Riigikantselei Meie 11.04.2022 nr 1.1-10.1/3238-1
[email protected]
Kestliku rahastamise taksonoomiat
täiendav delegeeritud määrus
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni delegeeritud
määruse kohta, millega täiendatakse EL kestliku rahastamise taksonoomiat maagaasi- ja
tuumaenergiasektori tehniliste sõelumiskriteeriumitega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni delegeeritud
määruse kohta, millega täiendatakse EL kestliku rahastamise taksonoomiat maagaasi-
ja tuumaenergiasektori tehniliste sõelumiskriteeriumitega
2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde
Valner Lille 611 3552
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja aprill 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega täiendatakse EL
kestliku rahastamise taksonoomiat maagaasi- ja tuumaenergiasektori tehniliste
sõelumiskriteeriumitega
1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni dokumendis
C(2022)631 final avaldatud delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse
delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite
majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise
majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega (edaspidi delegeeritud määrus).
1.1. Nõustume fossiilsetest gaasilistest kütustest elektri- ja soojatootmise hõlmamisega
kestliku rahastamise taksonoomia alla arvestades delegeeritud määrusega
sätestatavaid tehnilisi kriteeriumeid. Peame oluliseks gaasisüsteemis taastuvate
gaaside osakaalu järk-järgult suurendamist ning leiame, et maagaasi tuleb käsitleda
üksnes üleminekukütusena ja see peab olema delegeeritud määruses selgelt
arusaadav.
1.2. Nõustume tuumaenergia hõlmamisega üleminekutegevusena kestliku rahastamise
taksonoomia alla arvestades delegeeritud määrusega sätestatavaid tehnilisi
kriteeriumeid.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Riigikantseleil esitada delegeeritud määrus ning seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha
seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud
Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
04.04.2022
SELETUSKIRI
EESTI SEISUKOHAD EUROOPA KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSE KOHTA, MILLEGA
TÄIENDATAKSE EL KESTLIKU RAHASTAMISE TAKSONOOMIAT MAAGAASI- JA
TUUMAENERGIASEKTORI TEHNILISTE SÕELUMISKRITEERIUMITEGA
1. SISSEJUHATUS
EL kestliku rahastamise taksonoomia on tegevusalade kestlikuks klassifitseerimise raamistik, mis loob
ühtse aluse kõigile finantsturuosalistele ja suurettevõtetele hindamiseks, missugused tegevused ja
investeeringud ettevõtluses on kestlikud ja seega viivad meid edasi keskkonnakestlikkuse suunas
vaatega aastani 2050. Taksonoomia on majandustegevuste, mitte investeeringute põhine ning seega,
määratleb investeeringu objektiks olevate tegevuste kestlikkust, mitte ei määratle investeeringute
kestlikkust. Taksonoomia on suunatud eelkõige finantsturuosalistele ja ettevõtjatele, et võimaldada neil
avaldada enda klientidele ning investoritele võrreldavatel alustel tuginevat teavet enda tegevuse ning
pakutavate toodete kestlikkuse kohta ja võimaldada investoritel teha teadlikumaid investeerimisotsuseid.
Taksonoomia oluline eesmärk on vältida nn rohepesu, kus ettevõte nimetab enda tegevusi roheliseks,
aga tegelikult rohepöördesse ei panusta või panustab alla väidetava määra.
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 09.03.2022. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule nelja
kuu jooksul nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks delegeeritud määruse1 (edaspidi delegeeritud
määrus), millega muudetakse komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrust (EL) 2021/21392
(edaspidi taksonoomia kliima delegeeritud õigusakt) ja 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrust (EL)
2021/21783 (edaspidi taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud õigusakt). Delegeeritud
määrusega kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid energiasektoris maagaasi- ja tuumaenergiaga
seonduvate majandustegevuste kestlikkuse tuvastamiseks, mida taksonoomia kliima delegeeritud
õigusaktis ei ole seni kehtestatud. Delegeeritud määruse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2020/8524 (edaspidi taksonoomiamäärus), millega on kehtestatud üldine raamistik ehk
põhimõtted, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul võib konkreetset majandustegevust pidada
kestlikuks ehk tinglikult öeldes keskkonnakestlikuks5. Sellised kriteeriumid töötatakse lõppkokkuvõttes
välja 6 keskkonnavaldkonna jaoks (kliimamuutuse mõju vähendamine; kliimamuutuse mõju
leevendamine, ringmajanduse ja jäätmevaldkonna edendamine; saastuse vähendamine; elurikkuse ja
ökosüsteemide kaitse, kestlik vee- ja mereressursside kasutus). Sarnaselt taksonoomia kliima
delegeeritud õigusaktile kehtestatakse delegeeritud määruses maagaasi- ja tuumaenergiasektoriga
seonduvad kriteeriumid ainult kahes esimeses valdkonnas, so kas nimetatud sektoritega seonduv
majandustegevus panustab kliimamuutuste mõju vähendamisesse või leevendamisesse. Ülejäänud 4
valdkonna jaoks töötatakse tehnilisi sõelumikriteeriumeid kehtestav delegeeritud määrus välja 2022. a
jooksul.
1
Komisjoni dokument C(2022) 631 final: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=PI_COM%3AC%282022%29631&qid=1647359214328
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R2139
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R2178
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise
raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R0852&from=et
5
Kestliku rahastamise all mõeldakse traditsiooniliselt keskkonna-, sotsiaalsete ning äriühingu üldjuhtimisega (governance)
seotud (nn ESG) tegurite arvestamist investeerimisotsuste tegemisel, mille tulemusena suurenevad investeeringud
pikemaajalistesse ja jätkusuutlikesse tegevustesse. Taksonoomia delegeeritud määruses keskendutakse kliimaga ja
keskkonnaga seotud teguritele. Sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimise tegurite kohta on taksonoomia alles väljatöötamisel.
Delegeeritud määruse väljatöötamisel on arvestatud taksonoomia kestlike majandustegevuste
taksonoomia pikaajalise eesmärgiga, milleks on suunata suuremaid ettevõtteid ning finantsturuosalisi
panustama enda tegevuste ja investeeringute kaudu enam rohepöördesse. Seejuures aga lähtutakse
laiemast ning praktilisemast vaatest rohepöörde läbiviimisele, mille kohaselt ei kata taksonoomia mitte
üksnes ilmselgelt kliimaneutraalseid ja taastuvenergiaga seonduvaid tegevusi, vaid rangetel tingimustel
ja piiratud aja jooksul võimaldab ühtlasi üleminekut kestlikule energiasüsteemile, sh näiteks maagaasi-
ja tuumaenergiasektori majandustegevustes. Selline tegevus lähtub praktilisematest võimalustest
rohepöörde teostamisel, kuid samas ei tohiks komisjoni hinnangul pärssida taastuvate energiaallikate
arengut.
Oluline on ühtlasi välja tuua, et kestliku rahastamise taksonoomia järgimine on finantsturuosaliste ja
teiste ettevõtete jaoks vabatahtlik. Seda saavad ettevõtted kasutada enda tegevusalade kestlikkuse
hindamisel või selle kestlikumaks kujundamisel, et investoritele näidata, kas ja kui suures ulatuses on
nende tegevus ning pakutavad finantstooted kestlikud. Küll aga on finantsturuosalistele ning
suurematele börsiettevõtetele6 kohustuslik avaldada teavet selle kohta, kas ning millises ulatuses nad
taksonoomiat järgivad. Seda reguleeritakse mh täpsemalt kehtivas taksonoomia teabe avalikustamise
delegeeritud õigusaktis.
Delegeeritud määrus tugineb maagaasi osas soovitustele, mille esitas komisjonile 2018. a loodud
kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, kes avaldas oma lõpparuande komisjonile 09.03.20207.
Tegemist oli komisjoni eksperdirühmaga, mis koosnes mitmesugustest era- ja avaliku sektori
esindajatest/huvirühmadest. Komisjon on aruande saamise järel ühtlasi korduvalt konsulteerinud
liikmesriikide ekspertidega ning erinevate arvamustega ka arvestanud. Tuumaenergia osas on komisjon
arvestanud Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) 2021. a märtsis avaldatud tehnilise hindamise aruandes8
esitatud järeldusi ning neid üle vaadanud liikmesriikide kiirguskaitse ja jäätmekäitluse ekspertide, kelle
määras teadus- ja tehnikakomitee Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 31 alusel
ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee ekspertide arvamusi.
Delegeeritud määrust hakatakse kohaldama 1. jaanuarist 2023. a. Eesti seisukohad delegeeritud määruse
kohta tuginevad Vabariigi Valitsuse 27.09.2018. a seisukohtadele taksonoomia määruse kohta, Vabariigi
Valitsuse 22.07.2021. a seisukohtadele taksonoomia kliima delegeeritud õigusakti kohta ja Vabariigi
Valitsuse 04.11.2021. a. seisukohtadele taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud õigusakti kohta.
Komisjoni otsekohalduv delegeeritud määrus jõustub ainult juhul, kui nõukogu või Euroopa Parlament
ei esita võimaliku delegeeritud volituste ületamisega seoses vastuväiteid või ei võta komisjonile antud
volitust tagasi. Komisjoni delegeeritud määrus on nõukogule esitatud ainult kas vastuväidete esitamiseks
(ehk selle jõustumise peatamiseks) või nõustumiseks, see tähendab, et määruse õigusteksti muutmiseks
nõukogus läbirääkimisi ei avata. Eesti on osalenud delegeeritud määruse teksti väljatöötamises läbi
komisjoni vastava liikmesriikide ekspertrühma kohtumistel toimunud läbirääkimiste ja
konsultatsioonide. Komisjoni delegeeritud määrusele nõukogu vastuväidete esitamiseks on vaja
nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust.
Eelnõu ettevalmistaja
Vabariigi Valituse seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika
osakonna nõunik Valner Lille (+372 611 3552,
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi
keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksuse nõunik Aire Rihe (+372 626 2983,
[email protected])
6
Ettevõtte keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul, või suure kontserni emaettevõtja puhul konsolideeritud keskmine
töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500.
7
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/200309-sustainable-
finance-teg-final-report-taxonomy_en.pdf
8
https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC125953
2
ning välissuhete osakonna nõunik Annaliisa Villsaar (+372 626 2914,
[email protected]) ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli
Lindus (
[email protected], +372 639 7610).
2. SISUKOKKUVÕTE
Kestlikkust toetava rahastamise valdkonna edendamise põhimõtted on esitatud 2018. a komisjoni
tegevuskavas jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta9 ja selle jätkuna 06.07.2021 komisjoni
teatisena vastu võetud kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegias10. Nende alusel on mh
kokku lepitud nii taksonoomiamäärus kui selle alamaktid, milleks on hetkeseisuga juba eespool mainitud
taksonoomia kliima delegeeritud õigusakt ja taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud õigusakt.
Delegeeritud määrusega täiendataksegi neid delegeeritud õigusakte kooskõlas taksonoomiamääruse
artikli 10 lõikega 2, milles käsitletakse üleminekumajandustegevust.
Delegeeritud määrus koosneb määrusest endast ja kolmest lisast. Määruse enda põhitekst koosneb
kolmest artiklist.
Artiklis 1 sätestatakse taksonoomia kliima delegeeritud õigusakti muudatused ning kehtestatakse
delegeeritud määruse lisades 1 ja 2 esitatud gaasiga ning tuumaenergiaga seonduvad muudatused
taksonoomia kliima delegeeritud õigusakti lisadesse 1 ja 2, mis käsitlevad tehnilisi
sõelumiskriteeriumeid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada
kliimamuutuste leevendamisele (lisa 1) ning kliimamuutustega kohanemisele (lisa 2) oluliselt kaasa
aitavaks ning mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud
määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki.
Artikliga 1 seonduvates lisades 1 ja 2 kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid seoses kolme
tegevusega - elektri tootmise, elektri ja soojus-/jahutuseenergia tõhusa koostootmise ning tõhusates
kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides maagaasist soojus-/jahutusenergia tootmisega, mille puhul
maagaasist tuleneva kasvuhoonegaaside heite tase on allpool asjakohast piirväärtust (100 g CO2e/kWh).
Ühtlasi kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid maagaasi kasutamisele eelpooltoodud kolme
tegevuse korral juhuks, kui maagaasist tuleneva kasvuhoonegaaside heite tase ei vasta veel sellele ette
nähtud piirväärtusele, arvestades et peale kliimaneutraalse energia kasutamise ja enamate
investeeringute juba vähese CO2 heitega majandustegevusse ning -sektoritesse eeldab üleminek ka
sellise muu majandustegevuse ja -sektorite kasvuhoonegaaside heite olulist vähendamist, mille puhul ei
ole tehnoloogiliselt ega majanduslikult teostatavaid vähese CO2 heitega alternatiive. Sellist
majandustegevust käsitletakse üleminekutegevusena, arvestades et tehnoloogiliselt ja majanduslikult
teostatavad vähese CO2 heitega alternatiivid ei pruugi veel olla turul piisavas ulatuses kättesaadavad, et
katta energianõudlust järjepidevalt ja usaldusväärselt. Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid
komisjoni hinnangul soodustama suurema heitega energiaallikate, sealhulgas tahkete fossiilkütuste
kiiremat kasutuselt kõrvaldamist ning tagama, et on olemas usaldusväärsed tõendid, mille kohaselt ei
saa taastuvate energiaallikatega saavutada sama energiatootmisvõimsust ja et iga rajatise kohta võetakse
kasutusele tulemuslikud kavad kooskõlas sektori parimate tulemustega, et minna kindlaks kuupäevaks
täielikult üle taastuvatele energiaallikatele või vähese CO2 heitega gaasidele.
Tuumaenergiaga seotud tegevus on vähese CO2 heitega ja tuleb komisjoni hinnangul liigitada
taksonoomiamääruse artikli 10 lõike 2 kohase üleminekutegevuse alla, kui puudub tehnoloogiliselt ja
majanduslikult teostatav vähese CO2 heitega alternatiiv, millest piisaks, et katta energianõudlus
järjepidevalt ja usaldusväärselt. Tuumaenergia kohta vällja töötatavad tehnilised sõelumiskriteeriumid
peavad tagama, et tuumaenergiaga seonduva tegevusega ei kahjustata märkimisväärselt teisi
keskkonnaeesmärke tulenevalt tuumajäätmete pikaajalise ladustamise ja lõppladustamisega
kaasnevatest võimalikest riskidest. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid seetõttu komisjoni
9
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0097&from=EN
10
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021DC0390
3
hinnangul kajastama tuumaohutuse, kiirguskaitse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõrgeimaid
standardeid, lähtudes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus ja selle lepingu alusel
vastuvõetud õigusaktides, eelkõige nõukogu direktiivis 2009/71/Euratom11 sätestatud nõuetest. Ühtlasi
arvestatakse tehnilistes sõelumiskriteeriumites nüüdseks väljatöötatud ja turul kättesaadavaks muutunud
tuumaelektrijaamadele ette nähtud õnnetusjuhtumitele vastupidava kütusega, mis annab lisakaitse
kütuse või reaktoriosade struktuurikahjustustest tulenevate õnnetuste eest. Samuti arvestatakse
tehnilistes sõelumiskriteeriumites uue tuumareaktoritehnoloogia arendamisega, mis kasutab muu hulgas
suletud kütusetsükleid või kütuse paljundamise kontseptsioone ning viib miinimumini kõrgaktiivsete
radioaktiivsete jäätmete tootmise (IV põlvkonna reaktorid), olgugi et need IV põlvkonna reaktorid ei ole
veel hetkeseisuga kaubanduslikult tasuvad.
Artiklis 2 sätestatakse taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud õigusakti muudatused, mis
tulenevad otseselt eelnevas artiklis viidatud taksonoomia kliima delegeeritud õigusakti lisadesse
tehtavatest täiendustest. Ühtlasi kehtestatakse delegeeritud määruse lisas 3 esitatud gaasiga ning
tuumaenergiaga seonduvalt taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud akti lisatav lisa XII, milles
on ette nähtud aruandlusvormid tuumaenergia ja gaasiga seonduva teabe avalikustamiseks. Nimetatud
muudatused tehakse, et tagada vastavate tegevustega seonduvatesse finantstoodetesse investeerijatele
suurem läbipaistvus ja teabe võrreldavus ka maagaasi- ja tuumaenergiaga seonduvate tegevuste kohta.
Artiklis 3 nähakse ette delegeeritud määruse kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023, mis langeb kokku
taksonoomiamääruses ette nähtud veel väljatöötamisel olevate ülejäänud keskkonnaeesmärkide
tehniliste sõelumiskriteeriumite kohaldamise tähtajaga.
Taksonoomia praktilise kasutamise hõlbustamiseks on komisjon välja töötanud veebipõhise (või ka alla
laetava) elektroonse vahendi, nn taksonoomia kompassi12, mille abil erinevad taksonoomia kasutajad
saavad parema visuaalse ülevaate taksonoomiast ning selle valdkondlikest kriteeriumitest tervikuna ja
leiavad hõlpsamini endale vajalikku sisu konkreetsete tegevuste kohta.
3. HINNANG DELEGEERITUD MÄÄRUSE SUBSIDIAARSUSE JA
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE
Subsidiaarsust ja proportsionaalsust hinnati juba taksonoomiamääruse menetlemise käigus. Selle
kohaselt, tulenevalt EL ühtse turu finantsturgude ja nendel pakutavate investeerimistoodete piiriülesest
iseloomust, on taksonoomiamääruses kestlikkust toetava rahastamisega seonduva tegevuse
reguleerimine põhjendatud ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.
Delegeeritud määrusega täiendatakse taksonoomiamääruse rakendamiseks vajalikke otsekohalduvaid
teiseseid õigusakte, mis tagavad taksonoomiamääruse eesmärkide saavutamise. Seejuures lähtub
delegeeritud määrus taksonoomiamäärusega komisjonile antud volitusest kehtestada delegeeritud
õigusakt, milles täpsustatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid kuue keskkonna- ja kliimaeesmärgi jaoks.
Antud juhul täiendatakse sõelumiskriteeriumeid nendest kahe kliimaeesmärgi, ehk kliimamuutuse mõju
vähendamise ja selle leevendamise eesmärkide jaoks. Ühtlasi on delegeeritud määruse eesmärgid ja
nõuded sätestatud taksonoomiamääruses, mis ei lähe komisjoni taksonoomia kliima delegeeritud
õigusakti kohta koostatud mõjuanalüüsi kokkuvõttes esitatu kohaselt kaugemale sellest, mis on vajalik
määruse eesmärkide saavutamiseks.
Kokkuvõttes seega eraldi täiendavat subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamist võrreldes
taksonoomiamäärusega delegeeritud määruse puhul läbi ei viida, kuna tegemist ei ole EL esmase
õigusega, mille üle toimub parlamentaarne subsidiaarsuse kontroll.
11
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32009L0071
12
https://ec.europa.eu/sustainable-finance-taxonomy/
4
4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Üldine ülevaade
Delegeeritud määruse vastuvõtmisel on komisjon lähtunud juba eespool viidatud tehnilise ekspertgrupi
soovitustest, JRC uuringutest ja ekspertide arvamustest ning on nendest tulenevalt kokkuvõttes leidnud,
et eraldi täiendava mõjuhinnangu koostamine ning täiendav avalik konsulteerimine ei ole antud juhul
vajalik. Komisjon on leidnud, et maagaasi ja tuumaenergia valdkonna asjakohased tehnilised ja
poliitilised küsimused on olnud avalikkusele teada kogu taksonoomiamäärust käsitleva seadusandliku
arutelu, tehnilise eksperdirühma töö ja taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti väljatöötamise
jooksul. Neid on mitu korda arutatud nii liikmesriikide kui Euroopa Parlamendiga ja sidusrühmad on
esitanud komisjonile selle tegevuse kohta ulatuslikku tagasisidet, lähtudes gaasiga seotud tegevuse puhul
taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusaktiga seoses arutatud valikutest ning JRC aruandest ja
eksperdikomitee tuumaenergiaga seotud tegevuse hindamistest. Ühtlasi oleks delegeeritud õigusakti
eelnõu varasem avalikustamine komisjoni hinnangul tõenäoliselt turge mõjutanud.
Delegeeritud määruse mõju Eestile ja kogu Euroopa Liidule tervikuna on, sarnaselt taksonoomia kliima
delegeeritud õigusaktile, positiivne kõikides mõjuanalüüsi aspektidest vaadates. Osaliselt selgitatakse
erinevaid mõjusid juba ka eelmises peatükis sisukokkuvõtte kirjelduste juures ning järgmises peatükis
Valitsuse seisukohtades selgituste juures. Negatiivseid mõjusid, sealhulgas sotsiaalvaldkonnale, mis
võivad tuleneda kliima- ja keskkonnapoliitikaga vastuoluliste majandustegevuste vähendamisest, tuleb
adresseerida rohepöörde kontekstis tervikuna, sh arvestades ka teisi keskkonnaeesmärke ja nende suunas
liikumise mõjusid, nii Eesti-põhistest võimalustest kui väljakutsetest lähtuvalt. Sellele aitab kaasa ka
Eesti ja Läti koostöös elluviidav koostööprojekt kestliku rahastamise strateegilise lähenemise
kujundamiseks, mida on kirjeldatud põhjalikumalt allpool. Samas tuleb märkida, et finantssektori jaoks
on mittekestlike majandustegevuste rahastamise piiramine juba praegu olulisel kohal ja ühtse roheliste
majandustegevuste standardi loomine erinevates valdkondades aitab luua enamat selgust ning
finantssektoril veelgi enam omaltpoolt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa aidata.
Kuna taksonoomia on eelkõige adresseeritud finantssektori ettevõtetele ja suurtele ettevõtetele, võib
võrdlusena siin välja tuua mõned näitajad panganduskeskse Eesti finantssektori rahastamise struktuuri
kohta, mis laienevad lisaks taksonoomia kliima delegeeritud õigusaktile ka delegeeritud määrusele. Eesti
Panga avaldatud Finantssektori struktuuri ülevaate 2021 kohaselt oli 2020.a:
- uute ettevõtete pangalaenude maht 10,5 miljardit eurot ja
- uute ettevõtete võlakirjade emissioonimaht 217 miljonit eurot.
Finantsinspektsiooni Eesti finantsteenuste turu ülevaate 31.detsembri 2020 seisuga kohaselt oli Eestis:
- avalike investeerimisfondide (eurofondid, alternatiivfondid ja pensionifondid) fondivalitsejate varade
maht 2020.a lõpus kokku 6,03 miljardit eurot, millest muude fondide peale kohustuslike pensionifondide
maht oli 0,73 miljardit eurot;
- väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavate investeerimisühingute valitsetavate portfellide maht
2020.a lõpus kokku 27 miljonit eurot;
- elukindlustuse valdkonnas 2020.a kindlustusmaksete järgi investeerimisriskiga elukindlustustoodete
maht 34 miljonit eurot;
- väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavate pankade valitsetavate portfellide maht 2020.aasta
lõpus kokku 526 miljonit eurot.
Ühtse taksonoomia puudumise tõttu on finantsturuosalised oma toodete väljatöötamisel seni ise valinud,
mille alusel oma toodete rohelisust määratleda, juhul kui nn rohelisi tooteid pakutakse.
Keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud peamiste tulemusnäitajate, sh maagaasi ja
tuumaenergiaga seonduva analoogse teabe iga-aastane avalikustamine aitab investoritel ja üldsusel
mõista äriühingute liikumist kestlikkuse suunas, suurendada turu läbipaistvust ja vältida rohepesu,
teavitades investoreid äriühingute tegevuse mõjust keskkonnale. Suured finants- ja
5
mittefinantsettevõtted saavad kasutada avalikustatud teavet usaldusväärsete keskkonnahoidlike
finantstoodete (nt rohelised võlakirjad või investeerimisfondid) väljatöötamiseks ning suunata teabe
avalikustamise kaudu investorite nõudlust kestlikesse projektidesse. Väikesed ja keskmise suurusega
ettevõtted võivad esitada vabatahtlikult mõned või kõik peamised tulemusnäitajad. Selline turu
läbipaistvus keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud käibe või investeeringute osakaalu
avalikustamise kaudu peaks aitama äriühingutel kaasata rahastust kestliku tegevuse jaoks.
Peamised delegeeritud määruse mõjud tulenevad juba vastuvõetud otsekohalduva taksonoomiamääruse
eesmärkidest, mille kohta on Vabariigi Valitsus eespool viidatult juba varem seisukohad võtnud ja selle
raames on ka üldiseid mõjusid hinnatud. Samuti on taksonoomia kliima delegeeritud õigusaktiga, mille
muudatused sisalduvad ka delegeeritud määruses, kehtestatud teaduspõhiselt koostatud tehniliste
sõelumiskriteeriumite täpsemaid mõjusid komisjon analüüsinud ja leidnud, et need on kooskõlas
taksonoomiamääruse oodatavate eesmärkide saavutamisega.
Mõju elus- ja looduskeskkonnale
Delegeeritud määrusega ette nähtud ühtsed tehnilised sõelumiskriteeriumid ettevõtetele ja investoritele
kliimamuutuse mõju vähendamise ja selle leevendamise valdkondades suurendavad sarnaselt
taksonoomia kliima delegeeritud õigusaktis juba kehtestatud teiste kriteriumitega erasektori
motivatsiooni ja kindlust seoses kliimamuutuste leevendamise ning sellega kohanemisega seotud
investeeringutega. See aitab suunata erasektori ettevõtteid kestlikemate tehnoloogiate ning kütuste
kasutamisele. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn ehk Stockholm Environment Institute-Tallinn) poolt
2019. aastal koostatud "Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs" 13 toob välja, et Eestis
on kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vajalike tegevuste kogumaksumus vahemikul 2021-2050
hinnanguliselt ca 17,3 miljardit eurot. Sellest moodustavad lõviosa erasektori investeeringud mahus
suurusjärgus 12,7 miljardit eurot. Taksonoomia kliima delegeeritud õigusakt ja selle täiendusena ka
delegeeritud määrus loovad selguse ning kindluse, millised majandustegevused panustavad parimal
moel ka Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisse. Delegeeritud määrus loob ühtlasi selgust, kuidas
kahandada üleminekuna sõltuvust fossiilsetest kütustest ja aitavad seeläbi ka säästa enam keskkonda..
Eesti ettevõtted saavad seeläbi samuti panustada enam ülal viidatud kliimaneutraalsuseni jõudmiseks
vajalikesse tegevustesse investeeringute tegemisel. Investorid saavad arendada enda
investeerimisportfelle suunas, mis oluliselt panustab kliimaneutraalsusesse ja otsida objektiivsete
kriteeriumite alusel selliseid projekte investeeringuteks. Riigi seisukohast on selline arengusuund igati
positiivne, kuna toob kokku majandustegevuse osalised ja kliimaneutraalsuse sihi saavutamise viisil,
mida on võimalik mõõta ja seirata ning edendada majanduse loomulikku ja isemajandavat üleminekut
kliimaneutraalsusele, kus avaldub reaalne mõju keskkonnale ja samas ka on edendatud koostöö
erasektoriga. Samuti avaldab keskkonnale positiivset mõju rohepesu vähenemine, sest
keskkonnakestlikkus peab olema võrdsetel alustel hinnatud ja seega võib eeldada, et
taksonoomiamääruse alusel tehtud investeeringud ja tegevused ka päriselt parandavad
keskkonnaseisundit ning hoiavad ära olulised keskkonnariskid.
Mõju majandusele ja investeeringutele
Üldiselt peaks ELi taksonoomia, sh ka delegeeritud määrusega kehtestavad kriteeriumid, vähendama
teabe ebaühtlust ja suurendama läbipaistvust. Aja jooksul võib see komisjoni hinnangul aidata parandada
kestliku majandustegevusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõimet võrreldes teiste ettevõtjatega.
Tugevad signaalid seadusandlikul tasemel aitavad turuosalistel teha teadlikumaid valikuid millal ja
kuidas taastuvaid energiakandjaid kasutada või nendesse investeerida, ning loovab prognoositavuse, mis
on vajalik investeeringuteks tootmisse, tootmisrajatiste, infrastruktuuri ja lõpprakenduste jaoks. Kestliku
rahastamise taksonoomiat arendatakse muuhulgas koostöös ka EL-väliste riikidega, mis aitab ühtlasi
kestlikkuse lähenemisi ühtlustada ka globaalsel tasandil..
13
https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/
6
Mõju riigisektorile
Taksonoomias kestlike tegevuste määratlemise toel võib investeeringute, sh roheliste investeeringute
maht suureneda, mh ka delegeeritud määrusega kaetavates valdkondades. Kui investeeringud
suurenevad ja need on ka tootlikud, siis on majanduskasvu potentsiaal suurem ja mõju sisemajanduse
koguproduktile (SKPle) positiivne. Seejuures kahanevad roheinvesteeringute mõjul tõenäoliselt ka
erinevad keskkonnakahjud, mis omakorda aitab kokku hoida nendega seonduvatelt kuludelt. Riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib avalduda mõju läbi töötajate vajaduse olla kursis
keskkonna- ja kliimateemadega. Ehk tarvilik on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste teadlikkuse tõus
taksonoomia ning laiemalt kestlikkuse temaatikast, mis omakorda võib tuua kaasa koolitusvajaduse ning
täiendavate ressursside vajaduse. Laiemalt on tarvilik keskkonnakestlikkuse hindamise pädevuse kasv
ka riigisektoris tervikuna, sh toetuste ja muude turusekkumiste kontekstis kui ka nõustamine ja
regulatsioonide rakendamise tõlgendamise osas.
Arvestades kestliku rahastamise valdkonna kiiret arengut ja selle ulatust, sh vastavate aktide siseriikliku
rakendusvõimekuse osas, on tõenäoline vajadus selles valdkonnas arendada ühtlasi välja täiendavad
kompetentsid regulatsioonide rakendamise, järelevalve, aga ka strateegilise planeerimise aspektist.
Sellel eesmärgil viib Eesti koostöös Lätiga läbi projekti kestliku rahastamise edendamiseks ehk kestliku
rahastamise strateegilise vaate kujundamiseks ja praktikasse viimiseks. Nimetatud projekt viiakse kahe
aasta jooksul läbi koostöös komisjoniga ja EBRD-ga. Selle kestel analüüsitakse kogu Eesti turgu
kestliku rahastamise ja taksonoomia kontekstist lähtuvalt, Eesti võimalusi ja tugevusi, sh arvestades
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega , rakendatakse kestlikkusega seonduvaid praktikaid kuni 5
pilootprojekti raames ja viiakse läbi töötubasid, et tõsta teadlikkust ning suurendada kompetentsi
ametnike ja turuosaliste seas. Projekt lõpeb 2023.a teises pooles.
5. VALITSUSE SEISUKOHTADE SELGITUSED
5.1. Maagaas
Nõustume fossiilsetest gaasilistest kütustest elektri- ja soojatootmise hõlmamisega kestliku
rahastamise taksonoomia alla arvestades delegeeritud määrusega sätestatavaid tehnilisi
kriteeriumeid. Peame oluliseks gaasisüsteemis taastuvate gaaside osakaalu järk-järgult
suurendamist ning leiame, et maagaasi tuleb käsitleda üksnes üleminekukütusena ja see peab
olema delegeeritud määruses selgelt arusaadav.
Delegeeritud määrus hõlmab keskkonnakestlike tegevuste hulka üleminekuperioodil fossiilsetest
kütustest toodetud elektri ning tõhusa koostootmise režiimil maagaasist toodetud soojuse ja jahutuse, sh
tõhusas kaugküttesüsteemis kasutatava. Elektritootmine fossiilsetest gaasilistest kütustest peab vastama
tehnilistele kriteeriumidele, milleks on näiteks elukaare KHG emissioonid, mis ei tohi ületada 100 g
CO2e/kWh. Elektrijaamadele, mis on saanud ehitusloa kuni 31.12.2030 kehtivad mõnevõrra leebemad
kriteeriumid. Nende otsesed KHG heited ei tohi ületada 270 g CO2e/kWh või aastas 550 kg CO2e/kW
20 a jooksul. Elektri tootmine peab asendama saastavamaid elektritootmisvõimsusi ning see peab olema
ehitatud võimaldamaks kasutusele võtta ka taastuvatest allikatest toodetud gaasi. Jaama täielik üleminek
taastuvale gaasile peab toimuma hiljemalt 31.12.2035. Eesti seisukohalt on kliimaneutraalsusele
üleminekul vaja säilitada tehnoloogianeutraalsuse põhimõte, mida vastav lisandus taksonoomia
määrusse tähendab. Eesti eesmärgiks on asendada maagaas Eesti gaasisüsteemi järkjärgult taastuvat
päritolu gaasiga. Taastuvatel energiakandjatel on tähtis roll kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisel.
Sellega seoses tuleb suurendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, et täita energiaturu
vajadus taastuvenergia ja puhta energeetika järele. See tähendab ka seda, et maagaasi investeeringud ei
tohiks ohustada jätkusuutlikumaid võimalusi, näiteks investeeringuid biokütuste, vesiniku või muude
kütuste kasutamisse.
7
Delegeeritud määruse ja laiemalt taksonoomia eesmärk on kiirendada finantssektoril ja ettevõtetel
vabatahtlike meetmete abil keskkonnakestlikumate tegevuste või nn roheinvesteeringute järjest
suuremat kasutuselevõttu. Selleks on, nagu ka sissejuhatavas peatükis juba kirjeldatud, 6
keskkonnavaldkonna jaoks juba kehtestatud (kliimamuutuste mõju vähendamine ja nende
leevendamine) või alles väljatöötamisel (üleminek ringmajandusele, mere ja vee kestlik majandamine,
elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning saastuse vähendamine) kriteeriumid, mille alusel määratakse
kindlaks, millisel juhul võib konkreetset majandustegevust pidada kestlikuks. Taksonoomia
kriteeriumite pakett on kasutatav kogu finantssektorile, börsil noteeritud ettevõtetele ja loomulikult
nende klientidele, et enda keskkonnakestlikkust usaldusväärselt tõendada ja ka esile tõsta. See aitab
kiirendada üleminekut kestlikematele tegevustele ning loob konkurentsieelise.
Samas on palju ka neid valdkondi, kus kiire üleminek ei ole võimalik ja riigid on eri stardikohtadel. Seda
eriti energeetikas. Selleks on loodud ka põhimõte, et iga samm, mis astub kiireloomuliselt, n-ö
ülemineku jaoks sammu eemale saastamisest, on samuti tervitatud. Ja üks osa sellest paketist on
tuumaenergeetika ja maagaasi kasutamine. Paljudel riikidel ei ole võimekust kohe liikuda üle kestlikele
energiaallikatele ja samas tuleks soodustada igat sammu, mis selle suunas viib. Delegeeritud määrus on
koostatud ühtlasi antud aspekte silmas pidades. Ka Eesti on delegeeritud määruse menetluse käigus
esitanud enda eksperttaseme sisendi. Ametlikud seisukohad kujundatakse selle versiooni suhtes, milles
on juba kõiki riikide ja sidusrühmade kommentaare kaalutud.
Tuumaenergeetika ja gaasi teemal on Eesti olnud lähtekohal, et oleme tehnoloogianeutraalsed ja lähtume
sellest, et kui tegevus täidab „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumit ja kas panustab oluliselt ülemineku
kiirendamisse keskkonnakestlikkuse suunas või veel enam, panustab oluliselt mõne keskkonna- ja
kliimaeesmärgi saavutamisse, oleme sellele avatud.
Meie hinnangul peab olema selgelt arusaadav, et maagaasi käsitletakse üksnes üleminekukütusena, mis
on vajalik nendele riikidele, kellel ei ole muud võimalust kiirete sammude astumiseks enda
kasvuhoonegaaside heite vähendamisel võrreldes tahkete fossiilkütuste kasutamisega. Muudel juhtudel
tuleks lähtuda juba vastu võetud kliimakriteeriumide delegeeritud aktist, milles on eelisarendatavad
suunad kokku lepitud ja neil peaks olema turul ka eelis. Antud juhul on maagaas üleminekutegevus, mis
on paljudele riikidele oluline, et liikuda üle keskkonda veel enam koormavatelt kütustelt nagu näiteks
kivisüsi, põlevkivi, ligniit. Selle järgi on delegeeritud akt ka kujundatud. Laiemas kestliku rahastuse
käsitluses peaks olema selge, et eelisarendatavad suunad juba heaks kiidetud delegeeritud akti alusel on
ka meile juba kättesaadavad, kohalikul tasandil toodetavad ja keskkonnakestlikumad kütused, biogaas,
biometaan, tulevikus ka vesinik jt, millel on oluline roll konkurentsivõimes ja kohaliku tasandi
energeetika arendamises.
Biometaan ja biogaas on transpordis, eriti ühistranspordis ja pikamaasõitude puhul väga oluline kohalik
kütus, mida saab toota kohalikust toorainest, lahendades mh teisi keskkonnaprobleeme ja toetades
ringmajandust ja kliimaneutraalsuse suunas liikumist. Samas on biometaan ja biogaas kütused ka
teistesse tootmistesse – soojatootmine jm – ning nende transpordi jaoks vajalikku infrastruktuuri saab
hiljem kasutada omakorda üleminekul vesinikule. Tegemist on mõlemal juhul selgelt kohalikku
konkurentsivõimet tõstva sektoriga ja tööd andva tegevusega.
Tark jäätmemajandus biomassi valdkonnas vajab oma väljundit ja biometaani ja biogaasi tootmine on
üheks alternatiiviks, mille osas tuleks sihid selgemalt sõnastada, sh ambitsioon. Eestis keskendume mh
ka rohelisele vesinikule.
Keskkonnasõbralikumatele ja võimalikult väikese heitega energiakandjatele üleminekuks on vaja luua
võimalikult võrdsed konkurentsitingimused rohelistele alternatiividele (nagu nt roheline vesinik), kus
tehnoloogianeutraalsus lähtuks keskkonnamõju ulatusest. Võrdsed konkurentsitingimused peaks
hõlmama kompleksselt nii eeltingimused (sh tootmisvõimsused, regulatsioon, saastavatele
alternatiividele toetuste/eeliste kaotamine, heitmetest lähtuv/arvestav maksustamine) kui ka stiimulid
8
selle ülemineku edendamiseks (sh taristu, riikidevahelised ühendused, turule sisenemise barjääride
ületamiseks vajadusel toetused/investeeringute toetamine teatud perioodil jne). See on pikk perspektiiv,
aga sellele suunda võtmata on süsteemne muutus ikka päris keeruline saavutada.
Saame tugevdada enda kõigi alternatiivide kaardistamisega ja neile kuni 2035 sihtide seadmisega, nii
lühikeses kui keskpikas plaanis. Seega on oluline, et delegeeritud määrus lähtuks fossiilse gaasi puhul
vaid äärmisest vajadusest. Sama toetab olukord, mis on tekkinud ka praeguse kriisiolukorraga. Siht
peaks olema kiirendada kohalike kütuste kasutuselevõttu.
5.2. Tuumaenergia
Nõustume tuumaenergia hõlmamisega üleminekutegevusena kestliku rahastamise taksonoomia
delegeeritud määruse kohaldamisalasse arvestades määrusega sätestatud tehnilisi kriteeriumeid.
Määruse kohaselt peab tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv
kasvuhoonegaaside heide jääma alla piirväärtuse 100g CO2e/kWh. Liikmesriik peab olema täielikult üle
võtnud ning rakendama nõukogu direktiive 2009/71/Euratom ja 2011/70/Euratom ning projekti
heakskiitmise kuupäeva seisuga peab olema loodud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fond ja jaama
dekomisjoneerimisfond. Samuti peab riik tõestama, et tal on tuumaelektrijaama eeldatava kasuliku eluea
lõpus kättesaadavad vahendid, mis vastavad radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise
hinnangulistele kuludele. Olemas peab olema toimiv lõppladustamisrajatis kõikide väga madala, madala
ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete jaoks.
Eesti alles analüüsib tuumaenergia kasutuselevõtu võimalusi energiajulgeoleku tagamiseks ning
kliimaeesmärkide saavutamiseks ja riik pole tuumaelektrijaama rajamise otsust veel teinud. Samas
peame oluliseks, et määrusega sätestatud tehnilised kriteeriumid tuumaenergia kasutamiseks oleksid
põhjendatud ning mõistlikus ajaraamis rakendatavad.
Eeltoodust lähtuvalt on tuumaenergia hindamise kriteeriumites erinevaid kohti, kus on tekkinud
küsitavusi. Näiteks ei pea me mõistlikuks punktis 4.26 p 1.f esitatud nõuet, et liikmesriigis peab 2050.
aastaks olema toimiv kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisrajatis. Kriteeriumid võiks
kehtestada pigem kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise põhimõttena ning kirjeldada
riiklikes programmides, mille esitavad riigid Euratom direktiivi 2011/70 alusel. Lõppladustamisrajatis
tuleks igas riigis kasutusele võtta siis, kui selleks on tekkinud vajadus.
Eelnõu punkti 4.27 tehnilises kirjelduses esitatud nõue, et uute tuumarajatiste ehitamiseks ja ohutuks
käitamiseks peab olema väljastatud ehitusluba 2045. aastaks, ei ole samuti põhjendatud. Rangete
ajaraamide määramine ei soodusta 2050. aastaks CO2 heite null-eesmärgi saavutamist.
Küsimusi tekitab ka punkti 4.27 p 2 nõue kasutada alates 2025. aastast õnnetusjuhtumitele vastupidavat
kütust. Selline tehnoloogia on turul küll olemas, kuid on kaheldav, kas 2025. aastaks on sellele Euroopa
Liidus piisavalt tootjaid. Uue põlvkonna passiivsete jahutus- ja sulgemismeetmetega tuumajaamade
puhul pole ka tõendatud, et õnnetusjuhtumistele vastupidav kütus annab täiendavat ohutuskasu.
Eelnõu punkti 4.27 p5 puhul peame oluliseks, et parimale võimalikule tehnoloogiale vastavate tehniliste
parameetrite puhul oleks tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma (ENSREG)
hinnangusse hõlmatud ka väikesed moodulreaktorid.
Kokkuvõttes me samas mõistame taksonoomia eesmärkidest lähtuvalt delegeeritud määrusega
tuumaenergia hõlmamist taksonoomia määruse peame tuumaenergia osas oluliseks keskenduda
põhimõtetele ja eesmärkidele, mitte tähtaegade seadmisele, kuid saame lõpptulemusena nõustuda
tuumaenergia hõlmamisega taksonoomia alla, arvestades taksonoomia.
9
6. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Komisjoni delegeeritud määruse seisukoha koostamiseks küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kelle sisendit on seisukohtades arvesse võetud.
Komisjoni delegeeritud määruse seisukoha ettevalmistamise raames on delegeeritud määrus saadetud
või vahetult suheldud järgmiste partnerite ning huvirühmadega: Eesti Pank, Finantsinspektsioon,
Finance Estonia, Eesti Pangaliit, Tallinna Börs, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti
Kindlustusseltside Liit, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti Elektritööstuse Liit, Fermi
Energia OÜ. Huvirühmade kaasamise käigus probleeme ei tõstatatud.
10