dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse muutmine

Rahandusministeerium · 12. aprill 2022
Viit
1.1-10.1/3285-1
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Raigo Uukkivi
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Kaire Taar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.13285-1 12.04.2022 Väljaminev kiri.asice2047 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministri 22. juuni 2017.a määrus nr 49 „Maksu- ja Tolliameti ametnike vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse ning kandmise kord“ Lisa (muudetud sõnastuses) Maksu- ja Tolliameti vormiriietusel kasutatavate eraldusmärkide kujutised VAPIEMBLEEM RIIGITUNNUS KIRIEMBLEEM NIMESILT IDENTIFITSEERIMISSILT TEKSTILINE TÄHIS (1) TEKSTILINE TÄHIS (2) TEKSTILINE TÄHIS (3) TEKSTILINE TÄHIS (4) MAKSU- JA TOLLIAMETI UURIMISOSAKONNA EMBLEEM KOERAJUHI EMBLEEM TIKAND VORMINÖÖBID Riigikantselei Meie 12.04.2022 nr 1.1-10.1/3285-1 Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse muutmine Austatud riigisekretär Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri 22. juuni 2017. a määruse nr 49 „Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Teadmiseks: Maksu-ja Tolliamet Lisa: määruse eelnõu määruse seletuskiri määruse lisa Kaire Taar 6113423 Kaire [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU MÄÄRUS 12.04.2022 nr 1.1- 10.1/3285-1 Rahandusministri 22. juuni 2017. a määruse nr 49 „Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“ muutmine Määrus kehtestatakse tolliseaduse § 7 lõike 2 alusel. § 1. Rahandusministri 22. juuni 2017. a määruses nr 49 „Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 neljandat lauset ja lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „vapiembleem“ sõnadega „ja paremal varrukal riigitunnus“; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Naiste lühikeste varrukatega särkpluus on kergelt taljes, kaelakaares ja varruka servas tumesinise kandiga. Särkpluusi esiosa paremal küljel on alus nimesildi kinnitamiseks ja vasakul küljel kiriembleem.“; 3) määrust täiendatakse §-dega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „§ 81. Vormikleit (1) Vormikleit on mitmevärviline, sisaldades tumesinist, helesinist, punast ja valget. (2) A-lõikeline vormikleit ulatub põlvejooneni ja on lühikeste varrukate ning ümara kaelusega. Kaelakaares ja varruka servas on tumesinine kant. Vormikleit on kantav vööga. Vormikleidi esiosa paremal küljel on alus nimesildi kinnitamiseks ja vasakul küljel kiriembleem. § 82. Naiste kardigan (1) Naiste kardigan on tumesininine. (2) Naiste kardigan on kootud. Lühike kardigan ulatub puusajooneni ja pikk kardigan ulatub põlvejooneni. Pikk kardigan on kantav vööga. Kardigani paremal esihõlmal on alus nimesildi kinnitamiseks ja vasakul hõlmal kiriembleem.“; 4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Paraadriietuse juures kasutatav lips on ühevärviline sinine (18-4148 TPX VICTORIA BLUE).“; 5) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Barett on tumesinisest villasest kangasmaterjalist. Bareti serv on töödeldud nahast kandiga. Bareti vasakul küljel on väikese riigivapi kujutis. (4) Termomüts on mustast termoomadustega materjalist.“; 6) paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse pärast sõna „sall,“ sõnaga „torusall,“; 7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Torusall on must või tumesinine. Must torusall on valmistatud termoomadustega kootud materjalist. Tumesinine torusall on valmistatud kootud materjalist.“; 8) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jope on üleni tumesinine või tumesinine, erksiniste detailidega. Jope läbilõikedetaile ääristavad helkurkandid.“; 9) paragrahvi 14 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Jope on lukk-kinnise ja trukkidega suletava liistkinnisega. Jopel on äravõetav kapuuts. Vasakul varrukal on vapiembleem ja paremal varrukal riigitunnus. Jope vasakul hõlmal on kiriembleem ja paremal hõlmal alus nimesildi kinnitamiseks. Jope seljaosal on kiri „MAKSU- JA TOLLIAMET” või „MAKSU- JA TOLLIAMET / TOLL/CUSTOMS” või „MTA UURIMISOSAKOND.”; 10) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Vihmariided (1) Vihmariided on vihmakeep ja vihmapüksid. (2) Vihmakeep on erkkollane, tumesiniste detailidega, avaralõikeline, kapuutsiga, esiosas suletava kinnisega. Vihmakeebi seljaosal on prinditud helkurkiri „MAKSU- JA TOLLIAMET / Estonian Tax and Customs Board”. (3) Vihmapüksid on erkkollased, sääreosas helkurribadega.“; 11) paragrahvi 17 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Vasakul rinna piirkonnas ja seljaosal on sinisel põhjal kiri „MAKSU- JA TOLLIAMET / Estonian Tax and Customs Board”.“; 12) määrust täiendatakse §-dega 231 ja 232 järgmises sõnastuses: „§ 231. Softshell-jakk Softshell-jakk on softshell`i omadustega materjalist, tumesinine, püstkraega, trukkidega eemaldatava kapuutsi ja lukkudega eemaldatavate varrukatega ning eest avatava lukk- 2 kinnisega. Jaki vasakul varrukal on vapiembleem ja paremal varrukal riigitunnus. Jaki vasakul hõlmal on helkurkirjaga prinditud „MAKSU- JA TOLLIAMET” ja paremal hõlmal alus nimesildi kinnitamiseks. Jaki seljaosale on prinditud helkurprindiga kiri „MAKSU- JA TOLLIAMET / Estonian Tax and Customs Board”. § 232. Kootud vest Kootud vest on V-kaelusega. Vesti esiosa paremal küljel on alus nimesildi kinnitamiseks ja vasakul küljel kiriembleem.“; 13) paragrahvi 25 lõike 1 esimeses lauses ja lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „lühikeste varrukatega“ sõnadega „lühikeste või pikkade varrukatega“; 14) paragrahvi 26 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vormiriietusel kasutatavad eraldusmärgid on: 1) vapiembleem; 2) riigitunnus; 3) kiriembleem; 4) nimesilt ja identifitseerimissilt; 5) tekstiline tähis; 6) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna embleem; 7) koerajuhi embleem; 8) tikand; 9) vorminööbid. (2) Vormiriietusel kasutatavate eraldusmärkide kujutised esitatakse määruse lisas (lisatud).“; 15) määrust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses: „§ 271. Riigitunnus (1) Riigitunnus on vormiriietuse kangale tikitud Eesti riigilipu kujutis (sinine 18-4252 TP BLUE ASTER, must 19-4205 TP PHANTOM ja valge 11-0601 TP BRIGHT WHITE), mille all on sõna „ESTONIA“ tähekõrgusega 0,6 cm ja tähejoone paksusega 0,1 cm (värvus 11- 0601 TP BRIGHT WHITE). Riigitunnuse pikkus on 5,3 cm ja laius 6,5 cm. (2) Riigitunnus kinnitatakse vormiriietuse parema varruka välisküljele, 7 cm õlaõmblusest allapoole.“; 16) paragrahvi 29 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Nimesilt ja identifitseerimissilt“; 17) paragrahvi 29 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Identifitseerimissilt vastab nimesildi tunnustele, kuid ees- ja perekonnanime asemel kasutatakse ametisiseselt fikseeritud numbrikombinatsiooni.“; 18) paragrahvid 30–32 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahv 33 sõnastatakse järgmiselt: 3 „§ 33. Tekstiline tähis (1) Tekstilised tähised on: 1) „MAKSU- JA TOLLIAMET”; 2) „MAKSU- JA TOLLIAMET / TOLL/CUSTOMS”; 3) „MAKSU- JA TOLLIAMET / Estonian Tax and Customs Board”; 4) „MTA UURIMISOSAKOND“. (2) Tähis on prinditud tumesinisele taustale hõbedases helkurkirjas ja trükitähtedega, välja arvatud tekstiosa „Estonian Tax and Customs Board“, mis on kirjatähtedega. (3) Tähist kasutatakse jope, ohutusvesti, koerajuhi vesti, vihmakeebi ja softshell-jaki seljaosal 16×23 cm suurusel raamil.“; 20) määrust täiendatakse §-dega 331–333 järgmises sõnastuses: „§ 331. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna embleem (1) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna embleem on prinditud mustale taustale kuldse ja hõbedase värviga. Embleemil on väikese riigivapi kujutis ning sõnad „MTA“ ja „MTA UURIMISOSAKOND“. Embleemi mõõdud on 7x5 cm. (2) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna embleemi kasutatakse särgi esiosa vasakul küljel ja jope paremal hõlmal. § 332. Koerajuhi embleem (1) Koerajuhi embleemi mustal taustal on kujutatud riigilippu, labrador retriiver tõugu koera ja koerajuhtide rahvusvahelist tunnust K-9 (sinine 18-4252 TP BLUE ASTER, must 19-4205 TP PHANTOM ja valge 11-0601 TP BRIGHT WHITE). Embleemil on valgete trükitähtedega kiri „MAKSU- JA TOLLIAMET / ESTONIAN TAX AND CUSTOMS BOARD”. Embleemi läbimõõt on 9 cm. (2) Koerajuhi embleem kinnitatakse vormiriietuse parema varruka välisküljele takjaalusele. § 333. Tikand (1) Tikand tekstiga “MAKSU- JA TOLLIAMET” valmistatakse fluorestseeruva LUNA-tüüpi niidiga, kasutades fonti ALLER. Tikandi kõrgus on 1,0 cm ja pikkus on 13 cm. (2) Tikand tikitakse tavavormi pükste vasaku sääre taskuklapile.“; 21) määrust täiendatakse §-ga 36 järgmises sõnastuses: „§ 36. Üleminekusätted Kuni 2022. aasta 15. maini kehtinud määruse kohaseid vormiriietuse esemeid ja eraldusmärke on lubatud kanda kuni laovarude lõppemiseni või nende kandmiskõlbmatuks muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2023. aasta 31. detsembrini.“; 22) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud). 4 § 2. Määrus jõustub 2022. aasta 16. mail. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Lisa Vormiriietusel kasutatavate eraldusmärkide kujutised 5 SELETUSKIRI rahandusministri 22.juuni 2017. a määruse nr 49 „Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“ muutmise määruse eelnõule 1. Sissejuhatus 1.1.Sisukokkuvõte Tolliseaduse (edaspidi TS) § 7 lõige 1 sätestab, et MTA ametnikud kannavad teenistuses olles ettenähtud juhtudel vormiriietust, kusjuures vormiriietust võivad ette nähtud juhtudel kanda ka MTA töötajad ning Sisekaitseakadeemia üliõpilased. TS § 7 lõike 2 kohaselt kehtestab MTA ametnike vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse valdkonna eest vastutav minister määrusega. TS § 7 lõike 3 järgi määrab vormiriietuse kandjad, vormiriietuse andmise ja kandmise korra ning kandmise tähtajad MTA peadirektor või tema volitatud ametnik. Rahandusministri 22. juuni 2017. a määruse nr 49 „Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“ muutmise määruse eelnõu on koostatud tolliseaduse § 7 lõike 2 alusel. Eelnõu eesmärk on kaasajastada juba kasutuses olevaid esemeid, st muuta neid veelgi kasutajasõbralikumaks, samas lisades juurde esemeid, mille vajadust on näidanud igapäevane praktika. Rahulolu oma vormiriietusega peegeldub rahulolus oma töötingimustega – see omakorda veelgi paremates teenistusalastes näitajates. Aruteludesse eelnõuga puudutatud esemete kasutusmugavuse ja kujunduse üle on olnud kaasatud mitmeid MTA teenistujaid, kes vormiriietust igapäevaselt kannavad. Samuti on eelnõusse saadud sisendit 2021. a aprillis ametiüleselt läbi viidud “Vormiriiete rahulolu küsitlusest“. Muudatused eraldusmärkides on kantud eesmärgist rõhutada, et MTA teenistuja esindab oma tegevuses riiki, samuti võimaldamaks ametivälistel inimestel kokkupuutes MTA teenistujaga paremini mõista, kellega tal parasjagu tegemist on. Määrus on kavandatud jõustuma 16. mail 2022. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Kaire Taar telefon (611 3423; e-post [email protected]), MTA haldusosakonna isikuvarustuse juht Kristel Karussaar (telefon 676 2173; e-post [email protected]) ja MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna jurist Eero Kosk (telefon 676 1400; e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e- post [email protected]). ning keeleliselt toimetas personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu sisaldab juba kasutuses olevate esemete kaasajastamiseks tehtavaid muudatusi, mis teeb neid veelgi kasutajasõbralikumaks. Nt pikeesärk ja T-särk võivad edaspidi olla ka pikkade varrukatega. Eelnõu sisaldab ka uusi esemeid, mille vajadust on näidanud igapäevane praktika. Uute esemetena lisanduvad vormikleit, naiste kardigan, vihmariided, barett, termomüts, torusall, softshell jakk, kootud vest. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 tehakse muudatused, mis seostuvad vormiriietuse esemete ja neil kasutatavate eraldusmärkidega. Vastavalt kehtiva määruse §-le 2 jaguneb vormiriietus järgmiselt: a) kontorivorm (määruse 2.ptk 1.jagu); b) välivorm (2.ptk 2.jagu) ja c) tavavorm (2.ptk 3.jagu). Vormiriietusel kasutatavaid eraldusmärke käsitletakse kehtiva määruse 3.ptk-s ja määruse lisas. Eelnõu § 1 punktides 1 – 4 tehakse järgmised kontorivormi puudutavad muudatused: • vormikuue varrukale lisatakse juurde riigitunnus • kontorivormi esemete loetellu lisatakse vormikleit, naiste kardigan ja naiste särkpluus • kontorivormi esemete loetellu lisatakse paraadriietuse juures kasutatav lips. Eelnõu § 1 punktides 5 – 11 tehakse järgmised välivormi puudutavad muudatused: • välivormi esemete loetellu lisatakse barett ja termomüts • välivormi esemete loetellu lisatakse torusall • välivormi jope puhul lisatakse tumesinine ühevärviline variant, samuti seljaosale paigutatav tekstiline tähis „MTA UURIMISOSAKOND“ • tuuakse kasutusele mõiste „vihmariided“, ühtlasi muutes vihmakeebi värvi erkkollaseks ning lisades välivormi esemete juurde vihmapüksid • muudetakse ohutusvestil kasutatavat tekstilist tähist. Eelnõu § 1 punktides 12 ja 13 tehakse järgmised tavavormi puudutavad muudatused: • tavavormi esemete loetellu lisatakse softshell jakk ja kootud vest • pikeesärk ja T-särk võivad edaspidi olla ka pikkade varrukatega. Eelnõu § 1 punktides 14 – 20 tehakse muudatused seonduvalt vormiriietusel kasutatavate eraldusmärkidega. Muudatused on järgmised: • eraldusmärkide loetelu täiendatakse riigitunnuse, identifitseerimissildi, Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna embleemi ja koerajuhi embleemiga. Ühtlasi esitatakse sellekohased kirjeldused, samuti kehtivas määruses seni puudunud kirjeldus tikandi kohta • kehtivast määrusest jäetakse välja viited Sisekaitseakadeemia finantskolledži vapiembleemile, kiriembleemile ja nimesildile, kuna need eraldusmärgid on aktiivsest kasutusest väljas • tekstiliste tähiste hulka lisatakse tähised „MAKSU- JA TOLLIAMET / Estonian Tax and Customs Board” ja „MTA UURIMISOSAKOND“. Eelnõu § 1 punktis 21 kehtestatakse üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2023. Selle kuupäevani võib kanda seni kehtinud korra kohaseid vormiriideid ja eraldusmärke, mis uue korra järgi on erinevad. Siinkohal on seatud eesmärgiks kokkuhoid uute esemete arvelt, samuti mõistuspärane lähenemine, et kasutuskõlblikke asju ei visata ära (ei utiliseerita), vaid kasutatakse seni, kuni nad on oma tarbimisväärtuse minetanud. Eelnõu § 1 punktis 22 kehtestatakse määruse lisa „Eraldusmärkide kujutised” uues sõnastuses. Lisa eesmärk on esitada eraldusmärgid visuaalselt, mitte ainult kirjeldavalt. Embleemide jm visuaalne esitamine kannab laiemalt õigusselguse eesmärki, kitsamalt aga, tagab halduspraktika ühetaolisuse. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 16. mai 2022. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Sihtrühm: MTA teenistujad – eeskätt MTA teenuste osakonna klienditeeninduse valdkonnas, tolliosakonnas ja uurimisosakonnas –, Sisekaitseakadeemia finantskolledži üliõpilased, teatud mõttes ka MTA teenistujatega kokku puutuvad maksu- ja tollikliendid. Mõju kirjeldus: Eelnõus kavandatu kaudu muutub MTA vormiriietus funktsionaalsemaks ja kombineeritavamaks. Seejuures on vormiriietuse funktsionaalset lahendust kujundatud teenistujate töökohustuste iseärasustest lähtuvalt. On eeldatav, et MTA teenindusbüroo klienditeenindajad, kes on MTA n.ö visiitkaardid, jätavad vormikleiti ja kardigani kandes – võrreldes range kostüümiga – leebema ja pigem nõustamisele suunatud kliendikesksema mulje. Vt siinkohal seletuskirja lisa. Samuti on oluline, et vormikleit tagab teenindajatele kuumade suveilmade puhul parema enesetunde – eriti olukordades, kus teenindusbüroos on rahvarohke. Eraldusmärkide puhul tehtavad muudatused tõstavad MTA kui Eesti Vabariigi institutsiooni autoriteeti. Ühtlasi antakse nii selgemaid signaale vormikandja institutsionaalse kuuluvuse kohta, mis on oluline näiteks tollipunktis Eestisse saabuva välismaalasega suheldes. Mõju olulisus: oluline. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Üldisemalt Muudatustega ei kaasne olulist majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei kasva. Eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Eelnõust tulenevad kulud 2022. aasta vaates on ette nähtud Maksu- ja Tolliameti 2022. aasta eelarves. Seega määruse jõustumisel täiendavaid kulutusi riigieelarvele ei kaasne. planeeritud kogus (tk) eeldatav kogus (tk) 2023.a 2022.a Naiste särkpluus 100 50 Vormikleit 100 50 Naiste kardigan 100 100 Sinine ühevärviline lips 25 10 Barett 100 50 Termomüts 100 50 Torusall 100 50 Ühevärviline tumesinine jope 25 5 Vihmakeep (erkkollane) 25 15 Vihmapüksid 25 15 Softshell jakk 110 100 Kootud vest 50 25 T-särk (pika varrukaga) 100 100 Pikeesärk (pika varrukaga) 100 100 Tekstiline tähis „MAKSU- 135 115 JA TOLLIAMET / Estonian Tax and Customs Board”; Tekstiline tähis „MTA 25 5 UURIMISOSAKOND“ kokku 31 700 euro väärtuses kokku 20 000 euro väärtuses 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 16. mail 2022. a. Selline kuupäev on valitud järgmistel põhjustel: • muudatuste hulgas on naiste vormikleit ja naiste särkpluus, mis on – mõeldes teenindusbüroode teenistujate heaolu peale – mõistlik võtta kasutusele kohe, kui ilmad soojaks lähevad (eeldatavalt mai keskpaigas) • ühetaolise praktika tagamiseks on mõistlik jõustada muudatused uue töönädala esimesest päevast (16. mai 2022 on esmaspäev). 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile. Teistele ministeeriumitele eelnõud kooskõlastamiseks ei saadeta, kuna puudutab ainult Rahandusministeeriumi ja tema valitsemisala sisemist töökorraldust. Seletuskirja lisa Vormikleidi kanga näidis Vormikleidi ja naiste kardigani (pikk) näidis
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel