dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigilõivuseaduse täiendamise seadus

Rahandusministeerium · 11. aprill 2022
Viit
1.1-11/3220-1
Registreeritud
11. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Anneli Valgma (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. aprill 2022

Failid

  • 📎1.2-247-1 09.04.2022 Õigusakti eelnõu.asice878 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0413 - Riigilõivuseaduse täiendamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.04.2022 17:00 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2205b87a-6fdf-457e-a501-9019b10e454e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2205b87a-6fdf-457e-a501-9019b10e454e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 06.04.2022 Riigilõivuseaduse täiendamise seadus Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 513 järgmises sõnastuses: „§ 513. Terviseameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine Riigilõivu ei võeta käesoleva seaduse §-des 289 – 292 nimetatud Terviseameti tehtavate toimingute eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikult ühe aasta jooksul alates elamisloa saamisest.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 3652 järgmises sõnastuses: „§ 3652. Käesoleva seaduse § 513 rakendamine Käesoleva seaduse § 513 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 24. veebruarist.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2022 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 1 Riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu peamine eesmärk on Ukrainas puhkenud sõjaga seonduvalt toetada Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate kiiremat integreerimist Eesti tervishoiusüsteemi ning leevendada tervishoiusüsteemis valitsevat tööjõu puudust, millele on täiendav mõju asjaolul, et Eestisse on saabunud suur hulk sõjapõgenikke, kes vajavad samuti tervishoiuteenust. Tagamaks isikute võrdset kohtlemist on eelnõu regulatsiooni laiendatud kõigile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikutele ühe aasta jooksul alates elamisloa saamisest. Aastane periood on valitud põhjusel, et ajutine kaitse antakse isikutele esialgu üheks aastaks, samuti võib olla teistel rahvusvahelise kaitse saajatel elamisloa saamisest aastase perioodi jooksul tõenäolisemalt majanduslikke raskusi. Euroopa Komisjon on andnud 5. aprillil 2022 a. soovituse Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenevate inimeste kvalifikatsiooni tunnustamise kohta. Komisjon kutsub liikmesriike üles tagama direktiivi 2001/55/EÜ alusel ajutist kaitset saavatele spetsialistidele juurdepääsu töökohtadele, mis vastaksid nende kvalifikatsioonile, tuginedes seejuures tõhusale, kiirele ja hästi toimivale kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemile. Komisjon soovitab liikmesriikidel viia kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seotud formaalsused miinimumini. Selleks kutsutakse liikmesriike üles kulusid (nt taotlemislõiv) võimaluse korral vähendama või nendest loobuma. Muudatus aitab rahvusvahelise kaitse saanutel, kellele on väljastatud elamisluba, registreerida end seaduses kehtestatud nõuete alusel Terviseameti registrisse ning seeläbi suunduda seaduses kehtestatud tingimuste alusel tervishoidu tööle. Riigilõivu tasumise vabastamisega taotluse esitamisel Terviseameti tervishoiutöötajate ning proviisorite ja farmatseutide registrisse, aitame rahvusvahelise kaitse saanud isikutel suunduda oma erialasele tööle olukorras, kus paljudel võib puududa selleks vajalik rahaline võimalus. Eelnõu seadusena jõustumisel kaasnevad saamata jäänud tulud riigile. Samas ei ole riigilõivu laekumist otseselt eelarves planeeritud ühelegi tulureale ning selle saamata jäämine ei mõjuta kinnitatud eelarve täitmist. Seadusemuudatust on planeeritud rakendada tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022. Kuupäeva valik lähtub sellest, et samal kuupäeval alustasid Venemaa relvajõud laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse. Samuti on ajutine kaitse EL nõukogu otsuse nr 2022/382 ja Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korralduse nr 66 kohaselt ette nähtud isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu Ukrainast alates 24. veebruarist 2022. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Katre Trofimov (e-post: [email protected]; telefon: 626 9308) ja tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (e-post: [email protected]; telefon: 626 9127). Seaduse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonnajuhataja asetäitja Ebe Sarapuu (e-post: [email protected]; telefon: 626 9337). Seaduse eelnõu mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna nõunik Liisa Koreinik (e-post: [email protected]). Eelnõu koostamisse on kaasatud olnud ka Terviseamet. 2 Eelnõu keeletoimetatakse enne selle esitamist Vabariigi Valitsuse istungile. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole otseselt seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse reaktsiooni RT I, 12.03.2022, 6. Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna muudatused on seotud kiireloomulise olukorraga ehk põgenike massilise sisserände hädaolukorraga ja selle lahendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on vähendada rahvusvahelise kaitse saanud isikutel tervishoiutöötaja või proviisori ja farmatseudina registreerimisel tekkivaid kulutusi läbi riigilõivu tasumisest vabastamise. Muudatus aitab nimetatud kategoorial registreerida end seaduses kehtestatud nõuete alusel Terviseameti registrisse ning seeläbi suunduda seaduses kehtestatud tingimuste alusel tervishoidu tööle. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu alusel lisatakse seadusesse § 513, mille alusel sätestatakse, et riigilõivu ei võeta käesoleva seaduse §-des 289 – 292 nimetatud Terviseameti tehtavate toimingute eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikult ühe aasta jooksul alates elamisloa saamisest. Kui on vajalik Terviseametile tõendada elamisloa alust siis rahvusvahelise kaitse saanud inimene saab seda alati teha Politsei- ja Piirivalveameti otsusega. Selle kohta on inimesele väljastatud kirjalik haldusakt. Terviseametile tuleb esitada haldusakti koopia. Tähtajalise elamisloa andmise otsus ajutise kaitse alusel sisaldab inimese nime, Eesti isikukoodi, elamisloa andmise VRKS alust ja elamisloa kehtivuse aega, mis on riigilõivust vabastamise õigustatuse tõendamiseks piisav. Isik vabastatakse tervishoiutöötaja ja proviisori või farmatseudina registreerimise taotluse esitamisel riigilõivudest, mis tuleks muidu tasuda kutse välisriigis omandanud isikul registrisse saamise taotluse läbivaatamisel. Riigilõivuseadus näeb ka praegu ette teatud grupi isikute suhtes riigilõivu tasumises vabastamist või riigilõivu väiksemas määras tasumist. Rahvusvahelise kaitse saanud isikutele on ka hetkel tehtud riigilõivuseaduses leevendusi. Näiteks elamisloakaardi taotluse läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu isikult, kes esitab elamisloakaardi taotluse talle välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel antud või pikendatud tähtajalise elamisloa vormistamiseks (RLS § 38 lg 3). Samuti on riigilõivuseaduses tehtud teatud leevendusi isikule, kellel on majanduslikud raskused (näiteks RLS §-d 35 – 39). Riigilõivust vabastamise aastane periood on valitud just põhjusel, et ajutine kaitse antakse isikutele esialgu üheks aastaks, samuti võib olla teistel rahvusvahelise kaitse saajatel elamisloa saamisest aastase perioodi jooksul majanduslikke raskusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel rakendatakse seda alates 24. veebruarist 2022. Kuupäeva valik lähtub sellest, et samal kuupäeval alustasid Venemaa relvajõud laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse. Samuti on ajutine kaitse EL nõukogu otsuse nr 2022/382 ja Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korralduse nr 66 kohaselt ette nähtud isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu Ukrainast alates 24. veebruarist 2022. a. Seega juba tasutud riigilõivud tagastatakse isikutele. Riigilõivu tagastamine toimub maksja esitatud taotluse alusel. 3 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus uusi termineid ei kasutata. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu lähtub Euroopa Komisjoni 5. aprilli 2022 a. soovitusest Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenevate inimeste kvalifikatsiooni tunnustamise kohta, (EL) 2022/554. 6. Riigilõivu seaduse muutmise eelnõu mõjud Eelnõu peamine eesmärk on Ukrainas puhkenud sõjaga seonduvalt toetada Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, proviisorite ja farmatseutide kiiremat integreerimist Eesti tervishoiusüsteemi. Tervishoiusüsteemis valitseb COVID-19 pandeemiast tulenevalt varasemast suurem tööjõupuudus, mida on süvendanud Eestisse jõudnud sõjapõgenikud, kes vajavad samuti tervishoiuteenuseid. Riigi jaoks on ka tähtis sõjapõgenike ühiskonda lõimumine ning kiire tööle asumine. Tagamaks isikute võrdset kohtlemist on eelnõu regulatsiooni laiendatud kõigile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikutele ühe aasta jooksul alates elamisloa saamisest. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Statistikaameti ja Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju ja mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid, majandust, elu- ja looduskeskkonda ning regionaalarengut, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. 6.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm I: Eesti elanikud, kes kasutavad tervishoiuteenuseid 2022. aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 1 328 439 inimest. 31. märtsi 2022. aasta seisuga on Eestisse jõudnud lisaks 23 373 Ukraina sõjapõgenikku ning alates 24. veebruarist on laekunud 106 rahvusvahelise kaitse taotlust. Eelnõu muudatused mõjutavad kogu elanikkonda, kõikides vanuserühmades, kes kasutavad tervishoiuteenuseid. Seega saab hinnata sihtrühma suurust suureks. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus Juba enne COVID-19 pandeemiat valitses Eesti tervishoiusüsteemis tööpuudus, mida ülemaailmne kriis veelgi süvendas. Tervishoiutöötajate puudus ja pikad ravijärjekorrad on probleem, mida alanud põgenike kriis kindlasti mõjutab. Mõju avaldub kõigile Eesti elanikele, kes kasutavad tervishoiuteenuseid. Muudatuste tulemusena võiks leeveneda tööjõupuuduse probleem tervishoius, mis parandaks Eesti elanike igapäevast tervishoiuteenuste kättesaadavust. 4 Mõju ulatust võib pidada väikseks, kuna eeldatavasti ei toimu sihtrühma käitumises erilisi muutusi ning muudatuste tagajärgedega ei ole tarvis kohaneda. Kuna erinevate tervishoiuteenustega puutuvad inimesed kokku regulaarselt, küll aga eeldatavasti mitte igapäevaselt, siis võib hinnata mõju avaldumise sagedust keskmiseks. Muudatus aitab leevendada sõjapõgenike saabumisest tulenevalt süvenenud tööjõupuudust ning aitab parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust. Võib väita, et ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna muudatustega kaasnevad eeldatavalt ainult positiivsed mõjud. Kokkuvõttes mõjutab muudatus tööpuuduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse aspektist suurt osa sihtrühmast, kelle käitumine ei muutu ja eeldatavalt ei kaasne ka sellega kohanemisraskuseid. Mõju avaldumise sagedus on regulaarne, sest inimesed kasutavad tervishoiuteenuseid tihti ning ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Sellest tulenevalt võib mõju hindamise kriteeriumite alusel hinnata mõju oluliseks. Mõju sihtrühm II: Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud, kes on saanud ajutise kaitse ning teised rahvusvahelise kaitse saanud isikud, kellel on tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kvalifikatsioon. Vahemikus 3. - 31. märts 2022 on PPA andmetel jõudnud Eestisse 23 373 Ukraina sõjapõgenikku, kellest umbes pooled on taotlenud ajutise kaitse. PPA-s registreeritud sõjapõgenikest 60% moodustavad tööealised (18-64-aastased) inimesed. Kuigi hetkel ei ole võimalik välja tuua palju on ajutise kaitse taotlenud inimeste hulgas tööealisi, võime siiski eeldata, et vanusjaotus nende hulgas on sarnane. Perioodil 24.02 - 05.04 on Eestisse esitatud 106 rahvusvahelise kaitse taotlust, nendest 13 Nigeeria, 39 Venemaa, 29 Ukraina, 4 Georgia kodaniku poolt. Praegusel hetkel puudub info, kui paljud ajutise ja rahvusvahelise kaitse taotlenud inimestest on tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kvalifikatsiooniga. Sihtrühma suurust saab seega hinnata väikeseks. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus Antud eelnõu muudatus mõjutab eeskätt just neid Eestisse saabunud sõjapõgenikke, kellel on tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kvalifikatsioon, kes on taotlenud ajutise kaitse ning kes soovivad oma erialal töötamist jätkata. Neile inimestele luuakse võimalus jätkata oma erialase tööga, vältides olukorda, kus see võiks takerduda rahaliste võimaluste taha. Kõik ajutise kaitse taotlenud sõjapõgenikud, kes soovivad registreerida ennast Terviseameti tervishoiutöötajate ning proviisorite ja farmatseutide registris, vabastatakse riigilõivu kohustusest. Sama kehtib ka teiste rahvusvahelise kaitse saanud isikutele aastase perioodi jooksul alates elamisloa saamisest. Registrisse kandmine on ühekordne protseduur. Taotluse peab esitama kutse või eriala registrisse lisamiseks. Arstide, hambaarstide ja õdede puhul on võimalik, et mingi aja möödudes esitavad nad taotluse eriala registrisse lisamiseks. Seega on mõju avaldumise sagedus väike, kuna muudatuste tagajärgedega kokkupuude on harv – enamasti tehakse neid taotlusi kord elu jooksul. Muudatuste tulemusena vabastatakse rahvusvahelise kaitse saanud isikud ühe aasta jooksul alates elamisloa saamisest riigilõivu tasumise kohustusest Terviseameti tervishoiutöötajate ning proviisorite ja farmatseutide registrisse registreerimisel. Seeläbi tekib põgenikel võimalus suunduda oma erialasele tööle kiiremini ning see aitab kaasa nende paremale ühiskonda lõimumisele ning ise toime tulemisele. Seega võib väita, et muudatuste mõju sihtrühmale on positiivne ning ebasoovitavate mõjude riski sellega ei kaasne. Kokkuvõttes puudutab muudatus vaid (eeldatavalt) väikest osa sihtrühmast (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda, proviisori või farmatseudi kvalifikatsiooniga rahvusvahelise kaitse saajad), kelle käitumine küll muudatuste tagajärjel muutub, kui eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Ka mõju avaldumise sagedus on harv ning ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Seetõttu võib mõju hindamise kriteeriumite alusel hinnata mõju väheoluliseks. 6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 5 Mõju sihtrühmaks on Terviseamet ja riik. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus Praeguses riigilõivuseaduses on määratletud, et kui tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kutse on omandatud välisriigis, siis tuleb Terviseameti tervishoiutöötajate ning proviisorite ja farmatseutide registris registreerides tasuda riigilõiv suuruses 195 eurot. Riigilõivu tasumisest vabastatakse need rahvusvahelise kaitse saajad, kes soovivad ennast Terviseameti registrites registreerida. Praeguse info kohaselt, on Eestisse jõudnud üle 23 000 sõjapõgeniku, kellest umbes pooled on taotlenud ajutise kaitse ning kellest 60% on tööealised. Rahvusvahelist kaitset on alates 24.02-st taotlenud 106 inimest. Hetkel pole võimalik öelda, kui palju on ajutise ja rahvusvahelise kaitse taotlenud inimeste seas neid, kes on tööealised ning võiksid soovida ennast Eestis registreerida tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudina. Muudatus mõjutab otseselt Terviseametit ja riiki üleüldiselt, kuna nende inimeste arvelt jääb riigilõiv laekumata. Samas ei ole riigilõivu laekumine otseselt planeeritud eelarves ühelegi planeeritud tulureale ning selle saamata jäämine ei mõjuta kinnitatud eelarve täitmist ega Terviseameti kulureale ning tõenäoliselt ei mõjuta see eriti nende tööd ega eelarvet. Kuna hetkel puudub informatsioon nende inimeste kohta, kes sooviks ennast tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudina Eestis registreerida, siis on raske hinnata ka rahasummat, mis jääb riigile riigilõivude näol laekumata. Praegustele andmetele tuginedes võib ainult eeldada, et nende inimeste hulk ei ole suur, kes soovivad ennast Terviseameti registrites registreerida, seega ka laekumata jäävate riigilõivude koondsumma ei saa olla suur. Mõju ulatust võib hinnata väikeseks, kuna eeldatavasti ei toimu massilist sõjapõgenike tervishoiutöötajaks, proviisoriks või farmatseudiks registreerimist ning riigile saamata jääv summa ei ole suur. Seetõttu võib eeldada, et sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu, kuna tõenäoliselt ei ole vajadust saamata jääv summat muu tegevuse arvelt katta ega eelarves muudatusi teha – mõju ulatust võib pidada väikeseks. Samuti on ajutise või rahvusvahelise kaitse saanud isikute Eestis tervishoiutöötajana, proviisorina või farmatseudina registreerimine tegevus, mis toimub harva, siis mõju avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda siis, kui Eestisse hakkab saabuma massiliselt sõjapõgenikke, kes on taotlenud ajutist või rahvusvahelist kaitset ning kes on tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kvalifikatsiooniga ning soovivad oma erialal tööd Eestis jätkata. Küll aga on seda praeguses olukorras väga raske ennustada. Seetõttu võib praegustele andmetele toetudes öelda, et ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes mõjutab muudatus Terviseametit väga vähesel määral ning tõenäoliselt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Ka mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk on väikesed ning seega saab öelda, et mõju sihtrühmale on hetkel väheoluline. 6.3 Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Töökoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu. Töökoormus avalikule sektorile tervikuna ei muutu. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud 6 Seaduse muudatus ei too endaga kaasa täiendavaid kulusid. Muudatus toob kaasa laekumata tulud (riigilõivude näol) orienteeruvalt summas 9750 eurot. 8. Rakendusaktid Seaduse täiendamine uute paragrahvidega ei too kaasa vajadust ette valmistada ega muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022 (vt põhjendusi eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi osas). 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu puudutab rahvusvahelist kaitset saavatele spetsialistidele juurdepääsu tagamist töökohtadele, mis vastaksid nende kvalifikatsioonile. Riigilõivu tasumise vabastamisega taotluse esitamisel Terviseameti tervishoiutöötajate ning proviisorite ja farmatseutide registrisse, aitame rahvusvahelise kaitse saanud isikutel suunduda võimalikult kiiresti oma erialasele tööle olukorras, kus paljudel võib puududa riigilõivu tasumiseks vajalik rahaline võimalus. Meie 09.04.2022 nr 1.2-2/47-1 Siseministeerium Justiitsministeerium Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu peamine eesmärk on Ukrainas puhkenud sõjaga seonduvalt toetada Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate kiiremat integreerimist Eesti tervishoiusüsteemi ning leevendada tervishoiusüsteemis valitsevat tööjõu puudust, millele on täiendav mõju asjaolul, et Eestisse on saabunud suur hulk sõjapõgenikke, kes vajavad samuti tervishoiuteenust. Eelnõu on kiireloomuline, sest on seotud vajalike muudatustega rahvusvahelise kaitse saanud isikutele tehtavate erisustega. Palume kooskõlastada eelnõu hiljemalt 11.04.2022. a kl 17.00. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu 2. Seaduse eelnõu seletuskiri Katre Trofimov [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel