dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute küsimine Meremaa detailplaneeringu lähteseisukohtadele

Rahandusministeerium · 11. aprill 2022
Viit
15-3/3250-1
Registreeritud
11. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))
Lahendamise tähtaeg
11. mai 2022

Failid

  • 📎Ettepanekute küsimine Meremaa detailplaneeringu lähteseisukohtad.asice561 KB

Sisu (failidest)

Koostöö tegijad ja kaasatavad 11.04.2022 nr 8-4/2035-13 Ettepanekute küsimine Meremaa detailplaneeringu lähteseisukohtadele Hea koostööpartner Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond menetleb Pärnu linnas Värati külas Meremaa detailplaneeringut (edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2021 korraldusega nr 611 arvestusega, et detailplaneeringuga kavandatav ei ole vastuolus kehtiva Tõstamaa valla üldplaneeringuga. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust ei ole detailplaneeringu algatamisel kaalutud. Planeeringuala hõlmab Värati külas asuvaid Meremaa (kü 62401:001:0828, pindala 35100 m2, 100% tootmismaa), Värati sadama (kü 62401:001:0829, pindala 11299 m², 100% tootmismaa), Kalatiigi (kü 62401:001:1597, pindala 26500 m², 100% tootmismaa), ja Tõstamaa külmhoone (kü 62401:001:0831, pindala 5132 m², 100% tootmismaa) hoonestatuid kinnistuid, mis peale Meremaa kinnistu kuuluvad sadamaregistri andmetel Värati väikesadama koosseisu. Detailplaneeringu ala jääb suures osas ranna ehituskeeluvööndisse (korduv üleujutusala, millele lisandub 100 m laiune ehituskeeluvöönd), kus looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 ja 5 alusel on erandina lubatud rajada sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi (juhul kui need on kavandatud kehtestatud üldplaneeringuga või detailplaneeringuga). LKS § 38 lg 4 p 5 kohaselt ei laiene ehituskeeluvööndis ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist ning LKS § 38 lg 5 p 10 kohaselt kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (promenaad). Peale detailplaneeringu algatamist on selgunud, et ehituskeeluvööndi alale soovitakse aga lisaks eelmainitule ehitada muu otstarbega hoonet (Läänemere seisukorra ja kalanduse külastuskeskus) ja rajatisi (linnutorn, spordi- ja mänguväljakud), mis ei ole seotud sadamaehitiste ega veeliiklusrajatistega ning seetõttu ei kuulu käsitletud looduskaitseseaduse erandi alla. Lisaks ei ole teada ümberehitatavate hoonete kubatuuri muutuse ulatus ranna ehituskeeluvööndis, mis selgub alles detailplaneeringu koostamise käigus. Ehituskeeluvööndi vähendamise korral on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Seega, juhul kui looduskaitseseaduse § 38 lg-s 4 ja 5 nimetamata planeeritud ehitised js 4 ja 5 nimetamata planeeritud ehitised jäävad ehituskeeluvööndi sisse, on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine Keskkonnaametilt (LKS § 40 lg 3 ja 4). Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat üldplaneeringut muutev ning detailplaneeringu menetlemisel tuleb lähtuda PlanS-i § 142-st, koostamisel oleva KSH eelhinnangu ja detailplaneeringu eelnõu esitatakse peale lähteseisukohtade ja koostöötegijate ettepanekute saabumist PlanS § 82 kohasele avalikule väljapanekule. Lähtuvalt planeerimisseaduse § 81 lõigetest 2 ja 3 edastame Teile ettepanekute esitamiseks detailplaneeringu koostamise aluseks olevad lähteseisukohad ja määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Ettepanekud lähteseisukohtadele ja koostöötegijatele palume edastada Pärnu Linnavalitsuse e- posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Teie poolt tähtaja jooksul ettepanekuid ei laeku, loeme, et Te ei soovi materjali kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Lisa(d): 1. Meremaa detailplaneeringu algatamise korraldus Edastatud: Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, RMK Vändra metskond, Inca Felicia Jaakson, Janne Raud, Ain Laurits. Merle Mõttus 4448173 [email protected] KORRALDUS 27.09.2021 nr 611 Värati külas Meremaa detailplaneeringu koostamise algatamine Meremaa Sadam OÜ (huvitatud isik) esitas 03.09.2021 detailplaneeringu algatamise ettepaneku Pärnu linnas Värati külas Värati sadama ja lähiala kinnistutel. Planeeringuala hõlmab Värati külas asuvaid Meremaa (kü 62401:001:0828, pindala 35100 m2, 100% tootmismaa), Värati sadama (kü 62401:001:0829, pindala 11299 m², 100% tootmismaa), Kalatiigi (kü 62401:001:1597, pindala 26500 m², 100% tootmismaa), ja Tõstamaa külmhoone (kü 62401:001:1597, pindala 5132 m², 100% tootmismaa) kinnistutel. Huvitatud isiku sooviks on Kalatiigi kinnistul olemasolev tootmishoone ümber ehitada Värati sadamahooneks-sadamahotelliks, Meremaa kinnistul olemasolev tootmishoone ümber ehitada veekeskuseks. Lisaks soovitakse väiketootmise tarvis ellingu ja sadama abihooneid, Läänemere seisukorra ja kalanduse külastuskeskust, supluskohta, spordi- ja mänguväljakut ning linnuvaatlustorni ja samuti avalikku promenaadi. Detailplaneeringu ala asub Tõstamaa alevikust 2,5 km kaugusel Värati poolsaarel, piirneb hoonestatud maatulundusmaaga ja elamumaadega, Tõstamaa maastikukaitsealaga ning Värati lahega. Detailplaneeringu alal kehtib ranna ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Planeeritaval alal asuvad ühismajandi ajast pärinevad tootmis- ja sadamaehitised. Pärnu linnale kuuluval Värati sadama kinnistul asunud kunagine kalatööstuse sadam on rekonstrueeritud 2020 aastal külalissadamaks, mis suudab vastu võtta jahte ja merekaatreid, mille süvis on alla 2,4 meetri. Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008 määrusega nr 60 kehtestatud „Tõstamaa valla üldplaneeringu“ (edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav ala detailplaneeringu koostamise kohustuseta ja hajaasustusalal, reserveeritud tootmismaal (T1 ja T4), kus detailplaneeringu kohustusega juhtudeks hajaasustuses on määratud mh hajaasustusse paigutatavate teenindus-, kaubandus-, tööstus- ja laohoonete rajamiseks ja olemasolevate alade laiendamiseks, hajaasustusse suuremate kui 300 m2 üldpinnaga või rohkem kui 2 korruseliste hoonete püstitamisel, sadamate rajamisel, supelrandade rajamisel rannal. Detailplaneeringu lähtetingimustes tuleb peale rajatistele toodud tingimuste lahendada ka autotranspordi parkimisvõimalused. Üldplaneeringuga on Värati sadama piirkond määratud tootmismaaks (T1 ja T4), mis on reserveeritud ettevõtluse tarbeks ja külalissadamaks. Tootmisala T1 ja T4 juurde on lubatud ärimaa sihtotstarvet, arvestades, et põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40% kogu kaardil piiritletud ühe kasutusala mahust. Sadamana käsitletakse üldplaneeringus kaupade lastimiseks ja lossimiseks, reisijate peale ja maha minemiseks, laevade/väikelaevade teenindamiseks või seismiseks (või eriotstarbelisuse korral vähemalt üheks neist) sobiv, vajalike rajatistega vee- ja maa-ala rannal või kaldal. Detailplaneeringuga kavandatav ei ole vastuolus üldplaneeringuga, üldplaneeringus määratud tingimustega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Planeeritava ala absoluutkõrgus jääb valdavalt alla 3,19 m, mistõttu tuleb arvestada üleujutuse riskiga. Looduskaitseseaduse alusel ranna ehituskeeluvööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine (LKS § 38 lg 3), lubatud on lõigetes 4 ja 5 toodud erandid, näiteks kehtivad erandid detail- või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatistele (LKS § 38 lg 5 p 2). Sadamahoone kavandamine peab olema väljaspool veekaitsevööndit. Sadamaehitiste ja veeliiklusrajatiste defineerimisel lähtutakse sadamaseadusest. Sadamaehitisena käsitletakse sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke ehitisi, üldjuhul ehitisi, kus osutatakse sadamateenust sadamaseaduse § 3 mõistes. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt on Pärnu maakonnakeskusest 42 km kaugusel olev Tõstamaa alevik määratud hooajalise eripäraga piirkondlikuks keskuseks, kus peab hoidma ja tugevdama toimivaid teenuseid. Arvestades, et planeeringuala asub väljakujunenud külalissadama piirkonnas, kus elamute kõrval toimub ka tootmis- ja äritegevus, on loogiline Tõstamaa alevikule lähedal asuva sadama teenindus- ja vabaajakompleksi ehitamine soovitud alale. Detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut Tõstamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu ei kuulu tegevuste alla, mis on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Seetõttu ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ega anda selle kohta eelhinnangut. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelnevast lähtuvalt kavandatava arendustegevuse keskkonnamõju ei ole oluline, kuna eeldatavalt ei ületata koostatava detailplaneeringuga lubatud arendustegevusega kaasnevat mõju keskkonnale. Detailplaneeringu koostamise käigus planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustab erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaalub esitatud arvamusi vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimib need vajadusel planeeringulahendusse. Planeeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlike väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks. 2 Lähtudes eeltoodust ning planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel ning arvestades Meremaa Sadam OÜ 03.09.2021 avaldust 1. Algatada Pärnu linnas Värati külas Meremaa detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks määrata üldplaneeringukohased maakasutuse juhtotstarbed, selgitada välja sobivaim hoonestusala ja ehitusõigus sadama- ja ärihoonetele, määrata arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused ning haljastus-, parkimis-, juurdepääsu- ja tehnorajatistega liitumise lahendus. Detailplaneering koostatakse Tõstamaa valla üldplaneeringu kohasena. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asendikeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa. 3. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks. 4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsusega asjakohane leping, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis. 7. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Keskkonnaametiga, Päästeametiga ja Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 8. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 9. Planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine detailplaneeringu koostamise algatamise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates. 10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt) linnapea Tiina Roht linnasekretär 3 Lisa Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2021 korralduse nr 611 juurde PÄRNU LINN VÄRATI KÜLA MEREMAA DETAILPLANEERINGU ASENDISKEEM Väljavõte Maa-ameti geoportaalist Meremaa detailplaneeringu ala (katastriüksuste tunnused 62401:001:0828, 62401:001:0829, 62401:001:1597, 62401:001:1597, ala suurusega ca 77790 m²)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel