dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vääna külas Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja eskiislahenduse tutvustamise arutelu

Rahandusministeerium · 13. aprill 2022
Viit
15-3/3324-1
Registreeritud
13. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
13. mai 2022

Failid

  • 📎2022.03.31_Algatamise otsus nr 36.asice7463 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎image001.png
  • 📎image002.png

Sisu (failidest)

OTSUS Meriküla 31. märts 2022 nr 36 Vääna külas Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vääna külas Otsatalu tee 24 (katastritunnus 19801:011:0711) ja Otsatalu tee 26 (katastritunnus 19801:011:0712) maaüksustel. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste osas sooviga täpsustada hoonestusala ja ehitusõigust. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeritav ala, suurusega u 2,02 ha, paikneb Vääna külas Petsaku tee ja Otsatalu tee vahelisel alal u 1 km kaugusel Kiia-Vääna-Viti maantee, Petsaku tee ja Otsatalu tee ristumiskohast mööda Otsatalu teed kagus, piirnedes põhjast Petsaku põik 3 (katastritunnus 19801:011:0961), Petsaku põik 1 (katastritunnus 19801:011:0646) ja Petsaku tee 22 (katastritunnus 19801:011:0645) elamumaadega, idast Petsaku tee 23 (katastritunnus 19801:011:0560) elamumaaga, lõunast Otsatalu tee L3 (katastritunnus 19801:011:0714) transpordimaaga ning läänest Otsatalu tee 22 (katastritunnus 19801:011:0709) elamumaaga. Juurdepääs maaüksustele on Kiia-Vääna-Viti maanteelt mööda Otsatalu teed. Otsatalu tee 24 maaüksus, suurusega 10286 m2, on elamumaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 2367 m2, metsamaa 7590 m2 ja muu maa 329 m2. Maaüksus on hoonestamata ning kaetud kõrghaljastusega. Otsatalu tee 26 maaüksus, suurusega 9954 m2, on elamumaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 1371 m2, metsamaa 8391 m2 ja muu maa 192 m2. Maaüksus on hoonestamata ning kaetud kõrghaljastusega. Planeeritava ala kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid ja kaitsealuse liigi, händkakk (Strix uralensis, väline tunnus KLO9124628), leiukoht. Harku Vallavolikogu 28. oktoober 2004 otsusega nr 97 on maaüksustele kehtestatud Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneering (OÜ Hoerdel töö nr 23335). Kehtestatud detailplaneeringuga on Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksustele määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 400 m2. Elamute suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 8 m ja kuni 2 maapealset korrust. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. Harku Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isikute ja planeeringu koostajaga sõlminud 15. veebruar 2022 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/67/22 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks. Kavandatav tegevus (hoonestusala täpsustamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimis- seaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõikest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1, § 140 lõikest 7 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vääna külas Otsatalu tee 24 (katastritunnus 19801:011:0711) ja Otsatalu tee 26 (katastritunnus 19801:011:0712) maaüksustel ning lähialal. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste osas sooviga täpsustada hoonestusala ja ehitusõigust. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 3. Planeeritava ala suurus on u 2,02 ha. 4. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil http://www.harku.ee/documents/2846103/14283771/Juhend+detailplaneeringu+koostamiseks .pdf. 5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks. 6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning digitaalselt ühel laserkettal. 9. Säilitamaks võimalikult suures ulatuses kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu koostamise käigus alal läbi viia dendroloogiline hindamine võimalike hoonestusalade määramiseks. Detailplaneeringu algatamisel ei ole täiendavate uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus. 10. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kotkas vallavolikogu esimees OTSATALU TEE 24 JA OTSATALU TEE 26 MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, VÄÄNA KÜLA Plan ID HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-07/2021 DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/ TELLIJAD: Janek Minkovski Aadress: Tel. E-post: (allkirjastatud digitaalselt Toomas Kuusk Aadress: Tel. E-post: (allkirjastatud digitaalselt Margit Konsen-Kuusk Aadress: Tel. E-post: (allkirjastatud digitaalselt) 2021 I KÖITE SISU I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3 2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 3 2.1. Asukoht 3-4 2.2. Pinnas 4 2.3. Reljeef ja haljastus 4-5 2.4. Hoonestus 5 2.5. Teed 5 2.6. Tehnovõrgud 5 2.7. Kehtivad piirangud 5-6 3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 6-7 4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 8-9 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 9 5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 9 5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS 9-10 5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 10-11 5.4. Vertikaalplaneering ning sademevesi 11 5.5. Insenertehniline lahendus 11 5.5.1. Veevarustus 12 5.5.2. Kanalisatsioon 12 5.5.3. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 12 5.5.4. Elektrivarustus 12 5.5.5. Telekommunikatsioon 13 5.5.6. Soojavarustus 13 6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 13 7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 13-14 8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 14 9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 14-15 10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 15 11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 16 II DETAILPLANEERINGU JOONISED Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4 Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A4 Joonis_3_Tugiplaan_420x660 Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_420X890 Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 2 SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 1. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); • Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; • Harku valla üldplaneering (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138); • Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) • Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering; • Harku Vallavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97 kehtestatud „Otsa maaüksuse detailplaneeringus“; • Harku Vallavalitsuse 12.06.2018 korraldusega nr 277 kehtestatud „Vääna külas Otsatalu tee 22 maaüksuse ja lähiala detailplaneering“; 2. Arengukavad ja -strateegiad: • Harku valla jäätmehoolduseeskiri (kehtest. Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega nr 7); 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud): • Topo-geodeetiline alusplaan (G.E.POINT OÜ töö 21-G318 04.08.2021.a.); 4. Eesti standardid: • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri; • Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus; • Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste osas sooviga täpsustada hoonestusala ja ehitusõigust. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT Planeeritav ala, suurusega u 2,32ha, paikneb Vääna külas Petsaku tee ja Otsatalu tee vahelisel alal u 800m kaugusel Kiia-Vääna-Viti maantee, Petsaku tee ja Otsatalu tee ristumiskohast mööda Otsatalu teed kagus. Detailplaneeringualasse on kaasatud osaliselt Eesti Vabariigile kuuluva 460,02ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega Keila metskond 19 katastriüksus (Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium), kuna „Otsa maaüksuse detailplaneeringus“ (kehtestatud HVV 31.05.2004 otsusega nr 277) planeeritud juurdepääsutee koos tehnovõrkudega paiknevad Keila metskont 19 maaüksusel. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 3 Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Vääna külas alljärgnevaid maaüksusi: Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik aadress tunnus nr. Otsatalu tee 24 19801:011:0711 1400532 10286m² elamumaa Janek Minovski Otsatalu tee 26 19801:021:0712 1400532 9954m² elamumaa Toomas Kuusk Margit Konsen-Kuusk Maa-ala piirnevad maaüksused on põhjast: 19801:011:0961 Petsaku põik 3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:011:0646 Petsaku põik 1 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:011:0645 Petsaku tee 22 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA Idast: 19801:011:0563 Petsaku tee 23 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA Lõunast: 19801:011:0105 Keila metskond 19 MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA Läänest: 19801:011:0709 Otsatalu tee 22 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 2.2. PINNAS Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on : • 4% maa-alast on gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg), mulla lihtlõimiseks on liiv (l). • 31% maa-alast on keskmiselt leetunud muld (LkII), mulla lihtlõimiseks on liiv (l). • 65% maa-alast on leetjad gleimullad (GI), mulla lihtlõimiseks on peenliiv (pl), huumushorisondi paksus on 20-30cm. Joonis detailplaneeringu ala mullad (Maa-ameti kaardirakenduse andmetel) Planeeringu ala asukoht Planeeritav ala paikneb alal kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Planeeringu alal on põhjavesi suhteliselt kaitstud piirkond. 2.3. RELJEEF JA HALJASTUS Planeeritava ala reljeef on langusega kuivenduskraavi suunas, jäädes absoluutkõrgustelt 16,56-12,60m vahele. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 4 Kõlvikuline koosseis on alljärgnev: Keila metskond Otsatalu tee 24 Otsatalu tee 26 19 kü KÜ pindala 10286 9954 406,16h Looduslik rohumaa 2367 1371 2,18ha Mets 7590 8391 431,27ha Muu maa 329 192 26,60ha Õuemaa - - 0,10ha Haritav maa - - 0,01ha 2.4. HOONESTUS Planeerinuala maaüksused on hoonestamata. 2.5. TEED Juurdepääs planeeringualale on 1982016 Otsatalu teelt. 2.6. TEHNOVÕRGUD Planeeritava maa-ala maaüksute teenindamiseks on rajatud 0,4kV maakaabel ning liitumiskilbid vastavalt Otsa maaüksuse detailplaneeringule (Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsus nr 97). Maaüksuste elektrienergia toide tuleb Otsatalu tee 18a maaüksusele rajatud alajaamas. Planeeritava ala maaüksute tarvis on rajatud veetrass ja liitumispunktid puurkaevu PRK0018439 baasil vastavalt Otsa maaüksuse detailplaneeringule. 2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) punktis 3.3.1 Roheline võrgustik: Maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2003. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Maakonnaplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku määramise metoodikat, piire ja tingimusi, lähtudes nii maakonna arengusuundumustest kui rohelise võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest. Täpsustamisel on lähtutud valdavalt kehtestatud üldplaneeringute lahendustest, sellest tulenevalt planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku rohekoridore, ega tuumalasi. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused. Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad. Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Otsatalu teele on määratud 15m tee kaitsevöönd planeeritava tee äärmise sõiduraja välimisest servast. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 5 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) maakaablil on 1m mõlemale poole kaablit. Veetrassi kaitsevöönd on 2m trassi teljest mõlemale poole. Kuigi „Otsa maaüksuse detailplaneeringule“ (Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsus nr 97) on planeeritavat ala läbivale kuivenduskraavile peale kantud 25m ehituskeeluvöönd, siis vastavalt Maa- ameti kaardiserveri kitsenduste ja looduskaitse kaardirakenduste infole ning Harku valla üldplaneeringule planeeringu ala läbival kraavil puuduvad Looduskaitseseadust ja Veekaitseseadustest tulenevad piirangud. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 1 punkt 5 kohaselt on allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul ehituskeeluvööndi laiuseks 25 meetrit. Planeeritava ala läbiv kuivenduskraav ei kuulu eelpoolnimetatud veekogude hulka. 3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) peatüki 3.3.1 kohaselt ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad). Vastavalt Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138) ja „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringule“ (kehtestatud Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51) paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal. Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – elamumaad kompaktse asustusega aladel. Maa-ala kasutamise juhtotstarve on pere-, paaris-, rida- või korterelamumaa; • Kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. • Kõrvalfunktsiooni väljaarendamine võib toimuda eeldusel, et ärilise tegevusega kaasnevad mõjud ei häiri elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete mahtudele. • Väikeelamumaa elamukrundi minimaalsuurus on alevikes 1500m², muudel aladel 2000m²; • Maksimaalne täisehituse protsent elamumaadel on kuni 20%; • Elamukruntidel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70% ulatuses: • Parkimine lahendada omal krundil. Kavandada tuleb 2 parkimiskohta igale elamuasemeühikule. Detailplaneeringu lahendus vastab Harku valla üldplaneeringus välja toodud hoonestuse rajamisel tiheasustusala tingimustele. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu kehtestamisega muutub Harku Vallavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97 kehtestatud „Otsa maaüksuse detailplaneering“ kehtetuks Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 katastriüksuste osas. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 6 VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST Planeeringu ala asukoht Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 7 4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeringu ala paikneb Harku vallas Vääna külas, külakeskusest kirdesuunas. Planeeritava ala lähipiirkond on kujunemisjärgus elamuala, mis on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega. Elamumaa sihtotstarbega krundid on suhteliselt suured. Piirkonnas on rohkelt puistu- ja metsaalasid. Juurdepääs planeeringualale on 11410 Kiia - Vääna-Viti tee maha pööravalt 1982522 Petsku tee jätkuks olevalt 1982016 Otsatalu teelt. Planeeringualale lähim ühistranspordipeatus „Vääna“ paikneb ca 1km kaugusel. Planeeringuala paikneb Tallinna kesklinnast linnulennul ca 20 km läänesuunas, Tabasalu alevikust ca 8km kaugusel edelas, küla keskusest ca 1 km kirdesuunas, lähima põhimaanteeni (8 Tallinn-Paldiski) on ca 8km. Lähim lasteaed ja kool (Vääna Mõisakool) paikneb Väänas, lähim perearsti keskus Tabasalus. Suuremad kaubanduskeskused ja teenindusettevõtted paiknevad Tabasalu alevikus Käesoleva detailplaneeringuala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud: • Vahi külas Otsa maaüksuse osaline detailplaneering (Harku Vallavolikogu 20.01.2005 otsus nr 9) • Vääna ja Vahi külas Otsa maaüksuse osaline detailplaneering (Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsus nr 70) • Otsa maaüksuse detailplaneering (Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsus nr 97) • Otsatalu tee 22 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (Harku Vallavalitsuse 12.06.2018 korraldusega nr 277). • Vääna külas Otsatalu tee 8, Otsatalu tee 10, Otsatalu tee 12, Otsatalu tee 16, Otsatalu tee 18, Otsatalu tee 20 ja Otsatalu tee L2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering (Harku Vallavalitsuse 06.04.2021 korraldus nr 251). Planeeritaval alal kehtib Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97 kehtestatud „Otsa maaüksuse detailplaneering“. Nimetatud detailplaneeringu kohaselt on määratud hoonestusala, valdavalt pindalaga 375m², kuid määratud ehitusõigus on 400m² ehitisele (ehitusõigus on suurem kui ette nähtud hoonestusala pindala). Otsa maaüksuse detailplaneeringus määratud ehitusõigus on alljärgnev: - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 400m² - hoonete suurim lubatud arv: kuni 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) - hoonete suurim lubatud korruselisus: II koorust+ katusekorrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8m - katusekalle 0º - 45º Otsatalu tee 22 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringus on määratud ehitusõigus alljärgnevalt: - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 600m² - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2 maapealset korrust, abihooned 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0m, abihoone kuni 6,0m Otsatalu tee 22 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringus on määratud arhitektuursed nõuded on: • Katusekalle ja tüüp: lubatud katusekalle elamul on 30º - 50º ning abihoonetel 0 - 50º. ning ka planeeritud elamul peab olema kahepoolse kaldega viilkatus. Väiksemad hooneosad võivad olla väiksema katusekaldega, kuid ühel hoonel ei tohi kasutada rohkem kui kahte erinevat katuse kallet. Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine, kuna piirkond on metsalinna Ilmega, kuhu palkmajad sobivad. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 8 • Välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale, nt tellis või silikaatkivi, paekivi, krohv, puit jms või nende sobivaid kombinatsioone. Planeeringuala lähiümbruses paiknevad põhiliselt üksikelamute ja nende abihoonetega hoonestatud krundid. Elamumaa kruntide suurused on vahemikus 12000 m²... 2000 m², kuid on ka suuremaid, 4000m² … 8000m² suurusi elamumaa krunte. Piirkonna elamukruntide hoonestus on suhteliselt samailmeline, naabruses paiknevad hooned on traditsioonilise arhitektuuriga, kahepoolse kaldega viilkatustega. Põhihoonete ehitisalused pinnad jäävad enamasti 100 m² - 400 m² piiresse. 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 katastriüksuste hoonestusala ja ehitusõiguse täpsustamine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, kuna „Otsa maaüksuse detailplaneeringu“ (kehtestatud Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97) kohaselt on määratud hoonestusala valdavalt pindalaga 375m², kuid määratud ehitusõigus on 400m² ehitisele (ehitusõigus on suurem kui ette nähtud hoonestusala pindala). Transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine Keila metskont 19 maaüksusest, kuna varem planeeritud Otsatalu tee juurdepääsutee osa koos tehnovõrkudega paiknevad Keila metskond 19 maaüksusel. Planeeringu ülesanne on: • määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted; • lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust; • lahendada planeeringuala juurdepääs; • määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused. 5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev osad). Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19. Ehitisealune pind: (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 9 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged hooned: • Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. • Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Näitajad kruntide kohta Suurim korruselisus- elamu/abihoone Maa sihtotstarve ja osakaal (% ) Maa sihtotstarve ja osakaal (%)- -detailplaneeringu liikide kaupa Suurim hoonete kõrgus-kõrgus Krundi planeeritud suurus m² Suurim ehitisealune pind m² Katastriüksuse liikide kaupa normatiivne/kavandatav (maapealne/maa-alune) maapealne/maa-alune Parkimiskohtade arv- Hoonestusala suurus Hoonete arv krundil Suletud brutopind (elamu/abihoone) Elamu/abihoone maapinnast (m) Tulepüsivus Pos. nr 1 10286 900 7232 II (II/I) 9m/6m 5(1/4) EP 100 E 100 2200 TP3 3/3 2 9954 500 4213 II (II/I) 9m/6m 3(1/2) EP 100 E 100 700 TP3 3/3 3 1588 - - - - - LT 100 L 100 - - - 4 1347 - - - - - LT 100 L 100 - - - Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa. 5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED Hoonestusalad on kavandatud võimalikult suured, et elamumaa omanikel oleks võimalus planeerida kõige sobilikumad hoonete asukohad. Kuna Otsatalu tee ääres ei ole kindlat hoonete ehitusjoont välja kujunenud, siis ei ole käesolevas planeeringus kohustuslikku ehitusjoont määratud. Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust. Hoonete planeerimisel arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega. Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded: • Hoonestusviis lahtine. • Elamud projekteerida maksimaalselt II maapealse korrusega, abihooned I korrusega. • Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m. • Katusekalle: Külamiljöösse sobivam katuse kalle põhihoone puhul on 30°-45°. Sellest lähtuvalt on ühekorruselisel üksikelamu ja abihoone puhul lubatud katusekalle 0°-30º ning katusekorrusega üksikelamul 30°-45º; Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 10 • Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine, kuna piirkond on metsalinna Ilmega, kuhu palkmajad sobivad. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud. • Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone. • Katusekattematerjal vaba. • Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane). • Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga. Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga. Aiad ja piirded Piirdeaedade kõrgused kuni 1,5 meetrit. Lubatud on kasutada vertikaalset puitlipp-, varbmetall-, või metallvõrkaeda. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu. Teed ja platsid Juurdepääs planeeritud alale on tagatud Otsatalu teelt. Detailplaneeringus on ette nähtud Otsatalu tee kahesuunalise teena. Normide (Linnatänavad EVS 843:2016) kohaselt vähim võimalik sõidutee laius alla 10 eramu puhul on 3,5m. Juurdepääsuteede 3,5m laius on kantud detailplaneeringu joonisele. Planeeringu raames olevate sõiduteede teekatendiks on killustikkattega ning see on seal elavate ja sinna elama asuvate elanike jaoks piisav. Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada, seetõttu on Otsatalu tee kaitsevööndit vähendatud 15m peale. Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa. Detailplaneeringus on kavandatud 3 parkimiskohta igale elamumaa krundile. 5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Kruntide maapind tasandatakse ja vertikaalplaneerimine lahendatakse teede ja hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Elamukruntide maapinda on lubatud tõsta kuni 0,5m hoonestusalal, kuid mitte kõrgemale kui hoonestatud naaberkinnistu pind. Krunte läbivate kraavide hooldus on kohustuslik. Kraavi kaldad tuleks puhastada ning kraavid süvendada, et tagada antud piirkonna kuivenduse. Veeseaduse §8 lg 3 kohaselt Isikliku majapidamise heitvee või vähem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele. 5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Krunte läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad. Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsus number 30 on määratud detailplaneeringutes elamuühiku teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 11 5.5.1. VEEVARUSTUS Planeeritava ala ööpäevane veevajadus on Q=0.9m³/d. Veevarustus on lahendatud olemasoleva puurkaevu PRK0018439 baasil. Olemasolevatele katastriüksustele on rajatud liitumised veetrassiga, täiendavat liitumist on vaja rajada vaid krundile pos.3 5.5.2 KANALISATSIOON Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 0.9m³/d. Planeeritavate elamumaa kruntide reoveed on lubatud lahendada omapuhasti baasil. Reovee puhasti asukoht määratakse arhitektuur-ehitusliku projekti käigus. 5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1). Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine (1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. (3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3- klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. (5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab: 1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; 2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit. Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Vajalik kustutusvesi saadakse Otsatalu tee 6 kü-sel olevast tiigist. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 5.5.4. ELEKTIVARUSTUS Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksustele on rajatud liitumisvalmidused elektrienergiaga liitumiseks vastavalt kehtestatud „Otsa maaüksuse detailplaneeringule“ (Harku Vallavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97). Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele. Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 12 5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga. 5.5.6. SOOJAVARUSTUS Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas elektrikütet, pelletikütet , gaasikütet, horisontaalse maakollektori baasil vms. Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga. 6. HALJATUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Planeeritaval ala olev väärtuslik kõrghalastus maksimaalselt säilitada. Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Jäätmed. Jäätmed tuleb koguda liigiti. Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu. Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi biojäätmete konteinerit. Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht. 7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid. Radoonist tulenev terviserisk Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 13 Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase. Õnneks on radoonisaastest vabanemine teadlaste kinnitusel suhteliselt lihtne. Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta. Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke-ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse piiriks seatud 200 Bq/m³. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes alal kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised. 8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid 9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 14 Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: 1) maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituutide kandmine kinnistusraamatusse; 3) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; 4) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel. 10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms). 11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Majanduslikud mõjud Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 15 kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 16 Saatja: Kaisa Pagil <[email protected]> Saadetud: 13.04.2022 11:19 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Vääna külas Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja eskiislahenduse tutvustamise arutelu Tere! Edastan Vääna külas Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse nr 36, lisatud manusesse. Detailplaneeringu eskiisilahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimub 12.05.2022 kell 17.00 Harku vallamajas (Kallaste tn 12, Tabasalu alevik). Lugupidamisega Kaisa Pagilassistent ________________________________ Harku VallavalitsusKallaste tn 12, TabasaluHarku valdTelefon: 606 3839Mob: 5553 9321
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel