dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Lääneranna valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta

Rahandusministeerium · 13. aprill 2022
Viit
15-3/2559-2
Registreeritud
13. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎15-32559-2 13.04.2022 Väljaminev kiri.asice414 KB

Sisu (failidest)

Ene Täht Teie 15.03.2022 nr 2022/8-11/387-1 Lääneranna Vallavalitsus Meie 13.04.2022 nr 15-3/2559-2 [email protected] Arvamus Lääneranna valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Lääneranna Vallavalitsus esitas 15.03.2022 Rahandusministeeriumile PlanS § 103 lõike 1 alusel taotluse arvamuse saamiseks Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse kohta. Planeeringumaterjalide avalik väljapanek toimus 14.09. – 13.11.2021. Eriplaneering ja selle KSH algatati Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197. Eriplaneeringu eesmärk on välja selgitada sobivad asukohad kaasaegsete tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks. Planeeringuala on kogu valla territoorium suurusega ligikaudu 1363 km². Tutvunud avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusena täiendatud planeeringumaterjalidega on Rahandusministeerium järgmisel seisukohal. 1. Eriplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust on täiendatud vastavalt Rahandusministeeriumi 21.09.2021 kirjas nr 14-11/6083-2 toodud ettepanekutele. 2. Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse punktis 2.2 on märgitud, et Lääneranna valla eriplaneeringu esimeses faasis valitakse esmalt välja inim- ja looduskeskkonnast lähtuvate piirangute ja tehniliste tingimuste alusel sobivad alad ning analüüsitakse ja võrreldakse neid, ehk tehakse tuulepargile (või -parkidele) asukoha eelvalik. Väljavalitud ala(de)le koostatakse seejärel teises etapis detailne lahendus, määrates tuulikute täpsed asukohad koos kõigi vajalike kommunikatsioonide ja muude ehitamise aluseks olevate planeeringulahenduse osadega. Praegune sõnastus vajab meie hinnangul täpsustamist, kuna pole üheselt aru saada, kas tuulepargile (või -parkidele) asukoha eelvalik hõlmab endas üksnes tuulikutele asukoha eelvalikut või otsitakse asukohta tuuleparki(dele) liitumispunktiga ühendavatele seadmetele, ehitistele ja rajatistele ning muule vajalikule taristule (nt avalikule teele juurdepääsuteedele). Sama küsimus on detailse lahenduse kohta. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) nimekirja on Vabariigi Valitsuse määruse nr 102 punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda nimetatud eeskirjast, mille § 1 lõike 19 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et tuulepargina ehk ORME-na tuleb käsitleda mitte ainult tuulikuid/tuuleparke, vaid ka neid liitumispunktiga ühendavaid seadmeid, ehitisi ja rajatisi. Seetõttu neile vajalik eriplaneeringu koostamise käigus teha asukoha eelvalik ja koostada detailne lahendus. Eeltoodule tuginedes palume täiendada lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse punkti 2.2 nii, et oleks üheselt arusaadav, et tuulepargile (või -parkidele) asukoha eelvalik ja ka detailse lahenduse koostamine hõlmab endas ka liitumispunktiga ühendavatele seadmetele, ehitistele ja rajatistele asukoha eelvalikut ja detailse lahenduse koostamist. Samuti tuleb asukoha eelvalikusse (ja detailse lahenduse koostamisse) hõlmata muu tuulepargi toimimiseks vajalik taristu, mis asub väljaspool tuulikutega tuulepargi ala, nt elektrituulikute ehitamiseks ja hooldamiseks vajalikud juurdepääsuteed avaliku teeni (või avalike teedeni). Vajadusel täiendada ka kriteeriume ja eeldatavalt kaasnevaid mõjusid (juhul, kui senine lähenemine eelnimetatut ei sisaldanud). 3. Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse järgi teeb Lääneranna Vallavalitsus koostööd ja kooskõlastab eriplaneeringu Rahandusministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Terviseameti, Keskkonnaameti, Maa- ameti, Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Päästeameti, Transpordiameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Eriplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada – maaomanikud ja naaberomavalitsused; planeeringu ja selle KSH elluviimise suhtes põhjendatud huvi omavad isikud ja asutused, sh valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid. Kaasatavateks on nimetatud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Vayu Energia OÜ, TÜ Energiaühistu, Varbla Tuulepark OÜ, Evecon OÜ / Evecon Wind OÜ, Sustainable Investments OÜ, Skinest Energia OÜ, Sunly OÜ, Irbeni OÜ, Renewables OÜ, Lääneranna valla külaseltsid, Eesti Erametsaliit, Lääne-Nigula vald, Märjamaa vald, Pärnu linn, Põhja- Pärnumaa vald, Elektrilevi OÜ, Imatra Elekter AS, Elering AS, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Kaitseliidu Pärnu Malev, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eestimaa Looduse Fond ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad detailplaneeringule kooskõlastuse, mis kohalikule omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Sellest tulenevalt palume lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses toodud tabelis 2.2 „Koostöötegijad“ ja tabelis 2.3 „Kaasatavad osapooled“ teha järgmine parandus – Rahandusministeerium on eriplaneeringule heakskiidu andja ega saa anda seetõttu kooskõlastust, mistõttu pole ta kooskõlastaja vaid kaasatav. PlanS § 103 lõike 3 kohaselt valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha eriplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb eriplaneeringu koostamisse kaasata. Planeeringu menetlusetappe arvestades on otstarbekas küsida koostöötegijate ja kaasatavate määramist pärast eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande valmimist. 2 Selleks ajaks peaks planeeringu dokumentatsioon olema piisavalt ülevaatlik, et ministeerium saaks ratsionaalselt ja optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja täiendavalt kaasata ja kellega koostööd teha. Piisava informatsiooni olemasolu välistab mittevajalike kaasatavate ja koostöötegijate määramise. Esitatud planeeringu dokumentatsioonist peavad selguma ka need asutused ja isikud, keda kohalik omavalitsus on juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis eriplaneeringu menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Palume eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks ning Rahandusministeeriumile täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel