KEHTNA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 11.04.2022 nr 7-6/2022/911
Detailplaneeringu algatamine
Kehtna Vallavolikogu võttis 23.03.2022 istungil vastu otsuse nr 1-2/31 „Rail Baltica Järvakandi
peatuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Planeeringu eesmärgiks on muuta maa sihtotstarve, Rail Baltica kohaliku peatuse rajamine, parkimise
ja juurdepääsu tagamine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine. Detailplaneering on maakasutuse
sihtotstarvet muutev. Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada ärimaa ja transpordimaa
sihtotstarbega kinnistud kohaliku raudteepeatuse rajamiseks. Planeeringuala suurus kokku on ca 2,6
ha.
Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksusi:
1) Kõnnu metskond 2, Selja küla (katastritunnus 29203:001:0410, registriosa nr 7389150, sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%, pindala 3564,31 ha);
2) Käru metskond 4, Järvakandi alev (katastritunnus 26001:001:0420, registriosa nr 14236650,
sihtotstarve Maatulundusmaa 100%, pindala 944168m2);
3) Nõlva tn 42, Järvakandi alev (katastritunnus 29301:001:0199, registriosa nr 16961750, sihtotstarve
Sihtotstarbeta maa 100%, pindala 5255 m2);
4) Nõlva tn 40, Järvakandi alev, katastritunnus 29301:001:0062, registriosa nr 13457350, sihtotstarve
Elamumaa 100%, pindala 1989 m2);
5) Nõlva tn 38, Järvakandi alev, katastritunnus 29301:001:0061, registriosa nr 13425750, sihtotstarve
Elamumaa 100%, pindala 1986 m2).
Keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) algatamine ei ole vajalik kuna detailplaneeringu
realiseerimisel (kavandatava tegevuse ellu viimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju avaldumist. KSH algatamata jätmise järeldused tulenevad KSH eelhinnangu
koostamiseks teabe andmise aruandest. Aluseks on ka Keskkonnaameti 23.02.2022 seisukoht nr 6-
1/2022/567.
Detailplaneeringu algatamise otsusega ja planeeringu materjalidega on võimalik tutvuda Kehtna valla
veebilehel https://kehtna.kovtp.ee/.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Satsi
haldus- ja hankespetsialist
Lisa: Kehtna Vallavolikogu 23.03.2022 otsus nr 1-2/31
Pargi 2 Telefon 5348 0602 Registrikood 77000252
Kehtna Telefon 5333 5232 SEB Konto EE781010802000064001
79001 RAPLAMAA e-post:
[email protected]
KEHTNA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kehtna 23. märts 2022 nr 1-2/31
Rail Baltica Järvakandi peatuse
detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Kehtna Vallavalitsus teeb Kehtna Vallavolikogule ettepaneku Rail Baltica Järvakandi peatuse
detailplaneeringu algatamiseks.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel
moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud Rail Baltica kohaliku
peatuse rajamiseks. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud kehtestatud
maakonnaplaneeringus. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringuga
määratakse ehitusõigus ühekorruselise peatuse hoone ja välirajatiste rajamiseks. Kavandatav
ehitisealune pind kuni 800 m². Kavandatava väliala mõõtmed 40x115m. Planeeringuala juurdepääs
on Nõlva tänavalt. Planeeringus võetakse aluseks Rail Baltica kohaliku peatuse baaslahendus.
Detailplaneeringuga lahendatakse planeerimiseseaduse § 126 sätestatud ülesanded.
Kehtivas Järvakandi valla üldplaneeringus (kehtestatud Järvakandi Vallavolikogu 04.11.2009
otsusega nr 29) ei ole Rail Balticu raudteega arvestatud. Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga
on kehtestatud Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Hetkel koostatava Kehtna valla üldplaneeringu (algatatud Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega
nr 69) sisendiks ja arvestamiseks seoses Rail Balticaga, on kehtiv Rapla maakonnaplaneering Rapla
maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” ja
Rail Baltica põhiprojekti materjalid. Koostatav üldplaneering arvestab Rail Baltic raudtee ja
Järvakandi peatuse asukohaga ning on tõenäoline, et edasise menetluse käigus selles osas midagi ei
muutu, sest Järvakandi peatuse asukoht on määratud.
Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksusi:
1) Kõnnu metskond 2, Selja küla (katastritunnus 29203:001:0410, registriosa nr 7389150, sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%, pindala 3564,31 ha);
2) Käru metskond 4, Järvakandi alev (katastritunnus 26001:001:0420, registriosa nr 14236650,
sihtotstarve Maatulundusmaa 100%, pindala 944168m2);
3) Nõlva tn 42, Järvakandi alev (katastritunnus 29301:001:0199, registriosa nr 16961750, sihtotstarve
Sihtotstarbeta maa 100%, pindala 5255 m2);
4) Nõlva tn 40, Järvakandi alev, katastritunnus 29301:001:0062, registriosa nr 8496750, sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%, pindala 6594 m2);
5) Nõlva tn 38, Järvakandi alev, katastritunnus 29301:001:0061, registriosa nr 8496750, sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%, pindala 6594 m2).
Planeeritav ala asub Järvakandi alevi läänepiiril. Ala piirneb läänest ja põhjast Kõnnu metskond 2
katastriüksusega (29203:001:0410), idast Käru metskond 4 katastriüksusega (26001:001:0420) ning
lõunast Nõlva tänav T2 katastriüksusega (26001:002:0031). Planeeringuala suurus kokku on ca 2,6
ha.
Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada ärimaa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud
kohaliku raudteepeatuse rajamiseks.
Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal on planeeritud teostada
hüdrogeoloogiline uuring ja peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang. Kui detailplaneeringu
edasise menetluse käigus selgub, et planeerimislahenduse väljatöötamiseks on vajalik koostada
täiendavaid uuringuid, ekspertiise vms, siis võetakse uuringud arvesse planeeringu koostamise käigus.
Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks teabe andmise aruandes (konsultant
Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021_0096, 27.01.2022) kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike
mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevuse ellu viimisel (detailplaneeringu
realiseerimisel) olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Aruandes on analüüsitud mõju maakasutusele,
loodusvaradele, looduskeskkonnale, kultuuripärandile, jäätmetekkele ja jäätmekäitlusele, inimese
tervisele ja heaolule, ohutusele ja asustusele. Tegevuse ellu viimisega kaasneb positiivne mõju
regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus
kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret, ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi. KSH algatamata
jätmise järeldused tulenevad KSH eelhinnangu koostamiseks teabe andmise aruandest.
Kui detailplaneeringu menetlemise käigus ilmnevad asjaolud, millega kaasnevad olulised
keskkonnamõjud, siis kaalutakse uuesti keskkonnamõjude hindamise algatamise vajalikkust.
26.01.2021 on sõlmitud Kehtna Vallavalitsuse ja OÜ Rail Baltic Estonia (arendaja) vahel
koostööleping Rail Baltica kohalike peatuste projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lepinguga tagatakse
planeeringu koostamisega seotud kulude kandmine OÜ Rail Baltic Estonia poolt.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1,
planeerimisseaduse § 124 lõiked 1 ja 10, § 125 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2, § 128 lõike 1, § 130 lõike
1 ning § 142 lõike 6, KeHJS § 33 lõike 6 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 3,
Kehtna Vallavolikogu o t s u s t a b:
1. Algatada Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks on muuta maa
sihtotstarve, Rail Baltica kohaliku peatuse rajamine, parkimise ja juurdepääsu tagamine, ehitusõiguse
ja hoonestusala määramine.
2. Detailplaneering on maakasutuse sihtotstarvet muutev. Lähtutakse Riigihalduse ministri
14.02.2018 käskkirjaga kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“ ja Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsuse nr 69 alusel koostatava
üldplaneeringu eelnõu planeerimisettepanekust.
3. Detailplaneeringuga on hõlmatud:
3.1 Kõnnu metskond 2, Selja küla (katastritunnus 29203:001:0410, registriosa nr 7389150,
sihtotstarve Maatulundusmaa 100%, pindala 3564,31 ha);
3.2 Käru metskond 4, Järvakandi alev (katastritunnus 26001:001:0420, registriosa nr 14236650,
sihtotstarve Maatulundusmaa 100%, pindala 944168m2);
3.3 Nõlva tn 42, Järvakandi alev (katastritunnus 29301:001:0199, registriosa nr 16961750,
sihtotstarve Sihtotstarbeta maa 100%, pindala 5255 m2);
3.4 Nõlva tn 40, Järvakandi alev, katastritunnus 29301:001:0062, registriosa nr 8496750, sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%, pindala 6594 m2);
3.5 Nõlva tn 38, Järvakandi alev, katastritunnus 29301:001:0061, registriosa nr 8496750, sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%, pindala 6594 m2).
4. Detailplaneeringu koostamine delegeeritakse OÜ-le Skepast&Puhkim, registrikood 11255795.
Detailplaneeringu rahastamine delegeeritakse arendajale OÜ Rail Baltic Estonia, registrikood
12734109. Planeeringus võetakse aluseks Rail Baltica kohaliku peatuse baaslahendus.
5. Keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) algatamine ei ole vajalik kuna detailplaneeringu
realiseerimisel (kavandatava tegevuse ellu viimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju avaldumist.
6. Detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest teavitada ajalehes „Raplamaa
Sõnumid“ ja „Valla Vaatleja“ ning Ametlikes Teadaannetes. KSH algatamata jätmisest teavitada
Keskkonnaametit.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades vaide Kehtna
Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Anto
volikogu esimees
Töö number: 2021_0096
Tellija OÜ Rail Baltic Estonia
Endla 16, 10142 Tallinn
e-post:
[email protected]
Registrikood: 12734109
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 27.01.2022
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE
DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu
koostamiseks. Aruanne
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Versioon Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks
Kuupäev 27.01.2022
Koostanud: KMH juhtekspert Eike Riis (litsents KMH0154), keskkonnaekspert Vivika
Väizene
Projekti nr 2021_0096
Esikaane foto Riigihange „Rail Baltic kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine“.
Hankedokumendid. Tehniline kirjeldus, lisa 2
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
1 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 4
2. Seadusandlikud aspektid .............................................................................................. 5
3. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................ 6
3.1. Detailplaneeringu eesmärk ............................................................................................. 6
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ...................................................................................... 7
3.3. Järvakandi peatuse kirjeldus .......................................................................................... 7
3.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 8
3.5. Vajalikud lammutustööd ................................................................................................ 9
4. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................................... 10
4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ................................................................................. 10
4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................. 10
4.3. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine”....................................................................................................................... 11
4.4. Kehtna valla üldplaneering ............................................................................................ 13
5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................. 14
5.1. Maakasutus................................................................................................................. 14
5.1.1. Asend ...................................................................................................................... 14
5.1.2. Asustus ja rahvastik .................................................................................................. 14
5.1.3. Sotsiaalne taristu ...................................................................................................... 14
5.1.4. Ettevõtlus ................................................................................................................ 15
5.1.5. Teedevõrk ................................................................................................................ 15
5.2. Alal esinevad loodusvarad ............................................................................................. 16
5.2.1. Pinnakate ................................................................................................................. 16
5.2.2. Maavarad ja maardlad ............................................................................................... 16
5.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 17
5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 18
5.3. Looduskeskkonna kirjeldus ........................................................................................... 19
5.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 19
5.3.2. Hoiualad .................................................................................................................. 20
5.3.3. Kaitsealad ................................................................................................................ 20
5.3.4. Kaitsealused liigid ..................................................................................................... 21
5.3.5. Püsielupaigad ........................................................................................................... 22
5.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid ................................................................................ 22
5.3.7. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 22
5.3.8. Taimestik ja loomastik ............................................................................................... 22
5.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa ..................................................................................... 22
5.3.10. Rohevõrgustik......................................................................................................... 23
5.4. Kultuuripärand ............................................................................................................ 24
5.5. Radoonioht ................................................................................................................. 25
5.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet ........................................................................................... 26
5.6.1. Müra ....................................................................................................................... 27
5.7. Vibratsioon ................................................................................................................. 27
5.8. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ..................................................................... 27
6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 29
6.1. Mõju maakasutusele .................................................................................................... 29
6.2. Mõju loodusvaradele .................................................................................................... 29
6.2.1. Pinnas ..................................................................................................................... 29
6.2.2. Maavarad ................................................................................................................. 29
2 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 30
6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 30
6.3. Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................... 31
6.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele........................................................................... 31
6.3.2. Mõju kaitsealustele liikidele ........................................................................................ 31
6.3.3. Mõju vääriselupaikadele ............................................................................................. 32
6.3.4. Mõju taimestikule ja loomastikule ............................................................................... 32
6.3.5. Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................... 32
6.4. Mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 32
6.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju .............................................................................. 32
6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule.................................................................................. 33
6.6.1. Välisõhu kvaliteet ...................................................................................................... 33
6.6.2. Müra ....................................................................................................................... 33
6.6.3. Vibratsioon ............................................................................................................... 34
6.6.4. Joogivee kvaliteet ..................................................................................................... 34
6.6.5. Radoon .................................................................................................................... 35
6.6.6. Valgusreostus ........................................................................................................... 35
6.7. Mõju ohutusele ............................................................................................................ 35
6.8. Mõju asustusele ........................................................................................................... 35
6.9. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate tegevustega ........... 36
6.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ............................................................ 36
7. Kokkuvõte .................................................................................................................. 37
8. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 38
3 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
1. Sissejuhatus
Käesolev töö on koostatud teabe andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnangu koostamiseks Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel Rail Balticu kohalike peatuste
detailplaneeringute koostamiseks. Kavandatav peatus asub Rapla maakonnas Kehtna vallas
Järvakandi alevis ja Ahekõnnu külas.
Käesoleva töö aluseks on Tellija poolt esitatud tehniline kirjeldus.
Töös käsitletakse kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise
või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KSH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Teabe andmisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja
juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega
nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja
tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt).
4 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
2. Seadusandlikud aspektid
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise
ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega
nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ § 13 lõike 3 järgi: Keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste
korral: raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud
juhul.
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ 1. Käesolev
KSH eelhinnangu (KSHE) sisendiks olev teabedokument on üles ehitatud eelnimetatud määruse
nõuetest lähtuvalt.
Kuna KOV-i uus üldplaneering on käesoleval hetkel koostamisel, siis tuleb eelduslikult läbi viia
kehtivat üldplaneeringut muutev detailplaneering.
1
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
5 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
3. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava
tegevuse lühikirjeldus
Rail Baltic on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee
koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel
reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee
projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee
koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail
Balticu trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis
läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud
kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).
Rail Balticu kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,
mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse
valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete (kohalike)
rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Lisaks on peatused ette nähtud
rahvusvahelistesse terminalidesse Tallinnas ja Pärnus.
Kavandatavad kohalikud peatused Eesti Vabariigi territooriumil:
• Harjumaa – Assaku, Luige, Saku, Kurtna;
• Raplamaa – Kohila, Rapla, Järvakandi;
• Pärnumaa – Kaisma, Tootsi, Urge, Surju, Häädemeeste.
Rapla maakonnas asuvate kavandatavate peatuste asukohad vt Tabel 1.
Tabel 1. Kavandatavate Raplamaa peatuste asukohad. Allikas: Tehniline kirjeldus
Objektid Kohila peatus Rapla peatus Järvakandi peatus
Asukoht Urge küla, Kohila vald Sulupere küla, Rapla Ahekõnnu küla /
vald Järvakandi alevik,
Kehtna vald
Objektidega Toome (31701:002:0428) Sõerumaa-Veski Kõnnu metskond 2
eelduslikult Vaablase tn 13 (66904:003:0996) (29203:001:0410)
hõlmatud (31701:002:0307) Metsataguse Käru metskond 4
kinnistud (66904:003:0128) (26001:001:0420)
Vaablase tn 15
(31701:002:0306) Sõerumäe-Alu tee L1 Nõlva tn 42
Vaablase tänav L2 (66901:001:0635) (29301:001:0199)
(31701:002:0299) Sõerumäe-Alu tee Nõlva tn 40
(66901:001:0728) (29301:001:0062)
Nigula (31701:002:0446)
20125 Rapla ümbersõit Nõlva tn 38
(66904:003:0444) (29301:001:0061)
Kohalik Kohila Vallavalitsus Rapla Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus
omavalitsus
3.1. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel
moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku
peatuse rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Vastavalt töö hanke eesmärkidele peab detailplaneeringu lõpplahenduses edasiseks
projekteerimiseks olema loodud vähemalt järgmised eeldused:
6 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
• funktsionaalsus lähtuvalt peatuse ja teenindavate rajatiste otstarbest;
• vastavus õigusaktidele, kehtivatele alusdokumentidele ja tehnilises kirjelduses esitatud
tehnilistele nõuetele;
• vastavus kõiki kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtetele;
• keskkonnasäästlikkus;
• peatusega seotud hoone, teenindavate rajatiste ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga;
• ehituskulude optimaalsus.
Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt
planeerimisseadusele.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht
Rail Balticu Järvakandi kavandatava peatuse asukoht on Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu
külas ja Järvakandi alevis. Järvakandi peatus on kavandatud alevit läbivast Rapla-Järvakandi-Kergu
tugimaanteest umbes 1,3 km kaugusele. Peatuse juurde viib Järvakandi alevist eraldi rajatav
juurdepääsutee, mis algab Nõlva tänavalt.
Kavandatava Järvakandi peatuse asukoht asub vahetult Järvakandi alevi kõrval. Järvakandi peatus
paikneb raudtee idapoolsel (Järvakandi alevi poolsel) küljel.
Kavandatava peatuse asukohas asub hetkel maatulundusmaa.
3.3. Järvakandi peatuse kirjeldus
Vastavalt töö aluseks olevale tehnilisele kirjeldusele on Järvakandi peatus kavandatud varjualuse
(shelters) peatuse tüüpi (tüüp 4), mis hõlmab enda alla ca 450 m2 ehitisealuse pinnaga hoone.
Peatuse väliala (tüüp 3) on mõõtmetega 40 x 115 m, hinnanguline ruumivajadus 4600 m2 suurusel
alal. Sõiduautode parkimiskohtade arv on hinnanguliselt 30. Juurdepääsutee hinnanguline pikkus on
460 m ja sõiduradade laius 6-7 m. Kergliiklustee hinnanguline pikkus on 460 m ja laius 3 m.
Ülepääsuga ooteplatvormid on mõõtmetega 220 x 6 m (Joonis 1 ja Joonis 2). Järvakandi kohaliku
peatuse ooteplatvormidele kavandatakse varjualused mõõtmetega 6,0 x2,4 x 2,6 m ning peatuse
alale RB arhitektuurse lähenemisega väike (60-100 m2) täisautomaatne hoone, tagamaks WC-de,
koristusruumi, ooteruumi jms olemasolu. Peatuse alale nähakse ette kaasaegne säästlik
välisvalgustus (LED-tüüpi lambid). Välialale kavandatakse ka elektrilised laadimispunktid autodele,
jalgrattaparkla, takso- ja hüvastijätuala ning bussipeatus.
7 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 1. Järvakandi peatuse asukoht ja juurdepääs. Allikas: Tehniline kirjeldus
Joonis 2. Järvakandi peatuse visuaal. Allikas: Tehniline kirjeldus
3.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee,
ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs.
8 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas
taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse
täisautomaatne hoone WC, koristusruumi ja ooteruumiga, rajatakse vajalikud tehnovõrgud.
Ehitatakse ooteplatvormid ülepääsuga. Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus.
3.5. Vajalikud lammutustööd
Järvakandi peatuse rajamiseks pole vaja teha lammutustöid.
9 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
4. Seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Kavandataval tegevusel on seos järgmiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
• Üleriigiline planeering Eesti 2030+
• Rapla maakonnaplaneering 2030+
• Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine”
• Kehtna valla üldplaneering
4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+
Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+2 on välja toodud, et Euroopa transpordipoliitika valguses on
jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua Läänemere
idarannikul kiirraudtee (Rail Baltic), mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga. Selline
raudtee konkureerib lühematel vahemaadel edukalt õhutranspordiga.
4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+
Rapla maakonnaplaneeringus 2030+3 on välja toodud:
Rail Balticu raudtee eesmärk on luua kiire raudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse
Eesti siseselt regionaalne ühendus Pärnu suunal.
Eraldiseisva planeeringuga kavandatakse raudteejaama täpne asukoht ja lahendused (jaamahoone
paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele, sh ühistranspordile ja kergliiklejatele, parkimine jm
toetav taristu).
Rail Balticu perspektiivsele trassikoridorile on maakonnaplaneeringuga kavandatud lisaks Rapla
peatusele veel kaks kohaliku peatuse põhimõttelist asukohta (Kohila ja Järvakandi), mis
lahendatakse samuti eraldiseisvate detailplaneeringutega.
Rapla maakonnaplaneeringuga seatud tingimused rööbastranspordi arendamisel:
1. Raudtee ja maantee ristumine tuleb liiklusohutuse tagamiseks lahendada võimalusel
eritasandilisena.
2. Olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada
asustuse paiknemise ja perspektiivsete arengutega ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste
sulgemisel) alternatiivse ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega.
3. Uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi
võimalikud liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha
piirkonnas.
4. Tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus
puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad.
5. Jalg- ja jalgrattateede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt
üksteisele mitte lähemale kui 2 km.
2
Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a korraldusega nr 368
3
Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80
10 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6. Jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese
raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks .
7. Seoses rongiliikluse tihenemise ja piirkiiruste kasvuga tuleb üldplaneeringutes arvestada
vajadusega näha ette alasid teede ja raudteede eritasandiliste ristumiste väljaehitamiseks
(perspektiivsed eritasandilised ristumised on kajastatud kaardil Tehniline taristu).
Perspektiivsed raudteepeatused tuleb siduda nii kergliiklusteedega kui ka maakondlike ja kohalike
bussiliinidega. Parkimisvõimaluste ette nägemisel tuleks luua võimalused n.ö „pargi ja reisi“
lahenduse kasutamiseks kaugemate piirkondade elanikele. Ühistranspordi ja kergliiklusteedega
tuleks omavahel ühendada ka olemasoleva ja planeeritava raudteevõrgu peatused.
Joonis 3. Rapla maakonnaplaneeringuga kavandatav Rail Balticu trassikoridor. Allikas:
Rapla maakonnaplaneering 2030+
Maakonnaplaneeringu ruumilise arengu analüüsis on välja toodud järgmist:
Maakonna hõivatutest töötab oma maakonnas vaid 57%, Tallinnas ja mujal Harjumaal kokku aga üle
veerandi hõivatutest. Põhja-Raplamaa on kujunemas Tallinna „eeslinnaks“, sarnaselt Harjumaal
paiknevate Tallinna lähivaldadega. Sõltuvus pealinnaregiooni töökohtadest näitab tõusutrendi. Nii
Tallinna kui ka Pärnu suuna (Vigala ja Järvakandi rahvas käib tööle ka Pärnumaale) kiirete ja
turvaliste ühendusteede ning ühistranspordi tähtsus kasvab.
4.3. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine”
Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“4 on välja toodud:
Rail Balticu trassi koridor (lõik 6B) möödub Järvakandi alevist lääne poolt, riivates alevi edelaserva.
Trassi koridori laiuseks on planeeritud 350 m. Trassi koridor kulgeb alevi piires metsamaal.
4
Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43
11 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Järvakandi alevi hoonestusest asub trassi koridorile kõige lähemal Nõlva tänava hoonestus, kus
lähimad hooned jäävad kavandatavast raudteest enam kui 300 m kaugusele (Joonis 4 ja Joonis 5).
Raudteejaama täpne asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh
ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva
planeeringuga.
Joonis 4. Planeeringlahendus Rapla maakonnas. Allikas: Rapla maakonnaplaneeringu
teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
12 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 5. Rapla maavalitsuse ettepanek võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste
asukohtade osas. Allikas: Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic
raudtee trassi koridori asukoha määramine“
4.4. Kehtna valla üldplaneering
Kehtna valla uus üldplaneering on koostamisel ning seni kehtib alal veel endise Järvakandi valla
üldplaneering5, kuid Rail Balticu raudteega ei ole selles arvestatud.
Hetkel koostatava Kehtna valla ÜP6 sisendiks ja arvestamiseks seoses RB-ga on kehtiv
maakonnaplaneering (vt ptk 4.2. ), maakonnaplaneeringu RB teemaplaneering (vt ptk 4.3. ) ja RB
põhiprojekti materjalid. Koostatav ÜP arvestab RB raudtee ja Järvakandi peatuse asukohaga ning on
tõenäoline, et edasise menetluse käigus selles osas midagi ei muutu, sest Järvakandi peatuse
asukoht on paigas. Välja on toodud järgmist:
• Rail Balticu trassil on ette nähtud perspektiivne jaam Järvakandis (lahendatakse eraldi
detailplaneeringuga).
• Kehtna vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaanteede, metsateede, kohalike teede ja
erateedega. Eritasandilised lahendused rajatakse ristumisel mh Järvakandi–Nõlva teega.
• Üldplaneeringuga nähakse Järvakandi jaama juurde ette pargi-ja-reisi parkla.
Kehtna valla koostatavas üldplaneeringus7 arvestatakse Rail Balticu raudtee ja Järvakandi kohaliku
peatusega.
5
Järvakandi valla üldplaneering. Kehtestatud Järvakandi Vallavolikogu 04.11.2009 otsusega nr 29
6
Töö tegemiseks on kasutatud Kehtna valla kodulehel olevaid koostatava ÜP materjale seisuga jaanuar 2022
7
Algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69
13 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
5.1. Maakasutus
5.1.1. Asend
Kehtna vald moodustati 2017. aastal senise Kehtna ja Järvakandi valla ühinemisel. Kehtna vald
paikneb Kesk-Eestis Rapla maakonna lõunaosas ulatudes põhjast lõunasse umbes 40 km ja idast
läände umbes 15 km. Valla halduskeskuseks on Kehtna alevik.
Järvakandi kohalik peatus kavandatakse Kehtna valla Ahekõnnu küla piirkonda. Kavandatava
kohaliku peatuse ala asub Järvakandi alevist lähtuvate teede sõlmpunktis ning paikneb alevile kõige
lähemal.
Rail Balticu Järvakandi kohaliku peatuse objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud on Kõnnu
metskond 2 (29203:001:0410), Käru metskond 4 (26001:001:0420), Nõlva tn 42
(29301:001:0199), Nõlva tn 40 (29301:001:0062) ja Nõlva tn 38 (29301:001:0061). Kahe esimese
kinnistu maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, Nõlva tn 42 on 100% sihtotstarbeta maa ja
kahe viimase kinnistu maa sihtotstarve on 100% elamumaa8.
Vaadeldavat ala piiravad maatulundusmaa, üldkasutatav maa, elamumaad ja transpordimaa.
Detailplaneeringu koostamise käigus vaadatakse üle olemasolev maakasutus ning sihtotstarbe
muutmise teel moodustatakse vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on
vajalikud kohalike peatuste rajamiseks.
5.1.2. Asustus ja rahvastik
Statistikaameti andmetel elas 2018. a alguse seisuga Rapla maakonnas 33 116 inimest.
Rahvastikuregistri andmetel elas Kehtna vallas seisuga 1.01.2020 kokku 5460 elanikku. Valla
keskmine asustustihedus oli 10,7 inimest km2 kohta. Elanike arvult on suurimad Järvakandi alev
(1182 elanikku) ja Kehtna alevik (1106 elanikku).
Eesti maapiirkondi iseloomustab madal sündivus, rahvastiku väljaränne ja negatiivne loomulik iive,
mis põhjustab ka Kehtna vallas elanike arvu langemist. Arengukava9 kohaselt on Kehtna valla üheks
eesmärgiks suurendada Kehtna valla elanike arvu 2025. aastaks 5700 inimeseni. Selleks
planeeritakse valla uues üldplaneeringus suurematesse asulatesse eramukruntide piirkonnad.
Lähimad elamud jäävad kavandatavast peatuse alast 200 m kaugusele ida suunas Järvakandi alevis
Nõlva tn 43 (129264), Nõlva tn 41 (136607) ja Ülase tn 2 (122239). Enam kui 300 m kaugusele jääb
ülejäänud Nõlva tänava elamupiirkond.
5.1.3. Sotsiaalne taristu
Kogu valla territoorium on mitme tõmbekeskuse mõjupiirkonnas, mis moodustavad suhteliselt
tugevate kohalike keskuste võrgustiku. Järvakandi kui tõmbekeskuse lisandumine valda nõuab uusi
muutusi, ühiseid arengukavasid ja planeeringuid.
Kehtna alevik ja Järvakandi alev on suuremad keskused oma avara teenustevõrguga. Järvakandis ja
Kehtna vahetus läheduses asuvas Kalbu külas paiknevad hooldekodud, mis teenindavad eelkõige
8
Maa-ameti kaardirakendus, seisuga 07.01.2022
9
Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021-2024. Kehtna Vallavolikogu, 2020
14 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Kehtna valla elanikke. Järvakandis on antud hoonestusõigus uue kaasaegse hooldekodu rajamiseks.
Järvakandi alev peaks rohkem ja laialdasemalt suutma teenindada Eidapere ja Lokuta elanikke.
Kehtna vallas on välja arendatud haridusasutuste (lasteaiad, põhikoolid, huvikool, noortekeskused,
kultuuri- ja spordiasutused) võrk, mis vastab elanikkonna paiknemisele ja arvule. Neile lisaks on
Kehtnas Kutsehariduskeskus.
5.1.4. Ettevõtlus
Statistikaameti andmetel tegutses 2018. aasta seisuga Kehtna vallas 418 statistilisse profiili kuuluvat
ettevõtet. 95% ettevõtetest oli alla 10 töötajaga väikeettevõtted (399 ettevõtet), ettevõtteid
töötajate arvuga 10–49 oli 4% (16 ettevõtet), üle 50 töötajaga oli 3 ettevõtet piirkonnas.
Suurettevõtteid töötajate arvuga 150 ja enam, Kehtna vallas ei olnud. 26% ettevõtetest oli
tegevusalaks põllumajandus ja metsamajandus (110), 13% hulgi- ja jaekaubandus (53), 11% ehitus
(44), 11% töötlev tööstus (47), 10% kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (41).
2018. aastal oli Kehtna valla suurim tööandja Kehtna vallavalitsus koos allasutustega, kus kokku
töötas üle 200 inimese. Suurim ettevõte vallas oli üle 100 töötajaga AS O-I Production Estonia
(endise nimega AS Järvakandi Klaas), mis on 1991. aastal asutatud klaasi-tootmisettevõte
asukohaga Järvakandi alevis. Töötajate arvult teisel kohal (ligi 80 töötajat) oli Keava alevikus
tegutsev Vindor OÜ, mis toodab profiilseid liiste, ukselenge ja aknapõskesid. Väiksematest
puidutöötlemise ettevõtetest tegutsevad vallas Järvakandi Puidutehas OÜ ja Lokuta Puit OÜ.
Põllumajandusettevõtetest oli suurim 50 töötajaga Kehtna Mõisa OÜ. Loomakasvatusega tegeleb Pae
Farmer OÜ ja piimakarjakasvatusega Tavex OÜ. Rodnas OÜ Kehtna alevikus tegeleb
põllumajandusmasinate, -seadmete ja lisaseadmete hulgimüügiga. Olulisteks tööandjateks vallas on
ka Kehtna Kutsehariduskeskus (üle 30 töötaja) ja Frank Kutteri lihatööstus.
Kehtna vallas on arenguvõimalusi majutuskohtade, turismiettevõtluse ja kaubanduse tekkimiseks.
Pikemas perspektiivis nähakse ette ettevõtlus- ja tootmisalasid (sh. põllumajanduslikud
tootmishooned) arendada olemasolevates ettevõtluspiirkondades. Looduslikult väärtuslikes paikades
tootmisalade arendamist ette ei nähta, pigem tuleks sellistes kohtades arendada objekte, mis
toetavad turismi- ja puhkemajanduse arengut.
Lisaks äriettevõtetele on Kehtna vallas 2018. aasta seisuga registreeritud üle saja mitte-
tulundustegevuse organisatsiooni. Nende organisatsioonide peamisteks tegevusteks on vaba aja
sisustamine, huvialaline tegevus ning sporditegevus10.
5.1.5. Teedevõrk
Kehtna valda peamiseks läbivaks ning lähimate keskustega ühendavateks teedeks on Tallinn-Rapla-
Türi (nr 15) ja Rapla-Järvakandi-Kergu (nr 27) tugimaanteed ning Tallinn-Rapla-Viljandi raudtee.
2019. aastal lõppes rongiga reisijatevedu Tallinn-Lelle-Pärnu suunal.
Rapla maakonda läbib loode-kagusuunaline Tallinn-Rapla-Viljandi 1520 raudtee, mille kaudu toimub
reisijate- ja kaubavedu. Kehtna valla territooriumil asuvad Keava raudteepeatus ja Lelle rongijaam.
Raudtee kulgeb Järvakandi alevist ida poolt, lähim peatus Lelle asub Järvakandi alevist 15 km
kaugusel.
Kehtna valda kavandatava RB Järvakandi peatuse ühendusteeks Järvakandi aleviga on eraldi rajatav
juurdepääsutee, mis algab Nõlva tänavalt (tee nr 2600012). Järvakandi peatus on kavandatud alevit
läbivast Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteest umbes 1,3 km kaugusele11.
10
Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021-2024. Kehtna Vallavolikogu, 2020
11
Teeregister
15 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
5.2. Alal esinevad loodusvarad
5.2.1. Pinnakate
Pinnakatte geoloogia (Joonis 6) moodustavad vaadeldaval alal jääjärvelised setted: joonisel näidatud
roosal alal esineb peenliiv (paksusega 2–5 m). Enamus alast on sorteerimata glatsiogeensed setted
ehk moreen (joonisel pruunil alal) (paksusega 2–5 m).
Joonis 6. Pinnakatte geoloogia. Jääjärvelised setted (roosal alal), moreen (pruunil alal).
Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 10.01.2022
5.2.2. Maavarad ja maardlad
Kavandatava peatuse alal ja ümbruses ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid (Joonis 7).
Lähimad mäeeraldised on linnulennult 4,3 km kaugusel põhjas asuv Ahekõnnu kruusakarjäär ja 6,8
km kaugusel lõunas asuv Rinnaku kruusakarjäär (Tabel 2).
16 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 7. Mäeeraldiste, maardlate ja levialade paiknemine kavandatava tegevuse suhtes.
Allikas: Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 10.01.2022
Tabel 2. Vaadeldava ala lähipiirkonnas asuvad aktiivsed mäeeraldised. Allikas: Maa-amet,
seisuga 10.01.2022
Mäeeraldise nimetus Kaevandamis- Kaevandamisloa omaja Kaugus
loa nr linnulennult
vaadeldavast
alast
Ahekõnnu kruusakarjäär Rapm-108 OÜ Sokkel Holding 4,3 km
Rinnaku kruusakarjäär L.MK/325520 Vändra MP OÜ 6,8 km
Imsi Rapm-086 AS Mikskaar 11,5 km
Vanakubja liivakarjäär Rapm-044 OÜ Orgita 14 km
Dolomiiditooted
Pööravere turbatootmisala KL-507760 AS Tootsi Turvas 15 km
Pööravere II turbatootmisala L.MK/334248 AS Tootsi Turvas 15 km
5.2.3. Põhjavesi
Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-
või hajureostuse suhtes (Joonis 8). Vaadeldaval alal on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna
kõrgus merepinnast 45–50 m, aluspõhja kivimite kõrgus 45 m ja maapinna kõrgus u 47,5-50 m.
17 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 8. Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal ja piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiline
baaskaart 1:50 000, seisuga 10.01.2022
Vaadeldava ala läheduses asuvad puurkaevud sanitaarkaitsealadega 50 m. Lähim puurkaev
(PRK0010675) asub peatuse alast 300 m kaugusel ja kauguselt järgmine puurkaev (PRK0009916)
600 m kaugusel (Joonis 9).
5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid
Vaadeldavast alast 450 m kauguselt kulgeb edela-kirdesuunas Nurtu jõgi (VEE1113100) (Joonis 9).
Nurtu jõgi on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu. Nurtu jõgi suubub Velise jõkke12.
Nurtu jõel kehtib kalda piiranguvöönd ulatusega 100 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m, kalda
veekaitsevöönd ulatusega 10 m ja veekogu kallasrada ulatusega 4 m. Vööndid ei ulatu vaadeldavale
alale.
Vaadeldavast alast 800 m kauguselt kulgeb lääne-kirdesuunas Vihakuoja (VEE1113101). Vihakuoja
valgala on suurusega alla 10 km² ning suubub Nurtu jõkke. Vihakuoja ojal kehtib kalda piiranguvöönd
50 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 25 m ja kalda veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Vööndid ei ulatu
vaadeldavale alale.
Vaadeldava ala lõunapiiril asub maaparandussüsteemi eesvoolu kraav Järvakandi6 (ÜP-49) (ETAK ID
2833102) eesvoolu kaitsevööndiga 12 m ja kalda veekaitsevööndiga 1 m.
Vaadeldaval alal asuvad maaparandussüsteemid JÄRVAKANDI6 (ÜP-49) (5111310010240003) ja
LIHUVESKI1 (TP-626) (5111310010240001), mis on rajatud liigniiske maa kuivendamise eesmärgil.
12
Keskkonnaregister, seisuga 10.01.2022
18 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 9. Vooluveekogud, järved, puurkaevud ja kitsendused. Allikas: Puurkaevud, järved
ja vooluveekogud Keskkonnaregistrist, seisuga 11.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022
5.3. Looduskeskkonna kirjeldus
5.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad
Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad Natura 2000
alad on loodes 1,8 km kaugusel asuv Salavalge-Tõrasoo loodusala (RAH0000538), idas 2 km
kaugusel ja lõunas 2,5 km kaugusel asuv Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH0000085) ja idas 2 km
kaugusel asuv Nõlvasoo loodusala (RAH0000321)13 (Joonis 10).
13
Keskkonnaregister, seisuga 11.01.2022
19 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 10. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad vaadeldava ala ümbruses. Allikas:
Keskkonnaregister, seisuga 10.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022
5.3.2. Hoiualad
Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähimad hoiualad on idas 2 km kaugusel
asuv Nõlvasoo hoiuala (KLO2000188), 4 km kaugusel põhjas Velise jõe hoiuala (KLO2000143) ja
lõunas 5 km kaugusel asuv Kaisma hoiuala (KLO2000245) (Joonis 10).
5.3.3. Kaitsealad
Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu kaitsealasid. Lähim kaitseala Tõrasoo looduskaitseala
(KLO1000248) asub 4 km kaugusel loodes ja 6,4 km kaugusel edelas. Alast 6,5 km kaugusel kagus
asub Taarikõnnu looduskaitseala (KLO1000058) (Joonis 11).
20 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 11. Kaitstavad alad ja objektid vaadeldava ala piirkonnas Allikas:
Keskkonnaregister, seisuga 10.01.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022
5.3.4. Kaitsealused liigid
Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud III kategooria kaitsealuste looma- ja
taimeliikide esinemist.
Alast 2 km kaugusel idas asuvad III kategooria linnuliigi tedre (Tetrao tetrix) ja öösorri (Caprimulgus
europaeus) elupaigad. Alast 3,5 km kaugusel läänes asub III kategooria putuka suur-rabakiili
(Leucorrhinia pectoralis) elupaik. Alast 3,6 km kaugusel lõunas asub III kategooria linnuliigi värbkaku
(Glaucidium passerinum) elupaik.
Alast kirdes 2,5 km kaugusel asub III kategooria sambla süstjas skapaania (Scapania apiculata) ja
3,5 km kaugusel katteseemnetaime kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) kasvukohad.
Alast 1,3 km kaugusel loodes asub III kategooria samblike suur nööpsambliku (Megalaria grossa),
sile neersambliku (Nephroma laevigatum) ja hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria)
kasvukohad. Läänes 2,5 km kaugusel asub suur nööpsambliku (Megalaria grossa) kasvukoht (Joonis
11).
I ja II kategooria kaitstavaid liike vaadeldaval alal pole. Põhja suunas 1 km raadiuses on
registreeritud II kategooria laanerähni elupaik. Rohkem ei ole registreeritud I ja II kategooria
kaitstavaid liike vähemalt 1 km raadiuses. Liigi asukohta ei ole joonisel näidatud, kuna
looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 114).
14
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv
21 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
5.3.5. Püsielupaigad
Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu. Lähimad püsielupaigad asuvad loodes
1,5 km kaugusel, lõunas 2,5 km kaugusel ja 3,5 km kaugusel. Tegemist on liikumispiiranguga alaga,
kus kehtib liikumiskeeld veebruari algusest kuni juuni lõpuni.
5.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid
Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses kaitstavaid looduse üksikobjekte ei asu.
5.3.7. Vääriselupaigad
Vaadeldaval alal vääriselupaikasid ei asu. Lähimad on peatuse alast lõunas 350 m kaugusel kuusikud
ja kuusesegametsad (VEP208811), 700 m kaugusel lepikud (VEP206878) ja 1,3 km kaugusel teised
lehtmetsad (VEP206882)15.
5.3.8. Taimestik ja loomastik
Vaadeldaval alal on tegemist metsamaaga. Kuna lähipiirkonnas asuvad ka metsad, siis on tõenäoline,
et alal liigub ka loomi.
5.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa
Rapla maakonnaplaneeringus loetakse Raplamaal väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 44 ja enam
boniteedipunktiga põllumaid. Kavandatava tegevuse alale väärtuslikku põllumajandusmaad ei jää.
Lähim väärtusliku põllumajandusmaa massiiv asub u 3,5 km kaugusel kirdes (Joonis 12).
15
Keskkonnaregister, seisuga 11.01.2022
22 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 12. Kavandatava tegevuse ala paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa suhtes.
Kavandatava tegevuse asukoha välispiir on tähistatud punase joonega. Allikas: Rapla
maakonnaplaneering
5.3.10. Rohevõrgustik
Üleriigiline planeering Eesti 2030+ määratleb rohelise võrgustiku suured tuumalad. Rapla maakonnas
üleriigilisi tuumalasid ei asu, küll aga on Raplamaa rohevõrgustikul oluline roll üleriigiliste tuumalade
ühendajana.
Raplamaa roheline võrgustik on määratud koosmõjus naabermaakondade rohelise võrgustikuga.
Rapla maakonna roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna 2003.a kehtestatud
teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Seejärel on
määratud rohelist võrgustikku täpsustatud omavalitsuste üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu
koostamisel on võetud aluseks nii eelnev teemaplaneering kui ka üldplaneeringud ning analüüsides
rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust, on korrigeeritud rohelise võrgustiku koridoride piire,
vältimaks nende kulgemist üle tiheasustusalade. Pindalaliselt ei ole rohelist võrgustikku kahandatud,
pigem on rohelise võrgustikuga kaetud alad suurenenud (laienenud) alale liidetud roheliste
koridoridega paralleelselt kulgevate ribastruktuuride (jõed, kraavid) ja nende kaldapealsete arvelt.
Rapla maakonnaplaneeringuga on määratud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused.
Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku
koridore. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud,
kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.
Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt jääb vaadeldav ala rohevõrgustiku ääreala kõrvale ning
plaanitav peatuse hoone parkimisalaga seda ei kata (Joonis 13).
23 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 13. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava ala suhtes. Allikas: Rapla
maakonnaplaneering
5.4. Kultuuripärand
Kavandatava tegevuse alal ning selle läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi 16. Lähim on
8 km kaugusel idas asuv arheoloogiamälestis Kalmistu "Kabeliase" (11951).
Kavandatava tegevuse ala lähedusse jäävad pärandkultuuriobjektid (Joonis 14). Lähim
pärandkultuuriobjekt on raudteerajatis Järvakandi raudtee tamm (504:RTR:001), mis kulgeb
kavandatavast peatuse alast lõuna osas ja lõikab kavandatavat juurdepääsuteed.
500 m kaugusel läänes on registreeritud vana kohanimi Laastu mets (292:KON:003). Enam kui
700 m kaugusel põhjas asuvad Säärekannu talu vesiveski tamm (292:VEV:001), kaitseliidu ja
skautidega seotud objekt Lasketiiru vall (292:KAL:001) ja põline talukoht Säärekannu talukoht
(292:TAK:019)17.
16
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 11.01.2022
17
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 11.01.2022
24 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 14. Pärandkultuuri objektid kavandatava tegevuse piirkonnas. Allikas: Maa-ameti
pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 11.01.2022
5.5. Radoonioht
Eesti pinnase radooniriski kaardi18 järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus
pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 10–30 kBq/m³). Vt Joonis 15.
18
Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd. Andmed
2020. aasta seisuga. Vaadatud 11.01.2022
25 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 15. Eesti pinnase radooniriski kaart. Kavandatava tegevuse ala asukoht on
tähistatud punase ruuduga. Allikas: Eesti Geoloogiateenistus. Andmed 2020. aasta
seisuga. Vaadatud 11.01.2022
5.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet
Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Välisõhu kvaliteeti
mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus.
Vaadeldaval alal ja lähiümbruses paikseid heiteallikaid registreeritud ei ole. Kavandatava tegevuse
alale lähemad paiksed heiteallikad asuvad sellest u 1 km kaugusel idas Järvakandi alevis: Järvakandi
Puidutehas OÜ (L.ÕV/321182), Krynicki Glass Recycling OÜ (KL-507809), Järvakandi Soojus OÜ
(L.ÕV/319282), O-I Estonia AS (L.KKL.RA-34560)19 (Joonis 16).
Kõige enam paikseid heiteallikaid on O-I Estonia AS (Järvakandi klaasitööstus) territooriumil. Käitise
põhitegevusalaks on mineraalsete materjalide töötlemine – klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine.
19
KOTKAS heiteallikate register, seisuga 11.01.2022
26 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Joonis 16. Kavandatava tegevuse asukoht piirkonna paiksete heiteallikate suhtes.
Heiteallikate asukoht ja arv on tähistatud sinisega, kavandatava tegevuse ala piir punase
joonega. Allikas: KOTKAS heiteallikate register, seisuga 11.01.2022
Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed.
Kavandatava tegevuse piirkonnas on selleks tugimaantee nr 27 Rapla-Järvakandi-Kergu, mille aasta
keskmine liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 699 sõidukit ööpäevas20.
5.6.1. Müra
Andmed piirkonna müratasemete kohta puuduvad, kuid peamisteks müraallikateks on maanteeliiklus
ning piirkonnas tegutsevad äri- ja tootmisettevõtted.
5.7. Vibratsioon
Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik Rapla-Järvakandi-Kergu
tugimaantee vahetus läheduses. Täpsemad andmed pinnases tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku
ulatuse kohta puuduvad, kuid liiklusest tulenev vibratsioon sõltub suuresti teede olukorrast.
5.8. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted
Vaadeldaval alal ja selle ümbruses ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ka ei
kattu kavandatava tegevuse ala ühegi ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga.
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Kehtna vallas 5 ohtlikku ettevõtet, kõik C-kategooria ohuga
(Tabel 3). Neist üks ettevõte (Elme Messer Gaas AS Järvakandi hapnikujaam) asub Järvakandi alevis.
Lähima ettevõtte (Elme Messer Gaas AS Järvakandi hapnikujaam) ohuala piir jääb vaadeldavast alast
1 km kaugusele kirde suunas (Joonis 17).
20
Teeregister
27 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Tabel 3. Kehtna valla ohtlikud ettevõtted. Allikas: Maa-ameti ohtlike käitiste
kaardirakendus, seisuga 12.01.2022
Ohukate- Ettevõtte nimi Käideldav kemikaal
gooria ja
ohuala
ulatus, m
1 C Elme Messer Gaas Hapnik (veeldatud) (199.0)
61 AS Järvakandi
hapnikujaam
2 C Vedelgaas OÜ Propaan-butaan ehk LPG (7.78)
428 Tavex
vedelgaasipaigaldis
3 C Airok OÜ Kehtna Propaan-butaan ehk LPG (7.82)
382 Mõis viljakuivati
vedelgaasipaigaldis
4 C Airok OÜ Valtu Propaan-butaan ehk LPG (7.82)
382 Talu viljakuivati
vedelgaasipaigaldis
5 C Ingle AS Ingliste Osaliselt denatureeritud alkohol (20.0); kaltsiumkloriid
159 tootmiskompleks (24.0); naatriumhüdroksiid (125.0); apelsini terpeen
(2.0); hüdrasiinhüdraat (2.0); soolhape 37% (2.0);
äädikhape 90–100% (130.0); naatriumkarbonaat (1.0);
butüülatsetaat (15.0); dietüleenglükool
Joonis 17. Kavandatava peatuse ala paiknemine ohtlike ettevõtete suhtes. Allikas: Maa-
ameti ohtlike käitiste kaardirakendus, seisuga 11.01.2022
28 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
6.1. Mõju maakasutusele
Peatus kavandatakse rajada praegusele maatulundusmaale ning ühendusteed sihtotstarbeta maale
ja elamumaale.
Detailplaneeringuga on vaja muuta maatulundusmaa sihtotstarve äri- ja transpordimaaks ning luua
eeldused, et alale oleks võimalik ehitada peatuse hoone koos parklaga. Maatulundusmaa (metsamaa)
pindala piirkonnas küll väheneb peatuseala alla jäävas osas (kuni ca 0,5 ha ulatuses), mis kujutab
endast lokaalselt olulist ja pöördumatut otsest mõju, kuid olulist negatiivset mõju piirkonna
maakasutusele laiemalt eeldada ei ole.
Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus maakasutuse muutusi peatusega
külgnevatel aladel, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Kehtna
valla üldplaneeringu koostamise käigus.
6.2. Mõju loodusvaradele
6.2.1. Pinnas
Mõju pinnasele võib avalduda nii peatuse rajamisel (ehitusetapis) kui ka kasutamisel. Aladel, mis
ehitusetapis kaetakse kõvakattega, kaovad pinnases selle looduslikud funktsioonid. Mõju on
pöördumatu, lokaalselt oluline, kuid laiemalt jääb väheolulisele tasemele. Lisaks toimub ehitustööde
ettevalmistavas etapis väärtusliku kasvupinnase eemaldamine, kuid seda saab taaskasutada objekti
haljastamisel või tagasitäiteks või suunata samal otstarbel kasutamiseks muudele objektidele. Kui
eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei
vähene ja olulist negatiivset mõju ei kaasne.
Nii ehitusetapis kui ka kasutamisel võivad negatiivset mõju pinnasele avaldada pinnasesse sattuvad
saasteaineid, mis võib kaasa tuua pinnase reostumise. Saasteainete pinnasesse sattumine nii ehitus-
kui ka kasutusetapis on võimalik eeskätt avariiliste juhtumite tulemusena. Mõju on võimalik
vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega. Nii ehitustööde käigus
kui ka objekti kasutamisel tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida korras (sh tagada nende
regulaarne hooldus), teostada pidevat järelevalvet ning lekked ja avariid likvideerida operatiivselt ja
professionaalselt.
Peatuse hoones tekkiva reovee käitlemist on käsitletud põhjalikumalt põhjavee peatükis (ptk 6.2.3.
) ja sademevee ärajuhtimist on käsitletud põhjalikumalt pinnavee peatükis (ptk 6.2.4. ). Reovee ja
sademevee nõuetekohasel käitlemisel olulist negatiivset mõju pinnasele ei ole.
6.2.2. Maavarad
Kuna kavandatava tegevuse alal ei asu maardlaid ega arvele võetud maavarasid, siis mõju
maavarade kättesaadavusele, juurdepääsu olemasolevale olukorrale ja kvaliteedile puudub.
Peatuse hoone ja parkimisala rajamisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub
mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul lähedalasuvatest
karjääridest, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa
menetluse käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.
29 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6.2.3. Põhjavesi
Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette sattumise, mis võib ohustada
põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib aset leida nii ehitus- kui ka
kasutusetapis.
Kuna kavandatava tegevuse alal ja lähipiirkonnas ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve, siis olulist
negatiivset mõju nende vee kvaliteedile ei ole. Sarnaselt pinnasega, on saasteainete sattumine
põhjavette nii ehitus- kui ka kasutusetapis võimalik avariiliste juhtumite tulemusena. Negatiivset
mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Kuna
kavandatava tegevuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, tuleb tähelepanu pöörata ka
ehitusaegsete masinate ja seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks
pinnasesse ohtlikke ained.
Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja
planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad
täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse
VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda).
Kui detailplaneeringuga nähakse ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida,
projekteerida ja rajada vastavalt veeseaduse, määruse jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite
nõuetest lähtuvalt, arvestades ka piirkonna põhjavee kaitstust.
Nõuded reovee puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019
määrusega nr 6121. Määruse järgi võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse
immutada ööpäevas kuni 10 m3 bioloogiliselt puhastatud reovett. Heitvee immutussügavus peab
olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma
hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Kui eelnevat järgitakse, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju esinemine tõenäoline.
6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid
Kuna vaadeldaval alal ei asu pinnaveekogusid ning kavandatav tegevus ei ulatu lähimate
pinnaveekogude piiranguvöönditesse (ptk 5.2.4. ), siis kavandatava tegevuse otsest mõju
pinnaveekogudele näha ei ole.
Ehitusetapis ei saa eeldada jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist
pinnaveekogudesse, sest selline tegevus ei ole lubatav ja ehitajal tuleb seda vältida. Negatiivne mõju
pinnaveele on võimalik juhul, kui avariilise juhtumi tulemusena juhitakse sademeveega saasteaineid
ümbritsevasse keskkonda.
Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga
liitumise võimalikkus ja otstarbekus lähtudes peatuse asukohast. Kui detailplaneeringuga nähakse
ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada veeseaduse,
määruse22 jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt.
21
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused1“
22
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused1“
30 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavad
looduslähedased lahendused on rohealade, viibetiikide, vihmaaedade, imbkraavide ja muude
lahenduste kasutamine, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise
kaudu, vältides sademevee reostumist. Kui põhjavee (pinnasevee) tase seda võimaldab, tuleb puhas
sademevesi immutada pinnasesse.
Seoses Järvakandi peatuse rajamisega vajavad rekonstrueerimist peatuse alal olevad
maaparandussüsteemid JÄRVAKANDI6 (ÜP-49) (5111310010240003) ja LIHUVESKI1 (TP-626)
(5111310010240001) ning tõenäoliselt ka maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav.
Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega seonduvaid küsimusi (projekteerimistingimused,
vajalikud load) menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Lähtudes maaparandusseaduse § 28
lõikest 1 peab rajatist rajada sooviv isik esitama PTA-le maaparandussüsteemide
rekonstrueerimiseks vajalikud projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa taotlused.
Väljatöötatud lahendus esitatakse kontrollimiseks PTA-le. Riiklik järelevalve planeeringulahenduse ja
sellele järgnevate projekteerimis- ja ehitustööde üle tagab maaparandussüsteemide ja nende
eesvoolude jätkuva toimimise. Kui maaparandussüsteem planeeritakse, projekteeritakse, ehitatakse
välja ja võetakse kasutusse vastavalt PTA tingimustele ja ameti järelevalve all, siis ei ole olulise
keskkonnamõju tekkimine tõenäoline.
6.3. Mõju looduskeskkonnale
6.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala asub 1,8 km kaugusel. Kavandatava tegevusega ei ole eeldada,
et ükskõik milline võimalik mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele. Seega ebasoodsa mõju Natura
2000 võrgustiku alale, selle terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele võib välistada.
6.3.2. Mõju kaitsealustele liikidele
Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise
kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks
olevate elupaigatüüpide/liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib
avalduda läbi tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise.
Kuna alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud III kategooria kaitstavaid loodusobjekte, siis
otsene mõju III kategooria kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Arvestades lähemate III
kategooria kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust kavandatavast tegevusest, siis ei ole
eeldada nendele ka kaudset negatiivset mõju.
Vaadeldavast alast põhja suunas on registreeritud II kategooria laanerähni elupaik, mis RB
raudteetrassi rajamisega seoses hävib. Sellega kaasnevat mõju käsitletakse RB raudteetrassi
ehitusprojekti KMH aruandes.23 Järvakandi peatuse rajamine laanerähni elupaika ei mõjuta, sest
kauguse tõttu elupaigani ei ole peatuse rajamise ja toimimisega seotud otsene ja kaudne mõju
elupaigale tõenäoline.
23
Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju
hindamine (KMH). Aruande eelnõu. IDOM, seisuga detsember 2021
31 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6.3.3. Mõju vääriselupaikadele
Vaadeldaval alal vääriselupaikasid ei asu. Lähimad asuvad peatuse alast lõunas 350 m kaugusel.
Kavandataval tegevusel puudub nendega otsene kokkupuude ja ohtu objektide säilimisele ei ole.
6.3.4. Mõju taimestikule ja loomastikule
Kavandatava tegevuse alal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku. Metsa
kasvatamise võimalus kaob ala hoonestamise ja parkimisala ehitamisega.
Mõju loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese suremuse.
Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse
töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub alevi
läheduses ja loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.
Lisandub ka Rail Balticu raudteetaristu (kontaktliinid, tarad, raudteemulle jms) ehitus- ja
kasutuaegne mõju taimestikule ja loomastikule. Tarastatud raudtee loob sisuliselt absoluutse tõkke,
mis eraldab üksteisest erinevad ökosüsteemid ja loomade populatsioonid.
6.3.5. Mõju rohevõrgustikule
Vaadeldav ala asub rohevõrgustiku äärealal. Kuna kavandatava peatuse hoone asukohas ja
parkimisalal puudub rohevõrgustik, siis mõju rohevõrgustikule eeldada ei ole.
6.4. Mõju kultuuripärandile
Kuna kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas kultuurimälestised puuduvad, siis negatiivset mõju
kultuurimälestistele ei kaasne.
Ka ei ole seoses kavandatava tegevusega eeldada olulist negatiivset mõju läheduses asuvatele
pärandkultuuriobjektidele. Pärandkultuuriobjekt raudteerajatis Järvakandi raudtee tamm kulgeb
kavandatavast peatuse alast lõuna pool ja lõikab kavandatavat juurdepääsuteed (Joonis 14). RB
raudteetrassi ehitusprojekti KMH aruandes24 on arvestatud pärandkultuuriobjekti ulatust ja seisundit
(maastikul sellest ainult märgid) ja hinnatud RB raudtee mõju ajaloolisele raudteetammile
ebaoluliseks.
6.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju
Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud nii ehitus- kui ka kasutusetapiga.
Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele
suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase
ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed
tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete
laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõuded järgides olulist
negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde
lõppemisel.
24
Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju
hindamine (KMH). Aruande eelnõu. IDOM, seisuga detsember 2021
32 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh
mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne).
on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus
keskkonnale.
Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud peatuses tekkiva olmeprügiga. Kasutusaegne
jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse
vastavatele õigusaktidele.
Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat. Veelgi olulisem on
jäätmetekke vältimine.
Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete
käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja
jäätmekäitlusega ei teki.
6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule
6.6.1. Välisõhu kvaliteet
Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud
tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast
tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on
võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel,
materjali niisutamine vms). Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese
tervisele ehitussetapis eeldada ei ole.
6.6.2. Müra
Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse
välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad
paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus.
Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra
ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud
müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega
ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine.
Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on
normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena
ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde
tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist.
Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Kuna läheduses asuvad loomade
elupaigad (mets), siis ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada sellega, et
mürarikkad tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile (poegimine,
pesitsemine).
33 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
Peatuse kasutamisajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub
piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva
müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada.
Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille müra mõjusid
on hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes25. Vastavalt müra modelleerimise tulemustele on
müratõke ette nähtud Rail Balticu raudtee põhitrassile, kavandatavast peatusest lõuna suunas.
Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest
kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse
peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra
normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Eelnevat arvesse võttes,
kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.
6.6.3. Vibratsioon
Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist
töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui peatuse
rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat
ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks
normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.
mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle
mõju on pöörduv.
Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva
vibratsiooni näol eeldada ei ole.
Kasutusaegses etapis esineb Rail Balticu rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju on
hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes26.
6.6.4. Joogivee kvaliteet
Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või
hajureostuse suhtes.
Kuna peatuse alal ja läheduses ei ole registreeritud puurkaeve, siis olulist negatiivset mõju
puurkaevude vee kvaliteedile eeldada ei ole.
Kui reovee käitlemine lahendatakse lokaalse kanalisatsiooni teel ja järgitakse eelpool toodud nõudeid
(ptk 6.2.3. ), siis ei ole olulist negatiivset mõju joogivee kvaliteedile eeldada ka seoses reovee
käitlemisega.
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-
ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate
masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Arvestades eelnevat, puudub kavandataval
tegevusel mõju vee kvaliteedile.
25
Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju
hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021
26
Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju
hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021
34 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6.6.5. Radoon
Radoon on ohtlik õhuga sisse hingates, põhjustades kopsuvähi tekke riski. Riskiteguriks kõrge
radoonitaseme tekkele hoonete siseõhus on kõrge radoonisisaldus pinnases. Lisaks kõrge
radoonisisaldusega aladele tuleb tähelepanu pöörata ka sellega vahetult piirnevatele normaalse
radoonisisaldusega aladele, sest sellistes kohtades võib esineda olukord, kus radoonitase on
tegelikult lokaalselt kõrge.
Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on
normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.
6.6.6. Valgusreostus
Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse
valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju
inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega
pimestamise tulemusena.
Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina
ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik
vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad
on suunatud kohta, mida tuleb valgustada, ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega
ümberkaudsete objektide kasutamist.
Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse
ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning
välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega
reklaamtahvlid jms). Valgustus tuleb suunata valgustamist vajavale objektile. Vältida tuleb
ülevalgustamist ja valguse levikut lähipiirkonna elamuteni.
Arvestades, et peatusele lähemad elamud jäävad sellest vähemalt 200 m kaugusele, siis olulist
negatiivset mõju valgusreostuse näol neile eeldada ei ole.
6.7. Mõju ohutusele
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi suurõnnetusi või katastroofe.
Raudtee ohutuks ületamiseks peatuses on inimeste jaoks kavandatud ülepääsud.
6.8. Mõju asustusele
Kavandatava tegevusega luuakse uus kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikum võimalus inimeste
liikumiseks keskuste vahel, mis tugevdab piirkondade konkurentsivõimet. Tegevus võimaldab liigelda
paindlikumalt töökohtadel ning mitmekesistab ettevõtlust piirkonnas. Tegemist on positiivse mõjuga
piirkonna tööhõivele ja arengule.
Võimalik on visuaalne häiring piirkonnas, kuna kavandava peatuse asukohas on eelnevalt olnud
metsamaa. Eeldatavasti ei ole siiski visuaalne häiring selline, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste
heaolu.
Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus muutusi peatusega külgnevate alade
asustusstruktuuris, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Kehtna
valla üldplaneeringu koostamise käigus.
35 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
6.9. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate
tegevustega
Koosmõju muude tegevustega avaldub peamiselt seoses Rail Balticu raudtee tegevusega. Olulisemat
keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõjusid on hinnatud
maakonnaplaneeringute KSH raames. Rail Balticu põhiprojekti KMH aruanne on koostamisel.
6.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja mahtu, ei põhjusta see piiriülest
keskkonnamõju.
36 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
7. Kokkuvõte
Eeltoodud peatükkides kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei
kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.
Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade
konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,
ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.
Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid
I ja III kategooria liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku
põllumajandusmaad ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju.
Kavandatavast peatuse alast põhja suunas 1 km raadiuses on registreeritud II kategooria laanerähni
elupaik. RB raudteetrassi rajamisega seoses hävib laanerähni elupaik, mis on oluline negatiivne
mõju. Kavandatava peatuse rajamisega olulist mõju elupaigale ei ole, kuna puudub otsene
kokkupuude.
Vaadeldava ala läheduses asuvad pärandkultuuriobjektid, vääriselupaik ja rohevõrgustik, kuid olulist
negatiivset mõju neile eeldada ei ole. Pärandkultuuriobjekt raudteerajatis Järvakandi raudtee tamm
lõikab kavandatavat juurdepääsuteed. Arvestades pärandkultuuriobjekti ulatust ja seisundit võib
mõju ajaloolisele raudteetammile lugeda ebaoluliseks.
Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.
Töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida olulist negatiivset mõju
pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee kvaliteedile, samuti
valgusreostuse tekkimist.
Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute. Mõju avaldavad
nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest
tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub alevi läheduses ja
loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.
Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on
normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.
Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu.
Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete
käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja
jäätmekäitlusega ei teki.
Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.
Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist keskkonnamõju ei kaasne.
Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang
ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Sellest
lähtuvalt kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.
Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva
vibratsiooni näol eeldada ei ole.
Käesolevas töös on hinnatud, kas kavandataval tegevusel võiks olla eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, kuid otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb otsustaja
(tegevusloa andja).
37 / 38
RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE
Teabe andmine Järvakandi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne
8. Kasutatud materjalid
• Tellija poolt edastatud tehniline kirjeldus kavandatava tegevuse kohta
• Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, https://www.riigiteataja.ee/
• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”
• Rapla maakonnaplaneering 2030+
• Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“
• Kehtna valla üldplaneering. Töö tegemiseks on kasutatud Kehtna valla kodulehel olevaid
koostatava ÜP materjale seisuga jaanuar 2022
• Järvakandi valla üldplaneering
• Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruande eelnõu. IDOM, seisuga detsember 2021
• Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021-2024. Kehtna Vallavolikogu, 2020
• Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f
6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga.
• Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 2021
• Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017
• Keskkonnaregister
• Teeregister
• Ehitisregister
• Maa-ameti kaardirakendused
• KOTKAS heiteallikate register
• KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur
• EELIS andmebaas
38 / 38