dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

2022. aasta dividendikorraldus

Rahandusministeerium · 13. aprill 2022
Viit
1.1-27/3330-1
Registreeritud
13. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-1 Kirjavahetus riigi eraõiguslike juriidiliste isikute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevuse osas
Toimik
12.5-1/2022
Vastutaja
Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎1.1-273330-1 13.04.2022 Väljaminev kiri.asice1369 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.03.2021 kehtiv kuni 15.03.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Riigikantselei Meie 13.04.2022 nr 1.1-27/3330-1 [email protected] 2022. aasta dividendikorraldus Austatud riigisekretär ja ministrid Esitame Vabariigi Valitsuse istungile arutamiseks ja heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2021. aastaks“ eelnõu. Tagamaks dividendikorralduse operatiivne menetlus (dividende otsustavate üldkoosolekute tähtaeg on riigivaraseaduse alusel 30.04), palume asjaomastel ministeeriumitel esitada kooskõlastuskirja koopia ka otse Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa: 1. Korralduse eelnõud 2. Seletuskiri Kaupo Raag 6113538 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 21.03.2022 Kehtib kuni: eelnõu heakskiitmiseni Vabariigi Valitsuses Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium EELNÕU 21.03.2022 KORRALDUS aprill 2022 nr Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2022. aastaks Riigivaraseaduse § 77 lõike 1 ja § 76 lõike 4 alusel: 1. kinnitada järgmiste riigi äriühingute ja selliste äriühingute, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summad järgmiselt: Äriregistri Dividendisumma Äriühing kood (euro) 1. Eesti Energia AS 10421629 46 653 884 2. Riigi Kinnisvara AS 10788733 34 800 000 3. AS Tallinna Sadam 10137319 25 511 000 4. AS Eesti Loto 10281170 13 933 076 5. AS Eesti Post 10328799 2 750 000 6. AS Eesti Loots 10717897 700 000 7. AS Teede Tehnokeskus 10701123 500 000 8. AS KredEx Krediidikindlustus 11948506 421 642 9. AS Vireen 10787656 230 000 10. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 10057662 25 000 11. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 12760791 16 075 12. Elering AS 11022625 0 13. AS Operail 11575850 0 14. OÜ Transpordi Varahaldus 12927802 0 15. AS Metrosert 10397748 0 16. AS Hoolekandeteenused 10399457 0 17. AS Eesti Varude Keskus 11124171 0 18. AS Eesti Vanglatööstus 10727967 0 2 19. AS A.L.A.R.A. 10462309 0 20. Lennuliiklusteeninduse AS 10341618 0 21. AS Eesti Liinirongid 10520953 0 22. AS Eesti Raudtee 11575838 0 23. AS Nordic Aviation Group 12927848 0 24. AS Saarte Liinid 10216057 0 25. AS Tallinna Lennujaam 10349560 0 26. OÜ Rail Baltic Estonia 12734109 0 2. volitada riigihalduse ministrit Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi osalust valitseva ministrina hääletama üldkoosolekul otsuse poolt, millega Riigi Kinnisvara Aktsiaselts maksab punktis 1 nimetatud summast kuni 2 400 000 eurot mitterahalise dividendina. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Rahandusministeerium Märge tehtud 21.03.2022 Juurdepääsupiirang kehtib kuni eelnõu heakskiitmiseni Vabariigi Valitsuses. Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 1 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse “Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2022. aastaks” eelnõu kohta 1. Sissejuhatus Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2022. aastaks“ eelnõu. Korraldus võetakse vastu riigivaraseaduse § 77 lõike 1 alusel, mille alusel kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul äriühingu dividendisumma, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivanalüütik Kaupo Raag (tel: 611 3538, e-post: [email protected]) ja riigivara osakonnajuhataja asetäitja Tarmo Porgand (tel: 611 3485, e-post: [email protected]). 2. Eesmärk ja põhjendus Riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingute 2021. aasta puhaskasumist ja akumuleerunud kasumist jaotamisele kuuluvate dividendiettepanekute tegemisel on Rahandusministeerium lähtunud 2022. aasta riigieelarves kavandatud dividendisummadest, äriühingute ning osaluse valitsejate ettepanekutest ning äriühingute 2021. aasta esialgsetest majandustulemustest aga ka 2022-2026. a prognoosidest, kus need on olnud kättesaadavad. 2021. aastal laekus riigieelarvesse riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt dividende summas 76,4 miljonit eurot. Ajaloolised dividendid riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt on toodud järgnevas tabelis. Tabel 1. Riigi dividendid vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt 2019-2021(tuh €) 2021 76 439 2020 111 556 2019 128 775 Tabelis 1 on toodud dividendide laekumine Riigikassasse, mis ei ole võrdne summaga, mida riik saab kajastada riigieelarves tuluna. Dividendidest ei saa riik tuluna kajastada seda osa, mis on käsitletav superdividendidena. Lähtudes Eurostati kehtestatud metoodikatest hindab Statistikaamet tuluna kajastuvaks dividendisummaks kuni eelnenud majandusaasta puhaskasumiga võrdset summat. Kui dividendid ületavad eelmise majandusaasta puhaskasumit, siis kasumit ületavat osa käsitletakse superdividendina ja kajastatakse finantseerimistehinguna (mitte tuluna). Seega on siin seletuskirjas vahet tehtud dividendide laekumisel ja nende tuluna kajastamise võimalusel. Korraldusega kinnitatakse dividendide kogusumma, sellest osa klassifitseerib Statistikaamet hiljem finantseerimistehinguks ja ülejäänud osa kajastub tuluna. 1 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Rahandusministeerium Märge tehtud 21.03.2022 Juurdepääsupiirang kehtib kuni eelnõu heakskiitmiseni Vabariigi Valitsuses. Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 1 2022. aasta riigieelarves on dividenditulu riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt kavandatud summas 75 613 120 eurot, mille lisandus finantseerimistehinguna makstav dividend 535 000 eurot (ei kajastu tuluna) ehk kogu dividendiprognoos on 76 148 120 eurot. Käesoleva eelnõuga kinnitatakse riigi otsustusõigusega äriühingute dividendid kogusummas 125 540 678 eurot, millest riigile laekub 116 988 079 eurot, millest omakorda riigieelarvetuluna saab riik kajastada 116 508 711 eurot. Erinevus riigile laekuva ja kogusumma vahel tuleneb sellest, et AS- i KredEx Krediidikindlustus ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i puhul on dividendikorralduses toodud summa äriühingu kogudividend, kuid kuna riigi osalus ei ole neis 100%, siis riigieelarvesse laekub nende ühingute dividendidest vaid riigi osalusele vastav osa. Riigieelarves planeeritust suuremat dividendi võimaldavad jaotada kaheksa ettevõtte head majandustulemused ja piisav likviidsus ning kapitaliseeritus:  Eesti Energia AS tulemusi mõjutas positiivselt energiakandjate kiire hinnatõus 2021. a teises pooles. Võrreldes varasemate prognoosidega tekkis arvestatav täiendav kasum ning ettepanek on jaotada dividendideks summa, mis vastab omaniku ootustes sätestatud eesmärgile: vähemalt 50% puhaskasumist. Mõju riigi eelarvepositsioonile + 34,3 milj eurot.  Riigi Kinnisvara AS ei maksnud perioodil 2010 – 2019 dividende, üle pika aja oli esimene dividendimakse 2020. aastal. Kuna tegemist on valitsussektori osaga, siis on tema dividendimaksed positsioonineutraalsed: riik saab küll näidata dividenditulu, kuid samal ajal on RKAS-i positsioon samas summas negatiivne ning konsolideeritud tulu on 0. RKAS-i juhatus on teinud ettepaneku jaotada dividendideks kogu 2021. a puhaskasum (summa ümardatud üles). Riigil on huvi saada oma omandisse kolm kinnisasja, mis täna kuuluvad RKAS-le. Kuna äriseadustik võimaldab dividendide maksmist ka mitterahaliselt, siis on riigihalduse minister RKAS-i osaluse valitseja teinud ettepaneku osa dividendidest – kuni 2 400 000 eurot – välja maksta kinnisasjade üle andmisega. Eelnõus ei ole täpset mitterahalise osa summat määratud, kuna üle antavate varade täpne väärtus selgub vahetult enne vara üle andmist. Mitterahalise osa ja kogusumma vahe maksab RKAS välja rahas.  04.04.2022 avalikustas AS Tallinna Sadam oma auditeeritud majandusaasta aruande koos dividendiettepanekuta: 0,097 eurot aktsia kohta ehk kogusummas 25,51 milj eurot. Summa on 99,6% 2021. a puhaskasumist. Mõju positsioonile on +2,3 milj eurot.  AS Eesti Loto puhaskasum oli oodatust 3,2 milj euro võrra suurem. Kuna ühing on samas ka väga likviidne, siis on lähtudes äriühingu vabast omakapitalist ettepanek jaotada kogu akumuleerunud jaotamata kasum summas 13,6 milj eurot. Mõju võrreldes riigieelarve tuluprognoosiga on +1,9 milj €.  AS Eesti Post oli riigile kuuluvatest äriühingutest kõige positiivsema koroonakriisi mõjuga. Ootusi ületavat finantstulemust näidati ka 2021. aastal. Riigieelarvesse ei ole Eesti Posti dividendi arvestatud, kuid head majandustulemused võimaldavad ettevõttel maksta vähemalt 2,75 milj eurot, ülejäänud lisakasumi kasutab ettevõte ära vahepealse investeerimispuudujäägi katmiseks. Täiendava summa võimalus võib selguda peale osaluse võimalikku võõrandamist AS-is Maksekeskus. Mõju positsioonile on +2,75 milj eurot.  AS Eesti Loots on ülimalt likviidne, väga tugevalt kapitaliseeritud ning 2021. a tulemus ületas ootuseid. Aastavahetuseks oli ettevõtte likviidsusjääk 4,4 milj eurot ja omakapitali suhe koguvaradesse oli 73%. Kuna äriühing ei kavanda ka märkimisväärseid investeeringuid, siis on ettepanek jaotada dividendideks kogu 2021. a puhaskasum: 700 tuhat eurot. Mõju võrreldes riigieelarve tuluprognoosiga on +0,15 milj €.  AS Teede Tehnokeskus on ajapikku akumuleerinud arvestatava likviidsuspuhvri, mida kogu ulatuses pole tegevuse jätkusuutlikkust silmas pidades vaja. Ka 2021. aasta kasum ületas 2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Rahandusministeerium Märge tehtud 21.03.2022 Juurdepääsupiirang kehtib kuni eelnõu heakskiitmiseni Vabariigi Valitsuses. Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 1 mõnevõrra ootuseid. Lisaks on käimas ettevalmistused osaluse võõrandamiseks AS-s Teede Tehnokeskus, mistõttu on mõistlik ettevõtte kapitali struktuuri korrastada enne võrrandamist – osalust ei ole otstarbekas müüa suure rahajäägiga ettevõttes. Ettepanek on maksta dividendideks suurem summa kui oli 2021. a puhaskasum (150 tuhat eurot), mis on olnud tavapraktika enne osaluse erastamist (nt Tallinna Sadam, Eesti Teed). Kavandatav dividend 500 000 eurot jätab ettevõttele piisava likviidsuspuhvri igapäevase majandustegevuse normaalseks jätkamiseks. Muudatuse mõju suurendab riigi tulusid võrreldes riigieelarvega 50 tuhande euro võrra ning lisaks laekub ka superdividendidena 350 tuhat eurot, mis ei mõjuta eelarvepositsiooni.  AS Kredex Krediidikindlustus teenis koroonakriisi alguses saadud kahjumi järel 2021. aastal taaskord puhaskasumit ning osaluse valitseja on teinud ettepaneku jaotada sellest dividendideks 421 642 eurot. Sellest riigi osalusele vastav summa on 281 095 eurot. Kuna riigieelarves on arvestatud summaga 64 000 eurot, siis on mõju positsioonile + 216 778 eurot. Riigieelarve tegemisel prognoositust väiksemad dividendid laekuvad sel aastal Elering AS-st. Ettevõtte majandustulemusi on tugevalt mõjutanud elektrienergia hinnatõus (kaoelektri kulu), mistõttu on puhaskasum ja rahavood järsult vähenenud. Kulude muutust saab küll ülekandetariifis arvesse võtta aga see saab toimuda viivitusega, mistõttu on ettepanek sel aastal dividende mitte maksta, kuni ettevõtte majandustulemused taastuvad. Riigieelarves oli kavandatud Elering AS-i dividende summas 20 milj eurot. Ülevaade dividendimaksjatest, kogu-, riigile laekuvatest ja positsioonis tuluna kajastatavatest summadest on antud järgmises tabelis. Tabel 2. Riigi otsustusõigusega äriühingute dividendide ja positsioonimõju ülevaade 2022 div. sh mõju korralduse riigieelarve valitsussektori Äriühing sh riigi osa € eelnõu tulud positsioonile vrd € € RE20221 Eesti Energia AS 34 800 000 34 800 000 34 779 986 0 Riigi Kinnisvara AS 34 779 986 34 779 986 34 779 986 0 AS Tallinna Sadam 25 511 000 17 100 023 17 100 023 2 319 908 AS Eesti Loto 13 933 076 13 933 076 13 933 076 1 869 076 AS Eesti Post 2 750 000 2 750 000 2 750 000 2 750 000 AS Eesti Loots 700 000 700 000 700 000 150 000 AS Teede Tehnokeskus 500 000 500 000 149 722 49 722 AS Vireen 230 000 230 000 230 000 0 AS KredEx Krediidikindlustus 421 642 281 095 281 095 216 778 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 25 000 25 000 25 000 0 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 16 075 15 000 15 000 0 Elering AS 0 0 0 -20 000 000 KOKKU 125 540 678 116 988 079 116 508 711 21 532 787 1 Veerg võrdleb riigieelarve seaduses planeeritud summat uue dividendiettepanekuga ja võtab lisaks arvesse ka järgmist: - Ühingu puhaskasumit 2021. aastal, sh erakorralisi tulusid ja kulusid, mida superdividendi testis ei arvestata. - Ühingu kuulumist valitsemissektorisse. 3 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Rahandusministeerium Märge tehtud 21.03.2022 Juurdepääsupiirang kehtib kuni eelnõu heakskiitmiseni Vabariigi Valitsuses. Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 1 Dividendiettepanekute koostamisel on hinnatud äriühingute dividendide maksmise võimekust, arvestades nende järgnevate perioodide prognoositavat rahavoogu ja investeerimisvajadust ning praegust kapitalistruktuuri ja likviidsete vahendite mahtu. Lisaks on lähtutud siin memorandumis varem kirjeldatud Statistikaameti rakendatavast nn superdividendi testi metoodikast. Riigieelarvesse dividenditulude planeerimisel Rahandusministeeriumi saldo-andmike infosüsteemis avalikustatud äriühingute 2021. aasta tulemusi, olemasolevaid esialgseid majandusaasta aruannete andmeid ning kättesaadavaid 2022. - 2025. aasta kasumiprognoose koos kavandatavate investeeringu- ja dividendisummadega. Korralduse nimekirjas ei ole AS-i Ökosil ega AS-i Levira, sest neis puudub riigil otsustusõigus RVS § 3 lg 1 p 4 tähenduses. Tulevikus kinnitatakse eraldi korraldusega veel Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendid. Vastavalt rahandusministri määrusele 10.09.2014 nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ on riigi äriühingud kohustatud kandma dividendid osaluse valitseja e-kontole viie tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kui kassalise teenindamise valdkonna eest vastutav minister ei otsusta osaluse valitseja põhjendatud taotlusel lubada dividende tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 5. detsembriks (§12 lg 3). 3. Sisu Korralduse eelnõu järgi annab Vabariigi Valitsus osaluste valitsejatele volitused hääletada äriühingute üldkoosolekutel eelnõus toodud dividendisummade poolt. Riigile laekuvate dividendide kogusumma on eelnõu järgi 125 540 678 eurot. 4. Korralduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud (dividendide ülekandetasud) katavad eelnõus nimetatud äriühingud. Korralduse eelnõu vastu võtmine on eelduseks riigi otsustusõigusega äriühingute üldkoosolekutel kasumi jaotamise otsustamiseks. See on omakorda eelduseks dividendide maksmiseks, mis toetab nii riigikassat (likviidsus) kui ka valitsussektori eelarvepositsiooni. 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel