EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0413 - Riigilõivuseaduse täiendamise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.04.2022 17:00
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2205b87a-6fdf-457e-a501-9019b10e454e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2205b87a-6fdf-457e-a501-9019b10e454e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU
06.04.2022
Riigilõivuseaduse täiendamise seadus
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 513 järgmises sõnastuses:
„§ 513. Terviseameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Riigilõivu ei võeta käesoleva seaduse §-des 289 – 292 nimetatud Terviseameti tehtavate
toimingute eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud
isikult ühe aasta jooksul alates elamisloa saamisest.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 3652 järgmises sõnastuses:
„§ 3652. Käesoleva seaduse § 513 rakendamine
Käesoleva seaduse § 513 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 24. veebruarist.“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn 2022
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu peamine eesmärk on Ukrainas puhkenud sõjaga seonduvalt toetada Eestisse jõudnud
Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate kiiremat integreerimist Eesti tervishoiusüsteemi ning
leevendada tervishoiusüsteemis valitsevat tööjõu puudust, millele on täiendav mõju asjaolul, et
Eestisse on saabunud suur hulk sõjapõgenikke, kes vajavad samuti tervishoiuteenust. Tagamaks
isikute võrdset kohtlemist on eelnõu regulatsiooni laiendatud kõigile välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikutele ühe aasta jooksul alates elamisloa
saamisest. Aastane periood on valitud põhjusel, et ajutine kaitse antakse isikutele esialgu üheks
aastaks, samuti võib olla teistel rahvusvahelise kaitse saajatel elamisloa saamisest aastase
perioodi jooksul tõenäolisemalt majanduslikke raskusi.
Euroopa Komisjon on andnud 5. aprillil 2022 a. soovituse Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast
põgenevate inimeste kvalifikatsiooni tunnustamise kohta. Komisjon kutsub liikmesriike üles
tagama direktiivi 2001/55/EÜ alusel ajutist kaitset saavatele spetsialistidele juurdepääsu
töökohtadele, mis vastaksid nende kvalifikatsioonile, tuginedes seejuures tõhusale, kiirele ja hästi
toimivale kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemile. Komisjon soovitab liikmesriikidel viia
kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud formaalsused miinimumini. Selleks kutsutakse
liikmesriike üles kulusid (nt taotlemislõiv) võimaluse korral vähendama või nendest loobuma.
Muudatus aitab rahvusvahelise kaitse saanutel, kellele on väljastatud elamisluba, registreerida end
seaduses kehtestatud nõuete alusel Terviseameti registrisse ning seeläbi suunduda seaduses
kehtestatud tingimuste alusel tervishoidu tööle. Riigilõivu tasumise vabastamisega taotluse
esitamisel Terviseameti tervishoiutöötajate ning proviisorite ja farmatseutide registrisse, aitame
rahvusvahelise kaitse saanud isikutel suunduda oma erialasele tööle olukorras, kus paljudel võib
puududa selleks vajalik rahaline võimalus.
Eelnõu seadusena jõustumisel kaasnevad saamata jäänud tulud riigile. Samas ei ole riigilõivu
laekumist otseselt eelarves planeeritud ühelegi tulureale ning selle saamata jäämine ei mõjuta
kinnitatud eelarve täitmist.
Seadusemuudatust on planeeritud rakendada tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022.
Kuupäeva valik lähtub sellest, et samal kuupäeval alustasid Venemaa relvajõud laiaulatuslikku
sissetungi Ukrainasse. Samuti on ajutine kaitse EL nõukogu otsuse nr 2022/382 ja Vabariigi
Valitsuse 08.03.2022 korralduse nr 66 kohaselt ette nähtud isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti
tõttu Ukrainast alates 24. veebruarist 2022. a.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Katre Trofimov (e-post:
[email protected]; telefon: 626 9308) ja
tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (e-post:
[email protected]; telefon: 626 9127).
Seaduse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonnajuhataja
asetäitja Ebe Sarapuu (e-post:
[email protected]; telefon: 626 9337).
Seaduse eelnõu mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna
nõunik Liisa Koreinik (e-post:
[email protected]).
Eelnõu koostamisse on kaasatud olnud ka Terviseamet.
2
Eelnõu keeletoimetatakse enne selle esitamist Vabariigi Valitsuse istungile.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole otseselt seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse reaktsiooni RT I, 12.03.2022, 6.
Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna muudatused on seotud
kiireloomulise olukorraga ehk põgenike massilise sisserände hädaolukorraga ja selle
lahendamisega.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on vähendada rahvusvahelise kaitse saanud isikutel tervishoiutöötaja või
proviisori ja farmatseudina registreerimisel tekkivaid kulutusi läbi riigilõivu tasumisest vabastamise.
Muudatus aitab nimetatud kategoorial registreerida end seaduses kehtestatud nõuete alusel
Terviseameti registrisse ning seeläbi suunduda seaduses kehtestatud tingimuste alusel
tervishoidu tööle.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist.
Eelnõu alusel lisatakse seadusesse § 513, mille alusel sätestatakse, et riigilõivu ei võeta käesoleva
seaduse §-des 289 – 292 nimetatud Terviseameti tehtavate toimingute eest välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikult ühe aasta jooksul alates
elamisloa saamisest.
Kui on vajalik Terviseametile tõendada elamisloa alust siis rahvusvahelise kaitse saanud inimene
saab seda alati teha Politsei- ja Piirivalveameti otsusega. Selle kohta on inimesele väljastatud
kirjalik haldusakt. Terviseametile tuleb esitada haldusakti koopia. Tähtajalise elamisloa andmise
otsus ajutise kaitse alusel sisaldab inimese nime, Eesti isikukoodi, elamisloa andmise VRKS alust
ja elamisloa kehtivuse aega, mis on riigilõivust vabastamise õigustatuse tõendamiseks piisav.
Isik vabastatakse tervishoiutöötaja ja proviisori või farmatseudina registreerimise taotluse
esitamisel riigilõivudest, mis tuleks muidu tasuda kutse välisriigis omandanud isikul registrisse
saamise taotluse läbivaatamisel.
Riigilõivuseadus näeb ka praegu ette teatud grupi isikute suhtes riigilõivu tasumises vabastamist
või riigilõivu väiksemas määras tasumist. Rahvusvahelise kaitse saanud isikutele on ka hetkel
tehtud riigilõivuseaduses leevendusi. Näiteks elamisloakaardi taotluse läbivaatamise eest ei võeta
riigilõivu isikult, kes esitab elamisloakaardi taotluse talle välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse alusel antud või pikendatud tähtajalise elamisloa vormistamiseks (RLS § 38 lg
3). Samuti on riigilõivuseaduses tehtud teatud leevendusi isikule, kellel on majanduslikud raskused
(näiteks RLS §-d 35 – 39). Riigilõivust vabastamise aastane periood on valitud just põhjusel, et
ajutine kaitse antakse isikutele esialgu üheks aastaks, samuti võib olla teistel rahvusvahelise kaitse
saajatel elamisloa saamisest aastase perioodi jooksul majanduslikke raskusi.
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel rakendatakse seda alates 24. veebruarist 2022. Kuupäeva valik
lähtub sellest, et samal kuupäeval alustasid Venemaa relvajõud laiaulatuslikku sissetungi
Ukrainasse. Samuti on ajutine kaitse EL nõukogu otsuse nr 2022/382 ja Vabariigi Valitsuse
08.03.2022 korralduse nr 66 kohaselt ette nähtud isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu
Ukrainast alates 24. veebruarist 2022. a. Seega juba tasutud riigilõivud tagastatakse isikutele.
Riigilõivu tagastamine toimub maksja esitatud taotluse alusel.
3
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus uusi termineid ei kasutata.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu lähtub Euroopa
Komisjoni 5. aprilli 2022 a. soovitusest Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenevate inimeste
kvalifikatsiooni tunnustamise kohta, (EL) 2022/554.
6. Riigilõivu seaduse muutmise eelnõu mõjud
Eelnõu peamine eesmärk on Ukrainas puhkenud sõjaga seonduvalt toetada Eestisse jõudnud
Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, proviisorite ja farmatseutide kiiremat integreerimist
Eesti tervishoiusüsteemi. Tervishoiusüsteemis valitseb COVID-19 pandeemiast tulenevalt
varasemast suurem tööjõupuudus, mida on süvendanud Eestisse jõudnud sõjapõgenikud, kes
vajavad samuti tervishoiuteenuseid. Riigi jaoks on ka tähtis sõjapõgenike ühiskonda lõimumine
ning kiire tööle asumine. Tagamaks isikute võrdset kohtlemist on eelnõu regulatsiooni laiendatud
kõigile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikutele
ühe aasta jooksul alates elamisloa saamisest.
Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Oluliste
mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi
aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub
seletuskirja mõjude osas. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Statistikaameti ja Politsei- ja
piirivalveameti (PPA) andmeid.
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:
sotsiaalne, sh demograafiline mõju ja mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele.
Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju
ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk.
Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid, majandust, elu- ja
looduskeskkonda ning regionaalarengut, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud.
6.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõju sihtrühm I: Eesti elanikud, kes kasutavad tervishoiuteenuseid
2022. aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 1 328 439 inimest. 31. märtsi 2022. aasta seisuga on
Eestisse jõudnud lisaks 23 373 Ukraina sõjapõgenikku ning alates 24. veebruarist on laekunud
106 rahvusvahelise kaitse taotlust. Eelnõu muudatused mõjutavad kogu elanikkonda, kõikides
vanuserühmades, kes kasutavad tervishoiuteenuseid. Seega saab hinnata sihtrühma suurust
suureks.
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus
Juba enne COVID-19 pandeemiat valitses Eesti tervishoiusüsteemis tööpuudus, mida
ülemaailmne kriis veelgi süvendas. Tervishoiutöötajate puudus ja pikad ravijärjekorrad on
probleem, mida alanud põgenike kriis kindlasti mõjutab. Mõju avaldub kõigile Eesti elanikele, kes
kasutavad tervishoiuteenuseid. Muudatuste tulemusena võiks leeveneda tööjõupuuduse probleem
tervishoius, mis parandaks Eesti elanike igapäevast tervishoiuteenuste kättesaadavust.
4
Mõju ulatust võib pidada väikseks, kuna eeldatavasti ei toimu sihtrühma käitumises erilisi muutusi
ning muudatuste tagajärgedega ei ole tarvis kohaneda. Kuna erinevate tervishoiuteenustega
puutuvad inimesed kokku regulaarselt, küll aga eeldatavasti mitte igapäevaselt, siis võib hinnata
mõju avaldumise sagedust keskmiseks.
Muudatus aitab leevendada sõjapõgenike saabumisest tulenevalt süvenenud tööjõupuudust ning
aitab parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust. Võib väita, et ebasoovitavate mõjude risk
puudub, kuna muudatustega kaasnevad eeldatavalt ainult positiivsed mõjud.
Kokkuvõttes mõjutab muudatus tööpuuduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse aspektist suurt
osa sihtrühmast, kelle käitumine ei muutu ja eeldatavalt ei kaasne ka sellega kohanemisraskuseid.
Mõju avaldumise sagedus on regulaarne, sest inimesed kasutavad tervishoiuteenuseid tihti ning
ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Sellest tulenevalt võib mõju hindamise kriteeriumite alusel
hinnata mõju oluliseks.
Mõju sihtrühm II: Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud, kes on saanud ajutise kaitse ning
teised rahvusvahelise kaitse saanud isikud, kellel on tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi
kvalifikatsioon.
Vahemikus 3. - 31. märts 2022 on PPA andmetel jõudnud Eestisse 23 373 Ukraina sõjapõgenikku,
kellest umbes pooled on taotlenud ajutise kaitse. PPA-s registreeritud sõjapõgenikest 60%
moodustavad tööealised (18-64-aastased) inimesed. Kuigi hetkel ei ole võimalik välja tuua palju
on ajutise kaitse taotlenud inimeste hulgas tööealisi, võime siiski eeldata, et vanusjaotus nende
hulgas on sarnane. Perioodil 24.02 - 05.04 on Eestisse esitatud 106 rahvusvahelise kaitse taotlust,
nendest 13 Nigeeria, 39 Venemaa, 29 Ukraina, 4 Georgia kodaniku poolt. Praegusel hetkel puudub
info, kui paljud ajutise ja rahvusvahelise kaitse taotlenud inimestest on tervishoiutöötaja, proviisori
või farmatseudi kvalifikatsiooniga. Sihtrühma suurust saab seega hinnata väikeseks.
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus
Antud eelnõu muudatus mõjutab eeskätt just neid Eestisse saabunud sõjapõgenikke, kellel on
tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kvalifikatsioon, kes on taotlenud ajutise kaitse ning kes
soovivad oma erialal töötamist jätkata. Neile inimestele luuakse võimalus jätkata oma erialase
tööga, vältides olukorda, kus see võiks takerduda rahaliste võimaluste taha. Kõik ajutise kaitse
taotlenud sõjapõgenikud, kes soovivad registreerida ennast Terviseameti tervishoiutöötajate ning
proviisorite ja farmatseutide registris, vabastatakse riigilõivu kohustusest. Sama kehtib ka teiste
rahvusvahelise kaitse saanud isikutele aastase perioodi jooksul alates elamisloa saamisest.
Registrisse kandmine on ühekordne protseduur. Taotluse peab esitama kutse või eriala registrisse
lisamiseks. Arstide, hambaarstide ja õdede puhul on võimalik, et mingi aja möödudes esitavad nad
taotluse eriala registrisse lisamiseks. Seega on mõju avaldumise sagedus väike, kuna muudatuste
tagajärgedega kokkupuude on harv – enamasti tehakse neid taotlusi kord elu jooksul.
Muudatuste tulemusena vabastatakse rahvusvahelise kaitse saanud isikud ühe aasta jooksul
alates elamisloa saamisest riigilõivu tasumise kohustusest Terviseameti tervishoiutöötajate ning
proviisorite ja farmatseutide registrisse registreerimisel. Seeläbi tekib põgenikel võimalus
suunduda oma erialasele tööle kiiremini ning see aitab kaasa nende paremale ühiskonda
lõimumisele ning ise toime tulemisele. Seega võib väita, et muudatuste mõju sihtrühmale on
positiivne ning ebasoovitavate mõjude riski sellega ei kaasne.
Kokkuvõttes puudutab muudatus vaid (eeldatavalt) väikest osa sihtrühmast (arsti, hambaarsti, õe,
ämmaemanda, proviisori või farmatseudi kvalifikatsiooniga rahvusvahelise kaitse saajad), kelle
käitumine küll muudatuste tagajärjel muutub, kui eeldatavalt ei kaasne nendega
kohanemisraskusi. Ka mõju avaldumise sagedus on harv ning ebasoovitavate mõjude riski ei
kaasne. Seetõttu võib mõju hindamise kriteeriumite alusel hinnata mõju väheoluliseks.
6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
5
Mõju sihtrühmaks on Terviseamet ja riik.
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus
Praeguses riigilõivuseaduses on määratletud, et kui tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi
kutse on omandatud välisriigis, siis tuleb Terviseameti tervishoiutöötajate ning proviisorite ja
farmatseutide registris registreerides tasuda riigilõiv suuruses 195 eurot. Riigilõivu tasumisest
vabastatakse need rahvusvahelise kaitse saajad, kes soovivad ennast Terviseameti registrites
registreerida.
Praeguse info kohaselt, on Eestisse jõudnud üle 23 000 sõjapõgeniku, kellest umbes pooled on
taotlenud ajutise kaitse ning kellest 60% on tööealised. Rahvusvahelist kaitset on alates 24.02-st
taotlenud 106 inimest. Hetkel pole võimalik öelda, kui palju on ajutise ja rahvusvahelise kaitse
taotlenud inimeste seas neid, kes on tööealised ning võiksid soovida ennast Eestis registreerida
tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudina.
Muudatus mõjutab otseselt Terviseametit ja riiki üleüldiselt, kuna nende inimeste arvelt jääb riigilõiv
laekumata. Samas ei ole riigilõivu laekumine otseselt planeeritud eelarves ühelegi planeeritud
tulureale ning selle saamata jäämine ei mõjuta kinnitatud eelarve täitmist ega Terviseameti
kulureale ning tõenäoliselt ei mõjuta see eriti nende tööd ega eelarvet.
Kuna hetkel puudub informatsioon nende inimeste kohta, kes sooviks ennast tervishoiutöötaja,
proviisori või farmatseudina Eestis registreerida, siis on raske hinnata ka rahasummat, mis jääb
riigile riigilõivude näol laekumata. Praegustele andmetele tuginedes võib ainult eeldada, et nende
inimeste hulk ei ole suur, kes soovivad ennast Terviseameti registrites registreerida, seega ka
laekumata jäävate riigilõivude koondsumma ei saa olla suur.
Mõju ulatust võib hinnata väikeseks, kuna eeldatavasti ei toimu massilist sõjapõgenike
tervishoiutöötajaks, proviisoriks või farmatseudiks registreerimist ning riigile saamata jääv summa
ei ole suur. Seetõttu võib eeldada, et sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu, kuna
tõenäoliselt ei ole vajadust saamata jääv summat muu tegevuse arvelt katta ega eelarves
muudatusi teha – mõju ulatust võib pidada väikeseks. Samuti on ajutise või rahvusvahelise kaitse
saanud isikute Eestis tervishoiutöötajana, proviisorina või farmatseudina registreerimine tegevus,
mis toimub harva, siis mõju avaldumise sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda siis, kui Eestisse hakkab saabuma massiliselt
sõjapõgenikke, kes on taotlenud ajutist või rahvusvahelist kaitset ning kes on tervishoiutöötaja,
proviisori või farmatseudi kvalifikatsiooniga ning soovivad oma erialal tööd Eestis jätkata. Küll aga
on seda praeguses olukorras väga raske ennustada. Seetõttu võib praegustele andmetele
toetudes öelda, et ebasoovitavate mõjude risk on väike.
Kokkuvõttes mõjutab muudatus Terviseametit väga vähesel määral ning tõenäoliselt ei kaasne
sellega kohanemisraskusi. Ka mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk on väikesed
ning seega saab öelda, et mõju sihtrühmale on hetkel väheoluline.
6.3 Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu.
Töökoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu.
Töökoormus avalikule sektorile tervikuna ei muutu.
7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise
eeldatavad tulud
6
Seaduse muudatus ei too endaga kaasa täiendavaid kulusid. Muudatus toob kaasa laekumata
tulud (riigilõivude näol) orienteeruvalt summas 9750 eurot.
8. Rakendusaktid
Seaduse täiendamine uute paragrahvidega ei too kaasa vajadust ette valmistada ega muuta
rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 24.
veebruarist 2022 (vt põhjendusi eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi osas).
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile. Eelnõu puudutab rahvusvahelist kaitset saavatele spetsialistidele
juurdepääsu tagamist töökohtadele, mis vastaksid nende kvalifikatsioonile. Riigilõivu tasumise
vabastamisega taotluse esitamisel Terviseameti tervishoiutöötajate ning proviisorite ja
farmatseutide registrisse, aitame rahvusvahelise kaitse saanud isikutel suunduda võimalikult
kiiresti oma erialasele tööle olukorras, kus paljudel võib puududa riigilõivu tasumiseks vajalik
rahaline võimalus.
Meie 09.04.2022 nr 1.2-2/47-1
Siseministeerium
Justiitsministeerium
Rahandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu peamine
eesmärk on Ukrainas puhkenud sõjaga seonduvalt toetada Eestisse jõudnud Ukraina
sõjapõgenikest tervishoiutöötajate kiiremat integreerimist Eesti tervishoiusüsteemi ning
leevendada tervishoiusüsteemis valitsevat tööjõu puudust, millele on täiendav mõju asjaolul,
et Eestisse on saabunud suur hulk sõjapõgenikke, kes vajavad samuti tervishoiuteenust.
Eelnõu on kiireloomuline, sest on seotud vajalike muudatustega rahvusvahelise kaitse saanud
isikutele tehtavate erisustega.
Palume kooskõlastada eelnõu hiljemalt 11.04.2022. a kl 17.00.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad:
1. Seaduse eelnõu
2. Seaduse eelnõu seletuskiri
Katre Trofimov
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952