Haridus- ja Teadusministeerium Teie 28.03.2022 nr 10-1.1/22/1470
[email protected] Meie 13.04.2022 nr 1.2-6/2876
Rahandusministeeriumi valdkondliku
teadus- ja arendustegevuse rahastamine
Austatud proua Kairi Värv
Käesolevaga esitame Rahandusministeeriumi valitsemisala valdkondliku teadus- ja
arendustegevuse (TA) ülevaade, võttes arvesse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse
§ 13 lõikes 1 sätestatut.
1. Ülevaade RAM 2021. a olulisimatest tegevustest ja tulemustest valdkondliku teadus-
ja arendustegevuse raames.
Valminud rakendusuuringud
2021. aastal viidi lõpuni algatatud ja käimas olevad projektid, kuid uusi tegevusi eelarveliste
võimaluste tõttu ette ei võetud. Rahandusministeeriumi valminud uuringud on kajastatud
ministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-
kontakt/organisatsioon/uuringud-ja-analuusid.
Suurematest projektidest valmis Tallinna Ülikooli teostatud omandireformi teemaline uuring,
mille kohta avaldatakse mitmeid teaduspublikatsioone ning 2022. aastal ka raamat. Samuti
valmis Tartu Ülikooliga koostöös COVID-19 majandusmõjude hindamiseks ja
leevendusmeetmete sihistamiseks kasutatava IT-rakenduse edasiarendus (rakendus leitav
lingilt: http://shiny.citis.ut.ee/avork/rita2covid/) ning koostöös HeiVäl Consulting OÜga uus
metoodika elukeskkonnaga rahulolu hindamiseks, mida kasutatakse minuomavalitsus.fin.ee
kohalike omavalitsuste teenustasemete portaalis ühe tulemusindikaatorina.
Koostöö tihendamine ülikoolidega ning teadlikkuse tõstmine uutest koostöövormidest
Rahandusministeeriumil puudub süsteemne koostöö ülikoolidega, sest lühiajaliste
rakendusuuringute tellimine läbi uuringuhangete ei sobitu ülikoolide protsessidega (puudub
paindlikkus kiiresti hangetele reageerida) ning Rahandusministeeriumi uuringueelarve ei
võimalda kavandada kvaliteetse ning süsteemse teadus-arendustegevuse teostamist.
Ministeeriumi projektide keskmine kestus on 7,5 kuud ning keskmine projekti eelarve 57 000
eurot km-ta). Sisukama koostööaluste loomiseks on täna tahe mõlemapoolselt olemas, kuid
nende elluviimine eeldab pikaajalisemat planeerimist (kindlust rahastuse osas) ning
süsteemsemate koostöövormide rakendamist (teadusnõustamise raamleping, sihttoetused
pikemaajalisteks uurimisprojektideks).
2021. aastal võttis Rahandusministeerium fookusesse ministeeriumi töötajate teadlikkuse
tõstmise ülikoolidega koostöövormide teemal. Selle eesmärk on tuvastada sisuosakondade
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vajadused teadus- ja arendustegevusele ning tutvustada erinevaid võimalusi, kuidas
sisuosakondade väljakutseid teadlastega koostöös lahendada. Kuna valdavalt tellitakse
ministeeriumi teadus-arendustegevused riigihangetega, koostati ülikoolidega koostöö
põhimõtete dokument, mis avab erinevaid võimalikke koostöövorme, mida
Rahandusministeerium võiks oma 1% SKP teadus-arendustegevuse ja uuringute eelarve toel
ellu viia.
Ülikoolidega koostöö dokument keskendub järgmistele koostöövormidele:
1. teadus-arendusuuringud;
2. RM stipendiumid;
3. lõputööde (magistri- ja doktoritööde) juhendamine;
4. uurimistöö konkursid;
5. uurimisteemade sihtgrant;
6. külalisuurija;
7. teadusnõustamise raamleping.
Iga koostöövormi puhul on antud vastus küsimusele:
Mis see on? koostöövormi definitsioon;
Milleks? koostöövormiga täidetavad eesmärgid;
Kuidas? koostöövormi toimimise põhimõtted ja tingimused;
Kui palju? koostöövormi tasustamise põhimõtted ja arvestus;
Kes? koostöövormi protsess ja rollijaotus selles.
Lisaks kaardistas Rahandusministeerium oma ülikoolide koostööpartneritega koostööks
vajaliku aasta planeerimisringi, et tagada protsesside ajaline kooskõla (nt sisendi andmine
lõputöö teemadeks, uuringuplaanide teavitus jne).
Dokument muutub vastavalt vajadusele, võib lisanduda koostöövorme või täpsustuda
sisuinfo.
Rahastamist puudutav
Rahandusministeeriumi teadus-arendustegevuse ja uuringute kulutused on langustrendis.
Langustrend on tulenev EL välistoetuste lõppemisest (2019. aastal finantseeriti ministeeriumi
teadus-arendustegevust ca 40% riigieelarvest, 60% välistoetustest) ning ka 2021. aastal
ministeeriumidele antud kärpeülesandest. Sellest tulenevalt kahanesid 2021. aastal
Rahandusministeeriumi TA kulud võrreldes 2020. aastaga tervelt 29%.
Kuigi TAKSist tulenevalt vastustavad ministeeriumid valdkondlike TA programmide loomise
eest, pole Rahandusministeeriumi rahastuse stabiilsuse ja vähesuse tõttu neid arendanud. 1%
SKP TA lisaraha laekumine ei ole ministeeriumi teadus-arendustegevuse eelarvesse
ootuspärast leevendust toonud. Sellest tulenevalt on eelarvevõimekus jäänud muutumatuks –
viiakse endiselt ellu lühiajalisi rakendusuuringuid, mis ei võimalda valdkondliku teaduse
arengut.
Vajadus süsteemsemate koostöövormide järele on ministeeriumis aga olemas. 2022. a eelarvet
planeerides laekus 34 teadus-arendustegevuse taotlust, millest 6 küsisid külalisuurija
ametikoha loomist, 3 taotlust puudutasid teadusnõustamise raamlepingu temaatikat ning
esitati vajadus ka ühe sihtgrandi loomiseks. Rahaliste vahendite ja ettevalmistamiseks vajaliku
aja nappuse tõttu jäid aga süsteemsemat koostööd puudutavad taotlused ootejärjekorda.
Rahandusministeeriumi teadusnõunik valmistas küll ette 2022. a TA RES-lisataotluse „RAM
valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (TA) süsteemsete koostöövormide rahastamine“,
kuid tulenevalt piiratud taotluste arvu esitamisest, on ministeeriumil hetkel kriitilisemaid
2
teemasid, mistõttu taotlus jääb tõenäoliselt esitamata. Ka ei sobi see esitamiseks 1% SKP
konkurentsipõhiste TA lisavahendiste saamiseks, kuna kasusaajaks on kitsamalt
Rahandusministeerium.
2. Rahandusministeeriumi andmed valitsemisala valdkondliku teadus- ja
arendustegevuse rahastamise kohta riigieelarves.
Andmed on esitatud tabelis: (TAI_rahastamine_2021-2026_Rahandusministeerium.xlsx).
Tabelis on esitatud käibemaksuta summad.
Rahandusministeeriumil ei ole kahjuks võimalik esitada teadus-arendustegevuse statistikat
täies mahus nii nagu on küsitud uuel andmete kogumise vormil. See tuleneb eelkõige
erisustest ministeeriumide programmide ülesehituses Rahandusministeeriumi eelarve- ning
uuringute tegevuskava protsessist:
Rahandusministeeriumil ei ole eraldi teadus-arendustegevuse programmi. Kuna
teadus-arendustegevus on iga programmi/valdkonna oluline osa, on teadus-
arendustegevuse kulud esindatud iga programmi sees. Sellest tulenevalt võib olla ühes
programmis erinevate meetmete ja tegevuste TA kulusid. Kuna sellisel kujul statistika
tegemine nõuab suurt käsitööd ning viib liigse detailsuseni, on Rahandusministeeriumi
TA kulud esitatud programmide lõikes, kuid meetme ja tegevuse all on nimetatud kõik
programmi alla kuuluvad meetmed ja tegevused, milles leidub TA kulusid.
Lähtuvalt eelmisest punktist ning Rahandusministeeriumi uuringute tegevuskava
protsessist, ei ole võimalik esitada detailseid TA kulude prognoose programmide
lõikes. Rahandusministeerium kinnitab oma uuringute tegevuskava kord aastas ning
see lähtub iga-aastastest prioriteetidest ja vajadustest. Sellest tulenevalt ei ole TA
eelarve mahud programmide lõikes ette määratletud. Ministeeriumi uuringu
tegevuskava koostamise protsess näeb ette, et planeeritakse küll 4-aastast vaadet, aga
seda vaid tegevustele, mille osas on kohustused ette teada. Suurema osa eelarve
täpsemast jaotusest programmide vaates selgub eelarveaastale eelneva aasta lõpus.
Prognoosimist raskendab ka asjaolu, et järgnevatel aastatel jagatakse
ministeeriumidele TA lisarahasid valemist lähtuvalt. Kuna valem sõltub eelmise aasta
kulutustest ning majandusprognoosist, on selle tegemine üsna väikese kasuteguriga.
Sellest tulenevalt pole Rahandusministeerium oma prognoose aastateks 2023-2026
esitanud.
3. Valitsemisala 2021. a. teadus- ja arendustegevuse finantsandmete põhjal valitsuse
teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste statistika tabel
Esitatud lisa 2 failis (GBAORD_2021_Rahandusministeerium.xlsx)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Reelika Vahopski 611 3205,
[email protected]
3