutuste vahelised töögrupid, et
tagada protseduuride ja infosüsteemide ühendamine. Ühendatavaks asutuseks on KIK ja
ühendatavaks EMK, mille tõttu EMK tegevus lõppeb.
2022.a. eraldise lepinguga suureneb EMK eraldis uue toetusmeetme: väljaspool Natura 2000
asuvate erametsaalade piirangute hüvitamise toetuse administreerimiseks. Toetuse eesmärgiks
on kompenseerida looduskaitseliste piirangute järgimist väljaspool Natura 2000 võrgustikku
metsaaladel.
2022.a. on planeeritud eelarves suurendada investeeringuid EMKIS e-PRIA platvormile
ülemineku töödeks.
2022.a. jätkub ka metsaomanike juriidiline ja maksualane nõustamine telefoni teel.
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 726 085 562 734 2
Nõuded ja ettemaksed 499 580 431 366 3
Kokku käibevarad 1 225 665 994 100
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 18 109 42 846 5
Immateriaalsed põhivarad 171 600 203 745 6
Kokku põhivarad 189 709 246 591
Kokku varad 1 415 374 1 240 691
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 182 986 141 558 8
Eraldised 17 024 17 024
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 46 336
Kokku lühiajalised kohustised 200 010 204 918
Kokku kohustised 200 010 204 918
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 11 464 11 464
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 024 309 2 163 427
Aruandeaasta tulem 179 591 -1 139 118
Kokku netovara 1 215 364 1 035 773
Kokku kohustised ja netovara 1 415 374 1 240 691
31
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 4 212 173 3 518 868 10
Tulu ettevõtlusest 304 310 0
Kokku tulud 4 516 483 3 518 868
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -2 817 572 -2 952 678 11
Mitmesugused tegevuskulud -346 953 -454 212 16
Tööjõukulud -1 009 677 -1 073 434 12
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -98 549 -86 466
Muud kulud -64 141 -91 196 13
Kokku kulud -4 336 892 -4 657 986
Põhitegevuse tulem 179 591 -1 139 118
Aruandeaasta tulem 179 591 -1 139 118
32
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 179 591 -1 139 118
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 56 882 86 467
Kokku korrigeerimised 56 882 86 467
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -68 213 286 375
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -47 531 -527 439
Kokku rahavood põhitegevusest 120 729 -1 293 715
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
42 622 -101 301
soetamisel
Kokku rahavood investeerimistegevusest 42 622 -101 301
Kokku rahavood 163 351 -1 395 016
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 562 734 1 957 750 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 163 351 -1 395 016
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 726 085 562 734 2
33
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2019 11 464 2 163 427 2 174 891
Aruandeaasta tulem -1 139 118 -1 139 118
31.12.2020 11 464 1 024 309 1 035 773
Aruandeaasta tulem 179 591 179 591
31.12.2021 11 464 1 203 900 1 215 364
34
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused
SA Erametsakeskus 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele
suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab
raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja
aruandluse juhend).
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud
alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Sihtasutuse iseloomu tõttu on kasutatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas toodud põhimõtteid ja juhendeid.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangakontode jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumus (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust
tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste
aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt
laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Kõiki muid nõudeid (saamata sihtfinantseerimine ja muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud
nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Alates 01.01.2017 on vastavalt "Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile" põhivara piirmääraks 5000 eur.
Erandina võib põhivara võtta arvele kogumina, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab
vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse
komponendid arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist
ilma käibemaksuta).
Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda. Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri
põhivara soetusmaksumusse makse (käibemaks) ja lõive.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse
põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel).
Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes eeldatavatest kasulikest eluigadest.
Maad ei amortiseerita.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on
need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule
elueale.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes järgmistest eeldatavatest kasulikest
eluigadest.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 EUR
35
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle sihtasutusele.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses,
juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud
jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel
renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või
rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades
sisemise intressimäära meetodit.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse kas juhtkonna või teiste ekspertide hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning
eraldise realiseerumise aja kohta. Kuna eraldiste mõõtmine tugineb hinnangutel, mis ei pruugi alati täpseiks osutuda, on oluline nende
kajastamine ja avalikustamine aruannetes muudest kohustistest eraldi.
Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustis, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust
ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata.
Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul kui selle realiseerimise tõenäosus on suurem kui 50% (st. realiseerumine on tõenäolisem
kui mitterealiseerumine). Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik
kohustis avalikustatakse lisades tingimusliku kohustisena.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu
kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega
teenuseid.
Sihtfinantseerimine jaotatakse üldpõhimõtete järgi kolmeks:
a) Sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, milleks
sihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus).
b) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad saajad tuluna põhivara soetamise perioodis. Andjad kajastavad toetust kuluna
sel momendil, kui toetuse saaja teeb kulud või soetab põhivara, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud.
c) Tegevustoetused (varem nimetati neid mittesihtotstarbelised toetused).
Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude
ja kulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses "Avaliku sektori finantsaruandluse juhendi" paragrahviga 25 lõige 1. Lepingute alusel võetud
sihtfinantseerimise andmise kohustisi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustiste ja
nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).
Alates 31.12.2015 kajastatakse kõik seni bilansis arvestatud tegevustoetustega seotud nõuded ja kohustised tuluna või kuluna kontodel
352100 või 452100.
Toetus eristatakse lähtudes sellest, kas toetus antakse konkreetse projekti tarbeks või üldise tegevustoetusena.
Sihtfinantseerimise mõiste täpsustatakse projektipõhise finantseerimisena, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille
alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos
kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda
kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda
aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see
saajale järgmise perioodi kulutuste katteks.
Ettemakstud toetused kajastatakse vahendaja raamatupidamises ettemaksetena kuni toetuse saaja on esitanud saadud toetuse
kulutamise kohta kuluaruande. Toetuse andja kajastab selliseid toetusi pärast kuluaruande saamist vahendajalt ja sel hetkel kajastab
vahendaja seda tuluna.
Ettemakstud toetust ei kajastata otsuse tegemisel vahendaja raamatupidamises, vaid alles reaalselt raha väljamaksmisel toetuse saajale.
Kui sihtfinantseerimiseks saadud rahalised vahendid laekuvad, kajastatakse seda kuni tulu ja kulu kajastamise perioodi saabumiseni saadud
36
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
ettemaksena. Kui toetuse andja aktsepteerib aruande tehtud kulutuste osas, kajastatakse see toetuse saaja kulutuste tegemisega
samas perioodis tulu toetuse andjalt ja kulu toetuse saajale ning võtab arvele kas nõude toetuse andja vastu või vähendab toetuse
andjalt saadud ettemakset ja võtab arvele kohustise toetuse saaja ees või vähendab toetuse saajale antud ettemakset.
Kui vahendaja vastutab toetuse andja ees saaja-poolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, võtab ta
lepingu rikkumise selgumisel arvele tagasinõude toetuse saaja vastu ja tagasimaksekohustise toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud
toetuste tulu ning antud toetuste kulu.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis
lähtudes valmidusastme meetodist.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Seotud osapooled
SA Erametsakeskuse seotud osapoolteks on loetud:
– sihtasutuse tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või
oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude
seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse alates 01.01.2015 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates
raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Erametsakeskus sisedokumentide
üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud üldeeskirja muutustest (§49).
Sündmused pärast aruandekuupäeva
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja
aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Sündmuseid pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise
majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Arvelduskontod 726 085 562 734
Kokku raha 726 085 562 734
37
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 7 240 7 240
Ostjatelt laekumata
7 240 7 240
arved
Maksude ettemaksed ja
63 566 63 566 4
tagasinõuded
Ettemakstud toetused 426 114 426 114
Saamata sihtfinantseerimine 2 493 2 493 15
Saamata seadusandlusest
167 167
tulenevad toetused
Kokku nõuded ja
499 580 499 580
ettemaksed
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 3 849 3 849
Ostjatelt laekumata
3 849 3 849
arved
Maksude ettemaksed ja
68 260 68 260 4
tagasinõuded
Ettemakstud toetused 284 619 284 619
Sihtfinantseerimise
19 299 19 299
tagasinõuded
Saamata sihtfinantseerimine 54 791 54 791 15
Saamata seadusandlusest
548 548
tulenevad toetused
Kokku nõuded ja
431 366 431 366
ettemaksed
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Üksikisiku tulumaks 25 874 27 003
Erisoodustuse tulumaks 695 680
Sotsiaalmaks 34 347 36 668
Kohustuslik kogumispension 1 319 1 755
Töötuskindlustusmaksed 2 198 2 402
Ettemaksukonto jääk 63 566 68 260
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 63 566 64 433 68 260 68 508
vt. ka lisa 3
38
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Masinad ja
seadmed
31.12.2019
Soetusmaksumus 132 092 132 092
Akumuleeritud kulum -64 509 -64 509
Jääkmaksumus 67 583 67 583
Amortisatsioonikulu -24 737 -24 737
31.12.2020
Soetusmaksumus 132 092 132 092
Akumuleeritud kulum -89 246 -89 246
Jääkmaksumus 42 846 42 846
Amortisatsioonikulu -24 737 -24 737
31.12.2021
Soetusmaksumus 132 092 132 092
Akumuleeritud kulum -113 983 -113 983
Jääkmaksumus 18 109 18 109
39
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2019
Soetusmaksumus 1 912 023 1 912 023
Akumuleeritud kulum -1 747 849 -1 747 849
Jääkmaksumus 164 174 164 174
Ostud ja parendused 101 301 101 301
Amortisatsioonikulu -61 730 -61 730
31.12.2020
Soetusmaksumus 2 013 323 2 013 323
Akumuleeritud kulum -1 809 578 -1 809 578
Jääkmaksumus 203 745 203 745
Ostud ja parendused 41 667 41 667
Amortisatsioonikulu -73 812 -73 812
31.12.2021
Soetusmaksumus 2 054 990 2 054 990
Akumuleeritud kulum -1 883 390 -1 883 390
Jääkmaksumus 171 600 171 600
Lisa 7 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2021 2020
Kasutusrendikulu 69 384 32 869
40
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 67 750 67 750
Võlad töövõtjatele 2 321 2 321
Maksuvõlad 64 433 64 433 4
Muud võlad 34 066 34 066
Muud viitvõlad 34 066 34 066
Saadud ettemaksed 14 416 14 416 15
Kokku võlad ja ettemaksed 182 986 182 986
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 32 622 32 622
Maksuvõlad 68 508 68 508 4
Muud võlad 40 428 40 428
Muud viitvõlad 40 428 40 428
Kokku võlad ja ettemaksed 141 558 141 558
Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2021 seisuga oli Tallinna Halduskohtus menetlemisel kolm kaebust:
1. Pärnumaa Metsaomanike Selts kaebus 2021.a. metsaühistu toetuse saamiseks (haldusasi
nr 3-21-1379). Toetuse otsusega jäeti tema taotlus kvalifitseerimata, kuna tal polnud
tähtaegselt esitatud majandusaasta aruannet. Ta soovib otsuse tühistamist ja toetuse
maksmist. Toetuse summa nõuet pole, sest taotlus on toetuse suuruse osas lõpuni
menetlemata.
KOHTUOTSUS 13.01.2022, millega rahuldati Pärnumaa MOS kaebus ja mõisteti
EMKlt välja õigusabikulud summas 1425 eurot. Hetkel kaalume kohtuotsuse
edasikaebamist.
2. Eesti Metsaühistu kaebus nõustamistoetuse tagasimakse otsuse tühistamiseks (haldusasja
nr 3-21-2249). Eesti Metsaühistult nõuti tagasi ettemaksuna tasutud 7 206,92 eurot.
Hetkel vaidlus pooleli kaebuse esitamise tähtaja üle ja esialgse õiguskaitse taotluse üle.
Kohtumenetlus seisab.
3. Siina Heinmaa kaebus kohtus Natura 2000 toetus erametsamaale saamiseks, kuna
võüõrandas toetuskõlbliku maa kohustuseaasta 15.detsembril. Tegemist õigusaktide põhiseaduse nõuetele vastavuse kaebusega. Kohtuotsuse
tegemise aeg 20.06.22.
Toetussumma 138,60 eur.
Nimetatud halduskohtumenetlustes pole esitatud sihtasutusele rahalisi nõudeid (v.a vaid Pärnumaa
MOS osas summas 1425 eurot ), mistõttu olen seisukohal, et nimetatud kohtuasjad ei oma olulist
mõju sihtasutuse tegevusele.
41
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Annetused ja toetused
(eurodes)
2021 2020
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 923 852 647 905
Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 50 000 121 561
Tegevustoetus 1 211 256 2 380 000
Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 27 065 369 402
Kokku annetused ja toetused 4 212 173 3 518 868
Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused
(eurodes)
2021 2020
Erametsaomanike nõustamise toetus 267 958 394 037
Metsaühistute toetus 365 584 363 005
Metsamajandamiskavade koostamise toetus 149 909 251 172
Metsa uuendamise toetus 1 464 956 1 324 453
Pärandkultuuri säilitamise toetus 738 11 426
Metsaparandustoetus 211 226 245 474
Metsa sertifitseerimistoetus 68 158 161 800
Vääriselupaiga kaitse toetus 259 224 201 311
Üraskikahjude ennetamise toetus 29 819 0
Kokku jagatud annetused ja toetused 2 817 572 2 952 678
Lisa 12 Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020
Palgakulu 710 889 753 557
Sotsiaalmaksud 236 956 251 092
Erisoodustused 35 547 38 933
Erisoodustuste maksud 26 285 29 852
Kokku tööjõukulud 1 009 677 1 073 434
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 29 30
Nõukogude ja juhatuse liikmed 1
Juhid 4
Tippspetsialistid 11,74
Keskastme spetsialistid 12,91
Nooremspetsialistid 0,04
42
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Muud kulud
(eurodes)
2021 2020
Trahvid, viivised ja hüvitised 6 0
Käibemaks 64 030 90 718
Ettevõtte tulumaks 0 478
Riigilõivud 14 0
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest muudest nõuetest 91 0
Kokku muud kulud 64 141 91 196
Lisa 14 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 80 917 68 290
Lisa 15 Sihtfinantseerimine
SA Erametsakeskus on saanud sihtfinantseerimise korras:
2021 2020 Lisa nr
Sihtfinantseerimine vahendamiseks
Kasutamata sihtfinantseerimise jääk perioodi alguses -8 455 0
Saadud sihtfinantseerimist kokku 57 405 542 597
s.h. KIK 0 200 990
s.h. PRIA 0 303 791
s.h.MUUD 57 405 37 816
Kajastatud sihtfinantseerimise tuluna 27 065 1 138 868 10
s.h. KIK 0 774 216
s.h. KKM 16 543 0
s.h. PRIA 0 307 641
s.h.MUUD 10 522 57 011
Sihtfinantseerimise jääk perioodi lõpus 16 910 -8 455
Kasutamata sihtfinantseerimine 14 417 46 336
s.h.KKM 0 9 961
s.h.MUUD 14 417 36 375
Saamata sihtfinantseerimine 2 493 -54 791 3
s.h. KKM 2 493 0
s.h.MUUD 0 -54 791
Tuluna kajastatud toetused kokku 27 065 1 138 868 10
43
SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud
Kulukirje nimetus 2021 2020
Administreerimiskulud 87 636 62 782
Uurimis- ja arendustööd 43 257 0
Lähetuskulud 876 7 258
Koolituskulud 11 414 6 424
Ruumide majandamiskulud 33 414 31 245
Sõidukite majandamiskulud 56 942 61 400
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 52 837 58 205
Inventari majandamiskulud 1 240 3 104
Meditsiini- ja hügieenitarbed 1 574 0
Info- ja PR teenused 0 102 347
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja
40 256 0
sisustamise kulud
Mitmesugused majandamiskulud 17 507 45 427
Tugisüsteemi arendustegevused 0 76 020
Kokku 346 953 454 212
44
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Erametsakeskus SA nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud SA Erametsakeskus (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2021, tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet
ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud
selgitavat informatsiooni.
Meie arvates kajastab lehekülgedel 31 kuni 44 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning
sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh
sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei sisalda raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või
teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt
väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab
vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruanne.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta,
kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb ettevõtte likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal
puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui
võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:
• teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja
teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli
eiramist;
• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb
sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline
ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud
informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil.
Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi
käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andris Jegers
Vandeaudiitori number 171
Siim Külasepp
Vandeaudiitori number 698
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 17
Narva mnt 5, 10117 Tallinn
17.02.2022
Ülevaade Sihtasutuse Erametsakeskus nõukogu tegevusest 2021. majandusaastal
sihtasutuse tegevuse korraldamisel, juhtimisel ja järelevalve teostamisel
1. Üldine info
Sihtasutus Erametsakeskus (edaspidi EMK) on Euroopa Liidu Phare-Interreg abiprogrammi
raames asutatud eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse
kanti EMK 14.04.1999. aastal. Vabariigi Valitsuse otsusega 21.12.2006 on EMK
asutajaõiguste teostaja Keskkonnaministeerium.
EMK eesmärk on tagada säästlikule ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele tugineva
jätkusuutliku erametsanduse arendamine, sealhulgas riigi metsapoliitikas, metsanduse
arengukavas, metsaseaduses, Eesti maaelu arengukavas ja teistes riiklikes strateegilistes
dokumentides ning välisabi programmides sätestatud erametsanduse arengusuundade
elluviimine.
2017.a. otsustati asutajaõiguste teostaja poolt muuta SA Erametsakeskus asukohta, viies
organisatsiooni kontori Tallinnast Raplasse. Kolimine teostati edukalt juba 2018.a.
EMK liitub 01.01.2023 SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Koroonaviiruse
pandeemiast tingituna on viimastel aastatel kasutatud tavapärasest oluliselt rohkem kaugtöö
võimalusi. EMK tegevus on hoolimata olulisest muudatusest jätkunud tõrgeteta.
2. Nõukogu tegevus
EMK nõukogu on varasemalt aastaid olnud neljaliikmeline, kuid alates 27.02.2021 oli 3-
liikmeline kuni augustini, mil valiti uus 5-liikmeline nõukogu (sh uus nõukogu esimees). Alates
novembrist jätkas nõukogu 6-liikmelisena. Nõukogus on esindatud Keskkonnaministeerium (4
liiget), Rahandusministeerium (1 liige) ja Maaeluministeerium (1 liige).
2.1. Strateegiliste eesmärkide määratlemine ja täitmine
SA Erametsakeskus 2021. aasta tegevuse eesmärk oli tagada säästliku ja keskkonda kaitsvale
metsamajandamisele tugineva erametsanduse arendamine, sealhulgas seadustes ja riiklikes
strateegilistes dokumentides ning välisabi programmides sätestatud erametsanduse
arengusuundade elluviimine.
Metsanduse arengukavast ning Erametsakeskuse arengukava aastateks 2014 – 2022 tulenevalt oli
EMK tegevus keskendunud:
1) toetuste administreerimise korraldamisele;
2) erametsanduse tugisüsteemi arendamisele.
EMK arengukavas püstitatud eesmärgid hõlmavad erametsades metsakasvatustööde mahu ja
metsaühistute võimekuse kasvu1.
Juhindudes arengukavades seatud strateegilistest üldeesmärkidest kinnitab EMK nõukogu igaks
aastaks EMK konkreetsemad eesmärgid.
Püstitatud tegevuseesmärkide täitmisest 2021. aastal
2021.a. kinnitatud eesmärgid ning nende täitmise tulemused on järgmised:
Algväärtus Eesmärk Tulemus
Mõõdikud
31.12.2020 31.12.2021 31.12.2021
Liikmete arv ühistutes 14597 15 500 15 471
Ühistute kasv Ühistu liikmete metsamaa
pindala 577207 596 750 616 293
Metsauuendamine Ühistu liikmetele kuuluva 6512 (FIE
ühistutes uuendatud metsamaa pindala 7561 8500 557)
Ühistu liikmetele kuuluva
Hooldusraie ühistutes hooldatud (VA ja HR)
metsamaa pindala 10 000 10 000 12 519
Rahulolu erametsanduse Kõrge Kõrge kõrge
EMK tööga rahulolu
tugisüsteemi tegevusega rahulolu rahulolu rahulolu
Toetuste menetluseks
kasutatud raha suhe
EMK tegevuskulud
menetletud toetuste rahalisse mitte üle
mahtu 9,9% 10% 8,8%
Erieesmärk 2021
Füüsiliste isikute vähem
Langus 5% võrreldes viie
metsamaa müügi 6457,8 vähemalt
viimase aasta keskmisega (ha)
pidurdumine 5% 2,5
1
EMK arengukava on kättesaadav https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2020/12/Erametsakeskuse-
arengukava-2014-2020-pikendatud.pdf
2021. aastal lisandus erametsaomanikele makstavate toetuste hulka üraskikahjustuste ennetamise
toetus. 2021. aastal tehti viimased metsa sertifitseerimise toetuse väljamaksed ja uusi taotlusi
enam vastu ei võetud.
EMK tegevuseesmärgid on seotud Metsanduse Arengukava 2011-2020 eesmärkidega. Üldistatult
on EMK aastaeesmärgid suunatud metsauuendus- ja hooldustööde mahu kasvule erametsades.
Suurenenud on metsaomanike aktiivsus metsakasvatustööde läbiviimisel. Lisaks EMK
eesmärkide täitmises kirjeldatud arvnäitajatele on selle kinnituseks kolmandat aastat järjest
rekordiliselt kõrgel püsinud istutusmaht erametsades (istutati 16,8 mln metsataime, mis on ca 4,8
mln taime rohkem kui kolm aastat tagasi).
Tuginedes EMK suuremamahuliste siseriiklike toetuste, so erametsaomanike metsa
inventeerimine, metsauuendamine ja individuaalnõustamine ning Eesti maaelu arengukava
meetme 8.6 2020.2a. andmete baasil tehtud esialgsele mõjuanalüüsile, toodi nimetatud toetuste
kogusumma 3,8 mln euro mõjul erametsaomanike poolt täiendavalt turule 2,18 mln tm puitu.
Toetuste tulemusel genereeritud puidumahu mõju maksutulu laekumisele on 207,1mln eurot ning
täiendav lisandväärtus 536,3 mln eurot.
2.2. EMK tegevuse korraldamine ja juhtimine
EMK nõukogu korraldab juhtimist ja järelevalvet nõukogu korraliste koosolekute kaudu. 2021.a.
toimus 4 nõukogu koosolekut.
Vähemalt neljal korral aastas esitatakse juhatuse poolt nõukogu koosolekutel ülevaade EMK
tegevusest ja majanduslikust seisust. Vajadusel annab nõukogu suuniseid tegevuste
korrigeerimiseks.
Finantsvahendite kasutamine on korraldatud juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt
kinnitatud eelarve kaudu.
Dialoogi sihtrühmaga (metsaühistute kaudu esindatud metsaomanikud) on jätkatud EMK poolt
korraldatud metsaühistute juhtide seminaride kaudu. Koroonapiirangutest tulenevalt asendusid
mitmed infoseminarid veebi teel peetavatega. Vahetu kokkusaamisena korraldati suve jooksul
kaks üritust, kus osalesid ka metsaühistud. Lisaks osaleb SA Erametsakeskus MTÜ Eesti
Metsaselts töös.
2
Arvestades toetuste mõju analüüsiks kuluvat suurt ajahulka ning kasutatavat metoodikat ei ole võimalik 2021. a.
aruandes esitleda andmeid toetuste mõju kohta 2021.a. väljamakstud toetuste alusel. Mõju hindamisel kasutatav
alusinfo ja metoodika võimaldab anda hinnangu lähtudes 2020. aastal makstud toetustest. Tervikmahus avaldatakse
toetuste mõju analüüs EMK veebilehel www.eramets.ee
2.3. Järelevalve EMK tegevuse üle
Jooksvat sisekontrollitegevust korraldab juhatus nõukogu poolt kinnitatud sisekontrolli tööplaani
alusel. Majandusaasta jooksul läbiviidud auditite, sh sisekontrollide, ja riskide hindamise
tulemuste alusel koostatakse vastavad maandamisplaanid, mille elluviimist korraldab juhatus.
Tagamaks avaliku sektori vahendite tõhus ja säästlik kasutamine ning sihtrühma efektiivne
teenindamine viidi EMK-s 2021.a. läbi 17 kontrollitoimingut ja auditit. Tähelepanekuid ja
puudusi EMK juhtimises ei tuvastatud.
Järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab otse EMK nõukogu.
3. Nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa
Aasta jooksul arvestati J.Aunale juhatuse liikmete tasusid kokku (koos tulemustasu, preemia ja
hüvitisega) 52 417 ja T.Mittile 12 600 eurot, seega kokku 65 017 eurot (2020.a. kokku 53 200
eurot).
Nõukogu liikmetele maksti tasu summas 15 567 eurot (2020.a. 15 090 eurot). Nagu eespool
märgitud, oli aasta alguses mitmed kuud nõukogu vaid kolmeliikmeline, aasta lõpus aga juba 6-
liikmeline.
Ametiisiku andmed Töötasu liik Tasude
kogusumma
Ametikoht Ametiisiku nimi Liikme Lisatasud Muud KOKKU Periood (töötatud Teenistus- või
tasu ja tasud: aja alg- ja töösuhte vorm
hüvitised lõppkuupäev)
Nõukogu 3080,00 01.01.21- KEM ministri
esimees Kristel Järve 3080,00 10.08.21 k/k
Nõukogu 1640,00 18.08.21- KEM ministri
esimees Marku Lamp 1640,00 31.12.21 k/k
2200,00 01.01.21- KEM ministri
Nõukogu liige Kalle Põld 2200,00 10.08.21 k/k
3600,00 01.01.21- KEM ministri
Nõukogu liige Maret Parv 3600,00 31.12.21 k/k
600,00 01.01.21- KEM ministri
Nõukogu liige Kristel Menning 600,00 26.02.21 k/k
1400,00 11.08.21- KEM ministri
Nõukogu liige Artjom Suvorov 1400,00 31.12.21 k/k
Nõukogu liige Kalle Toomet 1400,00 1400,00 11.08.21- KEM ministri
31.12.21 k/k
1400,00 11.08.21- KEM ministri
Nõukogu liige Merike Saks 1400,00 31.12.21 k/k
580,00 03.11.21- KEM ministri
Nõukogu liige Katrin Rannik 580,00 31.12.21 k/k
52417,42 01.01.21-
Juhatuse liige Jaanus Aun 27395,07 20113,29 4909,06 15.09.21 Käsundusleping
12600,00 16.09.21-
Juhatuse liige Tiina Mitt 12600,00 31.12.21 Käsundusleping
Kokku 55895,07 20113,29 4909,06 80917,42
Lugupidamisega
Marku Lamp
Nõukogu esimees
Nõukogu liikmed:
Maret Parv
Artjom Suvorov
Kalle Toomet
Merike Saks
Katrin Rannik
Saatja: Rain Ruus <
[email protected]>
Saaja: '
[email protected]',
[email protected]
Teema: SA Erametsakeskus aruanded
Tere!
Edastan SA Erametsakeskus aruanded tulenevalt riigivaraseadusest:
1. Ülevaade Sihtasutuse Erametsakeskus nõukogu tegevusest 2021. majandusaastal sihtasutuse tegevuse korraldamisel, juhtimisel ja järelevalve teostamisel.
2. 2021.a. majandusaasta aruanne.
Lugupidamisega
Rain Ruus
IT -ja finantsjuht
SA Erametsakeskus
Mob. 5683 1887
[email protected]<mailto:
[email protected]>
www.eramets.ee<http://www.eramets.ee>