Ene Täht Teie 15.03.2022 nr 2022/8-11/387-1
Lääneranna Vallavalitsus Meie 13.04.2022 nr 15-3/2559-2
[email protected]
Arvamus Lääneranna valla
eriplaneeringu lähteseisukohtade ja
KSH väljatöötamise kavatsuse
kohta
Lääneranna Vallavalitsus esitas 15.03.2022 Rahandusministeeriumile PlanS § 103 lõike 1
alusel taotluse arvamuse saamiseks Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise
kavatsuse kohta. Planeeringumaterjalide avalik väljapanek toimus 14.09. – 13.11.2021.
Eriplaneering ja selle KSH algatati Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197.
Eriplaneeringu eesmärk on välja selgitada sobivad asukohad kaasaegsete tuuleparkide ja
nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks. Planeeringuala on kogu valla territoorium
suurusega ligikaudu 1363 km².
Tutvunud avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusena täiendatud planeeringumaterjalidega on
Rahandusministeerium järgmisel seisukohal.
1. Eriplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust on täiendatud vastavalt
Rahandusministeeriumi 21.09.2021 kirjas nr 14-11/6083-2 toodud ettepanekutele.
2. Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse punktis 2.2 on märgitud,
et Lääneranna valla eriplaneeringu esimeses faasis valitakse esmalt välja inim- ja
looduskeskkonnast lähtuvate piirangute ja tehniliste tingimuste alusel sobivad alad ning
analüüsitakse ja võrreldakse neid, ehk tehakse tuulepargile (või -parkidele) asukoha eelvalik.
Väljavalitud ala(de)le koostatakse seejärel teises etapis detailne lahendus, määrates tuulikute
täpsed asukohad koos kõigi vajalike kommunikatsioonide ja muude ehitamise aluseks olevate
planeeringulahenduse osadega.
Praegune sõnastus vajab meie hinnangul täpsustamist, kuna pole üheselt aru saada, kas
tuulepargile (või -parkidele) asukoha eelvalik hõlmab endas üksnes tuulikutele asukoha
eelvalikut või otsitakse asukohta tuuleparki(dele) liitumispunktiga ühendavatele seadmetele,
ehitistele ja rajatistele ning muule vajalikule taristule (nt avalikule teele juurdepääsuteedele).
Sama küsimus on detailse lahenduse kohta.
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) nimekirja on Vabariigi Valitsuse määruse nr 102
punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184
„Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest.
Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda nimetatud eeskirjast, mille § 1 lõike 19
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid
liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et tuulepargina ehk ORME-na tuleb käsitleda mitte
ainult tuulikuid/tuuleparke, vaid ka neid liitumispunktiga ühendavaid seadmeid, ehitisi ja
rajatisi. Seetõttu neile vajalik eriplaneeringu koostamise käigus teha asukoha eelvalik ja
koostada detailne lahendus.
Eeltoodule tuginedes palume täiendada lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
punkti 2.2 nii, et oleks üheselt arusaadav, et tuulepargile (või -parkidele) asukoha eelvalik ja
ka detailse lahenduse koostamine hõlmab endas ka liitumispunktiga ühendavatele seadmetele,
ehitistele ja rajatistele asukoha eelvalikut ja detailse lahenduse koostamist. Samuti tuleb
asukoha eelvalikusse (ja detailse lahenduse koostamisse) hõlmata muu tuulepargi toimimiseks
vajalik taristu, mis asub väljaspool tuulikutega tuulepargi ala, nt elektrituulikute ehitamiseks
ja hooldamiseks vajalikud juurdepääsuteed avaliku teeni (või avalike teedeni). Vajadusel
täiendada ka kriteeriume ja eeldatavalt kaasnevaid mõjusid (juhul, kui senine lähenemine
eelnimetatut ei sisaldanud).
3. Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse järgi teeb Lääneranna
Vallavalitsus koostööd ja kooskõlastab eriplaneeringu Rahandusministeeriumi,
Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Terviseameti, Keskkonnaameti, Maa-
ameti, Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Päästeameti, Transpordiameti,
Politsei- ja Piirivalveameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.
Eriplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada –
maaomanikud ja naaberomavalitsused; planeeringu ja selle KSH elluviimise suhtes
põhjendatud huvi omavad isikud ja asutused, sh valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid.
Kaasatavateks on nimetatud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Vayu Energia OÜ, TÜ
Energiaühistu, Varbla Tuulepark OÜ, Evecon OÜ / Evecon Wind OÜ, Sustainable
Investments OÜ, Skinest Energia OÜ, Sunly OÜ, Irbeni OÜ, Renewables OÜ, Lääneranna
valla külaseltsid, Eesti Erametsaliit, Lääne-Nigula vald, Märjamaa vald, Pärnu linn, Põhja-
Pärnumaa vald, Elektrilevi OÜ, Imatra Elekter AS, Elering AS, Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus, Kaitseliidu Pärnu Malev, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eestimaa Looduse
Fond ja Riigimetsa Majandamise Keskus.
Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad
koostöötegijad detailplaneeringule kooskõlastuse, mis kohalikule omavalitsusele on
planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta
arvamust. Sellest tulenevalt palume lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses
toodud tabelis 2.2 „Koostöötegijad“ ja tabelis 2.3 „Kaasatavad osapooled“ teha järgmine
parandus – Rahandusministeerium on eriplaneeringule heakskiidu andja ega saa anda seetõttu
kooskõlastust, mistõttu pole ta kooskõlastaja vaid kaasatav.
PlanS § 103 lõike 3 kohaselt valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul
on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha eriplaneeringu koostamisel
koostööd või keda tuleb eriplaneeringu koostamisse kaasata. Planeeringu menetlusetappe
arvestades on otstarbekas küsida koostöötegijate ja kaasatavate määramist pärast
eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande valmimist.
2
Selleks ajaks peaks planeeringu dokumentatsioon olema piisavalt ülevaatlik, et ministeerium
saaks ratsionaalselt ja optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja täiendavalt kaasata ja kellega
koostööd teha. Piisava informatsiooni olemasolu välistab mittevajalike kaasatavate ja
koostöötegijate määramise. Esitatud planeeringu dokumentatsioonist peavad selguma ka need
asutused ja isikud, keda kohalik omavalitsus on juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
eriplaneeringu menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Palume
eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada
arvamuse avaldamiseks ning Rahandusministeeriumile täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
3