dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pringi küla, Makrilli tee 4 kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 12. aprill 2022
Viit
15-3/1986-4
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus, A. R., I. P., Optimal Projekt OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-31986-4 12.04.2022 Väljaminev kiri.asice437 KB

Sisu (failidest)

Hr Illar Lemetti Teie 23.02.2022 nr Viimsi Vallavalitsus Meie 12.04.2022 nr 15-3/1986-4 [email protected] Pringi küla, Makrilli tee 4 kinnistu detailplaneering Viimsi Vallavalitsus esitas 23.02.2022 kirjaga nr 10-10/1013 Rahandusministeeriumile Viimsi vald, Pringi küla, Makrilli tee 4 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Planeeritav ala, suurusega ca 0,11 ha, asub Viimsi vallas Pringi külas Rohuneeme tee ja Reinu tee vahelisel alal, hõlmates üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistut. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta kinnistu sihtotstarve äri- ja tootmismaaks ning määrata ehitusõigus kuni 3-korruselise hoone püstitamiseks. Juurdepääs planeeringualale nähakse ette avalikult kasutatavalt Makrilli teelt. Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 28.05.2019 korraldusega nr 316 ning võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 27.10.2021 korraldusega nr 531. Ajavahemikul 06.12–20.12.2021 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel esitas kirjaliku arvamuse A. Raassalu. Kohalik omavalitsus vastas arvamusele ning korraldas 14.02.2022 avaliku arutelu. Arvamusi esitanud isik avalikul arutelul ei osalenud ning esitatud arvamusest loobunud ei ole. Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud. Rahandus- ministeeriumi REHO Harju talituses korraldati 05.04.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isiku ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse esindajatele planeeringu koostaja ning planeeritava kinnisasja omanik. Kuna arvamusi esitanud isik arutelul ei osalenud, käsitleb Rahandusministeerium A. Raassalu pöördumist arvamusena, millest ei ole loobutud, ning annab selle osas tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5 oma kirjaliku seisukoha. Avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamuse ja kohaliku omavalitsuse vastuse kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukoht A. Raassalu soovis vastuseid järgmistele küsimustele: - Miks on lubatud hoonestusala piir krundi piirile nii lähedal? Miks ainult 4 ja 3 m? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 - Miks on lubatud kõrgus 13 m? Ümbruskonnas pole ühtegi nii kõrget maja. Kas on kindel, et tegu pole varjatud kortermajaga või eramuga? Viimsi Vallavalitsus vastas, et Makrilli tee 4 lubatud hoonestusala paikneb Makrilli tee 2 ja Vanapere kinnistu piiridest 4 m kaugusel. Kuna määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutus- nõuded“ kohaselt peab naaberkinnistutel asuvate hoonete vaheline kuja olema vähemalt 8 m (kui see on vähem, tuleb võimaliku tule leviku piiramiseks rakendada ehituslikke abinõusid), siis võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt on määratud hoonestusala kaugus 4+4 m naaberkinnistute piiridest, mille kohaselt kuja jagatakse võrdselt naaberkinnistute vahel, mis tagab tuleohutusnõuete täitmise. Makrilli tee 4 hoonestusala kaugus tänavapoolsest kinnistu piirist on 3 m, kuivõrd Makrilli tee transpordimaa laius 15 m tagab piisava distantsi tee vastasküljel asuvate hoonetega (see on ca 26 m kõige lähemal asuvast Makrilli tee 5 elamust). Ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide puhul ei määra Viimsi valla mandriosa üldplaneering planeeritavate hoonete minimaalset kaugust kinnistu piirist. Hoonestusala planeeritakse lähtudes krundi asukohast, iseloomust, kujust, suurusest ja muudest võimalikest parameetritest. Hoonet ei pea paigutama hoonestusala piirile (va juhul kui on määratud kohustuslik ehitusjoon). Makrilli tee 4 hoone Makrilli tee poolne külg on planeeritud tagasiastega, mis tähendab, et tänava poole jääb hoone madalam, kahekorruseline osa. Nii on tagatud sujuvam üleminek üksikelamute piirkonnast äri- ja tööstusalale, kus kõrgem ja suuremamahulisem hoonestus. Ehitusprojekti koostamisel tuleb detailplaneeringu tingimustega arvestada. Äri- ja tootmishoonete puhul ei määra üldplaneering maksimaalset võimalikku kõrgust, kolm korrust on selle funktsiooni puhul küllaltki tavapärane. Makrilli tee 4 hoone planeeritud maksimaalne kõrgus 13 m annab arhitektuurse projekti koostamisel mänguruumi (funktsioonile omaselt kõrgemad korrused, tehnoseadmed jms), kuid seda ei ole kohustuslik realiseerida. Detailplaneering sätestab maksimaalse korruselisuse (sh 3. korrus tagasiastega), mis tähendab, et selle lubatud 13 m sisse nt 4 maapealset korrust mahutada ei ole lubatud. Lähipiirkonnas on kõrgemaid hooneid, nt Talveaia tee 12; väga suure ehitisealuse pindalaga on samas kõrval paiknev Makrilli tee 2 hoone. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Makrilli tee 4 kinnistu maakasutussihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks ning ehitusõiguse planeerimine äri- ja tootmisfunktsiooniga hoone ehitamiseks. Koostamisel olev planeeringulahendus ei võimalda kinnistul anda ehitusluba ega kasutusluba elamule. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning märgib, hoone kõrgus ja selle sobimine keskkonda on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et detailplaneering kajastab hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt ning on kooskõlas kehtivate Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ning teemaplaneeringutega, seega täidab detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse või vajaduse üle. Seega kui planeeringu hoonestuslahendus kehtivaid seadusi ja 2 teisi õigusakte ei riku, otsustab selle otstarbekuse üle kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole Viimsi Vallavalitsus oma diskretsiooni valesti kohaldanud ja seejuures oma pädevuse piire ületanud ning on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust. Kokkuvõte PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud PlanS-is. Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete kohaselt teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel. Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrusõigused ei kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimis- diskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti. Kruntide ehitusõiguse ning kohaliku tähtsusega haljasalade suuruse ja avalikele huvidele vastavuse üle otsustamisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus ning ta on oma otsuste tegemisel sõltumatu. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. Kokkuvõtvalt asub heakskiidu andmise teostaja seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andmise teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka heakskiidu andmise teostaja, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andmise menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS § 138 lõikes 3 sätestatud Rahandusministeeriumi heakskiidu andmise pädevusele. 3 Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan oma heakskiidu Viimsi vald, Pringi küla, Makrilli tee 4 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ärakiri: Allan Raassalu, Indrek Puhalainen, Optimal Projekt OÜ Loona Kangur 715 5803 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-12-07 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel