dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Toropi kinnistu ja lähiala detailplaneering

Rahandusministeerium · 12. aprill 2022
Viit
14-11/8568-8
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus, A. K., K. K., S. S., U. P., V. V., Paabor projekt OÜ, Motogate OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎14-118568-8 12.04.2022 Väljaminev kiri.asice449 KB

Sisu (failidest)

Jaanus Saat Teie 02.03.2022 nr 6-1/75-32 Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 12.04.2022 nr 14-11/8568-8 [email protected] Toropi kinnistu ja lähiala detailplaneering Austatud vallavanem Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 02.03.2022 kirjaga nr 6-1/75-32 Lääne-Harju vallas Kersalu külas Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (Paabor Projekt OÜ töö nr DP-2-2021, edaspidi detailplaneering) vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõikele 1 heakskiidu saamiseks. Detailplaneeringut on täiendatud lähtuvalt Rahandusministeeriumi 26.10.2021 kirjast nr 14-11/6723-2, 11.01.2022 kirjast nr 4-11/8568-3 ja Rahandusministeeriumis 05.01.2022 toimunud detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ärakuulamisel kokkulepitule. Asjaolud Planeeritav maa-ala, suurusega u 5,95 ha, asub Lääne-Harju vallas Kersalu külas riigitee 11199 Põllküla-Madise tee (edaspidi Põllküla-Madise tee) ääres. Detailplaneering hõlmab Toropi kinnistu (katastritunnus 29501:009:0448, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 59465 m²) ja lähiala juurdepääsu planeerimiseks Põllküla-Madise teelt. Detailplaneeringus kavandatakse 10 elamumaa sihtotstarbelist krunti üksikelamute ehitamiseks, kaks transpordimaa krunti teede rajamiseks, üks tootmismaa krunt puurkaevu ja tuletõrjevee mahutite rajamiseks ning üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt. Juurdepääs planeeritavatele alale nähakse ette Põllküla-Madise teelt. Detailplaneering on kooskõlas Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringuga, mis näeb ette planeeritavale alale tiheasustuses paikneva väikeelamumaa juhtotstarbe. Planeeritav ala asub riigikaitselise ehitise (Klooga harjutusväli) piiranguvööndis, 1,2 km kaugusel Klooga harjutusvälja piirist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Detailplaneeringu koostamine algatati Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega nr 1127 ning võeti vastu Lääne-Harju Vallavalitsuse 01.06.2021 korraldusega nr 554. Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Transpordiamet (30.04.2021), Kaitseministeerium (19.05.2021) ja Päästeamet (11.05.2021). Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 01.07.2021 kuni 14.07.2021, mille kestel esitasid detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi A. Kattel, K. Kattel, S. Seeder, U. Piigli ja V. Vain. Kohalik omavalitsus vastas arvamustele kirjalikult ning korraldas 02.09.2021 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu. Arutelul kõigi arvamuste esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud, mistõttu saatis Lääne- Harju Vallavalitsus detailplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumisse heakskiitmiseks. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamise 05.01.2022, millel osalesid Lääne-Harju Vallavalitsuse esindajad, neli avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikut, planeeringu koostaja ja planeeringust huvitatud isik. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel leppisid kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kokku, et detailplaneeringut täiendatakse, lisades seletuskirja tingimuse, mille kohaselt tuleb puurkaevu projekteerimisel teha hüdrogeoloogiline uuring selgitamaks välja vee horisondi ja vee hulga olemasolu selles piirkonnas. Korrigeeritud seletuskiri edastatakse kirjalikke arvamusi esitanud isikutele ning seejärel Rahandusministeeriumile heakskiidu andmise menetluse jätkamiseks. Kuna detailplaneeringu menetluse käigus oli selgunud, et planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridor läbib Toropi kinnistu põhjapoolset osa, palus Rahandusministeerium teha koostööd ning kooskõlastada detailplaneering elektriliini võrguvaldaja ja Terviseametiga, et selgitada välja, kas detailplaneeringus on arvestatud kõikide elektriliinist tulenevate mõjutustega ja tervisekaitsemeetmetega. Terviseamet andis oma arvamused ja ettepanekud 07.02.2022 kirjas nr 9.3-1/22/798-3 ning planeeringut on täiendatud vastavalt Terviseameti ettepanekutele. 19.01.2022 kirjaga 6-1/75-29 kaasatud Elektrilevi OÜ ja Energiasalv Pakri OÜ tagasisidet ei andnud. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 25.01.2022 kirjaga nr 6-1/75-30 detailplaneeringu muudatused kirjalikke arvamusi esitanud isikutele. Üks arvamuste esitajatest, A. Kattel, esitas 17.03.2022 kirjas (Rahandusministeeriumi dokumendiregistris registreeritud 17.03.2022 viit 14-11/8568-7) seisukoha, et planeerimislahendus ei vasta planeerimisseaduse nõuetele ega lahenda piirinaabrite esitatud ettepanekuid ega Rahandusministeeriumis ärakuulamisel esile toodud küsimusi. Teised arvamuste esitajad täiendavat seisukohta ei avaldanud, seega jäid nende arvamused samuti lahendamata. Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega, võttes arvesse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi, 05.01.2022 toimunud ärakuulamisel arutatut, ning A. Katteli viimati nimetatud kirja, annab Rahandusministeerium kõigi lahenduseta jäänud arvamuste osas oma PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi. Kuna arvamused ja ettepanekud osaliselt kattuvad, käsitletakse neid koos teemade kaupa. 2 Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad 1. Teede võrgustik Arvamuste avaldaja A. Kattel on teinud ettepaneku planeerida perspektiivne juurdepääs Kroonipõllu kinnistule, pikendades Põllküla-Madise teelt algavat planeeritavat teed, kuna Kroonipõllu kinnistule juurdepääs avalikult teelt puudub. Kuna üldplaneering näeb ette väikeelamumaa maakasutuse ka Toropi kinnistust ida pool (sh Kroonipõllu kinnistu), oleks mõistlik vaadata võimalikku teede võrgustikku laiemalt, mitte ainult ühe kinnistu piires. Teedevõrgustiku planeerimisel peaks lähtuma külast tervikuna. Täiendatud detailplaneeringu osas on küsitav, kas tervikuna on säästlikum ja piirkonda vähem koormav juurdepääs Kroonipõllu kinnistule rajades 40 m tee asemel u 900 m pikkuse tee Lepiku rohumaa 1 kinnistu kaudu. Kohalik omavalitsus selgitas, et 280 m lõuna pool on tagatud juurdepääs Kroonipõllu kinnistule läbi Lepiku rohumaa 1 kinnistu. Lisaks leiti, et tee rajamist läbi Toropi kinnistu võib kaaluda, kui kord Kroonipõllu kinnistut planeerima hakatakse. Rahandusministeerium nõustub arvamuse avaldajaga selles osas, et teede planeerimisel peaks vaatama piirkonda laiemalt. Planeerides peaks moodustuma hierarhiline teede võrgustik. Detailplaneeringu täiendatud joonisel “Kontaktvööndi ehituslikud seosed„ (17.01.2022) on märgitud perspektiivsed pea- ja juurdepääsuteed kontaktvööndis tulevastele planeeringutele. Planeerimisalase tegevuse korraldaja on kohalik omavalitsus, kellele kohaliku elu ruumilise arengu kavandamise sh asustuse suunamise tööriistaks on üldplaneering. 25.09.2018 on algatatud Lääne-Harju valla üldplaneering (edaspidi koostatav üldplaneering), mille üheks lahendamist vajamist ülesandeks on muu hulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede üldise asukoha määramine. Koostatava üldplaneeringu lähteseisukohtades (lk 10) on märgitud, et avalikele teedele juurdepääsu kavandamine toimub elamualade struktuuri arvestades. Koostatav üldplaneering Toropi kinnistust lääne poole (sh Kroonipõllu kinnistule) elamumaa moodustamist ette ei näe ning piirkonda uusi teid üldplaneeringu vaates kavandatud ei ole. 2. Veevarustus Arvamuste avaldajad K. Kattel, S. Seeder ja U. Piigli on tõstnud esile probleemi kaevudest vee saamise ja vee kvaliteediga suvisel sademetevaesel ajal. Olukord on halvenenud piirkonnas uute tarbijate lisandudes. Ettepanek on teostada hüdrogeoloogiline uuring, et selgitada välja põhjaveevarude piisavus, puurkaevu mõju naaberkinnistute kaevudele, reovee imbväljakutest lähtuva põhjavee ja kaevude reostusohu ja kaitsemeetmed. A. Kattel on kokkuvõtvalt märkinud, et kõikide huve tasakaalustav ja naabrite reaalset veemuret arvestav tingimus oleks, kui planeeringuga oleks ette nähtud teostada hüdrogeoloogiline uuring planeeringuala ja naaberkinnistute veega varustamiseks vajalike põhjaveevarude veekasutuse piisavuse väljaselgitamiseks. Tehtud on ettepanek määrata igale krundile täpselt reoveemahuti ja imbväljaku asukoht ja paiknemise sügavus. Kohalik omavalitsus selgitas, et eeldatava veekulu arvestusse kuulub vaid olmetarbeks 3 kasutatav vesi, sest kastmisvee kasutus sõltub klimaatilistest ja eelistuslikest tingimustest. Kuna põhjavett tuleb kasutada säästlikult on eelistatud sademevee kogumine ja selle kasutamine kastmisvee otstarbel. Planeeringus on veekulu aluseks võetud statistiliselt normeeritud suurus. Rajatav puurkaev ei tohi kujutada ohtu ümbruskonna teistele puurkaevudele ja ohustada põhjavett ning seda ei tohi teha ka rajatavad reoveekäitlussüsteemid. Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada vajalike veemahtudega. Kanalisatsiooni lahenduses on lubatud immutada vaid bioloogiliselt puhastatud heitvett. Kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole reoveemahuti ja imbväljaku asukoha paiknemise määramine vajalik, kuna see ei ole detailplaneeringu ülesanne. Projekteerimise käigus on kohustuslik lähtuda kehtivates õigusaktides esitatud nõuetest, mille eesmärgiks on vältida negatiivset mõju keskkonnale. Rahandusministeerium märgib et vastavalt Rahandusministeeriumis toimunud arvamuste ärakuulamisel kokkulepitule on detailplaneeringu seletuskirja punkti 7.6.1 „Veevarustus ja kanalisatsioon“ täiendatud lausega, et puurkaevu projekteerimisel tuleb teha hüdrogeoloogiline uuring. Uuringu eesmärk on välja selgitada puurkaevuga avatav veekiht, kaevu potentsiaalne tootlikkus ning mõju piirkonna olemasolevatele kaevudele. Kaevude rajamist reguleerib ehitusseadustik ja kanalisatsiooniehitiste rajamist reguleerib veeseadus. Näiteks veeseaduse § 127 lõike 1 kohaselt heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Detailplaneeringu täiendatud joonisel „Tehnovõrkude joonis“ (5.01.2022) on näidatud kaevude, sh naabrite kaevude hooldusalad ja reovee immutamise keelualad, mis aitab hinnata kanalisatsiooni lahenduse valikut. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 4 kohaselt on üheks detailplaneeringus lahendatavaks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine, mis on ühtlasi planeeringu sisuline lahendus. Planeeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on kohalik omavalitsus pidanud piisavaks lahenduseks detailplaneeringus esitatut, sest reoveemahutite ja imbväljakute rajamiseks vajalikud tingimused on toodud õigusaktides. 3. Müra, vibratsioon ja valgusreostus Arvamuste avaldajad K. Kattel, S. Seeder ja U. Piigli on juhtinud tähelepanu paesesse pinnasesse trasside ja muude süvendite ehitamisega kaasneva müra ja vibratsiooni mõjule Vanaranna tee 3 ja 5 kinnistutel. Ettepanek on määrata kruntidel 1-4, 6-12 konkreetsed hoonete ehitusalad, mis paikneksid võimalikult kaugel Vanaranna tee 1, 3 ja 5 kinnistutest, et vähendada planeeringus viidatud müra, vibratsiooni, valgus- jm reostuse kahjulikke mõjusid lähinaabritele; keelata lõhkamistööd ja teostada mõjuanalüüs selle kohta, milline vibratsiooni- ja müratase detailplaneeringujärgsete lahendustega (kruntidele 2,3,6,7 vundamentide, veetrassi, reoveemahuti jms süvistamisega) kaasneb Vanaranna tee 1,3 ja 5 hoonetele, rajatistele ja elanikele ning milliste meetmetega tuleks negatiivset mõju tõkestada. 4 Kohalik omavalitsus leidis, et ettepanekutel puudub argumenteeritud põhjendus ja seaduslik alus ning seetõttu ettepanekutega ei arvestata. Nii müra kui ka vibratsiooni esinemist on ette näha vaid hoonete ehitamise faasis ehk tegemist on mööduva häiringuga. Valgusreostus esineb samuti eelkõige ehituse ajal. Hilisemat välisvalgustusest tulenevat valgusreostust on võimalik vältida kaasaegsete seadmete paigaldamise ja nende töö optimeerimisega. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et PlanS § 135 lõike 2 kohaselt on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust, kuid ei sea tingimusi arvamuse sisule. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 36 on selgitamise- ja põhjendamiskohustus kohalikul omavalitsusel. Rahandusministeerium möönab, et ehitamisega võib kaasneda mitmesuguseid häiringuid, mida täielikult vältida pole võimalik. Ehitusseadustiku § 12 lõike 3 kohaselt tuleb ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja rakendada abinõusid, et neid õigusi ülemäära ei kahjustataks. Kohalik omavalitsus peab ehitamiseks luba andes kaaluma, milliseid nõudeid on vaja teiste isikute õiguste kaitseks kehtestada. Ehitusseadustiku § 42 lõige 3 võimaldab anda ehitusluba ka kõrvaltingimusega, mis kohustab mürarohket tegevust ajaliselt piirama või rakendama muid müra vähendamise abinõusid. Lisaks sätestab korrakaitseseaduse § 56 lõige 2, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Rahandusministeerium on palunud 11.01.2022 kirjas nr 14-11/8568-3 Lääne-Harju Vallavalitsusel teha koostööd ning kooskõlastada detailplaneering Terviseametiga. Terviseameti välja tood märkused on lisatud detailplaneeringu seletuskirja viimasesse peatükki ning käsitlevad muu hulgas müra, vibratsiooni ja valgusreostust. Välja on toodud, et tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja planeeritavate müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid neist aladest võimalikult kaugel. Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) määrusega nr 71 toodud normtasemetele. Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlike hoonetega aladel ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-s 3 toodud piirväärtustele. Välisvalgustuse paigutamisel arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses paiknevate ja planeeritavate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid meetmeid. 4. Juurdepääs Vanaranna tee 1 kinnistule Arvamuse avaldaja V. Vain on kasutanud juurdepääsuks Vanaranna tee 1 kinnistule olemasolevat teed, mis kulgeb läbi Vanaranna 3 kinnistu. Planeeringu seletuskirjas on lubatud teed kasutada vaid jalgsi käimiseks, kuna tee koha peal on imbväljak ja kanalisatsiooni rajatised. Arvamuse esitajal tekkis küsimus, mis saab siis, kui on vaja teed kasutada näiteks kiirabi, tuletõrje või prügiveo jaoks. Sõidukite juurdepääs Vanaranna tee 1 kinnistule on ette nähtud detailplaneeringus planeeritud 5 Kivi teelt, mille rajamine võib toimuda mitme aasta pärast. Kohalik omavalitsus selgitas, et teede ehitamine on planeeringu realiseerimise esimene etapp (enne hoonete ehitamist). Kuni ei ole Kivi teed ehitatud, jääb kõik endiseks, st võimaliku transpordi liikumise osas peavad naabrid juurdepääsu koha kokku leppima. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega. Joonisel „Põhijoonis“ (15.01.2022) on juurdepääs Vanaranna tee 1 kinnistule ette nähtud detailplaneeringus planeeritud Kivi teelt ning planeeritud isikliku kasutusõiguse ala jalakäijale. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.9 on kirjeldatud juurdepääsu Vanaranna tee 1 kinnistule. Muu hulgas on kirjas, et kuniks ei ole planeeritud tee valmis ehitatud, toimub edasi olemasolev lahendus, milleks on olemasolev jalgrada üle Vanaranna tee 3 ja Torpi katastriüksuste. Juurdepääs tagatakse eelkõige jalakäijatele ning sõidukite juurdepääs tuleb kooskõlastada Vanaranna tee 3 ja planeeritava positsioon 3 omanikuga. PlanS § 126 lõike 1 punkti 7 kohaselt on üks detailplaneeringu ülesanne liikluskorralduse põhimõtete määramine. Liikluslahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sisulise küsimusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. 5. Planeeritud hooned ja haljastus Arvamuste avaldajaid K. Kattel, S. Seeder, U. Piigli, on esitanud seisukohad planeeritud hoonestuse osas. - Planeeringu lahendus ei arvesta traditsioonilises hajakülas välja kujunenud hoonete paiknemist ja suurust. Lubatud hoone mahud on võetud küla kõige suurema hoone järgi. Pakutud hoonete kõrgus (9 m) ja ulatus (400 m2) ei ole väikeelamutele ja -maale omane, vaid võimaldaks rajada ka kolmekorruselisi kortermaju. Lähimad elamud on valdavalt 4,5-6 m kõrgused väikeelamud ehitisealuse pinnaga 60-100 m2. Ettepanek on määrata suurimaks elamu kõrguseks 7 m, ühe hoone suuruseks kuni 200 m2. - Ettepanek on määrata elamukruntidele konkreetsed metsaalad ja hoonestusalad, et tagada kõrghaljastuse säilimine üle 50%. - Ei ole sisuliselt lahendatud hoonete paiknemist krundi piires, mis on tavapärane tiheasutusalade planeerimisel. Hoonestusala hõlmab kogu tulevase krundi ehk loob võimaluse kõrghaljastuse likvideerimiseks. Kohalik omavalitsuse hinnangul on planeering koostatud vastavalt lähtetingimustele ja arvestab lähipiirkonnas välja kujunenud hoonestusega. Hoone kõrgus ja maht kujuneb projekteerimise käigus. Maksimaalselt suured hoonestusalad on määratud selleks, et oleks võimalik konkreetsel krundil säilitada 50% ulatuses kõrghaljastust. Rahandusministeerium nõustub arvamuste avaldajatega selles osas, et konkreetsed, analüüsil põhinevad hoonestusalad võimaldaksid paremini anda edasi planeeritud ruumimuudatuse terviklahendusest. Rahandusministeeriumis toimunud arvamuste ärakuulamisel esitles planeerija varianti võimalikust ruumilahendusest, st illustreerivat joonist, millel olid kujutatud planeeritud võimalikud hooned ja abihooned ning olemasolevad hooned naaberkinnistutel. Esitatud joonisel „Põhijoonis“ (15.01.2022) illustreerival joonisel Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel esitatu ei kajastunud. Hoonestusala on märgitud 4 m kaugusel kruntide piirist kogu krundi ulatuses. 6 Siinkohal märgin, et Rahandusministeerium on 26.10.2021 kirjas nr 14-11/6723-2 palunud planeeringu koostamise korraldajal lisada planeeringu materjalidele analüüs, millest antud planeeringu lahendus tuleneb ning juhtinud tähelepanu haljastuse lahenduse olulisusele. Detailplaneeringu põhijoonist täiendati olemasoleva kõrghaljastuse ära märkimisega ning pos 8 varasemalt planeeritud elamumaa sai maatulundusmaa sihtotstarbe. Täiendati joonist „Kontaktvööndi ehituslikud seosed“ (17.01.2022) ja seletuskirja punkti 6.4 „Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“. Joonisele „Põhijoonis“ (15.01.2022) on märgitud positsioonile 3 Vanaranna tee 5 kinnistu poolsesse ossa 20 m laiune piiranguga hoonestusala, kuhu on lubatud rajada vaid abihooneid. Kohalik omavalitsus on viidanud, et planeering on koostatud vastavalt lähtetingimustele ja arvestab lähipiirkonnas välja kujunenud hoonestusega ning toonud näiteks Vanaranna tee kinnistu, mille elamu ehitisealune pind on 329 m2 ja abihoonel 66 m2. Teisi lähikonna hooneid kirjeldatud ei ole. Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.11.2020 korralduse nr 1127 „Detailplaneeringu algatamine“ lisa „Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks“ peatükis 5 on antud nõuded maa-ala planeerimiseks ning antud hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast elamul 9 m ning suurim ehitisealune pind 400 m2; hoonete arvuks on lubatud üks elamu ja kaks abihoonet. Kokkuvõte Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.1 Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, 1 RKHKo 3-3-1-15-01 7 et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuskirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Lääne-Harju vallas Kersalu külas Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele 2 RKHKo 3-3-1-12-07 8 mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: A. Kattel, K. Kattel, S. Seeder, U. Piigli, V. Vain Paabor projekt OÜ, Motogate OÜ Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel