Teie 04.04.2022
Innomed OÜ Meie 18.04.2022 nr 12.2-1/3060-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Marran
Innomed OÜ, registrikood 12537797, seadusliku esindajana esitasite Rahandusministeeriumile
järelevalveteate, milles osutasite Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, registrikood 70003980, (edaspidi:
hankija) avatud hankemenetlusega asjade riigihankele "Kõrgtehnoloogilise sünnitussimulaatori
soetamine", viitenumber 247521 (edaspidi: riigihange).
Nägite riigihangete seaduse (RHS) ja Innomed OÜ õiguste võimalikku rikkumist selles, et
antud riigihanke puhul olevat tehniline kirjeldus koostatud ainult ühe võimaliku toote põhiselt,
milleks on "VICTORIA® S2200 Labor and Delivery Patient Simulator". Märkisite, et olete juhtinud
hankija tähelepanu järgmistele asjaoludele: (1) kõrgtehnoloogilisi sünnitussimulaatoreid valmistavad
ka muud maailma juhtivad tootjad, mistõttu hankija huvides võiks olla tehnilise kirjelduse laiendamine
nii, et pakkumise saaksid teha ka konkureerivate tootjate esindajad Eestis; (2) hanketeates avaldatud
riigihanke eeldatav maksumus (135 000 eurot) sisaldab endas peaaegu 30% kõrgemat hinnalisa
võrreldes mõnede muude tootjate, sh Innomed OÜ poolt pakutavate, analoogsete toodetega ning
konkurentsi puudumisel võib võimalik tarnija kasutada oma eelist nii, et hankijale müüakse kaup üle
turuhinna; (3) "VICTORIA® S2200 Labor and Delivery Patient Simulator" tootebrošüüri tõlkides
on hankija teinud ilmselt hooletusvea, nõudes tehnilise kirjelduse p-s 1.6 seadme juhtmevaba
juhtimist vähemalt kuni 300 m, sest sellist tingimust ei suuda täita ei valitud ega ka muude tootjate
analoogne toode ("VICTORIA® S2200 Labor and Delivery Patient Simulator" juhtimise tööraadius
on kuni 300 ft ehk jalga, mis võrdub 91,44 meetriga). Vaatamata nimetatud asjaoludele hankija
tähelepanu juhtimisele ei ole hankija riigihanke tehnilisi tingimusi muutnud.
Rahandusministeerium, olles tutvunud järelevalveteates esitatuga ja riigihangete registris avaldatuga
ning olles suhelnud täiendavalt järelevalveteate esitajaga ja teiste riigihanke juurde riigihankes
osalemisest huvitatud ettevõtjatena registreerunud isikutega, on selgitanud välja järgmised asjaolud:
1. Hankija esitas 11.03.2022 riigihangete registrile avaldamiseks ja avatud hankemenetluse
alustamiseks hanketeate, mis avaldati 14.03.2022 ja mille kohaselt pakkumuste esitamise
tähtpäevaks on 18.04.2022 (kell 10:00). Kuigi riigihanke eeldatav maksumus, milleks hankija
on märkinud riigihangete registris 135 000 eurot (lisandub käibemaks), ei küündi asjade
riigihanke rahvusvahelise piirmäärani (riigiasutusest hankija puhul aastatel 2022-2023 alustatud
riigihangetes 140 000 eurot), on hanketeade hankija soovil 16.03.2022 avaldatud ka Euroopa
Liidu Teataja lisas (teate nr 2022/S 053-137295). Hanketeates märgitu kohaselt rahastatakse
riigihanget Euroopa Liidu vahenditest (projekti nr 2014-2020.4.01.16-0048).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Riigihangete registris riigihanke alusdokumentide koosseisus avaldatud tehnilise kirjelduse
p 1.6 kohaselt peab kogukeha täiskasvanud naise mõõtmetes simulatsiooninukk vastama muu
hulgas tingimusele "juhtmevaba juhtimine vähemalt kuni 300 m". Järelevalveteatele lisatud
inglisekeelse tootebrošüüri "VICTORIA® S2200 Labor and Delivery Patient Simulator" lk-lt 6
nähtub, et simulaator on juhtmevabalt kaugjuhitav kauguselt kuni 300 jalga ("Wireless control at
distances up to 300 ft"). Jala rahvusvaheline standardlühend ft (inglise keeles foot) vastab
0,3048 meetrile. Seega 300 ft = 91,44 meetrit.
3. Innomed OÜ on registreerinud ennast riigihanke juurde riigihankes osalemisest huvitatud
ettevõtjana ja küsinud riigihangete registri teabevahetuse töölehe kaudu hankijalt selgitusi,
väljendades muret selle üle, et riigihanke tehniline kirjeldus on põhjendamatult piirav ega
võimalda riigihankes osaleda ettevõtjatel, kes suudaksid pakkuda funktsionaalsuselt sarnaseid
tooteid.
4. Hankija on vastanud Innomed OÜ selgitustaotlustele tähtaegselt, kuid vastused on üldsõnalised
ning ei sisalda teavet selle kohta, millisel põhjusel vajab hankija sünnitussimulaatorit, mis
oleks juhtmevabalt juhitav vähemalt kuni 300 meetri kauguselt (nt vastas hankija 16.03.2022
esitatud selgituspäringule 21.03.2022 järgmiselt: "Õppeeesmärkidest tulenevalt on meil vajadus
soetada tipptasemel õppevahendeid ning seetõttu on meie hanke eseme tehniline kirjeldus
põhjendatult detailne, et soetada maksimaalselt reaalsust imiteeriv kõrgtehnoloogiline
sünnitussimulaator paljude erinevate funktsioonidega"). Hankija ei ole riigihanke tehnilises
kirjelduses toodud nõudeid muutnud.
5. Järelevalveteate esitaja väitel on ainsa riigihanke tehnilise kirjelduse nõuetele (välja arvatud
juhtmevaba 300 m juhtimiskauguse nõudele) vastava sünnitussimulaatori "VICTORIA®
S2200 Labor and Delivery Patient Simulator" volitatud edasimüüjaks Eestis AS Semetron,
registrikood 10078457.
6. Algselt riigihanke juurde riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjana registreerunud ettevõtjad
on enne pakkumuste esitamise tähtpäeva riigihankest osalemisest loobunud. Loobumise
põhjuseks on toodud, et pärast riigihanke tehnilise kirjeldusega tutvumist on selgunud, et
nad ei suuda pakkuda tehnilisele kirjeldusele vastavat sünnitussimulaatorit.
7. Riigihangete registrist ei nähtu, et riigihanke alusdokumente oleks vaidlustuskomisjonis
vaidlustatud.
RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku
ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Avalik võim on
õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu
võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel,
korras ja ulatuses (vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-
43-12, p 19). Järelevalvemenetluses kontrollitakse ainult hankija tegevuse õiguspärasust (RHS § 203
lg 3), mis tähendab, et riikliku ja haldusjärelevalvet ei viida läbi hankija tegevuse otstarbekuse
kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks.
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud
kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on
küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1
nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi
ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates)
toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt
ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks
alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist
järelevalvemenetlust alustada.
2
RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus
lõpetatakse, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus riigihangete
vaidlustuskomisjonile. RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas nt olukorda, kui järelevalveteate
esitajaks on riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kes leiab, et riigihanke alusdokument
on vastuolus RHS-iga ja rikub tema õigusi (sh tingimustele vastava pakkumuse esitamist
põhjendamatult piirav tehniline kirjeldus) ning vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise
tähtaeg ei ole veel möödunud. RHS § 206 lg 1 p 1 on imperatiivne säte. Tegemist on absoluutse
menetlustakistusega, mille korral ei ole Rahandusministeeriumil lubatud järelevalveteate ajendil
järelevalvemenetlust alustada.
See on põhjendatav vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse
(objektiivse õiguspärasuse kontroll) olemusliku vaheteoga. Seadusandja on lähtunud põhimõttest,
et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma vaidlustuskomisjoni ja sama
rikkumise suhtes ei peaks toimuma paralleelselt kahte dubleerivat menetlust korraga (vt RHS
eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139; vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A. Simovart, M.
Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigihankega
seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus
huvitatud isikul oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole
kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega (vrd Riigikohtunik
Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).
Seejuures ka vaidlustuse esitamise õiguse tähtaegne kasutamata jätmine ei õigusta järelevalve-
menetluse alustamist. RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium jätta juhtumipõhise
järelevalvemenetluse alustamata, kui selgub, et järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette
nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile
ning järelevalveteate esitamise ajaks on vaidlustuse esitamise õigus minetatud. RHS § 205 lg 1
rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve ülesandeks
ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtu-
menetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139).
Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise,
saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda
RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes
lubamatu (vt M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Kui järelevalveteates esitatud väited vastavad tegelikkusele ning hankija on tõepoolest koostanud
tehnilise kirjelduse konkurentsi põhjendamatult piiravalt, siis on see käsitatav RHS § 88 lg 7
rikkumisena. Arvestades, et järelevalveteate on esitanud riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja,
ning pakkumuste esitamise tähtpäev saabub 18.04.2022, oli järelevalveteate esitajal tulenevalt
RHS § 185 lg-st 1, lg 2 p-st 1 ja § 189 lg 2 p-st 2 õigus kuni 07.04.2022 vaidlustada riigihanke
alusdokumente, sh tehnilise kirjelduse osas, riigihangete vaidlustuskomisjonis. Riigihangete
registris avaldatud andmetest nähtub, et riigihankes ei ole vaidlustusi esitatud. Kui järelevalveteate
esitaja ei olnud rahul ja nägi enda õiguste võimalikku rikkumist tehnilise kirjelduse piiravates
tingimustes, siis tulnuks teate esitajal kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal pöörduda
oma õiguste ja huvide kaitseks kohases menetluses ning seaduses sätestatud tähtaja jooksul
vaidlustuskomisjoni poole.
Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest ning juhindudes RHS § 206 lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 teatame,
et Rahandusministeerium ei alusta 04.04.2022 Innomed OÜ esitatud järelevalveteate ajendil
järelevalvemenetlust.
3
Lisaks järelevalvefunktsioonile on Rahandusministeeriumile tehtud ülesandeks riigihangete
valdkonnas soovituslike juhiste ja suuniste andmine (RHS § 180 p 2). Rahandusministeeriumil
on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks.
Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust lõpetavas dokumendis või need
esitatakse eraldi (RHS § 210 lg-d 1-2). Vaatamata, et hetkel Rahandusministeerium järelevalve
menetlust ei alusta, peame vajalikuks RHS-i rikkumise ärahoidmiseks selgitada hankijale
tehnilise kirjelduse koostamisega seotud menetlusnõudeid ning menetlusnõuete rikkumisega
kaasneda võivat vastutust.
Riigihanke alusdokumentides peab sisalduma riigihanke tehniline kirjeldus (RHS § 77 lg 4 p
1). Vastavalt RHS § 87 lg 1 p-le 1 on tehniline kirjeldus hankelepingu eseme kirjeldamiseks
vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades
hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste
omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud on
leidnud, et riigihanke tehniline kirjeldus on hankija vajaduste kirjeldus, mistõttu riigihankes
osalemisest huvitatud isikud ei saa hankija eest otsustada hankija vajaduste ja nende vajaduste
rahuldamiseks kõige otstarbekamate lahenduste üle (vt TrtHKo 09.10.2009, nr 3-09-1624, lk
9). Seepärast on hankijal üldjuhul vabadus määratleda ise riigihanke ese ja huvitatud isikutel,
pakkujatel ega kellelgi teisel pole õigust ette kirjutada, milline hangitav ese peaks olema.
Hankija otsustab need küsimused iseseisvalt vastavalt tekkinud vajadustele ning võimalustele
(vt TlnRKo 01.03.2011, nr 3-10-3225, p 17).
Eelöeldu aga ei tähenda, et hankija saaks rikkuda tehnilise kirjelduse koostamisel RHS §-s 3
sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning seeläbi ettevõtjaid põhjendamatult
diskrimineerida. RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele
võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid
takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Riigihanke tehniline kirjeldus peab võimaldama
riigihanke avatust konkurentsile ning tuleb koostada nii, et see ei vähendaks kunstlikult
konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 74 ja art
18 lg 1 teine lõik). Tehniline kirjeldus ei tohi olla ka mõnda pakkujat kaudselt eelistav (vt
Euroopa Kohtu otsus asjas C-413/17: Roche Lietuva, p 40). Järelikult ei tohi riigihanke
tehniline kirjeldus üldjuhul olla koostatud selliselt, et sellele vastavad üksnes ühe tootja tooted.
Seeläbi võidakse piirata konkurentsi ja luua mõnele ettevõtjale põhjendamatuid eelised.
Erialakirjanduses on leitud, et hankija peab oma soovitud tulemust adekvaatselt täitvad parameetrid
määratlema tehnilises kirjelduses ja vaidluse korral suutma nende vajalikkust põhjendada. Kui
mõne eelduslikult konkurentsi piirava tingimuse puudumine ei saa kuidagi mõjutada riigihanke
eesmärgi saavutamise kvaliteeti, puudub sellel objektiivne põhjendatus, ning selline tingimus
on õigusvastane. Piirangute objektiivne põhjendatus sõltub hankija eesmärgist. Tehnilise kirjelduse
tingimused, mis lähevad kaugemale, kui hankijal on objektiivselt konkreetse riigihanke korraldamise
eesmärgi saavutamiseks vajalik, ei ole proportsionaalsed ja tekitavad põhjendamatuid takistusi
pakkumuse esitamiseks, rikkudes seega RHS § 88 lg-s 7 sätestatut (vt E. Pallo. RHS § 88 komm
41 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:
Juura 2019). Riigihangete vaidlustuskomisjon on 27.05.2020 otsuses nr 79-20/221508 märkinud,
et hankijal on küll vabadus määratleda ise hankelepingu ese ning pakkumust ei peagi saama
esitada kõik turul vastavas valdkonnas tegutsevad isikud, kuid oma vajaduste kirjeldamisel
peab hankija lähtuma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, sh RHS § 3 p-st 2. Hankija ei tohi
hankeeset silmas pidades seada tingimusi, mis on ilma mõistliku põhjenduseta piiravad.
Avatud hankemenetluse läbiviimisel peab hankija muu hulgas kontrollima pakkumuste vastavust
ja lükkama tagasi pakkumuse(d), mis ei vasta riigihanke alusdokumentides, sh tehnilises kirjelduses,
sätestatud tingimustele (RHS § 52 lg-d 2-3, § 114).
4
RHS § 114 lg 2 esimene lause sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud
selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
Üksnes erandkorras, kui pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides
nimetatud tingimustest, võib hankija RHS § 114 lg 2 teise lause kohaselt asuda kaaluma, kas
tunnistada pakkumuse vastavaks või mitte. Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on
selgitatud, et: "Hankija peab kontrollima pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimustele. Vastavuse kontrollimise kohta teeb hankija põhjendatud otsuse. Hankijal
on õigus pakkumus vastavaks tunnistada, kui selles ei esine sisulisi puudusi, mis on võimalik
selgituste kaudu ületada." (vt RHS eelnõu (450 SE I), seletuskiri, lk 99). Mittesisulise
kõrvalekaldena on Rahandusministeerium varasemas nõustamispraktikas käsitlenud teatud
vormilisi ja vormistuslikke puudusi, kuid ka nende puhul tuleb hankijal jälgida, et pakkuja ei
saaks võimalust pakkumust muuta või seda oluliselt täiendada. Pakkumuse sisu ei tohi selgituste
teel muutuda, sest vastupidine tähendaks uue pakkumuse esitamist. Ilmselge mittevastavus
tehnilises kirjelduses kindla ühiku või vahemikuna toodud spetsifikatsioonile, sh meetrites
väljendatud kaugjuhtimise nõutud kaugusele, ei ole pelgalt mittesisuline kõrvalekalle, mis ei
takista pakkumuse vastavaks tunnistamist.
Ülaltoodud riigihanke menetlusnõuete, tehnilise kirjelduse koostamise ja pakkumuse vastavuse
kontrollimise nõuete, täpne järgimine on hankija jaoks tähtis ka seetõttu, et nimetatud nõuete
eiramine võib anda mõnele hankemenetluses osalevale ettevõtjale põhjendamatu ja õigusvastase
eelise. Juhime hankija tähelepanu karistusseadustiku §-le 300, mille kohaselt on menetluses
osalejale eelise andmise eesmärgil toime pandud riigihanke menetluse nõuete rikkumine karistatav
kuriteona. Näiteks Pärnu Maakohtu 27.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2108 mõisteti
süüdistavad KarS § 300 lg 1 järgi süüdi selles, et nad koostasid riigihanke tehnilise kirjelduse
selliselt, et sellele vastas ühe pakkuja poolt pakutav konkreetse tootja veok, millega tekitati
põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisel konkurentsile.
Hankija on hanketeates märkinud, et riigihanke esemeks oleva sünnitussimulaatori ostu rahastatakse
Euroopa Liidu vahenditest (projekti nr 2014-2020.4.01.16-0048). Tegu on "Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–2020" prioriteetse suuna "Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus" meetme "Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsi-
võime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes" tegevuse "Institutsionaalne
arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele" (ASTRA) raames toetatava
projektiga, mille elluviimine peab vastama lisaks haridus- ja teadusministri 08.04.2015 määrusele
nr 17 ka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele (STS2014_2020).
Toetuse saaja kohustused hankimisega seoses on sätestatud STS2014_2020 §-s 26. Välisvahendite
kasutamisel peab hankija olema RHS-is sätestatud menetlusnõuete täitmisel eriti tähelepanelik ja
hoolas, sest riigihanke menetlusnõuete rikkumine võib tuua kaasa finantskorrektsiooni (toetuse
osalise või täieliku tagasimaksmise). STS2014_2020 § 46 lg-s 2 sisalduva volitusnormi alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 § 223 lg 1 kohaselt, kui tehnilises
kirjelduses on seatud kriteerium või tingimus, mis: 1) võimaldab vaid ühel ettevõtjal olla
taotleja või pakkuja või esitada pakkumus ning ainsa ettevõtja osalemist ei õigusta tehniline
eripära, kohaldatakse hankelepingule 25% finantskorrektsiooni määra; 2) piirab konkurentsi
põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu, kohaldatakse 25% finants-
korrektsiooni määra; 3) ei ole seotud hankelepingu esemega, kohaldatakse 25% finantskorrektsiooni
määra; 4) on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse
10% finantskorrektsiooni määra.
5
Kuigi eelnimetatud järelevalveteate ajendil Rahandusministeerium hetkel järelevalvemenetlust ei
alusta, ei välista see sama riigihankega seoses järelevalvemenetluse alustamist tulevikus. RHS
§ 205 lg 1 kohaselt viiakse järelevalvemenetlus läbi Rahandusministeeriumi algatusel. Menetluse
alustamiseks vajalik ajend ei pea tingimata tulenema mõnest järelevalveteatest. Ajendiks võib
olla mistahes allikast pärit teave, mis viitab RHS-i rikkumisele. Seega on edaspidi kõnealuse
riigihankega seoses võimalik ad hoc järelevalvemenetluse läbiviimine Rahandusministeeriumi
enda initsiatiivil, ilma, et võimaliku rikkumise kohta oleks esitatud (uus) märgukiri.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisaadressaadid:
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Riigi Tugiteenuste Keskus
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
6