Hr Illar Lemetti Teie 23.02.2022 nr
Viimsi Vallavalitsus Meie 12.04.2022 nr 15-3/1986-4
[email protected]
Pringi küla, Makrilli tee 4 kinnistu detailplaneering
Viimsi Vallavalitsus esitas 23.02.2022 kirjaga nr 10-10/1013 Rahandusministeeriumile
Viimsi vald, Pringi küla, Makrilli tee 4 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka
detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
Planeeritav ala, suurusega ca 0,11 ha, asub Viimsi vallas Pringi külas Rohuneeme tee ja Reinu
tee vahelisel alal, hõlmates üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistut. Detailplaneeringu
koostamise eesmärk on muuta kinnistu sihtotstarve äri- ja tootmismaaks ning määrata
ehitusõigus kuni 3-korruselise hoone püstitamiseks. Juurdepääs planeeringualale nähakse ette
avalikult kasutatavalt Makrilli teelt. Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa
üldplaneeringuga.
Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 28.05.2019 korraldusega nr 316 ning võeti
vastu Viimsi Vallavalitsuse 27.10.2021 korraldusega nr 531. Ajavahemikul 06.12–20.12.2021
toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel esitas kirjaliku arvamuse A. Raassalu.
Kohalik omavalitsus vastas arvamusele ning korraldas 14.02.2022 avaliku arutelu. Arvamusi
esitanud isik avalikul arutelul ei osalenud ning esitatud arvamusest loobunud ei ole.
Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses
detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine
arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud. Rahandus-
ministeeriumi REHO Harju talituses korraldati 05.04.2022 detailplaneeringu avalikul
väljapanekul arvamusi esitanud isiku ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade
ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks Rahandusministeeriumi ja kohaliku
omavalitsuse esindajatele planeeringu koostaja ning planeeritava kinnisasja omanik. Kuna
arvamusi esitanud isik arutelul ei osalenud, käsitleb Rahandusministeerium A. Raassalu
pöördumist arvamusena, millest ei ole loobutud, ning annab selle osas tulenevalt PlanS § 138
lõikest 5 oma kirjaliku seisukoha.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamuse ja kohaliku omavalitsuse vastuse
kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukoht
A. Raassalu soovis vastuseid järgmistele küsimustele:
- Miks on lubatud hoonestusala piir krundi piirile nii lähedal? Miks ainult 4 ja 3 m?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
- Miks on lubatud kõrgus 13 m? Ümbruskonnas pole ühtegi nii kõrget maja. Kas on kindel, et
tegu pole varjatud kortermajaga või eramuga?
Viimsi Vallavalitsus vastas, et Makrilli tee 4 lubatud hoonestusala paikneb Makrilli tee 2 ja
Vanapere kinnistu piiridest 4 m kaugusel. Kuna määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutus-
nõuded“ kohaselt peab naaberkinnistutel asuvate hoonete vaheline kuja olema vähemalt 8 m
(kui see on vähem, tuleb võimaliku tule leviku piiramiseks rakendada ehituslikke abinõusid),
siis võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt on määratud hoonestusala kaugus 4+4 m
naaberkinnistute piiridest, mille kohaselt kuja jagatakse võrdselt naaberkinnistute vahel, mis
tagab tuleohutusnõuete täitmise.
Makrilli tee 4 hoonestusala kaugus tänavapoolsest kinnistu piirist on 3 m, kuivõrd Makrilli
tee transpordimaa laius 15 m tagab piisava distantsi tee vastasküljel asuvate hoonetega (see
on ca 26 m kõige lähemal asuvast Makrilli tee 5 elamust). Ärimaa ja tootmismaa
sihtotstarbega kruntide puhul ei määra Viimsi valla mandriosa üldplaneering planeeritavate
hoonete minimaalset kaugust kinnistu piirist. Hoonestusala planeeritakse lähtudes krundi
asukohast, iseloomust, kujust, suurusest ja muudest võimalikest parameetritest. Hoonet ei pea
paigutama hoonestusala piirile (va juhul kui on määratud kohustuslik ehitusjoon).
Makrilli tee 4 hoone Makrilli tee poolne külg on planeeritud tagasiastega, mis tähendab, et
tänava poole jääb hoone madalam, kahekorruseline osa. Nii on tagatud sujuvam üleminek
üksikelamute piirkonnast äri- ja tööstusalale, kus kõrgem ja suuremamahulisem hoonestus.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb detailplaneeringu tingimustega arvestada. Äri- ja
tootmishoonete puhul ei määra üldplaneering maksimaalset võimalikku kõrgust, kolm korrust
on selle funktsiooni puhul küllaltki tavapärane. Makrilli tee 4 hoone planeeritud maksimaalne
kõrgus 13 m annab arhitektuurse projekti koostamisel mänguruumi (funktsioonile omaselt
kõrgemad korrused, tehnoseadmed jms), kuid seda ei ole kohustuslik realiseerida.
Detailplaneering sätestab maksimaalse korruselisuse (sh 3. korrus tagasiastega), mis
tähendab, et selle lubatud 13 m sisse nt 4 maapealset korrust mahutada ei ole lubatud.
Lähipiirkonnas on kõrgemaid hooneid, nt Talveaia tee 12; väga suure ehitisealuse pindalaga
on samas kõrval paiknev Makrilli tee 2 hoone.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Makrilli tee 4 kinnistu maakasutussihtotstarbe
muutmine äri- ja tootmismaaks ning ehitusõiguse planeerimine äri- ja tootmisfunktsiooniga
hoone ehitamiseks. Koostamisel olev planeeringulahendus ei võimalda kinnistul anda
ehitusluba ega kasutusluba elamule.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, hoone
kõrgus ja selle sobimine keskkonda on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle
otsustamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on
detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et detailplaneering kajastab
hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt ning on kooskõlas kehtivate Viimsi valla
mandriosa üldplaneeringu ning teemaplaneeringutega, seega täidab detailplaneering varem
sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi.
Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus
sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa
planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse
otstarbekuse või vajaduse üle. Seega kui planeeringu hoonestuslahendus kehtivaid seadusi ja
2
teisi õigusakte ei riku, otsustab selle otstarbekuse üle kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik
omavalitsus iseseisvalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole
Viimsi Vallavalitsus oma diskretsiooni valesti kohaldanud ja seejuures oma pädevuse piire
ületanud ning on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust.
Kokkuvõte
PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja
laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille
jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik
planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse
teavitamise kord on sätestatud PlanS-is. Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks
esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete
kohaselt teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning
planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel.
Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike
õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida
naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest.
Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase
keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrusõigused ei
kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimis-
diskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti. Kruntide ehitusõiguse ning kohaliku
tähtsusega haljasalade suuruse ja avalikele huvidele vastavuse üle otsustamisel on kohalikul
omavalitsusel kaalutlusõigus ning ta on oma otsuste tegemisel sõltumatu.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis
on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud
isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele.
Kokkuvõtvalt asub heakskiidu andmise teostaja seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel
ei ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu
andmise teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s
sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126
detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud
asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega.
Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline
planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka heakskiidu
andmise teostaja, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andmise
menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning takistaksid
detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS § 138 lõikes 3
sätestatud Rahandusministeeriumi heakskiidu andmise pädevusele.
3
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan oma heakskiidu Viimsi vald, Pringi
küla, Makrilli tee 4 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Ärakiri: Allan Raassalu, Indrek Puhalainen, Optimal Projekt OÜ
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
1
RKHKo 3-3-1-12-07
4