Rahandusministri 22. juuni 2017.a määrus nr 49
„Maksu- ja Tolliameti ametnike vormiriietuse ja
eraldusmärkide kirjelduse ning kandmise kord“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
Maksu- ja Tolliameti vormiriietusel kasutatavate eraldusmärkide kujutised
VAPIEMBLEEM
RIIGITUNNUS
KIRIEMBLEEM
NIMESILT
IDENTIFITSEERIMISSILT
TEKSTILINE TÄHIS (1)
TEKSTILINE TÄHIS (2)
TEKSTILINE TÄHIS (3)
TEKSTILINE TÄHIS (4)
MAKSU- JA TOLLIAMETI UURIMISOSAKONNA EMBLEEM
KOERAJUHI EMBLEEM
TIKAND
VORMINÖÖBID
Riigikantselei
Meie 12.04.2022 nr 1.1-10.1/3285-1
Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse
ja eraldusmärkide kirjelduse
muutmine
Austatud riigisekretär
Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri 22. juuni 2017. a määruse nr 49 „Maksu- ja
Tolliameti vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Teadmiseks: Maksu-ja Tolliamet
Lisa: määruse eelnõu
määruse seletuskiri
määruse lisa
Kaire Taar 6113423
Kaire
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
MÄÄRUS
12.04.2022 nr 1.1-
10.1/3285-1
Rahandusministri 22. juuni 2017. a määruse nr 49
„Maksu- ja Tolliameti
vormiriietuse ja eraldusmärkide
kirjeldus“ muutmine
Määrus kehtestatakse tolliseaduse § 7 lõike 2 alusel.
§ 1. Rahandusministri 22. juuni 2017. a määruses nr 49 „Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse
ja eraldusmärkide kirjeldus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 1 neljandat lauset ja lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna
„vapiembleem“ sõnadega „ja paremal varrukal riigitunnus“;
2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Naiste lühikeste varrukatega särkpluus on kergelt taljes, kaelakaares ja varruka servas
tumesinise kandiga. Särkpluusi esiosa paremal küljel on alus nimesildi kinnitamiseks ja
vasakul küljel kiriembleem.“;
3) määrust täiendatakse §-dega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Vormikleit
(1) Vormikleit on mitmevärviline, sisaldades tumesinist, helesinist, punast ja valget.
(2) A-lõikeline vormikleit ulatub põlvejooneni ja on lühikeste varrukate ning ümara
kaelusega. Kaelakaares ja varruka servas on tumesinine kant. Vormikleit on kantav vööga.
Vormikleidi esiosa paremal küljel on alus nimesildi kinnitamiseks ja vasakul küljel
kiriembleem.
§ 82. Naiste kardigan
(1) Naiste kardigan on tumesininine.
(2) Naiste kardigan on kootud. Lühike kardigan ulatub puusajooneni ja pikk kardigan ulatub
põlvejooneni. Pikk kardigan on kantav vööga. Kardigani paremal esihõlmal on alus nimesildi
kinnitamiseks ja vasakul hõlmal kiriembleem.“;
4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Paraadriietuse juures kasutatav lips on ühevärviline sinine (18-4148 TPX VICTORIA
BLUE).“;
5) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Barett on tumesinisest villasest kangasmaterjalist. Bareti serv on töödeldud nahast
kandiga. Bareti vasakul küljel on väikese riigivapi kujutis.
(4) Termomüts on mustast termoomadustega materjalist.“;
6) paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse pärast sõna „sall,“ sõnaga „torusall,“;
7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Torusall on must või tumesinine. Must torusall on valmistatud termoomadustega kootud
materjalist. Tumesinine torusall on valmistatud kootud materjalist.“;
8) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Jope on üleni tumesinine või tumesinine, erksiniste detailidega. Jope läbilõikedetaile
ääristavad helkurkandid.“;
9) paragrahvi 14 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Jope on lukk-kinnise ja trukkidega suletava liistkinnisega. Jopel on äravõetav kapuuts.
Vasakul varrukal on vapiembleem ja paremal varrukal riigitunnus. Jope vasakul hõlmal on
kiriembleem ja paremal hõlmal alus nimesildi kinnitamiseks. Jope seljaosal on kiri „MAKSU-
JA TOLLIAMET” või „MAKSU- JA TOLLIAMET / TOLL/CUSTOMS” või „MTA
UURIMISOSAKOND.”;
10) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Vihmariided
(1) Vihmariided on vihmakeep ja vihmapüksid.
(2) Vihmakeep on erkkollane, tumesiniste detailidega, avaralõikeline, kapuutsiga, esiosas
suletava kinnisega. Vihmakeebi seljaosal on prinditud helkurkiri „MAKSU- JA
TOLLIAMET / Estonian Tax and Customs Board”.
(3) Vihmapüksid on erkkollased, sääreosas helkurribadega.“;
11) paragrahvi 17 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Vasakul rinna piirkonnas ja seljaosal on sinisel põhjal kiri „MAKSU- JA TOLLIAMET /
Estonian Tax and Customs Board”.“;
12) määrust täiendatakse §-dega 231 ja 232 järgmises sõnastuses:
„§ 231. Softshell-jakk
Softshell-jakk on softshell`i omadustega materjalist, tumesinine, püstkraega, trukkidega
eemaldatava kapuutsi ja lukkudega eemaldatavate varrukatega ning eest avatava lukk-
2
kinnisega. Jaki vasakul varrukal on vapiembleem ja paremal varrukal riigitunnus. Jaki
vasakul hõlmal on helkurkirjaga prinditud „MAKSU- JA TOLLIAMET” ja paremal hõlmal
alus nimesildi kinnitamiseks. Jaki seljaosale on prinditud helkurprindiga kiri „MAKSU- JA
TOLLIAMET / Estonian Tax and Customs Board”.
§ 232. Kootud vest
Kootud vest on V-kaelusega. Vesti esiosa paremal küljel on alus nimesildi kinnitamiseks ja
vasakul küljel kiriembleem.“;
13) paragrahvi 25 lõike 1 esimeses lauses ja lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad
„lühikeste varrukatega“ sõnadega „lühikeste või pikkade varrukatega“;
14) paragrahvi 26 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vormiriietusel kasutatavad eraldusmärgid on:
1) vapiembleem;
2) riigitunnus;
3) kiriembleem;
4) nimesilt ja identifitseerimissilt;
5) tekstiline tähis;
6) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna embleem;
7) koerajuhi embleem;
8) tikand;
9) vorminööbid.
(2) Vormiriietusel kasutatavate eraldusmärkide kujutised esitatakse määruse lisas (lisatud).“;
15) määrust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
„§ 271. Riigitunnus
(1) Riigitunnus on vormiriietuse kangale tikitud Eesti riigilipu kujutis (sinine 18-4252 TP
BLUE ASTER, must 19-4205 TP PHANTOM ja valge 11-0601 TP BRIGHT WHITE), mille
all on sõna „ESTONIA“ tähekõrgusega 0,6 cm ja tähejoone paksusega 0,1 cm (värvus 11-
0601 TP BRIGHT WHITE). Riigitunnuse pikkus on 5,3 cm ja laius 6,5 cm.
(2) Riigitunnus kinnitatakse vormiriietuse parema varruka välisküljele, 7 cm õlaõmblusest
allapoole.“;
16) paragrahvi 29 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Nimesilt ja identifitseerimissilt“;
17) paragrahvi 29 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Identifitseerimissilt vastab nimesildi tunnustele, kuid ees- ja perekonnanime asemel
kasutatakse ametisiseselt fikseeritud numbrikombinatsiooni.“;
18) paragrahvid 30–32 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahv 33 sõnastatakse järgmiselt:
3
„§ 33. Tekstiline tähis
(1) Tekstilised tähised on:
1) „MAKSU- JA TOLLIAMET”;
2) „MAKSU- JA TOLLIAMET / TOLL/CUSTOMS”;
3) „MAKSU- JA TOLLIAMET / Estonian Tax and Customs Board”;
4) „MTA UURIMISOSAKOND“.
(2) Tähis on prinditud tumesinisele taustale hõbedases helkurkirjas ja trükitähtedega, välja
arvatud tekstiosa „Estonian Tax and Customs Board“, mis on kirjatähtedega.
(3) Tähist kasutatakse jope, ohutusvesti, koerajuhi vesti, vihmakeebi ja softshell-jaki seljaosal
16×23 cm suurusel raamil.“;
20) määrust täiendatakse §-dega 331–333 järgmises sõnastuses:
„§ 331. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna embleem
(1) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna embleem on prinditud mustale taustale kuldse ja
hõbedase värviga. Embleemil on väikese riigivapi kujutis ning sõnad „MTA“ ja „MTA
UURIMISOSAKOND“. Embleemi mõõdud on 7x5 cm.
(2) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna embleemi kasutatakse särgi esiosa vasakul küljel
ja jope paremal hõlmal.
§ 332. Koerajuhi embleem
(1) Koerajuhi embleemi mustal taustal on kujutatud riigilippu, labrador retriiver tõugu koera
ja koerajuhtide rahvusvahelist tunnust K-9 (sinine 18-4252 TP BLUE ASTER, must 19-4205
TP PHANTOM ja valge 11-0601 TP BRIGHT WHITE). Embleemil on valgete
trükitähtedega kiri „MAKSU- JA TOLLIAMET / ESTONIAN TAX AND CUSTOMS
BOARD”. Embleemi läbimõõt on 9 cm.
(2) Koerajuhi embleem kinnitatakse vormiriietuse parema varruka välisküljele takjaalusele.
§ 333. Tikand
(1) Tikand tekstiga “MAKSU- JA TOLLIAMET” valmistatakse fluorestseeruva LUNA-tüüpi
niidiga, kasutades fonti ALLER. Tikandi kõrgus on 1,0 cm ja pikkus on 13 cm.
(2) Tikand tikitakse tavavormi pükste vasaku sääre taskuklapile.“;
21) määrust täiendatakse §-ga 36 järgmises sõnastuses:
„§ 36. Üleminekusätted
Kuni 2022. aasta 15. maini kehtinud määruse kohaseid vormiriietuse esemeid ja eraldusmärke
on lubatud kanda kuni laovarude lõppemiseni või nende kandmiskõlbmatuks muutumiseni,
kuid mitte kauem kui 2023. aasta 31. detsembrini.“;
22) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud).
4
§ 2. Määrus jõustub 2022. aasta 16. mail.
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa Vormiriietusel kasutatavate eraldusmärkide kujutised
5
SELETUSKIRI rahandusministri 22.juuni 2017. a määruse nr 49 „Maksu- ja Tolliameti
vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“ muutmise määruse eelnõule
1. Sissejuhatus
1.1.Sisukokkuvõte
Tolliseaduse (edaspidi TS) § 7 lõige 1 sätestab, et MTA ametnikud kannavad teenistuses olles
ettenähtud juhtudel vormiriietust, kusjuures vormiriietust võivad ette nähtud juhtudel kanda ka
MTA töötajad ning Sisekaitseakadeemia üliõpilased. TS § 7 lõike 2 kohaselt kehtestab MTA
ametnike vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse valdkonna eest vastutav minister
määrusega. TS § 7 lõike 3 järgi määrab vormiriietuse kandjad, vormiriietuse andmise ja
kandmise korra ning kandmise tähtajad MTA peadirektor või tema volitatud ametnik.
Rahandusministri 22. juuni 2017. a määruse nr 49 „Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse ja
eraldusmärkide kirjeldus“ muutmise määruse eelnõu on koostatud tolliseaduse § 7 lõike 2
alusel. Eelnõu eesmärk on kaasajastada juba kasutuses olevaid esemeid, st muuta neid veelgi
kasutajasõbralikumaks, samas lisades juurde esemeid, mille vajadust on näidanud igapäevane
praktika. Rahulolu oma vormiriietusega peegeldub rahulolus oma töötingimustega – see
omakorda veelgi paremates teenistusalastes näitajates.
Aruteludesse eelnõuga puudutatud esemete kasutusmugavuse ja kujunduse üle on olnud
kaasatud mitmeid MTA teenistujaid, kes vormiriietust igapäevaselt kannavad. Samuti on
eelnõusse saadud sisendit 2021. a aprillis ametiüleselt läbi viidud “Vormiriiete rahulolu
küsitlusest“.
Muudatused eraldusmärkides on kantud eesmärgist rõhutada, et MTA teenistuja esindab oma
tegevuses riiki, samuti võimaldamaks ametivälistel inimestel kokkupuutes MTA teenistujaga
paremini mõista, kellega tal parasjagu tegemist on.
Määrus on kavandatud jõustuma 16. mail 2022. a.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika
osakonna peaspetsialist Kaire Taar telefon (611 3423; e-post
[email protected]), MTA
haldusosakonna isikuvarustuse juht Kristel Karussaar (telefon 676 2173; e-post
[email protected]) ja MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna jurist Eero
Kosk (telefon 676 1400; e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-
post
[email protected]). ning keeleliselt toimetas personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja
Sirje Lilover (e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu sisaldab juba kasutuses olevate esemete kaasajastamiseks tehtavaid muudatusi, mis
teeb neid veelgi kasutajasõbralikumaks. Nt pikeesärk ja T-särk võivad edaspidi olla ka pikkade
varrukatega. Eelnõu sisaldab ka uusi esemeid, mille vajadust on näidanud igapäevane praktika.
Uute esemetena lisanduvad vormikleit, naiste kardigan, vihmariided, barett, termomüts,
torusall, softshell jakk, kootud vest.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Paragrahvis 1 tehakse muudatused, mis seostuvad vormiriietuse esemete ja neil kasutatavate
eraldusmärkidega.
Vastavalt kehtiva määruse §-le 2 jaguneb vormiriietus järgmiselt: a) kontorivorm (määruse
2.ptk 1.jagu); b) välivorm (2.ptk 2.jagu) ja c) tavavorm (2.ptk 3.jagu). Vormiriietusel
kasutatavaid eraldusmärke käsitletakse kehtiva määruse 3.ptk-s ja määruse lisas.
Eelnõu § 1 punktides 1 – 4 tehakse järgmised kontorivormi puudutavad muudatused:
• vormikuue varrukale lisatakse juurde riigitunnus
• kontorivormi esemete loetellu lisatakse vormikleit, naiste kardigan ja naiste särkpluus
• kontorivormi esemete loetellu lisatakse paraadriietuse juures kasutatav lips.
Eelnõu § 1 punktides 5 – 11 tehakse järgmised välivormi puudutavad muudatused:
• välivormi esemete loetellu lisatakse barett ja termomüts
• välivormi esemete loetellu lisatakse torusall
• välivormi jope puhul lisatakse tumesinine ühevärviline variant, samuti seljaosale
paigutatav tekstiline tähis „MTA UURIMISOSAKOND“
• tuuakse kasutusele mõiste „vihmariided“, ühtlasi muutes vihmakeebi värvi erkkollaseks
ning lisades välivormi esemete juurde vihmapüksid
• muudetakse ohutusvestil kasutatavat tekstilist tähist.
Eelnõu § 1 punktides 12 ja 13 tehakse järgmised tavavormi puudutavad muudatused:
• tavavormi esemete loetellu lisatakse softshell jakk ja kootud vest
• pikeesärk ja T-särk võivad edaspidi olla ka pikkade varrukatega.
Eelnõu § 1 punktides 14 – 20 tehakse muudatused seonduvalt vormiriietusel kasutatavate
eraldusmärkidega. Muudatused on järgmised:
• eraldusmärkide loetelu täiendatakse riigitunnuse, identifitseerimissildi, Maksu- ja
Tolliameti uurimisosakonna embleemi ja koerajuhi embleemiga. Ühtlasi esitatakse
sellekohased kirjeldused, samuti kehtivas määruses seni puudunud kirjeldus tikandi
kohta
• kehtivast määrusest jäetakse välja viited Sisekaitseakadeemia finantskolledži
vapiembleemile, kiriembleemile ja nimesildile, kuna need eraldusmärgid on aktiivsest
kasutusest väljas
• tekstiliste tähiste hulka lisatakse tähised „MAKSU- JA TOLLIAMET / Estonian Tax
and Customs Board” ja „MTA UURIMISOSAKOND“.
Eelnõu § 1 punktis 21 kehtestatakse üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2023. Selle
kuupäevani võib kanda seni kehtinud korra kohaseid vormiriideid ja eraldusmärke, mis uue
korra järgi on erinevad. Siinkohal on seatud eesmärgiks kokkuhoid uute esemete arvelt, samuti
mõistuspärane lähenemine, et kasutuskõlblikke asju ei visata ära (ei utiliseerita), vaid
kasutatakse seni, kuni nad on oma tarbimisväärtuse minetanud.
Eelnõu § 1 punktis 22 kehtestatakse määruse lisa „Eraldusmärkide kujutised” uues sõnastuses.
Lisa eesmärk on esitada eraldusmärgid visuaalselt, mitte ainult kirjeldavalt. Embleemide jm
visuaalne esitamine kannab laiemalt õigusselguse eesmärki, kitsamalt aga, tagab halduspraktika
ühetaolisuse.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 16. mai 2022. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Sihtrühm: MTA teenistujad – eeskätt MTA teenuste osakonna klienditeeninduse valdkonnas,
tolliosakonnas ja uurimisosakonnas –, Sisekaitseakadeemia finantskolledži üliõpilased, teatud
mõttes ka MTA teenistujatega kokku puutuvad maksu- ja tollikliendid.
Mõju kirjeldus:
Eelnõus kavandatu kaudu muutub MTA vormiriietus funktsionaalsemaks ja
kombineeritavamaks. Seejuures on vormiriietuse funktsionaalset lahendust kujundatud
teenistujate töökohustuste iseärasustest lähtuvalt.
On eeldatav, et MTA teenindusbüroo klienditeenindajad, kes on MTA n.ö visiitkaardid, jätavad
vormikleiti ja kardigani kandes – võrreldes range kostüümiga – leebema ja pigem nõustamisele
suunatud kliendikesksema mulje. Vt siinkohal seletuskirja lisa. Samuti on oluline, et vormikleit
tagab teenindajatele kuumade suveilmade puhul parema enesetunde – eriti olukordades, kus
teenindusbüroos on rahvarohke.
Eraldusmärkide puhul tehtavad muudatused tõstavad MTA kui Eesti Vabariigi institutsiooni
autoriteeti. Ühtlasi antakse nii selgemaid signaale vormikandja institutsionaalse kuuluvuse
kohta, mis on oluline näiteks tollipunktis Eestisse saabuva välismaalasega suheldes.
Mõju olulisus: oluline.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
Üldisemalt
Muudatustega ei kaasne olulist majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse
korraldusele. Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei
kasva. Eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
tulud ja kulud
Eelnõust tulenevad kulud 2022. aasta vaates on ette nähtud Maksu- ja Tolliameti 2022. aasta
eelarves. Seega määruse jõustumisel täiendavaid kulutusi riigieelarvele ei kaasne.
planeeritud kogus (tk) eeldatav kogus (tk) 2023.a
2022.a
Naiste särkpluus 100 50
Vormikleit 100 50
Naiste kardigan 100 100
Sinine ühevärviline lips 25 10
Barett 100 50
Termomüts 100 50
Torusall 100 50
Ühevärviline tumesinine jope 25 5
Vihmakeep (erkkollane) 25 15
Vihmapüksid 25 15
Softshell jakk 110 100
Kootud vest 50 25
T-särk (pika varrukaga) 100 100
Pikeesärk (pika varrukaga) 100 100
Tekstiline tähis „MAKSU- 135 115
JA TOLLIAMET / Estonian
Tax and Customs Board”;
Tekstiline tähis „MTA 25 5
UURIMISOSAKOND“
kokku 31 700 euro väärtuses kokku 20 000 euro väärtuses
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 16. mail 2022. a. Selline kuupäev on valitud järgmistel põhjustel:
• muudatuste hulgas on naiste vormikleit ja naiste särkpluus, mis on – mõeldes
teenindusbüroode teenistujate heaolu peale – mõistlik võtta kasutusele kohe, kui ilmad
soojaks lähevad (eeldatavalt mai keskpaigas)
• ühetaolise praktika tagamiseks on mõistlik jõustada muudatused uue töönädala
esimesest päevast (16. mai 2022 on esmaspäev).
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile. Teistele ministeeriumitele eelnõud
kooskõlastamiseks ei saadeta, kuna puudutab ainult Rahandusministeeriumi ja tema
valitsemisala sisemist töökorraldust.
Seletuskirja lisa
Vormikleidi kanga näidis
Vormikleidi ja naiste kardigani (pikk) näidis