dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kestliku rahastamise taksonoomiat täiendava delegeeritud määruse seisukohtade esitamine

Rahandusministeerium · 11. aprill 2022
Viit
1.1-10.1/3238-1
Registreeritud
11. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Valner Lille (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.13238-1 11.04.2022 Väljaminev kiri.asice1181 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 11.04.2022 nr 1.1-10.1/3238-1 [email protected] Kestliku rahastamise taksonoomiat täiendav delegeeritud määrus Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega täiendatakse EL kestliku rahastamise taksonoomiat maagaasi- ja tuumaenergiasektori tehniliste sõelumiskriteeriumitega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega täiendatakse EL kestliku rahastamise taksonoomiat maagaasi- ja tuumaenergiasektori tehniliste sõelumiskriteeriumitega 2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde Valner Lille 611 3552 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja aprill 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega täiendatakse EL kestliku rahastamise taksonoomiat maagaasi- ja tuumaenergiasektori tehniliste sõelumiskriteeriumitega 1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni dokumendis C(2022)631 final avaldatud delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega (edaspidi delegeeritud määrus). 1.1. Nõustume fossiilsetest gaasilistest kütustest elektri- ja soojatootmise hõlmamisega kestliku rahastamise taksonoomia alla arvestades delegeeritud määrusega sätestatavaid tehnilisi kriteeriumeid. Peame oluliseks gaasisüsteemis taastuvate gaaside osakaalu järk-järgult suurendamist ning leiame, et maagaasi tuleb käsitleda üksnes üleminekukütusena ja see peab olema delegeeritud määruses selgelt arusaadav. 1.2. Nõustume tuumaenergia hõlmamisega üleminekutegevusena kestliku rahastamise taksonoomia alla arvestades delegeeritud määrusega sätestatavaid tehnilisi kriteeriumeid. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada delegeeritud määrus ning seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 04.04.2022 SELETUSKIRI EESTI SEISUKOHAD EUROOPA KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSE KOHTA, MILLEGA TÄIENDATAKSE EL KESTLIKU RAHASTAMISE TAKSONOOMIAT MAAGAASI- JA TUUMAENERGIASEKTORI TEHNILISTE SÕELUMISKRITEERIUMITEGA 1. SISSEJUHATUS EL kestliku rahastamise taksonoomia on tegevusalade kestlikuks klassifitseerimise raamistik, mis loob ühtse aluse kõigile finantsturuosalistele ja suurettevõtetele hindamiseks, missugused tegevused ja investeeringud ettevõtluses on kestlikud ja seega viivad meid edasi keskkonnakestlikkuse suunas vaatega aastani 2050. Taksonoomia on majandustegevuste, mitte investeeringute põhine ning seega, määratleb investeeringu objektiks olevate tegevuste kestlikkust, mitte ei määratle investeeringute kestlikkust. Taksonoomia on suunatud eelkõige finantsturuosalistele ja ettevõtjatele, et võimaldada neil avaldada enda klientidele ning investoritele võrreldavatel alustel tuginevat teavet enda tegevuse ning pakutavate toodete kestlikkuse kohta ja võimaldada investoritel teha teadlikumaid investeerimisotsuseid. Taksonoomia oluline eesmärk on vältida nn rohepesu, kus ettevõte nimetab enda tegevusi roheliseks, aga tegelikult rohepöördesse ei panusta või panustab alla väidetava määra. Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 09.03.2022. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule nelja kuu jooksul nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks delegeeritud määruse1 (edaspidi delegeeritud määrus), millega muudetakse komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrust (EL) 2021/21392 (edaspidi taksonoomia kliima delegeeritud õigusakt) ja 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrust (EL) 2021/21783 (edaspidi taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud õigusakt). Delegeeritud määrusega kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid energiasektoris maagaasi- ja tuumaenergiaga seonduvate majandustegevuste kestlikkuse tuvastamiseks, mida taksonoomia kliima delegeeritud õigusaktis ei ole seni kehtestatud. Delegeeritud määruse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/8524 (edaspidi taksonoomiamäärus), millega on kehtestatud üldine raamistik ehk põhimõtted, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul võib konkreetset majandustegevust pidada kestlikuks ehk tinglikult öeldes keskkonnakestlikuks5. Sellised kriteeriumid töötatakse lõppkokkuvõttes välja 6 keskkonnavaldkonna jaoks (kliimamuutuse mõju vähendamine; kliimamuutuse mõju leevendamine, ringmajanduse ja jäätmevaldkonna edendamine; saastuse vähendamine; elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse, kestlik vee- ja mereressursside kasutus). Sarnaselt taksonoomia kliima delegeeritud õigusaktile kehtestatakse delegeeritud määruses maagaasi- ja tuumaenergiasektoriga seonduvad kriteeriumid ainult kahes esimeses valdkonnas, so kas nimetatud sektoritega seonduv majandustegevus panustab kliimamuutuste mõju vähendamisesse või leevendamisesse. Ülejäänud 4 valdkonna jaoks töötatakse tehnilisi sõelumikriteeriumeid kehtestav delegeeritud määrus välja 2022. a jooksul. 1 Komisjoni dokument C(2022) 631 final: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=PI_COM%3AC%282022%29631&qid=1647359214328 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R2139 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R2178 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R0852&from=et 5 Kestliku rahastamise all mõeldakse traditsiooniliselt keskkonna-, sotsiaalsete ning äriühingu üldjuhtimisega (governance) seotud (nn ESG) tegurite arvestamist investeerimisotsuste tegemisel, mille tulemusena suurenevad investeeringud pikemaajalistesse ja jätkusuutlikesse tegevustesse. Taksonoomia delegeeritud määruses keskendutakse kliimaga ja keskkonnaga seotud teguritele. Sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimise tegurite kohta on taksonoomia alles väljatöötamisel. Delegeeritud määruse väljatöötamisel on arvestatud taksonoomia kestlike majandustegevuste taksonoomia pikaajalise eesmärgiga, milleks on suunata suuremaid ettevõtteid ning finantsturuosalisi panustama enda tegevuste ja investeeringute kaudu enam rohepöördesse. Seejuures aga lähtutakse laiemast ning praktilisemast vaatest rohepöörde läbiviimisele, mille kohaselt ei kata taksonoomia mitte üksnes ilmselgelt kliimaneutraalseid ja taastuvenergiaga seonduvaid tegevusi, vaid rangetel tingimustel ja piiratud aja jooksul võimaldab ühtlasi üleminekut kestlikule energiasüsteemile, sh näiteks maagaasi- ja tuumaenergiasektori majandustegevustes. Selline tegevus lähtub praktilisematest võimalustest rohepöörde teostamisel, kuid samas ei tohiks komisjoni hinnangul pärssida taastuvate energiaallikate arengut. Oluline on ühtlasi välja tuua, et kestliku rahastamise taksonoomia järgimine on finantsturuosaliste ja teiste ettevõtete jaoks vabatahtlik. Seda saavad ettevõtted kasutada enda tegevusalade kestlikkuse hindamisel või selle kestlikumaks kujundamisel, et investoritele näidata, kas ja kui suures ulatuses on nende tegevus ning pakutavad finantstooted kestlikud. Küll aga on finantsturuosalistele ning suurematele börsiettevõtetele6 kohustuslik avaldada teavet selle kohta, kas ning millises ulatuses nad taksonoomiat järgivad. Seda reguleeritakse mh täpsemalt kehtivas taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud õigusaktis. Delegeeritud määrus tugineb maagaasi osas soovitustele, mille esitas komisjonile 2018. a loodud kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, kes avaldas oma lõpparuande komisjonile 09.03.20207. Tegemist oli komisjoni eksperdirühmaga, mis koosnes mitmesugustest era- ja avaliku sektori esindajatest/huvirühmadest. Komisjon on aruande saamise järel ühtlasi korduvalt konsulteerinud liikmesriikide ekspertidega ning erinevate arvamustega ka arvestanud. Tuumaenergia osas on komisjon arvestanud Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) 2021. a märtsis avaldatud tehnilise hindamise aruandes8 esitatud järeldusi ning neid üle vaadanud liikmesriikide kiirguskaitse ja jäätmekäitluse ekspertide, kelle määras teadus- ja tehnikakomitee Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 31 alusel ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee ekspertide arvamusi. Delegeeritud määrust hakatakse kohaldama 1. jaanuarist 2023. a. Eesti seisukohad delegeeritud määruse kohta tuginevad Vabariigi Valitsuse 27.09.2018. a seisukohtadele taksonoomia määruse kohta, Vabariigi Valitsuse 22.07.2021. a seisukohtadele taksonoomia kliima delegeeritud õigusakti kohta ja Vabariigi Valitsuse 04.11.2021. a. seisukohtadele taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud õigusakti kohta. Komisjoni otsekohalduv delegeeritud määrus jõustub ainult juhul, kui nõukogu või Euroopa Parlament ei esita võimaliku delegeeritud volituste ületamisega seoses vastuväiteid või ei võta komisjonile antud volitust tagasi. Komisjoni delegeeritud määrus on nõukogule esitatud ainult kas vastuväidete esitamiseks (ehk selle jõustumise peatamiseks) või nõustumiseks, see tähendab, et määruse õigusteksti muutmiseks nõukogus läbirääkimisi ei avata. Eesti on osalenud delegeeritud määruse teksti väljatöötamises läbi komisjoni vastava liikmesriikide ekspertrühma kohtumistel toimunud läbirääkimiste ja konsultatsioonide. Komisjoni delegeeritud määrusele nõukogu vastuväidete esitamiseks on vaja nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valituse seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Valner Lille (+372 611 3552, [email protected]), Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksuse nõunik Aire Rihe (+372 626 2983, [email protected]) 6 Ettevõtte keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul, või suure kontserni emaettevõtja puhul konsolideeritud keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500. 7 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/200309-sustainable- finance-teg-final-report-taxonomy_en.pdf 8 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC125953 2 ning välissuhete osakonna nõunik Annaliisa Villsaar (+372 626 2914, [email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus ([email protected], +372 639 7610). 2. SISUKOKKUVÕTE Kestlikkust toetava rahastamise valdkonna edendamise põhimõtted on esitatud 2018. a komisjoni tegevuskavas jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta9 ja selle jätkuna 06.07.2021 komisjoni teatisena vastu võetud kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegias10. Nende alusel on mh kokku lepitud nii taksonoomiamäärus kui selle alamaktid, milleks on hetkeseisuga juba eespool mainitud taksonoomia kliima delegeeritud õigusakt ja taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud õigusakt. Delegeeritud määrusega täiendataksegi neid delegeeritud õigusakte kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 10 lõikega 2, milles käsitletakse üleminekumajandustegevust. Delegeeritud määrus koosneb määrusest endast ja kolmest lisast. Määruse enda põhitekst koosneb kolmest artiklist. Artiklis 1 sätestatakse taksonoomia kliima delegeeritud õigusakti muudatused ning kehtestatakse delegeeritud määruse lisades 1 ja 2 esitatud gaasiga ning tuumaenergiaga seonduvad muudatused taksonoomia kliima delegeeritud õigusakti lisadesse 1 ja 2, mis käsitlevad tehnilisi sõelumiskriteeriumeid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele (lisa 1) ning kliimamuutustega kohanemisele (lisa 2) oluliselt kaasa aitavaks ning mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki. Artikliga 1 seonduvates lisades 1 ja 2 kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid seoses kolme tegevusega - elektri tootmise, elektri ja soojus-/jahutuseenergia tõhusa koostootmise ning tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides maagaasist soojus-/jahutusenergia tootmisega, mille puhul maagaasist tuleneva kasvuhoonegaaside heite tase on allpool asjakohast piirväärtust (100 g CO2e/kWh). Ühtlasi kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid maagaasi kasutamisele eelpooltoodud kolme tegevuse korral juhuks, kui maagaasist tuleneva kasvuhoonegaaside heite tase ei vasta veel sellele ette nähtud piirväärtusele, arvestades et peale kliimaneutraalse energia kasutamise ja enamate investeeringute juba vähese CO2 heitega majandustegevusse ning -sektoritesse eeldab üleminek ka sellise muu majandustegevuse ja -sektorite kasvuhoonegaaside heite olulist vähendamist, mille puhul ei ole tehnoloogiliselt ega majanduslikult teostatavaid vähese CO2 heitega alternatiive. Sellist majandustegevust käsitletakse üleminekutegevusena, arvestades et tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2 heitega alternatiivid ei pruugi veel olla turul piisavas ulatuses kättesaadavad, et katta energianõudlust järjepidevalt ja usaldusväärselt. Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid komisjoni hinnangul soodustama suurema heitega energiaallikate, sealhulgas tahkete fossiilkütuste kiiremat kasutuselt kõrvaldamist ning tagama, et on olemas usaldusväärsed tõendid, mille kohaselt ei saa taastuvate energiaallikatega saavutada sama energiatootmisvõimsust ja et iga rajatise kohta võetakse kasutusele tulemuslikud kavad kooskõlas sektori parimate tulemustega, et minna kindlaks kuupäevaks täielikult üle taastuvatele energiaallikatele või vähese CO2 heitega gaasidele. Tuumaenergiaga seotud tegevus on vähese CO2 heitega ja tuleb komisjoni hinnangul liigitada taksonoomiamääruse artikli 10 lõike 2 kohase üleminekutegevuse alla, kui puudub tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatav vähese CO2 heitega alternatiiv, millest piisaks, et katta energianõudlus järjepidevalt ja usaldusväärselt. Tuumaenergia kohta vällja töötatavad tehnilised sõelumiskriteeriumid peavad tagama, et tuumaenergiaga seonduva tegevusega ei kahjustata märkimisväärselt teisi keskkonnaeesmärke tulenevalt tuumajäätmete pikaajalise ladustamise ja lõppladustamisega kaasnevatest võimalikest riskidest. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid seetõttu komisjoni 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0097&from=EN 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021DC0390 3 hinnangul kajastama tuumaohutuse, kiirguskaitse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõrgeimaid standardeid, lähtudes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus ja selle lepingu alusel vastuvõetud õigusaktides, eelkõige nõukogu direktiivis 2009/71/Euratom11 sätestatud nõuetest. Ühtlasi arvestatakse tehnilistes sõelumiskriteeriumites nüüdseks väljatöötatud ja turul kättesaadavaks muutunud tuumaelektrijaamadele ette nähtud õnnetusjuhtumitele vastupidava kütusega, mis annab lisakaitse kütuse või reaktoriosade struktuurikahjustustest tulenevate õnnetuste eest. Samuti arvestatakse tehnilistes sõelumiskriteeriumites uue tuumareaktoritehnoloogia arendamisega, mis kasutab muu hulgas suletud kütusetsükleid või kütuse paljundamise kontseptsioone ning viib miinimumini kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete tootmise (IV põlvkonna reaktorid), olgugi et need IV põlvkonna reaktorid ei ole veel hetkeseisuga kaubanduslikult tasuvad. Artiklis 2 sätestatakse taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud õigusakti muudatused, mis tulenevad otseselt eelnevas artiklis viidatud taksonoomia kliima delegeeritud õigusakti lisadesse tehtavatest täiendustest. Ühtlasi kehtestatakse delegeeritud määruse lisas 3 esitatud gaasiga ning tuumaenergiaga seonduvalt taksonoomia teabe avalikustamise delegeeritud akti lisatav lisa XII, milles on ette nähtud aruandlusvormid tuumaenergia ja gaasiga seonduva teabe avalikustamiseks. Nimetatud muudatused tehakse, et tagada vastavate tegevustega seonduvatesse finantstoodetesse investeerijatele suurem läbipaistvus ja teabe võrreldavus ka maagaasi- ja tuumaenergiaga seonduvate tegevuste kohta. Artiklis 3 nähakse ette delegeeritud määruse kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023, mis langeb kokku taksonoomiamääruses ette nähtud veel väljatöötamisel olevate ülejäänud keskkonnaeesmärkide tehniliste sõelumiskriteeriumite kohaldamise tähtajaga. Taksonoomia praktilise kasutamise hõlbustamiseks on komisjon välja töötanud veebipõhise (või ka alla laetava) elektroonse vahendi, nn taksonoomia kompassi12, mille abil erinevad taksonoomia kasutajad saavad parema visuaalse ülevaate taksonoomiast ning selle valdkondlikest kriteeriumitest tervikuna ja leiavad hõlpsamini endale vajalikku sisu konkreetsete tegevuste kohta. 3. HINNANG DELEGEERITUD MÄÄRUSE SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE Subsidiaarsust ja proportsionaalsust hinnati juba taksonoomiamääruse menetlemise käigus. Selle kohaselt, tulenevalt EL ühtse turu finantsturgude ja nendel pakutavate investeerimistoodete piiriülesest iseloomust, on taksonoomiamääruses kestlikkust toetava rahastamisega seonduva tegevuse reguleerimine põhjendatud ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Delegeeritud määrusega täiendatakse taksonoomiamääruse rakendamiseks vajalikke otsekohalduvaid teiseseid õigusakte, mis tagavad taksonoomiamääruse eesmärkide saavutamise. Seejuures lähtub delegeeritud määrus taksonoomiamäärusega komisjonile antud volitusest kehtestada delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid kuue keskkonna- ja kliimaeesmärgi jaoks. Antud juhul täiendatakse sõelumiskriteeriumeid nendest kahe kliimaeesmärgi, ehk kliimamuutuse mõju vähendamise ja selle leevendamise eesmärkide jaoks. Ühtlasi on delegeeritud määruse eesmärgid ja nõuded sätestatud taksonoomiamääruses, mis ei lähe komisjoni taksonoomia kliima delegeeritud õigusakti kohta koostatud mõjuanalüüsi kokkuvõttes esitatu kohaselt kaugemale sellest, mis on vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõttes seega eraldi täiendavat subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamist võrreldes taksonoomiamäärusega delegeeritud määruse puhul läbi ei viida, kuna tegemist ei ole EL esmase õigusega, mille üle toimub parlamentaarne subsidiaarsuse kontroll. 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32009L0071 12 https://ec.europa.eu/sustainable-finance-taxonomy/ 4 4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Üldine ülevaade Delegeeritud määruse vastuvõtmisel on komisjon lähtunud juba eespool viidatud tehnilise ekspertgrupi soovitustest, JRC uuringutest ja ekspertide arvamustest ning on nendest tulenevalt kokkuvõttes leidnud, et eraldi täiendava mõjuhinnangu koostamine ning täiendav avalik konsulteerimine ei ole antud juhul vajalik. Komisjon on leidnud, et maagaasi ja tuumaenergia valdkonna asjakohased tehnilised ja poliitilised küsimused on olnud avalikkusele teada kogu taksonoomiamäärust käsitleva seadusandliku arutelu, tehnilise eksperdirühma töö ja taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti väljatöötamise jooksul. Neid on mitu korda arutatud nii liikmesriikide kui Euroopa Parlamendiga ja sidusrühmad on esitanud komisjonile selle tegevuse kohta ulatuslikku tagasisidet, lähtudes gaasiga seotud tegevuse puhul taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusaktiga seoses arutatud valikutest ning JRC aruandest ja eksperdikomitee tuumaenergiaga seotud tegevuse hindamistest. Ühtlasi oleks delegeeritud õigusakti eelnõu varasem avalikustamine komisjoni hinnangul tõenäoliselt turge mõjutanud. Delegeeritud määruse mõju Eestile ja kogu Euroopa Liidule tervikuna on, sarnaselt taksonoomia kliima delegeeritud õigusaktile, positiivne kõikides mõjuanalüüsi aspektidest vaadates. Osaliselt selgitatakse erinevaid mõjusid juba ka eelmises peatükis sisukokkuvõtte kirjelduste juures ning järgmises peatükis Valitsuse seisukohtades selgituste juures. Negatiivseid mõjusid, sealhulgas sotsiaalvaldkonnale, mis võivad tuleneda kliima- ja keskkonnapoliitikaga vastuoluliste majandustegevuste vähendamisest, tuleb adresseerida rohepöörde kontekstis tervikuna, sh arvestades ka teisi keskkonnaeesmärke ja nende suunas liikumise mõjusid, nii Eesti-põhistest võimalustest kui väljakutsetest lähtuvalt. Sellele aitab kaasa ka Eesti ja Läti koostöös elluviidav koostööprojekt kestliku rahastamise strateegilise lähenemise kujundamiseks, mida on kirjeldatud põhjalikumalt allpool. Samas tuleb märkida, et finantssektori jaoks on mittekestlike majandustegevuste rahastamise piiramine juba praegu olulisel kohal ja ühtse roheliste majandustegevuste standardi loomine erinevates valdkondades aitab luua enamat selgust ning finantssektoril veelgi enam omaltpoolt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Kuna taksonoomia on eelkõige adresseeritud finantssektori ettevõtetele ja suurtele ettevõtetele, võib võrdlusena siin välja tuua mõned näitajad panganduskeskse Eesti finantssektori rahastamise struktuuri kohta, mis laienevad lisaks taksonoomia kliima delegeeritud õigusaktile ka delegeeritud määrusele. Eesti Panga avaldatud Finantssektori struktuuri ülevaate 2021 kohaselt oli 2020.a: - uute ettevõtete pangalaenude maht 10,5 miljardit eurot ja - uute ettevõtete võlakirjade emissioonimaht 217 miljonit eurot. Finantsinspektsiooni Eesti finantsteenuste turu ülevaate 31.detsembri 2020 seisuga kohaselt oli Eestis: - avalike investeerimisfondide (eurofondid, alternatiivfondid ja pensionifondid) fondivalitsejate varade maht 2020.a lõpus kokku 6,03 miljardit eurot, millest muude fondide peale kohustuslike pensionifondide maht oli 0,73 miljardit eurot; - väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavate investeerimisühingute valitsetavate portfellide maht 2020.a lõpus kokku 27 miljonit eurot; - elukindlustuse valdkonnas 2020.a kindlustusmaksete järgi investeerimisriskiga elukindlustustoodete maht 34 miljonit eurot; - väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavate pankade valitsetavate portfellide maht 2020.aasta lõpus kokku 526 miljonit eurot. Ühtse taksonoomia puudumise tõttu on finantsturuosalised oma toodete väljatöötamisel seni ise valinud, mille alusel oma toodete rohelisust määratleda, juhul kui nn rohelisi tooteid pakutakse. Keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud peamiste tulemusnäitajate, sh maagaasi ja tuumaenergiaga seonduva analoogse teabe iga-aastane avalikustamine aitab investoritel ja üldsusel mõista äriühingute liikumist kestlikkuse suunas, suurendada turu läbipaistvust ja vältida rohepesu, teavitades investoreid äriühingute tegevuse mõjust keskkonnale. Suured finants- ja 5 mittefinantsettevõtted saavad kasutada avalikustatud teavet usaldusväärsete keskkonnahoidlike finantstoodete (nt rohelised võlakirjad või investeerimisfondid) väljatöötamiseks ning suunata teabe avalikustamise kaudu investorite nõudlust kestlikesse projektidesse. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võivad esitada vabatahtlikult mõned või kõik peamised tulemusnäitajad. Selline turu läbipaistvus keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud käibe või investeeringute osakaalu avalikustamise kaudu peaks aitama äriühingutel kaasata rahastust kestliku tegevuse jaoks. Peamised delegeeritud määruse mõjud tulenevad juba vastuvõetud otsekohalduva taksonoomiamääruse eesmärkidest, mille kohta on Vabariigi Valitsus eespool viidatult juba varem seisukohad võtnud ja selle raames on ka üldiseid mõjusid hinnatud. Samuti on taksonoomia kliima delegeeritud õigusaktiga, mille muudatused sisalduvad ka delegeeritud määruses, kehtestatud teaduspõhiselt koostatud tehniliste sõelumiskriteeriumite täpsemaid mõjusid komisjon analüüsinud ja leidnud, et need on kooskõlas taksonoomiamääruse oodatavate eesmärkide saavutamisega. Mõju elus- ja looduskeskkonnale Delegeeritud määrusega ette nähtud ühtsed tehnilised sõelumiskriteeriumid ettevõtetele ja investoritele kliimamuutuse mõju vähendamise ja selle leevendamise valdkondades suurendavad sarnaselt taksonoomia kliima delegeeritud õigusaktis juba kehtestatud teiste kriteriumitega erasektori motivatsiooni ja kindlust seoses kliimamuutuste leevendamise ning sellega kohanemisega seotud investeeringutega. See aitab suunata erasektori ettevõtteid kestlikemate tehnoloogiate ning kütuste kasutamisele. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn ehk Stockholm Environment Institute-Tallinn) poolt 2019. aastal koostatud "Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs" 13 toob välja, et Eestis on kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vajalike tegevuste kogumaksumus vahemikul 2021-2050 hinnanguliselt ca 17,3 miljardit eurot. Sellest moodustavad lõviosa erasektori investeeringud mahus suurusjärgus 12,7 miljardit eurot. Taksonoomia kliima delegeeritud õigusakt ja selle täiendusena ka delegeeritud määrus loovad selguse ning kindluse, millised majandustegevused panustavad parimal moel ka Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisse. Delegeeritud määrus loob ühtlasi selgust, kuidas kahandada üleminekuna sõltuvust fossiilsetest kütustest ja aitavad seeläbi ka säästa enam keskkonda.. Eesti ettevõtted saavad seeläbi samuti panustada enam ülal viidatud kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vajalikesse tegevustesse investeeringute tegemisel. Investorid saavad arendada enda investeerimisportfelle suunas, mis oluliselt panustab kliimaneutraalsusesse ja otsida objektiivsete kriteeriumite alusel selliseid projekte investeeringuteks. Riigi seisukohast on selline arengusuund igati positiivne, kuna toob kokku majandustegevuse osalised ja kliimaneutraalsuse sihi saavutamise viisil, mida on võimalik mõõta ja seirata ning edendada majanduse loomulikku ja isemajandavat üleminekut kliimaneutraalsusele, kus avaldub reaalne mõju keskkonnale ja samas ka on edendatud koostöö erasektoriga. Samuti avaldab keskkonnale positiivset mõju rohepesu vähenemine, sest keskkonnakestlikkus peab olema võrdsetel alustel hinnatud ja seega võib eeldada, et taksonoomiamääruse alusel tehtud investeeringud ja tegevused ka päriselt parandavad keskkonnaseisundit ning hoiavad ära olulised keskkonnariskid. Mõju majandusele ja investeeringutele Üldiselt peaks ELi taksonoomia, sh ka delegeeritud määrusega kehtestavad kriteeriumid, vähendama teabe ebaühtlust ja suurendama läbipaistvust. Aja jooksul võib see komisjoni hinnangul aidata parandada kestliku majandustegevusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõimet võrreldes teiste ettevõtjatega. Tugevad signaalid seadusandlikul tasemel aitavad turuosalistel teha teadlikumaid valikuid millal ja kuidas taastuvaid energiakandjaid kasutada või nendesse investeerida, ning loovab prognoositavuse, mis on vajalik investeeringuteks tootmisse, tootmisrajatiste, infrastruktuuri ja lõpprakenduste jaoks. Kestliku rahastamise taksonoomiat arendatakse muuhulgas koostöös ka EL-väliste riikidega, mis aitab ühtlasi kestlikkuse lähenemisi ühtlustada ka globaalsel tasandil.. 13 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/ 6 Mõju riigisektorile Taksonoomias kestlike tegevuste määratlemise toel võib investeeringute, sh roheliste investeeringute maht suureneda, mh ka delegeeritud määrusega kaetavates valdkondades. Kui investeeringud suurenevad ja need on ka tootlikud, siis on majanduskasvu potentsiaal suurem ja mõju sisemajanduse koguproduktile (SKPle) positiivne. Seejuures kahanevad roheinvesteeringute mõjul tõenäoliselt ka erinevad keskkonnakahjud, mis omakorda aitab kokku hoida nendega seonduvatelt kuludelt. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib avalduda mõju läbi töötajate vajaduse olla kursis keskkonna- ja kliimateemadega. Ehk tarvilik on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste teadlikkuse tõus taksonoomia ning laiemalt kestlikkuse temaatikast, mis omakorda võib tuua kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside vajaduse. Laiemalt on tarvilik keskkonnakestlikkuse hindamise pädevuse kasv ka riigisektoris tervikuna, sh toetuste ja muude turusekkumiste kontekstis kui ka nõustamine ja regulatsioonide rakendamise tõlgendamise osas. Arvestades kestliku rahastamise valdkonna kiiret arengut ja selle ulatust, sh vastavate aktide siseriikliku rakendusvõimekuse osas, on tõenäoline vajadus selles valdkonnas arendada ühtlasi välja täiendavad kompetentsid regulatsioonide rakendamise, järelevalve, aga ka strateegilise planeerimise aspektist. Sellel eesmärgil viib Eesti koostöös Lätiga läbi projekti kestliku rahastamise edendamiseks ehk kestliku rahastamise strateegilise vaate kujundamiseks ja praktikasse viimiseks. Nimetatud projekt viiakse kahe aasta jooksul läbi koostöös komisjoniga ja EBRD-ga. Selle kestel analüüsitakse kogu Eesti turgu kestliku rahastamise ja taksonoomia kontekstist lähtuvalt, Eesti võimalusi ja tugevusi, sh arvestades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega , rakendatakse kestlikkusega seonduvaid praktikaid kuni 5 pilootprojekti raames ja viiakse läbi töötubasid, et tõsta teadlikkust ning suurendada kompetentsi ametnike ja turuosaliste seas. Projekt lõpeb 2023.a teises pooles. 5. VALITSUSE SEISUKOHTADE SELGITUSED 5.1. Maagaas Nõustume fossiilsetest gaasilistest kütustest elektri- ja soojatootmise hõlmamisega kestliku rahastamise taksonoomia alla arvestades delegeeritud määrusega sätestatavaid tehnilisi kriteeriumeid. Peame oluliseks gaasisüsteemis taastuvate gaaside osakaalu järk-järgult suurendamist ning leiame, et maagaasi tuleb käsitleda üksnes üleminekukütusena ja see peab olema delegeeritud määruses selgelt arusaadav. Delegeeritud määrus hõlmab keskkonnakestlike tegevuste hulka üleminekuperioodil fossiilsetest kütustest toodetud elektri ning tõhusa koostootmise režiimil maagaasist toodetud soojuse ja jahutuse, sh tõhusas kaugküttesüsteemis kasutatava. Elektritootmine fossiilsetest gaasilistest kütustest peab vastama tehnilistele kriteeriumidele, milleks on näiteks elukaare KHG emissioonid, mis ei tohi ületada 100 g CO2e/kWh. Elektrijaamadele, mis on saanud ehitusloa kuni 31.12.2030 kehtivad mõnevõrra leebemad kriteeriumid. Nende otsesed KHG heited ei tohi ületada 270 g CO2e/kWh või aastas 550 kg CO2e/kW 20 a jooksul. Elektri tootmine peab asendama saastavamaid elektritootmisvõimsusi ning see peab olema ehitatud võimaldamaks kasutusele võtta ka taastuvatest allikatest toodetud gaasi. Jaama täielik üleminek taastuvale gaasile peab toimuma hiljemalt 31.12.2035. Eesti seisukohalt on kliimaneutraalsusele üleminekul vaja säilitada tehnoloogianeutraalsuse põhimõte, mida vastav lisandus taksonoomia määrusse tähendab. Eesti eesmärgiks on asendada maagaas Eesti gaasisüsteemi järkjärgult taastuvat päritolu gaasiga. Taastuvatel energiakandjatel on tähtis roll kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisel. Sellega seoses tuleb suurendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, et täita energiaturu vajadus taastuvenergia ja puhta energeetika järele. See tähendab ka seda, et maagaasi investeeringud ei tohiks ohustada jätkusuutlikumaid võimalusi, näiteks investeeringuid biokütuste, vesiniku või muude kütuste kasutamisse. 7 Delegeeritud määruse ja laiemalt taksonoomia eesmärk on kiirendada finantssektoril ja ettevõtetel vabatahtlike meetmete abil keskkonnakestlikumate tegevuste või nn roheinvesteeringute järjest suuremat kasutuselevõttu. Selleks on, nagu ka sissejuhatavas peatükis juba kirjeldatud, 6 keskkonnavaldkonna jaoks juba kehtestatud (kliimamuutuste mõju vähendamine ja nende leevendamine) või alles väljatöötamisel (üleminek ringmajandusele, mere ja vee kestlik majandamine, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning saastuse vähendamine) kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul võib konkreetset majandustegevust pidada kestlikuks. Taksonoomia kriteeriumite pakett on kasutatav kogu finantssektorile, börsil noteeritud ettevõtetele ja loomulikult nende klientidele, et enda keskkonnakestlikkust usaldusväärselt tõendada ja ka esile tõsta. See aitab kiirendada üleminekut kestlikematele tegevustele ning loob konkurentsieelise. Samas on palju ka neid valdkondi, kus kiire üleminek ei ole võimalik ja riigid on eri stardikohtadel. Seda eriti energeetikas. Selleks on loodud ka põhimõte, et iga samm, mis astub kiireloomuliselt, n-ö ülemineku jaoks sammu eemale saastamisest, on samuti tervitatud. Ja üks osa sellest paketist on tuumaenergeetika ja maagaasi kasutamine. Paljudel riikidel ei ole võimekust kohe liikuda üle kestlikele energiaallikatele ja samas tuleks soodustada igat sammu, mis selle suunas viib. Delegeeritud määrus on koostatud ühtlasi antud aspekte silmas pidades. Ka Eesti on delegeeritud määruse menetluse käigus esitanud enda eksperttaseme sisendi. Ametlikud seisukohad kujundatakse selle versiooni suhtes, milles on juba kõiki riikide ja sidusrühmade kommentaare kaalutud. Tuumaenergeetika ja gaasi teemal on Eesti olnud lähtekohal, et oleme tehnoloogianeutraalsed ja lähtume sellest, et kui tegevus täidab „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumit ja kas panustab oluliselt ülemineku kiirendamisse keskkonnakestlikkuse suunas või veel enam, panustab oluliselt mõne keskkonna- ja kliimaeesmärgi saavutamisse, oleme sellele avatud. Meie hinnangul peab olema selgelt arusaadav, et maagaasi käsitletakse üksnes üleminekukütusena, mis on vajalik nendele riikidele, kellel ei ole muud võimalust kiirete sammude astumiseks enda kasvuhoonegaaside heite vähendamisel võrreldes tahkete fossiilkütuste kasutamisega. Muudel juhtudel tuleks lähtuda juba vastu võetud kliimakriteeriumide delegeeritud aktist, milles on eelisarendatavad suunad kokku lepitud ja neil peaks olema turul ka eelis. Antud juhul on maagaas üleminekutegevus, mis on paljudele riikidele oluline, et liikuda üle keskkonda veel enam koormavatelt kütustelt nagu näiteks kivisüsi, põlevkivi, ligniit. Selle järgi on delegeeritud akt ka kujundatud. Laiemas kestliku rahastuse käsitluses peaks olema selge, et eelisarendatavad suunad juba heaks kiidetud delegeeritud akti alusel on ka meile juba kättesaadavad, kohalikul tasandil toodetavad ja keskkonnakestlikumad kütused, biogaas, biometaan, tulevikus ka vesinik jt, millel on oluline roll konkurentsivõimes ja kohaliku tasandi energeetika arendamises. Biometaan ja biogaas on transpordis, eriti ühistranspordis ja pikamaasõitude puhul väga oluline kohalik kütus, mida saab toota kohalikust toorainest, lahendades mh teisi keskkonnaprobleeme ja toetades ringmajandust ja kliimaneutraalsuse suunas liikumist. Samas on biometaan ja biogaas kütused ka teistesse tootmistesse – soojatootmine jm – ning nende transpordi jaoks vajalikku infrastruktuuri saab hiljem kasutada omakorda üleminekul vesinikule. Tegemist on mõlemal juhul selgelt kohalikku konkurentsivõimet tõstva sektoriga ja tööd andva tegevusega. Tark jäätmemajandus biomassi valdkonnas vajab oma väljundit ja biometaani ja biogaasi tootmine on üheks alternatiiviks, mille osas tuleks sihid selgemalt sõnastada, sh ambitsioon. Eestis keskendume mh ka rohelisele vesinikule. Keskkonnasõbralikumatele ja võimalikult väikese heitega energiakandjatele üleminekuks on vaja luua võimalikult võrdsed konkurentsitingimused rohelistele alternatiividele (nagu nt roheline vesinik), kus tehnoloogianeutraalsus lähtuks keskkonnamõju ulatusest. Võrdsed konkurentsitingimused peaks hõlmama kompleksselt nii eeltingimused (sh tootmisvõimsused, regulatsioon, saastavatele alternatiividele toetuste/eeliste kaotamine, heitmetest lähtuv/arvestav maksustamine) kui ka stiimulid 8 selle ülemineku edendamiseks (sh taristu, riikidevahelised ühendused, turule sisenemise barjääride ületamiseks vajadusel toetused/investeeringute toetamine teatud perioodil jne). See on pikk perspektiiv, aga sellele suunda võtmata on süsteemne muutus ikka päris keeruline saavutada. Saame tugevdada enda kõigi alternatiivide kaardistamisega ja neile kuni 2035 sihtide seadmisega, nii lühikeses kui keskpikas plaanis. Seega on oluline, et delegeeritud määrus lähtuks fossiilse gaasi puhul vaid äärmisest vajadusest. Sama toetab olukord, mis on tekkinud ka praeguse kriisiolukorraga. Siht peaks olema kiirendada kohalike kütuste kasutuselevõttu. 5.2. Tuumaenergia Nõustume tuumaenergia hõlmamisega üleminekutegevusena kestliku rahastamise taksonoomia delegeeritud määruse kohaldamisalasse arvestades määrusega sätestatud tehnilisi kriteeriumeid. Määruse kohaselt peab tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääma alla piirväärtuse 100g CO2e/kWh. Liikmesriik peab olema täielikult üle võtnud ning rakendama nõukogu direktiive 2009/71/Euratom ja 2011/70/Euratom ning projekti heakskiitmise kuupäeva seisuga peab olema loodud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fond ja jaama dekomisjoneerimisfond. Samuti peab riik tõestama, et tal on tuumaelektrijaama eeldatava kasuliku eluea lõpus kättesaadavad vahendid, mis vastavad radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise hinnangulistele kuludele. Olemas peab olema toimiv lõppladustamisrajatis kõikide väga madala, madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete jaoks. Eesti alles analüüsib tuumaenergia kasutuselevõtu võimalusi energiajulgeoleku tagamiseks ning kliimaeesmärkide saavutamiseks ja riik pole tuumaelektrijaama rajamise otsust veel teinud. Samas peame oluliseks, et määrusega sätestatud tehnilised kriteeriumid tuumaenergia kasutamiseks oleksid põhjendatud ning mõistlikus ajaraamis rakendatavad. Eeltoodust lähtuvalt on tuumaenergia hindamise kriteeriumites erinevaid kohti, kus on tekkinud küsitavusi. Näiteks ei pea me mõistlikuks punktis 4.26 p 1.f esitatud nõuet, et liikmesriigis peab 2050. aastaks olema toimiv kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisrajatis. Kriteeriumid võiks kehtestada pigem kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise põhimõttena ning kirjeldada riiklikes programmides, mille esitavad riigid Euratom direktiivi 2011/70 alusel. Lõppladustamisrajatis tuleks igas riigis kasutusele võtta siis, kui selleks on tekkinud vajadus. Eelnõu punkti 4.27 tehnilises kirjelduses esitatud nõue, et uute tuumarajatiste ehitamiseks ja ohutuks käitamiseks peab olema väljastatud ehitusluba 2045. aastaks, ei ole samuti põhjendatud. Rangete ajaraamide määramine ei soodusta 2050. aastaks CO2 heite null-eesmärgi saavutamist. Küsimusi tekitab ka punkti 4.27 p 2 nõue kasutada alates 2025. aastast õnnetusjuhtumitele vastupidavat kütust. Selline tehnoloogia on turul küll olemas, kuid on kaheldav, kas 2025. aastaks on sellele Euroopa Liidus piisavalt tootjaid. Uue põlvkonna passiivsete jahutus- ja sulgemismeetmetega tuumajaamade puhul pole ka tõendatud, et õnnetusjuhtumistele vastupidav kütus annab täiendavat ohutuskasu. Eelnõu punkti 4.27 p5 puhul peame oluliseks, et parimale võimalikule tehnoloogiale vastavate tehniliste parameetrite puhul oleks tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma (ENSREG) hinnangusse hõlmatud ka väikesed moodulreaktorid. Kokkuvõttes me samas mõistame taksonoomia eesmärkidest lähtuvalt delegeeritud määrusega tuumaenergia hõlmamist taksonoomia määruse peame tuumaenergia osas oluliseks keskenduda põhimõtetele ja eesmärkidele, mitte tähtaegade seadmisele, kuid saame lõpptulemusena nõustuda tuumaenergia hõlmamisega taksonoomia alla, arvestades taksonoomia. 9 6. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Komisjoni delegeeritud määruse seisukoha koostamiseks küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kelle sisendit on seisukohtades arvesse võetud. Komisjoni delegeeritud määruse seisukoha ettevalmistamise raames on delegeeritud määrus saadetud või vahetult suheldud järgmiste partnerite ning huvirühmadega: Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Finance Estonia, Eesti Pangaliit, Tallinna Börs, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti Elektritööstuse Liit, Fermi Energia OÜ. Huvirühmade kaasamise käigus probleeme ei tõstatatud. 10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel