Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/152
Valitsus Meie 13.04.2022 nr 15-3/2725-2
[email protected]
Hindu küla Raima kinnistu
detailplaneeringu algatamine
Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 22.03.2022 Rahandusministeeriumile
taotluse Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta seisukoha
saamiseks lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule.
Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja
lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka eelnõu).
Planeeringuala, 9,39 ha suurusega hoonestamata Raima kinnistu (17501:003:0690), on
maatulundusmaa sihtotstarbega, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele krundile
määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja kuni nelja abihoone rajamiseks.
Kaheksandale, Vanamõisa hoiualal paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata. Samuti
lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus,
seatakse olulisemad arhitektuuri-ja ehitusnõuded, määratakse servituutide vajadus.
Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avalikult
kasutatavalt Liivalauka erateelt (1750063).
Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39
kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) detailplaneeringu
kohustusega puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on määratud
minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha ja vähendatud ranna ehituskeeluvööndi
ulatust planeeringualal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga
määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve elamumaa juhtotstarbeks.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne
detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Raima kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui
kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid
ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohaselt Sõru-Hindu-Tohvri I klassi maakondliku tähtsusega
väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see
rahvusmaastikuks. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala elamu- ja
suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja kultuurmaad.
Nii uusehitiste püstitamisel kui vanade hoonete renoveerimisel tuleks arvestada vana
külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega ning hooned tuleb hoolikalt maastikku
paigutada. Tuleb vältida teede õgvendamist, teega piirnevaid külapõlde ja rohumaid
tuleks niita ja karjatada, samuti tuleks harvendada ja karjatada rannaniitusid ja -metsi.
Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud
väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi.
3. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt Sõru- Tohvri rannaala
puhkealal. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad on puhkamiseks,
taastumiseks, liikumisharrastusteks kasutatavad alad, seal leidub ujumisrandu, seene-
ja marjametsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus
toodud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimusi.
4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku
koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu
kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,
kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku
toimimist. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku
põhimõtete ja kasutustingimustega.
5. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada
ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud
tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda, kuidas ja millistel
tingimustel läbipääs tagatakse, samuti milliseid meetmeid tuleb selleks
rakendada.
6. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 31 ja 352.
Palume lähteseisukohtadesse lisada täiendavalt Maaeluministeerium asutusteks,
kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha.
7. Planeeringualal on maaparandushoiuala. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu
koostamisel koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga.
8. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal, Natura 2000 Väinamere linnu- ja
loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liikide esinemise tõenäosus. Eelnõu
kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Keskkonnaametiga.
9. Juhime tähelepanu, et eelnõus kasutatud mõiste juhtsihtotstarve ei ole asjakohane.
Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 ja § 75 kohaselt üldplaneeringuga määratav
maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab määratud piirkonnale edaspidise
maakasutuse põhisuunad. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi
ehitusõiguse määramine, sealhulgas määratav krundi kasutamise sihtotstarve näitab,
1
Kallasrada on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava
veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.
2
Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29.
2
millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 126
lõige 5). Palume eelnõu planeerimisseadusega kooskõlla viia, samuti palume
edaspidises planeerimisalases töös järjepidevalt kasutada mõisteid nende õiges,
seadusekohases tähenduses.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneeringu koostamise vältel see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad
planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud
planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume lähtuda
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu koostamisega, sh esitada detailplaneeringu eelnõu (eskiis) täiendavate
kooskõlastuste määramiseks ja arvamuse avaldamiseks enne PlanS § 134 kohast vastuvõtmist
(PlanS § 133 lõige 1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3