Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 12.04.2022 09:38
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 7-2/102-16 DP kehtestamisest teavitamine (ministeerium+ kataster)
Tere
Edastame info kehtestatud detailplaneeringu kohta.
Lugupidamisega
Versioon 10.01.2022 /// Töö nr 21004079
planID 96312
Paistu kool katastriüksuse
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21004079 Tartu 2022
Liisi Ventsel
Projektijuht
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (kutsetunnistus nr 176298)
Viljandi Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeringu koostamise korraldaja
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
SISUKORD
A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5
2 PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD, MÕJUALA ANALÜÜS JA
JÄRELDUSED ....................................................................................................... 6
2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................6
2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs ja analüüsil põhinevad järeldused..................................................8
3 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE ......................................... 9
4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ...................................................................... 9
5 PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................... 9
5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning valiku põhjendused ............................................9
5.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 10
5.3 Planeeritud hoonestusala ................................................................................................................ 10
5.4 Kavandatav ehitusõigus .................................................................................................................. 11
5.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 11
5.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 14
5.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 15
5.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .............................................................................................. 16
Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................ 16
Elektrivarustus ja välisvalgustus ............................................................................................. 18
Soojavarustus.......................................................................................................................... 18
Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................... 18
5.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 19
5.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 19
5.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 20
5.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 22
5.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................. 22
5.14 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 22
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............................... 22
Planeeringu elluviimise võimalused ...................................................................................... 23
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 25
C - JOONISED ..................................................................................................... 27
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA
EESMÄRK
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Viljandi Vallavolikogu 28.04.2021 otsus nr 1-
3/347 Paistu kool katastriüksuse detailplaneeringu algatamine .
Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 näeb Lisa 2 Viljandi valla tegevuskava 2020-
2024 järgi ette punktis 4.1 4) Paistu kooli küttesüsteemi projekteerimine ja rekonstrueerimi ne,
punktis 4.5 20) Paistu Kooli õueala ja palliväljakute korrastamine/rekonstrueerimine ja
21) Paistu Kooli ventilatsioonisüsteemi projekteerimine ja ehitamine ning punktis 4.9.2
6) Paistu Kooli staadioni rekonstrueerimine koos projekteerimisega . Nimetatud tegevused on
vajalikud Paistu kooli hoone rekonstrueerimiseks ning õppekava täitmiseks vajalike
tingimuste parandamiseks.
Paistu kool katastriüksuse (katastritunnus 89801:001:0433) detailplaneeringu koostamine on
vajalik, kuna endise Paistu valla territoor iumil puudub üldplaneering, määramata on ala
üldised ehitus- ja kasutustingimised, ning haridusasutuse näol on tegemist olulise avaliku
huvi objektiga.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Paistu kooli
katastriüksusele vajalike hoonete ja rajatiste ning õppekava täitmiseks vajalike spordirajatiste
püstitamiseks.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Koostamisel olev Viljandi valla üldplaneering (algatatud 24.05.2018 Viljandi Vallavolikogu
otsusega nr 1-3/69;
▪ Ricabell OÜ poolt 12.07.2021 koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr ATG-2135).
Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,
täpsusaste M 1:500.
▪ Viljandi valla arengukava 2019-2025 (vastu võetud Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018
määrusega nr 18, muudetud Viljandi Vallavolikogu 21.09.2021 määrusega nr 1-2/155);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade
kaustas.
6 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
2 PLANEERINGUALA OLEMASOLEV
OLUKORD, MÕJUALA ANALÜÜS JA
JÄRELDUSED
2.1 Olemasolev olukord
Planeeringuala suurusega u 3 ha asub Paistu kool katastriüksusel (kt: 89801:001:0433,
pindala: 2,81 ha, sihtotstarve: ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja osaliselt, 1155 m 2 ulatuses,
Saapa katastriüksusel (kt: 89801:001:0435, pindala: 3,38 ha, sihtotstarve: maatulundusmaa
100%).
Planeeringuala naaberkinnistud on :
▪ kirdes põllumaana kasutusel olev, planeeringualast välja jäävas osas, Saapa katastriüksus
(kt 89801:001:0435, 3,83 ha, maatulundusmaa 100%), jääb planeeringualast välja u 3,75 ha
ulatuses;
▪ idakaares kergliiklusteega 24172 Sultsi - Abja-Paluoja tee katastriüksused 89801:001:0434
(295 m2, transpordimaa 100%) ja 89801:001:0436 (734 m2, transpordimaa 100%);
▪ kagus riigitee 24172 Sultsi - Abja-Paluoja tee (kt 57001:003:0066, 7,99 ha, transpordimaa
100%);
▪ edelas elamu ja kõrvahoonetega hoonestatud Jäära katastriüksus (kt 57001:003:0091,
3,62 ha, maatulundusmaa 100%);
▪ läänes osaliselt kõrghaljastusega heinamaa Tamme katastriüksus (kt 57001:003:0039,
2,93 ha, elamumaa 100%);
▪ loodes osaliselt kõrghaljastusega ja heinamaana kasutusel olev Hansu katastriüksus
(kt 57001:003:0010, 5131 m2, elamumaa 100%).
Planeeringualale on juurdepääs riigiteelt nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja ja planeeringuala
läbivalt avalikult kasutatavalt Väike-Peebu teelt (tee nr 5700147), mis ristub nimetatud
riigiteega km 0,194. Planeeringuala idanurgas on juurdepääs riigiteelt (ristumine km 0,055)
staadioni ala ja omapuhasti teenindamiseks hooldussõidukitega, ületades riigitee ääres
kulgevat kergliiklusteed. Kergliiklejatele on planeeringualale juurdepääs riigitee ääres
kulgevalt kergliiklusteelt ning mööda Väike-Peebu teed. Planeeringuala läbiv Väike-Peebu
tee on kahesuunalise liiklusega u 3,0-3,6 m laiuse sõiduteega. Kuni koolimaja sissesõiduteeni
on tee kõvakattega ja edasi põhjasuunas kruusakattega.
Kooli territooriumil on hooneid ümbritsev ala kaetud kivisillutisega. Kõnnite ed on kaetud
kivisillutisega, killustikuga ning asfaltiga.
Paistu kooli katastriüksus on hoonestatud. Katastriüksuse keskel, kohalikust teest idas, asub
Paistu koolimaja (EHR kood 112023498), mille kagupoolne osa on ehitatud 1939.a ning
1999.a. võimla juurdeehitus. Koolimaja ehitisealune pindala on 1161,5 m 2 , korruseid
olenevalt hoone osast 1-2, hoone kõrgus 13 m. Koolimajal on osaliselt ka kelder. Kohalikust
teest läänes paikneb tee ääres 1-korruseline eterniitkatusega ja hõreda lt paigutatud
voodrilauaga ehitatud kuur (EHR kood 112023499), ehitisealuse pindalaga 74 m 2 .
Koolimajas tegutseb 15.10.2021 seisuga 9-klassiline kool (95 õpilast) ja 3 rühmaga lasteaed
(44 last) 1.
Kooli territoorium on osaliselt piiratud võrk - ja puitaiaga ning madala hekiga. Territooriumil on
palju rohelust – murualad, kõrghaljastusena vanemad ja nooremad puud, hekid, põõsad ja
lillepeenrad. Koolimajast põhja- ja idakaarde jääb avar kooliõu, kus on aiaga piiratud
mänguväljak lasteaia lastele, killustikkattega kõnnitee de võrgustik lillepeenarde, lõkkekoha
1 paistukool.ee
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 7
ja piknikulaudade, -pinkidega. Sporditegevusteks kasutatakse koolimajast kirdesse jäävat
asfaltkattega korvpalliplatsi, selle kõrval kummimattidega ala, kaugemal kirdes murukattega
jalgpalliplatsi ning koolimajast idas , riigitee läheduses paiknevat kuulitõukeringi. Mitmed
spordirajatised on amortiseerunud.
Kohalikust teest läände jääb kõrghaljastusega park, kus leidub marjapõõsaid, lillepeenar,
kuivkäimla ja u 1500 m 2 veepeegliga tiik. Tiigi ääres asub tuletõrje veevõtukoht (ID 2845,
looduslik veevõtukoht). Kirjeldatud ala läbib alla 1 kV õhuliin Jäära (väline tunnus
M23251704), kaitsevööndiga 2 m liini teljest.
Planeeringuala hooned on vastustatud tehnovõrkudega (vesi, kanalisatsioon, elekter, side).
Planeeringualal asub puurkaev (väline tunnus PRK0014356) sanitaarkaitsealaga 50 m, mis
varustab veega koolimaja ning Väike-Peebu teest põhjasuunas asuvaid elamuid. Puurkaevu
veevõtt on vee-ettevõtja Ramsi VK OÜ andmetel alla 100 m 3 kuus ehk u 3,3 m 3 /ööp. Koolimaja
kanalisatsioonivarustus on lahendatud 2002.a planeeringuala põhjanurka. rajatud
omapuhastiga (märgalapuhasti 2 kogupindalaga 432 m 2 ). Koolimaja soojavarustus on
lahendatud õliküttega. Puurkaevu läheduses kulgeb koolimajani alla 1 kV õhuliin Kooli (väline
tunnus M23251711), kaitsevööndiga 2 m liini teljest. Nimetatud õhuliini koolipoolse posti
küljes on olemasolev liitumiskilp. Riigitee suunalt kulgeb kohalikust teest idas koolimajani
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse optiline sidekaabel (väline tunnus ELA087).
Välisvalgustus on olemas riigitee poolt koolimajani kulgeva kõnnitee ääres. Planeeringualal
asuvatele ja läbivatele tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid, sanitaarkaitseala ja kujad on
toodud Tabel 1.
Tabel 1. Planeeringualal kehtivad tehnovõrkude piirangud
Piirang või kitsendus Ulatus Ulatuse alus
Riigikogu poolt 30.01.2019 vastu võetud
puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m puurkaevust
„Veeseadus1“
veetorustiku kaitsevöönd 2 m teljest
Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76
kanalisatsiooni maa-aluse
2 m teljest „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
isevoolse torustiku kaitsevöönd
ulatus“
sademeveetorustiku kaitsevöönd 2 m teljest
Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31
„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
omapuhasti kuja 10 m servast
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus1“
alla 1 kV õhuliin 2 m teljest Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr
0,4 kV madalpingekaabli
1 m teljest 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
kaitsevöönd tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
sidekaabli kaitsevöönd 1 m teljest esitatavad nõuded“
Planeeringualale ulatub riigitee nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja kaitsevöönd 30 m sõiduraja
välimisest servast.
Maapind on küllalti tasase reljeefiga. Umbes 1 m langusega järsak kulgeb jalgpalliväljaku
koolipoolsemas servas. Aiaga piiratud lasteaia mänguväljaku alal on u 15 m läbimõõduga ja
u 2,4 m kõrgune pinnavorm. Ka tiigi ümbrus on reljeefsem. Maapinna absoluutkõrgused on
vahemikus u 95,5-98,5 m.
2 Kergkruusatäitega hübriidse tehismärgala puhastusefektiivsus Paistu põhikooli pinnasfiltri näitel, Antti Tooming magistritöö, 2005
8 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs ja analüüsil põhinevad
järeldused
Planeeringuala asub Sultsi küla põhjaosas Sultsi tihedamalt asustatud piirkonna läheduses .
Planeeringuala ümbritsevad põllumaad ning üksikelamutega majapidamised. Tihedamalt
asustatud Sultsi küla jääb planeeringualast põhjasuunas u 500 m kaugusele ning Sultsioru
suvilapiirkond (väikekoht) u 1 km kaugusele läände.
Planeeringualani kulgeb põhjakaares Sultsi tihedamalt asustatud külast riigiteede äärde
rajatud kergliiklustee.
Planeeringuala asub riigitee nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja ääres, mille 2020. aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus oli 1271 autot. Planeeringuala idanurgast u 60 m kaugusele jääb
riigitee nr 24172 ristumine riigiteega nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia, mille 2020. aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus Viljandi suunalt kuni ristumiseni oli 2769 autot.
Planeeringuala läbib kohalik Väike-Peebu tee (tee nr 5700147), mis teenindab lisaks Paistu
koolile kahte üksikelamu ja kõrvalhoonetega hoonestatud katastriüksust, ühte ehitusjärgus
oleva hoonega katastriüksust ning kahte hoonestamata elamumaa sihtotsta rbega
katastriüksust. Hinnanguliselt on kohaliku tee liiklussagedus madal ning sõltub valdavalt
kooli- ja lasteaiaga seotud liiklusest.
Sultsi külas on avalikult pakutavate teenustena vaid planeeringuala l asuvad kool ja lasteaed.
Lähim kauplus ja postkontor asuvad u 5 km kaugusel Paistu külas. Maakonnakeskus Viljandi
linn asub planeeringualast u 15 km kaugusel.
Sultsi külas on alates 2017.a olnud rahvaarv kerges tõusutrendis. Statistikaameti
kaardirakenduse 3 andmetel oli 2017.a Sultsi küla rahvaarv 125, mis oli 2020. aastaks
kasvanud 139 elanikuni. Sultsi küla Viljandipoolsemate naaberkülade rahvaarv on mõningatel
juhtudel kasvutrendis, lõunapoolsemates naaberkülades stabiilne või kergelt langev. Õpilaste
arv on Paistu koolis olnud alates 2012/2013 õppeaastast (56 õpilast) kasvavas trendis ning
viimastel aastatel on õpilaste arv püsinud 90 -95 vahel.
Planeeringu mõjualas puuduvad varem koostatud ja kehtestatud detailplaneeringud.
Tuginedes mõjuala analüüsile, eelkõige kasvutrendis olevale õpilaste arvule võib järeldada,
et hinnatakse kodulähedast kooli ja lasteaia teenust. Arvestades kooli arenguvajadusi –
rajada kooli juurde kaasaegsed sportimisvõimalused, korrastada kooli mängu - ja palliväljakud
– tugevdab arenduste elluviimine väikekooli kvaliteeti ning tur valisust hariduse
jätkusuutlikuks pakkumiseks. Soovitud arenduste elluviimisel on koolil ja lasteaial võimalik
pakkuda mitmekesisemaid ja kvaliteetsemaid võimalusi sportimiseks ja mängimiseks.
Arvestades eelnevalt kirjeldatut, on soovitud arendus vajalik ja sobilik antud piirkonda.
3 https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 9
3 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE
PLANEERINGULE
Planeeringuala asub endise Paistu valla territooriumil. Paistu valla territooriumil puudus kehtestatud
üldplaneering.
Käesoleval ajal on koostamisel Viljandi valla üldplaneering (algatatud Viljandi Vallavolikogu 25.04.2018
otsusega nr 1-3/69, vastu võetud Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319).
Koostatava üldplaneeringu kohaselt on Sultsi küla määratud Viljandi maakonnaplaneeringust4 lähtuvalt
teenustega külakeskus, kus on pakutavatele teenustele olemas vajalik kliendibaas. Oluliseks teenuseks
keskustes on lasteaiateenus. Üldplaneeringuga kavandatu kohaselt on planeeringuala maakasutuse
juhtotstarve haridus- ja kultuuriasutuste maa (ÜH). Planeeringuala jääb ka kohaliku tähtsusega Aidu-
Sultsi väärtusliku maastiku alale, kus kehtivad maakonnaplaneeringuga määratud üldised
kasutustingimused, mida on üldplaneeringuga täpsustatud.
Käesolev detailplaneering vastab Viljandi maakonnaplaneeringule ja koostatavale Viljandi valla
üldplaneeringule.
4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid
on:
▪ rajada Paistu kooli juurde kaasaegne koolistaadion koos seda teenindava taristuga;
▪ luua võimalusi kooli ümbruses paiknevate spordi-, mängu- ja õpperajatiste rekonstrueerimiseks
ja ehitamiseks;
▪ rajada lasteaia hoone koolilähedasse parki;
▪ korrastada planeeringuala parkimislahendust;
5 PLANEERINGULAHENDUS
5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning
valiku põhjendused
Planeeringuga kavandatud lahenduse elluviimisel saavad täidetud ptk.4 loetletud ruumilise
arengu eesmärgid ning planeeringu koostamise aluseks oleva Viljandi valla arengukava
aastateks 2019-2025 ja selle Lisa 2 Viljandi valla tegevuskava 2020-2024 kirjeldatud
tegevused (vt ptk 1).
Planeeringulahendusega on kavandatud uue staadioni ja seda teenindava taristu
(tehnovõrgud, abihooned, piirdeaiad) rajamine . Lisaks on planeeritud spordirajatise alad,
kuhu saab rajada multifunktsionaalse mänguväljaku (korvpall, võrkpall, sulgpall, jm),
välijõusaali ja ronimislinnak/tegevusväljaku. Spordirajatiste alade valikul on võetud aluseks
olemasolev alade kasutus, kõrghaljastusest vabade alade paiknemine nin g spordirajatiste
kasutusmugavus (juurdepääs). Staadionile mugavamaks juurdepääsuks koolimaja poolt on
4 Kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75
10 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
kavandatud olemasoleva kõnnitee ja trepi rekonstrueerimine ning uue kõnnitee ja trepi
rajamine.
Õpperajatisena on kavandatud hoonestusalale H3 õuesõppekl ass. Asukoha valikul sai
määravaks olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus (ettepanek vähendada
30 meetrile) ning piisava vaba ruumi olemasolu.
Uus lasteaia hoone on kavandatud hoonestusalale H2, mis on piisavalt suur ala
võimaldamaks projekteerida lasteaia vajadustele vastav hoonestus ja väliruum. Antud
lahendus võimaldab lasteaia territooriumit piirata ning pakkuda lapsest lähtuvat õues
viibimise võimalust. Olemasoleva koolimaja lasteaiale vajalikuks laiendamiseks võimalust
käesoleva planeeringuga ei nähtud – koolimaja vana osa on eraldi arhitektuurse tervikuna
säilitamist vääriv ning ülejäänud hoone laiendami ne muudaks olemasoleva hoone veel
massiivsemaks, sisehoovi kitsamaks või muudaks oluliselt ümbritseva ala kasutust. Samuti
puudus ruumiprogrammist lähtuv laiendamise loogiline võimalus.
Planeeringuga on kavandatud selgepiirilised parkimisalad kohaliku tee äärde, mis vähendab
autotransporti koolimaja ümbruses. Kohalikul teel planeeritud lasteaia ja koolimaja vahelise
liikumise ohutuse tagamiseks on planeeritud valgustatud ülekäigurada.
5.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Paistu kool katastriüksus kaheks (2)
krundiks: Pos 1 – haridus- ja lasteasutuste maa ja Pos 2 – vee tootmise ja jaotamise ehitise
maa olemasolevale puurkaevu hoonele. Pos 1-le planeeritava staadioni jaoks on Saapa
katastriüksusest ette nähtud moodustada ajutine krunt Pos 1a ning liita see edaspidi Pos 1
krundiga.
Kruntide moodustamise kohta annab ülevaate joonisel nr 3 kujutatud kruntimise skeem ja
tabel andmetega kruntide moodustamiseks.
Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.
5.3 Planeeritud hoonestusala
Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Hoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Rajatised
(parkla, jalgrattaparkla (sh koos varjualusega), jäätmemaja, jms) võivad paikneda väljaspool
määratud hoonestusala arvestades tehnovõrkude kaitsevöönditega ning planeeringuga
määratud põhimõtteid.
Hoonestusalad on tähistatud ja kavandatud järgnevalt:
▪ H1 – hoonestusala olemasolevale Paistu koolimajale;
▪ H2 – hoonestusala perspektiivse lasteaia ja seda teenindava kõrvalhoone ning rajatiste
rajamiseks. Hoonestusala piirneb läänest õhuliini kaitsevööndiga, paikneb lõunast 5 m
kaugusel krundi piirist, kohaliku tee poolt lammutamisele kuuluva kuuri pargipoolse fassaadi
mõttelise pikendusega (sõidutee servast u 9,1-9,4 m kaugusel). Hoonestusala põhjapoolne
serv ulatub 35 m kaugusele lõunapoolsest krundi piirist;
▪ H3 – hoonestusala õuesõppeklassi rajamiseks. Hoonestusala paikneb olemasolevate
kõnniteede vahelisel alal, kõnnitee servast u 0,5 m kaugusel;
▪ H4 – hoonestusala staadioni abihoone (nt spordiinventari jm hoiustamiseks) rajamiseks.
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 11
Hoonestusala on kujutatud joonisel nr 3.
5.4 Kavandatav ehitusõigus
Planeeringuga määratakse Pos 1 ehitusõigus olemasoleva koolimaja, planeeritava lasteaia
ning kuni 4 abihoone (nt õuesõppeklass, staadioni teenindav hoone, jms) ehitisaluste
pindalate summana.
Pos 2-l on määratud ehitusõigus olemasoleva le puurkaevu hoonele (pumbamaja),
võimaldamaks perspektiivis rekonstrueerimist.
Lisaks on ette nähtud alad spordirajatiste rajamiseks, kuhu saab rajada 200 m staadioniringi
koos jalgpalliväljaku alaga, 60 m sprindiraja ja kaugushüppekastiga, heiteringi,
multifunktsionaalse mänguväljaku (korvpall, võrkpall, sulgpall, jm) , välijõusaali ja
ronimislinnak/tegevusväljak. Lasteaia- ja koolilastele mõeldud ronimislinnak/tegevusväljak on
suurema kasutuskoormuse tõttu soovitav kavandada koolimaja lähedusse ,
multifunktsionaalse mänguväljaku kõrvale. Välijõusaal on soovitav kavandada staadioni
lähedale. Planeeringu põhijoonisel on kujutatud spordirajatiste põhimõtteline lahendus.
Spordirajatiste täpsem paiknemine ja lahendus tuleb leida projekteerimise käigus arvestades
olemasolevaid ja projekteeritavaid tehnovõrke .
Tulenevalt planeeritud staadioni paiknemisest ja staadioni ehitusele ette jäävate
reoveetorustike ja -kaevude ümberehitamise vajadusest, võib olla vajalik olemasoleva
lasteaia mänguala lõunapoolsema aia ümberehitamine ja mänguväljaku rajatise
ümbertõstmine.
Planeeringuga on staadionile mugavamaks juurdepääsuks koolimaja poolt kavandatud
olemasoleva kõnnitee ja trepi rekonstrueerimine ning uue kõnnitee ja trepi rajamine staadioni
põhjapoolsemale osale.
Kooli ja lasteaia puhkeotstarbelisi rajatisi ja elemente (nt pingid/pinkide grupid, lauad,
varjualused, tegelusseinad, jms) võib paigaldada vastavalt vajadusele väljapoole planeeritud
hoonestusala ja spordirajatiste ala.
Kavandatav ehitusõigus on toodud põhijoonisel (joonis nr 3) tabelina.
Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hooneosi, mis võivad vastavalt
õigusaktile 5 ulatuda hoonestusalast välja. (Majandus - ja taristuministri 05.06.2015. a määrus
nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6)
5.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Paisu kool katastriüksusele olemasolevad juurdepääsud – mööda kohalikku Väike-Peebu teed
ja riigitee poolt staadioni teenindav mahasõit – säilivad.
Olemasolevat staadioni teenindavat mahasõitu kasutatakse staadioni teenindamiseks ja
hooldustehnikaga planeeringuala põhjanurgas asuva omapuhasti hoold amiseks.
Planeeringuga on senise murukattega spordiväljaku asemel kavandatud staadion, millel
hooldustehnikaga sõitmine kahjustaks staadioni jooksuradasid ning ja lgpalliväljaku pinda.
Planeeritud staadioni tõttu ei ole omapuhasti hooldus tehnikaga spordirajatiste kahjustamise
ohu tõttu võimalik riigitee ääres kulgevalt kergliiklusteelt olemasoleva juurdepääsu
5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
12 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
kasutamine. Tulenevalt planeeringulahendusest, on vajalik omapuhasti hoolduseks täiendava
juurdepääsu kavandamine riigitee ääres kulgevalt kergliiklusteelt väljaspool spordirajatiste
ala.
Planeeringuga on kavandatud läbi Saapa katastriüksuse juurdepääsuservituudiga
omapuhasti hooldamiseks täiendav juurdepääsu riigitee ääres kulgevalt kergliiklusteelt,
olemasolevast juurdepääsust u 15 m põhjasuunas. Moodustatava Pos 2 krundi juurdepääs on
planeeritud servituudiga läbi Pos 1, Paistu kool katastriüksuse. Juurdepääsuservituutide
laiuseks on kavandatud 3,5 m.
Planeeringuala läbiva avaliku kasutusega Väike-Peebu tee olemasoleva sõidutee laius on
varieeruv. Lähtudes standardist EVS 843:2016 Linnatänavad, on Väike-Peebu tee käsitletav
kvartalisisese tänavana, kus projektikiirusel 20 km/h ning kuni 10 elamu (Väike-Peebu tee
teenindab koolimajast põhjasuunal alla 10 elamu) korral peab sõidutee minimaalne laius
olema 3,5 m. Sõidutee laius ja katend täpsustatakse vajadusel edasisel projekteerimisel
vastavalt kehtivatele normidele.
Kohaliku tee ületamiseks on ohutuse ja liiklusselguse eesmärgil kavandatud valgustatav
ülekäigurada.
Normikohane sõidukite parkimine on lahendatud vastavalt standardile EVS 843:2016
Linnatänavad (parkimiskohtade laiused, arvutuslik parkimiskohtade arv, jm). Kooli ja
planeeritava lasteaia parkimine on kavandatud lahendada krundisiseselt Väike-Peebu tee
ääres 0º ja 90º parkimisnurga all. Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade näitlik arvutus
on suurima võimaliku ehitusmahu korral vastav alt EVS 843:2016 Linnatänavad järgsete
normatiividega. Parkimisnormatiivi valikul on aluseks võetud ehitise asukohana väikeelamute
ala. Parkimisarvutus on esitatud Tabelis 1. Planeeritud parkimiskohad on soovitav katta vett
läbilaskva kattega, nt vahedega sillutuskivid, killustik, jms.
Tabel 2. Parkimisarvutus
Planeeritud
Hoonestusala Normijärgne
Ehitise liik Hoone brutopind Parkimisnorm parkimiskohtade
tähis arvutus
arv
Gümnaasium,
põhikool
1769 m2 / 120=
H1 (olemasolev) 1769* m² 1 pk /120 sb (m²) 15
14,7
Lasteaed
(olemasolev)
Lasteaed
H2 200 m² 1 pk /120 sb (m²) 200 m2 / 120= 1,6 3
(planeeritud)
* pk – parkimiskoht, sb – suletud brutopind KOKKU 18
* - mõõdetud geodeetiliselt alusplaanilt hoone osade kaupa arvestades hoone osa korruselisust.
Riigitee ääres enne bussipeatust olev parkimisala on mõeldud sõidukite peatumiseks õpilaste
kooli toomisel ja koolist viimisel. Nimetatud alal on parkimine keelatud.
Lisaks on ette nähtud parkimisvõimalus arvutuslikult 2 2 jalgrattale (Tabel 2). Jalgrataste
parkimisnormatiivi valiku aluseks on norm keskuse klass, mujal kohta. Õpilaste ja lasteaia
töötajate arv on esitatud planeeringu koostamise hetke seisuga.
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 13
Tabel 3. Jalgrataste parkimisarvutus
Planeeritud jalgrataste
Ehitise liik Parkimisnorm Normijärgne arvutus
parkimiskohti krundil
Gümnaasium, põhikool 1 koht /5 õpilase kohta 95 õpilast x 1/5= 19 19
Lasteaed 1 koht /5 töötaja kohta 12 töötajat x 1/5= 2,4 3
KOKKU 22
Jalgrataste parkimine on kavandatud lahendada planeeritava lasteaia hoonestusalal H2 või
hoonestusala H2 ja kohaliku tee vahelisel alal. Koolimaja jalgrataste parkimine on kavandatud
lahendada kooliõuel, soovitavalt hoone sissepääsude juures , hästi jälgitavates kohtades.
Vajadusel tuleb jalgrataste parkimist võimaldada ka spordirajatiste läheduses.
Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade arv ja paiknemine krundil tuleb täpsustada
hoonete projekteerimise käigus.
Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis -, nägemis- ja
kuulmispuudega inimestele. Planeeritud krundisisesed teed tuleb siduda avalike teedega .
Avaliku kasutusega teelt hooneni peab olema tagatud operatiivsõidukite ja teenindusautode
ligipääs. Selleks võib ette näha ka vajaliku laiusega kõnniteed, mille katendi konstruktsioon
peab võimaldama nimetatud tehnika juurdepääsu.
Planeeringuga on ette nähtud koolimaja poolt staadioni suunas kaks 2 m laiust kõnniteed,
mille staadionipooles osas on maapinna relje efist tulenevalt vajalik trepp. Olemasolev
kõnnitee on kavandatud rekonstrueerida. Uus kõnnitee on planeeritud multifunktsionaalse
mänguväljaku ja lasteaia mänguala vahelisele alale, ühendamaks staadioni põhjaosa kooli
hooviga.
Koolimaja poolse kõrgema ja staadioni madalama maapinna vahele (kõrguste vahe u 1 m) on
lubatud rajada laugem tee, mida saaks kasutada murutraktoriga erinevatel tasapindadel muru
hooldamiseks. Täpsem asukoht ja lahendus tuleb leida projekteerimise käigus.
Planeeringuga on kavandatud koolimaja edelapoolsel küljel hoonet ümbritseva kõnnitee
jätkumine ning ühenduvus kohaliku tee vastasküljele planeeritud lasteaia hoonestusalaga.
Kõnniteede projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate puudega n ing võtta
kasutusele meetmeid puude juurestiku, tüve ja võra kaitseks. Lisaks arvestada olemasolevate
tehnovõrkudega.
Tulenevalt avalikust huvist, on planeeringuga tagatud päästeautode juurdepääs tiigi ääres
olemasolevale tuletõrje veevõtukohale. Keelatud on päästeautode juurdepääsu takistavate
takistuste (sh haljastus, piirdeaiad, suured kivid, vms) paigaldamine ja rajamine.
Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 3.
Riigiteega seotud normid
Planeeringualale ulatub riigitee nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja kaitsevöönd 30 m sõiduraja
välimisest servast 6. Hoonestus riigitee kaitsevööndisse planeeritud ei ole. Riigitee
kaitsevööndisse on jääb osaliselt planeeritud staadion ja seda ümbritsev spordirajatiste
rajamiseks kavandatud ala. Spordirajatise projekteerimisel tuleb arvestada ja võtt a
kasutusele meetmeid (nt heite- ja viskealad planeerida suunaga riigiteest eemale, piirdeaia
rajamine), et sporditegevused ei ohustaks riigitee ja selle ääres kulgeva kergliiklustee
6 Ehitusseadustik §71 lg 3
14 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
kasutamist. Planeeringuga on staadioni riigitee poolsele küljele ette nähtud piirdeaia rajamine
(vt täpsemalt ptk 5.7).
Planeeringualale ulatub vähesel määral normikohane, sõiduraja välimisest servast mõõdetud,
10 m laiune külgnähtavusala – teega külgnev ala, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohi olla
nähtavust piiravaid takistusi. Külgnähtavusalale võib rajada piirdeaia/kõrghaljastuse/heki, kui
on tagatud normikohane sõiduteega külgnev vaba ruum, mis on vajalik tee hoiu ja
korrastustöödeks. Antud juhul jääb normikohane 3,5 m laiune sõiduteega külgnev vaba ruum
planeeringulast välja ning on tagatud riigitee hoiu ja korrastustööde võimalus.
Planeeringuala läbiv Väike-Peebu tee ristub riigiteega, kus tuleb tagada piiravatest
takistustest vaba nähtavuskolmnurga ala. Nähtavuskolmnurgad on konstrueeritud vastavalt
kehtivale normile 7 lähtetasemel rahuldav. Ristmiku tüüpskeemiks on valitud tüüp A – IV–V
klassi maantee lõikumine IV–V klassi maanteega. Ristumisel kehtib peateel (riigiteel)
kiiruspiirang 50 km/h, millest tulenevalt on nähtavuskauguse ulatuseks määratud 120 m.
Nähtavuskolmnurga ala jääb planeeringualast välja ning alal puuduvad nähtavust piiravad
takistused. Nähtavuskolmnurkade ala on nähtav põhijoonisel (joonis nr 3) ja
nähtavuskolmnurkade skeemil (joonis nr 4).
5.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on esitatud põhijoonisel (joonis nr 4)
tabelis.
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kõrgetasemeline ja
keskkonda väärtustav.
Koolimaja ja lasteaia territooriumile kavandatavad võimalikud paviljonid, varjualused,
õuesõppeklass, abihooned, jmt peavad arhitektuurselt sobima ümbritseva keskkonnaga.
Planeeritava lasteaia juurde kavandatavad mängu- ja puhkealad kavandada
päikeselisemasse krundi osasse, rakendades ka päikesevarju pakkuvaid lahendusi (sh
kõrghaljastus, põõsad).
Hoone projekteerimisel arvestada määrusega Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse
maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule (VV 06.10.2011
määrus nr 131).
Ehitise ehituslike tingimustena on lubatud hoonete projekteerimisel ette näha päikeseenergia
kasutamise võimalusi, kavandades need hoone osade (nt fassaad, katus, akende varjud)
külge ja sidudes arhitektuurse lahendusega. Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema
tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
▪ päikesepaneelid ei tekita läheduses paiknevatele hoonetele valgusreostust;
▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid ja –territooriume ning looduskeskkonda;
▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teedel liiklejaid.
Planeeringualale ning hoonetele juurdepääsu ja pinnakatte materjalide valikul tuleb arvestada
ja tagada mugavad liikumisvõimalused muuhulgas ratastega kergliiklusele (jalgratas,
lapsevanker, ratastool) ning puudega inimeste erivajadustega 8.
7 Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ ptk
5.2.7.
8 Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 15
5.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Olemasolev haljastus on planeeritud valdavalt säilitada. Soovituslik on olemasoleva
haljastuse inventeerimine ning inventeerimise tulemuste alusel teostada puittaimede hooldust
või likvideerimist (nt ohtlikud ja haigustunnustega puud). Lubatud on rajada täiendavat
haljastust (puittaimed, põõsad, püsikud, jm). Täiendava haljastuse kavandamisel arvestada
järgnevaga:
▪ haljastatava ala kasutus;
▪ tehnovõrkude paiknemise ja nende kaitsevööndi ulatus;
▪ looduslikku mitmekesisust toetav puude ja taimede valik;
▪ eelistada piirkonnale omaseid puuliike;
▪ lume koristamisel ja muru niitmisel haljastuse (puud, põõsad, püsikud, jm) kahjustuse
vältimine;
▪ keelatud on kasutada mürgiseid taimi.
Planeeritud hoonestusaladele H2 ja H3 jääb mitmesugust haljastust ja hoonestusalale H3
olemasolev lõkkekoht. Hoonestusalal ehitusele ette jäävad puud tuleb võimalusel säilitada,
lõkkekoha uue asukoha valikul tuleb arvestada tuleohutusnõuetega.
Planeeringuga on määratud puud, mille säilitamisel tuleb ehitustegevuse käigus arvestada
vähendatud juurestiku kaitsealaga . Ehitustööde ajal tuleb tagada säilitatavate puude
kasvutingimuste säilimine, rakendades kaitsemeetmeid puude juurestiku, tüve ja võra
kaitsmiseks. Ehitusplatsi ja selle juurdepääsutee lähedale jäävate puude võrade all tuleb
kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältida puu maapinnalähedaste juurte
kahjustamist. Hea on viia läbi enne suuremaid kaevetöid puude lähedal proovikaevamised, et
täpsustada jämedamate juurte paiknemist mullas. Võimalikult tuleb säilitada puu jämedamaid
kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda
tormihellaks. Ehitustööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigas tamist. Selleks
tuleb lehtpuude tüved katta vähemalt 2 meetri kõrguste kaitselaudadega kuni võra alumiste
oksteni ja okaspuude ümber paigaldada ajutised piirdeaiad. Vä ltida ehitustööde ajal puu
võrade vigastamist.
Soovituslik on kooli ja/või lasteaia territooriumile kavandada õppeotstarbeline tarbe - ja iluaed
(õppeaed).
Planeeringuala olemasolev piirdeaedade põhimõtteline paiknemine on kavandatud säilitada.
Lubatud on piirdeaedu uuendada/ välja vahetada, lähtudes olemasolevate piirdeaedade
kõrgusest. Riigitee poolsed piirdeaiad paiknevad krundi piirist u 0,5 m ulatuses riigitee alusel
maal. Piirdeaedade uuendamisel/ välja vahetamisel, uute projekteerimisel ja rajamisel, tuleb
piirdeaiad (sh kõik piirdeaia elemendid, nt ka kuulitõukesektori äärde paigaldatava võimaliku
kõrgema piirdeaia tömbid, jms) rajada väljapoole riigitee alust maad. Riigitee poolsete
piirdeaedade projekteerimisel ja rajamisel peab arve stama, et oleks täidetud normides toodud
tee vaba ruumi, nähtavuskolmnurkade nõuded. Käe soleva planeeringuga on tee vaba ruumi
ja nähtavuskolmnurkade nõue täidetud.
Planeeritava staadioni ja spordirajatiste ala tuleb riigitee poolt piirata piirdeaiaga, vajadusel
piirata ka kirdest Saapa maaüksuse poolses osas. Täpsem piirdeaia kõrgus tuleb lahendada
staadioni projekti käigus.
Planeeritav lasteaia territoorium, v.a parkla ala, tuleb piirata kõikidest külgedest. Piire
kavandada hoonestuse arhitektuurse lahendusega sobiv.
16 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
Vertikaalplaneerimine
Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab
olemasoleva pinnase reljeefiga). Vajadusel on lubatud hoone - ning spordirajatiste aluse
maapinna tasandamine. Lubatud on sademevee juhtimiseks, viibeaja pikendamiseks ja
immutamiseks vajalike lahenduste rakendamine. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb
lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoone ja parklate/väljakute asukoha st.
Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademeve ed tuleb juhtida hoonetest eemale, ei valguks
naaberkinnistutele ja tänava alale ning lähtuda looduslähedaste sademeveesüsteemide
põhimõttest (vt ptk 5.8.1).
5.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkudega varustatus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste
tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise
käigus tulenevalt hoone asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel arvestada
juurdepääsude (nii hoonesse ku i krundile) asukohtade ja haljastusega. Tehnovõrkude
põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 4 Põhijoonis tehnovõrkudega.
Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustus
Planeeringuala veevarustus on planeeritud lähtuvalt Ramsi VK OÜ 01.11.2021 väljastatud
tehnilistele tingimustele nr 100.
Olemasoleva puurkaevu hoonele on planeeritud eraldi krunt Pos 2, et see perspektiivis anda
üle valla vee-ettevõtjale. Krundi piir on määratud 1 m kaugusele puurkaevu hoone
välisseinast. Kruntide moodustamise kohta annab ülevaate joonisel nr 3 kujutatud kruntimise
skeem ja tabel andmetega kruntide moodustamiseks.
Olemasoleva hoone veeühendused säilivad. Planeeritava lasteaia (hoonestusala H1)
veevarustus on kavandatud olemasolevast Väike -Peebu tee ääres kulgevast veetorustikust.
Liitumispunkt peab olemasolevast ühisveevärgi torustikus olema mitte kaugemal kui 0,5 m.
Planeeringuga on antud võimalus veevarustuseks staadioni äärde kavandatud
hoonestusalale H4 kooli territooriumil olemasolevast veeto rustikust.
Olemasolevale (Pos 2) asuvale puurkaevule (väline tunnus PRK0014356) kehtib 50 m
sanitaarkaitseala. Puurkaevu veevõtt on vee-ettevõtja Ramsi VK OÜ andmetel alla 100 m 3
kuus ehk u 3,3 m 3 /ööp. Puurkaev asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.
Vastavalt veeseaduse § 149 lg 1 p 2 on põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus 30 m, kui
põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10 –500 kuupmeetrit ööpäevas ja veehaardega
avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud. Käesoleva
planeeringulahendusega on tehtud ettepanek vähendada veehaarde sanitaarkaitseala 30.
meetrile.
Reoveekanalisatsioon
Paisu kooli territooriumi põhjanurgas asuv omapuhasti (märgalapuhasti) ning olemasolevad
hooneühendused säilivad. Täiendavalt on antud reoveevarustuse võimalus staadioni äärde
kavandatud hoonestusalale H4.
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 17
Tulenevalt planeeritud staadioni mõõtmetest ja asukohast, on vajalik staadioni ehitamisele
ette jäävate reoveetorustike ja -kaevude ümberehitamine. Täpsem lahendus tuleb leida
staadioni projekti käigus.
Planeeritava lasteaia (hoonestusala H1) kanalisatsioonivarustus on tuleb lahendada liitudes
olemasoleva kanalisatsioonisüsteemiga. Arvutuslikult on võimalik planeeritava lasteaia
reoveed olemasolevasse süsteemi juhtida ära isevoolselt. Kui projekteerimisel selgub, et
reovett ei ole võimalik isevoolselt ära juhtida, tuleb projekteerida reoveepumpla ja
survekanalisatsioonitorustik.
Planeeritava lasteaia alternatiivse reoveelahendusena võib kaaluda filtersüsteemil põhineva
reoveekäitlussüsteemi (omapuhasti) rajamist, mille suublaks on planeeringuala läänenurgas
asuv tiik. Planeeritava lasteaeda ümbritsevale alale ei ole võimalik imbsüsteemil põhinevat
reoveekäitlussüsteemi rajada, kuna alale ulatub olemasolevast puurkaevust (Pos 2) heitvee
pinnasesse juhtimise keeluala – heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud lähemal kui 50 m
veehaarde sanitaarkaitseala (30 m) piirist 9. Heitvee pinnasesse juhtimise keeluala ulatub
põhjasuunas asuvatele naabermaaüksustele Hansu (57001:003:0010, elamumaa) j a Peetri
(57001:003:0009, elamumaa), kus tuleb reoveelahenduse kavandamisel arvestada
olemasolevast puurkaevust tulenevalt heitevee pinnasesse immutamise osas vastavalt
kehtivale seadusandlusele.
Omapuhasti rajamise võimalikkus täpsustatakse lasteaia hoon e projekteerimise käigus
arvestades:
▪ kasutuskoormust;
▪ septiku 5 m kuja ja filterväljaku 10 m kuja;
▪ septikule peab olema tagatud hooldusauto juurdepääs;
▪ suublaks on olemasolev tiik, vajadusel kasutada eesvooluks krundi lõunapiirile planeeritud
kraavi.
Sademevesi
Planeeringualal on rohkelt haljasalasid, kus toimub sademevete pinnasesse imbumine.
Vähesel määral on sademevett juhitud koolimaja vana osa katustelt sademeveetoruga
staadioni suunas. Samasse torusse on suunatud kohaliku tee poolsel koolimaja küljel kulgev
drenaažitoru. Ülejäänud kõvakattega aladel puudub sademeveelahendus, mistõttu imbub
sademevett keldrisse.
Planeeringulahendusega on ette nähtud koolimaja katustelt tulevate sademevete kogumine
ning juhtimine olemasoleva tiigi suunas. Selleks on koolimaja sissesõidutee ning Väike -Peebu
tee poolsele küljele planeeritud katustelt koguneva vihmavee sademeveetorustikuga kokku
kogumine ning suunamine kohaliku tee alt tiigi suunas planeeritud kraavi. Lubatud on ka muud
lahendused, mis tagavad sademevee mitte imbumise koolimaja keldrisse. Vajadusel tuleb
kooli ümbruse kivisillutisega alale leida projekti käigus lahendus, mis juhib sademeveed
hoonest eemale. Täpsem lahendus tuleb leida projekteerimise käigus.
Olemasolevasse, staadioni suunal k ulgevasse sademeveetorustikku on lubatud täiendava lt
sademevett (nt katustelt ja koolihoovi kivisillutisega alalt) juhtida juhul, kui arvutuslik
vooluhulk imbub toru suudmes enne staadionit pinnasesse või toru suudme esine ala on
lahendatud selliselt, mis välistab liigniiske ala tekkimist ning sademevee valgumist
spordirajatise alale.
Planeeritud lasteaia alal tuleb sademeveed immutada haljasalal või juhtida nõvade või
kraavidega tiigi suunas.
Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele , sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on
vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks
9 Veeseadus § 127 lg 1
18 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid voolu hulki, riigitee kraavide ja truupide
läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
Kogu planeeringualal on soovitav rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme 10 –
katustelt tuleva sademevee kogumine ja kasutamine, haljasalale juh tida katustelt tulenevad
sademeveed, vihmaveerennide alla rajada kasvukaste või vihmapeenraid, sõiduautode ja
jalgrataste parkimiskohtadel kasutada vett läbilaskvaid katendeid (nt vahedega sillutuskivid,
dreenasfalt, killustik, kruus, jms).
Elektrivarustus ja välisvalgustus
Planeeringuala elektrivarustus on planeeritud lähtuvalt Elektrilevi OÜ 09.11.2021 väljastatud
tehnilistest tingimustest nr 329446.
Olemasolev elektrivarustus säilib.
Planeeritud lasteaia tarbeks tuleb Sultsi I:(Mustla) F1 olemasolevast õ huliinist näha ette
0,4 kV voolutrafodega liitumiskilp õhuliini masti kõrvale. Liitumiskilp peab olema alati vabalt
teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist lasteaia hooneni tuleb projekteerida maakaabliga.
Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida
teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Planeeringuga on ette nähtud võimaliku välisvalgustuskaabli ja valgustuspostide paiknemine.
Välisvalgustust vajab koolimaja ümbrus ja hoov, lasteaia mänguala, õuesõppeklassi ala,
kõnniteed ja jalgteed, staadioni ja teiste spordirajatiste alad ning alad, mida la psed hämaras
ja pimeda ajal kasutavad. Täpsem lahendus tuleb leida projekteerimise käigus.
Soojavarustus
Koolimaja olemasolev soojavarustus on lahendatud kütteõliga.
Lähtuvalt keskkonnahoiu põhimõttest ja vähendamaks keskkonnareostust, on soovitav
loobuda kütteõli kasutamisest ning võtta kasutusele keskkonda säästvamad küttelahendused ,
nt soojusvahetuspumpad (maakütte pumbad, õhksoojuspumbad jms). Maakütte valimisel on
võimalik maaküttekontuur paigaldada staadioni alla ( murukattega jalgpalliväljaku alale),
põllumaale (Paistu kool katastriüksusel ja/või Saapa katastriüksusele servituudi alusel) või
sobivate tingimuste korral veekollektoriga olemasolevasse tiiki. Täpsem lahendus tuleb leida
eraldi projektiga.
Planeeritud lasteaia soojavarustus tuleb lahendada lokaalselt hoone projekti käigus. Lubatud
on kasutada soojusvahetuspumpasid, puidul põhinev tahkeküte, elekter ning
päikesepaneelid. Õhksoojuspumpade kasutamisel nende välisosad varjata või paigutada
varjatud kohtadesse, et ei tekiks visuaalset reostust.
Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala sidevarustus on lahendatud lähtuvalt Telia Eesti AS 03 .11.2021 väljastatud
tehnilistest tingimustest nr 35747027.
Koolimaja olemasolev sidevarustus säilib. Planeeritava lasteaia tarbeks tuleb
sidekanalisatsioon projekteerida Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA) kuuluvast
sidekaevust 087K30/ projekteeritavast sidekaevust Paistu kooli ette (v õi võimalusel väljavõte
Paistu kooli ELASA paneelist, t äiendavad tehnilised tingimused tellida lisaks ka Eesti Lairiba
Arenduse Sihtasutuselt). Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid.
10 Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused, M.Kuris, G:Mandre, V.Kuusemets, A.Mik,
2021, https://dspace.emu.ee//handle/10492/6984
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 19
Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi
jääda planeeritava sõidutee alale. Tööprojekti koostamiseks taotleda t äiendavad tehnilised
tingimused.
5.9 Tuleohutus
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele , mille § 7 lg 3 p 3
kohaselt on nt kooli ja spordisaali eripõlemiskoormus alla 600 megad žauli ruutmeetri (MJ/m 2 )
kohta. Eelnevast tulenevalt peab hoone kustutamiseks vajalik veevoolu hulk veevõtukohas
olema 10 l/s 11.
Veevõtukoha kaugus peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Lähim tuletõrje veevõtukoht
(ID 2845) asub planeeringuala idaosas olemasoleva tiigi kõrval, mis asub koolimaja
sisehoovis asuvast sissepääsust u 210 m kaugusel. Planeeritud lasteaia hoonestusala H2
paikneb veevõtukohast mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid u 120 m kaugusel.
Hoonestusaladele H3 ja H4 on planeeritud abihooned.
Planeeringualal olemasolevad ja planeeritud hooned on tuleohutuse järgi liigitatud IV
kasutusviisiga (kogunemishooned – põhikool, lasteaed) hooneteks 12. Olemaseolva koolimaja
tulepüsivusklassiks tulenevalt hoone kõrgusest (13 m) on TP1. Planeeritud lasteaia
tulepüsivusklassiks tulenevalt hoone korruste arvust, hoone kõrgusest ja kasutajate arvust on
TP3. Planeeritud abihoonete tulepüsivusklassiks on määratud TP3. Ehitiste täpne
tulepüsivusklass ja tule levikut takistavad ehituslikud abinõud tuleb määrata projekteerimise
käigus.
Ehitiste vaheline minimaalne kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja on väiksem kui 8 m, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega (näiteks tulemüür või vastava
tulepüsivusega välisseinad). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab
tulelevikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle
poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa
välisservast.
5.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt koolide ja
noorterajatiste planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on
planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega:
▪ Oluline on hea nähtavus (territooriumi erinevate osade valgustatus);
▪ Territoriaalsus (alade selge eristamine ja vajadusel piiramine piirdega);
▪ Sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad (planeeritav lasteaia territoorium).
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arv estada kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
▪ Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
▪ Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente, maastikukujundust ja tänavamööblit;
▪ Hoida ala korras;
▪ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
11 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, k orrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord”
12 Siseministri 30.03.2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ , Lisa 1
20 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
5.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on soovitav
murualadel rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla kaitse ks (vältimaks mullakihtide
kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist) pinnase kaitsematte.
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Viljandi valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse
ning tagada vaba juurdepääs.
Eesti Geoloogiakeskuse Eesti pinnase radooniriski kaardi 13 kohaselt jääb planeeringuala
keskmise radooniriskiga (50-100 kBq/m 3 ) alale. Hoone projekteerimise viia läbi radooniuuring.
Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema
liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded 1 . Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia
säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi
energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate
kasutamist.
Müra-, vibratsiooni ja õhusaaste hinnang
Hinnangu on koostanud Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsi alist Veiko Kärbla.
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamis el lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (kool ja lasteaed) tuleb määruse kohaselt müra
hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu - ja
sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa -alad).
Planeeringuala piirneb Sultsi - Abja-Paluoja teega (tee nr 24172), mille liikluskoormus
planeeringualaga piirnevas teelõigus on Transpordiameti (Maanteeameti) viimase 3 aasta
(2018-2020) suurima liikluskoormusega aasta ehk 2020. a andmete kohaselt 1271 sõidukit
ööpäevas (sh 14,2% raskeliiklust). Tee kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 50 km/h.
Planeeritud staadion jääb äärmise sõiduraja servast u 30 m kaugusele, olemasolev
koolihoone paikneb teest u 45 m kaugusel. Uue lasteaia jaoks kavandatud hoonestusala jääb
maanteest juba pisut enam kui 100 m kaugusele.
Mõnevõrra suurema liikluskoormusega Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee (tee nr 49) jääb u
60 m kaugusel planeeringuala idanurgast (kus asub staadion) ning juba 150…200 m
kaugusele koolihoonest, planeeritud lasteaiast ja õuesõppe alast. Tee liikluskoormus
planeeringualaga piirnevas teelõigus on Transpordiameti (Maanteeameti) viimase 3 aasta
(2018-2020) suurima liikluskoormusega aasta ehk 2020. a andmete kohaselt 2769 sõidukit
ööpäevas (sh 8,6% raskeliiklust). Tee kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 70 km/h. Riigiteede
omanik ei võta endale kohustusi teedest lähtuvate võimalike negatiivsete mõjude
vähendamise meetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema
planeeringu koostamisest huvitatud isik.
13 https://gis.egt.ee/
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 21
Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest võib arvutusliku lt 14 Sultsi - Abja-Paluoja tee
äärmise sõiduraja servas u 30 m kaugusele ulatuda müra hinnatud tase 55...56 dB päeval
(L d ) ning 46…47 dB öösel (L n ). Liiklusmüra hinnatud tase kavandatud alal vastab II kategooria
alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval /55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel
vastavalt 65/60 dB) nõuetele. Samaväärsed nõuded on täidetud ka perspektiivsete
liikluskoormuste korral (nt liikluskoormuste kasv 50%, mis on küll antud piirkonnas pigem
vähetõenäoline areng, kuid võib teoreetilis elt kaasa tuua müra hinnatud taseme suurenemise
1,7…1,8 dB võrra).
Suurema liikluskoormusega Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee ääres (60 m kaugusel
äärmisest sõidurajast) jääb arvutuslikult müra hinnatud tase suurusjärku 54..55 dB päeval
(L d ) ning 46…47 dB öösel (L n ). Liiklusmüra hinnatud tase kavandatud alal vastab II kategooria
alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel
vastavalt 65/60 dB) nõuetele. Samaväärsed nõuded on täidetud ka perspektiivsete
liikluskoormuste korral (nt liikluskoormuste kasv 50%, mis on küll antud piirkonnas pigem
vähetõenäoline areng). Samuti on nõuded täidetud kahe tee liiklusest tingitud liiklusmüra
koosmõjus.
Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed planeeringualal välisõhus otses elt vajalikud,
samuti ei kujune vaadeldavate liikluskoormuste ning puhverala suuruse korral planeeringualal
probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontse ntratsioonide) piirväärtused on
kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid . Maapinna
kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on keh testatud Sotsiaalministri
17.05.2002.a. määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid . Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused
on planeeringualal tagatud, mistõttu rangeid piiranguid p rojekteerimiseks või
arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Liiklusest tingitud müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002
määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutus ega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk klassiruumides 40 dB
päeval ning muusika- ja erivajadustega klassides 35 dB (päeval). Koolieelse lasteasutuse
puhul on vastavad nõuded rühmaruumides vastavalt 40 dB päeval ning magamisruum ides 35
dB (päeval).
Nimetatud siseruumide nõuete tagamiseks tuleb järgida asjakohast ehitiste
heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (2021. a seisuga on standardiks EVS 842:2003
Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ), mille kohaselt kavandades lasteaia
magamisruume kuni 55 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos
akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele vastavate
ruumide kavandamisel soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni väärtust
(vaatamata planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde
ühisisolatsiooni minimaalselt vahemikus 35…40 dB. Samu nõudeid on soovitatav rakendada
ka teiste kavandatud ruumide puhul.
Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete
paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse
nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid Lisa 1 normtasemeid.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumise ajal võib ilmneda mõningane müra ja
14 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL -i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult kasutatavat
arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
22 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
vibratsiooni ning tolmu teke, mida saab leevendada tavapäraseid heale ta vale vastavaid
töövõtteid kasutades.
5.12 Servituudi seadmise vajadus
Planeeringuga on määratud servituudi seadmise vajadusega alad vastavalt Tabel 4 toodule.
Tabel 4. Servituudi seadmise vajadus
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituut Servituudi sisu
Pos 1 (Paistu kool kü, Juurdepääsuservituut
Pos 2 juurdepääsuservituut
89801:001:0433) annab õiguse sõita, käia
Saapa kü ja teenindada läbi teeniva
Pos 1 (Paistu kool mü) juurdepääsuservituut kinnisasja.
(89801:001:0435)
Planeeringualal kulgevad ja ala läbivad erinevad tehnovõrgud: alla 1 kV õhuliinid Jäära
(väline tunnus M23251704) ja õhuliin Kool (väline tunnus M23251711); Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutuse sidekaabel ELA087. Nimetatud tehnovõrkude osas kehtivad isiklikud
kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses. Vajadusel sõlmitakse (täiendavad) servituudilepped
kinnistut läbivate (nii olemasolevate kui rekonstrueeritavate) trasside jaoks. Trasside asukoht
ja sellest tulenevalt kaitsevööndite ulatused täpsustuvad projekteerimise käigus.
Juhul, kui Pos 2 paiknev puurkaev ja selle juurde kuuluvad veet orud antakse üle vee-
ettevõtjale, tuleb seada isiklik kasutusõigus vee-ettevõtja kasuks veetorude kaitsevööndi
ulatuses kuni liitumispunktini.
Servituudid tuleb seada vastavalt asjaõigusseaduses sätestatud korrale.
5.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle
poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
5.14 Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasneva id
asjakohaseid majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate
mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed 15. Asjakohaste mõjude hindamisel
tuvastatakse olulised mõjud, mis planeeringu elluviimisega kaasneda võivad. Negatiivseid
mõjusid ennetatakse või leevendatakse, positiivseid võimendatakse planeeringu koostamisel.
15 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded “ § 3 lg 2
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 23
Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud
isiku finantsiliste võimalustega, mis on seotud p.5.14.2 kirjeldatuga. Kaudne majanduslik mõju
avaldub valda sisse kirjutatud elanike arvus ja nende poolt laekuvas tulumaksus
elukohajärgsele omavalitsusele, mis omakorda suurendab omavalitsuse tulubaasi parema
elukeskkonna arendamiseks. Kaasaegne, mitmekesiseid õppe - ja spordivõimalusi pakkuv
haridusasutus pakub peredele kindlustunnet elada maapiirkonnas ning võib oll a otsustavaks
teguriks elukohavalikul. Viimati kirjeldatu on ka kultuurilise ja sotsiaalse mõjuga, kuna
piirkonna elanike koostöös tekivad eeldused piirkonnale omase kultuuri (nt spordikulutuur,
lapsest lähtuv kasvatus, loodusega arvestamine, jpm) säilimis eks, kujunemiseks või
arendamiseks ning sotsiaalseteks ühisosadeks.
Käesoleva planeeringuga on asjakohaseks looduskeskkonnale avalduvaks mõjuks muutuv
looduskeskkond. Mõju looduskeskkonnale on pigem tagasihoidlik, kuna tegu on aktiivses
kasutuse olnud lasteaed-kooli territooriumiga ning planeeringulahendus arvestab
looduskeskkonnast tulenevate aspektidega: haljastuse maksimaalne säilitamine, soovitus
võtta kasutusele looduslähedasi sademeveesüsteeme, vajadusel istutada looduslikku
mitmekesisust toetavaid puid, põõsaid, jm. Planeeritud ehitiste rajamise tulemusel väheneb
planeeringuala suurust arvestades haljasalade pind vähesel määral (eeldusel, et staadioni
keskel asuv jalgpalliväljak rajatakse murukattega) . Ehitustööde käigus võib kahjustuda mulla
struktuur (nt muutub mulla poorsus, vee läbilaskevõime) , mistõttu on oluline pöörata
tähelepanu rasketehnika liikumisteedele ning võtta vajadusel kasutusele pinnase kaitsematte.
Planeeringulahenduse elluviimise mõjud on pigem positiivsed. Planeeringus on kirjeldat ud
leevendusmeetmeid ja soovitusi võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või
vähendamiseks.
Planeeringu elluviimise võimalused
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Planeeringulahendus
realiseeritakse kohaliku omavalitsuse poolt tema tahte kohaselt vastavalt eelarveliste
vahendite olemasolule. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja
ehitusseadustikule.
Planeeringulahenduse elluviimine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse eelarvele või
muude rahaliste vahendite olemasolu korral.
Planeeringulahenduse võib ellu viia etappide kaupa, st lahendust võib ellu viia vastavalt
vajadusele ja võimalustele. Eraldi arendusetappideks on:
▪ Olemasoleva reoveepuhasti läheduses staadionile ette jäävate tehnovõrkude ümber
projekteerimine ja -ehitamine;
▪ Staadioni ala projekteerimine ja rajamine (sh vajadusel abihoone hoonestusalale H4,
välisvalgustus ja piirdeaiad);
▪ Teiste spordirajatiste projekteerimine ja ehitamine;
▪ Õuesõppeklassi projekteerimine ja ehitamine;
▪ Planeeritud lasteaia hoone (sh lasteaia territooriumi välisvalgustus) projekteerimine ja
ehitamine;
▪ Kooli territooriumi välisvalgustuse rajamine;
▪ Kohaliku tee äärde parkimiskohtade rajamine (lasteaia poolsed parkimiskohad lahendada
lasteaia projekti käigus) ning ülekäigukoha rajamine;
▪ Koolimaja kohaliku tee poolse sademeveelahenduse projekteerimine ja rajamine (sh tiigini
kulgev kraav);
24 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
▪ Võimalusel projekteerida ja rajada koolimajale keskkonnasäästlikum soojusvarustuse
lahendus.
Transpordiamet ei võta planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi
planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis (nt staadioni ala), tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku
saamiseks.
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 25
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED
Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ning asutustega. Tabel 5 on toodud koostöö kokkuvõte .
Tabel 5. Koostöö kokkuvõte
Koostöö Koostööd teinud
Koostööd tõendava
Jrk kuupäev ja Asutus/isik isiku nimi ja Koostöö tingimus / tulemus
dokumendi asukoht
number ametinimi
Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel:
08.12.2021, Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 5030055
Remo Toodo, Planeeringu lisade
projekti Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah
1 Telia Eesti AS Telia Eesti AS kaustas, digitaalsete
kooskõlastus Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused: jah
volitatud esindaja materjalide hulgas
nr 35874180 Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Side maakaabel
Kooskõlastus kehtib kuni 07.12.2022
09.12.2021,
Enn Truuts, Planeeringu lisade KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
projekti
2 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ kaustas, digitaalsete * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
kooskõlastus
volitatud esindaja materjalide hulgas * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt.
nr 4326116230
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu.
Marek Lind,
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
juhtivspetsialist,
09.12.2021, Planeeringu lisade 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
projekteerimise
3 kiri nr 7.1- Transpordiamet kaustas, digitaalsete Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
osakonna taristu
2/21/10711-1 materjalide hulgas alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
kooskõlastuste
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
üksus
ning kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiamet
projekteerimistingimuste menetlusse.
26 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks
ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade
uuendamiseks.
Vaatasime üle ja otseselt ühisveevärgi osas kommentaare pole.
Pigem juhiks tähelepanu Päästeameti pädevusse kuuluva tuletõrje veevõtukoha
E-kiri planeeringu ligipääsetavusele. Kas sinna eraldi teed ei peaks nägema ette ?
Steve Võsu, lisade kaustas,
4 13.12.2021 Ramsi VK OÜ
juhatuse liige digitaalsete Planeerija vastus: Planeeringu seletuskirja ptk 5.5 sai sisse kirjutatud järgmine lõik:
materjalide hulgas Tulenevalt avalikust huvist, on planeeringuga tagatud päästeautode juurdepääs tiigi ääres
olemasolevale tuletõrje veevõtukohale. Keelatud on päästeautode juurdepääsu takistavate
takistuste (sh haljastus, piirdeaiad, suured kivid, vms) paigaldamine ja rajamine.
5 03.01.2022 Päästeamet
Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 27
C - JOONISED
1. Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs M 1 : 5 000
2. Olemasolev olukord M 1 : 1 000
3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 000
4. Nähtavuskolmnurkade skeem M 1 : 2 000
5. Illustreeriv joonis
VILJANDI VALLAVALITSUS
Riigihalduse minister
[email protected]
Maakataster
[email protected] Meie 12.04.2022 nr 7-2/102-16
Detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine.
Planeerimisseaduse § 139 lg 4 alusel teavitan Teid Viljandi vallas Sultsi külas Paistu kool
katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamisest (töö nr 21004079, Maa-ameti PlanID 96312)
Viljandi Vallavolikogu 31.03.2022 otsuse nr 50 alusel. Planeeringuala suurus on ligikaudu 3 ha.
Detailplaneering on koostatud valla arengukava elluviimiseks, Paistu kool katastriüksuse
ehitusõiguse määramiseks, õppekava täitmiseks vajalike hoonete ja rajatiste püstitamiseks.
Detailplaneering ja vorminõuete failid on käesoleva kirja manuses. Planeeringu materjalid, sh
ametkondlikud kooskõlastused on avalikustatud valla veebilehel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Laidma
planeeringuspetsialist
+372 5885 5537
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Kauba tn 9 telefon 435 0110 EE23 1010 302005452008 SEB Pank
Viljandi linn telefon 435 0112 EE06 2200 221029282691 Swedbank
71020 Viljandimaa
[email protected]
reg-kood 75038606 www.viljandivald.ee