Riigikantselei Meie 11.04.2022 nr 1.1-10.1/3245-1
[email protected]
Partnerlusleppe
Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakendamiseks
perioodil 2021–2027 kinnitamine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 2022. a istungile eelnõu ,,Partnerluslepe
Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
rakendamiseks perioodil 2021–2027’’ ja kaasnevad materjalid.
Partnerlusleppega sätestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi üldraamistik ja tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord ajavahemikuks 1.
jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Birgit Hermann 611 3184
[email protected]
2
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika
fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks
perioodil 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmiperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks
koostab iga liikmesriik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid1 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 10 lõike 1 alusel partnerluslepingu
(edaspidi partnerluslepe), kus sätestatakse programmitöö strateegiline suunitlus ning
Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+),
Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF), Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi ÕÜF) ja Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi EMKVF) tulemusliku ja tõhusa
kasutamise kord ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027. a.
Partnerluslepe on kokkuvõtlik strateegiline katusdokument, mis kiidetakse heaks Euroopa
Komisjoni (EK) ja Eesti riigi poolt ning on eelnimetatud viie EL fondi kasutamise
üldraamistik. Selle põhjal koostatakse programmid partnerlusleppega hõlmatud fondide
rakendamiseks (edaspidi rakenduskavad). Eesti koostab 2021–2027 programmiperioodil
kaks rakenduskava:
1) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (ERF, ÜF, ESF+,
ÕÜF kohta);
2) Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti rakenduskava
(EMKVF kohta).
Partnerluslepe kajastab kokkuvõtlikult valitud poliitikaeesmärke ja ÕÜF erieesmärki ning
kirjeldab, kuidas eelnimetatud fondid neisse panustavad. Partnerlusleppes esitatakse
kokkuvõte poliitikavalikutest, peamistest oodatud tulemustest, teave fondide
koordineerimisest, piiritlemisest, vastastikusest täiendavusest ning seostest teiste EL
vahenditega.
Partnerlusleppe koostamist koordineerib Rahandusministeerium koostöös
Maaeluministeeriumiga, kaasates fondide meetmete väljatöötamise eest vastutavad
ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium,
Justiitsministeerium ja Kultuuriministeerium), Riigikantselei ja valdkondlikud
partnerorganisatsioonid. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamist juhib
Rahandusministeerium ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
rakenduskava koostamist Maaeluministeerium.
Partnerlusleppe raames antav fondide EL poolne toetusmaht kokku on ligikaudu 3,46
miljardit eurot. (sh Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava maht 3 369 336 786 eurot
ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava maht 97 391 060 eurot)
Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) vastavalt 1
857 947 748 eurot ja 41 739 026 eurot.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL&from=EN
Liikmesriik peab partnerlusleppe Euroopa Komisjonile esitama enne esimese rakenduskava
esitamist või selle esitamisega samal ajal. Kuna partnerlusleppe mitteametlikud
läbirääkimised Euroopa Komisjoniga on jõudnud edukalt lõpule, on võimalik see ära
kinnitada. Rakenduskava mitteametlikud läbirääkimised veel jätkuvad.
Senised tegevused Partnerlusleppe ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
koostamiseks:
Partnerlusleppe ettevalmistamine ja vahendite planeerimine toimus alates 2018.a koos riigi
pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisega, et ühendada struktuurifondide
eesmärgid üleriigiliste ja piirkondlike strateegiliste algatustega. ,,Eesti 2035’’ seab riigi
strateegilised sihid ja määrab kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. Perioodi
2021–2027 EL toetuste kavandamisel tehti valikud, millistele neist muudatustest EL
toetustega täiendav tõuge antakse.
Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja Maaeluministeeriumi kaasabil on toimunud
partnerlusleppe eelnõu mitteametlikud konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga. Kogu
protsessi kestel on erilise tähelepanu all olnud partnerite ja huvigruppide kaasamine. Esmalt
2018–2020. a Eesti 2035 ettevalmistusse ning seejärel täpsemalt juba EL toetuste
kasutamise kavandamisse. Kaasamine on toimunud vastavalt kaasamise kavale2, sh toimus
perioodil 04.10.–01.11.2021. a avalik konsultatsioon, mille käigus oli võimalik kõigil
huvilistel oma seisukohti esitada.
Edasised tegevused:
Pärast partnerlusleppe kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt esitab Rahandusministeerium
selle ametlikult Euroopa Komisjonile. Vajadusel peetakse täiendavaid läbirääkimisi ning
Euroopa Komisjonil on viis kuud aega partnerlusleppe heakskiitmiseks. Samal ajal jätkub
partnerlusleppega hõlmatud fondide rakenduskavade ettevalmistamine, siseriiklike
rakendusaktide menetlemine, meetmete sisu ja toetuse andmise tingimuste detailsem
väljatöötamine koostöös ministeeriumide ja sotsiaalpartneritega, samuti tehakse
rakendussüsteemi ettevalmistusi.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna
välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali (
[email protected], telefon 611 3083) ja
välisvahendite talituse nõunik Birgit Hermann (
[email protected], telefon 611 3184).
II Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on kinnitada Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 ja esitada
see vastavalt ühissätete määruse (EL) 2021/1060 artikli 10 lõike 1 alusel Euroopa
Komisjonile heakskiitmiseks. Nii Vabariigi Valitsuse kui Euroopa Komisjoni heakskiidu
saanud partnerlusleppe alusel korraldatakse Eestis Euroopa Liidu mitmeaastase
finantsraamistiku 2021–2027 fondide kasutamist 2029. aasta lõpuni.
III Eelnõu sisu
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide
ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–
2
Leitav struktuuritoetuste veebilehelt https://pilv.rtk.ee/s/6kFbcBx3JB3SHoi
2
2027“ kinnitamine eelnõu punktiga 1 kinnitatakse partnerluslepe. Punktiga 2 antakse
Rahandusministeeriumile ülesanne esitada dokument ametlikult Euroopa Komisjonile
heakskiitmiseks ja punktiga 3 pannakse Rahandusministeeriumile kohustus avalikustada
dokument struktuuritoetuste veebilehel.
IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 on ette valmistatud kooskõlas
ühissätete määrusega ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega3 (Võeti Riigikogus vastu 23.
veebruaril 2022).
V Eelnõu mõju
Eelnõuga kinnitatavas dokumendis sätestatakse viie EL eelarve fondi kasutamise raamistik,
need on neli ühtekuuluvuspoliitika fondi - Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa
Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku fond ning Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond.
Partnerlusleppe alusel koostatavates rakenduskavades määratletakse fondide vahendite
kasutamise konkreetsemad eesmärgid, sekkumisloogika, tegevused, väljund- ja
tulemusnäitajad koos alg- ja sihttasemetega, mis on aluseks edaspidisele vahendite
kavandamisele riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves.
VI Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Partnerlusleppe raames antav fondide EL poolne toetusmaht kokku on ligikaudu 3,46
miljardit eurot. (sh ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava maht 3 369 336 786 eurot
ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava maht 97 391 060 eurot)
Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) vastavalt 1
857 947 748 eurot ja 41 739 026 eurot.
Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse
vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused,
erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks
kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta
riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves.
VII Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
VII Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi kaudu Riigikantseleiga,
Justiitsministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga,
Kultuuriministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,
Maaeluministeeriumiga, Siseministeeriumiga ning Sotsiaalministeeriumiga. Esitatud
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/111032022001
3
märkustega arvestamise kohta on koostatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
(lisatud).
9.04.2022
4
Lisa 1.
Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
rakendamiseks perioodil 2021–2027
Sisukord
1. Poliitikaeesmärkide ja JTF erieesmärgi valik ......................................................................................3
2. Poliitikavalikud, koordineerimine ja vastastikune täiendavus ................................................. 10
2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse partnerlusleppega
hõlmatud iga fondi puhul .......................................................................................................................... 10
2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui see on
asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine...................................... 12
2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu vahendite
vastastikune täiendavus ja koostoime ................................................................................................. 13
3. InvestEU raames eelarvelise tagatise vormis antav panus koos põhjendusega................. 14
4. Ümberpaigutamised .................................................................................................................................... 15
4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised ................................................................ 15
4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse
rahastamisvahenditesse ............................................................................................................................ 15
4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse15
4.4 ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena, põhjendusega ...... 16
4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt tööhõivesse ja
majanduskasvu investeerimise eesmärki .......................................................................................... 16
5. Tehnilise abi liidu osaluse vorm ............................................................................................................. 16
6. Valdkondlik keskendamine ...................................................................................................................... 17
6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele ............................................................................ 17
7. Partnerlusleppega hõlmatud iga fondi rahaeraldised poliitikaeesmärkide, JTF erieesmärgi ja
tehnilise abi kaupa riiklikul ja asjakohasel juhul piirkondlikul tasandil ............................... 18
8. Partnerlusleppega hõlmatud fondidest rahastatavate kavandatud programmide loetelu, kus
on esitatud asjaomased esialgsed rahalised eraldised fondide kaupa ja vastavad liikmesriigi
osalused piirkonnakategooriate kaupa ............................................................................................... 21
9. Kokkuvõte meetmetest, mida kavatsetakse võtta, et tugevdada haldussuutlikkust
partnerlusleppega hõlmatud fondide rakendamisel ..................................................................... 23
10. Demograafiliste probleemide või piirkondade ja alade erivajadustega tegelemise
integreeritud käsitus ................................................................................................................................... 24
11. Kokkuvõte horisontaalsete eeltingimuste täitmise kohta ........................................................... 25
12. Esialgne kliimaalase panuse eesmärk .................................................................................................. 25
2
1. POLIITIKAEESMÄRKIDE JA JTF ERIEESMÄRGI VALIK
Tabel 1: Poliitikaeesmärgi ja JTF erieesmärgi valik koos põhjendusega
Valitud Programm Fond Poliitikaeesmärgi või JTF erieesmärgi valimise põhjendus
eesmärk
Nutikam Ühtekuuluvuspoliitika ERF Strateegia „Eesti 2035“ üks viiest eesmärgist on tugev,
Eesti fondide rakenduskava uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti majandus. 2035. aastaks
(PO1) perioodiks 2021- soovime saavutada ELi keskmise tööviljakuse taseme määra ja
2027 suurendada immateriaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid,
et täita „Eesti 2035“ ja valdkondlikes arengudokumentides
kirjeldatud eesmärke. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukavade eesmärk on mh T&A,
innovatsiooni ja ettevõtluse kaudu luua konkurentsitingimused
teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks.
2020. a moodustas tööjõu üldine tootlikkus Eestis 82,6% ELi
keskmisest. Riigi üldine innovatsioonisuutlikkus on mõõdukas.
Tööstussektor tugineb vähestele kõrgtehnoloogiaettevõtetele
ning tööhõive osakaal kõrge lisandväärtusega sektorites kiiresti
kasvavates ettevõtetes on väike. Murekohaks on ka ettevõtete ja
teadusasutuste vähene koostöö, piirkondlikud erinevused,
kohalike ressursside eksport ja madal positsioon
rahvusvahelistes väärtusahelates. Ettevõtete T&A osakaal SKPs
jääb Eestis alla EL keskmise (2019. a oli see 0,86% SKPst, EL
keskmine 1,46%) ning investeeritud summad on väikesed
(241,5mln eurot 2019. a). Samuti on väike erasektori T&A seotud
inimeste hulk (~2600 inimest 2019.a) ning digitehnoloogiate
integreerituse tase ärisektoris madal (Eesti oli ELis 2020. aa 16.
kohal1). Märkimisväärsed regionaalsed erinevused on nii
ettevõtlusaktiivsuses, tootlike töökohtade paiknemises,
ettevõtete teadmismahukuses ja lisandväärtuses kui ka teadus- ja
arendustegevuse rakendamise võimekuses.
Keskenduda tuleb T&A-sse suunatud investeeringute
suurendamisele, innovatsiooni edendamisele, teadmussiirde
suutlikkuse kasvatamisele ning ettevõtete ja teadusasutuste
koostöö edendamisele, sh nutika spetsialiseerumise
fookusvaldkondades. Kõrge ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele
peab pakkuma koolitusi, nõustamist ja toetusi. Ekspordi
kasvatamiseks on vaja vahendada kontakte välispartneritega,
leida uusi sihtturge ja toetada ettevõtteid rahvusvahelise
võrgustiku kaudu. Tähelepanu pööratakse väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtjatele (VKE), sh neile, kelle tootlikkuse kasv on
aeglane ja positsioon üleilmsetes väärtusahelates nõrk.
Ettevõtluse, sh idufirmade edendamisekson vaja pakkuda
tugiteenuseid, teadmiste ja oskuste arendamist ning toetusi.
Eestis pakutakse ligikaudu 27732 avaliku sektori digiteenust
(2020), kuid nende kvaliteet ja kasutajasõbralikkus on
ebaühtlased. Piisavalt ei ole tähelepanu pööratud nutiseadmete
kasutajatele mõeldud teenuste arendamisele ja teenuste
inimkesksusele, sh digiteenuste kättesaadavusele erivajadustega
inimestele. Olenemata Eesti juhtivast positsioonist e-valitsemise
valdkonnas, takistab tööstussektori ning VKEde üleminekut
uutele tehnoloogiatele madal innovatsioonisuutlikkus ja
ebapiisavad digioskused. Eeltoodust lähtuvalt on oluline luua
toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
läbiviimiseks. Avalike teenuste kvaliteedi ja ligipääsetavuse
ühtlustamist toetavad koosvõimelised ja usaldusväärsed
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=ET
2 https://e-estonia.com/
3
lahendused, mis on välja töötatud kasutajapõhist lähenemisviisi
arvestades.
Maapiirkonnas on ligipääs kiirele internetile endiselt
raskendatud. 2020. a moodustas 100 Mbit/s (või kiirem)
ühendus kõigist püsiühendustest 26%. Hõredalt asustatud
piirkondades loodud ettevõtted vajavad toimiva äri- ja
töökeskkonna loomiseks juurdepääsu kiirele internetile. Seega
investeeritakse uutesse väga suure läbilaskevõimega
juurdepääsuvõrkudesse ja 5G-ühenduvusse.
Rohelisem Ühtekuuluvuspoliitika ERF, ÜF, „Eesti 2035“ sihiks on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
Eesti (PO2) fondide rakenduskava EMKVF kvaliteetne elukeskkond. Eesmärk on suurendada inimeste
perioodiks 2021- rahulolu elukeskkonnaga ja parandada kestliku arengu
2027; keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid.
Euroopa Merendus-,
Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste (KHG) näitajad on
Kalandus- ja
viimastel aastatel olnud stabiilsed.3 Riigi 2023. a KHG
Vesiviljelusfondi
vähendamise eesmärk on üks ELi ambitsioonikamaid (–70% vrd
2021–2027 Eesti
1990). Selle saavutamiseks tuleb teha jõupingutusi kõikides
rakenduskava
valdkondades. Kuna hoonete energiatarbimine moodustab Eesti
energiabilansist märkimisväärse osa (-45%), siis võib
rekonstrueerimisega hoonete soojusenergia vajadus väheneda
kuni 50%. Elamute energiatõhususe suurendamiseks
planeeritavate investeeringute väljatöötamisel arvestatakse
ühtlasi ka linna- ja maapiirkondade vahelisi erinevusi. KHG
heitkoguste vähendamiseks tuleb suurendada energiatõhusust ja
toetada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu kaugküttes.
Sekkumised põhinevad „Eesti energiamajanduse arengukaval
aastani 2030“, hoonete rekonstrueerimise pikaajalisel strateegial
ja Euroopa rohelisel kokkuleppel.
Eesti jäätmekäitlussektoris ja ringmajanduses on peamine
probleem madal olmejäätmete ringlussevõtu määr – 30,8%
(2019)4 (ELi keskm. 47,7%). Valdkonna kitsaskohti (sh
jäätmetekke vältimine) käsitletakse dokumendis „Riigi
jäätmekava 2022–2028“. Probleem on ka madal
ressursitootlikkus (0,65 eur/kg kohta 2020. a), kus eriti
paistavad silma VKE-d. Ettevõtluses tuleb pöörata suuremat
rõhku keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele, tõhusale tootmisele
ja kohalikest loodusvaradest (nt liiv, lubjakivi, puit) loodavale
väärtusele.
Kliimamuutustega kohanemise ja mõjude leevendamisel
pööratakse tähelepanu elurikkuse säilitamisele, milles
toetutakse mh ELi elurikkuse strateegiale aastani 2030.
Kliimamuutused avalduvad ka rannikuerosiooni ja üleujutuste
kujul, mõjutades majandust ja kahjustades taristut. Seetõttu tuleb
taristu planeerimisel ja linnakujunduses sellega aina rohkem
arvestada. Riskide hindamiseks ja ennetamiseks koostatakse
riskianalüüs, mis põhineb „Eesti tuleviku kliimastsenaariumidel
aastani 2100“, kus käsitletakse kõiki loodus- ja kliimamuutustest
tulenevaid ohte.
Linnapiirkondades on suur väljakutse ummikute, saaste ja
õnnetuste vähendamine. Ühistranspordi kasutajate hulk Eestis ei
ole suurenenud, endiselt eelistatakse kasutada erasõidukeid,
millel on aga otsene negatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale
ning inimeste tervisele. Parandada tuleb eri transpordiviiside
ühildumist, arendada keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid,
soodustada alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite, sh ühis- ja
rööbastranspordi kasutamist, pöörates tähelepanu ka linna- ja
3 https://old.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-2019_15.03.2021.pdf
4 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/t2020_rt120/default/table?lang=en
4
maapiirkondade paremale ühendatusele. Sekkumised luuakse
kooskõlas „Transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks
2021-2035“ ja säästva linnaliikuvuse kavadega, mida
täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike arengukavadega.
Poliitikaeesmärgi valikul on lähtutud EMKVFi määruse lisas II
sätestatust. EMKVFi eesmärgiks on suurendada kalapüügi,
vesiviljeluse ja kala- ning vesiviljelustoodete töötlemise
jätkusuutlikust, arvestades „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030“ ja uute poliitiliste
eesmärkidega Euroopa rohelises kokkuleppes, strateegiaga
„Talust taldrikuni“, EL elurikkuse strateegia 2030-ga jne. Kuna
kõik kalavarud ei ole heas seisus, on vaja soodustada kalapüügi
kestlikkust ja suurendada kalavarude loodulikku
taastootmisvõimet. Vesiviljeluse peamiseks väljakutseks on
toodangumahu suurendamine kasutades keskkonnasõbralikke
tehnoloogiad. Kalapüügi ja vesiviljeluse toodete töötlemine on
suunatud väikese lisandväärtusega toodete ekspordile.
Kalandussektoris takistab arengut vähene innovatsioon, mistõttu
on vaja pöörata rõhku T&A-le ja teadmussiirdele.
Ühendatum Ühtekuuluvuspoliitika ERDF, ÜF „Eesti 2035“ eesmärk on kvaliteetne, kõigi vajadusi arvestav ja
Eesti fondide rakenduskava turvaline elukeskkond. Investeeringud toetavad nimetatud
(PO3) perioodiks 2021- eesmärkide saavutamist ja need põhinevad allpool esitatud
2027 arenguvajadustel. Ühtlasi panustatakse investeeringutega ELi
kliimaeesmärkide ning „Transpordi ja liikuvuse arengukava
2021–2035“5 eesmärkide saavutamisse. St eelkõige raudtee-,
ühistranspordi-, jalgratta- ja mitmeliigiliste transpordiühenduste
arendamist ja digiteerimist ning üleminekut maanteetranspordilt
säästvamatele alternatiividele, nagu reisijate- ja kaubavedu
raudteel.
Inimeste liikuvuse tagamiseks on vajalikud investeeringud
ühistranspordisüsteemi, sh jalgratta- ja jalgteede võrgu
arendamisse ning eri liikumisviiside paremasse ühildumisse.
Tulemusena paraneb ligipääsetavus teenustele ja töökohtadele
ning sellega omakorda inimeste elukvaliteet ja toimetulek.
Samuti võimendab ühistranspordisüsteemi ning jalgratta- ja
jalgteede võrgu koordineeritud arendamine positiivset mõju EL
kliimaeesmärkide saavutamisele.
2018. a oli ühistransport maa- ja linnapiirkondades hästi
kättesaadav 76%-le Eesti elanikkonnast. Siiski on ühistranspordi
kasutajate arv võrreldes autokasutajatega langustrendis, 2020. a
kasutas tööl käimiseks ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga
36,9% inimestest. Peamised takistused ühistranspordi
kasutamisel on erinevate transpordiliikidega tehtavate sõitude
keeruline ühildamine ja pikk sõiduaeg. Ühistranspordi kasutuse
suurendamiseks on kavandatud raudteemeede, mis keskendub
säästva transpordi arendamisele, sh raudteede
elektrifitseerimisele ja kurvide õgvendamisele. See peaks
tulevikus tõstma rongide piirkiirust ja rongireisijate arvu ning
vähendama transpordist tulenevat CO2-heidet, mis moodustas
2019. a 16,3% kogu Eesti KHG heitkogusest.
Arvestades Eesti madalat asustustihedust, on vaja liiklusohutuse
ja ka keskkonnakaitse (ökoduktid, loomatunnelid) eesmärkidel
arendada avalikku teedevõrku, et vähendada aegruumilisi
vahemaid, tagamaks takistusteta juurdepääs tööturule ja
5 https://mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik
5
avalikele teenustele. Et pakkuda inimestele häid elamis- ja
töötingimusi, on maapiirkondades vaja investeeringuid, mis
tagaksid ohutu ühenduvuse tõmbekeskustega. Hõredalt
asustatud piirkondades kasutatakse valdavalt sõiduautosid,
mistõttu on oluline pakkuda sellele keskkonnahoidlikumat
alternatiivi ühistranspordi ning jalgratta- ja/või jalgteede võrgu
näol, samuti on väga oluline heal tasemel teehooldus.
Maapiirkondade ühenduste parandamiseks panustatakse lisaks
struktuurivahenditest üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T)
välja ehitamisele ka siseriiklikult tegevustesse, mis tõstavad
teehooldustaset ning parandavad avalike teede seisukorda
kooskõlas Teehoiukavaga 2021-20306. TEN-T maanteed läbivad
hajaasustusalasid ning panustavad keskkonnakaitsesse,
teeohutusse ja tööjõu liikuvusse. Ohututute ja nutikate
maanteede väljaehitamine aitab vähendada aegruumilisi
vahemaid keskuste vahel ja leevendab ääremaastumise
probleemi. Hädavajalik on investeerida TEN-T põhivõrgu
arendamisse, et vastata üleeuroopalise transpordivõrgustiku
määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 39 lõike 2 punktis c toodud
nõuetele; aidata kaasa põhivõrgu ja sellele juurdepääsude
valmimisele, ehitades ITS lahendustega 2+1 ja 2+2 teelõike ning
täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid.
Sotsiaalsem Ühtekuuluvuspoliitika ERF, ESF „Eesti 2035“ sihtideks on: 1) Eestis elavad arukad, tegusad ja
Eesti fondide rakenduskava tervist hoidvad inimesed ning 2) Eesti ühiskond on hooliv,
(PO4) perioodiks 2021- koostöömeelne ja avatud. PO4 keskne eesmärk on toetada
2027 võimalikult paljude inimeste täisväärtuslikku, edukat ja
pikaajalist tööhõives osalemist. Probleemide jätkusuutlikuks
lahendamiseks on vaja samaaegselt arendada haridus-, sotsiaal-
ja terviseteenuseid ning –süsteeme, toetada ühiskonda lõimumist
ja üldist heaolu. PO4 rakendamine panustab Euroopa
sotsiaalõiguste samba eesmärkidesse, toetades võrdseid
võimalusi, juurdepääsu tööturule, sotsiaalkaitse ning sotsiaalse
kaasatuse edendamist. Erilise tähelepanu all on riskigrupid, sh
noored, lapsed, vanemaealised, erivajadustega ja
hoolduskoormusega inimesed (eelkõige naised), erineva keele- ja
kultuuritaustaga inimesed.
Töötuse määr Eestis on madal (6,8% 2020.a), kuid sellest eristub
Ida-Virumaa, kus töötus on Eesti keskmisest pea kaks korda
kõrgem (2020. a 12,3%). Tegevusalapõhine sooline
segregatsioon on Eestis 2020. aastal 36,4%, mis on EL-is üks
suuremaid. Naised õpivad ja töötavad rohkem erialadel, mis on
ühiskonna toimimise jaoks olulised nii nüüd kui tulevikus, kuid
mis on madalamalt tasustatud (nt sotsiaal-, tervise- ja
humanitaaralad). Samal ajal on EIGE andmeil kõige kiirema
kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT valdkonnas
naiste osakaal spetsialistide seas kõigest 23%. Sooline
segregatsioon hariduses ja tööturul panustab oluliselt muude
soolist ebavõrdsust põhjustavate tegurite kõrval (nt ebavõrdne
hoolduskoormus) soolise palgalõhe püsimisse.
Tähelepanu vajab noorte töötus, mis on kõrgem kui üldine töötus
(kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le 2020. aasta II kvartalis).
Tööealine elanikkond väheneb 2035. aastaks ca 12% ning 65-
aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab 25%ni. Eesti
haridus- ja koolitussüsteem ei reageeri piisavalt tööturu
vajadustele ning oskuste ebakõla ja nappus on peamiseks
takistuseks ettevõtete investeeringutele, tootlikkuse kasvule ja
6 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf
6
uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtule. Sobivat
tööjõudu napib tööstus-, teenindus- ja eelkõige IT-sektoris.
Kirjeldatud väljakutsete ületamiseks on vaja meetmeid, mis
toetavad inimeste oskusi ning pikaajalist tööhõives osalemist.
Erinevate paindlike lahenduste, riskirühmade tööturutakistuste
ja vanussurve vähendamise, elanikkonna tervise parandamise ja
elukestva õppe, sh ümber- ja täiendõppe võimaluste
suurendamise abil saab riik leevendada tööjõupuudust ja
soodustada ka pensionipõlves töötamist.
Riskirühmade sh NEET-noorte toomine tööturule on hädavajalik
nende konkurentsivõime tagamiseks ja soolise palgalõhe
vähendamiseks. Lisaks on olulisel kohal lõimumist, sh
kohanemist toetavate teenuste pakkumine, kuna sisserändajate
ja tagasipöördujate arv oluliselt tõuseb, Nende tõhusast sotsiaal-
majanduslikku ellu lõimumisest sõltub nende hakkamasaamine
ühiskonnas. Vaja on parandada haridus- ja koolitussüsteemide
kvaliteeti, tõhusust ja tööturule vastavust, toetada
võtmepädevuste (sh digioskuste) omandamist ja edendada
elukestvat õpet, eelkõige paindlikku täiendus- ja ümberõpet.
18–24-aastaste õppurite osakaal, kes lahkuvad varakult
haridussüsteemist ilma keskharidust omandamata, on 7,6%
(2020. a); ELi keskmine on 9,9%. PISA 2018. a uuringu põhjal
püsib eesti ja vene õppekeelega põhikoolide tulemustes vahe.
Samuti on kesine teist emakeelt kõnelevate õpilaste eesti keele
oskus. Kõrghariduses on probleemiks loodusteaduse ja
inseneriõppekavade madalam populaarsus. Demograafilised
muutused nõuavad koolivõrgu ümberkorraldamist, et tagada
kvaliteetsele haridusele juurdepääs igas Eesti piirkonnas.
Laste vaesust ennetatakse ja heaolu toetatakse Euroopa
Lastegarantiiga kooskõlas olevate meetmetega, mh tervikliku
lastekaitsesüsteemi loomise ning laste ja noorte riskikäitumise ja
sotsiaalse tõrjutuse vähendamise ja kaasava hariduse teenuste
pakkumisega kõigis haridusastmetes üle Eesti.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik. Eestile on
iseloomulik, et üle 65-aastased vajavad teiste eurooplastega
võrreldes keskmisest tõenäolisemalt kõrvalist abi
igapäevatoimingutes. Kui 2019. aastal oli 65-aastaste ja
vanemate osakaal rahvastikus 19,8%, siis Statistikaameti
prognoosi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6%-ni. Puudega
inimesed moodustavad märkimisväärselt suure osa (ligikaudu
12%) elanikkonnast. Prognooside kohaselt hinnatakse, et 2040.
aastaks on puudega inimesi 17% rahvastikust. Eakate ja
erivajadusega inimeste osakaalu suurenemine rahvastikus tingib
nõudluse toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste
järele. Eesti Sotsiaaluuringu 2020.a andmetel abistas või hooldas
53 513 inimest mõnda oma leibkonna liiget. Neist 19 417 hooldas
oma leibkonna liiget 20 või enam tundi nädalas. Elanikkonna
tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu järgi hindab 6%
elanikest end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest
haigusest või tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid.
Arvuliselt jääb täiendavaid teenuseid vajavate inimeste arv
elanikkonnas vahemikku 56 000 – 75 900 inimest. Eesti
prioriteet on lähiaastatel reformida pikaajalise hoolduse
korraldust ning luua terviklik pikaajalise hoolduse süsteem,
tagamaks inimestele nende vajadustele vastav abi ja
inimväärikus.
Täna ei moodusta tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem
loogilist tervikut, mistõttu on inimeste vaatest abi saamine
keeruline ja sageli ebaefektiivne. Rahvastiku vananemise ja
7
suureneva teenuste nõudlusega on puudu kvalifitseeritud
tööjõudu ning kasvanud on vajadus spetsialistide teadmiste ja
oskuste täiendamise järele järjest komplitseeritumate
probleemidega tegelemiseks.
Rõhk on hooldus- ja tugiteenuste osutamisel väljaspool asutusi
ning iseseisva toimetuleku toetamisel. Samas tuleb arvestada, et
hooldekodude infrastruktuur on ajale jalgu jäänud ning
keerulisemate hooldusvajadustega inimestele ei vasta
teenuskohad inimeste tegelikele vajadustele.
Hoolduskoormuse vähendamiseks ja hoolekandesüsteemi
deinstitutsionaliseerimiseks ning sotsiaalse turvavõrgustiku
loomiseks on vaja investeerida kogukonnapõhiste teenuste
üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu jm teenuste
arendamisse (sh nutikad lahendused, abitehnoloogiad), mis
toetavad mh eri- ja hooldusvajadusega inimeste sh dementsete
inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Pikaajalise
hoolduse korralduse muutmiseks on vaja toetada sekkumisi, mis
aitavad kaasa tervishoiu- ja hoolekandesektori integreerimisele.
Inimestele Ühtekuuluvuspoliitika ERF, Strateegia „Eesti 2035“ sihtideks on hooliv, koostöömeelne ja
lähedasem fondide rakenduskava EMKVF avatud ühiskond, kõigi vajadusi arvestav, turvalne, kvaliteetne
Eesti perioodiks 2021- elukeskkond ning uuendusmeelne, usaldusväärne ja
(PO5) 2027; inimestekeskne riik.
Euroopa Merendus-, Eestis on suured piirkondlikud erinevused elatustasemes ja
Kalandus- ja töötuse määras. 2020. a elas suhtelises vaesuses 21%
Vesiviljelusfondi elanikkonnast, Harjumaal elas suhtelises vaesuses 16,4%, Ida-
2021–2027 Eesti Virumaal koguni 31,4% elanikest. Töötuse määr (2020) oli
rakenduskava Harjumaal 6,1%, Tartumaal 5,7%, samas Ida-Virumaal 12,3%.
Vaesus ja töötus on üksteisega seotud ning nende vastu
võitlemiseks on vaja piirkondlikke meetmeid, sh uute töökohtade
loomist.
Harjumaal, kus elab 45,8% Eesti elanikkonnast (2021) ja luuakse
65% riigi SKPst (2019), on sissetulekud küll ELi keskmise
lähedal, kuid teistes piirkondades on need palju madalamad.
Piirkondlike sissetulekute erinevus tuleneb elanikkonna
kiiremast vähenemisest ja vananemisest ning eelkõige noorte
väljavoolust. Ida-Viru (ka Kagu-Eesti) eristub teistest
piirkondadest suurimate piirkondlike sotsiaal-majanduslike
probleemidega.
Inimeste eeldatavad tervena elatud eluaastad erinevad
piirkonniti, Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal on see näitaja Põhja- ja
Lääne-Eestiga võrreldes umbes 10 a lühem (2018), samuti on see
proportsionaalne sissetuleku suurusega.
Poliitikaeesmärgis kasutatakse integreeritud territoriaalse
arengu põhimõtteid vastavalt ühissätete määruse artikli 28
punktile c. Tegevuste aluseks on maakonna arengustrateegiad.
Keskuslinnade juhtimisel koostatavad linnapiirkonna strateegiad
ja tegevuskavad on lisatud maakonna arengustrateegia
struktuuri, et paremini toetada linna- ja maapiirkondade
sidustatud arengut.
Väljakutsete lahendamiseks väljaspool suuremaid
linnapiirkondi, eelkõige linnastumise ja rahvastikumuutuste
mõjudega tegelemisel investeeritakse ettevõtluskeskkonna,
teenuste arendamisse, võttes arvesse piirkondlikke eripärasid, sh
maapiirkonade vajadusi. Vähendamaks sotsiaal-majanduslikke
erinevusi maapiirkondades võrreldes suuremate
linnapiirkonadega ja tagamaks rahvastiku vähenemise ja
vananemisega arvestavaid kaasaegseid kvaliteeteseid avalikke
teenuseid, toetatakse kohalikust vajadusest tulenevalt teenuste
8
ümberkorraldust. Samuti rakendatakse kohalike omavalitsuste
suutlikkust toetavaid meetmeid (arendus- ja koolitustegevused,
uuringud ja analüüsid) avalike teenuste arendamiseks ja
pakkumiseks ning arengustrateegiate koostamiseks ja
uuendamiseks.
Linnapiirkondade arengul on riigi majandusarengus oluline roll.
See on ka EK esile tõstetud prioriteet. Suuremad funktsionaalsed
linnapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete ebaühtlase kasvuga
kaasnevate probleemidega, nt valglinnastumisega seotud
soovimatud keskkonnamõjud. Aina olulisemaks muutuvad
keskkonna- ja kliimaküsimused. Nutikad linnakeskkonna
lahendused pakuvad paremaid võimalusi selliste väljakutsetega
toimetulekuks. Ida-Virumaa linnapiirkondade probleemid on
seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse, alakasutatud
linnasiseste alade suure osakaalu ja elamufondi vajadustele
mittevastavusega.
EMKVFist on sinimajanduse arendamisel vaja jätkata ranna- ja
sisevete kalanduse investeeringuid kalasadamatesse ja
lossimiskohtadesse, kuna kalandusega seotud inimeste keskmine
sissetulek ja investeerimissuutlikkus on vähese kalasaagi, madala
kalahinna ning kalandus- ja vesiviljelustoodete vähese
väärindamise tõttu väike. Väikesemahulise rannakalanduse
arendamisel on kõige tulemuslikum kogukonna juhitud kohaliku
arengu lähenemisviis, mille kasutamist on kavas EMKVFis
jätkata.
Õiglane Ühtekuuluvuspoliitika Õiglase 2019. aastal liitus Eesti EL ühise esmärgiga saavutada 2050.
Üleminek fondide rakenduskava ülemineku aastaks kliimaneutraalne Euroopa ja 2020. aastal Euroopa
perioodiks 2021- fond (JTF) Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse
2027 ettepanek vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030.
aastaks vähemalt 55% võrra ja määratletakse Euroopa
vastutustundlik tegevuskava selleks, et saavutada 2050. aastaks
kliimaneutraalsus.
2019. aasta detsembris edastas Eesti Euroopa Komisjonile oma
riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles
seatakse eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid
ja primaarenergia tarbimist ning suurendada taastuvenergia
osakaalu, säilitades samal ajal energiavarustuskindlus.
Energeetikasektor on peamine KHG heitkoguste allikas Eestis.
2019. aastal moodustasid energeetikasektorist tulenevad
heitkogused 83,5% kogu Eesti KHG heitkogutest. Märkimisväärse
osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste
ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. 2019.
aastal oli primaarenergia pakkumine 218,9 PJ, millest põlevkivi
(mitte segi ajada põlevkiviõliga) moodustas 65%. Seetõttu
mõjutab energeetikasektori ja eriti põlevkivisektori
ümberkujundamine kõige rohkem Eesti edusamme
kliimaneutraalsuse suunas. Teisalt näeme viimastel aastatel
toimunud energeetikasektori heitmete langusest, et
energeetikasektoris on juba toimunud suured muutused.
Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Ida-Viru
maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted
tootsid 2019. a üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside
heitkogustest. Seetõttu on kliimaneutraalsusele üleminekul kõige
suurem mõju juba praegu eelkõige sellele piirkonnale.
Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt
tähtis alates 1920ndatest aastatest ja on olulisel määral
mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslikke ja
keskkonnatingimusi. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise
tippaeg oli Ida-Virumaal 1980ndatel aastatel, kui ainuüksi
9
kaevandustes töötas üle 14 000 inimese. Alates 1990ndatest
aastatest on sektor olnud languses ja praegune töötajate hulk
kõikides sektori tuumikettevõtetes kokku on ligikaudu 5000
inimest.
Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas
tegutsevate ettevõttete töötajatest, kuid nende eest makstavad
tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest.
Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest
märkimisväärselt kõrgem keskmine palk, mis muudab töötajate
liikuvuse raskeks. Põlevkivisektori tuumikettevõtted on Ida-Viru
maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju
poolest neist sõltuvatele ettevõtetele.
2021 a alguses võttis Eesti valitsus eesmärgi väljuda elektri
tootmisest põlevkivist hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi
kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040.
Eesti jaoks on fossiilsetel kütustel põhinevalt energeetikalt
üleminek rohelistele lahendustele arvestatav väljakutse. Et
põlevkivist elektritootmist saaks õiglaselt järk-järgult lõpetada,
on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist
väljumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude
vähendamiseks.
2. POLIITIKAVALIKUD, KOORDINEERIMINE JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS
2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse
partnerlusleppega hõlmatud iga fondi puhul
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames on 2021–2027 eelarveperioodil ja osana poliitikaeesmärgist „Nutikam
Eesti“ tehtud ettepanek teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks luua valdkonna arengu
edendajaid. Toetame tehnoloogia- ja teadmusmahukuse kasvusuunas liikumist, suurendades samal ajal ettevõtete
vajaduste ja teadusasutuste prioriteetide vahelist kooskõla. Samuti suunatakse investeeringuid organisatsioonide
digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, et parandada tootlikkust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet nutika
spetsialiseerumise fookusvaldkondades. ERFi ja nutika spetsialiseerumise raames kavandatud sekkumiste
tulemusena suureneb riikliku teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsioonisüsteemi sotsiaal-majanduslik
mõju, millega kaasneb kasvuvaldkonna ettevõtete lisandväärtuse kasv. VKE-dele suunatud sekkumiste fookus on
kasvupotentsiaali suurendamine ja konkurentsivõime kasvatamine, toetades ekspordisuutlikkust,
rahvusvahelistumist ja parandades positsiooni ka globaalsetes väärtusahelates. Sekkumiste tagajärjel paranevad
ettevõtete tõhusus ja ekspordisuutlikkus, kasvab lisandväärtus, suureneb ettevõtlusega tegelemine Eesti elanike seas
ja ärikasvupotentsiaali realiseerimine ning VKEde jaoks kapitali kättesaadavus. Internetipõhiste teenuste
täiustamisega seotud ERFi investeeringud on suunatud avaliku ja erasektori ühise teenindusruumi loomisele, et
toetada uusi interaktiivseid veebilahendusi (sh valmisolek või loodavad tingimused võimaliku piiriülese suhtluse
jaoks) ja nende rakendamist.
Eesmärgi „Nutikam Eesti“ raames suunatakse ERFi vahendid väga suure läbilaskevõimega lairibataristu arendamisse,
et tagada usaldusväärse ja kiire internetiühenduse kättesaadavus Eesti maapiirkondades. 5G-võrku arendatakse kõige
olulisemates transpordikoridorides ning elu- ja äripiirkondades. Eesmärk on luua ettevõtete ja inimeste jaoks
tingimused 5G-sideteenuste ja 5G kasutuseks, et arendada ettevõtete pakutavaid teenuseid.
Eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldatakse märkimisväärne osa ERFi vahenditest investeeringuteks hoonete
energiatõhususe parandamiseks ja selle kaudu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Eelistatult toetatakse
investeeringuid, mis järgivad Uue Euroopa Bauhausi algatuse jätkusuutlikkuse, esteetika ja kaasatuse põhimõtteid, et
leida kliimaprobleemidele taskukohaseid, kaasavaid, jätkusuutlikke ja atraktiivseid lahendusi. Samuti soodustatakse
üleminekut säästvamale energiatarbimisele, moderniseerides kaugküttesüsteeme, rakendades säästvamaid
küttelahendusi ja edendades biometaani kasutust. Investeeringute kaudu suureneb energiatõhusate ja
keskkonnasõbralike lahenduste kasutus kohalikes taristutes (kaugküttesüsteemid) ning kaasneb taastuvenergia
kogutarbimise osakaalu tõus kogu energeetikasektoris. Lisaks investeeritakse eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames
ERFi üleujutusohu ennetamisse ja leevendamisse. Linnapiirkondade säästliku liikuvuse jaoks on kavas ERFi toetusel
rajada terviklikke rattateede võrgustikke (fookusega kesklinnadel), arendada mitmeliigilise liikuvuse sõlmpunkte ja
10
Tallinna kergrööbastranspordivõrku – need on vaid mõned eesmärgid, et saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste,
ummikute, liiklusõnnetuste jm vähendamine kestlike ja elujõuliste transpordiühenduste arendamise kaudu.
Ühtekuuluvusfondi vahendeid on plaanis poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldada kliimamuutustega
seotud riskide ennetamiseks, nende mõjudega toimetulekuks ja kohanemiseks. Eesmärk on minimeerida
kliimamuutusest tulenevaid ohte ja selle mõjudest tulenevat kahju majandusele ja loodusele, näiteks toetades
märgalade taastamist (ühe hektari soo taastamine seob süsinikku u 800 kg aastas). Ühtekuuluvusfondi toel soovitakse
parandada ringmajandust ja suurendada ettevõtete ressursitõhusust, et vähendada jäätmeteket, tõsta jäätmete
ringlussevõtu suutlikkust ning rakendada tootmis- ja tarbimismustreid, mis põhinevad ringmajanduse põhimõtetel.
Taristu puhul on poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ raames kavas fondi vahendeid investeerida raudtee
elektrifitseerimisse, et vähendada sõiduaega ja süsinikdioksiidi heidet, seades prioriteediks säästvate
transpordiliikide arenduse. Lisaks sellele on fondi vahendeid kavas suunata teedevõrku, et täita 2030. aastaks
üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaehitamise kohustus. Investeeringud on peamiselt suunatud
liiklusohutuse suurendamisele, sõitjate sõiduaja ja transpordikulude vähendamisele ning transpordi keskkonnamõju
leevendavate meetmete väljatöötamisele.
ERFi vahendid on seotud ka poliitikaeesmärgiga „Sotsiaalsem Eesti“, mille raames investeeritakse avalikesse
tervishoiuteenustesse ja sotsiaalhoolekande taristusse, millega toetatakse teenuste kättesaadavuse parandamist,
pikaajalist hooldust ja integreeritud sotsiaalteenust deinstitutsionaliseerimise põhimõtete kohaselt.
Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) vahendid suunatakse Eesti peamiste arenguvajaduste lahendamiseks sotsiaal-,
tervishoiu-, elukestva õppe ja tööturu sektoris. Keskendutakse mh laste ja noorte (sh tõrjutusriskiga noorte)
haridustee toetamisele, sooliste stereotüüpide mõju ja segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul, sh eelkõige
STEM ja EHW erialadel, tööturule sisenemise võimaluste edendamisele, soolise palgalõhe vähendamisele,
integratsiooni toetamisele, pikaajalise hoolduse korraldamisele (sh sotsiaal- ja tervishoiu valdkondade integratsioon),
inimeste tervena elatud eluea pikendamisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, töövõime kaotuse
prognoosimisele ja töötervishoiu edendamisele, tööturu vajadustest lähtuva elukestva õppe toetamisele ja puudust
kannatavate inimeste aitamisele. Selliste sekkumiste tagajärjel suureneb sotsiaalne ühtekuuluvus, sooline
võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused, sotsiaalne kaasatus, noorte osalus hariduses ja tööturul, riskirühmade
juurdepääs tööturule. Sekkumimiste tulemusel on tervem tööealine elanikkond, vähem tervisekahjustusi ja osalise
tervisekaotusega inimeste suurem osalemine tööhõives. Uus- sisserändajad teistest riikidest, kes räägivad võõrkeelt,
samuti Eesti alalised elanikud, kes ei oska eesti keelt, on paremini lõimunud ning nad osalevad aktiivselt tööhõives ja
Eesti ühiskonnas laiemalt. Tööealiste elanike kvalifikatsioon ja oskused vastavad tööturu nõudmistele ja need toetavad
nende jätkuvat töötamist või tööturule sisenemist. Sekkumise tulemusena toetatakse tervikliku pikaajalise hoolduse
süsteemi loomist, mis aitab vähendada hoolduskoormust, suurendada kvaliteetsete hooldusteenuste kättesaadavust,
tulemuslikkust ning toetab inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Vähenenud on piirkondlikud erinevused
teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis.
Eesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ raames suunatakse ERFi rahalised vahendid linnapiirkondade terviklikku
sotsiaal- ja majandusarengusse, samuti kasutatakse neid atraktiivse regionaalse ettevõtluskeskkonna ja
teenusvõrgustike ning kättesaadavate avalike teenuste arendamiseks ja kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks
kogu riigis. Selliste sekkumiste tagajärjel saab piirkondlik ettevõtlussektor hoogu juurde ja kasvab lisandväärtus.
Väheneb piirkondlik jõukuslõhe ja elukvaliteet paraneb kogu Eestis: linnades, väikelinnades ja maapiirkondades.
Õiglase ülemineku fondi vahendid suunab Eesti Ida-Viru maakonda kuhu on koondunud väga süsinikdioksiidimahukas
põlevkivisektor. Tegeletakse Eesti kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevate majanduslike, sotsiaalsete ja
keskkonnamõjude pehmendamisega. Ulatusliku arvamuskorje ja uuringute tulemusel on selgunud, et ülemineku
mõjud algavad mitmeastmelisest majandusmõjust kogu piirkonna majandusele (mõjutades näiteks tööhõivet,
ettevõtlust, karjääri- ja koolitusvõimalusi) ning ulatuvad kuni piirkonna kohalike omavalitsuste suutlikkuseni osutada
avalikke teenuseid. Tulemuste põhjal kaardistati kolm peamist arenguvajadust: 1) Ida-Viru maakonna majanduse
ümberkorraldamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, 2) üleminekuprotsessist
mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine ning 3) kaevandustegevuse ja põlevkivi töötlemisega seotud
keskkonna- ja tervisemõjude vähendamine. Selliste arenguvajaduste rahuldamiseks on õiglase ülemineku fond Eestis
jagatud kaheks peamiseks programmiliseks tegevussuunaks: „majandus ja tööjõud“ ning „keskkond ja sotsiaalne
kaasatus“ (proportsionaalne jagunemine on ligikaudu 80% ja 20%). Sellest tulenevalt toetatakse hinnanguliselt üle
100 ettevõtte, luuakse enam kui 1100 uut töökohta ja ligikaudu 100 ha saastatud maad taastatakse kasutuseks
rohealadena, arendusmaana jne.
EMKVFi vahendeid kasutatakse kooskõlas Euroopa ühise kalanduspoliitika keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaal-
majanduslike eesmärkidega. Sekkumised on suunatud heas seisundis kalavarude saavutamisele, kalandus- ja
vesiviljelussektori kestlikkuse suurendamisele ning arengule, mis tagab konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi,
kõrgema lisandväärtuse, ekspordi kasvu ja keskkonnateadlikkuse suurenemise. EMKVFi raames toetatakse tegevusi,
mis panustavad vee ökosüsteemide kaitsesse ja parendamisse ning suurendavad mere ja sisevete veekeskkonna
alaseid teadmisi. Kavas on toetada tegevusi, mis panustavad loodusliku elurikkuse edendamisse taastades kudealasid.
11
Panustamaks Läänemere strateegia eesmärkides saavutamisse on planeeritud tegevusi, mis on suunatud mereprügi
ja hüljatud püügivahenditega seotud probleemide lahendamisele, sh vajaliku infrastruktuuri parendamine
kalasadamates. Samuti on kavas toetada tegevusi, mis aitavad vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid, nt
selektiivsemate püügivahendite arendamine ja kasutuselevõtt ning keskkonna sõbralike vesiviljelustehnoloogiate
edendamine. Läbivalt kõigis sektorites on vaja toetada ressursitõhususe suurendamist, taastuvenergia kasutusele
võttu, teadmussiiret ning innovatsiooni. Majandusliku jätkusuutlikkuse suurendamiseks on kavas toetada ka uute
turgude leidmist, investeeringuid lisandväärtuse suurendamiseks, otseturustamist. Väiksemahulise rannapüügi
erivajadustega on kavas tegeleda kasutades kogukonna juhitud arengu meetodit, mis põhineb kohalikel strateegiatel
ja seetõttu võimaldab arvestada piirkondlike eripäradega.
Soovitud tulemus on kalandus- ja vesiviljelussektoris töötatavate inimeste sissetulekute kasv. Kasvab ettevõtete
kasum, lisandväärtus ja eksporditavate kaupade koguväärtus. Sekkumine võimaldab arendada merekeskkonda
kahjustamata kestlikku kalandus- ja vesiviljelussektorit, kohanedes kliimamuutuste mõjudega, majanduslikult tasuvat
töötlevat tööstust ning suurendada rannikualade kogukondade tööhõivet ja võimalusi.
Panustamaks Ühise Kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse on enam kui 15% vahenditest kavandatud suunata
kalanduse andmete kogumise programmide rakendamisse ja kalapüügi kontrolli ja järelevalve tugevdamisse.
Lähtudes EMKVFi määruses toodud metoodikast, on kavandatud eelarvest ligi 48% suunatud keskkonna ja 44% kliima
eesmärkide saavutamisse.
2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui
see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine
2021–2027 perioodi partnerlusleppe ettevalmistamine ja vahendite planeerimine toimus koos riigi pikaajalise
strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisega, et ühendada struktuurifondide eesmärgid üleriigiliste ja piirkondlike
strateegiliste algatustega. „Eesti 2035“, kui üldise katusstrateegia loomist on ühiselt juhtinud Rahandusministeerium
ja Riigikantselei. Strateegias kaardistatakse Eesti arenguvajadused aastani 2035, seatakse pikaajalised
arengusuunad ja -eesmärgid ning määratletakse nende saavutamiseks vajalikud muudatused. Strateegia on
valdkondlike arengukavade alusdokument, millega viiakse vastavusse riiklikud planeerimisprotsessid, hõlmates
kavandamist ja eelarvestamist ning ELi vahendite planeerimist. Strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisse,
maakonna arengustrateegiate ning partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse on panustanud nii huvirühmad,
laiem avalikkus kui ka fondide rakendamisega seotud ministeeriumid. Riigi arenguvajaduste ühtse pildi hoidmiseks
ja eesmärkide täitmise tulemuslikkuse hindamiseks läks Eesti 2020. a üle tegevuspõhisele eelarvele. Tegevuspõhine
eelarve tähendab eelarve suuremat seotust strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega, kus rõhuasetus on
valitsemisalade koostöö parandamisel ning see on ühtlasi oluline ka 2021–2027 perioodi planeerimisel ja
rakendamisel.
Vahendite planeerimisel on tuginetud Euroopa Komisjoni antud riigipõhistel soovitustel ja arenguvajadustel. Kõik
poliitikaeesmärkide meetmed on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Rakenduskava eesmärkide
saavutamine on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga ja
võtavad arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärki. Viimased on omakorda integreeritud ka „Eesti 2035“ strateegiasse
ja teistesse riigi arengudokumentidesse. Strateegias „Eesti 2035“ toodud aluspõhimõtted ja sihid horisontaalsete
põhimõtete, säästva arengu eesmärkide ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta väärtuste kohta on aluseks nende
arvestamisel rakenduskavas. Nimetatud aluspõhimõtted ja sihid ning nende edendamise võimalused kaalutakse läbi
kõigi toetuse andmise tingimuste koostamise juures, kuhu need kohalduvuse korral lisatakse. Toetuse andmise
tingimused kooskõlastatakse erinevate katuspartneritega. Kavandatavad tegevused seotakse strateegias nimetatud
näitajatega ning arvestatakse projektide valikul, samuti kasutatakse hiljem seires ja hindamisel.
Eesti arvestab ,,ei kahjusta oluliselt" (do no significant harm e DNSH) põhimõtet kõikide poliitikaeesmärkide
meetmete rakendamisel. Tagamaks, et rakendamine oleks kooskõlas kliima- ja keskkonnastandardite ja
prioriteetidega, ega kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke, tehti lisaks rakenduskava ja partnerlusleppe
keskkonnamõjude strateegilise hindamisele ka DNSH analüüs. Analüüsist saadud järeldusi ja soovitusi arvestatakse
toetuse andmise tingimuste kujundamisel ja projektivalikul. Samuti kohaldab Eesti asjakohaseid meetmeid, et tagada
sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus planeerimisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja
hindamisel.
Fondide vahelise sünergia tagab koostöö ministeeriumitega, kes on kaasatud ka partnerlusleppe koostamisse.
Protsessis osaleb Siseministeerium, kes vastutab siseturvalisuse ja rändepoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest.
See hõlmab ühtlasi ka spetsiifiliste EL fondide [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), Piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu (BMVI) ning Sisejulgeolekufond (ISF)] korraldusasutuse ülesannete täitmist. Kaasatud on
Maaeluministeerium, kes koordineerib ja kavandab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning Euroopa
12
Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja nende rakendamist Eestis. Rahandusministeeriumi esindajad vastutavad koos
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja mitmesuguste huvirühmadega õiglase ülemineku kava koostamise ja selle
elluviimise eest. Lisaks koordineerib Rahandusministeerium RRFi planeerimist ja elluviimist. Ulatusliku koostöö
raames toimusid põhjalikud arutelud fondide kasutamise teemal, kuidas parimal võimalikul moel 2021–2027
perioodil eesseisvaid probleeme ja arenguvajadusi lahendada. Aruteludest tulenevad kokkulepped ja meetmete
jaotus on sõnastatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ja EMKVF rakenduskavas. Koostöö eelnimetatud
fonde haldavate asutuste vahel jätkub nii meetmete väljatöötamise protsessis kui ka rakendamise ja järelevalve ajal.
Vajalike meetmete tingimuste koostamises osalevad kõik asjaomased asutused ja peamised partnerid.
Kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamiseks saavad ESF+ toetust taotleda need kohalikud tegevusrühmad,
kes rakendavad Leader-lähenemist, mida rahastatakse EAFRDist (vastavalt kogukonna juhitud kohalikule arengule,
kohalikele tegevusrühmadele ning strateegiatele seatud nõuetele ÜSMi artiklites 31-34). EAFRD kaudu toetatakse
kõiki kulusid, mis on seotud juhtimise, suutlikkuse suurendamisega, strateegiate seire ja hindamisega ning piirkonna
elavdamisega. Strateegiate koostamist rahastatakse samuti EAFRD kaudu. ESF+ jaoks saab strateegiates olema eraldi
peatükk. Tegevused, mida toetatakse on väga spetsiifiliste eesmärkidega: 1) pikaajalise hoolduse teenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine 2) inimväärikuse tagamine ning
sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Kattuvuse vältimiseks ei ole kohalikel tegevusrühmadel võimalik valida välja
neid tegevusi, mida rahastatakse rakenduskava kaudu üleriigiliselt. Ühiskomitee, kuhu kuuluvad mh
ESF+rakendusasutuse esindajana Sotsiaalministeerium ning EAFRD esindajana Maaeluministeerium valib välja
ühisstrateegiad (ühises taotlusvoorus), mida hakatakse rahastama. Ühiskomitee ülesandeks on ka seirata valitud
strateegiate rakendamist. Strateegiate rakendamine on eraldatud nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Kohalikul
tasandil on kohalikel tegevusrühmadel eraldi ESF+ meede ning riiklikul tasandil on erinevad korraldusasutused ning
makseasutused, kuna ei rakendata nn juhtfondi lähenemist.
Rakendusperioodi vältel teevad teavitusalast tihedat koostööd liikmesriik, korraldusasutused, rakendusasutused ja
-üksused ning ühissätete määruse artiklis 48 toodud võrgustikud, et tagada Euroopa Liidu panuse nähtavus
liikmesriigis. Koostöös korraldatakse nii Euroopa päeva tähistamist, uute toetusmeetmete kommunikatsiooni
potentsiaalsetele taotlejatele kui ka jagatakse avalikkusega valminud projektide edulugusid. Strateegiliselt oluliste
tegevuste jaoks koostatakse rakendusasutustega eraldi teavituskava ja seatakse nii neile kui ka üle 10 miljoni
maksvate projektide teavitusüritustele kohustuslikud miinimumnõuded. Veebilehel www.rtk.ee jagatakse infot
vastavalt ühissätete määruse nõuetele alates avatud taotlusvoorudest kuni valminud projektideni.
Peale igapäevase kaasamise, teabevahetuse ja koostöö, toetatakse fondide haldamisi ühiste elektrooniliste
infosüsteemidega. Süsteemid on omavahel liidestatud ja jagatav teave on kõigile osapooltele kättesaadav, mis
vähendab oluliselt topeltfinantseerimise riski.
2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu
vahendite vastastikune täiendavus ja koostoime
Erinevate vahendite ja rakenduskavade kooskõlastamine, vastastikune täiendamine ja koostoime on tagatud ühtse
planeerimise ja mitmesuguste eelarvestamisega seotud protsesside sünkroniseerimise teel. Vahendite kasutamise
aluspõhimõtted ja strateegiline raamistik baseerub „Eesti 2035“ pikaajalisel strateegial ning uutel riiklikel
arengukavadel, milles määratletakse valdkondade arengusuunad ja prioriteetsed meetmed. Nelja-aastase riigi
eelarvestrateegia ja üheaastase riigieelarve planeerimine tagab suutlikkuse täiendada erinevate vahendite sünergiat,
olenemata allikast. Seda põhjusel, et „Eesti 2035“ elluviimisel ja piirkondlikes arengukavades eesmärkide
saavutamise eelarve tegemise protsessis käsitletakse kõiki vahendeid tervikuna (sh erinevad ELi fondid). Sünkroonis
ühtekuuluvuspoliitika fonde hõlmava rakenduskavaga toimus ka EMKVF rakenduskava koostamine. Lisaks muudele
alusdokumentidele kaalutakse nii Läänemere strateegia kui ka tegevuskava kasutamist, et luua piiriüleste meetmete
kaudu võimendus ja sünergia. Kavandamisel on projektid ja koostöö, mis panustavad mh erinevatesse keskkonna,
sh merekeskonna parandamise eesmärkidesse. Riiklik taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformiprogrammi
„Eesti 2035“ lisa, mis hõlmab taaste- ja vastupidavusrahastust tehtavaid reforme ja investeeringuid ning täiendab
ühtekuuluvuspoliitika ja Liidu rahalistest vahenditest kavandatud meetmeid. Rakenduskava eesmärke toetavad
RRFi tegevused nt energeetika ja energiatõhususe, ettevõtluse ning sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades.
Rahastamise piiritlemine tagatakse Rahandusministeeriumi juhitud ja valdkondlike ministeeriumidega
kooskõlastatud eri fondide planeerimise ja meetmete kavandamise protsessis kogu perioodi jooksul.
Koostöö erinevate fondide ja asutuste vahel on vajalik nii ühiste eesmärkide täitmiseks ja rahastatavate meetmete
kattumise vältimiseks kui ka sünergia suurendamiseks erinevaid allikaid hõlmavates piirkondades. Seega on 2021–
2027 eelarveperioodi partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse kaasatud ka teised ELi rahastamisvahendid nt
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD), Euroopa territoriaalse koostöö programmid, Euroopa
13
ühendamise rahastu, programm „Euroopa Horisont“, programm LIFE, programm "Digitaalne Euroopa“,
siseküsimuste ja justiitsprogrammid, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra rahastu, Eesti-Šveitsi koostööprogramm,
ja aktiivsed asutused (nende hulgas Läänemere strateegia riiklik kontaktpunkt ja töörühm). Paralleelselt planeeritud
fondide lõikes oli eesmärgiks vältida dubleerimisi ning leida vastastikuseid sünkroniseerimise võimalusi.
Kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele suunatud meetmete kavandamise osana ja koostöös
rahastamisasutustega korraldatakse ka lubatud ELi-sisese kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute
kauplemissüsteemi (HKS) tulude kasutust. Bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi täitmissesse panustatakse
ühtekuuluvuspoliitika fondide kõrval oluliselt ka EMKVFist ja EARDFist. Õiglase ülemineku fondi kavandamisel võeti
arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid tegevusi,
sh REACT-EU, taaskäivitamisrahastu ja HKSi kauplemistulu. Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kavaga tehakse
ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või kui nende
analoogide rahaline maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Põgenike ja rändega
seotud väljakutsete lahendamiseks viiakse ellu meetmeid AMIFi ja ESFi+ga koostoimes (kohanemisteenused,
keelõpe, tööturuteenused jne). Samuti viiakse toiduabi ja ESF+ meetmeid ellu sama rakendusasutuse poolt, mis
lihtsustab abivajajate suunamist kaasnevatele meetmetele sotsiaalteenuste ja tööturu valdkonnas.
Eesti ja ELi keskfondide kavandatud vahendite kooskõlastatud kasutamiseks toimub fonde haldavate asutuste vahel
koostöö ja teabevahetus, et rakendada Eesti jaoks olulisi tegevusi ja edendada rahvusvahelistes koostöövõrgustikes
osalemist (nt programmiga „Erasmus+“ koostööd tegevad ülikoolid; ettevõtjad konsortsiumides teadus- ja
arendusasutusega programmi „Euroopa Horisont“ rakendamisel; programmi LIFE eesmärkide täitmisega tegelevad
keskkonnaühendused).
Temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate
ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Selliste komisjonide
koosseisu kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, huvirühmade esindajad ja eksperdid. Nende ülesandeks on
esitada kooskõlas valdkondlike arengukavadega ettepanekuid; anda aru, milliseid programme algatada, mis aitavad
kaasa valdkonnaeesmärkide saavutamisele; mida programmides muuta ja milliseid programme lõpetada ning teha
ettepanekuid hindamiste kohta ja tõhustamiskavade koostamiseks, sh ühtekuuluvuspoliitikas rakendatavate
programmidega seotud meetmete koordineerimine ja arengukavade eesmärkide saavutamise jälgimine.
Rahastamisega tegelevad asutused jälgivad ja suunavad riigi eelarvestrateegia seireraamistikus ning igal aastal
riigieelarve õigusaktide väljatöötamise ja nende rakendamise kaudu ELi muid rahastamisvahendeid ning riigieelarve
tuludest ja mitmesugustest vahenditest rahastatavate meetmete vastastikust täiendavust. Näiteks transpordi
rahastamise kavandamisel võetakse arvesse nii kütuseaktsiisist kui ka ELi vahenditest (sh fondidest ja Euroopa
ühendamise rahastust) saadud kogutulu. Korterelamute puhul toetatakse lisaks 2021–2027 perioodi vahenditele
rekonstrueerimist ka RRFist, et tagada rekonstrueerimisturul stabiilne rahastus üleminekul struktuurivahenditest
avanevatele uutele toetusskeemidele.
Keskkonnapoliitika kaudu rakendatakse keskkonnatasudest laekuvaid rahalisi vahendeid, taastuvenergial
põhinevate õigusaktide täiustamiseks elektriturule suunatavaid vahendeid, samuti keskvalitsuse ja kohalike
omavalitsuste vahendeid. Tööturupoliitikas rakendatakse töötukassa kaudu suunatavaid rahalisi vahendeid ja
ressursse. Teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks kasutatakse riigieelarve
tulemuslepingutest tulenevaid vahendeid, osalust programmis „Euroopa Horisont“, samuti Euroopa teadusruumi
vahendeid.
Riigi eelarvestrateegia eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline rahaliste vahendite panus konkurentsivõimelisse
majanduskeskkonda, haridusse, tööturgu, sotsiaalkindlustusse ja heasse rahvatervisesse, energeetikasse,
transpordi- ja infoühiskonda, integratsiooni, keskkonnakaitsesse ning piirkondlikku arengusse. Vabariigi Valitsus
saab regulaarselt ülevaateid ELi rahaliste vahendite kasutuse kohta. See tagab, et valitsus saab osaleda
ühisaruteludes struktuurifondide, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi, Piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu, maaelu, merendus- ja kalatööstussektorite ning nende toetuse jm ELi vahendite rakendamise
tulemuste, probleemide ja lahenduste üle. Kirjeldatud mehhanism annab võimaluse vajaduse korral kooskõlastada
rakenduskavade muutmist, töötada läbi muudatusettepanekuid ja sõnastada vajalikke otsuseid.
3. INVESTEU RAAMES EELARVELISE TAGATISE VORMIS ANTAV PANUS KOOS PÕHJENDUSEGA
Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet InvestEU-sse.
14
4. ÜMBERPAIGUTAMISED
Liikmersiik [ ] ümberpaigutamist piirkonnakategooriate vahel
taotleb [ ] ümberpaigutamist eelarve otsese või kaudse täitmise all kuuluvatesse rahastamisvahenditesse
[x] ümberpaigutamist ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse
fondidesse
[ ] ERFi ja ESF+ vahendite ümberpaigutamist JTF täiendava toetusena
[ ] ümberpaigutamisi Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alt tööhõivesse ja majanduskasvu
investeerimise eesmärki
4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised
Ei ole asjakohane: Eesti on üks NUTS2 regioon.
4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse
rahastamisvahenditesse
Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse
rahastamisvahenditesse.
4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse
fondidesse
Tabel 2: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse
(jaotus aastate kaupa)
Ümberpaigutamise Ümberpaigutamise
Jaotus aastate kaupa
allikas siht
Piirkonna-
Piir-
kategooria
konna-
Fond Fond (asja- 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
kate-
kohasel
gooria
juhul)
Ühte- Ei ESF+ Ülemineku 0 2 207 3 784 5 676 6 622 6 622 6 622 31 535 335
475 240 360 420 420 420
kuulvus- kohal- piirkond
fond data
Ühte- Ei ERF Ülemineku 0 629 988 866 1 438 1 977 1 977 1 977 8 989 691
278 351 732 732 732
kuulvus- kohal- piirkond
fond data
Põhjendus
Fondide vaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud Eestile Euroopa Komisjoni antud riigipõhised
soovitusi 2019-2020 ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia ,,Eesti2035’’ eesmärkidega. Olulised
märksõnad arenguvajaduste kohta on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (struktuurne probleem on kirde-
ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus võrreldes muude Eesti piirkondadega); sotsiaalse
turvavõrgu parandamine ja hoolekande teenuste kättesaadavuse tõstmine; haridussüsteemi paremasse
vastavusse viimine tööturu nõudlusega, samuti oskuste nappuse vähendamine.
ERFi suunatud vahendit on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetamisele, et vähendada
regionaalset ebavõrdust. Piirkonnas antakse täiendavat toetust VKEde tootlikele investeeringutele, et
kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse
ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi
ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist
erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiem kasutamine sotsiaalvaldkonnas).
ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja
vähendamist ning hariduse vastavusse viimisega tööturu nõudlusele. Lastele ja noortele on suunatud
15
sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse
tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine
tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Laste-
ja noortegarantii eesmärkidega kooskõlas on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist
väljalangemisega ning pakkuda hariduslikke tugiteenuseid, samuti tugimeetmed mittetöötavate ja – õppivate
noorte haridusse või tööturule suunamiseks.
Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning
sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja
hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud.
4.4 ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena,
põhjendusega
Ei ole asjakohane: Eesti ei tee täiendavat ülekannet ESF+ist või ERFist JTFi.
4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt
tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki
Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg).
5. TEHNILISE ABI LIIDU OSALUSE VORM
Tehnilise abi liidu osaluse vormi valik [ ] Artikli 36 lõike 4 kohane tehniline abi*
[x] Artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi**
Programmiperioodil 2021–2027 soovib Eesti kasutada tehnilist abi ühtse määra alusel (sh Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondis), mis tagab arvestatava administratiivse koormuse vähendamise. Lisaks on
administratiivset koormust vähendamas rakendusüksuste konsolideerimine, meetme disaini programm, uus
maksete moodul, kuludest sõltumatu rahastamise ja ulatuslikumalt lihtsustatud kulude kasutamine.
Tehnilisest abist rahastatakse Rahandusministeeriumi (liikmesriik, auditeeriv asutus, rakendusasutus),
Maaeluministeeriumi, korraldusasutuse, vahendusasutuste (ministeeriumid rakendusasutustena ja
rakendusüksused) ning uuena partnerite ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega seotud kulusid.
Toetatakse rakenduskavade tõhusa ja tulemusliku elluviimisega seotud kulusid: toetuste planeerimiseks,
rakendussüsteemi ja õigusraami ettevalmistamiseks, projektide valikuks, taotluste ja maksetaotluste
menetlemiseks, kontrollideks ja rakendamiseks vajalikke tööjõukulusid, lähetuskulusid ja koolituskulusid; seire ja
seirekomisjoni kulusid; tulemuslikkuse hindamiste, analüüside ja uuringute kulusid; auditeerimise,
teavitustegevuste, vajalike IT süsteemide kohandamise ja ülalpidamisega seotud kulusid ning keskse
administratsiooni ja sihtrühma koolitamisega seotud kulusid.
Lisandub sotsiaalpartnerite, partnerite katusorganisatsioonide ning muude oluliste partnerite suutlikkuse
tõstmine tehnilisest abist ning mõjude hindamise süsteemi arendamise, mõju-, tuleviku- ja õigusanalüüse sh
uudsete lahenduste katsetamise, ning rakke- ja ekspertrühmade rahastamine, mida eelmisel perioodil toetati
haldusvõimekuse prioriteetsest suunast. Partnerite võimestamiseks toetatakse fondidega seotud seminare,
kohtumisi ja uuringuid riigi reformide ja poliitikakujundamises ja kaasamise suurendamiseks;
partnerorganisatsioonide juhtide ja liikmete võimekuse tõstmist (sh täiendõpet), liikmehõive suurendamist,
sotsiaalse dialoogi edendamist ja mainekujundust.
Tehnilisest abist jätkatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist
suurendamaks teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustamaks ja
toetamaks nende põhimõtete arvestamist toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ning rakendamisel.
Tehnilise abi kulude planeerimisel lähtutakse seotud asutustega kokku lepitavast eelarve jaotusvõtmest, mida
korrigeeritakse riigi eelarvestrateegia protsessis. Vahendid planeeritakse jaotusvõtme alusel seotud asutuste
eelarvesse, kuludokumentide esitamist ja rakendusüksuse abikõlblikkuse kontrolle ei toimu. Iga asutus vastutab
16
ise kulude sihtotstarbelise kaustamise eest, vajadusel auditeerib siseaudit. Hindamiste eelarve planeerimisel
lähtutakse hindamiste kavast, teavitamiste korral teavitamise strateegiast, muude kulude korral valdkonna
ekspertide prognoosidest, palgakulu suurendatakse 15% kaudsete kulude ühtse määraga. Partnerite
võimestamise eelarveks on kavandatud 2,52 MEUR, rahastamisel lähtutakse toetuse andmise tingimustes
fikseeritavatest aastastest lagedest ning järgmise aasta eelarve ja tulemused lepitakse korraldusasutusega kokku
eelmise aasta lõpus, väljamakseid tehakse kuni 2 korda aastas kindlasummalise makse alusel ning nad esitavad
aruande seatud eesmärkide täitmise ning sotsiaalse dialoogi edendamise edusammude kohta kord aastas, mille
baasil tehakse Euroopa Komisjonile aastakokkuvõtted.
6. VALDKONDLIK KESKENDAMINE
6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele
Liikmesriik otsustab [x] Järgida valdkondlikku keskendamist riiklikul tasandil
[ ] Järgida valdkondlikku keskendamist piirkonnakategooria tasandil
[ ] Võtta valdkondliku keskendamise eesmärgil arvesse Ühtekuuluvusfondi
vahendeid
Tabel 3: Valdkondlik keskendamine ESF+is
Liikmesriik täidab valdkondliku 25% sotsiaalse kaasatuse puhul Kavandatud ESF+ programmid:
keskendamise nõudeid Kavandatud ESF+ määruse artikli 1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide
4 erieesmärkide h-l raames rakenduskava perioodiks 2021-
2027 puhul on sotsiaalse
kaasatuse protsent kavandatud
esialgselt 31%
3 % enim puudust kannatavatele Kavandatud ESF+ programmid:
isikutele mõeldud toetuse puhul 1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide
Kavandatud ESF+ määruse artikli rakenduskava perioodiks 2021-
4 erieesmärgi m ja nõuetekohaselt 2027 puhul on enim puudust
põhjendatud juhtudel erieesmärgi kannatavatele isikutele mõeldud
1 raames toetust kavandatud 3%
… % noorte tööhõive jaoks ette ei rakendu
nähtud toetuse puhulKavandatud
ESF+ määruse artikli 4
erieesmärkide a, f ja l raames
... % laste vaesuse vastu võitlemise ei rakendu
toetuse puhulKavandatud ESF+
määruse artikli 4 erieesmärkide f
ja h–l raames
... % sotsiaalpartnerite ja ei rakendu
valitsusväliste organisatsioonide
suutlikkuse suurendamise
puhulKavandatud ESF+ määruse
artikli 4 kõikide erieesmärkide
(välja arvatud m) raames
17
7. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD IGA FONDI RAHAERALDISED POLIITIKAEESMÄRKIDE, JTF ERIEESMÄRGI JA TEHNILISE ABI KAUPA RIIKLIKUL JA ASJAKOHASEL
JUHUL PIIRKONDLIKUL TASANDIL
Tabel 4: Esialgsed rahaeraldised ERFist, Ühtekuuluvusfondist, JTFist, ESF+-ist, EMKVFist poliitikaeesmärkide, JTFi erieesmärgi ja tehnilise abi
kaupa
EMKVF
i jaotus
Poliitika ERF JTF** ESF+ Kokku
riiklikul
eesmärgi Ühtekuuluv
tasandil
d, JTFi us
erieesmä Jaotus fondi jaotus
Piirkonn JTFi JTFi Piirkonn
rk või Jaotus piirkonna riiklikul Jaotus Jaotus
a Jaotus määruse määruse a
tehniline riik tasandil riik piirkonna
riiklikul vahendid vahendid
abi likul kategooria likul kategooriate
kategoor tasandil artikli 3 artikli 4 kategoor
tasandil te tasandil lõikes
ia alusel alusel ia
lõikes
Poliitika Ülemine Ülemine
742 225 742 225 742 225
eesmärk kupiirko kupiirko
237 237 237
1 nnad nnad
Poliitika Ülemine Ülemine
541 289 541 289 239 504 70 851 095
eesmärk kupiirko kupiirko
202 202 403 301 908 513
2 nnad nnad
Poliitika Ülemine Ülemine
521 200 521 200
eesmärk 0 kupiirko 0 kupiirko
000 000
3 nnad nnad
Poliitika Ülemine Ülemine
167 600 167 600 513 464 681 064
eesmärk kupiirko kupiirko 513 464 137
000 000 137 137
4 nnad nnad
Poliitika Ülemine Ülemine 21 214 482
192 906 192 906
eesmärk kupiirko kupiirko 576 450 450
000 000
5 nnad nnad
JTFi
340 284 340 284
eri- 149 001 798 191 283 089
887 887
eesmärk
18
Ühissäte
te
määruse
artikli
36
lõike 5
Ülemine Ülemine
kohane 57 540 116 375
57 540 715 kupiirko 19 017 610 13 611 395 5 960 072 7 651 323 20 693 200 kupiirko 20 693 200 5 512 702
715 622
nnad nnad
tehniline
abi (kui
see
on
asjakoha
ne)
Ülemine Ülemine
1 701 561 1 701 561 779 722 353 896 534 157 97 391 3 466
Kokku kupiirko 154 961 870 198 934 412 kupiirko 534 157 337
154 154 013 282 337 060 727 846
nnad nnad
19
Põhjendus:
Kõik investeeringud on suunatud arenguvajadustele ja eesmärkidele, mis on seatud riigi pikaajalises strateegias
„Eesti 2035“ ning ühtlasi kirjeldatud valdkondlike poliitikate arengudokumentides. Näiteks investeeritakse
teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse strateegias toodud eesmärkidesse, mille otstarve on luua
konkurentsitingimused teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks. Keskendutakse investeeringute
suurendamisele T&A-sse ja innovatsiooni edendamisele, teadmussiirde suutlikkuse tõstmisele ning ettevõtete
ja teadusasutuste vahelise koostöö edendamisele nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades, võimaldades
digitaaltehnoloogia ja automatiseerimise suuremat kasutuselevõttu ning aidates ettevõtetel kohaneda
kahaneva tööjõuga.
Üks strateegia „Eesti 2035“ sihte keskendub elukeskkonnale – Eestis on kvaliteetne elukeskkond, mis on kõigi
vajadusi arvestav ja turvaline. Eesmärk on suurendada inimeste rahulolu elukeskkonnaga ja parandada kestliku
arengu keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid. Linnapiirkondades tähendab see investeeringuid
kvaliteetsesse tänavaruumi, jalgrattateede võrku, ühistransporditaristusse jm terviklahendusi säästva
liikuvuse edendamiseks.
Eesti on hõredalt asustatud perifeerne riik ELis ja paljud poliitikavaldkonnad sõltuvad hästitoimivast
transpordisüsteemist. Seetõttu on maapiirkondades vaja rohkem ühendatusealaseid investeeringuid, et tagada
head elamis- ja töötamisvõimalused linnakeskkonna alternatiivina. EL fondide toel tehakse investeeringuid
üleeuroopalise transpordivõrguga vastavusse viimiseks, panustatakse põhivõrgu ja selle juurdepääsude
lõpuleviimisesse, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Sõiduaegade
paremaks ühildamiseks ja maksimaalse piirkiiruse suurendamiseks tehakse investeeringuid ka raudtee
arendamisse.
Aastaks 2035 soovitakse tõsta eeldatavaid tervena elatavaid eluaastaid ja täiskasvanute (mh eakad, madalama
haridusega, mitte-eestlased) elukestvas õppes osalemise määra. Oodatava eluea ja keskmiselt tervena elatud
aastate pikendamiseks on oluline toetada meetmeid, mis suurendavad elanikkonna tervisealaseid teadmisi,
vähendavad tervisealast ebavõrdsust ja parandavad tervishoiuteenustele võrdset ligipääsu.
Linnapiirkondade areng mängib riigi majandusarengus olulist rolli. Suuremad linnapiirkonnad seisavad silmitsi
mitmete ebaühtlase majanduskasvuga seotud probleemidega nagu äärelinnastumise ebasoovitavad
keskkonnamõjud. Keskkonna- ja kliimaküsimused muutuvad linnapiirkondadele aina olulisemaks. Väiksemates
piirkondades suurendab lõhet Harjumaaga jt suuremate piirkondadega elanikkonna kiire vähenemine,
vananemine ning noorte väljavool. Seetõttu pööratakse investeeringutega suurt rõhku ka regionaalarengu
tasakaalustamisele.
Ida-Virumaa linnapiirkondade probleemid on seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse, alakasutatud
piirkondade suure osakaalu ja hoonefondi tänapäeva vajadustele mittevastavusega. Kuna põlevkivisektor on
suurel määral koondunud just Ida-Virumaale, toodavad sealsed põlevkiviga seotud ettevõtted üle 50% kogu
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Mõned põlevkivisektori ettevõtted on aga Ida-Virumaa majanduse
nurgakivi nii käibe kui ka suure mõju poolest teistele ettevõtetele. Et põlevkivist elektri tootmist saaks õiglaselt
järk-järgult lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist väljumise sotsiaal-
majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks.
20
8. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDEST RAHASTATAVATE KAVANDATUD PROGRAMMIDE LOETELU, KUS ON ESITATUD ASJAOMASED ESIALGSED
RAHALISED ERALDISED FONDIDE KAUPA JA VASTAVAD LIIKMESRIIGI OSALUSED PIIRKONNAKATEGOORIATE KAUPA
Tabel 5: Kavandatud programmide loetelu koos esialgsete rahaliste eraldistega
Liikmesriigiosa
Liidu osalus Kokku
lus
Nimetus [255] Fond Piirkonnakategooria
Liidu osalus ühissätete
Liidu osalus, v.a ühissätete
määruse artikli 36 lõike 5
määruse artikli 36 lõike 5
kohaseks tehniliseks
kohane tehniline abi
abiks
ERF Üleminekupiirkonnad 1 644 020 439 57 540 715 1 153 878 219 2 855 439 373
Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 760 704 403 19 017 610 249 544 737 1 029 266 750
ESF+ Üleminekupiirkonnad 513 464 137 20 693 200 224 031 817 758 189 154
Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava JTF – eraldis
perioodiks 2021- (artikkel 3, JTFi Ei kohaldata 149 001 798 5 960 072 100 926 809 255 888 679
2027, Eesti määrus)
JTF – eraldis
(artikkel 4, JTFi Ei kohaldata 191 283 089 7 651 323 129 566 166 328 500 577
määrus)
ERF,
Kokku Ühtekuuluvusfond, 3 258 473 866 110 862 920 1 857 947 747 5 227 284 533
ESF+, JTF
Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi
EMKVF Ei kohaldata 91 878 358 5 512 702 41 739 026 139 130 086
rakenduskava
perioodiks 2021-
2027, Eesti
Kokku Kõik fondid 3 350 352 224 116 375 622 1 899 686 773 5 366 414 619
21
Tabel 6: Kavandatud Interregi programmide loetelu
Programm 1 Interreg programm*
Programm 2 Eesti-Läti programm
Programm 3 Kesk-Läänemere
programm
Programm 4 Läänemere piirkonna
programm
Programm 5 Interreg Euroopa
programm
Programm 6 Interact programm
Programm 7 Espon programm
Programm 8 Urbact programm
*
Läbirääkimitel, EN otsust veel ei ole
22
9. KOKKUVÕTE MEETMETEST, MIDA KAVATSETAKSE VÕTTA, ET TUGEVDADA HALDUSSUUTLIKKUST
PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDE RAKENDAMISEL
Rakenduskava eduka elluviimise eelduseks on süsteemsus ja läbimõeldud lähenemine. Oluline on tagada toimiv ja
läbipaistev juhtimissüsteem, kus osapoolte roll ja vastutus on kokku lepitud ja tagatud selge info liikumine.
Korraldusasutus on viimase kahe aasta jooksul reforminud toetuste andmise korraldamist eesmärgiga luua uueks
programmperioodiks lihtsam ja selgem juhtimissüsteem ning vältida ülesannete dubleerimist. Kvaliteetne
juhtimisinfo peab liikuma kiirelt ja operatiivselt.
Tähtis on arendada ka toetust andvate asutuste töötajaid ja tagada toetuse saajate võimekus toetusi rakendada, mis
on tegevuste tulemusliku elluviimise võtmekohaks. Vaja on jätkata haldusvõimekuse tõstmist kõikidel tasanditel.
Selleks et ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamine ja haldamine toimuks ladusalt, peab korraldusasutus
toetama kogu administratsiooni, toetama taotlejaid ja toetuse saajaid, pakkudes pidevat nõustamist, juhendamist
ja koolitusi. Toetuste edukaks rakendamiseks on loodud osapooltele kesksed juhised ning kasutusel on ühte
infosüsteem.
Sihtgrupile esitatav info peab olema esitatud õigeaegselt ja asjakohasel kujul ning ei tohiks toetuse saajaid liialt
koormata. Eraldi on tähelepanu pööratud nn „gold plating”-ule, et vältida ülereguleerimist ja hoida
rakendussüsteem, õigusraamistik ning juhendid võimalikult lihtsana. See aitab vältida vigu, saavutada seatud
tulemusi ja tõsta toetuste mainet. Tänu sellele väheneb ka toetuse saaja finantskorrektsioonide risk, mis sageli ei
ole põhjustatud pahatahtlikkusest, vaid reeglite keerukusest. Loodud on ekspertide võrgustikud erinevates
valdkondades: riigihanked, lihtsustamine, juriidika, riskid, teavitamine, infosüsteem, kliendikogemus, järelevalve
ja finantsinstrumendid. Võrgustike kohtumised on regulaarsed, neis osalejate tagasisidet analüüsitakse ja
kasutatakse uute kohtumiste ettevalmistamisel sisendina.
Eestis on peaaegu täielikult mindud üle elektroonilistele riigihangetele, mis tagab huvitatud ettevõtjatele vaba
ligipääsu infole. Keskmine pakkujate arv on aastatega kasvanud, ulatudes 2020. aastal keskmiselt 4,6 pakkujani
hanke kohta. Korraldusasutus ja rakendusüksused koolitavad ja juhendavad toetuse saajaid ning koostavad
abimaterjale, et riigihanked oleksid läbi viidud õiguspäraselt ja konkurentsile avatult. Eriti pööratakse kontrollides
rõhku, et väljakuulutamiseta hankemenetlusi tehtaks rangelt regulatsioonidega kooskõlas.
Tähelepanu pööratakse ka teenuse disainile, kuna väljatöötatud meetmed peavad olema lihtsasti rakendatavad.
Korraldusasutusse on loodud eraldi üksus, mis kasutab meetmete väljatöötamisel teenuse disaini tööriistu (kliendi
teekond, kliendi profiil, retrospektiiv jt). Samuti kaasatakse meetmete väljatöötamisse vastavaid sihtgruppe.
Igakuiselt mõõdetakse kliendi (toetuse saajate) rahulolu e-toetuse infosüsteemiga, reeglite selguse ja
arusaadavusega ning koostöökogemust toetuse andjaga. Saadud tagasisidet analüüsitakse süsteemselt.
Selleks, et sotsiaalpartnerid saaksid aktiivselt osaleda asjakohaste meetmete väljatöötamisel, on nende võimekuse
tõstmiseks loodud eraldi toetus, nagu kahel eelmiselgi eelarveperioodil. Lisaks võimestatakse tehnilisest abist
ministeeriumite ettepanekul ka teisi olulisi partnereid läbi nende katusorganisatsioonide: Eesti Linnade ja Valdade
Liit, Ida-Virumaa omavalitsuste Liit, Vabaühenduste Liit (kodanikuühiskond), maakondlikud arenduskeskused.
Kõik need partnerid olid kaasatud ka ,,Eesti 2035’’ välja töötamisse ning partnerlusleppe ja rakenduskava
koostamisse.
Korraldusasutus viib iga-aastaselt läbi rakendussüsteemi toimimise analüüsi, mille põhjal luuakse konkreetne
tegevuskava strateegiliste mõõdikutega süsteemi toimimise tagamiseks. Välja on töötatud tulemusjuhtimisega
seotud hindamissüsteem, mille mõõdikuid juhid igakuiselt üle vaatavad. Vajadusel nähakse ette täiendavad
tegevused või vaadatakse üle tegevuskava. Analüüsitakse iga valdkonna (sh partnerite ja toetuse saajate) koolitus-
ja arendusvajadust, mille põhjal kavandatakse edasised tegevused, lepitakse kokku koolitusplaan, seatakse
eesmärgid ja vastutajad. Rakendussüsteemi toimimise analüüsi tutvustatakse kogu administratsioonile ning
vajadusel viiakse tagasiside põhjal sisse parendused. Süsteemi läbipaistvuse tagamiseks koostatakse analüüsist
avalikult kättesaadav kokkuvõte.
Eespool nimetatud tegevused on vahendid, mis hoiavad rahastamise juhtimise ja kontrollisüsteemi asutusi ühtse
ja terviklikuna.
23
10. DEMOGRAAFILISTE PROBLEEMIDE VÕI PIIRKONDADE JA ALADE ERIVAJADUSTEGA TEGELEMISE
INTEGREERITUD KÄSITUS
Eesti regionaalpoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutab Rahandusministeerium. Selle ülesanded on
regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine vastavalt piirkondlikele probleemidele ning valitsuse
nõustamine regionaalpoliitika küsimustes. Ministeerium koordineerib regionaalhaldust, kohalike omavalitsustega
seotud poliitikakujunduse väljatöötamist, ruumilist planeerimist sh nõustades teisi ministeeriume
valdkonnapoliitika regionaalsetest mõjudest. Et tagada riiklike ja piirkondlike arenguprioriteetide lõimumine, on
oluline, et kõikidel haldussüsteemi kuuluvatel ministeeriumidel oleks ülevaade regionaalsetest erisustest, nende
suundumustest ja neid võetaks arvesse toetusmeetmete kavandamisel. Tasakaalustatud regionaalarengu oluline
osa on ka maakonna arengustrateegiatel ja koostööl piirkondlike partneritega.
Ühtlase piirkondliku arengu ja konkurentsivõime kasvu tagamiseks on tähtis fondide ja poliitikaeesmärkide
koordineerimine. Kõikide poliitikaeesmärkide meetmeid ja toetusmäärad töötatakse välja arvestades
regionaalseid erinevusi ja piirkonna eripärasid. Lisaks poliitikaeesmärkide kooskõlastatud rakendamisele, on PO5
raames kavandatud täiendavaid maapiirkonna ja linnapiirkonna integreeritud piirkondliku arengu
toetusmeetmeid.
Enamiku Eesti piirkondade jaoks on suurimad väljakutsed elanikkonna vähenemine ja vananemine. See toob kaasa
raskusi avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning tööhõive säilitamisega. Kahaneva elanikkonna ja tööturu
tõttu väheneb ka omavalitsuste tulubaas, mis aga piirab vajalikke arendustegevusi. Kõige enam paistavad
negatiivsete trendide poolest silma Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa piirkonnad. Ida-Virumaad iseloomustab püsivalt
kõrge töötuse määr, ettevõtlusaktiivsuse madal tase ja majanduse suur sõltuvus fossiilkütuste tootmisest.
Statistikaameti andmetel väheneb 2040. a sealne elanikkond 27%. Alla 14-a laste ja noorte osakaal elanikkonnast
on 14% ja prognooside kohaselt võib see 2040. a kahaneda 10%-ni. See toob kaasa olukorra, kus tööturult lahkub
rohkem inimesi, kui sinna siseneb. Piirkonnale on iseloomulik ka end eestlaseks pidavate elanike väike osakaal –
maakonna elanikkonnast moodustavad eestlased 17,5% (2020). Väike eesti keelt kõnelevate inimeste arv ja
kultuurilised erinevused avaldavad omakorda mõju piirkonna tööturu näitajatele. JTF panustab otseselt Ida-Viru
negatiivse demograafilise trendi aeglustumisse, olukorra pikaajalisele stabiliseerimisse läbi majanduse
mitmekesistamise ja tuleviku kindlustamise, uute töökohtade loomise jne.
Kogu Eesti demograafilisi väljakutseid aitavad lahendada mitmed politiikaeesmärkide meetmed koosmõjul.
Maapiirkondade elu säilimisse aitavad kaasa PO1 investeeringud suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja
5G-ühenduvusse ning riiklike e-teenuste arendamisse, mis tagavad paindliku töötegemise ja teenuste tarbimise
võimaluse üle Eesti. PO2-s töötatakse välja meede korterelamute etapipõhiseks rekonstrueerimiseks just madala
kinnisvara väärtusega piirkondades. PO3 alt luuakse paremad ja kiiremad ühendused linna ja maapiirkondadega,
mis vähendab inimeste asukohast sõltumist ning seega soodustab maapiirkondadesse elama jäämist. PO4 alt on
kavas rakendada erinevaid tööturu ja hariduse meetmeid, mille sihtrühmaks on nt keeleoskuse, elukoha või vanuse
tõttu tööturul või hariduse omandamisel ebasoodsamas olukorras olevad inimesed. Haridusvaldkonna
investeeringutega vähendatakse piirkondlikku ebavõrdsust eesmärgiga pakkuda kvaliteetset haridust elukohast
sõltumata.
24
11. KOKKUVÕTE HORISONTAALSETE EELTINGIMUSTE TÄITMISE KOHTA
Horisontaalsed eeltingimused on esitatud rakenduskava peatükis 4.2.
12. ESIALGNE KLIIMAALASE PANUSE EESMÄRK
Fond Esialgne kliimaalane panus
ERF 30%
Ühtekuuluvusfond 37%
25
EELNÕU
2022
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja aprill 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 kinnitamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, artikli 10 lõike 1 alusel :
1. Kinnitada Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 (lisatud).
2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile.
3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuuritoetuste veebilehel
peale seda kui see on heaks kiidetud Euroopa Komisjoni poolt.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu
seletuskirja juurde
Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi
seisukoht
Sotsiaalministeerium Palume uuendada leppes järgnevad Suures ulatuses arvestatud.
tekstilõigud, et kajastada meie valdkonna Tekstist on välja jäätud lause:
teemad täpsemalt. „Eestile on iseloomulik suur sooline
segregatsioon tööturul ja
haridusvalikutes, mis põhjustab
Lk 6–7 Sotsiaalsem Eesti lisaks muudele negatiivsetele
„Eesti 2035“ sihtideks on: 1) Eestis elavad järelmitele soolise palgalõhe
arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed ning püsimist“. Tegemist on
2) Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja kokkuvõtliku lausega, mis kordab
avatud. PO4 keskne eesmärk on toetada lause „Sooline segregatsioon
võimalikult paljude inimeste täisväärtuslikku, hariduses ja tööturul panustab
edukat ja pikaajalist tööhõives osalemist. oluliselt muude soolist ebavõrdsust
Probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on põhjustavate tegurite kõrval (nt
vaja samaaegselt arendada haridus-, sotsiaal- ja ebavõrdne hoolduskoormus) soolise
terviseteenuseid ning -süsteeme, toetada palgalõhe püsimisse“ mõtet.
ühiskonda lõimumist ja üldist heaolu. PO4
rakendamine panustab Euroopa sotsiaalõiguste
samba eesmärkidesse, toetades võrdseid Hoolduskoormuse probleemide ja
võimalusi, juurdepääsu tööturule, sotsiaalkaitse lahenduste kirjeldamisel on lõikude
ning sotsiaalse kaasatuse edendamist. Erilise järjestus muudetud sarnaseks teise
tähelepanu all on riskigrupid, sh noored, lapsed, lõikude, kus probleemide kirjeldus
vanemaealised, erivajadustega ja on eespool ning seejärel on
hoolduskoormusega inimesed (eelkõige kirjeldatud kavandtavad lahendused
naised), erineva keele- ja kultuuritaustaga ning sekkumised.
inimesed. Töötuse määr Eestis oli madal (6,8%
2020. a), kuid sellest eristub Ida-Virumaa, kus
töötus oli Eesti keskmisest pea kaks korda
kõrgem (2020. a 12,3%). Eestile on iseloomulik
suur sooline segregatsioon tööturul ja
haridusvalikutes, mis põhjustab lisaks muudele
negatiivsetele järelmitele soolise palgalõhe
püsimist. Tegevusalapõhine sooline
segregatsioon on Eestis 2020. aastal 36,4%, mis
on EL-is üks suuremaid. Naised õpivad ja
töötavad rohkem erialadel, mis on ühiskonna
toimimise jaoks olulised nii nüüd kui tulevikus,
kuid mis on madalamalt väärtustatud ning
sellega seonduvalt ka tasustatud (nt sotsiaal-,
tervise- ja humanitaaralad). Samal ajal on EIGE
andmeil kõige kiirema kasvupotentsiaali ja
suurima tööjõuvajadusega IKT valdkonnas
naiste osakaal spetsialistide seas kõigest 23%.
1
Sooline segregatsioon hariduses ja tööturul
panustab oluliselt muude soolist ebavõrdsust
põhjustavate tegurite kõrval (nt ebavõrdne
hoolduskoormus) soolise palgalõhe püsimisse.
Tähelepanu vajab noorte töötus, mis on kõrgem
kui üldine töötus (kasv 6,9%-lt 2019. a 12,6%-
le 2020. a II kvartalis). Tööealine elanikkond
väheneb 2035. aastaks ca 12% ning 65-aastaste
ja vanemate inimeste osakaal kasvab 25%-ni.
Eesti haridus- ja koolitussüsteem ei reageeri
piisavalt tööturu vajadustele ning tööjõu
oskuste ebakõla ja nappus on peamiseks
takistuseks ettevõtete tootlikkuse kasvule ja
uute tehnoloogiliste lahenduste
kasutuselevõtule. Sobivat tööjõudu napib
tööstus-, teenindus- ja eelkõige IT-sektoris.
Kirjeldatud väljakutsete ületamiseks on vaja
kujundada meetmeid, mis toetavad inimeste
oskuste arendamist ja tööturu vajadustega
kooskõlla viimist ning seeläbi pikaajalist
tööhõives osalemist. Erinevate paindlike
lahenduste, riskirühmade tööturutakistuste ja
vanussurve vähendamise, elanikkonna tervise
parandamise ja elukestva õppe, sh ümber- ja
täiendõppe võimaluste suurendamise abil saab
riik leevendada tööjõupuudust ja soodustada ka
pensionipõlves töötamist. Inimeste tööelus
osalemise toetamiseks tuleb lisaks tegeleda
töötingimuste parendamise ja tööga seotud
terviseprobleemide ennetamisega.
Riskirühmade, sh NEET-noorte haridusse ja
tööturule toomine on hädavajalik nende
konkurentsivõime tõstmiseks ja soolise
palgalõhe vähendamiseks. Olulisel kohal
lõimumist, sh kohanemist toetavate teenuste
pakkumine, kuna sisserändajate ja
tagasipöördujate arv, kelle tõhusast sotsiaal-
majanduslikku ellu lõimumisest sõltub nende
hakkamasaamine ühiskonnas, oluliselt tõuseb.
Vaja on parandada haridus ja
koolitussüsteemide kvaliteeti, tõhusust ja
tööturu vajadustele vastavust, toetada
võtmepädevuste (sh digioskuste) omandamist ja
edendada elukestvat õpet, eelkõige paindlikku
täiendus- ja ümberõpet.
18–24-aastaste õppurite osakaal, kes lahkuvad
varakult haridussüsteemist ilma keskharidust
omandamata, oli 7,6% (2020. a), ELi keskmine
oli 9,9%. PISA 2018. aasta uuringu põhjal püsib
eesti ja vene õppekeelega põhikoolide
tulemuste vahe. Samuti on kesine teist emakeelt
kõnelevate õpilaste eesti keele oskus.
Kõrghariduses on probleemiks loodusteaduse ja
2
inseneriõppekavade madalam populaarsus.
Demograafilised muutused nõuavad koolivõrgu
ümberkorraldamist, et tagada kvaliteetsele
haridusele juurdepääs igas Eesti piirkonnas.
Laste vaesust ennetatakse ja heaolu toetatakse
Euroopa Lastegarantiiga kooskõlas olevate
meetmetega, mh tervikliku lastekaitsesüsteemi
loomise ning laste ja noorte riskikäitumise,
sotsiaalse tõrjutuse vähendamise, kaasava
hariduse teenuste pakkumisega kõigis
haridusastmetes üle Eesti. Eesti on vananeva ja
väheneva rahvaarvuga riik. Eestile on
iseloomulik, et üle 65-aastased vajavad teiste
eurooplastega võrreldes keskmisest
tõenäolisemalt kõrvalist abi
igapäevatoimingutes. Kui 2019. aastal oli 65-
aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 19,8%,
siis Statistikaameti prognoosi järgi suureneb see
2040. aastaks 25,6%-ni. Puudega inimesed
moodustavad märkimisväärselt suure osa
(ligikaudu 12%) elanikkonnast. Prognooside
kohaselt hinnatakse, et 2040. aastaks on
puudega inimesi 17% rahvastikust. Eakate ja
erivajadusega inimeste osakaalu suurenemine
rahvastikus tingib nõudluse toetavate teenuste
ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Eesti
Sotsiaaluuringu (ESU) 2020. aasta andmetel
abistas või hooldas 53 513 inimest mõnda oma
leibkonna liiget. Neist 19 417 hooldas oma
leibkonna liiget 20 või enam tundi nädalas.
Elanikkonna tegevuspiirangute ja
hooldusvajaduse uuringu järgi hindab 6%
elanikest end vajavat oma terviseprobleemist,
kroonilisest haigusest või tegevuspiirangust
tingituna täiendavaid teenuseid. Arvuliselt jääb
täiendavaid teenuseid vajavate inimeste arv
elanikkonnas vahemikku 56 000–75 900
inimest. Eesti prioriteet on lähiaastatel
reformida pikaajalise hoolduse korraldust ning
luua terviklik pikaajalise hoolduse süsteem,
tagamaks inimestele nende vajadustele vastav
abi ja inimväärikus. Hoolduskoormuse
vähendamiseks ja hoolekandesüsteemi
deinstitutsionaliseerimiseks ning sotsiaalse
turvavõrgustiku loomiseks on vaja investeerida
kogukonnapõhiste teenuste arendamisse (sh
nutikad lahendused, abitehnoloogiad) ja nende
pakkumise laiendamisse, et toetada mh eri- ja
hooldusvajadusega inimeste ning dementsete
inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut.
Pikaajalise hoolduse korralduse muutmiseks on
vaja toetada sekkumisi, mis aitavad kaasa
tervishoiu- ja hoolekandesektori
integreerimisele. Täna ei moodusta tervishoiu-
ja sotsiaalhoolekandesüsteem loogilist tervikut,
3
mistõttu on inimeste vaatest abi saamine
keeruline ja sageli ebaefektiivne (dubleeriv,
inimene kukub kahe süsteemi vahele jms).
Rahvastiku vananemise ja suureneva teenuste
nõudlusega on puudu kvalifitseeritud tööjõudu
ning kasvanud on vajadus spetsialistide
teadmiste ja oskuste täiendamise järele järjest
komplitseeritumate probleemidega
tegelemiseks.
Rõhk on hooldus- ja tugiteenuste osutamisel
väljaspool asutusi ning iseseisva toimetuleku
toetamisel. Samas tuleb arvestada, et
hooldekodude infrastruktuur on ajale jalgu
jäänud ning keerulisemate hooldusvajadustega
inimestele ei vasta teenuskohad inimeste
tegelikele vajadustele.
Lk 10 – Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) Arvestatud
vahendid suunatakse Eesti peamiste
arenguvajaduste lahendamiseks sotsiaal-,
tervishoiu-, elukestva õppe ja tööturu
sektorisse. Keskendutakse mh laste ja
noorte (sh tõrjutusriskiga noorte) haridustee
toetamisele, sooliste stereotüüpide mõju ja
segregatsiooni vähendamisele hariduses ja
tööturul, sh eelkõige STEM ja EHW
erialadel, tööturule sisenemise võimaluste
edendamisele, soolise palgalõhe
vähendamisele, integratsiooni toetamisele,
pikaajalise hoolduse korralduse muutmisele
(sh sotsiaal- ja tervishoiu valdkondade
integratsioon), inimeste tervena elatud
eluea pikendamisele, tervisealase
ebavõrdsuse vähendamisele, töövõime
kaotuse prognoosimisele ja töötingimuste,
sh töötervishoiu ja tööohutuse
edendamisele, tööturu vajadustest lähtuva
elukestva õppe toetamisele ja puudust
kannatavate inimeste aitamisele. Selliste
sekkumiste tagajärjel suureneb sotsiaalne
ühtekuuluvus, sooline võrdõiguslikkus ja
võrdsed võimalused, sotsiaalne kaasatus, sh
noorte osalus hariduses ja tööturul,
riskirühmade juurdepääs tööturule.
Sekkumiste tulemusel on Eestis tervem
tööealine elanikkond, vähem
tervisekahjustusi ja terviseprobleemidega
inimeste suurem osalemine tööhõives.
Uussisserändajad teistest riikidest, kes
räägivad võõrkeelt, samuti Eesti alalised
elanikud, kes ei oska eesti keelt, on
4
paremini lõimunud ning nad osalevad
aktiivselt tööhõives ja Eesti ühiskonnas
laiemalt. Tööealiste elanike kvalifikatsioon
ja oskused vastavad tööturu vajadustele,
seega toetavad inimeste kestlikku töötamist
või tööturule sisenemist. Sekkumise
tulemusena toetatakse terviklik pikaajalise
hoolduse süsteemi loomist, mis aitab
vähendada hoolduskoormust, suurendada
kvaliteetsete hooldusteenuste
kättesaadavust, tulemuslikkust ning toetab
inimeste võimalikult iseseisvat
toimetulekut. Vähenenud on piirkondlikud
erinevused teenuste kättesaadavuses ja
kvaliteedis.
Õiglase ülemineku fond – Õiglase Arvestatud
ülemineku fondi vahendid suunab Eesti Ida-
Viru maakonda, kuhu on koondunud väga
süsinikdioksiidimahukas põlevkivisektor.
Tegeletakse Eesti kliimaneutraalsusele
üleminekuga kaasnevate majanduslike,
sotsiaalsete ja keskkonnamõjude
pehmendamisega. Ulatusliku arvamuskorje
ja uuringute tulemusel on selgunud, et
ülemineku mõjud algavad mitmeastmelisest
majandusmõjust kogu piirkonna
majandusele (mõjutades näiteks tööhõivet,
ettevõtlust, karjääri- ja koolitusvõimalusi)
ning ulatuvad kuni piirkonna kohalike
omavalitsuste suutlikkuseni osutada
avalikke teenuseid. Tulemuste põhjal
kaardistati kolm peamist arenguvajadust: 1)
Ida-Viru maakonna majanduse
ümberkorraldamine, et seda
mitmekesistada ja luua uusi kõrge
lisandväärtusega töökohti, 2)
üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja
kogukondade toetamine ning 3)
kaevandustegevuse ja põlevkivi
töötlemisega seotud keskkonna- ja
tervisemõjude vähendamine. Selliste
arenguvajaduste rahuldamiseks on õiglase
ülemineku fond Eestis jagatud kaheks
peamiseks programmiliseks
tegevussuunaks: „majandus ja tööjõud“
ning „keskkond ja sotsiaalne kaasatus“
(proportsionaalne jagunemine on ligikaudu
80% ja 20%). Sellest tulenevalt toetatakse
hinnanguliselt üle 100 ettevõtte, luuakse
5
enam kui 1100 uut töökohta ja ligikaudu
100 ha saastatud maad taastatakse
kasutuseks rohealadena, arendusmaana jne.
Lk 12 – Kogukonna juhitud kohaliku arengu Arvestatud
rakendamiseks saavad ESF+ toetust taotleda
need kohalikud tegevusrühmad, kes rakendavad
Leader-lähenemist, mida rahastatakse
EAFRDst (vastavalt kogukonna juhitud
kohalikule arengule, kohalikele
tegevusrühmadele ning strateegiatele seatud
nõuetele ÜSMi artiklites 31-34). EAFRD kaudu
toetatakse kõiki kulusid, mis on seotud
juhtimise, suutlikkuse suurendamisega,
strateegiate seire ja hindamisega ning piirkonna
elavdamisega. Strateegiate koostamist
rahastatakse samuti EAFRD kaudu. ESF+ jaoks
saab strateegiates olema eraldi peatükk.
Tegevused, mida toetatakse on väga
spetsiifiliste eesmärkidega: 1) pikaajalise
hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamine ning hoolduskoormuse
leevendamine 2) inimväärikuse tagamine ning
sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Kattuvuse
vältimiseks ei ole kohalikel tegevusrühmadel
võimalik valida välja neid tegevusi, mida
rahastatakse rakenduskava kaudu üleriigiliselt.
Ühiskomitee, kuhu kuuluvad mh ESF+
rakendusasutuse esindajana
Sotsiaalministeerium ning EAFRD esindajana
Maaeluministeerium valib välja ühisstrateegiad
(ühises taotlusvoorus), mida hakatakse
rahastama. Ühiskomitee ülesandeks on ka
seirata valitud strateegiate rakendamist.
Strateegiate rakendamine on eraldatud nii
kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Kohalikul
tasandil on kohalikel tegevusrühmadel eraldi
ESF+ meede ning riiklikul tasandil on erinevad
korraldusasutused ning makseasutused, kuna ei
rakendata nn juhtfondi lähenemist.
6