Jaanus Saat Teie 02.03.2022 nr 6-1/75-32
Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 12.04.2022 nr 14-11/8568-8
[email protected]
Toropi kinnistu ja lähiala
detailplaneering
Austatud vallavanem
Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 02.03.2022 kirjaga nr 6-1/75-32
Lääne-Harju vallas Kersalu külas Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (Paabor Projekt OÜ töö nr DP-2-2021, edaspidi
detailplaneering) vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõikele 1 heakskiidu
saamiseks.
Detailplaneeringut on täiendatud lähtuvalt Rahandusministeeriumi 26.10.2021 kirjast nr
14-11/6723-2, 11.01.2022 kirjast nr 4-11/8568-3 ja Rahandusministeeriumis 05.01.2022
toimunud detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ärakuulamisel
kokkulepitule.
Asjaolud
Planeeritav maa-ala, suurusega u 5,95 ha, asub Lääne-Harju vallas Kersalu külas riigitee
11199 Põllküla-Madise tee (edaspidi Põllküla-Madise tee) ääres. Detailplaneering hõlmab
Toropi kinnistu (katastritunnus 29501:009:0448, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 59465
m²) ja lähiala juurdepääsu planeerimiseks Põllküla-Madise teelt. Detailplaneeringus
kavandatakse 10 elamumaa sihtotstarbelist krunti üksikelamute ehitamiseks, kaks
transpordimaa krunti teede rajamiseks, üks tootmismaa krunt puurkaevu ja tuletõrjevee
mahutite rajamiseks ning üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt. Juurdepääs
planeeritavatele alale nähakse ette Põllküla-Madise teelt.
Detailplaneering on kooskõlas Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005
kehtestatud Keila valla üldplaneeringuga, mis näeb ette planeeritavale alale tiheasustuses
paikneva väikeelamumaa juhtotstarbe. Planeeritav ala asub riigikaitselise ehitise (Klooga
harjutusväli) piiranguvööndis, 1,2 km kaugusel Klooga harjutusvälja piirist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneeringu koostamine algatati Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega
nr 1127 ning võeti vastu Lääne-Harju Vallavalitsuse 01.06.2021 korraldusega nr 554.
Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Transpordiamet (30.04.2021),
Kaitseministeerium (19.05.2021) ja Päästeamet (11.05.2021).
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 01.07.2021 kuni 14.07.2021, mille
kestel esitasid detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi A. Kattel, K. Kattel, S. Seeder, U.
Piigli ja V. Vain.
Kohalik omavalitsus vastas arvamustele kirjalikult ning korraldas 02.09.2021
detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu. Arutelul kõigi arvamuste esitajate ja
planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud, mistõttu saatis Lääne-
Harju Vallavalitsus detailplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumisse heakskiitmiseks.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamise 05.01.2022, millel osalesid
Lääne-Harju Vallavalitsuse esindajad, neli avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud
isikut, planeeringu koostaja ja planeeringust huvitatud isik.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel leppisid kirjalikke arvamusi esitanud isikud
ja kohalik omavalitsus kokku, et detailplaneeringut täiendatakse, lisades seletuskirja
tingimuse, mille kohaselt tuleb puurkaevu projekteerimisel teha hüdrogeoloogiline uuring
selgitamaks välja vee horisondi ja vee hulga olemasolu selles piirkonnas. Korrigeeritud
seletuskiri edastatakse kirjalikke arvamusi esitanud isikutele ning seejärel
Rahandusministeeriumile heakskiidu andmise menetluse jätkamiseks.
Kuna detailplaneeringu menetluse käigus oli selgunud, et planeeritav Keila-Paldiski 330/110
kV elektriliini trassikoridor läbib Toropi kinnistu põhjapoolset osa, palus
Rahandusministeerium teha koostööd ning kooskõlastada detailplaneering elektriliini
võrguvaldaja ja Terviseametiga, et selgitada välja, kas detailplaneeringus on arvestatud
kõikide elektriliinist tulenevate mõjutustega ja tervisekaitsemeetmetega. Terviseamet andis
oma arvamused ja ettepanekud 07.02.2022 kirjas nr 9.3-1/22/798-3 ning planeeringut on
täiendatud vastavalt Terviseameti ettepanekutele. 19.01.2022 kirjaga 6-1/75-29 kaasatud
Elektrilevi OÜ ja Energiasalv Pakri OÜ tagasisidet ei andnud.
Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 25.01.2022 kirjaga nr 6-1/75-30 detailplaneeringu
muudatused kirjalikke arvamusi esitanud isikutele. Üks arvamuste esitajatest, A. Kattel, esitas
17.03.2022 kirjas (Rahandusministeeriumi dokumendiregistris registreeritud 17.03.2022 viit
14-11/8568-7) seisukoha, et planeerimislahendus ei vasta planeerimisseaduse nõuetele ega
lahenda piirinaabrite esitatud ettepanekuid ega Rahandusministeeriumis ärakuulamisel esile
toodud küsimusi. Teised arvamuste esitajad täiendavat seisukohta ei avaldanud, seega jäid
nende arvamused samuti lahendamata.
Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega, võttes arvesse avalikul
väljapanekul esitatud arvamusi, 05.01.2022 toimunud ärakuulamisel arutatut, ning A. Katteli
viimati nimetatud kirja, annab Rahandusministeerium kõigi lahenduseta jäänud arvamuste
osas oma PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki
menetlusosalisi. Kuna arvamused ja ettepanekud osaliselt kattuvad, käsitletakse neid koos
teemade kaupa.
2
Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste
kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad
1. Teede võrgustik
Arvamuste avaldaja A. Kattel on teinud ettepaneku planeerida perspektiivne juurdepääs
Kroonipõllu kinnistule, pikendades Põllküla-Madise teelt algavat planeeritavat teed, kuna
Kroonipõllu kinnistule juurdepääs avalikult teelt puudub. Kuna üldplaneering näeb ette
väikeelamumaa maakasutuse ka Toropi kinnistust ida pool (sh Kroonipõllu kinnistu), oleks
mõistlik vaadata võimalikku teede võrgustikku laiemalt, mitte ainult ühe kinnistu piires.
Teedevõrgustiku planeerimisel peaks lähtuma külast tervikuna. Täiendatud detailplaneeringu
osas on küsitav, kas tervikuna on säästlikum ja piirkonda vähem koormav juurdepääs
Kroonipõllu kinnistule rajades 40 m tee asemel u 900 m pikkuse tee Lepiku rohumaa 1
kinnistu kaudu.
Kohalik omavalitsus selgitas, et 280 m lõuna pool on tagatud juurdepääs Kroonipõllu
kinnistule läbi Lepiku rohumaa 1 kinnistu. Lisaks leiti, et tee rajamist läbi Toropi kinnistu
võib kaaluda, kui kord Kroonipõllu kinnistut planeerima hakatakse.
Rahandusministeerium nõustub arvamuse avaldajaga selles osas, et teede planeerimisel peaks
vaatama piirkonda laiemalt. Planeerides peaks moodustuma hierarhiline teede võrgustik.
Detailplaneeringu täiendatud joonisel “Kontaktvööndi ehituslikud seosed„ (17.01.2022) on
märgitud perspektiivsed pea- ja juurdepääsuteed kontaktvööndis tulevastele planeeringutele.
Planeerimisalase tegevuse korraldaja on kohalik omavalitsus, kellele kohaliku elu ruumilise
arengu kavandamise sh asustuse suunamise tööriistaks on üldplaneering. 25.09.2018 on
algatatud Lääne-Harju valla üldplaneering (edaspidi koostatav üldplaneering), mille üheks
lahendamist vajamist ülesandeks on muu hulgas transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri,
sealhulgas kohalike teede üldise asukoha määramine. Koostatava üldplaneeringu
lähteseisukohtades (lk 10) on märgitud, et avalikele teedele juurdepääsu kavandamine toimub
elamualade struktuuri arvestades. Koostatav üldplaneering Toropi kinnistust lääne poole (sh
Kroonipõllu kinnistule) elamumaa moodustamist ette ei näe ning piirkonda uusi teid
üldplaneeringu vaates kavandatud ei ole.
2. Veevarustus
Arvamuste avaldajad K. Kattel, S. Seeder ja U. Piigli on tõstnud esile probleemi kaevudest
vee saamise ja vee kvaliteediga suvisel sademetevaesel ajal. Olukord on halvenenud
piirkonnas uute tarbijate lisandudes. Ettepanek on teostada hüdrogeoloogiline uuring, et
selgitada välja põhjaveevarude piisavus, puurkaevu mõju naaberkinnistute kaevudele, reovee
imbväljakutest lähtuva põhjavee ja kaevude reostusohu ja kaitsemeetmed. A. Kattel on
kokkuvõtvalt märkinud, et kõikide huve tasakaalustav ja naabrite reaalset veemuret arvestav
tingimus oleks, kui planeeringuga oleks ette nähtud teostada hüdrogeoloogiline uuring
planeeringuala ja naaberkinnistute veega varustamiseks vajalike põhjaveevarude veekasutuse
piisavuse väljaselgitamiseks. Tehtud on ettepanek määrata igale krundile täpselt reoveemahuti
ja imbväljaku asukoht ja paiknemise sügavus.
Kohalik omavalitsus selgitas, et eeldatava veekulu arvestusse kuulub vaid olmetarbeks
3
kasutatav vesi, sest kastmisvee kasutus sõltub klimaatilistest ja eelistuslikest tingimustest.
Kuna põhjavett tuleb kasutada säästlikult on eelistatud sademevee kogumine ja selle
kasutamine kastmisvee otstarbel. Planeeringus on veekulu aluseks võetud statistiliselt
normeeritud suurus.
Rajatav puurkaev ei tohi kujutada ohtu ümbruskonna teistele puurkaevudele ja ohustada
põhjavett ning seda ei tohi teha ka rajatavad reoveekäitlussüsteemid. Puurkaevu rajamisel
tuleb arvestada vajalike veemahtudega. Kanalisatsiooni lahenduses on lubatud immutada vaid
bioloogiliselt puhastatud heitvett.
Kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole reoveemahuti ja imbväljaku asukoha paiknemise
määramine vajalik, kuna see ei ole detailplaneeringu ülesanne. Projekteerimise käigus on
kohustuslik lähtuda kehtivates õigusaktides esitatud nõuetest, mille eesmärgiks on vältida
negatiivset mõju keskkonnale.
Rahandusministeerium märgib et vastavalt Rahandusministeeriumis toimunud arvamuste
ärakuulamisel kokkulepitule on detailplaneeringu seletuskirja punkti 7.6.1 „Veevarustus ja
kanalisatsioon“ täiendatud lausega, et puurkaevu projekteerimisel tuleb teha
hüdrogeoloogiline uuring. Uuringu eesmärk on välja selgitada puurkaevuga avatav veekiht,
kaevu potentsiaalne tootlikkus ning mõju piirkonna olemasolevatele kaevudele.
Kaevude rajamist reguleerib ehitusseadustik ja kanalisatsiooniehitiste rajamist reguleerib
veeseadus. Näiteks veeseaduse § 127 lõike 1 kohaselt heitvee ja saasteainete pinnasesse
juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50
meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Detailplaneeringu täiendatud joonisel
„Tehnovõrkude joonis“ (5.01.2022) on näidatud kaevude, sh naabrite kaevude hooldusalad ja
reovee immutamise keelualad, mis aitab hinnata kanalisatsiooni lahenduse valikut.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 4 kohaselt on üheks
detailplaneeringus lahendatavaks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja
rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku
asukoha määramine, mis on ühtlasi planeeringu sisuline lahendus. Planeeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle kompetentsi kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
alusel kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on kohalik omavalitsus pidanud piisavaks
lahenduseks detailplaneeringus esitatut, sest reoveemahutite ja imbväljakute rajamiseks
vajalikud tingimused on toodud õigusaktides.
3. Müra, vibratsioon ja valgusreostus
Arvamuste avaldajad K. Kattel, S. Seeder ja U. Piigli on juhtinud tähelepanu paesesse
pinnasesse trasside ja muude süvendite ehitamisega kaasneva müra ja vibratsiooni mõjule
Vanaranna tee 3 ja 5 kinnistutel. Ettepanek on määrata kruntidel 1-4, 6-12 konkreetsed
hoonete ehitusalad, mis paikneksid võimalikult kaugel Vanaranna tee 1, 3 ja 5 kinnistutest, et
vähendada planeeringus viidatud müra, vibratsiooni, valgus- jm reostuse kahjulikke mõjusid
lähinaabritele; keelata lõhkamistööd ja teostada mõjuanalüüs selle kohta, milline vibratsiooni-
ja müratase detailplaneeringujärgsete lahendustega (kruntidele 2,3,6,7 vundamentide,
veetrassi, reoveemahuti jms süvistamisega) kaasneb Vanaranna tee 1,3 ja 5 hoonetele,
rajatistele ja elanikele ning milliste meetmetega tuleks negatiivset mõju tõkestada.
4
Kohalik omavalitsus leidis, et ettepanekutel puudub argumenteeritud põhjendus ja seaduslik
alus ning seetõttu ettepanekutega ei arvestata. Nii müra kui ka vibratsiooni esinemist on ette
näha vaid hoonete ehitamise faasis ehk tegemist on mööduva häiringuga. Valgusreostus
esineb samuti eelkõige ehituse ajal. Hilisemat välisvalgustusest tulenevat valgusreostust on
võimalik vältida kaasaegsete seadmete paigaldamise ja nende töö optimeerimisega.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et PlanS § 135 lõike 2 kohaselt on igal isikul õigus
avaldada detailplaneeringu kohta arvamust, kuid ei sea tingimusi arvamuse sisule. Tulenevalt
haldusmenetluse seaduse §-st 36 on selgitamise- ja põhjendamiskohustus kohalikul
omavalitsusel.
Rahandusministeerium möönab, et ehitamisega võib kaasneda mitmesuguseid häiringuid,
mida täielikult vältida pole võimalik. Ehitusseadustiku § 12 lõike 3 kohaselt tuleb ehitamisel
arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja rakendada abinõusid, et neid õigusi ülemäära
ei kahjustataks. Kohalik omavalitsus peab ehitamiseks luba andes kaaluma, milliseid nõudeid
on vaja teiste isikute õiguste kaitseks kehtestada. Ehitusseadustiku § 42 lõige 3 võimaldab
anda ehitusluba ka kõrvaltingimusega, mis kohustab mürarohket tegevust ajaliselt piirama või
rakendama muid müra vähendamise abinõusid. Lisaks sätestab korrakaitseseaduse § 56 lõige
2, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale
eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut
oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
Rahandusministeerium on palunud 11.01.2022 kirjas nr 14-11/8568-3 Lääne-Harju
Vallavalitsusel teha koostööd ning kooskõlastada detailplaneering Terviseametiga.
Terviseameti välja tood märkused on lisatud detailplaneeringu seletuskirja viimasesse
peatükki ning käsitlevad muu hulgas müra, vibratsiooni ja valgusreostust. Välja on toodud, et
tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja
planeeritavate müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid neist aladest
võimalikult kaugel. Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad vastama
keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) määrusega nr 71 toodud normtasemetele.
Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlike hoonetega aladel
ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine,
rammimine jne) võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed
vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ §-s 3 toodud piirväärtustele. Välisvalgustuse paigutamisel arvestada võimaliku
valgusreostusega ning vältida läheduses paiknevate ja planeeritavate eluhoonete ülemäärast
valgustamist. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid meetmeid.
4. Juurdepääs Vanaranna tee 1 kinnistule
Arvamuse avaldaja V. Vain on kasutanud juurdepääsuks Vanaranna tee 1 kinnistule
olemasolevat teed, mis kulgeb läbi Vanaranna 3 kinnistu. Planeeringu seletuskirjas on lubatud
teed kasutada vaid jalgsi käimiseks, kuna tee koha peal on imbväljak ja kanalisatsiooni
rajatised. Arvamuse esitajal tekkis küsimus, mis saab siis, kui on vaja teed kasutada näiteks
kiirabi, tuletõrje või prügiveo jaoks.
Sõidukite juurdepääs Vanaranna tee 1 kinnistule on ette nähtud detailplaneeringus planeeritud
5
Kivi teelt, mille rajamine võib toimuda mitme aasta pärast.
Kohalik omavalitsus selgitas, et teede ehitamine on planeeringu realiseerimise esimene etapp
(enne hoonete ehitamist). Kuni ei ole Kivi teed ehitatud, jääb kõik endiseks, st võimaliku
transpordi liikumise osas peavad naabrid juurdepääsu koha kokku leppima.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega. Joonisel „Põhijoonis“
(15.01.2022) on juurdepääs Vanaranna tee 1 kinnistule ette nähtud detailplaneeringus
planeeritud Kivi teelt ning planeeritud isikliku kasutusõiguse ala jalakäijale.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.9 on kirjeldatud juurdepääsu Vanaranna tee 1
kinnistule. Muu hulgas on kirjas, et kuniks ei ole planeeritud tee valmis ehitatud, toimub edasi
olemasolev lahendus, milleks on olemasolev jalgrada üle Vanaranna tee 3 ja Torpi
katastriüksuste. Juurdepääs tagatakse eelkõige jalakäijatele ning sõidukite juurdepääs tuleb
kooskõlastada Vanaranna tee 3 ja planeeritava positsioon 3 omanikuga.
PlanS § 126 lõike 1 punkti 7 kohaselt on üks detailplaneeringu ülesanne liikluskorralduse
põhimõtete määramine. Liikluslahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sisulise
küsimusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus.
5. Planeeritud hooned ja haljastus
Arvamuste avaldajaid K. Kattel, S. Seeder, U. Piigli, on esitanud seisukohad planeeritud
hoonestuse osas.
- Planeeringu lahendus ei arvesta traditsioonilises hajakülas välja kujunenud hoonete
paiknemist ja suurust. Lubatud hoone mahud on võetud küla kõige suurema hoone
järgi. Pakutud hoonete kõrgus (9 m) ja ulatus (400 m2) ei ole väikeelamutele ja -maale
omane, vaid võimaldaks rajada ka kolmekorruselisi kortermaju. Lähimad elamud on
valdavalt 4,5-6 m kõrgused väikeelamud ehitisealuse pinnaga 60-100 m2. Ettepanek
on määrata suurimaks elamu kõrguseks 7 m, ühe hoone suuruseks kuni 200 m2.
- Ettepanek on määrata elamukruntidele konkreetsed metsaalad ja hoonestusalad, et
tagada kõrghaljastuse säilimine üle 50%.
- Ei ole sisuliselt lahendatud hoonete paiknemist krundi piires, mis on tavapärane
tiheasutusalade planeerimisel. Hoonestusala hõlmab kogu tulevase krundi ehk loob
võimaluse kõrghaljastuse likvideerimiseks.
Kohalik omavalitsuse hinnangul on planeering koostatud vastavalt lähtetingimustele ja
arvestab lähipiirkonnas välja kujunenud hoonestusega. Hoone kõrgus ja maht kujuneb
projekteerimise käigus. Maksimaalselt suured hoonestusalad on määratud selleks, et oleks
võimalik konkreetsel krundil säilitada 50% ulatuses kõrghaljastust.
Rahandusministeerium nõustub arvamuste avaldajatega selles osas, et konkreetsed, analüüsil
põhinevad hoonestusalad võimaldaksid paremini anda edasi planeeritud ruumimuudatuse
terviklahendusest. Rahandusministeeriumis toimunud arvamuste ärakuulamisel esitles
planeerija varianti võimalikust ruumilahendusest, st illustreerivat joonist, millel olid kujutatud
planeeritud võimalikud hooned ja abihooned ning olemasolevad hooned naaberkinnistutel.
Esitatud joonisel „Põhijoonis“ (15.01.2022) illustreerival joonisel Rahandusministeeriumis
toimunud ärakuulamisel esitatu ei kajastunud. Hoonestusala on märgitud 4 m kaugusel
kruntide piirist kogu krundi ulatuses.
6
Siinkohal märgin, et Rahandusministeerium on 26.10.2021 kirjas nr 14-11/6723-2 palunud
planeeringu koostamise korraldajal lisada planeeringu materjalidele analüüs, millest antud
planeeringu lahendus tuleneb ning juhtinud tähelepanu haljastuse lahenduse olulisusele.
Detailplaneeringu põhijoonist täiendati olemasoleva kõrghaljastuse ära märkimisega ning pos
8 varasemalt planeeritud elamumaa sai maatulundusmaa sihtotstarbe. Täiendati joonist
„Kontaktvööndi ehituslikud seosed“ (17.01.2022) ja seletuskirja punkti 6.4 „Planeeringuala
kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“. Joonisele „Põhijoonis“ (15.01.2022) on märgitud
positsioonile 3 Vanaranna tee 5 kinnistu poolsesse ossa 20 m laiune piiranguga hoonestusala,
kuhu on lubatud rajada vaid abihooneid.
Kohalik omavalitsus on viidanud, et planeering on koostatud vastavalt lähtetingimustele ja
arvestab lähipiirkonnas välja kujunenud hoonestusega ning toonud näiteks Vanaranna tee
kinnistu, mille elamu ehitisealune pind on 329 m2 ja abihoonel 66 m2. Teisi lähikonna hooneid
kirjeldatud ei ole.
Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.11.2020 korralduse nr 1127 „Detailplaneeringu algatamine“
lisa „Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks“ peatükis 5 on antud nõuded maa-ala
planeerimiseks ning antud hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast elamul 9 m ning suurim
ehitisealune pind 400 m2; hoonete arvuks on lubatud üks elamu ja kaks abihoonet.
Kokkuvõte
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on
naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed
mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike
omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala
kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku
omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest
huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus
arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles
kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse
seisukohad.1
Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku
omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvesse
võtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi
pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul,
kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate
ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
1
RKHKo 3-3-1-15-01
7
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte
vastus arvamustele ja ettepanekutele.
PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras
teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige
tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku
korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse
kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest
avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile
esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas
ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava
tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest
teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada,
mida tõendab arvamuskirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi
esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See
tähendab, et arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi
kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.
Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud
arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest.
Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu
lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist.
Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning
arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust,
annan heakskiidu Lääne-Harju vallas Kersalu külas Toropi (katastritunnus
29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringule ning tagastan
planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle
otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
2
RKHKo 3-3-1-12-07
8
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: A. Kattel, K. Kattel, S. Seeder, U. Piigli, V. Vain
Paabor projekt OÜ, Motogate OÜ
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
9