dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

DP kehtestamisest teavitamine

Rahandusministeerium · 12. aprill 2022
Viit
15-3/3269-1
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viljandi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiia Kallas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Viljandi talitus (Järva ja Viljandi maakond))
Lahendamise tähtaeg
12. mai 2022

Failid

  • 📎DP_96312_Paistu_kool_DP_lisa-1.xlsx
  • 📎DP_96312_Paistu_kool_DP_tarkandmed.xlsx
  • 📎DP_96312_Paistu_kool_dwg.dwg22 KB
  • 📎DP290_kehtestamisteavitus_RM_kataster.asice85 KB
  • 📎E-kiri.pdf63 KB
  • 📎Paistu-kool-DP_20220111_kehtestatud.asice19691 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.04.2022 09:38 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 7-2/102-16 DP kehtestamisest teavitamine (ministeerium+ kataster) Tere Edastame info kehtestatud detailplaneeringu kohta. Lugupidamisega Versioon 10.01.2022 /// Töö nr 21004079 planID 96312 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 21004079 Tartu 2022 Liisi Ventsel Projektijuht Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (kutsetunnistus nr 176298) Viljandi Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeringu koostamise korraldaja Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Paistu kool katastriüksuse detailplaneering SISUKORD A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5 2 PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD, MÕJUALA ANALÜÜS JA JÄRELDUSED ....................................................................................................... 6 2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................6 2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs ja analüüsil põhinevad järeldused..................................................8 3 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE ......................................... 9 4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ...................................................................... 9 5 PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................... 9 5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning valiku põhjendused ............................................9 5.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 10 5.3 Planeeritud hoonestusala ................................................................................................................ 10 5.4 Kavandatav ehitusõigus .................................................................................................................. 11 5.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 11 5.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 14 5.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 15 5.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .............................................................................................. 16 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................ 16 Elektrivarustus ja välisvalgustus ............................................................................................. 18 Soojavarustus.......................................................................................................................... 18 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................... 18 5.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 19 5.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 19 5.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 20 5.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 22 5.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................. 22 5.14 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 22 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............................... 22 Planeeringu elluviimise võimalused ...................................................................................... 23 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 25 C - JOONISED ..................................................................................................... 27 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 5 A - SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Viljandi Vallavolikogu 28.04.2021 otsus nr 1- 3/347 Paistu kool katastriüksuse detailplaneeringu algatamine . Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 näeb Lisa 2 Viljandi valla tegevuskava 2020- 2024 järgi ette punktis 4.1 4) Paistu kooli küttesüsteemi projekteerimine ja rekonstrueerimi ne, punktis 4.5 20) Paistu Kooli õueala ja palliväljakute korrastamine/rekonstrueerimine ja 21) Paistu Kooli ventilatsioonisüsteemi projekteerimine ja ehitamine ning punktis 4.9.2 6) Paistu Kooli staadioni rekonstrueerimine koos projekteerimisega . Nimetatud tegevused on vajalikud Paistu kooli hoone rekonstrueerimiseks ning õppekava täitmiseks vajalike tingimuste parandamiseks. Paistu kool katastriüksuse (katastritunnus 89801:001:0433) detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna endise Paistu valla territoor iumil puudub üldplaneering, määramata on ala üldised ehitus- ja kasutustingimised, ning haridusasutuse näol on tegemist olulise avaliku huvi objektiga. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Paistu kooli katastriüksusele vajalike hoonete ja rajatiste ning õppekava täitmiseks vajalike spordirajatiste püstitamiseks. Alusdokumentatsioonina on kasutatud: ▪ Koostamisel olev Viljandi valla üldplaneering (algatatud 24.05.2018 Viljandi Vallavolikogu otsusega nr 1-3/69; ▪ Ricabell OÜ poolt 12.07.2021 koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr ATG-2135). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, täpsusaste M 1:500. ▪ Viljandi valla arengukava 2019-2025 (vastu võetud Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määrusega nr 18, muudetud Viljandi Vallavolikogu 21.09.2021 määrusega nr 1-2/155); ▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas. 6 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 2 PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD, MÕJUALA ANALÜÜS JA JÄRELDUSED 2.1 Olemasolev olukord Planeeringuala suurusega u 3 ha asub Paistu kool katastriüksusel (kt: 89801:001:0433, pindala: 2,81 ha, sihtotstarve: ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja osaliselt, 1155 m 2 ulatuses, Saapa katastriüksusel (kt: 89801:001:0435, pindala: 3,38 ha, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Planeeringuala naaberkinnistud on : ▪ kirdes põllumaana kasutusel olev, planeeringualast välja jäävas osas, Saapa katastriüksus (kt 89801:001:0435, 3,83 ha, maatulundusmaa 100%), jääb planeeringualast välja u 3,75 ha ulatuses; ▪ idakaares kergliiklusteega 24172 Sultsi - Abja-Paluoja tee katastriüksused 89801:001:0434 (295 m2, transpordimaa 100%) ja 89801:001:0436 (734 m2, transpordimaa 100%); ▪ kagus riigitee 24172 Sultsi - Abja-Paluoja tee (kt 57001:003:0066, 7,99 ha, transpordimaa 100%); ▪ edelas elamu ja kõrvahoonetega hoonestatud Jäära katastriüksus (kt 57001:003:0091, 3,62 ha, maatulundusmaa 100%); ▪ läänes osaliselt kõrghaljastusega heinamaa Tamme katastriüksus (kt 57001:003:0039, 2,93 ha, elamumaa 100%); ▪ loodes osaliselt kõrghaljastusega ja heinamaana kasutusel olev Hansu katastriüksus (kt 57001:003:0010, 5131 m2, elamumaa 100%). Planeeringualale on juurdepääs riigiteelt nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja ja planeeringuala läbivalt avalikult kasutatavalt Väike-Peebu teelt (tee nr 5700147), mis ristub nimetatud riigiteega km 0,194. Planeeringuala idanurgas on juurdepääs riigiteelt (ristumine km 0,055) staadioni ala ja omapuhasti teenindamiseks hooldussõidukitega, ületades riigitee ääres kulgevat kergliiklusteed. Kergliiklejatele on planeeringualale juurdepääs riigitee ääres kulgevalt kergliiklusteelt ning mööda Väike-Peebu teed. Planeeringuala läbiv Väike-Peebu tee on kahesuunalise liiklusega u 3,0-3,6 m laiuse sõiduteega. Kuni koolimaja sissesõiduteeni on tee kõvakattega ja edasi põhjasuunas kruusakattega. Kooli territooriumil on hooneid ümbritsev ala kaetud kivisillutisega. Kõnnite ed on kaetud kivisillutisega, killustikuga ning asfaltiga. Paistu kooli katastriüksus on hoonestatud. Katastriüksuse keskel, kohalikust teest idas, asub Paistu koolimaja (EHR kood 112023498), mille kagupoolne osa on ehitatud 1939.a ning 1999.a. võimla juurdeehitus. Koolimaja ehitisealune pindala on 1161,5 m 2 , korruseid olenevalt hoone osast 1-2, hoone kõrgus 13 m. Koolimajal on osaliselt ka kelder. Kohalikust teest läänes paikneb tee ääres 1-korruseline eterniitkatusega ja hõreda lt paigutatud voodrilauaga ehitatud kuur (EHR kood 112023499), ehitisealuse pindalaga 74 m 2 . Koolimajas tegutseb 15.10.2021 seisuga 9-klassiline kool (95 õpilast) ja 3 rühmaga lasteaed (44 last) 1. Kooli territoorium on osaliselt piiratud võrk - ja puitaiaga ning madala hekiga. Territooriumil on palju rohelust – murualad, kõrghaljastusena vanemad ja nooremad puud, hekid, põõsad ja lillepeenrad. Koolimajast põhja- ja idakaarde jääb avar kooliõu, kus on aiaga piiratud mänguväljak lasteaia lastele, killustikkattega kõnnitee de võrgustik lillepeenarde, lõkkekoha 1 paistukool.ee Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 7 ja piknikulaudade, -pinkidega. Sporditegevusteks kasutatakse koolimajast kirdesse jäävat asfaltkattega korvpalliplatsi, selle kõrval kummimattidega ala, kaugemal kirdes murukattega jalgpalliplatsi ning koolimajast idas , riigitee läheduses paiknevat kuulitõukeringi. Mitmed spordirajatised on amortiseerunud. Kohalikust teest läände jääb kõrghaljastusega park, kus leidub marjapõõsaid, lillepeenar, kuivkäimla ja u 1500 m 2 veepeegliga tiik. Tiigi ääres asub tuletõrje veevõtukoht (ID 2845, looduslik veevõtukoht). Kirjeldatud ala läbib alla 1 kV õhuliin Jäära (väline tunnus M23251704), kaitsevööndiga 2 m liini teljest. Planeeringuala hooned on vastustatud tehnovõrkudega (vesi, kanalisatsioon, elekter, side). Planeeringualal asub puurkaev (väline tunnus PRK0014356) sanitaarkaitsealaga 50 m, mis varustab veega koolimaja ning Väike-Peebu teest põhjasuunas asuvaid elamuid. Puurkaevu veevõtt on vee-ettevõtja Ramsi VK OÜ andmetel alla 100 m 3 kuus ehk u 3,3 m 3 /ööp. Koolimaja kanalisatsioonivarustus on lahendatud 2002.a planeeringuala põhjanurka. rajatud omapuhastiga (märgalapuhasti 2 kogupindalaga 432 m 2 ). Koolimaja soojavarustus on lahendatud õliküttega. Puurkaevu läheduses kulgeb koolimajani alla 1 kV õhuliin Kooli (väline tunnus M23251711), kaitsevööndiga 2 m liini teljest. Nimetatud õhuliini koolipoolse posti küljes on olemasolev liitumiskilp. Riigitee suunalt kulgeb kohalikust teest idas koolimajani Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse optiline sidekaabel (väline tunnus ELA087). Välisvalgustus on olemas riigitee poolt koolimajani kulgeva kõnnitee ääres. Planeeringualal asuvatele ja läbivatele tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid, sanitaarkaitseala ja kujad on toodud Tabel 1. Tabel 1. Planeeringualal kehtivad tehnovõrkude piirangud Piirang või kitsendus Ulatus Ulatuse alus Riigikogu poolt 30.01.2019 vastu võetud puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m puurkaevust „Veeseadus1“ veetorustiku kaitsevöönd 2 m teljest Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 kanalisatsiooni maa-aluse 2 m teljest „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi isevoolse torustiku kaitsevöönd ulatus“ sademeveetorustiku kaitsevöönd 2 m teljest Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja omapuhasti kuja 10 m servast kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ alla 1 kV õhuliin 2 m teljest Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 0,4 kV madalpingekaabli 1 m teljest 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis kaitsevöönd tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele sidekaabli kaitsevöönd 1 m teljest esitatavad nõuded“ Planeeringualale ulatub riigitee nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja kaitsevöönd 30 m sõiduraja välimisest servast. Maapind on küllalti tasase reljeefiga. Umbes 1 m langusega järsak kulgeb jalgpalliväljaku koolipoolsemas servas. Aiaga piiratud lasteaia mänguväljaku alal on u 15 m läbimõõduga ja u 2,4 m kõrgune pinnavorm. Ka tiigi ümbrus on reljeefsem. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus u 95,5-98,5 m. 2 Kergkruusatäitega hübriidse tehismärgala puhastusefektiivsus Paistu põhikooli pinnasfiltri näitel, Antti Tooming magistritöö, 2005 8 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs ja analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala asub Sultsi küla põhjaosas Sultsi tihedamalt asustatud piirkonna läheduses . Planeeringuala ümbritsevad põllumaad ning üksikelamutega majapidamised. Tihedamalt asustatud Sultsi küla jääb planeeringualast põhjasuunas u 500 m kaugusele ning Sultsioru suvilapiirkond (väikekoht) u 1 km kaugusele läände. Planeeringualani kulgeb põhjakaares Sultsi tihedamalt asustatud külast riigiteede äärde rajatud kergliiklustee. Planeeringuala asub riigitee nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja ääres, mille 2020. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 1271 autot. Planeeringuala idanurgast u 60 m kaugusele jääb riigitee nr 24172 ristumine riigiteega nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia, mille 2020. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Viljandi suunalt kuni ristumiseni oli 2769 autot. Planeeringuala läbib kohalik Väike-Peebu tee (tee nr 5700147), mis teenindab lisaks Paistu koolile kahte üksikelamu ja kõrvalhoonetega hoonestatud katastriüksust, ühte ehitusjärgus oleva hoonega katastriüksust ning kahte hoonestamata elamumaa sihtotsta rbega katastriüksust. Hinnanguliselt on kohaliku tee liiklussagedus madal ning sõltub valdavalt kooli- ja lasteaiaga seotud liiklusest. Sultsi külas on avalikult pakutavate teenustena vaid planeeringuala l asuvad kool ja lasteaed. Lähim kauplus ja postkontor asuvad u 5 km kaugusel Paistu külas. Maakonnakeskus Viljandi linn asub planeeringualast u 15 km kaugusel. Sultsi külas on alates 2017.a olnud rahvaarv kerges tõusutrendis. Statistikaameti kaardirakenduse 3 andmetel oli 2017.a Sultsi küla rahvaarv 125, mis oli 2020. aastaks kasvanud 139 elanikuni. Sultsi küla Viljandipoolsemate naaberkülade rahvaarv on mõningatel juhtudel kasvutrendis, lõunapoolsemates naaberkülades stabiilne või kergelt langev. Õpilaste arv on Paistu koolis olnud alates 2012/2013 õppeaastast (56 õpilast) kasvavas trendis ning viimastel aastatel on õpilaste arv püsinud 90 -95 vahel. Planeeringu mõjualas puuduvad varem koostatud ja kehtestatud detailplaneeringud. Tuginedes mõjuala analüüsile, eelkõige kasvutrendis olevale õpilaste arvule võib järeldada, et hinnatakse kodulähedast kooli ja lasteaia teenust. Arvestades kooli arenguvajadusi – rajada kooli juurde kaasaegsed sportimisvõimalused, korrastada kooli mängu - ja palliväljakud – tugevdab arenduste elluviimine väikekooli kvaliteeti ning tur valisust hariduse jätkusuutlikuks pakkumiseks. Soovitud arenduste elluviimisel on koolil ja lasteaial võimalik pakkuda mitmekesisemaid ja kvaliteetsemaid võimalusi sportimiseks ja mängimiseks. Arvestades eelnevalt kirjeldatut, on soovitud arendus vajalik ja sobilik antud piirkonda. 3 https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 9 3 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE Planeeringuala asub endise Paistu valla territooriumil. Paistu valla territooriumil puudus kehtestatud üldplaneering. Käesoleval ajal on koostamisel Viljandi valla üldplaneering (algatatud Viljandi Vallavolikogu 25.04.2018 otsusega nr 1-3/69, vastu võetud Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319). Koostatava üldplaneeringu kohaselt on Sultsi küla määratud Viljandi maakonnaplaneeringust4 lähtuvalt teenustega külakeskus, kus on pakutavatele teenustele olemas vajalik kliendibaas. Oluliseks teenuseks keskustes on lasteaiateenus. Üldplaneeringuga kavandatu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve haridus- ja kultuuriasutuste maa (ÜH). Planeeringuala jääb ka kohaliku tähtsusega Aidu- Sultsi väärtusliku maastiku alale, kus kehtivad maakonnaplaneeringuga määratud üldised kasutustingimused, mida on üldplaneeringuga täpsustatud. Käesolev detailplaneering vastab Viljandi maakonnaplaneeringule ja koostatavale Viljandi valla üldplaneeringule. 4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on: ▪ rajada Paistu kooli juurde kaasaegne koolistaadion koos seda teenindava taristuga; ▪ luua võimalusi kooli ümbruses paiknevate spordi-, mängu- ja õpperajatiste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks; ▪ rajada lasteaia hoone koolilähedasse parki; ▪ korrastada planeeringuala parkimislahendust; 5 PLANEERINGULAHENDUS 5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning valiku põhjendused Planeeringuga kavandatud lahenduse elluviimisel saavad täidetud ptk.4 loetletud ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringu koostamise aluseks oleva Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 ja selle Lisa 2 Viljandi valla tegevuskava 2020-2024 kirjeldatud tegevused (vt ptk 1). Planeeringulahendusega on kavandatud uue staadioni ja seda teenindava taristu (tehnovõrgud, abihooned, piirdeaiad) rajamine . Lisaks on planeeritud spordirajatise alad, kuhu saab rajada multifunktsionaalse mänguväljaku (korvpall, võrkpall, sulgpall, jm), välijõusaali ja ronimislinnak/tegevusväljaku. Spordirajatiste alade valikul on võetud aluseks olemasolev alade kasutus, kõrghaljastusest vabade alade paiknemine nin g spordirajatiste kasutusmugavus (juurdepääs). Staadionile mugavamaks juurdepääsuks koolimaja poolt on 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75 10 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering kavandatud olemasoleva kõnnitee ja trepi rekonstrueerimine ning uue kõnnitee ja trepi rajamine. Õpperajatisena on kavandatud hoonestusalale H3 õuesõppekl ass. Asukoha valikul sai määravaks olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus (ettepanek vähendada 30 meetrile) ning piisava vaba ruumi olemasolu. Uus lasteaia hoone on kavandatud hoonestusalale H2, mis on piisavalt suur ala võimaldamaks projekteerida lasteaia vajadustele vastav hoonestus ja väliruum. Antud lahendus võimaldab lasteaia territooriumit piirata ning pakkuda lapsest lähtuvat õues viibimise võimalust. Olemasoleva koolimaja lasteaiale vajalikuks laiendamiseks võimalust käesoleva planeeringuga ei nähtud – koolimaja vana osa on eraldi arhitektuurse tervikuna säilitamist vääriv ning ülejäänud hoone laiendami ne muudaks olemasoleva hoone veel massiivsemaks, sisehoovi kitsamaks või muudaks oluliselt ümbritseva ala kasutust. Samuti puudus ruumiprogrammist lähtuv laiendamise loogiline võimalus. Planeeringuga on kavandatud selgepiirilised parkimisalad kohaliku tee äärde, mis vähendab autotransporti koolimaja ümbruses. Kohalikul teel planeeritud lasteaia ja koolimaja vahelise liikumise ohutuse tagamiseks on planeeritud valgustatud ülekäigurada. 5.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Paistu kool katastriüksus kaheks (2) krundiks: Pos 1 – haridus- ja lasteasutuste maa ja Pos 2 – vee tootmise ja jaotamise ehitise maa olemasolevale puurkaevu hoonele. Pos 1-le planeeritava staadioni jaoks on Saapa katastriüksusest ette nähtud moodustada ajutine krunt Pos 1a ning liita see edaspidi Pos 1 krundiga. Kruntide moodustamise kohta annab ülevaate joonisel nr 3 kujutatud kruntimise skeem ja tabel andmetega kruntide moodustamiseks. Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus. 5.3 Planeeritud hoonestusala Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Rajatised (parkla, jalgrattaparkla (sh koos varjualusega), jäätmemaja, jms) võivad paikneda väljaspool määratud hoonestusala arvestades tehnovõrkude kaitsevöönditega ning planeeringuga määratud põhimõtteid. Hoonestusalad on tähistatud ja kavandatud järgnevalt: ▪ H1 – hoonestusala olemasolevale Paistu koolimajale; ▪ H2 – hoonestusala perspektiivse lasteaia ja seda teenindava kõrvalhoone ning rajatiste rajamiseks. Hoonestusala piirneb läänest õhuliini kaitsevööndiga, paikneb lõunast 5 m kaugusel krundi piirist, kohaliku tee poolt lammutamisele kuuluva kuuri pargipoolse fassaadi mõttelise pikendusega (sõidutee servast u 9,1-9,4 m kaugusel). Hoonestusala põhjapoolne serv ulatub 35 m kaugusele lõunapoolsest krundi piirist; ▪ H3 – hoonestusala õuesõppeklassi rajamiseks. Hoonestusala paikneb olemasolevate kõnniteede vahelisel alal, kõnnitee servast u 0,5 m kaugusel; ▪ H4 – hoonestusala staadioni abihoone (nt spordiinventari jm hoiustamiseks) rajamiseks. Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 11 Hoonestusala on kujutatud joonisel nr 3. 5.4 Kavandatav ehitusõigus Planeeringuga määratakse Pos 1 ehitusõigus olemasoleva koolimaja, planeeritava lasteaia ning kuni 4 abihoone (nt õuesõppeklass, staadioni teenindav hoone, jms) ehitisaluste pindalate summana. Pos 2-l on määratud ehitusõigus olemasoleva le puurkaevu hoonele (pumbamaja), võimaldamaks perspektiivis rekonstrueerimist. Lisaks on ette nähtud alad spordirajatiste rajamiseks, kuhu saab rajada 200 m staadioniringi koos jalgpalliväljaku alaga, 60 m sprindiraja ja kaugushüppekastiga, heiteringi, multifunktsionaalse mänguväljaku (korvpall, võrkpall, sulgpall, jm) , välijõusaali ja ronimislinnak/tegevusväljak. Lasteaia- ja koolilastele mõeldud ronimislinnak/tegevusväljak on suurema kasutuskoormuse tõttu soovitav kavandada koolimaja lähedusse , multifunktsionaalse mänguväljaku kõrvale. Välijõusaal on soovitav kavandada staadioni lähedale. Planeeringu põhijoonisel on kujutatud spordirajatiste põhimõtteline lahendus. Spordirajatiste täpsem paiknemine ja lahendus tuleb leida projekteerimise käigus arvestades olemasolevaid ja projekteeritavaid tehnovõrke . Tulenevalt planeeritud staadioni paiknemisest ja staadioni ehitusele ette jäävate reoveetorustike ja -kaevude ümberehitamise vajadusest, võib olla vajalik olemasoleva lasteaia mänguala lõunapoolsema aia ümberehitamine ja mänguväljaku rajatise ümbertõstmine. Planeeringuga on staadionile mugavamaks juurdepääsuks koolimaja poolt kavandatud olemasoleva kõnnitee ja trepi rekonstrueerimine ning uue kõnnitee ja trepi rajamine staadioni põhjapoolsemale osale. Kooli ja lasteaia puhkeotstarbelisi rajatisi ja elemente (nt pingid/pinkide grupid, lauad, varjualused, tegelusseinad, jms) võib paigaldada vastavalt vajadusele väljapoole planeeritud hoonestusala ja spordirajatiste ala. Kavandatav ehitusõigus on toodud põhijoonisel (joonis nr 3) tabelina. Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hooneosi, mis võivad vastavalt õigusaktile 5 ulatuda hoonestusalast välja. (Majandus - ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6) 5.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Paisu kool katastriüksusele olemasolevad juurdepääsud – mööda kohalikku Väike-Peebu teed ja riigitee poolt staadioni teenindav mahasõit – säilivad. Olemasolevat staadioni teenindavat mahasõitu kasutatakse staadioni teenindamiseks ja hooldustehnikaga planeeringuala põhjanurgas asuva omapuhasti hoold amiseks. Planeeringuga on senise murukattega spordiväljaku asemel kavandatud staadion, millel hooldustehnikaga sõitmine kahjustaks staadioni jooksuradasid ning ja lgpalliväljaku pinda. Planeeritud staadioni tõttu ei ole omapuhasti hooldus tehnikaga spordirajatiste kahjustamise ohu tõttu võimalik riigitee ääres kulgevalt kergliiklusteelt olemasoleva juurdepääsu 5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6 12 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering kasutamine. Tulenevalt planeeringulahendusest, on vajalik omapuhasti hoolduseks täiendava juurdepääsu kavandamine riigitee ääres kulgevalt kergliiklusteelt väljaspool spordirajatiste ala. Planeeringuga on kavandatud läbi Saapa katastriüksuse juurdepääsuservituudiga omapuhasti hooldamiseks täiendav juurdepääsu riigitee ääres kulgevalt kergliiklusteelt, olemasolevast juurdepääsust u 15 m põhjasuunas. Moodustatava Pos 2 krundi juurdepääs on planeeritud servituudiga läbi Pos 1, Paistu kool katastriüksuse. Juurdepääsuservituutide laiuseks on kavandatud 3,5 m. Planeeringuala läbiva avaliku kasutusega Väike-Peebu tee olemasoleva sõidutee laius on varieeruv. Lähtudes standardist EVS 843:2016 Linnatänavad, on Väike-Peebu tee käsitletav kvartalisisese tänavana, kus projektikiirusel 20 km/h ning kuni 10 elamu (Väike-Peebu tee teenindab koolimajast põhjasuunal alla 10 elamu) korral peab sõidutee minimaalne laius olema 3,5 m. Sõidutee laius ja katend täpsustatakse vajadusel edasisel projekteerimisel vastavalt kehtivatele normidele. Kohaliku tee ületamiseks on ohutuse ja liiklusselguse eesmärgil kavandatud valgustatav ülekäigurada. Normikohane sõidukite parkimine on lahendatud vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad (parkimiskohtade laiused, arvutuslik parkimiskohtade arv, jm). Kooli ja planeeritava lasteaia parkimine on kavandatud lahendada krundisiseselt Väike-Peebu tee ääres 0º ja 90º parkimisnurga all. Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade näitlik arvutus on suurima võimaliku ehitusmahu korral vastav alt EVS 843:2016 Linnatänavad järgsete normatiividega. Parkimisnormatiivi valikul on aluseks võetud ehitise asukohana väikeelamute ala. Parkimisarvutus on esitatud Tabelis 1. Planeeritud parkimiskohad on soovitav katta vett läbilaskva kattega, nt vahedega sillutuskivid, killustik, jms. Tabel 2. Parkimisarvutus Planeeritud Hoonestusala Normijärgne Ehitise liik Hoone brutopind Parkimisnorm parkimiskohtade tähis arvutus arv Gümnaasium, põhikool 1769 m2 / 120= H1 (olemasolev) 1769* m² 1 pk /120 sb (m²) 15 14,7 Lasteaed (olemasolev) Lasteaed H2 200 m² 1 pk /120 sb (m²) 200 m2 / 120= 1,6 3 (planeeritud) * pk – parkimiskoht, sb – suletud brutopind KOKKU 18 * - mõõdetud geodeetiliselt alusplaanilt hoone osade kaupa arvestades hoone osa korruselisust. Riigitee ääres enne bussipeatust olev parkimisala on mõeldud sõidukite peatumiseks õpilaste kooli toomisel ja koolist viimisel. Nimetatud alal on parkimine keelatud. Lisaks on ette nähtud parkimisvõimalus arvutuslikult 2 2 jalgrattale (Tabel 2). Jalgrataste parkimisnormatiivi valiku aluseks on norm keskuse klass, mujal kohta. Õpilaste ja lasteaia töötajate arv on esitatud planeeringu koostamise hetke seisuga. Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 13 Tabel 3. Jalgrataste parkimisarvutus Planeeritud jalgrataste Ehitise liik Parkimisnorm Normijärgne arvutus parkimiskohti krundil Gümnaasium, põhikool 1 koht /5 õpilase kohta 95 õpilast x 1/5= 19 19 Lasteaed 1 koht /5 töötaja kohta 12 töötajat x 1/5= 2,4 3 KOKKU 22 Jalgrataste parkimine on kavandatud lahendada planeeritava lasteaia hoonestusalal H2 või hoonestusala H2 ja kohaliku tee vahelisel alal. Koolimaja jalgrataste parkimine on kavandatud lahendada kooliõuel, soovitavalt hoone sissepääsude juures , hästi jälgitavates kohtades. Vajadusel tuleb jalgrataste parkimist võimaldada ka spordirajatiste läheduses. Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade arv ja paiknemine krundil tuleb täpsustada hoonete projekteerimise käigus. Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis -, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Planeeritud krundisisesed teed tuleb siduda avalike teedega . Avaliku kasutusega teelt hooneni peab olema tagatud operatiivsõidukite ja teenindusautode ligipääs. Selleks võib ette näha ka vajaliku laiusega kõnniteed, mille katendi konstruktsioon peab võimaldama nimetatud tehnika juurdepääsu. Planeeringuga on ette nähtud koolimaja poolt staadioni suunas kaks 2 m laiust kõnniteed, mille staadionipooles osas on maapinna relje efist tulenevalt vajalik trepp. Olemasolev kõnnitee on kavandatud rekonstrueerida. Uus kõnnitee on planeeritud multifunktsionaalse mänguväljaku ja lasteaia mänguala vahelisele alale, ühendamaks staadioni põhjaosa kooli hooviga. Koolimaja poolse kõrgema ja staadioni madalama maapinna vahele (kõrguste vahe u 1 m) on lubatud rajada laugem tee, mida saaks kasutada murutraktoriga erinevatel tasapindadel muru hooldamiseks. Täpsem asukoht ja lahendus tuleb leida projekteerimise käigus. Planeeringuga on kavandatud koolimaja edelapoolsel küljel hoonet ümbritseva kõnnitee jätkumine ning ühenduvus kohaliku tee vastasküljele planeeritud lasteaia hoonestusalaga. Kõnniteede projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate puudega n ing võtta kasutusele meetmeid puude juurestiku, tüve ja võra kaitseks. Lisaks arvestada olemasolevate tehnovõrkudega. Tulenevalt avalikust huvist, on planeeringuga tagatud päästeautode juurdepääs tiigi ääres olemasolevale tuletõrje veevõtukohale. Keelatud on päästeautode juurdepääsu takistavate takistuste (sh haljastus, piirdeaiad, suured kivid, vms) paigaldamine ja rajamine. Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 3. Riigiteega seotud normid Planeeringualale ulatub riigitee nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja kaitsevöönd 30 m sõiduraja välimisest servast 6. Hoonestus riigitee kaitsevööndisse planeeritud ei ole. Riigitee kaitsevööndisse on jääb osaliselt planeeritud staadion ja seda ümbritsev spordirajatiste rajamiseks kavandatud ala. Spordirajatise projekteerimisel tuleb arvestada ja võtt a kasutusele meetmeid (nt heite- ja viskealad planeerida suunaga riigiteest eemale, piirdeaia rajamine), et sporditegevused ei ohustaks riigitee ja selle ääres kulgeva kergliiklustee 6 Ehitusseadustik §71 lg 3 14 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering kasutamist. Planeeringuga on staadioni riigitee poolsele küljele ette nähtud piirdeaia rajamine (vt täpsemalt ptk 5.7). Planeeringualale ulatub vähesel määral normikohane, sõiduraja välimisest servast mõõdetud, 10 m laiune külgnähtavusala – teega külgnev ala, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohi olla nähtavust piiravaid takistusi. Külgnähtavusalale võib rajada piirdeaia/kõrghaljastuse/heki, kui on tagatud normikohane sõiduteega külgnev vaba ruum, mis on vajalik tee hoiu ja korrastustöödeks. Antud juhul jääb normikohane 3,5 m laiune sõiduteega külgnev vaba ruum planeeringulast välja ning on tagatud riigitee hoiu ja korrastustööde võimalus. Planeeringuala läbiv Väike-Peebu tee ristub riigiteega, kus tuleb tagada piiravatest takistustest vaba nähtavuskolmnurga ala. Nähtavuskolmnurgad on konstrueeritud vastavalt kehtivale normile 7 lähtetasemel rahuldav. Ristmiku tüüpskeemiks on valitud tüüp A – IV–V klassi maantee lõikumine IV–V klassi maanteega. Ristumisel kehtib peateel (riigiteel) kiiruspiirang 50 km/h, millest tulenevalt on nähtavuskauguse ulatuseks määratud 120 m. Nähtavuskolmnurga ala jääb planeeringualast välja ning alal puuduvad nähtavust piiravad takistused. Nähtavuskolmnurkade ala on nähtav põhijoonisel (joonis nr 3) ja nähtavuskolmnurkade skeemil (joonis nr 4). 5.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on esitatud põhijoonisel (joonis nr 4) tabelis. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Koolimaja ja lasteaia territooriumile kavandatavad võimalikud paviljonid, varjualused, õuesõppeklass, abihooned, jmt peavad arhitektuurselt sobima ümbritseva keskkonnaga. Planeeritava lasteaia juurde kavandatavad mängu- ja puhkealad kavandada päikeselisemasse krundi osasse, rakendades ka päikesevarju pakkuvaid lahendusi (sh kõrghaljastus, põõsad). Hoone projekteerimisel arvestada määrusega Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule (VV 06.10.2011 määrus nr 131). Ehitise ehituslike tingimustena on lubatud hoonete projekteerimisel ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi, kavandades need hoone osade (nt fassaad, katus, akende varjud) külge ja sidudes arhitektuurse lahendusega. Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: ▪ päikesepaneelid ei tekita läheduses paiknevatele hoonetele valgusreostust; ▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid ja –territooriume ning looduskeskkonda; ▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teedel liiklejaid. Planeeringualale ning hoonetele juurdepääsu ja pinnakatte materjalide valikul tuleb arvestada ja tagada mugavad liikumisvõimalused muuhulgas ratastega kergliiklusele (jalgratas, lapsevanker, ratastool) ning puudega inimeste erivajadustega 8. 7 Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ ptk 5.2.7. 8 Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 15 5.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Olemasolev haljastus on planeeritud valdavalt säilitada. Soovituslik on olemasoleva haljastuse inventeerimine ning inventeerimise tulemuste alusel teostada puittaimede hooldust või likvideerimist (nt ohtlikud ja haigustunnustega puud). Lubatud on rajada täiendavat haljastust (puittaimed, põõsad, püsikud, jm). Täiendava haljastuse kavandamisel arvestada järgnevaga: ▪ haljastatava ala kasutus; ▪ tehnovõrkude paiknemise ja nende kaitsevööndi ulatus; ▪ looduslikku mitmekesisust toetav puude ja taimede valik; ▪ eelistada piirkonnale omaseid puuliike; ▪ lume koristamisel ja muru niitmisel haljastuse (puud, põõsad, püsikud, jm) kahjustuse vältimine; ▪ keelatud on kasutada mürgiseid taimi. Planeeritud hoonestusaladele H2 ja H3 jääb mitmesugust haljastust ja hoonestusalale H3 olemasolev lõkkekoht. Hoonestusalal ehitusele ette jäävad puud tuleb võimalusel säilitada, lõkkekoha uue asukoha valikul tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Planeeringuga on määratud puud, mille säilitamisel tuleb ehitustegevuse käigus arvestada vähendatud juurestiku kaitsealaga . Ehitustööde ajal tuleb tagada säilitatavate puude kasvutingimuste säilimine, rakendades kaitsemeetmeid puude juurestiku, tüve ja võra kaitsmiseks. Ehitusplatsi ja selle juurdepääsutee lähedale jäävate puude võrade all tuleb kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältida puu maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Hea on viia läbi enne suuremaid kaevetöid puude lähedal proovikaevamised, et täpsustada jämedamate juurte paiknemist mullas. Võimalikult tuleb säilitada puu jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda tormihellaks. Ehitustööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigas tamist. Selleks tuleb lehtpuude tüved katta vähemalt 2 meetri kõrguste kaitselaudadega kuni võra alumiste oksteni ja okaspuude ümber paigaldada ajutised piirdeaiad. Vä ltida ehitustööde ajal puu võrade vigastamist. Soovituslik on kooli ja/või lasteaia territooriumile kavandada õppeotstarbeline tarbe - ja iluaed (õppeaed). Planeeringuala olemasolev piirdeaedade põhimõtteline paiknemine on kavandatud säilitada. Lubatud on piirdeaedu uuendada/ välja vahetada, lähtudes olemasolevate piirdeaedade kõrgusest. Riigitee poolsed piirdeaiad paiknevad krundi piirist u 0,5 m ulatuses riigitee alusel maal. Piirdeaedade uuendamisel/ välja vahetamisel, uute projekteerimisel ja rajamisel, tuleb piirdeaiad (sh kõik piirdeaia elemendid, nt ka kuulitõukesektori äärde paigaldatava võimaliku kõrgema piirdeaia tömbid, jms) rajada väljapoole riigitee alust maad. Riigitee poolsete piirdeaedade projekteerimisel ja rajamisel peab arve stama, et oleks täidetud normides toodud tee vaba ruumi, nähtavuskolmnurkade nõuded. Käe soleva planeeringuga on tee vaba ruumi ja nähtavuskolmnurkade nõue täidetud. Planeeritava staadioni ja spordirajatiste ala tuleb riigitee poolt piirata piirdeaiaga, vajadusel piirata ka kirdest Saapa maaüksuse poolses osas. Täpsem piirdeaia kõrgus tuleb lahendada staadioni projekti käigus. Planeeritav lasteaia territoorium, v.a parkla ala, tuleb piirata kõikidest külgedest. Piire kavandada hoonestuse arhitektuurse lahendusega sobiv. 16 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering Vertikaalplaneerimine Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva pinnase reljeefiga). Vajadusel on lubatud hoone - ning spordirajatiste aluse maapinna tasandamine. Lubatud on sademevee juhtimiseks, viibeaja pikendamiseks ja immutamiseks vajalike lahenduste rakendamine. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoone ja parklate/väljakute asukoha st. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademeve ed tuleb juhtida hoonetest eemale, ei valguks naaberkinnistutele ja tänava alale ning lähtuda looduslähedaste sademeveesüsteemide põhimõttest (vt ptk 5.8.1). 5.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Tehnovõrkudega varustatus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoone asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonesse ku i krundile) asukohtade ja haljastusega. Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 4 Põhijoonis tehnovõrkudega. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Veevarustus Planeeringuala veevarustus on planeeritud lähtuvalt Ramsi VK OÜ 01.11.2021 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 100. Olemasoleva puurkaevu hoonele on planeeritud eraldi krunt Pos 2, et see perspektiivis anda üle valla vee-ettevõtjale. Krundi piir on määratud 1 m kaugusele puurkaevu hoone välisseinast. Kruntide moodustamise kohta annab ülevaate joonisel nr 3 kujutatud kruntimise skeem ja tabel andmetega kruntide moodustamiseks. Olemasoleva hoone veeühendused säilivad. Planeeritava lasteaia (hoonestusala H1) veevarustus on kavandatud olemasolevast Väike -Peebu tee ääres kulgevast veetorustikust. Liitumispunkt peab olemasolevast ühisveevärgi torustikus olema mitte kaugemal kui 0,5 m. Planeeringuga on antud võimalus veevarustuseks staadioni äärde kavandatud hoonestusalale H4 kooli territooriumil olemasolevast veeto rustikust. Olemasolevale (Pos 2) asuvale puurkaevule (väline tunnus PRK0014356) kehtib 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu veevõtt on vee-ettevõtja Ramsi VK OÜ andmetel alla 100 m 3 kuus ehk u 3,3 m 3 /ööp. Puurkaev asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt veeseaduse § 149 lg 1 p 2 on põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus 30 m, kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10 –500 kuupmeetrit ööpäevas ja veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud. Käesoleva planeeringulahendusega on tehtud ettepanek vähendada veehaarde sanitaarkaitseala 30. meetrile. Reoveekanalisatsioon Paisu kooli territooriumi põhjanurgas asuv omapuhasti (märgalapuhasti) ning olemasolevad hooneühendused säilivad. Täiendavalt on antud reoveevarustuse võimalus staadioni äärde kavandatud hoonestusalale H4. Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 17 Tulenevalt planeeritud staadioni mõõtmetest ja asukohast, on vajalik staadioni ehitamisele ette jäävate reoveetorustike ja -kaevude ümberehitamine. Täpsem lahendus tuleb leida staadioni projekti käigus. Planeeritava lasteaia (hoonestusala H1) kanalisatsioonivarustus on tuleb lahendada liitudes olemasoleva kanalisatsioonisüsteemiga. Arvutuslikult on võimalik planeeritava lasteaia reoveed olemasolevasse süsteemi juhtida ära isevoolselt. Kui projekteerimisel selgub, et reovett ei ole võimalik isevoolselt ära juhtida, tuleb projekteerida reoveepumpla ja survekanalisatsioonitorustik. Planeeritava lasteaia alternatiivse reoveelahendusena võib kaaluda filtersüsteemil põhineva reoveekäitlussüsteemi (omapuhasti) rajamist, mille suublaks on planeeringuala läänenurgas asuv tiik. Planeeritava lasteaeda ümbritsevale alale ei ole võimalik imbsüsteemil põhinevat reoveekäitlussüsteemi rajada, kuna alale ulatub olemasolevast puurkaevust (Pos 2) heitvee pinnasesse juhtimise keeluala – heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud lähemal kui 50 m veehaarde sanitaarkaitseala (30 m) piirist 9. Heitvee pinnasesse juhtimise keeluala ulatub põhjasuunas asuvatele naabermaaüksustele Hansu (57001:003:0010, elamumaa) j a Peetri (57001:003:0009, elamumaa), kus tuleb reoveelahenduse kavandamisel arvestada olemasolevast puurkaevust tulenevalt heitevee pinnasesse immutamise osas vastavalt kehtivale seadusandlusele. Omapuhasti rajamise võimalikkus täpsustatakse lasteaia hoon e projekteerimise käigus arvestades: ▪ kasutuskoormust; ▪ septiku 5 m kuja ja filterväljaku 10 m kuja; ▪ septikule peab olema tagatud hooldusauto juurdepääs; ▪ suublaks on olemasolev tiik, vajadusel kasutada eesvooluks krundi lõunapiirile planeeritud kraavi. Sademevesi Planeeringualal on rohkelt haljasalasid, kus toimub sademevete pinnasesse imbumine. Vähesel määral on sademevett juhitud koolimaja vana osa katustelt sademeveetoruga staadioni suunas. Samasse torusse on suunatud kohaliku tee poolsel koolimaja küljel kulgev drenaažitoru. Ülejäänud kõvakattega aladel puudub sademeveelahendus, mistõttu imbub sademevett keldrisse. Planeeringulahendusega on ette nähtud koolimaja katustelt tulevate sademevete kogumine ning juhtimine olemasoleva tiigi suunas. Selleks on koolimaja sissesõidutee ning Väike -Peebu tee poolsele küljele planeeritud katustelt koguneva vihmavee sademeveetorustikuga kokku kogumine ning suunamine kohaliku tee alt tiigi suunas planeeritud kraavi. Lubatud on ka muud lahendused, mis tagavad sademevee mitte imbumise koolimaja keldrisse. Vajadusel tuleb kooli ümbruse kivisillutisega alale leida projekti käigus lahendus, mis juhib sademeveed hoonest eemale. Täpsem lahendus tuleb leida projekteerimise käigus. Olemasolevasse, staadioni suunal k ulgevasse sademeveetorustikku on lubatud täiendava lt sademevett (nt katustelt ja koolihoovi kivisillutisega alalt) juhtida juhul, kui arvutuslik vooluhulk imbub toru suudmes enne staadionit pinnasesse või toru suudme esine ala on lahendatud selliselt, mis välistab liigniiske ala tekkimist ning sademevee valgumist spordirajatise alale. Planeeritud lasteaia alal tuleb sademeveed immutada haljasalal või juhtida nõvade või kraavidega tiigi suunas. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele , sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks 9 Veeseadus § 127 lg 1 18 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid voolu hulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. Kogu planeeringualal on soovitav rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme 10 – katustelt tuleva sademevee kogumine ja kasutamine, haljasalale juh tida katustelt tulenevad sademeveed, vihmaveerennide alla rajada kasvukaste või vihmapeenraid, sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtadel kasutada vett läbilaskvaid katendeid (nt vahedega sillutuskivid, dreenasfalt, killustik, kruus, jms). Elektrivarustus ja välisvalgustus Planeeringuala elektrivarustus on planeeritud lähtuvalt Elektrilevi OÜ 09.11.2021 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 329446. Olemasolev elektrivarustus säilib. Planeeritud lasteaia tarbeks tuleb Sultsi I:(Mustla) F1 olemasolevast õ huliinist näha ette 0,4 kV voolutrafodega liitumiskilp õhuliini masti kõrvale. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist lasteaia hooneni tuleb projekteerida maakaabliga. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Planeeringuga on ette nähtud võimaliku välisvalgustuskaabli ja valgustuspostide paiknemine. Välisvalgustust vajab koolimaja ümbrus ja hoov, lasteaia mänguala, õuesõppeklassi ala, kõnniteed ja jalgteed, staadioni ja teiste spordirajatiste alad ning alad, mida la psed hämaras ja pimeda ajal kasutavad. Täpsem lahendus tuleb leida projekteerimise käigus. Soojavarustus Koolimaja olemasolev soojavarustus on lahendatud kütteõliga. Lähtuvalt keskkonnahoiu põhimõttest ja vähendamaks keskkonnareostust, on soovitav loobuda kütteõli kasutamisest ning võtta kasutusele keskkonda säästvamad küttelahendused , nt soojusvahetuspumpad (maakütte pumbad, õhksoojuspumbad jms). Maakütte valimisel on võimalik maaküttekontuur paigaldada staadioni alla ( murukattega jalgpalliväljaku alale), põllumaale (Paistu kool katastriüksusel ja/või Saapa katastriüksusele servituudi alusel) või sobivate tingimuste korral veekollektoriga olemasolevasse tiiki. Täpsem lahendus tuleb leida eraldi projektiga. Planeeritud lasteaia soojavarustus tuleb lahendada lokaalselt hoone projekti käigus. Lubatud on kasutada soojusvahetuspumpasid, puidul põhinev tahkeküte, elekter ning päikesepaneelid. Õhksoojuspumpade kasutamisel nende välisosad varjata või paigutada varjatud kohtadesse, et ei tekiks visuaalset reostust. Telekommunikatsioonivarustus Planeeringuala sidevarustus on lahendatud lähtuvalt Telia Eesti AS 03 .11.2021 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 35747027. Koolimaja olemasolev sidevarustus säilib. Planeeritava lasteaia tarbeks tuleb sidekanalisatsioon projekteerida Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA) kuuluvast sidekaevust 087K30/ projekteeritavast sidekaevust Paistu kooli ette (v õi võimalusel väljavõte Paistu kooli ELASA paneelist, t äiendavad tehnilised tingimused tellida lisaks ka Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuselt). Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. 10 Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused, M.Kuris, G:Mandre, V.Kuusemets, A.Mik, 2021, https://dspace.emu.ee//handle/10492/6984 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 19 Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Tööprojekti koostamiseks taotleda t äiendavad tehnilised tingimused. 5.9 Tuleohutus Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele , mille § 7 lg 3 p 3 kohaselt on nt kooli ja spordisaali eripõlemiskoormus alla 600 megad žauli ruutmeetri (MJ/m 2 ) kohta. Eelnevast tulenevalt peab hoone kustutamiseks vajalik veevoolu hulk veevõtukohas olema 10 l/s 11. Veevõtukoha kaugus peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Lähim tuletõrje veevõtukoht (ID 2845) asub planeeringuala idaosas olemasoleva tiigi kõrval, mis asub koolimaja sisehoovis asuvast sissepääsust u 210 m kaugusel. Planeeritud lasteaia hoonestusala H2 paikneb veevõtukohast mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid u 120 m kaugusel. Hoonestusaladele H3 ja H4 on planeeritud abihooned. Planeeringualal olemasolevad ja planeeritud hooned on tuleohutuse järgi liigitatud IV kasutusviisiga (kogunemishooned – põhikool, lasteaed) hooneteks 12. Olemaseolva koolimaja tulepüsivusklassiks tulenevalt hoone kõrgusest (13 m) on TP1. Planeeritud lasteaia tulepüsivusklassiks tulenevalt hoone korruste arvust, hoone kõrgusest ja kasutajate arvust on TP3. Planeeritud abihoonete tulepüsivusklassiks on määratud TP3. Ehitiste täpne tulepüsivusklass ja tule levikut takistavad ehituslikud abinõud tuleb määrata projekteerimise käigus. Ehitiste vaheline minimaalne kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja on väiksem kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega (näiteks tulemüür või vastava tulepüsivusega välisseinad). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. 5.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt koolide ja noorterajatiste planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega: ▪ Oluline on hea nähtavus (territooriumi erinevate osade valgustatus); ▪ Territoriaalsus (alade selge eristamine ja vajadusel piiramine piirdega); ▪ Sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad (planeeritav lasteaia territoorium). Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arv estada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga: ▪ Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; ▪ Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente, maastikukujundust ja tänavamööblit; ▪ Hoida ala korras; ▪ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). 11 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, k orrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” 12 Siseministri 30.03.2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ , Lisa 1 20 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 5.11 Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on soovitav murualadel rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla kaitse ks (vältimaks mullakihtide kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist) pinnase kaitsematte. Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning tagada vaba juurdepääs. Eesti Geoloogiakeskuse Eesti pinnase radooniriski kaardi 13 kohaselt jääb planeeringuala keskmise radooniriskiga (50-100 kBq/m 3 ) alale. Hoone projekteerimise viia läbi radooniuuring. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate kasutamist. Müra-, vibratsiooni ja õhusaaste hinnang Hinnangu on koostanud Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsi alist Veiko Kärbla. Planeeringuala mürasituatsiooni hindamis el lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (kool ja lasteaed) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu - ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa -alad). Planeeringuala piirneb Sultsi - Abja-Paluoja teega (tee nr 24172), mille liikluskoormus planeeringualaga piirnevas teelõigus on Transpordiameti (Maanteeameti) viimase 3 aasta (2018-2020) suurima liikluskoormusega aasta ehk 2020. a andmete kohaselt 1271 sõidukit ööpäevas (sh 14,2% raskeliiklust). Tee kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 50 km/h. Planeeritud staadion jääb äärmise sõiduraja servast u 30 m kaugusele, olemasolev koolihoone paikneb teest u 45 m kaugusel. Uue lasteaia jaoks kavandatud hoonestusala jääb maanteest juba pisut enam kui 100 m kaugusele. Mõnevõrra suurema liikluskoormusega Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee (tee nr 49) jääb u 60 m kaugusel planeeringuala idanurgast (kus asub staadion) ning juba 150…200 m kaugusele koolihoonest, planeeritud lasteaiast ja õuesõppe alast. Tee liikluskoormus planeeringualaga piirnevas teelõigus on Transpordiameti (Maanteeameti) viimase 3 aasta (2018-2020) suurima liikluskoormusega aasta ehk 2020. a andmete kohaselt 2769 sõidukit ööpäevas (sh 8,6% raskeliiklust). Tee kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 70 km/h. Riigiteede omanik ei võta endale kohustusi teedest lähtuvate võimalike negatiivsete mõjude vähendamise meetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema planeeringu koostamisest huvitatud isik. 13 https://gis.egt.ee/ Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 21 Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest võib arvutusliku lt 14 Sultsi - Abja-Paluoja tee äärmise sõiduraja servas u 30 m kaugusele ulatuda müra hinnatud tase 55...56 dB päeval (L d ) ning 46…47 dB öösel (L n ). Liiklusmüra hinnatud tase kavandatud alal vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval /55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65/60 dB) nõuetele. Samaväärsed nõuded on täidetud ka perspektiivsete liikluskoormuste korral (nt liikluskoormuste kasv 50%, mis on küll antud piirkonnas pigem vähetõenäoline areng, kuid võib teoreetilis elt kaasa tuua müra hinnatud taseme suurenemise 1,7…1,8 dB võrra). Suurema liikluskoormusega Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee ääres (60 m kaugusel äärmisest sõidurajast) jääb arvutuslikult müra hinnatud tase suurusjärku 54..55 dB päeval (L d ) ning 46…47 dB öösel (L n ). Liiklusmüra hinnatud tase kavandatud alal vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65/60 dB) nõuetele. Samaväärsed nõuded on täidetud ka perspektiivsete liikluskoormuste korral (nt liikluskoormuste kasv 50%, mis on küll antud piirkonnas pigem vähetõenäoline areng). Samuti on nõuded täidetud kahe tee liiklusest tingitud liiklusmüra koosmõjus. Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed planeeringualal välisõhus otses elt vajalikud, samuti ei kujune vaadeldavate liikluskoormuste ning puhverala suuruse korral planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontse ntratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid . Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on keh testatud Sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid . Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on planeeringualal tagatud, mistõttu rangeid piiranguid p rojekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada. Liiklusest tingitud müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutus ega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk klassiruumides 40 dB päeval ning muusika- ja erivajadustega klassides 35 dB (päeval). Koolieelse lasteasutuse puhul on vastavad nõuded rühmaruumides vastavalt 40 dB päeval ning magamisruum ides 35 dB (päeval). Nimetatud siseruumide nõuete tagamiseks tuleb järgida asjakohast ehitiste heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (2021. a seisuga on standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ), mille kohaselt kavandades lasteaia magamisruume kuni 55 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele vastavate ruumide kavandamisel soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni väärtust (vaatamata planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde ühisisolatsiooni minimaalselt vahemikus 35…40 dB. Samu nõudeid on soovitatav rakendada ka teiste kavandatud ruumide puhul. Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Lisa 1 normtasemeid. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumise ajal võib ilmneda mõningane müra ja 14 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL -i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“. 22 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering vibratsiooni ning tolmu teke, mida saab leevendada tavapäraseid heale ta vale vastavaid töövõtteid kasutades. 5.12 Servituudi seadmise vajadus Planeeringuga on määratud servituudi seadmise vajadusega alad vastavalt Tabel 4 toodule. Tabel 4. Servituudi seadmise vajadus Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituut Servituudi sisu Pos 1 (Paistu kool kü, Juurdepääsuservituut Pos 2 juurdepääsuservituut 89801:001:0433) annab õiguse sõita, käia Saapa kü ja teenindada läbi teeniva Pos 1 (Paistu kool mü) juurdepääsuservituut kinnisasja. (89801:001:0435) Planeeringualal kulgevad ja ala läbivad erinevad tehnovõrgud: alla 1 kV õhuliinid Jäära (väline tunnus M23251704) ja õhuliin Kool (väline tunnus M23251711); Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidekaabel ELA087. Nimetatud tehnovõrkude osas kehtivad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses. Vajadusel sõlmitakse (täiendavad) servituudilepped kinnistut läbivate (nii olemasolevate kui rekonstrueeritavate) trasside jaoks. Trasside asukoht ja sellest tulenevalt kaitsevööndite ulatused täpsustuvad projekteerimise käigus. Juhul, kui Pos 2 paiknev puurkaev ja selle juurde kuuluvad veet orud antakse üle vee- ettevõtjale, tuleb seada isiklik kasutusõigus vee-ettevõtja kasuks veetorude kaitsevööndi ulatuses kuni liitumispunktini. Servituudid tuleb seada vastavalt asjaõigusseaduses sätestatud korrale. 5.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. 5.14 Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasneva id asjakohaseid majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed 15. Asjakohaste mõjude hindamisel tuvastatakse olulised mõjud, mis planeeringu elluviimisega kaasneda võivad. Negatiivseid mõjusid ennetatakse või leevendatakse, positiivseid võimendatakse planeeringu koostamisel. 15 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded “ § 3 lg 2 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 23 Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega, mis on seotud p.5.14.2 kirjeldatuga. Kaudne majanduslik mõju avaldub valda sisse kirjutatud elanike arvus ja nende poolt laekuvas tulumaksus elukohajärgsele omavalitsusele, mis omakorda suurendab omavalitsuse tulubaasi parema elukeskkonna arendamiseks. Kaasaegne, mitmekesiseid õppe - ja spordivõimalusi pakkuv haridusasutus pakub peredele kindlustunnet elada maapiirkonnas ning võib oll a otsustavaks teguriks elukohavalikul. Viimati kirjeldatu on ka kultuurilise ja sotsiaalse mõjuga, kuna piirkonna elanike koostöös tekivad eeldused piirkonnale omase kultuuri (nt spordikulutuur, lapsest lähtuv kasvatus, loodusega arvestamine, jpm) säilimis eks, kujunemiseks või arendamiseks ning sotsiaalseteks ühisosadeks. Käesoleva planeeringuga on asjakohaseks looduskeskkonnale avalduvaks mõjuks muutuv looduskeskkond. Mõju looduskeskkonnale on pigem tagasihoidlik, kuna tegu on aktiivses kasutuse olnud lasteaed-kooli territooriumiga ning planeeringulahendus arvestab looduskeskkonnast tulenevate aspektidega: haljastuse maksimaalne säilitamine, soovitus võtta kasutusele looduslähedasi sademeveesüsteeme, vajadusel istutada looduslikku mitmekesisust toetavaid puid, põõsaid, jm. Planeeritud ehitiste rajamise tulemusel väheneb planeeringuala suurust arvestades haljasalade pind vähesel määral (eeldusel, et staadioni keskel asuv jalgpalliväljak rajatakse murukattega) . Ehitustööde käigus võib kahjustuda mulla struktuur (nt muutub mulla poorsus, vee läbilaskevõime) , mistõttu on oluline pöörata tähelepanu rasketehnika liikumisteedele ning võtta vajadusel kasutusele pinnase kaitsematte. Planeeringulahenduse elluviimise mõjud on pigem positiivsed. Planeeringus on kirjeldat ud leevendusmeetmeid ja soovitusi võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või vähendamiseks. Planeeringu elluviimise võimalused Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Planeeringulahendus realiseeritakse kohaliku omavalitsuse poolt tema tahte kohaselt vastavalt eelarveliste vahendite olemasolule. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeringulahenduse elluviimine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse eelarvele või muude rahaliste vahendite olemasolu korral. Planeeringulahenduse võib ellu viia etappide kaupa, st lahendust võib ellu viia vastavalt vajadusele ja võimalustele. Eraldi arendusetappideks on: ▪ Olemasoleva reoveepuhasti läheduses staadionile ette jäävate tehnovõrkude ümber projekteerimine ja -ehitamine; ▪ Staadioni ala projekteerimine ja rajamine (sh vajadusel abihoone hoonestusalale H4, välisvalgustus ja piirdeaiad); ▪ Teiste spordirajatiste projekteerimine ja ehitamine; ▪ Õuesõppeklassi projekteerimine ja ehitamine; ▪ Planeeritud lasteaia hoone (sh lasteaia territooriumi välisvalgustus) projekteerimine ja ehitamine; ▪ Kooli territooriumi välisvalgustuse rajamine; ▪ Kohaliku tee äärde parkimiskohtade rajamine (lasteaia poolsed parkimiskohad lahendada lasteaia projekti käigus) ning ülekäigukoha rajamine; ▪ Koolimaja kohaliku tee poolse sademeveelahenduse projekteerimine ja rajamine (sh tiigini kulgev kraav); 24 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering ▪ Võimalusel projekteerida ja rajada koolimajale keskkonnasäästlikum soojusvarustuse lahendus. Transpordiamet ei võta planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis (nt staadioni ala), tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 25 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ning asutustega. Tabel 5 on toodud koostöö kokkuvõte . Tabel 5. Koostöö kokkuvõte Koostöö Koostööd teinud Koostööd tõendava Jrk kuupäev ja Asutus/isik isiku nimi ja Koostöö tingimus / tulemus dokumendi asukoht number ametinimi Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: 08.12.2021, Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 5030055 Remo Toodo, Planeeringu lisade projekti Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah 1 Telia Eesti AS Telia Eesti AS kaustas, digitaalsete kooskõlastus Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused: jah volitatud esindaja materjalide hulgas nr 35874180 Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Side maakaabel Kooskõlastus kehtib kuni 07.12.2022 09.12.2021, Enn Truuts, Planeeringu lisade KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL projekti 2 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ kaustas, digitaalsete * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. kooskõlastus volitatud esindaja materjalide hulgas * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. nr 4326116230 Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Marek Lind, Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. juhtivspetsialist, 09.12.2021, Planeeringu lisade 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada projekteerimise 3 kiri nr 7.1- Transpordiamet kaustas, digitaalsete Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 osakonna taristu 2/21/10711-1 materjalide hulgas alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. kooskõlastuste 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel üksus ning kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiamet projekteerimistingimuste menetlusse. 26 Paistu kool katastriüksuse detailplaneering Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Vaatasime üle ja otseselt ühisveevärgi osas kommentaare pole. Pigem juhiks tähelepanu Päästeameti pädevusse kuuluva tuletõrje veevõtukoha E-kiri planeeringu ligipääsetavusele. Kas sinna eraldi teed ei peaks nägema ette ? Steve Võsu, lisade kaustas, 4 13.12.2021 Ramsi VK OÜ juhatuse liige digitaalsete Planeerija vastus: Planeeringu seletuskirja ptk 5.5 sai sisse kirjutatud järgmine lõik: materjalide hulgas Tulenevalt avalikust huvist, on planeeringuga tagatud päästeautode juurdepääs tiigi ääres olemasolevale tuletõrje veevõtukohale. Keelatud on päästeautode juurdepääsu takistavate takistuste (sh haljastus, piirdeaiad, suured kivid, vms) paigaldamine ja rajamine. 5 03.01.2022 Päästeamet Paistu kool katastriüksuse detailplaneering 27 C - JOONISED 1. Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs M 1 : 5 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 1 000 3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 000 4. Nähtavuskolmnurkade skeem M 1 : 2 000 5. Illustreeriv joonis VILJANDI VALLAVALITSUS Riigihalduse minister [email protected] Maakataster [email protected] Meie 12.04.2022 nr 7-2/102-16 Detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine. Planeerimisseaduse § 139 lg 4 alusel teavitan Teid Viljandi vallas Sultsi külas Paistu kool katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamisest (töö nr 21004079, Maa-ameti PlanID 96312) Viljandi Vallavolikogu 31.03.2022 otsuse nr 50 alusel. Planeeringuala suurus on ligikaudu 3 ha. Detailplaneering on koostatud valla arengukava elluviimiseks, Paistu kool katastriüksuse ehitusõiguse määramiseks, õppekava täitmiseks vajalike hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Detailplaneering ja vorminõuete failid on käesoleva kirja manuses. Planeeringu materjalid, sh ametkondlikud kooskõlastused on avalikustatud valla veebilehel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Laidma planeeringuspetsialist +372 5885 5537 [email protected] _____________________________________________________________________________ Kauba tn 9 telefon 435 0110 EE23 1010 302005452008 SEB Pank Viljandi linn telefon 435 0112 EE06 2200 221029282691 Swedbank 71020 Viljandimaa [email protected] reg-kood 75038606 www.viljandivald.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel