dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Rahandusministeerium · 12. aprill 2022
Viit
15-4/3271-1
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Planeerijate Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2022
Vastutaja
Katri-Liis Ennok (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. mai 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎EPÜ ettepanekud seoses PlanS järelhindamisega 120422.asice633 KB

Sisu (failidest)

Saatja: RAM Info <[email protected]> Saadetud: 12.04.2022 13:34 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: FW: Plan seaduse JH From: Kaido Koppel &lt;&gt; Sent: Tuesday, April 12, 2022 1:01 PMTo: Katri-Liis Ennok &lt;&gt;Cc: Anni Konsap &lt;&gt;; Planeerijad.ee &lt;&gt;; Raine Viitas &lt;&gt;Subject: Plan seaduse JH Tere Käesolevaga saadame EPÜ ettepanekud Plan seaduse järeldhindamisele. Lugupidamisega Kaido Koppel EPÜ juhatuse esimees 0 174625 Katri-Liis Ennok Rahandusministeeriumi planeeringute osakond Anni Konsap Škepast&amp;Puhkim OÜ Kuupäev digiallkirjas Planeerimisseaduse järelhindamisest Saadame omapoolsed seisukohad seoses käimasoleva planeerimisseaduse järelhindamisega . Oleme tänulikud, et Ühingu juhatuse liikmeid on järelhindamisse kaasatud intervjuude ja fookusgruppide käigus, kuid näeme, et teemade põhjalikuks läbiarutamiseks nappis aega. Seetõttu esitame oma poolsed mõtted alljärgnevalt. Üldised ettepanekud: Palume kaaluda „eskiislahenduse“ taaskasutuselevõttu planeerimisseaduses. Eskiis on kuni 2015.aastani seaduses sisaldunud ja erialases tegevuses sügavalt juurdunud mõiste, mis on planeeringutele omane. „Eelnõu“ seevastu on rohkem levinud juriidilistes dokumentide esialgset versiooni tähistava mõistena. Oleme seisukohal, et planeerimisseadus peaks siiski lähtuma ruumilise planeerimise olemusest. Palume lõpparuandes läbipaistvuse huvides eristada, millise erialaliidu poolt on tehtud konkreetne ettepanek. Meile teadaolevalt on erialaliitude vahel ka mõningaid erimeelsusi, mistõttu on meie jaoks oluline selgus väljatoodud hinnangutes. Peame vajalikuks iga planeeringuliigi kui konkreetse ruumilise planeerimise tööriista sisulist mõtestamist. Vajalik on üle mõelda, milline iga planeeringuliigi kasutuselevõtuga saavutatav eesmärk. Samuti on vaja läbi mõelda iga planeeringu koostamise protsessi etapi sisuline va j adus, võttes lähtekohaks nii teadaoleva kriitika planeeringute liialt pika menetlusaja osas kui juurutatavad digilahendused ja uued kaasamispraktikad. Rõhutame , et kõigi planeeringuliikide üks olulisemaid , seni üheselt määratlemata ülesandeid on eelduste loomine kvaliteetsete ruumiotsuste tegemiseks sh. hea ehitustava järgimiseks ja maastikumustri kujundamiseks . Alates üleriigilisest planeeringust, kus kvaliteetse ruumi taotlemine tuleb sõnastada riigi tellimusena, kuni detailplaneeringuni, kus peab ühe ülesandena olema püstitatud kvaliteetse ruumi kujun e mine. Ettepanekud tuginedes vahearuandele: Olulise ruumilise mõju definitsioon . Vahearuanne lk 16 toob välja, et hetkel ei oma tähtsust olulise ruumilise mõju definitsiooni sisu, sest see on seotud KOV eriplaneeringu objektidega, mis on määruse järgi suletud nimekiri. Tuginedes praktikale (nt põlevkivituha tehase rajamiseks sobiva planeeringuliigi kaalutlemine Narvas, saadetud ka RaM REHOle tutvumiseks) näeme, et olulise ruumilise mõju defineerimine on siiski vajalik, eriti olukorras, kus KOV eriplaneeringu kohustus on seotud suletud nimekirjaga. Olulise ruumilise mõju definitsioon aitab langetada KOVil planeerimisalaseid kaalutlusotsuseid. KOV eriplaneeringu kohustuse, olemuse ja vajaduse terviklik ülevaatamine . Näeme, et hädavajalik on KOV eriplaneeringu. Pooldame KOV kaalutlusotsuse rakendamist KOV objekti osas, näeme, et suletud nimekiri ei ole õigustatud. Üheks kriteeriumiks võiks olla vastuolu üldplaneeringuga (vastavus üldplaneeringu järgsele juhtotstarbele , hoolimata asjaolust, et spetsiifilist ORMEt ei ole üldplaneeringus käsitletud). Mereala planeeringu tingimuste liigne detailsus . Korduvalt on vahearuandes välja toodud mereala planeeringu tingimuste liigne detailsus, põhjendamaks üleriigilise planeeringu uue üleriigilise planeeringu koostamisega kehtetuks tunnistamise liigset koormavust. Näiteks on toodud ehitiste kõrgust. Esmalt palume nimetatud väide kui ebaõige korrigeerida – mereala planeering ei sea tingimusena ehitise kõrgust (tuulikute hinnanguline kõrgus suurusjärguna on välja toodud mõjude hindamise jaoks vajaliku lähtekohana, vt selgitust mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.6.3 . ). Teiseks on näide põhjendusena ebakohane, kuna merealal puudub üleriigilisele planeeringule järgnev planeeringuliik, ehitiste rajamine toimub hoonestusloa alusel. Maakonnaplaneeringute asendamine riigi osaplaneeringuga . Vahearuandes lk 30 toodud põhjendus, mille järgi jääb riigi huvide strateegiline vaade killustatuks, kui seda kajastada 15-s maakonnaplaneeringus, on näide tsentraliseerituse süvendamisest ja jätab tähelepanuta maakonnaplaneeringu algse olemuse – kohalike ja riikide huvide tasakaalustamise. Oleme nõus, et vee-ja maalade kunstlik piir tuleb kaotada, kuid välja pakutud riigi osaplaneeringu mõte jääb meile arusaamatuks. Üldplaneeringu tingimuste sisulise kohaldatavuse sõltuvus menetlusliigist. Üldplaneering on aluseks nii detailplaneeringutele kui projekteerimistingimustele, mistõttu jääb arusaamatuks vahearuande lk 81 III lõigus toodud probleemipüstitus: Üldplaneeringu üks peamisi eesmärke on üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine ( PlanS v.r § 8 lg 3 p 3; PlanS § 75 lg 1 p 18). Seda eesmärki ega ka tasakaalustatud ruumilist arengut ei ole mõistlikult võimalik saavutada juhul, kui ÜP-s ettenähtud sisuliste tingimuste kohaldatavus oleneb pelgalt valitud menetlusliigist. ÜP-s sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused peaksid ühetaoliselt rakenduma igasugusele maakasutusele ja ehitamisele, sõltumata sellest, kas see toimub DP või PT alusel. Üldplaneeringute fookus ja ülesanded . Nõustume vahearuandes too d ud hin n anguga, et üldplaneeringutes on kadunud fookus ja ülesanded vajavad ülevaatamist. Rõhutame veelkord, et üldplaneeringu eesmärgid ja toimivus vajab põhjalikku analüüsi, soovitavalt kasutades ka teiste riikide näiteid. Eriti just üldplaneeringu ülesannete sõnastus ja järjestus loovad kohalikele omavalitsustele üld p ildi ja arusaamise üldplaneeringu olemusest, kus tähtsamail kohal on ruumilise arengu üldisemad küsimused ja seejärel paljud muud maakasutust ja ehitamist reguleerivad alateemad. Anname ühtlasi teada, et Eesti Planeerijate Ühing soovib nimetatud teemal jätkuvalt kaasa rääkida. Üldplaneeringu koostamise protsessi ülevaatamine. Vahearuandes ei ole välja toodud vajadust üle vaadata üldplaneeringu koostamise sisuliste etappide õigustatus. Sarnast teemat on korduvalt tõstatatud ka detailplaneeringute puhul. Näeme, et ka üldplaneeringute puhul tuleb terviklikult läbi mõelda nt ametkondade mitmekordne teavitamine ja kaaluda avaliku väljapaneku ja ametkondlike arvamuste kogumise etappide ühildamise võimalikkust. Juba praegu annavad ametkonnad sageli omapoolseid arvamusi avaliku väljapaneku ajal. Üldplaneeringute järelevalve etapi taas mõtestamine. Näeme, et sisulist analüüsi vajab üldplaneeringute järelevalve otstarbekus ja teostamise viis. Kuna järelevalvaja on kaasatud üldplaneeringu koostamise protsessi selle algusest peale, ei ole põhjendatud sisuliste ettepanekute esitamine (nt kooskõla maakonnaplaneeringuga) protsessi lõpuosas. Samuti selgub järelevalve käigus sageli, et koostöö ametkondadega on järelevalve hinnangul ebapiisav, kusjuures koostööks ei peeta planeerimisprotsessi käigus peetud kirjavahetust vaid töökoosolekuid. Selline lähenemine tõestab ühtlasi praeguse, kirjalikul menetlusel põhineva koostööprotsessi põhjendamatust. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu roll . Nimetatud tööriista roll vajab terviklikku läbimõtlemist. Kõnekas on asjaolu, et 7 aasta jooksul ei ole suudetud kehtestada ühtegi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut. Vaja on läbi mõelda KOV eriplaneeringu eesmärk, koostamise etappide sisuline õigustatus (nt ametkondade teavitamine algatamisest, seejärel LS ja KSH programmi avalikustamine ja seejärel ametkondadelt ettepanekute küsimine) . Igapäevapraktikas on põhjustanud segadust ka isikute teavitamise ajaline korraldus ja sisu. ORME nimekirja sidumine KeHJS par 6 toodud olulise keskkonnamõjuga objektidega . Näeme, et nimekirjade sidumine ei ole õigustatud. Olulise keskkonnamõjuga objektid ei pruugi olla ühtlasi ruumilise mõjuga, keskkonnamõju on seotud sageli konkreetse keskkonnakomponendi või tehnoloogiaga. Õigusekspertide kriitika KOV eriplaneeringus alternatiivide leidmise kohustuse osas . Vahearuande lk 89 on kirjeldatud, et õiguseksperdid et alternatiivide leidmise kohustus tekitab olukorra, kus esitatud alternatiivid on ilmselgelt otsitud. Väljatoodud olukord seab taaskord kahtluse alla KOV eriplaneeringu eesmärgi ja toimivuse. Alternatiividest loobumine muudab kaheosalise menetlusprotsessi mõttetuks, eriplaneering võrdsustub sel juhuld detailplaneeringuga. Vahearuandest kipub jääma mulje, et planeerimine on vaid õiguslik protsess kinnisasjale piirangute seadmiseks ja ehitiste rajamiseks. Ruumilise planeerimise laiem, inimasustust suunavat ja võimalusi avav roll on jäänud tagaplaanile. Palume võimalusel lõpparuandes planeerimise võimalusi avavale poolele rohkem tähelepanu pöörata. Ühtlasi toome veelkord välja, et peame vajalikuks Eesti ruumilise planeerimise süsteemi terviklikku ja süvitsi minevat analüüsi. Vajalik on Eesti ruumilise planeerimise rolli ja planeeringu liikide otstarbekuse ja eesmärkide läbimõtlemine. Paljud välisriigid on hiljuti läbiviinud ruumil is e planee ri mise alaseid reforme, otstarbekas oleks analüüsida ka rahvusvahelist kogemust. Mitmed vahearuandes väljatoodud ettepanekud (nt maakonnaplaneeringute asendamine riigi osaplaneeringutega), tuleks üle vaadata lähtuvalt planeerimissüsteemist kui tervikust. Lugupidamisega, Kaido Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Planeerijate Ühingu Juhatuse esimees
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel