Koostöö tegijad ja kaasatavad 11.04.2022 nr 8-4/2035-13
Ettepanekute küsimine Meremaa detailplaneeringu
lähteseisukohtadele
Hea koostööpartner
Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond menetleb Pärnu linnas Värati külas Meremaa
detailplaneeringut (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2021 korraldusega nr
611 arvestusega, et detailplaneeringuga kavandatav ei ole vastuolus kehtiva Tõstamaa valla
üldplaneeringuga. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust ei ole
detailplaneeringu algatamisel kaalutud.
Planeeringuala hõlmab Värati külas asuvaid Meremaa (kü 62401:001:0828, pindala 35100
m2, 100% tootmismaa), Värati sadama (kü 62401:001:0829, pindala 11299 m², 100%
tootmismaa), Kalatiigi (kü 62401:001:1597, pindala 26500 m², 100% tootmismaa), ja
Tõstamaa külmhoone (kü 62401:001:0831, pindala 5132 m², 100% tootmismaa) hoonestatuid
kinnistuid, mis peale Meremaa kinnistu kuuluvad sadamaregistri andmetel Värati
väikesadama koosseisu.
Detailplaneeringu ala jääb suures osas ranna ehituskeeluvööndisse (korduv üleujutusala,
millele lisandub 100 m laiune ehituskeeluvöönd), kus looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 ja
5 alusel on erandina lubatud rajada sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi (juhul kui need on
kavandatud kehtestatud üldplaneeringuga või detailplaneeringuga). LKS § 38 lg 4 p 5
kohaselt ei laiene ehituskeeluvööndis ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele
juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva
ehitise kubatuurist ning LKS § 38 lg 5 p 10 kohaselt kehtestatud detailplaneeringuga
kavandatud avalikult kasutatavale teele (promenaad).
Peale detailplaneeringu algatamist on selgunud, et ehituskeeluvööndi alale soovitakse aga
lisaks eelmainitule ehitada muu otstarbega hoonet (Läänemere seisukorra ja kalanduse
külastuskeskus) ja rajatisi (linnutorn, spordi- ja mänguväljakud), mis ei ole seotud
sadamaehitiste ega veeliiklusrajatistega ning seetõttu ei kuulu käsitletud looduskaitseseaduse
erandi alla.
Lisaks ei ole teada ümberehitatavate hoonete kubatuuri muutuse ulatus ranna
ehituskeeluvööndis, mis selgub alles detailplaneeringu koostamise käigus.
Ehituskeeluvööndi vähendamise korral on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga. Seega, juhul kui looduskaitseseaduse § 38 lg-s 4 ja 5 nimetamata
planeeritud ehitised js 4 ja 5 nimetamata planeeritud ehitised jäävad ehituskeeluvööndi sisse,
on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine Keskkonnaametilt (LKS § 40 lg 3 ja 4).
Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat üldplaneeringut muutev ning
detailplaneeringu menetlemisel tuleb lähtuda PlanS-i § 142-st, koostamisel oleva KSH
eelhinnangu ja detailplaneeringu eelnõu esitatakse peale lähteseisukohtade ja koostöötegijate
ettepanekute saabumist PlanS § 82 kohasele avalikule väljapanekule.
Lähtuvalt planeerimisseaduse § 81 lõigetest 2 ja 3 edastame Teile ettepanekute esitamiseks
detailplaneeringu koostamise aluseks olevad lähteseisukohad ja määrata lisaks
lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega
tuleb teha üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb
detailplaneeringu koostamisse kaasata.
Ettepanekud lähteseisukohtadele ja koostöötegijatele palume edastada Pärnu Linnavalitsuse e-
posti aadressile
[email protected] 30 päeva jooksul arvates käesoleva kirja
kättesaamisest.
Kui Teie poolt tähtaja jooksul ettepanekuid ei laeku, loeme, et Te ei soovi materjali kohta
ettepanekuid esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Lisa(d): 1. Meremaa detailplaneeringu algatamise korraldus
Edastatud: Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, RMK Vändra
metskond, Inca Felicia Jaakson, Janne Raud, Ain Laurits.
Merle Mõttus
4448173
[email protected]
KORRALDUS
27.09.2021 nr 611
Värati külas Meremaa detailplaneeringu
koostamise algatamine
Meremaa Sadam OÜ (huvitatud isik) esitas 03.09.2021 detailplaneeringu algatamise ettepaneku
Pärnu linnas Värati külas Värati sadama ja lähiala kinnistutel.
Planeeringuala hõlmab Värati külas asuvaid Meremaa (kü 62401:001:0828, pindala 35100 m2,
100% tootmismaa), Värati sadama (kü 62401:001:0829, pindala 11299 m², 100% tootmismaa),
Kalatiigi (kü 62401:001:1597, pindala 26500 m², 100% tootmismaa), ja Tõstamaa külmhoone
(kü 62401:001:1597, pindala 5132 m², 100% tootmismaa) kinnistutel.
Huvitatud isiku sooviks on Kalatiigi kinnistul olemasolev tootmishoone ümber ehitada Värati
sadamahooneks-sadamahotelliks, Meremaa kinnistul olemasolev tootmishoone ümber ehitada
veekeskuseks. Lisaks soovitakse väiketootmise tarvis ellingu ja sadama abihooneid, Läänemere
seisukorra ja kalanduse külastuskeskust, supluskohta, spordi- ja mänguväljakut ning
linnuvaatlustorni ja samuti avalikku promenaadi.
Detailplaneeringu ala asub Tõstamaa alevikust 2,5 km kaugusel Värati poolsaarel, piirneb
hoonestatud maatulundusmaaga ja elamumaadega, Tõstamaa maastikukaitsealaga ning Värati
lahega. Detailplaneeringu alal kehtib ranna ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd.
Planeeritaval alal asuvad ühismajandi ajast pärinevad tootmis- ja sadamaehitised. Pärnu linnale
kuuluval Värati sadama kinnistul asunud kunagine kalatööstuse sadam on rekonstrueeritud 2020
aastal külalissadamaks, mis suudab vastu võtta jahte ja merekaatreid, mille süvis on alla 2,4
meetri.
Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008 määrusega nr 60 kehtestatud „Tõstamaa valla
üldplaneeringu“ (edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav ala detailplaneeringu
koostamise kohustuseta ja hajaasustusalal, reserveeritud tootmismaal (T1 ja T4), kus
detailplaneeringu kohustusega juhtudeks hajaasustuses on määratud mh hajaasustusse
paigutatavate teenindus-, kaubandus-, tööstus- ja laohoonete rajamiseks ja olemasolevate alade
laiendamiseks, hajaasustusse suuremate kui 300 m2 üldpinnaga või rohkem kui 2 korruseliste
hoonete püstitamisel, sadamate rajamisel, supelrandade rajamisel rannal. Detailplaneeringu
lähtetingimustes tuleb peale rajatistele toodud tingimuste lahendada ka autotranspordi
parkimisvõimalused.
Üldplaneeringuga on Värati sadama piirkond määratud tootmismaaks (T1 ja T4), mis on
reserveeritud ettevõtluse tarbeks ja külalissadamaks.
Tootmisala T1 ja T4 juurde on lubatud ärimaa sihtotstarvet, arvestades, et põhisihtotstarbega alal
ei või kõrvalkasutus ületada 40% kogu kaardil piiritletud ühe kasutusala mahust.
Sadamana käsitletakse üldplaneeringus kaupade lastimiseks ja lossimiseks, reisijate peale ja
maha minemiseks, laevade/väikelaevade teenindamiseks või seismiseks (või eriotstarbelisuse
korral vähemalt üheks neist) sobiv, vajalike rajatistega vee- ja maa-ala rannal või kaldal.
Detailplaneeringuga kavandatav ei ole vastuolus üldplaneeringuga, üldplaneeringus määratud
tingimustega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.
Planeeritava ala absoluutkõrgus jääb valdavalt alla 3,19 m, mistõttu tuleb arvestada üleujutuse
riskiga.
Looduskaitseseaduse alusel ranna ehituskeeluvööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine
(LKS § 38 lg 3), lubatud on lõigetes 4 ja 5 toodud erandid, näiteks kehtivad erandid detail- või
üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatistele (LKS § 38 lg 5 p 2).
Sadamahoone kavandamine peab olema väljaspool veekaitsevööndit.
Sadamaehitiste ja veeliiklusrajatiste defineerimisel lähtutakse sadamaseadusest.
Sadamaehitisena käsitletakse sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke ehitisi, üldjuhul
ehitisi, kus osutatakse sadamateenust sadamaseaduse § 3 mõistes.
Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt on Pärnu maakonnakeskusest 42 km kaugusel olev
Tõstamaa alevik määratud hooajalise eripäraga piirkondlikuks keskuseks, kus peab hoidma ja
tugevdama toimivaid teenuseid.
Arvestades, et planeeringuala asub väljakujunenud külalissadama piirkonnas, kus elamute kõrval
toimub ka tootmis- ja äritegevus, on loogiline Tõstamaa alevikule lähedal asuva sadama
teenindus- ja vabaajakompleksi ehitamine soovitud alale.
Detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut Tõstamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse
muutmiseks.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu ei
kuulu tegevuste alla, mis on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Seetõttu ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) algatamise vajadust kaaluda ega anda selle kohta eelhinnangut.
Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Eelnevast lähtuvalt kavandatava arendustegevuse keskkonnamõju ei ole oluline, kuna eeldatavalt
ei ületata koostatava detailplaneeringuga lubatud arendustegevusega kaasnevat mõju
keskkonnale.
Detailplaneeringu koostamise käigus planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustab
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaalub esitatud arvamusi vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimib need vajadusel
planeeringulahendusse.
Planeeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlike
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö
arenguks.
2
Lähtudes eeltoodust ning planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018
määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel
ning arvestades Meremaa Sadam OÜ 03.09.2021 avaldust
1. Algatada Pärnu linnas Värati külas Meremaa detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu
koostamise ülesandeks määrata üldplaneeringukohased maakasutuse juhtotstarbed, selgitada
välja sobivaim hoonestusala ja ehitusõigus sadama- ja ärihoonetele, määrata arhitektuursed ja
linnaehituslikud tingimused ning haljastus-, parkimis-, juurdepääsu- ja tehnorajatistega liitumise
lahendus.
Detailplaneering koostatakse Tõstamaa valla üldplaneeringu kohasena.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asendikeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.
3. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsusega
asjakohane leping, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.
7. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Keskkonnaametiga, Päästeametiga ja Terviseametiga.
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
8. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
9. Planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine detailplaneeringu koostamise algatamise
kohta Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning vastavas
kohalikus ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
3
Lisa
Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2021
korralduse nr 611 juurde
PÄRNU LINN VÄRATI KÜLA
MEREMAA DETAILPLANEERINGU
ASENDISKEEM
Väljavõte Maa-ameti geoportaalist
Meremaa detailplaneeringu ala (katastriüksuste tunnused 62401:001:0828, 62401:001:0829,
62401:001:1597, 62401:001:1597, ala suurusega ca 77790 m²)